Upload
others
View
1
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
ET ET
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 26.6.2018
COM(2018) 489 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
kaubandus- ja investeerimistõkete kohta
1. jaanuar 2017 – 31. detsember 2017
1
SISSEJUHATUS
Käesolevas turulepääsu strateegia raames koostatud kaheksandas kaubandus- ja
investeerimistõkete aruandes analüüsitakse kaubandus- ja investeerimistõkkeid, millest
Euroopa ettevõtjad ja liikmesriigid on teatanud komisjonile meie turulepääsu partnerluse
kaudu, kuhu kuuluvad komisjon, liikmesriigid ja ELi ettevõtjad1. Samuti antakse
ülevaade 2017. aastal kaotatud tõketest.
See partnerlus on osutunud hindamatuks teabe kogumisel ning ühise strateegia
väljatöötamisel ja prioriteediks seadmisel, et kaotada edukalt ELi eksportijaid takistavad
tõkked. Neile kogemustele tuginedes ja protektsionismi suurenemist silmas pidades
teatas komisjon oma teatises „Kaubandus kõigile“2 tõhustatud partnerlusest, et tugevdada
tehtavaid jõupingutusi ning minna nendega kaubandus- ja investeerimistõkete kaotamise
juurest vabakaubanduslepingute rakendamise juurde.3
Tõhustatud partnerluse tavapärases turulepääsu komponendis oleme teinud suuremaid
jõupingutusi kolmel moel: tihedam ELi institutsioonide ja sidusrühmade vaheline
koostöö, tõkete tähtsuse parem kindlakstegemine ning tõhusam teabevahetus ja
teadlikkuse suurendamine. Teabevahetuse parandamiseks seati eelmise aasta aruande
keskseks teemaks kindlalt tõkked, mis on ELi ettevõtjate jaoks kõige tähtsamad ehk
millega nad endi hinnangul seisavad kolmandates riikides kõige rohkem silmitsi4. Saadud
positiivsele tagasisidele tuginedes kasutatakse selle aasta aruandes sama käsitlust ja
uuritakse, millised on need tõkked, mis mõjutavad ettevõtjate ja turulepääsu andmebaasi5
1 Turulepääsu partnerlus loodi 2007. aastal, et süvendada komisjoni, liikmesriikide ja ELi ettevõtjate
koostööd nii Brüsselis kui ka kohapeal. Partnerlus põhineb turulepääsu nõuandekomitee ja
valdkondlike turulepääsu töörühmade Brüsselis toimuvatel igakuistel koosolekutel ning turulepääsu
töörühmade korrapärastel koosolekutel või kolmandates riikides toimuvatel kaubandusnõunike
kohtumistel.
2 http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2016/january/tradoc_154140.pdf
3 Selles kontekstis avaldati 2017. aastal uus aruanne vabakaubanduslepingute rakendamise kohta.
Järgmine aruanne avaldatakse eeldatavasti 2018. aasta lõpus.
4 Selle lähenemisviisiga loobutakse eelmistes kuni 2016. aastani avaldatud aruannetes uuritud üldiste
protektsionistlike suundumuste analüüsimisest.
5 Turulepääsu andmebaasist (http://madb.europa.eu/madb/indexPubli.htm) saavad EList eksportivad
ettevõtjad teavet imporditingimuste kohta kolmandate riikide turgudel. Andmebaas sisaldab teavet
kaubandustõkete kohta, ent samuti tariifide ja päritolureeglite, kolmandatesse riikidesse importimise
korra ja vorminõuete, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete, statistika ning VKEdele pakutavate
spetsiaalsete eksporditeenuste kohta. Seevastu ELi ekspordi kasutajatugi
(http://exporthelp.europa.eu/thdapp/index.htm) pakub teavet ka kaubanduspartneritelt ELi importimise
tingimuste kohta (sh kohaldatavad tariifid ja nõuded, sooduskorda käsitlev teave, kvoodid ja statistika).
http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2016/january/tradoc_154140.pdfhttp://madb.europa.eu/madb/indexPubli.htmhttp://exporthelp.europa.eu/thdapp/index.htm
2
andmetel 57 kolmandasse riiki6 suunatud ELi eksporti kõige enam. ELi ettevõtjaid
mõjutavate meetmete analüüs kinnitab, et eelmistel aastatel täheldatud protektsionistlikud
suundumused on jätkuvalt tõusuteel.
Käesoleva aruande esimeses osas esitatakse andmebaasis registreeritud 3967 aktiivse
kaubandus- ja investeerimistõkke ning 2017. aastal registreeritud 67 uue tõkke
arvanalüüs riikide, tõkke liikide ja sektorite kaupa.
Teises osas analüüsitakse üksikasjalikumalt uusi tõkkeid, millest 2017. aastal
(1. jaanuar – 31. detsember 2017) teatati, kirjeldades eri riikides ja sektorites esinevaid
konkreetseid suundumusi ning hinnates kaubandusvooge, mida kõnealused tõkked
võivad mõjutada.
Kolmandas osas vaadeldakse põhjalikumalt vahendeid, mida kasutatakse turulepääsu
strateegia raames kõnealuste tõketega tegelemiseks, ja antakse ülevaade 45 tõkkest, mis
2017. aastal edukalt kaotati. Samuti analüüsitakse kaotatud tõkete majanduslikku mõju,
tuginedes võimalikele neist mõjutatud kaubandusvoogudele ja majandusmudelitele.
Lõpetuseks kirjeldatakse põhjalikumalt mõnda suurimat kaotatud tõket.
I. KAUBANDUS- JA INVESTEERIMISTÕKETE ÜLEVAADE
Selles osas esitatakse kolmandates riikides esinevate kaubandustõkete ja nendega seotud
suundumuste arvanalüüs, tuginedes turulepääsu andmebaasile, kuhu kogutakse kõik ELi
ettevõtjate teatatud tõkked ja mis aitab seirata kõrvaldamiseks võetud meetmeid.
On oluline märkida, et turulepääsu andmebaas (ja käesolev aruanne) ei anna täielikku
ülevaadet kõikidest ELi ettevõtjate ees seisvatest kaubandustõketest8. Ettevõtjad võivad
otsustada teatavast tõkkest teatamata jätta, sest nad loodavad tõkke ületada või selle
mõjust kõrvale hoida.
6 Alžeeria, Angola, Araabia Ühendemiraadid, Argentina, Armeenia, Austraalia, Bangladesh, Boliivia,
Bosnia ja Hertsegoviina, Brasiilia, Colombia, Dominikaani Vabariik, Ecuador, Egiptus, Filipiinid,
Hiina, Hongkong, Iisrael, India, Indoneesia, Jaapan, Kamerun, Kanada, Kasahstan, Iraan, Liibanon,
Lõuna-Aafrika, Lõuna-Korea, Malaisia, Maroko, Mehhiko, Moldova, Mosambiik, Nigeeria, Norra,
Omaan, Pakistan, Paraguay, Peruu, Saudi Araabia, Serbia, Singapur, Šveits, Tai, Taiwan, Tšiili,
Tuneesia, Türgi, Uganda, Ukraina, Uruguai, USA, Uus-Meremaa, Valgevene, Venemaa Föderatsioon,
Venezuela ja Vietnam.
7 Tõkkeid jälgitakse aktiivselt turulepääsu partnerluse raames (vastupidi kaotatud tõketele).
8 Vt näiteks Rahvusvahelise Kaubanduskeskuse ja komisjoni hiljutine 2016. aasta detsembris avaldatud
ühisaruanne „Navigating Non-tariff Measures: Insights From A Business Survey in the European
Union“ (http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2016/december/tradoc_155181.pdf), eelmise kaubandus-
ja investeerimistõkete aruandega seoses esitatud võimalike kaubandust piiravate meetmete ülevaade
(http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2016/may/tradoc_154568.pdf, http://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52016DC0406&from=EN) või varasemad protektsionismi
käsitlevad aruanded.
http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2016/december/tradoc_155181.pdfhttp://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2016/may/tradoc_154568.pdfhttp://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52016DC0406&from=ENhttp://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52016DC0406&from=EN
3
Mõni ettevõtja ei pruugi olla teadlik võimalusest tegeleda tõketega ELi turulepääsu
meetmete kaudu. Komisjon soovib sellealast teadlikkust suurendada ennekõike väikeste
ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) seas ja käivitas liikmesriikides turulepääsu
päevade algatuse. See on osutunud kasulikuks kohalike ettevõtjate jaoks, kes saavad
konkreetset teavet tõketest teatamise ja selle kohta, kuidas saavad komisjon ja
liikmesriigid koostada ja viia ellu spetsiaalse tõkete kaotamise strateegia.
Ehkki andmebaasis ja käesolevas aruandes ei otsustata registreeritud meetmete
(eba)seaduslikkuse üle, on leitud, et kõik kõnealused tõkked tekitavad ELi ettevõtjatele
probleeme ja nendega tuleks tegeleda turulepääsu meetmete raames esmajärjekorras,
kuna nad võivad olla diskrimineerivad ja ebaproportsionaalsed ning piirata muul viisil
kaubandust.
A. KAUBANDUS- JA INVESTEERIMISTÕKETE ÜLDINE ÜLEVAADE
2017. aasta lõpus oli aktiivsete kaubandus -ja investeerimistõkete arv rekordiliselt
suur: 396. Võrreldes 372 tõkkega 2016. aasta lõpus9 kinnitab see arv ELi sidusrühmi
mõjutavate protektsionistlike suundumuste jätkumist. Samas tõendab see näitaja
turulepääsu partnerluse üha suuremat tõhusust kaubandustõkete kindlakstegemisel.
Turulepääsu andmebaas võimaldab eristada registreeritud kaubandustõkked kolmandate
riikide, meetme liikide ja sektorite kaupa. Käesolevas aruandes lähtutakse samast
jaotusest.
1. Tõkete jaotus kolmandate riikide kaupa
Hoolimata sellest, et G20 juhid kordasid 2017. aasta 8. juulil Hamburgis10
toimunud G20
tippkohtumisel oma lubadust loobuda protektsionismist, on üheksa riiki, kus
kaubandustõkete arv on kõige suurem, kõik G20 riigid (vt joonis 1).
Kõige rohkem tõkkeid – 36 meedet – on registreeritud Venemaa puhul. Aktiivsete tõkete
arvu poolest on 25 tõkkega teisel kohal Hiina ja kolmandal kohal Indoneesia, kus
kohaldatakse praegu 23 meedet, takistades samuti märkimisväärselt ELi eksporti ja
investeerimisvõimalusi.
Teised kolmandad riigid, kellega seoses oli registreeritud kümme või enam kaubandus- ja
investeerimistõket, olid India (21), Brasiilia (21), Lõuna-Korea (20), Türgi (20), USA
(20), Austraalia (14), Tai (12), Argentina (11) ja Mehhiko (10).
9 Võrreldes eelmise aasta näitajaga (372) on 2017. aasta tõkete (67 uut ja 45 kaotatud tõket) arv 394. Vahe
(kaks tõket 396st vähem) tuleneb asjaolust, et kaks tõket jagati neljaks, registreerides tõkete eri
aspektid eraldi. Alates 2018. aastast registreerib komisjon tõkkeid niisugusel üksikasjalikumal viisil.
Iga tõkke eri aspektid registreeritakse eraldi, võimaldades kõiki tõkkeid tõhusamalt jälgida. Selle
tulemusel tõkete koguarv näib suurenevat, kuid suundumusi see ei mõjuta.
