Konjunktuur nr 2 (197) 06.2016. a - MKM% (muutus eelmise aasta suhtes) Indeks (2005 = 100) Maailma majanduskliima 1. Majanduse üldolukord 2016. a juunis ja 6 kuu pärast Majandusolukord

2(197)2016

EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT

ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH

KONJUNKTUUR NR 2 (197)

Tallinn Juuni 2016

EKI KONJUNKTUURIINDEKSID: JUUNI 2016

Majanduse hetkeolukordja ootused(Müncheni IFO metoodika)

Majanduskliima(Müncheni IFO metoodika)

Majandus‐usalduseindeks*

Tööstuse kindlustunde indikaator*

Ehituse kindlustunde indikaator*

Teeninduse kindlustunde indikaator*

Jaekaubanduse kindlustunde indikaator*

Tarbijate kindlustunde indikaator*

* Euroopa Komisjoni metoodika, sesoonselt silutud aegread

1

5

9

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

20406080

100120

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

pikaajaline keskmine

60708090

100110120

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

-50

-25

0

25

50

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

-80

-40

0

40

80

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

-60

-30

0

30

60

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

-50

-25

0

25

50

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

-40

-20

0

20

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Konjunktuur nr 197, juuni 2016 Sisukord

3

Sisukord 1. Majanduse üldolukord 2016. a juunis ja 6 kuu pärast (L. Kuum) ........................................................ 4

2. Konjunktuuribaromeetrid: juuni 2016 .............................................................................................. 14 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) ......................................................................................... 14 2.2. Töötleva tööstuse investeeringud (K. Martens) .....................................................................22 2.3. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder) ..................................................................................... 24 2.4. Jaekaubandusbaromeeter (P. Aruvee) ................................................................................. 30 2.5. Teenindusbaromeeter (A. Vanamölder) .............................................................................. 36 2.6. Tarbijabaromeeter (M. Josing) ............................................................................................. 43

3. Eesti majandusareng 1993–2015 ja prognoos 2016 (L. Kuum) ........................................................ 49

4. Riikide rahvusvaheline konkurentsivõime 2016: IMD edetabel (L. Kuum) ....................................... 53

5. EKI toidukorvi maksumus: II kvartal 2016 (V. Vähi, P. Aruvee) .......................................................... 57

6. Eesti meeturg: lühiülevaade (B. Pulver) ............................................................................................ 60

7. Eesti alkoholiturg 2015. aastal (E. Orro) ........................................................................................... 64

8. Maailmamajanduse konjunktuur: 2016. II–III kv (B. Pulver) ............................................................ 70

Lisa 1 Riikide majandusindikaatorid ..................................................................................................... 73 Lisa 2 Konjunktuuribaromeetrite kindlustunde indikaatorid Euroopa Liidu maades ........................... 74 Toimetaja: M. Josing Kujundus: M. Reiman Informatsioon: EKI direktor Marje Josing Rävala 6, 19080 Tallinn [email protected] http://www.ki.ee Copyright © Eesti Konjunktuuriinstituut ISSN 1406‐9857

Majanduse üldolukord Konjunktuur nr 197, juuni 2016

4

3,1 3,23,43,33,44,2

5,4

0,0

3,1

5,75,64,95,4

4,03,0

-1,00,01,02,03,04,05,06,07,08,09,0

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 201630405060708090100110120130

SKP reaalkasv (vasak skaala) IFO majanduskliima indeks (parem skaala)

Indeks (2005 = 100)% (muutus eelmise aasta suhtes)Maailma majanduskliima

1. Majanduse üldolukord 2016. a juunis ja 6 kuu pärast Majandusolukord on rahuldav, 6 kuu väljavaated mõõdukalt positiivsed ning majanduskliima indikaator tõusis 5,5 punktile.

1.1. Majanduse üldolukord juunis on parem kui märtsis, seda suuresti investeeringute arvel

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) ekspertide paneeli1 juunikuu hinnangutest nähtub, et Eesti majandusolukord on juunis pisut parem kui eelmisel vaatlusel märtsis. Eeldatavalt on majan‐duskasv natuke kiirenenud ja seda just investeeringute arvel. Ka on Eesti peamiste kaubandus‐partnerite nõudlus kasvanud ning meie eksport sinna suurenenud. Majandust hoiab aga endi‐selt üleval sisetarbimine.

Müncheni Majandusuuringute Instituudi (IFÖ) väljaandest World Economic Survey nr 2/2016 nähtub, et aprilli vaatluses osalenud 116 riigi 1078 majanduseksperdi koondhinnangul oli maa‐ilma majanduskliimaindeks aprillis 90,5 ja tõusis võrreldes jaanuariga 2,7 punkti. Samas jääb see endiselt alla oma pikaajalisele keskmisele, mis on 96,0 . Majanduse hetkeolukorra hinnang aprillis oli ligikaudu sama mis jaanuaris, kuid 6 kuu arenguväljavaated on muutunud optimistli‐kumateks. Punktisüsteemis (max=9) on maailmamajanduse hetkeolukorda hinnatud 4,6 punktiga (jaanuaris 4,7 p) ja 6 kuu väljavaateid 5,0 punktiga (jaanuaris 4,9). Meie peamiste kaubandus‐partnerite majandusolukord on muutunud erinevalt: Soome, Rootsi ja Venemaa majanduskliima on paranenud, Leedu ja Läti oma halvenenud.

EKI eksperdid‐analüütikud hindasid juunis Eesti majanduse hetkeolukorda2 5,2 punktiga, mis on 0,6 punkti enam kui eelmisel vaatlusel märtsis. Ekspertide hinnangud jagunesid seejuures järgmiselt (sulgudes jagunemine märtsis):

1 Ekspertide nimekiri ja majandustesti koondtulemused on toodud peatüki lõpus 2 Punktid on tuletatud hinnangutest: hea – 9 punkti, rahuldav – 5 punkti, halb – 1 punkt. Ootuste osas: parem – 9 punkti, sama – 5 punkti, halvem – 1 punkt.

Konjunktuur nr 197, juuni 2016 Majanduse üldolukord

5

Majanduse üldolukord

1,0

5,0

9,0

92 93 94 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 2016

HEA

HALB

RAHULDAV

Investeeringute olukord

1,0

5,0

9,0

92 93 94 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 2016

HEA

HALB

RAHULDAV

olukord on hea 11% eksperte (0) olukord on rahuldav 84% eksperte (90) olukord on halb 5% eksperte (10) koondhinnang 5,2 p (4,6 p)

Toodust nähtub, et valdav osa (84%) eksperte hindab Eesti majandusolukorda juunis rahulda‐vaks ning 11% eksperte heaks. Võrdluseks olgu märgitud, et EL 28 majanduse hetkeolukorra hinnang oli aprillis 5,4 p ja euroalal 5,2p.

Investeeringute olukorda hindasid eksperdid‐analüütikud juunis taas mitterahuldavaks, kuid 1,6 punkti võrra paremaks kui märtsis.

Hinnangud investeeringute olukorrale juunis jagunesid järgmiselt (sulgudes märtsi hinnangud):


Võrreldes märtsiga on oluliselt suurenenud ekspertide osakaal, kes hindavad investeeringute olukorda juunis rahuldavaks. Meie peamistes partnerriikides on investeeringute olukord hinnatud järgmiselt: Soome 2,5 p, Rootsi 7,9 p, Läti 4,1 p, Leedu 6,6 p ja Venemaa 1,2 punkti.


6

Eratarbimise olukord

1,0

5,0

9,0

92 93 94 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 2016

HEA

HALB

RAHULDAV

60

70

80

90

100

110

120

93 94 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 2016

Euroopa Liit

Eesti

Majandususaldusindeks(pikaajaline keskmine = 100, sesoonselt tasandatud)

Eratarbimise olukorda hindasid eksperdid juunis endiselt heaks, kusjuures hinnangud jagunesid järgmiselt (sulgudes märtsi hinnangud):


Võrdluseks olgu märgitud, et eratarbimise olukord Soomes on 3,7 p, Rootsis 8,6 p, Lätis 5,0 p, Leedus 9,0 p ja Venemaal 2,0 p.

Eesti praeguse majandusolukorra võrdlus aastatagusega (juuni 2015) näitab, et käesoleval aastal on seis parem, seda nii majanduses tervikuna (6,1 p) kui ka investeeringute (5,8 p) ja eratarbimise osas eraldi (6,5 p). Hinnangud majanduse üldolukorrale võrdluses aastatagusega jagunesid seejuures järgmiselt:

olukord on nüüd parem 37% eksperte olukord on umbes sama 53% eksperte olukord on nüüd halvem 10% eksperte koondhinnang 6,1 punkti

Etteruttavalt olgu lisatud, et ettevõtete ja tarbijate kindlustunnet üldistav majandususaldusindeks3 (sesoonselt tasandatud) oli juunis 100,3 , mis on märtsiga võrreldes 1,1 punkti võrra kõrgem.

3 Majandususaldusindeks on koondnäitaja, mis leitakse tööstuse (40%), ehituse (5%), kaubanduse (5%), teeninduse (30%) ja tarbijate (20%) kindlustundeindikaatorite kaalutud keskmisena.


7

1,0

5,0

9,0

92 93 94 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 2016

HEA

RAHULDAV

HALB

Majanduskliima (ekspertide hinnangud)

Pikaajaline keskmine

1.2. Majandusolukord 6 kuu pärast mõõdukalt parem, majanduskliimanäitaja tõusis 5,5 punktile

Nagu eelpooltoodust nähtus pole maailmamajanduse jooksev olukord aprillis (võrreldes jaanuariga) para‐nenud, kuid 6 kuu väljavaated on nüüd optimistlikumad kui I kvartalis. Selle tulemusel tõusis maailma majanduskliimaindeks aprillis 90,5 punktile. Meie peamised partnerriigid hindavad oma 6 kuu väljavaa‐teid 9‐punkti süsteemis järgmiselt: Soome 6,8 p, Rootsi 6,1 p, Läti 4,7 p, Leedu 7,4 p ja Venemaa 4,5 p.

EKI ekspertide‐analüütikute paneeli ootused juunis Eesti majanduse üldolukorra kohta 6 kuu pärast on mõõdukalt optimistlikud. Täpsemalt jagunesid ekspertide hinnangud juunis järgmiselt (sulgudes märtsi ootused):

olukord on siis parem 27% eksperte (35) olukord on umbes sama 68% eksperte (60) olukord on siis halvem 5% eksperte (5) ootused kokku 5,8 punkti (6,2 p)

Toodust nähtub, et 2/3 eksperte prognoosib majandusolukorra jäämist praegusele (juuni) tasemele, kuid ligi 1/3 näeb võimalust, et aasta teine pool saab olema parem. Võrreldes märtsiga on arenguootu‐sed mõnevõrra nõrgenenud.

Tulenevalt hetkeolukorra hinnangu paranemisest (0,6 punkti) ja 6 kuu ootuste vähesest nõrgenemisest (0,4 punkti) on Eesti majanduskliima juunis 5,5 [(5,2+5,8):2] punkti ehk 0,1 punkti võrra kõrgem kui aprillis. Samas jääb majanduskliima endiselt alla pikaajalist keskmist (5,8).

Võrdluseks olgu märgitud, et EL 28 riikide keskmine majanduskliima näitaja on 5,6 p ja euroalal 5,5 p.

Ekspertide paneeli hinnangud investeeringute ja eratarbimise 6 kuu arenguväljavaadete kohta olid juunis järgmised (%):

investeeringud eratarbimine

olukord on siis parem 50 11 olukord on umbes sama 45 84 olukord on siis halvem 5 5 ootused kokku 6,8 p 5,2 p

Toodust nähtub, et II poolaastal on oodata olukorra arvestatavat paranemist investeeringute osas ja eratarbimise püsimist enam‐vähem praegusel (heal) tasemel.


8

1.3. Väliskaubanduse arenguväljavaated varasemast positiivsemad

Nagu eelpooltoodust nähtus, siis enamus Eesti peamistest partnerriikidest ning EL 28 tervikuna, ootavad eeloleval poolaastal oma majanduse mõõdukat elavnemist. Ning vaatamata sellele, et Venemaa suhtes jäävad väliskaubanduse piirangud tõenäoliselt kehtima, on EL 28 riikide ootused nii ekspordi kui ka impordi mahu osas vägagi optimistlikud – 6,4 p. Juuni küsitlus näitas, et ka EKI eksperdid tervikuna on positiivselt häälestatud. Täpsemalt kujunesid ootused ekspordi ja impordi arengute suhtes järgmisteks (%):

eksport import

maht on siis suurem 50 55 maht on umbes sama 45 40 maht on siis väiksem 5 5 ootused kokku 6,8 p 7,0 p

Väliskaubanduse arenguootused on nüüd ka mõnevõrra optimistlikumad kui märtsis, siis olid need vas‐tavalt 6,0 ja 6,4 punkti.

Kaubandusbilansi arengute suhtes domineerib hoiak, et kaubavahetuse defitsiit, mis vahepeal vähenes, võib II poolaastal pigem suureneda. Eelkõige võib impordi ennaktempos arengut põhjustada oodatav kapitalikaupade nõudluse suurenemine. Hinnangud kaubavahetusbilansi arengute suhtes olid juunis järgmised (sulgudes märtsi ootused):

bilanss on siis parem 5% eksperte ( 5) bilanss on umbes sama 79% eksperte (55) bilanss on siis halvem 16% eksperte (40) ootused kokku 4,6 punkti (3,6 p)

Olgu märgitud, et kaubavahetuse defitsiiti kompenseerib teenuste väliskaubanduse positiivne saldo.

1.4. Hinnatõus taastub, intressimäärad võivad mõõdukalt tõusta ning kodumaised aktsiahinnad on 6 kuu pärast kõrgemad

Tarbijahindade langus Eestis kestis prognoositust kauem, kuid mais olid tarbijahinnad siiski aprillist kõrgemad. Naftahinnad liiguvad samuti tasapisi tõusu suunas. Ekspertide paneeli juunikuu hinnangutest nähtub, et 6 kuu pärast on tarbijahinnad kõrgemad, kuid inflatsiooni määr jääb eeldatavalt madalaks. Täpsemalt kujunesid ekspertide hinnangud inflatsiooni muutumise suhtes järgmiselt (sulgudes märtsi hinnangud):

inflatsioon on siis kõrgem 73% eksperte (64) inflatsioon on umbes sama 20% eksperte (36) inflatsioon on siis madalam 7% eksperte (0) ootused kokku 7,7 punkti (7,5 p)

2016. aasta keskmiseks inflatsiooniks Eestis prognoosivad eksperdid 0,6% (märtsis 1,0%). Pikaajalise prognoosi kohaselt tõuseb THI 2021. aastal 2,5%‐ni. Olgu märgitud, et IFO 116 riigi prognooside alusel on maailma keskmine inflatsioon 2016. aastal 3,7%, sellest euroalal 0,8% ning 2021. aastal 2,9%, sellest euroalal 1,8%.

Laenuintresside taseme suhtes on ekspertide domineeriv seisukoht, et praegune madal määr jääb lähemal 6 kuul püsima, kuid tervikuna olid ootused mõõdukalt positiivsed. Täpsemalt jagunesid ootused juunis järgmiselt:


9

lühiajalised laenud pikaajalised laenud intressimäär on siis kõrgem 10 17 intressimäär on umbes sama 90 83 intressimäär on siis madalam 0 0 ootused kokku 5,4 p 5,7 p

EL 28 riikide ootused olid aprillis vastavalt 4,9 punkti ja 5,6 punkti (euroalal 4,8 punkti ja 5,4 punkti).

Kodumaised aktsiahinnad peaksid lähemal 6 kuul jätkama tõusu. (Tuleb märkida, et antud hinnangud olid ekspertide poolt antud enne Brexiti pooldavat otsust, mis mõjutas ka aktsiaturge.) Täpsemalt olid juunis ootused aktsiahindade muutumise suhtes järgmised (sulgudes märtsi hinnangud):

aktsiahinnad on siis kõrgemad 53% eksperte (42) aktsiahinnad on umbes samad 42% eksperte (53) aktsiahinnad on siis madalamad 5% eksperte (5) ootused kokku 6,9 punkti (6,5 p)

WES nr2/2016 andmetel on Müncheni IFO uuringus osalenud EL 28 riikide keskmised aktsiahindade tõusu‐ootused 6,1 punkti ja samad ka euroalal.

1.5. Majandusprobleemide raskusaste on tervikuna nõrgenenud

Eestile majandusraskusi põhjustavad peamised probleemid on mitmeid aastaid jäänud samaks – need on oskustööjõu puudus, rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus ja ebapiisav nõudlus. Seejuures on kahe esimese probleemi osas nende raskusaste viimase aastaga veelgi tõusnud. Samas majandusprobleemid tervikuna on nõrgenenud:

Probleemi olulisus (max = 9) Probleem

Juuni 2016 Juuni 2015 Hälve Vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes 3,6 5,2 –1,6 Ebapiisav nõudlus 4,8 6,3 –1,5 Tööpuudus 1,6 1,7 –0,1 Inflatsioon 1,4 1,7 –0,3 Rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus 6,8 6,3 +0,5 Ekspordibarjäärid 3,8 4,1 –0,3 Oskustööjõu puudus 7,4 6,6 +0,8 Eelarve defitsiit 1,2 1,7 ‐0,5 Välisvõlad 1,2 1,2 0,0 Kapitali vähesus 2,6 2,6 0,0 Korruptsioon 2,2 ‐ ‐ Kokku 36,6 (34,4*) 37,4 –0,8(–3,0*) * ilma korruptsiooni probleemita

Toodust nähtub, et eelkõige on teravust kaotanud usaldamatus valitsuse majanduspoliitika vastu (−1,6 p) ja nõudluse vähesus (−1,5 p), seda viimast ilmselt just sisenõudluse arvel. Uue näitajana lisandus käesoleval aastal probleemide nimistusse korruptsioon. Toodust nähtub, et korruptsiooni negatiivset mõju majandusele ekspertide paneel eriti suureks ei hinda. Kui korruptsiooni mitte arvestada (aasta tagasi see puudus), siis on probleemide raskusaste aastaga langenud 3 punkti võrra (umbes 10%).


10

123456789

1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016

123456789

1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016

123456789

1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016

KOGU MAJANDUS

Eesti majanduse hetkeolukord ja seis 6 kuu pärast

INVESTEERINGUD

ERATARBIMINE

praegu(hea - halb)

6 kuu pärast(parem - halvem)

HEAPAREM

RAHULDAVSAMA

HALBHALVEM

HEAPAREM

RAHULDAVSAMA

HALBHALVEM

HEAPAREM

RAHULDAVSAMA

HALBHALVEM


11

Hinnang alljärgnevate valuutade kursile euro suhtes praeguüleväärtus-

tatudenam-vähem õige

alaväärtus-tatud

Hinne

USD 30 55 15 5,6GBP 10 80 10 5,0JPY 0 90 10 4,6

Hinnang USD kursile euro suhtes 6 kuu pärastKõrgem Sama Madalam Hinne

53 36 11 6,7Hinnang kodumaistele aktsiahindadele 6 kuu pärast

Kõrgem Sama Madalam Hinne

53 42 5 6,9

Kõige olulisem

Oluline Mitte eriti oluline

Hinne

vähene usaldus valitsusemajanduspoliitika suhtes 10 45 45 3,6

ebapiisav nõudlus 20 55 25 4,8

tööpuudus 0 15 85 1,6

inflatsioon 0 10 90 1,4rahvusvahelise konku-

rentsivõime vähesus 50 45 5 6,8

ekspordibarjäärid 5 60 35 3,8kvalifitseeritud tööjõu

puudus 60 40 0 7,4

eelarvedefitsiit 0 5 95 1,2

välisvõlad 0 5 95 1,2

kapitali vähesus 0 40 60 2,6

korruptsioon 5 20 75 2,2

Majanduskliima 5,5

Hinnang majanduse ees seisvate probleemide olulisusele praegu

Hea Rahuldav Halb Hinne

majandus tervikuna 11 84 5 5,2investeeringute alal 0 65 35 3,6

eratarbimises 74 26 0 7,9

Parem Sama Halvem Hinne



Parem Sama Halvem Hinne



Suurem Sama Väiksem Hinne

eksport 50 45 5 6,8import 55 40 5 7,0

Paraneb Sama Halveneb Hinne5 79 16 4,6

Kõrgem Sama Madalam Hinne73 20 7 7,7

Inflatsiooni tase 2016. a 0,6% 2021. a 2,5%Hinnang intressimäärale 6 kuu pärast

Kõrgem Sama Madalam Hinne

lühiajalised intressid 10 90 0 5,4pikaajalised intressid 17 83 0 5,7

Praegune majandusolukord, võrreldes sellega, mis oli aasta tagasi

Hinnang inflatsioonimäärale 6 kuu pärast (võrreldes sama kuuga möödunud aastal)

Hinnang praegusele majandusolukorrale

Hinnang majandusolukorrale 6 kuu pärast

Hinnang väliskaubanduse käibele 6 kuu pärast

Hinnang kaubavahetusbilansile 6 kuu pärast

EKI MAJANDUSTEST – JUUNI 2016 (20 eksperdi küsitluse koondtulemused, vastuste jagunemine %‐des)

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluses osalenud eksperdid:

R. Eamets A. Kokk M. Lauri M. Milder J. Reiljan

M. Ivask A. Kuningas E. Lõhmuste M. Nestor I. Rõtov

A. Järvan L. Kuum H. Meerits T. Palm A. Saarniit

M. Kitsing M. Lambing T. Mertsina A. Purju H. Vitsur


12

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016I II III IV I II III IV I II

[hea(9) <——> halb(1)]

majandus tervikuna 8,9 7,7 3,6 1,9 3,2 6,2 6,2 5,6 5,2 4,0 5,2 5,6 5,2 5,2 5,4 4,3 4,6 5,2investeeringute alal 8,7 7,3 2,5 1,3 2,2 4,6 5,7 4,2 3,6 3,0 3,3 3,5 3,5 3,4 3,5 1,9 2,0 3,6

eratarbimises 8,8 8,1 4,9 2,3 2,6 5,0 6,2 6,4 7,2 7,0 7,5 7,1 7,9 7,6 8,0 8,1 8,2 7,9[parem(9) <——> halvem(1)]


tarbimises 8,0 5,8 2,6 1,5 5,2 7,8 7,3 6,3 6,0 5,6 6,1 6,1 6,3 6,6 6,8 6,2 6,4 6,5[parem(9) <——> halvem(1)]


eratarbimises 5,4 4,2 3,6 4,3 6,9 6,0 5,4 6,1 5,2 5,4 4,6 5,4 6,1 5,0 5,4 3,8 4,8 5,2[suurem(9) <——> väiksem(1)]

eksport 8,2 7,1 5,4 5,7 8,1 6,5 5,6 7,3 6,6 6,0 5,4 7,6 7,3 6,1 6,0 5,7 6,0 6,8import 8,0 6,6 3,5 4,5 7,8 6,6 6,3 7,3 6,8 6,2 5,2 7,7 7,3 6,1 6,6 6,2 6,4 7,0

[parem(9) <——> halvem(1)]

5,8 6,2 7,9 6,7 3,9 3,7 4,6 4,4 4,2 4,4 4,6 4,8 4,6 4,2 3,5 3,8 3,6 4,6[kõrgem(9) <——> madalam(1)]

4,2 6,1 1,9 3,4 6,3 3,5 4,1 3,3 4,2 6,3 6,1 7,0 7,9 6,6 6,7 7,9 7,5 7,7 Inflatsiooni tase (%-des)

2016. a 4,1 5,7 8,9 0,1 2,3 4,6 3,8 3,1 1,8 1,2 0,4 1,0 0,7 0,4 0,0 1,1 1,0 0,62021. a 2,3 2,4 2,0 2,5 2,5

[kõrgem(9) <——> madalam(1)]

lühiajalised intressid 8,7 8,3 6,4 5,5 5,8 6,3 5,1 5,6 5,6 4,4 4,6 5,0 5,0 5,2 5,4 4,5 4,8 5,4pikaajalised intressid 4,8 5,6 5,6 4,4 4,6 5,0 5,0 5,2 5,4 4,5 4,8 5,4

[üleväärtustatud(9) <——> alaväärtustatud(1)]

USD 5,7 4,5 3,5 4,8 5,4 5,0 6,3 5,9 5,2 5,2 5,8 5,6GBP 4,5 4,6 4,8 4,4 4,3 5,0 5,0 5,0 5,0 5,2 4,6 5,0JPY 5,0 4,5 4,6 5,0 4,8 5,0 4,8 5,0 5,4 4,8 5,0 4,6

[kõrgem(9) <——> madalam(1)]

5,2 4,9 6,1 6,9 6,3 6,1 6,4 5,6 6,1 6,2 5,8 6,7[kõrgem(9) <——> madalam(1)]

5,9 4,9 4,1 5,5 7,0 5,8 6,6 7,3 5,8 6,6 6,3 6,3 7,5 6,8 5,8 5,9 6,5 6,9

[kõige olulisem(9) <——> mitte eriti oluline(1)]

vähene usaldus valitsusemajanduspoliitika suhtes 3,0 3,5 4,6 5,0 3,2 2,5 3,0 3,1 3,8 2,8 2,3 2,7 2,5 5,4 3,4 3,8 3,6 3,6

nõudlus 1,5 2,4 6,4 8,1 7,0 6,0 6,3 6,2 6,2 7,0 7,0 6,4 5,8 6,2 5,8 6,4 6,6 4,8tööpuudus 1,4 1,1 2,0 6,6 7,9 6,5 4,8 3,8 3,0 2,8 2,5 2,4 2,4 1,8 1,8 1,7 1,6 1,6inflatsioon 4,0 5,6 6,3 1,6 3,6 5,7 4,1 2,7 1,4 1,2 1,0 1,4 1,2 1,6 1,4 2,2 1,6 1,4

rahvusvahelise konku-rentsivõime vähesus 5,7 6,5 6,5 6,1 5,9 6,0 6,1 7,1 6,2 6,6 5,8 6,4 5,8 6,2 6,8 6,6 7,0 6,8

ekspordibarjäärid 2,1 2,2 1,6 2,7 2,0 2,2 2,4 2,1 2,6 2,6 4,8 4,4 4,2 4,0 4,0 4,1 4,2 3,8kvalifitseeritud tööjõu

puudus 8,6 7,7 5,1 3,6 4,3 6,2 6,7 7,1 7,2 6,8 6,7 7,6 7,1 6,4 7,0 7,3 7,4 7,4

eelarvedefitsiit 1,3 1,1 2,4 5,7 2,4 1,7 1,4 1,2 1,4 1,6 1,4 1,4 1,2 1,6 1,6 1,2 1,2 1,2välisvõlad 2,4 2,4 2,7 3,2 2,5 2,4 1,9 1,7 1,6 1,4 1,2 1,4 1,2 1,2 1,4 1,2 1,2 1,2

kapitali vähesus 1,4 1,5 4,0 5,8 5,0 3,8 3,7 3,8 2,8 3,0 2,7 2,4 2,9 2,4 2,9 2,2 2,3 2,6korruptsioon 2,2

Majanduskliima [hea(9) <——> halb(1)]7,1 5,8 3,6 3,5 5,3 6,2 5,8 6,1 5,9 5,2 5,1 6,0 5,8 5,2 5,4 4,9 5,4 5,5

Hinnang praegusele majandusolukorrale

Hinnang majandusolukorrale 6 kuu pärast

Hinnang väliskaubanduse käibele 6 kuu pärast

Hinnang kaubavahetuse bilansile 6 kuu pärast

Hinnang USD kursile euro suhtes 6 kuu pärast

Hinnang kodumaistele aktsiahindadele 6 kuu pärast

Hinnang majanduse ees seisvate probleemide olulisusele praegu

Praegune majandusolukord võrreldes sellega, mis oli aasta tagasi

Hinnang inflatsioonimäärale 6 kuu pärast

Hinnang intressimäärale 6 kuu pärast

Hinnang alljärgnevate valuutade kursile euro suhtes praegu

EKI MAJANDUSTEST Eesti olukorra muutumine 2006. a – 2016. a II kvartal

(EKI ekspertide hinnangute alusel)


13

1 2 3 4 5 6 7 8

1

2

3

5

6

7

8

9

I 06

I 08

I 09

I 2005

I 10I 11

I 07

I 12

I 13I 14

I 15

II 2016

I 16

EESTI MAJANDUSKELL (algus 2005. a I kv)

TAASTUMINE / TÕUS parem KÕRGSEIS / BUUM

halb

hea

MADALSEIS / KRIIS halvem JAHTUMINE / LANGUS Koostatud Müncheni IFO metoodika alusel. Näitab riigi majanduskliimat ja selle muutumist neli korda aastas. Majanduskliima indikaatori (punktid kellal) aluseks on ekspertide hinnangud jooksvale olukorrale (horisontaaltelg) ja olukorrale 6 kuu pärast (vertikaaltelg), mõlemad 9 palli süsteemis (9 = max).

Tööstusbaromeeter Konjunktuur nr 197, juuni 2016

14

-90

-60

-30

0

30

60

90

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Viimased 3 kuudPrognoos

Toodangu maht (võrreldavates hindades, ettevõtete hinnangute saldo %-des)

KASVAB

KAHANEB

-100-80-60-40-20

02040

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Tellimused toodangule (ettevõtete hinnangute saldo %-des)

ÜLE TAVALISE

ALLA TAVALISE

2. Konjunktuuribaromeetrid: juuni 2016 2.1. Tööstusbaromeeter4 Kindlustunde indikaator pisut langes, kuid püsib plusspoolel ja on ligilähedane pikaajalisele keskmisele. Eelseisvaks 3 kuuks oodatakse toodangu mahu edasist kasvu.

Baromeeter näitab, et sise‐ ja välisturu nõudlus toodangule on endiselt alla tavalist taset, kuid oluliselt vähemal määral kui I kvartalis (saldo juunis –6, mätsis –19). Kindlustunde indikaator5 (juunis +2) on 4 punkti madalam kui 3 kuud tagasi ja 2 punkti madalam kui pikaajaline keskmine. Kindlustunnet nõrgen‐dab toodangu mahu varasemast tagasihoidlikum prognoos järgnevaks 3 kuuks (saldo6 juunis +11, märt‐sis +30). Ettevõtteid, kes prognoosivad tootmise kasvu, on kõige rohkem joogitootmises (71%), toiduai‐nete tootmises ja elektriseadmete tootmises (mõlemas 50%). Eelseisval 3 kuul töötajate arv mõnevõrra suureneb (saldo +4) ja toodangu müügihinnad veidi tõusevad (saldo +3). Valmistoodete varud on aasta keskmisel tasemel.

Viimasel 3 kuul liikus toodangu maht tõusutrendil (saldo juunis +23), tootmise kasvust teatas rohkem kui kolmandik ettevõtteid (37%‐l) ja langusest 14%. Tootmisvõimsuste rakendatus oli 3%‐punkti kõrgem kui I kvartalis (II kv 73%). Peaaegu kõikides tööstusharudes on ebapiisav nõudlus peamiseks takistuseks tootmise kasvule (märkis 65% ettevõtteid), erandiks olid mööbli‐ ning tekstiilitootmine.

