Kevad aias

5. mai 2011

KEVAD AIASTEEmaLEHT

SEllES lEhES: kevad roosiaiasPuudelõikamisestPõhupeenrad

Teeme ise välikaminaväetis on taime toitaed-päevaliiliad

iLammas aiasRoheteraapiastTeed ja rajad

lk 2lk 4lk 6

lk 7lk 8lk 10

lk 12lk 14lk 16

4,99 €Maasikataimed ’Polka’, ’Honeoye’, ’Senga Sengana’, ’Korona’ jt, paljasjuursed, 10 tk pakis

2,49 €Suvelillede 10-pakk (petuunia, peiulill, lobeelia, alatiõitsev begoonia, virkliisu)

6,90 €Talvekindel roniroos ’Flammentanz’

0,95 €Tomatitaimed ’Visa’, ’Malle’, ’Bologna’, ’Härjasilm’ jt

8,90 €Punutud rõdukast, 45 x 18 cm (kõrgus 16 cm), ei sisalda taimi

3,30 €Punutud korvampel,

26 cm, ei sisalda taimi

2,49 €Amplitaim petuunia ’Million Bells’, 12 cm potis (erinevad värvid)

UUDIS! Talvekindlad rododendronid Soomest!

Igihaljad sordid: ’Raisa’, ’Pohjolan Tytär’Heitlehised sordid: ’Aamurusko’, ’Kullannuppu’

24,90 €Mööblipadjad reguleeritava seljatoega toolile,48 x 115 cm (erinevad mustrid)

3,49 €Kekkilä suvelillemuld, 30 l

UUDIS! Enneolematu valik D. Austini roose Inglismaalt!

20 sorti, sh uudissordid ’Darcey Bussell’, ’Gentle Hermione’, ’Lichfield Angel’, ’Princess Alexandra of Kent’, ’Strawberry Hill’

2,49 €Amplitaim bacopa, 12 cm potis (valge, roosa)

UUDIS!5.05–22.06 on Pirital avatud Hortese välimüük, kus on müügil suvelilled, muld ja väetised!

Laagris asuv aianduskeskus Hortes jaPirita välimüük on avatud E–R 10–20, L–P 9–19.

Laagri: Seljaku 4b, Laagris Pärnu mnt ääres Tallinna linna piirilPirita: Merivälja tee 34, Pirita turu kõrval

Eesti suurim valik suvelilli ja ampleid!

kevad aIaS 5. mai 20112

Janika SammaSto RMK Tartu puukooli aednik

meie pole ainukesed päi-kesenautlejad – nen-deks on ka lillede ku-

ningannadena tuntud roosid. Et roosidega hästi läbi saada ja nende ilust mõnu tunda, selleks mõni hea soovitus.

Kasvatage tugevaid sorte•Läikiva lehestikuga roosisor-•did on haiguskindlamadValige roosidele päikeseline ja •hea õhuliikumisega kasvu-koht Vältige liiga tihedat istutust •Vahekaugused: floribundroo-•sidel (peenraroosid) ja pinna-katteroosidel 40-60 cm,

teehübriid- (suureõielised väärisroosid) ja põõsasroosi-del 60-80 cm, miniroosidel 20-30 cm, väänroosidel 80-100 cm, pargiroosidel 100-150 cm.Istutamisel jälgige, et pooke-•koht kui roosiistiku kõige õr-nem osa jääks 5-10 cm mulla-pinnast sügavamale.Ühte sorti grupina (vähemalt •3 istikut) istutades saate sära-vama tulemuse. Kastke ja väetage roose piisa-•valt – alati sobib juba istutus-koha ettevalmistamisel lisada komposti või kõdusõnnikut.

Edaspidi on soovitav väetada kord kuus, seejuures kindlasti pärast esimest õitsemist. Pike-mal põuaperioodil on vajalik täiendav kastmine – vähemalt 10 l vett põõsale.

Roosid vajavad käRpimist

Kaunimatest kaunimate roo-side saamiseks ärge unustage ka väikest lõikustööd. Roosipõõ-saste lõikus on vajalik, et hoida nende elujõudu ning head väli-must, kujundada põõsale õige vorm ning saavutada suurema-te õite ja õisikutega rikkaliku-mat õitsemist.

Kõige olulisem on kevadine lõikus. Esmalt eemaldada kõik surnud ja haigestunud võrsed ja võrseosad, seejärel tagasi lõiga-ta nõrgad ja ristuvad võrsed.

Roosipõõsaste täpsem lõikus sõltub sellest, millisesse roosi-rühma sort kuulub. Peenraroo-side puhul võib üldiselt arvesta-da, et tugevakasvulisi sorte lõi-gatakse vähem tagasi kui nõrga-kasvulisi. Väänroosidel, mis õit-sevad teise aasta võrsetel, lõiga-takse ära vanad väheõitsevad 4-5 aastased võrsed. Sama aasta võrsetel õitsevad roniroosid võib vajadusel nõrgalt tagasi lõigata.

Pargiroosidel tuleb samuti liiga vanad ja kahjustatud oksad välja lõigata.

Peale selle meeldib pargi-roosidele kerge noorenduslõi-kus. Kurdlehise roosi sortidele sobib ka igakevadine kerge kär-pimine, et anda põõsale või ko-gu hekile tihe ühtlane kõrgus.

Suvine lõikus tähendab ära-õitsenud õite ja õisikute lõikust koos 1-3 lehega.

See soodustab uute tugevate võrsete arengut ja annab ilusa korduva õitsemise.

Roos tahab olla pilgupüüdja

Rooside kavalerideks sobi-vad tagasihoidlikud kaaslased. Teiste taimede roll on pakkuda meeldivat täiendust, et rooside ilu veelgi esile tõsta, aga mitte roosidega konkureerida. Oluline on seejuures jälgida ka värvus-te kooskõla ning arvestada ka roosipõõsaste enda välimusega.

Suurepärase tulemuse an-nab ühevärviliste õitega (ka toon-toonis) koosluse loomine. Lähtudes roosi õite värvusest, võite kujundada valgusekülla-seid valge-kollaseid või roman-tilisi roosakaid, siniseid ja lilla-kaid kooslusi või kasutada dra-maatilisemaid punaseid ja pur-purseid värve. Rooside kaaslas-teks sobivad kipslilled, karikak-rad, härjasilmad, piimalilled, valgeõielised floksid, kellukad, kannikesed, raudürdid, vägihei-nad, piimalilled, mailased, kas-sisabad, monardad, helmikpöö-rised, nelgid jt.

Rahulikult mõjuvad kaasla-sed on aed-kukekannused, he-lesinised mesiohakad, tagasi-hoidlike värvidega liiliad, val-ged ja roosad tähkjad liatrised, lillad käokingad, kõrged kure-kellad ja sõrmkübarad, heleda-värvilised aedmonardad, kips-lilled, harilik iisop, tähklavend-li sordid, helmikpöörised, mit-mesugused laugud.

Samuti leidub sobivaid suvi-lilli: vilt-ristirohi, hõbesalvei, ki-vikilbik, sinilobeelia tsinnia, magunad jt.

Traditsiooniliselt alati sobi-va igihalja tausta saab muidugi okaspuudega. Peale meeldiva rahuliku roheluse on tihe okas-puuhekk roosidele suurepära-ne kaitse tugeva tuule eest.

Taustataimedena suurema-tes gruppides või äärispeenar-

TOIMETAJA VEERG

KEVAD AIASTeemalehe toimetaja: margit veromann, [email protected]: virge lomp, tel 739 [email protected]/küljendus: andres didrik

Väljaandja: as postimeesmaakri 23a, tallinntel 666 2202 | faks 666 2301

Kauaoodatud kevad toob rõõmu kõigile, eriti aiaomani-kele ja teistele rohenäppude-le. Muld on peenarde tegemi-seks parajalt soe, sellest annab tunnistust ka end murule istuma asutanud noorsugu. Aiad on lehesodist puhtaks riisutud, esimesed kevadlilled juba äragi õitsenud, varsti on aeg maha istutada pottides tärganud taimed ja viia kosutava sooja vihma kätte toalilled. Kauneid hetki aias!

des kasutatakse sageli ka leht-põõsaid. Need võivad olla kont-puud, kukerpuud, leedrid jpt.Väärt kaaslased roniroosidele on vääntaimedest väänduv kus-lapuu, samuti elulõngade mit-med sordid ja liigid.

soovide suuRed ja väikesed aiad

Kui aed on väike, tuleks ee-listada väikeseõielisi või mada-lamakasvulisi sorte. Õite värvi poolest sobivad heledamavärvi-lised sordid, kuna heledad too-nid aitavad aial avara ja suure-mana paista ning mõjuvad ra-hulikumalt.

Suures taluaias või mõisa-pargis mõjuvad hästi kõrgema ja laiuva lopsaka kasvuga roo-sid. Suurepärased on pooltäidis- ja lihtõielised sordid. Nende õie lihtsust kompenseerib külluslik õitsemine ning paljudel ka sügi-sene värviline lehestik ja särav-oranžid viljad.

Väänroosidest võib soovita-

da valgeõielisi ja kiire ning lop-saka kasvuga ramblerroose. Sobiva koha leiate kindlasti ka hea talvekindlusega tugevakas-vulistele antiikroosidele ja põõ-sasroosidele. Samuti ei tasu unustada pinnakatteroose. Na-gu rühma nimigi ütleb, on need enamjaolt laiuva kasvuga ja suurte õisikutega põõsad tõeli-selt head ja dekoratiivsed pinna-katjad suurtel aladel.

On veel üks rooside rühm, mille vastu tasub huvi tunda nii algajatel kui neil, kes soovivad roose kasvatada võimalikult vä-hese vaevaga ja saada aeda suu-repärast roosilõhna. Need on pargiroosidest kurdlehise roosi sordid. Nende eelised on hea külmakindlus, tugev haigustele vastupidav lehestik ja õitsemine varasuvest sügiseni.

oodates ilusat suveKevadel, niipea kui ilmad lu-

bavad ja maapind on tahene-nud, veenduge, kuidas roosid on

järjekordse pika talve üle ela-nud. Aprilli teisel poolel võib asuda roosidelt ettevaatlikult talvekatteid eemaldama. Püsi-vamate soojade ilmade korral võib asuda mullatud roose lahti muldama.

Kui roosipeenar korras, te-kib ehk soov soetada endale mõ-ni uus roosisort. Nendeks võik-sid olla mõned meie puukooli uudissortidest:

pargiroos Rotes Phänomen, •pargi- ja pinnakatteroos •Short Trackpinnakatteroosid Sorrento, •Pretty Sunrise, Diamant põõsasroos Roter Korsar•inglise roos William Shakes-•peare 2000roniroos Amadeus•peeraroosid China Girl, •Rotkäppchen jt.

Ilusat kevadet ja rõõmsaid roose!

Roosidega algav kevad

Okaspuude rahulikul taustal on pargiroos kaunis pilgupüüdja. Ülal vihmamärg Pierette.fOTOD: JANIKA SAMMASTO

Põhjamaa inimestena vajame ning ar-mastame kõik valgust ja soojust, seetõt-tu on meie lemmikpaigadki, kus istuda ja puhke hetki nautida, aia päikselises osas.

5. mai 2011 kevad aIaS 3

Valida on, kas teha seda keemiliste või keskkon-nasäästike tõrjevahendi-

tega. Tihti arvatakse ekslikult, et taimekaitse ning keskkonna-kaitse ei sobi omavahel kokku, kuid tegelikult saab ka taime-kaitset keskkonnasäästlikult lä-bi viia – ainus, mida me vajame, on tugev tahe ja püsivus.

