kehaline kasvatus 041 050 - E-koolikott · • Kas Erki Nool on olümpiavõitja? (jah) Mängus võib anda jaatajatele ja eitajatele erinevaid ülesandeid. Samuti võivad küsimused

KEELEKÜMBLUS

Õpilase nimi ............................................................................................... Õpilase nimi ............................................................................................... Õpilase nimi Kuupäev ......................................................Kehaline kasvatus 41

Olümpiamängude lahutamatuks sümboliks on saanud lustakad maskotid. Nimetus maskott tuleneb maskott tuleneb maskottprantsuskeelsest sõnast mascotte, mis tähendab õnnetoovat eset või looma. Olümpiamaskotid ongi Olümpiamaskotid ongi Olümpiamaskotidenamasti loomad või linnud, harvem ka inimesed või lihtsalt abstraktsed olendid. Olümpiamaskotid on Olümpiamaskotid on Olümpiamaskotidolümpiamänge korraldava linna ja riigi visiitkaart. Neid kujutatakse märkidel, T-särkidel, postritel.

1. Pane kirja maskottide nimed. Ühenda joonega olümpialinn õige maskotiga. Vajadusel otsi abi Interneti aadressilt http://www.eok.ee.

....................

1980 Moskva

1988 Soul

1968 Grenoble

1994 Lillehammer

1992 Barcelona

1998 Nagano

2002 Salt Lake City

2004 Ateena

2006 Torino

1996 Atlanta

.........................

........................... .......................

................ .............

........................ .................

............. .......................................

Miša; Sukki, Lekki, Nokki ja Tsukki; Schuss; Hodori; Kristin ja Hakon; Powder, Coal ja Copper; Athena ja Phevos; Cobi; Izzy; Neve ja Gliz2. Kujuta ette, et sinu koolis korraldatakse olümpiamängud ja sinu üles- anne on valmistada maskott. Joonista ja võimalusel tee oma kujunda- tud maskott ka valmis. Maskotte võib valmistada mitmesugusest materjalist: riidest, paberist, traadist, puust, metallist. Maskoti võid joo- nistada kunstiõpetuse tunnis ja valmistada näiteks tööõpetuse tunnis.

OLÜMPIALIIKUMINE. MASKOTID

KEELEKÜMBLUS


Olümpiahümn on nüüdisaegsete olümpiamängude oluline osa. Hümni muusika on kirjutanud Spyros Samaras ja originaalsõnad Kostis Palamas. Mõlemad autorid on pärit Kreekast. Esimest korda kasutati olümpiahümni 1896. aasta Ateena mängudel. Ametlikuks olümpiahümniks kinnitati see alles Rahvusvahelise Olümpiakomitee 55. istungjärgul 1958. aastal Roomas.

1. Lõpeta lause.

Olümpiamängude avatseremoonial mängitakse olümpiahümni koos ........................................................................................................................................................................................................

Tulel on inimkonna ajaloos olnud oluline osa. Tuli annab valgust ja sooja, tuld on austatud ja kar-detud. Tuli oli oluline ka antiikolümpiamängudel, kus tuli põles peajumal Zeusi auks tema templis hiiglasliku kuju ees. Olümpiatuli süüdati esimest korda Amsterdami olümpiamängudel 1928. Olympias Hera templi esisel altaril, kus ajaloolaste arvates põles tuli ka antiikolümpiamängude Olympias Hera templi esisel altaril, kus ajaloolaste arvates põles tuli ka antiikolümpiamängude Olympias Hera templi esisel altarilajal, süüdati olümpiatuli päikesekiirtest esimest korda 1936. aasta Berliini olümpiamängude ajal.

2. Kirjelda, kuidas süüdatakse päikesekiirte abil olümpiatuld. Milliseid vahendeid läheb selleks tarvis?..................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................

Enne kui tuli alustab teekonda Olympiast olümpiastaadionile, süüdatakse tuli Pierre de Coubertini auks temanimelises hiies. Olümpiatuld kantakse Olympiast olümpialinna tõrvikutes. Vahel on raskel teekonnal vaja olümpiatuld edasi viia ka laevade ja lennukitega.

3. Järgmised suveolümpiamängud on 2008. aastal Pekingis. Võta appi maailma geograafiline kaart ja joonista skemaatiliselt (näiteks kastide ja nooltega) olümpiatule oletatav teekond Olympiast Pekingisse. Kirjuta skeemi suurlinnad ja riigid, mida tuli teekonnal läbib. Lisa, mil viisil võiks olümpiatõrvikut edasi viia.

Teekonna valikul võid valida erinevate eesmärkide vahele lühim tee, võimalikult paljude olümpialinnade läbimine, eri riikide pealinnade külastus, võimalikult paljude riikide kü-lastus, poliitiliselt ohutu tee, geograafiliselt lihtsaim tee.Olümpiateekonna valikul pidasin silmas ...............................................................................................

OLÜMPIALIIKUMINE. OLÜMPIATAVAD

Ateena, Kreeka

KEELEKÜMBLUS


Olümpiatõotus on vanne, mille olümpiamängude avatseremoonial annavad sportlaste ja kohtunike esindajad. See on sümboolne tagatis, mis peab üleval hoidma olümpiamängude sportlikku vaimu. Sportlasvanne sisaldab lubadust ausalt võistelda, kohtunikevanne lubadust ausalt kohtunikuko-hust täita. Sportlasvannet anti Sportlasvannet anti Sportlasvannet esimest korda 1920. aasta suveolümpiamängudel Antverpenis, kohtunikevanne 1972. aasta suveolümpiamängudel Münchenis.

1. Pane kirja sportlasvanne ja kohtunikuvanne.

Olümpiamängude ava- ja lõputseremooniad kulgevad olümpialinnas kindlate reeglite alusel. Olümpiamängude ava- ja lõputseremooniad kulgevad olümpialinnas kindlate reeglite alusel. Olümpiamängude ava- ja lõputseremooniadAvatseremoonia ei tohi aset leida rohkem kui päev enne võistluste algust ja lõputseremoonia on olümpiamängude viimasel päeval pärast võistluste lõppemist.Olümpiarituaalid lisavad olümpiamängudele erilist pidulikkust, eristades neid tavalistest tiitli-Olümpiarituaalid lisavad olümpiamängudele erilist pidulikkust, eristades neid tavalistest tiitli-Olümpiarituaalidvõistlustest. Just olümpiarituaalid toovad välja nüüdisaegsete olümpiamängude sideme antiikmän-gudega. Pierre de Coubertin rääkis selliste rituaalide vajalikkusest esimest korda 1906. aastal.

2. Pane olümpiamängide ava- ja lõputseremoonia rituaalid õigesse järjekorda.

.......... Olümpiatõotuste andmine

.......... Sportlasdelegatsioonide sissemarss

.......... Olümpiamängude avatuks kuuluta- mine võõrustava maa riigipea poolt.......... Olümpialipu heiskamine.......... Olümpiatule kustutamine.......... Olümpiahümni esitamine.......... Olümpiatule süütamine staadionil.......... Olümpialipu langetamine.......... Olümpiamängude lõppenuks kuulu- tamine ROK-i presidendi poolt.......... Kultuuriprogramm

3. Millises järjekorras marsivad sportlasdelegatsioonid avatseremoonial staadionile? Kontrolli oma vastust Interneti-aadressil www.eok.ee.

.................................................................................................................................................................

OLÜMPIALIIKUMINE. OLÜMPIAVANDED. AVA- JA LÕPUTSEREMOONIA

KEELEKÜMBLUS


1. Kirjuta viis lauset, mis seostuvad väljendiga „aus mäng”. Loe laused paarilisele ette.• .............................................................................................................................................................• .............................................................................................................................................................• .............................................................................................................................................................• .............................................................................................................................................................• .............................................................................................................................................................

2. Loe läbi järgnevad tõestisündinud juhtumid. Mõtle, kuidas oleksid käitunud sina. • Vastseliina noor suusataja Markus Puusepp läbis Haanja maratoni noortesõidul rajakohtuniku vea tõttu lühema distantsi ja tuli võitjaks. Saades kohtunike eksitusest aru, teatas Markus sellest kohtunikele ning jäi nii oma esikohast ilma. Selle teo eest autasustas Eesti Olümpiaakadeemia Markust ausa mängu auhinnaga. Auhinna andis Markusele kätte suusataja Jaak Mae. • Võru SK noor võrkpallur Kristjan Sikaste mängis Eesti B-klassi karikavõistluste tsooniturniiril, kui kohtunik andis nende võistkonnale ekslikult punkti, sest ei märganud, et pall oli auti läinud Kristjani käest. Kristjan tunnistas kohtunikule, et pall oli auti läinud tema käest, ja seetõttu jäi tema meeskond neile ekslikult antud punktist ilma. Kristjan Sikastele anti ausa mängu auhind Eesti 1999. aasta parimate sportlaste autasustamisetseremoonial. • Marie Maarend osales Lahtis (Soome) Eesti, Soome ja Rootsi juunioride maavõistlusel, kus talle Marie Maarend osales Lahtis (Soome) Eesti, Soome ja Rootsi juunioride maavõistlusel, kus talle Marie Maarendkohtunikud fikseerisid spordipüstoli harjutuse teise seeria esimese viie lasu järel 49 silma (arvati, et kaks lasku oli läinud täpselt ühte suuremasse auku). Tegelikult oli Marie unustanud oma viienda lasu sooritamata ja avastas selle pärast kohtunike otsust. Marie ei kasutanud kohtunike eksimust ära, vaid tunnistas ausalt, et ta viiendat lasku ei sooritanudki, jäädes nii ilma heast tulemusest. Eesti Olümpiaakadeemia autasustas Mariet aususe eest ausa mängu medaliga. Mõtteid ausast mängust. Vaata ka www.eoa.org.eewww.eoa.org.ee, “Aus mäng”, “Ausa mängu konkurss”., “Aus mäng”, “Ausa mängu konkurss”.www.eoa.org.ee, “Aus mäng”, “Ausa mängu konkurss”.www.eoa.org.eewww.eoa.org.ee, “Aus mäng”, “Ausa mängu konkurss”.www.eoa.org.ee• Aus mäng on olümpia- ja üldse spordiideaal, mis hõlmab ausust, austust nii meeskonnakaaslaste Aus mäng on olümpia- ja üldse spordiideaal, mis hõlmab ausust, austust nii meeskonnakaaslaste Aus mängkui ka konkurentide vastu ja kehtestatud võistlusreeglitest kinnipidamist. • Aus mäng ei ole ainult võistleja õigus ja kohustus, see on ka treenerite, ametiisikute ja teiste spor-Aus mäng ei ole ainult võistleja õigus ja kohustus, see on ka treenerite, ametiisikute ja teiste spor-Aus mängdiga seotud isikute panus sporti.• Aus mäng spordis tähendab seda, et kõigil peaksid olema võrdsed võimalused võita.Aus mäng spordis tähendab seda, et kõigil peaksid olema võrdsed võimalused võita.Aus mäng• Ausa mängu põhimõte tähendab suuremeelset ellusuhtumist, mis on soojade ja püsivate inimsuhete alus.