Juunis läbiviidud laenukeskkonna uuring näitas, et laenusaamise võimalused on enam‐vähem samad, mis 3 kuud tagasi, nii suurem osa tootjaid (75%) hindab laenu saamise võimalusi normaalseks ja 15% soosivaks. Eeloleval 3 kuul siin olukorra muutust ei prognoosita.

4Tööstusbaromeeter on koostatud Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt Euroopa Komisjoni, Majandus‐ ja Kommunikatsiooniminis‐teeriumi ning Statistikaameti tellimusel. Juunikuu baromeeter on koostatud 169 töötleva tööstuse ettevõtte hinnangute alusel. 5 Tööstuse kindlustunde indikaator koondab ettevõtete toodangu prognoosi, üldnõudluse ja valmistoodete varu hinnangud 6Saldod näitavad positiivsete ja negatiivsete vastuste protsentide vahet

Konjunktuur nr 197, juuni 2016 Tööstusbaromeeter

15

-30

-20

-10

0

10

20

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Valmistoodete varud (ettevõtete hinnangute saldo %-des)

LIIGA SUURED

LIIGA VÄIKESED

12,7 11,3 9,2 10,2 6,7 7,2 7,2 12,1 9,9 10,7 7,9 8,8 9,9

70,4 74,2 76,7 73,9 78,8 80,4 77,1 77,8 72,6 71,7 77,3 78,3 76,5 75,2

16,9 14,5 14,1 15,9 13,7 12,9 15,7 15,0 15,3 18,4 12,0 13,8 14,7 14,9

7,50%

20%

40%

60%

80%

100%

2013.03 06 09 12 2014.03 06 09 12 2015.03 06 09 12 2016.03 06

soosivnormaalnepiirav

Ettevõtjate hinnang pankade valmisolekule praegu laenu anda(% küsitletud ettevõtetest)

11,4 9,6 12,9 12,2 7,5 8,6 11,0 8,3 12,1 9,2 12,6 9,6 9,4 10,8

74,2 76,9 76,1 74,3 80,6 79,7 79,9 78,2 74,5 76,3 77,5 78,1 76,2 76,3

14,4 13,5 11,0 13,5 11,9 11,7 9,1 13,5 13,4 14,5 9,9 12,3 14,4 12,9

0%

20%

40%

60%

80%

100%

2013.03 09 2014.03 09 2015.03 09 2016.03


Ettevõtjate hinnang pankade valmisolekule 3 kuu pärast laenu anda(% küsitletud ettevõtetest)

-60

-40

-20

0

20

40

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

EestiEL

Kindlustunde indikaator Eestis ja Euroopa Liidus (sesoonselt tasandatud)


16

Tööstusharude olukord juunis ja prognoos lähikuudeks on järgmine:

Toiduainete ja jookide tööstus

Kindlustunde indikaator (juunis +12) on 10 punkti kõrgem kui 3 kuud tagasi ja 6 punkti kõrgem aastata‐gusega võrreldes. Ootused eelseisva 3 kuu suhtes on teistest harudest kõrgemad: rohkem kui pooled ettevõtted (57%) prognoosivad toodangu mahu kasvu, ülejäänutel jääb tootmine samaks. On oodata suuremaid eksporttellimusi (saldo +25) ja seda põhiliselt joogitootmise arvel. Toiduainete tootmist mõ‐jutavad Venemaa sanktsioonid. Plaanist suurendada töötajate arvu teatas 36% ettevõtteid. Toodangu müügihinnad oluliselt ei muutu. Nõudlus toodangule on jätkuvalt tavalisest madalam (saldo –17) ja seda siseturu nõudluse arvel, sest välisturu nõudlus püsib kolmandat kuud järjest tavalisel tasemel.

Viimasel 3 kuul toodangu maht suurenes (saldo juunis +22) ja seda peamiselt joogitootmise arvel (saldo +57). Kasvasid valmistoodete varud joogitootmises (saldo +14), mida võib seostada aasta alguses toimu‐nud aktsiisimäära tõstmisega. Tekstiilitootmine

Kindlustunde indikaator langes miinuspoolele (juunis –15, märtsis +7; 2015. a juunis +4). Põhjuseks oodatav toodangu mahu langus, millest teatas 22% ettevõtteid (ülejäänutel ei muutu). Prognoositakse ka eksporttellimuste kahanemist (saldo –14) ja 11% ettevõtteid plaanib töötajate koondamist. Sise‐ ja välisturu tellimuste portfell on tavapärasest kõhnem (mõlema indikaatori saldo –11).

Viimasel 3 kuul toodangu maht suurenes (saldo +22). Samal ajal 11% ettevõtteid teatas liigsetest valmis‐toodete varudest. Haru arengut takistasid võrdselt ebapiisav nõudlus ja materjali ning seadmete puudus (mõlemat tegurit märkis 33% tootjaid). Rõivatootmine

Kindlustunde indikaator (juunis +14) on kõrgem kui märtsis (+4) ja ka 2015. aasta juunis (+10). Kindlus‐tunnet tugevdas paranenud toodangu mahu prognoos järgmiseks 3 kuuks, selle järgi tootmine suureneb (saldo +14, märtsis –25). Sise‐ ja välisturu nõudlus on tavalisest kõrgemal tasemel (üldsaldo +14). Val‐mistoodangu müügihinnad ja töötajate arv ei muutu.

Viimasel 3 kuul toodangu maht kasvas 29%‐l ettevõtetel, ülejäänutel püsis samal tasemel.

Lisaks ebapiisavale nõudlusele piiras ettevõtete kiiremat arengut tööjõu puudus (teatas neljandik ette‐võtteid). Nahatööstus

Haru olukord on parem, kui 3 kuud ja aasta tagasi. Juunikuu kindlustunde indikaator tõusis nullile (märt‐sis –7; 2015. a juunis –28). Lähimal 3 kuul toodangu maht suureneb (saldo +20). Sama kehtib ka eksport‐tellimuste kohta (saldo +33). Toodangu müügihinnad ja töötajate arv jäävad samaks (teatas 100% ette‐võtteid). Nõudlus toodangule on jätkuvalt tavapärasest väiksem, kuid varasemast vähemal määral (saldo juunis –20, eelmise 3 kuu saldode keskmine –30).

Viimasel 3 kuul tellimused suurenesid kolmandikul ettevõtetel ning kindlustavad 2,3 kuu tootmise (I kv 1,3 kuud). Toodangu maht liikus tõusutrendil (saldo +20). Tootmisvõimsuste rakendatus oli 10%‐punkti kõrgem kui I kvartalis (II kv 81%). Puidutööstus

Kindlustunde indikaator (juunis –6) on 12 punkti madalam kui 3 kuud tagasi ja 4 punkti madalam, kui eelmise aasta juunis. Kindlustunnet on mõjutanud tootmise prognoosid eelseisvaks 3 kuuks, mis on hal‐vemad kui 3 kuud tagasi (saldo juunis +17, märtsis +55). Töötajate arv jääb samaks. Hetkeseisu peegel‐dav sise‐ ja välisturu nõudlus püsib tavalisest madalamal tasemel (saldo juunis –17, märtsis –18). Kind‐lustunnet alandasid ka liigsed valmistoodete varud, millest teatas 17% tootjaid.


17

Viimasel 3 kuul ettevõtete konkurentsivõime paranes Eesti ja Euroopa Liidu turgudel ning tellimused suurenesid. Toodangu maht kasvas rohkem kui pooltel ettevõtetel (58%‐l), vähenes vaid 8%‐l. Tootmis‐võimsuste rakendatus oli 3%‐punkti kõrgem kui I kvartalis (II kv 85%). Mööblitootmine

Haru olukord on oluliselt halvem kui 3 kuud tagasi. Kindlustunde indikaator langes miinuspoolele (juunis –17, märtsis +44), kusjuures halvenesid kõik indikaatori põhikomponendid. Prognooside kohaselt järgmi‐sel 3 kuul tootmismaht väheneb, sellest teatas 33% ettevõtteid (märtsis 0%), tootmine suureneb 17%‐l ettevõtetel (märtsis 50%‐l). Töötajate arv väheneb (saldo –17). Nõudlus toodangule langes tunduvalt allapoole tavalist taset (saldo juunis –50, märtsis +33) ja seda suures osas eksporttellimuste arvel (saldo –67).

Viimasel 3 kuul tootmine ega ekspordi maht ei muutunud. Võrdselt ebapiisava nõudlusega pidurdas haru arengut sobiva tööjõu puudus (mõlemat tegurit märkis 50% ettevõtteid). Paberitööstus

Haru olukord on halvem kui 3 kuud tagasi. Seda näitab kindlustunde indikaator, mis on juunis negatiivne (saldo juunis –4, märtsis +4). Kindlustunnet alandas varasemast kõhnem sise‐ ja välisturu tellimuste portfell (üldsaldo juunis –25, märtsis –13). Ka tulevikuootused toodangu mahu osas muutusid tagasi‐hoidlikumaks (saldo juunis +13, märtsis +25). Iga neljas tootja kavandab töötajate arvu vähendamist.

Viimasel 3 kuul toodangu maht suurenes (saldo +13). Samal ajal ekspordi maht vähenes. Tootmisvõim‐suste rakendatus oli 5%‐punkti kõrgem kui I kvartalis (II kv 77%). Trükindus ja salvestite paljundus

Kindlustunde indikaator langes märgatavalt (juunis –22, märtsis +7). Kindlustunnet alandasid prognoosid järgmiseks 3 kuuks, mille järgi tootmine oluliselt väheneb (saldo juunis –67, märtsis =0). Juunikuu nõud‐lus toodangule on tavapärasel tasemel, kuid eksporttellimusi on igal kolmandal tootjal tavalisest vähem.

Viimasel 3 kuul tellimused suurenesid ning tagavad 2,1 kuu tootmise (I kv 1,3 kuud). Toodangu maht liikus tõusutrendil (saldo +17). Keemiatööstus

Kindlustunde indikaator tõusis, kuid on endiselt negatiivne (juunis –14, märtsis –22; 2015. a juunis –27). Nõudlus kasvas ja tõusis tavalisele tasemele (saldo juunis =0, märtsis –50) ja seda siseturu nõudluse ar‐vel (eksporttellimusi on tavalisest vähem; saldo –38). Toodangu mahu prognoosid järgmiseks 3 kuuks alandavad kindlustunnet, sest 14% ettevõtteid teatas selle langusest (ülejäänutel jääb tootmine sa‐maks). Ka liigsed laovarud, millest teatas 29% tootjaid, mõjutavad kindlustunnet negatiivselt. Valdaval osal ettevõtetel jäävad töötajate arv ja toodangu müügihinnad samaks.

Viimasel 3 kuul toodangu maht suurenes (saldo +14). Tootmisvõimsuste rakendatus tõusis 68%‐le (I kv 57%). Kummi‐ ja plasttoodete tööstus

Juunikuu kindlustunde indikaator tõusis nullile ning on 12 punkti kõrgem kui 3 kuud ja 27 punkti kõrgem kui aasta tagasi. Rohkem kui neljandik ettevõtted (27%) ootab tootmise kasvu järgmisel 3 kuul, 9% ette‐võtteid (märtsis 18%) prognoosib toodangu mahu langust. Töötajate arv ei muutu. Sise‐ ja välisturu nõudlus püsib tavalisest madalam, kuid varasemast oluliselt vähemal määral (saldo juunis –18, eelmise 3 kuu saldode keskmine –44).

Viimasel 3 kuul tootmine suurenes (saldo +18). Tootmisvõimsuste rakendatus oli 4%‐punkti kõrgem kui aasta alguses (II kv 62%). 14% ettevõtteid teatasid vajaliku materjali ja seadmete puudusest, mis takistas nende arengut.


18

Metalltoodete tööstus

Kindlustunde indikaator on märgatavalt kõrgem kui 3 kuud tagasi (juunis +26, märtsis +13). Olukord pa‐ranes tänu suuremale nõudlusele (saldo juunis +31, märtsis –24). Ka järgmiseks 3 kuuks tehtud tootmise prognoosid on positiivsed: eelseisvast toodangu mahu kasvust teatas 40% ettevõtteid (ülejäänutel ei muutu). Suurenevad ka eksporttellimused (saldo +29). Toodangu müügihinnad mõnevõrra tõusevad ja töötajate arv suureneb (mõlema indikaatori saldo +6).

Viimasel 3 kuul näitas tootmine tõusutendentsi (saldo +19). Tootmisvõimsuste rakendatus püsis heal tasemel (74%). Arvutite, elektroonika‐ ja optikaseadmete tootmine

Juunikuu kindlustunde indikaator (+7) on 11 punkti madalam kui 3 kuud tagasi, kuid 7 punkti kõrgem kui eelmise aasta juunis. Kindlustunnet on mõjutanud varasemast tagasihoidlikumad toodangu mahu ootu‐sed järgmiseks 3 kuuks, nende järgi tootmine suureneb 40%‐l ettevõtetel (märtsis 67%‐l), langeb 20%‐l (märtsis 17%‐l). Prognoositakse eksporttellimuste vähenemist (saldo –25). Toodangu müügihinnad lan‐gevad (saldo –17). Töötajate arvu suurendamisest teatas kolmandik tootjaid, 16%‐l töötajate arv vähe‐neb. Sise‐ ja välisturu nõudlus toodangule on tavalisest väiksem ning püsib märtsikuu tasemel (saldo –17).

Viimasel 3 kuul tootmine suurenes (saldo +17). Tootmisvõimsuste rakendatus tõusis 67%‐lt I kvartalis kuni 79%‐ni II kvartalis. Elektriseadmete tootmine

Ettevõtete kindlustunne püsis heal tasemel (juunis +17). Positiivset mõju avaldas nõudlus toodangule, mis tõusis tavalisele tasemele (üldsaldo juunis =0, märtsis –14). Eksporttellimusi on tavalisest rohkem (saldo +17). Järgmisel 3 kuul on oodata toodangu mahu edasist kasvu, sellest teatasid pooled ettevõtted (märtsis 71%). Töötajate arv suureneb (saldo +14).

Viimasel 3 kuul tootmismaht kasvas 28%‐l ettevõtetel, kahanes 14%‐l. Suurenes ka ekspordi maht. Too‐dangu mahu kiiremat kasvu takistasid sobiva tööjõu puudus ja materjali ning seadmete puudus (mõle‐mat tegurit märkis 20% ettevõtteid). Tootmisvõimsuste rakendatus tõusis 77%‐le (I kv 68%). Masinate ja seadmete tootmine

Kindlustunde indikaator on teist kuud järjest negatiivne (juunis ja mais –4, märtsis +4). Prognooside ko‐haselt lähimal 3 kuul toodangu maht kahaneb (saldo –22). Töötajate arv ja valmistoodangu müügihinnad oluliselt ei muutu. Juunikuu sise‐ ja välisturu nõudlus toodangule on tavalisel tasemel (mõlemad saldod =0).

Eelmisel 3 kuul liikus tootmine tõusutrendil (saldo +33). Lisaks ebapiisavale nõudlusele haru kiiremat arengut pidurdas sobiva tööjõu puudus (märkis 17% ettevõtteid). Ehitusmaterjalitööstus

Haru olukord on hea. Seda näitab kindlustunde indikaator, mis on viimase kolme aasta juunikuude kesk‐misest oluliselt kõrgem (juuni +23, 2013.‐2015. a juunikuude keskmine indikaator +7). Tootjate ootused on positiivsed ning lähimal 3 suvekuul toodangu maht suureneb (saldo k. a juunis +38; 2013.‐2015. a juunikuude keskmine saldo +22). Oodatakse suuremaid eksporttellimusi (teatas 20% ettevõtteid). Iga neljas tootja kavandab suuremat töötajate arvu. Valmistoodangu müügihinnad tõusevad (saldo +6). Juuni nõudlus toodangule ületab tavalise taseme (saldo juunis +19, märtsis –17) ja seda siseturu nõudlu‐se arvel, sest eksporttellimusi on tavalisest vähem (saldo –17).

Viimasel 3 kuul tellimused suurenesid (saldo +36) ning tagavad 3,5 kuu tootmise (I kv 2,1 kuud). Toodan‐gu mahu kasvust teatasid pooled ettevõtted, teisel poolel jäi tootmine samaks. Tootmisvõimsuste ra‐kendatus oli 14%‐punkti kõrgem kui I kvartalis (II kv 65%). Lisaks ebapiisavale nõudlusele, takistas too‐dangu mahu kiiremat kasvu tööjõu puudus (teatas 20% ettevõtteid).


19

2015 2016 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03 04 05 06

suurenes 31,8 29,1 24,1 22,5 22,6 24,7 24,8 17,7 13,0 17,8 20,4 34,5 36,6jäi samaks 56,1 53,4 52,4 57,6 58,9 56,2 51,7 52,4 54,8 51,4 57,0 48,0 49,7vähenes 12,2 17,6 23,5 19,9 18,5 19,2 23,5 29,9 32,2 30,8 22,5 17,6 13,8 saldo 20 11 1 3 4 5 1 -12 -19 -13 -2 17 23üle tavalise 10,0 11,5 6,9 7,3 10,1 8,8 7,3 9,5 8,8 10,3 7,9 8,7 13,1tavalised 60,0 63,5 69,2 65,6 69,6 64,6 68,0 64,0 64,6 61,0 62,9 69,1 67,6alla tavalise 30,0 25,0 24,0 27,2 20,3 26,5 24,7 26,5 26,5 28,8 29,3 22,2 19,3 saldo -20 -14 -17 -20 -10 -18 -17 -17 -18 -19 -21 -13 -6üle tavalise 7,3 8,8 6,0 7,4 9,6 10,4 8,8 8,8 7,4 9,0 7,8 5,8 11,4tavalised 64,2 65,4 70,9 63,7 65,9 65,2 67,2 67,7 68,9 64,9 65,9 73,9 65,2alla tavalise 28,5 25,7 23,1 28,9 24,4 24,4 24,1 23,5 23,7 26,1 26,4 20,3 23,5 saldo -21 -17 -17 -21 -15 -14 -15 -15 -16 -17 -19 -14 -12liiga suured 7,9 6,5 8,8 9,3 7,1 7,3 9,3 10,7 9,4 6,6 6,7 7,9 7,2piisavad 81,4 83,5 79,6 79,3 80,0 81,9 80,7 75,7 78,4 79,4 83,6 82,7 83,5liiga väikesed 10,7 10,1 11,7 11,4 12,9 10,9 10,0 13,6 12,2 14,0 9,7 9,4 9,4 saldo -3 -4 -3 -2 -6 -4 -1 -3 -3 -7 -3 -1 -2suureneb 29,1 24,1 31,5 26,5 20,0 17,0 13,6 23,8 29,2 39,3 36,2 33,1 25,5jääb samaks 54,1 61,4 55,5 51,0 53,8 50,3 55,1 57,8 60,4 51,0 56,5 54,7 60,3väheneb 16,9 14,5 13,0 22,5 26,2 32,7 31,3 18,4 10,4 9,7 7,3 12,2 14,2 saldo 12 10 19 4 -6 -16 -18 5 19 30 29 21 11tõusevad 6,0 6,2 5,6 5,4 2,1 6,2 8,2 13,5 11,5 7,6 9,9 6,0 8,2jäävad samaks 88,7 84,8 86,7 85,2 86,9 80,1 74,8 71,0 80,4 86,2 83,1 89,3 86,3langevad 5,3 9,0 7,7 9,4 11,0 13,7 17,0 15,5 8,1 6,2 7,0 4,7 5,5 saldo 1 -3 -2 -4 -9 -8 -9 -2 3 1 3 1 3suureneb 10,1 12,2 9,6 10,7 10,2 9,6 10,7 9,5 8,1 15,0 13,5 16,2 11,6jääb samaks 81,2 78,4 80,1 79,9 76,2 78,8 73,8 80,4 85,1 73,5 78,0 73,7 80,8väheneb 8,7 9,5 10,3 9,4 13,6 11,6 15,4 10,1 6,8 11,6 8,5 10,1 7,5 saldo 1 3 -1 1 -3 -2 -5 -1 1 3 5 6 4

-2 0 2 -5 -3 -10 -11 -3 1 6 4 3 2

Näitaja

Valmistoodete varud praegu

Toodangu maht järgneva 3 kuu jooksul

Toodangu müügihinnad järgneva 3 kuu jooksul

KINDLUSTUNDE indikaator

Toodangu maht viimase 3 kuu jooksul

Tellimused (nõudlus) toodangule praegu

Eksporttellimused toodangule praegu

Töötajate arv järgneva 3 kuu jooksul

TÖÖSTUSBAROMEETER (vastuste jagunemine %‐des)


20

TÖÖ

STU

SBAR

OM

EETE

R, J

UUN

I 20

16(tö

östu

shar

ude

lõik

es e

ttevõ

tete

vas

tust

e ja

gune

min

e %

-des

)

Näi

taja

Toidu

-ain

ete

toot

mine

Joog

i-to

otmi

ne Te

kstiil

i-to

otmi

neRõ

iva-

toot

mine

Naha

-tö

östu

sPu

idu-

töös

tus

Pabe

ri-tö

östu

sKe

emia-

töös

tus

Kumm

i -

ja pla

st-to

odet

e to

otmi

ne

Ehitu

s-ma

terja

li-tö

östu

s

Met

all-

tood

ete

toot

mine

Elekt

roo-

nika-

ja

optik

a- se

adme

te

toot

mine

Elekt

ri-se

adme

te

toot

mine

Mas

inate

ja

sead

mete

toot

mine

Möö

bli-

toot

mine

Trük

indus

ja

salve

stiste

pa

ljund

us

Kogu

tö

östu

s

suure

nes

25,0

71,4

44,4

28,6

40,0

58,3

37,5

28,6

27,3

50,0

31,3

33,3

28,6

33,3

33,3

33,3

36,6

jäi sa

maks

56,3

14,3

33,3

71,4

40,0

33,3

37,5

57,1

63,6

50,0

56,3

50,0

57,1

66,7

33,3

50,0

49,7

vähe

nes

18,8

14,3

22,2

0,020

,08,3

25,0

14,3

9,10,0

12,5

16,7

14,3

0,033

,316

,713

,8

s

aldo

657

2229

2050

1314

1850

1917

1433

017

23üle

tava

lise

12,5

0,011

,114

,30,0

8,30,0

12,5

0,025

,037

,50,0

16,7

22,2

0,016

,713

,1tav

alise

d68

,857

,166

,785

,780

,066

,775

,075

,081

,868

,856

,383

,366

,755

,650

,066

,767

,6all

a tav

alise

18,8

42,9

22,2

0,020

,025

,025

,012

,518

,26,3

6,316

,716

,722

,250

,016

,719

,3

s

aldo

-6-43

-1114

-20-17

-250

-1819

31-17

00

-500

-6üle

tava

lise

13,3

14,3

11,1

16,7

0,018

,20,0

0,00,0

0,037

,50,0

16,7

25,0

0,016

,711

,4tav

alise

d73

,371

,466

,783

,360

,054

,666

,762

,572

,783

,350

,083

,383

,350

,033

,350

,065

,2all

a tav

alise

13,3

14,3

22,2

0,040

,027

,333

,337

,527

,316

,712

,516

,70,0

25,0

66,7

33,3

23,5

sald

o0

0-11

17-40

-9-33

-38-27

-1725

-1717

0-67

-17-12

liiga s

uured

12,5

14,3

11,1

0,00,0

16,7

12,5

28,6

9,16,3

6,70,0

0,00,0

0,00,0

7,2pii

sava

d75

,085

,788

,985

,710

0,083

,375

,071

,481

,875

,080

,083

,383

,388

,983

,310

0,083

,5liig

a väik

esed

12,5

0,00,0

14,3

0,00,0

12,5

0,09,1

18,8

13,3

16,7

16,7

11,1

16,7

0,09,4

sald

o0

1411

-140

170

290

-13-7

-17-17

-11-17

0-2

suure

neb

50,0

71,4

0,042

,920

,033

,325

,00,0

27,3

37,5

40,0

40,0

50,0

0,016

,70,0

25,5

jääb s

amak

s50

,028

,677

,828

,680

,050

,062

,585

,763

,662

,560

,040

,033

,377

,850

,033

,360

,3vä

hene

b0,0

0,022

,228

,60,0

16,7

12,5

14,3

9,10,0

0,020

,016

,722

,233

,366

,714

,2

s

aldo

5071

-2214

2017

13-14

1838

4020

33-22

-17-67

11tõu

seva

d6,3

0,011

,10,0

0,08,3

12,5

0,09,1

6,312

,50,0

0,011

,116

,70,0

8,2jää

vad s

amak

s81

,310

0,088

,910

0,010

0,091

,762

,587

,572

,793

,881

,383

,310

0,077

,883

,310

0,086

,3lan

geva

d12

,50,0

0,00,0

0,00,0

25,0

12,5

18,2

0,06,3

16,7

0,011

,10,0

0,05,5

sald

o-6

011

00

8-13

-13-9

66

-170

017

03

suure

neb

40,0

28,6

0,014

,30,0

8,30,0

12,5

9,125

,06,3

33,3

28,6

11,1

0,016

,711

,6jää

b sam

aks

46,7

71,4

88,9

71,4

100,0

83,3

75,0

87,5

81,8

75,0

93,8

50,0

57,1

77,8

83,3

83,3

80,8

vähe

neb

13,3

0,011

,114

,30,0

8,325

,00,0

9,10,0

0,016

,714

,311

,116

,70,0

7,5

s

aldo

2729

-110

00

-2513

025

617

140

-1717

415

5-15

140

-6-4

-140

2326

717

-4-17

-222

KIND

LUST

UNDE

indi

kaat

or

Eksp

ortte

llimus

ed

tood

angu

le p

raeg

u

Tood

angu

mah

t vii

mas

e 3

kuu

jook

sul

Tellim

used

(nõu

dlus

) to

odan

gule

pra

egu

Tööt

ajat

e ar

v jä

rgne

va 3

kuu

jook

sul

Valm

isto

odet

e va

rud

prae

gu

Tood

angu

mah

t jä

rgne

va 3

kuu

jook

sul

Tood

angu

müü

gihi

nnad

jä

rgne

va 3

kuu

jook

sul


21

1993 - 2016 2015 2016 min kesk max 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03 04 05 06

Toodangu maht viimase 3 kuu jooksul saldo -64 11 47 20 11 1 3 4 5 1 -12 -19 -13 -2 17 23

Tellimused (nõudlus) toodangule praegu saldo -78 -8 31 -20 -14 -17 -20 -10 -18 -17 -17 -18 -19 -21 -13 -6

Eksporttellimused toodangule praegu saldo -71 -11 24 -21 -17 -17 -21 -15 -14 -15 -15 -16 -17 -19 -14 -12

Valmistoodete varud praegu saldo -20 -4 15 -3 -4 -3 -2 -6 -4 -1 -3 -3 -7 -3 -1 -2

Toodangu maht järgneva 3 kuu jooksul saldo -46 15 57 12 10 19 4 -6 -16 -18 5 19 30 29 21 11

Toodangu müügi-hinnad järgneva 3 kuu jooksul saldo -35 9 53 1 -3 -2 -4 -9 -8 -9 -2 3 1 3 1 3

Töötajate arv järgneva 3 kuu jooksul saldo -47 0 21 1 3 -1 1 -3 -2 -5 -1 1 3 5 6 4

Toodangu kasvu piiravad praegu (%)mitte miski 1 12 22 x 11 x x 17 x x 13 x x 11 x x

ebapiisav nõudlus 16 55 85 x 62 x x 60 x x 63 x x 65 x xtööjõu puudus 1 16 44 x 18 x x 14 x x 13 x x 11 x x

materjali/seadmete puudus 0 10 21 x 4 x x 4 x x 0 x x 6 x xfinantsprobleemid 0 5 16 x 3 x x 3 x x 4 x x 2 x x

muu 0 4 18 x 4 x x 2 x x 8 x x 5 x x

Tootmisvõimsuste piisavus saldo -22 9 47 x 4 x x 10 x x 16 x x 20 x x

Olemasolevad tellimused tagavad tootmise kuu 2,8 4,2 8,0 x 4,1 x x 3,1 x x 2,9 x x 3,7 x x

Tellimused viimase 3 kuu jooksul saldo -51 9 48 x 12 x x 6 x x -7 x x 8 x x

Eksporttellimused järgneva 3 kuu jooksul saldo -32 12 43 x 4 x x -3 x x 5 x x 18 x x

Tootmisvõimsuste rakendatuse tase praegu % 57 72 80 x 75 x x 73 x x 70 x x 73 x x

Ettevõtte konkurentsi-võime Eesti turul viimase 3 kuu jooksul

saldo 2 12 29 x 7 x x 3 x x 6 x x 3 x x

Ettevõtte konkurentsi-võime EL turul viimase 3 kuu jooksul

saldo -10 7 25 x 1 x x 1 x x 4 x x 2 x x

Ettevõtte konkurentsi-võime mujal välisturul viimase 3 kuu jooksul

saldo -13 5 33 x 2 x x 0 x x 1 x x -2 x x

Ekspordi maht viimase 3 kuu jooksul saldo -37 9 33 x 7 x x -3 x x -9 x x 3 x x

Ekspordi osakaal toodangus % 44 58 68 x 66 x x 66 x x 67 x x 65 x x

-40 4 27 -2 0 2 -5 -3 -10 -11 -3 1 6 4 3 2KINDLUSTUNDE indikaator

Näitaja

TÖÖSTUSBAROMEETER (saldod %‐des)

Investeeringute baromeeter Konjunktuur nr 197, juuni 2016

22

0%

20%

40%

60%

80%

100%

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

ei planeerita

väiksemad

umbessamadsuuremad

Investeeringute maht jooksval aastal võrreldes eelmisega (% küsitletud ettevõtetest)

2.2. Töötleva tööstuse investeeringud 2015. aastal ja täpsustatud prognoos 2016. aastaks Käesoleva aasta aprillis läbiviidud küsitluse raames hindasid töötleva tööstuse ettevõtete juhid investee‐ringute tegelikku mahtu 2015. aastal ja täpsustasid 2016. aasta investeeringute prognoose. Küsitlus näitas, et 2015. aastal (2014. aastaga võrreldes) vähenes ettevõtete osakaal, kellel investeerin‐gute maht suurenes või jäi samaks, seevastu suurenes väiksemate või puuduvate investeeringutega ettevõtete osatähtsus. Ettevõtete jagunemine investeeringute mahu muutumise alusel aastatel 2014‐2015 (eelneva aastaga võrreldes): 2014. a 2015. a investeeringud suurenesid 28% ettevõtetel 22 % ettevõtetel investeeringud jäid samaks 47% ettevõtetel 43 % ettevõtetel investeeringud vähenesid 18% ettevõtetel 22 % ettevõtetel investeeringud puudusid 7% ettevõtetel 12 % ettevõtetel

saldo +10 0

Aktiivsemad investeerijad (tööstusharude lõikes) olid 2015. aastal paberitööstuse ning toiduainete toot‐mise ettevõtted, kus kapitalimahutusi tegi valdav osa ettevõtteid (vastavalt 92% ja 91%). Paberitööstu‐ses suutis investeeringute mahtu suurendada kolmandik ettevõtteid ja rohkem kui pooltel püsisid inves‐teeringud eelmise aasta tasemel. Valdaval osal toiduainete tööstuse ettevõtetel (73%‐l) püsisid inves‐teeringud eelmise aasta tasemel ja 18%‐l suurenesid. Elektriseadmete tootmises oli kõige rohkem ette‐võtteid, kellel investeeringud vähenesid (50%). Ettevõtteid, kes üldse ei teinud investeeringuid, oli enim rõivatootmises (38%). Käesoleva aasta aprillis tehti kordusprognoos 2016. aasta investeeringute kohta. Ettevõtete jagunemine 2016. aasta investeeringute mahu muutumise alusel: Prognoosid tehtud 2015. a sügisel 2016. a kevadel investeeringud suurenevad 31% ettevõtetel 27% ettevõtetel investeeringud ei muutu 41% ettevõtetel 44% ettevõtetel investeeringud vähenevad 16% ettevõtetel 16% ettevõtetel investeeringuid puuduvad 12% ettevõtetel 12% ettevõtetel

saldo +15 +11

Andmed näitavad, et ootused investeeringute suhtes on positiivsed ning jooksval aastal peaks investee‐ringute maht kasvama, kusjuures 2015. aasta lõpus koostatud prognoosidega võrreldes on täpsustatud kevadprognoosid veidi tagasihoidlikumad (saldo aprillis +11, oktoobris +15). Tööstusharude lõikes on ettevõtteid, kes kavandavad suuremaid investeeringuid, teistest harudest rohkem elektroonika‐ ja opti‐kaseadmete tootmises ning toiduainete tootmises (mõlemas harus 50%).