Keskkonnasõbralikke tõrje-meetodeid tutvustavad Räpina Aianduskooli õppejõud Jaan Ki-vistik ja Tairi Albert.

kahjuRite tõRje õuna- ja piRniaias

teostada kuiva ilmaga igakevadine •puude harvenduslõikus puhasta puud samblikest ja lahtis-•test korbatükkidest puukraabitsa-ga varakevadel niiske ilmaga. lupja noori viljapuid novembris-•detsembris ja korda seda veebrua-ris sulailmaga.märtsis-aprillis lõika puudelt välja •kuivanud, vigastatud ja haiged (vä-hitunnustega) oksad.

kevadel, pungade puhkemise ajal •pritsida puid kõrvenõgese – ja põl-dosjatõmmisega ning mädarõika-teega. sea üles püünisvööd (papist või jõu-•paberist ribade) õunapuude tüvele (1 m kõrgusele) kevadel enne õie-nuppude eraldumist. Öösel sinna varjunud kärsakate mardikad (õie-lõikajad, lehekärsakad) korjata hommikul ära. sea üles feromoonpüünised (õuna-•koile, õunamähkurile) õitsemise ajal (1 püünis 2-3 puu kohta). püünis ri-putada puu läänepoolsele küljele 2 m kõrgusele. õitsemise ajal pritsida puid koiro-•hu- ja soolikarohuteega. juulikuu keskel aseta püünisvööd •(15 cm laiused jõupaberiribad) tü-vedele 30 cm kõrgusele. sügisel püünisvööd koos röövikutega põ-letada.sügisel varisenud lehtede ning õun-•te kogumine ja muldakaevamine. paiguta liimivööd tüve ümber len-•nuvõimetute emasliblikate püüdmi-seks (hallavaksikule augusti lõpus, külmavaksikule septembri lõpus). tugevalt sammaldunud tüvede •

korral pritsida varakevadel enne pungade puhkemist puid raudvit-rioli, vaskoksiidkloriidi või vaskvit-rioliga kasvata haiguskindlaid sorte•

kiRsi- ja ploomiaias lupja noorte viljapuude tüvesid •kaks korda aastas. puhasta puud samblikest ja lahtistest korbatükki-dest puukraabitsaga varakevadel niiske ilmaga. kevadel enne õitsemist pritsi puid •luuviljaliste mädaniku profülaktili-seks tõrjeks kõrvenõgese – ja põl-dosjatõmmisega ning mädarõika-teega. pritsimist korrata seejärel sa-made preparaatidega iga nädal, vä-hemalt 1 kord nädalas. pritsimisla-husele lisada kahjurite (lehetäide) tõrjeks ja pritsimisvedeliku pare-maks kleepumiseks rohelist seepi.kahjurite tõrjeks puude pritsimine •nädal aega enne õitsemist nekoga või neemazal t/s-iga, soolikarohu- või koirohuteega. tõrjet korrata õit-semise lõpus (kaks korda).ploomimähkuri jaoks feromoon-•püüniste ülesseadmine õitsemise ajal. püünis riputada puu läänepool-sele küljele 2 m kõrgusele.ploomimähkuri tõrjeks paigalda •alates juulikuust maapinna läheda-le ploomipuude tüvedele püünis-vööd. sügisel püünisvööd koos sin-na alla kogunenud röövikutega põ-letatakse.kuu aega pärast kirsipuude õitse-•

mist haigete okste (koorelõhedega ja kummivoolust eritavad ja "kõrbe-nud" oksad) lõigata ja põletada. se-da tegevust korrata kevadel enne pungade puhkemist – eemaldada tuleb vähemalt 10 cm tervet oksa-osa.ploomi-kott-tõvest ja luuviljaliste •mädanikust nakatunud oksad ära lõigata. haigestunud viljad eemal-da puult ja puu alt ning hävita need.sügisel varisenud lehtede kogumi-•ne ja komposteerimine.

sõstRa- ja kaRusmaRjaaias

kasuta pahklestavaba istutusma-•terjali.esimeste pahklestast kahjustatud •pungade kõrvaldamine ja hävitami-ne. tugeva kahjustuse puhul põõ-sad välja juurida.sõstra-viltrooste vaheperemeestai-•mede – valge ja siberi seedermän-ni kasvatamise vältimine aias.harvenda põõsaid igal sügisel.•jahukastest tugevasti nakatunud •oksad lõika kas sügisel või keva-del. põõsaste pritsimine kahjurite tõr-•jeks pungade paisumise ajal koiro-huteega.haiguste ennetamiseks puista va-•rakevadel põõsastele korduvalt puutuhka ja/või kalla põõsad üle käärinud virtsalahusega. enne õit-semist pritsi põõsaid kas kõrvenõ-

geseleotisega või põldosjatõmmi-sega või pesusooda (50g/10 l) lahu-sega. pritsimisvedelikele lisada veel rohelist seepi.alates õitsemisest pritsida põõsaid •kahjurite tõrjeks korduvalt küüslau-guleotisega või põldosjateega.kõik haiged taimeosad põõsastelt •eemaldada ja ära põletada.põõsaaluste multšimine 4-5cm pak-•suse turba – või kompostikihiga

maasikaistandikusistutada maasikas temale sobivale •kasvukohale.maasikaid samasse kohta istutada •mitte enne 6-8 aasta möödumist.maasika eelviljadeks sobivad sibul, •küüslauk, peet, porgand. maasikaid peale kartulit mitte istutada!istandiku rajamine mikropaljunda-•tud taimedega.istutada maasikataimede vahele si-•bulat või küüslauku (1 sibul 4-5 tai-me kohta).maasika-õielõikaja pärast istutada •maasikad vaarikatest võimalikult kaugele.maasikate vahel peiulillede kasva-•tamine (aitab närbussi hävitada).varakevadel eemaldada maasika-•telt kuivanud lehed ning põletada lehed ära.pritsida maasikaid haiguste enne-•tamiseks profülaktiliselt enne õie-nuppude avanemist ja pärast mas-silist õitsemist kaaliumpermanga-naadi vesilahusega.

maasika-jahukaste tõrjeks pritsida •taimi pesusooda ja pesuseebi lahu-sega. esimeste, lestakahjustusega taime-•de väljajuurimine ja põletamine.kevadel noorte lehtede ilmumisel •kahjustajate tõrjeks taimede pritsimi-ne neemazal-t/s-iga või neko-ga. varakevadel võib taimi kolmepäe-•vaste vahedega 3 korda pritsida ka küüslaugu-, sibula-, raudrohu-, või-lille – ja põldosjateega. pritsida siis, kui temperatuur on üle +10°C ning vedelik peab jõudma kindlasti sü-damikulehtede vahele.varahommikul pritsida maasikaid •lutikate tõrjeks põldpuju-, koirohu-, paiselehe-, kesalille- või kõrvenõge-setõmmisega. maasikavaablaste vastu või lisaks eelmainitud taimse-tele vahenditele kasutada ka sooli-karohu- ja põldpujuleotist.haiged taimed ja taimeosad kohe •eemaldada ning hävitada. asendus-taimed istutada alles järgmisel ke-vadel.pärast saagikoristust maasikalehed •ära niita ning seejärel taimeosad kokku riisuda ja hävitada. Reavahede harimine sügisel ja va-•rakevadel.tigude tõrjeks tuleks maasikapee-•narde ümber raputada saepuru või männiokkaid või värskeid sõnajala-lehti.

Allikas: http://ak.rapina.ee/tairi/Taimekaitsepuuvilja-marjaaias/

ÜlDISED TõRJETõED AIAS:

luua kultuuridele võimalikult head, just neile sobivad •kasvutingimused.pidada kinni külvikorrast – ühte kultuuri vähemalt 5 aastat samasse •kohta mitte istutada.kus võimalik, seal taimede ümbrust kindlasti multšida.•valida alati haigus- ja kahjurivaba istutusmaterjal.•eelistada haiguskindlaid sorte.•eelistada mikropaljundatud taimi. •eelistada meie kliimas vastupidavaid taimi.•jätta taimedele piisavalt kasvuruumi – pidada kinni õigetest •taimevahedest. umbrohuvaba kasvumaa.•väetada taimi optimaalselt – ei vähe ega palju. eriti tuleks kasutada •orgaanilisi väetisi. eemaldada kohe haiged taimed või taimeosad tervetest ning haiged •taimeosad kohe hävitada (nt põletada). liikudes hooldustöid tehes ühelt alalt (nt kasvuhoonest, istutusalalt) •teisele, tuleb alati tööriistu desinfitseerida. eelistada otsese tõrje asemel profülaktilist (haigusi ja kahjureid •ennetavat) tõrjet.eelistada keskkonda säästvat tõrjet, sest kui viime läbi keemilist •tõrjet, peame arvestama sellega, et keemiliste ainete jäägid võivad koos viljadega meie organismi sattuda!keskkonda säästvat tõrjet tuleb teha järjepidevalt ning see •tõrjemeetod ei ole nii efektiivne kui keemiline tõrje.

Keskkonnasäästlikud tõrjemeetodidMis oleks aedniku elul viga ilma tüütute kahjuritete ja taimehaigusteta! Paraku aga ei ole ilma puid-põõsaid pritsimata saanud läbi meie vanavanemad ega saa meiegi.

Kevad toob Räpina Aianduskooli aedadesse värvidemängu.

Sõstra-pahklest on musta sõstra kõige ohtlikum kahjur.

fOTO: MARGIT VEROMANN

fOTO

: IN

TE

RN

ET


Liina oJamaastikuarhitekt

tihti arvatakse, et ainus puude ja põõsaste lõika-mise aeg on varakevad.

Tegelikult tuleks paljusid põõ-said lõigata hoopis suvel. Milli-seid lõikusviise ja -aega valida erinevate ilupõõsaste korrasta-miseks?

lõikamise tüübidKujunduslõikuse korral püü-

takse liigile iseloomulikku võra säilitada või parandada kasvu-vigu. Kujunduslõikusega alusta-takse taime noores eas.

Harvenduslõikust (hooldus-lõikust) tehakse puude-põõsas-te ülejäänud elu jooksul. Pide-valt eemaldatakse võrast hai-ged, kuivanud, murdunud ning segavad oksad. Harvenduslõi-kust vajavad peamiselt kaua hooldamata puud ja põõsad (kuivanud oksad ja tihe võra).

Vormilõikuse eesmärk on taimedele mõne kunstliku kuju andmine ja perioodiliselt lõiga-tes selle säilitamine.

Noorenduslõikus tehakse põõsastel kas kõigi okste maha-lõikamise teel või järgukaupa 3-5 aasta vältel. Pärast tugevat lõikust ilmuvad tüvele ja okste-le vesivõsud. Need tuleb käsitsi eemaldada kohe, kui need on veel 5-10 cm pikkused ja puitu-mata. Eelmise aasta kasvud tu-leb lõigata juulis terava noaga ja koos alusega. Samamoodi tuleb eemaldada kännu- ning juure-võsud.

lõikamisaegÜldiselt sobivad lõikamiseks

nii kevadtalv kui ka suvi. Pari-ma ülevaate okste asendist võra kujundamiseks saab kevadel. Varakevadel lõigates ei tohiks lõikustöid teha alla -5°C külma-ga, kui oksad on liiga rabedad. Tugeva kevadise mahlajooksu-ga on vahtrad, kased, viina-puud, pähklipuud, kirsid ja ploomid, mahlajooks on ka jala-kal, pihlakal, paplil, hobukas-tanil, pajul, aktiniidial jt. Neid tuleb lõigata varakevadel või su-vel.

Kõigile liikidele on eriti sobi-matu lõikuseaeg pungade puhke-misest lehtede täiskasvamiseni.

okaspuude lõikamine

Vabalt kasvavaid okaspuid ja -põõsaid pole vaja palju lõiga-ta. Kindlasti tuleb ära lõigata lu-me tõttu murtud ja kuivanud ok-sad ning kaksiklatv. Kõrgemate puude kõrgust tuleb piirata juba noore puu võra kujundades. Mändi ja kuuske võib harvenda-da igal ajal, kärpida aga siis, kui uus aastakasv on veel pehme. Kadakat, elupuud, jugapuud ja ebaküpressi on soovitav kärpi-da varasuvel. Kõiki okaspuu-hekke pügatakse varakevadel enne kasvu algust või augustis pärast kasvu lõppu.

Elupuude, ebaküpresside ja kadakate püramiidvormidel tu-leks vältida kaksikladva tekki-mist ja ülearune võsu kohe ee-maldada.

Elupuud taluvad lõikamist hästi, kuid lõigata tuleks vaid okste tipuosa.

Jugapuud taluvad lõikamist ja pügamist väga hästi. Nende võra ei kahjusta ka raske lumi.

Kuusk, ebatsuuga ja nulg on lõikamise suhtes sarnased. Ha-rilik kuusk on hea hekitaim, kuid hakkab igast väikesest tü-ve- või juurevigastusest kiiresti mädanema. Pügada on vaja ka külgoksi ning õigeaegselt ära lõigata teine ladvaharu.

Männil on lõigata vaja kui-vanud ja lume poolt murtud ok-si. Mägimändi tuleks kärpimise-ga madala ja tihedana hoida. Selleks murtakse varasuvel keskmised pungad või noored

kasvud ära. Teise võttena võib varakevadel terve keskmine lad-vaosa ära lõigata. Kui mägimän-ni harud on liiga pikaks veni-nud, saab neid tagasi lõigata. Kolmas võimalus on kärpida en-ne jaanipäeva poole võrra uusi aastakasve.

lehtpõõsaste lõikamine

Põõsaste lõikuse põhimõtted erinevad oluliselt puude lõiku-sest. Põõsad vajavad puudest sa-gedasemat lõikust, kuna nad on lühiealised ja vananevad kiire-mini, vajades regulaarset noo-rendamist. Vabakujuliste põõ-saste ja hekkide lõikus on väga erinev.

Suvehaljaste lehtpõõsaste lõikamine suurendab lehestiku lopsakust, õiterohkust, annab noori värvikaid võrseid ning lükkab edasi põõsaste vanane-mist.

Tugevat istutuslõikust enam ei soovitata. Siiski on see vajalik väheharunenud põõsastele, sa-muti siis, kui võras on vigasta-tud kohti. Istutuslõikus ergutab põõsaid harunema maapinna lähedalt ja tagab kompaktsema võra.

