1

Kevad 2006 Nr. 16

vees aastatel 2000–2001. Sellega pandialus praegu edukalt toimivale konkurssi-de traditsioonile.

Mida huvitavat võib rääkida teistemaade tegemistest?

Euroopas enam riiklikku toetust saa-vad maad – Soome, Rootsi, Norra ja Slo-vakkia – annavad välja oma ajakirja jahulgaliselt väärtuslikku käsitööalast kir-jandust. Siin jääme teistest päris kaugelemaha. Põhjamaad paistavad silma vägahästi toimiva maakondade võrgustikuga.Toetatakse just paikkondlikku eripära jaselle edasikestmist. Väga suurejooneliselton viimastel aastatel korraldanud rahvus-likku käsitööd tutvustavat konverentsi jakäsitöölaata Ungari. Atraktiivsete ette-

võtmistega on üllatanud Rootsi. Et föde-ratsiooni kuuluvad aktiivselt tegutsevadühendused, siis on igalt maalt midagi õp-pida, et oma tegevust õigel suunal hoidaja edasi liikuda.

Viimane föderatsiooni töökoosolekoli hiljuti Barcelonas. Mis seal ju-tuks oli ja mida otsustati?

Kuulati ära tegevus- ja finantsaruannening valiti uus juhatus järgmiseks neljaksaastaks. Kuus aastat on presidendiks ol-nud Georg Kellner Austriast ja 12 aastaton peasekretäri olulist ametit hästi pida-nud Martin Stüssi Ðveitsist. Uus pea-sekretär on Solveig Torgesen GrinderNorrast. Viimane tähendab ka kogu asja-ajamise kolimist uuele maale. Föderat-siooni presidendina on minu ülesandekshoida juba olemasolevaid traditsioone jalisada ka uut. Olen Eestit esindanud fö-deratsioonis pea kaksteist aastat, selleaja jooksul oleme meil korraldanud kaksrahvusvahelist konverentsi ja ühe föde-ratsiooni aastakoosoleku. Föderatsioonitoel oleme taastanud ja ehitanud üles omalaiapõhjalise toimiva organisatsiooni,meid on märgatud ja tunnustatud.

Kuidas Sa kavatsed föderatsiooni tõu-suteel hoida?

Enne Barcelona koosolekut oli kõigilliikmesmaadel ülesanne esitada oma nä-gemus föderatsiooni edasisest tegevu-sest. Selle esitas ka meie käsitööliidu ju-hatus. Juba toimivale peaks lisandumarohkem ühiseid ettevõtmisi konkreetsetekäsitöövaldkondade meistritele, osalemisiüksteise suurüritustel, messidel jne. Lähi-aastatel võiksime katsetada uuesti ühis-projekti kõigis liikmesmaades. Kindlastivajab uut kontseptsiooni meie ühine in-terneti lehekülg. Üksteisest rohkem tead-mine annab jõudu edasiliikumiseks.

Küsitles Maie Leetoja

Viis küsimust Euroopa Rahvakunsti ja Käsitöö Föderatsioonipresidendile LIIVI SOOVALE

Liivi Soova 2005. aasta kevadelBrüsselis Mini-Euroopa näituseavamisel.

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liitkuulub Euroopa Föderatsiooni 1994.aastast. Kes peale meie veel sellesseühendusse kuuluvad?

Austria, Ðveits, Itaalia, Sardiinia, His-paania, Portugal, Soome, Rootsi, Norra,Taani, Ungari, Slovakkia ja Eesti on het-kel täisliikmed. Liitumas on Island, Ru-meenia ja Poola. Meie ülesandeks on ot-sida kontakte Läti ja Leeduga.

Kuidas Euroopa föderatsioon toimib?Föderatsioon on loodud 1972. aastal.

Eesmärk ja tegevused on suunatud erine-vate Euroopa maade ühistegevusele, etalles hoida kohalikke rahvakunsti- ja kä-sitöötraditsioone. Liikmeks võivad ollamittetulundusühingud – Euroopa riikidestegutsevad katusorganisatsioonid, mison loonud üleriigilise võrgustiku ja suu-navad laiapõhjalist käsitöövaldkonna te-gevust omal maal. Siinjuures peetakse sil-mas nii käsitööga seotud elanikkonda kuikäsitööalast propagandat laiemalt (näitu-sed, trükised, avatud meistrikojad, laadadjne.). Loomulikult on erinevatel riikidelvõimalik seada oma rõhuasetusi ja täht-sustada rohkem või vähem teatud tege-vusi. Näiteks Taani on seadnud peamiserõhu koolitusele, Austria jälle käsitöömüügile, pidades silmas just kohalikkuelanikkonda. Eesti, sarnaselt Rootsi, Nor-ra ja Soomega peab võrdselt oluliseks niikoolitust, kutsetunnistuste andmist kuika näituste, laatade ja konkursside korral-damist ning tootearendust tänapäevasekäsitöötoodangu saamiseks.

Liikmesmaade käsitööühenduste juhidsaavad kokku kord aastas töökoosoleku-tel erinevates riikides. Üle nelja aasta va-litakse uued juhtorganid, korraldataksesuuremaid konverentse ja ühisprojekte.Viimastest on meile olulisim olnud Euroo-pa Liidu poolt rahastatud projekti Rafaelraames edukalt toiminud esimene toote-arendusele suunatud ettevõtmine Ringid

2

A a s t a t e e m a 2006

LIIVI SOOVALõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli. Kultuuri-

loo magister. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu taas-asutamisest alates juhatuse esimees. Tallinna Rahva-ülikooli direktor, EVEA volikogu liige, Eesti Kultuurka-pitali rahvakultuuri sihtkapitali nõukogu liige, Kodukä-sitöö OÜ juhatuse esimees. Euroopa Rahvakunsti- jaKäsitööföderatsiooni president alates märtsist 2006.

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu teenetemärgi omanik 2004. aas-tast. Soome Käsiöö- ja Rahvakunstiliidu hõbedane teenetemärk Soome– Eesti koostöö eest.

ULVE KANGROTäiendanud ennast erinevatel kursustel Eestis ja

välismaal.Korraldanud mitmeid näitusi, juhendanud kursusi ja

andnud välja setu pitsi tutvustavaid trükiseid.2004.a. sooritas rahvakunsti- ja käsitöömeistri V

astme kutseeksami.Pärandihoidja auhind aastast 2000 värvilise setu pitsi propageerimi-

se ja tänapäeva toomise eest.

KERSTI LOITELõpetanud Tartu Ülikooli matemaatika ja välisma-

jandussuhete erialal. Käsitöö alal täiendanud end eri-nevatel kursustel. OÜ Viru Käsitöö Salongi juhataja,Virumaa Kunsti- ja Käsitööseltsi juhatuse esimees.

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu teenetemärgiomanik 2004. aastast.

KAI MALMSTEINKõrgharidusega õmblustehnoloog. Majanduskandi-

daat, dotsent. Töötab Tallinna Ülikoolis tööõpetuseosakonna juhatajana, õpetab uurimistöö aluseid, õmb-lemist, konstrueerimist, rõivaste ajalugu, lapitööd.

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu teenetemärgiomanik 2004. aastast.

Kavas on mitu sellealast näitust.• 9. sept. – 2. okt. on Eesti Käsitöö Maja

rahvakunstigaleriis Rahvakultuuri Aren-dus- ja Koolituskeskuse rahvarõivakoolilõpetajate tööde näitus.

Ruttu telgede taha, et saaksseelikud selga!Käesolev ja ka järgmine aasta kujune-

vad rahvarõivameistrite alaliidule huvita-vaks ja töömahukaks – on ju mõlemal

aastal huviobjektiks rahvariided, sel aastaltriibuseelik ja järgmisel ülerõivas.

EESTI RAHVAKUNSTI JA KÄSITÖÖ LIIDU JUHATUS

• 7.–20. nov. on rahvakunstigaleriis triibu-seelikunäitus ja samas tegutsevad ka see-likukudumise ja -õmblemise töötoad.

• Mardilaadal koob Kangastelje töötubaseelikutriibulist vaipa. Külastajail on või-malik oma seelikutriibulisi ja rahvakunsti-ainelisi fantaasiaid väljendada ka siidi- japortselanimaali töötubades. Avatud on näi-tus lapitöödest, mis inspireeritud rahva-rõivaseelikutest. Kavas on korraldada de-monstratsioon, kus astuvad üles need, kesise endale triibuseeliku kudunud.

TRIIBUSEELIK

KRISTINA RAJANDOLõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli käsitöö

eriala, magistrikraad. Õppinud erinevatel kursustel nah-kade parkimist. Vormsi käsitööseltsi juht. Ametilt käsi-tööõpetaja, hetkel väikese lapsega kodune.

EEVA TALTSHariduselt tootmisainete õpetaja. Töötab Pärnu

Kuninga Tänava Põhikoolis projektijuhina ja PärnuRahvaülikoolis õpetajana. Õpetab põhiliselt niplispitsi,on osalenud koolitustel Rootsis ja Saksamaal. On ol-nud tegev ajakirja “Käsitööleht” väljaandmisel, koosta-nud raamatu “Eesti niplispitsi mustreid”. Viiendat aas-tat korraldab Pärnus rahvusvahelist niplispitsi näitus-seminari.

VIRVE TUUBELLõpetanud Tartu Ülikooli ajaloo eriala, pedagoogi-

kamagister. Töötanud Eesti Rahva Muuseumis, giid-metoodik. Kureerib Eesti Muuseumiühingus muuseu-mipedagoogikat. Osalenud ERM-i ekspeditsioonidel,kogudes materjale naiste käsitöödest Järvamaal, Jõ-geval. Eriline huvi silmkoeesemete vastu. Pidanudloenguid, kirjutanud artikleid ja juhendanud üliõpilasi.Tartu ja Turu linna ühisprojektis HIT (History in Town)käsitööosa koordinaator.

LIINA VESKIMÄGI-ILISTELõpetanud Heinola Käsitöö- ja Kunstikolledþi teks-

tiili eriala. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu projekti-juht. Tallinna Käsitöökeskuse juhatuse esimees. Te-gutseb kangakudumise ja viltimise erialal kui meister jakoolitaja. On osalenud erinevatel näitustel.

