KANAPERE TOIMETUSED - kerlikuuse€¦ · Web viewMTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED. Hollandi-Eesti Keskkonnaharidusprojekt AIATUULIK. AIATUULIKU ASKELDUSED II. Juhiseid keskkonnamängudeks

MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HAREDHollandi-Eesti Keskkonnaharidusprojekt AIATUULIK

AIATUULIKU ASKELDUSED II

Juhiseid keskkonnamängudeks ja –tegevusteks lasteaias

1

Projekti finantseerivad Hollandi Välisministeerium (programm SocialTransition Programme Central and Eastern Europe (Matra); ja Tallinna Haridusamet.

Koostaja: Sirje Aher

Vene keeles kirjutatu on eesti keelde tõlkinud Hille Roolaid

Illustraator:

Kujundus ja küljendus: Petro Belychko-Popovych

2

SISUKORD

SISSEJUHATUS............................................................................................................................6

TEGEVUSED 2-3 AASTASTELE LASTELE...........................................................................9

VEELUGU......................................................................................................................................9VIHMAVARJUMÄNG......................................................................................................................9KARU KÜLASKÄIK......................................................................................................................10TALVEL ÕUES.............................................................................................................................10KASEPUU KÜLASTUS SUVEL.......................................................................................................11

TEGEVUSED 3-4 AASTASTELE LASTELE.........................................................................12

LINNUD.................................................................................................................................12KANAPERE TOIMETUSED............................................................................................................12ESIMENE TUTVUMINE TIHASEGA.......................................................................................15LINNALINNUD: HARAKAS...........................................................................................................16RÄNDLINNUD: SUITSUPÄÄSUKE.................................................................................................17TIHASED JA LEEVIKESED TALVEL...............................................................................................19VEELINNUD: PART......................................................................................................................19TALVISED KÜLALISED................................................................................................................20

VARIA....................................................................................................................................21KOMMIPABERIUSS......................................................................................................................21

EHITATUD KESKKOND......................................................................................................22ÕPPEKÄIK” PUHTUSE HOIDMINE LASTEAIA KORIDORIDES”.......................................................22TALLINNA VANALINN.................................................................................................................22RONG..........................................................................................................................................23EHITAME MAJA...........................................................................................................................23TÄDI MARILILLE POOD..............................................................................................................25SPORDIRAJATISED......................................................................................................................25MÄNGUKARU LIIKLUSKEERISES.................................................................................................26

LOODUS...............................................................................................................................28KIBUVITS AASTARINGSELT.........................................................................................................28SEENELKÄIK...............................................................................................................................29METSAMARJAD- VAARIKAS, METSMAASIKAS, MUSTIKAS..........................................................31KIVID MEIE ÜMBER....................................................................................................................33MÄNG KIVIDEGA........................................................................................................................34TUTVUMINE KUUSEGA...............................................................................................................35VÕLU- ÕLEKÕRRED (NÕIDUSLIKUD ÕLEKÕRRED?)....................................................................38

LOOMAD...............................................................................................................................39ORAV- KÄBIKUNINGAS...............................................................................................................39

ÕHK.......................................................................................................................................39TUTVUMINE ÕHUGA...................................................................................................................39

VESI.......................................................................................................................................41ÕUES MÄENA , TOAS VEENA......................................................................................................41MERELAINETE LAUL...................................................................................................................41MIS HÄÄLT TEEB VESI?..............................................................................................................42SOOLANE JA MAGE VESI.............................................................................................................42

TEGEVUSI 4-5 AASTASTELE LASTELE.............................................................................42

LOODUS...............................................................................................................................42KODUKOHA LOODUS: SEENED....................................................................................................42

3

VIKERKAAR................................................................................................................................43LÄHME PUULE KÜLLA................................................................................................................44KASK ON KAUNIS KAASLANE.....................................................................................................46TUTVUMINE SÜGISEVÄRVIDEGA LOODUSES...............................................................................46MARJAD METSAS JA KODUAIAS.................................................................................................47PAEKIVI ON EESTLASTE RAHVUSKIVI.........................................................................................49KUUSK JA MÄND........................................................................................................................50TUTVUMINE TURBAGA...............................................................................................................51

LINNUD.................................................................................................................................51KODUAIA SULELISED..................................................................................................................51LINNALINNUD: KODUVARBLANE................................................................................................54MEIL TALVITUVAD LINNUD........................................................................................................55RÄNDLINNUD.............................................................................................................................56VEELINNUD: LUIK I....................................................................................................................57VEELINNUD: LUIK II...................................................................................................................58LINDUDE TOIDUMAJA.................................................................................................................59