3. Kirjuta üks tõestisündinud lugu, kus keegi on käitunud ausa mängu ideaalide kohaselt või vastupidi nende ideaalide vastaselt. Arutage neid juhtumeid klassis/rühmas......................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................

OLÜMPIALIIKUMINE. AUS MÄNG

KEELEKÜMBLUS


1. Lahenda võrrandid. Ühenda saadud aastaarv õige olümpialinnaga.

1. (2 ×16 – 32 : 8 + 3 × 2³) × 100 – 3280 = Barcelona2. (28 : 7 + 2 × 3² - 2 × 5 )³ +260 = Berliin3. (5 – 8) × 7 – (6 + 5) × 3 + 984 + 1062 = Sydney 4. [(16 + 9) : 5 + 2 × 4² - 6²] × 1000 + 976 = München5. (4³ - 2² - 2 × 5²) × 14 + 10 × 186 = Antverpen6. 3 × 24 + 5 × 4² + 217 × 7 + 301 = Soul7. (18 + 3³) × 5 + 3 × 25 + 126 × 3 + 1208 +57 = Montreal8. (6³ × 4 + 5 × 70) × 2 – 448 = Moskva9. 84 × 7 + 2 × 34 + (12 – 8) × 23 + 1094= Innsbruck

2. Täida tabel. Kasuta 1. ülesande andmeid ja tabeli all olevaid nimesid.

Aastaarv Olümpialinn Olümpiavõitja nimi Spordiala

Tõstmine

Korvpall

Jalgrattasport - trekisprint

Jalgrattasport - maanteesõit

Kümnevõistlus

Tõstmine

Kiiruisutamine

Kolmikhüpe

Kreeka-rooma maadlus

Erika Salumäe, Tiit Sokk, Jaak Uudmäe, Aavo Pikkuus, Kristjan Palusalu, Erki Nool, Alfred Neuland, Ants Antson, Jaan Talts.

OLÜMPIALIIKUMINE. KORDAMINE. MEISTRIKLASS

KEELEKÜMBLUS


1. Lahenda ristsõna.

Vasakult paremale Ülevalt alla1. Olümpiavanne ehk ................2. Võistluste auhind.3. Antiikolümpiamängude toimumispaik.4. Üks värv olümpialipul.5. Trikoloor ehk .....................6. Üks vanimaid olümpiaalasid.7. Antiikolümpiamängude autasu.8. Võidujumalanna.9. I nüüdisaegsete olümpiamängude linn.10. Üks värv olümpialipul.11. Heitevahend.12. Peajumal.13. Nüüdisaegsete olümpiamängude looja.14. Esimene eestlasest olümpiamedalivõitja .15. Riik, mille koosseisus võistles esimene eestlasest medalivõitja.16. Selles maailmajaos tulevad järgmised suveolümpiamängud.30. Esimeste antiikolümpiamängude võitja elukutse.

2. Õnnetoov ese.17. Mis süüdatakse avatseremoonial.18. Eesti linn, kus on peetud olümpiapur-jeregatt.19. Läkitus, mille on ROK adresseerinud kõi-kidele olümpialiikumisest osavõtjatele.20. ”Kiiremini, kõrgemale,.......................”.21. Esimeste antiikolümpiamängude ala.22. Üks värv olümpialipul.23. ”Citius, .........................., fortius”.24. Püha rahu antiikolümpiamängude ajal.25. Olümpiamängude sünnimaa.26. Lisaks sportlastele annavad olümpiavande.27. Pikim jooksudistants olümpiamängudel.28. Kes ei tohtinud antiikolümpiamängudel osaleda.29. Ladinakeelne sõna, mis tähendab vana.

2. Kirjuta ristsõnast numbrite asemele tähed ja saad kolm kergejõustiku- vahendit. 1, 7, 25, 24; 3, 19, 16; 30, 24, 18, 16, 21.

_______________ _______________ _______________

OLÜMPIALIIKUMINE. KORDAMINE. MEISTRIKLASS

KEELEKÜMBLUS


1. Täida tabel. Lisa veel kolm tähte. Iga õige vastus tabelis annab ühe punkti.

Täht Spordi-vahend SpordialaSpordi-rajatis Sportlane Olümpialinn

L lumelaud laskmine lasketiir Loor, Viljar LondonMSAT

2. Milliseid olümpialiikumise sümboleid pildilt leiad. Põhjenda suuliselt, mida need tähendavad.

...................................................................................................................

...................................................................................................................

...................................................................................................................

...................................................................................................................

...................................................................................................................

...................................................................................................................

3. Kirjuta, milliseid spordialasid on piktogrammidel kujutatud.

4. Milliste spordialade vahendeid leiad pildilt.

...................................................................................................................

...................................................................................................................

...................................................................................................................

...................................................................................................................

...................................................................................................................

...................................................................................................................

KORDAMINE. VARIA

KEELEKÜMBLUS


1. Lahenda ristsõna.

1. Olümpialipu taustavärv.2. Punkti saab jalgpallis siis, kui lüüakse ...3. “Aus mäng” inglise keeles.4. Sportlase töö.5. Väikseim maailmajagu, kus on olnud OM-id.6. Peakaitse jäähokis.7. 42 195 meetri pikkune jooks.8. Auhind, mis riputatakse kaela.9. Kahevõitlusala.10. Rahvusvahelise Olümpiakomitee lühend.11. Ebaaus vahend võitmiseks.12. Olümpialinn aastatel 1896 ja 2004.13. Muskel ehk ...14. Maailmakuulus teivashüppaja.

Lahendussõna: ........................................................

2. Vali sobiv sõna, sobimatu tõmba maha.

a. Võitjale riputati kaela kuldne diplom/ medaldiplom/ medal.b. Kaugushüppaja maandus liivakasti/mattideleliivakasti/mattidele.c. Sprinter tegi ründevea/valestardiründevea/valestardi.d. Kohtunik näitas jalgpallurile punast/sinist kaartipunast/sinist kaarti.e. Allveeorienteeruja kuivatas oma uimi/lestiuimi/lesti.f. Korvpallur sai vabavisked/penaltidvabavisked/penaltid.

3. Tõlgi tuntud väljend eesti keelde.

Citius ........................................ Altius ........................................ Fortius ........................................

See on olümpia ....................................................................................................................................

KORDAMINE. SPORDIALAD. OLÜMPIALIIKUMINE

KEELEKÜMBLUS


1. Millise spordiala vahendit on kujutatud peitepildil.

..................................... .....................................

..................................... .....................................

..................................... .....................................

..................................... .....................................

..................................... .....................................

2. Ühenda joonega

OLÜMPIARÕNGAD Tähistab neli järjestikust aastat kestvat perioodi, mis algab olümpiamängude avamisega ja lõpeb järgmiste olümpiamängude avamisega.

PIERRE DE COUBERTIN Esimeste nüüdisaegsete olümpiamängude toimu-mise linn.

OLÜMPIAHARTA Süüdatakse päikesekiirtest Olympias Kreeka juma-late kuninganna Hera templi vahetus lähedus.

OLÜMPIAAD Nüüdisaegse olümpialiikumise rajaja.ATEENA Olümpiamängude sümbol, mis sümboliseerib viie

maailmajao sõprust.OLYMPIA ROKi vastuvõetud põhialuste, reeglite ja ametlike

selgituste kogum.OLÜMPIATULI Vanim Antiik–Kreeka religioosne keskus, kus

olid antiik-olümpiamängud.

KORDAMINE. SPORDIALAD. OLÜMPIALIIKUMINE

KEELEKÜMBLUS


Õpetaja tööleht

Mänge võib kasutada kehalise kasvatuse tunnis või klassiüritustel.

1. Väljakujooks küsimustega

Mängijad on rivistatud saalis või ruumis joone taha. Teisel pool ruumi või saali umbes 10–15 m kaugusel on teine joon. Juhtmängija esitab kas-küsimusi (vaata mängukirjelduse alt), millele jaatavalt vastanud peavad jooksma teise jooneni ja selle ära puudutama. Eitavalt vastanud teevad 10 kükki. Õigesti vastanud ja kõige kiiremini ülesande täitnud mängijad teenivad punkti. Valesti vastanud saavad miinuse ja peavad eelnevatest punktidest ühe maha võtma. Kui punkte enne ei ole, läheb seis miinustesse.

