97
SISUKORD SISUKORD....................................................... 1 I ÜLDOSA....................................................... 3 1. ÕPPEKAVA EESMÄRK JA ÜLESANDED..............................3 Õppekava eesmärk............................................ 3 Õppekava ülesanded.......................................... 3 2. ÜLD- JA TASEMENÕUDED ÕPINGUTE ALUSTAMISEKS.................4 Vastuvõtunõuded............................................. 4 3. KUTSESTANDARDIST TULENEVAD OSKUSNÕUDED.....................4 Toitlustus- ja majutusteeninduse kutsestandardist tulenevad kutseoskusnõuded............................................ 4 Toitlustus- ja majutusteeninduse valdkonna üldoskused ja - teadmised................................................... 5 Majutusteenindaja põhioskused ja –teadmised.................5 Majutusteenindaja lisaoskused ja –teadmised.................5 Kujundatavad isiksuseomadused ja hoiakud....................5 4. ÕPPEKAVA KOHUSTUSLIKE MOODULITE LOETELU JA MAHT............6 Õppekava kohustuslikud – ja valikmoodulid...................6 Õppekava õpingute kogumaht..................................6 Õppeaja jaotus õppekavas....................................8 5. HINDAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED...................................9 Hindamise eesmärgid ja ülesanded............................9 Hindamise üldpõhimõtted....................................10 6. LÕPETAMISE NÕUDED........................................10 Üldnõuded.................................................. 10 Lõpueksam.................................................. 11 7. ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED.............................12 I ÕPPEAASTA MOODULID.........................................12 KULTUURILUGU.................................................12 SUHTLEMISÕPETUS..............................................14 TÖÖKAITSE JA TÖÖTERVISHOID...................................15 OHU- JA HÜGIEENIÕPETUS.......................................17 KLIENDITEENINDUS.............................................19 SOOME KEEL...................................................21 ARVUTIÕPETUS.................................................23 SISSEJUHATUS TOITLUSTUS- JA MAJUTUSTEENINDUSE VALDKONNA ÕPINGUTESSE..................................................25 PUHASTUSTÖÖD.................................................26 TOIDUVALMISTAMINE............................................29 TÖÖSEADUSANDLUS..............................................31 ASUTUSEPRAKTIKA..............................................32 OSKUSED JA TEADMISED I ÕPPEAASTA LÕPUKS......................33 II ÕPPEAASTA MOODULID........................................34 1

Kool:kooliks.pbworks.com/f/Majutusteeninduse+õppekava.doc · Web viewÕpetusega taotletakse, et õppija omandaks teadmisi ja praktilisi oskusi järgmistest teemadest ja tegevustest:

  • Upload
    others

  • View
    3

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

SISUKORD

SISUKORD.....................................................................................................................................1I ÜLDOSA.......................................................................................................................................3

1. ÕPPEKAVA EESMÄRK JA ÜLESANDED.........................................................................3Õppekava eesmärk...................................................................................................................3Õppekava ülesanded................................................................................................................3

2. ÜLD- JA TASEMENÕUDED ÕPINGUTE ALUSTAMISEKS............................................4Vastuvõtunõuded.....................................................................................................................4

3. KUTSESTANDARDIST TULENEVAD OSKUSNÕUDED................................................4Toitlustus- ja majutusteeninduse kutsestandardist tulenevad kutseoskusnõuded....................4Toitlustus- ja majutusteeninduse valdkonna üldoskused ja -teadmised..................................5Majutusteenindaja põhioskused ja –teadmised........................................................................5Majutusteenindaja lisaoskused ja –teadmised.........................................................................5Kujundatavad isiksuseomadused ja hoiakud...........................................................................5

4. ÕPPEKAVA KOHUSTUSLIKE MOODULITE LOETELU JA MAHT...............................6Õppekava kohustuslikud – ja valikmoodulid..........................................................................6Õppekava õpingute kogumaht.................................................................................................6Õppeaja jaotus õppekavas........................................................................................................8

5. HINDAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED.......................................................................................9Hindamise eesmärgid ja ülesanded..........................................................................................9Hindamise üldpõhimõtted......................................................................................................10

6. LÕPETAMISE NÕUDED....................................................................................................10Üldnõuded..............................................................................................................................10Lõpueksam.............................................................................................................................11

7. ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED..........................................................................12I ÕPPEAASTA MOODULID...................................................................................................12KULTUURILUGU....................................................................................................................12SUHTLEMISÕPETUS..............................................................................................................14TÖÖKAITSE JA TÖÖTERVISHOID......................................................................................15OHU- JA HÜGIEENIÕPETUS.................................................................................................17KLIENDITEENINDUS.............................................................................................................19SOOME KEEL..........................................................................................................................21ARVUTIÕPETUS.....................................................................................................................23SISSEJUHATUS TOITLUSTUS- JA MAJUTUSTEENINDUSE VALDKONNA ÕPINGUTESSE........................................................................................................................25PUHASTUSTÖÖD....................................................................................................................26TOIDUVALMISTAMINE........................................................................................................29TÖÖSEADUSANDLUS...........................................................................................................31ASUTUSEPRAKTIKA.............................................................................................................32OSKUSED JA TEADMISED I ÕPPEAASTA LÕPUKS........................................................33II ÕPPEAASTA MOODULID..................................................................................................34TÖÖPSÜHHOLOOGIA............................................................................................................34MAJUTUSTEENINDUSE ALUSED.......................................................................................35MAJUTUSETTEVÕTTE TÖÖKORRALDUS........................................................................37TURISMIMAJANDUSE ALUSED..........................................................................................39LAUAKATMINE......................................................................................................................40TEKSTIILIDE HOOLDAMINE...............................................................................................41PEOKORRALDUS...................................................................................................................43MÜÜGITÖÖ ALUSED.............................................................................................................44ASUTUSE PRAKTIKA............................................................................................................45Hommikusöögi teenindus..........................................................................................................45OSKUSED JA TEADMISED II ÕPPEAASTA LÕPUKS......................................................46

1

III ÕPPEAASTA MOODULID................................................................................................47TEENINDUS TOITLUSTUSETTEVÕTTES...........................................................................47MAJANDUSE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED........................................................................49ÕIGUSE ALUSED....................................................................................................................50ASJAAJAMISE ALUSED........................................................................................................51ERIALANE INGLISE KEEL...................................................................................................52ERIALANE VENE KEEL........................................................................................................53MAJUTUSTEENUSE KORRALDUS......................................................................................54MÜÜGITÖÖ JA TURUNDUS.................................................................................................56RUUMIKUJUNDUS.................................................................................................................58TAIMESEADE..........................................................................................................................59SUURÜRITUSTE KORRALDAMINE....................................................................................60ASUTUSE PRAKTIKA............................................................................................................61

8. LISAD........................................................................................................................................64LISA 1. PRAKTIKALEPING...................................................................................................64LISA 2 PRAKTIKA TAGASISIDE LEHT..............................................................................66LISA 3 LÕPUEKSAM..............................................................................................................67LISA 4 KASUTATAV ÕPPEBAAS.........................................................................................69LISA 5. ÕPPEKAVAGA SEOTUD ÕPETAJAD....................................................................69LISA 6. ÕPPEKAVA KOOSTAMISE TÖÖRÜHM................................................................73

2

I ÜLDOSA

1. ÕPPEKAVA EESMÄRK JA ÜLESANDED

Õppekava eesmärk

Õppekava eesmärk on kujundada isiksus, kellel on teadmised, oskused, vilumused ja hoiakud töötamiseks toitlustus- ja majutusteeninduse valdkonnas ning eeldused ja soov õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

Õppekavaga kehtestatud kutsealase koolituse eesmärk on orienteerida õpilasi pidevõppele, kujundada õpilases iseseisva töö oskust, loovust, algatus-, otsustus- ja vastutusvõimet ning teenindus- ja suhtlemisvalmidust, arendada ja süvendada järgmisi võtmeoskusi: meeskonnatööoskus, probleemide lahendamise ja otsuste tegemise oskus, kriitilise mõtlemise ja suhtlemisoskus, analüüsioskus, informatsiooni hankimise, töötlemise ja kasutamise oskus, õppimisoskus.

Kutseoskused on tootmis- ning tehnilised kutsealased põhioskused, kliendikeskse teeninduse oskused, koostööoskused, suhtlemis- ja mõjutamisoskused. Toitlustus- ja majutusteenindusvaldkonna iga töötaja vastutab oma osaga ettevõtte majandustulemi ja kliendisuhte jätkumise eest, aususe eest ja tarbija õiguste austamise eest. Toitlustus- ja majutusteenuste tootmise ja müümise lähtepunktiks on suhtumine klienti kui võrdväärsesse, aktiivsesse ja oma vajadusi teadvustavasse koostööpartnerisse.

Koolitus loob eeldused rakendada saadud teadmisi ka teistel toitlustus- ja majutusteeninduse valdkonna erialadel. Majutusteeninduse õppekava loob eeldused töötamiseks toateenindajana, hommikusöögi teenindajana, toitlustusteenindajana, puhastusteenindajana jne.

Õppekava ülesanded

Kutsealase koolituse ülesanne on anda õpilasele sellised teoreetilised, praktilised, sotsiaal-kultuurilised valmisolekud, et ta suudab:

1) rakendada toitlustus- ja majutusteeninduse alaseid teadmisi ja oskusi konkreetsete tööülesannete täitmisel;

2) siirduda paindlikult ühelt toitlustus- ja majutusteeninduse toimingult teisele koolitusele vastaval kutsealal;

3) sobitada toitlustus- ja majutusteeninduse kutseoskusi uutes töösituatsioonides;4) planeerida, teostada, hinnata ja arendada oma tööd;5) väärtustada oma kutseala ja arendada oma kutseoskusi;6) teha eetilisi, seaduspäraseid ja õiglasi valikuid;7) suhtuda kaasinimestesse võrdväärselt;8) omandada soosiv suhtumine sisemisse ja välisesse ettevõtlikkusse;9) vastutada kliendi, enda ja kaastöötajate turvalisuse eest ning tulla toime kriisi- ja

ohuolukordades;10) töötada keskkonda säästes.

3

2. ÜLD- JA TASEMENÕUDED ÕPINGUTE ALUSTAMISEKS

Vastuvõtunõuded

Majutusteeninduse erialale võib õppima asuda õpilane, kes on omandanud põhihariduse ning kelle tervislik seisund võimaldab õppida ja töötada toitlustus- ja majutusteeninduse valdkonna kutsealadel. Erialale õppima asumiseks ja kutsealal töötamiseks vajalikku tervislikku seisundit peavad õppima tulijad kinnitama tervisetõendiga.

Individuaalse õppekava alusel põhikooli lõpetanud õpilased võetakse õppima tavarühma ja nendele koostatakse individuaalne õppekava.

Vastuvõtul arvestab kool põhikooli tulemusi ja viib läbi kutsesobivusvestluse. Vestluse käigus selgitatakse välja õpilase nägemus tulevasest erialast ja töökohast ning hinnatakse sobivust klienditeenindaja ametisse.Vene või muu õppekeelega kooli lõpetanutel peab olema vähemalt eesti keele algtase.

Kooli astumiseks tuleb esitada: Isiklik avaldus-andmekaart (täidetakse kohapeal) Põhiharidust tõendav dokument (originaal või selle notariaalselt kinnitatud koopia) Tervisetõend 4 fotot

Kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument (pass või ID-kaart)

Hariduskeskusesse vastuvõetud õpilased kantakse õpilasregistrisse ja neile kehtivad õppekorralduse eeskirjaga fikseeritud õigused ja kohustused.

3. KUTSESTANDARDIST TULENEVAD OSKUSNÕUDED

Toitlustus- ja majutusteeninduse kutsestandardist tulenevad kutseoskusnõuded

Kutseoskusnõuded moodustavad:1) üldoskused- ja teadmised,2) põhioskused- ja teadmised;3) lisa-/ erioskused- ja teadmised;4) kujundatavad isiksuseomadused ja hoiakud.

Üldoskused ja -teadmised on oskused ja teadmised, mis on ühised toitlustus- ja majutusteeninduse valdkonna erialadele.

Põhioskused ja -teadmised on oskused ja teadmised, mis on vajalikud konkreetse kutsekvalifikatsiooni omandamiseks.

Lisa-/ erioskused ja –teadmised on oskused ja teadmised, mis soodustavad kutsealast tegevust, võimaldavad kutsealasisest spetsialiseerumist või õpilase

ümberorienteerumist teistele kutsealadele;

Kujundatavad isiksuseomadused võimaldavad kutsealal töötada ja loovad eeldused elukestvaks õppeks.

4

Toitlustus- ja majutusteeninduse valdkonna üldoskused ja -teadmised

Toitlustus- ja majutusteeninduse valdkonna õppekava alusel omandatavad üldoskused ja -teadmised on järgmised:

1) teadmised toitlustus- ja majutusvaldkonna üldisest olemusest ja seoste mõistmine teiste teenindusvaldkondadega;

2) rahvusliku toidukultuuri tundmine;3) klienditeeninduse alased teadmised ja oskused;4) majandusalased teadmised ja oskused;5) tööohutuse ja töötervishoiu alased teadmised ja oskused;6) töö korraldamise ja planeerimise alased teadmised ja -oskused sealhulgas töösuhteid

reguleerivate õigusaktide ja asjaajamise aluste tundmine;7) arvuti kasutamise oskused;8) kutsealane suhtlemisoskus eesti keeles ja kahes võõrkeeles.

Majutusteenindaja põhioskused ja –teadmised

Majutusteenindaja põhioskused ja –teadmised on järgmised:1) majutusteeninduse alased teadmised ja oskused;2) toodete ja teenuste tundmine ning klientide nõustamine;3) toiduvalmistamise ja serveerimise oskused ja teadmised4) toitlustusteeninduse oskused ja teadmised;5) erinevate lauatüüpide teenindamise oskused;6) puhastustööde teostamise ja korraldamise oskused7) töövahendite, seadmete ja masinate tundmine ning nende kasutamise oskus;8) hügieeninõuete järgimise oskus.

Majutusteenindaja lisaoskused ja –teadmised

Majutusteenindaja lisaoskused ja -teadmised on järgmised:

1) ruumikujunduse põhimõtete teadmine ning nende kasutamise oskus.2) suhtlemisoskus3) klienditeeninduse oskused4) taimeseade oskused5) ürituste korraldamise oskused

Kujundatavad isiksuseomadused ja hoiakud

Õppekavaga kujundatavad isiksuseomadused ja hoiakud on järgmised:

1) õpivalmidus;2) füüsilise koormuse taluvus;3) hea koordinatsioon;4) kontsentreerumisvõime;5) loogiline mõtlemine;6) kohanemisvõime;7) abivalmidus;8) suhtlemisoskus ja -valmidus;9) teenindusvalmidus;10) ausus;11) iseseisvus ja otsustusvõime;12) algatusvõime;

5

13) loovus;14) viisakus;15) tähelepanelikkus;16) koostööoskus ja -valmidus;17) vastutusvõime;18) säästlikkus;19) tolerantsus.

4. ÕPPEKAVA KOHUSTUSLIKE MOODULITE LOETELU JA MAHT

Õppekava kohustuslikud – ja valikmoodulid

Õppekava moodulid on järgmised:1) üldoskuste moodulid;2) põhioskuste moodulid sh praktika moodulid;3) valikoskuste moodulid.

Valikoskuste moodulid koostab kool.

Õppekava õpingute kogumaht

Majutusteeninduse õppekava põhihariduse baasil koosneb 40 õppenädala ulatuses üldainete moodulitest, 59 õppenädala ulatuses põhioskuste moodulitest, 16 õppenädala ulatuses üldoskuste moodulitest ja 6 õppenädala ulatuses valikmoodulitest.

Moodulite loetelu ja maht õppenädalates

Nr.Mooduli nimetus

Maht õppenädalates

KokkuTeoreetiline

õppetööPraktiline töö

Üldõpingud /üldoskuste moodulid1. Kultuurilugu 1 1 -

2. Suhtlemisõpetus 1 1 -

3. Tööpsühholoogia 1 1 -

4. Töökaitse ja töötervishoid 1 1 -

5. Ohuõpetus ja hügieen 1 1 -

6. Klienditeenindus 1 1 -

7. Majanduse alused ja ettevõtlus 1 1 -

8. Õiguse alused 1 1 -

9. Erialane vene keel 1 1 -

10. Erialane soome keel 3 3 -

11. Erialane inglise keel 1 1 -

12. Arvutiõpetus 2 - 2

13. Asjaajamise alused 1 0,5 0,5

Põhiõpingud / põhioskuste moodulid

14. Sissejuhatus erialaõpingutesse 1 1 -

15. Majutusteeninduse alused 1 1 -

16. Majutusettevõtte töökorraldus 3 1 2

6

17. Majutusteenuse korraldus 3 1 2

18. Turismimajanduse alused 1 1 -

19. Puhastusõpetus 8 3 5

20. Müügitöö ja turundus 3 1 2

22. Toiduvalmistamine 8 2 6

23. Lauakatmine 1 0,5 0,5

24. Ruumikujundus 1 0,5 0,5

25. Toitlustusteenindus 2 1 1

Üldharidusõpingud26. Eesti keel 4 4 -

27. Kirjandus 3 3 -

28. Inglise keel 6 6 -

29. Vene keel 2 2 -

30. Matemaatika 6 6 -

31. Füüsika 3 3 -

32. Keemia 2 2 -

33. Geograafia 1 1 -

34. Bioloogia 3 3 -

35. Ajalugu 3 3 -

36. Inimeseõpetus 1 1 -

37. Ühiskonnaõpetus 1 1 -

38. Muusiakõpetus 1 1 -

39. Kunstiõpetus 1 1 -

40. Kehaline kasvatus 3 - 3

Valikõpingud / valikoskuste moodulid

41. Tekstiilide hooldamine 1 0,5 0,5

42. Peokorraldus 1 0,5 0,5

43. Tööseadusandlus 1 1 -

44. Taimeseade 1 - 1

45. Suurürituste korraldamine 1 0,5 0,5

46. Müügitöö alused 1 1 -

Praktika47. Asutuse praktika 25 - 25

Lõputöö48. Lõputöö ja eksam 1 - 1

KOKKU 120 68 53

Õppeaja jaotus õppekavas

7

Nr.