SÄÄSTLIKKUS LOODUSES.................................................................................................59LÕBUS KLOUNI MÜTS.................................................................................................................59

EHITATUD KESKKOND......................................................................................................60TUNNE VANALINNA....................................................................................................................60MILLEST EHITAME MAJA?..........................................................................................................61ORIENTEERUMISRADA STAADIONIL...........................................................................................61TOIDUKAUPLUS..........................................................................................................................63SADAM JA LAEVAD.....................................................................................................................64KOER PÄNTU KÄIK ARSTI JUURDE.............................................................................................65

VESI.......................................................................................................................................66KALA..........................................................................................................................................66ÕUES MÄENA, TOAS VEENA?......................................................................................................67UPUB EI UPU...............................................................................................................................68VEE RINGLUS..............................................................................................................................69VESI-JÄÄ-LUMI...........................................................................................................................69TEEKOND PUHTA TILGA JÄRELE.................................................................................................70

ÕHK.......................................................................................................................................71ÕHK MEIE ÜMBER.......................................................................................................................71NÄHTAMATU ÕHK......................................................................................................................73LÕBUS TUULEKE.........................................................................................................................74VÄRVUSED: “VÕLUJOOGID“.......................................................................................................75

LOOMAD...............................................................................................................................76LOOMAD TALVEL.......................................................................................................................76

TEGEVUSED 5-6 AASTASTELE LASTELE.........................................................................77

LINNUD.................................................................................................................................77TALUPERE ÄRATUSKELL....................................................................................................77TEEMA “RÄNDLINNUD“.............................................................................................................77MEIL TALVITUVAD LINNUD........................................................................................................79LINNALINNUD.............................................................................................................................80TIHASE JA LEEVIKESE SÖÖGILAUD.............................................................................................81KODULINNUKASVATUS TALUS...................................................................................................82

LOODUS...............................................................................................................................84LOODUSERETK........................................................................................................................84MARJAD METSAS........................................................................................................................86PUUD KEVADISES PARGIS...........................................................................................................88

4

ÕPPEKÄIK “ PARGIS KASVAVAD PUUD”.....................................................................................89PLASTIKPUDELIST PLIIATSITOPS.................................................................................................89MÄNG KIVIDEGA........................................................................................................................90VEE RINGKÄIK............................................................................................................................92VEERINGKÄIK.............................................................................................................................92KUIDAS JÕUAB VESI MEIE KODUDESSE......................................................................................92MÖÖDA JÕGE SÕIDAB PAAT.......................................................................................................94

EHITATUD KESKKOND......................................................................................................95VANALINNA KAITSEMÜÜR..........................................................................................................95LENNUK......................................................................................................................................96KORRUSMAJA EHITUS.................................................................................................................96USSIKESE JALUTUSKÄIK.............................................................................................................97ARENDAVAD TEGEVUSED SPORDIRAJATISTEL............................................................................98

LOOMAD...............................................................................................................................99LOOMADE JÄLJED.......................................................................................................................99

ÕHK.....................................................................................................................................100INTEGREERITUD (KOMPLEKSNE?) ÕPPETEGEVUS «ÕHK».........................................................100VALGUS, SOOJUS, ÕHK.............................................................................................................103MEIE- TUULED..........................................................................................................................104ÕHU OMADUSTE KINDLAKSTEGEMINE.....................................................................................105KUIDAS TEKKIS TUUL...............................................................................................................107ÕHU LABORATOORIUM.............................................................................................................108ÕHU TÄHENDUS (TÄHTSUS?) KÕIGE ELAVA JAOKS MAA PEAL................................................110

VESI.....................................................................................................................................112VIHMAVEE TEEKOND................................................................................................................112VEEKANDMISVÕISTLUS............................................................................................................112“PURJEREGATT“.......................................................................................................................113SULEPALL KIVIDE MAAILMAS..................................................................................................113

LINNUD...............................................................................................................................114VEELINNUD: SINIKAEL-PART....................................................................................................114

LOODUS.............................................................................................................................114TUTVUMINE SEENERIIGIGA.......................................................................................................114PIKNIK MERE ÄÄRES.................................................................................................................120LAUAMÄNG “TUNNE KODULOOMI”.........................................................................................123

TEGEVUSI 6-7 AASTASTELE...............................................................................................124

LOODUS.............................................................................................................................124AASTAAJAD. MUUTUSED LOODUSES........................................................................................124LEHTPUUD................................................................................................................................125KODUKOHT...............................................................................................................................128SÖÖDAVAD SEENED- RIISIKAD.................................................................................................129MÄNG KIVIDEGA......................................................................................................................130VAHTRAPUU SÜGISEL...............................................................................................................131