10 G20 juhtide deklaratsioon „Ühendatud maailma kujundamine“: http://www.g20.utoronto.ca/2017/2017-
G20-leaders-declaration.html
http://www.g20.utoronto.ca/2017/2017-G20-leaders-declaration.htmlhttp://www.g20.utoronto.ca/2017/2017-G20-leaders-declaration.html
Joonis 1. Turulepääsu andmebaasis registreeritud kaubandus- ja
investeerimistõkete geograafiline jaotus (* tähistab G20 riike)
2. Tõkete jaotus meetme liikide kaupa
Joonis 2 näitab, et riigisisesed meetmed (216) on tähtsamad kui tavapärased piiril
võetavad meetmed (180). Riigisiseste meetmete hulka kuuluvad teenuste,
investeeringute, riigihangete ja intellektuaalomandi õigustega seotud piirangud ning
põhjendamatud tehnilised kaubandustõkked. Kõige rohkem oli selliseid meetmeid
registreeritud Venemaa puhul (19), kellele järgnes tihedalt Hiina (17).
Piiril võetavad meetmed on piirangud – tavaliselt tariifide suurendamine, koguselised
piirangud, teatavad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed, impordilitsentsid või otsesed
kaubanduskeelud –, mis otseselt mõjutavad importi ja eksporti. Kõige enam oli selliseid
meetmeid registreeritud Venemaa (17) puhul, kellele järgnesid Indoneesia, Türgi ja USA
(11) ning kolmandal kohal oli India (9).
36
25
23
21 2120 20 20
14
1211
109 9
8 8 87 7 7 7 7
6 6 65 5 5
4 4 43 3 3 3 3 3
2 2 2 21 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1
0
5
10
15
20
25
30
35
40
Ve
nem
aa Föd
eratsio
on
*
Hiin
a*
Ind
on
eesia*
Ind
ia*
Brasiilia*
Lõu
na-K
ore
a*
Türgi*
USA
*
Au
straalia*
Tai
Arge
ntin
a*
Me
hh
iko*
Tšiili
Filipiin
id
Alže
eria
Malaisia
Lõu
na-A
afrika*
Egiptu
s
Iisrael
Nige
eria
Šveits
Uru
guay
Vie
tnam
Kan
ada*
Maro
ko
Pakistan
Ecuad
or
Jaapan
*
Paragu
ay
Tun
eesia
Ve
nezu
ela
Co
lom
bia
Liiban
on
Uu
s-Mere
maa
Saud
i Araab
ia*
Taiwan
Ukrain
a
Valgeven
e
Do
min
ikaani V
abariik
Pe
ruu
Singap
ur
Iraan
Arm
een
ia
Ban
glade
sh
Bo
liivia
Bo
snia ja H
ertse
goviin
a
Kam
erun
Ho
ngko
ng
Kasah
stan
Mo
ldo
va
Mo
samb
iik
No
rra
Om
aan
Serb
ia
Ugan
da
AÜ
EKõigi tõkete jaotus kolmandate riikide kaupa
5
Joonis 2. Turulepääsu andmebaasis registreeritud kaubandus- ja
investeerimistõkete jaotus liikide kaupa (meetmete arv)
B. 2017. AASTAL TEATATUD KAUBANDUS- JA INVESTEERIMISTÕKKED
2017. aastal registreeriti rekordiliselt 67 uut tõket 39 kolmandas riigis11
. See võib olla
eespool nimetatud tõhusama teabevahetuse ja teadlikkuse suurendamise tulemus.
Sellegipoolest jääb protektsionismi stabiilne suurenemine püsima.
11 Alžeeria, Araabia Ühendemiraadid, Argentina, Austraalia, Boliivia, Brasiilia, Colombia, Dominikaani
Vabariik, Ecuador, Egiptus, Filipiinid, Hiina, Hongkong, Iisrael, India, Indoneesia, Iraak, Iraan,
Jaapan, Kanada, Kongo, Liibanon, Lõuna-Aafrika, Lõuna-Korea, Mehhiko, Mosambiik, Nicaragua,
Pakistan, Saudi Araabia, Serbia, Singapur, Tai, Tuneesia, Türgi, Ukraina, Uruguai, Venemaa
Föderatsioon, Venezuela ja Vietnam.
* G20 riigid
** Euroopa – Vahemere riigid
0
50
100
150
200
Piiril Riigisiseselt
180
216
6
1. 2017. aastal teatatud tõkete jaotus kolmandate riikide kaupa
Joonisel 3 on esitatud ülevaade 2017. aastal registreeritud meetmete geograafilisest
jaotusest. Kõige rohkem teatati 2017. aastal uutest tõketest kaubandus- ja
investeerimissuhetes Hiinaga (10), kellel oli märkimisväärne edumaa Venemaa (6) ees,
mis kinnitab juba eelmistel aastatel kindlakstehtud protektsionistlikke suundumusi. Neli
uut tõket võttis kasutusele Lõuna-Aafrika ning kolm uut tõket India ja Türgi. Kaks uut
tõket võttis kasutusele Liibanon, Ecuador, Jaapan, Filipiinid, Araabia Ühendemiraadid,
Tuneesia ja Venezuela. Ülejäänud 27 registreeritud uut tõket jagunesid muude
kolmandate riikide vahel. Samuti tasub märkida, et Euroopa – Vahemere piirkonnas võeti
2017. aastal kasutusele seitse uut tõket. See osutab muret tekitavale suundumusele, mida
käsitletakse põhjalikumalt peatükis II.A.
Joonis 3. 2017. aastal teatatud tõkete geograafiline jaotus
2. 2017. aastal teatatud tõkete jaotus meetme liikide kaupa
Joonisel 4 on antud ülevaade kahest peamisest 2017. aastal registreeritud meetmete
liigist. Enamik 2017. aastal registreeritud tõketest olid piiril võetavad meetmed (36),
millest enamik takistas kolmandatesse riikidesse importimist karmimate sanitaar- ja
fütosanitaarpiirangute abil. Lisaks võeti kasutusele märkimisväärne arv uus tariife,
kvoote ja keelde või koormavaid litsentsimissüsteeme.
Riigisiseste meetmete (31) puhul oli valdav osa registreeritud piirangutest, sealhulgas
põhjendamatud regulatiivsed takistused, riigisisesed maksumeetmed ja
intellektuaalomandi õigused, kehtestatud kaubavahetuse valdkonnas. Peale selle
registreeriti kaks uut tõket seoses teenustekaubandusega.
10
6
4
3 3
2 2 2 2 2 2 2
1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1
7
Joonis 4. 2017. aastal teatatud kaubandus- ja investeerimistõkete jaotus liikide
kaupa (meetmete arv)
3. 2017. aastal teatatud tõkete jaotus sektorite kaupa
Jooniselt 5 on näha, et 2017. aastal registreeritud uued meetmed mõjutasid
12 majandussektorit, samal ajal kui lisatõkked mõjutasid ELi eksporti horisontaalselt.
0
5
10
15
20
25
30
35
Piiril Riigisiseselt
36
31
8
Joonis 5. ja 6. 2017. aastal teatatud kaubandus- ja investeerimistõkete jaotus
sektorite kaupa (tõkete arv)
Kõige rohkem registreeriti teatatud uusi tõkkeid põllumajandus- ja kalandussektoris (23),
järgnesid 12 horisontaalset meedet, mis mõjutasid mitut sektorit. Veini- ja kangete
alkohoolsete jookide sektoris registreeriti kaheksa uut tõket ning autotööstuses ning IKT
ja elektroonikasektoris registreeriti vastavalt seitse ja viis uut tõket. Samuti täheldati
tõkkeid näiteks kemikaalide (2), teenuste (2), tekstiili- ja naha- (2), puidu-, paberi- ja
tselluloosi- (2), õhusõidukite (1), keraamika- ja klaasi- (1), kosmeetika- (1) ja
mänguasjade (1) sektoris.
Sarnaselt kõigi teiste tõketega näitavad teenusekaubanduse valdkonnas esinevad tõkked
nende uute takistuste arvu, millest teatati komisjonile otse turulepääsu raamistiku kaudu.
Võttes arvesse selle sektori olulisust turulepääsu tagamisel loob komisjon rohkem
Põllumajanduslik toidutööstus;
31
Horisontaalsed; 12
Teenused; 2
Tootmine; 22
23
12
8
7
5
2 2 2 2
1 1 1 1
9
vahendeid, et anda teavet kolmandatesse riikidesse teenuste ekspordi tingimuste kohta.
Need on kasulikud eelkõige VKEde jaoks.
II. PEAMISED 2017. AASTAL TEATATUD UUED KAUBANDUS- JA
INVESTEERIMISTÕKKED
Käesolevas osas analüüsitakse põhjalikumalt uusi tõkkeid viie kaubanduspartneri puhul –
Hiina, Venemaa, Lõuna-Aafrika, India ja Türgi –, kellega seoses registreeriti 2017. aastal
kolm või rohkem uut tõket. Samuti hinnatakse selles võimalikke mõjutatud
kaubandusvooge.
A. UUTE TÕKETE KVALITATIIVNE ANALÜÜS
1. Hiina
Hiina on endiselt üks ELi kõige rohkem kaubandust piiravaid partnereid. Juba aastaid on
ELi ettevõtjad seisnud silmitsi keeruliste tõketega, mille hulka kuuluvad ühisettevõtet
käsitlevad nõuded, turule sisenemise piirangud, tehnosiirdega seotud kohustused ja
põhjendamatud tehnilised eeskirjad, samuti süsteemsed liigse tootmisvõimsusega seotud
probleemid mitte ainult tavapärastes sektorites, nagu terase- ja alumiiniumitööstus, vaid
üha enam ka kõrgtehnoloogilistes tootmisharudes. 2017. aastal on takistusi oluliselt
juurde tulnud – registreeriti kümme uut kaubandustõket. Kuigi neist kaks leidsid
2017. aastal eduka lahenduse ja neid analüüsitakse põhjalikumalt käesoleva aruande
edulugude osas, on selgelt näha takistuste jätkuvat suurenemist.
Need meetmed mõjutavad muu hulgas peamiselt IKT ja elektroonikasektorit. Selles
sektoris registreeritud kolmest uuest tõkkest kaks puudutavad paljudest Hiina loodavatest
küberturvalisuse ja krüpteerimisega seotud meetmetest kõige silmapaistvamaid.
1. juunil 2017 jõustus Hiinas uus küberturvalisuse seadus. Seaduse elluviimiseks
koostatakse haldusnõuete, suuniste ja standardite kujul praegu kümneid
rakendusmeetmeid. Kuigi küberturvalisus on õiguspärane poliitiline eesmärk, on Hiinas
kohaldatav küberturvalisuse põhimõte liiga laiaulatuslik, hõlmates ka majandus- ja
tööstuspoliitikat. Koos ebamääraste, märkimisväärset ebakindlust tekitavate reeglitega on
see suur kaubandustõke mitte üksnes IKT ettevõtjatele, vaid ka teistele ELi ettevõtjatele,
kes neid tooteid kasutavad.
Lisaks avaldas Hiina Riiklik Krüptograafia Amet (State Cryptography Administration,
SCA) 13. aprillil 2017 krüpteerimist käsitleva seaduse eelnõu, mis hõlmab teadustöö,
kaubanduslikul eesmärgil kasutamise, impordi, ekspordi ja sertifitseerimisega seotud
valdkondi. Muu hulgas on EL mures, et seadust võidakse kohaldada ka toodetele, mille
põhifunktsioon ei ole krüpteerimine. Komisjon loodab, et Hiina võtab enne seaduse
vastuvõtmist ELi märkusi arvesse.