Latvadest lõigatakse maha 2/3 või kärbitakse 10-20 cm eel-misest lõikekohast kõrgemalt. Kevadel ja kevadsuvel istutades tuleks lõigata kohe, sügisel istu-tades jätta see töö järgmisesse kevadesse.

haRvenduslõikusVajadus harvenduslõikuse

järele tekib põõsastel alles aas-

tate pärast. Kauniõielisi põõ-said harvendatakse vastavalt vajadusele, lõigates välja va-nad, kuivanud ja nõrgad oksad. Sagedamini ja rohkem tuleb harvendada hea võrsumisvõime ja lühiealiste okstega põõsalii-ke. Pikaealiste okstega ja vähe uusi asendusvõrseid andvaid liike on vaja harvendada alles 5-10 a tagant. Oksad tuleb ära lõigata kõrgeid tüükaid jätmata. Täiesti ilma tüükata võib oksad välja lõigata vaid neil liikidel, mis uuenevad juurekaelast või ajavad juurevõsu. Üksikud liiga pikaks veninud oksad tuleks so-biva koha pealt lühemaks kär-pida.

Põõsaste lõikuse aeg oleneb kasvu eripärast (puukujuline või mitmeharuline põõsas), õit-semise ajast ja õite asukohast võrsel (õied lehekaenaldes, võr-setipus, aastaste võrsete külg-võrsetel).

Varakevadel lõigatakse neid, mille õied tekivad sama aasta võrsetele ning nad õitsevad su-vel ja/või sügisel. Harvendami-ne ja tugev kärpimine soodusta-vad rikkalikult õitsevate võrse-te tekkimist.

Suvel või sügisel pärast õit-semist lõigatakse neid põõsaid, mille õied tekivad kevadel eel-misel aastal moodustunud õie-pungadest.

Põõsaid noorendatakse ala-ti varakevadel. Vigased ja kui-vad oksad tuleb välja lõigata ko-he neid märgates.

Sagedane viga noorenda-misel on ebapiisav okste kärpi-mine.

Üheksa korda vaatle, üks kord lõika

Sellest hobukastanist saab veel edukalt kujundada väikese võraga nudipuu.

ElulõnGADE lõIKAMInE

elulõngad jaotakse lõikamisviisi järgi 3 rühma:

väikeseõielised liigid – siberi, alpi, tanguutia ja suurekrooniline elulõng õitsevad suve alguses eelmisel aastal tekkinud õiepungadest. juunis lõigatakse ettevaatlikult ära kuivad, nõrgad ja vanad oksad. see stimuleerib ka uute võrsete teket.

Suureõieliste elulõngade florida-, patens- ja lanuginosa-rühma taimed õitsevad juunis eelmise aasta võrsetel ja hiljem samal aastal arenenud pungadest. sügisel enne talvekatte alla painutamast lõigatakse ära nõrgad võrsed ja külgharud, kevadel ainult kahjustatud oksad. kärpida ja harvendada tuleb vähe.

Sinine elulõng ning suureõielised jackmanii-, integrifolia-, viticella- ja texensis-rühmade taimed õitsevad samal suvel arenenud õiepungadest. neid on parem lõigata tagasi sügisel 2-3 pungapaarini. jättes lõikamise kevadeks, tuleb eemaldada kahjustatud oksad kas esimese elusa pungani või eelmisest lõikekohast 2-3 punga kõrgemalt.

hARVEnDuSlõIKuS

Õitsevate põõsaste lõikamine

i. õied tekivad eelmise aasta võrsetel – lõika kohe pärast õitsemist.õied asuvad piki võrset lehekaenlais (suur läätspuu, thunbergi kukerpuu, keskmine, tara- ja värdenelas, kolkvitsia, veigelad, sõstrad, forsüütiad, viirpuud). õied asuvad võrsete tippudes (altai sinienelas, rododendronid, lodjapuud, mõned kuslapuud). õied asuvad lühivõrsetel (viljaokstel), mille eluiga on 2 või enam aaastat (toompihlakad, ebaküdooniad, arooniad, kuldvihmad).

ii. õied tekivad sama aasta võrsetel – lõika sügisel või varakevadel. õied asuvad lehekaenlais (tatari kuslapuu). õied asuvad võrsete tippudes (kontpuud, aedhortensia, ebajasmiinid, põisenelad, pihlenelad, madal, jaapani ja pajulehine enelas, roosid)

Järk-järguliselt harvendatakse (vanad oksad lõigata, jälgida, et maapinnale jääks piisavalt pungi taastumiseks): astelpaju, lodjapuu, ebajasmiin, sarapuu, ebaküdoonia, sirel, kuldsõstar, toompihlakas, kuslapuu.

Lausnoorendatakse (lõigatakse korraga kõik oksad 10-20 cm kõrguselt. maha. selline noorendamisviis sobib põõsastele, mis kasvatavad piisavalt uusi asendusvõrseid): enelas, lumimari, hortensia, magesõstar, kukerpuu, paju, kurdlehine kibuvits, pihlenelas, viirpuu, lõhnav ja nutka vaarikas.

osa põõsaid, millele on sobivam harvendamine: aroonia, põõsasmaran, kontpuu, tuhkpuu, põisenelas

KuJunDlõIKuS

• Püramiidvormide lõikaminealles jäetakse teravnurga all kasvavad tüveharud ja oksad. laiuva nõrkade okstega võra puhul tuleb kõiki külgoksi tugevasti kärpida. järgmise lõikusega jäetakse alles püstised võrsed, neid natuke kärpides. noorte võrsete lõikust tuleb teha igal aastal või üle aasta. eemaldada tuleb ka juure- või vesivõsud ja pookealuse võrsed.

• Leinavormide lõikaminevihmavarjukujulist võra on kõige kergem kujundada saare ja pihlaka leinavormidel. leinajalaka võra on sageli korrapäratum ja mitmekihiline. oksi lõigatakse nii, et võra kasvaks laiemaks. otse allapoole suunduvad võrsed eemaldatakse või kärbitakse. ka liiga tüve ligidalt alla rippuvad oksad ning otse üles kasvavad võrsed lõigatakse ära. eemaldamist vajavad ka kõik tüve- ja kännuvõsud.

• vormipuude lõikaminelevinumad on geomeetrilise võrakujuga vormipuud. okste kärpimisega alustatakse noorel puul, kui võra on piisavalt suur ja tüve kõrgus sobiv. soovitud võravorm kujundatakse juba esimese lõikamisega. edasine hooldus toimub nagu hekilõikus. vormipuid pügatakse suviti hekilõikuriga või igal 2.-3. talvel oksakääridega. lõige tehakse mõni sentimeeter eelmisest lõikekohast kaugemalt. vahel tuleb oksi võra välispiirilt harvendada. kerakujulisi puid tuleks ümaruse säilitamiseks pealtpoolt pügada tugevamalt kui külgedelt.

• Nudipuude lõikamineväikese võra saab muidu suurevõralisele puule luua ka nudilõikusega. seda ei tohi aga segi ajada lihtlabase ladvalõikusega (nn tulbastamine). nudilõikusega tuleb alustada juba noorel puul. nudipuu pluss koduaias on peale väikese võra ka oluliselt piiratum juurestik.töö käik on järgmine. noore puu tüvi või külgharud lõigatakse igal aastal tagasi peaaegu samast kohast (lõikehaav ei ületa 5 cm). lõikust teostatakse talvel või varakevadel. tekkinud mügaratest kasvavad uued võrsed, mida paari aasta pärast kärbitakse 1-3 cm pikkustele tüügastele. nii saab pügada näiteks pärna, remmelgat ja hobukastanit, papleid.

fOTO: LIINA OJA


Kevadised vitamiinid panevad silmad särama

Karask nõgese ja köömnetegakatrin lukekarepa ravimtaimeaed

1 liiter keefiri või hapupiima4 munapeotäis nõgesejahu või hakitud nõgeselehtiköömneid 2 -3 tl100 g-150 g suhkrut0,5 tl soola-segada omavahel, lisada500 g odrajahu300 g nisujahu

Segada nii et jääb hapukoorest natuke paksem taigen ja võiga määritud vormi või ahjuplaadi peale u 4-5 cm kihina ja ahju u.25-30 min 250 C

Sobib taluvõiga!

Karulaugusuppkatrin lukekarepa ravimtaimeaed

500 g hakkliha või hakitud suitsuliha.200 g kruupe3 porgandit3-4 kartulit2-3 spl. soolatud või värsket karulaukuu 3-4 liitrit vett

(suppi võib teha ka hapuoblika, nõgeste, naadi, rabarbari-lehtedega vm. rohelisega – ja neid võib kasutada ka kuiva-tatud kujul. Kuivatatud nõges tuleks läbi sõela peenesta-da, tooreid nõgeseid võib supi sees punti seotuna keeta, ja seejärel välja võtta)

Prae kergelt hakkliha (soovitav uluki- või veiseliha, �võib olla ka hakitud suitsupeekon).Keeda kruupe vees u 20 min, lisa praetud hakkliha, tü- �keldatud porgandid lase keeda u 10 min, lisa tükelda-tud kartul, kõige lõpuks 2-3 spl. soolatud karulauku (hooajal kasuta värsket karulauku), keeda u 5 min.Lisades soolatud karulauku, proovi vahepeal, et supp �liiga soolaseks ei läheks.

Serveerimisel lisa hapukoort või rõõska koort. Hakitud liha asemel võib ka keeta puljongi ja sellest supp teha. Supp on maitsev suitsulihaga, näiteks suitsuseakoodi või ribiga.

katrin LukeKarepa ravimtaimeaed

karulauk kasvab Eestis põ-hiliselt mandri põhja- ja lääneosas mereäärsete

alade salumetsades. Kui külva-te tema seemned aeda, tuleb tea-da, et karulauk kasvab hästi kraavikaldal, niiskemates pai-kades, põõsaste või puude all, aga talub ka vähest päikest. Ku-na karulauk kuulub kolmanda kategooria kaitsealuste taimede hulka, siis teda korjata ja turul müüa ei tohi. Seemneid ja taimi on siiski võimalik saada kas aiandushuvilistelt, turult või seemnepoest. Karulaugu sugu-lasteks on murulauk, küüslauk ja talisibul. Karulaugu lehed meenutavad natuke piibelehe lehti, neil on väga tugev küüs-laugu lõhn ja maitse, ka toime-ainete sisaldus ja mõju organis-

mile on samasugune nagu küüs-laugul. Karulauk on esimene söödav taim – juba aprillis pea-le lume sulamist saab karulau-gu noori lehti lisada salatisse või panna võileiva peale, teha suppe ja ürdivõid, kaunistada

toite jne. Karulaugu lehed on hea turgutusvahend kevadväsi-muses inimesele, need sisalda-vad ohtralt C-vitamiini, karulau-gu sibulal on tugev mikroobide-vastane toime. Karulaugus on lüsiini (asendamatu aminoha-

pe), mis aitab toota kehas kolla-geeni, antikehasid, kontrollib vererasvu, aitab imenduda kalt-siumil. Karulaugus leidub ka lüsotsüümi, mis on looduslik antibiootikum ja säilitusaine, allitsiini (hävitab viiruseid ja baktereid), C-vitamiini (20 kor-da rohkem kui sidrunis), karo-tiine, mikroelemente ja eeterlik-ke õlisid. Lisaks sisaldab karu-lauk orgaanilisi väävliühendeid, tänu millele on taimel nugiliste- ja mikroobidevastane toime, pu-hastab seedesüsteemi ja verd tä-nu folatsiini sisaldusele ning soodustab vereloomet ja raku-kasvu.

Murulauku on kasutatud skorbuudi, ateroskleroosi kor-ral, mao- ja soolestiku puhasta-miseks. Välispidiselt nahalöö-vete, psoriaasi ja mädaste na-hahaiguste raviks, reuma ja po-dagra raviks.

Kuivatades kaotab murulauk raviomadused, kuid sobib mait-setaimeks. Teda saab soolata ja marineerida, teha pestot ja ürdi-võid - tervisetoitudeks on ta suu-repärane materjal.

Umbrohi sünnib patta panna Järgnevalt mõned kevadised retseptid. Kevadel sobivad suhu pista noored rabarberilehed, võilillelehed, spargli noored võrsed, noored nõgesed, naat, jänesekapsa lehed ja õied Magustoite ja kooke võib kaunistada aed- ja mets-kannikese ning priimula õitega.

Pärast pikka talve on ahvatlevad suhu pista isegi esimesed rohulibled. Värsket salatit pole tarvis ilmtingimata ostma tõtata – kevadel sobivad toiduks kasutada mitmed umbrohud ja metsataimed, muu hulgas vitamiinirikas karulauk.