KÜSIMUSTE NÄITED:• Kas esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud olid Roomas? (ei, hoopis Ateenas)• Kas teivas on spordivahend? (jah)• Kas takistusjooks on kergejõustikuala? (jah )• Kas hingamissagedus suureneb kehalisel tööl? (jah)• Kas Erki Nool on olümpiavõitja? (jah)

Mängus võib anda jaatajatele ja eitajatele erinevaid ülesandeid. Samuti võivad küsimused olla erinevatel teemadel.

2. Sööduharjutus vastandsõnadega

Paarilised söödavad omavahel palli. Üks paarilistest ütleb ühe omadussõna, millele teine paa-riline peab palli püüdes vastama vastandsõnaga. Kui paarilistest üks eksib, näiteks ei püüdnud paarilise visatud palli, ei osanud vastu öelda vastandsõna või ei öelnud omadussõna, langeb paar mängust välja. Võidab paar, kes suutis kõige kauem harjutust õigesti sooritada.Mängus võib anda erinevaid ülesandeid, näiteks teha omavahel põrkesöötu või veeretada palli. Raskemad ülesanded on liitülesanded, näiteks pärast palli söötmist tuleb teha kükk.Mängus võib muuta ka keeleülesannet, näiteks üks paarilistest ütleb nimisõna ja teine peab ütlema nimisõnaga sobiva omadussõna või tegusõna (näiteks päike-särav, päike-põletab).

3. Sõnateatejooks

Mängijad on jaotatud võistkondadeks ja rivistatud joone taha. Teisel pool ruumi umbes 10 m kaugusel on teine joon (võib olla ka näiteks kast). Selle taga on tagurpidi keeratud kaardid või klotsid erinevate tähtedega (tähtede arv oleneb võistkondade arvust). Võistkonnad saavad ülesande laduda üks kindel sõna. Selleks jookseb võistkonna esimene jooneni (kastini), võtab sealt kaardi või kuubiku, pöörab selle ümber. Kui seal on tema võistkonnale vajaminev täht, asetab võistleja selle kindlaksmääratud kohale. Kui tähte kokkulepitud sõnas ei ole, paneb ta klotsi või kaardi tagurpidi tagasi ja jookseb oma võistkonna juurde ning annab teate järg-misele. Võidab sõna enne kokku saanud võistkond.

KORDAMINE. KEELEÕPPEMÄNGE

KEELEKÜMBLUS

Õpilase nimi ............................................................................................... Õpilase nimi ............................................................................................... Õpilase nimi Kuupäev ......................................................

1. Täida lüngad. Õiged sõnad leiad joone alt.

Sport on osa …………………………., täpsemalt kehakultuurist. ……………….. nimeta-takse mängulist, valdavalt võistluslikku laadi tegevust. Spordi abil on võimalik arendada keha ja tugevdada ………………. Eristatakse võistlussporti (ka tippsport ja saavutussport) ja ……………………….. (ka rahvasport). Võistlussport on suunatud …………… saavuta-Võistlussport on suunatud …………… saavuta-Võistlussportmisele sportlikus konkurentsis. Tervisesport on mittevõistluslik liikumisharrastus, mille eesmärk on …………………. hoida ja tugevdamine.

tervise, spordiks, tervist, edu, tervisesporti, inimkultuurist

2. Kirjuta ovaalile, millise spordiliigiga on tegemist. Täiendage Venni diagrammi, võrreldes võistlusspordi ja tervisespordi erinevusi ja sarnasusi. Võrrelge paarilisega tulemusi paarilisega, vajadusel täiendage oma diagrammi.

................................... ..................................

................................................... ................................................... ...................................................

................................................... ................................................... ...................................................

................................................... ................................................... ..................................................

3. Leidke klassi õpilaste seast, kes tegelevad võistlusspordiga, kes tervi- sespordiga ning keda paigutaksite diagrammide keskele. Kirjuta nimed diagrammi alla, ära unusta ka oma nime.

Kehaline kasvatus 51

SPORT. SPORDILIIGID

Eesmärk parimatetulemuste saavutamine

Oma kehalise vormi pa-randamine

Vaba aja sisukas veetmine

KEELEKÜMBLUS


1. Kirjuta omadussõnu, mis iseloomustavad sportlasi ja sporti.

Sportlased Sport

2. Korrasta laused: pane sõnad õigesse järjekorda, lisa komad ja lause lõpumärk.

1) Oo sport oled sa ja julgus visadus 2) Kui terve tugev ja tahad olla sporti tee3) Tähtis pole mitte võitmine võistlemine hästi vaid4) Spordil reeglid kindlad on 5) Edukas eeskuju on sportlane noortele6) Õige virise ei viib sihile sportlane teab ja et visadus7) Sportimise eelkõige eesmärk tervise tugevdamine on

1) ................................................................................................................................................ 2) ................................................................................................................................................ 3) ................................................................................................................................................ 4) ................................................................................................................................................ 5) ................................................................................................................................................ 6) ................................................................................................................................................ 7) ................................................................................................................................................

3. Kirjuta kolm põhjust, miks on sportida kasulik.

1. .............................................................................................................................................................2. .............................................................................................................................................................3. .............................................................................................................................................................

4. Nimeta tervisespordialasid, mis ei nõua kallist spordivarustust....................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................

SPORT

KEELEKÜMBLUS


Paaristöö A-variant (ühe paarilise tööleht)Eesti ja Venemaa vahel võib nii geograafilises asukohas kui ka kultuuris ning sporditavades leida eri-nevusi ja sarnasusi. Selle töölehe eesmärk on need erinevused ja sarnasused üles leida ja analüüsida, miks just nii on.

1. Täida tabel.

EESTI VENEMAA1) Joonista Eesti ja Venemaa riigilipp. Kirjuta, mida tähendavad värvid lipul.

2) Geograafiline asukohtPaikneb Euroopa idaosas- ja Aasia põhjaosas. Põh-jas piirneb Põhja-Jäämere meredega, läänes ...

3) Rahvaarv

4) Kliimavöönd ja selle lühike iseloomustusParasvöötme atlantilis-kontinentaalne valdkond, mida iseloomustab soe suvi ja ...

5) Populaarsemad talialad

6) Riigi suuremad spordirajatised (milliseid spordialasid seal harrastatakse)

7) Nimeta mõni ülemaailmse tähtsusega spordivõistlus, mida on riigis korraldatud

8) Populaarsemad pallimängud

2. A. Võrrelge vastuseid B-variandi paarilisega ja vajadusel aidake teineteisel tabelit täiendada. B. Võrdle tabelit mõne oma variandi paarilisega ja vajadusel täienda oma tabelit.

3. Moodustage klassis neli-viis rühma, kus on mõlema variandi esinda- jaid. Arutlege rühmades, millised sarnasusi ja erinevusi on kahe riigi sporditavades. Pange kirja kolm sarnasust ja kolm erinevust. Mis võiks olla nende sarnasuste ja erinevuste põhjus? Esitage oma vastu- sed teistele rühmadele.

SPORT EESTIS JA VENEMAAL

KEELEKÜMBLUS


Paaristöö B-variant (teise paarilise tööleht)Eesti ja Venemaa vahel võib nii geograafilises asukohas kui ka kultuuris ning sporditavades leida eri-nevusi ja sarnasusi. Selle töölehe eesmärk on need erinevused ja sarnasused üles leida ja analüüsida, miks just nii on.

1. Täida tabel.

EESTI VENEMAA1) Kirjuta või joonista mõlema riigi rahvuslikud sümbolid

2) Naaberriigid

3) Pindala ümardatult

4) Suuremad kõrgustikud ja kõrgeim tipp

5) Populaarsemad suvealad

6) Tuntumad talispordikeskused

7) Olümpiamänge on korraldatud (aasta ja linnad)

8) Kuulsamad pallimängude võistkonnad

2. A. Võrrelge oma vastuseid A-variandi paarilisega ja vajadusel aidake teineteisel tabelit täiendada. B. Võrdle tabelit mõne oma variandi paarilisega ja vajadusel täienda oma tabelit.

3. Moodustage klassis neli-viis rühma, kus on mõlema variandi esinda- jaid. Arutlege rühmades, millised sarnasusi ja erinevusi on kahe riigi sporditavades. Pange kirja kolm sarnasust ja kolm erinevust. Mis võiks olla nende sarnasuste ja erinevuste põhjus? Esitage oma vastu- sed teistele rühmadele.

SPORT EESTIS JA VENEMAAL

KEELEKÜMBLUS


1. Miks on spordiga tegelda tähtis? Märgi ristiga tabelisse, mil määral on antud väide sulle oluline. Lisa veel kaks väidet.

Miks on spordiga tegelda tähtis?On tähtis On vähe

tähtisEi ole üld-se tähtis

Olla teistest tugevam ja võita teisiVõimalus leida uusi sõpru Võimalus sisukalt vaba aega veetaHuvitavad kehalise kasvatuse tunnidKanda uhkeid spordirõivaid ja jalatseidJulgustavad ja toetavad vanemadKuuluda võistkondaOma tulemusi parandadaTreeneri eeskuju ja toetusVõita mitmesuguseid auhinduKinni pidada ausa mängu reeglitestOmandada uusi oskusiOlla oma koolis tuntud ja tunnustatudOlla terve ja tugevOsaleda võistlustel ja sportlikel üritustel

2. Pane kirja oma lemmikspordialad...................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................

3. Pane kirja spordialad, mida meelsasti jälgid teleri vahendusel või võistluspaigas...................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................