10
Tollivormistuses mitmekomponendiliste pooljuhtide ümberliigitamise tulemusena on
varem tollimaksuvabadele infotehnoloogiatoodetele kehtestatud taas tollimaks,
avaldades ELi uuendusmeelsele pooljuhtide tööstusele halba mõju. Samuti tasub
märkida, et pooljuhtide tööstus on üks kümnest strateegilisest kõrgtehnoloogilisest
sektorist, mida hõlmab tööstuspoliitika algatus „Made in China 2025“, millega kaasneb
Euroopa tööstuse jaoks nii märkimisväärseid võimalusi kui ka suuri probleeme.
Muudes sektorites kehtestatakse mittetariifseid meetmeid keeruliste tehniliste nõuete ja
muudetud standarditena, mis mõjutavad muu hulgas Euroopa puidu-, naha-, paberi- ja
tselluloositööstust. Hiina ametiasutused kehtestasid hiljuti 24 tootele laiaulatusliku
jäätmete impordi keelu, mis jõustus 1. jaanuaril 2018, lisaks hakati seal 1. märtsist
2018 kohaldama muudetud standardeid veel 34 tootele. Need standardid hõlmavad
ennekõike puidutselluloosi, polümeere, metallijäätmeid, maake ja plasti.
Autotööstusega seoses andis tööstus- ja infotehnoloogiaministeerium hiljuti välja uue
määruse, milles nõutakse uut energiat kasutavate sõidukite (NEV) tootjatelt kogu
NEV arendus- ja tootmistehnoloogia valdamist. Välismaistele algseadmete valmistajatele
võib muutuda kohustuslikuks avalikustada ühisettevõtte Hiina partneritele kõik oma
põhitehnoloogiad, mis võib tuua kaasa sunnitud tehnosiirde.
Lisaks kehtestas Hiina uued piirangud lisaainetele, mida kasutatakse toiduga kokku
puutuda võivate materjalide valmistamiseks. Muudetud standardite alusel ei vasta
enam nõuetele suur, kuid täpsustamata osa tooteid alates liitmikest, torudest, kaantest,
pakkematerjalidest, tindist ja paberist kuni tervete masinateni, mida võidakse kasutada
toidu- ja söödaahelas mis tahes osas alates lüpsimasinatest kuni toidupoodide
konveierilintideni. Selle tõkke horisontaalsus tekitab suuri kaubandushäireid paljudes
sektorites.
Kuigi on täheldatud teatavaid edusamme Hiina meditsiiniseadmeid käsitleva
õigusraamistiku puhul (vt allpool), võeti valdkonnas vastu kaks uut problemaatilist
meedet. 2017. aasta aprillis tühistasid Hiina rahandusministeerium ning riiklik arengu- ja
reformikomisjon meditsiiniseadmete registreerimisel võetavad katsetasud. Kõnealune
meede mõjutas negatiivselt selliste katseteenuste kättesaadavust, mida on vaja Hiinas
uute seadmete registreerimiseks, tekitades seetõttu ELi ettevõtjatele märkimisväärseid
kulusid ja viivitusi. 2017. aasta septembris käivitas Hiina teatavatele seadmetele hinna
määramiseks riikliku programmi, mille raames pidid tootjad esitama väga lühikese aja
jooksul suure hulga teavet. Käesolevas aruandes ei ole kumbagi meedet käsitletud uue
tõkkena, vaid lisahäirijana Hiina tervishoiuvaldkonna keerukas õigusraamistikus.
2017. aastal registreeritud uute tõketega tegelemisel võtab EL ka kõik need vajalikud
meetmed, mis võivad aidata kaotada komisjoni turulepääsu andmebaasis juba varem
registreeritud 25 olemasolevat tõket. EL on neid küsimusi Hiinaga arutanud paljudes
WTO komiteedes ning kahepoolsetes foorumites alates kaubandus- ja
investeerimispoliitika dialoogist kuni majandusküsimuste ja kaubanduse töörühmani.
Uute tõkete tekkimise võimalus on siiski endiselt märkimisväärne. Näiteks on Hiina
11
väljendanud kavatsust kehtestada uued sertifitseerimisnõuded madala riskiastmega
toiduainetele ning muudetud standardid ja uued kirjeldused veinidele ja veinitoodetele.
Need põhjustavad Euroopa tootjatele tõenäoliselt tõsiseid häireid. Sellise arengu
kontekstis on vaja teha leidlikke lisapingutusi, sealhulgas võimendada koostööd eri
poliitikavaldkondades, et Hiinaga paremini turulepääsu küsimusi arutada.
2. Venemaa
Kuigi Venemaa on toibumas kaheaastasest majanduskriisist, jätkas ta 2017. aastal
kohaliku tööstuse kaitsmiseks kaubandustõkete kasutamist, mis kinnitab eelmistes
aruannetes täheldatud suundumusi. Venemaa jäi 2017. aastal uute tõkete arvu (6) poolest
teisele kohale, viies selle riigi olemasolevate tõkete arvu 36ni, olles esikohal
kaubandustõkete koguarvu poolest. Kuigi autotööstusele ei kehtestatud 2017. aastal
ühtegi konkreetset uut meedet, jääb see endiselt iseäranis kaubandus- ja
investeerimistõkete sihtmärgiks.
Alates 2017. aasta jaanuarist on Venemaa veelgi piiranud välisettevõtjate ligipääsu
Vene riigile kuuluvate ettevõtete ostudele. Pärast esimese piirangu seadmist
2015. aastal võttis Venemaa uue meetme, kehtestades 15 % suuruse hinnaeelise
kodumaistele ettevõtjatele (kaupade ja teenuste sektoris), kes osalevad riigile kuuluvate
ettevõtete korraldatud hangetes, mis ei ole riigihanked. Lisaks võttis Venemaa valitsus
2017. aasta lõpus vastu seaduse, millega kehtestatakse kohalikud sisunõuded riigile
kuuluvate ettevõtete poolt tehtavatele õhusõidukite ja laevade ostudele.
Need lisapiirangud täiendavad arvukaid meetmeid, millega piiratakse välisettevõtjate
ligipääsu riigihangetele. Sarnaselt eelmiste aastatega lisas Venemaa 2017. aastal
riigihangetega seotud piirangute kohaldamisalasse mitu sektorit, nimelt
raadioelektroonika tooted (kohaldamisala pikendati 2017. aasta juulis, mil lisati
aeronavigatsioonisüsteemi GLONASS seadmed ja liiklusohutuses kasutatavad
elektroonilised signaalseadmed) ja mööbel. ELi muret selles olulises valdkonnas
suurendas 2017. aasta juunis Venemaa esitatud ebarahuldav pakkumine ühineda WTO
riigihankelepinguga.
Palju esines ekspordipiiranguid. Alates 2014. aasta oktoobrist kehtinud toornahkade
ekspordikeeldu pikendati uuesti 2018. aasta aprillini. Samuti otsustas Venemaa seada
karmid piirangud kasepalkide ekspordile. 2017. aasta novembris välja antud dekreedi
eelnõus kehtestati kasepalkide ekspordikvoodid kuueks kuuks. Ekspordikvootide maht
on 567 000 m³ ehk Venemaa 2014.–2016. aasta keskmisest ekspordimahust umbes ühe
kolmandiku võrra vähem. Kvoote hakatakse rakendama 2018. aasta teises pooles.
Kohalike ametiasutuste sõnul on meede mõeldud selgelt omamaise puiduturu kaitsmiseks
ja puidutöötlemissektori (sealhulgas vineeritootmise) ergutamiseks.
2017. aastal kehtestas Venemaa uue keeruka aktsiisimäärade süsteemi, mis võimaldab
omamaiseid ja imporditud veine erinevalt kohelda, mõjutades veel ühe
kaubandustõkkena Euroopa veini- ja kangete alkohoolsete jookide sektorit. Geograafilise
12
tähisega ja kaitstud päritolunimetusega veinide aktsiisimäärad kehtivad üksnes
omamaistele (Venemaa) veinidele. Eraldi käsitletuna viitaks see säte tõepoolest, et
geograafilise tähisega veine tuleb Venemaal toota Vene viinamarjadest, mis tähendaks
imporditud veinide diskrimineerimist.
Veel üks eelmisel aastal Venemaa seatud tõke seisneb kohustuses kasutada Kirdeväilas
süsivesinike ja kivisöe transportimisel Venemaa lipu all sõitvaid laevu. Kirdeväil
asub Novaja Zemljast idas ja kulgeb piki Venemaa Põhja-Jäämere rannikut kuni Beringi
väinani (Venemaa majandusvööndis). Jäämassi vähenemine Arktikas suurendab
tõenäoliselt liiklust Kirdeväilas ja meretee kaubanduslikku tasuvust.
Venemaa mittevastavus rahvusvahelistele standarditele impordiga seotud sanitaar- ja
fütosanitaarpiirangute rakendamise kaudu tekitab lisaks suuri probleeme Euroopa
põllumajandus- ja kalandussektorile. Venemaal säilib eriti läbipaistmatu ja koormav riiki
eksportimise loa süsteem loomset toitu tootvate ettevõtjate jaoks; tihti kohaldatakse
ebaproportsionaalseid piiranguid juba loa saanutele ja tehakse kohustuslikke koormavaid
üksikkontrolle uutele loataotlejatele. Kuna Valgevene, Armeenia, Kasahstan ja
Kõrgõzstan järgivad praktikas Venemaale eksportimiseks loa saanud põllumajandusliku
toidutööstuse ettevõtjate loetelu, mõjutab eespool kirjeldatud olukord ELi toiduainete
eksporti ka neisse riikidesse.
Peale selle ei ole Venemaa nõus tühistama piirangud Poola 11 vojevoodkonnale, kus oli
kõrge patogeensusega linnugripi puhanguid, hoolimata sellest, et kooskõlas Maailma
Loomatervise Organisatsiooni eeskirjadega sai kogu Poola 2017. aasta juulis linnugripist
vabaks. Piirangute tühistamiseks nõuavad Venemaa ametiasutused kontrollide tegemist
kõigis lihatöötlemisettevõtetes, kus toodetakse ekspordiks minevat linnuliha.
Lõpetuseks kehtestasid Venemaa ametiasutused hiljuti laiaulatusliku sanitaar- ja
fütosanitaarpiirangutega seotud meetme, võttes vastu Euraasia Majandusliidu uued
ühised fütosanitaarnõuded. Selles dokumendis nähakse ette ebaproportsionaalsed ja
diskrimineerivad nõuded kontrollitavate kaupade impordile ja liikumisele Euraasia
Majandusliidu territooriumil, mõjutades seega ka eksporti Valgevenesse, Armeeniasse,
Kasahstani ja Kõrgõzstani. Uutes eeskirjades nõutakse tootmiskohtade
taimekahjustajatest vabaks tunnistamist ka teatavate madala riskiastmega toodete puhul.
Selgub, et uusi nõudeid kohaldatakse praktikas ainult imporditavatele, mitte kohalikele
toodetele. Samuti võidakse uute eeskirjade tulemusena koostada pärast kontrolli loa
saanud eksportijate positiivne loetelu, nagu loomset päritolu toiduainete puhul.
EL on jäänud arutelule avatuks ja võtnud Venemaaga kahepoolsete kohtumiste
korraldamiseks, teabe vahetamiseks ja täheldatud probleemide hindamiseks ühendust.