Konjunktuur nr 197, juuni 2016 Investeeringute baromeeter

23

TÖÖ

STU

SETT

EVÕ

TETE

IN

VEST

EER

ING

UD

201

5. -

2016

. a(v

astu

ste

jagu

nem

ine

%-d

es)

Näita

jaTo

idu-

ainete

too

tmine

Joogi-

tootm

ine

Teks

tiili-

tootm

ineRõ

iva-

tootm

ineNa

ha-

tööstu

sPu

idu-

tööstu

sPa

beri-

tööstu

sKe

emia-

tööstu

sKu

mmi -

ja

plast-

toode

te too

tmine

Ehitu

s-ma

terjal

i-töö

stus

Metal

l-too

dete

tootm

ine

Elektr

oonik

a-

ja op

tika-

seadm

ete

tootm

ine

Elektr

i-se

adme

te too

tmine

Masin

ate

ja se

adme

te too

tmine

Mööb

li-too

tmine

Muu

tootm

ineKO

KKU

Küs

itud

april

lis 2

016

Inve

stee

ringu

te m

aht 2

015.

aas

tal

võrr

elde

s 20

14. a

asta

gasu

urem

18,2

0,028

,625

,00,0

33,3

25,0

0,037

,521

,429

,40,0

25,0

14,3

33,3

0,022

,5um

bes s

ama

72,7

62,5

42,9

37,5

66,7

58,3

25,0

50,0

37,5

50,0

35,3

50,0

25,0

28,6

16,7

80,0

43,4

väiks

em9,1

25,0

14,3

0,033

,30,0

37,5

33,3

12,5

21,4

35,3

25,0

50,0

42,9

33,3

0,022

,5inv

estee

ringu

d puu

duva

d0,0

12,5

14,3

37,5

0,08,3

12,5

16,7

12,5

7,10,0

25,0

0,014

,316

,720

,011

,6Sa

ldo9

-25

1425

-33

33-1

3-3

325

0-6

-25

-25

-29

00

0Lo

odet

avad

inve

stee

ringu

d 20

16. a

asta

l võr

reld

es 2

015.

aas

taga

suur

emad

50,0

25,0

14,3

25,0

16,7

41,7

12,5

0,028

,640

,041

,250

,025

,028

,616

,720

,027

,1um

bes s

amad

41,7

62,5

42,9

50,0

66,7

33,3

50,0

50,0

28,6

46,7

35,3

25,0

25,0

57,1

50,0

60,0

44,2

väiks

emad

8,30,0

28,6

0,016

,716

,712

,516

,728

,66,7

23,5

0,025

,00,0

33,3

0,016

,3ei

plane

erita

inve

steer

inguid

0,012

,514

,325

,00,0

8,325

,033

,314

,36,7

0,025

,025

,014

,30,0

20,0

12,4

Saldo

4225

-14

250

250

-17

033

1850

029

-17

2011

Küs

itud

okto

obris

201

5In

vest

eerin

gute

mah

t 201

5. a

asta

l võ

rrel

des

2014

. aas

taga

suur

em18

,828

,637

,533

,30,0

40,0

12,5

12,5

40,0

16,7

35,3

33,3

50,0

0,050

,020

,027

,3um

bes s

ama

62,5

71,4

50,0

33,3

50,0

10,0

12,5

37,5

30,0

44,4

29,4

16,7

25,0

50,0

33,3

40,0

35,3

väiks

em18

,80,0

12,5

0,050

,040

,075

,037

,530

,038

,935

,30,0

25,0

33,3

0,00,0

27,3

inves

teerin

gud p

uudu

vad

0,00,0

0,033

,30,0

10,0

0,012

,50,0

0,00,0

50,0

0,016

,716

,740

,010

,1Sa

ldo0

2925

33-5

00

-63

-25

10-2

20

3325

-33

5020

0Lo

odet

avad

inve

stee

ringu

d 20

16. a

asta

l võr

reld

es 2

015.

aas

taga

suur

emad

42,9

28,6

16,7

12,5

0,044

,428

,637

,520

,050

,035

,342

,90,0

16,7

50,0

40,0

31,1

umbe

s sam

ad50

,042

,966

,750

,066

,722

,257

,150

,050

,025

,047

,128

,650

,050

,016

,720

,040

,9vä

iksem

ad7,1

28,6

16,7

0,033

,322

,214

,312

,520

,018

,817

,70,0

50,0

0,016

,70,0

15,9

ei pla

neer

ita in

veste

ering

uid0,0

0,00,0

37,5

0,011

,10,0

0,010

,06,3

0,028

,60,0

33,3

16,7

40,0

12,1

Saldo

360

013

-33

2214

250

3118

43-5

017

3340

15

Ehitusbaromeeter Konjunktuur nr 197, juuni 2016

24

-100-75-50-25

0255075

100

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Tellimuste maht (ettevõtete hinnangute saldo %-des)

ÜLE TAVALISE

ALLA TAVALISE

-100-80-60-40-20

0204060

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

EestiEL


2.3. Ehitusbaromeeter7 Ehitusettevõtete kindlustunne on paranenud.

Ehitusettevõtete kindlustunde indikaator8 on tõusnud 0‐le (märtsis –7), peegeldades olukorra parane‐mist võrreldes nii eelmise kvartaliga kui ka eelmise aasta sama perioodiga (juunis 2015 –15). Tellimuste portfell on mahukam kui 3 kuud tagasi, kuigi enam kui kolmandikul ettevõtetel on tellimusi endiselt tavalisest vähem (saldo9 –21, märtsis –27, juunis 2015 –39). Nõudluse elavnemist kinnitab ka see, et sõlmitud lepingud tagavad nüüd töö keskmiselt 3,7 kuuks (eelmises kvartalis 3,5 kuuks ja aasta tagasi 3,4 kuuks). Ka ehitusvõimsuste rakendatus (keskmiselt 77%) on aastatagusest kõrgem. Lisatööjõu vajadus on töömahtude suurenedes kasvanud ja ligi kolmandik ettevõtetest kavatseb võtta lähemal 3 kuul tööta‐jaid lisaks. Oskustööjõudu on aga raske leida ja igale viiendale ettevõttele on tööjõu puudus kõige oluli‐sem ehitustegevust piirav tegur. Nõudluse vähesust piirava tegurina märkinud ettevõtete osakaal langes 47%‐le (juunis 2015 69%). Nende ettevõtete osakaal, kelle tegevuses takistavaid tegureid ei esinenud, suurenes 23%‐le (juunis 2015 8%).

Viimasel 3 kuul kasvas ehitustööde maht (osalt hooajalistel põhjustel) 40%‐l ettevõtetel, järgmiseks 3 kuuks prognoosivad ettevõtted kasvu samal määral. Ehitusturu elavnemine on soodustanud hinnatõusu, lähikuudel kavatseb hinnataset tõsta 25% ettevõtteid.

7 Koostatud EKI poolt Euroopa Komisjoni ning Majandus‐ ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, juunis 71 ehitusettevõtte hinnangute alusel. 8 Koondnäitaja, mis peegeldab tellimuste seisu ja töötajate arvu muutusi järgmisel 3 kuul. 9 Saldod on positiivsete ja negatiivsete hinnangute protsentide vahed.

Konjunktuur nr 197, juuni 2016 Ehitusbaromeeter

25

-100-75-50-25

0255075

100

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Ehitustööde hinnad (prognoos, ettevõtete hinnangute saldo %-des)

TÕUSEVAD

LANGEVAD

0

20

40

60

80

100

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

tööjõu puudusebapiisav nõudlus

Ehitustegevust piiravad tegurid (% ettevõtetest)

-100-75-50-25

0255075

100

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Viimased 3 kuudPrognoos

Ehitustööde maht (ettevõtete hinnangute saldo %-des)

KASVAB

KAHANEB

-100-75-50-25

0255075

100

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Töötajate arv (prognoos, ettevõtete hinnangute saldo %-des)

SUURENEB

VÄHENEB


26

35,5 33,8 31,1 27,0 19,4 17,9 32,3 19,4 29,5 33,9 29,2 33,3 27,0 25,9

61,3 61,6 68,9 69,8 74,1 79,1 62,9 79,0 63,9 64,5 70,8 63,2 69,8 70,7

3,2 4,6 0,0 3,2 3,0 4,8 1,6 6,6 1,6 0,0 3,5 3,2 3,46,5

0%

20%

40%

60%

80%

100%

2013.03 09 2014.03 09 2015.03 09 2016.03



38,7 34,8 28,6 22,2 21,3 13,227,9 18,6 25,9 33,9 23,0 28,1 29,0 25,0

54,8 59,1 68,2 74,6 72,1 79,467,2 78,0 70,4 59,3 73,7 70,1 69,4 71,7

7,4 4,9 3,4 3,7 6,8 3,3 1,8 1,6 3,36,63,23,26,16,5

0%

20%

40%

60%

80%

100%

2013.03 09 2014.03 09 2015.03 09 2016.03



Ehitusettevõtet hinnangul on ka nende võimalused pangalaenu saada paranenud ja 75% ettevõtteid hindab võimalusi normaalseks (25% piiratuks).

Hoonete ehitusega, tegelevate ettevõtete kindlustunne on tõusnud +9‐le (juunis 2015 –19). II kvartali algul oli lepinguid rohkem kui aasta tagasi (3,7 kuuks), ehitusvõimsused on samuti rakendatud suuremal määral kui möödunud aastal (nüüd 74%, 2015. a samal ajal 70%). 17%‐l ettevõtetel oli juunis tellimusi üle tavalise, 28%‐l aga tavalisest vähem (saldo –11, juunis 2015 –44). Iga kolmas ettevõte vajab lähikuudel lisatööjõudu.

Rajatiste ehitusega tegelevate ettevõtete kindlustunde indikaator (–31) on endiselt miinuspoolel ja madalam ka pikaajalisest juuni keskmisest (+4). Põhjuseks on suvehooaja kohta tavalisest väiksem telli‐muste maht10. Kvartali algul oli lepinguid siiski 3,2 kuuks (aasta varem 2,8 kuuks). Rajatiste ehituse maht kasvas viimasel 3 kuul 44% ettevõtetel ja järgmisel 3 kuul kasvab 33%‐l, kuid suvehooaja kohta näitab see tavalisest madalamat nõudlust. Lisatööjõudu kavatseb lähikuudel võtta iga kaheksas ettevõte.

10 I kvartalis oli rajatiste ehituse maht SA andmetel 19% aastatagusest väiksem, hoonete ehitus aga kasvas 12% (püsivhindades).


27

Näitaja Vastuse 2015 2016 variant 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03 04 05 06

Ehitustööde maht kasvas 43,1 42,3 40,0 35,2 18,6 27,8 23,2 15,7 10,1 11,4 29,2 35,7 40,0viimase 3 kuu jäi samaks 38,9 43,7 45,7 49,3 68,6 56,9 52,2 51,4 53,6 55,7 38,9 38,6 34,3jooksul kahanes 18,1 14,1 14,3 15,5 12,9 15,3 24,6 32,9 36,2 32,9 31,9 25,7 25,7

saldo 25 28 26 20 6 13 -2 -17 -26 -21 -3 10 14Ehitustegevust piirab praegu

mitte miski 8,3 11,3 17,1 8,5 10,0 16,7 10,0 5,6 5,7 8,6 8,3 18,6 22,5ebapiisav nõudlus 69,4 64,8 61,4 66,2 64,3 65,3 68,6 63,4 61,4 62,9 65,3 51,4 46,5

ilmastikutingimused 1,4 0,0 0,0 2,8 2,9 2,8 7,1 23,9 20,0 11,4 5,6 0,0 1,4tööjõu puudus 9,7 14,1 15,7 16,9 17,1 12,5 11,4 4,2 5,7 8,6 11,1 20,0 21,1

masinate, seadmete, materjalide puudus 1,4 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,4 0,0 0,0 1,4 0,0 1,4finantsprobleemid 6,9 7,0 2,9 4,2 4,3 1,4 2,9 1,4 5,7 5,7 4,2 7,1 4,2

muud 1,4 1,4 2,9 1,4 1,4 1,4 0,0 0,0 1,4 1,4 4,2 1,4 1,4Tellimuste portfell üle tavalise 5,6 11,3 14,3 8,5 11,4 13,9 18,6 18,3 10,0 8,6 16,9 15,7 14,3praegu tavaline 49,3 54,9 52,9 52,1 51,4 51,4 35,7 43,7 52,9 54,3 50,7 61,4 50,0

alla tavalise 45,1 33,8 32,9 39,4 37,1 34,7 45,7 38,0 37,1 37,1 32,4 22,9 35,7 saldo -39 -23 -19 -31 -26 -21 -27 -20 -27 -29 -16 -7 -21

Töötajate arv suureneb 20,8 11,4 11,4 9,9 11,4 9,7 11,8 22,5 30,0 27,5 36,6 32,9 28,2järgneva 3 kuu jääb samaks 68,1 74,3 75,7 70,4 67,1 70,8 67,7 60,6 54,3 59,4 57,8 62,9 64,8jooksul väheneb 11,1 14,3 12,9 19,7 21,4 19,4 20,6 16,9 15,7 13,0 5,6 4,3 7,0

saldo 10 -3 -1 -10 -10 -10 -9 6 14 15 31 29 21Ehitustööde hinnad tõusevad 19,1 8,6 11,4 13,0 7,3 8,5 7,4 17,1 17,1 16,2 29,6 21,4 25,4järgneva 3 kuu jäävad samaks 77,9 90,0 81,4 75,4 78,3 77,5 76,5 68,6 74,3 80,9 67,6 78,6 70,4jooksul langevad 2,9 1,4 7,1 11,6 14,5 14,1 16,2 14,3 8,6 2,9 2,8 0,0 4,2

saldo 16 7 4 2 -7 -6 -9 3 9 13 27 21 21Ehitustööde maht kasvab 48 39 24 26 18 17 17 31 40 49 61 54 41järgneva 3 kuu jääb samaks 44 53 54 39 43 42 33 42 40 39 32 39 50jooksul kahaneb 8 9 21 35 39 42 49 27 20 13 7 7 9

saldo 39 30 3 -9 -21 -25 -32 4 20 36 54 47 33Pooleliolevad tööd ja sõlmitud lepin-gud tagavad normaalse töö (kuuks) x 3,8 x x 3,4 x x 3,5 x x 3,7 x xTootmisvõimsuste rakendatus praegu (%) x 82 x x 80 x x 69 x x 77 x xKindlustunde indikaator -15 -13 -10 -20 -18 -15 -18 -7 -6 -7 8 11 0

EHITUSBAROMEETER (vastuste jagunemine %‐des)


28

Näitaja Vastuse Kokku shvariant Hooned sh Rajatised

elamud mitteeluhoonedEhitustööde maht kasvas 40,0 38,9 50,0 37,5 43,8viimase 3 kuu jäi samaks 34,3 33,3 50,0 31,3 37,5jooksul kahanes 25,7 27,8 0,0 31,3 18,8

saldo 14 11 50 6 25Ehitustegevust piirab praegu

mitte miski 22,5 21,8 50,0 18,4 25,0ebapiisav nõudlus 46,5 47,3 16,7 51,0 43,8

ilmastikutingimused 1,4 0,0 0,0 0,0 6,3tööjõu puudus 21,1 21,8 33,3 20,4 18,8

masinate, seadmete, materjalide puudus 1,4 1,8 0,0 2,0 0,0finantsprobleemid 4,2 5,5 0,0 6,1 0,0

muu 1,4 0,0 0,0 0,0 6,3Tellimuste portfell üle tavalise 14,3 16,7 33,3 14,6 6,3praegu tavaline 50,0 55,6 50,0 56,3 31,3

alla tavalise 35,7 27,8 16,7 29,2 62,5 saldo -21 -11 17 -15 -56

Töötajate arv suureneb 28,2 32,7 33,3 32,7 12,5järgneva 3 kuu jääb samaks 64,8 63,6 66,7 63,3 68,8jooksul väheneb 7,0 3,6 0,0 4,1 18,8

saldo 21 29 33 29 -6Ehitustööde hinnad tõusevad 25,4 29,1 33,3 28,6 12,5järgneva 3 kuu jäävad samaks 70,4 69,1 66,7 69,4 75,0jooksul langevad 4,2 1,8 0,0 2,0 12,5

saldo 21 27 33 27 0Ehitustööde maht kasvab 41,4 43,6 66,7 40,8 33,3järgneva 3 kuu jääb samaks 50,0 45,5 33,3 46,9 66,7jooksul kahaneb 8,6 10,9 0,0 12,2 0,0

saldo 33 33 67 29 33Kindlustunde indikaator 0 9 25 7 -31

EHITUSBAROMEETER, JUUNI 2016 (ehitusvaldkondade lõikes vastuste jagunemine %‐des)


29

1994 - 2016 2015 2016 min kesk max 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03 04 05 06

Ehitustööde maht viimase 3 kuu jooksul saldo -69 11 76 25 28 26 20 6 13 -2 -17 -26 -21 -3 10 14

Ehitustegevust piirab praegu

mitte miski % 0 12 33 8 11 17 9 10 17 10 6 6 9 8 19 23

ebapiisav nõudlus % 1 49 89 69 65 61 66 64 65 69 63 61 63 65 51 47

ilmastikutingimused % 0 13 65 1 0 0 3 3 3 7 24 20 11 6 0 1

tööjõu puudus % 0 26 81 10 14 16 17 17 13 11 4 6 9 11 20 21masinate, seadmete, materjalide puudus % 0 1 14 1 0 0 0 0 0 0 1 0 0 1 0 1

finantsprobleemid % 0 4 16 7 7 3 4 4 1 3 1 6 6 4 7 4

muu % 0 4 23 1 1 3 1 1 1 0 0 1 1 4 1 1

Tellimuste portfell praegu saldo -83 -10 59 -39 -23 -19 -31 -26 -21 -27 -20 -27 -29 -16 -7 -21

Töötajate arvjärgneva 3 kuu jooksul saldo -68 5 65 10 -3 -1 -10 -10 -10 -9 6 14 15 31 29 21

Ehitustööde hinnad järgneva 3 kuu jooksul saldo -68 21 82 16 7 4 2 -7 -6 -9 3 9 13 27 21 21

Ehitustööde maht järgneva 3 kuu jooksul saldo -77 13 86 39 30 3 -9 -21 -25 -32 4 20 36 54 47 33

Pooleliolevad tööd ja sõlmitud lepingud tagavad normaalse töö

kuud 1,9 3,5 5,7 x 3,8 x x 3,4 x x 3,5 x x 3,7 x x

Tootmisvõimsuste rakendatus praegu % 54 76 95 x 82 x x 80 x x 69 x x 77 x x

Kindlustunde indikaator -73 -3 58 -15 -13 -10 -20 -18 -15 -18 -7 -6 -7 8 11 0

EHITUSBAROMEETER (saldod %‐des)

Jaekaubandusbaromeeter Konjunktuur nr 197, juuni 2016

30

-90

-60

-30

0

30

60

90

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Müük viimase 3 kuu jooksulMüük järgneva 3 kuu jooksul

Müük (saldo %-des)

SUURENES

VÄHENES

-75

-50

-25

0

25

50

75

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Ärikonjunktuur praeguÄrikonjunktuur 6 kuu pärast

Ärikonjunktuur (saldo %-des)

HEA

HALB

-10

0

10

20

30

40

50

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Kaubavarud (saldo %-des)

LIIGA SUURED

VÄIKESED

2.3. Jaekaubandusbaromeeter11 Jaekaubandusettevõtete kindlustunde indikaator on suvekuudele iseloomulikult kõrge (+24), ärikonjunk‐tuur on pikaajalisest keskmisest parem.

Kindlustunde indikaator12 (+24) on ligilähedane viimase nelja aasta juuni keskmisele tasemele (+22). Müügi kasv viimasel 3 kuul jätkus (saldo13 +42) ning lähikuude müügi prognoos (saldo +40) on kõrgem kui eelmise aasta juunis (saldo +34). Ärikonjunktuur on paranenud nii kvartaalses kui aastases võrdluses (saldo +10, märtsis –6, juunis 2015 –1). Enamusel kauplustel (85%‐l) on kaubavarusid hooajale kohaselt (saldo +11).

11 Koostatud EKI poolt Euroopa Komisjoni ning Majandus‐ ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, juunis 125 kaupluse ja kaubandusettevõtte hinnangute alusel. 12 koondnäitaja, mis koondab eelmise 3 kuu müügi, hinnangu kaubavarudele ja järgmise 3 kuu müügi prognoosi 13 saldod on positiivsete ja negatiivsete hinnangute protsentide vahed

Konjunktuur nr 197, juuni 2016 Jaekaubandusbaromeeter

31

-50

-25

0

25

50

75

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Hindade prognoos (saldo %-des)

TÕUSEVAD

LANGEVAD

-60

-40

-20

0

20

40

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Töötajate arv (saldo %-des)

SUURENEB

VÄHENEB

-60

-40

-20

0

20

40

60

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Kindlustunde indikaator (sesoonselt tasandamata)

-60

-40

-20

0

20

40

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

EestiEL



32

15,2 17,6 15,8 14,4 14,0 13,5 13,5 12,8 15,1 14,6 13,6 13,9 12,4 9,2

66,9 73,1 74,3 73,9 78,0 77,8 79,8 71,2 74,1 71,9 74,6 79,2 75,2 76,5

17,9 9,3 9,9 11,7 8,7 6,7 16,0 10,8 13,5 11,8 6,9 12,4 14,38,0

0%

20%

40%

60%

80%

100%

2013.03 09 2014.03 09 2015.03 09 2016.03



15,9 17,4 15,4 16,1 15,5 15,5 16,2 13,4 14,4 15,3 15,2 16,2 10,8 13,0

66,4 68,8 76,9 73,2 74,8 75,8 77,1 74,2 75,3 73,5 74,1 76,2 74,5 75,0

17,7 13,8 7,7 10,7 9,7 8,7 6,7 12,4 10,3 11,2 10,7 7,6 14,7 12,0

0%

20%

40%

60%

80%

100%

2013.03 09 2014.03 09 2015.03 09 2016.03



Arvestades nõudluse suurenemisega ja müügi kasvuga, kavatseb 19% kauplustest järgmisel 3 kuul võtta tööle lisatöötajaid. Hinnataseme tõus on aeglane, 85% kauplustest teatas, et nendel hinnad eelseisval 3 kuul ei tõuse (saldo +9, juunis 2015 +15).

Laenukeskkond oli juunis enamiku (77%) kaubandusettevõtete jaoks normaalne, 14%‐l soosiv, kuid 9% ettevõtete hinnangul olid laenuvõimalused piiratud (saldo +5, juunis 2015 –1). Lähemal 3 kuul pankade valmisolek ettevõtetele laenu anda jääb enam‐vähem samaks (saldo –1).

Kaupluste gruppide lõikes on olukord järgmine:

Toidukaupluste kindlustunde indikaator tõusis juunis märtsi +27‐lt +39‐le, seda eelkõige viimase 3 kuu parema müügi arvel (saldo +53, märtsis +22 ja juunis 2015 +27). Praegune ärikonjunktuur on võrreldes aastatagusega veelgi parem (saldo +19, juunis 2015 +14). Nagu tavaliselt suvehooajal, on valdavas osas kauplustes oodata müügi kasvu (saldo +74, juunis 2015 +64). Toidukaupluste prognoositav hinnatõus ja töötajate arvu kasv on kiirem kui teiste kaubagruppide kauplustes.

Garderoobikaupluste kindlustunde indikaator langes juunis märtsi +20‐lt +2‐le, kuid on aastatagusest (–11) kõrgem. Võrreldes märtsiga on kõige rohkem langenud lähikuude müügiprognoos (+60‐lt –13‐le), mis samas on eelmise aasta juuni prognoosist (saldo –29) kõrgem. Viimase 3 kuu müük suurenes enam kui pooltel kauplustel (saldo +31, juunis 2015 +24). Ärikonjunktuur on paranenud nii eelmise kvartali lõpu kui aasta võrdluses (saldo –19, märtsis –33, juunis 2015 –24). Neljandik garderoobikauplusi plaanib lähiajal hindu langetada (saldo –25).

Kodukaupade kaupluste kindlustunde indikaator (+24) on kõrgem kui viimase 5 aasta juunikuude kesk‐mine (+20). Viimase 3 kuu müügitulemused (saldo +39, juunis 2015 +8) ning lähikuude müügi väljavaa‐ted (saldo +57, juunis 2015 +44) on paremad kui eelmisel aastal samal ajal. Ärikonjunktuuri hindasid ko‐


33

Näitaja 1993 - 2016 2015 2016 min kesk max 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03 04 05 06

Müük viimase 3 kuu jooksul -73 27 76 24 38 39 25 21 6 15 37 26 11 24 34 42

Kaubavarud praegu -7 12 38 10 15 9 11 12 16 15 15 13 14 11 11 11

Kaupade tellimused järgneva 3 kuu jooksul -62 12 57 26 21 -2 -5 7 12 -13 -6 27 48 39 35 31

Müük järgneva 3 kuu jooksul -67 20 77 34 27 9 8 18 27 -3 -3 31 62 57 45 40

Töötajate arv järgneva 3 kuu jooksul -50 -1 34 15 5 -7 -5 2 1 -4 -3 2 10 12 16 14

Kaupade hinnad järgneva 3 kuu jooksul -32 26 56 15 12 14 14 6 13 16 23 34 27 19 19 9

Ärikonjunktuur praegu -53 6 63 -1 2 5 1 -1 -7 -6 -3 -10 -6 2 6 10

Ärikonjunktuur 6 kuu pärast -41 16 49 11 6 9 3 4 9 12 17 18 21 14 10 5

Kindlustundeindikaator -49 10 43 16 17 13 7 9 6 -1 6 15 20 23 23 24

dukaupade kauplused paremaks kui mullu (saldo +17, juunis 2015 +4). Umbes viiendik ettevõtteid plaa‐nib lähiajal töötajaid juurde palgata (saldo +21).

Sõidukite müügiga tegelevate kaupluste kindlustunde indikaator on plusspoolel, kuid langes juunis märtsi +29‐lt +5‐le, olles madalam ka eelmise aasta juuniga (+14) võrreldes. Järgnevate kuude müügi‐prognoos on kehvem nii märtsi kui aastatagusega võrreldes (saldo –36, märtsis +80 ja juunis 2015 –8). Viimase 3 kuu müük (saldo +43) on eelmise aasta juuni tasemel (saldo +42). Praegust ärikonjunktuuri hindavad ettevõttejuhid aga paremaks kui mullu (saldo +21, juunis 2015 –8).

Kaubamajade ja hüpermarketite grupi kindlustunde indikaator (+50) on kõrgem kui viimase 5 aasta juunikuude keskmine (+43). Viimase 3 kuu müük (saldo +70) ning järgnevate kuude müügiprognoos (sal‐do +80) on paremad kui eelmisel aastal samal ajal (saldod vastavalt +33 ja +67). Praegune ärikonjunk‐tuur on võrreldes märtsi ja aastatagusega mõnevõrra tõusnud (saldo +10, märtsis 2016 ja juunis 2015 0).

Muude kaupluste14 kindlustunde indikaator püsis juunis eelmise aasta sama aja tasemel (+13, juunis 2015 +14). Ka viimase 3 kuu müük ja lähikuude müügi prognoos on aastatagusel heal tasemel (juuni 2016 saldod vastavalt +22 ja +30). Praegune ärikonjunktuur on ettevõttejuhtide hinnangul rahuldav (saldo 0, juunis 2015 –8). Lähiaja kaupade hinnatõusu prognoos on madalam kui aasta eest (saldo +9, juunis 2015 +29).