4. Kes on sinu lemmiksportlased ja millist spordiala nad harrastavad või harrastasid?Nimi Spordiala............................................................................. .......................................................................................................................................................... .......................................................................................................................................................... .......................................................................................................................................................... .......................................................................................................................................................... .............................................................................

5. Põhjenda paarilisele mõne lausega, miks nad on sinu lemmiksportlased?

SPORT JA MINA

KEELEKÜMBLUS


Inimene vajab oma elutegevuseks energiat. Energiat saab organism energiarikastest fosforühendi-test (ATP-st). Kuidas neid ühendeid laadida ehk taastoota? Selleks on kaks võimalust. 1) aeroobne tee, on vaja teatud hulka hapnikku (Otee, on vaja teatud hulka hapnikku (Otee 2) anaeroobse tee jaoks, mis käivitub organismis aeglasemalt. Samas vabaneb selle moodusega rohkem energiat ja kahjutud lõppained CO2 (süsihappegaas) ja H2(süsihappegaas) ja H2(süsihappegaas) ja H O (vesi) erituvad kopsude ja neerude kaudu. 2) anaeroobne tee käivitub organismis kiiresti ega vaja O2 . Samas annab anaeroobne tee vähem energiat ja toodab organismile kahjulikumaid lõppaineid nt, piimhapet (tekitab lihasvalulikkust).

Organismi kõikide rakkude elutegevus on parimal tasemel, kui nad saavad piisavalt hapnikku. Hap-nikuga hästi varustatud lihased suudavad samuti kaua töötada. Organismi hapnikuvarustust aitab parandada kehaline treening.

1. Kirjuta, milline mõju on kehalisel treeningul organismile ning tema osadele ja võimetele. Lisa näide. Vajadusel kasuta terviseõpetuse õppematerjale.

Kuidas kehaline treening mõjub

• organismile üldiselt – üldtugevdavalt, paraneb organsüsteemide töö

• kopsudele - .......................................................................................................................................

• südamele - .........................................................................................................................................

• veresoonkonnale - ............................................................................................................................

• luukoele - ..........................................................................................................................................

• ainevahetusele - ................................................................................................................................

• immuunsüsteemile - ........................................................................................................................

• liigutuskoordinatsioonile - .............................................................................................................

• lihastugevusele - ..............................................................................................................................

• vaimsele töövõimele - .....................................................................................................................

• emotsionaalsele tervisele - ..............................................................................................................

• kehakaalule - ....................................................................................................................................

• ................................. - .........................................................................................................................

2. Kirjuta, kuidas kehalised harjutused on sulle mõjunud..................................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

SPORT JA TERVIS. KEHALINE TÖÖ JA ENERGIA

KEELEKÜMBLUS


Inimene vajab igapäevaseks elutegevuseks energiat. Toit on inimese põhiline Toit on inimese põhiline Toit energiaallikas. Toi-tu tuleks süüa nii palju, et organism jõuaks saadud energia ära kasutada ega ladestuks üleliigset rasva. Ülemäärase rasvkoe ladestumine on organismile koormav ja tervisele kahjulik. Kergem on üleliigset rasva mitte koguda kui sellest vabaneda. Samas on inimese kehas päris palju vajalikku rasvkudet ja täielikult vabaneda rasvast ei ole mõistlik. Rasvkoes on rikkalikult toitainevarusid. Na-rasvkudet ja täielikult vabaneda rasvast ei ole mõistlik. Rasvkoes on rikkalikult toitainevarusid. Na-rasvkudethaalune rasvkude kaitseb organismi mahajahtumise eest ning kujundab ümarad kehavormid. Mõni siseorgan vajab samuti kaitsvat rasvakihti, mis neid paigal hoiaks.

On teada, kui palju energiat toitained annavad:

1 g rasva – 9 kcal (kilokalorit) 1 g süsivesikuid – 4 kcal

1 g valku – 4 kcal puhas vesi, vitamiinid ja mineraalainedenergiat ei annaEnamiku toiduainete pakenditele on kirjutatud, kui palju ja milliseid toitaineid need sisaldavad. Seega saab tabelit kasutades arvutada toidust saadav energia. Paljudele toidupakenditele on kirjutatud, kui palju energiat annab 100 g toiduainet.

Sellest tabelist on näha, kui palju (umbes) kulutatakse konkreetse tegevusega energiat – kilokalorites ühes minutis kehakaalu kilogrammi (1 cal = 4,1868 J) kohta.

Tegevus Energiakulu kcal/min/kg TegevusEnergiakulukcal/min/kg

Lamamine 0,022 Jalgrattasõit ajaviiteks 0,064-0,100Vaikselt istumine 0,022 Jalgrattakross 0,169Liikumatult seismine 0,025 Ujumine 0,128-0,162Kõndimine tavalisel kiirusel

0,080 Korvpall 0,138

Kirjutamine istudes 0,029 Aeroobika 0,103-0,135Arvutiga töötamine 0,028 Suusatamine tasandikul 0,098-0,143Tubade koristamine 0,045 Suusatamine mäest üles 0,274Kiirkõnd 0,142 Jalgpall 0,132

Kuidas saada teada, kui palju energiat päeva jooksul kulutame? Selleks peaksime korrutama ühe kilogrammi kohta kulunud energia oma kehakaaluga ja selle omakorda korrutama tegevuseks ku-lunud ajaga. N: 65 kg kaaluv inimene mängis 30 min jalgpalli. Seega 0,132 × 65=20,8 kcal; 30 × 20,8 = 624 kcal. Vastus: 65 kg kaaluv inimene kulutas 30 min jalgapalli mängides 624 kcal energiat.Kui kõik ööpäeva tegevused kokku liita, saame teada ööpäevas kulutatud energiahulga.

1. A. Võta katseks üks päev, märgi üles söödud toidud ja nende umb- kaudne kogus. B. Kirjuta üles ööpäeva tegevused ja tegevuste kestvus. C. Arvuta toiduenergia ligikaudne hulk. D. Arvuta ööpäeva ligikaudne energiakulu. E. Võrdle vastuseid.

1. Toiduenergia hulk ............................................... 2. Energiakulu ...............................................3. Toiduenergiahulk võrreldes energiakuluga oli ..........................................................................Järeldus: ...............................................................................................................................................

SPORT JA TERVIS. TOIDUENERGIA

KEELEKÜMBLUS


Nii nagu igapäeva toimetustes, võib ka spordis juhtuda õnnetusi ja tekkida traumasid. Kõige sageda-semad sporditraumad on jäsemete liigese-, lihase- ja luuvigastused ning marrastused ja haavad.

Esmaabi kolme K põhimõttel:Tõsta jäse kõrgemale!Kompressioon ehk rõhtsideme tegemine!Pane peale külma!

1. Täida lüngad.

Kolme K põhimõtet kasutatakse mitme ................................................. korral, näiteks verevalumi, turse ja ................................................ vähendamiseks ning paranemise kiirendamiseks. Mida .......................kolme K esmaabi alus-tatakse, seda paremaid tulemusi see annab. .................................. ei tohiks peale panna korraga rohkem kui pooleks tunniks.Nikastus ja nihestus on tüüpilisemad ........................................., mis kõige sagedamini tekivad jala valesti maha asetamisest. Nikastuse korral väljuvad liigest moodustavad ...............................hetkeks normaalsest asendist. Tihti kaasneb sellega ka ................................................. venitus.Nihestuse korral väljuvad liigest moodustavad luuotsad oma kohalt, millega kaasneb liigese-sidemete .......................... ja liigesepinnad jäävad valesse asendisse. Mõlema vigastuse korral on .......................................... tugev valu liigeses ja selle ümber turse ning tihti verevalum. .................................................................... korral on liiges vales asendis ega liigu normaalselt.

kiiremini, luuotsad, valu, liigesesidemete, tunnuseks, spordivigastused, külma, rebend, vigastuste, nihestuse

2. Tõmba roheline joon alla võtetele, mis aitavad nikastuse korral; punane joon võtetele, mis aitavad nihestuse korral. Pane esmaabivõt- ted õigesse järjekorda.

…… Teen liigesele elastse sidemega rõhtsideme.…… Juhul kui turse ja valu ei kao, verevalum on suur või liigese liikuvus on häiritud, viin kannatanu arsti juurde......... Viin kannatanu kiiresti haiglasse.…… Panen peale külma (jääd, lund, külmageeli, märja rätiku).…… Ei hakka kohalt nihkunud liigest ise paigaldama.…… Tõstan jäseme üles turse ja sisemise verejooksu vähendamiseks.…… Fikseerin liigese (seon kinni või lahastan liigest liigutamata).

SPORT JA TERVIS. SPORDITRAUMAD. ESMAABI

KEELEKÜMBLUS


1. Täida lüngad.

Lihase ja kõõluse rebendid võivad tekkida suure .............................................. või tömbi eseme-ga saadud löögi tagajärjel. Lihase või kõõluse ........................... piirkonnas tekib tugev valu, verevalumid, lohud ja mügarikud. Esmaabi tuleb anda kolme K põhimõttel: sisemise vere-jooksu takistamiseks tõsta vigastatud koht kehast ..............................., teha vigastatud kohale kompressioon ehk ....................................... ja panna peale ...................................... Pärast esmaabi andmist tuleb kannatanu kiiresti viia ........................................... juurde. Lihase valulikkus ehk müalgia võib tekkida pärast .......................................................... pingutust. Tihti esineb seda juhul, kui puudub eelnev ................................................... või kui treening on valesti üles ehi-tatud, näiteks venitused ja ................................... on pärast treeningut tegemata jäänud.

külma, arsti, koormuse, rõhtside, treenitus, rebendi, lõdvestus, füüsilist

2. Kuidas käituda lihase valulikkuse korral? Loe läbi ja jäta meelde!

• Verevarustuse parandamiseks masseeri valuliku koha ümbruses olevaid liigeseid ja lihaseid.• Mine sooja vanni ja silita valulikku kohta südame suunas.• Tee lõdvestus- ja kergeid venitusharjutusi.• Tee valulikule kohale vaheldumisi külma ja kuuma dušši.• Mine sauna ja vihtle valulikku kohta.• Lase teha vereringet parandavat massaaži.