Samuti eelistab EL turulepääsu piirangute kaotamisel WTO raamistikku (nt
mitmesugused komiteed, kaubavahetuse nõukogu). Vajaduse korral on EL kasutanud ka
WTO vaidluste lahendamise mehhanismi, et panna Venemaa oma WTO-kohustusi täitma
(nt seoses hiljuti sigade Aafrika katku tõttu kehtestatud sealihakeeluga).
https://en.wikipedia.org/wiki/Novaya_Zemlyahttps://en.wikipedia.org/wiki/Russiahttps://en.wikipedia.org/wiki/Bering_Straithttps://en.wikipedia.org/wiki/Bering_Straithttps://en.wikipedia.org/wiki/Exclusive_Economic_Zone
13
3. Lõuna-Aafrika
Kuigi Lõuna-Aafrika ei ole olnud varasemates aruannetes tähelepanu keskmes,
kehtestatakse seal üha arvukamalt protektsionistlikke kaubandust ja investeerimist
mõjutavaid tõkkeid. 2017. aastal võeti riigis kasutusele neli uut tõket, millega tõkete
koguarv suurenes kaheksani.
Mõni kuu tagasi avalikustasid Lõuna-Aafrika ametiasutused soodustingimustel
korraldatava riigihanke eeskirjad, milles seatakse kohaliku hanke horisontaalseks
eesmärgiks 75 %, mõjutades mitut sektorit.
Põllumajandus- ja kalandussektoris on Lõuna-Aafrika võtnud pärast ELis toimunud
linnugripi puhanguid mitu sanitaar- ja fütosanitaarmeedet. Pärast kõrge
patogeensusega linnugripi 2016. aasta puhangut on ELi kümnest liikmesriigist kaheksal
endiselt keelatud linnuliha eksportimine Lõuna-Aafrikasse, kuigi nad on pärast seda
tunnistatud Maailma Loomatervise Organisatsiooni rahvusvaheliste standardite kohaselt
linnugripist vabaks. Lõuna-Aafrika sõnul on vaja neid riike enne kaubanduse jätkamist
uuesti kontrollida. Selliste kontrollide eesmärk ei ole selge, arvestades et gripijuhtumeid
enam ei esine.
Veini- ja kangete alkohoolsete jookide sektoris on suur takistus Cognaci keeruline
eksportimine, mis tuleneb päritolunimetustele ja geograafilistele tähistele kohaldatavate
õigusaktide erinevusest. Lõuna-Aafrika alkohoolsete jookide seaduses asetatakse konjak
samasse kategooriasse brändiga, mille laagerdumisele ja alkoholisisaldusele kehtivad
teistsugused nõuded, muutes seega selle eksportimise keeruliseks, mõnel juhul isegi
võimatuks.
IKT ja elektroonikasektoris kehtestatakse elektromagnetilise häire ja ühilduvuse
vastavushindamismenetluse raames uued standardid ja tehnilised eeskirjad, mis
tekitavad Euroopa eksportijatele suuri kaubandushäireid. Uute eeskirjadega tehakse
kohustuslikuks kolmanda isiku heakskiidul põhinev vastavushindamismenetlus, mis on
rangem, kui on vaja andmaks importijaliikmele piisav kindlus selle kohta, et madala
riskiastmega seadmed on vastavuses kehtivate tehniliste eeskirjade ja standarditega.
EL suhtleb turulepääsu ja kaubandustõketega tegelemiseks jätkuvalt oma Lõuna-Aafrika
partneritega WTO raames, nimelt tehniliste kaubandustõkete ning sanitaar- ja
fütosanitaarmeetmete komiteede kaudu, samuti majanduspartnerluslepingu kontekstis ja
tehnilisel tasandil.
4. India
India võttis 2017. aastal kasutusele kolm uut tõket, millega tõkete koguarv suurenes 21ni
ja mis kinnitasid eelmisel aastal kindlaks tehtud protektsionistlikke suundumusi.
Kehtestati katsetamisnõuete piirangud, impordikeelud ja riigisisesed
maksustamismeetmed.
14
1. septembril 2017 kehtestas India kohe jõustunud de facto nõude imporditud
mänguasjadele riigis katsetamise kohta. Sellest ei antud WTO-le tehniliste
kaubandustõkete lepingu kohaselt teada ega konsulteerinud nõuetekohaselt India
sidusrühmadega. See küsimus tõstatati EL ja India sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ja
tehniliste kaubandustõkete töörühma koosolekul 2017. aasta novembris ning mitmel
järelkohtumisel asjaomaste ametiasutustega Indias, Brüsselis ja Genfis. India andis
meetmest teada detsembris ehk kolm kuud pärast jõustumiskuupäeva.
Teiseks kehtestas India ilma eelneva konsulteerimiseta uue impordikeelu paljudele
tekstiili- ja nahasektori toodetele, sealhulgas roomajate nahad, naaritsa toornahad, rebase
ja tšintšilja karusnahad ning naaritsa pargitud nahad. Nende importimisele kohaldatakse
1972. aasta eluslooduse kaitse seadust ning ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega
rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES). ELi eksportijad aga järgivad CITESi
nõudeid ja kõik riiki eksporditavad karusnahad on pärit kasvanduste loomadelt, keda on
kasvatatud kõrgeimate heaolu standardite järgi. 2017. aasta aprillis saadeti Indiale ELi
suursaadikute ja teiste samamoodi meelestatud partnerite allkirjastatud kiri ning see
teema tõstatati korduvalt kaubandusküsimuste jaoks loodud ELi ja India allkomisjoni
koosolekul juulis, ELi ja India sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ja tehniliste
kaubandustõkete töörühma koosolekul novembris ja sagedases suhtluses India
ametiasutustega, sealhulgas ELi investeeringute hõlbustamise mehhanismi raames.
Ühiskirjale pole vastust veel saadud.
Lisaks võttis India teatavaid maksumeetmeid ja teisi olulisi impordimeetmeid, mida
riigi tasandil kohaldatakse imporditud veinile ja kangetele alkohoolsetele jookidele. Ka
kaubandusküsimuste jaoks loodud ELi ja India allkomisjonis arutati mitmesuguseid
diskrimineerivaid riiklikke meetmeid.
Peale nende uute tõkete tuleb rohkem tähelepanu pöörata negatiivsetele suundumustele
olemasolevate tõkete puhul.
2014. aastal kehtestas India taas tollimaksu teatavatele IKT toodetele, nagu
3G mobiilsideseadmed. Vaatamata ELi demaršidele, sealhulgas ELi delegatsiooni juhi
kirjad India ministrile ning kahepoolsed kohtumised, nagu kaubandusküsimuste jaoks
loodud ELi ja India allkomisjoni koosolekud, ei tegelenud India selle meetmega üldse,
vaid jätkas 2017. aastal protektsionistlike meetmete vastuvõtmist IKT sektoris. Taas
kehtestati (ja mõnel juhul tõsteti) makse sellistele toodetele nagu kõik tugijaamad,
mobiiltelefonid ja nende osad, digitaalkaamerad, konverterid, lülitid ja tindikassetid.
India on ühinenud infotehnoloogia lepinguga (ITA-1) ja võtnud seega kohustuse hoida
enamik neist tariifiridadest tollimaksuvabana. See teema on tõstatatud mitmes kirjas,
kaubandusküsimuste jaoks loodud ELi ja India allkomisjonis, WTO organites ja
suhtluses India ametiasutustega, sealhulgas ELi investeeringute hõlbustamise
mehhanismi raames. EL hindab praegu kõiki võimalusi selle küsimusega tegelemiseks.
Hiljuti India osariikide 2018.–2019. aasta eelarves esitatud teade tõsta makse IKT
15
toodete puhul ning teistes sektorites, nagu autoosade ja tekstiilisektor, annab märku
protektsionismi suurenemisest.
Meditsiiniseadmete valdkonnas vähendati 2017. aasta augustis Riikliku Ravimihindade
Asutuse (NPPA) erakorralise meetmega põlveproteeside hindu, selle asemel et oodata,
kuni valitsus lisab need seadmed hädavajalike ravimite riiklikku nimekirja nagu
varasematel juhtudel. EL juhib jätkuvalt neile küsimustele India ametiasutuste
tähelepanu, sealhulgas kaubandusküsimuste jaoks loodud ELi ja India allkomisjonis, ELi
ja India ravimite, biotehnoloogia ja meditsiiniseadmete töörühmas ja suhtluses India
ametiasutustega, sealhulgas ELi investeeringute hõlbustamise mehhanismi raames.
EL võtab järjekindlalt meetmeid nii uute kui ka olemasolevate India puhul turulepääsu
andmebaasis registreeritud tõketega tegelemiseks. EL juhib pidevalt neile küsimustele
India ametiasutuste tähelepanu kõigil kahe- ja mitmepoolsetel foorumitel, nagu
kaubandusküsimuste jaoks loodud ELi ja India allkomisjon, ELi ja India sanitaar- ja
fütosanitaarmeetmete ja tehniliste kaubandustõkete töörühm ning mitmed WTO
komiteed.
5. Türgi
Türgi on säilitanud viimastel aastatel mitu kaubandustõket, nagu koormavad
tollimenetlused või lisatollimaksud kolmandatest riikidest pärit kaupade impordile, mis
on vastuolus tema kohustustega ELi ja Türgi tolliliidu kahepoolses kaubandussuhete
raamistikus. 2017. aastal kehtestas Türgi veel kolm kaubandust piiravat meedet, millega
teatatud kaubandustõkete koguarv suurenes 20ni.
Ühe uue tõkkena kohtleb Türgi erinevalt Türgis ja ELis toodetud traktoreid.
Sõidukite tootmist, muutmist ja kokkupanekut käsitleva direktiivi kohaselt peavad ELis
toodetud traktorid vastama alates 2018. aasta jaanuarist rangematele heitkoguste nõuetele
kui kohapeal toodetud traktorid.
Samuti kohaldavad Türgi ametiasutused ekspordimaksuga seotud meetmeid
toornahkadele ja värvimata parknahkadele (wet-blue). See meede paneb veelgi
raskemasse olukorda ELi nahatööstuse, kus on probleeme toormaterjalidele
juurdepääsuga kogu maailmas.
Kolmas kaubandustõke on seotud Türgis kehtiva lisamaksude korraga, mida
kohaldatakse kolmandatest riikidest pärit impordile. Peale nende lisamaksude, mille
kohaldamisala on viimastel aastatel pidevalt laiendatud, kehtestas Türgi 2017. aastal nn
lisakohustused (11. septembri 2017. aasta otsus nr 2017/10926). Tegu on
tasakaalustavate maksudega, millega tõstetakse ELi üldiste tariifsete soodustuste kava
kohased tariifid samale tasemele maksudega, mida kohaldatakse Türgis sellistest riikidest
pärit impordile, mille puhul peaks Türgi tavaliselt kohaldama ELi üldiste tariifsete
soodustuste kava kohaseid tariife, kui neid kaupu imporditakse Türki ELi kaudu.
16
Lisatollimaksudega seoses muutis Türgi uute tingimuste seadmisega olukorra
keerulisemaks nende ELi eksportijate jaoks, kes müüvad Türki kolmandatest riikidest
pärit kaupu, nõudes eksporditavate toodete ELi päritolu tõendavat ekspordideklaratsiooni
(või pikaajalist tarnedeklaratsiooni), hoolimata tolliliidu kehtestatud vaba ringluse
sätetest (majandusministri 30. detsembri 2017. aasta kommünikee nr 2017/4, mis jõustus
1. märtsil 2018).
Samuti tuleb märkida, et uus negatiivne areng on toimunud ravimisektoris juba varem
registreeritud tõkke puhul. Türgi valitsuse 64. tegevuskava raames nähti ette, et kui
imporditud ravimeid ei kohandata konkreetsetele asukoha nõuetele, arvatakse need
hüvitatavate ravimite nimekirjast välja. Alates 2018. aasta veebruarist tähendab see
kohest turult väljatõrjumist.