JAEKAUBANDUSBAROMEETER (saldod %‐des)

14 sh bürootarvete, raamatu‐, spordi‐, vaba aja kaupade jms kauplused, kioskid, tanklad


34

Näitaja Vastuse 2015 2016 variant 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03 04 05 06

Müük suurenes 44,9 51,6 53,9 46,2 40,0 35,7 39,2 53,3 48,0 36,8 46,5 52,4 57,3viimase 3 kuu jäi samaks 33,9 35,2 31,5 32,3 40,8 34,9 36,2 30,3 29,6 37,6 30,7 29,0 27,4jooksul vähenes 21,3 13,3 14,6 21,5 19,2 29,5 24,6 16,4 22,4 25,6 22,8 18,6 15,3

saldo 24 38 39 25 21 6 15 37 26 11 24 34 42Kaubavarud liiga suured 11,1 15,0 11,7 13,2 11,6 16,5 16,2 16,4 16,8 15,2 14,2 13,7 12,8praegu hooajale kohased 87,3 85,0 85,9 84,5 88,4 82,7 83,1 82,0 79,2 84,0 82,7 83,9 85,6

liiga väikesed 1,6 0,0 2,3 2,3 0,0 0,8 0,8 1,6 4,0 0,8 3,2 2,4 1,6 saldo 10 15 9 11 12 16 15 15 13 14 11 11 11

Kaupade tellimused suurenevad 39,2 33,6 24,0 26,0 30,2 31,3 16,9 19,7 40,3 54,4 50,4 47,5 48,0järgneva 3 kuu jäävad samaks 47,2 53,9 50,4 43,3 46,5 49,2 53,1 54,9 46,8 39,2 38,6 40,2 35,2jooksul vähenevad 13,6 12,5 25,6 30,7 23,3 19,5 30,0 25,4 12,9 6,4 11,0 12,3 16,8

saldo 26 21 -2 -5 7 12 -13 -6 27 48 39 35 31Müük suureneb 48,4 40,5 32,6 36,7 39,5 45,3 26,4 24,8 46,4 65,9 62,7 53,7 53,2järgneva 3 kuu jääb samaks 37,3 46,0 43,4 34,4 38,8 35,9 44,2 47,1 38,4 30,2 31,7 37,4 33,1jooksul väheneb 14,3 13,5 24,0 28,9 21,7 18,8 29,5 28,1 15,2 4,0 5,6 8,9 13,7

saldo 34 27 9 8 18 27 -3 -3 31 62 57 45 40Töötajate arv suureneb 19,5 15,0 6,2 5,4 6,9 7,0 3,9 4,9 6,4 14,4 17,3 21,0 18,9järgneva 3 kuu jääb samaks 75,6 74,8 80,6 84,5 88,5 86,7 88,3 86,9 89,6 80,8 77,2 74,2 76,2jooksul väheneb 4,9 10,2 13,2 10,1 4,6 6,3 7,8 8,2 4,0 4,8 5,5 4,8 4,9

saldo 15 5 -7 -5 2 1 -4 -3 2 10 12 16 14Kaupade hinnad tõusevad 20,6 19,7 18,1 17,3 10,9 19,5 23,3 29,2 35,0 28,5 21,3 21,8 15,3järgneva 3 kuu jäävad samaks 73,8 73,0 78,0 79,5 84,5 73,4 69,0 64,2 64,2 69,9 76,4 75,0 78,2jooksul langevad 5,6 7,4 3,9 3,2 4,7 7,0 7,8 6,7 0,8 1,6 2,4 3,2 6,5

saldo 15 12 14 14 6 13 16 23 34 27 19 19 9Ärikonjunktuur hea 15,9 17,2 16,3 16,3 13,1 10,9 10,1 11,6 7,3 8,7 15,0 16,4 21,0praegu rahuldav 67,5 67,2 72,1 68,2 73,1 71,3 73,6 74,4 75,8 76,2 71,7 73,0 67,7

halb 16,7 15,6 11,6 15,5 13,9 17,8 16,3 14,1 16,9 15,1 13,4 10,7 11,3 saldo -1 2 5 1 -1 -7 -6 -3 -10 -6 2 6 10

Ärikonjunktuur parem 16,1 14,2 15,4 17,5 14,7 20,3 20,0 20,7 21,0 23,6 19,7 15,5 13,06 kuu pärast sama 78,2 77,2 77,7 68,3 74,4 68,0 72,3 76,0 75,8 74,0 74,8 78,9 78,9

halvem 5,7 8,7 6,9 14,3 10,9 11,7 7,7 3,3 3,2 2,4 5,5 5,7 8,1 saldo 11 6 9 3 4 9 12 17 18 21 14 10 5

Kindlustunde indikaator 16 17 13 7 9 6 -1 6 15 20 23 23 24

JAEKAUBANDUSBAROMEETER (vastuste jagunemine %‐des)


35

Näitaja Vastuse Kauplused kokku shvariant Toidu Garde- Kodukaupade Auto Kauba- Muud

roobi sh majadA B

Müük suurenes 57,3 65,8 56,3 56,5 28,6 68,8 57,1 70,0 39,1viimase 3 kuu jäi samaks 27,4 21,1 18,8 26,1 57,1 12,5 28,6 30,0 43,5jooksul vähenes 15,3 13,2 25,0 17,4 14,3 18,8 14,3 0,0 17,4

saldo 42 53 31 39 14 50 43 70 22Kaubavarud liiga suured 12,8 13,2 12,5 25,0 28,6 23,5 0,0 0,0 13,0praegu hooajale kohased 85,6 84,2 87,5 75,0 71,4 76,5 92,9 100,0 87,0

liiga väikesed 1,6 2,6 0,0 0,0 0,0 0,0 7,1 0,0 0,0 saldo 11 11 13 25 29 24 -7 0 13

Kaupade tellimusedsuurenevad 48,0 63,2 25,0 54,2 42,9 58,8 14,3 70,0 43,5järgneva 3 kuu jäävad samaks 35,2 29,0 25,0 37,5 57,1 29,4 64,3 30,0 34,8jooksul vähenevad 16,8 7,9 50,0 8,3 0,0 11,8 21,4 0,0 21,7

saldo 31 55 -25 46 43 47 -7 70 22Müük suureneb 53,2 79,0 18,8 60,9 57,1 62,5 7,1 80,0 43,5järgneva 3 kuu jääb samaks 33,1 15,8 50,0 34,8 42,9 31,3 50,0 20,0 43,5jooksul väheneb 13,7 5,3 31,3 4,4 0,0 6,3 42,9 0,0 13,0

saldo 40 74 -13 57 57 56 -36 80 30Töötajate arv suureneb 18,9 35,1 6,7 20,8 14,3 23,5 0,0 11,1 13,0järgneva 3 kuu jääb samaks 76,2 59,5 86,7 79,2 85,7 76,5 92,9 88,9 78,3jooksul väheneb 4,9 5,4 6,7 0,0 0,0 0,0 7,1 0,0 8,7

saldo 14 30 0 21 14 24 -7 11 4Kaupade hinnad tõusevad 15,3 29,0 0,0 8,3 0,0 11,8 7,1 10,0 18,2järgneva 3 kuu jäävad samaks 78,2 68,4 75,0 87,5 85,7 88,2 92,9 90,0 72,7jooksul langevad 6,5 2,6 25,0 4,2 14,3 0,0 0,0 0,0 9,1

saldo 9 26 -25 4 -14 12 7 10 9Ärikonjunktuur hea 21,0 27,0 12,5 20,8 14,3 23,5 28,6 10,0 17,4praegu rahuldav 67,7 64,9 56,3 75,0 85,7 70,6 64,3 90,0 65,2

halb 11,3 8,1 31,3 4,2 0,0 5,9 7,1 0,0 17,4 saldo 10 19 -19 17 14 18 21 10 0

Ärikonjunktuur parem 13,0 13,2 6,3 25,0 28,6 23,5 7,1 10,0 9,56 kuu pärast sama 78,9 76,3 93,8 70,8 71,4 70,6 85,7 80,0 76,2

halvem 8,1 10,5 0,0 4,2 0,0 5,9 7,1 10,0 14,3 saldo 5 3 6 21 29 18 0 0 -5

Kindlustunde indikaator 24 39 2 24 14 27 5 50 13

Kodukaupade kauplusedA - Elektriliste kodumasinate, audio- ja videokaupade kauplusedB - Majatarvete, sisustuskaupade, ehituskaupade, rauakaupade kauplused

Kaubamajad sh ka hüpermarketid

Muud sh bürootarvete, raamatu-, ja sporditarvete jm kauplused

JAEKAUBANDUSBAROMEETER, JUUNI 2016 (vastuste jagunemine kaupluste gruppide lõikes %‐des)

Teenindusbaromeeter Konjunktuur nr 197, juuni 2016

36

Teenuste müük (hinnangute saldo %-des)

-80

-60-40

-200

2040

60

80

2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

SUUREM

VÄIKSEM

Nõudlus (hinnangute saldo %-des)

-80-60-40-20

0

2040

6080

2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

TegelikPrognoos

SUUREM

VÄIKSEM

2.4. Teenindusbaromeeter15 Kindlustunde indikaator16 tõusis II kvartalis positiivsele poolele (juunis +14, märtsis –3) pärast 2014. aasta lõpul alanud miinusseisu. Kindlustunne on kõigis harudes positiivne ning aastatagusest kõrgem, kõige parem on olukord suvise kõrghooaja eel hotellidel ja restoranidel (+66 ja +43). Kindlustunnet tõstis nõudluse ja teenuste müügi oluline paranemine viimasel 3 kuul (saldod juunis +24 ja +26, märtsis vasta‐valt –19 ja –11, juunis 2015 =0 ja +4).

Nõudluse prognoosid eelseisvaks 3 kuuks on seevastu kerges miinuses (prognoosi saldo17 –7, juunis 2015 –11), seda peamiselt eeloleva suvise nõudluse madalseisu tõttu. Kui viimasel 3 kuul kasvas teenus‐te müük kõigis harudes, siis järgmisel 3 kuul on nõudluse kasvu oodata eelkõige hotellidel, samuti resto‐ranidel ja turismifirmadel, kuid logistika‐ ja transpordisektoris ning reklaami alal nõudlus väheneb.

Töötajate arvu kasv on veidi kiirenenud: järgmisel 3 kuul kavatseb lisatööjõudu võtta 22% ettevõtteid (saldo juunis ja märtsis +17, juunis 2015 +12). Teenuste hinnatase võib mõõdukalt tõusta (saldo +5, juu‐nis 2015 +3).

15 Koostatud juunis 338 teenindusettevõtte hinnangute põhjal. Baromeeteruuring on läbi viidud Euroopa Komisjoni ning Majandus‐ ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel. 16 Kindlustunde indikaator on koondnäitaja, mis peegeldab teenuste müüki ja nõudlust eelmisel 3 kuul, ning järgmise 3 kuu nõudluse prognoosi 17 saldod on positiivsete ja negatiivsete hinnangute protsentide vahed

Konjunktuur nr 197, juuni 2016 Teenindusbaromeeter

37

Töötajate arv (hinnangute saldo %-des)

-45

-30

-15

0

15

30

45

2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

TegelikPrognoos

SUUREM

VÄIKSEM

Teenuste hinnad (prognoos, ettevõtete hinnangute saldo %-des)

-40

-20

0

20

40

2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

TÕUSEVAD

LANGEVAD

Kindlustunde indikaator (sesoonselt tasandamata)

-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016


-60

-40

-20

0

20

40

60

2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Eesti

EL


38

Infotehnoloogia

IT‐ettevõtete kindlustunde indikaator (+22) on jätkuvalt heal tasemel (eelmisel 3 kuul keskmiselt +24, juunis 2015 +18). Seda on soodustanud järjepidev nõudluse kasv: ka juunis teatas 40% ettevõtetest nõudluse suurenemisest viimasel 3 kuul. Iga kolmas ettevõte võttis eelmistel kuudel töötajaid lisaks ja 30% kavatseb lisatööjõudu võtta ka järgmisel 3 kuul. Vajaliku tööjõu leidmine on aga muutunud raske‐maks, tööjõu puudus oli tegevust piiravaks teguriks juba 38% ettevõtetele, ebapiisav nõudlus vaid 32% ettevõtetele. Lähemal 3 kuul nõudlus ega teenuste hinnatase kuigivõrd ei muutu. Telekommunikatsioon

Kindlustunde indikaator on tõusnud +15‐le (märtsis +3, juunis 2015 –13), peegeldades telekommunikat‐siooniteenuste nõudluse ja müügi suurenemist eelmistel kuudel (saldod vastavalt +23 ja +24). Müük kasvas ligi 40%‐l ettevõtetel. Järgmistel kuudel nõudlus eriti ei muutu. Töötajate arvu kasv jätkub, lähi‐kuudel kavatsevad lisatöötajaid võtta ligi pooled ettevõtted. Hinnatase jääb põhiosas muutumatuks. Et‐tevõtete hinnangul on nende võimalused pangalaenu saada paranenud. Turism

Kindlustunde indikaator (+15) on 1 punkt kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal (+14), kuid allpool pika‐ajalist juuni keskmist taset (+27). Nõudlus kasvas viimasel 3 kuul 38% ettevõtetel (saldo +13) ja suvekuu‐deks ootab kasvu 31% ettevõtteid (saldo +10, juunis 2015 +8). Pingeline välisolukord mõjutab reisimist, mistõttu ebapiisavat nõudlust märkisid turismifirmad piirava tegurina varasemast rohkem (märkis 81% reisifirmadest, möödunud aastal 68%). Osade turismifirmade (viiendiku) hinnangul ei ole neil ka kuigi lihtne pangalaenu saada. Teenuste hinnatõus on pidurdunud, hinnad püsivad klientidele soodsana (prognoosi saldo +5). Hotellid

Nõudlus on märksa aktiivsem kui eelmisel aastal samal ajal. Kindlustunde indikaator (+66) on kõrgem juuni pikaajalisest keskmisest (+60) ja oluliselt kõrgem kui eelmise aasta juunis (+30). Nõudlus ja hotelli‐teenuste müük suurenesid viimasel 3 kuul 73%‐l hotellidel (aasta tagasi 51%‐l). Ka nõudluse prognoos lähemaks 3 suvekuuks (saldo +71) on kõrgem pikaajalisest keskmisest (+63). Kolmandik hotelle vajab seejuures lähikuudel lisatööjõudu. Hinnatase tõuseb suvisele kõrghooajale iseloomulikult (saldo +50). Restoranid

Nõudlus paranes viimastel kuudel peamiselt turismi elavnemise mõjul oluliselt. Restoranide kindlustun‐de indikaator (+43) on 9 punkti kõrgem kui aasta tagasi (+34), kuid siiski 6 punkti madalam juuni pikaaja‐lisest keskmisest (+49). Müük kasvas viimastel kuudel 65% restoranidel, s.o rohkem kui möödunud aas‐tal samal ajal (saldo +40, juunis 2015 +18). Ka järgmisteks kuudeks prognoosib 58% restorane nõudluse suurenemist ning kolmandik kavatseb võtta lisatööjõudu. Hinnad lähikuudel kuigivõrd ei muutu. Transport

Kindlustunde indikaator tõusis pärast pikemaajalist miinusseisu plusspoolele (+8‐le) ja on ligilähedane juuni pikaajalisele keskmisele (+10). Nõudlus pöördus kasvule ja viimasel 3 kuul suurenes müük 43% et‐tevõtetel (saldod vastavalt +24 ja +28, eelmisel aastal samal ajal –5 ja 0). Eelolevateks suvekuudeks prognoosib osa ettevõtteid nõudluse hooajalist vähenemist, kuid prognoosid on tervikuna veidi pare‐mad kui eelmisel aastal samal ajal (saldo –28, juunis 2015 –32). Vähehaaval hakatakse jälle suurendama töötajate arvu. Ettevõtete hinnangul on ka nende võimalused pangalaenu saada paranemas. Veoteenus‐te hinnalangus on peatunud.


39

Logistika

Logistikasektoris on nõudlus paranenud ja kindlustunde indikaator on juba teist kuud positiivne (juunis +2, märtsis –3, juunis 2015 –16). Kolmandik ettevõtteid teatas nõudluse ja müügi suurenemisest viima‐sel 3 kuul ning väheneva nõudlusega ettevõtete osakaal langes 17%‐le. Järgmisel 3 kuul nõudlus logisti‐kateenustele väheneb hooajast tulenevalt ja prognoosid ei ole paremad kui aasta tagasi (saldo –28, juu‐nis 2015 –20). Töötajate arvu vähenemine logistikasektoris on selleks korraks lõppenud ja hinnataseme langus on peatumas. Kinnisvarateenused

Kinnisvarateenuste nõudlus püsib soodne. Kindlustunde indikaator (+14) on lähedane pikaajalisele juuni keskmisele (+13) ning kõrgem kui 3 kuud tagasi ja eelmisel aastal samal ajal (+3). Kindlustunde tõusu tagas nõudluse kasv (millest teatas viiendik ettevõtteid) ja teenuste müügi suurenemine (märkis kol‐mandik ettevõtteid). Järgmisel 3 suvekuul nõudlus ei muutu (saldo =0). Kui eelmistel kuudel töötajate arv veidi vähenes (saldo –4), siis järgmistel kuudel on 30%‐l ettevõtetel kavas töötajaid lisaks võtta.

Kinnisvaraettevõtete võimalused pangalaenu saada on paranenud (hinnangute saldo juunis –4, märtsis –21). Reklaam

Reklaamifirmade teatel on nõudlus muutunud soodsamaks. Kindlustunde indikaator (+2) on pärast aasta kestnud madalseisu kolmandat kuud positiivne (juunis 2015 –4), peegeldades nõudluse kasvu viimastel kuudel (märkis 42% ettevõtteid). Müük suurenes ligi 40%‐l ettevõtetel, viiendik ettevõtteid võttis tööta‐jaid lisaks. Järgnevatel kuudel on reklaamiturg suviselt väheaktiivne (nõudluse prognoosi saldo –50). Hinnatase ei muutu. Arhitekti‐ ja inseneritegevused18

Kindlustunde indikaator (+22) on juba teist aastat heal tasemel (juunis 2015 +21), näidates soodsa nõud‐luse püsimist turul. Nõudluse suurenemist viimasel 3 kuul märkis 43% ettevõtteid, teenuste müük suu‐renes 30%‐l ettevõtetel. Järgmisel 3 suvekuul püsib nõudlus stabiilne (saldo +4), töötajate arvu kavatse‐takse siiski veidi suurendada. Hea konjunktuur on võimaldanud teenuseid müüa varasemast kõrgema hinnatasemega, positiivne hinnatrend peaks ka lähiajal püsima.

Nõudlus on kasvanud eriti inseneribüroodel, kelle kindlustunde indikaator oli juunis +39. Seejuures on pooltele inseneribüroodele peamiseks probleemiks vajaliku kvalifikatsiooniga töötajate leidmine. Ka ar‐hitektibüroode kindlustunne (+6) on viimase aastaga tõusnud (juunis 2015 =0), kuid lisatööjõudu vaja‐takse vähem.

18 Juuni küsitluses osales 22 arhitektuuribürood ja 22 inseneribürood.


40

2015 2016 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03 04 05 06

suurenes 30,6 30,4 26,6 23,8 27,4 26,3 20,6 26,1 16,5 20,2 28,3 35,2 39,4jäi samaks 43,2 46,6 49,3 50,3 50,2 49,0 56,3 50,9 51,5 48,1 46,4 46,3 47,3vähenes 26,2 23,0 24,1 25,9 22,4 24,8 23,1 23,0 32,0 31,7 25,3 18,5 13,3

saldo 4 7 3 -2 5 2 -3 3 -16 -11 3 17 26suurenes 26,5 24,0 22,7 21,8 22,0 21,4 17,3 21,1 16,4 15,0 22,6 29,0 36,5jäi samaks 47,1 52,1 49,8 51,9 53,9 51,1 58,1 54,6 50,9 50,6 49,1 52,2 50,8vähenes 26,5 23,9 27,5 26,3 24,1 27,5 24,6 24,3 32,7 34,4 28,3 18,8 12,8

saldo 0 0 -5 -4 -2 -6 -7 -3 -16 -19 -6 10 24suureneb 17,8 10,9 21,8 26,3 21,4 17,2 16,0 11,9 24,4 36,9 37,4 26,3 17,3jääb samaks 52,9 58,6 55,3 53,1 58,3 55,5 51,1 60,7 56,2 47,7 50,0 57,3 58,2väheneb 29,3 30,5 22,9 20,6 20,3 27,3 32,8 27,4 19,5 15,5 12,6 16,4 24,5

saldo -11 -20 -1 6 1 -10 -17 -15 5 21 25 10 -7suurenes 16,0 19,8 21,0 19,1 14,8 14,0 14,0 12,1 12,4 14,1 14,4 16,1 18,7jäi samaks 69,7 66,7 65,8 69,6 76,5 72,9 71,9 72,3 71,0 69,4 75,3 73,0 70,3vähenes 14,3 13,6 13,2 11,2 8,7 13,2 14,1 15,6 16,6 16,5 10,3 11,0 11,0

saldo 2 6 8 8 6 1 0 -4 -4 -2 4 5 8suureneb 20,5 15,0 12,9 15,3 13,5 12,0 11,4 16,4 20,2 22,1 21,8 24,1 22,3jääb samaks 70,5 77,7 75,0 73,3 78,1 82,0 80,1 76,6 72,3 72,9 74,4 70,5 72,6väheneb 9,0 7,3 12,1 11,4 8,4 6,0 8,6 7,0 7,4 5,0 3,8 5,5 5,2

saldo 12 8 1 4 5 6 3 9 13 17 18 19 17tõusevad 12,7 11,9 7,8 9,0 5,2 6,6 9,5 10,0 9,4 9,4 12,1 13,5 10,9jäävad samaks 77,9 76,9 80,4 78,0 84,8 84,3 79,7 77,3 75,3 80,1 81,7 79,2 83,7langevad 9,4 11,2 11,8 13,0 10,0 9,1 10,7 12,7 15,3 10,5 6,2 7,3 5,5

saldo 3 1 -4 -4 -5 -3 -1 -3 -6 -1 6 6 5

mitte miski x 21,7 x x 18,3 x x 18,9 x x 19,0 x x

ebapiisav nõudlus x 44,7 x x 48,5 x x 54,9 x x 48,6 x x

tööjõu puudus x 23,2 x x 17,5 x x 15,4 x x 16,9 x x

ruumi, seadmete puudus x 0,8 x x 0,1 x x 2,6 x x 0,5 x x

finantsprobleemid x 4,0 x x 5,9 x x 4,8 x x 6,6 x x

muud x 5,6 x x 9,7 x x 3,5 x x 8,4 x xparem x 9,5 x x 8,5 x x 11,7 x x 16,9 x xsama x 66,7 x x 75,5 x x 68,6 x x 62,2 x xhalvem x 23,8 x x 16,0 x x 19,8 x x 21,0 x x

saldo x -14 x x -7 x x -8 x x -4 x xVõimsuste rakendatus (%)�� x 83 x x 83 x x 83 x x 83 x xKindlustunde indikaator -2 -4 -1 0 1 -5 -9 -5 -9 -3 7 12 14

Ärikonjunktuur (olukord) 6 kuu pärast

Teenuste hinnad järgneva 3 kuu jooksul

Äritegevust piirab praegu

Teenuste müük viimase 3 kuu jooksul

Nõudlus viimase 3 kuu jooksul

Nõudlus järgneva 3 kuu jooksul

Töötajate arv viimase 3 kuu jooksul

Töötajate arv järgneva 3 kuu jooksul

TEENINDUSBAROMEETER (vastuste jagunemine %‐des)


41

TEE

NIN

DU

SBA

RO

ME

ETE

R,

JU

UN

I 201

6(v

astu

ste

jagu

nem

ine

teen

indu

shar

ude

lõik

es %

-des

)In

fote

hno-

loog

iaTe

leko

mm

u-ni

kats

ioon

Hot

ellid

Res

to-

rani

dTu

rism

Tran

spor

tLo

gist

ika

Kin

nis-

vara

Arhi

tekt

i- ja

inse

nerit

egev

used

Rek

laam

KO

KK

U

suur

enes

37,5

38,5

72,7

65,0

37,5

42,5

33,3

33,3

29,6

38,5

39,4

jäi s

amak

s57

,546

,518

,310

,047

,542

,549

,759

,765

,549

,547

,3vä

hene

s5,

015

,09,

025

,015

,015

,017

,07,

05,

012

,013

,3sa

ldo

3324

6440

2328

1626

2527

26su

uren

es40

,030

,872

,759

,037

,538

,533

,322

,243

,242

,336

,5jä

i sam

aks

52,0

61,2

18,3

18,0

37,5

46,5

49,7

70,8

51,8

45,7

50,8

vähe

nes

8,0

8,0

9,0

23,0

25,0

15,0

17,0

7,0

5,0

12,0

12,8

sald

o32

2364

3613

2416

1538

3024

suur

eneb

18,4

23,1

72,7

57,5

30,8

12,5

6,7

7,4

21,4

0,0

17,3

jääb

sam

aks

63,6

53,9

25,3

37,5

48,2

47,5

60,3

85,6

61,6

50,0

58,2

vähe

neb

18,0

23,0

2,0

5,0

21,0

40,0

33,0

7,0

17,0

50,0

24,5

sald

o0

071

5310

-28

-26

04

-50

-7su

uren

es32

,430

,834

,130

,87,

913

,213

,314

,89,

119

,218

,7jä

i sam

aks

62,6

69,2

56,9

54,2

79,1

60,8

83,7

66,2

79,9

72,8

70,3

vähe

nes

5,0

0,0

9,0

15,0

13,0

26,0

3,0

19,0

11,0

8,0

11,0

sald

o27

3125

16-5

-13

10-4

-211

8su

uren

eb30

,046

,232

,633

,313

,215

,410

,029

,613

,63,

922

,3jä

äb s

amak

s60

,053

,967

,463

,781

,871

,687

,070

,481

,469

,272

,6vä

hene

b10

,00,

00,

03,

05,

013

,03,

00,

05,

027

,05,

2sa

ldo

2046

3330

82

730

9-2

317

tõus

evad

7,5

15,4

52,3

12,5

5,0

7,5

6,7

3,7

36,4

0,0

10,9

jääv

ad

89,5

76,6

45,7

87,5

95,0

84,5

83,3

96,3

61,6

100,

083

,7la

ngev

ad3,

08,

02,

00,

00,

08,

010

,00,

02,

00,

05,

5sa

ldo

57

5013

5-1

-34

340

5Är

itege

vust

piir

ab p

raeg

u*m

itte

mis

ki21

,622

,221

,618

,213

,517

,58,

335

,512

,226

,119

,0eb

apiis

av n

õudl

us32

,433

,359

,560

,681

,162

,562

,519

,436

,647

,848

,6tö

öjõu

puu

dus

37,8

22,2

13,5

3,0

0,0

10,0

8,3

32,3

31,7

8,7

16,9

ruum

i, se

adm

ete

puud

us0,

00,

00,

00,

00,

00,

00,

03,

20,

00,

00,

5fin

ants

prob

leem

id5,

422

,22,

76,

10,

02,

54,

26,

59,

80,

06,

6m

uud

2,7

0,0

2,7

12,1

5,4

7,5

16,7

3,2

9,7

17,4

8,4

pare

m10

,511

,142

,140

,615

,410

,324

,010

,07,

14,

016

,9sa

ma

86,8

66,7

50,0

53,1

69,2

53,8

48,0

80,0

71,4

80,0

62,2

halv

em2,

622

,27,

96,

315

,435

,928

,010

,021

,416

,021

,0sa

ldo

8-1

134

340

-26

-40

-14

-12

-4K

indl

ustu

nde

indi

kaat

or22

1566

4315

82

1422

014

* Apr

illi k

üsitl

use

andm

ed

Tööt

ajat

e ar

v jä

rgne

va 3

kuu

jo

oksu

l

Teen

uste

hin

nad

järg

neva

3 k

uu

jook

sul

Ärik

onju

nktu

ur

(olu

kord

) 6 k

uu

pära

st*

Teen

uste

müü

k vi

imas

e 3

kuu

jook

sul

Nõu

dlus

viim

ase

3 ku

u jo

oksu

l

Nõu

dlus

järg

neva

3

kuu

jook

sul

Tööt

ajat

e ar

v vi

imas

e 3

kuu

jook

sul


42

2002 - 2016 2015 2016 min kesk max 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03 04 05 06

Teenuste müük viimase 3 kuu jooksul -68 12 52 4 7 3 -2 5 2 -3 3 -16 -11 3 17 26

Nõudlus viimase 3 kuu jooksul -73 9 50 0 0 -5 -4 -2 -6 -7 -3 -16 -19 -6 10 24

Nõudlus järgneva 3 kuu jooksul -60 8 60 -11 -20 -1 6 1 -10 -17 -15 5 21 25 10 -7

Töötajate arv viimase 3 kuu jooksul -35 4 21 2 6 8 8 6 1 0 -4 -4 -2 4 5 8

Töötajate arv järgneva 3 kuu jooksul -21 10 39 12 8 1 4 5 6 3 9 13 17 18 19 17

Teenuste hinnad järgneva 3 kuu jooksul -31 9 33 3 1 -4 -4 -5 -3 -1 -3 -6 -1 6 6 5

Äritegevust piirab praegu

mitte miski 4 18 35 x 22 x x 18 x x 19 x x 19 x x

ebapiisav nõudlus 21 48 82 x 45 x x 48 x x 55 x x 49 x x

tööjõu puudus 1 15 36 x 23 x x 18 x x 15 x x 17 x x

ruumi, seadmete puudus 0 2 9 x 1 x x 0 x x 3 x x 1 x x

finantsprobleemid 2 9 22 x 4 x x 6 x x 5 x x 7 x x

muu 3 8 17 x 6 x x 10 x x 3 x x 8 x xÄrikonjunktuur (olukord) 6 kuu pärast -44 9 48 x -14 x x -7 x x -8 x x -4 x x

Kindlustunde indikaator -60 9 43 -2 -4 -1 0 1 -5 -9 -5 -9 -3 7 12 14

Näitaja

TEENINDUSBAROMEETER (saldod %‐des)

Konjunktuur nr 197, juuni 2016 Tarbijabaromeeter

43

-40-30-20-10

010203040

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

4. kv artiil3. kv artiil2. kv artiil1. kv artiil

Ootused pere majandusolukorrale erinevates tulukvartiili gruppides (saldod)

2.5. Tarbijabaromeeter19

Tarbijate kindlustunne on muutunud paremaks kui oli I kvartalis ja olukord sarnaneb eelmise aasta juuniga.

Majandusolukorra paranemist tunnetas neljandik peredest

Juunis hindas 55% tarbijabaromeetri küsitlusele vastanutest, et nende pere majanduslik olukord pole viimase 12 kuu võrdluses muutunud. Majandusolukorra paranemist tundsid 22% ja halvenemist 23% peredest (saldo –2).

Ootused oma pere majandusolukorra suhtes 12 kuu pärast olid juunis paremad kui 3 kuud tagasi ja enam‐vähem samal tasemel 12 kuud tagasi antud hinnanguga (saldo 2016. a juunis +4, 2016.a märtsis −11, 2015. a juunis +3). Juunis ootas 23% küsitletutest oma pere majandusolukorra paranemist, 57% samaks jäämist ja 14% kartis halvenemist. Kõrgema sissetulekuga elanike grupis on ka oluliselt rohkem olukorra paranemise prognoosijaid.

Pere majanduslik olukord 12 kuu pärast (% vastanutest)

Palju parem

Mõnevõrra parem

Sama

Mõnevõrra halvem

Palju halvem

Ei oska öelda

I kvartiil (madalaim) 2 8 62 20 2 6 II kvartiil 0 13 63 13 2 9 III kvartiil 0 18 64 11 1 6 IV kvartiil (kõrgeim) 0 42 49 5 1 3

Riigi majandusarengu väljavaated pole elanike silmis aasta võrdluses oluliselt muutunud

Juunis antud hinnangud Eesti majandusolukorrale (viimase ja järgneva 12 kuu trendidele) olid sarnased eelmise aasta juunis antud hinnangutega ja natuke paremad selle aasta alguskuudel antud hinnangutest. Juunis prognoosis 22% küsitletutest, et riigi majandusolukord on 12 kuu pärast parem, sama olukorra püsimist prognoosis 35% ja halvenemist 29% küsitletutest (märtsis 31%). Märtsis mõjutasid elanike hin‐nanguid veebruaris tõusnud maksud, uudised koondamistest ja ebakindel rahvusvaheline olukord. Juu‐nis küll paljud riskitegurid maailmas püsisid (jätkuv sõda Ukrainas ja Süürias, terrorism, pagulaskriis, Brexit), kuid inimene harjub probleemidega ja nende teravus inimeste jaoks väheneb.

Elanike ootused tööturule paranesid, sest suvehooajale iseloomulikult on lisandunud hooajalisi töökohti ning suurkoondamistest pole viimastel kuudel uudiseid tulnud (saldo juunis +14, märtsis +31, pikaajaline keskmine +14).