Karulaugulehti peab kindlasti korjama enne taime õitsemist.

fOTO

: IN

TE

NE

T

Karepa ravimtaimeaia tervislikud toidud. fOTO: KATRIN LuKE

Allikas: maa.planet.eeVõilillesalat100 g võilillelehti, 30 g kreeka pähkleid või päevalille-seemneid, 15 g mett, 1 sl toiduõli

Võilillelehed pesta ja peenelt hakkida, lisada purusta- �tud pähklid, mesi ja õli, kaunista võililleõitega.

margit Veromannrohenäpp

mis oleks elu ilma lõhnade ja erinevate maitse elamusteta? võimalik, kuid ilmselt igav. maitsetaimi on kasvatatud aastasadu ja –tuhandeid, eesmärgiks nii tervislikkus, maitseelamuste pakkumine kui ka kallihinnalise soola asendamine toidus.

maitsetaimi saab kasvatada toas lillepotis, rõdul või terrassil. suurt aeda ilmtingimata omama ei pea. kokale on maitsetaimed sama olulised kui muud toidu komponendid, soola lisada ei ole mingi kunst, kuid maitsetaimede omaduste peen tundmine aga teeb kokast gurmeekoka.

eestlastele on maitsetaimed alles suhteliselt uus maailm. vanad eestlasted kasutasid toidu maitsestamiseks soola, harva otsiti aromaatseid taimi toidu sisse panemiseks metsast või niidult. vähehaaval hakati kasutama vorstirohtu ehk punet, liivateed, korjama kibekaid ja lõhnavaid taimi. till ja petersell jõudsid eestlaste toidulauale alles eelmisel sajandil.

kõige lihtsam on maitsetaimede kasvatamist alustada vähenõudlike püsikutega. kes meist ei teaks, et kui oled soetanud piparmündi, oled sellega saanud endale palju ruumi nõutava sõbra (või ka vaenlase) – taim hakkab juba järgmisel aastal laiutama nii sinu maasika- kui ka lillepeenras. muidugi, vaid juhul, kui tingimused on tema jaoks hästi soodsad, teisisõnu – kui on piisavalt niiske ja rammus muld.

hästi edeneb aias ka murulauk, kes kasvab hästi nii kiviktaimlas kui varjulisemas paigas, koduselt tunnevad end peagi pärast istutamist või külvamist ka sidrunmeliss, koriander ja pune. loomulikult peab ikkagi teadma, kas maitsetaim vajab kuiva või niisket kasvukeskkonda, päikest või varjulisemat aiasoppi. algaja aednik võib julgelt katsetada ka lavendli, aed-liivatee, aed-harakputke ja basiilikuga.

seda, kas taimele tema kasvukohas meeldib, näeb üsna ruttu taime välimusest – kui ta ikka kidub, tuleb vahetada kasvukohta. toas on maitsetaimedele siiski ehk liiga pime, hea oleks suvel neid ikkagi õuetingimustes kasvatada. või siis toas akna peal, see aga nõuab pidevat hoolt ja kastmist ning tihti ka ereda päikese eest varjutamist. ikkagi on enamik maitsetaimi vastupidavamad kui potililled ning nende kasvatamisega, olgu siis toas või õues, saab hakkama igaüks.

lisaks maitseelamustele pakub maitsetaimede kasvatamine ka silmailu ja annab positiivseid emotsioone. ning lisaks sellele, et maitsetaimed on tervislikud, ei ole vajadust toitu liigselt üle soolata – paned näpuotsaga tilli, kübeke koriandrit, pisut basiilikut ja toit maitseb hoopis uutmoodi.


JaanuS VieSeloomuliku eluviisi edendaja

tundub uskumatu, kuid see on võimalik. Kasvata-des köögivilju paljas mul-

las, vajavad need lisahoolt. Tai-mi on vaja kasta ja rohida. Tekib vajadus lisatoitainete – väetise, komposti, sõnniku järele. Kasu-tades põlluviljeluseks aga põh-ku, heina või mõnda muud taimset materjali, ei pea me toi-dutaimede eest nii palju hoolit-sema – umbrohi ei voha, säilib mulla ühtlane niiskus ning sel-les lagunevad ühtlaselt orgaa-nilised ained.

Parim on mullapeenrad kat-ta kaks aastat lageda taeva all kõdunenud põhuga. Taimede kasvu kiirendamiseks tuleb kül-vata seemned mulda ja asetada põhk peale alles pärast taimede tärkamist. Kui taimed on piisa-valt tugevad, saab need ümbrit-seda paksema põhukihiga, eemal dades enne umbrohud.

Põhukasvatuseks sobib ena-mik puu- ja juurvilju ja marju. Laotades iga aasta ümber õuna-puu või mustsõstrapõõsa pak-su põhukihi, saame aasta-aas-talt mulda viljamaks muuta. Nt on maasikad saanud põhu jär-gi oma inglisekeelse nime «põ-humari» (straw – põhk, berry – mari).

Kõige lihtsam on põhukas-vatust õppida kartuli või spina-tiga. Enamasti kasvavad need ka uudismaal edukalt. Kartulit võib proovida kasvatada ka ai-nult niiske põhu all, siiski muu-dab toitainetevaegus saagi siis üsna väikseks.

uudismaa tRaktoRi või labidajõu abita

Põhu abil saab rajada uudis-maad edukalt ka maad kaeva-mata. Hein niidetakse, kaetak-se heinamaa papi- või ajalehte-de kihiga ning lisatakse papile kõdusõnnikut või kompostmul-da. Kõige peale asetatakse ca 15 cm paksune põhukiht. Mõni-kord niisutatakse papialune pinnas varem vere või loomsete jääkidega. See kiirendab vih-mausside ja mikroorganismide vohamist.

Esimesel aastal istutatakse põhuga rajatud uudismaa peen-rale taimi, mis on mullastiku suhtes vähem nõudlikud ja mis jäävad enamasti ellu ka raske-mates oludes. Levinumad esi-

mese aasta kultuurid on kartul, maapirn või näiteks mullapal-liga istutatud spinat. Puistates pealmisse põhukihti mullariba, on võimalik ka uudismaa põhu-peenrasse külvata juba esime-sel aastal. Isegi neil, kes eelis-tavad mustamullapeenraid, ta-sub sügistalvel peenrad katta puulehtede, sõnniku ja kõige peale asetatud põhukihiga. Nõnda talitades saab suurenda-da peenramaa huumusekihti ehk toita mulda. Viljakas muld, vähem kahjureid, suuremad viljad!

peenRakatteks so-bivad ka hein, puu-lehed ja oksapuRu

Põhu asemel võib kasutada ka heina või nt puulehti või ok-sapuru. Hein võib teatavatel tingimustel taimed jätta liig-niiskuse kätte või üle kuumene-da. Samas laguneb hein kiire-mini ja taim saab toitaineid ju-ba esimesest aastast alates. Puulehed aga võivad paksu ki-hi korral jätta mulla õhuvae-seks, õhukese kihina on lehed hea väetiseallikas.

Oksapuru aitab samuti umbrohtu tõkestada ja hoiab ühtlast niiskust. Samas liigne süsinikukogus ja okaspuude rohke vaigusisaldus võivad peenra ajapikku tasakaalust välja viia.

Parim peenrakate on ikkagi põhk. Põhk laguneb kiiremini kui puit, on õhulisem ega tekita mullas liigniiskust ja õhuvae-gust. Põhku, heina, puulehti ja oksapuru kombineerides saab kasutada erinevate materjalide tugevaid külgi.

Põhukasvatus sobib julgete-le, kes otsivad looduslähedase-maid ja lihtsamaid meetodeid taimekasvatuses. Tõenäoliselt on põhukasvatuse rakendamine suurtootmises raskem. Tradit-sioonilisel mustal mullapeenral on oma plussid – päike soojen-dab tumedat pinda kiiremini, vihmaperioodil aurab liigniis-kus välja, peenra kogupinnast on ülevaade (ükski umbrohi ei jää märkamata). Samas teeb ro-himise vähenemine, kastmisva-jaduse puudumine ning mulla-viljakuse pidev kasvamine põ-hus kasvatamisest jätkusuutliku maaviljelusmeetodi.

Vt veel ideid loomuliku eluviisi kohta: www.juured.ee

Köögivili kasvab edukalt ka põhus!

PõhuGA TAIMEKASVATuSEKS:

valmista mullapeenar.1. külva seemned mulda.2. ümbritse istutusvagu hõredalt kõdupõhu või kompostiga, et säilitada 3. niiskust ja toitaineid.ümbritse tärganud ja piisavalt tugevad taimed paksema põhukihiga.4. vihmaperioodil võid vähendada põhu paksust ja suurendada seda 5. põuasel suvel.sügisel lisa peenrale paksem põhukiht.6.

uuDISMAA RAJAMInE PõhuGA:

Niida.1. niida hein ja jäta niide maha.Paber.2. kata heinamaa kartongi või mitmekordse ajalehekihiga.Sõnnik.3. kata paberikiht toitainerikka materjaliga (kõdusõnnik, kompost või muld).Põhk.4. kata peenar põhuga.Istuta.5. istuta ettekasvatatud taimed mullapalliga kõdusõnnikusse. kartuli puhul tee tokiga auk paberikihti ja pane kartul mulda.sügisel lisa põhku.6.

TEE ISE KõRGPEEnAR

Margit veromann, teemalehe toimetaja

kõrgpeenra tegemine on lihtne, kuid aeganõudev. kõrgpeenart sobib ehitada eelkõige niiskesse paika. kõrgele tõstetud peenrapind on kuivem ning see soojeneb kiiremini. kõrgpeenraga saab luua taimedele ka eritingimusi, rajades sinna näiteks alpinaariumi või turbapeenra. selles kasvavad hästi maitsetaimed, lilled, köögiviljad, maasikad.

tarbetaimede kõrgpeenar on oma olemuselt nagu kompostikast, ainult peenra välimusega. kuna peenrapind on tõstetud kõrgemale, peab põuasel suvel jälgima, et muld läbi ei kuivaks – kõrgpeenar, mis on kevadel parajalt läbi märgunud, ei vaja erilist kastmist, aitab ka, kui tärganud ja veidi sirgunud taimedele vahele laotada põhku, niidetud muruhaket või muud multši, mis hoiab mulla niiske.

kõrgpeenar ehita nii: kasuta kõrgpeenra servadeks loodusliku immutusvahendiga töödeldud laudu, prusse, palke või ka muud materjali, näiteks telliseid, maakive, väikeblokke jne. serv on peenrale oluline selleks, et selle sisu koos püsiks. kõrgpeenra võib teha ka ilma servadeta. klopsi kokku või lao kividest nii kõrge peenar, kui aeda sobib või kui suurt arvad täita jõudvat.

kõrgpeenar täida nii: varu aega ja kannatust, sest ka pealtnäha väike ja madal peenar mahutab ootamatult suure koguse komposti ja mulda. laota peenra põhja maapinnale pappi või ajalehti, nende peale viska kruusa, kivikesi, purustatud oksarisu, kõrgema peenra puhul võib põhja panna ka suuremaid kive. edasi täida peenrakast kompostiga, allapoole vähem kõdunenud, peale rohkem mullaks muutunud komposti. pealmine kiht peab olema hea ja rammus muld.

kui soovid peita kõrgpeenra servi, külva või istuta peenra serva näiteks mungalille, pakopat või teisi allapoole rippuvate vartega lilli.

fOTO: INTERNET

Põhu abil saab rajada uudismaad edukalt ka maad kaevamata.fOTOD: JAANuS VIESE



Looduslikust savipinnasest soojust kiirgava välikami-na ehitamine on jõukoha-

ne enamikele. Kamina abil saab sügiseti ja kevadeti laiendada hubast olemist õue, eriti kui val-mistada kamin nn peegeldava-te seintega.

Soojust maksimaalselt pee-geldava kamina ehituspõhimõt-teid kirjeldas Benjamin Thomp-son (krahv Rumford) edukalt ju-ba 18. sajandi lõpul ning tema järgi hakati peegeldavate sein-tega kaminaid nimetama Rum-fordi kaminateks.

Välikaminaid, sh ka Rum-fordi stiilis, on võimalik ehitada ainult looduses leiduvatest ma-terjalidest – savist, liivast, kivi-dest, põhust. Kamina vastupida-vuse suurendamiseks tasub ka-mina südamikus kasutada siis-ki ka šamott-tellist või vana põ-lenud tellist. Kamina ülemist osa, sh osaliselt ka korstnat, võib aga voolida savi-liivast. Vä-hem kuumenevates kohtades saab savi-liivale lisada arma-tuuriks põhku.

Kui tellistest kamina ladu-mine on raskem neile, kes enne müüritööga pole kokku puutu-nud, siis maakivist või savilii-vast kamina ehitamine nõuab vaid täpset ettekujutust töötava kamina kujust. Pea meeles, et kamin vajab kaitset sademete eest (varjualust või väikest ka-tust).

saviliiva segu valmistamine

Vajad jämedamat, kuni 5 mm jämedust liiva ja savi. Liiva-na võib kasutada ka sõelutud kruusa. Savi võib pärineda loo-dusest, enamikes Eestimaa pai-kades on maa sees saviliiva või savi. Võid kasutada ka poes müügil olevat savipulbrit.