Komisjon jätkab nende meetmete ja muude kaubanduse häirijatega tegelemist, et hoida
ära protektsionistlike meetmete järk-järguline laiendamine ning parandada Euroopa
ettevõtjate turulepääsu ja üldist kauplemis- ja investeerimiskeskkonda. Ennekõike juhtis
komisjon Türgi tähelepanu olemasolevate tõkete teemale tolliliidu ühiskomitees. Võttes
arvesse Türgi turu tähtsust ELi ettevõtjate jaoks on mõnda uut tõket arutatud ka
kõrgeimal poliitilisel tasandil.
Esilekerkiv suundumus: negatiivsete mõjude ülekandumise efekt Euroopa –
Vahemere piirkonnas
Kogu Euroopa – Vahemere piirkonnas on protektsionism tõusuteel ning eri riigid on
hakatud teatavaid tõkkeid jäljendama. Suurenenud kaubavahetuse puudujääk, mida on
osaliselt põhjustanud madalad nafta- ja gaasihinnad, on viinud tõkete arvu selles piirkonnas
33ni (Alžeeria, Egiptus, Iisrael, Liibanon, Maroko ja Tuneesia). Kõige rohkem tõkkeid on
Egiptuses, Alžeerias ja Iisraelis.
2017. aastal registreeriti seitse uut tõket: Liibanonis kaks, Tuneesias kaks, Iisraelis ja
Alžeerias üks. Kuigi Egiptuses kehtestati 2017. aastal üks uus tõke, esineb seal palju ELi
eksporti takistavaid pikaajalisi tõkkeid. Neist kõige suurem on eksportijate kohustuslik
registreerimine, mida kohaldatakse läbipaistmatul ja koormaval viisil, mis mõjutab
märkimisväärselt paljusid sektoreid.
Alžeerias on võetud alates 2015. aastast kasutusele hulk piiravaid meetmeid, millest
kõige olulisemad on mitteautomaatsed impordilitsentsid muu hulgas mitme sellise toote
puhul nagu sõidukid, tsement, teras ja keraamika. Lisaks sellele süsteemile kehtivad
impordikvoodid, mis tõkestavad suurel määral meie kaubandust. EL tõstatas selle teema
kõigil foorumitel (nt assotsiatsiooninõukogu, assotsiatsioonikomitee,
kaubandusküsimuste jaoks loodud allkomisjon) ja kõrgetasemelistel kohtumistel. Neist
jõupingutustest hoolimata võttis Alžeeria valitsus 2017. aastal kasutusele uued veelgi
piiravamad meetmed. 2017. aasta detsembris heakskiidetud ja alates 1. jaanuarist 2018
kohaldatud uue süsteemi põhielemendid on järgmised:
17
– ajutine impordikeeld 851 tootele (peamiselt põllumajandus- ja töödeldud
põllumajandustooted), mille osakaal moodustas 2016. aastal ELi ekspordist ligi üks
miljard eurot;
– suuremad tollimaksud 129 tootele, mille osakaal moodustas 2016. aastal ELi ekspordist
ligi pool miljardit eurot;
– autode impordilitsentside süsteemi säilitamine (ja teiste toodete litsentsimise
ärakaotamine).
Iisraelis võeti 2017. aasta detsembris kasutusele uued toitumisalase teabe märgistust
käsitlevad nõuded. Need nõuded ei ole kooskõlas väljakujunenud rahvusvaheliste
tavadega ning võivad suuremate pakendamis- ja märgistamiskulude tõttu tuua kaasa
imporditud toodete diskrimineerimise. EL esitas 2017. aasta mais oma arvamuse WTO
tehniliste kaubandustõkete komiteele ja jätkas Iisraeli ametiasutuste survestamist. Selle
tulemusena võttis Iisraeli parlament vastu mõne muudatusega versiooni, milles nähti ette
palju pikem rakendamisperiood (kaks aastat) ja millega vabastati märgistamisnõuetest
väiksema suurusega toiduained. Samuti on käimas kosmeetikatooteid käsitlevate
õigusaktide reform, mille eesmärk on viia Iisraeli nõuded võimalikult suures ulatuses
kooskõlla ELi nõuetega, peamiselt turustamisjärgset kontrolli silmas pidades. EL
väljendas heameelt Iisraeli kavatsuse üle liikuda ELi kosmeetikatoodete määrusega
kooskõla saavutamise poole, kuid juhtis tähelepanu mitmele murekohale Iisraeli
õigusaktides, mis võivad negatiivselt mõjutada ELi ettevõtjate juurdepääsu Iisraeli turule.
Iisraeli parlament ikka veel arutab seda reformi ja EL suhtleb Iisraeli partneriga
aktiivselt.
Ka Liibanon võttis 2017. aastal kasutusele ühe uue tõkke, millega tühistati alates
2013. aastast EList imporditud süsivesinikele kehtinud tollimaksuvabastus. 4. aprillil
2017 otsustas Liibanoni tollinõukogu ilma eelneva konsulteerimiseta tühistada
maksuseaduste läbivaatamise käigus tollimaksuvabastuse, mida anti EList eksporditud
naftale ja naftasaadustele. Samuti kiitis Liibanoni valitsus heaks tõsta teatavate toodete,
sealhulgas alkohoolsete jookide impordimakse. See on vastuolus ELi-Liibanoni
assotsieerimislepinguga. Tänu Liibanoni ametiasutustega peetud intensiivsele dialoogile
suutis EL tagada, et seda meedet liidu ekspordi suhtes ei rakendata.
Kuigi olukord Tuneesias ei ole sama terav, ilmneb seal siiski protektsionistlikke
suundumusi. Need hõlmavad tehnilisi ja halduslikke probleeme, millega seisavad silmitsi
EList ravimite, rehvide ja keraamiliste plaatide eksportijad. Alates 2017. aasta kevadest
on avalikkus survestanud Tuneesia ametiasutusi võtma vastu importi piiravaid meetmeid,
et pidurdada kaubavahetuse ja jooksevkonto puudujääki. Selleks kehtestati koormavad
tollimenetlused, ennekõike ELi tolli kohustus esitada Tuneesiasse suunatud ekspordi
deklaratsioon, ning sadamates hakati tegema süsteemseid tehnilisi kontrolle suurele
hulgale toodetele. Samuti suurendati tariife vähem olulistele tarbekaupadele, sealhulgas
assotsiatsioonilepinguga hõlmamata põllumajandus- ja töödeldud tooted. Komisjon jälgib
seda küsimust hoolikalt ja püüab seda lahendada regulaarse dialoogi abil allkomisjoni
18
koosolekutel ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna teemalistel
läbirääkimistel.
Selle piirkondliku probleemi kontekstis on meie eesmärk kasutada rohkem ära kõiki
olemasolevaid tehnilisi ja poliitilisi vahendeid, et turulepääsu võimalikult palju
suurendada. Samal ajal kui jätkame koostööd Euroopa – Vahemere piirkonna riikidega
majandusprobleemidega tegelemiseks, tuleb kõigi poolte huvides järgida
assotsiatsioonilepingute ja WTO lepingute sätteid. Kaubandustõkked ei edenda, vaid
kahjustavad ettevõtjate konkurentsivõimet selle piirkonnas.
B. UUTE TURULEPÄÄSU TÕKETE MAJANDUSLIKU MÕJU HINDAMINE
See ülesanne on keeruline, sest raske on hinnata, kui palju mõjutavad tõkked (eriti
mittetariifsed) eksportijate kulusid ja käitumist. Endiselt on mittetäielikud olemasolevad
majandusandmed registreeritud tõketest tingitud kulude suurenemise kohta. Samuti on
oluline pidada meeles, et mittetariifsetele tõketele on iseloomulik piirangute erinev määr.
Kui jätta kõrvale otsesed keelud, ei kõrvalda kaubandust piiravad meetmed kaubandust
täielikult, vaid pigem piiravad seda. Lisaks võivad samu tooteid või teenuseid
puudutavad piirangud kattuda, mistõttu ei pruugi lisatõkked tuua ilmtingimata kaasa
suuremat mõju ja ühe tõkke kõrvaldamine ei tähenda automaatselt paremat turulepääsu.
2017. aastal seatud uute tõketega seotud kaubavoogude analüüs on esimene samm, mis
aitab hinnata ELi turulepääsu raames tehtud töö olulisust. Metoodikas lähtutakse
kahepoolsetest ELi ekspordinäitajatest asjaomaste harmoneeritud süsteemi tariifikoodide
kohta. Loomulikult ei pruugi tõkked kaotada kogu eksporti, tuleb neid arve käsitleda
teoreetilise maksimaalse mõju näitajatena. Need näitavad ulatust ehk annavad üldist aimu
sellest, kui oluline on eksport, mida tõkked võivad mõjutada. Nende meetmete võimaliku
mõju hindamine on üks teguritest, mida komisjon võtab arvesse oma turulepääsu tõkete
kaotamise prioriteetides.
Seda metoodikat kasutati 2017. aastal registreeritud 67 tõkkest 47 puhul. Kõrvale jäeti
teenustega seotud, horisontaalsed ja muud meetmed, mida oli raske arvuliselt määrata.
Arvutusest ilmneb, et 2017. aastal registreeritud uued kaubandustõkked võivad mõjutada
ELi eksporti kuni 23,1 miljardi euro väärtuses. Seda on peaaegu 1,2 % ELi 2017. aasta
koguekspordist.
Samasse suurusjärku jääb ka 2016. aasta, mil tõkete võimalik mõju ekspordile ulatus
27 miljardi euroni, kinnitades seega protektsionistlike meetmete laiendamist.
Tööstussektorites võivad kolmes riigis kasutusele võetud meetmed mõjutada umbes kaht
kolmandikku ekspordist (Hiina 7 miljardit eurot, Araabia Ühendemiraadid 4,5 miljardit
eurot, Egiptus 3,1 miljardit eurot). Väärtuse poolest suurim mõju võib 2017. aastal
avalduda sellistes sektorites nagu IKT ja elektroonikasektor (peaaegu 10 miljardit eurot),
19
tekstiili- ja nahasektor (8,3 miljardit eurot) ja kemikaalisektor (3,1 miljardit eurot).
Põllumajanduslikus toidutööstuses võivad Hiina poliitikameetmed mõjutada umbes poolt
kaubandusvoogude väärtusest, ja ülejäänud 30 % mõjutavad Venemaa poliitikameetmed.
See märkimisväärne kaubanduse osa, mida uute turulepääsu tõkete kehtestamine võib
mõjutada, annab taas kinnitust sellest, kui tähtis on ELi turulepääsu strateegia, et jälgida
kaubandust piiravaid meetmeid, seada selliste meetmete kaotamine esmatähtsaks
eesmärgiks ja kasutada selleks kõige sobivamaid vahendeid.
III. PEAMISED 2017. AASTAL KAOTATUD KAUBANDUS- JA
INVESTEERIMISTÕKKED
Selles osas analüüsitakse 2017. aastal täielikult või osaliselt kaotatud 45 tõket, Euroopa
Komisjoni strateegiat ja kaasnevat kasu meie ettevõtjatele.