19 Küsitlusi viiakse läbi telefoni teel. Juuni küsitlus viidi läbi 1.–8. juunini ja küsitleti 800 inimest üle Eesti.

Tarbijabaromeeter Konjunktuur nr 197, juuni 2016

44

-40-30-20-10

0102030

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

PARANEB

HALVENEB

Riigi majanduslik olukord 12 kuu pärast(küsitletute hinnangute saldo %-des)

KESKMINE 1992 - 2016

-50

-40

-30

-20

-10

0

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Säästmise tõenäosus järgneva 12 kuu jooksul(küsitletute hinnangute saldo %-des)

TÕENÄOLINE

EBATÕENÄOLINE


Säästmist tõenäoseks pidavate inimeste osakaal natuke vähenes

Suurim osa Eesti peredest tuleb omadega ots‐otsaga kokku (nii palju kui teenitakse, nii palju ka kulub) – juunis elas nii 57% vastanutest. Säästab 39% peredest ja rahalistes raskustes oli 4% vastanutest. Mada‐laima tulukvartiili perede säästuvõime on oluliselt väiksem. Nii säästis väiksema sissetulekuga perede kvartiilis 20% vastanutest ja 74% kulutas jooksvalt kõik teenitu. Jõukaima tulukvartiili peredest säästis 73% peredest ja ots‐otsaga tuli kokku 24% peredest. Hinnang pere rahanduslikule olukorrale (juuni 2016, % vastanutest)

Pere sissetuleku grupp

Säästab palju

Säästabnatuke

Nii palju kui teenibka kulutab

Elatakse varasemate säästude abil

Elatakse võlgu

I kvartiil (madalaim) 0 20 74 4 2 II kvartiil 1 26 70 2 1 III kvartiil 3 52 41 1 3 IV kvartiil (kõrgeim) 7 66 24 3 0

42% vastanutest hindas, et tõenäoliselt säästetakse ka järgneva 12 kuu jooksul ja ebatõenäoseks pidas seda 58% (saldo märtsis –18, juunis –23, aasta tagasi –19).

Elanike hinnang toimunud hinnatõusule ja inflatsiooniootused on oluliselt alla pikaajalist keskmist taset. Kui veebruaris toimunud aktsiisitõusude taustal hinnatõusu ootused küll oluliselt kasvasid, siis järgneva‐te kuude inflatsiooniootused olid taas väga madalad (saldo 2016. a veebruaris +20, aprillis –1, mais +2, juunis 0).


45

-40

-20

0

20

40

60

80

100

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Inflatsiooniootused järgnevaks 12 kuuks (saldo %-des)


Tarbijate kindlustunne püsib pikaajalise keskmise tasemel

Tarbijate kindlustunde indikaator oli juunis –9 ja see on lähedane eelmise aasta juuni (–8) ja pikaajalise keskmise tasemele (–9).

Tarbijate kindlustunde indikaator (indikaatori komponentide lõikes)

Kindlustunde indikaator

Pere majanduslik olukord 12 kuu pärast (saldo)

Eesti majanduslik olukord 12 kuu pärast (saldo)

Tööpuudus järgneval 12 kuul (saldo)

Säästmine järgneval 12 kuul (saldo)

Pikaajaline keskmine –9 –1 4 14 –26

Juuni 2005 –5 7 6 4 –25

Juuni 2006 10 12 22 –16 –9

Juuni 2007 7 13 12 –11 –6

Juuni 2008 –16 –2 –13 28 –16

Juuni 2009 –28 –11 –21 45 –36

Juuni 2010 –3 –1 7 –7 –24

Juuni 2011 –2 –2 13 –8 –27

Juuni 2012 –8 –4 0 4 –24

Juuni 2013 –7 1 2 3 –31

Juuni 2014 –4 5 3 5 –17

Juuni 2015 –8 3 –3 15 –19

Märts 2016 –14 –1 –7 31 –18

Aprill 2016 –11 7 –4 24 –25

Mai 2016 –8 5 –2 18 –15

Juuni 2016 –9 4 –4 14 –23

Tarbijate kindlustunne erinevates sissetulekute kvartiilides on küllaltki erinev ja juunis oli kindlustunde indikaator positiivne vaid kõige nooremas vanusegrupis ja kõige kõrgemas tulukvartiilis.


46

-50-40-30-20-10

0102030

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

4. kv artiil3. kv artiil2. kv artiil1. kv artiil

Tarbijate kindlustunne erinevates sissetulekute gruppides

-50

-40

-30

-20

-10

0

10

20

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Eesti

EL

Tarbijate kindlustunde indikaator Eestis ja Euroopa Liidus (sesoonselt tasandatud)

Tarbijate kindlustunde indikaator sotsiaalsetes gruppides

Juuni 2016

KOKKU –9

Sissetulek

I kvartiil –24

II kvartiil –17

III kvartiil –3

IV kvartiil 8

Sugu

Mehed –7

Naised –11

Vanus

16–29 1

30–49 –3

50–64 –14

üle 65 –23


47

Küsimus 2016aprill mai juuni

palju parem ++ 0,5 1,8 1,1 mõnevõrra parem + 16,5 19,1 20,5 sama = 59,4 60,6 55,0 mõnevõrra halvem – 19,5 15,1 19,1 palju halvem – – 4,1 3,4 4,1 ei oska öelda 0,0 0,0 0,1

saldo -5 0 -2

2. Perekonna majanduslik olukord 12 kuu pärastpalju parem ++ 0,6 0,9 0,8 mõnevõrra parem + 25,8 22,8 21,8 sama = 50,9 55,3 57,3 mõnevõrra halvem – 11,8 13,6 12,9 palju halvem – – 1,1 0,4 1,4 ei oska öelda 9,9 7,1 6,0

saldo 7 5 4

palju parem ++ 0,1 0,3 0,3 mõnevõrra parem + 12,6 18,0 18,9 sama = 39,3 38,0 37,9 mõnevõrra halvem – 32,3 28,5 30,5 palju halvem – – 5,9 5,9 4,9 ei oska öelda 9,9 9,4 7,6

saldo -16 -11 -10

4. Eesti majanduslik olukord 12 kuu pärastpalju parem ++ 0,3 0,1 0,4 mõnevõrra parem + 20,4 24,1 21,4 sama = 32,9 36,5 35,4 mõnevõrra halvem – 23,9 23,6 26,9 palju halvem – – 2,4 2,4 2,0 ei oska öelda 20,3 13,3 14,0

saldo -4 -2 -4

oluliselt tõusnud ++ 9,3 9,3 9,1 mõõdukalt tõusnud + 26,3 25,5 26,6 natuke tõusnud = 23,6 25,1 25,3 jäänud samaks – 28,9 29,4 29,0 alanenud – – 8,6 6,5 6,3 ei oska öelda 3,4 4,3 3,8

saldo -1 1 2

1. Perekonna majanduslik olukord võrreldes sellega, mis oli 12 kuud tagasi

3. Eesti majanduslik olukord võrreldes sellega, mis oli 12 kuud tagasi

5. Hindade muutus viimase 12 kuu jooksul


hinnad tõusevad kiiremini ++ 6,5 4,0 5,3 hinnad tõusevad sama kiiresti + 22,6 29,1 26,6 hinnad tõusevad aeglasemalt = 19,8 23,0 22,0 hinnad püsivad samal tasemel – 36,3 30,0 33,9 hinnad langevad – – 0,3 1,3 1,6 ei oska öelda 14,6 12,6 10,6

saldo -1 2 0

7. Tööpuudus järgneva 12 kuu jooksulkasvab tunduvalt ++ 8,4 6,8 3,0 kasvab mõnevõrra + 44,5 37,9 38,3 jääb samaks = 24,5 30,1 32,4 väheneb mõnevõrra – 13,0 14,9 15,4 väheneb tunduvalt – – 0,4 0,3 0,1 ei oska öelda 9,3 10,1 10,9

saldo 24 18 14

8. Praeguse aja soodsus püsikaupade ostmisekspraegu on sobiv aeg + 26,6 28,4 23,8 ei eriti soodne ega ebasoodne = 40,3 39,4 42,8 ei ole soodne – 18,8 16,4 19,1 ei oska öelda 14,4 15,9 14,4

saldo 8 12 5

tunduvalt rohkem ++ 3,3 2,8 2,5 mõnevõrra rohkem + 8,8 9,4 10,9 umbes samad = 39,5 44,0 40,9 mõnevõrra vähem – 14,5 12,3 16,3 tunduvalt vähem – – 30,9 25,3 25,3 ei oska öelda 3,1 6,4 4,3

saldo -31 -24 -25

väga sobiv aeg ++ 6,1 7,4 4,4 küllaltki sobiv aeg + 32,8 33,1 33,6 pigem ebasobiv aeg – 27,0 27,1 30,5 täiesti ebasobiv aeg – – 26,6 23,3 24,9 ei oska öelda 7,5 9,1 6,6

saldo -18 -13 -19

9. Kulutamine püsikaupade ostuks järgmisel 12 kuul (võrreldes viimase 12 kuuga)

6. Hindade muutus lähema 12 kuu jooksul (võrreldes möödunud 12 kuuga)

10. Praeguse majandusliku olukorra sobivus raha kogumiseks/säästmiseks

TARBIJABAROMEETER (vastuste jagunemine %‐des)


48


11. Raha säästmise tõenäosus lähema 12 kuu jooksulväga tõenäoline ++ 4,4 5,1 4,3 küllaltki tõenäoline + 35,4 41,4 37,3 küllaltki ebatõenäoline – 24,5 22,8 25,5 täiesti ebatõenäoline – – 34,5 29,8 32,6 ei oska öelda 1,3 1,0 0,4

saldo -25 -15 -23

12. Pere praegune rahanduslik olukordsäästetakse palju ++ 1,1 2,0 2,3 säästetakse natuke + 37,5 43,1 37,0 tullakse ots–otsaga välja = 55,5 47,8 56,8 kulutatakse varasemaid sääste – 3,0 4,8 2,5 elatakse võlgu – – 2,6 2,0 1,5 ei oska öelda 0,3 0,4 0,0

saldo 16 19 18


13. Auto ostmise tõenäosus järgmise 12 kuu jooksulväga tõenäoline ++ 4,4 - -küllaltki tõenäoline + 8,4 - -küllaltki ebatõenäoline – 10,4 - -täiesti ebatõenäoline – – 76,1 - -ei oska öelda 0,8 - -

saldo -73 - -

väga tõenäoline ++ 2,3 - -küllaltki tõenäoline + 3,5 - -küllaltki ebatõenäoline – 3,9 - -täiesti ebatõenäoline – – 89,9 - -ei oska öelda 0,5 - -

saldo -88 - -

väga tõenäoline ++ 12,4 - -küllaltki tõenäoline + 12,4 - -küllaltki ebatõenäoline – 7,5 - -täiesti ebatõenäoline – – 66,5 - -ei oska öelda 1,3 - -

saldo -52 - -

15. Suuremate kulutuste tegemise tõenäosus oma maja või korteri kapitaalseks ümberehitamiseks või remontimiseks järgneva 12 kuu jooksul

14. Maja/korteri ostmise või ehitamise tõenäosus järgmise 12 kuu jooksul

Küsimus 1992–2016 2015 2016min kesk max 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6

PEREKONNA MAJANDUSLIK OLUKORDViimased 12 kuud -53 -9 18 -5 -4 -1 -3 -2 -2 -6 -2 -6 -5 -5 0 -2Järgmised 12 kuud -36 -1 17 3 1 3 3 3 4 1 6 1 -1 7 5 4

RIIGI MAJANDUSLIK OLUKORDViimased 12 kuud -65 -6 38 -11 -12 -11 -10 -11 -9 -11 -6 -18 -17 -16 -11 -10Järgmised 12 kuud -37 4 27 -3 -5 -2 -4 0 0 -1 4 -10 -7 -4 -2 -4

HINNADViimased 12 kuud -29 36 85 18 14 5 6 -7 -2 1 -2 0 -7 -1 1 2Järgmised 12 kuud -33 34 85 15 16 5 2 -2 0 4 3 20 -1 -1 2 0

Muutus %-des -1 8 21 2 3 3 2 3 2 3 3 4 2 2 3 2TÖÖPUUDUS -22 14 76 12 12 15 13 15 16 14 15 35 31 24 18 14PÜSIKAUPADE OSTUD

Praegu -17 16 47 7 13 9 11 12 10 11 15 5 4 8 12 5Järgmise 12 kuu jooksul -60 -21 -2 -24 -24 -20 -24 -21 -31 -29 -29 -40 -31 -31 -24 -25

SÄÄSTUDPraegu -75 -23 -2 -16 -14 -13 -9 -12 -18 -15 -14 -18 -14 -18 -13 -19Järgmise 12 kuu jooksul -47 -26 -6 -19 -18 -15 -14 -14 -16 -12 -14 -9 -18 -25 -15 -23

PERE RAHANDUSLIK OLUKORD -22 12 21 16 18 19 19 20 20 20 20 21 15 16 19 18AUTO OSTMINE -89 -71 -55 x -75 x x -72 x x -75 x x -73 x xMAJA, KORTERI OSTMINE -93 -84 -64 x -83 x x -84 x x -86 x x -88 x xMAJA, KORTERI REMONT -66 -38 -14 x -49 x x -50 x x -55 x x -52 x xKINDLUSTUNDE INDIKAATOR -37 -9 13 -8 -8 -7 -7 -6 -7 -6 -5 -13 -14 -11 -8 -9

TARBIJABAROMEETER (saldod)

Konjunktuur nr 197, juuni 2016 Majandusindikaatorid

49

Sisemajanduse koguprodukt(SKP püsihindades võrrelduna eelmise aastaga, %)

-15-10

-505

1015

1992

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

*

0,05,010,015,020,025,030,0

ESA andmetel, * EKI prognoos

mld €%

Majanduskasv (SKP püsihindades võrrelduna eelmise aastaga, % )Sisemajanduse koguprodukt (mld €, kehtivates hindades)

3. Eesti majandusareng 1993–2015 ja prognoos 2016 Taastanud 1991. aastal oma iseseisvuse, oli Eesti majandus uutel avanevatel turgudel läbilöömiseks veel üsna ettevalmistamata. Turumajanduse tingimustes edu saavutamiseks tuli kiiresti läbi viia mitmeid üm‐berkorraldusi, nende hulgas hinnareform, erastamine, maksureform, rahareform, haldusreform jne. Re‐formide käigus ja tootmise viimisel vastavusse uute välisturgude nõuetega, vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt aastatel 1992–1994 ligi veerandi võrra. Majanduse tõus algas 1995. aastal, kuid sellele järgnevad 20 aastat olid küllaltki eriilmelised. Aastane majanduskasv varieerus vahemikus miinus 14,7%‐st kuni pluss10,3%‐ni. Ebastabiilsuse põhjuseks olid eelkõige muutused väliskeskkonnas. Esimene mõõn tuli aastatel 1998–1999 ja seda põhjustas Venemaa finantskriis. Järgnes 8‐aastane tõusuperiood ligi 8%‐lise keskmise aastakasvuga. See lõppes majanduse ülekuumenemisega ja 2008. aastal alguse saanud suure ülemaailmse finantskriisiga. Eesti majandus kukkus oluliselt ja kriisist taastumine võttis 3–4 aastat. Seejärel aga lahvatas Ukraina–Venemaa konflikt koos riikidevaheliste majandussanktsioonidega. Nende mõjust pole Eesti majandus veel senini täielikult üle saanud. Eesti majanduskasv aeglustus alates 2013. aastast 1–3% tasemele. Taasiseseisvumisest alates on Eesti tugevdanud oma rahvusvahelist konkurentsivõimet üha süveneva integreerumisega Euroopasse. Pöördelise tähtsusega oli Eesti vastuvõtmine 2004. aastal Euroopa Liitu ja liitumine NATO‐ga. Eesti ettevõtete ekspordivõimalusi avardas veelgi Eesti liitumine Schengeni viisa‐ruumiga ja arvamine OECD liikmeks. Kahekümneaastased integreerimispüüdlused päädisid 2011. aastal Eesti vastuvõtmisega euroala liikmeks ehk üleminekuga Euroopa ühisrahale. Nüüd kõigest lähemalt: Sisemajanduse koguprodukt (SKP). Reformide ja majanduse ümberstruktureerimise käigus (1992–1994) kahanes sisemajanduse koguprodukt (püsivhindades) ligi veerandi võrra. Tõus algas 1994. aasta teisel poolel ja ühe erandiga (1999. a ) kestis 2007. aastani. Nominaalhindades suurenes SKP 1995–2007 ligi‐kaudu 6 korda. Majanduse reaalkasv oli perioodil 2000–2007 keskmiselt 7,9% aastas. Arengukiirus tõusis pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga ja kulmineerus 2006. aastal, mil majandus omandas juba ülekuu‐menemise tunnuseid. Olukord muutus järsult 2008. aastal, kui Eesti majanduse jahutamisele kinnisvara‐buumist lisandus ootamatult ülemaailmne finantskriis. Esimesel kriisiaastal (2008) oli SKP langus 5,4% ja järgmisel 14,7%. SKP ühe inimese kohta (hindade erinevust arvestades) moodustas 2008. aastal 67% Euroopa Liidu 27 riigi keskmisest. Kriisieelne tase taastus alles 2015. aastal, sest alates 2013. aastast ma‐janduskasv aeglustus. 2016. aastaks prognoosib EKI 2,1% kasvu.

Tarbijahinnaindeks (THI). Tarbekaubad ja tasulised teenused krooni ajal (1992. a juunist kuni 2010. a detsembrini) kallinesid 10,7 korda. Tarbijahindade tõus seejuures aastast‐aastasse aeglustus, jõudes 2003. aastal 1,3%‐ni. Perioodil 2004–2006 püsis THI vahemikus 3,0–4,4%. Hinnatõusu aluseks oli siis siirde‐

Majandusindikaatorid Konjunktuur nr 197, juuni 2016

50

Tarbijahinnaindeks(eelmise aasta suhtes, %-des)

-10

0

10

20

30

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

*


Keskmine kuutöötasu (€)

0

200400

600800

1000

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

*


majandusriikidele iseloomulik hinnakonvergents. Sel perioodil kasvasid administratiivselt reguleeritavad hinnad kiiremini vabalt kujunevatest hindadest ja teenuste hinnad kaupade hindadest. Nõudmis‐ ja pak‐kumispoolsete tegurite koosmõjul hakkas 2007. aastal inflatsioon taas kiirenema: 2007. aastal oli THI 6,6% ja 2008. aastal koguni 10,4%. Situatsioon muutus oluliselt 2009. aastal, mil majanduslanguse ja vä‐henenud nõudluse mõjul tekkis deflatsioon (‐0,1%). Majanduskasvu taastumisel (2010) kiirenes inflat‐sioon aga kohe ja see kestis nii 2013. aastani. Olukord muutus 2014. aastal, kui nafta hind maailmaturul ootamatult järsult kukkus ning Eesti langes kaheks aastaks deflatsiooni. EKI prognoosib 2016. aastaks 0,3%‐list hinnatõusu. Tarbekaupade ja teenuste hinnatase Eestis läheneb EL 28 keskmisele ja moodustas 2015. aastal 75% viimastest.

Tööhõive ja töötus. Negatiivse iibe ja väljarände tõttu 90‐ndatel aastatel tööga hõivatute arv Eestis olu‐liselt vähenes. Trend muutus 2000. aastal kui järgneva 8 aastaga hõivatute arv tõusis 572 tuhandelt 657 tuhande inimeseni. Tööhõive kasvu kiirendas kinnisvarabuum, mille käigus ehitussektorisse lisandus ligi 40 tuhat töötajat. Seejärel alanud majanduskriisi tagajärjel kukkus hõivatute arv 596 tuhandeni (2009. a). 2010. aastast algas taas aeglane hõive tõus, mis kestab senini, kuid hõivatute arv pole jõudnud buumiaegse rekordtasemeni. Hõivatuid oli 2015. aastal 641 tuhat. Töötuse määr kasvas iseseisvuse alg‐aastatel ja ulatus 2000. aastal 14%‐ni. Järgnes positiivne trend, mis kestis buumiaja lõpuni (2008. a esi‐mesel poolel oli töötuse määr 4%). Kriis viis töötuse määra tagasi 14%‐le (2009), millele järgnes taas aeg‐lane tööpuuduse vähenemine ja langus 6,2%‐le 2015. aastal. EKI hinnangul lähiaastatel töötuse määr oluliselt ei muutu. Bruto‐ja reaalpalk. Aastatel 1992–2008 keskmine brutopalk pidevalt suurenes, ületades 400 euro piiri esmakordselt 2003. aastal ja 800 euro piiri 2008. aastal. Palga kasv kuni 2008. aastani ületas tarbijahin‐dade kallinemise, tagades reaalpalga tõusu kõikidel aastatel. Reaalpalgakasv oli kiireim buumiaastatel, ületades 10% piiri nii 2006. kui ka 2007. aastal. Majanduskriisi käigus langes keskmine brutopalk 825 eu‐rolt 784 euroni ning reaalpalk ligi 7%, kuid buumiaegne rekordtase ületati juba 2011. aastal. Vaatamata mõõdukale majanduskasvule jätkus suhteliselt kiire palgakasv ka järgnevate aastatel ning keskmine palk oli 2015. aastal juba 1065 eurot. EKI prognoosib 2016. aasta palgatasemeks 1120 eurot.

Konjunktuur nr 197, juuni 2016 Majandusindikaatorid

51

Eesti väliskaubandus(mld €, jooksvates hindades)

0

5

10

15

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

*

EKSPORT

IMPORT


Mahuindeksid (kasv, %)

-30-20-10

0102030

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

*

TööstustoodangJaemüük


Väliskaubandus. Kaupade eksport ja import arenesid teisel iseseisvusajal kiiresti, seda esimese hooga küll kuni buumini. Kriisi aastal (2009) väliskaubanduse käive vähenes ligikaudu veerandi võrra, kuid juba 2011. aastal olid kriisieelne tase ületatud. Edukas oli veel ka 2012. aasta, ent seejärel 3 aastat järjest kaubavahetuse maht vähenes. Ekspordi käive, mis 1993. aastal moodustas 0,7 mld eurot ehk 45% SKP suhtes, ulatus 10 aasta pärast (2003. a) juba 4,0 mld euroni ja veel 5 aasta pärast 8,5 mld euroni (52% SKPst). Kriisi tagajärjel vähenes kaupade eksport 6,5 mld euroni, kuid tõusis seejuures kiiresti ja saavutas rekordtaseme 2012. aastal 12,5 mld euroga (70% SKP‐st). Viimased 3 aastat on eksport olnud languses ja moodustas 2015. aastal 11,6 mld eurot. EKI prognoosib 2016. aastaks väikest tõusu. Umbes poole eks‐pordikäibest moodustavad pooltooted ja teist poolt jagavad võrdselt valmistooted ja kapitalikaubad. Impordi käive on pidevalt olnud mõnevõrra (15–30%) suurem kui eksport, kuid vahe on aastatega vähe‐nenud ja jõudnud 11–13%‐ni. Impordinõudluse kiiret kasvu on soodustanud (põhjustanud) välismaiste otseinvesteeringute hoogne sissevool (eriti buumiaastatel) ja eratarbimise kiire areng. Peamisteks im‐pordipartneriteks on Eestile olnud Soome ja Rootsi, kust on pärit ka valdav osa detaile ja pooltooteid, mida on kasutatud allhanketööde tegemisel. Impordikäive saavutas rekordtaseme 2012. aastal (14,1 mld eurot) ning on seejärel vähenenud. Osaliselt on seda põhjustanud investeeringute vähenemine.

Tööstustoodang. Tööstuse osakaal SKP‐st vähenes majanduse ümberstruktureerimise käigus 27,7%‐lt (1992. a) 22,4%‐le (2003. a) ja siis veel 20,4%‐le (2015. a). Vaatamata sellele on tööstustoodangu maht enamus aastatel kasvanud. Perioodil 1995–2007 oli langus vaid ühel aastal (1999) ja põhjuseks oli siis finantskriis Venemaal. Eriti kiire tööstuse areng leidis aset ajavahemikul 2000–2007, mil tööstustoodan‐gu mahuindeks näitas tõusu keskmiselt 10% aastas. Areng tugines suuresti kasvanud välistellimustel all‐hanketöödele. Olukord muutus 2008. aastal, mil alanud ülemaailmne finantskriis tõi kaasa nõudluse vä‐henemise ja põhjustas sellega toodangu mahu 5,1%‐lise vähenemise esimesel aastal ja 24%‐lise languse järgmisel aastal. Uus tõus algas 2010. aastal (tõus 2010. a 23,5% ja 2011. a 19,9%), kuid see kestis vaid kaks aastat. Seejärel jäi nõrga välisnõudluse tõttu areng toppama ning 2015. aastal leidis aset isegi väike langus. EKI prognoosib 2016. aastaks tööstustoodangu 3%‐list tõusu.

Majandusindikaatorid Konjunktuur nr 197, juuni 2016

52

Tähtsamad majandusnäitajad 1993–2015 ja prognoos 2016. a

Näitaja Mõõt-ühik

1993 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016prognoos

Sisemajanduse koguprodukt (SKP)

mld € 1,5 8,7 9,7 11,3 13,5 16,2 16,5 14,1 14,7 16,7 18,0 19,0 20,0 20,5 21,5

SKP, muutus püsihindades

% –9,0 7,4 6,3 9,4 10,3 7,7 –5,4 –14,7 2,5 7,6 5,2 1,6 2,9 1,1 2,1

Eratarbimine, muutus püsihindades

% … 9,1 7,8 9,4 12,7 9,0 –5,1 –15,6 –1,6 3,6 4,4 3,8 3,3 4,5 3,2

Investeeringud põhiva-rasse, muutus püsihin-dades

% … 17,8 5,5 15,3 22,8 10,3 –13,1 –36,7 –2,6 34,3 6,7 3,2 –3,1 –4,5 2,8

Tarbijahinnaindeks (aasta keskmine)

% 89,9 1,3 3,0 4,1 4,4 6,6 10,4 –0,1 3,0 5,0 3,9 2,8 –0,1 –0,5 0,3

Tootjahinnaindeks (aasta keskmine)

% 75,0 0,2 2,9 2,1 4,5 8,3 7,1 –0,5 3,3 4,5 2,3 4,1 –1,6 –2,0 0,0

Kaupade eksport mld € 0,68 4,0 4,8 6,2 7,7 8,0 8,5 6,5 8,7 12,0 12,5 12,3 12,1 11,6 12,0

Kaupade import mld € 0,75 5,7 6,7 8,2 10,7 11,4 10,9 7,3 9,3 12,7 14,1 13,9 13,8 13,1 13,7

Kaubavahetuse saldo mld € –0,08 –1,7 –1,9 –2,0 –3,0 –3,4 –2,4 –0,8 –0,5 –0,7 –1,6 –1,6 –1,7 –1,5 –1,7

Teenuste eksport mld € 0,28 2,1 2,5 2,8 3,0 3,4 3,9 3,3 3,6 4,0 4,5 4,9 5,3 5,3 5,5

Teenuste import mld € 0,22 1,2 1,5 1,8 2,0 2,3 2,4 1,9 2,2 2,7 3,1 3,6 3,6 3,6 3,6

Jooksevkonto saldo mld € 0,02 –1,1 –1,2 –1,0 –2,0 –2,4 –1,4 0,4 0,3 0,2 –0,4 0,0 0,2 0,4 0,3

SKP suhtes % 1,2 –12,9 –12,0 –8,7 –15,0 –15,0 –8,7 2,5 1,8 1,3 –2,4 –0,1 1,0 1,9 1,3

Tööpuudus (töötuse määr)

% 6,6 10,3 10,1 8,0 5,9 4,6 5,5 13,5 16,7 12,3 10,0 8,6 7,4 6,2 5,7

Nominaalpalk keskmiselt kuus

€ 68 430 466 516 601 725 825 784 792 839 887 949 1005 1065 1120

Reaalpalga kasv eelmise aasta suhtes

% 2,2 8,0 5,2 6,4 11,6 13,0 3,1 –4,9 –1,9 0,9 1,8 4,1 6,0 6,5 4,9

Tööstustoodang, mahuindeks

% –18,7 11,0 10,4 11,0 9,9 6,4 –5,1 –24,0 23,5 19,9 1,1 4,1 3,9 –2,1 3,0

Jaemüük, mahuindeks % … 10,9 14,6 10,3 11,3 16,3 –5,5 –15,4 –1,8 6,2 8,8 5,5 6,7 7,9 6,0

Omal jõul tehtud ehitustööd mld € 0,12 1,0 1,2 1,5 2,1 2,6 2,3 1,5 1,3 1,7 2,1 2,2 2.2 2,0 2,1

Pankade koondlaenu- portfell aasta lõpul mld € … 4,4 5,9 8,0 11,4 15,3 16,6 15,6 14,8 14,1 14,1 14,4 15,0 16,3 17,0

Konjunktuur nr 197, juuni 2016 Rahvusvaheline konkurentsivõime

53

4. Riikide rahvusvaheline konkurentsivõime 2016: IMD edetabel Käesoleva aasta mais avaldas Lausanne`i Juhtimise Arendamise Instituut IMD) riikide rahvusvahelise konkurentsivõime hindamise 2016. aasta esimesed tulemused (Aastaraamat ilmub juulis). Sellest näh‐tub, et käesoleval aastal osales projektis 61riiki, nagu eelmiselgi aastal ja ka riigid olid samad. Uuring tu‐gineb riikide 2015. aasta statistilistele andmetele ja 2016. a veebruaris‐märtsis läbi viidud ettevõttejuh‐tide küsitluse tulemustele. Eesti osas viis ettevõttejuhtide küsitluse läbi ja esitas nõutud statistilised andmed Eesti Konjunktuuriinstituut.20

Tänapäeva avatud maailmas sõltub riikide majanduslik edukus ja arengukiirus suuresti nende ekspordi‐võimest, st võimest toota kaupu ja teenuseid, mis vastavad välisturgude nõuetele. OECD definitsiooni kohaselt just ekspordivõimes väljendubki riigi konkurentsivõime. Riikide konkurentsivõime edetabeli koostamiseks ei piisa aga vaid ekspordi mõõtmisest, vaid püütakse võimalikult kõikehaaravalt selgitada tingimusi, mis riigis valitsevad ettevõtete arengu seisukohalt. Seega IMD riikide rahvusvahelise konku‐rentsivõime reiting näitab, kuidas projektis osalevad riigid loovad ja säilitavad keskkonda, mis annab konkurentsijõudu nende ettevõtetele. Metoodika näeb ette enam kui 300 näitaja arvesse võtmist iga riigi kohta. Sellest 2/3 on statistiline ja 1/3 hinnanguline (küsitlus) informatsioon.