Sobiva konsistentsiga segu

Välikamin looduslikest materjalidestEhITA RuMfORDI STIIlIS VälIKAMIn:

tee kaminale aluspind. selleks eemalda muld ja kaeva, kuni jõuad 1. kõva pinnaseni – umbes 50 cm. täida tekkinud auk kivide ja jämeda liiva seguga või killustiku-kruusaga. lisa õhuke kiht savi-liiva mörti. aseta mördile tellised, moodustades 2. kamina põranda.ehita serva peal olevatest tellistest kamina seinad.3. vooli saviliivast tagumine kaldsein koos kaelalukuga ja küljed.4. tee painutatud okstega kaminavõlvi makett (see võib hiljem ära 5. põleda, õhukesed oksad võivad jääda segu sisse). vooli kaminale võlv savi-liiva-põhu segust või kasuta metallist sillust.

nb! segu peab olema oluliselt savikam kui tavaline saviliiva segu.vooli korstna algus savi-liiva-põhu segust. paigalda metallist korsten 6. (võid selle tellida plekksepalt). korstna mütsiks võid keerata plekktahvli. korstna toru läbimõõdu pindalaks plaani vähemalt 1/10 kamina ava pindalast. kui on piisavalt kõrge ja tulekindlast materjalist varjualune, pole pikemat korstnat vaja, piisab vaid savi-liiva-põhu jupist, mis lõpeb koonuseliselt.ehita kamina väliskest maakividest või savi-liiva-põhu segust. 7. maakivide korral aseta esialgu ilma mördita kahe kivi peale üks kivi (nn 2-1 müürireegel), et kivide vaheline tühemik ei satuks ühele joonele. kui kivi loksub, siis toesta kivikiiluga. kui üks rida on laotud, siis täida kivide vahed ja kõik tühemikud jämedast liivast valmistatud saviliiva seguga (tugevam saab lubjamördiga). Šamott-telliste ja maakivide vahele võid asetada u 3-4 mm kartongi, et vältida erinevat soojuspaisumist.saviliivakamina korral viimistle kamin savikrohviga.8.

Puutuhk on hea väetis, see alandab happesust, meeldib luuviljalistele ja porganditele, karusmarjale, roosidele, ei sobi rododendronile. Juba väikese koguse keemiliste vahenditega töödeldud puidujäätmete põle-tamisel saadud tuhk sisaldab hulga ohtlikke aineid. Kasutagem väetiseks ainult puhast puutuhka!

valmistamiseks tee katsed, se-gu olgu pigem kuiv, kui märg. Valmista tennisepalli suurused katsepallid, surudes palli en-nem ca 50x käte vahel. Lase pal-lidel kukkuda oma puusa kõrgu-selt jäigale pinnale. Vaata erine-vusi. Parim segu on see, mis mõ-raneb veidi, kuid pall püsib koos ja muudab vähe kuju.

savi-liiva-põhu segu valmistamine

Valmista testitud saviliiva segust rammusam ehk saviroh-

kem segu. Lisa sinna põhku, nii palju kui segu vastu võtab, et kõik põhk oleks segus kinni (mitte lahtiselt).

telliste vahelise mÖRdi valmistamine

Kasuta kuni 2 mm liiva. Se-ga puhas savi (vajadusel sõelu) liivaga. Sõltuvalt liivast ja savist on tavaliselt kolde müürisegu vahekorras 1:3 või 1:4. Katseta järele, et segu ei saa liiga ram-mus. Kui jääb kellu külge kinni, siis ongi liiga rammus.

Rumfordi stiilis savi-liiva välikamin.fOTO: JAANuS VIESE


eneLi kägeraianduskonsultant

iga aastaga muutub aias ka-sutatavate väetiste valik poes rikkalikumaks. Müügil on

meie vanavanavanematele tun-tud lihtväetised, keemilised se-gud, viisakas pakendis sõnnik ja lisaks kirevate piltidega erine-vatele taimedele mõeldud väeti-sepakikesi. Kuidas selles virvar-ris küll orienteeruda?

miks on taRvis väetada?

Hea väetamistava ütleb, et mulda tuleks viia tagasi see, mis taimekasvatusega sealt välja viiakse. Kõige lihtsam on teha seda täisväetisega, mis rahul-dab peamised põllukultuuride-vajadused. Paraku ei oska me hinnata, kui palju elupuuhekk, elulõng või marjapõõsas mingit toiteelementi mullast ära on tar-vitanud. Silma torkavad ebaloo-mulikult kollase lehed, kehv kasv ja õitepuudus. Siin tulevad väikeaednikule appi väetised, mis arvestavad rohkem kindla taimerühma vajadusi. Kindlas-ti ei pea ka väetama täisnormi-ga – taimi võib hoida ka kerges näljas.

kas odav ja univeRsaalne on kindla peale minek?

Et kõik roosipildiga väeti-sed on mõeldud rooside ja ka teiste püsilillede väetamiseks, siis kas üks odavam kaasa ja

väetisemure on lahendatud? Tegelikult kulutame sel juhul rohkem raha kui kallist väetist ostes ja seda kasutades vaid kord aastas.

kas oRgaaniline või mineRaalne väetis?

See on taimele täiesti üks-kõik, sest ta omastab toiteele-mendid vaid mineraliseeru-nud kujul. Kasvuks vaja-lik lämmastik kipub looduslikest väetis-test kergesti lendu-ma, põletades tai-mede lehti. Müüt on ka, et mine-raalväetistega väetatud taimed maitsevad nagu nitraadid, kuid orgaanilised väe-tised ei tee mida-gi paha. Paraku on taimel täiesti üks-kõik, millisest algal-likast ta lämmastiku saab. Orgaanilistes väe-tistes on vähem ka taime-dele vajalikke toiteelemente kui mineraalses ja nende kulu ruutmeetrile on tunduvalt suu-rem.

väetiste valik toimeaja jäRgi

Kõige kiiremini on taimede-le omastatavad juba enne mul-daviimist vees lahustatud väe-tised. Nende toime või ka väe-tusaeg on kõige lühem, sest tai-mele antakse korraga vaid väi-

ke kogus toiteelemente. Väeta-da ei tohi kuiva mulda – nii võib taimejuuri põletada. Kastmisel kipume unustama, et taimele meeldiks saada vett korraga rohkem, kuid harvemini, et muld sügavuti märguks. Väetis-elahuseid (Substral MiracleGro pulberväetised) kasutatakse

tihti ka lehe või okka kaudu väe-tamiseks – nii on võimalik kii-resti taastada taimede kasvu-häireid.

Vanema põlvkonna mine-raalväetistest on toiteelemendid kättesaadavad taimedele 2-4 nä-dala jooksul ja eeldavad kordu-vat väetamist taimede heaks kasvuks. Kõige probleemsem ja puuduolevam toiteelement mul-las on lämmastik, mis tekib or-

gaanilise materjali lagunemisel. Pisut tuleb seda juurde vihma ja lumega, kuid see uhutakse mul-last minema samuti vihmaga. Sestap on välja töötatud pika-toimelised väetised.

Kaasaegsetes mineraalväe-tistes on muudetud lämmastik keeruliste protsessidega taime-dele kättesaadavaks pikema aja

jooksul. Tõeline edasimi-nek väetiste tootmises

on aga osmocote-väe-tised, kust toiteele-

mendid väljuvad üksnes piisava niiskuse ja soo-juse koosmõjul, tagades taime-dele vaid kas-vuaegselt väe-tamise. Olemas on kuni 36-kuuse toimega

väetised.Mida annab

pikatoimeliste väe-tiste kasutamine?

Nähtav vahe on kind-lasti muru väetamisel.

Kasutades kevadväetist vm nn tavalist muruväetist, kasvab muru lopsakalt. Samas tõuseb mullas järsult soolade hulk. Kui muld pole piisavalt niiske, tai-me juurestik hukkub. Pikatoi-melised väetised tagavad taime-de tagasihoidlikuma rahuliku kasvu ja pööravad tähelepanu pigem taimede üldarengule. Tu-gevam juurestik ja parem lisa-võrsete moodustamine annavad põuakindlamad taimed.

Väetis on taime toit hEA TEADA

okaspuude väetamine on vajalik kindlasti pärast taimede istutamist paaril-kolmel aastal. edasine väetamine on vajalik kiiremakasvuliste hekielupuude korral ja kindlasti kui tegu on liivaste ja väheviljakate muldadega.

väetiste valik on tänapäeval väga lai ja sõltub pigem väetaja harjumustest. pikatoimelised osmocote väetised võimaldavad väetada lihtsalt ka multšitud taimi, tehes ümber puu läbi multšikihi 10-15 cm sügavused augud, kuhu jaotatakse vajaminev väetise kogus kuni kastmiseks-pritsimiseks mõeldud väetisteni välja. väetamisel tuleb alati kinni pidada pakendil olevast kasutusjuhendist. väga levinud on kevadeti okaspuude väetamine «mõrusoolaga» – keemilise nimetusega magneesiumsulfaadiga. «mõrusool» ei aita päikesepõletuse korral, kuid aitab taastada nn talvist luitumist-pruunistumist, mis on tingitud fotosünteesi häirest. magneesiumi puudus mullas on väga erinev – kui harju- ja järvamaal kannatavad puuduse käes kohati rohkem kui pooled põllumullad, siis saaremaal ja lõuna-eestis on sellised mullad pea olematud. magneesiumipuudus ilmneb tihti okaspuudel ja rododel varakevadel (lehtedele tekkib marmorjas muster, lehed kolletuvad roodude vahelt) ja sügisel viljapuudel, sõstardel, vaarikatel peamiselt peale pikemaid vihmasadusid, kui magneesium on kas mullast otsa saanud või taime juureulatusest välja uhutud. koduaias tekitame magneesiumipuuduse tihti tahtmatult ka ise, kasutades igaks juhuks arutul hulgal fosfori- ja kaaliumirikkaid «sügisväetisi».

Rodode jt happelembeste taimede väetamise kohta on arvatud aastaid, et piisab ühest kevadisest väetamisest ja ühest väetamisest.sügisväetisega. aja jooksul on rodode väetised muutunud – õigemini on müügile jõudnud spetsiaalsed väetised, mida tuleks kasutada siiski vastavalt pakendil olevale juhisele. nii on rodode põhiliseks mureks just kasvupinnase happelise reaksiooni tagamine, mida aitavad näiteks hoida just paljud kaasaegsed väetised, näiteks miracleCro Rododendronite ja mustikate väetised.

ww

w.b

iola

n.co

m

“Naabrid lähevad kadedusest ROHELISEKS nagu salatilehed KANA KAKAL!”

Mereadru ja kanakakaga Biolani LOODUSVÄETIS on kõiki vajalikke toitaineid sisaldav kadestamisväärselt hea väetis taimedele.

Tasakaalustatud kasvamiseks vajavad taimed palju toitaineid. fOTO: INTERNET

fOTO

: BIO

LA

N

kloroos – raua- ja magneesiiumipuudus rododendronil.



Lõhnatut kuivkäimlat on lihtne ehitada. Rajades kuivkäimla kooskõlas loo-

duse seaduspäradega, hoiame keskkonna puhtana. Kasutades kuivkäimlas või WC-s vett, suu-rendame oluliselt väljaheidete lagunemiseks kuluvat aega.

Katsed tõestavad, et WC-st alla lastavad väljaheited lagune-vad veekeskkonnas umbes 20 korda aeglasemalt ning lisaks on seal ka ligi 10 000 korda roh-kem ohtlikke baktereid võrrel-des kuiva käimlaga. Ometi rajab enamik uue maja omanikke en-dale koju WC. Sageli on siin põh-juseks mugavus ja näiline puh-tus – «kraam» uhutakse veega minema ehk probleem delegee-ritakse. Tegelikkuses võib kuiv-

käimla olla sama lõhnatu ja meeldiv kui WC. Oluline võtme-tegur on siinkohal seotud just sõnaga «kuiv».

Segunõuga kogumiskastiga, lõhnatu ja meeldiv kuivkäimla on sobiv lahendus ühele perele. Kogumiskastiks võid kasutada suuri musta värvi ca 80 l suuru-si segunõusid. Lähtuvalt segu-nõu suurusest ehita segunõu peale põrand, kuhu tee istmeku-juline auk. Valminud põranda-le ehita puidust iste, millele võid paigaldada sooja penoplastist istmelaua. Kogumisnõule tee ühele külje alumisse otsa väike auk, kuhu paigalda vooliku kiir-kinnitamiseks liitmik (näiteks vasest ots). Kogumisnõu peab olema veidi kaldu augu suhtes, võimaldades uriinil kogumis-kastist eemalduda. uriin juhi suvel näiteks põhupakki, mis on

osaliselt maa sisse paigaldatud või ka kanistrisse. Paigalda ven-tilatsioonitoru istmest madala-male kogumiskasti kohale. Vis-ka pärast igakordset kasutamist potti süsinikurikast ainet – sae-puru, puulehed, põhk vms.

miks ollakse kuiv-käimlate vastu?

Vanad mälestused haisvatest •käimlatest. Näiteks Eestis suur osa eelmisel sajandil ra-jatud kuivkäimlatest haise-vad, kuna uriin jääb kogumis-kasti ja midagi peale ei visata. Sageli visatakse tänapäevalgi kuivkäimla potti vett, mis vä-hendab heitmete lagunemist veelgi.Hirm, et kuivkäimlatest saab •kõiksugu tõbesid.WC lihtsus kasutajale loob •näilise illusiooni, et ühe nu-pulevajutusega väljaheide kaob.

miks on kuivkäimla ohutu?

Inimorganismist väljuvad •mikroobid vajavad elamiseks meie sees olevaid keskkonna-tingimusi (temperatuur, PH, niiskus). Väljaspool inimese keha hukkub suur osa mik-roorganisme 24 tunni jook-sul.Vaid paar patogeenset mik-•roorganismide liiki suudavad elada väljaspool inimese keha kauem kui kaks kuud.Kui väljaheidete hunnik saa-•vutab 55°C kolme päeva jook-sul, siis hävivad kõik haigust

tekitavad mikroobid. Kuiv-käimlas kerkib temperatuur komposteerimise käigus üsna lihtsalt, kui on loodud sobiv keskkond.