A. ELi STRATEEGIA KAUBANDUS- JA INVESTEERIMISTÕKETEGA
TEGELEMISEKS
Võttes arvesse protektsionismi tõusu tänapäeva tehinguterohkes maailmas muutub meie
igapäevane töö kaubandustõkete kaotamisel üha olulisemaks. Selleks on komisjon
tugevdanud ELi turulepääsu strateegiat ning ELi institutsioonide ja sidusrühmade
koostööd, edendanud tõkete paremat prioriteediks seadmist ning tõhustanud
teabevahetust ja teadlikkuse suurendamist. Nende pingutuste tulemusena kaotati
2016. aastal 20 tõket ja 2017 aastal tegeleti edukalt rekordiliselt 45 tõkkega.
Eelmises osas kirjeldati selle elluviimiseks kasutatud arvukaid vahendeid. Palju on
diplomaatilist tööd, mille käigus teevad Euroopa Komisjon, Euroopa välisteenistus, ELi
liikmesriigid ja tööstus tihedat koostööd ELi delegatsioonide võrgustiku ning
kolmandates riikides, Brüsselis ja Euroopa pealinnades asuvate liikmesriikide
saatkondade kaudu. See hõlmab paljusid tegevusi tehnilistest kaubandusprojektidest
ametlike demaršideni ning ametlikes poliitilistes struktuurides (dialoogid, komisjonid)
toimuvatest aruteludest ja komisjoni volinike kõrgetasemelistest missioonidest ministrite
ja riigipeade tegevuseni. Et muuta meie tegevus tõhusamaks, teeme koostööd samu
seisukohti jagavate partneritega.
WTO raames täiendab eelmises osas kirjeldatud komiteede regulaarset tööd komisjoni
tegevus vaidluste lahendamisel, olles väärtuslik vahend kaubandustõketega tegelemisel.
Kuigi 2017. aastal ei algatatud ühtegi uut juhtumit, langetas WTO vaekogu ELi kasuks
otsuse kahes juhtumis (DS 472, milles käsitletakse teatavaid Brasiilia meetmeid mitut
majandusharu mõjutavate maksude ja tasude võtmisel, ning DS 479, milles käsitletakse
Venemaa dumpinguvastaseid tollimakse Saksamaalt ja Itaaliast pärit väikestele
tarbesõidukitele). Lisaks toetas WTO apellatsioonikogu ELi nõudeid ühes juhtumis
(DS 475), milles käsitleti Venemaa sanitaarmeetmeid seoses sigade, sealiha ja teatavate
sealihatoodete impordiga, ja WTO vaidluste lahendamise organ kiitis selleteemalise
20
aruande heaks. Lõpetuseks kinnitas Venemaa 2017. aasta juunis seoses juhtumiga
DS 485, milles käsitleti Venemaa poolt teatavatele põllumajandus- ja tööstustoodetele
kehtestanud tariife, et on viinud nende toodete tariifid samale tasandile oma WTO
loendis võetud kohustusele, nagu seda nõudis EL.
Samuti kavatseb komisjon kõhklemata kasutada oma vabakaubanduslepingutes
sätestatud kahepoolset vaidluste lahendamise süsteemi. Seda võimalust analüüsitakse
korrapäraselt.
2017. aastal kasutas komisjon eksportijate nõudel edukalt kaubandustõkete määruses12
ettenähtud menetlust, algatades 7. juulil 2017 uurimise Türgi meetme suhtes, mis näeb
ette impordilitsentsi nõude13 kohaldamise teatavale toodetele. See näitab, kui suur
potentsiaal on sellel vahendil, mida ELi sidusrühmad kasutavad konkreetse
kaubandustõkkega tegelemisel harva.
Lisaks eespool nimetatud vahenditele on komisjonil kaugeleulatuv kaubanduse
tegevuskava, mille esmatähtsus tuli esile president Junckeri kõnes Euroopa Liidu
olukorra kohta ja sellele järgnenud kaubanduspaketis, mille esitas volinik Malmström
2017. aasta septembris. Kaubanduspaketi eesmärk on suurendada tõhusust, läbipaistvust
ja väärtusi. Kõnealune strateegia kajastub ka edasistes kolmandate riikidega sõlmitud
laiaulatuslikes lepingutes, milles sätestatakse turulepääsu tõkete kaotamiseks üha
tõhusamad raamistikud. 2017. aastal alustati Kanadaga sõlmitud laiaulatusliku
majandus- ja kaubanduslepingu ajutist kohaldamist, viidi lõpule Jaapaniga sõlmitava
majanduspartnerluslepingu läbirääkimised ning edusamme tehti ELi ja Mehhiko
vabakaubanduslepingu ja Mercosuri vabakaubanduslepingu ajakohastamise üle
peetavatel läbirääkimistel. Käimas on läbirääkimised teiste riikidega, nagu Indoneesia,
ning komisjon on palunud nõukogult läbirääkimisjuhised Austraalia ja Uus-Meremaaga
kaubanduslepingute sõlmimiseks. Turulepääsuga seotud töö käigus kindlakstehtud
tõkked võetakse neil vabakaubanduslepingute läbirääkimistel otse arutusele, tagamaks, et
turulepääsu prioriteete käsitletakse tõhusalt. Pidades silmas komisjoni suuremat rõhku
vabakaubanduslepingute rakendamisele jätkab komisjon ka jõulisemaid arutelusid oma
turulepääsu partneritega, et tegeleda tõketega riikides, kellega on sõlmitud
vabakaubanduslepingud. Vabakaubanduslepingutes sätestatud rakendusstruktuurid
aitavad märkimisväärselt kaasa konkreetsete kaubandustõkete kaotamisele ja nendega
luuakse korrapärane raamistik turulepääsu probleemide arutamiseks.
Lisaks pani EL 2017. aastal aluse kõikehõlmavale Euroopa majandusdiplomaatia
algatusele, millega koondatakse kõik poliitikavaldkonnad (keskkonna-, transpordi-,
12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/1843, 6. oktoober 2015, millega kehtestatakse liidu
meetmed ühise kaubanduspoliitika vallas, et tagada rahvusvahelistest kaubandusreeglitest, eeskätt
Maailma Kaubandusorganisatsiooni egiidi all kehtestatud reeglitest tulenevate liidu õiguste kasutamine
(ELT L 272, 16.10.2015, lk 1).
13 Vt allpool lk 30.
21
energia-, konkurentsi-, arengu- ja tööstuspoliitika), et toetada meie põhilisi
majandusprioriteete kõigi kaubanduspartneritega. Alati on üks neist põhiprioriteetidest
turulepääs, mis ka sellest seega kasu saab.
B. 2017. AASTAL KAOTATUD TÕKETE ÜLEVAADE
1. 2017. aastal kaotatud tõkete jaotus kolmandate riikide kaupa
Tänu kõigi sidusrühmade suurematele ühistele jõupingutustele (meie) turulepääsuga
seotud töös kaotati 2017. aastal täielikult või osaliselt 45 tõket, mida on eelmise aastaga
võrreldes märkimisväärselt rohkem.
Joonisel 7 on näidatud kolmandad riigid, kus tõkked kaotati kõige edukamalt. Esikohal
oli Hiina, kus kaotati 2017. aastal seitse tõket, järgesid Brasiilia, Türgi ja Kanada (kõigis
kaotati kolm). Kaks registreeritud tõket kaotati Argentinas, Indias, Saudi Araabias,
Taiwanis ja Araabia Ühendemiraatides.
Joonis 7. 2017. aastal kaotatud tõkete geograafiline jaotus (* tähistab G20 riike)
7
3 3 3
2 2 2 2 2
1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1
22
2. 2017. aastal kaotatud tõkete jaotus meetme liikide kaupa
On kasulik analüüsida ELi tõhusust eri liiki tõketega tegelemisel eelmisel aastal. Joonis 8
näitab, et meie strateegia on aidanud kaasa kahekohalise arvu tõkete kaotamisele nii piiril
kui ka riigisiseselt, kinnitades meie vahendite tõhusust eri liiki tõkete kõrvaldamisel.
Vastupidi eelmisele aastale registreeriti 2017. aastal märkimisväärselt rohkem piiril
võetavate meetmete (34) kui riigisiseste meetmete (11) kaotamisi. Tänu komisjoni, ELi
liikmesriikide, ELi delegatsioonide ja eksportijate ühisele sihipärasele tegevusele
20 prioriteetses riigis kaotati edukalt piiril võetavaid meetmeid, millest enamik olid
seotud sanitaar- ja fütosanitaarküsimustega ning teised impordikeeldude või
tolliprobleemidega.
11 riigisisese meetme puhul saavutati kõige rõõmustavamad tulemused kaubavahetusega
seotud regulatiivsete meetmete või maksustamismeetmete valdkonnas (10), ent edukalt
lahendati ka üks teenustega seotud küsimus.
Joonis 8. Turulepääsu andmebaasi andmetel 2017. aastal kaotatud tõkete jaotus
valdkondade kaupa (meetmete arv)
3. 2017. aastal kaotatud tõkete jaotus sektorite kaupa
0
5
10
15
20
25
30
35
Piiril Riigisiseselt
34
11
23
Joonisel 9 on antud ülevaade peamisest majandussektoritest, kus kaotati 2017. aastal
tõkkeid. Kõige rohkem meetmeid (27) kaotati kas osaliselt või täielikult põllumajandus-
ja kalandussektoris14
. Teisele kohale jäi veini- ja kangete alkohoolsete jookide sektor,
kus kaotati samal perioodil kolm tõket. Kaks tõket kaotati nii raua-, terase- ja värviliste
metallide sektoris kui ka puidu-, paberi- ja tselluloosisektoris. Lisaks kaotati üks tõke
veel mitmes teises sektoris: õhusõidukite, auto-, keraamika- ja klaasi-, IKT ja
elektroonika-, masinate, meditsiiniseadmete, ravimi-, teenuste- ning tekstiili- ja
nahasektoris. Kaotati ka kaks horisontaalset tõket: kohaldamisala Colombia kohalikes
omavalitsustes ja investeerimiskünnised Kanadas.
Joonis 9. Turulepääsu andmebaasi andmetel 2017. aastal kaotatud tõkete jaotus
valdkondade kaupa
14Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna tõkete üks iseärasusi on see, et kolmandad riigid võivad tõkked
kaotada iga liikmesriigi puhul eraldi, sest nad ei käsitle ELi neis küsimustes alati ühe tervikuna. Seega
on edusammud osalised, kuid siiski olulised.
27
32 2 2
1 1 1 1 1 1 1 1 1
2017. aastal kaotatud tõkete jaotus sektorite kaupa
24
C. 2017. AASTAL KAOTATUD TÕKETE KVALITATIIVNE ANALÜÜS
Selles osas analüüsitakse põhjalikumalt tõkkeid, mis kaotati üheksa kaubanduspartneri
puhul, kellega seoses registreeriti 2017. aastal kõige rohkem kaotatud tõkkeid (vähemalt
kaks tõket): Hiina, Brasiilia, Kanada, Türgi, Argentina, India, Saudi Araabia, Taiwan ja
Araabia Ühendemiraadid.
1. Hiina
Hiina on endiselt üks neist riikidest, kes kasutavad kõige rohkem turulepääsu tõkkeid nii
registreeritud meetmete koguarvu (25) kui ka 2017. aastal tuvastatud uute tõkete arvu
(10) poolest. 2017. aastal toimus siiski ka rõõmustav järkjärguline areng, mis näitab, et
ELi tõkete kaotamise strateegia toimib tõhusalt ka kõige keerulisemates olukordades.
Edusamme on tehtud sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonnas. Seoses toiduainete ja
jookidega, mille juurde ei nõuta praegu ametlikku sertifikaati, on EL suutnud lükata
kaheks aastaks edasi ühe õigusakti rakendamist, mis tooks kaasa madala riskiastmega
toiduainete ja jookide sertifitseerimise. Komisjon jätkab selle teema jälgimist, sest meede
tekitab hoolimata rakendamise tervitatavast viivitusest endiselt muret.