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu teenetemärgiomanik 2004. aastast.

EESTI RAHVAKUNSTI JA KÄSITÖÖ LIIDU TÖÖTAJAD

MAIKEN MÜNDILõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli käsitöö ja kodunduse eriala.Käsitööliidu tegevjuht.

KATRIN LÜKKLõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli käsitöö ja kodunduse eriala.Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse käsitööspetsialist.Käsitööliidu maakondade ühenduste kuraator.

ANNE VELTLõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonna. Pärimus-teatri Loomine juhatuse esimees. Käsitööliidu projektijuht, mardilaada jakeskaja turu kultuuriprogrammide juht.

MAIE LEETOJALõpetanud Tallinna Pedagoogilise Instituudi. Eesti filoloog. Töötanud ajakir-janikuna. Käsitööliidu infolehe Teataja toimetaja selle ilmumise algusestpeale.Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu teenetemärgi omanik 2004. aastast.

3

ROOSALI KARJAM – elutööpree-mia rahvuslike käsitöötradit-sioonide alalhoidmise eest.Kihnu käsitöömeister Rosaali Karjam

on kohaliku kultuuri värvikas esindaja.Tema elutöö on erakordselt rikkalik käsi-töökogu, millega on Mõnu käsitöötalus,tema sünnikodus võimalik olnud tutvudakõigil saart külastanud kultuurihuvilistelnii Eestist kui välismaalt. Rosaali Karjamon silmapaistev kohaliku kultuuri tundja,hoidja ja õpetaja, sealjuures särav jutus-taja, kes on Kihnu ainulaadset kultuurimõistetavaks teinud nii kohalikele noor-tele kui ka välismaalastele.

Rosaali Karjam on ka suurepäranespetsialist igal käsitööalal, ta on valmis-tanud kümneid ja kümneid Kihnu rahva-riideid. Roosil endal on viiskümmendKihnu seelikut. Oma käsitööoskusi onmeister edasi andnud arvukatele huvilis-tele, ta on pärimusliku käsitöö konsultantja juhendaja Kunstiakadeemia ning Vil-jandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele jaõppejõududele. Kihnu põhikoolis jagabta oma teadmisi koduloo- ja käsitöötundi-des. Rosaali Karjami elutööst ja teadmis-test on kirjutatud artikleid, kursuse- jadoktoritöid.

LJUBA KESKKÜLA – elutööpree-mia rahvuslike käsitöötradit-sioonide alalhoidmise eest.Ljuba Keskküla on teenekas käsitöö-

meister, suurepärane spetsialist igal käsi-tööalal. Ta on tegelnud kudumise, tikki-mise, siidimaali, portselanimaali, vitraaþi,korvipunumise, heegeldamise, pilutamise,makramee ja palju muuga. Erilist huvi onpakkunud pitsid, kõikvõimalikud pitsiteh-nikad ja viimasel ajal on suureks kiindu-museks kujunenud niplispits. ”See onsuursugune, imeilus,” nagu meister iseniplispitsi iseloomustab.

Käsitööhuvi sai alguse lapsepõlvest,iseõppimisel on abiks olnud ajakirjad,raamatud, huvi kõige uudisliku vastu. Hil-jem järgnesid õpingud Soomes, kus pea-mine rõhk oli niplispitsil.

Oluline on Ljuba Keskküla panus omaoskuste edsiandmisel. Õpetamise kauduon ta aastakümnete jooksul aidanud kaa-sa erinevate käsitööliikide säilimisele ja

arengule. Väga paljud õpilased on temakäe all oskusi omandanud Tallinna Rah-vaülikoolis, CDE Rahvaülikoolis, arvuka-tes käsitööringides. Soomes Espoos käista õpetamas muhu tikandit. Kokku onneid õpetamiskohti aastate jooksul kogu-nenud terve tosin.

TIIU MAASIK – elutööpreemiarahvuslike käsitöötraditsioonidealalhoidmise eest.Tiiu Maasik on pedagoog-metoodik,

teeneline õpetaja, käsitöömeister. Esime-sed oskused ja suur huvi käsitöö vastuon pärit lapsepõlvekodust. Pedagoogika-ülikool andis joonistamise, joonestamiseja tööõpetuse kutse. Järgnes aastatepik-kune töö käsitöö- ja kunstiõpetajana mit-mes koolis, salhulgas üle 25 aasta Ote-pää gümnaasiumis. Hinnatav on TiiuMaasiku koostatud mahukas õppemater-jalide ja kavandite kogu. Tema sulest onilmunud mitmeid uurimistöid ja metoodi-lisi materjale. Oma kogemusi on õpetajajaganud ka paljudes käsitööringides, se-minaridel, õppepäevadel.

Õpetamise kõrval tegeleb Tiiu Maasikkäsitööga pidevalt ka ise. Tema käsitöidja akvarelle on eksponeeritud arvukatelnäitustel, sealhulgas mitmel isikunäitusel.Tema õpilaste käsitöödest on olnud näi-tusi peale Otepää, Põlva ja Tallinna kaMoskvas, Saksamaal ja Soomes. Omaloomingus lähtub Tiiu Maasik rahva-kunstist, ammutades ideid esiemade va-rasalvest ja sidudes rahvakunstidetaileoskuslikult nüüdisaegsega loob ta täiestiuusi tänapäevaseid tarbeesemeid.

Õnnitleme!Õnnitleme!Õnnitleme!Õnnitleme!Õnnitleme!

Käsitööliidu juhatuse liiget,Vormsi käsitööseltsi esinaist

poja Jaani sünni puhul!

HELJU VÄLI – meistriauhindrahvuslike käsitöötraditsioonidealalhoidmise eest.Helju Väli on tuntud käsitöömeister

Raplamaalt. Olulise panuse maakonna kä-sitöö arengusse on ta andnud oma mahu-ka koolitustegevuse ja näituste korralda-mise kaudu. Näputööd enda ümber hak-kas ta märkma väga varakult, kudumaõppis enne kui lugama. Aastate jooksulon ta osalenud paljudel koolitustel ja kur-sustel ning on neid ka ise korraldanud,juhendanud mitmeid kursusi ja käsitöörin-ge, töötanud käsitööõpetajana koduma-janduskoolis. Oma eripalgelisi käsitöid onta tutvustanud nii arvukatel kohalikel näi-tustel kui ka Tallinnas ja mujalgi, sealhul-gas mitmel isikunäitusel.

Helju Väli on palju kudunud, heegelda-nud, tikkinud, aga viimane ja kõige tuge-vam kiindumus on niplispits – peen,omapäraselt õrn ja tugev ühekorraga,nagu meister ise seda iseloomustab. Sedakaunist pitsi on ta õpetanud mitmel poolküla- ja suvepäevadel, kursustel. Ta onosalenud rahvusvahelistel pitsinäitustelPärnus, pitsikongressidel Tðehhis ja Bel-gias, tema tööd on jõudnud ka käsitööaja-kirjade külgedele.

Aastaauhinna Pärandihoidja 2005 laureaadidAastaauhinnaga Pärandihoidja tunnustati meie väärikamaid rahvakultuuri hoidjaid ja edendajaid juba

kaheksandat korda. Käsitööliidu juhatus otsustas seekord anda välja kolm elutööauhinda jaühe meistriauhinna. Auhinnaga käis kaasas kultuuriministeeriumi ja käsitööliidu aukiri,

Georg Bogatkini keraamiline kauss ja stipendium 5000 krooni.

Pärandihoidja auhinnalaureaadid kingituseks

saadud Georg Bogatkinikeraamiliste kaussidega

(vasakult) Helju Väli,Rosaali Karjam,

Tiiu Maasik jaLjuba Keskküla.

KristinaKristinaKristinaKristinaKristina Rajandot Rajandot Rajandot Rajandot Rajandot

4

Viimastel aastatel püstitatud eesmärk – igas-se maakonda keskselts – tundub järjest enamainuõige lahendusena laiapõhjalise käsitööedendamisel. Eesmärk on, et igasse maakon-da loodaks üks keskne katusorganisatsioon,keskselts, mis ühendaks kõik seni omaette te-gutsevad seltsid või muud ühendused. Algu-ses sobib ka kas ümarlaud vms., edaspidi agakujuneks sellest tugev maakondlik käsitöö-ühendus, mille tegevust suunaks garanteeritudpalgaga töötaja. Nii toimib see juba aastaidPõhjamaades.

MIKS SEDA VAJA ON?Esiteks info kogumiseks ja liikumiseks.Et üldse midagi teha ja planeerida, peameteadma, kui palju meil käsitöötegijaid on, kesnad on ja mida nad teevad. Mis üldse käsitöö-valdkond Eestis endast kujutab? Praegu tee-me oma plaane liiga vähese info põhjal.

Seepärast on vaja, et igas maakonnas oleksüks infopunkt, kuhu jookseks kokku koguinfo maakonnast, samuti käsitööliidu teavemaakonda ja vastupidi. Siis saaks kõik, misvaja teada, kätte ühest kohast. Teabepunktiloomiseks ei ole vaja teha mingeid täiendavaidkulutusi, see võib olla mõne tegutseva asutu-se, kaupluse, muuseumi, kooli vm. juures.

Infopunktid tegutsevad jubaTallinnas – Eesti Käsitöö Maja; Tallinna Rah-

vaülikoolTartus – Eesti Rahva MuuseumRäpinas – Ulve Kangro MeistrikodaPõlvas – I-punktRakveres – Viru Käsitöö SalongOtepääl – Valgamaa Käsitöökelder; Anni

ButiikHaapsalus – Läänemaa KutsehariduskeskusPõltsamaal – käsitöökauplusIda-Virumaa – käsitöökauplus Jõhvis

Teiseks koostöö edendamiseks. See on vaja-lik, et saada teada, mida teised teevad. Sellekstuleb aga midagi koos tegema hakata. Maa-konna keskselts ei pea koos käima iga nädalega iga kuu. Küll võiks aga olla kord aastasüks infopäev, kuhu kutsutakse maakonna kä-sitöötegijad. Selle päeva võib siduda mõnesuurema ettevõtmisega, olgu selleks siis loeng,õppus, laat või mis iganes. Niisugune kas ke-vadine või sügisene infopäev peaks muutumasüsteemiks ja see peaks olema teada kõigilekogu Eestis.