Lihaskramp ehk spasmLihaskramp ehk spasm on järsk ja tahtmatult tekkiv lihase valulik kokkutõmme. Tekib sageli öösel ja ootamatult. Põhjus võib olla lihaste tugev väsimine või vedeliku ja mine-raalainete puudus organismis.

3. Kirjuta lühike nõuanne, kuidas vältida lihaskrampe ja milline peaks olema esmaabi lihaskrambi korral. Võrrelge paarilisega nõuandeid ja vajadusel täiendage soovitusi.

.................................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

SPORT JA TERVIS. SPORDITRAUMAD. ESMAABI

KEELEKÜMBLUS

Õpilase nimi ............................................................................................... Õpilase nimi ............................................................................................... Õpilase nimi Kuupäev ......................................................Kehaline kasvatus 60a

Paaristöö tekstiga (liigendatud märkmed). Esimese paarilise tööleht.

1. Loe tekst läbi ja tee märkmeid.

Külmakahjustused võivad tekkida eelkõige talialade harrastamisel Külmakahjustused võivad tekkida eelkõige talialade harrastamisel Külmakahjustused madalal temperatuuril, madalal temperatuuril, madalal temperatuuril tugeva tuule ja niiskusega. Lisaks ebasoodsatele ilmastikutingimustele sõltub külmumine ka ilmastikutingi-mustele mittevastavast riietusest, inimese riietusest, inimese riietusest karastatusest, karastatusest, karastatusest väsimusest ja ka väsimusest ja ka väsimusest vedeliku kaotusest. Üldine külmumine on organismi üldine alajahtumine, mille tunnus on külmavärinad, kahvatu ja jahe nahk, sinised huuled, sagenenud pulss ja hingamine. Raske külmumise korral tekkib unisus, vä-simus, üldine nõrkus, ükskõiksus. Hingamine ja südametalitlus võib lakata. Esmaabi: 1. Toimetada kannatanu kiiresti sooja ruumi 2. Anda sooja juua (mitte alkoholi). 3. Vajadusel võtta ära märjad rõivad ning asendada need kuivade ja soojadega 4. Paluda kannatanul liigutada käsi ja jalgu, vajadusel abistada teda 5. Võimalusel teha üldvanni, alustades mitte soojemast kui 30-kraadisest veest, soojenda-des seda järk-järgult kuni 40 kraadini. Üldise soojendamisega ei tohi kiirustada, sest sügavamad koed soojenevad aeglaselt ning erineva temperatuuriga vere ebaühtlase ümberjaotumise tagajärjel võivad kujuneda südame- ja veresoonkonna talitluse häired. Külmakahjustuste vältimine: 1. Pane selga mitu kihti rõivaid, sest kihtide vahele jääv õhk hoiab hästi sooja 2. Kui oled kulutanud palju energiat, nt pikemal suusamatkal, joo palju midagi sooja ja magusat.

2. Tutvusta paarilisele loetud teksti. Kasuta tehtud märkmeid.

3. Täitke koos paarilisega mõlema teksti põhjal tabel.

Miks tekivadkülmakahjustused?

Kuidas anda esmaabikülmakahjustuste korral?

Kuidas saab külmakahjus-tusi ära hoida?

4. Lõpetage paarilisega laused töölehel 60b.

SPORT JA TERVIS. KÜLMAKAHJUSTUSED. ESMAABI

KEELEKÜMBLUS

Õpilase nimi ............................................................................................... Õpilase nimi ............................................................................................... Õpilase nimi Kuupäev ......................................................Kehaline kasvatus 60b

Paaristöö tekstiga (liigendatud märkmed). Teise paarilise tööleht.

1. Loe tekst läbi ja tee märkmeid.

Külmakahjustused võivad tekkida eelkõige talialade harrastamisel Külmakahjustused võivad tekkida eelkõige talialade harrastamisel Külmakahjustused madalal temperatuuril, madalal temperatuuril, madalal temperatuuril tugeva tuule ja niiskusega. Lisaks ebasoodsatele ilmastikutingimustele sõltub külmumine ka ilmastikutingi-mustele mittevastavast riietusest, inimese riietusest, inimese riietusest karastatusest, karastatusest, karastatusest väsimusest ja ka väsimusest ja ka väsimusest vedeliku kaotusest. Kohalik külmumine ohustab sagedamini sõrmi, varbaid, põski, kõrvu, lõuaotsa ja nina. Tunnusedon külmavõetud kehaosas kipitus- ja torkimistunne, nahk muutub valkjaks ja tuimaks. Külmunud koha komplemisel esineb algul valulikkus, hiljem kaob tundlikkus üldse. Raskemal juhul võivad mõne aja pärast moodustuda läbipaistva vedelikuga täidetud villid ning koed kärbuda e surra. Esmaabi:1. Hõõruda külmunud kehaosi peopesi või villase esemega punetuse ilmumise ja tundlikkuse taas-tumiseni. 2. Sõrmi võib soojendada hingeõhuga, kaenla all, reite vahel või lihtsalt soojade rõivaste all, samuti sõrmi liigutades. 3. Tugeva külmumise korral mässida külmunud kehaosa soojapidavasse riideesemesse. 4. Anda sooja juua (mitte alkoholi) ja võimalusel teha soe üldvann. 5. Väga raske kah-justuse korral teha kahjustatud kohale viinakompress. Ärge soojendage külmunud kehaosi kuumas vannis, elektrisoojendiga, lahtise tule lähedal või hõõruge lumega, see võib tekitada vereringehäireid ja külmakahjustatud nahka veelgi kahjustada. Külmakahjustuse vältimine: 1. Liiguta näolihaseid, käsi ja varbaid. 2. Vahetult enne külma kätte minekut ära kanna näole veerikkaid niisutuskreeme, ära pese nägu seebiga, sest naha loomulik rasvakiht kaitseb külma eest. 3. Kaitse kõiki kehaosi soojade rõivastega.

2. Tutvusta paarilisele loetud teksti. Kasuta tehtud märkmeid.

3. Täitke koos paarilisega tabel töölehel nr 60a.

4. Lõpetage laused.

Loetud tekstid olid vajalikud, sest ..............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................Kõige olulisem, mis teada saime, oli ..............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................

SPORT JA TERVIS. KÜLMAKAHJUSTUSED. ESMAABI

KEELEKÜMBLUS


Kehaliseks vormisolekuks tuleb treenida mitmekülgselt kogu organismi. Näiteks Kehaliseks vormisolekuks tuleb treenida mitmekülgselt kogu organismi. Näiteks Kehaliseks vormisolekuks südame-veresoonkonda, südame-veresoonkonda, südame-veresoonkondaet saavutada hea hapniku tarbimise võime (jooksmine, suusatamine, ujumine); hapniku tarbimise võime (jooksmine, suusatamine, ujumine); hapniku tarbimise võime lihaskonda, et arendada lihaskonda, et arendada lihaskondalihasjõudu, painduvust, tasakaalu ja lihasjõudu, painduvust, tasakaalu ja lihasjõudu, painduvust, tasakaalu koordinatsiooni (näiteks atleetvõimlemine – jõuharjutused, ilu- ja koordinatsiooni (näiteks atleetvõimlemine – jõuharjutused, ilu- ja koordinatsioonisportvõimlemine). Selleks, et mitmekülgselt areneda, peaks tegelema mitmesuguste harjutuste ja kehaliste tege-vustega.

1. Loe tekst tähelepanelikult läbi. Lõigu ette, millest hästi aru said ja mida ka varem teadsid, märgi +. Lõigu ette, millest said küll aru, aga enne ei teadnud, märgi v. Kui sa mõnest lõigust aru ei saanud, märgi selle ette ? ja palu kaasõpilastel või õpetajal lõiku selgitada.

Kehaliste harjutuste põhimõtted: ........ Et kehalisel tegevusel oleks soovitav mõju, peab see olema küllaldase intensiivsusega. Näiteks harju-tused, mis tõstavad pulsisageduse 130–140 löögini minutis, parandavad küll kudede verevarustust, aga on nende mõju südame treenimisele on väike. Kehalised tegevused, mis tõstavad pulsi 150–170 löögini mi-nutis, aitavad märgatavalt treenida nii südame-veresoonkonda kui ka hingamissüsteemi. Väga intensiivne töö pulsil 180 lööki minutis ja üle selle võib pikaajalisel koormamisel tekitada ületreeningu......... Igasugune kehaline aktiivsus treenib organismi (näiteks aiatööd, õues mängimine, puude tassimine, jalgrattaga sõitmine). Missuguseid kehalisi tegevusi valida, sõltub treenimise eesmärkidest. ........ Kui eesmärk on tugev tervis, hea kehaline vormisolek, on küllalt, kui treenida pulsisagedusel 140–160 lööki minutis korraga vähemalt 20–30 minutit ja nädalas 3-4 korda. Oluline on, et kehaline tegevus oleks mitmekesine ja treenitakse erinevaid kehalisi võimeid. ........ Kellel on eesmärk mingil spordialal tipptulemusi saavutada, peaks treenima juba suurematel koor-mustel, kus pulsisagedus on 150–170 lööki minutis (vahel ka rohkem). Treeningute kestvus võiks ulatuda 1-2 tunnini ja nädalas harjutatakse 5–7 korda. Isegi siis, kui treenitakse kindlaks spordialaks, on treenimi-sel oluline mitmekesine ja kõiki kehalisi võimeid arendav harjutuste valik. Vastavalt treenitusele peaksid koormused järk-järgult tõusma......... Lisaks eeltoodule on oluline, et treeninguid plaanides arvestataks ealiste iseärasuste ja individuaalsete võimete arenguga. Näiteks osavust, painduvust ja kiirust vajavaid harjutusi ja spordialasid (iluvõimle-mine, iluuisutamine) võiks harrastama hakata juba 5–6aastaselt. Selles eas arenevad need võimed kiiresti. Väga tehniliste aladega (kergejõustik, võrkpall) võiks alustada 8–10 aastaselt. Palju kiirust, jõudu ja vas-tupidavust nõudvate aladega (pikamaajooksud, suusatamine, maadlus, atleetvõimlemine) võiks alustada veelgi hiljem, 12–16aastaselt......... Suurtel treeningkoormustel on ületreeningu ja oma tervise kahjustamise oht. Sellepärast on oluline puhkus ja treeningutest taastumine (näiteks kosutav uni, tervislik toitumine, massaaž, veeprotsetuurid), ohutus- ja hügieeninõuetest kinnipidamine, enesetunde ja tervisliku seisundi arvestamine ja arstlik kont-roll. Selleks et õiget treeninguplaani teha, peaks arvestama kõigi nende nõuetega.