Mooduli nimetused

Maht tundides

Kokku

1.õppeaasta 2. õppeaasta 3. õppeaastaK T P I H K T P I H K T P I H

8

Üldõpingud 1600 600 600 4001. Eesti keel 160 40 A 40 A 80 H

A2. Kirjandus 120 40 A 80 HA

3 Inglise keel 240 80 A 80 A 80 HA

4. Vene keel 80 40 A 40 HA

5. Matemaatika 240 80 A 80 A 80 HA

6. Füüsika 120 80 A 40 HA

7. Keemia 80 40 A 40 HA

8. Geograafia 40 40 HA

9. Bioloogia 120 40 A 80 HA

10.

Ajalugu 120 40 A 80 HA

11.

Inimeseõpetus 40 40 HA

12.

Ühiskonnaõpetus

40 40 HA

13.

Muusikaõpetus 40 40 HA

14.

Kunstiõpetus 40 40 HA

15.

Kehaline kasvatus

120 40 40 A 40 40 A 40 40 HA

Põhiõpingud16.

Sissejuhatus erialaõpingutesse

40 40 35 - 5 HA

17.

Majutusteeninduse alused

40 40 35 - 5 HA

18.

Majutusettevõtte töökorraldus

120 40 35 - 5 A 80 35 35 10 HA

19.

Majutusteenuse korraldus

120 120 35 70 15 HA

20.

Turismimajanduse alused

40 40 35 - 5 HA

21.

Puhastusõpetus 320 200 40 140 20 K 120 10 95 15 HA

22.

Müügitöö ja turundus

120 120 35 70 15 HA

23

Toiduvalmistamine

320 160 20 120 20 A 160 10 130 20 HA

24

Lauakatmine 40 40 10 25 5 HA

25.

Ruumikujundus 40 40 20 20 5 HA

26.

Toitlustusteenindus

80 80 35 35 10 HA

Üldharidusõpingud

27

Kultuurilugu 40 40 35 - 5 HA

28

Suhtlemisõpetus

40 40 35 - 5 HA

29.

Tööpsühholoogia

40 40 35 - 5 HA

30.

Töökaitse ja töötervishoid

40 40 35 - 5 HA

31.

Ohuõpetus ja hügieen

40 40 35 - 5 K

32.

Klienditeenindus

40 40 35 - 5 HA

33.

Majanduse alused ja ettevõtlus

40 40 35 - 5 HA

34.

Õiguse alused 40 40 35 - 5 HA

35.

Erialane vene keel

40 40 35 - 5 HA

36.

Erialane soome keel

120 40 35 - 5 A 40 35 - 5 A 40 35 - 5 HA

3 Erialane inglise 40 40 - 35 5 H

9

7. keel A38.

Arvutiõpetus 80 40 - 35 5 A 40 - 35 5 HA

39.

Asjaajamise alused

40 40 10 25 5 HA

Valikõpingud40.

Tekstiilide hooldamine

40 40 20 15 5 HA

41.

Peokorraldus 40 40 25 10 5 HA

42.

Müügitöö alused

40 40 10 25 5 HA

43.

Tööseadusandlus

40 40 35 - 5 HA

44.

Taimeseade 40 40 - 35 5 HA

45.

Suurürituste korraldamine

40 40 25 10 5 HA

Praktika46.

Asutuse praktika

1000 200 - 200 25 A 400 - 400 50 A 400 - 400 50 HA

47.

Lõputöö 40 5 - 35 E

KOKKU 4800 1600 535 1600 720 1600 730

K - tunde kokkuT - teooriaP - praktiline tööI - iseseisev tööH - hindamineE - eksamHA - hindeline arvestusA - aastahinneK – kokkuvõttev hinne

5. HINDAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED

Hindamise eesmärgid ja ülesanded

Hindamise eesmärgid on:1) motiveerida õpilasi sihikindlalt õppima;2) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist;3) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja arengu toetamisel;4) anda õpilasele, õpetajale ja tööandjale teavet õpilase õpiedukusest.

Hindamisel kasutatakse arvestuslikku ja kokkuvõtvat hindamist.

Õpiprotsessi hindamise ülesandeks majutusteenindaja õppekavas on anda õpilasele tagasisidet õppimise edukusest, õpimotivatsiooni ja positiivse enesehinnangu toetamine, õpiülesannete korrigeerimine.

Arvestusliku hindamise ülesandeks majutusteenindaja õppekavas on anda informatsiooni moodulis määratletud konkreetsete õpitulemuste saavutatuse kohta.

Kokkuvõtva hindamise ülesandeks majutusteenindaja õppekavas on anda informatsiooni mooduli eesmärkide saavutatuse kohta.

10

Hindamise üldpõhimõtted

Õpilasel on õigus saada teavet hindamise kriteeriumide, korra ja hinnete kohta.

Õpilase teadmiste ja oskuste omandatust hinnatakse numbriliselt viiepallisüsteemis, kus hinne "5" on "väga hea", "4"-hea, "3"-rahuldav, "2"- puudulik, "1"- nõrk. Hinded "1" ja "2" on mitterahuldavad hinded. (vt. lisa 3)

Õpilane tõendab oma teadmiste ja oskuste omandatust kirjalike või praktiliste töödega, suuliste esituste, audio-, video- või graafiliste esitluste, portfoolio koostamisega, projektitöös osalemisega vm. alternatiivsete tõenduste esitamisega.

Toitlustus- ja majutusteeninduse õppekava moodulite hindamismeetodid valitakse nii, et nende abil oleks võimalik mõõta eesmärkide saavutamist, et need sobiksid õpetusmeetoditega ja toetaksid õpilase arengut.

Arvestuslik hindamine toimub mooduli teemade läbimise järel, kokkuvõttev

hindamine mooduli läbimise järel.

Iga mooduli lõpul antakse õpilasele kirjalikult või suuliselt kokkuvõtvaid hinnanguid, mis annavad informatsiooni mooduli eesmärkidele vastavate nõutavate õpitulemuste saavutamise kohta.

Toitlustus- ja majutusvaldkonna õpilase varasemad toitlustus- ja majutusvaldkonna õpingud või mõnes teises kutseõppeasutuses samaaegselt toimuvad toitlustus- ja majutusvaldkonna õpingud, mis korvavad kogu mooduli, arvestatakse ning hinne kantakse õpilase lõputunnistusele

6. LÕPETAMISE NÕUDED

Üldnõuded

Lõpetaja saab vormikohase riikliku lõputunnistuse põhihariduse baasil kutsekeskhariduse omandamise kohta kui ta:1. On läbinud täies mahus kõik õppekavas olevad moodulid vähemalt hindele “rahuldav”;2. Teadmised, oskused ja vilumused vastavad õppekavas määratletud nõuetele;3. On sooritanud ettevõttepraktikad;4. On koostanud ja kaitsnud lõputöö;5. On sooritanud majutusteeninduse eriala lõpueksami eksamikomisjoni ees.

Lõpueksam

Lõpueksami komisjon on vähemalt 3 liikmeline, selle koosseisu kinnitab õppeasutuse direktor. Lõpueksami komisjoni esimees on kooli juhtkonna liige või tööandjate esindaja.

11

Lõpueksam on komplekseksam, mis toimub teoreetilise ja praktilise eksami kombinatsioonina.Lõpueksam võimaldab õpilasel:

1) näidata terviklikke majutus- ja toitlustusalaseid teadmisi ja oskusi;2) demonstreerida klienditeenindusoskust, mõtlemisvõimet, täpsust,

probleemilahendusoskust, suhtlemisvalmidust, hoiakuid ja teisi isikuomadusi.Eksami sisu ja läbiviimise kord õppekava lisas 3.

12

7. ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED

I ÕPPEAASTA MOODULID

KULTUURILUGU1 õn

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja praktilised oskused järgmistest teemadest ja tegevustest: terviklik maailmapilt, sallivus, erinevad kultuurid, usundid maailmas, tavad ja väärtushinnangud erinevates kultuuriruumides, rahvusvaheline suhtlemisoskus, rahvuslik toidukultuur, maailma erinevate regioonide toitumistavad

2. Nõuded mooduli alustamiseksPuuduvad

3. Õppesisu3.1. TERVIKLIK MAAILMAPILT. Globaliseerumine. Rahvustevaheline suhtlemine. Usundid maailmas. Usk kultuuri kujundajana.3.2. MAAILMA KULTUURIPÄRAND. Erinevad kultuuriruumid. Kultuur hoiakute kujundajana. Rahvuslikud stereotüübid. Rahvuste ja riikide kultuuride erinevused. Kombed ja maneerid.3.3. TOIDUKULTUUR. Regioonide mõju toitumistavadele. Toitumistavad maailmas. Rahvustoidud maailmas.3.4. EESTI RAHVUSKÖÖK. Eesti rahvuslik toidupärand. Eesti rahvusköögi omapära.Eesti rahvustoidud. Eesti rahvusköögi kultuurilooline kujunemine. Tähtpäevade ja rahvakalendri toitumiskombed. Tänapäevane rahvuslik toidukultuur. Rahvusliku toidukultuuri tulevikusuundumused.

4. ÕpitulemusedÕppija teab ja tunneb

Globaliseerumise mõistet ja tähtsust Maailma usundeid Usu tähtsust maailma kultuuripärandis Erinevaid kultuuriruume Rahvuste ja riikide kultuuride erinevusi Erinevate rahvaste kombeid ja maneere Maailma rahvusköökide eripärasid Eesti rahvusköögi kujunemist Eesti rahvustoite Rahvusliku toidukultuuri suundumusi

Õppija oskab Kirjeldada erinevate kultuuride põhilisi tunnusjooni Kirjeldada erinevate rahvaste kombeid ja traditsioone Kirjeldada erinevate rahvaste toitumusharjumusi Kirjeldada eesti rahvuslikke traditsioone ja kombestikku Kirjeldada eesti rahvuskööki ja rahvustoite

13

5. Hindamine1) õppeprotsessi jooksev hindamine2) rahvusköögi referaat3) kirjalik töö eesti rahva tähtpäevadest4) arvestuslik kontrolltöö

Rahvusköögi referaat hõlmab endas järgmisi teemasid:1) maa lühitutvustus2) lühi ülevaade maa ajaloost3) toidud ja nende serveerimine4) lauakatmiskombed5) söömiskombed6) käitumine7) pühad ja kuidas neid peetakse

Arvestuslik kontrolltöö sisaldab endas nii valikvastustega, lühivastustega kui struktureeritud vastustega küsimusi ja hõlmab järgmisi teemasid:

1) erinevate rahvaste toitumiskombed2) erinevad lauakatmisekombed3) usundite toitumiskombed4) eri rahvuste käitumiskombed5) lauakatmiskombed6) eestlaste toitumistavad 19. sajandil7) tähtpäevatoidud eestlase laual

Moodul loetakse arvestatuks kui õpilane saab arvestusliku kontrolltöö tulemuseks vähemalt 51% õigeid vastuseid.

14

SUHTLEMISÕPETUS1,0 õn

1. EesmärgidÕpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja praktilised oskused järgmistest teemadest ja tegevustest: suhtlemise mõiste, suhtlemisoskuse vajalikkus tänapäeva maailmas, suhtlemisvormid, suhtlemistasandid, suhtlemisvahendid, suhtlemisraskused.

2. Nõuded mooduli alustamiseksPuuduvad

3. Õppesisu3.1. SUHTLEMISE MÕISTE. Suhtlemise olemus. Suhtlemise eesmärk. Sallivus. Tutvuse sõlmimine. Peresisene suhtlemine. Edukas suhtlemine.3.2. SUHTLEMISVORMID. Suuline suhtlemine. Kirjalik suhtlemine. Piltlik suhtlemine.3.3. SUHTLEMISLIIGID. Vahetu suhtlemine. Kaudne suhtlemine. Massiline teabelevi. Teiste mõjutamine. 5 oskuste komplekti. Peegeldamisoskused.3.4. SUHTLEMISVAHENDID. Verbaalsed ja mitteverbaalsed suhtlemisvahendid. Kõne. Keel. Keelekasutus. Žestid. Miimika. Kehakeel. Suhtlemise abivahendid.3.5. SUHTLEMISRASKUSED. Agressiivne suhtlemine. Ennastkehtestav suhtlemine. Allaheitlik suhtlemine. Enesekehtestamine. Suhtlemisstiilid. Füüsilised suhtlemistõkked. Psüühilised suhtlemistõkked.

4. ÕpitulemusedÕppija teab ja tunneb

Suhtlemise olemust Eduka suhtlemise eelduseid Suulise suhtlemise reegleid Kirjaliku suhtlemise reegleid Verbaalseid ja mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid Keelekasutuse reegleid Suhtlemistasandeid Suhtlemisraskuseid

Õppija oskab Suhelda eakaaslastega Suhelda pereliikmetega Suhelda töökaaslastega Suhelda klientidega Kasutada otsest ja kaudset suhtlemist Vältida suhtlemisvigu Analüüsida oma suhtlemist

5. Hindamine

1) õppeprotsessi jooksev hindamine2) suhtlemisolukorra analüüs3) tutvumiskirja koostamine

15

TÖÖKAITSE JA TÖÖTERVISHOID1 õn

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja praktilised oskused järgmistest teemadest ja tegevustest: tööohutus, töötervishoid, tööhügieen, esmaabi, eririietus, jäätmekäitlus, toiduohutus, isiklik hügieen, toidu kvaliteet

2. Nõuded mooduli alustamiseksPuuduvad

3. Õppesisu3.1. OHUTEGURID. Füüsikalised ohutegurid. Keemilised ohutegurid. Bioloogilised ohutegurid. Füsioloogilised ohutegurid. Psühholoogilised ohutegurid3.2. TÖÖOHUTUS. Tööandja kohustused tööohutuse tagamisel. Töötaja kohustused tööohutuse tagamisel. Tööõnnetuse mõiste. Töökeskkonna spetsialist. Töökeskkonna volinik. Töökeskkonnanõukogu. Tööinspektsioon. Tööinspektor.3.2. ESMAABI. Elektrilöögi korral. Traumade korral. Mürgistuse korral. Vältimatu abi kutsumine.3.3. TOIDUOHUTUS. Toidu kvaliteedi tagamine. Toidumürgistuse võimalikud põhjused. Jäätmekäitlus. Eririietus. Isiklik hügieen.

4. ÕpitulemusedÕppija teab ja tunneb

Töökeskkonna ohutegureid Töötaja kohustusi tööohutuse tagamisel Tööandja kohustusi tööohutuse tagamisel Tööõnnetuse menetlemise korda Esmaabi põhimõtteid Isikliku hügieeni tähtsust Toiduhügieeni põhimõtteid Jäätmekäitluse põhimõtteid

Õppija oskab Teatada tööõnnetusest Hoiduda töökeskkonna ohutegurite mõjust Hoida isiklikku hügieeni Pöörduda abi saamiseks töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes Anda esmaabi

5. HindamineÕppeprotsessi jooksev hindamineArvestuslik kontrolltööArvestuslik kontrolltöö hõlmab järgmisi teemasid:

1) tööohutuse ja töötervishoiu põhimõisted;2) töökeskkonda ohustavaid füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja

psühholoogilised ohutegurid;3) töötaja ja tööandja kohustused tööohutuse tagamisel ettevõttes, tööõnnetuste ja

kutsehaiguste ennetamise võimalused;

16

4) töökeskkonnaspetsialist, töökeskkonnavolinik ja töökeskkonnanõukogu, tööinspektsioon, tööinspektor, kuhu pöörduda abi saamiseks tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes;

5) töö- ja isikliku hügieeni nõuded;6) kuidas osutada esmaabi;7) toiduohutuse ja toidu kvaliteedi tagamise nõuded;8) toidumürgituse tekkimise ohutegurid ning nende vältimise võimalused;9) jäätmekäsitluse nõuded.

17

OHU- JA HÜGIEENIÕPETUS1 õn

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja praktilised oskused järgmistest teemadest ja tegevustest: tegutsemine eriolukordades, ohutust tagavad vahendid, tuleohutuse nõuded, tulekustutusvahendid, turvasüsteemid, hügieeni mõiste ja tähtsus, mikroorganismid ja nende paljunemine, mikroorganismide toime, isiklik hügieen, toiduhügieen, toidukäitleja kohustused, nõuded toiduainete töötlemisel, pooltoodete säilitamine, valmistoodete transport, nõudepesu.

2. Nõuded mooduli alustamiseksPuuduvad

3.Õppesisu3.1. ERIOLUKORRAD. Tulekahju. Mürgistused. Elektririkked. Sissemurdmised. Veesüsteemi

rikked. Pommiähvardused.3.2. TULEOHUTUS. Tuletõrjesüsteemid. Tule kustutamine käepäraste vahenditega. Käitumine

tulekahju korral. Evakueerimine.3.3. TURVASÜSTEEMID. Suitsualarmid. Elektriohutus. Turvafirmade teenused.

Turvasüsteemid.3.4. HÜGIEEN. Mõiste. Tähtsus. Tööhügieen. Isiklik hügieen. Toiduhügieen.3.5. MIKROORGANISMID. Kasulikud mikroorganismid. Kahjulikud mikroorganismid.