Praeguseks on keskselts loodud kahesmaakonnas: Läänemaal ja Valgamaal.

Läänemaa Käsitööliste Ühenduseesimees Marju Heldema:2004. aasta 11. novembril toimus HaapsalusLäänemaa arenduskeskuses käsitööliste ümar-laud. Arutelu käigus jõudsime järeldusele, eton vaja ühendust, mis koondaks käsitöötegi-jad ja aitaks korraldada koolitust. 2. veebrua-ril 2005 asutatigi MTÜ Läänemaa Käsitöölis-te Ühendus ning 10. märtsil kanti see regist-risse. Võeti vastu põhikiri, eesmärgiksseadsime algupärase kohaliku rahvakunstiväärtustamise, käsitöö ja rahvakunstiga seon-duvate ürituste korraldamise, temaatilistearenguprojektide algatamise ja neis osalemise.Tahame arendada koostööd erinevate organi-satsioonide, seltside ja ettevõtjate vahel.

Esimene suurem ettevõtmine oli valmistu-mine konkursiks eesti-keha-kate ja selles osa-lemine. Möödunud aasta novembris oli järje-kordne avalik ümarlauaarutelu, teemaks koos-töö ja kutseõpe. Novembris korraldasime veelkoostöös MTÜ Arhipelaagiga loengu toote-arendusest, käsitöö eksponeerimisest näitus-tel, poes jm. Selline oli meie esimene aasta.Senine tegevus on näidanud, et koostöö, üks-teisest rohkem teada saamine on väga vajalik.Koostööst on huvitatud just seltsid, harras-tuskäsitöölised. Väikeettevõtjad, kes teevadkäsitööd müügiks, hoiavad rohkem eemale.

On vaja luua toimiv turustussüsteem. Vägaoluliseks peame koolitust ja sellega tegelemepidevalt. Tähtis on ka see, et inimesed saak-sid kogu info kätte ühest kohast.

Valgamaa Rahvakunsti ja KäsitööKeskseltsi juhatuse esimees MargeTadolder:Valgamaa keskselts registreeriti märtsis 2005.Nüüdseks on meil oma logo ja trükitud info-voldik. Esimese tegevusaasta kõige olulisemettevõtmine oli maakonnapäeva korraldaminemardilaadal. Suurüritus oli ka iga-aastane Ote-pää käsitöölaat augustikuus. Oleme osalenudpaljude teiste maakondade käsitööüritustes,mitmetes suuremates ja väiksematest projek-tides.

Valgamaa keskseltsi ülesandeks on ühenda-da maakonna käsitöötegijad ning rahvatantsi-jad ja muusikud – kõik, kes peavad tähtsaksmeie esivanemate pärandit elus hoida ja eda-si arendada. Ei saa rahvamuusikud ja tantsijadhakkama käsitöömeistriteta, ühist asja ajadeson kergem koos edasi minna ja seepärast onolnud tark tegu koguneda ühise katusorgani-satsiooni alla. Oluline on ka infovahetuse kii-renemine.

Lähemal ajal plaanime oma liikmeskonnalaienemist, et veelgi paremini korraldada hu-vitavaid üritusi, arendada rahvakunsti ja sedarahvani tuua. Selle aasta oluline ettevõtmineon osalemine konkursis eesti-mängu-asi.Maakonnas on plaanis konkursiga seotud näi-tused Valgas, Tõrvas ja Otepääl.

Lisaks kahele maakonnale on ümarlauataha kogunetud ka Ida-Virumaal, Järva-maal ja mujalgi. Sügiseses ajalehes anna-me teada, kuidas edeneb keskseltsideloomine teistes maakondades. Käsitööliitei forsseeri seda tegevust ega looda kii-ret tulemust, aga ükskord tekivad needniikuinii. Küsimus on ainult ajas.

Miks on vaja maakonda käsitöö keskseltsi?

MEIE KONKURSIDIgal aastal uus konkurss – see on käsitööliidu üks olulisemaid tegevussuundi, sest just konkursid on need, mis edasiviivad, uusi tuuli käsitöö arengusse toovad. Oleme seda kogenud kõigi seni korraldatud konkursside puhul, eriti aga

viimane eesti-keha-kate andis lausa üllatavaid tulemusi.

Praegu käimasolev konkurss eesti-mängu-asi tõotab kujuneda osavõturohkeks, arvestades seda, kui suurt huvi on tuntud Tartu Män-guasjamuuseumis ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias korraldatud õppepäevade vastu. Eelkonkursid maakondades toimuvad maikuu jooksul,neid korraldatakse Viljandis, Rakveres, Läänemaal, Hiiumaal, Valgamaal jm. Lõppkonkursile on tööde esitamise viimane tähtaeg 15. mai 2006.Võitjad tehakse teatavaks Eesti Käsitöö Majas parimate tööde näituse avamisel 7. juunil. Näitus on lahti 26. juunini.

Järgmine, 2007. aasta konkurss kandis esialgset nime Pihuese. Seoses aga meie aastateemadega – triibuseelik ja rahvarõiva pealisrõi-vad – otsustati konkursi haaret laiendada. Uueks nimeks sai eesti-oma-märss: sehvtikotist kohvrini. Konkurss kuulutatakse välja oktoobrisja siis avaldatakse ka täpne juhend.

2008. aastal on kavas konkurss eesti-keha-kate II. On tehtud ettepanekuid, et seekord võiks see konkurss rohkem tähelepanu pööratameeste rõivaste loomisele.

Eesti Saarte Nõukogu on välja kuulutanud konkursi saarte-keha-kate, kuhu oodatakse Eesti saarte rahvakunsti ainetel loodud tänapäe-vaseid rõivaid. Tööde esitamise viimane tähtaeg on 10. juuni 2006. Saarte meistrid toimetavad oma tööd selleks ajaks Vormsisse, mandril elavadkonkursil osaleda soovijad võivad need tuua Tallinna Rahvaülikooli Estonia pst. 5a. Võidutööd kuulutatakse välja ja töid esitletakse Eesti saarteIV folklooripäeval Vormsi saarel 5. augustil.

Võidutöödest korraldatakse näitused septembrikuus Kuressaares ja Tallinnas Eesti Käsitöö Majas oktoobris.Info: Laine Tarvis tel. 56 223 718, e-post laine.tarvis@mail.ee

5

Jätkub rahvakunsti- ja käsitöömeistri kutsetunnistuste väljaandmine. Seni on eksamid sooritanud jatunnistuse saanud 30 käsitöömeistrit, enamik neist tekstiili erialal. Nüüdseks on lisandunud ka esimesedkivimeistrid.

Meistritunnistused

Anu RauameistriklassVANAST UUSHeimtalismärtsis 2006.Keskel PaistuseelikusAnu Raud.

Kõrgeima astme kivimeistrid (vasa-kult) Kalev Nõmmela, Raimo Kuusikja Arne Joonsaar.

Aasta algusest tegutseb TallinnasPühavaimu kiriku esise platsi veeres

uus käsitöökeskus, mis sai nimeksPlatsiveere Meistrid.

Sinna platsi veerde Pikk tänav 15 onkoondunud omamoodi käsitöökeskus,kus peale käsitööpoe tegutseb veel kaksmeistrikoda ja galerii.

Ulve käsitööPitsimeister Ulve Kangro on oma hu-

base töötoa sisustanud erinevate käsi-tööesemetega, põhirõhk on seejuuressetu pitsil. Setu pitsi võib seal imetledakogu oma võimaluste paljususes. Suvepoole võib näha ka linasest esemeid. Näi-tused vahelduvad pidevalt, vastavaltaastaaegadele ja tähtpäevadele. Kõikineid esemeid võib ka osta või tellida võiõppida ise valmistama. Eelneval kokku-

Kutsestandardid on koostatud tekstiili-,puu-, naha-, metalli-, kivi- ja keraamikatööalal.

Sügis-kevadsemestril 2005/2006said kutsetunnistuse järgmisedmeistrid:

Kalev Nõmmela – kõrgeima, V astme rah-vakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal

Raimo Kuusik – V astme rahvakunsti- jakäsitöömeister kivitöö alal

Arne Joonsaar – V astme rahvakunsti- jakäsitöömeister kivitöö alal

Külli Meltsov – IV astme rahvakunsti- jakäsitöömeister tekstiili (kangad ja vai-bad) alal.

2. juunil taotlevad kutsetunnistust TartuÜlikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusli-ku tekstiili eriala lõpetajad koos lõputöödekaitsmisega.

20. juunil toimub Vana-Vigala Tehnika- jaTeeninduskoolis II astme kutseeksam sepatööalal.

Järgmised eksamisessioonid:15.–17. nov. 20066.–8. dets. 20067.–9. märts 2007

25.–27. aprill 2007

PLATSIVEERE MEISTRID

Loengud rahvakunsti- ja käsitöömeistriIV astme kutsetunnistuse taotlemiseks• Kärt Summataveti meistriklass.

20. okt. 2006.• Piilume pööningule... – Kadri Viires ja

Kai Herkel. 17. nov. 2006.• Tekstiilide kujundamine – Maasike

Maasik. 20. okt., 27. okt., 3. nov. 2006Kevadsemestril kursus edasijõudnutele

• Mare Kõiva meistriklass.Kuupäev täpsustamisel

• Anu Raua meistriklass – 6. okt. 2006• Meie rahvarõivas – 3. nov. 2006• Tootearendus – Kadi Pajupuu.

10. märts 2007.Kursuste loend täieneb.

leppel meistriga korraldatakse sealsamaskursusi ja elu on näidanud, et huvilisi onküllaga.

FELT inSeda logo kannavad kaks viltimisega

tegelevat ühendustVildikojas tegutsevad vildimeistrid

Liina Veskimägi-Iliste, Riina Maitus jaHilda Rütter. Nende põhiline toodang onmitmesugused peakatted, ka vestid, sus-sid, väiksemad vaibad ja muu, mida vil-dist teha saab. Vildikojas on näitus, ese-meid saab ka osta, meistritelt on võimaliknõu ja õpetust küsida. Eelneval kokku-leppel korraldatakse huvilistele ka kur-susi.