Uuringu koondtulemusena on IMD teatavaks teinud projektis osalenud 61 riigi kohad üldedetabelis, nel‐jas alamedetabelis (faktorite lõikes) ning riikide konkurentsivõime indeksid (%‐na esikohal oleva riigi suhtes). Tabel 4.1. IMD riikide rahvusvahelise konkurentsivõime edetabel 2016. a

Üldjärjestus Koht konkurentsivõime faktorite lõikes Riik Koht % esikohal oleva

riigi suhtes Majanduse seisund

Valitsuse tõhusus

Äritegevuse efektiivsus

Infra‐struktuur

Hongkong 1 100,0 5 1 1 21 Šveits 2 98,0 10 2 3 3 USA 3 97,9 1 25 7 1 Singapur 4 97,6 4 3 5 8 Rootsi 5 92,4 17 11 4 4 Taani 6 91,8 22 8 6 2 Iirimaa 7 91,5 6 13 2 23 Holland 8 91,3 9 15 10 7 Norra 9 90,1 32 6 8 6 Kanada 10 90,0 14 10 12 9 Luksemburg 11 90,0 7 12 9 24 Saksamaa 12 88,6 8 19 15 10 Katar 13 86,7 2 5 20 41 Taiwan 14 86,4 15 9 16 19 AÜE 15 86,1 12 7 11 35 Uus‐Meremaa 16 85,6 41 4 13 20 Austraalia 17 84,3 24 14 17 18 Suurbritannia 18 83,3 28 16 18 16 Malaisia 19 83,0 11 18 14 31

20 Eesti on IMD partnerinstituut alates 2002. aastast

Rahvusvaheline konkurentsivõime Konjunktuur nr 197, juuni 2016

54

Üldjärjestus Koht konkurentsivõime faktorite lõikes Riik Koht % esikohal oleva

riigi suhtes Majanduse seisund

Valitsuse tõhusus


Infra‐struktuur

Soome 20 82,0 47 21 21 5 Iisrael 21 80,8 31 22 23 14 Belgia 22 80,7 33 28 19 13 Island 23 80,6 29 17 27 17 Austria 24 80,2 19 35 22 12 Hiina 25 79,4 3 51 26 25 Jaapan 26 78,7 18 37 29 11 Tšehhi 27 76,1 20 29 30 26 Tai 28 74,7 13 23 25 49 Korea 29 74,2 21 26 48 22 Leedu 30 74,0 45 24 28 29 Eesti 31 73,5 39 20 34 33 Prantsusmaa 32 73,5 25 52 37 15 Poola 33 71,3 27 34 32 34 Hispaania 34 69,4 30 49 41 27 Itaalia 35 68,7 36 50 35 32 Tšiili 36 67,4 34 27 36 45 Läti 37 66,6 51 30 43 37 Türgi 38 66,6 35 38 33 44 Portugal 39 66,4 48 48 46 28 Slovakkia 40 65,9 44 42 38 40 India 41 65,8 16 47 31 58 Filipiinid 42 65,5 38 36 24 55 Sloveenia 43 64,9 43 45 53 30 Venemaa 44 63,9 49 39 52 36 Mehhiko 45 63,2 23 46 42 53 Ungari 46 62,6 26 54 56 39 Kasahstan 47 62,6 52 31 44 48 Indoneesia 48 62,4 37 32 39 57 Rumeenia 49 62,3 42 43 49 42 Bulgaaria 50 61,7 40 33 54 47 Kolumbia 51 58,3 46 53 45 56 LAV 52 57,8 54 40 47 54 Jordaania 53 56,9 57 44 40 52 Peruu 54 56,2 50 41 50 59 Argentiina 55 53,7 53 58 55 51 Kreeka 56 52,1 58 59 57 38 Brasiilia 57 51,7 55 61 51 46 Horvaatia 58 51,6 56 56 61 43 Ukraina 59 46,5 60 57 60 50 Mongoolia 60 45,8 59 55 58 60 Venezuela 61 32,6 61 60 59 61

Konjunktuur nr 197, juuni 2016 Rahvusvaheline konkurentsivõime

55

Tabelis toodust nähtub, et 2016. aasta üldedetabelit juhivad (TOP10):

1. Hongkong 2. Šveits 3. USA 4. Singapur 5. Rootsi

6. Taani 7. Iirimaa 8. Holland 9. Norra 10. Kanada

T0P 10‐st nähtub, et kõige konkurentsivõimelisemate riikide hulgas on 6 Euroopa, 2 Põhja‐Ameerika ja 2 Aasia riiki. Kui suuruse järgi TOP 10 riike hinnata, siis nähtub, et domineerivad pigem väikesed ja kesk‐mise suurusega riigid kui suured ning erandiks on vaid USA. Huvitav on ka see fakt, et TOP 10 riikide ühistunnuseks on merepiiri olemasolu (peale Šveitsi).

TOP 10 uustulnukateks on tänavu Iirimaa ja Holland, kes tõrjusid sealt välja Saksamaa ja Luksemburgi. Iirimaa tõusis tänavu 9 kohta (oli eelmisel aastal 16‐s) ja Holland 7 kohta. Suuremad langejad olid Kanada (5 kohta) ning USA ja Norra (mõlemad 2 kohta).

Väljaspool TOP 10‐t on tänavu suuremad tõusjad Läti, Slovakkia ja Sloveenia (kõik 7 kohta) suuremad langejad Kasahstan (13 kohta) ning Indoneesia, Mehhiko ja Kreeka (kõik 6 kohta).

Eesti lähematest kaubanduspartneritest (peale juba TOP 10‐s toodud Rootsi) on Soome tänavu 20. kohal, Leedu 30. kohal, Läti 37. kohal ja Venemaa 44. kohal. Nendest on oma positsiooni parandanud Läti 6 kohta, Rootsi 4 kohta, Venemaa 1 koht. Soome on jäänud samale tasemele ja Leedu langenud 2 kohta.

Tabelis toodud andmed alamedetabelite ehk faktorite lõikes näitavad, et majanduse seisundi poolest on 6‐ks edukamaks riigiks: USA, Katar, Hiina, Singapur, Hongkong ja Iirimaa. Meie partnerriikidest on Rootsi majandus 17. kohal, Leedu 45. kohal, Soome 47. kohal, Venemaa 49. kohal ja Läti 51. kohal

Valitsuse tõhususe arvestuses on esikuuikus Hongkong, Šveits, Singapur, Uus‐Meremaa, Katar ja Norra. Kõik suhteliselt väikesed riigid, kaks neist rikkad naftariigid (Katar ja Norra). Eesti peamised partnerriigid, välja arvatud ehk Venemaa, ei saa oma valitsuse tõhususe üle nuriseda: Rootsi 11. koht, Soome 21. koht, Leedu 24. koht, Läti 30. koht, Venemaa 39. kohal.

Äritegevuse efektiivsuse osas on teistest edukamad: Hongkong, Iirimaa, Šveits, Rootsi, Singapur ja Taani. Meie partnerriikidest on (peale Rootsi) Soome 21. kohal, Leedu 28. kohal, Läti 43. kohal, Venemaa 52. kohal.

Infrastruktuuri arengutasemega on teistest ees: USA, Taani, Šveits, Rootsi, Soome ja Norra. Kõik teatud, tuntud jõukad riigid. Meie naabritest on (peale Rootsi ja Soome) Leedu 29. kohal, Venemaa 36. kohal ja Läti 37. kohal.

Eesti on IMD 2016. a edetabelis asetatud 31. kohale, mis on sama koht kui eelmisel aastal. Vahetult meie järel on endiselt Prantsusmaa ja Poola, kuid meie ees on nüüd Leedu ja Korea (enne Tai ja Tšehhi). Eesti konkurentsivõime indeks on eelmise aastaga võrreldes aga oluliselt tõusnud, nüüd on see esikohal oleva riigi suhtes 73,5% eelmise aasta 69,8%‐ga võrreldes.

Alamedetabelid näitavad (vt joonised), et Eesti on tänavu tõstnud oma konkurentsipositsiooni kahes valdkonnas (majanduse seisund ja äritegevuse efektiivsus). Positsioon on jäänud samaks valitsuse tõhu‐suse arvestuses ja langenud infrastruktuuri arvestuses.

Majanduse seisundi poolest kuulub Eestile tänavu 39. koht, mis on 1 koha võrra parem kui eelmisel aastal ja 5 koha võrra parem kui 2014. aastal.

Valitsuse tõhususe arvestuses säilitas Eesti suhteliselt hea, 20. koha, olles eespool näiteks USA‐st (25. k), Soomest (21. k), Belgiast (28. k) jne.

Äritegevuse efektiivsuse võrdluses tõusis Eesti 36. kohalt 34. kohale. Reitingut kisub endiselt alla töö‐turg ehk täpsemalt oskustööjõu puudus.

Infrastruktuuri arvestuses langes Eesti 33. kohale, eelmisel aastal olime 32. Eesti nõrkuseks on endiselt teadusliku infrastruktuuri mahajäämus.

Rahvusvaheline konkurentsivõime Konjunktuur nr 197, juuni 2016

56

Majanduse seisund

11 9

52

38 39 44 40 3951

2924

192715

23

48

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

Valitsuse tõhusus

11 10

30

2320 20

242024

121315111215 13

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2014

2016


21 24 2736

3238 39

3236 3441

1822 23 26 26

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

Infrastruktuur

31

26

3230

32 3332

27

3328

332930

2831 31

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

6,98,68,6

27,631

34,534,5

39,739,741,441,4

44,846,646,648,3

0 10 20 30 40 50

Valitsemise kompetentsusEttevõtete juhtimise kvaliteet

Teadus‐arendustegevuse kultuurAvatud ja positi ivne suhtumine

Efektiivsed tööturu suhtedUsaldusväärne infrakstruktuur

HinnakonkurentsivõimeLigipääs finantsideleÄrisõbralik keskkond

Oskustega tööjõudMajanduse dünaamilisus

Efektiivne õiguslik keskkondKonkurentsivõimeline maksusüsteem

Poliiti l ine stabii lsusKõrge haridustase

Eesti ettevõttejuhtide hinnang riigi peamiste atraktiivsusindikaatorite kohta (% vastanutest, etteantud 15. võimekusest sai märkida viit)

Lõpetuseks toome ära Eesti ettevõttejuhtide hinnangu Eesti ettevõtluskeskkonna atraktiivsemate (tuge‐vamate) külgede kohta. Vastamiseks tuli ettevõttejuhtidel valida 15 etteantud omadusest 5, mis küsitletu arvates on Eestis teistest enam arenenud (ettevõtetele soodsamad). “Häälte” jagunemine on toodud alljärgneval joonisel:

Toodust nähtub, et kõige rohkem märgiti meie haridustaset, maksusüsteemi, poliitilist stabiilsust, õiguslikku keskkonda ja oskustega tööjõudu.

Konjunktuur nr 197, juuni 2016 EKI toidukorv

57

5. EKI toidukorvi maksumus: II kvartal 2016 EKI toidukorv oli juunis võrreldes märtsiga 0,6% ja aastatagusest 0,2% kallim.

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) toidukorv21 maksis juunis 68.55 € ning on märtsi ostukorvist 0,6% kallim. Aastaga on toidukorv kallinenud 0,2%.

Juunis olid võrreldes märtsiga odavamad koor, või, juurvili ja õunad ning kallimad liha, kala, kanamunad, suhkur ja piim.

Piimatoodete ostmisele kulus juunis neljaliikmelisel perel 15.09 € nädalas, mis on 0.27 € võrra vähem kui märtsis. II kvartalis odavnes koor 6,5% ja või 5,2%. Piima‐keefiri ostukulud kasvasid viie sendi võrra 1% võrra, juustu ja kohupiima hind jäi püsima endisele tasemele.

Lihasaaduste ostukulud toidukorvis on suurimad, moodustades 28% kogu korvi maksumusest. Märtsiga võrreldes kallines juunis värske liha 4,8% ja hakkliha 5,2%. Keeduvorsti ostukulud 0,5% võrra väiksemad kui märtsis. Neljaliikmeline pere kulutas lihasaaduste ostmisele 19.18 € nädalas, mis on 0.59 € võrra rohkem kui märtsis.

Aiasaaduste maksumus toidukorvis vähenes võr‐reldes märtsiga 0,7%. Odavnes juurvili (2,6%) ja õunad (0,9%), kallines kartul (0,4%). Kartuli ost‐misele kulutas neljaliikmeline pere 2.70 € ja õun‐tele 2.09 € nädalas. Juurvilja ostukulud (1.12 €) nädala toidukorvis vähenesid 2,6% ehk kolme sendi võrra. Neljaliikmeline pere kulutas aiasaa‐duste ostmisele 5.91 € nädalas, mis on 4 sendi võrra vähem kui märtsis.

Teraviljasaaduste ostukulud juuni toidukorvis jäid püsima märtsi tasemele. Neljaliikmeline pere kulutas nädalas leivale 4.84 €, saiale‐sepikule 3.58 € ning jahule‐tangainetele 1.27 €.

Ostukulud kalale (2.81 €) võrreldes märtsiga suu‐renesid 2,2% ja kanamunadele 1,3% võrra nädalas.

Suhkur kallines 4%, kohvi, tee, kondiitritoodete, margariini ja limonaadi hind võrreldes märtsiga ei muutunud. Kokku suurenesid selle kaubagrupi (14.31 €) nädala ostukulud kolme sendi võrra.

Aastaga (2016. aasta juuni võrreldes 2015. aasta juuniga) on EKI toidukorv kallinenud 0,2%.

Piimasaadused kokku on aastavõrdluses 6,7% odavamad ja perede toidukulud nädalas 1.08 € madalamad. Koor odavnes aastaga 20,2%, juust 6,4%, kohupiim 5,2%, või 3% ja piim‐keefir 2,1%.

Lihasaaduste maksumus ostukorvis oli 2016. aasta juunis aastatagusest 4,2% (0.77 €) kõrgem. Värske liha kallines 6,3% ning hakkliha ja suitsulihatooted 2,5%. Keeduvorst oli 0,2% odavam kui aasta tagasi.

21 Eesti Konjunktuuriinstituudi toidukorv on püsiva koostise ja kaaluga ning vastab 4‐liikmelise Tallinna pere 1 nädala tegelikele ostudele Tallinna kauplustes. Toidukorvi kuulub 24 kaubagruppi 48 kindla toidukaubaga.

Joonis 5.1. EKI toidukorvi maksumus juunis (1 nädala ostud Tallinna kauplustes, €/4‐liikmeline pere)

68,5568,3970,7370,77

67,4966,95

55,8956,8759,18

49,6746,63

44,2242,3941,27

44,2242,15

38,1338,3338,26

34,8832,21

26,7523,70

16,63

201620152014201320122011201020092008200720062005200420032002200120001999199819971996199519941993

EKI toidukorv Konjunktuur nr 197, juuni 2016

58

9,69

19,18

15,09

1,58

2,81

5,91

14,31

9,76

18,41

16,17

1,60

2,60

5,95

13,91

0 5 10 15 20 25

Teraviljasaadused

Lihasaadused

Piimasaadused

Kanamunad

Kala

Puu- ja köögivili, kartul

Muud toidukaubad

juuni '16

juuni '15

Aiasaaduste ostmisele tehtavad kulutused (võrreldes 2015. aasta juuniga) vähenesid 0,7% (0.04 €). Juur‐vilja maksumus ostukorvis oli 16,4% ja õuntel 9,1% madalam kui 2015. aasta juunis. Kartuli ostukulud neljaliikmelise pere nädala toidukorvis olid 39 senti aastatagusest suuremad.

Teraviljasaadused odavnesid aastaga 0,7% (7 senti).

Kulutused kalale on aastaga kasvanud 8,1% (21 senti), kanamunade hind langes aastaga 1,3%.

Suhkur kallines aastaga 14,7%, limonaad 4,5%, kondiitritooted 2,1% ja margariin 1,4%. Kohvi hind langes ühe protsendi võrra ja tee hind jäi aastatagusele tasemele.

Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul toidukorv 2016. aasta III kvartalis kallineb 0,3%.

Joonis 5.2. EKI toidukorvi maksumus kaubagruppide lõikes 2015–2016 (4‐liikmeline pere/1 nädal, €)

Konjunktuur nr 197, juuni 2016 EKI toidukorv

59

Tabel 5.1. EKI toidukorvi maksumus ja selle muutumine Tallinna kauplustes (4‐liikmeline pere/1 nädal)

Maksumus (€) Maksumuse muutus

juuni '16 –juuni '15

juuni '16 – märts '16

juuni '16 / juuni '15

juuni '16 / märts'16

Kaup Kogus juuni 2015

märts 2016

juuni 2016

eurodes %‐des

Jahu 0,5 kg 0.44 0.44 0.44 0.00 0.00 0,0 0,0

Makaronid, tangained 0,5 kg 0.81 0.83 0.83 0.02 0.00 2,5 0,0

Leib 3 kg 4.90 4.84 4.84 ‐0.06 0.00 ‐1,2 0,0

Sai, sepik 2 kg 3.61 3.58 3.58 ‐0.03 0.00 ‐0,8 0,0

Liha 2 kg 11.34 11.50 12.05 0.71 0.55 6,3 4,8

Hakkliha 250 g 1.18 1.15 1.21 0.03 0.06 2,5 5,2

Keeduvorst 1 kg 4.30 4.31 4.29 ‐0.01 ‐0.02 ‐0,2 ‐0,5

Suitsulihatooted 200 g 1.59 1.63 1.63 0.04 0.00 2,5 0,0

Piim, keefir 6 l 5.19 5.03 5.08 ‐0.11 0.05 ‐2,1 1,0

Kohupiim 0,5 kg 2.12 2.01 2.01 ‐0.11 0.00 ‐5,2 0,0

Juust 400 g 2.96 2.77 2.77 ‐0.19 0.00 ‐6,4 0,0

Või 400 g 3.03 3.10 2.94 ‐0.09 ‐0.16 ‐3,0 ‐5,2

Koor 1,5 l 2.87 2.45 2.29 ‐0.58 ‐0.16 ‐20,2 ‐6,5

Kanamunad 10 tk 1.60 1.56 1.58 ‐0.02 0.02 ‐1,3 1,3

Kala 0,7 kg 2.60 2.75 2.81 0.21 0.06 8,1 2,2

Margariin 250 g 0.70 0.71 0.71 0.01 0.00 1,4 0,0

Suhkur 1 kg 0.68 0.75 0.78 0.10 0.03 14,7 4,0

Kohv 100 g 1.02 1.01 1.01 ‐0.01 0.00 ‐1,0 0,0

Tee 50 g 0.93 0.93 0.93 0.00 0.00 0,0 0,0

Kondiitritooted 1,3 kg 7.48 7.64 7.64 0.16 0.00 2,1 0,0

Juurvili 2 kg 1.34 1.15 1.12 ‐0.22 ‐0.03 ‐16,4 ‐2,6

Kartul 4 kg 2.31 2.69 2.70 0.39 0.01 16,9 0,4

Puuvili 2 kg 2.30 2.11 2.09 ‐0.21 ‐0.02 ‐9,1 ‐0,9

Limonaad 4 pdl 3.10 3.24 3.24 0.14 0.00 4,5 0,0

KOKKU 68.39 68.16 68.55 0.16 0.39 0,2 0,6

Eesti meeturg Konjunktuur nr 197, juuni 2016

60

69

50

3934 33

4851

33 3338

30 28 28

41 3944 47

4536

35

2526

0

10

20

30

40

50

60

70

80

1981 1982 1983 1984 1986 1987 1988 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

6. Eesti meeturg: lühiülevaade Mee tarbimine on viimastel aastatel kasvanud ja seda vaatamata mee hinna tõusule. Tarbija eelistab kodumaist mett. Eestis oli 2015. aastal kokku 47 tuhat mesilasperet ning mett toodeti 1117 tonni.

Eesti mesinduse arendamise planeerimiseks ja Euroopa Liidult rahastuse saamiseks koostas Konjunktuu‐riinstituut Maaeluministeeriumi tellimusel ülevaate Eesti mesindusest, tuginedes statistilistele andmete‐le ja läbiviidud küsitluse tulemustele22.

Mesilasperede arv

Statistikaameti andmetel oli 2013. aastal Eestis 5469 mesilasperedega majapidamist, nendest mett müügiks tootvaid üksusi oli 1650. Mesilasperedega põllumajanduslike majapidamiste arv on langustren‐dis, kuid mesilasi pidavate kodumajapidamiste arv on suurenenud. Enam kui 150 mesilasperet pidavaid ehk kutselisi mesinikke on Eestis paarkümmend. Statistikaameti andmetel oli 2015. aastal Eestis 47 tuhat mesilasperet. Mesilasperedest umbes pooled kuuluvad erineva suurusega meetootjatele ja pooled alla kümmet peret pidavatele hobimesinikele. Maakonniti oli mesilasperesid 2014. aastal kõige rohkem Saare‐, Pärnu‐, Lääne‐Viru‐ ja Valgamaal.

Joonis 6.1. Mesilasperede arv Eestis 1981–2015 (tuhat)

Allikas: Statistikaamet

Toodang

Viimasel kümnel aastal on meetoodang Eestis olnud keskmiselt 845 tonni aastas, varieerudes 501 ton‐nist 2008. aastal rekordilise 1155 tonnini 2014. aastal. 2015. aastal oli mee toodang Statistikaameti andmetel 1117 tonni. Keskmine meetoodang ühe mesilaspere kohta oli 2015. aastal 24 kilogrammi. Po‐pulaarseimaks mee turustuskanaliks oli mesinikel 2014. ja 2015. aastal lõpptarbijale müük omast kodust või müügipunktist.

22 Ülevaade tugineb 2015. aasta detsembris valminud Maaeluministeeriumi poolt tellitud uuringule „Eesti mesindussektori struktuur“. Käeolevas artiklis on aegridu täiendatud uuemate avaldatud andmetega.

Konjunktuur nr 197, juuni 2016 Eesti meeturg

61

620

894

521

347

358

690

608

638

341

546 621

335

336

334

291

555 638 75

650

1 575 68

269

4

1155

1117

535

1033

979

957

771

115

707

896

593

922

642

303

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1980

1981

1982

1983

1984

1985

1986

1987

1988

1989

1990

1991

1992

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

Joonis 6.2. Mee toodang Eestis 1980–2015 (tonni)

Allikas: Statistikaamet

Mahemesindus

Mahemesindus on Eestis jõudsalt arenemas – lisandub nii uusi tootjaid, kuid eelkõige toetab arengut see, et olemasolevad tootjad suurendavad oma mesilasperede arvu. 2015. aastal tegutses Eestis 34 ma‐hemesindustootjat23. Enim on mahemesinikke Harju‐, Pärnu‐ ja Saaremaal. Aastatel 2010–2015 on ma‐hemesinike arv suurenenud 75%, mahemesilasperede arv on samal ajal kasvanud kolm korda ning ma‐hemesilasperede keskmine arv ühe mahemesiniku kohta on suurenenud 25‐lt 57‐ni. Samal perioodil on mahemesilasperede osakaal kõigist Eesti mesilasperedest suurenenud 2%‐lt 4%‐ni. Mahemett toodeti Eestis 2014. aastal 45 tonni, mis moodustas ligi 4% kogu Eesti meetoodangust. Mahemee toodangumaht on viimastel aastatel olnud tõusutrendil. Küsitlusega uuriti mesinike huvitatust mahamesindusega tege‐lema hakkamisest, millest selgus, et pooled vastanutest on mahemesindusega tegelemisest huvitatud või juba tegevad, kolmandik ei olnud huvitatud ja kümnendikul puudus kindel seisukoht.

Tabel 6.1. Mahemesinike ja mahemesilasperede arv Eestis

2010 2011 2012 2013 2014 2015

Mahemesinikud 19 18 21 27 27 34

Üleminekuajal mesinikud 1 4 7 5 2 1

Mahemesilaspered 499 632 864 1510 1737 1996

Mahemesilasperesid mahemesiniku kohta 25 29 31 47 60 57

Allikas: Põllumajandusamet

23 Ettevõtted, kus tegeletakse mahepõllumajandusliku taime‐ ja/või loomakasvatusega peavad olema tunnustatud ja tootja peab olema kantud mahepõllumajanduse registrisse.

Eesti meeturg Konjunktuur nr 197, juuni 2016

62

0

2

4

6

8

10

12

14

16

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Kauplustes mahemesi

Kauplustes tavamesi

Impordihind

Turgudel

Väliskaubandus

Mee väliskaubandusbilanss on läbi aastate Eestis olnud negatiivne ning mett on imporditud oluliselt rohkem kui eksporditud. Viimastel aastatel on Eestisse mett imporditud ligikaudu 200 tonni aastas, sel‐lest suurem osa EL‐i riikidest. Mett on Eestist ametlikult eksporditud üksikutesse riikidesse ning väikes‐tes kogustes. Viimastel aastatel on mee ekspordikogus olnud Statistikaameti andmetel (vahemikus) 3–6 tonni aastas, erandiks oli vaid 2013. aasta, kui mett eksporditi 13 tonni ning seda valdavalt Hiinasse.

Sisetarbimine

Mee siseturumaht oli Statistikaameti andmetel (bilansimeetodil leituna) 2015. aastal kokku 1393 tonni. Mee siseturumaht on Eestis viimasel kümnel aastal kõikunud vahemikus 649–1393 tonni aastas, kusjuu‐res viimasel kolmel aastal on tarbimistase olnud üle 1000 tonni. Elaniku kohta on meetarbimine variee‐runud kümne aasta jooksul keskmiselt 0,49–1,06 kg aastas ning viimastel aastatel on näha kasvutrendi.

Tabel 6.2. Mee tarbimine Eestis 2006–2015 (bilansimeetodil**)

2006 2007* 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Kokku, tonni 788 1193 857 649 822 913 926 1160 1163 1393

Elaniku kohta, kg 0,58 0,89 0,64 0,49 0,62 0,69 0,7 0,88 0,88 1,06*Perioodi pikkus 15 kuud, ** tarbimine = toodang + import – eksport Allikas: Statistikaameti andmed

Hind

Mee hind Eesti turgudel on alates 2008. aastast pidevalt tõusutrendil, hinnatõusu tempo on viimasel viiel aastal, kui mee hind on kerkinud üle 7 euro/kg, olnud keskmiselt 3% aastas. 2015. aasta lõpuks oli mee keskmine hind turgudel tõusnud 8 euro/kg tasemele. Kauplustes on mesi olnud viimaste aastate jooksul ligikaudu kolmandiku võrra kallim kui turgudel. Mee impordihind on kümne viimase aastaga olu‐liselt tõusnud, kuid jääb endiselt ligikaudu kaks korda madalamaks kui kodumaise mee hind turgudel. Enamus tarbijaid eelistab kodumaist mett, olles nõus selle eest kallimat hinda maksma.

Joonis 6.3. Mee hind Eestis (eurot/kg)

Allikad: EKI, Statistikaamet, EMOR

Konjunktuur nr 197, juuni 2016 Eesti meeturg

63

EKI uuringule vastanud mesinikud müüsid 2015. aastal mett tarbijale omast kodust või müügipunktist keskmiselt hinnaga 6.61 €/kg ja tarbijale turul, laadal või üritusel keskmiselt hinnaga 7.24 €/kg. Kauban‐dusele või toitlustajale mett müües oli hind madalam, 2015. aastal keskmiselt 5.87 €/kg ja 5.33 €/kg. Hulgikaubandusele ja pakendajale müüsid mesinikud 2015. aastal mett keskmiselt hinnaga 4.43 €/kg ja 4.38 €/kg. Võrreldes 2012. aastaga on mesinike keskmised meemüügi hinnad tõusnud tarbijale müügil kümnendiku ja pakendajale müügil viiendiku võrra ning kaubandusele müügil jäänud samale tasemele.

Mesindusorganisatsioonid Eestis

Mesinikud on koondunud Eestis nii professionaalsetesse ühendustesse kui ka pikaaegsete traditsiooni‐dega piirkondlikesse aianduse ja mesinduse seltsidesse. Mesindusorganisatsioonid levitavad mesindus‐alast infot, korraldavad koolitusi, annavad välja infolehti ning esindavad mesinikke riiklike institutsiooni‐dega suheldes. Suuremad üleriigilised organisatsioonid on enam kui pooletuhande liikmega Eesti Mesi‐nike Liit, kes esindab mesindust ja mesinikke üldiselt ja ligikaudu poolesaja liikmega Eesti Kutseliste Me‐sinike Ühing, kes edendab mesindust eelkõige kui elukutset. Üleriigiliselt tegutsevad veel Eesti Meetoot‐jate Ühendus, Eesti Mee Ühistu, Eesti Mesilaste Tõuaretajate Selts, Eesti Aianduse ja Mesinduse Kesk‐selts ja Eesti Mesinduse Koostöökogu.

Mesinike hinnangud mesilaste suremuse, tõuaretuse ja riigipoolse toetuse kohta

Küsitlusele vastanud mesinikest valdav enamus omas ülevaadet sellest, mis tõugu või rassi on tema poolt peetavad mesilased. Mesilaste tõuaretuse riigipoolset toetamist pidas vajalikuks kaks kolmandikku vastanutest. Küsitlusega uuriti ka, kas vastanud on oma mesilaste puhul viimasel kahel aastal kokku puu‐tunud suremusega pestitsiidide tõttu. Vastanutest veerand oli sellega kokku puutunud ning nendest omakorda veerand pöördus olukorra fikseerimiseks veterinaartöötaja ja/või taimekaitseinspektori poole.

Riigipoolse panusena soovivad mesinikud eelkõige toetust mesilaste haiguste diagnoosimisel ja ravil, samuti mesinikele mesilasperede otsetoetuse kehtestamist ning põllumeeste koolitamist, et osataks pa‐remini arvestada pestitsiidide kasutamisel nende ohuga mesilastele. Enam kui pooled vastanutest olid huvitatud ka riigipoolsest investeeringutoetusest ja koolituste korraldamisest. Eksporturgude leidmise alast abi soovis riigilt 41% vastanutest.

Mesilastel on lisaks meetootmisele suur tähtsus ka tolmeldamisel ja saagikuse tagamisel. Eesti meele välisturgude leidmisel oleks võimalik mesilasperede arvu suurendada. Eksportturgudele minemiseks tu‐leks suurendada ühistegevust, mis võimaldaks pakkuda piisavalt suuri koguseid. Koduturul aitaks müüki suurendada Eesti mee kvaliteedi parem esiletoomine ja imporditava mee kvaliteedi kontroll.

Eesti alkoholiturg 2015. aastal Konjunktuur nr 197, juuni 2016

64

7. Eesti alkoholiturg 2015. aastal19 Eesti 2015. aasta alkoholiturgu iseloomustab nii tootmis‐ kui väliskaubandusmahtude oluline vähenemine. Langenud on alkoholi müük (eriti kangel alkoholil) ja elanike üldine alkoholitarbimine väheneb neljandat aastat. Salaalkoholi tarbimine on jäänud samaks.

2015. aastal vähenes oluliselt peaaegu kõikide alkohoolsete jookide toodangu maht. (erandiks puuvilja‐marjaveinid, mille tootmine kasvas aastaga 2,4%). Kangeid alkohoolseid jooke toodeti 2015. aastal 15,4 mln liitrit, mida oli 21,6% aastatagusest vähem. Viinatoodangu maht vähenes rohkem kui neljandiku võrra (–26,4%), likööri tootmine –15,2%, kuid viski toodang püsis aastatagusel tasemel. Väiksema osatähtsu‐sega jookidest vähenes kõige kiiremini rummi toodangumaht (–13,0%), brändi(konjaki) ja džinni toomine kahanes veidi enam kui 1%.

Õlut toodeti 2015. aastal 139,8 mln liitrit, mis oli 12,9% vähem kui aasta tagasi. Lahja õlle (alkoholisisal‐dusega alla 6%) osakaal oli kogu õlle toodangust 82% ja kange õlle osakaal 18% (aastaga nende struktuur tootmises ei muutunud). Toodangu mahu languse peamiseks põhjuseks on ekspordi märkimisväärne vähenemine (–39%). Seevastu suurenesid kohalikule turule müüdud kogused 70%‐ni kodumaisest õlle‐toodangust (2014. a 63%), kuigi müügikogused olid 3,4% väiksemad kui aasta tagasi.