Mikroorganismide paljunemine.3.6. TOIDUHÜGIEEN. Toidukäitleja isiklik hügieen. Toidukäitleja kohustused. Toiduhügieen.

Toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed. Vesi.3.7. NÕUDEPESU. Käsitsipesu. Masinpesu. Ained ja temperatuurid. Nõude kuivatamine.3.8. TOIDUJÄÄTMETE KÄITLEMINE. Jäätmete kogumine ja hoidmine. Toidujäätmete

käitlemine.3.9. TOIDU KÄITLEMINE. Toiduainete ja toidu käitlemine. Toidu transport. Toidu

säilitamine.3.10. HÜGIEENIKONTROLL. Enesekontroll. Kontrollproovide võtmine.

Vastavusdeklaratsioon.

4. ÕpitulemusedÕppija teab ja tunneb

Eriolukordade tekkimise võimalusi Hoonete turvanõudeid Tulekustutusvahendeid Evakueerimisplaane ja evakueerimist hoonetest Turvasüsteeme Hügieeni tähtsust Isikliku hügieeni nõudeid Toiduhügieeni nõudeid Toiduainete käitlemise nõudeid Toidujäätmete käitlemise nõudeid Toidunõude pesemise nõudeid Toiduainete transportimise nõudeid Toiduainete ja toidu säilitamise nõudeid

18

Õppija oskab Eriolukordades adekvaatselt käituda Kasutada esmaseid tulekustutusvahendeid Lugeda evakuatsiooniplaani Kutsuda eriolukordadesse sattumisel abi Täita isikliku hügieeni nõudeid Täita toidukäitlemisnõudeid Täita toidu säilitamise ja transportimise nõudeid Täita jäätmete kogumuse, hoidmise ja kogumise nõudeid Pesta toidunõusid nii käsitsi kui masinaga Täita enesekontrollinõudeid Tagada kliendile ohutu toidu väljastamise

5. HindamineKokkuvõttev arvestuslik töö hügieenist

Riskianalüüs majutusasutuse ohutuse kohta

Arvestuslikus töös hinnatakse teadmist, kuidas peab tegutsema:1) kallaletungi, röövimise, pommiähvarduse korral;2) millised on tuleohutuse ja elektriohutuse tagamise nõuded;3) milliseid tulekustutusaineid ja tulekustutusvahendeid ta teab;4) kuhu teatada eriolukordadest ja tulekahjudest.

19

KLIENDITEENINDUS1 õn

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmisi ja praktilisi oskusi järgmistest teemadest ja tegevustest: teeninduse mõiste; teenindusühiskond; klienditeeninduse roll; nõuded klienditeenindaja v’limusele; teeninduskeskkond; empaatia; teenindusolukordade lahendamine; veaolukorrad; siseklient; välisklient; erivajadustega kliendid, meeskonnatöö; kiituste ja kaebuste lahendamine

2. Nõuded mooduli alustamiseksLäbitud suhtlemisõpetuse moodul

3. Õppesisu3.1. TEENINDUSE MÕISTE JA OLEMUS. Teenindusühiskond. Klienditeenindaja roll ettevõttes. Nõuded klienditeenindaja välimusele. Klienditeeninduse tehniline ja funktsionaalne kvaliteet. Teeninduskeskkond.3.2. KLIENDITEENINDAJA. Esmamulje. Kehtestav käitumine. Kliendikeskne teenindamine. Empaatia. Otsene suhtlemine. Telefonisuhtlus. Väljendusvead suhtlemises. Küsimuste esitamine. Tagasiside. Veaolukorrad.3.3. TEENINDUSE KORRALDAMINE. Tervikprintsiip. Meeskonnatöö. Siseklient. Välisklient. Spetsiifiliste- ja erivajadustega klientide teenindamine. Teenindusolukordade lahendamine. Püsiklientide hoidmine.

4. ÕpitulemusedÕppija teab ja tunneb Teeninduse mõistet ja olemust Teenindaja rolli Teeninduslikkku mõttekultuuri Kliendikeskse teeninduse põhimõtteid Teeninduse kvaliteedi aluseid Klientide ootuseid ja vajadusi Klientide väärtushinnanguid Teeninduse korraldamise printsiipe Siseklientide teenindamist Välisklientide teenindamist Erivajadustega klientide teenindamist Veaolukordade tekkimise põhjuseid Kiituste ja kaebuste käsitlemise korda Tagasiside hankimise ja analüüsimise vajalikkust Meeskonnatöö põhimõtteidÕppija oskab

selgitada teeninduse mõistet ja olemust; kirjeldada teeninduslikku mõttekultuuri; kirjeldada kliendikeskse teeninduse põhimõtteid; hinnata teeninduse kvaliteeti kliendi seisukohalt; analüüsida klientide vajadusi, ootusi, väärtushinnanguid; rakendada teeninduse korraldamise peamisi printsiipe

20

käituda ja tegutseda tavasituatsioonides; tegutseda veaolukordades, käsitleda klientide probleeme, kaebusi ja kiitusi; suhelda spetsiifiliste ja erivajadustega klientidega; hankida ja edastada tagasisidet klientidelt; lahendada teenindussituatsioone.

5. Hindaminea) õpiprotsessi jooksev hindamineb) vigaste teenindussituatsioonide analüüs ja parandaminec) iseseisev kirjalik uurimustööd) praktilised rollimängude) arvestuslik kirjalik kontrolltööf) praktiliste oskuste testg) teenindamine kooli kohvikus vastavalt kehtestatud graafikule

Arvestuslik kirjalik kontrolltöö hõlmab järgmisi teemasid:a) kehtestav käitumineb) klienditeeninduse kvaliteet, mõjuteguridc) empaatiad) vead suhtluskeelese) veaolukordade lahendaminef) küsimuste liigidg) spetsiifiliste ja erivajadustega klientide teenindamineh) veaolukorra lahendamine

Iseseisev uurimustöö:Õpilane valib uurimiseks ühe teenindusettevõtte. Kirjeldab töös kolme teenindussituatsiooni, mida seal külastuse käigus koges. Koostab iga teenindussituatsiooni analüüsi klienditeeninduse reeglitest lähtuvalt (millised eksimused teeninduses esinesid). Töö lõppu lisab omapoolsed soovitused ettevõtte klienditeeninduse kvaliteedi võimalikuks parandamiseks. Uurimustöö esitatakse kirjalikult.

21

SOOME KEEL3 õn

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmisi ja praktilisi oskusi järgmistest teemadest: viisakusväljendid, tutvumine, vabandamine, käitumine hotellis, suhtlemine kliendiga, kliendi juhendamine.

2. Nõuded mooduli alustamisekspuuduvad

3. Õppesisu3.1. VIISAKUSVÄLJENDID. Tervitamine. Palumine. Vabandamine. Abi palumine.

Hüvastijätmine. Tellimine. Arve.3.2. SUHTLEMINE KLIENDIGA. Hotelli ruumid. Hotelli teenused. Hinnad. Ajad. Tee

juhatamine. Toitlustamine. Ravi. Ekskursioonid.3.3. PÄRNU. Ajalugu. Tänavad ja kaart. Vaatamisväärsused. Kaubanduskeskused. Näitused.

Kultuurikeskused. Transport. Vaba aeg.3.4. MAJUTUSALANE TERMINOLOOGIA. Hotelli teenused. Toatüüpide kirjeldused.

Telefonisuhtlus. Kuupäevad ja tähtpäevad. Kliendi infopäringule vastamine. Tellimuste vastuvõtmine ja kinnitamine. Lisateenuste tutvustus. Hotelli registreerimine ja väljaregistreerimine. Valuutavahetus. Piletite broneerimine.

3.5. TOITLUSTUSALANE TERMINOLOOGIA. Informatsiooni jagamine. Tellimuste vastuvõtmine. Eritoitumisvajadused. Toidukorrad. Toidud. Joogid. Lauda juhatamine. Arve esitamine.

3.6. AMETIALANE INFO. Soomekeelse info leidmine. Ametlikud kirjad. Probleemid. Info edastamine.

4. ÕpitulemusedÕppija teab ja tunneb

Suhtlemisalast sõnavara Soomekeelset suhtlemisetiketti Majutusalast sõnavara

Õppija oskab Tervitada ja juhendada soomekeelseid turiste Vestelda soome keeles Kasutada soomekeelset majutusalast terminoloogiat Lahendada teenindusolukordasid soome keeles Kirjutada lihtsat soomekeelset ametialast teksti Abistada ja juhendada klienti soome keeles Leida ja kasutada soomekeelset erialast infot

.

5. Hindamine1) jooksvalt hinnatakse õppeprotsessis õpilase kõneoskust ja nende aktiivsust suhtlemises soome keeles2) arvestuslikult hinnatakse suulist ettekannet ja kirjalikku testi

22

Arvestusliku suulise ettekande ja kirjaliku testi sisu:1) õpilane täidab testi erialase terminoloogia teadmiste peale;2) õpilane võtab osa rollimängust restoranis

23

ARVUTIÕPETUS2 õnI õppeaastal 1 õn; II õppeaastal 1 õn

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandaks teadmisi ja praktilisi oskusi järgmistest teemadest ja tegevustest: infotehnoloogia areng ja tähtsus, põhimõisted ja terminid, Windows keskkond, Word, Excel, internet, infootsingusüsteemid, elektronpost, erialase info leidmine, dokumentide koostamine ja vormistamine, esitlusprogrammid, POWER POINT, slaidiesitluse koostamine, slaidipõhja loomine, animeerimine, esitlemine, diagrammide koostamine, tabelarvutused, graafika, pilditöötlus.

2. Nõuded mooduli alustamisekspuuduvad

3. Õppesisu3.1. ARVUTI. Arvuti areng. Arvuti tähtsus tänapäeva ühiskonnas. Riistvara. Tarkvara. Arvuti ja tervis.3.2. ARVUTI TÖÖKESKKONNAD. Windows. Linux. Tekstitöötlusprogramm Word. Tabeltöötlusprogramm Excel.3.3. INTERNET. Interneti kasutamine. Infootsing. Interneti materjalide kasutamine. Elektronpost. Teised internetipõhised suhtlemisviisid. Viirused.3.4. TEKSTITÖÖTLUS. Teksti trükkimine. Teksti töötlemine. Piltide lisamine ja töötlemine. Dokumentide salvestamine. Kaustade loomine. Tabelite koostamine ja töötlemine. Ettekannete, referaatide ja muude kirjalike tööde kujundamine ja vormistamine. Printimine.3.5. ESITLUSPROGRAMMID. POWER POINT. Slaidide koostamine. Slaidipõhjad. Kirjasuurused. Piltide ja fotode lisamine. Animeerimine. Slaidide esitlemine.3.6. TABELID JA DIAGRAMMID. Tabelite kujundamine ja vormistamine. Tabelarvutus. Diagrammid.3.7. ARVUTIGRAAFIKA. Graafilised kujundid ja nende töötlemine. Fotode töötlemine.

4. ÕpitulemusedÕppija teab ja tunneb

Arvuti tähtsust kaasaegses maailmas Arvuti riistvara Arvuti tarkvara Windows keskkonda Tekstitöötlusprogrammi Word Tabeltöötlusprogrammi Excel Interneti kasutamise võimalusi Infootsingusüsteeme Dokumentide töötlemist, salvestamist ja printimist Esitluste koostamise tarkvara Esitluste kujundamise nõudeid Tabelite kujundamist, taustade ja värvide lisamist tabelitesse Diagrammide koostamise põhimõtteid Arvutigraafika võimalusi

Õppija oskab Kasutada arvuti riistvara

24

Kasutada arvuti tarkvara Trükkida teksti ja seda kujundada Lisada tekstile pilte Koostada erinevaid tabeleid Vormistada dokumente, neid salvestada ja printida Kasutada interneti võimalusi info hankimiseks Koostada ja saata e- kirju Koostada ja esitleda POWER POINT esitlust Kasutada erialases töös vajalikke kujundusprogramme

5. HindamineÕpiprotsessi jooksev hindamineTeema praktiliste oskuste test

25

SISSEJUHATUS TOITLUSTUS- JA MAJUTUSTEENINDUSE VALDKONNA ÕPINGUTESSE1 õne- õpe

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja praktilised oskused järgmistest teemadest ja tegevustest: koolitöö korraldus, õppekava, kutsestandard, kutseeksam, ainekavad, praktikaõpe, kirjalike tööde vormistamine, tunniplaan, õppekorralduseeskiri, kooli erinevad üksused, kooli infosüsteem, õpilaste dokumentatsioon

2. Nõuded mooduli alustamiseksPuuduvad

3. Õppesisu3.1. ÕPPETÖÖ ALUSED. Kutsestandard. Kutsekirjeldus. Kutseeksam. Õppekava. Ainekava.3.2. KOOLITÖÖ KORRALDUS. Õppekorralduseeskiri. Kooli erinevad üksused. Kooli infosüsteem. Õpilaste dokumentatsioon. E –kool.3.3. ÕPPETÖÖ KORRALDUS. Tunniplaan. Raportite ja ettekannete koostamine. Kirjalike tööde koostamine. Harjutustunnid. Praktika ettevõtetes. Praktikabaasid.

4. ÕpitulemusedÕpilane teab ja tunneb

Kutsestandardit Kutsekirjeldust Kutseeksami sooritamise võimalusi ja vajadust Õppekava ja ainekava Kooli õppekorralduseeskirja Kooli erinevaid üksusi Kooli infosüsteemi Õpilaste kohta toimivat dokumentatsiooni E- kooli toimimise põhimõtted

Õppija oskab Leida vajalikku infot Lugeda tunniplaani Koostada raporteid ja ettekandeid Koostada ja vormistada kirjalikke ettekandeid Iseseisvalt õppida Kasutada e- kooli

5. Hindamine1) kirjalike tööde vormistusnõuetele vastav töö erialasel teemal2) suuline ettekanne, kus hinnatakse esitluse sisu ja esinemisoskust3) raport külastatud toitlustus- ja majutusteeninduse ettevõtete kohta

26

PUHASTUSTÖÖD8 õn I õppeaastal 5 õn; II õppeaastal 3 õne-õpe

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmisi ja praktilise oskusi järgmistest teemadest ja tegevustest: erinevate pindade hoolduspuhastus, puhastusteenindaja töö majutusasutuses, toateenindus.

2. Nõuded mooduli alustamiseksPuuduvad

3. Õppesisu

3.1 PUHASTUSTÖÖDE OHUTUSNÕUDED. Ohud puhastustöödel. Ohumärgised. Ohutusnõuded kemikaalide kasutamisel. Esmaabi puhastuskeemia valel kasutamisel. Masinate elektriohutus. Tööriietele ja jalatsitele esitatavad nõuded. Isiklikud kaitsevahendid. Kaitsekindad ja nende kasutamine.

3.2 PUHASTUSTÖÖDE TEHNOLOOGIA. Mustus ja mustuse liigid. Määrduvuse vähendamine. Porikaitse süsteemid. Puhastuses mõjuvad tegurid. Vesi puhastuses. Jäätmed, jäätmekäitlus. Keskkonnasõbralik puhastamine.

3.3 ERIALANE KEEMIA. pH mõiste. pH tabel. Ainete rühmad. Neutraalsete ainete omadused. Leeliseliste ainete omadused. Looduslikud leeliselised. Leeliseliste ainete mõju keskkonnale ja inimesele. Hapete omadused. Looduslikud happed. Hapete mõju keskkonnale ja inimesele. Sünteetiline keemia. Tensiidide mõiste. Tensiidide omadused. Looduslik tensiid ja selle omadused.

3.4 KORISTUSAINED. Puhastusainete jaotus. Puhastusainete pakendid ja pakendi märgistus. Puhastusainete valikud. Puhastusainete hoidmine ja markeerimine. Puhastusainete koostis. Neutraalsete puhastusainete kasutamine. Happeliste puhastusainete kasutamine. Leeliseliste puhastusainete kasutamine. Puhastusainete kontsentratsioonid. Puhastusainete doseerimine. Kaitseained. Hooldusained. Spetsiaalained.

3.5 ERIALANE MATEMAATIKA. Pikkusühikud ja nende teisendamine. Pindala leidmine. Kaaluühikud ja nende teisendamine. Ülesannete lahendamine. Protsendi mõiste, protsendiülesannete lahendamine. Suhte mõiste. Suhteülesannete lahendamine. Ühe tundmatuga võrrand. Võrrandite lahendamine.

3.6 KORISTUSTARVIKUD. Puhastustarvikutele esitatavad nõuded. Hügieenitooted. Pabertoodete kvaliteediklassid. Ühekordse kasutusega puhastuslapid. Paberi hoidikud ja alused. Tekstiillapid, omadused ja valikud. Puhastuslapi kasutamine ja hooldamine. Värvikoodide kasutamine. Mikrokiudlapid. Mikrokiu omadused. Mikrokiudlappide kasutamine. Mopid. Mopialused. Moppamine. Kuivatajad. Põrandakuivataja kasutamine. Klaasikuivataja kasutamine. Harjad. Kuivpuhastusharjad. Küürimisharjad. Küürimisplaadid. Käsnad ja svammid. Abivahendid.

3.7 KORISTUSMEETODID. Koristustööde meetodite liigitus ja valiku põhimõtted. Hoolduspuhastus. Kuivpuhastus. Väheniiske puhastus. Niiske puhastus. Märg puhastus. Tööde järjekord. Tööjuhendid.

3.8 PINNAKATTEMATERJALID. Pinnakattematerjalide valiku põhimõtted. Veekindlad põrandakattematerjalid. Looduslikud- ja tehiskivist põrandad. Keraamilised põrandad. Plastikpõrandad. Kummkatted. Veekindlate põrandate hooldus- ja põhipuhastus. Veetundlikud põrandakatted. Puitpõrandad. Laminaatpõrandad. Linoleumpõrandad.