MTÜ Vildiarenduskeskuses tööta-vad noored kunstnikud Liisa Kallam jaLiisa Tomasberg. Nemad on uurinud ja

katsetanud uut moodi viltimistehnoloo-giat – kuidas kasutada lambavilla kooserinevate loodusmaterjalidga. Kahe Liisaühine Kunstiakadeemias kaitstud magist-ritöö kandis pealkirja ”Iidsed kiud, uud-sed lahendused. Taasavastatud vilt”.Uudsest materjalist valmistavad nad põ-hiliselt mitmesuguseid sisustusesemeid.Kõigi nende esemetega saab vildikojastutvuda ja selgitusi küsida.

GaleriiGaleriis on suur valik kunsti: erineva-

te autorite õlimaale, akvarelle ja graafikat,klaasvitraaþi, keraamikat. Rohkesti onmitmesuguseid pisiesemeid, suveniire jm.Kõige mahukama osa väljapanekustmoodustab siidimaal, moekunstnik AinoJakobi maalitud sallid, rätikud, pluusid.

6

ALALIITUDE NÕUKODAEsimesel koosolekul osalesid Seppade

ühendus, Paeliit, Lapitöö selts, kollektsio-näärid, kangakudujate, viltijate, rahvarõi-va- ja pitsimeistrite, nukumeistrite ningkäsitöö väikeettevõtjate alaliit.

RAHVARÕIVAMEISTRIDAlaliidu juhatus: Anu Randmaa, Luule

Nurga, Mari Volmer.Kokkusaamised on kaks korda aastas,

sügisesel infopäeval ja suvel õppelaag-ris. Tänavu on õppelaager Tõstamaaljuba kolmandat korda.

III rahvarõivalaager4.–6. augustil Tõstamaa mõisas

Oodatud on kõik rahvarõivategijad ja -huvilised.

Registreeruda on võimalik järgmistessetöötubadesse:

viltimine, taimedega värvimine, tikkimine,kõlavöö, võrkvöö, kirivöö, kangakudumine,

seelikuõmblemine, säärepaelte valmista-mine.

Loeng Riina Tombergilt:Värvid rahvarõivastes

Väljasõidud Hanila Muuseumi, Matsi randa,õpperada – värvitaimed.

Majutus õpilaskodus, ühe öö hind100.-/75.- kr.

Toitlustamine kokku ~ 200.- kr.Sõit Hanilasse ~ 40.- kr.

Saabumine reedel kell 14.00. Lõpetaminepühapäeval kell 13.30

Vajalikest materjalidest ja töövahenditesträägime registreerimisel.

Registreeruda hiljemalt 30. juuniksTel. 56 682 283 Anu Randmaa

anurandmaa@hot.ee

Suvelaager Pärnus 15.–17. augustilNooruse Maja Roheline 1b

Tikitud maailma võlu

Võluriiki viivad teid õpetaja Anu Pink jatekstiilikunstnik Resa Tiitsmaa Türilt.

1. Meenutame tähtsaid töövõtteid2. Unustame kõik töövõtted

3. Loome oma tikandimaailma4. Muugime lahti neli-viis tikandi-ilma viivat

ust, kust on hiljem uhke üksi või koosteistega edasi sammuda

Laagrisse võtta kaasa: igat mõõtu nõelu;tikkimisraam ja käärid; erinevaid niite, lõngu,mulineesid, traati, nööri, pärleid; ühevärvilisiriidetükke (õhemaid ja paksemaid, pisut pitsi

ka); akvarellipintslid; hea tuju ja muudhügieenitarbed

Muud vajalikud materjalid ja töövahendid onolemas.

Kursuse maht 22 tundi. Tasu 500 kr.Lisandub õõbimise tasu soovijaile 50 kr/öö

Pärnu Nooruse Majas. Kaasa võttavoodilinad, madrats, tekk, padi olemas.

Registreerimine 1. juunini 2006.a.tel 6 604 772 info@folkart.ee

INFO: Kristi Teder 52 63 156

KANGAKUDUJADAlaliidu juhatus: Liina Veskimägi-

Iliste, Kristel Põldma, Veinika Västrik.

Kangakudujate alaiit saab traditsiooni-liselt kokku kord aastas, üle aasta korral-datakse näitusi ja konkursse.

Eelmisel kokkusaamisel tekkis mõte lii-kuda alaliidu info- ja õppepäevadegamõnda maakonda, et tutvuda kohalikemeisrite ja nende töödega.

14. oktoobril koguneme PõltsamaaKultuurikeskuses,

kus Põltsamaa käsitööselts korraldabkangaringi ülevaatenäituse ”Lõimemaagiaja kudumisteraapia”.

Väljas on kolm näitust erinevatelt tegi-jatelt. Neljanda näituse panevad kohale-tulijad ise üles. See on eelmisel aastalalguse saanud Kangasulase auhinnanäitus. Ootame sinna kõigilt osalejateltparimaid kangastelgedel kootud töid.

Lisaks näitustele on Põltsamaal kavasloengud ja põnevate tehnikate tutvustu-sed tuntud tekstiilikunstnikelt ja käsitöö-listelt. Soovi korral sõidab Tallinnast Põlt-samaale ühine buss.

INFO ja registreerimine Põltsamaa käsi-töökeskuses Anne Ütt tel. 55 612 312

ALALIITUDE INFO

Nõukoja esimeheks valiti Lembe Sihvreja asetäitjaks Anu Randmaa. Alaliitudenõukoda hakkab koos käima kord aastasigal sügisel samal päeval Juhtide kooliga.

Nõukoda hakkab korraldama ka alalii-tude infopanga koostamist, aruandlusekogumist, trükkimist ja levitamist.

Alaliitude tegevus kogub jõudu. 11. aprillil kogunesid alaliitude juhid, etmoodustada uus ühendus – alaliitude nõukoda.

PITSIMEISTRIDAlaliidu juhatus: Eeva Talts, Olga

Kublitskaja, Pille Kruustik.

Niplispitsi näitus-seminarRahvusvaheline niplispitsi näitus-se-

minar on tänavu Pärnus juba viiendatkorda. See toimub Kuninga Tänava Põhi-koolis 15.–19. juulini. Näitus on avatud17.–18. juulil kell 12.00 –18.00.

Osa võtavad peale Eesti veel Hollan-di, Läti, Saksamaa, Rootsi, Soome ja Ve-nemaa pitsimeitrid. Personaalnäitusegaesineb Birgitta Hulterström Rootsist.

INFO: eeva.talts@mail.ee

Seminar Pitsi renessanssRahvusvaheline seminar Pitsi renes-

sanss ja alaliitude pitsipäev toimub 27.–28. okt. 2006 Narva muuseumis. Korralda-ja Narva Käsitöö Klubi.

INFO: Olga Kublitskaja 55 31 658olgalace@hot.ee.Registreerimine 1. oktoobrini..

KÄSITÖÖMEISTRIDAlaliidu juhatus: Kristi Teder, Olga

Malken, Albiina Eiber, Mare Sihvre.

Alaliit koondab nii laste kui ka täiskas-vanute käsitööringide juhte. Kokku saa-dakse kevadel infopäeval ja suvel õppe-laagris.

Sellesuvine õppelaagri teema on tikki-mine.

Alaliitude nõukojaasutamiskoosolekulosalejad (teises reas

vasakult): Rein Einasto,Ulve Kangro, Eeva Talts,

Kristel Põldma, HilleAhun-Vaarpuu ja Kersti

Loite. Esireas AnniKreem, Anu Randmaa,Lembe Sihvre ja Maire

Matikainen.

7

KÄSITÖÖ VÄIKEETTEVÕTJADAlaliidu juhatus: Riina Maitus, Maire

Matikainen, Aita Rõemus, Ülo Kangro,Rein Kiviorg, Kersti Loite.

11. aprillil sai kokku väikeettevõtjatealaliidu juhatus, kus esimeheks valitiKersti Loite ja asetäitjaks Maire Mati-kainen. Juhatuse esimene ülesanne oninfopanga koostamine käsitööga tegele-vate ettevõtjate kohta. Edasi planeeritak-se juba toimiva infosüsteemi loomist,koolituse korraldamist ja muid ühistege-misi väikeettevõtluse arendamiseks. Ala-liidu peamine koostööpartner on EVEA.

Juhatuse järgmine koosolek on juba11. mail.

P.S. Väikeettevõtjad, kes soovivadosaleda alaliidu töös ja aidata kaasa käsi-tööliidu tegevuses, võivad astuda toeta-jaliikmeks.

Peale nimetatute on mitmeid aastaidtegutsenud viltijate alaliit, loomisel onpuutöö- ja nahameistrite alaliit.

Koostööd tehakse juba tegutsevateühenduste ja organisatsioonidega, EestiPaeliidu, Eesti Lapitöö Seltsi ja Seppa-de Ühendusega.

EESTI SEPPADE ÜHENDUSon loodud 1988. aasta juunis Palmses,

initsiaatoriteks olid tookord ARS-is töö-tanud kunstnikud. Esimestel aastatel olitegevus küllalt aktiivne, igal suvel toimu-sid kokkutulekud, lisaks korraldati temaa-tilisi seminare ka talvel. Üheksakümnen-date keskel hoog vaibus, sest ühest kül-jest oli majanduskeskkond käsitöölistejaoks võrdlemisi pingeliseks läinud ja kabürokraatia kasv kärpis eestvedajatehoogu.

Praegusel ajal ei ole ühendus mittetu-lundusühinguna vormistatud, aga mitte-formaalse võrgustikuna on see toiminudkogu aeg. Viimastel aastatel on kokkusaadud Pärnus, Tartus hansapäevadel jaKuusalus. Aastal 2004 sai Eesti RahvaMuuseumi eestvedamisel ning Kunsti-akadeemia ehte- ja sepakunsti osakonnaosalusel teoks rahvusvaheline näitus jaseminr Raud Tuli. Näitust sai näha TartusERM-i näitustemajas, Narvas ja TallinnasDisainigaleriis.

Praegu on jälle elavnemise aeg. Möö-dunud suvel andsime välja esimesedsepa kutsetunnistused, kavas on tehaoma veebilehekülg koos foorumiga, etsealtkaudu omavahel suhelda. Otsime kamuid uusi tegevusvorme.