Kuivkäimlas toimuv hapniku-•rikas (aeroobne) lagunemis-protsess on ligi 20 korda kii-rem kui hapnikuvaene (anae-roobne) protsess.

Teeme ise lõhnatu ja meeldiva kuivkäimla

mootorid:15hp - 24hp v-twin

niitmiskiirus:kuni 12.1 km/h

3 aastat limiteeritud garantii

lõikeseadme lülitus: elektriline

Forgarden OÜ www.toro.ee e-mail: [email protected] tel.: +372 600 4975

Tänu taga asuvale mootorile on hästi nähtav eesolev niiduala ja võimali-kud takistused.

2 eri sõidukiirus režiimi. Ei muuda terade või mootori kiirust. Niitke suurt avatud ala suurel kiirusel või kasutage väiksemat kiirust manööverdamiseks.

Toro TimeCutter on nii manööverdusvõimeline, et sa võid oma senise muru niitmise aja poolitada ! Spetsiaalselt projekteeritud kiireks, teovõimeliseks ja kõrgkvaliteediliseks niitmiseks

Null-raadius tehnoloogia abil võite kerge vaevaga niita puude, põõsaste, peenarde ja teiste niidu-alal olevate objektide lähedalt.

lõikeorganid:82-137cmmutš+külgväljavise

Kaks lihtsasti kasutatavat juhtimiskangi asendavad murutraktori juhtimis-seadmeid – rooli, gaasi-pedaali ja pidurit.

Konstrueeritud niitma kiiremini ja efektiivselt

hEA TEADA

kuidas tagada aiajäätmete kiire kõdunemine?

aiajäätmed kõdunevad kiire-mini kompostris kui avatud kompostikastis. kompostimi-ne on hõlpsam, kui kasutusel on kaks kompostrit. sellisel juhul jõuab kompost ühes kompostris teise täitmise ajal valmis küpseda. komposti li-samist alustatakse õhurikka aluskihi laotamisest. kom-postri täitmisel peab meeles pidama kolme reeglit: kohe-vus, niiskus ja toitained. komposti segatakse üks või kaks korda aastas, et kom-postri servades olevad mitte-lagunenud osised kanduksid kõige kuumemasse kohta kompostri keskel. komposti-mine katkeb, kui jäätmed on liiga kuivad, seetõttu tuleb kompostisegu vajadusel kas-ta. aiajäätmete ja eriti sügisel langenud lehtede komposti-misel tuleks kompostile prot-sessi kiirendamiseks toitai-neid lisada. aiakomposter jäätub talvel, kuid kevadel kompostimine jätkub. jäät-med küpsevad aiakompost-ris kompostmullaks umbes 1–2 aasta jooksul.

Allikas: Biolan

Kuivkäimla Piusal. fOTO: JAANuS VIESE

JOO

NIS

: JA

AN

uS

VIE

SE


Lembit kaarna aednik, aed-päevaliiliate kollektsionäär

aed-päevaliilia kohta on kombeks öelda, et see aiailu taim on hooldusva-

ba. Tegelikkuses oleks täpsem kasutada mõistet «hakkamasaa-ja». Päevaliilia kasvatamist võib võrrelda kassipidamisega – see loom kõnnib teatavasti omapead ja saab ise hakkama, kuid hoo-litsusega läheb looma karv siid-jalt läikima, nurrumine võtab tuurid üles ja nähtuvad muud kassilikud omadused, mis mui-du ei avaldu. Päevaliiliaga on samuti, taim võib iseseisvalt üs-na hästi hakkama saada, eriti kui kasvukoht taimele sobib.

oskuslikul hooldamisel kaunim ja elujõulisem

Mis on aed-päevaliilia hool-damise peamised võtted? Es-malt tuleb valida taimele sobiv kasvukoht – see olgu pigem päi-keseline, pinnas parasniiske või pigem niiskemapoolne. Keskmi-se viljakusega tavaline aiamuld on piisavalt hea, savikas muld

hoiab paremini niiskust. Pinnas kasvukohal tuleks enne istuta-mist sügavalt läbi kaevata ning puhastada umbrohust. Istutada võib päevaliiliat praktiliselt igal ajal, kui ta parajasti ei õitse. Pa-rem on seda teha kevadel, kuid igihaljaid sorte võib ka septemb-ris istutada. Istutusauk olgu pii-savalt avar. Istutamiseks tuleks valida pilves, veel parem – vih-mane ilm. Kastmisel on üks ja väga selge seisukoht: õigesti va-litud kasvukoha korral puudub vajadus päevaliiliaid igasuguse suve korral kasta. Kui siiski sel-gub, et taimede hukkumise väl-timiseks tuleb neid kasta, siis tuleb seda teha väga põhjalikult – 20-30 liitrit vett taime kohta.

Kasvuaegse hooldamise tähtsamaid võtteid on umbroh-tude kitkumise kõrval ka taime-puhmiku väetamine. On kahe-suguseid arvamusi: väetada või jätta see tegemata. Aed-päeva-liiliate väetamise kuldreegel on sõnastatud nii: kindlasti väeta-da, kuid pigem vähem kui üle-aru. Liigne toitainete, iseäranis lämmastiku rohkus kasvuala pinnases muudab päevaliilia loiuks õitsejaks. Liigselt lopsa-ka taime talvekindlus on keh-

vem. Pisut nälga kannatav päe-valiilia on parim õitseja ning hea talvituja. Oskusliku hoolda-misega avalduvad päevaliilia sordiomased õiemustrid ilmeka-malt, õievärvid on intensiivse-mad, õitsemise aeg on pikem ja taim tervikuna elujõulisem.

Viimasel ajal on päevaliilia-

te vaenlaseks saanud liilia pahksääsk, kes muneb oma mu-nad taime õienuppudesse, kus hakkavad seejärel arenema pu-tukavastsed. Sellised nupud tunneb ära paksenemise järgi. Tuleks omavahel võrrelda sama taime normaalselt arenenud nuppu ja nõnda tuvastada hai-ged. Nakatunud õienupud tu-leb ära korjata ja utiliseerida või põletada.

sobib paljude püsikutega

Aed-päevaliiliad on pikaea-lised püsililled, mis jäävad sa-male kasvukohale paljudeks aastateks järjest. Seepärast tu-leb istutamisel arvestada piisa-va, lähiaastatel vajaliku kasvu-ruumiga. Istutades esimesel aastal noori taimi, ei pruugi need samal aastal õitseda.

Taimepuhmas kasvab aasta-aastalt suuremaks, ning iga aas-taga muutub ka õitsemine rikka-likumaks. Kuni noorte taimede ümber on tühja ruumi, võib päe-valiiliatele naabriteks sokutada sibullilli, nt krookusi ja tulpe, mis enamasti õitsevad kevadel ja varasuvel, kui päevaliilia al-les kasvuhoogu kogub. Samuti sobivad päevaliiliate kõrvale gladioolid, mille õitsemine jääb hilissuvesse ja noorde sügises-se, kui päevaliilia on oma õied juba andnud.

Püsililledest naabrite puhul tuleks arvestada eelkõige kasvu-nõuete sarnasusega. Siilküba-rad, heleeniumid, pojengid, päi-kesesilm, sügisastrid jpt võiksid olla päevaliiliate head naabrid. Loomulikult on tõeliselt hea kombinatsiooni saamiseks vaja arvestada naabertaimede õitse-misaja, kasvukõrguse, õite vär-vi jpt asjaoludega.

Aed-päevaliilia on ka ise suurepärane naa-ber. Ta sobib kasva-ma mitmesuguste põõsaste ja madala-kasvuliste puude lä-hedale, murusse nii grupiti kui soolotai-mena, erineva kuju ja koosseisuga istutusala-

dele, jalgradade äärde mada-laks rohtseks hekiks ja palju-desse teistesse mõnusatesse paikadesse.

Tõsi on see, et päevaliilia üks õis õitseb vaid ühe päeva. Kurvastamiseks ei ole aga põh-just, sest järgnevatel päevadel puhkevad uutest nuppudest üha

uued õied. Seetõttu on väga olu-line kasvuaegne hooldusvõte äraõitsenud õite eemaldamine iga päev. Sellega saavutame is-tutusala hea väljanägemise. Vaid siis, kui on tahtmine seem-neid saada, tuleks närbunud õied alles jätta, et seemned saaksid küpseda.

Aed-päevaliilia – kaasaegse maakodu vapilillAed-päevaliilia on kultuurtaim, mis sobib suurepäraselt kuuluma looduslähedasse keskkonda ja maastikupilti ning hästi ka maakodu juurde. Miks ei võiks just aed-päevaliilia olla kaasaegse maakodu vapilill?

Tigude vastu aitab lubja, muna-koorte, liiva või tuha puistamine peenarde vahele ja taimede ümber. Hoia aed kolist puhas. Tigude vastu aitab ka orasheina kasvatamine ja selle hakke puistamine aeda. Aitavad ka killustik ja kohvipaks. Teod ei salli tammelehti, mündilisi, koirohtu, sõnajalalehti, soolikaroh-tu, punet ja nõmmliivateed.

Aastaringselt töötava Biolani KIIRKOMPOSTERIGA saad kadestamisväärselt head komposti oma taimedele.

“Naabrid lähevad kadedusest ROHELISEKS nagu salatilehed isevalmistatud KOMPOSTIL!”

ww

w.b

iola

n.co

m

Päevaliilia Autumn Red'i kasvukohaks sobib nii täispäike kui poolvari.

Happy Returns on kanaarilinnukollaste lõhnavate õitega ja pika õitsemisajaga vastupidav sort.

Jnta on eksklusiivne Lätis aretatud sort mis õitseb rikkaliku puhmana.

fOTO: INTERNET

fOTOD: OÜ AIASÕBER



Jaan LuSikaSOÜ Reginett

kas on usutav, et ühel het-kel pole teie aiahooldus-vahendite hulgas muru-

niiduki tarvis kanistrit bensiini-ga, õlinõud ega aianurgas kolle-tamas niidetud muru kuhjake-si? Ja mis kõige ärevam – teie naaber naeratab puhkepäeviti teesklematult siiralt ning samas veidi süüdlaslikult, enne kui oma murumasinale hääled sis-se lööb. Töö vajab tegemist. Naabril ju muru niidetud.

Palun väga – täna on see täiesti reaalne. Teie teenistuses on robotniiduk. Veidi kohmakas sõna, ehk leidub varsti ka suu-pärasem nimi, kuna robotniidu-kite edaspidine levik on sama reaalne nagu elektriautodel.

Robotniidukite tootjaid on laias maailmas mitmeid. Siinko-hal saan jätkata vaid Husqvar-na AB robotniidukitele hinnan-gu andmisega, kuna teiste kau-bamärkide all toodetavaid ma-sinaid olen vaid suurtel aian-dusmessidel messiboksides toi-metamas näinud.

Robotniiduk on elektrimoo-torite jõul liikuv ning seega vaik-ne ning keskkonnasõbralik. Energiatarbimiselt vägagi taga-

sihoidlik, täiesti võrreldav ühe valgustuspirni energiakuluga. On mudeleid, mille akud saavad päikesepatarei abil lisatoidet päevavalgusest. Lõikesüsteem koosneb kolmest või viiest pöör-levast pisikesest lõiketerast. Lõi-kelaius jääb 17-32 cm vahele. Sa-muti on muudetavad soovitud lõikekõrgused.

Robotniiduk liigub pRogRammeeRitavalt

Niiduki töö on programmee-ritav ja ta võib vabalt ka öösel toimetada, vajadusel kuni 7 päe-va nädalas. Samuti ei pelga nii-duki korpus vihma ega päikest. Ning mis kõige üllatavam, niidu-ki maastikutaluvus on väga hea.

Kuni 35% kalded ei takista niit-mist. Meenutan, et enamuse ta-vaniidukite ja murutraktorite lu-batud kalle on niitmisel 15%!

Suured veorattad tagavad haakumise ka libedal pinnasel. Masinate kaal algab 7 kg.

Väga oluline osa on niiduki

oma kodul ehk laadimisjaa-mal. Enamus mudelitest on suutelised vajadusel sin-na iseseisvalt kohale sõitma. Laadimisjaa-mas niiduk «puh-kab» ehk tangib akusid. Võimalik niitmisaeg sõl-tub niidetava muru omadus-test, maapinna reljeefsusest ning aia keeru-kusest. Just vii-mane on põhjus, mis sunnib mui-du nii lihtsa masi-na esmakordsel paigaldamisel spet-sialisti abi kasuta-ma.

Kui teie koduaed on väga lii-gendatud – aiateed, lillepeen-rad, erinevad veesilmad ning hooned, vajab robotniiduki pai-galdus veidi põhjalikumat ette-

valmistust. Eelkõige ikka seepärast, et kodust pikemat aega eemal olles leiaksite naastes eest hoolitsetud mu-ru, mitte kõige kaugemasse aianurka rohu sisse jäänud abitu niiduki. Kui paigaldus on kord optimaalselt teosta-

tud, ei pea te seda enam ümber tegema.