27

Korkpõrandad. Veetundlike põrandate hooldus- ja põhipuhastus. Mööbli- ja seinakatted. Tekstiilkatted. Tööpinnad. Metall-, portselan-, fajanss- ja klaaspinnad.

3.9 KORISTUSMASINAD JA SEADMED. Mopisüsteemid. Koristuskärud. Kärude komplekteerimine. Imurid. Tolmuimeja ehitus ja tööpõhimõtted. Tolmuimeja kasutamine. Vee- ja prahiimurid

3.10 TOATEENINDUS. Majutusasutuste hoolduspuhastus. Toateenindaja töö. Sviidi koristamine. Üldkoristus majutusasutustes

3.11. PÕHIPUHASTUS. Põhipuhastuse planeerimine. Puhastusained. Töövahendid ja seadmed. Põrandate põhipesu. Akende põhipesu. Suurpuhastus.

3.12. KAITSEMEETODID. Vahatamise eesmärk. Põrandavahad. Veepõhiste vahade kasutamine. Lahustipõhiste vahade kasutamine. Tööde järjekord. Töövõtted. Vahatatud põrandate hooldamine. Pindade õlitamine. Õlid. Töövõtted.

3.13. PUHASTUSTÖÖDE ORGANISEERIMINE. Tööjuhendid. Oma töö organiseerimine. Kvaliteedinõuded. Kvaliteedi kontroll.

2. ÕpitulemusedÕpilane teab ja tunneb:

puhastusteenindaja kutsestandardit; puhastusteenindaja tööülesandeid; puhastusteenindaja töö iseärasusi; mustuse liike; mustuse tekkimise- ja tõkestamise viise; puhastuses mõjuvaid tegureid; vee tähtsust puhastamises; koristusainete valiku põhimõtteid; koristusainete liike; koristusainete pakendimärgistust; koristusainete kasutamise ja hoidmise põhimõtteid; doseerimise põhimõtteid; koristustarvikute valiku põhimõtteid; hügieenitooteid ja nende kasutamist; koristustarvikuid ja nende kasutamist; puhastusmeetodi valiku põhimõtteid toateeninduse aluseid toateenindaja tööülesandeid kvaliteedinõudeid numbritubade ja sviitide koristamisel

Õpilane oskab hinnata pindade määrduvust ja mustuse liiki; mustuse levikut tõkestada; sorteerida ja käidelda jäätmeid; leida sobiva puhastus-, hooldus- või kaitseaine; kasutada koristusaineid õigesti; valida tööks sobiva koristustarviku; kasutada puhastuslappe; kasutada mikrokiudtooteid; kasutada erinevaid moppe ja mopisüsteeme; kasutada põrandahooldustarvikuid; kasutada klaasipuhastustarvikuid; kasutada põhipuhastustarvikuid; hinnata pinnakattematerjali omadusi; valida sobiva puhastusmeetodi;

28

teostada kuivpuhastust; teostada väheniisket puhastust; teostada niisket- ja märgpuhastust; töötada ennast-, teisi- ja keskkonda säästvalt; hinnata töö kvaliteeti; koristada hotellituba;

5. HindamineHinnatakse vastavalt haridus- ja teadusministeeriumi poolt kehtestatud ja koolis kinnitatud hindamisjuhendile. Hindamine toimub pidevalt ja selles osaleb ka õppija, analüüsides oma õpitulemusi.Hinnatakse: kirjalikud teadmiste testid (20%)

Hindamisele tulevad praktilised tööd:

Mustuse tundmine Puhastusainete tundmine

Puhastusainete doseerimine

Põrandate kuivpühkimine, moppamine, põrandakummi kasutamine

Tolmuimeja kasutamine

Mööbli väheniiske pühkimine, puhastuslapi kasutamine

Põranda niiske pühkimine

Klaaspindade puhastamine, kuivataja kasutamine

Akende pesemine

Seina pesemine, küürimisharjade ja küürimisplaatide kasutamine

Peegelpindade puhastamine

WC poti puhastamine

Kraanikausi puhastamine

Laepindade puhastamine, abivahendite kasutamine

praktilised oskused (80%) - situatsioonülesannete lahendamineHinnatakse praktilise töö:

- mustuse taseme hindamist- puhastusaine valikut- koristustarviku valikut- koristusmeetodi valikut- pinnakattematerjalide tundmist

29

- töövahendi kasutamisoskust- töö planeerimist- tööjärjekorda- töötamise ökonoomsust- töö kvaliteeti

TOIDUVALMISTAMINE8 õnI õppeaastal 4 õn; II õppeaastal 4 õn

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmisi ja praktilisi oskusi järgmistest teemadest ja tegevustest: toitumise alused, tähtsamad toiduained, tööohutus köögis, toiduainete hoidmine ja käitlemine, toiduainete ettevalmistamine, võileibade valmistamine, kaunistamine ja serveerimine, teraviljatoitude valmistamine ja serveerimine, piima ja piimatoitude valmistamine ja serverimine, köögiviljasalatite valmistamine ja serveerimine, puuviljad, puuviljade kasutamine ja serveerimine, külmad ja kuumad joogid ja nende serveerimine, hommikusöögi menüü koostamine, toiduainete eeltöötlemine, toiduainete kuumtöötlemine, toidud tangainetest, pastatoidud, köögiviljatoidud, supid, kalatoidud, loomalihast toidud, sealihast toidud, linnulihast toidud, kastmed, magustoidud, iseteenindusliini teenindamine, salatipuhveti teenindamine, söögisaali teenindamine.

2. Nõuded mooduli alustamiseksläbitud ohuõpetuse ja hügieeni moodul

3. Õppesisu3.1. SISSEJUHATUS. Töövahendid. Tööriided. Kord köögis. Tööohutus. Õiged töövõtted. Esmaabi.3.2. TOIDUAINED. Toiduenergia. Toiduainete valik. Toiduainete hoidmine külmikus. Sügavkülmutus. Toiduainete ettevalmistamine.3.3. VÕILEIVAD. Võileivakatted. Kuumad võileivad. Einevõileivad. Võileibade kaunistamine

ja serverimine.3.4. TERAVILJATOIDUD. Teraviljasaadused. Rukis. Oder. Nisu. Kaer. Riis. Tatar. Pudrud.

Putrude lisandid. Putrude serveerimine.3.5. PIIM JA PIIMATOIDUD. Piimasaadused. Kohupiimatoidud. Kama. Juustud.

Juustustoidud.3.6. MUNA. Muna keetmine. Munatoidud.3.7. KÖÖGIVILJAD. Köögiviljade eeltöötlemine. Köögiviljade kasutamine salatites. Soojad ja

külmad salatid.3.8. PUUVILJAD JA MARJAD. Kodumaised puuviljad ja marjad. Importtooted. Mahl. Mehu.

Puuviljade ja marjade serveerimine.3.9. JOOGID. Tee. Tee valmistamine ja serveerimine. Kohv. Erinevad kohvijoogid. Kohvi

valmistamine. Kakao.3.10. LIHA- JA VORSTITOOTED. Lihalõiked. Vorstid. Singid. Soojad vorstitooted.3.11. HOMMIKUMENÜÜ KOOSTAMINE. Traditsioonid.

30

3.12. TOIDUD TANGAINETEST JA PASTATOIDUD. Tähtsamad tangained. Toidud tangainetest. Pastad. Pastaroad.

3.13. KÖÖGIVILJATOIDUD. Köögiviljad. Toiteväärtus. Köögiviljade eeltöötlemine. Keetmine. Aurutamine. Praadimine. Köögiviljatoidud

3.14. SUPID. Köögiviljasupid. Selged supid. Büreesupid. Külmad supid. Puljongid.3.15. KALATOIDUD. Tähtsamad kalaliigid. Kalade ettevalmistamine. Kalasupid. Kalapraed.

Kalasuupisted.3.16. LIHATOIDUD. Liha eeltöötlemine. Toidud loomalihast. Toidud sealihast. Toidud

linnulihast. Hakklihatoidud.3.17. KASTMED. Põhikastmed. Lisandid. Maitsestamine.3.18. MAGUSTOIDUD. Kuumad magustoidud. Külmad magustoidud. Vahud. Tarretised.

Jäätis.3.19. TEENINDAMINE. Iseteenindusliini teenindamine. Salatipuhveti teenindamine.

Söögisaali teenindamine.

4. ÕpitulemusedÕppija teab ja tunneb

Toiduainete eeltöötlemise meetodeid Kuumtöötlemismeetodeid Toiduainete säilitusviise Majandusliku ja säästliku töötamise põhimötteid Erinevate toitude serveerimise põhimõtteid

Õppija oskab Koorida ja tükeldada erinevaid köögivilju Kasutada erinevaid kuumtöötlemisviise Valida toiduainele sobiva töötlemisviisi Kasutada õigeid töövõtteid Valmistada erinevaid toite tangainetest Valmistada erinevaid pastatoite Valmistada erinevaid suppe Valmistada erinevaid lihatoite Valmistada erinevaid kastmeid Valmistada erinevaid magustoite Serveerida toitu Teenindada iseteenindusliini Teenindada puhvetit Teenindada söögisaali

5. HindamineÕpiprotsessi hindamine. Praktiliste tööde hindaminePraktiliste tööde juures hinnatakse:

Hügieeninõuetest kinnipidamist Tehnoloogiast kinnipidamist Toidu maitsestamist Toidu serveerimist

31

TÖÖSEADUSANDLUS1 õn

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja praktilised oskused järgmistest teemadest ja tegevustest: seadusloome EV- s, tööseadusandlike õigusaktide leidmine, tööseadusandlus, töö- ja puhkeajaseadus, maksuseadus, toetused.

2. Nõuded mooduli alustamiseksPuuduvad.

3. Õppesisu3.1. SEADUSLOOME. Seaduste loomine. Seadusandev ja täidesaatev võim. Seaduseelnõud. Eelnõude menetlemine. Seaduste vastuvõtmine ja kinnitamine. Seaduste rakendamine. Põhiseadus.3.2. TÖÖSEADUS. Tööleping. Pooled. Töölepingute tähtajad. Töölepingu lõpetamine. Töövaidluste lahendamine.3.3. TÖÖ- JA PUHKEAJASEADUS. Tööaja pikkus. Alaealiste töötamine. Tervistkahjustavad

tööd. Puhkus. Puhkuse liigid. Palgaseadus. Töötasustamise alused. Distsiplinaarkaristus. Kollektiivleping.

3.4. MAKSUSEADUS. Maksumaksja. Üleriigilised maksud. Maksude määrad ja -arvestamine.Tulude deklareerimine. Kohalikud maksud.3.5. TOETUSED. Riiklikud toetused. Ühekordsed toetused. Toetuste taotlemine.

4. ÕpitulemusedÕppija teab ja tunneb:

töösuhteid reguleerivaid õigusakte; töölepingu sõlmimise, muutmise, peatamise ja lõpetamisega seonduvaid aspekte; töötaja ja tööandja vastutust reguleerivaid õigusnorme ja töösuhetest tekkinud vaidluste lahendamist; töölepingust tulenevaid poolte õigusi ja kohustusi.

Õppija oskab: leida kehtivaid seadusi ja neid mõista; järgida kutsealal vajalikke seadusakte; kasutada seadusandlust isiklike ja tööalaste huvide kaitseks; vormistada dokumente vastavalt seadusandluse nõuetele; käituda õigusteadlikult ja pidada kinni heast tavast.

5. Hindamine

32

Hinnatakse vastavalt haridus- ja teadusministeeriumi poolt kehtestatud nõuetele. Hindamine toimub pidevalt ja selles osaleb ka õppija, analüüsides oma õpitulemusi.Arvestuslik hindamine toimub tervikteema käsitlemise järel. Iseseisva tööna koostab õpilane õpimapi. Kokkuvõtlik hindamine tuleneb arvestuslikest ja õpimapi hindest.

ASUTUSEPRAKTIKA5 õn

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmisi ja praktilisi oskusi järgmistest teemadest ja tegevustest: tutvumine majutusasutuse tööga, fuajee ja koridori hoolduspuhastus, konverentsirumi hoolduspuhastus, kontoriruumi hoolduspuhastus, toitlustusruumide hoolduspuhastus, WC puhastus, pesuruumi puhastus, basseini puhastus, sauna puhastus, ujula puhastus, töövahendite puhastamine ja hooldamine, numbritubade hooldus ja –lõppkoristus.

2. Nõuded mooduli alustamiseksLäbitud kõik esimese kursuse moodulid

3. Õppesisu3.1. MAJUTUSASUTUSE ÜLDKORISTUS. Tutvumine majutusasutusega. Tutvumine

majandusosakonna töödega. Fuajee hoolduskoristus. Koridori hoolduskoristus. Konverentsiruumi hoolduskoristus. Kontoriruumi hoolduskoristus. Toitlustusruumi hoolduskoristus. WC koristus. Pesuruumi koristus. Basseini hoolduspuhastus. Sauna koristus. Ujula hoolduspuhastus. Töövahendite hooldamine ja puhastamine.

3.2. NUMBRITUBADE KORISTAMINE. Tutvumine majutusasutuse erinevate numbritubadega. Numbritubade sisustus. Abiruumid. Pesu käitlemine. Koristuskäru komplekteerimine. Ettevalmistustööd. Riietus. Sisenemine numbrituppa. Hoolduspuhastus. Tööde järjekord. Numbritoa lõpppuhastus. Tööde järjekord. Töö lõpetamine. Allergikute tubade koristamine. Lisateenused.

4. ÕpitulemusedÕppija teab ja tunneb

Majutusasutuse erinevaid osakondasid ja nende tööülesandeid Majandusosakonna ülesandeid Liikumise põhimõtteid hotellis Kasutada asutusesiseseid suhtlemisvahendeid Üldkoristaja tööülesandeid Tööde järjekorda Numbritubade sisustust Numbritubade erinevusi

Õppija oskab Fuajee ja koridoride hoolduspuhastust etteantud tööjuhendite järgi Konverentsiruumide ja kontoriruumide hoolduspuhastust etteantud tööjuhendite järgi Toitlustusruumide hoolduspuhastust etteantud tööjuhiste järgi

33

WC-de ja pesuruumide hoolduspuhastuts etteantud tööjuhendite järgi Basseinide, saunade ja ujulate hoolduspuhastust etteantud tööjuhendite järgi Töövahendite hooldamist Ettevalmistavaid töid (pesuladu, töövahendid, koristuskäru) Numbritubade hoolduspuhastust etteantud tööjuhiste järgi Numbritubade lõpppuhastust etteantud tööjuhiste järgi

5. HindamineÕpilase dokumendid praktika aruandeks on:Praktikaleping (lisa 1)Tagasiside leht (lisa 2)PraktikapäevikPraktikaraport

Praktikapäeviku saab õpilane koolist koolipoolse praktikajuhendaja käest. Õpilane täidab praktikapäevikut igapäevaselt ja asutusepoolne praktikajuhendaja kannab iga päev tehtud tööde kohta hinde. Praktika lõppedes hindab asutusepoolne juhendaja kogu praktika tulemust hindega.

Praktika rapordi koostab õpilane kirjalikult ja selles on järgmised teemad: Üldinfo praktikaettevõtte kohta Tehtud tööde kokkuvõte Õnnestumised Ebaõnnestumised Õpilase hinnang praktika kohta

Raport esitatakse koolipoolsele praktikajuhendajale peale praktika lõppemist.Praktika kaitstakse koolis komisjoni ees. Kaitsmisele pääsevad õpilased, kes on:

Tagastanud praktikalepingu koolipoolse osa Esitanud tagasiside lehe Esitanud praktikapäeviku Esitanud rapordi

Praktika lõpliku hinde paneb kaitsmiskomisjon.

OSKUSED JA TEADMISED I ÕPPEAASTA LÕPUKS

I õppeaasta moodulite läbimise järel on õpilasel teadmised ja oskused, mis võimaldavad töötamist puhastusteenindajana ja toateenindajana.

Õppija teab ja tunneb Kutsestandardi nõudeid puhastusteenindajatele Töökaitse ja töötervishoiu aluseid Hügieeninõudeid Klienditeeninduse aluseid Tööseadusandluse aluseid

Õppija oskab Suhelda klientidega toateenindaja tasemel Puhastada erinevaid majutusasutuse ruume Koristada numbritubasid

34

II ÕPPEAASTA MOODULID

TÖÖPSÜHHOLOOGIA1 õn

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmisi ja praktilisi oskusi järgmistest teemadest:käitumisviisid, tegevusviisid, suhtlemisstiilid, suhtlemisraskused, konfliktid, konfliktide lahendamine, eneseanalüüs, eneseregulatsioon, koostöö

2. Nõuded mooduli alustamiseksläbitud suhtlemisõpetuse I moodul

3. Õppesisu3.1. SUHTLEMISSTIILID. Vanemlik suhtlemine. Lapselik suhtlemine. Täiskasvanu suhtlemine. Suhtlemisoskus. Suhtlemisraskused.3.2. KONFLIKTID. Konfliktide tekkepõhjused. Konfliktide lahendamise strateegiad.

Konfliktide tagajärjed. Käitumine konfliktses olukorras.3.3. ENESEANALÜÜS. Mina. Egoism. Altruism. Minakaitse. Eneseanalüüs.

Eneseregulatsioon.3.4. MEESKOND. Meeskonna moodustumine. Meeskonnatöö põhimõtted. Tööde jaotamine.

Kollektiivne vastutus.