Samas sektoris on Hiina pädev ametiasutus säilitanud alates 2000. aastast veiste
spongioosse entsefalopaatia ja transmissiivse spongioosse entsefalopaatia tõttu
impordikeeldu EList pärit veise- ja lambalihale ning neist valmistatud toodetele.
Sellegipoolest on EL aidanud kaotada veiste spongioosse entsefalopaatia tõttu seatud
keelde mõne liikmesriigi jaoks.
2017. aasta septembris keelasid Hiina järelevalve- ja karantiiniametnikud ära mitu
hallitusjuustu liiki. Pärast kahepoolseid arutelusid Hiina ametiasutustega keeld tühistati.
Positiivne areng toimus ka meditsiiniseadmete sektoris. 2017. aasta oktoobris suurendas
Hiina kliinilistest uuringutest vabastatud seadmete arvu. Kuigi Hiina määruses nr 650
nõutakse, et teatavate meditsiiniseadmete kategooriate registreerimiseks Hiinas peavad
tootjad tegema kliinilised uuringud kohapeal, vähendab see otsus märkimisväärselt
registreerimise aega ja kulusid ning parandab loetellu kantud uute seadmete pääsu Hiina
turule.
Ravimisektoris ajakohastas Hiina 2017. aasta veebruaris esimest korda kaheksa aasta
jooksul oma riiklikku hüvitatavate ravimite loetelu. Uus loetelu sisaldab 2009. aasta
versiooniga võrreldes 15 % rohkem ravimeid. Uus loetelu kehastab konkreetseid
edusamme uute ravimite juurdepääsu parandamiseks Hiina turule.
Mõningat edu on saavutatud autotööstuses, sest Hiina teatas 2017. aastal septembris, et
uut energiat kasutavate sõidukite kvoodipoliitika lükatakse ühe aasta võrra edasi
2019. aastasse. Rakendamise edasilükkamine annab hingamisruumi Hiinas tegutsevatele
Euroopa autotootjatele.
25
Teatavat positiivset arengut täheldati ka õhusõidukite sektoris. Viimastel aastatel peatas
Hiina Tsiviillennunduse Amet kergete õhusõidukite Hiinasse importimiseks vajalike
sertifikaatide väljastamise. Sellegipoolest leppisid Euroopa Liit ja Hiina 2017. aastal
kokku oma lennunduskoostöö tugevdamises, viies lõpule kahepoolse tsiviillennunduse
ohutuse lepingu läbirääkimised. Lepingu kohaselt lõpetavad tsiviillennunduse asutused
tarbetu dubleerimise lennundustoodete hindamisel ja sertifitseerimisel, vähendades
seeläbi lennundussektori kulusid. Kuigi leping ei ole veel jõustunud, on Hiina juba
väljastanud sellekohaseid teateid teatavate ELi õhusõidukite kasutusse võtmise kohta. EL
loodab tihedale koostööle Hiina ametiasutustega , et viia heakskiitude ellurakendamine
võimalikult kiiresti lõpule.
2. Brasiilia
Brasiilia kuulub Mercosuri blokki, kellega EL peab assotsieerimislepingu raames
läbirääkimisi vabakaubanduslepingu sõlmimiseks.
Kuna Brasiilia on Ladina-Ameerika suurim riik ja EL tema peamine kaubanduspartner,
on turulepääsu teema selles piirkonnas suure tähtsusega. Turulepääsu tähenduses on
areng olnud üldiselt hea, sest osaliselt või täielikult on kaotatud kolm tõket.
Põllumajandus- ja kalandussektoris anti välja uus õigusakt, mille rakendamine siiani
kestab ja mis hõlbustab Euroopa ettevõtjate turulepääsu, kuigi tõke ei ole veel täielikult
kaotatud. Õigusakt sisaldab sätteid, milles lubatakse kõigil juba eksportivatel ELi
liikmesriikidel lisada ettevõtjaid Brasiiliasse eksportimiseks heakskiidu saanute
loeteludesse (ilma kontrollita) ning laiendada heakskiitu teistele
valdkondadele/loomaliikidele (kui süsteemi juba peetakse võrdväärseks) ja koostada
loetelu madala riskiastmetega toodetest, mida Brasiilia ei ole veel määratlenud. Need
meetmed vähendavad kontrollide kuhjumist, mis on korduv süsteemne probleem. Lisaks
on Brasiilia ametiasutused astunud positiivseid samme, et lahendada17 menetluses olevat
puu- ja köögiviljadega seotud taotlust, mis näitab Mercosuri läbirääkimiste kontekstis
nende pühendumust.
Edusamme tehti osaliselt ka veini- ja kangete alkohoolsete jookide sektoris – Brasiilia
Sanitaarkontrolli Amet võttis vastu uue määruse allergeenide märgistamise kohta
toiduainetel. See nõue kehtestati toiduainetele, jookidele, lisaainetele ja koostisosadele,
mida kasutatakse toidu töötlemisel, ning teravilja (nisu, rukis, oder, kaer ja hübriidid)
sisaldavatele alkohoolsetele jookidele, mis tuleb märgistada hoiatusega. Pärast komisjoni
mitut demarši 2017. aastal kinnitas Brasiilia Sanitaarkontrolli Amet lõpuks, et
allergeenide märgistamise erand tehakse teraviljast valmistatud alkohoolsetele jookidele.
Üks tõke kõrvaldati ka masinate sektoris. Regulatiivses standardis (Norma
Regulamentadora) nr 12 sätestatakse ohutusstandardid mitmes tööhõivevaldkonnas,
sealhulgas eksportijatele, tootjatele ning masinate ja tööstusseadmete kasutajatele ühtviisi
kehtivad kohustused, millega nähakse ette kaugeleulatuvad nõuded. Tööministeerium
avaldas viimaks tehnilise märkuse, mille kokkuvõttes märgiti, et ISO 13849 standardi
26
kohaselt ehitatud imporditud masinaid ei tohiks käsitleda kõnealusele regulatiivsele
standardile mittevastavana. Selle tulemusena antakse turulepääs ISO 13849 standardit
kasutavale ELi masinatööstusele.
3. Kanada
21. septembril 2017 jõustus ajutiselt Kanada ja ELi vahel sõlmitud laiaulatuslik
majandus- ja kaubandusleping. Leping on toonud kaasa kaubandussuhete pideva
paranemise, sest see toimib ka raamistikuna turulepääsu probleemidega tegelemisel.
2017. aastal on juba kinnitust leidnud kolme tõkke kaotamine.
Mis puudutab horisontaalseid tõkkeid, siis Kanada välisinvesteeringuid reguleerivas
seaduses (Investment Canada Act) lubatakse Kanada valitsusel uurida teatava taseme
ületavaid välisinvesteeringuid. Pärast laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu
jõustumist on kontrollikünnis 1,5 miljardit Kanada dollarit (ettevõtja väärtus) neile
investeeringutele, millega kõnealuse lepingu kohased investorid omandavad kontrolli
Kanada ettevõtja üle, mis ei ole riigiettevõte. Lepingu kohaselt kohandatakse seda
künnist igal aastal SKP nominaalkasvu alusel.
Põllumajandus- ja kalandussektoris kaotati samuti üks tõke, sest liikmesriigid ei saanud
eksportida neist provintsi kontrolliüksustes paiknevatest säilituskeskustest, mille asukoht
oli tootmiskohast erinev. Sellegipoolest leppisid EL ja Kanada kokku ühtlustatud
ekspordisertifikaadi muutmises. Samuti põllumajandus- ja kalandussektoriga seoses
kaotati pärast majandus- ja kaubanduslepingu jõustumist varasem nisu ja odra
impordisüsteem, mida haldas Kanada Nisunõukogu ja milles kohaldati nelja tariifikvooti.
Lisaks on Kanada kõnealuse lepingu raames võtnud kohustuse arutada veini ja kangete
alkohoolsete jookidega seotud probleeme, et leida ELiga mõlemat poolt rahuldavad
lahendused. See hõlmab provintside juurdehindlust, mida rakendatakse eraõiguslikes
veinikauplustes omamaiste veinide ja Kanadas villitud veinide puhul.
4. Türgi
ELi ja Türgi kaubandussuhete aluseks on tolliliidu leping, mis jõustus 1995. aastal. Türgi
on üks neist riikidest, kus tõkkeid on üldiselt väga palju: andmebaasi andmetel on neid
kokku 20. Siiski on edukalt kõrvaldatud kaks tõket.
Kaevandussektoris tühistasid Türgi ametiasutused vasemurrule ja alumiiniumimurrule
kehtestatud piirangud ning eemaldasid need selliste kaupade nimekirjast, mille
eksportimine tuleb registreerida.
Samuti on osaliselt kõrvaldatud üks tõke puidu-, paberi- ja tselluloosisektoris. Türgi
ametiasutused märgivad regulaarselt oma teadetes, millised tooted on lisatud Türgi
impordijärelevalve süsteemi ja mille importimiseks on enne vaja Türgi
impordijärelevalve sertifikaati, kui toodete hind on ametiasutuste kehtestatud
konkreetsest künnisest madalam. Pärast komisjoni kaubandustõkete määruse kohast
27
uurimist katmata puiduvaba paberi impordi kohta kõrvaldas Türgi 7. detsembrist 2017
seda liiki paberitooted oma impordijärelevalve süsteemist. (Küll aga on märgitud, et see
süsteem kehtib edasi paljudele teiste sektorite toodetele.)
5. Argentina
Argentina kuulub samuti Mercosuri blokki, kellega EL peab assotsieerimislepingu
raames läbirääkimisi vabakaubanduslepingu sõlmimiseks. Turulepääsu valdkonnas on
tehtud edusamme: 2017. aastal kõrvaldati kaks tõket.
Sanitaar- ja fütosanitaarmeetme valdkonnas eemaldas Argentina oma sertifikaadist
sigade reproduktiiv-respiratoorse sündroomiga seotud nõude, lihtsustades lihatootjate
pääsu Argentina turule. Teenusesektoris tuleb märkida, et Argentina ei nõua importijalt
enam teenuste kohta kirjalikku tunnistust, mis kehtestati 2012. ja 2013. aasta
üldmäärustega.
6. India
Nagu eelmistes osades kirjeldatud, jätkab India protektsionistlikus vaimus, kehtestades
2017. aastal kolm uut tõket. Sellest hoolimata on EL suutnud kaotada 2017. aastal
(osaliselt) kaks tõket, mõlemad sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonnas.
Sealihatoodetega seoses lepiti mitme liikmesriigiga kokku tervisesertifikaadis, mis
muudab turulepääsu neile lihtsamaks, sest India ametiasutused olid nõus loobuma
nõudest lubada sealihatooteid (nt sinki) Indiasse eksportida ainult juhul, kui liha on
konditustatud enne soolamist/kuivatamist. Lisaks seadis India seoses fumigatsiooniga
piirangud taimede ja taimsete saaduste impordile. India kiitis heaks muul viisil töödeldud
(vastavalt külm- ja kuumtöödeldud) puuviljade ja puidu impordi ning teatas, et teavitab
sellest WTO sanitaar- ja fütosanitaarkomiteed. Küll aga on osa lubatud teadetest siiani
esitamata.
Seoses raua- ja terasetoodetega tuleb märkida, et 2017. aasta veebruaris teatas India
teraseminister, et varem rauale ja terasele kehtinud minimaalseid impordihindu ei
pikendata enam 19. tootele.