2. Koosta loetud põhimõtteid kasutades endale järgmise nädala tree- ningukava. Vajadusel pea nõu õpetaja või treeneriga. Püüa selle kava järgi treenida.

SPORT JA TERVIS. TREENING. MEISTRIKLASS

KEELEKÜMBLUS


Meedial on palju väljundeid: Meedial on palju väljundeid: Meedial ajakirjandus, reklaampostrid, raadio, televisioon ja Internet. Ees-tis on sporditeemalisi väljaandeid vähe, ajakiri Sporditäht (ilmub kord kuus) ja ajaleht ajakiri Sporditäht (ilmub kord kuus) ja ajaleht ajakiri Sporditäht Spordileht(ilmub kord nädalas). Raadios võib kuulda üsna tihti spordivõistluste ülekandeid ja ülekandeid ja ülekandeid spordiuudi-seid. Spordisaadetest võib Spordisaadetest võib Spordisaadetest ETVs jälgida „Spordistuudiot” ning kõikidel kanalitel on spordiuudised ja ülekanded või ülekanded või ülekanded kokkuvõtted tähtsamatest Eesti ja rahvusvahelistest võistlustest. ETVs tehakse kokkuvõtted tähtsamatest Eesti ja rahvusvahelistest võistlustest. ETVs tehakse kokkuvõttedka kokkuvõtteid koolinoorte võistlustest ja eeskätt „10 olümpiastardi” võistluse igast osavõistlusest. Eestikeelseid Interneti-lehekülgi, kus spordi kohta infot leida, on päris palju.Interneti-lehekülgi, kus spordi kohta infot leida, on päris palju.Interneti-lehekülgisport.etv.eesport.etv.ee - kajastab spordiuudiseid ja -saateid, on võimalik vaadata videoklippe.www.sportnet.eewww.sportnet.ee - üldine spordiinfo, ka protokollid .www.esport.eewww.esport.ee - harrastusspordi portaal.www.spordipress.eewww.spordipress.ee - Eesti Spordiajakirjanike Liidu kodulehekülg.www.eok.ee - Eesti Olümpiakomitee kodulehekülg: ajalugu, seadused, uudised, võimalus minna spor-dialaliitude kodulehekülgedele.www.eoa.org.eewww.eoa.org.ee - Eesti Olümpiaakadeemia kodulehekülg, kooliolümpiamängud, ausa mängu konkurss, ilmunud kirjandus, koolitused.www.neti.ee – meelelahutus ja hobid - märksõna sport alt (spordialaliitude koduleheküljed jm).www.google.eewww.google.ee - info, pildid ja videoklipid.

1. Leia mõnest meediakanalist sind huvitav artikkel või saade ja analüü- si seda järgnevate punktide abil.

Andmed:Saate või artikli pealkiri ........................................................................................................Saate või artikli päritolu ........................................................................................................Autor või autorid ........................................................................................................Analüüs: Kas pealkiri vastas sisule? .....................................................................................................................................................................................................................................................................Kas ülesehitus oli huvitav ja vastas sinu ootustele? ........................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................Millist uut teavet leidsid? ...............................................................................................................................................................................................................................................................................................Mis oleks võinud olla kirjutatud või tehtud teisiti? ........................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................

2. Korraldage koolis või klassis sporditeemaline fotovõistlus (näiteks kooli spordisündmusest). Täpsustage võistluse pealkirja ja tingimusi (tähtaeg, suurus, kvaliteet, teemale vastavus). Moodustage fotosid hindav komisjon (näiteks 3 õpetajat ja 3 õpilast). Leidke võimalus tun- nustada parimaid. Tehke parimatest töödest näitus või fotoreportaaž.

3. Kajastage oma kooli spordisündmust klassi või kooli stendil. Jaotage õpilaste vahel ülesanded: kes teeb fotod, kes kirjutab kokkuvõtva artikli, kes teeb intervjuu võitjatega, kes aitab koostada tulemuste protokolle.

SPORT JA MEEDIA

KEELEKÜMBLUS


Kergejõustikuvõistluste õiglaseks korraldamiseks on kehtestatud võistlusmäärused.

1. Täida lüngad.

1. Madallähtega stardis annab kohtunik käsklused: „.............................!” „.............................!”2. Jooksude stardis võivad sportlased teha ............................. valelähte.3. Rekordite kinnitamiseks ei tohi taganttuul ületada .............................4. Lühimaajooksjad peavad läbima distantsi ............................. rajal.5. Kestvusjooksudes annab kohtunik stardis käskluse: „.............................!”6. 800 m joostakse esimesed 100 m ............................. radadel.7. Distantsi ajal on keelatud kaasvõistlejaid ............................. takistada.8. Teatejooksus tuleb teatepulk üle anda ............................., mille pikkus on .............................9. Kõrgushüppes on võistlejal iga kõrguse ületamiseks ............................. katset.10. Kõrgushüppe äratõuge sooritatakse ............................. jalalt.11. Kaugushüppe tulemus mõõdetakse ............................. kuni lähima ..............................12. Kolmikhüppes sooritakse ............................. hüppesammu. Olenevalt äratõukejalast kas vasak, ............................. ja ............................. või parem, ............................. ja ............................. ning maandumine hüppekasti.13. Heidetes peab heitevahend maanduma ..............................14. Kuulitõukes sooritatakse katse tõukepaku ..............................15. Tõuge loetaks ebaõnnestunuks, kui võistleja väljub ringist ............................. maandumist.

2. Ühenda joonega ala ja reegel.

Odavise Sportlane võib latti riivata, kuid ei tohi seda maha ajada.

Kettaheide Võistleja peab pärast äratõuget maanduma tõukejalale.

Kuulitõuge Võistlus koosneb neljast jooksust ning kolmest hüppe- ja heitealast.

Vasaraheide Vahend antakse edasi vahetusalas.

Takistusjooks Katse loetakse sooritatuks, kui vahend jätab maandumisel esiotsaga jälje.

Teatejooks Ringil on üks veega täidetud 3,66 m laiune kraav.

Tõkkejooks Heiteringi läbimõõt on 2,5 m.

Kõrgushüpe Rajal tuleb ületada 10 tõket.

Kolmikhüpe Spordivahend koosneb kuulist ja terastraadist ning kaalub 7,257 kg.

Kümnevõistlus Spordivahend peab olema lõua lähedal ja seda ei tohi viia kõrvale.

SPORDIALAD. KERGEJÕUSTIKU VÕISTLUSMÄÄRUSED

1) ”Kohtadele!”, „Valmis!” 2) ühe 3) 2m/s 4) oma 5)”Kohtadele!”6) eraldi 7) tahtlik 8) vahetus-alas, 20m 9) kolm 10) ühelt 11) hüppepakust, maandumisjäljeni 12) kolm, vasak ja parem, parem ja vasak 13) sektorisse 14) tagant 15) enne kuuli

KEELEKÜMBLUS


1. Loe tekst tähelepanelikult läbi. Vasta teksti all olevatele küsimustele. Vajadusel märgista markeriga olulised kohad tekstis.