4. ÕpitulemusedÕppija teab ja tunneb

Erinevaid suhtlemistasandeid Konfliktide tekkepõhjuseid Konfliktide lahendusstrateegiaid Meeskonnatöö aluseid

Õppija oskab Hinnata suhtlemises tekkivaid olukordasid Lahendada lihtsamaid suhtlemisolukordasid Ennast ja oma käitumist analüüsida

5. Hindamine1) õppeprotsessi jooksev hindamine

35

2) kokkuvõttev koondhinne tuleneb arvestuslikest hinnetest.

Arvestuslikud hinded saab õpilane järgmiste tööde eest:1) kontrolltööd vastavate suuremate teemade lõpetamisel, mis peavad olema sooritatud

vähemalt hindele “rahuldav”.2) osalemine videoharjutustes

MAJUTUSTEENINDUSE ALUSED1 õn

1. Eesmärk:Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmisi ja praktilisi oskusi järgmistest teemadest:hotellimajanduse terminoloogia, hotellide töökorraldus, teenused, hotellide klassifitseerimise põhimõtted, majutusettevõtete tüübid, majutusettevõttele esitatavad nõuded, hotellikettide tööpõhimõtted, hotellide efektiivsusnäitajad, hotellinduse areng ja tulevikutrendid

2. Nõuded mooduli alustamiseksLäbitud sissejuhatav moodul

3. Õppesisu3.1. MAJUTUSETTEVÕTTED. Hotellimajanduse ajalugu maailmas ja Eestis (kuni 1940. a). Hotellimajanduse iseloomujooned. Majutusettevõtete tüübid Eestis. Majutusettevõtete tunnustamine ja neile esitatavad kohustuslikud nõuded.3.2. HOTELLID. Komplimentaarteenused. Hotellide liigituse põhimõtted. Tubade tüübid,

klassid, hinnad. Hotelli organisatsiooniline ülesehitus. Kuurort, kuurorthotellid. Hotelliketid. Hotellide efektiivsusnäitajad. Eesti majutusstatistika. Tulevikutrendid hotellimajanduses.

4. ÕpitulemusedÕppija teab ja tunneb hotellimajanduse terminoloogiat hotellide töökorraldust ja osutatavaid teenuseid hotellide klassifitseerimise põhimõtteid majutusettevõtete tüüpe erineva tasemega majutusettevõttele esitatavaid nõudeid hotellikettide tööpõhimõtteid hotellide efektiivsusnäitajaid hotellinduse arengut ja tulevikutrende

Õppija oskab kirjeldada erinevaid majutusasutusi kirjeldada hotellide klassifitseerimise aluseid nimetada tuntumaid hotellikette Eestis ja Pärnus kirjeldada majutuse tulevikutrende

5. Hindamine

36

1) õppeprotsessi jooksev hindamine2) suuline ettekanne3) arvestuslik kontrolltöö

Suuline ettekanne hõlmab endas õpilase poolt valitud Eestis tegutseva hotelliketi suulist tutvustust.

Arvestuslik kontrolltöö koosneb nii valikvastustega, lühivastustega kui struktureeritud vastustega küsimustest ning hõlmab järgmisi teemasid:

1) hotellimajanduse mõiste2) hotellimajanduse ajalugu3) hotellitooted4) hotellide liigitus5) toa tüübid, hinnad6) erineva tasemega majutusettevõttele esitatavaid nõudeid7) hotelliketid8) hotelli organisatsiooniline ülesehitus

Moodul loetakse lõppenuks kui arvestusliku kontrolltöö tulemuseks saab õpilane vähemalt 51% õigeid vastuseid.

37

MAJUTUSETTEVÕTTE TÖÖKORRALDUS3 õnII õppeaastal 1 õn; III õppeaastal 2 õppenädalat

1. Eesmärk:Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmisi ja praktilisi oskusi järgmistest teemadest aj tegevustest: majutusettevõtte organisatsiooni juhtimise põhimõtted, majutusettevõtte personali tööjaotus, erinevate osakondade/üksuste funktsioonid, klienditeenindust toetavate osakondade (raamatupidamine, turvateenistus, IT) ülesanded, strateegiliste osakondade - müügi- ja rahandusosakonna töö seosed

2. Nõuded mooduli alustamiseksLäbitud majutusteeninduse aluste moodul

3. Õppesisu3.1. MAJUTUSETTEVÕTTE STRUKTUUR. Majutusettevõtte struktuur. Juhtimistasandid. Organisatsioonitüübid. Organisatsiooni struktuuri ja suuruse vaheline seos. Katusorganisatsioonid. Ametinimetused. Ametijuhendid.3.2. MAJANDUSOSAKOND. Ametid ja ametinimetused. Tööülesanded. Asutusesisene suhtlemine. Info liikumine. 3.3. KLIENDITEENINDUS. Vastuvõtt. Toitlustus. Vaba aeg. 3.4. KLIENDITEENINDUST TOETAVAD OSAKONNAD. Müügiosakond.

Rahandusosakond. IT osakond. Turvateenistus. Raamatupidamine. Töökorralduse põhimõtted

4. ÕpitulemusedÕppija teab ja tunneb

Majutusettevõtte erinevaid osakondi ja nende funktsioone Majutusettevõtte juhtimise põhimõtteid Personali jaotust Üksuste tööülesandeid

Õppija oskab Kirjeldada turvateenistuse tööülesandeid Kirjeldada raamatupidamise tööüöesandeid Kirjeldada müügiosakonna töülesandeid Kirjeldada osakondade töö seoseid

38

5. Hindamine1) Jooksev praktiliste tööde hindamine2) Arvestuslik kontrolltöö

Hindamiseks esitatavad praktilised tööd on alljärgnevad:1) hotelli struktuuriskeemi koostamine2) tööjuhendi ja ametijuhendi koostamine3) halva ilma programmi koostamine

Arvestuslik kontrolltöö hõlmab järgmisi teemasid: ettevõtte juhtimistasandid hotellide organisatsioonitüübid hotelli organisatsiooni struktuuri ja suuruse vaheline seos hotelli üksustevahelisest tööjaotusest tulenevad personali tööülesanded ametinimetused majutusettevõtte üksuste töökorralduse põhimõtted, eriti vastuvõtu, majapidamise ja kelner-ettekandja

tööülesanded laopidamise, turvateenistuse, raamatupidamise ja müügiosakonna tööülesanded kirjavahetuse pidamine ja telefonisuhtlus kliendiga majutusettevõtete katusorganisatsioonid.

39

TURISMIMAJANDUSE ALUSED1 õn

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja praktilised oskused järgmistest teemadest ja tegevustest: turismimajandus kui tervik, turismi olemus, turismi majanduslik tähtsus, toitlustus- ja majutusettevõtete seos teiste turismiettevõtetega, majutusettevõtte toimimine

2. Nõuded mooduli alustamiseksLäbitud moodul Sissejuhatus toitlustus- majutusteeninduse valdkonna õpingutesse

3. Õppesisu3.1. TURISM. Turismi areng maailmas. Turismi areng Eestis. Turismi olemus.3.2. TURISMIMAJANDUS. Turismiorganisatsioonid. Turismiettevõtted. Turismipiirkonnad. Vaatamisväärsused.3.3. TURISTID. Siseturistid. Välisturistid. Reisijate liigitus. Tulevikutrendid. Turismi negatiivsed ja positiivsed küljed. Turismiettevõtetega tutvumine.

4. ÕpitulemusedÕppija teab ja tunneb

Turismi mõistet Turismi majanduslikku tähtsust Turismiorganisatsioone Turismiettevõtteid Turismipiirkondi Vaatamisväärsusi Eestis ja maailmas Siseturistide mõistet Välisturistide mõistet Turismi tulevikutrende

Õppija oskab Nimetada tähtsamaid turismipiirkondi maailmas Nimetada vaatamisväärsusi Eestis Nimetada kohalikke vaatamisväärsusi

5. Hindamine1) Õppeprotsessi jooksev hindamine2) esitluse koostamine: 2-päevane programm Eestis viibivale turistile3) essee “Turismimajanduse kasulikkus ja kahjulikkus”

40

4) arvestuslik kontrolltööArvestuslik kontrolltöö koosneb nii valikvastustega, lühivastustega kui struktureeritud vastustega küsimustest ning hõlmab järgmisi teemasid:

1) turismi ajalugu2) reisimine ja turism3) turismistatistika4) populaarsed sihtkohad5) vaatamisväärsused6) ärireisija ja puhkereisija7) reisijate tulevikutrendid8) turismimajanduse komponendid9) turismiorganisatsioonid

LAUAKATMINE1 õn

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja praktilised oskused järgmistest teemadest ja tegevustest: laua katmise viisid, lauakombed, kuidas serveerida erinevaid toite, võimalusi kuidas katta laud erinevateks sündmusteks, lauakaunistuste valmistamine, oskab garneerida juurvilju ja magustoite.

2. Nõuded mooduli alustamiseksPuuduvad

3. Õppesisu3.1 .SISSEJUHATUS. Lauatekstiilid ja lauanõud läbi ajaloo. Laudlinade erinevaid materjale.3.2 LAUDADE JA KOHTADE PAIDUTUS. Laudade paigutus suuremas ruumis. Pulmalaud. Kohtade paigutus. Söögiriistade paigutus. Söögiriistade puhastusviisid.3.3. LAUA KATMINE. Lõunalaud, rootsilaud, lastelaud, piknikulaud, furšettlaud.3.4. SALVRÄTTIDE VOLTIMINE. Erinevaid voltimise võtteid paber- ja riidest salvrättidele.3.1. ROOGADE JA JOOKIDE SERVEERIMINE. Serveerimisreeglid. Serveerimiskord. Puhas

lauakate. Taldrikute koristamine. Laua puhastamine. Laudlinade vahetamine. Mõningaid spetsiifilisi serveerimisvõtteid ( eksootilised puuviljad, kohv, mereannid, pastatoidud, alkohoolsed joogid )

3.2. MENÜÜ KOOSTAMINE. Menüü liigid.3.3. LAUA KAUNISTUSED. Nimekaartide valmistamine. Salvrättide hoidjad. Pabernöörist

lauakaunistused. Sobivate lilleseadete ja küünalde valik.3.4. GARNEERIMINE. Köögiviljad ja puuviljad. Martsipanist kaunistused (soolataignast

voolimine)3.5. INDIVIDUAALNE TÖÖ. Valmistada omaloominguline lauakatmine. Grupitöö

4. ÕpitulemusedÕppija teab ja tunneb:

lauakattematerjale laudade katmise viise erinevateks sündmusteks serveerimise korda lauakombeid

Õppija oskab

41

katta lauda õigete söögiriistadega voltida salvrätte puhastada söögiriistu (hõbeda puhastamine) koostada menüüsid garneerida toite valmistada lauakaunistusi

5. Hindamine

Hinnatakse õppeprotsessi ja iseseisvate tööde tulemusi.

TEKSTIILIDE HOOLDAMINE1 õn

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja praktilised oskused järgmistest teemadest ja tegevustest: tekstiilkiud ja nende omadused, tekstiilide hooldusmärgid, pesuainete liigid, pesuainete kasutamine, pesu pesemine käsitsi, automaat- ja poolautomaatpesumasinad, pesu pesemine A- masinates, pesu kuivatamine, pesu triikimine, pesu hoidmine

2. Nõuded mooduli alustamiseksPuuduvad

3. Õppesisu3.1.TEKSTIILKIUD. Tekstiilkiudude liigid. Kiudude omadused. Kiudude nõuded hooldusele. Tekstiilide hooldusmärgid.3.2. PESUAINED. Pesuainete liigitus. Pesupulbrid. ja nende kasutamine. Seebipõhised pesuained. Vedelikud. ja pastad. Loputusained. Plekieemaldusianed.Valgendusained. Tärgeldusained.3.3. PESU PESEMINE KÄSITSI. Pesu sorteerimine. Pesu leotamine. Pesu pesemine. Pesu loputamine. Pesu valgendamine. Pesu tärgeldamine. Pesu kuivatamine.3.4. AUTOMAAT- JA POOLAUTOMAATPESUMASINAD. Pesumasinate ehitus ja tööpõhimõte. Ohutusnõuded pesumasinate kasutamisel.Pesuprogrammid. Pesuainete doseerimine. Pesu ettevalmistamine. Pesumasina käivitamine. Pesumasina hooldamine. Poolautomaatpesumasinate kasutamine.3.5. PESU TRIIKIMINE. Triikimisviisid. Triikrauad. Triikimislauad. Triikimiskoha korraldamine. Triikimine. Triikimispressid. Kalandrid.3.6. PESU HOIDMINE. Pesukapid. Hoiukotid ja karbid. Pesukapi korrashoid. Kahjurid.

Niiskusetõrje. Pealisrõivaste hoidmine. Keemilise puhastuse kasutamine. Jalatsite hooldamine.

4. ÕpitulemusedÕppija teab ja tunneb

tekstiile tekstiilide hooldusmärke pesuaineid pesumasinaid kuivatusviise triikimisseadmeid triikimisviise

42

pesu hoidmise võimalusi üleriiete hooldamisviise jalatsite hooldamisviise

Õppija oskab tekstiile pesuks ettevalmistada valida tekstiilile sobivad pesuained pesta pesu käsitsi kasutada A pesumasinat valida tekstiilile sobiva pesukuivatusviisi triikida pesu triikrauaga korrastada pesukappi hooldada ülerõivaid hooldada jalatseid

5. HindamineÕppeprotsessi hindamine. Praktiliste tööde hindamine.Hinnatavad praktilised tööd: Pesu ettevalmistamine pesemiseksA masina kasutaminePesu triikimine

43

PEOKORRALDUS2 õn

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised peokorralduse põhimõtetest, vastuvõttude liikidest ja korraldamise alustest ning lauaetiketist

2. Nõuded mooduli alustamiseksPuuduvad

3. Õppesisu3.1 VASTUVÕTUD.Vastuvõttude liigid (hommikused, päevased, õhtused) ja alaliigid

(ametlikud vastuvõtud, tähtpäevalised vastuvõtud, pulmad, matused, soolaleivapeod, lastepeod jne). Vastuvõtu korraldamise põhinõuded. Kodused vastuvõtud. Külaliste kutsumine, kutsekaardid, vastuvõtu läbiviimine ja lõpetamine.

3.2 LAUAETIKETT. Lauapesu, lauanõud, söögiriistad, salvrätikud, lauakaunistused, lauakatmisviisid, käitumine lauas

3.3 PRAKTILISED TÖÖD. Kutsekaartide valmistamine, salvrätikute voltimine, lauakatmine

4. ÕpitulemusedÕppija teab ja tunneb: Vastuvõttude liike Vastuvõttude alaliike Vastuvõtu korraldamise põhinõudeid Koduste vastuvõttude eripära Kutsete ja kutsekaardidega seonduvat Lauaetiketi nõudeid (lauapesu, salvrätikute, söögiriistade, lauakaunistuste - lilled, küünlad,

kujud jm - kasutamist)Oskab: Lihtsamat vastuvõttu planeerida ja läbi viia Kutsekaarti kujundada Salvrätikuid voltida Lauda katta ja kaunistada Vastavalt etiketile lauas käituda

5. HindamineMooduli hindamise aluseks on eesmärkides püstitatud õpitulemuste omandamine.Hinnatakse: Protsessi hindamine. Teoreetilised teadmised:

- aine omandamise käigus testid, vestlused jm teadmiste ja arusaamise kontroll

44

Arvestuslik hindamine. Praktilised oskused:- lauakatmine, õige lauapesu ja salvrätikute kasutamine, lauakaunistuste kasutamine

Iseseisev töö- koduse vastuvõtu projekt või osalemine kooli mõne piduliku vastuvõtu ettevalmistamisel

ja läbiviimisel Kokkuvõttev hindamine. Üldine kogu mooduli tulemuste hindamine

MÜÜGITÖÖ ALUSED1 õn

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmisi ja praktilisi oskusi järgmistest teemadest ja tegevustest: müügitöö korraldamise põhimõtted, müügitehnikad, klientide nõustamine, maksevahendid, isikut tõendavad dokumendid, kassadokumendid, kassaaparaat, sularahaga arveldamine, maksekaardiga arveldamine, kliendikaardid, laomajanduse põhimõtted, kauba tellimine, kauba vastuvõtmine, dokumentatsioon.

2. Nõuded mooduli alusedPuuduvad

3. Õppesisu3.1. MÜÜGITÖÖ ALUSED. Müügitöö korraldamine. Erinevad müügitehnikad. Klientide

nõustamine.3.2. MAKSEVAHENDID. Sularaha. Maksekaardid. Kliendikaardid. Isikut tõendavad

dokumendid. Protseduurireeglid. Veaolukorrad ja nende lahendamine.3.3. KASSA. Kassaaparaat. Kassadokumendid. Kassadokumentide vormistamine. 3.4. MÜÜGITEHNIKA. Kaalud. Kaalumine. Kauba väljapanek. Pakendamine. Kauba

tutvustamine. Kauba märgistamine.3.5. LAOMAJANDUS. Varude kontroll. Kauba tellimine. Kauba vastuvõtmine.

Dokumentatsioon. Inventuur.4. ÕpitulemusedÕppija teab ja tunneb

Erinevaid müügitehnikaid Müügitöö põhimõtteid Kehtivaid maksevahendeid Kehtivaid isikut tõendavaid dokumente Kassadokumente Kauba väljapaneku põhimõtteid Laomajanduse põhimõtteid

Õppija oskab Kaupa märgistada Kaupa tutvustada Kaupa kaaluda Täita erinevaid müügidokumente Teostada kassaoperatsioone Tellida ja vastuvõtta kaupa Nõustada kliente

5. HindamineÕppeprotsessi jooksev hindamine

45

Arvestuslikud töödArvestuslike tööde teemad on:

Kassatöö teoreetilied alused Praktiline kassatöö Toodete tutvustus Müügisuhtlemine Praktiline teenindus müügipunktis

ASUTUSE PRAKTIKA 10 õn

Hommikusöögi teenindus

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmisi ja praktilisi oskusi järgmistest teemadest ja tegevustest: hommikusöögi korraldamine, hommikusöögi menüüd, hommikusööi valmistamine, hommikusöögi serveerimine, jookide valik ja serveerimine, söögisaali korraldamine, söögisaali koristamine, klientide abistamine ja nõustamine.