INFO: Heigo Jelle 51 699 47

M a t e r j a l25 x 25 cm valget puuvillast

riiet nuku kereks20 x 20 cm kaks tükki erine-

vat sitsriiet rätikuteks10 x 15 cm sitsriiet põlleks30 x 40 cm sitsriiet seelikuksTäidiseks villa, sidumiseks tugevat puuvillast nööri.

Võta valge puuvillane riie, seo selle keskele nuku pea (täida see vil-laga) ning diagonaalnurkadesse käed. Murra riie diagonaalselt kok-ku, tekib nuku ülaosa. Aseta üks rätikutest õlgadele ja seo see nöö-riga vöökohalt kinni. Seejärel võta nukk, pea alaspidi; kätte ja asetavöökohale põll. Seeliku tarvis mõeldud kangas murra pooleks (mur-dejoon jääb alaääreks) ja kroogi ümber vöökoha (kanga ühendus jääbvaheliti põlle alla). Seo seelik ja põll tugevasti ümber vöökoha kok-ku, keera nukk püsti ja tõmba seelik alla. Seo rätik pähe ja nukk ongivalmis ilma nõela pistmata.

Ulve Kangro

EESTI LAPITÖÖ SELTSLapitöö Selts on oma valdkonda juba

aastaid silmapaistvalt edukalt arendanud.1995.a. alustati jõuliselt laiapõhjalist tege-vust: osakonnad maakondades, kursused,näitused. Tänaseks on jõutud niikaugele,et lapitöö kui arvestatav käsitöö- ja ka teks-tiilikunsti liik on levinud üle Eesti, sellegategelevad nii harrastajad kui ka professio-naalid, arendatakse ettevõtlust. Tugevadosakonnad tegutsevad Keilas, Põltsamaal,Antoniuse Gildis Tartus jm. Jätkuvalt onigal suvel kokkutulek ja ühisnäitus.

Seltsi eestvedajad on kõik need aastadolnud Anni Kreem, Ene Pars ja MarjaMatiisen.

INFO: Anni Kreem 6 445 365

EESTI PAELIITloodi 1992. aastal. Sellega on ühinenudpaekivi uurimise, töötlemise ja kasu-tamisega seotud 40 tegevliiget, kes onoma ülesandeks seadnud paealase ette-võtluse arendamise, ühtse teabeteenistu-se ja püsiekspositsiooni loomise igassepaemaakonda, paealase koolituse, näitus-te ja laatade korraldamise.

Paekivi on Eesti rahvuskivi. Igal aastal4. mail tähistatakse paepäeva. Eri aegadelon suve jooksul paepäevad mitmesEestima paigas: Tamsalus, Porkunis, Pai-des, Raplamaal, Saaremaal.

15. mail Tallinna päeval avatakse rae-kojas keskaja näitus, kus paekivil on omakindel koht

30.06.–1.07. Põltsamaa päevadel on ka-vas lähiümbruse paekarjääride külastamine.

8.09. on Väike-Maarja rahvamajas pae-konverents.

INFO: Rein Einasto 56 004 749

N I P I N U R K

KALTSUTITT ILMA ÜHEGINÕELAPISTETA

Kiidame!

· Täname mardilaada 2005 maakonnapäe-va korraldajaid, Valgamaa Rahvakunsti jaKäsitöö Keskseltsi juhatuse esimeestMarge Tadolderi ning maakonna rahvakul-tuuri spetsialisti Eha Mandelit, samutikõiki teisi, kes seda päeva sisustada aita-sid!

· Täname pitsiaasta heale kordaminekulekaasaaitamise ja pitsinäituste korraldami-se eest Eeva Taltsi ja Ulve Kangrot ningpitsinäituse ”Vanaema veimevakk” ekspo-neerimise eest Alla Meos-Jukði.

· Näituse Põhja- ja Kesk-Eesti käised kor-raldamise eest rahvakunstigaleriis vääri-vad kiitust Silja Nõu, Silvi Allimann, AnuRandmaa, Riina Tomberg ja IgorTõnurist!

ERKLiidu juhatus

8

Rahvakunstiühingusse on koondunudkäsitöötegijaid kogu maakonnast. Aktiiv-selt töötab üksteist käsitööringi enam kuipoolteisesaja osavõtjaga. Kõige staaþika-mad, juba üle neljakümne aasta tegutsenudväga tublid ringid on Suure-Jaanis MaiveOttase juhendamisel ja Kõpus Maia Kol-gi juhendamisel. Kõige noorem on aga al-les selle aasta jaanuaris loodud käsitöö-ring Abjas Katrin Otsa juhendamisel.

Kui püüda kirja panna, mida nende aas-tatega tehtud on, saab loetelu üpris pikk:arvukad kursused, õppepäevad, näitused,konsultatsioonid, laadad, messid jne.

Suurt rõhku on pandud koolitusele.Ühingu juures töötab koolituskeskus,kus kursustel ja õpiringides on olnudvõimalik õppida nii traditsioonilisi kui katänapäevaseid käsitöövõtteid.

Juba aastaid on rahvakunstiühing kor-raldanud traditsioonilisi suurüritusi,millest lisaks kohalikele meistritele võta-vad osa käsitöölised üle Eesti.

Kümme aastat on läbiviidud Viljandi hansapäeva-de käsitöölaata, detsembri-kuus saab teoks üheteist-kümnes Viljandi kodukäsi-töömess.

Üks suuremaid ettevõtmisi on maa-kondlik rahvakunstipäev, mis tänavu toi-mub kümnendat korda. Igal aastal on sel-lel päeval olnud oma teema, näiteks so-kid, kindad, põlled, pitsid, peakatted,rahvarõivad. Sellel päeval kuulutataksevälja ka aasta rahvakunstimeistri tiitlisaaja.

ViljandimaaRahvakunstiühingu

rahvakunstipäeval.Teemaks oli ”Mänguasi”.

VILJANDIMAA RAHVAKUNSTIÜHING – 15

Viieteistkümnele tegutsemisaastale tagasi vaadates võivad Viljandimaa käsitöötegijad uhkusttunda, nende töö on olnud sisukas ja edasiviiv.

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit on ala-tes 2005. aasta jaanuarist Eesti Kunsti-akadeemia koostööpartner ESF Meede1.3 “Võrdsed võimalused tööturul“ pro-jektis „Käsitööga tööle”. Projekt kestabkuni 2007. aasta oktoobri lõpuni.

„Käsitööga tööle” on unikaalne kooli-tussüsteem töötutele käsitöönaistelening meie eesmärk on tuua käsitööturuleuusi ja huvitavaid tooteid. Koolitustelosalevad lisavajadustega või väikelaste-ga või üle 40-aastased naised, kes taha-vad end käsitööga elatada. Oluline ees-märk on luua projekti käigus koostöövõr-gustik, et ka lisavajadustega töötutelnaistel oleks kergem tööturule tulla.

Projekti raames oleme loonud seitseaktiviseerimiskeskust, kus töögrupid üleiga kahe nädala kogunevad. Koolituste-

gevust läbi viima on kaasatud piirkond-likud käsitööjuhid ja -spetsialistid UlveKangro, Marika Sepp, Virve Tuubel, Lii-na Veskimägi-Iliste, Kersti Loite, EevaTalts ja Ave Matsin. Tootearendust õpe-tavad Kunstiakadeemia õppejõud, ma-gistrid ja magistrandid Liisa Tomasberg,Kadi Pajupuu, Kai Maser, Silja Saarepuu,Liisa Kallam, Maiu Mooses ja MerleSuurkask. Projekti on kaasatud ka EestiPuuetega Naiste Ühendus, mille esinaineMare Abner koordineerib lisavajadusteganaiste osalemist projektis. Koolitusedtoimuvad käsitööliidus, Tallinna Puuete-ga Inimeste Kojas, Rakvere Puuetega Ini-meste Kojas, Pärnu Nooruse Majas, VõruDr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseu-mis, Värska Seto Talumuuseumis, EestiRahva Muuseumis ja Tartu Ülikooli Vil-

„Käsitööga tööle” – edukas ja unikaalne

Maakonna rahvakunstimeistrid onVaike Lehismets, Valve Alamaa, AnnaUudik, Voldemar Luht, Maive Ottas, Lai-ne Allas, Niini Veskioja, Külli Ojasson,Tiina Ilusmets ja Viorica Kuusik.

Ühingu aktiivsed liikmed selle loomi-sest kuni tänaseni on Valve Alamaa, KülliOjasson, Maive Ottas, Ellen Bäärs, IviAlp, Tiina Ilusmets, Viorica Kuusik ja ju-hatuse esimees Leida Mägi.

jandi Kultuuriakadeemias. Kursustel õpi-takse looma uudseid käsitöötooteid omakodukohale omastes värvilahendustes,kasutades rahvakunstiornamente ja ko-halikke legende.

Kunstiakadeemia on koolituste käigusloonud uudse tootearendussüsteemi.Käsitööliit toetab omalt poolt käsitöökoo-litustega, sest naised mõtlevad välja jakujundavad tooteid, mida kodustes tingi-mustes ise ka valmistada saab. Esimestkorda tutvustame „Käsitööga tööle”uudseid tooteid maikuus toimuval kon-kursil eesti-mängu-asi.

Projektijuht Kärt Summatavet, rahva-kunsti õppetooli professor

Eesti Kunstiakadeemia

OLULINE TEADA• Aastal 2007 möödub 15 aastat EestiRahvakunsti ja Käsitöö Liidu ( Eesti Kodu-tööstuse Edendamise Keskseltsi) taastami-sest 1992. a. Selle tähistamiseks korraldatak-se konverents Valgamaal koos käsitööpäe-vadega. Konverentsi teema lähtub aastatee-mast – rahvariide pealisrõivad. Kavas onettekanded ja näitus. Täpsem teave sügise-ses lehes.

• 8.–14. juulil toimub Sagadi mõisas Lääne-Virumaal Põhjamaade käsitöölaager. Seekorraldatakse igal suvel erinevas riigis, Ees-tis on see esimest korda.

Majutusega hotellis 6865 krooni, hostelis3000 krooni. Soovijail palume kiiresti regist-reeruda tel. 6 604 72.