7. Saudi Araabia
Saudi Araabia ja teised viis Pärsia lahe koostöönõukogu riiki (Bahrein, Kuveit, Omaan,
Katar ja AÜE) moodustavad kaubanduslikust seisukohast olulise piirkonna. 2017. aastal
kaotati Saudi Araabias kaks tõket, mõlemad põllumajandus- ja kalandussektoris.
Saudi Araabias kehtisid veiste spongioosne entsefalopaatia tõttu veise- ja lambaliha
impordi piirangud. Teatavate liikmesriikide puhul see keeld 2017. aastal aga tühistati.
Lisaks määrati sarnane keeld kõrge patogeensusega linnugripi tõttu kanaliha ja
kanalihatoodete impordile. Ka see keeld tühistati teatavate liikmesriikide puhul
2017. aastal.
28
8. Taiwan
EL suutis 2017. aastal kõrvaldada kaks tõket, mis aitavad kaasa ELi äritegevusele
Taiwanis.
Mõlemad tõkked puudutasid põllumajandus- ja kalandussektorit. Taiwan hoidis aastaid
ootel mitut ELi taotlust loomade/taimede ja nende saaduste eksportimiseks ilma protsessi
lõpuleviimise kuupäevast märku andmata. Õnneks kiirendas Taiwan seda protsessi
2017. aastal ja teatavatele liikmesriikidele on turulepääs lubatud. Pärast liikmesriikide
valitsuste ja Euroopa komisjoni üha suuremaid ühiseid jõupingutusi mitme aasta jooksul
kaasata dialoogi Taiwani ametiasutused, akadeemilised ringkonnad ja laiema üldsuse, et
selgitada ELi põhjalikke, mitmetasandilisi ja väga rangetele standarditele vastavaid
kontrollisüsteeme, tühistas Taiwan veiste spongioosne entsefalopaatia tõttu kehtestatud
keelu teatavatest liikmesriikidest pärit veiselihatoodetele.
9. Araabia Ühendemiraadid (AÜE)
Kaubanduslikust vaatenurgast on Araabia Ühendemiraadid oluline piirkond. Seega on
komisjon teinud turulepääsu tõkete kõrvaldamisel suuri jõupingutusi: 2017. aastal kaotati
edukalt kaks tõket.
Põllumajandus-ja kalandussektoris tühistati teatavate liikmesriikide puhul ajutine keeld,
mis kehtestati kõrge patogeensusega linnugripi tõttu kanaliha ja kanalihatoodete
impordile.
Elektroonikasektoris esitas AÜE suunised ja tutvustuse erandi kohta, mille kohaselt
jäetakse üldvalgustusseadmetes kasutatavad 11 toodet välja nende meetmete
kohaldamisalast, mida nähakse ette praegu kehtiva ÜAE valitsuskabineti 2012. aasta
otsuses, millega piiratakse teatavate ohtlike materjalide kasutamist
elektroonikaseadmetes (sarnane ELi direktiiviga 2011/65/EL, milles käsitletakse ohtlike
ainete kasutamise piiramist).
D. KAOTATUD TÕKETE MÕJU
Selles osas kordame kõigepealt eespool esitatud analüüsi, määratledes 2017. aastal
kaotatud tõketega seotud kaubavood. Kaubavood, mida kaotatud tõkked võisid mõjutada,
ulatusid 8,2 miljardi euroni, mida on võrreldes eelmise aastaga (4,2 miljardit eurot)
peaaegu kaks korda rohkem. 45 % moodustas ELi eksport Hiinasse, järgnes ELi eksport
Brasiiliasse (peaaegu 13 %) ja Indiasse (peaaegu 6 %). Neist kaubavoogudest
moodustavad enamuse tööstussektorid. Meditsiiniseadmete ja masinate sektor
moodustavad 34 % kaubandusest (vastavalt 3,6 ja 2,1 miljardit eurot), mida tõkked
võisid mõjutada. Kaotatud tõkete osakaal põllumajandusliku toidutööstuse valdkonnas on
1 miljard eurot.
Alates sellest aastast sisaldab aruanne sellisel ökonomeetrilisel mudelil põhinevat täpset
analüüsi, mille abil saab hinnata, kui palju on muutunud kaubavood tõkke kehtestanud
29
partnerriikidega pärast tõkke kaotamist. Selleks kasutati regressioonanalüüsi, millega
hinnati tõkete kaotamise kvantifitseeritud mõju ELi ekspordile.15
See metoodika on konservatiivne ja sellega võidakse kaubandusele avalduvat mõju
alahinnata, kuid keskendusime vaid täielikult kaotatud tõketele ning jätsime välja
keerukamad teenused ja horisontaalsed tõkked. Analüüsisime nende ajavahemikus 2014–
2016 kaotatud piiratud arvu tõkete mõju16
. Eesmärk oli seda võrrelda eelmise sarnase
analüüsiga, mille komisjon tegi 2015. aastal kuni 2013. aasta kohta. Selle tulemusena ei
võeta aga arvesse kaubandusele tekkinud positiivset mõju, mida avaldas tõkete
kaotamine turulepääsu strateegia abil enne 2014. aastat.
Tulemused näitavad, et selle tõkete kogumi kõrvaldamist seostatakse ELi ekspordi
märkimisväärse suurenemisega. Hinnanguliselt suurenes kaubandus pärast tõkete
kaotamist keskmiselt umbes 56 %. See tähendab, et aastas kasvas eksport tõkete
kaotamise järel 4,8 miljardit eurot. See on võrreldav paljudest meie
vabakaubanduslepingutest tuleneva kasu ulatusega. Näiteks on see suurem kui Colombia
ja Peruuga sõlmitud vabakaubanduslepingute koondmõju.
2015. aastal sama metoodika alusel koostatud analüüsi kohaselt kasvas eksport
2,4 miljardit eurot, mis tähendab, et tõkete arvu suurenedes suurenevad ka meie
jõupingutused turulepääsu parandamiseks.
IV. KOKKUVÕTE
Käesolevas aruandes antakse üldine ülevaade ELi ettevõtjaid otseselt mõjutavatest
kaubandus- ja investeerimistõketest, millest on teatatud ja mis on kaotatud komisjoni,
liikmesriikide ja ettevõtlusorganisatsioonide turulepääsu partnerluse ja koostöö kaudu.
Arvestades et 2017. aastal teatati 67 uuest tõkkest ja 45 tõket kõrvaldati, sisaldab
turulepääsu andmebaas praegu rekordilise arvu kolmandates riikides kehtestatud
meetmeid: 396. Kõige rohkem kaubanduspiiranguid on endiselt Venemaal, kellele
järgnevad tihedalt Hiina, Indoneesia ja India.
See kinnitab eelmisel aastal kindlakstehtud suundumust, et protektsionism on tõusuteel.
Partneritest aitab sellele suundumusele kõige enam kaasa Hiina (10 uut tõket), mis näitab
kahepoolsete kaubandussuhete keerukat olemust. Hiinale järgnesid Venemaa (kuus) ja
Lõuna-Aafrika (neli) ning veel kaks riiki (India ja Türgi) võtsid 2017. aastal kasutusele
kolm uut tõket. Täheldati ka selget piirkondlikku suundumust: Euroopa – Vahemere
piirkonnas kehtestati seitse uut tõket.
15 Täpsemalt kasutasime erinevuste erinevuse hindamise metoodikat (difference-in-differences) ja
analüüsisime üksnes ELi ja konkreetsele tootele tõkke kehtestanud riikide vahelistele kaubandusvoogudele
tekkivat mõju.
16 Analüüs ei hõlma 2017. aastal (rekordilist arvu) kaotatud tõkkeid, sest kaubandusele tekkiva mõju
hindamiseks on vaja vähemalt kogu tõkete kaotamisele järgneva aasta andmeid.
30
Kokkuvõttes kehtestati kolmandates riikides uusi tõkkeid 12 majandussektoris, peamiselt
põllumajandus- ja kalandussektoris, veinide ja kangete alkohoolsete jookide sektoris ning
horisontaalsete meetmete valdkonnas. Kõik 2017. aastal registreeritud uued tõkked
võisid mõjutada kaubavoogusid 23,1 miljardi euro väärtuses, mis vastab 1,2 %-le ELi
koguekspordist sellel aastal.
Protektsionismi suurenemist silmas pidades on EL tugevdanud oma turulepääsu
meetmeid ELi institutsioonide ja sidusrühmade koostöö, tõkete tähtsuse parema
kindlakstegemise ja tõhustatud teabevahetuse abil. EL toetub tõkete kaotamisel endiselt
kõigile oma olemasolevatele vahenditele: vaidluste lahendamine, kaubandustõkete
määrus, kaugeleulatuv kaubandusläbirääkimiste tegevuskava, diplomaatilised demaršid
ja kõikehõlmav Euroopa majandusdiplomaatia algatus. Liikmesriikides käivitatud
turulepääsu päevade algatus on samuti aidanud komisjonil suurendada kohalike
ettevõtjate teadlikkust ELi turulepääsuga seotud tegevuse pakutavatest võimalustest
tegeleda tõketega, millega seisab silmitsi üha enam kolmandates riikides tegutsevaid ELi
ettevõtjaid.
Nende pingutuste abil on ELi turulepääsuga seotud tegevus olnud edukas. 45 tõket
kaotati täielikult või osaliselt 13 sektoris – sealhulgas õhusõidukite, auto-, keraamika-,
IKT ja elektroonika-, masinate, ravimi-, meditsiiniseadmete, tekstiili- ja naha-,
põllumajandusliku toidutööstuse, raua- ja terase-, puidu-, paberi- ja teenustesektor – ja
horisontaalselt. Kaotatud meetmetest puudutas 27 põllumajandus- ja kalandussektorit
ning kõige rohkem kaotati tõkkeid Hiinas, Brasiilias, Kanadas ja Türgis. Kaotatud
kaubandustõketest tõenäoliselt mõjutatud kaubavood ulatusid 8,2 miljardi euroni. Neist
45 % moodustas ELi eksport Hiinasse, järgneb ELi eksport Brasiiliasse (peaaegu 13 %).
Suurem osa kaubavoogudest tõi kasu tootmisele.
Alates sellest aastas sisaldab aruanne täpset regressioonanalüüsi, millega hinnati tõkete
kaotamise kvantifitseeritud mõju ELi ekspordile. Konservatiivsete hinnangute kohaselt
kasvas eksport tõkete kaotamise järel 4,8 miljardit eurot aastas. See on võrreldav
paljudest meie vabakaubanduslepingutest tuleneva kasu ulatusega ning seda on kaks
korda rohkem kui 2015. aastal, mil viimati sarnane analüüsi tehti.
See tähendab, et tõkete arvu suurenedes suurenevad ka meie jõustamisalased
jõupingutused turgude avamiseks. Peale selle, et rakendamine ja jõustamine on Euroopa
Komisjoni peamised prioriteedid, on need olulisemad kui kunagi varem, et edendada
majanduskasvu, töökohti ja konkurentsivõimet meie ettevõtjate ja kodanike hüvanguks.
Tihedas koostöös liikmesriikide ja sidusrühmadega on komisjon võtnud endale kohustuse
tugevdada turulepääsu partnerlust veelgi ja kohandada oma vahendeid meie ettevõtjate
üha keerukama tegevuskeskkonnaga. Uued tehingupõhised ja loomingulised viisid tõkete
tõhusaks eemaldamiseks on esmatähtsad, et jätkata turgude avamist ja suurendada ELi
ettevõtjate võimalusi kogu maailmas.