2. Nõuded mooduli alustamiseksLäbitud toiduvalmistamise moodul

3. Õppesisu3.1. HOMMIKUSÖÖGI KORRALDAMINE. Ruumid. Sisustamine. Toidunõud. Menüüd.3.2. HOMMIKUSÖÖGI VALMISTAMINE. Soojad toidud. Külmad toidud. Külmad joogid.

Kuumad joogid. Toitude serveerimine. Nõudepesu.3.3. KLIENDITEENINDUS. Klientide abistamine. Söögisaali korrastamine ja koristamine.

4. ÕpitulemusedÕppija teab ja tunneb

Hommikusöögi trende Klientide vajadusi Hügieenireegleid Toidu serveerimise aluseid

Õppija oskab Valmistada hommikusöögiks erinevaid toite Valmistada hommikusöögiks erinevaid jooke Serveerida hommikusööki Korraldada söögisaali Koristada söögisaali Pesta toidunõusid

5. HindamineÕpilase dokumendid praktika aruandeks on:Praktikaleping (lisa 1)Tagasiside leht (lisa 2)PraktikapäevikPraktikaraport

46

Praktikapäeviku saab õpilane koolist koolipoolse praktikajuhendaja käest. Õpilane täidab praktikapäevikut igapäevaselt ja asutusepoolne praktikajuhendaja kannab iga päev tehtud tööde kohta hinde. Praktika lõppedes hindab asutusepoolne juhendaja kogu praktika tulemust hindega.

Praktika rapordi koostab õpilane kirjalikult ja selles on järgmised teemad: Üldinfo praktikaettevõtte kohta Tehtud tööde kokkuvõte Õnnestumised Ebaõnnestumised Õpilase hinnang praktika kohta

Raport esitatakse koolipoolsele praktikajuhendajale peale praktika lõppemist.Praktika kaitstakse koolis komisjoni ees. Kaitsmisele pääsevad õpilased, kes on:

Tagastanud praktikalepingu koolipoolse osa Esitanud tagasiside lehe Esitanud praktikapäeviku Esitanud rapordi

Praktika lõpliku hinde paneb kaitsmiskomisjon.

OSKUSED JA TEADMISED II ÕPPEAASTA LÕPUKS

II õppeaasta moodulite läbimise järel on õpilasel teadmised ja oskused, mis võimaldavad töötamist puhastusteenindajana, toateenindajana, hommikusöögi teenindajana, toitlustusteenindajana.

Õppija teab ja tunneb

Töökaitse ja töötervishoiu aluseid Hügieeninõudeid Suhtlemise aluseid Klienditeeninduse aluseid Tööseadusandluse aluseid Toitumise aluseid Tekstiilide hooldamise aluseid Lauakatmise aluseid

Õppija oskab Suhelda klientidega Puhastada erinevaid majutusasutuse ruume Koristada numbritubasid Valmistada hommikusöögi toite Serveerida hommikusöögi toite Teenindada hommikusöögilauda Pesta nõusid Koristada hommikusöögi saali

47

III ÕPPEAASTA MOODULID

TEENINDUS TOITLUSTUSETTEVÕTTES2 õn

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmisi ja praktilisi oskusi järgmistest teemadest: toitlustusteenindus kui protsess, tööde organiseerimine söögisaalis, teenindaja töökoht ja selle korrashoid, iseseisva ja meeskonnatöö tähtsus, toitude serveerimine ja garneerimine, toidu väljastamine köögist, söögisaali ettevalmistamine, erinevad serveerimisviisid, standardsed söögikorrad, teenindamine söögisalis, erisündmused, erinevad lauateenindustüübid, tagasiside.

2. Nõuded mooduli alustamiseksLäbitud hügieeni-, toitlustamise I ja II moodul, lauakatmise moodul.

3. Õppesisu3.1. TOITLUSTUSTEENINDUS. Teenindusprotsess. Tööde organiseerimine. Teenindaja

töökoht. Iseseisev töö. Meeskonnatöö.3.2. SERVEERIMINE. Söögisaali ettevalmistamine. Rootsi laud. Vaagnalt serveerimine.

Taldrikutelt serveerimine. Peolaua serveerimine. Lauanõud ja nende otstarve. Lauanõude kandmise reeglid.

3.3. TEENINDAMINE. Teenindamine söögisaalis. Erinevad lauateenindustüübid. Erisündmuste teenindamine. Osaline teenindus söögilauas. Täielik teenindus söögilauas. Jookide serveerimine.

3.4. SUHTLEMINE KLIENTIDEGA. Klientide soovid. Klientide juhendamine ja abistamine. Tellimuste vastuvõtmine ja vormistamine. Arveldamine. Kiituste ja kaebuste lahendamine. Tagasiside. Teenindusolukordade analüüs.

4. ÕpitulemusedÕppija teab ja tunneb

Toitlustamiseks vajalikku varustust Toitlustamiseks vajalikke materjale ja töövahendeid Erinevaid lauateenindusi buffet, fourchette, bankett, vastusõtt, kokteilipidu jne Erinevaid serveerimisviise Klienditeeninduse aluseid Oma töö organiseerimise aluseid

Õppija oskab Korrastada söögisaali Teenindada erinevaid kliente Juhendada ja abistada kliente

48

Võtta vastu tellimusi Arveldada klientidega Serveerida erinevaid toite ja jooke

5. Hindamine1) õppeprotsessi jooksev hindamine2) arvestuslik kontrolltöö3) referaat teemal “Kohv” või “Tee”4) praktiline teenindamine koolis toimuval üritusel

Arvestuslik kontrolltöö sisaldab endas nii valikvastustega, lühivastustega kui struktureeritud vastustega küsimusi ja hõlmab järgmisi teemasid:

1) teenindus- ja müügitoimingute tähendus2) kaasaegsed trendid roogade serveerimisel3) serveerimisnõud- ja vahendid4) nõude kandmise võtted5) lauakatmine6) graneerimine7) eelroogade, külmade a la carte roogade, pearoogade, järelroogade, külmade ja kuumade

jookide serveerimine8) roogade rühmitamine, vaagnate ja kärude koostamine erinevatest roogadest9) serveerimine selvelaudadel, teemalaudadel, buffet- laudadel10) roogade valmistamine ja serveerimine söögisaalis (segamine, flambeerimine,

maitsestamine, portsjoneerimine)11) osaline teenindus söögilauas12) täielik teenindus söögilauas

49

MAJANDUSE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED1 õn

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmisi ja praktilisi oskusi järgmistest teemadest ja tegevustest: majanduse põhimõisted, Eesti majandusnäitajad, ettevõtluse vormid, äriplaani koostamine, ettevõtluse käivitamine

2. Nõuded mooduli alustamiseksPuuduvad

3. Õppesisu3.1. MAJANDUSE PÕHINÄITAJAD. Ettevõtlus. Ettevõte. Ettevõtja. Töövõtt. Allahanketöö.

Käive. Kapital. Kulud. Tulud. Maksud. Kasum. Bilanss.3.2. TURG. Väärtus ja hind. Tarbimisväärtus. Toode. Turg. Müük. Hind. Raha. Inflatsioon.

Pangandus. Konkurents.3.3. EESTI MAJANDUSNÄITAJAD. Väliskaubandus. Eesti majandusnäitajad. Eesti

majanduse struktuur. Eesti koht maailma majanduses.3.4. ETTEVÕTLUS. Ettevõtluse vormid. Ärikontseptsioon. Aktsiakapital. Põhi- ja

käibevahendid. Reservkapital. Finantseerimisallikad. Investorid. Tööjõud. Juhtkond. Ettevõtja pädevused.

3.5. ÄRIPLAAN. Äriplaani tähtsus. Äriplaani osad. Kavandamisprotsess. Äriplaani koostamine.

4. ÕpitulemusedÕppija teab ja tunneb

Majanduse põhinäitajaid Turu põhinäitajaid ja -toimimise aluseid Eesti majanduse toimimise näitajaid Erinevaid ettevõtlusvorme Aktsia mõistet Käibe- ja põhivahendite erinevust Äriplaani koostamise aluseid

Õppija oskab Koostada äriplaani

Hindamine: Õpiprotsessi jooksev hindamine Kirjalik test Äriplaan

50

ÕIGUSE ALUSED1 õn

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmisi ja praktilisi oskusi järgmistest teemadest:toiduseadus, alkoholiseadus, tubakaseadus, kaubandustegevuse seadus, turismiseadus, tarbijakaitseseadus.

2. Nõuded mooduli alustamiseksLäbitud töökaitse ja töötervishoiu moodul

3. Õppesisu3.1. TOIDUSEADUS. Toitlustusettevõttele esitatavad nõuded. Toidu müümisele esitatavad

nõuded. Toidukaardile esitatavad nõuded. Hinnanõuded. Reklaaminõuded. Tarbija õigused.3.2. ALKOHOLISEADUS. Alkoholi märgistus. Piirangud alkoholi müügile. Müügikeelud.3.3. TUBAKASEADUS. Tubakatoodete märgistus. Nõuded tubakatoodete käitlemisele.

Piirangud ja keelud tubakatoodete müügile.3.4. KAUBANDUSTEGEVUSE SEADUS.3.5. TURISMISEADUS.3.6. TARBIJAKAITSESEADUS.

4. Õpitulemused.Õppija teab ja tunneb

Majutusasutusele esitatavid nõudeid Töösuhteid reguleerivaid õigusakte Toitlustusasutusele kehtivais nõudeid Tubaka ja alkoholi müümist reguleerivaid seadusi Turismiseadust Tarbijakaitse seadust

Õppija oskab Kasutada oma töös ettetulevate olukordade lahendamiseks erinevaid seadusakte

5. HindamineÕppeprotsessi jooksev hindamine3 arvestuslikku kontrolltöödTööde teemad on:Toitlustusettevõtetele ja toidu müümisele kehtivad nõudedTarbija õigusedToidukaardile esitatavad hinna- ja reklaaminõudedPiirangud ja keelud alkoholi müümiselePiirangud ja keelud tubakatoodete müümiseleSuitsetamiskohtadele esitatavd nõuded

51

ASJAAJAMISE ALUSED1 õn (e- õppe osakaal 25-50%)

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmisi ja praktilisi oskusi järgmistest teemadest: asjaajamise mõiste, riiklikud normdokumendid, organisatsioonisisesed normdokumendid, dokumendiplangid, dokumentide koostamine ja vormistamine, koosolekute korraldamine, koosolekute läbiviimine, protokoll, dokumentide menetlemine, kontoritehnika, sidepidamisvahendid

2. Nõuded mooduli alustamiseksläbitud arvutiõpetuse moodulid

3. Õppesisu3.1. ASJAAJAMINE. DOKUMENDIHALDUS. Mõiste, tähtsus, vajalikkus. Dokument.

Dokumendi vorming, elukäik, omadused. Asjaajamine ja dokumendihaldus. Dokumendisüsteem

3.2. ÕIGUSLIK KESKKOND. Seadused ja määrused. Standardid.3.3. DOKUMENDISÜSTEEMI ALUSDOKUMENDID. Asjaajamiskord. Dokumentide loetelu.3.4. DOKUMENTIDE LOOMINE. Dokumendi plank. Ametikiri. E-kiri. Meilikett. Käskkiri.

Akt. Protokoll. Nõupidamiste korraldamine.3.5. DOKUMENDIRINGLUS. REGISTREERIMINE. Saabuvate dokumentide ringlus.

Dokumentide registreerimine.3.6. DOKUMENTIDE MENETLEMINE. Dokumentide suunamine juhile läbivaatamiseks.

Lahendamine.3.7. DOKUMENTIDE SÄILITAMINE. Säilitamine aktiivse elutsükli ajal. Säilitamine

poolaktiivse elutsükli ajal. Arhivaalide säilitamine passiivse elutsükli ajal.3.8. KONTORITEHNIKA. Arvuti. Telefon. Faks.

4. ÕpitulemusedÕpilane teab ja tunneb

Asjaajamise mõistet Õigluslikku keskkonda Alusdokumente Dokumentide menetlemist Dokumentide säilitamist Kontoritehnikat

Õppija oskab Oskab luua erinevaid dokumendi planke Oskab luua erinevaid dokumente, neid registreerida. Oskab kasutada erinevaid kontoritehnika vahendeid.

5. HindaminePraktilised testid ja tööd. Rühmatöö.Arvestusliku hinde saamise eelduseks on testide, praktiliste ülesannete ning kodutööde õigeaegne ja positiivne sooritamine.

52

ERIALANE INGLISE KEEL1 õn

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmisi ja praktilisi oskusi järgmistest teemadest: majutusalane terminoloogia, toitlustusalane terminoloogia, tööalane suhtlemine, kirjalikud tööalased tekstid, erialane inglisekeelne info

2. Nõuded mooduli alustamiseksLäbitud üldainete inglise keele moodulid

3. Õppesisu3.1. MAJUTUSALANE TERMINOLOOGIA. Hotelli teenused. Toatüüpide kirjeldused.

Telefonisuhtlus. Kuupäevad ja tähtpäevad. Kliendi infopäringule vastamine. Tellimuste vastuvõtmine ja kinnitamine. Lisateenuste tutvustus. Hotelli registreerimine ja väljaregistreerimine. Valuutavahetus. Piletite broneerimine.

3.2. TOITLUSTUSALANE TERMINOLOOGIA. Informatsiooni jagamine. Tellimuste vastuvõtmine. Eritoitumisvajadused. Toidukorrad. Toidud. Joogid. Lauda juhatamine. Arve esitamine.

3.3. TÖÖALANE SUHTLEMINE. Kodulinna tutvustus. Vaatamisväärsused. Tee juhatamine. Kultuuriasutused. Kaubandus.

3.4. AMETIALANE INFO. Inglisekeelse info leidmine. Ametlikud kirjad. Probleemid. Info edastamine.

4. ÕpitulemusedMooduli läbimisel õppija teab ja tunneb

Mõistab suulist kõnet Mõistab kirjalikku teksti

Õppija oskab Kasutada inglisekeelset majutusalast terminoloogiat Suhelda klientidega inglise keeles Kirjutada lihtsat inglisekeelset ametialast teksti Abistada ja juhendada klienti inglise keeles Leida ja kasutada inglisekeelset erialast infot

5. Hindamine1) Õppeprotsessi jooksev suuline ja kirjalik hindamine2) Arvestuslikud kontrolltööd3) Praktiliste oskuste testid

Arvestuslikud kontrolltööd hõlmavad järgmisi teemasid: Majutus- ja toitlustusettevõtete tüübid ja teenused

Menüü ja toidu serveeriminePraktiliste oskuste testi vormid ja teemad:

Rollimäng: Tööintervjuu Kuulamisülesande lahendamine: Majutustingimused ja pakutavad teenused Köögiinventar, laua katmine

53

ERIALANE VENE KEEL1 õn

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmisi ja praktilisi oskusi järgmistest teemadest: majutusalane terminoloogia, toitlustusalane terminoloogia, tööalane suhtlemine, kirjalikud tööalased tekstid, erialane venekeelne info

2. Nõuded mooduli alustamiseksLäbitud üldainete soome keele moodulid

3. Õppesisu5.1. MAJUTUSALANE TERMINOLOOGIA. Hotelli teenused. Toatüüpide kirjeldused.

Telefonisuhtlus. Kuupäevad ja tähtpäevad. Kliendi infopäringule vastamine. Tellimuste vastuvõtmine ja kinnitamine. Lisateenuste tutvustus. Hotelli registreerimine ja väljaregistreerimine. Valuutavahetus. Piletite broneerimine.

5.2. TOITLUSTUSALANE TERMINOLOOGIA. Informatsiooni jagamine. Tellimuste vastuvõtmine. Eritoitumisvajadused. Toidukorrad. Toidud. Joogid. Lauda juhatamine. Arve esitamine.

5.3. TÖÖALANE SUHTLEMINE. Kodulinna tutvustus. Vaatamisväärsused. Tee juhatamine. Kultuuriasutused. Kaubandus.

5.4. AMETIALANE INFO. Venekeelse info leidmine. Ametlikud kirjad. Probleemid. Info edastamine.

4. ÕpitulemusedMooduli läbimisel õppija teab ja tunneb

Mõistab suulist kõnet Mõistab kirjalikku teksti

Õppija oskab Kasutada venekeelset majutusalast terminoloogiat Suhelda klientidega vene keeles Kirjutada lihtsat venekeelset ametialast teksti Abistada ja juhendada klienti vene keeles Leida ja kasutada venekeelset erialast infot

5. Hindamine1) Õppeprotsessi jooksev suuline ja kirjalik hindamine2) Arvestuslikud kontrolltööd3) Praktiliste oskuste testid

Arvestuslikud kontrolltööd hõlmavad järgmisi teemasid: Majutus- ja toitlustusettevõtete tüübid ja teenused

Menüü ja toidu serveeriminePraktiliste oskuste testi vormid ja teemad:

Rollimäng: Tööintervjuu Kuulamisülesande lahendamine: Majutustingimused ja pakutavad teenused Köögiinventar, laua katmine

54

MAJUTUSTEENUSE KORRALDUS3 õn

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmisi ja praktilisi oskusi järgmistest teemadest: majutustettevõtte toode, majapidamisosakonna ülesanded, numbritubade koristuse korraldus ja tähtsus majutusettevõttes, vastuvõtuosakonna tööülesanded ja tähtsus majutusettevõttes, lisateenused majutusettevõttes, klienditsükkel.