• Kultuuriministeeriumi ja Rahvakultuuri Kes-kuse poolt kinnitatud rahvakultuurialase

andmebaasi kogumise alus on valmis.Käsitööliidu juhatus otsustas, et maakonnadesitavad oma info (täidetud ankeedid) kas pa-berkandjal või e-posti teel käsitööliitu, keskorraldab andmebaasi sisestamise esimeselaastal. Ankeete saab käsitööliidu kodulehelt.

• Käsitööliit kavandab ja tellib maakondadeinfopunktidele ühtsed teabematerjalide alu-sed.

9

Näitusel eksponeerisid oma loomingutkoos käsitööklubi liikmetega need klubikauaaegsed koostööpartnerid ja toetaja-liikmed, kes on edukalt esinenud ja au-hinnalisi kohti saavutanud nii üle-eesti-listel konkurssidel kui ka välismaal.

Seminaril keskenduti kahele temaati-kale. Algul kuulati ettekandeid ja disku-teeriti teemal ”Piirkondlikkus ja turun-dus”. Ettekannetega esinesid Liina Veski-mägi-Iliste (Tallinna käsitöökeskus),Maaja Kalle (Põlva käsitööõpetaja), HiljaSepp (Antoniuse Gild), Kaja Allilender(SA Tartumaa Turism) ja Terje Poter(Folkloorinõukogu). Teine teemaderingpuudutas meisterlikkust ja professionaal-sust. Sellest rääkisid Ave Matsin (Viljan-di Kultuuriakadeemia), Rutt Maantoa(Tartu Kunstikool), Juta Piirlaid (TallinnaÜlikool), Maiken Mündi (Rahvakunsti jaKäsitöö Liit) ning Tiina Konsen (TartuKäsitööklubi).

Võrreldes viie aasta taguseid seisu-kohti praegustega, saab väita, et käsitöö-valdkonnas on toimunud märgatav niheparemuse poole. Väga hea käsitöö osa-

kaalu suurenemist on soodustanud kut-setunnistuste süsteemi rakendumine jaalaliitude hoogustunud tegevus.

Kümne aasta jooksul on tehtud mõn-dagi. Klubi korraldada olid käsitööliiduviiendad käsitööpäevad aastal 2000 Tar-tumaal Ülenurmel, teemaks ”Linast linase-ni”. Seitse korda oleme osalenud ülemaa-listel konkurss-näitustel ja kuus korda isepiirkondlikke eelvoorusid korraldanud.Klubi enda liikmete näitusi on olnud 16ning käsitööhuvilistele linnakodanikeleoleme korraldanud 81 loengut ja praktilistõppepäeva.

Kümmet tegevusaastat võib ka perio-diseerida. Algusaastail oli klubiline tege-vus tugeva sotsialtöö iseloomuga: õppe-päevadel käis arvukalt tööd ja tegevustotsivaid maa- ja linnainimesi ning pen-sionäre, kusjuures paljudel praktiline kä-sitööoskus puudus. Populaarseks saiklubi juures tegutsev käsitööring ”Iloke”,kus näputöötegijaid juhendas Ellen Al-las, ning uusi materjale ja käsitöövõtteidtutvustavad õppepäevad, mis olid ava-tud kõigile ilujanustele.

Volikogus räägitustKäsitööliidu volikogu oli koos 4. veeb-

ruaril k.a. Osavõtjaid oli seekord 38, esin-datud olid kõik maakonnad.

Aastaaruande 2005 ja tegevusplaani2006. aastaks said kõik osalejad seekordpaberkandjal. Volikogus kommenteeritivaid olulisemaid punkte.

Kaasaruanded olid kahelt maakonnalt,kus juba on loodud ja tegutsevad käsi-töötegijaid ühendavad keskused. Lääne-maa Käsitööliste Ühenduse juht MarjuHeldema tutvustas 2005. aastal tegutse-ma hakanud ühenduse seniseid ettevõt-misi ja uusi plaane. Valgamaa Rahva-kunsti ja Käsitöö Keskseltsi juhatuse esi-mees Marge Tadolder rääkis oma seltsitegemistest.

KÜMME AASTAT TARTU KÄSITÖÖKLUBI

Möödunud aasta lõpul tähistas Tartu Käsitööklubi oma 10. tegevusaastat näituse ja seminarigateemal “Kas käsitöö + kunst = käsitöökunst? Või käsitöö + kunst = käsitöö ja kunst?”

Kõrgaeg klubi näitusetegevuses olidaastad 1998–2001. Läbimurdeks tuleb pi-dada aastat 1999, kui näitusel ”Kaheksa-kand – rahvuslikkuse kandja ?!” esinesidkoos käsitöömeistritega professionaalsedkunstnikud. Rõõmustav oli ka aasta 2000,mil Tartu kunstikooli tekstiili eriala üliõpi-lased võitsid kampsunite komplektiga”Küidulised” esikoha konkursil ”Rahva-kunst meis ja meie ümber”.

Viimastel aastatel on seoses interneti-põhise infolevi kättesaadavusega vähe-nenud klubi informeeriv roll. Prioriteedikson jätkuvalt piirkondlike konkursside janäituste korraldamine, samuti käsitööhu-viliste suunamine alaliitudesse ja uutehuviliste nõustamine.

Klubi kuldvara, kellega üheskoos ole-me kõik need kümme aastat tegutsenud,on Aime Toots, Aina Kirsipuu, AstridAavik, Ellen Nukk, Lia Looga, MalleMardiste, Melita Konsen, Silvia Kallau ja

Tiina Konsen, Tartu Käsitööklubi juht

Kuidas tegutsevad käsitööliidu tuge-vamad alaliidud, seda tutvustasid kokku-tulnuile nende juhid. Pitsimeistrite tege-mistest rääkis Eeva Talts, rahvarõiva-meistritest Anu Randmaa ja käsitöö-meistrite töödest Kristi Teder.

Revisjonikomisjoni aruande esitasAnu Randmaa. Uueks komisjoni liikmeksvaliti Mai Kolossova asemel Ene Kärner.Volikogu volitusel jätkab revisjonikomis-jon koosseisus Anu Randmaa, Ivi Sark jaEne Kärner.

Volikogu otsustas kehtestada uuedliikmemaksud: juriidilised ühendused 150krooni ja toetajaliikmed 1000 krooni aas-tas.

Volikogu tööst võttis osa Kultuurimi-nisteeriumi rahvakultuuri nõunik EinoPedanik.

Pärast ametliku osa lõppu kogunetiEstonia talveaeda, kus tehti teatavaksPärandihoidja 2005 auhinna saajad.Auhinnad andis üle kultuuriminister Rai-vo Palmaru. Kokkutulnuid tervitas MaretMaripuu, kes juba aastaid on toetanudkäsitööliidu tegevust.

Käsitööliidu tänukirja rahvuslike kä-sitöötraditsioonide alalhoidmise ja edasi-arendamise eest said Kulla Altmäe, Kris-tiina Halberg, Silvia Kalvik, Mai Kolos-sova, Erika Kõllo, Marja Matiisen, AveMatsin, Aivar Rumvolt, Lembe Sihvre jaMargit Sondberg.

Pärast volikogu, 2. märtsil istus kooskäsitööliidu juhatus ja otsustas, et 2007.aasta volikogule esitavad aastaaruandeja järgmise aasta tegevusplaani peale kä-sitööliidu ka kõikide maakondade käsi-tööühendused ja alaliidud.

OLULINE TEADA

• Traditsiooniline igasügisene Juhtide koolon 22. septembril 2006. Arutlusele tulevadjärgmise aasta peateema, uued konkursid jamuu oluline aastail 2006/2007.

• Ilmumas on uued trükised:- konkursi eesti-mängu-asi kataloog- ERM-i kogudes olevate rahvarõivaste

juurde kuuluvate kottide ja pealisrõivaste tut-vustus.

- Maaelu Edendamise Sihtasutuse toelplaanib käsitööliit välja anda maakondade kä-sitööühendusi ja -meistreid tutvustavad voldi-kud.

- Hiiumaa muuseum kavandab triibusee-liku raamatut.

Käsitööliidust saab osta raamatuid:

Igor Tõnurist ”Rahvarõivakandja abili-ne” (45 kr.)

Reet Piiri ”Talurahva jalanõud ehk midapanna jalga, kui seljas on rahvariided”(45 kr.)

Reet Piiri ”Talulaste mänguasjad”(45 kr.)

10

See ettevõtmine sai teoks Euroopakutsehariduse edendamisele suunatudkoostööprogrammi raames, mis toimibrahvusvaheliste projektide kaudu ja midarahastab Leonardo da Vinci programm.Eesmärk on toetada uuenduslike toodete(metoodikad, õppekavad, koolitusmater-jalid jne.) loomist, erinevate sihtrühmadevälispraktikaid ja -lähetusi ning juba lõp-penud projektide tulemuste laialdasematlevitamist ja kasutamist.

Meie projekti käigus arendasid õpeta-jad oma erialaseid oskusi ja tutvusid kä-sitöö esitlemisega Turu maakonnamuu-seumi filiaalides. Eesmärgiks oli ka saa-dud kogemuste põhjal hiljem kooliõppekava täiendamine.

Keskkond, kuhu meie õpetajad sattu-sid, oli põnev ja sootuks teistsugune se-ninähtust. Turu Luostarinmäe käsitöö-muuseum on elav 18. sajandi mätaskatus-tega palkmajade küla, kus tegutsevad

käsitöömeistrid jälgivad ajastukohaseidtraditsioone ja töövõtteid. Ka meistriteriietus ja ruumide sisustus on tolleaegsed.Muuseumi üks tööpõhimõtteid on luuaturistidele ehe elamus keskkonnast jatööprotsessist. Valmis toodete müük onvaid osa tervikust.

Meilt osalesid õpetajad Anne Kolk,Maila Juns-Veldre ja Leelo Leesi. Igaüksneist töötas oma töötoas, seljas vastavaajastu kostüüm. Anne Kolk valmistasniplispitsitehnikas linikuid, Leelo Leesitegi nahkköiteid ja Maila Juns-Veldre ajas-tukohaseid keraamilisi esemeid.