Enamiku tänapäeva pallimängude päritolu ulatub ammustesse aegadesse. Korvpalli sünnipäeva võib pidada kindlal päeval – 20. jaanuaril 1891 ja sünnikoht on Springfield Massachuseti osariik USAs. Korvpalli leiutas kana-dalane James A. Naismith. Ta oli õppinud usuteadust ja asus tööle Springfieldi linna (USA) Noorte Meeste Kristliku Ühingu (NMKÜ) spordijuhina. Külmal talvel mõlgutas James Naismith mõtteid, kuidas luua meeskonna-mäng, mida saaks mängida saalis ja mis ei nõuaks palju ruumi. Pall peaks olema teistsugune kui jalgpallis ja ragbis. Õnnetuste ärahoidmiseks ei tohi mäng olla liiga jõuline ja väravat peaks asendama midagi, mis ei võta palju ruumi.Esmalt plaanis Naismith paigutada võimlasse vähendatud mõõtmetega ho-

kiväravad. Seejärel mõtles proovida horisontaalväravaid, omalaadseid karpe, millesse mängijad oleksid pidanud palli heitma või veeretama. Samas sai Naismith aru, et sellist mängu on raske võita, sest kaitsjad rivistuksid karbi ette ega laseks ründajaid ligi. Samal hetkel välgatas tal mõte panna karp kõrgemale. Nii sündiski uus mäng. 20. jaanuaril 1891 tutvustas J. Naismith oma kasvandikele uue mängu põhimõtteid. Võimla otsaseinte külge oli kinnitatud kaks punutud ja sangaga juurviljakorvi (midagi paremat ei olnud parasjagu käepärast).Mäng kogus populaarsust, kui kasutusele võeti mahukad sangadeta korvid (inglise keeles basket). 1893. aastal tegi Naismithi õpilane Frank Mahan ettepaneku nimetada mäng basketball´iks (eesti keeles korvpall). Paari aastaga levis basketball ehk lihtsalt basket kogu USAs.Aastaid hiljem asendati korv metallvõruga, mille küljes rippus aga võrk, endiselt pidi iga korvi järel redeliga üles ronima ja palli ära tooma. 1912. aastal, 20 aastat pärast võrgu leiutamist, taipas viimaks üks mängijatest võrgu lihtsalt alt katki lõigata. Ametlikud korvpallireeglid töötati välja 40 aastat pärast mängu leiutamist.Euroopas oli korvpalli esimene näidiskohtumine ühes Pariisi võimlas parun Pierre de Coubertini juu-resolekul. Venemaale Peterburi tõi korvpalli 1906. aastal üks NMKÜ esindaja. Eestis hakati korvpalli harrastama 1919. aastal. Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon (FIBA) loodi 1932 ja olümpiamängude kavva võeti meeste korvpall 1936. aastal. Selle avas James Naismith ja esimeses ajaloolises mängus kohtus Eesti Prantsusmaaga. Naiste korvpall võeti olümpiamängude kavva 1976.

1. Kes, millal ja kus leiutas korvpalli?......................................................................................................................................................................................................................................................................2. Millised tingimused pidid olema loodaval mängul? ..........................................................................................................................................................................................................................................3. Miks ei sobinud mänguks maas olev korv? ..........................................................................................................................................................................................................................................................4. Kust on korvpall oma nime saanud? .....................................................................................................................................................................................................................................................................5. Kes ja millal tuli selle peale, et korv alt katki lõigata? .........................................................................................................................................................................................................................................6. Millised olulised faktid jäid sulle tekstist veel meelde? ......................................................................................................................................................................................................................................

2. Jutusta teksti sisu lühidalt paarilisele.

SPORDIALAD. PALLIMÄNGUD. KORVPALL

KEELEKÜMBLUS


1. Tutvu oluliste faktidega Eesti korvpalli ajaloost. Fakti ette, mida juba teadsid, tee +. Täienda loetelu ühe faktiga Eesti korvpalli ajaloost.

• Esimene ametlik korvpallimäng Eestis toimus 7. juunil 1920 Tallinnas, poeglaste gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium) ja reaalkooli vahel.• 14. detsembril 1923 asutati Eesti Käsipalliliit, mille koosseisu kuulus ka korvpall.• Esimesed meeste meistrivõistlused olid korvpallis 1925. ja esimesed naiste meistrivõistlused 1927. aastal• 23. novembril 1934 võeti Eesti Käsipalliliit Rahvusvahelise Korvpalliföderatsiooni FIBA liikmeks. • Olümpiaalana oli korvpall esimest korda esindatud 1936. aasta Berliini olümpiamängudel. Korv-palliturniiri avamängus 8. augustil kell 16 olid peaväljakul vastamisi Eesti ja Prantsusmaa meeskond, kusjuures avaviske-hüppepalli sooritas korvpalliisa James Naismith.• Eestil on OMi korvpalliturniiridelt 8 medalit (1 kuld, 4 hõbedat, 3 pronksi), ainsana on NSV Liidu koondise koosseisus kulla võitnud Tiit Sokk 1988. aastal Soulis.• Paljud Eesti korvpallurid (2004/2005. aastal 11 mängijat) on siirdunud välisklubidesse, näiteks Martin Müürsepp Moskva CSKAsse.

• ..............................................................................................................................................................

2. Pane lünkadesse õiged arvud. Kontrolli tekst koos õpetajaga üle ja parandage vead. Loe kokku, mitu õiget vastust sul oli. Iga õige vastus annab punkti.

Korvpalli (v.a tänavakorvpall) mängitakse 15 × ...... suurusel mänguväljakul. Väljaku mõlemas otsas on tagalaua küljes ........... m kõrgusel korv, mille läbimõõt on ....... cm. Mängitakse hästi põrkava palliga, mille ümbermõõt võib olla ....... – ...... cm. Korraga mängib ....... võistkon-da ja platsil on ühest võistkonnast ...... mängijat. Puhast mänguaega on 4 × ....... min, NBA (National Basketball Association) mängudes 4 × ........ min. Mängija ei tohi seista vastase korvi all ilma pallita üle ........ sekundi. Mängija ei tohi, pall käes, ilma põrgatamata teha üle ........ sammu. ........ isiklikku viga teinud mängija peab mängust lahkuma ja ta asendatakse uue mängijaga. Meeskond ei tohi ilma pealeviset sooritamata mängida palli vastasvõistkonna korvi all (ründealas) üle ........ sekundi. Üks meeskond võib ühel veerandajal võtta kuni ........ minutilist vaheaega. Mängust visatud korv annab ........ punkti, kui vise on sooritatud korvi-alusest punktist 6,25 m kaugusele tõmmatud poolkaare tagant, siis ........ punkti ja vabaviske eest saab ........ punkti. Võidab võistkond, kes saab rohkem punkte. Punkte kokku ..............

3. Kirjelda lühidalt, millist korvpalliteavet võib järgmistelt Interneti-aad- ressidelt leida.

www.basket.ee ....................................................................................................................................www.kossuleht.ee ...............................................................................................................................www.sport.ru .......................................................................................................................................www.sports.ru .....................................................................................................................................www.iwbf.org ......................................................................................................................................www.telebasket.com ...........................................................................................................................

SPORDIALAD. PALLIMÄNGUD, KORVPALL

KEELEKÜMBLUS


Tööleht õpetajale

1. A. Moodustage klassis kolm rühma (suuremates klassides 2×3 rüh- ma). B. Iga rühm loeb läbi ühe teksti. C. Iga rühm moodustab loetud teksti kohta 3–5 väidet, kusjuures üheski väites ei tohi olla mainitud loetud pallimängu nimetust. D. Rühmad loevad väited ette. Kuulajad üritavad ära arvata, millise pallimänguga on tegemist. E. Igal rühmal on võimalus esitada üks küsimus, mis aitaks neil paremini aru saada, mis spordiala see on. Küsimus ei tohi olla otsest vastust nõudev, näiteks „Kas tegemist on tennisega?” F. Kui kõik rühmad on esitanud oma väited ja küsimused, kirjutavad rühmad paberilehele pallimän- gud, millest nende arvates juttu oli.

Tennis. 1874. aasta 23. veebruaril esitas inglise major Walter Clopton Wingfield Londonis alamkojale uue mängu kirjelduse. Uus mäng, mida siis veel tenniseks ei nimetatud, kujutas endast ühe vana pal-limängu (pallacorda ehk köiepalli) järglast. Itaalias sündinud köiepallis ei kasutatud esialgu reketeid ja palle löödi vastase maa-alale peopesaga. Et pallide püüdmine tegi haiget, tõmmati kätte kindad ja 1520 võeti kasutusele reket. Pallacorda´t mängiti nii toas kui õues. XV sajandil kehtis mängus reegel, et vastasmängijat tuli palli löömise hetkel hoiatada. Lööja hüüdis „Tenez!”, mis tähendab „Püüdke!” Just sellest hüüdest sai inglise keelde mugandatuna mäng praeguse nime tennis. Samas kutsuvad inglise keelt kõnelevad tennisistid tennist lawn-tennis (murutennis) ja tennise all mõtlevad nad en-diselt pallacorda’t, mida siiani harrastatakse.Esialgne tennis oli mõeldud mängimiseks liivakellakujulisel platsil, mida kõige kitsamas kohas poolitas kahe meetri kõrgustele vaiadele tõmmatud meetrikõrgune võrk. Tänapäevase tenniseväljaku kuju on rohkem kui sajandivanune, nimelt esimesel Wimbeldoni turniiril 1877 mängiti esimest korda rist-külikukujulisel väljakul mõõtmetega 23,77 × 8,23 m (paarismängus natuke suurem), mille keskel oli võrk (äärtes 107 cm ja keskel 91,4 cm kõrge). Eristatakse kolme väljakutüüpi: muruväljakud (palli põrkesuund ebatasasuste tõttu tihti etteaimamatu). Kõvaks tallatud kattega väljakud - savist ja Kõvaks tallatud kattega väljakud - savist ja Kõvaks tallatud kattega väljakudliivast või tellispurukattega; kõvakattega väljakud – asfalt, tsement või sünteetilisest materjalist kõvakattega väljakud – asfalt, tsement või sünteetilisest materjalist kõvakattega väljakudväljakud, kus palli põrge on väga kiire. Mängitakse palliga, mille läbimõõt peab olema 6,35–6,67 cm ja kaal 56,7–58,5 grammi. Pallid on valget või mõnda heledat värvi (tihti erkkollane). Pallid on val-mistatud kummist, kaetud vildiga ja täidetud suruõhu või erigaasiga. Võistlusreketid on üsna kerged, valmistatud mitme aine sulamist ja tugevate keeltega. Mängu eesmärk on lüüa pall reketiga üle võrgu vastasvõistkonna poolele maha. Lüüa võib pärast esimest põrget või lennult. Punkte loetakse tennises üsna kummaliselt, mitte 1, 2, 3, vaid 15, 30, 40, geim! Pallinguõigus vahetub iga geimi järel. Kuus geimivõitu annab setivõidu tingimusel, et vastasel on vähemalt kaks geimivõitu vähem (6:4). Viigi korral 6:6 rakendatakse kiiret lõppmängu. Selles geimis loetakse punkte 1,2,3-7-ni ja vahe peab jääma kaks punkti. Matši võitmiseks on tarvis kaht (kolmest) või kolme (viiest) setivõitu. Arvatakse, et selline punktilugemise on tulnud sellest, et köiepalli mängiti tihti raha peale ja üks kuldraha võrdus sellel ajal 15 mündiga. Seepärast kujuneski punktisüsteem välja müntide põhjal: 15 münti, 30 münti, 45 münti (millest hiljem sai miskipärast 40). Võisteldakse üksik-, paaris- ja segapaarismängus. Olümpiamängude kavva kuulub tennis aastast 1896. Eestis hakati tennist harrastama 19. ja 20. sajandi vahetusel ja esimesd meistrivõistlused olid 1920. aastal.