2. Nõuded mooduli alustamiseksläbitud turismimajanduse aluste moodulläbitud majutusteeninduse aluste moodulläbitud majutusettevõtte töökorralduse moodul

3. Õppesisu3.1. MAJUTUSETTEVÕTTE TOODE. Mõisted, tähtsus, eripärad. Põhi- ja lisateenused

hotellis.3.2. MAJAPIDAMISOSAKOND. Majapidamisosakonna roll, toateenija töö iseloomustus,

nõuded numbritoale. Numbritubade ja üldkasutatavate ruumide koristamine. Päevakoristus. Lõpukoristus. Koristusleht, musta pesu käsitlemine. Koostöö teiste osakondadega.

3.3. VASTUVÕTUOSAKOND. Tähtsus. Vastuvõtu personal ja nende ülesanded. Meeskonnatöö, seotus teiste osakondadega. Vastuvõtus kasutatavad töövahendid ja süsteemid.

3.4. KLIENDITSÜKKEL – SAABUMISEELNE ETAPP. Tellimuse tegemine ja allikad. Tellimuste tüübid. Tellimuse andmestik. Tellimuse koostamine, kinnitamine, tühistamine. Rühmatellimused. Tellimusgraafik, tihedusgraafik. Ületellimus. Täitumustabel, päevaraamat. Infopäringud.

3.5. KLIENDITSÜKKEL – SAABUMISE JA VIIBIMISE ETAPP. Sisseregistreerimine. Võtmed. Lisateenuste müük, concierge, kliendi turvalisuse tagamine. Aruandlus.

3.6. KLIENDITSÜKKEL – LAHKUMISE ETAPP. Arve koostamine. Makseviisid. Väljaregistreerimine. Tagasiside küsimine.

4. ÕpitulemusedÕppija teab ja tunneb

Üksikasjalikult majutusettevõtte tooteid; Majapidamisosakonna ülesandeid ja tähtsust majutusteenuse osutamisel; Vastuvõtuosakonna tööülesandeid ja tähtsust majutusettevõttes; Klienditsükli etappe ja nende sisu.

Õppija oskab Oskab koristada numbritube; Oskab käsitleda erinevaid töövahendeid vastuvõtus ning toime tulla erinevate

kliendiolukordadega; Oskab käsitleda tellimusi; Oskab koostada arvet.

5. HindamineTeooriatestidPraktilised testid ja tööd

55

RollimängudRühmatööd

Arvestusliku hinde saamise eelduseks on testide, praktiliste ülesannete ning kodutööde õigeaegne ja positiivne sooritamine.

56

MÜÜGITÖÖ JA TURUNDUS3 õn

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmisi ja praktilisi oskusi järgmistest teemadest: turunduse mõiste ja olemus, turunduse tähtsus ettevõtte äriidees, kliendikeskse turunduse põhimõtted, turu segmentimine, tarbija ostukäitumine, turundusmeetmed, siseturundus, turundustoimungud toitlustus- ja majutusettevõttes, müügi juhtimine – müügi alustamine, läbiviimine ja lõpetamine.

2. Nõuded mooduli alustamiseksläbitud majanduse aluste ja ettevõtluse moodulläbitud klienditeeninduse moodul

3.Õppesisu3.1. TURUNDUSE MÕISTE. Turunduse mõiste ja olemus. Turunduse vajadus ja eesmärk. Turunduse arengulugu. Turunduse kontseptsioonid. ”Vana” ja ”uus” turundus. Turunduskeskkond. Turunduse suunad, turunduslik hoiak ja kliendikesksus.3.2. TURUNDUSE JUHTIMISPROTSESS. Visioon, missioon. Situatsiooni analüüs, sh SWOT analüüs. Turunduseesmärgid. Turundusstrateegia, taktika, eelarve ja kontroll. Turundusplaan.3.3. TURUNDUSMEETMED – toode, koht (turustus), hind, turunduskommunikatsioon (reklaam, müügitoetus, isiklik müük, suhtekorraldus), positsioonimine, pakettimine, programmimine. Siseturundus ja selle meetmed.3.4. TURG JA TURU SEGMENTIMINE. Mõisted, segmentimise alused.3.5..TARBIJA OSTUKÄITUMINE. Ostuotsuse mehhanism. Tarbijakäitumist mõjutavad tegurid. Kaubamärk ja bränd.3.6. TOODE JA TEENUS. Mõisted. Põhiteenus- ja lisateenus. Toote elutsükkel, toote arendamine, toote/teenuse kvaliteet.3.7. HIND JA HINNAOTSUSED. Hinna mõiste. Hinnaotsuse mõjurid. Toote/teenuse hinna kujundamine.3.8. TURUNDUSINFORMATSIOON. Turundusuuringud. Turundusuuringute meetodid ja valdkonnad. Küsitluste koostamine.3.9. INTERNETITURUNDUS. Internetiturunduse tähtsus ja võimalused. Elektronpost ja ettevõtete koduleheküljed.3.10. MÜÜGI JUHTIMINE JA KORRALDAMINE. Müügi alustamine, läbiviimine, lõpetamine. Isiklik müük. Müügivestlus, müügikõne.

4. ÕpitulemusedÕppija teab ja tunneb

Turunduse põhimõisteid Turunduse kohta ja tähtsust ettevõttes Kliendikeskse turunduse põhimõtteid Siseturunduse tähtsust Ostuotsuse tekkimise mehhanismi Tarbijate ostukäitumist mõjutavaid tegureid Turu segmentimise aluseid Hinnaotsuse mõjureid Ettevõtte turundusmeetmeid Turundusuuringu tähendust ja tähtsust Internetiturunduse olemust ja tähtsust

57

Müügiprotsessi põhitõdesid

Õppija oskab oskab märgata ja analüüsida erinevaid turundustegevusi ettevõttes; oskab analüüsida ja planeerida rühmas toitlustus- või majutusettevõtte

turundusmeetmestikku; oskab planeerida, kasutades juhendaja abi, lihtsaid väikesemahulisi turundusuuringuid ja

analüüsida nende tulemusi.

5. HindamineTeooriatestidPraktilised testid ja tööd (praktikaettevõtte SWOT analüüsi koostamine, oma praktikaettevõtte turundusmeetmestiku kirjelduse koostamine, küsitluslehe koostamine majutusettevõttes turundusuuringu läbiviimiseks)Rühmatööd

Arvestusliku hinde saamise eelduseks on testide, praktiliste ülesannete ning kodutööde õigeaegne ja positiivne sooritamine.

58

RUUMIKUJUNDUS1 õn

1. Eesmärk:Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmisi ja praktilisi oskusi järgmistest teemadest: ruumikujunduse alused, ruum ja valgus, ruumi muutumine, ruumi hindamine, põhiplani tegemine, valgustuse planerimine, eluruumide kijundus, köögi planeerimine, avatud planeering, magamistoa planeerimine, abirumide pleneerimie, panipaigad, tekstiilid, materjalid, pildid ruumis.

2. Nõuded mooduli alustamiseksPuuduvad

3. Õppesisu3.1. RUUMIKUJUNDUSE ALUSED. Minevik. Olevik. Tulevikutrendid. Ruum ja valgus.

Värvus. Värvide valimine. Nägemisillusioonid. Suurused ja proportsioonid.3.2. PÕHIPLAAN. Ruumi hindamine. Ruumide paigutus. Avatud ja suletud planeeringud.

Põhiplaani koostamine. Valguse planeerimine.3.3. ERINEVATE RUUMIDE KUJUNDAMINE. Eluruumide kujundamine. Köögi

kujundamine. Magamistoa kujundamine. Abiruumide kajundamine. Ametiruumide kujundamine.

4. ÕpitulemusedÕppija teab ja tunneb

Ruumikujunduse põhimõtteid Valguse ja värvi mõju ruumile Ruumikujunduslikke materjale

Õppija oskab Muuta ruumi esteetilist välimust vastavalt ruumi otstarbele Kujundada teenindusruume Kasutada käepäraseid vahendeid ruumis meeleolu loomiseks

5. HindamineMooduli hinne moodustub praktilise tööde hinnetestPraktiliste tööde loetelu:

Iseseisev mõõtmistegevus ruumis, põhimõttel „kõik mõõdud asuvad meis endis“ põhiplaani tegemine.

Värvide segamine-värviring. Õppekäik asutustes, kaubanduses –MATERJALITUNNETUS (nt. puidu, kanga jne.

eri liigid). Ajalooliste hoonete vaatlus seest ja väljast. Vaateakende analüüs. Referaat vabal valikul eelpool loetletud teemal. Ühe kooliruumi kujundamine-ümberkorraldamine.

59

TAIMESEADE1 õn

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmisi ja praktilisi oskusi järgmistest teemadest: kaasaegne Euroopa lilleseade, materjalid, töövahendid, kompositsioon, värvid, kimbud, lauaseaded, pärjad.

2. Nõuded mooduli alustamiseksPuuduvad

3. Õppesisu3.1. TAIMESEADED. Ikebana. Euroopa lilleseade. Materjalid. Töövahendid. Kompositsioon.

Värv.3.2. EUROOPA LILLESEADE. Erivormid. Asetusviisid kimpudes. Asetusviisid seades.

Nõuded lauaseadele. Lauaseade tüübid. Pärjad.

4. ÕpitulemusedÕppija teab ja tunneb

Taimeseade otstarvet Töövahendeid Materjale Nõudeid kimpudele Nõudeid lauaseadetele Kompositsiooni aluseid Värvide kasutamise reegleid

Õppija oskab Kasutada taimeseade töövahendeid Oskab valmistada lauakaunistust Oskab valmistada lihtsamaid kimpe Oskab valmistada pärga

5. Hindamineõppeprotsessi hindaminepraktiliste tööde hindamine

a) lauaseade paralleelse asetusviisigab) lauaseade radiaalse asetusviisigac) pärg

60

SUURÜRITUSTE KORRALDAMINE1õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmisi ja praktilisi oskusi järgmistest teemadest ja tegevustest: ürituste planeerimine, etikett, tervitamine, esitlemine, visiitkaardid, kutsed, ametikohtumised, vastuvõtud, riietumine, konverentitehnika, eelarve2. Nõuded mooduli läbimiseksLäbitud suhtlemisõpetuse ja suhtlemispsühholoogia moodulid

3. Õppesisu3.1. ÜRITUSTE PLANEERIMINE. Ruumide planeerimine ja sisustamine. Eelarve koostamine.

Kutsed. Konverentsitehnika. Konverentsiteenindus. Konverentsi läbiviimine.3.2. ETIKETT. Tervitamine. Esitlemine. Ametikohtumised. Vastuvõtud. Riietumine

4. ÕpitulemusedÕppija teab ja tunneb

Konverentside korraldamise põhimõtteid Eteketi nõudeid Konverentsiteeninduse põhimõtteid

Õppija oskab Teha ettevalmistusi ürituse läbiviimiseks Võtta vastu ja juhendada suurüritusel osalejaid Teenindada konverentsist osavõtjaid

5. Hindamineõppeprotsessi hindaminearvestuslikud töödpraktiline töö: konverentsi kava ja eelarve koostamine etteantud juhiste järgi

61

ASUTUSE PRAKTIKA10 õn

Toitlustusteenindus 5 õn

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmisi ja praktilisi oskusi järgmistest teemadest ja tegevustest: toitlustusteeninduse protsess, tööde organiseerimine, teenindaja töökht, töökoha korrashoid, serveerimine, rootsi laud, vaagnalt serveerimine, taldrikult serveerimine, peolaua serveerimine, toitude garneerimine, toidu väljastamine köögist, lauakatmise reeglid, põhikatted, lauaplaanid, lauanõud, lauanõude kandmine, osaline teenindus söögisaalis, täielik teenindamine söögisaalis, klientidelt tagasiside saamine, teenindusolukorrad, meeskonnatöö.

2. Nõuded mooduli alustamiseksLäbitud toiduvalmistamise ja hommikusöögi teeninduse moodul

3. Õppesisu3.1. TOITLUSTUSTEENINDUSE ORGANISEERIMINE. Toitlustusteeninduse protsess.

Teenindaja töökoht. Iseseisev töö. Meeskonnatöö. Ruumid. Sisustus. Korrashoid.3.2. LAUAKATMINE. Toidunõud. Lauad. Lauakatted. Lauakatmine. Nõudepesu.3.3. SERVEERIMINE. Toidu garneerimine. Erinevad lauateenindused. Toidu pakkumine.

Lauanõude kandmine.3.4. KLIENDITEENINDUS. Klientide juhendamine ja abistamine. Tagasiside hankimine.

Veaolukorrad ja nende lahendamine.

4. ÕpitulemusedÕppija teab ja tunneb

Klienditeeninduse aluseid Lauanõusid ja nende kasutamise korda Erinevaid serveerimisviise Õppija oskab Hoida korras teenindaja töökohta Hoida korras toitlustusruume Katta lauda erinevateks toidukordadeks Katta lauda erinevateks sündmusteks Teenindada kliente Serveerida toitu

5. HindamineÕpilase dokumendid praktika aruandeks on:Praktikaleping (lisa 1)Tagasiside leht (lisa 2)PraktikapäevikPraktikaraport

Praktikapäeviku saab õpilane koolist koolipoolse praktikajuhendaja käest. Õpilane täidab praktikapäevikut igapäevaselt ja asutusepoolne praktikajuhendaja kannab iga päev tehtud tööde kohta hinde. Praktika lõppedes hindab asutusepoolne juhendaja kogu praktika tulemust hindega.

Praktika rapordi koostab õpilane kirjalikult ja selles on järgmised teemad: Üldinfo praktikaettevõtte kohta

62

Tehtud tööde kokkuvõte Õnnestumised Ebaõnnestumised Õpilase hinnang praktika kohta

Raport esitatakse koolipoolsele praktikajuhendajale peale praktika lõppemist.Praktika kaitstakse koolis komisjoni ees. Kaitsmisele pääsevad õpilased, kes on:

Tagastanud praktikalepingu koolipoolse osa Esitanud tagasiside lehe Esitanud praktikapäeviku

Majutusteeninduse praktika5õn

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmisi ja praktilisi oskusi järgmistest teemadest ja tegevustest: majutusosakonna töö organiseerimine, pesu käitlemine, kontroll-lehe koostamine, infopäringule vastamine, telefonisuhtlus, reserveeringu vastuvõtmine, kinnituskirja koostamine, täituvustabeli täitmine, päevaraamatu täitmine, külastaja sissekirjutamine, hotellikaardi töitmine, kliendi tuppa juhatamine, lisateenuste pakkumine, arve koostamine, maksmine, kliendi väljakirjutamine

2. Nõuded mooduli alustamiseksLäbitud kõik põhi- ja üldõppemoodulid

3. Õppesisu3.1. MAJANDUSOSAKONNA TÖÖ. Numbritubade korrashoid. Pesu käitlemine. Kontroll-

leht. Klientidega suhtlemine3.2. VASTUVÕTUOSAKONNA TÖÖ. Infopäringule vastamine. Telefonisuhtlus.

Reserveeringu vastuvõtmine. Kinnituskirja koostamine. Täituvustabeli täitmine. Päevaraamatu täitmine. Külastaja sisseregistreerimine. Hotellikaardi täitmine. Kliendi tuppa juhatamine. Lisateenuste pakkumine. Arve koostamine. Maksmine. Kliendi väljakirjutamine.

5. HindamineÕpilase dokumendid praktika aruandeks on:Praktikaleping (lisa 1)Tagasiside leht (lisa 2)PraktikapäevikPraktikaraport

Praktikapäeviku saab õpilane koolist koolipoolse praktikajuhendaja käest. Õpilane täidab praktikapäevikut igapäevaselt ja asutusepoolne praktikajuhendaja kannab iga päev tehtud tööde kohta hinde. Praktika lõppedes hindab asutusepoolne juhendaja kogu praktika tulemust hindega.

Praktika rapordi koostab õpilane kirjalikult ja selles on järgmised teemad: Üldinfo praktikaettevõtte kohta Tehtud tööde kokkuvõte Õnnestumised Ebaõnnestumised Õpilase hinnang praktika kohta

Raport esitatakse koolipoolsele praktikajuhendajale peale praktika lõppemist.

63

Praktika kaitstakse koolis komisjoni ees. Kaitsmisele pääsevad õpilased, kes on: Tagastanud praktikalepingu koolipoolse osa Esitanud tagasiside lehe Esitanud praktikapäeviku

64

8. LISAD

LISA 1. PRAKTIKALEPING

PRAKTIKA LEPING

Pärnu “…....”… ..……….200...aKäesolev leping on sõlmitud Pärnumaa Kutseharidusekeskuse (edaspidi Kool”) osakonna juhatajaisikus ühelt poolt, … ……….………...(edaspidi “Ettevõte”) …………...…………

ettevõtte nimetus (ametikoht)

……………………………………….. isikus teiselt poolt ning Kooli …………..………………...eriala

õpilase (edaspidi "Praktikant) …………………………………………………….. vahel alljärgnevas:(ees- ja perekonnanimi)

I. LEPINGU OBJEKT1.1. Praktika eesmärk

1.1.1. Praktikandi õppetöös omandanud teoreetiliste teadmiste rakendamine praktikas erialase individuaalse ja meeskonnatöö kaudu Ettevõttes;

1.1.2. Praktikandi kui spetsialisti ettevalmistuse taseme kontrollimine ja hindamine Ettevõtte poolt;1.1.3. Ülalmainitud eriala õpetamise tõhustamine läbi Ettevõtte ja Kooli koostöö.