ÕHK.....................................................................................................................................132TUNNI TEEMA: ÕHK................................................................................................................132KOKKUVÕTLIK ÕPPETEGEVUS „ÕHK“,.....................................................................................134KOKKUVÕTLIK ÕPPETUND TEEMAL “ÕHK”.............................................................................135VIIES OOKEAN – ÕHK...............................................................................................................136ÕHK..........................................................................................................................................138VEE VÕIMALUSED....................................................................................................................141VEE TÄHTSUS TAIMEDE ELUS...................................................................................................142

METSTÖTSI RADA.................................................................................................................143

5

PÕTRADE ROHUPUDEL.........................................................................................................159

SISSEJUHATUS

Mängude ja tegevuste autoriteks ja/või kohandajateks on:

1. Helbe Laansalu, Tallinna Lasteaed Kiikhobu2. Ene Haljand, Tallinna Lasteaed Kikas3. Marje Onnu, Tallinna Lasteaed Mahtra4. Katrin Kukk, Tallinna Lasteaed Männi5. Ilona Kokk, Tallinna Vormsi Lasteaed6. Marje Saar, Tallinna Vormsi Lasteaed7. Urve Saar, Tallinna Vormsi Lasteaed8. Svetlana Kurjumova, Tallinna Järveotsa Lasteaed9. Kaja Eskel, Tallinna Lepatriinu Lasteaed10. Lilian Kitsing, Tallinna Lasteaed Kiikhobu11. Sirje Saks, Tallinna Lasteaed Kiikhobu12. Kirsika Kaare, Pirita Kose Lasteaed13. Ingrit Roots, Tallinna Linnupesa Lasteaed14. Kristi Vinter, Tallinna Linnupesa Lasteaed15. Raisa Anderson, Ümera Lasteaed 16. Maidle Treulich, Pirita Lasteaed17. Viive Essa, Pirita Lasteaed18. Marje Reits, Tallinna Lasteaed Kiikhobu19. Karin Tekko, Tallinna Lasteaed Kiikhobu20. Doris Volbrück, Tallinna Lasteaed Kiikhobu21. Ingrid Roosaar, Tallinna Lasteaed Männimudila22. Anneli Kase, Tallinna Lasteaed Nõmmekannike23. Eve Liigmann, Tallinna Piiri Lasteaed24. Piret Leinbokk, Tallinna Lasteaed Rabarüblik25. Sirje Sõnajalg, Tallinna Lasteaed Kaseke26. Tatjana Sorokina, Tallinna Kadrioru Lasteaed27. Irma Õunapuu, Tallinna Liivamäe Lasteaed28. Stella Lusmägi, Tallinna Mardi Lasteaed29. Astrid Uukivi, Tallinna Mardi Lasteaed30. Naima Mahon, Tallinna Rõõmutarekese Lasteaed31. Riina Mänd, Tallinna Rõõmutarekese Lasteaed32. Pille Kull, Tallinna Suitsupääsukese Lasteaed33. Annika Tui, Tallinna Lasteaed Vikerkaar34. Sirli Kokla, Tallinna Sipsiku Lasteaed35. Maarja Liloson, Tallinna Sipsiku Lasteaed36. S.Migalenjuk, Tallinna Mesipuu Lasteaed37. Marge Lessing, Tallinna Siisikese Lasteaed38. Stella Hinrikus, Tallinna Siisikese Lasteaed39. Tiina Kull, Tallinna Siisikese Lasteaed40. I.Tvardovskaja, Tähekese Lasteaed41. Riina Aruksaar, Tallinna Kivila Lasteaed42. Merike Aleksejev, Tallinna Kivila Lasteaed43. Aive Stalkov, Tallinna Paekaare Lasteaed44. Aino Linnas, Tallinna Loitsu Lasteaed45. Ülla Maide, Tallinna Loitsu Lasteaed46. Alla Lüsi, Tallinna Männi Lasteaed47. Kristiine Nändi Tammsalu, Tallinna Männi Lasteaed