Lahjasid alkohoolseid jooke toodeti 2015. aastal kokku 38,9 mln liitrit (–1,4%), millest ligi 3/4 moodustasid lahjad kääritatud joogid (siia kuuluvad siidrid ja veini baasil tehtud longdringid). Lisaks toodeti ka väikestes kogustes lahjasid piirituse segujooke (0,55 mln l), mille tootmismaht oli 7,4% suurem kui 2014. aastal. Puuvilja‐ ja marjaveinide toodang kasvas 9,8 mln liitrini (+2,4%) ja seda suurema välisturu nõudluse arvel.

Väliskaubandus

Alkohoolsete jookide ekspordikäive oli 2015. aastal 149,3 mln eurot, mis on 25,8% võrra väiksem kui aasta tagasi (2014. a 201,1 mln eurot). Ekspordikäibest moodustas suure osa kangete alkohoolsete jookide (enamasti viski ja konjaki(brändi)) reeksport. Kangete alkohoolsete jookide ekspordikäive oli 101,3 mln eurot ja see moodustas 68% alkohoolsete jookide koguekspordi käibest. Teiste jookide väliskaubandus‐käive oli oluliselt väiksem, nii müüdi õlut välisturule ligi 18,3 mln euro eest ja viinamarjaveine 14,4 mln euro eest. Kangete alkohoolsete jookide ekspordikäive langes aastaga –28,1%, õllel –38,8% ja viinamarja‐veinidel –3,8%. Lahjasid alkohoolseid jooke eksporditi välismaale 14,1 mln euro eest (–4,6%).

Koguseliselt viidi 2015. aastal kangeid alkohoolseid jooke Eestist välja 7,3 mln liitrit (100%‐lise alkoholina), mida oli neljandiku võrra vähem kui eelmisel aastal. Välisturule müüdud kangest alkoholist moodustas suurima osa viski (50%), viina osatähtsus oli 18%, likööridel 11%, konjakil (brändil) 6%, muudel kangetel jookidel (arrak, tequila jne) 11% ning rummil ja džinnil kummalgi 2%. Eestis toodetud kangete alkohool‐sete jookide eksport vähenes aastaga 12,0%, moodustades 27% kangete alkohoolsete jookide kogueks‐pordist (ülejäänud 73% oli transiitvedu). Eestis valmistatud kangetest alkohoolsetest jookidest müüdi välisturule jätkuvalt kõige rohkem viina, mis moodustas kogu viina ekspordist valdava osa (87%), likööride ekspordist moodustas kohalike ettevõtete toodang 74%. Ülejäänud kangete jookide osas (peamiselt viskil ja konjakil (brändil) moodustus eksport peamiselt transiitvedudest.

Õlut müüdi välisturule 2015. aastal 42,9 mln liitrit ehk 28,6% vähem kui aasta tagasi. Lahjade alkohool‐sete jookide ekspordimaht oli 17,0 mln liitrit (+1,8%). Välisturule müüdud kogustest oli hinnanguliselt 80% Eesti ettevõtete toodang ja ülejäänud 20% transiitvedu.

Sarnaselt väliskaubanduse käibega vähenes ka viinamarjaveinide mahuline eksport (–7,9%), moodustades 3,6 mln liitrit. Etüülalkoholi (piirituse) müük välisturule küll neljakordistus, kuid tervikuna olid kogused siiski väikesed.

Traditsiooniliselt olid suuremateks Eestis toodetud alkohoolsete jookide eksporditurgudeks Läti ja Soome. Lätti eksporditi 60% välisturule müüdud õllekogusest, kuid väljaveetud mahud olid 13% väiksemad kui

Konjunktuur nr 197, juuni 2016 Eesti alkoholiturg 2015. aastal

65

aasta tagasi. Soome osakaal õlleekspordis moodustas 18%, kuid ka siin olid kogused väiksemad kui 2014. aastal (–12%). Suurimaks välisturuks lahjade kääritatud jookide osas oli Soome, kuhu müüdi 30% nende jookide ekspordist (Lätti müüdi 21%). Ka Venemaa oli endiselt tähtsaks transiitvedude sihtriigiks, kuhu 2015. aastal läks 89% viski mahulisest ekspordist, kuigi kogused vähenesid aastaga 39%. Seevastu suurenes mõnevõrra konjaki ekspordimaht Venemaale (+4,2%), hõlmates 52% kogu konjaki ekspordist.

Alkohoolseid jooke imporditi 2015. aastal Eestisse 227,6 mln euro eest (–19,1%), millest rohkem kui poole (52%) moodustasid kanged alkohoolsed joogid (119,5 mln eurot) ja 28% viinamarjaveinid (63,7 mln eurot). Õlle osatähtsus impordikäibest oli 9% (20,5 mln eurot). Impordikäibes on endiselt märkimis‐väärne osakaal Eestit läbival transiidil, kuid see on varasemast väiksem.

Kangete alkohoolsete jookide koguseline import vähenes aastaga 28,2% ning ulatus 9,4 mln liitrini (100%‐lises alkoholis). Tavapäraselt oli kangete alkohoolsete jookide mahulises impordis esikohal viski, moodustades sellest 42%, kuigi sisseostetud viskikogused vähenesid aastaga rohkem kui kolmandiku võrra (–35,0%). Viina osakaal kangete alkohoolsete jookide impordist oli 23%. Õlut imporditi 2015. aastal Eestisse 28,1 mln liitrit (–8,5%), lahjasid alkohoolseid jooke 22,6 mln liitrit (–9,l%), viinamarjaveine 22,7 mln liitrit (–1,9 %) ning etüülalkoholi (piiritust) 4,4 mln liitrit (–6,3%).

Müük siseturul

Kangeid alkohoolseid jooke müüdi Eestis 18,3 mln liitrit24 ehk 7,4% vähem kui aasta tagasi. Ligikaudu samas suurusjärgus (–6,9%) vähenes ka viina kogumüük, moodustades 12 mln liitrit. Õlut müüdi 2015. aastal 125,9 mln liitrit (–3,4%) ning lahjasid alkohoolseid jooke 39,2 mln liitrit (–8,4%). Langus toimus põhiliselt kääritatud jookide (siider ja longdringid) müügi vähenemise arvelt, lahjade segujookide müük samas ei muutunud. Väikestes kogustes realiseeriti siseturule ka puuvilja‐marjaveine ja nende müügi‐maht vähenes aastaga 16,7%. Viinamarjaveini ja vermuti müük Eesti turule ei ole aastaga muutunud, püsides 19,8 mln liitri tasemel. Ülevaade alkohoolsete jookide toodangu, siseturu müügi ja tarbimise kohta on ära toodud tabelis 7.1.

Tabel 7.1. Alkohoolsete jookide toodangu, siseturu müügi ja tarbimise kogused (mln liitrit, tootele märgitud alkoholi sisaldusega)

Tootmine Müük siseturul Tarbimine*

2014 2015 2014 2015 2014 2015

Õlu 160,5 139,8 130,3 125,9 93,1 90,0

Viinamarjavein ja vermut ‐ ‐ 19,8 19,8 14,0 13,7

Lahjad alkohoolsed joogid 39,5 38,9 42,8 39,2 18,7 16,0

sh lahjad kääritatud joogid 29,4 28,5 32,5 29,6 8,5 6,4

Lahjad piirituse segujoogid 0,5 0,6 5,9 5,9 5,8 5,9

puuvilja‐ ja marjaveinid 9,6 9,8 4,4 3,7 4,4 3,7

Kanged alkohoolsed joogid kangusega kuni 80% 19,6 15,4 19,7 18,3 10,3 9,1

* Eesti elanike alkohoolsete jookide tarbimine = siseturu müük+illegaalne tarbimine–turistide kaasaostud ja tarbimine kohapeal Allikas: SA, EKI25

24 Bilansimeetodil arvutatult


66

Jaehinnad

2015. aastal tõusid kõikide alkoholi joogigruppide jaehinnad oluliselt. Kõik kanged joogid kallinesid rohkem kui alkohoolsed joogid keskmiselt – nii tõusid viinade ja džinnide hinnad 10% ning liköörihinnad ligi 16%. Madalama hinnaklassi viinade jaehind tõusis 2015. aastal 6,2% ning keskmise hinnaklassi viinahinnad 10,0%. Õlu kallines 2015. aastal keskmiselt 9% (lahja õlu +9,4% ja kange õlu +7,7%). Kodumaine siider oli 2015. aastal 5% ja marjavein 3% aastatagusest kallim. Ülevaade alkohoolsete jookide jaehindadest on tabelis 7.2.

Tabel 7.2. Alkohoolsete jookide keskmised hinnad (0,5 liitri hind eurodes koos käibemaksuga)

2011 2012 2013 2014 2015 Muutus

2015/2014 %

Viinad (maitsestamata) 5.45 5.96 6.35 6.45 7.10 10,1

Madalama hinnaklassi viinad 4.55 4.99 5.41 5.51 5.85 6,2

Keskmise hinnaklassi viinad 6.47 6.89 7.29 7.57 8.33 10,0

Liköörid 5.96 6.27 6.59 6.75 7.81 15,7

Džinnid 6.71 7.08 7.41 7.92 8.71 10,0

Õlu keskmiselt 0.91 0.97 0.97 0.99 1.08 9,1

Lahja õlu (<6%) 0.87 0.95 0.93 0.96 1.05 9,4

Kange õlu (>6%) 0.96 0.99 1.00 1.04 1.12 7,7

Siider 0.90 0.94 0.94 0.98 1.03 5,1

Marjaveinid 2.86 3,04 3.35 3,67 3.78 3,0

Allikas: EKI26

Tarbimine

Eesti elanike alkoholitarbimine on viimastel aastatel järjest vähenenud. 2015. aastal kahanes kangete alkohoolsete jookide (legaalne) tarbimine tervikuna –12,3%. Peaaegu sama palju vähenes viina tarbimine (–11,7%). Langes ka likööride ja džinni tarbimine, samas kui brändi(konjaki), viski ja rummi tarbimiskogused olid aastatagusest veidi suuremad. Lisades juurde ka kangete jookide illegaalse tarbimise, mis 2015. aastal püsis aastatagusel tasemel (1,4 mln liitrit), moodustas kangete alkohoolsete jookide kogutarbimine 10,5 mln liitrit (pudelil märgitud kanguses) ning aastane tarbimise langus oli 11%. Aastases võrdluses vähenes ka õlle, lahjade alkohoolsete jookide ja viinamarjaveinide tarbimine (vastavalt –3%, –15% ja –1,7%).

Absoluutalkoholi arvestuses müüdi 2015. aastal Eestis 16,3 liitrit legaalset alkoholi ühe täiskasvanud (15 aastase ja vanema) elaniku kohta. Arvestades sellest maha turistide alkoholi kaasaostud ja kohapeal tarbitud hinnangulised kogused (need andsid kokku 2015. aastal täiskasvanud elaniku kohta absoluut‐alkoholina 6,6 liitrit), müüdi 2015. aastal Eestis legaalselt 9,7 liitrit absoluutalkoholi iga täiskasvanud ela‐niku kohta. Lisades sellele illegaalse alkoholi, mida EKI uuringu kohaselt tarbiti 0,6 liitrit, moodustas alkoholitarbimine Eestis ühe täiskasvanud elaniku kohta absoluutalkoholis 2015. aastal 10,3 liitrit. Seoses tootjate andmete ja väliskaubandusandmete täpsustamisega on korrigeeritud ka möödunud aasta näitajaid ning selle tulemusena muutus 2014. aastal esitatud tarbimine väiksemaks (11,1 liitrit täiskas‐vanud elaniku kohta). Alkoholitarbimise dünaamika ajavahemikul 2005–2015 on ära toodud joonisel 7.1.


67

13,0 13,314,8 14,2

11,9 11,4 12,0 12,2 11,911,1

10,3

0,0

2,0

4,0

6,0

8,0

10,0

12,0

14,0

16,0

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

liitrid

Joonis 7.1. Alkoholi tarbimine liitrites 15‐aastase ja vanema elaniku kohta 2005–2015

Allikas: EKI

Illegaalne kaubandus

Illegaalset alkoholi ostis 2015. aastal 4% kõigist alkoholitarbijatest, mida on (statistilist viga arvestades) sama palju kui eelneval aastal. Salaalkoholi ostjate osakaal kõigist alkoholitarbijatest on viimastel aastatel jäänud viiest protsendist allapoole. Kõige rohkem mõjutab salaalkoholi ostmist selle madalam hinnatase võrreldes legaalse alkoholiga. Küsitlusest selgus, et odavamat hinda pidas väga oluliseks 80% ja mõne‐võrra oluliseks 6% salaalkoholi ostjatest. Võrreldes eelnenud aastaga jäi 2015. aastal nende tarbijate osakaal, kelle jaoks oli madal hind väga oluline, samale tasemele, kuid märgatavalt on langenud nende tarbijate osakaal, kes pidasid salaalkoholi ostmisel väga tähtsaks selle kerget kättesaadavust, legaalse ja illegaalse alkoholi samaväärset kvaliteeti või müüjate usaldusväärsust. Küsitlus tõi ka välja, et illegaalne alkohol moodustas 2015. aastal salaalkoholi joojatel kogu kange alkoholi tarbimisest 16% ja võrreldes 2014. aastaga langes see poole võrra, jõudes madalaimale tasemele seniste küsitluste ajaloos.

Salaalkoholi ostjaid oli keskmisest enam mitte‐eestlaste, meeste, madalama haridustasemega ja sissetule‐kuga elanike hulgas. Kuigi alkoholiaktsiisi tõstmine suurendas 2015. aastal märgatavalt legaalse viina jaehinda, kasvas salaviina keskmine müügihind legaalse viina hinnast veelgi kiiremini. Seetõttu kahanes odavama hinnaklassi legaalse viina ja salaviina hinnavahe vaid 23%‐ni. Küsitlusandmete järgi maksis salaviina liiter 2015. aastal keskmiselt 9.50 eurot, odavama hinnaklassi legaalne viin aga 11.69 eurot. Endiselt ostetakse salaalkoholi kõige sagedamini müüjate juurest kodust (54% illegaalse alkoholi ostja‐test) ning ligi pool illegaalse alkoholi ostjatest hankis seda tänavatelt (45%). 2015. aastal elavnes alkoholi salakaubandus taas baarides ning pubides, kust salaalkoholi hankis 9% illegaalse alkoholi ostjatest. Kasva‐nud on ka turgudelt salaalkoholi ostnute osakaal.

EKI hinnangul moodustas illegaalne alkohol 2015. aastal viina (nii legaalse kui illegaalse) siseturu mahust 17–22% ning kokku turustati seda 1,4 miljonit liitrit. Võrreldes 2014. aastaga on illegaalse alkoholi müügi‐kogused jäänud samaks. Salaturul müüdava alkoholi rahaline käive moodustas hinnanguliselt 13,5 miljonit eurot ja salaalkoholi kaubanduse tõttu jäi riigil maksutuludena saamata ligikaudu 13,9 miljonit eurot.


68

Tabel 7.3. Alkoholi illegaalse kaubanduse maht ja arvestuslik maksukaotus27

Näitaja 2011 2012 2013 2014 2015

Illegaalse kaubanduse osakaal viina siseturumahust, % 22–27 20–24 20–24 17–21 17–22

Illegaalse kaubanduse maht, mln € 15,7 14,2 13,0 10,8 13,5

Riigieelarvesse laekumata aktsiis, mln € 10,5 9,4 9,4 8,2 9,6

Riigieelarvesse laekumata käibemaks, mln € 4,8 4,4 4,2 3,6 4,3

Turistide alkoholi kaasaostud ja tarbimine

Eesti alkoholiturgu mõjutab olulisel määral välisturism. Kogu riigis müüdud alkoholist tarbitakse turistide poolt kohapeal või viiakse kaasa arvestatav osa, mis tuleb siseriiklikust tarbimisest välja arvata. Eestit külastas 2015. aastal kokku 5,86 miljonit välisturisti ja esmakordselt nende arv langes (–5,4%).28 Peamiselt tulenes langus Venemaa turistide olulisest vähenemisest, kuid mõnevõrra langes ka Soome turistide külastuste arv.

Tabel 7.4. Eestit külastanud välisriikide kodanike arv (tuhat inimest)

2011 2012 2013 2014 2015 Muutus

2015/2014 %

Piiri ületanud väliskülasta‐jaid kokku 5278 5306 6113 6192 5855 –5,4

sh Soomest 2228 2162 2481 2433 2418 –0,6

Venemaalt 597 781 1108 1136 836 –26,4

Lätist 479 456 511 522 574 10,0

Rootsist 315 251 269 237 220 –7,2

Leedust 136 130 150 148 154 4,1

mujalt riikidest 1526 1524 1594 1716 1653 –3,7

Allikas: SA, Eesti Pank, OÜ Positium LBS Tulenevalt välisturistide arvu vähenemisest, langesid ka nende poolt ostetud alkoholikogused. Absoluut‐alkoholiks ümberarvestatuna ostsid välisturistid 2015. aastal Eestist kaasa või tarbisid kohapeal 7,3 miljonit liitrit alkohoolseid jooke (vt joonis 7.1). Alkohoolsete jookide kaasaostmine välisturistide poolt vähenes aastaga –1,8% ning kohapealne tarbimine –4,6% (absoluutalkoholina).

27 EKI uuringus on illegaalse alkoholina käsitletuid alkoholi, mille ostmisel ja tarbimisel elanik teadis, et see oli müüdud ebasea‐duslikult. uuringus ei kajastu alkoholi illegaalne kaubandus, milles tarbija osales enda teadmata. Illegaalse alkoholi turuosa on võrreldud viinaturuga, kuna illegaalsel turul on enam levinud viin. 28 Eesti Panga mobiilpositsioneerimise andmete järgi.


69

5,86,4

7,5 7,5 7,3

0,0

2,0

4,0

6,0

8,0

10,0

2011 2012 2013 2014 2015

mln liitrit

Joonis 7.1. Välisturistide poolt kaasaostetud ja kohapeal tarbitud alkoholikogused aastas (absoluutalkoholina)

Võrreldes eelnenud aastaga vähenesid turistide kaasaostud peaaegu kõikide joogigruppide lõikes, välja arvatud veinid, mille müük kasvas 3,6% (vt joonis 7.5). Joogigruppidest langes kõige enam lahjade alko‐hoolsete jookide ja õlle müük (vastavalt –3,4% ja –3,3%). Kangeid alkohoolseid jooke osteti turistide poolt kaasa 1,3% vähem kui aasta eest, sealhulgas vähenes viina müük –1,9%. Kõige enam osteti turistide poolt kaasa õlut (26,0 mln liitrit) ja lahjasid alkohoolseid jooke (19,9 mln liitrit). Kangeid alkohoolseid jooke ostsid välisturistid kaasa 7,9 mln liitrit ning veine 5,7 mln liitrit. Kokku moodustas välisturistide tarbimine Eestis legaalselt müüdud alkoholist ligikaudu 41%.

Tabel 7.5. Turistide poolt kauplustest ja laevadelt kaasaostetud alkohoolsete jookide kogused (mln liitrit)

2012 2013 2014 2015 Muutus 2015/2014 %

Õlu 20,6 24,3 26,9 26,0 –3,3

Kange alkohol sellest viin

konjak, viski jt liköörid

7,2 4,8 0,7 1,5

8,1 5,4 0,8 1,5

8,0 5,3 0,8 1,5

7,9 5,2 0,8 1,4

–1,3 –1,9 0,0

–6,7

Vein 4,5 5,2 5,5 5,7 3,6

Lahjad alkohoolsed joogid 17,8 20,6 20,6 19,9 –3,4

Kokku 100%‐lises alkoholis 5,30 6,28 6,21 6,10 –1,8

Maailmamajanduse konjunktuur Konjunktuur nr 197, juuni 2016

70

8. Maailmamajanduse konjunktuur: 2016. a II–III kv29

Maailma majanduskliima paranes

Maailmamajanduse hetkeolukorra hinnang mõnevõrra halvenes kuid väljavaated olid jaanuariga võr‐reldes optimistlikumad ning aprilli vaatlus näitas maailma majanduskliima mõõdukat paranemist. Majan‐duskliima indeks oli aprillis 90,5 (2005 = 100), tõusis jaanuariga võrreldes 2,7 punkti, kuid on endiselt pikaajalisest keskmistest (2000–2015: 96,0) madalam.

Tabel 8.1. Eestile olulisemate riikide majanduskliima indeksid (punktides, max = 9)

Jaanuar 2016 Aprill 2016 +/–

Soome 3,8 4,7 + 0,9

Rootsi 7,4 7,6 + 0,2

Saksamaa 6,5 6,3 – 0,2

Suurbritannia 5,2 5,6 + 0,4

USA 5,3 5,5 + 0,2

Hiina 3,6 4,2 + 0,6

Läti 5,3 4,9 – 0,4

Leedu 7,7 7,0 – 0,7

Poola 5,6 5,9 + 0,3

Venemaa 2,6 3,4 + 0,8

Ukraina 4,7 5,0 + 0,3

Lääne‐Euroopa: mõningane jahenemine

Aprilli vaatluse kohaselt langes Lääne‐Euroopa riikide majanduskliima indeks 109,2‐le (jaanuaris 113,2), mis on pikaajalisest keskmisest siiski kõrgem (2000–2015: 104,1). Jooksva olukorra hinnang mõnevõrra langes ja kuue kuu ootuste optimism nõrgenes.

Saksamaa majanduskliima hinnang jäi soodsale tasemele ning prognoositakse, et kuue kuu pärast on eratarbimise, investeeringute ja ekspordi olukord mõnevõrra parem.

Soome hetkeolukorda hinnati jätkuvalt ebarahuldavaks, kuid tuleviku väljavaateid positiivseteks. Ekspordi, eratarbimise ja investeeringute olukorda nähakse kuue kuu pärast tugevamana. Peamiste majandus‐arengut takistavate teguritena nähakse Soomes ebapiisavat nõudlust, rahvusvahelise konkurentsivõime vähesust ja tööpuudust.

Iirimaal, Hollandis ja Belgias on rahuldav majanduskliima. Prantsusmaal, Itaalias, Austrias, Hispaanias, Portugalis ja Kreekas on majanduskliima rahuldavast halvem.

Euroalasse mittekuuluvatest riikidest hinnati hetkeolukorda rahuldavast paremaks ja kuue kuu ootusi positiivseteks Rootsis ja Suurbritannias. Rootsi ekspordi‐ ja impordimahtusid ning eratarbimist nähakse kuue kuu pärast suuremana. Norras hinnati majanduskliimat rahuldavast halvemaks.

29 Ülevaade on koostatud Müncheni Majandusuuringute Instituudi (CESifo) väljaande World Economic Survey (WES) nr 132 alusel. Eestit esindab rahvusvahelises WES projektis Eesti Konjunktuuriinstituut.

Konjunktuur nr 197, juuni 2016 Maailmamajanduse konjunktuur

71

Kesk‐ ja Ida‐Euroopa: rahuldav majanduskliima

Kesk‐ ja Ida‐Euroopa riikide majanduskliima indikaator langes 92,2‐le (jaanuaris 93,0), kuid on endiselt kõrge (pikaajaline keskmine 2000–2015: 86,6). Euroopa Liitu kuuluvatest Kesk‐ ja Ida‐Euroopa riikidest hinnati majanduse hetkeolukorda rahuldavast paremaks ja kuue kuu ootusi positiivseteks Leedus, Tšehhis, Slovakkias, Sloveenias, Rumeenias ja Poolas.

Põhja‐Ameerika: majanduskliima paraneb

Põhja‐Ameerika majanduskliima indeks tõusis 93,7‐le (jaanuaris 85,4), mis on pikaajalisest keskmisest kõrgem (2000–2015: 90,7). Ameerika Ühendriikides hinnati hetkeolukorda rahuldavaks ja tulevikuootusi positiivseteks. Prognoositakse, et kuue kuu pärast on Ameerika Ühendriikides eratarbimise ja inves‐teeringute seis parem, kuid ekspordikäive madalam. Kanadas tõusis majanduskliima indeks rahuldavale tasemele.

Venemaa ja SRÜ: ebarahuldav majanduskliima

Venemaa ja SRÜ majanduskliima indeks tõusis aprillis 62,9‐le (jaanuaris 48,0), mis on pikaajalisest kesk‐misest oluliselt madalam (2000–2015: 87,8). Aprilli vaatlusel hinnati hetkeolukorda Venemaal ebarahul‐davaks ja tuleviku väljavaateid pessimistlikeks. Ukraina hetkeolukorda hinnati mitterahuldavaks, kuid kuue kuu ootusi optimistlikeks.

Aasia: rahuldavast madalam majanduskliima

Aasia riikide majanduskliima indeks langes aprilli vaatlusel 78,1‐le (jaanuaris 78,9), mis on pikaajalisest keskmisest madalam (2000–2015: 92,5). Hiinas jäi hetkeolukorra hinnang mitterahuldavale tasemele ja prognoositakse sarnase olukorra jätkumist järgmisel kuuel kuul. Indias hinnati jooksvat olukorda rahuldavaks ja tuleviku väljavaateid optimistlikeks. Jaapani hetkeolukorra hinnang langes ja kuue kuu väljavaated pöördusid negatiivseteks.

Okeaania: mõningane paranemine

Aprilli vaatlusel hinnati Okeaania jooksvat olukorda rahuldavast halvemaks ja tuleviku väljavaateid nega‐tiivseteks. Majanduskliima indikaator oli aprillis 87,0 (jaanuaris 76,9), mis on pikaajalisest keskmisest madalam (2000–2015: 100,0).

Ladina‐Ameerika: ebarahuldav majanduskliima

Ladina‐Ameerika riikide hetkeolukorda hinnati aprillis rahuldavast halvemaks ja väljavaateid negatiiv‐seteks. Majanduskliima indikaator oli aprillis 67,0 (jaanuaris 65,2), mis on pikaajalisest keskmisest (2000–2015: 90,1) nõrgem. Mehhikos hinnati majanduskliimat rahuldavast madalamaks, Brasiilias, Tšiilis ja Venetsueelas halvaks.

Lähis‐Ida: rahuldav majanduskliima

Lähis‐Ida riikide hetkeolukorda hinnati aprillis rahuldavaks ja ootusi negatiivseteks. Majanduskliima indi‐kaator oli aprillis 72,7 (jaanuaris 60,6), mis on pikaajalisest keskmisest (2000–2015: 87,6) madalam. Iisraelis ja Araabia Ühendemiraatides on majanduskliima rahuldav ning Türgis rahuldavast halvem.

Aafrika: mitterahuldav majanduskliima

Aprilli vaatlusel jäi Aafrika hetkeolukorra hinnang mitterahuldavaks ning kuue kuu väljavaated negatiiv‐sele poolele. Majanduskliima indikaator oli aprillis 70,1 (jaanuaris 74,1), mis on pikaajalisest keskmisest (2000–2015: 95,5) madalam.

Inflatsiooniootused tõusid

Maailma keskmiseks inflatsiooniks 2016. aastal prognoosid eksperdid aprillis 3,7% (jaanuaris 3,2%). Euroala inflatsiooniootused 2016. aastaks olid aprillis ekspertide hinnangul 0,8% (jaanuaris 1,0%), USAs


72

1,9% (jaanuaris 1,7%) ja Aasias 2,1% (jaanuaris 2,3%). Ladina‐Ameerikas prognoositakse 2016. a inflat‐siooniks 26,4%, Venemaal 9,8%, Aafrikas 8,0% ja Lähis‐Idas 4,5%.

2021. aastaks prognoositakse maailma aastakeskmiseks inflatsiooniks 2,9%. Euroalal prognoositakse 2021. aasta hinnatõusuks keskmiselt 1,8%, USAs 2,7% ja Aasias 2,6% hindade kallinemist.

Maailma majanduskasvu prognoosid aprillis

Maailma majanduskasvuks prognoosisid eksperdid aprillis 2,0%. Lääne‐Euroopas ja eurotsoonis olid kasvu‐ootused 1,6%. Ida‐Euroopas oodati 2,8% kasvu. USAs prognoositi 2,3%, Aasias 2,9%, Ladina‐Ameerikas −0,2%, Venemaal –1,1%, Aafrikas 2,9% ja Lähis‐Idas 3,9% kasvu.