Mis kavalusega eristab ma-sin ristikheina maikellukestest, mille õitsemist te oma aias nii ootate? Lõhnatundmiseni asi siiski veel jõudnud pole. Kogu robotniiduki abil niidetav ala

piiratakse peenikese piirde-kaabliga, samuti kõik veesilmad ja lillepeenrad. Kaabel võib ol-la nii muru pinnal kui ka kergelt maa sees. See kaabel aitab nii-dukil taibata niidetava ala õi-geid piire väga lihtsalt.

Suuremate liigendatud ala-de puhul kasutatakse ka juht-kaableid, mille abil robotniiduk leiab kergemini tee laadimisjaa-mani. Ka need kaablid asuvad kas vastu maapinda või kergelt maapinna sees.

nagu Rohtu näksiv lammas

Kuid kõige suurem võlu pei-tub siiski lõikesüsteemil. Kuna robotniiduki tera teeb tänu tihe-dale töötsüklile lühemaid ma-halõikeid, siis väikesed rohulib-

led muutuvad kiiremini väeti-seks ning sammal taandub. Siin tulebki hea võrdlusena meelde rohtu näksiv lammas, keda saab pidada robotniiduki elavaks prototüübiks. Ideaalne muru ta-gatakse, lõigates korraga vaid natukene, ent samas pidevalt ja ebakorrapäraselt.

Ei tohi aga jätta arvestama-ta, et ka robotniiduk on teatava ohu allikas. Kuigi lõiketerad pöörlevad välisservast kaugel ja robotniiduk töötab väga väike-sel võimsusel, võivad selle terad olla ohtlikud, kui sõrmed või paljad varbad jätta tera ette. Niiduki maapinnalt ülestõstmi-sel või ümberminekul lülitub lõiketera turvakaalutlustel au-tomaatselt välja.

Kui robotniiduk peakski

koera või kassiga ootamatult kokku põrkama, on puude õrn ja vaevalt et põhjustab mingitki kahjustust, niiduk muudab ko-he ka suunda.

Ja veel üks oht – see niidu-masin võib sõltuvust tekitada ning nii usaldate ühel hetkel te-ma targale protsessorile oma te-lefoninumbri. Otseseid kõnesid olukorrast koduaias ta siiski ei saada, SMS-e saadab aga vaja-dusel küll.

Et robotniidukil on ka PIN kood, vargaalarm ja soovi kor-ral ka GPS, ei pane tänapäeval enam kindlasti imestama.

Kui olete robotniiduki oma-nik, siis muretut suveaega, tal-vise heinavaru pärast te selle «lamba» puhul muretsema ei pea!

iLammas aias

VAnAMETAllI EEST SAAb TAAS RAhA

katja LjubobratetsblRt grupi kommunikatsiooni direktor

aprillist alates viib kodumaine vanametalli käitleja vakaru Refonda läbi järjekordse kevadise kokkuostu-kampaania, mille käigus käitleja maksab vanametalli eest raha ja teeb annetuse eestimaa looduse Fondile. tänavune kampaania on eriline – iga kogutud ja kok-kuostu toodud vanametalli tonni eest annetatakse eestimaa looduse Fondile kaks eurot ning lüüakse kaasa üleriigilistes talgutes teeme ära 2011. taoline koostöö on märgilise tähendusega – aidatakse eesti-maa metsaalused ja kodumajapidamised vanametal-list puhastada ning loodust hoida. jätkatakse ka tra-ditsiooni – iga eestimaalane, kes esindusse vaname-talli toob, saab lisaks hinnakirjajärgsele tasule rahalise boonuse. eripakkumisi on ka ettevõtetele. iga toodud musta metalli tonni eest makstakse 10 eurot, iga värvilise metalli tonni eest 30 eurot. tuua saab kõike, alates vanadest autodest, radiaatoritest, gaasipliitidest ja kärudest, lõpetades labidate ja lusikatega. kui on kahtlus, kas mõnda eset võib kokkuostu viia, saab teavet lühinumbril 1817. kampaania kestab 31. maini.

vakaru Refonda on kontserni blRt grupp tütarettevõte, mis tegeleb musta ja värvilise metalli kokkuostu, töötlemise ning müügiga, samuti laevade utiliseerimisega. ettevõte esindused asuvad tallinnas, tartus, Rakveres, pärnus, türil, kohtla-järvel, narvas ja võrus.

Oleme avatud:tööpäeviti 9.00 – 18.00

laupäeviti 9.00 – 15.00

Mais kapühapäeviti 9.00 – 15.00

EESTIMAISED ISTIKUDRMK Tartu puukoolist − aednikele rõõmuks!

RMK Tartu puukool, Rõõmu tee 1, Tartu www.tartupuukool.ee

Kui robotniiduk peaks koera või kassiga ootamatult kokku põrkama, on puude õrn. fOTO: HuSqVARNA

Mis kavalusega eristab masin ristikheina maikel-lukestest, mille õitsemist te oma aias nii ootate?

Muruniitmine aias võib olla pärast lumerohket talve tõepoolest meeldiv, aga mingil hetkel muutub see ikka kohustuseks, millest sooviks kiiremini ja kergemalt vabaneda.


KAARE TEE EHITUSMATERJALIKESKUS Espak AS, Tallinn, Viadukti 42 ESPAK TARTU Espak Tartu AS, Tartu, Turu 24 ESPAK PÄRNU Espak Pärnu AS, Pärnu, Papiniidu 4 ESPAK RAKVERE Espak Rakvere AS, Rakvere, Rägavere tee 42 ESPAK VILJANDI Espak Viljandi AS, Viljandi, Reinu tee 35 ESPAK VÕRU Võru Empak AS, Võru, Kubja 15; Räpina, Pargi 7a; Vastseliina, Võidu 3a ESPAK KURESSAARE Tiir AS, Kuressaare, Uus-Roomassaare 35; Saare maakond, Muhu vald, Piiri ESPAK JÕGEVA Valmeco AS, Jõgeva, Tallinna mnt. 2a ESPAK JÕHVI Taali Ida AS, Jõhvi, Lille 3 ESPAK RAPLA N&N Invest Grupp OÜ, Rapla, Tallinna mnt 3b ESPAK PÕLVA Linaarus OÜ, Põlva, Jaama 16D ESPAK NARVA Espak Narva AS, Narva, Rahu 36a ESPAK PAIDE Paide, Prääma tee 20 www.espak.ee

Muruhari-koguja SP31109murutraktoritele/järelveetav 48”, laius 122 cm, koguja maht 400 l, kaal 39 kg

Järelkäru POLY SP22111kandevõime 295 kg, maht 280 l, tühikaal 24 kg

HIND KLIENDIKAARDIGA

149.-€

2331.34 EEK

Järelkäru SP22101kandevõime 250 kg, maht 250 l, tühikaal 40 kg


119.-€

1861.95 EEK


249.-€

3896.- EEK

Muruhari-koguja SP31105murutraktoritele/järelveetav 36”

laius 96 cm, koguja maht 300 l,kaal 32 kg


199.-€

3113.67 EEK

Murutraktor CASTELGARDEN XD 140 HDmootor B&S P.B.series 3130 AVS 344 cm³, ühesilindriline, 13,5 hjniidulaius 98 cmHydrorattad 15“ x 18“


1745.-€

27303.32 EEK

Murutraktor CASTELGARDEN XDL 190 HDmootor B&S P.B.series 4185 AVS 500 cm³, ühesilindriline, 18,5 hjniidulaius 108 cmHydrorattad 15“ x 18“


2120.-€

33170.79 EEK

Murutraktor STIGA SD 9812mootor STIGA Series 7250 414 cm³, ühesilindriline, 12 hjniidulaius 98 cmmanuaalrattad 15“ x 18“


1356.-€

21216.79 EEK

Kasvuhoone B810alumiiniumkarkass, 4 mm kaheseinaline polükarbonaadist kate,kahele poole avanevad uksed, kaks katuseakent, kerge paigaldadaNB! Kõik hinna sees: alumiiniumkarkass, polükarbonaadist paneelid ja alusTallinnas AS Espak, Viadukti 42 kasvuhoone kojuvedu Tallinna ja Harjumaa piires tasuta. Mujal kokkuleppel.


639.-€

9998.18 EEK

Puulõhkumismasin AEDUR 7T survejõud 7 tonni, halu pikkus

52 cm, 2300 W


349.-€

5460.66 EEK

Puulõhkumismasin AEDUR 4T + alussurvejõud 4 tonni, halu pikkus 52 cm, 1500 W


199.-€

3113.67 EEK

Kasvuhoone JS-GH203Alaius 3000 mm, pikkus 4000 mm, kõrgus 2000 mm, alumiiniumkarkass, 4 mm kahe seinaline polükarbonaadist kate, ühele poole avanev uks, lihtne paigaldada.Tallinnas AS Espak, Viadukti 42 kasvuhoone kojuvedu Tallinna ja Harjumaa piires tasuta. Mujal kokkuleppel.


499.-€

7807.65 EEK

Kasvuhoone JS-GH16Wlaius 2100 mm, pikkus 2500 mm, kõrgus 1630/2500mm, alumiiniumkarkass/PE kate, ühele poole avanev uks, lihtne paigaldada


119.-€

1861.95 EEK

Labidas terav AEDUR B-YY-01fi ibervars

Aiareha univ. AEDUR C-YY-44M 14 piid, puitvars


12.-€

187.76 EEK

Oksakääridfi ibervars


6.50€

101.70 EEK

Oksalõikur

Labidas AEDUR A-YY-01fi ibervars


8.44€

132.06 EEKHIND KLIENDIKAARDIGA

7.30€

114.22 EEK

Kühvel AEDUR A-YY-02


9.78€

153.02 EEK

Kühvel AEDUR B-YY-02fi ibervars


7.93€

124.08 EEK


6.32€

98.89 EEK

Muruluud AEDUR A-LZ 052fi ibervars


4.99€

78.08 EEK

Aiakäärid Premium Mini


3.32€

51.95 EEK

Murureha Premium reguleeritav


7.50€

117.35 EEK

Murureha Premium väike, reguleeritav


3.58€

56.01 EEK

Aiasaag Profi 210 mm kokkupandav


7.93€

124.08 EEK

Aiasaag Profi 300 mmHIND KLIENDIKAARDIGA

9.52€

148.96 EEK

Aiakäärid Premium AL kullinokk 20 mm


5.44€

85.12 EEK

Aiakäärid Premium AL alasi 20 mm


5.44€

85.12 EEK

Oksakäärid Profi kullinokk AL 25 mm


13.20€

206.54 EEK

Oksakäärid Premium kullinokk 40 mm


11.90€

186.19 EEK

Oksakäärid Premium kullinokk alasi 40 mm


8.-€

125.17 EEK

Oksakäärid Premium alasi jõuülekandega 40 mm


7.41€

115.94 EEK

Aiamuld Garden Soil 60 LMuld puude ja põõsaste istutamiseks

HIND KLIENDIKAARDIGA0.04 €/L

60 L2.22€

34.74 EEK

HIND KLIENDIKAARDIGA0.03 €/L

300 L8.25€

129.08 EEK

Aiaturvas 300 L

Universaalne oksalõikur


27.-€

422.46 EEKOksalõikur teleskoopvars


17.-€

265.99 EEK

Fiskars rehade komplekt 135004: 135000 reha vars+135020 murureha+135030 väike murureha+135060 universaalne reha


19.90€

311.37 EEK

Fiskars aiahark 133400


20.50€

320.76 EEK

Fiskars 131410 teravaotsaline aialabidas


20.50€

320.76 EEK

Fiskars universaalne reha 135060


5.65€

88.40 EEK

Fiskars lai murureha 135010


6.54€

102.33 EEK

Fiskars reha vars 135000


6.54€

102.33 EEK


kadri maikoVmaastikuarhitekt, Kiirprojektid OÜ

maastik ei ole lapsele ainult õpikeskkond, vaid see peab pakku-

ma võimalusi mängimiseks nii grupis kui ka eraldi, luba-ma ronida, ehitada, peita. Sel-lepärast sobib laste mängu-keskkonnaks aed, mis on mit-mekülgne, muutuv, mitme meelega tajutav ja elav.

aed kui lapse isiklik sõbeR

Aias peab olema päikest, varju ja tuulekaitset pakku-vaid kohti, erinevaid maasti-kuosi ja taimestikku, sobivad

mänguvahendid, erinevate kattematerjalidega jalgteid ning mitmekesiseid liikumis-võimalusi. Laste mängualal võiks olla võimalus kasutada aastaaegadele omaseid lõhnu, meeleolukalt mõjuksid eriku-julised kivid.

Tervendav mänguala tree-nib lapse kehalist tugevust, parandab ta kujutlusvõimet, iseseisvust ja arengut ning pakub palju eksperimenteeri-misvõimalusi.

mäng aias on seiklus

Laste mänguerinevusi uurinud maastikuarhitekt prof Patrik Grahn, ütleb, et laste mängud sõltuvad palju-

gi keskkonnast. Kui taustaks on palju müra, on mängud lärmakad või hoolimatud, joostakse mõtlematult põõ-saste vahel ning ronitakse puu otsa.