SPORDIALAD. PALLIMÄNGUD: TENNIS, RAGBI, KÄSIPALL

Kehaline kasvatus 66a

KEELEKÜMBLUS


Tööleht õpetajale (töölehe 66a järg)

Ragbi. Ragbi on saanud oma nime Rugby linna järgi, kus 1823. aastal õppis koolile kuulsuse toonud noor pallimängija William Webb Ellis.Suurbritannia ülikoolides mängiti 19. sajandi algul palju palli. Jalgpallisarnastel mängudel olid küll erinevates kohtades omad reeglid, kuid kõikjal oli mängijal keelatud joosta, pall käes. Ühel novembripäe-val haaras mängu käigus 16aastane William W. Ellis palli sülle ja jooksis vastase värava poole. Sellest hetkest sündis mäng ragbi. Rugby kolledžis sündinud mäng levis peagi kogu Suurbritannias. Miks on ragbipall piklik? Kingakaupmehe William Gilberti äri Rugby kolledži lähedal ja lisaks kinga-dele müüs ta ka omavalmistatud palle. Gilbert täitis seapõie õhuga ja kattis selle nelja nahatükkiga. Et seapõis sarnaneb suure munaga, tulid ka pallid piklikud. Peagi märkasid mängijad, et ovaalse palliga on mugav mängida, sest seda oli mugav haarata. Tänapäeval on ragbipalli pikem ümbermõõt 76–79 cm ja lühem ümbermõõt 58–62 cm ning pall kaalub 400–440 g. Mängitakse 100×65 m suurusel väljakul ja korraga on platsil ühest võistkonnast 15 mängijat. Mängu aeg on 2×40 min ja selle aja jooksul püütakse palli panna maha vastasvõistkonna väljakupoole otsajoone taha (selle eest saab 4 punkti) või lüüa jalaga üle H-kujulise värava põikpuu, näiteks põrkepallist, paigaltlöögist või karistuslöögist (sellistel juhtudel saab 3 punkti). Maksimaalselt 6 punkti saab otsapalliga väravast. Palli transportijat võib kehast ja rõivastest haarata ja talt palli ära võtta.Klassikalise ragbiga sarnased mängud on rugby league (meeskonnas 13 mängijat), Ameerika ragbi ehk Ameerika jalgpall (meeskonnas 11 liiget, suure vigastuste ohu tõttu kantakse tugevat kaitseriie-tust ja kiivrit), Kanada jalgpall (12 mängijat ja plats on lühem) ja Austraalia jalgpall (18 mängijat ja mängitakse ovaalsel platsil). Olümpiamängude kavas on ragbi olnud kuni 1924. aastani. Eestis on küll ragbit ja Ameerika jalgpalli viljeletud, aga erilist populaarsust pole nad kumbki saavutanud.

Käsipall (varem kasutati rohkem nime väravpall). Käsipall sündis ametlikult 1928. aastal Saksamaal, kus sõnastati mängu reeglid. Varem harrastati sellist mängu sõdurite seas (nt Prantsusmaal kutsuti seda mängu sõdurite palliks ja mõnel pool handball’iks). Käsipall sarnanes sellel ajal peaagu kõiges jalgpalliga, samad väljakud ja väravad, sama palju mängijaid (11), samad reeglid. Ainult ühes sõnas oli erinevus, nimelt kui jalgpallis räägiti jalgadest, siis käsipallis kätest. Kui jalgpallis lubatakse ainult väravavahil käega palli puutuda, siis käsipalli väravavaht tohib ainukesena jalaga mängida.Sellisel kujul ei saatnud seda mängu suurt edu. 1930. aastal vähendas Rootsi oma mängijate arvu platsil ühes võistkonnas 7 liikmeni, hiljem võtsid selle üle ka teised riigid. Samuti vähendati väljaku mõõtmeid ja mängu hakati mängima põhiliselt saalis. Käsipall muutus kiiremaks ja atraktiivsemaks.Nüüdisaegset käsipalli mängitakse ristkülikukujulisel väljakul mõõtmetega 40×20 m, väravad paiknevad keset otsajoont ja on 2 m kõrged ja 3 m laiad. Käsipalli mõõtmete eripära on see, et mängureeglistik töötati välja meetersüsteemi kasutavas riigis ning seda pole olnud vaja meetermõõdustikku ümber panna, nagu on juhtunud anglosaksi maades sündinud mängudega.Pall, millega mängitakse, on üks meeskonnamängudes kasutatavatest väiksemaid (ümbermõõt meeste pallil 58–60 cm, paras mehe pea ümbermõõt ja naistel 54–56 cm, keskmise naise pea ümbermõõt). Samas ei ole pall kerge, meestel 425–475 g ja naistel 325–400 g.Mäng vältab 2×30 min (10 min vaheaega). Mängus on lubatud palli püüda, visata, põrgatada seda igal moel ning igas suunas lüüa käte, keha, reite ja põlvedega. Palli võib käes hoida kuni 3 sek ja joosta kuni 3 sammu. Kaks kõverat joont kummalgi platsipoolel tähistavad värava-sektoreid ja pidev joon märgib väravaala, kus võib liikuda ainult väravavaht.Olümpiamängude kavas on käsipall alates 1936. aastast. Eestis peeti esimesed meistrivõistlused 1961. aastal.

SPORDIALAD. PALLIMÄNGUD: TENNIS, RAGBI, KÄSIPALL

Kehaline kasvatus 66b

KEELEKÜMBLUS


Võimlemise liigid. Üldarendavad (põhi- ja virgutusvõimlemine), rakenduslikud (töö- ehk tootmisvõim-lemine, ravivõimlemine ning sportlik, erialane ja sõjaline rakendusvõimlemine), võistlusvõimlemine (akrobaatika, atleetvõimlemine, batuudihüpped, ilu- ja riistvõimlemine ehk sportvõimlemine).

1. Kirjuta võimlemisvahendite nimetused õige võimlemisala alla.

Pall, poom, kurikad, erikõrgusega rööbaspuud, kits, lint, paralleel-rööbaspuud, hüpits, sanghobune, rippuvad rõngad, rõngas, hobune, kang, hoonöör, hoolaud

Iluvõimlemine Riist- ehk sportvõimlemine

2. Kirjuta punktiirile kirjeldatud võimlemisala nimetus.

........................................... hulka kuuluvad võimlemise liigid, millel on kindel võistlusprog-ramm ja võistlusmäärused.• ..................................... on spordiala meestele ja naistele. Meeste võistluskavva kuuluvad harjutused sanghobusel, -kangil, -rõngastel, -rööbaspuudel, toenghüpe üle hobuse (piki hobust) ja akrobaatiline vabaharjutus. Naistel on võistluskavas harjutused poomil, erineva kõrgusega rööbaspuudel, toenghüpe üle hobuse (risti) ning akrobaatiline vabaharjutus.• ..................................... on naiste spordiala, millele on iseloomulik liikumise väljenduslikkus ja seos muusikaga. Kasutatakse vabaharjutusi ja harjutusi vahenditega: pall, kurikad, hüpits, lint, rõngas. Võistlusi peetakse nii individuaal- kui ka rühmvõimlemises.• ..................................... on spordiala meestele ja naistele. Võistlusprogramm hõlmab akro-baatilisi hüppeid ja staatilisi harjutusi.• ..................................... võistlustel osalevad nii mehed kui naised. Võistlused on indivi-duaalsed, paaris ja kolmikutes. Võistlustel esitatakse kava muusikaga, mis peab sisaldama kindlaid harjutusi. • ..................................... võistlusi peetakse nii meestele kui naistele. Eesmärk on näidata staa-tiliste suurt pingutust nõudvate harjutustega oma kehavorme ehk lihaseid.• ..................................... on spordiala meestele ja naistele. Võistlused on individuaalsed ja paaris-sünkroonsed. Võistlustel sooritatakse hüppekombinatsioone.

Aeroobika, akrobaatika, atleetvõimlemine, batuudihüpped, iluvõimlemine, riistvõimlemine ehk sport-võimlemine, võistlusvõimlemine.

SPORDIALAD. VÕIMLEMISE LIIGID

KEELEKÜMBLUS


1. Spordimaailmas harrastatakse paljusid kahevõitlus alasid: karate, ju-jutso, taekwondo, aikido, kickboxing. Ükski nendest ei ole aga praegu olümpiamängude kavasse kuuluv ala. Täherägastikku on pei- detud neli olümpiamängude kavasse kuuluvat kahevõitlus ala ja neile lisaks veel viis olümpiaala. Lei

Documents

kehaline kasvatus 041 050 - E-koolikott · • Kas Erki Nool on olümpiavõitja? (jah) Mängus võib anda jaatajatele ja eitajatele erinevaid ülesandeid. Samuti võivad küsimused