Tabel 8.2. Maailma majanduskonjunktuur peamiste piirkondade lõikes, (ekspertide hinnangud, max = 9)

116 riigi keskmine

EL‐28 Euroala Lääne‐Euroopa

Kesk‐ ja Ida‐ Euroopa

Põhja‐Ameerika

Aasia

Jaan2016

Aprill 2016

Jaan 2016

Aprill2016

Jaan2016

Aprill2016

Jaan2016

Aprill2016

Jaan2016

Aprill 2016

Jaan 2016

Aprill 2016

Jaan2016

Aprill2016

Majanduse üldolu‐kord praegu 4,7 4,6 5,6 5,4 5,4 5,2 5,5 5,3 6,3 6,0 4,9 5,4 4,2 3,7

Majanduse üldolu‐kord 6 kuu pärast 5,0 5,4 5,9 5,7 6,1 5,7 5,9 5,7 5,4 5,6 5,3 5,8 4,8 5,2

Majanduskliima* 4,9 5,0 5,8 5,6 5,8 5,5 5,7 5,5 5,9 5,8 5,1 5,6 4,5 4,5

Eksport 6 kuu pärast 5,4 5,5 6,6 6,4 6,7 6,4 6,5 6,3 6,9 6,9 4,9 5,0 5,1 5,0

Import 6 kuu pärast 5,2 5,6 6,5 6,4 6,5 6,3 6,4 6,2 6,4 6,7 5,4 7,2 4,8 4,9

Kaubavahetuse bilanss järgneval 6 kuul

4,8 4,9 5,3 5,4 5,4 5,4 5,3 5,3 5,4 5,6 3,7 3,4 4,9 4,8

Inflatsioon 6 kuu pärast 6,2 6,0 7,0 6,5 6,8 6,2 6,9 6,4 7,5 7,2 6,1 6,3 5,3 5,2

Lühiajaliste laenude intress 6 kuu pärast 5,7 5,2 5,4 4,9 5,3 4,8 5,4 4,9 5,2 5,0 7,0 7,5 4,9 4,2

Pikaajaliste laenude intress 6 kuu pärast 6,2 5,6 6,6 5,6 6,4 5,4 6,5 5,5 6,2 6,0 6,9 7,1 5,5 4,4

Kodumaised aktsia‐hinnad 6 kuu pärast 5,5 6,0 6,1 6,1 0,0 6,1 6,2 6,1 5,1 5,8 5,0 6,4 5,3 5,7

* Majanduskliima – tuletatud (aritmeetilise keskmisena) ekspertide hinnangutest hetkeseisule ja olukorrale kuue kuu pärast


73

Lisa 1 Riikide majandusindikaatorid 30

(protsentides)

SKP I kv 2016/ I kv 2015

2016 2017Töö‐

puuduse määr

Tarbija‐ hinnad 2016

Eelarve tasakaal*

Jooksev‐ konto saldo*

Riigivõlakirjade intressimäär**

USA + 2,0 + 1,8 + 2,1 4,7 + 1,4 – 2,5 – 2,5 1,60

Hiina + 6,7 + 6,6 + 6,3 4,0 + 1,9 – 3,1 + 2,7 2,79

Jaapan + 0,1 + 0,6 + 0,8 3,2 0 – 6,1 + 3,4 – 0,18

Suurbritannia + 2,0 + 1,8 + 2,0 5,0 + 0,7 – 3,6 – 4,8 1,33

Kanada + 1,1 + 1,5 + 2,0 6,9 + 1,6 – 1,6 – 2,7 1,08

Euroala + 1,7 + 1,5 + 1,6 10,2 + 0,3 – 1,9 + 3,0 – 0,01

Austria + 1,6 + 1,3 + 1,5 5,8 + 1,1 – 1,9 + 2,2 0,38

Belgia + 1,5 + 1,3 + 1,6 8,7 + 1,5 – 2,4 + 1,2 0,45

Prantsusmaa + 1,4 + 1,4 + 1,5 9,9 + 0,2 – 3,5 – 0,5 0,43

Saksamaa + 1,6 + 1,6 + 1,6 6,1 + 0,4 + 0,4 + 8,0 – 0,01

Kreeka – 1,3 + 1,2 + 2,5 24,1 + 0,4 – 3,9 + 2,1 8,18

Itaalia + 1,0 + 1,0 + 1,2 11,7 + 0,2 – 2,5 + 1,9 1,43

Holland + 1,4 + 1,7 + 1,8 7,8 + 0,5 – 1,6 + 9,7 0,26

Hispaania + 3,4 + 2,8 + 2,2 20,1 – 0,4 – 3,5 + 1,2 1,54

Tšehhi + 2,6 + 2,7 + 2,7 5,4 + 1,3 – 1,5 – 0,1 0,46

Taani + 0,1 + 1,2 + 1,8 4,3 + 0,7 – 2,8 + 6,0 0,21

Ungari + 0,9 + 2,7 + 2,5 5,8 + 2,0 – 2,5 + 3,7 3,38

Norra + 0,7 + 1,5 + 1,7 4,7 + 2,5 + 6,8 + 11,2 1,10

Poola + 2,5 + 3,5 + 3,4 9,2 + 1,2 – 2,1 – 1,9 2,27

Venemaa – 1,2 – 0,9 + 1,3 5,9 + 7,5 – 2,5 + 3,3 8,67

Rootsi + 4,2 + 3,5 + 2,7 7,3 + 1,0 – 0,5 + 5,6 0,47

Šveits + 0,7 + 1,2 + 1,5 3,5 – 0,6 + 0,3 + 9,6 – 0,47

Türgi + 4,8 + 3,3 + 3,5 10,1 + 7,7 – 1,8 – 4,6 9,78

Austraalia + 3,1 + 2,6 + 2,8 5,7 + 1,6 – 2,0 – 4,0 2,05

Brasiilia – 5,4 – 3,7 + 0,8 11,2 + 8,3 – 5,7 – 1,4 12,9

Soome + 1,2 + 0,7 + 1,6 9,8 + 1,1 – 1,8 – 0,1 0,32

Läti + 2,1 + 3,1 + 3,5 10,3 + 1,6 – 1,1 – 2,5 ‐

Leedu + 2,3 + 3,0 + 3,3 7,6 + 1,3 – 1,6 – 2,2 0,85

* SKP suhtes 2016 ** kümne aastase tähtajaga

30 Allikas: The Economist, 18. juuni 2016


74

Aeg Väärtus Aeg Väärtus Jaan Veebr Märts Aprill Mai Juuni

Euroopa LiitTööstus 03‐09 ‐38.3 ‐6.8 06‐07 7.3 ‐2.8 ‐4.2 ‐3.8 ‐3.7 ‐3.4 ‐2.3Teenindus 03‐09 ‐30.1 9.1 06‐98 33.6 11.3 10.8 9.1 10.9 10.0 9.3Tarbija 03‐09 ‐32.5 ‐11.8 08‐00 1.6 ‐4.2 ‐6.6 ‐7.3 ‐6.8 ‐5.7 ‐5.8Kaubandus 12‐08 ‐26.1 ‐5.9 10‐15 9.6 4.6 4.4 4.5 2.0 3.0 1.6Ehitus 06‐93 ‐45.1 ‐19.1 02‐90 4.4 ‐14.3 ‐15.0 ‐16.6 ‐16.0 ‐13.2 ‐14.6Majandususaldus 03‐09 66.1 100.0 05‐00 117.4 106.7 105.3 104.6 105.1 105.6 105.7Finantsteenused 01‐09 ‐20.0 13.4 04‐06 43.3 18.2 7.8 6.2 4.1 9.1 7.7EuroalaTööstus 03‐09 ‐38.1 ‐6.6 04‐07 7.7 ‐3.1 ‐4.1 ‐4.1 ‐3.6 ‐3.7 ‐2.8Teenindus 03‐09 ‐25.7 9.4 06‐98 35.0 11.7 10.8 9.8 11.6 11.3 10.8Tarbija 03‐09 ‐34.5 ‐12.8 05‐00 2.3 ‐6.3 ‐8.8 ‐9.7 ‐9.3 ‐7.0 ‐7.3Kaubandus 02‐93 ‐25.0 ‐8.3 10‐15 6.5 2.7 1.3 1.8 1.3 3.3 0.8Ehitus 09‐93 ‐45.7 ‐18.3 02‐90 6.6 ‐18.9 ‐17.5 ‐20.4 ‐19.2 ‐17.7 ‐18.2Majandususaldus 03‐09 68.5 100.0 05‐00 118.9 105.1 103.9 103.0 104.0 104.6 104.4Finantsteenused 01‐09 ‐21.8 11.3 04‐06 42.6 17.7 7.5 3.5 0.6 5.5 5.7BelgiaTööstus 03‐09 ‐33.8 ‐9.5 06‐07 6.9 ‐7.4 ‐12.1 ‐8.1 ‐5.1 ‐6.4 0.6Teenindus 04‐09 ‐42.9 11.8 08‐07 32.2 16.3 19.9 17.5 16.1 23.0 25.4Tarbija 02‐09 ‐26.5 ‐7.0 12‐00 16.2 ‐4.2 ‐6.9 ‐6.3 ‐7.4 ‐7.6 ‐6.0Kaubandus 01‐09 ‐27.9 ‐4.2 10‐10 13.7 ‐7.3 ‐9.7 ‐6.0 ‐7.2 ‐2.0 ‐6.1Ehitus 11‐95 ‐35.1 ‐10.5 02‐90 9.7 ‐12.0 ‐15.4 ‐13.7 ‐12.4 ‐11.0 ‐13.8Majandususaldus 03‐09 69.5 100.0 06‐07 117.1 102.0 99.6 101.2 102.4 103.8 108.6BulgaariaTööstus 06‐93 ‐32.1 ‐5.9 01‐08 12.3 1.3 ‐0.1 0.1 ‐1.4 ‐2.9 ‐0.5Teenindus 06‐10 ‐13.6 9.9 03‐07 33.4 9.4 10.1 8.5 10.2 8.5 9.8Tarbija 04‐09 ‐50.1 ‐33.7 08‐01 ‐13.0 ‐30.7 ‐29.9 ‐29.5 ‐29.2 ‐29.4 ‐27.4Kaubandus 07‐09 ‐14.8 14.3 08‐94 31.8 12.8 12.8 11.0 16.7 19.0 17.7Ehitus 10‐09 ‐56.0 ‐25.2 11‐07 23.9 ‐21.2 ‐22.1 ‐23.3 ‐24.4 ‐22.6 ‐23.4Majandususaldus 05‐93 70.6 100.0 04‐07 120.5 105.0 104.8 104.2 104.3 103.2 105.7TšehhiTööstus 02‐09 ‐35.6 2.1 06‐00 29.8 4.0 2.6 1.0 1.9 2.5 2.2Teenindus 09‐09 6.4 33.3 02‐07 52.6 34.3 32.8 33.6 32.3 33.0 32.8Tarbija 03‐98 ‐35.8 ‐11.5 01‐16 6.6 6.6 4.8 3.4 2.4 2.4 2.9Kaubandus 02‐99 ‐1.3 14.7 11‐07 29.5 22.1 22.9 20.0 18.0 17.5 17.9Ehitus 02‐99 ‐54.9 ‐20.8 01‐05 5.3 ‐14.8 ‐16.7 ‐22.0 ‐21.3 ‐25.5 ‐24.7Majandususaldus 01‐99 72.3 100.0 02‐07 118.4 107.3 105.9 104.8 104.2 104.8 104.5TaaniTööstus 02‐09 ‐34.5 ‐1.4 09‐94 16.7 ‐6.8 ‐8.9 ‐7.8 ‐6.8 ‐8.1 ‐2.0Teenindus 02‐13 ‐10.1 5.4 05‐10 28.6 9.8 9.2 7.7 4.8 5.6 6.2Tarbija 10‐90 ‐11.8 8.2 03‐15 21.9 11.7 11.4 9.3 10.6 8.9 9.8Kaubandus 11‐11 ‐11.4 6.7 04‐15 17.0 16.6 11.2 10.2 5.8 14.8 13.8Ehitus 10‐09 ‐50.0 ‐10.1 11‐06 24.2 ‐5.7 ‐3.1 ‐3.3 ‐5.0 ‐4.0 ‐8.4Majandususaldus 02‐09 67.8 100.0 05‐10 119.1 102.3 100.5 99.9 98.8 98.9 102.4SaksamaaTööstus 03‐09 ‐42.5 ‐7.4 02‐11 16.0 ‐4.2 ‐5.2 ‐5.5 ‐4.3 ‐3.2 ‐2.4Teenindus 12‐02 ‐19.9 18.0 03‐99 50.1 22.1 20.2 19.6 19.4 15.4 20.0Tarbija 04‐09 ‐32.9 ‐8.2 11‐10 10.9 ‐5.8 ‐6.4 ‐6.2 ‐4.8 ‐3.2 ‐1.6Kaubandus 01‐03 ‐37.4 ‐10.9 12‐90 22.3 1.3 ‐1.6 0.1 ‐0.8 3.6 0.9Ehitus 12‐02 ‐55.4 ‐27.0 02‐90 2.2 ‐4.0 ‐4.0 ‐3.4 ‐5.9 ‐0.8 ‐0.5Majandususaldus 03‐09 71.1 100.0 08‐90 119.2 104.7 104.1 104.0 104.4 104.8 106.4EestiTööstus 03‐09 ‐39.1 2.5 12‐06 28.5 0.8 ‐0.2 0.6 ‐0.4 ‐1.9 ‐0.4Teenindus 02‐09 ‐50.3 9.4 01‐06 38.3 2.7 ‐1.0 0.0 1.7 3.2 5.4Tarbija 04‐93 ‐56.3 ‐15.8 04‐06 12.8 ‐6.6 ‐13.7 ‐15.0 ‐12.9 ‐8.4 ‐8.9Kaubandus 06‐09 ‐45.6 8.0 04‐07 35.6 18.9 18.2 17.2 14.1 13.2 14.1Ehitus 04‐09 ‐76.0 ‐2.3 05‐06 48.8 1.7 ‐0.5 ‐5.5 2.6 ‐0.4 ‐5.7Majandususaldus 03‐09 67.6 100.0 09‐06 118.5 101.3 99.0 99.2 99.5 99.7 100.3KreekaTööstus 03‐09 ‐36.6 ‐4.5 03‐00 13.3 ‐10.1 ‐10.2 ‐7.8 ‐7.8 ‐11.6 ‐9.1Teenindus 10‐12 ‐46.0 8.4 08‐00 58.7 ‐5.3 ‐23.1 ‐17.3 ‐13.0 ‐11.4 ‐17.5Tarbija 10‐11 ‐83.8 ‐39.8 04‐00 ‐5.8 ‐63.9 ‐66.8 ‐71.9 ‐73.7 ‐71.9 ‐68.0Kaubandus 10‐12 ‐48.4 ‐2.6 07‐07 39.0 ‐3.4 3.2 3.0 5.6 5.1 4.7Ehitus 08‐11 ‐77.4 ‐21.5 04‐00 32.5 ‐37.9 ‐37.5 ‐35.9 ‐45.9 ‐39.0 ‐39.8Majandususaldus 03‐09 75.2 100.0 07‐00 119.7 91.6 89.0 90.1 90.3 89.7 89.7

Kesk‐mine

Min Max 2016

Lisa 2 Konjunktuuribaromeetrite kindlustunde indikaatorid Euroopa Liidu maades

(sesoonselt silutud andmete alusel)


75


HispaaniaTööstus 01‐93 ‐43.2 ‐9.7 11‐97 7.1 ‐1.3 ‐2.7 ‐1.6 ‐2.2 ‐4.2 ‐2.1Teenindus 01‐09 ‐38.7 10.1 06‐98 54.0 18.7 18.5 19.3 16.5 19.1 17.0Tarbija 02‐09 ‐47.6 ‐13.6 12‐15 5.4 ‐0.9 ‐1.4 ‐5.1 ‐4.3 ‐3.0 ‐2.4Kaubandus 02‐93 ‐36.0 ‐8.5 12‐15 17.0 16.8 14.3 11.4 10.8 13.3 9.9Ehitus 08‐13 ‐69.3 ‐13.1 12‐98 39.5 ‐29.9 ‐22.7 ‐42.5 ‐37.6 ‐39.9 ‐43.7Majandususaldus 01‐93 71.8 100.0 06‐98 116.4 107.8 107.3 106.9 106.1 105.7 106.5PrantsusmaaTööstus 07‐93 ‐39.4 ‐8.2 06‐00 14.7 ‐2.7 ‐0.7 ‐2.9 ‐3.5 ‐4.4 ‐5.0Teenindus 04‐09 ‐28.8 ‐0.6 01‐90 16.2 ‐1.1 ‐0.8 ‐0.6 ‐0.9 ‐0.1 ‐1.7Tarbija 03‐09 ‐37.0 ‐18.6 01‐01 3.3 ‐12.1 ‐16.3 ‐17.1 ‐18.5 ‐11.2 ‐12.6Kaubandus 04‐97 ‐27.2 ‐8.5 12‐07 8.8 ‐4.2 ‐7.0 ‐5.3 ‐3.5 ‐2.3 ‐4.6Ehitus 01‐93 ‐62.3 ‐15.9 10‐00 44.9 ‐35.9 ‐37.0 ‐35.7 ‐33.1 ‐32.0 ‐31.7Majandususaldus 03‐09 74.1 100.0 10‐00 118.7 103.5 103.6 102.1 101.3 102.7 101.0HorvaatiaTööstus 04‐09 ‐28.6 ‐8.6 12‐15 6.5 3.8 2.2 1.7 3.6 0.0 2.9Teenindus 07‐09 ‐31.6 ‐1.6 07‐15 21.2 20.7 18.2 17.6 18.4 15.8 16.3Tarbija 08‐09 ‐51.5 ‐31.6 07‐07 ‐14.0 ‐15.9 ‐16.1 ‐16.9 ‐17.8 ‐20.1 ‐20.8Kaubandus 08‐09 ‐31.0 ‐8.9 06‐16 16.8 12.8 12.2 7.8 11.3 9.9 16.8Ehitus 03‐10 ‐49.2 ‐29.0 05‐08 13.0 ‐13.2 ‐13.9 ‐12.5 ‐11.8 ‐12.2 ‐12.6Majandususaldus 08‐09 77.6 100.0 12‐15 120.9 120.3 118.5 118.4 118.6 116.1 117.8ItaaliaTööstus 03‐09 ‐34.4 ‐4.8 02‐95 14.2 ‐2.3 ‐3.3 ‐3.2 ‐2.6 ‐2.5 ‐2.4Teenindus 09‐12 ‐24.5 3.7 04‐00 33.1 8.2 9.0 3.2 14.6 16.1 9.3Tarbija 06‐12 ‐41.5 ‐16.0 06‐01 2.5 0.1 ‐6.0 ‐6.6 ‐6.0 ‐6.1 ‐12.3Kaubandus 04‐99 ‐65.4 ‐12.7 10‐15 17.4 7.3 9.9 9.2 5.7 5.4 0.2Ehitus 09‐93 ‐75.4 ‐23.0 04‐90 13.4 ‐22.2 ‐19.7 ‐20.3 ‐18.9 ‐19.9 ‐19.6Majandususaldus 03‐09 74.2 100.0 05‐00 120.7 107.5 106.1 103.7 108.1 108.4 104.8KüprosTööstus 04‐13 ‐37.4 ‐3.8 04‐08 19.9 ‐6.0 ‐3.4 ‐2.8 3.7 4.2 1.5Teenindus 04‐13 ‐59.0 ‐0.3 08‐07 35.4 15.4 16.7 19.9 19.1 16.2 9.8Tarbija 04‐13 ‐64.4 ‐33.2 06‐16 ‐6.6 ‐9.7 ‐16.5 ‐14.4 ‐7.2 ‐11.3 ‐6.6Kaubandus 04‐13 ‐48.9 ‐9.4 05‐07 20.6 ‐5.1 ‐2.6 ‐4.8 0.2 ‐0.5 ‐6.0Ehitus 04‐13 ‐72.7 ‐25.1 12‐03 36.5 ‐28.1 ‐28.3 ‐27.6 ‐24.6 ‐34.2 ‐28.0Majandususaldus 04‐13 67.9 100.0 08‐07 117.8 107.4 108.1 108.9 113.3 111.3 109.9LätiTööstus 04‐93 ‐44.0 ‐8.0 02‐07 11.8 ‐5.9 ‐7.2 ‐5.4 ‐4.5 ‐4.8 ‐3.2Teenindus 03‐09 ‐43.9 4.2 12‐06 20.9 3.1 3.0 5.3 5.9 7.3 7.0Tarbija 07‐09 ‐54.9 ‐21.3 09‐06 1.0 ‐8.2 ‐7.0 ‐9.5 ‐8.1 ‐8.6 ‐8.7Kaubandus 02‐09 ‐35.2 6.4 04‐07 22.8 4.4 6.3 9.6 9.0 10.2 7.9Ehitus 07‐09 ‐79.4 ‐25.5 01‐07 19.2 ‐27.2 ‐30.0 ‐32.2 ‐34.0 ‐36.4 ‐36.7Majandususaldus 03‐09 70.0 100.0 09‐06 115.3 103.1 102.7 103.6 104.2 104.3 104.7LeeduTööstus 04‐09 ‐41.4 ‐11.4 08‐07 9.8 ‐7.2 ‐7.9 ‐9.5 ‐12.2 ‐10.8 ‐12.6Teenindus 03‐09 ‐47.2 7.0 07‐06 34.3 9.1 5.7 11.3 12.0 12.3 10.2Tarbija 01‐09 ‐56.1 ‐15.4 05‐07 9.2 ‐6.6 ‐8.5 ‐8.2 ‐8.8 ‐11.8 ‐8.1Kaubandus 04‐09 ‐57.8 ‐1.4 01‐07 41.7 16.2 15.1 13.8 10.3 10.9 7.1Ehitus 05‐09 ‐92.9 ‐33.4 01‐07 13.4 ‐26.7 ‐26.7 ‐25.6 ‐31.2 ‐30.7 ‐29.3Majandususaldus 04‐09 68.3 100.0 07‐06 118.7 106.1 105.0 105.4 104.1 104.1 103.7LuksemburgTööstus 03‐09 ‐53.9 ‐15.8 04‐95 24.1 ‐25.7 ‐27.5 ‐18.2 ‐4.3 ‐9.6 ‐6.3Teenindus : : : : : : : : : : :Tarbija 12‐08 ‐20.7 ‐0.6 02‐02 13.4 5.4 5.6 8.8 7.0 9.9 10.1Kaubandus : : : : : : : : : : :Ehitus 03‐94 ‐70.9 ‐21.0 03‐90 26.4 9.7 2.2 ‐1.6 9.8 2.8 ‐1.6Majandususaldus 03‐09 74.4 100.0 04‐95 123.5 97.4 97.1 102.9 108.0 107.2 108.9UngariTööstus 03‐09 ‐34.7 ‐3.3 04‐98 10.4 5.4 3.4 4.5 1.9 3.9 4.8Teenindus 03‐09 ‐44.2 ‐7.4 03‐02 13.8 12.5 6.8 8.0 3.9 ‐2.1 ‐4.0Tarbija 04‐09 ‐68.8 ‐32.3 08‐02 0.2 ‐16.2 ‐19.0 ‐23.0 ‐19.6 ‐17.2 ‐18.2Kaubandus 03‐09 ‐41.1 ‐7.8 01‐14 14.1 10.5 10.9 6.8 6.6 11.4 9.0Ehitus 04‐09 ‐56.0 ‐18.3 08‐98 11.5 ‐12.4 ‐15.5 ‐10.4 ‐15.2 ‐18.8 ‐16.6Majandususaldus 03‐09 62.3 100.0 04‐98 117.1 115.6 111.7 112.4 110.1 109.7 108.5MaltaTööstus 03‐09 ‐31.6 ‐4.8 03‐08 18.8 ‐4.5 ‐7.7 ‐8.5 ‐4.0 ‐10.3 ‐5.0Teenindus 03‐09 ‐22.0 20.8 05‐07 65.2 24.3 24.1 26.9 28.7 22.2 28.2Tarbija 04‐11 ‐41.3 ‐21.1 05‐16 4.2 ‐0.3 0.0 ‐0.2 ‐1.2 4.2 2.0Kaubandus 06‐12 ‐19.6 0.3 10‐15 27.3 8.6 17.3 14.7 16.4 3.7 10.8Ehitus 03‐09 ‐53.4 ‐24.2 08‐15 27.9 ‐14.6 ‐6.9 ‐21.5 ‐12.8 ‐15.7 ‐7.6Majandususaldus 03‐09 72.3 100.0 03‐08 123.8 108.0 107.5 106.3 109.2 105.6 109.8

Min Kesk‐mine

Max 2016


76


HollandTööstus 02‐09 ‐25.4 ‐2.8 10‐06 7.6 1.1 ‐0.1 ‐0.1 1.1 1.3 2.7Teenindus 03‐09 ‐41.6 6.1 04‐07 46.5 10.2 10.7 8.9 9.8 9.3 8.0Tarbija 02‐13 ‐30.2 1.2 03‐00 30.8 1.3 2.3 ‐3.8 0.7 0.1 6.3Kaubandus 06‐09 ‐16.9 11.0 10‐99 33.3 8.7 7.9 6.9 3.6 4.6 5.9Ehitus 12‐12 ‐47.7 ‐6.4 12‐00 27.1 6.3 10.2 4.4 4.5 9.6 10.7Majandususaldus 03‐09 67.2 100.0 03‐07 117.7 104.9 102.9 102.0 103.9 103.8 105.9AustriaTööstus 03‐09 ‐37.8 ‐5.2 02‐07 15.2 ‐3.9 ‐10.4 ‐9.0 ‐8.5 ‐8.1 ‐6.7Teenindus 04‐09 ‐24.9 14.1 06‐98 33.4 17.5 11.2 10.2 13.2 14.6 13.2Tarbija 04‐09 ‐23.0 ‐2.4 06‐07 16.3 ‐14.5 ‐13.9 ‐12.0 ‐13.6 ‐11.5 ‐8.8Kaubandus 03‐09 ‐26.4 ‐7.7 05‐10 13.2 ‐6.1 ‐4.7 ‐6.5 ‐0.2 ‐1.9 ‐1.4Ehitus 04‐96 ‐56.4 ‐18.0 07‐07 5.8 ‐6.9 ‐6.3 ‐7.6 ‐3.9 ‐4.1 ‐8.5Majandususaldus 04‐09 69.5 100.0 03‐90 119.6 101.3 96.0 96.4 97.8 99.3 99.8PoolaTööstus 03‐09 ‐29.1 ‐14.1 06‐07 ‐0.5 ‐11.6 ‐11.3 ‐10.8 ‐11.4 ‐12.7 ‐11.8Teenindus 03‐09 ‐12.0 3.5 07‐07 22.7 0.2 0.0 ‐0.5 0.5 0.5 ‐0.4Tarbija 08‐01 ‐40.1 ‐21.2 04‐08 ‐0.5 ‐11.4 ‐11.7 ‐10.9 ‐5.9 ‐9.5 ‐9.4Kaubandus 03‐03 ‐16.8 ‐3.0 12‐07 11.9 1.8 1.2 1.2 1.1 1.1 0.6Ehitus 02‐02 ‐67.9 ‐33.5 02‐08 ‐0.7 ‐23.5 ‐23.3 ‐24.9 ‐24.4 ‐24.5 ‐24.4Majandususaldus 03‐09 77.6 100.0 05‐96 123.4 99.4 99.6 99.8 101.4 99.8 99.7PortugalTööstus 04‐09 ‐33.4 ‐6.5 03‐98 8.4 0.7 ‐0.3 ‐2.4 ‐2.1 ‐1.4 ‐0.3Teenindus 10‐12 ‐31.5 0.0 06‐01 24.6 4.2 4.1 4.6 11.2 3.2 5.9Tarbija 10‐12 ‐53.7 ‐23.0 07‐91 ‐0.5 ‐9.7 ‐14.2 ‐12.5 ‐12.2 ‐12.1 ‐14.1Kaubandus 12‐08 ‐32.1 ‐3.7 03‐99 12.8 ‐1.4 ‐0.1 ‐0.3 0.4 ‐0.2 ‐0.2Ehitus 10‐12 ‐70.2 ‐30.7 12‐97 1.9 ‐33.4 ‐34.3 ‐33.1 ‐33.3 ‐32.7 ‐33.4Majandususaldus 04‐09 74.7 100.0 03‐98 117.1 106.8 105.3 104.5 107.3 105.2 106.1RumeeniaTööstus 09‐92 ‐22.2 ‐2.1 06‐96 27.3 0.3 ‐1.1 ‐0.8 ‐0.1 ‐0.3 1.0Teenindus 06‐09 ‐19.3 12.2 06‐04 56.2 11.7 9.1 9.7 11.6 8.9 7.6Tarbija 06‐10 ‐63.3 ‐28.8 07‐07 ‐10.6 ‐17.9 ‐20.3 ‐20.2 ‐17.6 ‐18.6 ‐19.6Kaubandus 07‐09 ‐21.6 11.1 12‐97 35.8 6.4 12.9 8.6 4.8 10.0 3.4Ehitus 09‐99 ‐60.4 ‐14.5 06‐96 34.6 ‐11.3 ‐15.6 ‐12.7 ‐14.0 ‐15.8 ‐14.2Majandususaldus 09‐92 69.7 100.0 06‐96 124.9 104.5 102.4 102.8 104.0 103.6 103.2SloveeniaTööstus 01‐09 ‐38.0 ‐2.4 06‐00 17.8 4.4 3.9 3.8 7.5 3.9 3.7Teenindus 04‐09 ‐28.9 13.1 09‐02 38.0 16.5 17.7 18.9 20.4 15.9 17.4Tarbija 09‐12 ‐46.1 ‐20.4 07‐07 ‐4.1 ‐15.8 ‐18.3 ‐19.1 ‐16.4 ‐17.4 ‐16.8Kaubandus 03‐09 ‐21.6 11.0 09‐07 38.2 23.2 24.4 27.5 9.6 13.3 17.3Ehitus 03‐10 ‐63.9 ‐13.1 03‐07 27.8 ‐16.3 ‐15.9 ‐20.7 ‐15.5 ‐18.3 ‐15.5Majandususaldus 04‐09 68.2 100.0 07‐07 120.7 105.3 105.0 104.7 107.4 104.8 105.0SlovakkiaTööstus 04‐09 ‐31.8 3.0 05‐96 25.8 11.1 8.9 7.9 3.6 2.8 2.1Teenindus 05‐09 ‐24.0 25.4 03‐02 62.6 ‐0.4 5.3 10.6 3.0 ‐4.1 ‐1.3Tarbija 09‐99 ‐49.0 ‐22.8 12‐06 6.6 ‐5.4 ‐7.2 ‐10.0 ‐8.9 ‐7.0 ‐7.5Kaubandus 03‐09 ‐22.7 9.0 11‐98 34.4 13.2 14.7 13.2 13.9 13.1 17.1Ehitus 07‐99 ‐86.1 ‐27.1 03‐97 17.5 ‐14.1 ‐14.2 ‐17.5 ‐15.7 ‐10.6 ‐12.8Majandususaldus 04‐09 65.1 100.0 05‐96 122.8 102.5 102.6 102.8 99.6 98.0 98.6SoomeTööstus 03‐09 ‐37.3 0.8 10‐94 31.3 ‐6.5 ‐10.6 ‐6.6 ‐10.5 ‐12.9 ‐12.1Teenindus 12‐01 ‐47.6 13.8 09‐00 51.1 14.0 9.3 7.5 9.6 12.0 12.4Tarbija 12‐08 ‐6.4 12.8 09‐10 23.8 9.8 6.8 10.5 11.1 11.5 15.2Kaubandus 02‐15 ‐30.0 ‐2.3 08‐07 23.8 ‐4.9 ‐16.4 ‐13.2 ‐11.4 ‐7.6 0.1Ehitus 06‐91 ‐99.0 ‐18.5 06‐98 36.5 ‐7.5 ‐6.3 ‐4.0 ‐4.8 ‐4.0 ‐6.8Majandususaldus 04‐91 72.6 100.0 11‐94 121.8 99.1 95.3 97.6 97.2 96.8 98.0RootsiTööstus 03‐09 ‐38.5 ‐4.3 09‐10 15.8 14.0 9.4 6.4 2.1 0.9 ‐0.1Teenindus 04‐09 ‐26.3 19.8 02‐11 53.0 28.9 24.0 21.5 23.4 21.8 22.9Tarbija 12‐08 ‐10.0 9.9 09‐10 28.0 8.5 8.6 9.9 8.8 8.8 10.9Kaubandus 01‐09 ‐38.3 11.1 01‐10 47.6 28.6 18.5 17.8 19.9 19.2 19.9Ehitus 12‐93 ‐82.9 ‐22.7 08‐07 47.6 10.0 15.2 15.8 16.8 12.0 9.4Majandususaldus 08‐91 77.1 100.0 01‐11 118.2 112.2 108.9 107.7 106.4 105.7 105.8SuurbritanniaTööstus 03‐09 ‐49.0 ‐9.0 06‐14 12.3 ‐4.9 ‐8.8 ‐4.4 ‐6.4 ‐1.4 1.3Teenindus 03‐09 ‐57.4 4.7 10‐97 36.1 7.6 9.2 4.6 7.5 3.3 1.7Tarbija 01‐09 ‐35.2 ‐8.7 05‐14 7.6 3.8 1.1 1.0 0.8 ‐1.6 ‐1.2Kaubandus 01‐09 ‐47.1 1.2 09‐15 26.7 6.5 12.4 12.2 0.1 ‐4.0 ‐1.2Ehitus 06‐91 ‐79.3 ‐21.2 04‐15 8.4 2.0 ‐8.5 ‐5.8 ‐7.3 4.9 ‐0.5Majandususaldus 03‐09 64.3 100.0 06‐14 119.1 106.6 105.0 106.0 104.4 105.7 107.0

Min Kesk‐mine

Max 2016

Documents

Konjunktuur nr 2 (197) 06.2016. a - MKM% (muutus eelmise aasta suhtes) Indeks (2005 = 100) Maailma majanduskliima 1. Majanduse üldolukord 2016. a juunis ja 6 kuu pärast Majandusolukord