1.2. Lepingu kehtivus1.2.1. Praktika kestab alates …………..………… kuni ……….…………..… (…… nädalat)1.2.2. Käesolev leping jõustub selle allkirjastamise momendist ja kehtib kuni punktis 1.2.1. näidatud

praktikaaja lõppemiseni;1.2.3. Osapooltel on õigus käesolev leping 5-päevase etteteatamisajaga ühepoolselt lõpetada, kui

mõni osapooltest kahjustab oma tegevusega teise huvisid või ei täida käesoleva lepinguga võetud kohustusi;

1.2.4. Käesolev leping on koostatud kolmes eksemplaris, üks eksemplar igale lepingu osalisele.

II. LEPINGU TINGIMUSED2.1. Kool

2.1.1.Tagab Praktikandi erialase ettevalmistuse omandataval erialal ja töökaitsealase ettevalmistuse vastavalt õppekavale;

2.1.2. Informeerib Ettevõtet Praktikandi ettevalmistuse tasemest;2.1.3. Koostab praktika eesmärki, sisu ja aruandluse korda kajastava praktika programmi, mis on

käesoleva lepingu lisa;2.1.4.Määrab Kooli poolse praktika juhendaja, kelleks on erialaõpetaja

kontaktandmed tel.2.2. Ettevõte

2.2.1. Võimaldab Praktikandil sooritada õppepraktika ajavahemikul alates …………………….…kuni …………………….……2.2.2. Kindlustab Praktikandi praktikale vormistamise vastavalt EV õigusaktidele ja Ettevõtte

töösisekorraeeskirjadele;2.2.3. Kindlustab Praktikandi töökaitsealase instrueerimise vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja

tutvustab Praktikandile Ettevõtte töösisekorraeeskirju;2.2.4.Kindlustab Praktikandile ohutud töötingimused ja selgitab talle tema töö võimalikke ohtusid;2.2.5. Kindlustab õppepraktika läbiviimiseks töökohad, mis võimaldavad õppekavaga kehtestatud

nõuete täitmise2.2.6. Väljastab Praktikandile vajalikud kaitse- ja töövahendid ning tutvustab nende kasutamis- ja

hoiutingimusi;2.2.7. Võimaldab Praktikandil tutvuda Ettevõtte tegevusega õpitava eriala raames ja täiendada oma

erialaseid teadmisi ja oskusi;

65

2.2.8. Määrab Ettevõttepoolse praktika juhendaja, kelleks on ……………………………..(ametikoht)……………………………, kontaktandmed………….……………………………..……

(nimi) (telefon, e-mail)Praktika juhendaja annab Praktikandile tööülesanded, kontrollib nende täitmist ning abistab Praktikanti vajaliku info kogumisel.

2.2.9.Annab praktika lõpus Praktikandi töö kohta kirjaliku hinnangu vastavalt Kooli esitatud vormile.

2.2.10. Võimaldab Kooli poolsel praktika juhendajal kontrollida praktika käiku.2.2.11. Tasustab võimaluse korral Praktikandi tööd.

2.3. Praktikant2.3.1. Ilmub praktika alguse ajaks praktikakohta, mis asub ……………………………………….

……………………………………………………………….(ettevõte, allüksus, aadress)

2.3.2. Kohustub sooritama õppepraktika võimalikult erinevates praktikabaasides2.3.3. Täidab kohusetundlikult ja korrektselt Ettevõttepoolse juhendaja, samuti teiste tööd juhendama

volitatud isikute seaduspäraseid korraldusi;2.3.4. Informeerib koheselt Ettevõtet praktikale mitteilmumisest ja selle põhjustest;2.3.5. Kohustub hoiduma tegudest, mis kahjustavad Ettevõtte vara ja vastutab oma tegevuse

tulemuste eest;2.3.6. Täidab Ettevõttes kehtivaid töösisekorraeeskirju;2.3.7. Ei kasuta Ettevõtte vara ja infot eesmärkidel, mis ei ole kooskõlas Ettevõtte tegevuse või

praktika eesmärkidega;2.3.8. Hoiab talle praktika käigus teatavaks saanud Ettevõtte äri- ja ametisaladusi ning head mainet.2.3.9.Tagastab peale praktika lõppemist Ettevõtte poolt tema kasutusse antud kaitse-, ja töövahendid

ning muud materiaalsed väärtused või hüvitab nende maksumuse mittetagastamise või tahtliku rikkumise korral.

2.4. Muud tingimused2.4.1. Võimalikud erimeelsused Kooli, Ettevõtte ja Praktikandi vahel praktika sooritamise

küsimustes lahendavad osapooled läbirääkimiste käigus.2.4.2. …………………………………………………………………………………………

III. OSAPOOLTE ANDMEDKool: Ettevõte: Praktikant:Pärnumaa Kutsehariduskeskus …………………………………………………………Pargi 1; 800 10 PÄRNU …………………………………………………………Tel 442 7888 …………………………………………………………Faks 442 7889 …………………………………………………………

…………………………………………………………Allkirjad:……………………………….Elle Möller …………………………………………………………Pärnumaa Kutsehariduskeskus

Toitlustus-ja majutusosakonna juhataja;

tel.44 27 770 ja 55571369

…………………

[email protected] ……………………………

66

LISA 2. PRAKTIKA TAGASISIDE LEHT

PRAKTIKA HINDAMISLEHT

Palume hinnata Teie asutuses praktikal viibinud õpilase

(nimi)

tööpraktikat viiepallisüsteemis:

Tegevus HinnePeamiste tööoperatsioonide omandamise oskus

Üldistamise ja seostamise oskus

Klienditeenindamise oskused

Sõbralikkus ja viisakus klientidega suhtlemisel

Klientide soovide väljaselgitamise oskus

Toimimine probleemsetes olukordades(kui neid esines)

Tööaja kasutamise oskus

Tööülesannete täitmise korrektsus

Töötamise kiirus

Vastutustunne tööülesannete täitmisel

Säästlikkus ja hoolikus seadmete ja kuluvahendite kasutamisel

Koostöövalmidus

Suhtlemine kolleegidega

Ajakohane omaalgatus ja initsiatiiv

Kas Te võtaksite võimalusel praktikandi tööle ? Jah / Ei

Täname väga tabeli täitmise ja praktika juhendamise eest!

Pärnumaa Kutsehariduskeskus

67

LISA 3. LÕPUEKSAM

Kutseharidusliku lõpueksami sisu ja hindamise kord

Lõpueksam (maht 1 õn)

Lõpueksami eesmärkLõpueksam võimaldab õpilasel:

1) näidata terviklikke majutus- ja toitlustusalaseid teadmisi ja oskusi;2) demonstreerida klienditeenindusoskust, mõtlemisvõimet, täpsust,

probleemilahendusoskust, suhtlemisvalmidust, hoiakuid ja teisi isikuomadusi;3) Hotelliteenindaja I kutseksam võimaldab näidata kutsekvalifikatsiooni taotleja

oskuste, teadmiste ja hoiakute vastavust hotelliteenindaja I kutsestandardile.

Lõpueksami sisu:

1) Kodutööna planeerida/koostada hotellitoode lähtuvalt kliendi vajadustest ja soovidest ning tutvustada/esitleda seda praktilisel eksamil;

2) Sooritada teoreetiliste teadmiste test;3) Demonstreerida oma oskusi vastuvõtutöös, klienditeeninduses, müügitöös,

koristustöödes, toitlustusteeninduses;

Eksam koosneb kahest etapist

1. Teoreetiline1.1. planeerimine - kirjalik aruanne/kodutöö1.2. teoreetiline test

2. Praktiline2.1. kirjaliku aruande/kodutöö esitlus2.2. praktiliste oskuste ülesanne2.3. suhtlemisülesanne2.4. praktiline toakoristus/toitlustusteenindus

1. Teoreetiline

1.1. PlaneeriminePlaneerimise etapis koostada aruanne arvutil (Lisas 1 toodud situatsioonülesannete järgi) ja saata elektrooniliselt ühe failina eksamikomisjonile kaks kuud enne praktilise eksami toimumist. Konkreetne situatsiooniülesanne teatatakse eksami väljakuulutamisel.

Aruande vormistamine:

Teha kliendile üks pakkumise variant ja vormistada see esitlemiseks nii suuliselt kui kirjalikult. Tiitelleht - töö pealkiri, nimi, kool/ettevõte Sisu - majutusettevõtte poolt pakutavate teenuste kombinatsioon/pakett, mis koosneb

majutus-, toitlustus-, konverentsi- ja meelelahutusteenusest. Teenuse koostamise aluseks on etteantud kliendi ootused ja vajadused. Oluline on

o töö sisukus ja reaalne rakendatavus, eesmärkide püstitus, selgus, olulisus;o infokogumine ja töötlus (algallikate oskuslik kasutamine, loogiline järjestus, idee

arendus);

68

o pakkumise pikkus max 1 lehekülg, + võimalikud lisad;o tööl peavad olema viited algallikatele;o lihtsalt “kopeeritud tööd” ei hinnata.

1.2. Teooriatest koosneb 20 - 40 valikvastustega-, lühi- ja struktureeritud küsimusest haarates hotelliteenindaja kutsestandardi üld- ja põhiteadmisi.

Test sooritatakse 1tunni jooksul teooriaklassis enne praktilise eksami algust

2. Praktiline

Praktiline eksam toimub hotelli vastuvõtuletis, hotellitubades ja/või restoranisaalis.Eksami sooritaja demonstreerib oma oskusi vastavalt eksamipileti ülesannetele.Ülesannete ettevalmistamiseks on aega 30 min.Kolme esimese ülesande esitluseks15 min.; praktilise toakoristuse/toitlustusteeninduse sooritamiseks 20 min.

Oskusi hinnatakse 100 punkti süsteemis.Positiivne tulemus peab olema 65 - 80%, lähtuvalt ülesandest

2.1. kirjaliku aruande/kodutöö esitluson eelnevalt kodutööna ette valmistatuddemonstreeritakse:

professionaalsust (sobiv riietus, hoolitsetud välimus, kehahoid)suulise info edastamist (hääle tugevus, intonatsioon, grammatika)esitluse sisu (alustamine, selgus, väljendamise lühidus ja täpsus, lõpetamine)

Arvestamiseks vajalik tulemus vähemalt 65%

2.2. praktiliste oskuste ülesannetöö vastuvõtuletis, broneeringu tegemine, arve kirjutamine, telefonile vastamine jneArvestamiseks vajalik tulemus vähemalt 80%

2.3. suhtlemisülesanneklient on rahulolematu - pakkuda variante, kuidas käituksite, et klient lahkuks rahulolevanaArvestamiseks vajalik tulemus vähemalt 65%

2.4. praktiline toakoristus/toitlustusteeninduskoostada kirjalikult tööplaan tööde teostamiseks, valida õiged töövahendid toakoristuseks või toitlustusteeninduseks.

Töövõtete õigsust ja lõpptulemust hinnatakse töö sooritamise käigus.Arvestamiseks vajalik tulemus vähemalt 80%

Eksamisooritamiseks vajalikud tööriided ja töövahendid:

69

LISA 4 KASUTATAV ÕPPEBAAS

Ruumid: Näidisnumbrituba Pärnu hotellis Õppeköök - õppeklass – erinevate õpetus/õppemeetodite sidumiseks Õppeklass teooriaõppeks ja teeninduse õppimiseks Kooli kohvik klienditeeninduse ja kassatöö õppimiseks Raamatukogu iseseisva töö osakaalu suurendamiseks, õpilaste tööde säilitamiseks, õpetajate

poolt koostatud metoodiliste materjalide säilitamiseks Arvutiklass

Vahendid: Numbritoa sisustus – voodi, öökapp, kirjutuspind, riidekapp, toolid, kohvrialus, soovitav

telefon, peegel, käterätid, voodipesu, klaasid, hotelli informatsioon, vannitoas pesemis- ja hügieenivahendid

Vastuvõtulett arvuti ja vajalike väiketöövahenditega Õppeklassi sisustus, valge tahvel Õppeköögi tehnoloogiline sisustus, töövahendid ja toiduvalmistamise nõud Serveerimisvahendid – lauanõud, söögiriistad, põhiklaasid, serveerimisnõud ja -vahendid Õppekirjandus ja –materjalid. Koristusvahendid Kalkulatsiooniprogramm RAX Fidelio Demo ja Hotellinx tarkvara

Seadmed Grafoprojektor, Arvuti ja videodataprojektor Paljundusaparaat Õppeköögis – toiduainete säilitamiseks, külm- ja kuumtöötlemiseks vajalikud seadmed Arvutid interneti ühendusega Sidevahendid (telefon, telefaks) kassaaparaadid televiisor ja videotehnika Koristusseadmed

LISA 5. ÕPPEKAVAGA SEOTUD ÕPETAJAD

Õpetajaees–ja perekonnanimi

Õpetatav aine Haridustase

Kvalifikatsioon

Täiendkoolitus(viimase viie aasta jooksul)

Ly Kukk Majutusasutuste töö planeerimine ja korraldamine

kõrgem õpetaja metoodik

Kristi Raidla Majutusteenuse korraldus; Müügitöö ja turundus

kõrgem kutseõpetaja

Rein Volberg Majanduse alused ja

kõrgem kutseõpetaja

70

ettevõtlusAnu Laas Arvutiõpetus;

asjajamise alused

kõrgem kutseõpetaja

Ljubov Jürgenson

Soome keel õpetaja

Maia Jesjutina

Erialane vene keel

kõrgem vanemõpetaja

2006- AS PE Konsult- koolitus „Tunnijuhtimine“, 8 tundi2006- Tiigrihüppe Arvutikoolitus „Digitiiger.Uued meetodid aineõpetuses: e- õpe, e- portfoolio, uus meedia,koostööprojektid“, 60 tundi2006-Pärnumaa Kutsehariduskeskus-Euro INNOVE koolituspäev „Lihtsalt kvaliteedist“, 8 tundi2006-Pärnumaa Kutsehariduskeskus E -õppe sisekoolitus, 15 tundi2006-Pärnumaa Kutsehariduskeskus-osavõtt Eesti eKutsekoolide e-õppe piirkondlikul teabepäeval, 6 tundi2006-Eesti Ajalehtede Liit - projekt“Ajaleht koolitunnis“-seminar nr.9 ja 10 :Euro, 3 tundi2006-Tiigrihüppe Arvutikool-koolitus“Projektipaun“,20 tundi2006-Tallinna Ülikool-koolitus „Enesekehtestamine ja konfliktidega toimetulek“,8 tundi2005-Tallinna Ülikool-“Aktiivõppemeetodid ja nende rakendamine“, 8 tundi2005-AS BIT „AVITA“ koolitus „Õppekomplekt vene keele õpetamiseks B keelena“, 5 tundi2005-Pärnumaa Kutsehariduskeskus+arengupäev“Kooli SWOT analüüs. Missiooni ja visiooni sõnastamine“, 8 tundi2005-Pärnumaa Kutsehariduskeskus-koolitus „Inglise keele kursus algajatele“,35 tundi2005-Koolibri kirjastus- kooltus „Vene keele õppematerjalide tutvustus“, 3 tundi2004-Tallinna

71

Maailmakaubanduskeskus+osavõtt üleeuroopalisest ettevõtluse päevast , 2 tundi2004-Pärnumaa Kutsehariduskeskus+koolitus „Etikett“, 24 tundi2004+ Pärnumaa Kutsehariduskeskus+ teabepäev „Pärnumaa hrioriteet.Kaasaegne kutseharidus“,4 tundi

Piret Laas Erialane inglise keel

kõrgem õpetaja 2000-2003Inglise keele õpetajate ümberõppekursus Tartu ÜlikoolAprill 2003

Kutsepedagoogika TPÜ Avatud ÜlikoolAprill 2004 Macmillan seminarAugust 2004 Express Publishing seminarNovember 2004 Quality through languages in vocational education (seminar)Veebruar 2006 inglise keele õpetajate täiendkoolitusMai 2005 PowerpointMai 2005 Intriigid, konfliktid, kuulujutud koolis (loeng)Veebruar 2006 inglise keele õpetajate täiendkoolitusVeebruar 2006 E-õppe sisekoolitusAprill 2006 E_õppe piirkondlik teabepäevNovember 2006

Tunnijuhtimine (loeng)Detsember 2006 Toimetulek pingetega (loeng)

Malle Raudoja

Toitlustamine, lauakatmine

kõrgem vanemõpetaja

Endla Kuura Puhastustööd; ohuõpetus ja töökaitse; tekstiilide hooldamine, tööseadusandlus

kõrgem vanemõpetaja

e- õppedisain TÜ Avatud Ülikool 2006:Koristustööde mõõdistamine. OÜ Puhastusekspert 2006Puuetega inimeste tööhõive edendamine. PHARE projekt 2004PROFIX projekti koolitus 2003Puhastustööde kutseõppe tõstmine rahvusvahelisele tasemele.

72

Projektikoolitus. 2007Toimetulek pingetega 2006Etikett 2004Lihtsalt kvaliteedist 2006e- õpe 2006SWOT analüüs 2004

Kristel SeppTaimeseade; ruumikujundus

kõrgem kutseõpetaja

Astrid Sinisalu

Suhtlemisõpetus; tööpsühholoogia

kõrgem õpetaja

Heli Sakk- Hännikäinen

Klienditeenindus kõrgem õpetaja metoodik

73

LISA 6. ÕPPEKAVA KOOSTAMISE TÖÖRÜHM

Elle Möller – Toitlustus- majutusõppeosakonna juhatajaEndla Kuura- kutseõpetajaMalle Raudoja- kutseõpetajaAnnely Raev- kutseõpetajaKristel Sepp- kutseõpetajaAnu Laas- kutseõpetajaKristi Raidla- kutseõpetaja

74