Kui muuseumis tuli ette hetki, mil kü-lastajatevool katkes, siis pidid elavadeksponaadid töökodade ette kogunemaja mokalaata pidama, et uusi huvilisi ligimeelitada.

Nädalavahetustel ja pärast tööd olivõimalus käia ümbruskonnaga tutvumas.Lisaks muuseumide külastamisele osale-

Elavaks eksponaadiks Turu käsitöömuuseumis

Kuressaare Ametikooli tarbekunsti ja käsitöö osakonna õpetajatel oli möödunud suvelvõimalus osaleda täienduspraktikal Soomes Turu käsitöömuuseumis.

ti käsitööalastel seminaridel, kus teema-deks olid traadipunumine, meremehe ma-gamisaseme valmistamine, köiepunumineja hõbeehete valmistamine.

Suurt tähelepanu pööratakse Soomeskäsitööturismile. Potentsiaalse kliendisuunamiseks müügikohani jagatakse trü-kitud turismiinfot koos kaartidega. Et heaklient on ennekõike pereturist, mõeldak-se muuseumides ja töötubades sellele, etkogu perekond leiaks võrdselt tähelepa-nu ja tegevust.

Kahenädalane Soomes viibimine pak-kus hulga huvitavaid muljeid, eelkõigeaga töökogemuse, mille põhjal valmibjärgmiseks õppeaastaks rahvusliku käsi-töö ja ettevõtluse õppekavasse täiendusõpetamaks õpilastele toote müümist läbitööprotsessi õpetuse ja esitluse.

Kaie Kesküla,Kuressaare Ametikooli kutseõpetaja

JAANUAR–APRILLPÕHJA- JA KESK-EESTI KÄISEDRahvakultuuri Keskuse rahvarõivakooli lõpe-tajate tikitud käised.Kuraatorid Silja Nõu, Silvi Alliman ja AnuRandmaa

(sõba)KIRI LÕUNA-EESTISTTÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvuslikutekstiili eriala II kursuse üliõpilaste õppetöödenäitus telgedel kootud Lõuna-Eesti sõbadest.

VILLA VÕLUKülli Bergbohm, Riina Maitus, Hilda Rütter, Lii-na Veskimägi-Iliste.Uued ja huvitavad vilditööd, rahvakunstist ins-pireeritud jalanõud, nunotehnikas rõivakan-gad.

SÄÄLPOOL VIKERKAARTPortselanimaalija Regina Kursi juubelinäitus.Seda toetasid Rahvakunstiklubi õpilaste tööd.Tiia Metsa keskaegsed nukud.

HIIUVILLASEDTiiu Valdma soojad lambavillakampsunid jaseinatekstiilid.

UNIKAALSED PUITMUDELID JA KEERU-KAMAD MÄNGUASJADBoriss Puusepa suuremahulised puidustautomudelid ja mänguasjad

LIHAVÕTTENÄITUSEesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit

UUED NÄITUSEDTEHKE OLEMINE MÕNUSAKS18. apr. – 8. maiEesti Villa- ja Nahatööstus OÜ jaGreenhand OÜEestimaistest naturaalsetest materjalidest si-sustuskaupade näitusmüük

VAKAD JA VAIBAD 9.–22.maiNahakunstnik Signe Taremaa

TRIIBUST TÄPINI. LINANE LIIN23. mai – 5. juuniARS Portselan OÜ ja Vestra EX OÜ. Näitus-müük

KONKURSI eesti-mängu-asi VÕIDU-TÖÖD 6.–26. juuniEesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit

AINO JAKOBI SIIDIMAAL. AINO JAKEESI KAPSTA EHTED27. juuni –10. juuliAino Jakobi ning Aino ja Keesi Kapsta

TIKITUD ELUD 11.–24. juuliTekstiilikunstnike Liit

TELGITAGUSED 25. juuli – 7. aug.Kadi Pajupuu tekstiilid

TRADITSIOONILIST EBATRADITSIOONI-LISELT 8.–21. aug.Aita Rõemuse siidimaal

LINANE LIIN. VITRAAÞ22. aug. – 4.sept.Vestra EX OÜ linased kangad ning Ülle jaAndres Kulli klaasitööd

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusli-ku tekstiili eriala üliõpilaste LÕPUTÖÖD5.–18. sept.

Rahvarõivakooli LÕPUTÖÖD19. sept. – 2.okt. Rahvakultuuri Keskus

KONKURSI saarte-keha-kate VÕIDU-TÖÖD 3.–10. okt. Eesti Saarte Nõukogu

FENNO-UGRIA HÕIMUPÄEVAD11.–15. okt. Fenno-Ugria

„RAUDROHI“ RAHVAKUNSTI RADADEL16.–30. okt.Haabersti Sotsiaalkeskuse käsitööklubi„Raudrohi“

LINANE LIIN 31. okt. – 6. nov.Vestra EX OÜ

TRIIBUSEELIK 7. – 20. nov.Rahvarõiva alaliit

SIIT NURGAST, SEALT NURGAST21. nov. – 4.dets.Käsitöömeister Maaja Kalle

JÕULUNÄITUS 5.dets. – 8. jaan.Tekstiilikunstnik Kadi Pajupuu

NÄITUSED Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis 2006. a.

11

Eesti ja Rootsi vildimeistrid on nõuksvõtnud arendada omavahelist koostööd,üksteiselt õppida ja kogemusi vahetada.Viis Eesti vildimeistrit ja tekstiilidisaineritkülastasid 2.–5. veebr. Gotlandi käsitöö-meistreid eesmärgiga alustada ühist viltimi-se ja vanutamise projekti. Esimene oli ette-valmistav ja tutvusi sõlmiv kokkusaamine.Eesmärk oli ühise koolitusprogrammi koos-tamine, kogemuste vahetamine meistriltmeistrile. Kohtusime meistrite, lambakasva-tajate, villatöötlejate ning Gotlandi vildiaka-deemia inimestega. Nelja päevaga saimepõgusa ülevaate nende tegemistest.

Plaanide kohaselt kestab meie projektkaks aastat. Selle aja jooksul kohtume kuuskorda vaheldumisi Eestis ja Gotlandil.

Järgmine kokkusaamine on juunikuusVormsi saarel.

Tulevikuplaanid sõltuvad projekti käi-vitumisest. Eestipoolsed partnerid on Tal-linna käsitöökeskus ja Vildiarenduskes-kus, Rootsi poolt Gotlandi käsitöökeskus.

Liina Veskimägi-Iliste

VILDIMEISTRTERAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

KÄSITÖÖPÄEVADXI käsitööpäevad on Pärnus5. mail 2006

Eelmisel päeval, 4.mail on soovijailvõimalus osaleda Pärnu Kontserdimajastoimuval konverentsil ”Väärikas rahva-riie”.

Käsitööpäevad avatakse 5. mail kell11.00 Pärnu Nooruse Majas Roheline tn.1b. Edasi korraldatakse huvilistele mit-mesugused õpitoad: portselanimaal, nip-lispits, keskaegsed tehnikad, munade de-koreerimine, nuku meisterdamine, lapitöönipid. Pärast lõunat on kavas loeng ”Ter-vislikud taimsed joogid” ja lõpetusekskuulatakse kontserti.

XII käsitööpäevad on Valgamaal4.–5. mail 2007

Täpsem info sügises lehes.

KESKAJA PÄEVAD TULEKULKeskaja turg Tallinna vanalinnas6.–9. juulil 2006

Turg on avatud kell 10.00–19.00.Osalejate rongkäik saab alguse Viru

väravate juurest 6. juulil kell 11.40.Avatseremoonia Tallinna raeisandate

osavõtul algab kell 12.00 Raatuse platsil.Raekoja platsil: meistrite turg ja ava-

tud õpikojad.Püünele astuvad Hovinarrit Soomest,

Vello Vaheri kondiväänajad, stuudio Vai-kuse Muusika, Olde Hansa trubaduurid,rändnäitlejad, tuleneelajad, narrid jpt.Õpime keskaegseid tantse. Raekoja plat-silt algavad ka vanalinna ekskursioonid.

Laste mäel (Niguliste plats): töötavadmeistrikojad, kus saab kätt proovida pal-judes keskaegsetes kunstides, osavus- jajõumängudes ning väikeses rüütlikoolis,tegutsevad ravitsejad, kohal on juuksurja on veel palju muud.

Tallinna Kinomajas saab näha kesk-ajateemalisi filme.

Raekoda on avatud E–L 10.00–16.00,õhtuti kontserdid.

Kus käisime, mida nägime

PUUTÖÖNÄITUS IIRIMAALIirimaal Corkis toimus 6. detsembrist

1. veebruarini rahvusvaheline puutöönäi-tus ”Europaen Turned Wood”. Näituselolid esindatud Iirimaa, Inglismaa, Slovee-nia, Ungari, Saksamaa, Prantsusmaa jaEesti meistrid. Enamiku töödest moodus-tasid treitud vaasid ja vaagnad, oli kaskulptuure ja ruumi sisustuselemente.Meie käsitöömeistritest olid väljas RaulSuitsu ja Rein Erderi tööd.

Näituse korraldaja oli Corki TreialiteGild. Kaasa aitasid Eesti Rahvakunsti jaKäsitöö Liit ning Eesti saatkond Dublinis.

Maiken Mündi

PITSINÄITUS PRAHASEesti Vabariigi suursaatkonnas Prahas

oli 23. veebruarist 20. aprillini Ulve Kang-ro setu pitsi näitus. Eksponeeritud oli küm-me erinevat rõivakomplekti, fotod setu pitsikaunistustega rõivastest ja kaks üle sajaaasta vanust originaalpitsi. Näitus avatiLichtensteini palees, kus toimus EV aasta-päevale pühendatud pidulik vastuvõtt. Sa-mas esinesid ka Värska leelonaised.

Alates 27. aprillist saab sama näitustvaadata Tartus vanas anatoomikumis,kus see jääb avatuks kolmeks nädalaks.

Suur tänu näituse hea kordamineku eestkuulub EV suursaadikule Prahas Eve-KülliKalale, Setomaa programmile ja Eesti Kul-tuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupile.