Aeg-ajalt võib mäng olla aga vaikne, peaaegu hääletu. Mõlemal juhul toimuvad kee-rukad mänguprotsessid ja ol-lakse erinevates rollides; aeg-ajalt täitub roheruum seiklus-tega, teinekord vaikse unista-misega.

Mängu seosed inimeste, erinevate objektide ja mater-jalidega stimuleerivad mõtet, keha ja hinge. Laste mängu-ala peab olema turvaline, ins-pireeriv paik, kus ollakse õn-nelik.


milline on tervendav aed? Lühidalt on see ro-heala, mis taastab. Pi-

kemalt seletatuna paik, mis maandab stressi vähemalt ühe meele lõdvestamisega, kui ini-mene vaatab või kuulab, istub, jalutab ja avastab enda jaoks uut. Teraapilises aias on aiaku-jundus valitud teraapia või soo-vitud aia mõju järgi. Aiateraapia käigus paranevad inimese tähe-lepanuvõime ja tuju, aed annab energiat probleemidega tegele-miseks, kergendab oluliste ot-suste vastuvõtmist, võimaldab peatada negatiivsete mõtete tsüklit ja aitab suurendada kont-rolli tegevuste üle.

Aiateraapia puhul on oluline ka suhtlemine, tegevus aias in-nustab rääkima ja koostööd te-gema. Roheteraapia (rõhk on

protsessil) parandab füüsilisi ja kognitiivseid oskusi, toetab emotsionaalset toimetulekut lä-hedase kaotusega, aitab korva-ta puudega seonduvaid vajaka-jäämisi, pakub juhatust elukva-liteeti tõstva uue hobi avastami-seks, aitab parandada sotsiaal-seid suhteid ja paarissuhteid.

Läbi arusaama iseendast, oma emotsioonidest, füüsiliselt, vaimselt ja hingeliselt õpetab te-raapia meile tervenemist. Tai-med seovad oma energiaga bio-loogilist mälu ja stimuleerivad meeli. Lisaks kogetakse aias päikest (helioteraapia), tuult, lõhnu, temperatuuri, taimi, lin-de ja vett.

aiateRaapiat kasutatakse näiteks nendel juhtudel:

Tujulangus. Paljudel on ras-•kusi tujulangusega pimedal aastaajal. Inimesed kannata-vad palju, kui nad ei saa aru,

kuidas nad on seotud loo-dustsükliga. Loodusega seo-tud tseremooniad on ju seo-tud ka aastaaegadega.Üksikud või juurteta inime-•sed. See teraapia on tõhus ka inimestele, kellel ei ole tuge-vaid seoseid oma perekonna ja sugulastega või kes tunne-vad end ühiskonnast isoleeri-tult. Teraapilises aias toimib tugevalt nende inimeste side maaga.

peamised tuju-muutjad aias on:

taimed (puud, lilled, värvid, •aastaaegade vaheldumise peegeldumine)psühholoogiline ja ühiskond-•lik aspekt (rahu, avarus)muu meeltega tajutav (loo-•mad, tuul, värske õhk)visuaalsed väärtused peale •taimede (atraktiivne kujun-dus, erinevad vaated, elemen-did, tekstuuride kontrast jne).

Ruski instituudi laste interaktiivse teraapilise mängu aed1 asub Ameerikas ning on mõel-dud nii füüsilise kui ka vaimse haiguse põdejaile.


eesti aedades kasutatakse üldiselt üsna vähe kuns-titeoseid, skulptuure, sa-

mas on need ühed tundlikui-ma teemaga aiaelemendid, mil-lel on inimestele otsene mõju. Üllatus kunsti näol peaks asu-ma teekonna või roheruumi al-guses nähtaval kohal. Aias ei pea kunsti ilmtingimata kasu-tama, kuid mõnes situatsioonis on see vajalik ning sobilik – ehk nagu täpp «i» peal.

Kunsti valimine aeda on keeruline teema. Tervendava-tes aedades, eraaedades ja ro-healadel peaks eelistama kuns-ti, mis teeb vaataja õnnelikuks, mis iga meeleolu korral jagab

positiivsust ning tõstab tuju. Tavaliselt on see seotud ka ümbritseva ruumiga, kus mas-taabid ja ruumisuhted on pai-gas.

Kunstiteosel aias võib olla mitu sõnumit – see võib olla konkreetselt suunatud, rõhuta-tud, sündmusele orienteeritud, sel võib olla ka õnnelik-olemi-se sõnum. Mõnel kunstiteosel võib olla ka negatiivne mõju – inimesed võivad olla haavata-vad abstraktsusele, seksile ja kehakaalule viitavatele kunsti-teoste poolt. Ebatervena võivad mõjuda ka inimmõõdust väljas olevad teosed, nt proportsioo-nist väljas liiga suure või liiga väikese peaga skulptuurid jne. Need on nüansid, mida võiks kunstiteoste aeda paigutami-sel silmas pidada.

Mäng aias on kui seiklus

Mis on roheteraapia ehk kuidas aiad meile mõjuvad?

Kunstiteosed aias peavad pakkuma positiivseid emotsioone

fOTO: KADRI MAIKOV

1 Aia eesmärk on toetada üldist rehabilitatsiooniprotsessi, arendada kasutajate sotsiaalset elu-stiili, täiustada mälu ning soodustada haiglas viibimist positiivse ja tähendusrikka kogemu-sega. Lisaks pakub aed eneseväljendusvõimalusi, arendab loovust jm võimeid, pakub terve-nemisvõimalusi mängu kaudu ja toetab haigusest paranevat tervist. Aia tervendavad aspek-tid on taimede ja ruumide varieeruvus, palju erinevaid (aktiivseid ja rahulikke) mänguvõi-malusi, interaktiivne keskkond ning kõikide meelte kasutamise võimalus.


Tee emale rõõmu!

Kampaania hinnad kehtivad Bauho� kauplustes üle Eesti kuni 31.05.2011 või kuni kaupa jätkub. Piltidel on illustratiivne tähendus.

JõhviE-R 8-20L 9-20, P 9-17Narva mnt 141

KuressaareE-R 8-20L 9-19, P 9-17Põlluvahe 2

HaapsaluE-R 8-19L 9-17, P 9-16Tallinna mnt 68a

PõlvaE-R 8-19L 9-17, P 9-16Jaama 12a

ValgaE-R 8-19L 9-17, P 9-16Viljandi 80a

RakvereE-R 8-20L 9-20, P 9-17Ringtee 2

TallinnE-R 8-20L 9-20, P 9-17Peterburi tee 64

TartuE-R 8-20L 9-20, P 9-17Ringtee 69

PärnuE-R 8-20L 9-20, P 9-17Papiniidu 5

ViljandiE-R 8-20L 9-20, P 9-17Reinu tee 29a

LaagriE-R 8-20L 9-20, P 9-17Pärnu mnt 558

KeilaE-R 8-19L 9-17, P 9-16Paldiski mnt 35

Laikellukas, mix

Roosid, valikul erinevad peenra- ja roniroosid

Terrassiõli Pinotex Terrace Oil

Voolik + tarvikute komplekt Kärcher 15 m, ½”

Muruluud reguleeritav

Kohvimasin

Igaüks saab hakkama

www.bauhof.ee

- 26%

7 95 .€

2,25 l

13 39 . € , 5.95 €/ l

- 25%

19 59 . €

- 35%

5 40 . €

- 31%

- 26%

3 15 .€

19 99


tarmo SauPÕLd Õuemeister OÜ juhataja

eramaja juures jagunevad teed ja platsid funktsioo-nide järgi sissepääsuteeks,

autoparklaks, puhkenurgaks ja neid ühendavateks teedeks.

Aia kujundamise algusjär-gus tuleks selgeks teha, kuhu tulevad teed ja mis otstarve neil on. Oluline on saada vastus kü-simusele, kas kasutame sirgeid või käänulisi teid. Tihti määrab teede ja kivijooksu suuna garaa-ži ja autovärava ning peaukse ja jalgvärava omavaheline paikne-mine. Vaadates maja arhitektuu-ri ja arvestades majaomaniku soove, tuleb teha valik saadaole-vatest materjalidest.

betoonkivid on saavutanud populaarsuse nägusa väljanägemise, pika ka-sutusea, kerge hooldatavuse, hinna ja kvaliteedi õige suhte tõttu.

Klassikkivi on üks viimase aja trende, sobides palkmajade ja teiste nn maamaja tüüpi era-mute juurde. Seda kivi saab la-duda ka kaarjalt ja kombineeri-des eri värvidega -nt 50% halli ja 50% pruuni või punasega saame suurepärase tulemuse. Klassikuga sobib kokku radiaal-kivi Residents, millest saab la-duda ringe. Kartano, Nunna, Kloostri ja plaat 30x30cm sobi-vad funk- ja klassikalises stiilis majade juurde. unikivi on vist küll kõige kauem tootmises ol-nud kivi, aga ka praegu paigal-datakse seda kõige rohkem. Tä-nu sakilisele servale on kivid omavahel tugevalt seotud ja ta-luvad suuri koormusi. Seetõttu sobib see nii erahoovide kui ka

suuremate autoparklate ja lao-hooneesiste platside teekat-teks.

Murukivi on atraktiivne, aga vajab rohkem hooldust, sest päikselistes kohtades kipub mu-ru vahedes kuivama ja efekt kaob.

Betoonkivist tehakse ka ter-rasse, aga kivi kuju ja värv võiks olla muudest teedest erinev.

sillutustellised on savist põletatud ja teedeehi-tuseks mõeldud tellised. Toode-takse mitmeid värvitoone, nt kollane, punane, pruun, must koos erinevate varjunditega. Kombineeritakse nt graniidiga.

looduskividest on valida kodumaise paekivi, munakivi või imporditud granii-tide vahel. Paekivi kasutatakse põhiliselt miljööväärtuslike, re-noveeritavate hoovide juures, aga head vastupidavat paekivi on raske leida. Munakivi on jäl-le väga vastupidav. Huvitavama tulemuse nimel võib need saagi-des või giljotiini all poolitada ja saame suhteliselt sileda ja ilusa graniidipinnaga tee.

Välismaised looduskivid tee-vad hoovi omanäoliseks, saab valida erinevate maade põneva-te värvitoonidega graniite, mis on ka väga vastupidavad. Loo-duskivid on pinnakatetest kõige väärtuslikumad, aga ka hinnalt kõige kallimad.

gRaniitsõelmetest ja killustikust teed võivad olla väga huvitavad, kui kombineerida eri värve ja eri fraktsioone killustikku. Tavali-selt tuleb killustikaluse ja muru vahele ka ääris, nt äärekivi,

puitpruss, laud või metallserv. Graniitsõelmetest teed on tihti kasutusel parkides, nt Kadrioru või Löwenruhi pargis. Killustik-aluseid on lihtne ja odav valmis-tada, hiljem ebamugav hoolda-da.

puitsillutis on süvaimmutatud pakuotstest või puuklotsidest sillutis, millel näha ka aastaringid. Aluskihiks on tihendatud killustik ja liiv. Kasutatakse harva, kuna selle vastupidavus on piiratud.

Erinevaid kive ja teekatteid on kümneid. Meelepärase peab majaomanik valima internetist, tehasekataloogidest või ehitus-kauplustest.

paigalduse kvaliteedi tagab aluspinna korralik ette-valmistus. Kasvupinnas koori-takse, tehakse killustikalus, mis tihendatakse pinnasetihen-dajaga. Paigaldatakse betooni-le äärekivid. Kivi laotakse ti-hendatud ja siledaks tõmmatud liivakihile. Seejärel tihendatak-se kogu plats pinnasetihendaja-ga ja harjatakse vuukide vahe-le kuiv liiv. Niiske ilma korral liivatatakse survevee abil. Pae-kivituhka tee-ehitusel kasutada ei tohi, sest tee kaotab drena-žeerimisvõime, tekivad külma-kerked ja vajumised. Saviste aluspindade korral tuleb arves-tada killustiku alla liivakihi li-samisega. Maja katuselt kogu-tavad sadeveed tuleks juhtida trappide ja torustiku kaudu pin-nasesse või kogumiskaevu.

Kivi paigaldusel põhitõde-dest kinni pidades jääb kor-rektne tee meid rõõmustama aastateks.

Aiateed kaunistavad meie kodu

Iga aastaga saab üha enam Eestimaa kodusid uue sissesõidutee, jalgtee või puhkeplatsi. Sobiliku teekatte leiab igaüks nii modernistliku funkstiilis kodu kui ka palkidest maamaja juurde.

Teeraja pealispind peab olema ilus, tugev ja vastupidav, samuti kergesti puhastatav.fOTOD: OÜ ÕuEMEISTER

kekkila.ee

TEE OMA AED ÕNNELIKUKS

Lillemuld

Tume ja tihe üldmuld õitsevatele toalilledele.

Suvelillemuld

Õhuline, niiskuskristalle ja kauakestvat väetist sisaldav muld õuelilledele.

Aiamuld

Väetatud must muld puude ja põõsaste istutamiseks, aiamaa ning õue rajamiseks.

Kekkilä Kasvatuskast

kekkila.ee

Documents

Kevad aias