VÄIKEETTEVÕTJAD BRÜSSELIS20.–21. märtsil külastas 12-liikmeline

EVEA (Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõt-jate Assotsiatsioon) delegatsioon Brüs-selit. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liiduesindajana oli mul võimalus osaleda koh-tumistel eurosaadikute Toomas HendrikIlvese ja Andres Tarandiga, tutvudaEuroparlamendi ja UEAPME (Euroopaväikese ja keskmise suurusega organisat-sioonide liit) tööga. Sisukates vestlusrin-gides arutati ja otsiti võimalusi, kuidasväikeettevõtjate hääl paremini seaduse-loojateni jõuaks. Kersti Loite

Ulve Kangro näitus Prahas.

TOETAJALIIKMEDAita Rõemus +372 55 659 288 (siidimaal)Aino Jakobi +372 55 115 94 (siidimaal)Hidante OÜ, Ulve Kangro +372 55 34051

(setu pits)Jadok OÜ, Jaan Dokukin +372 50 15691

(puhutud klaasist tooted)Kodukäsitöö OÜ, Ülle Kuusemets

+372 6314 076 (rahvuslik käsitöö)Külliki Nõu +372 50 62 657 (vilditud tooted)Liliina OÜ, Mehis Täpp +372 50 41420

(linased kodutekstiilid)Manlund OÜ +372 50 64 599 (nahast

tooted)Rein Kiviorg +372 52 052 84 (puidust

mänguasjad)Riina Maitus +372 56 655 513 (vilditud

tooted)Ruut&Triip OÜ, Riina Tomberg

+372 51 116 78 (rahvuslikud kudumid)Sepikoda OÜ, Aira Heiste +372 50 989 48

(sepis)Tiia Mets +372 55 203 48 (keskaegsed

nukud ja kangast ehted)Valdur Tilk +372 52 340 57 (puidust tooted)Vestra EX OÜ, Kaido Kaust +372 5134 587

(linased tooted)Virve Eviste +372 56 486 514 (käsitsi

valmistatud seep)Võrumaa Ukuharu OÜ, Milvi Lett

+372 56 59 111 (naturaalsest linasestkäsitööesemed)

Õie Kase +372 6480 004 (triibuseelikukangast kotid)

Ülle Ehrpais +372 51 312 19 (lapitööd)Ülle Kull +372 50 260 53 (vitraaþ)

12

Tähtsamad käsitööalased ettevõtmised 2006. aastal Maakondade seltsid ja ühendusedMAI5. ERKLiidu käsitööpäev Pärnumaal 6 604 77213. IV käsitöölaat Raplas 51 289 3120. Suur väljanäitus Heimtalis 43 982 8620. Sänna laat Rõuges 53 469 83120. Käsitööliste laat Kuressaares 52 237 2623.-24. Puutöö AB Eesti Põllumajandusmuuseumis 73 838 1926.-27. Käsitöölaat Kuressaare Lossipargis koos aianduslaadaga52 237 2627.-28. EHE LAAT Vabaõhumuuseumis 65 49 100

JUUNI2.-3. Folklooripidu „Kirde Killad“ Mäetaguse mõisas

33 212 483. Käsitöölaat Tallinnas Nõmme turul 56 446 7203. „Eesti köök läbi sajandite“ sarjas „Eurovanker 2006“ Põlva-

maal Hurmi orus Salu talus 52 47 02510. Hansalaat Viljandis 43 338 50 52 90 61712.-18. Käsitöönädal Türil (linna 80. aastap.) Laat 16.-17.

56 956 63916.-17. Rahvakunstilaat Tallinna vanalinnas 6 604 77217. Laste käsitöölaat Tallinna vanalinnas 6 604 77217. Käsitööpäev Põlva Talurahvamuuseumis Karilatsis

52 47 02517.-18. Vastseliina maarahva laat 78 511 7820. Sänna laat Rõuges 53 469 83123. Avinurme pütilaat 33 974 7623.-24 Puutöö AB Talurahvamuuseumis 73 838 1929.-1.07 Hansapäevad Pärnus 52 245 92

JUULI1. Käsitöölaat Põltsamaal 55 612 3128. Käsitöölaat Laiusel 51 946 1876.-9. Keskaja turg Tallinna vanalinnas 6 604 7728. Käsitööliste suvepäev Pärnumaal Pihlaka talus 56 663 6188.-14. Põhjamaade käsitöölaager Sagadi mõisas 6 604 77214.-16. Võru folkloorifestivali kunsti- ja käsitöölaat 78 683 1821.-22. Lapitöö Seltsi kokkutulek Raplas 53 328 43122. Suur omatoodangu- ja käsitöölaat Kärdlas 52 44 820

AUGUST2.-4. Õlepäevad Laiusel 55 449 993..-6. X rahvusvaheline näitus „Varbola Puu“ Varbolas 50 273 224.-6. Saaremaa käsitööliste laat Kuressaare merepäevade raames

52 237 265. Haapsalu salli päev 56 158 4026. Otepää X käsitöölaat 56 466 7207.-11. Lilleseade suvelaager Lüllemäel 52 050 7212.-13. Ida-Virumaa käsitööseltsi käsitööpäevad Perjatsi külas

33 212 48

SEPTEMBER2. Sügisnäitus Eesti Põllumajandusmuuseumis. Tõuloom 2006.

Lina-, villa- ja puutööd. 73 838 1912.-13. Linapäevad Eesti Põllumajandusmuuseumis 73 839 19

OKTOOBER14.-18. Põltsamaa kangaringi 45. sünnipäev ja ülevaatenäitus „Lõime-

maagia ja kudumisteraapia“ Põltsamaa Kultuurikeskuses55 612 312

28. Lindora laat Vastseliinas 78 511 78

NOVEMBER9.-12. Mardilaat Tallinnas 6 604 772DETSEMBER8.-9. Jõululaat Raplas 51 289 319. Kodukäsitöölaat Põltsamaal 55 612 312

Põlva käsitööklubi näitus „Rahvuslikud elemendid tänapäevariietuses“ Põlvas Maarja galeriis 52 47 025

15.-16. Käsitöömess Viljandis 52 90 61715.-16. Käsitöölaat Kärdla kultuurikeskuses 52 44 820

Nimistu ei ole lõplik, korraldajatel on õigus teha kavas muudatusi.

Ida-VirumaaIda-Virumaa käsitööselts, Erika Kõllo 33 21 248JõgevamaaLaiuse Õlekäsitöökoda, Eha Virkunen 55 44 999Põltsamaa käsitööselts, Anne Ütt 55 612 312JärvamaaMTÜ Kesk-Eesti Käsitööselts, Imbi Karu 56 956 639Huviselts Põimik, Ruta Eslas 38 79 286, 56 207 145Rahvakunstiühing Veimevakk, Ilme Varik 52 87 306LäänemaaLäänemaa Käsitööliste Ühendus, Marju Heldema 56 158 119Haapsalu käsitööselts, Aime Edasi 51 981 965Haapsalu Värkstuba, Ene Kärner 52 26 575Lääne-VirumaaVirumaa Kunsti ja Käsitöö Selts, Kersti Loite 32 41 587PõlvamaaPõlva Käsitööklubi, Asta Tagel 79 95 338Räpina Käsitöökoda, Astrid Narusk 79 62 694PärnumaaMTÜ Lüster, Mai Kolossova 44 26 240, 44 50 070MTÜ Tulilind, Maris Aidak 58 045 388Pärnu Kunstnike ja Käsitööliste Gild, Eddi Leet 56 488 714RaplamaaRaplamaa seltsing Süstik, Ivi Sark 51 28 931Tallinn ja HarjumaaTallinna Käsitöökeskus, Liina Veskimägi – Iliste 56 674 671Rahvakunsti Klubi, Margit Sondberg 55 24 216TartumaaTartu Käsitööklubi, Tiina Konsen 53 478 479Tartu Maanaiste Liit, Urve Kaasik 53 412 408ValgamaaValgamaa Rahvakunsti ja Käsitöö Keskselts, Marge Tadolder 56 466 720ViljandimaaViljandimaa Rahvakunstiühing, Leida Mägi 43 33 850VõrumaaMTÜ Aila Näpustuudio, Aila Kikas 78 28 048Parksepa käsitööselts, Külli Meltsov 52 02 179Võrumaa käsitööühistu ESI, Rael Kaasen 5 219 444SaaredHiiumaa käsitööühendus, Margit Kääramees 52 44 820Hiiumaa Muuseum, Helgi Põllo 46 32 091Kihnu folklooriselts Kihnumoa, Katrin Kumpan 44 69 714Saaremaa Käsitöökeskus, Jane Mägi 45 24 645Vormsi käsitööselts, Kristina Rajando 56 616 395

Koostööpartnerid Eesti Kunstiakadeemia, Kärt Summatavet 6 261 720Eesti Lapitöö selts, Anni Kreem 6 445 365Eesti Põllumajandusmuuseum, Ruth Metsallik 7 412 596Eesti Rahva Muuseum, Virve Tuubel 7 421 311Eesti Vabaõhumuuseum, 6 549 117Heimtali muuseum, Merle Puusepp 43 98 126Kangastelje Töötuba, Kristel Põldma 53 407 776 www.kangakudumine.eeKääriku talu, Anu Raud 43 98 286Mahtra Talurahvamuuseum, Tiia-Helle Schmitte 48 44 199Obinitsa Seto Muuseumitarõ, Sigre Andreson 78 54 190, 50 710 29Rahvakultuuri Keskus, Aino Arro 6 009 291Setu Talumuuseum, Laine Lõvi 79 64 678Tallinna Rahvaülikool, Kaja Lokk 6 604 886Tallinna Ülikool, Kai Malmstein 6 409 433Viimsi Muuseumid, Alar Mik 56 456 352TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Ave Matsin 43 55 232

JUHATUS: Liivi Soova (esimees), Ulve Kangro, Kersti Loite,Kai Malmstein, Kristina Rajando, Eeva Talts, Virve Tuubel,Liina Veskimägi-Iliste

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, Pikk 22, Tallinn 10133; tel. (+372)6 604 772, 51 87 812. Maiken Mündi, Katrin Lükk e-post: info@folkart.ee; www.folkart.eeToimetaja Maie LeetojaKujundus Maaja Kukerman, kirjastus Ilo, trükk Iloprint