6

48. Liina Meresmaa, Tallinna Männi Lasteaed49. Asta Niik, Tallinna Lasteaed Kiikhobu50. Elli Viidas, Tallinna Lehola Lasteaed51. Terje Vooglaid, Tallinna Lasteaed Kikas52. Vaike Veemees, Tallinna Lasteaed Kiikhobu53. Külli Bachman, Tallinna Lasteaed Kiikhobu54. Epp Velström, Tallinna Lasteaed Kiikhobu55. Virve Sepp, Tallinna Lasteaed Kiikhobu56. Ingrid Kallas, Tallinna Liivaku Lasteaed57. Ülle Noor, Tallinna Lasteaed Nõmmekannike58. Ülle Meritee, Tallinna Lasteaed Männimudila59. Liina Rohumets, Tallinna Lasteaed Männimudila60. Helina Takker, Tallinna Lasteaed Männimudila61. Ülle Lääts, Tallinna Lasteaed Rabarüblik62. Annike Rannapalu, Tallinna Lasteaed Kaseke63. Kaie Põllu, Tallinna Lasteaed Kaseke64. Sirje Visse, Tallinna Liivamäe Lasteaed65. Ingeri Jõesaar, Tallinna Liivamäe Lasteaed66. Astrid Randoja, Tallinna Sipsiku Lasteaed67. Ene Hein, Tallinna Lasteaed Vikerkaar68. Eva Raun, Tallinna Mardi Lasteaed69. Mare Hallop, Tallinna Suitsupääsukese Lasteaed70. J.Jegorova, Tallinna Mesipuu Lasteaed71. Taimi Oppar, Tallinna Sikupilli Lasteaed72. Anne Ird, Tallinna Sikupilli Lasteaed73. Diana Eesalu, Pirita Lasteaed74. Anneli Kütt, Pirita Lasteaed75. Anu Kaldjärv, Pirita Kose Lasteaed76. Sille Vahtramäe, Pirita Kose Lasteaed77. Pille Prükk, Tallinna Linnupesa Lasteaed78. Piret Bibikov, Tallinna Linnupesa Lasteaed79. Hella Ormus, Tallinna Männi Lasteaed80. Mare Tuur, Tallinna Loitsu Lasteaed81. Aime Tarkiainen, Tallinna Loitsu Lasteaed82. Agnes Maasik, Tallinna Paekaare Lasteaed83. Ene Urb, Tallinna Kivila Lasteaed84. Tiivi Marken, Tallinna Kivila Lasteaed85. Eve Tommula, Tallinna Lasteaed Kiikhobu86. Esta Tubalkain, Tallinna Linnupesa Lasteaed87. Viive Rull, Tallinna Linnupesa Lasteaed88. Kadri Link, Tallinna Lasteaed Kiikhobu89. Lembe Jürisoo, Tallinna Lasteaed Kiikhobu90. Merle Treksler, Tallinna Lasteaed Sinilind91. Vika Vesiaid, Tallinna Lasteaed Männimudila92. Merike Kaasiku, Tallinna Lasteaed Kaseke93. Aleftina Hannolainen, Tallinna Lasteaed Kaseke94. Inga Pihl, Tallinna Lasteaed Rabarüblik95. Virve Jürison, Tallinna Lasteaed Nõmmekannike96. Sirje Tärn, Tallinna Liivamäe Lasteaed97. Eve Talvik, Tallinna Liivamäe Lasteaed98. Iia Ramul, Tallinna Mardi Lasteaed99. Maie Peegel, Tallinna Suitsupääsukese Lasteaed

7

100. Leila Toit, Tallinna Sipsiku Lasteaed101. Siiri Pentus, Tallinna Sipsiku Lasteaed102. Maiki Liivas, Tallinna Sipsiku Lasteaed103. Sirje Oper, Tallinna Lasteaed Männimudila104. V.Godunova, Tallinna Mesipuu Lasteaed105. Ester Jõesaar, Pirita Kose Lasteaed106. Kaja Cimolonskas, Tallinna Mahtra Lasteaed107. Kanitat Matsova, Tallinna Kadrioru Lasteaed108. Olga Lemenkova, Talllinna Lasteaed Sinilind109. Aime Ruhno, Tallinna Paekaare Lasteaed110. Maie Metsla, Tallinna Liivaku Lasteaed111. Mare Robal, Tallinna Lepatriinu Lasteaed112. Maive Edovald, Tallinna Lasteaed Kiikhobu113. Katrin Pärnamägi, Tallinna Lasteaed Kiikhobu114. Heldi Aava, Tallinna Sikupilli Lasteaed115. Katrin Priivits, Siisikese Lasteaed116. Marika Venno, Tallinna Kivila Lasteaed117. Katrin Laurand, Tallinna Kivila Lasteaed118. Riina Jõgi, Tallinna Lasteaed Sinilind 119. Erika Sunelik, Tallinna Järveotsa Lasteaed120. Katrin Käbi, Tallinna Lasteaed Lepatriinu121. Hilja Sareke, Tallinna Lasteaed Kiikhobu122. Lydia Vunder, Tallinna Lasteaed Kiikhobu123. Katrin Reinsalu, Tallinna Lasteaed Sinilind124. Kristiina Treulich-Trubetski, Pirita Lasteaed125. Kersti Treulich, Pirita Lasteaed126. Rimma Pimenova, Tallinna Mahtra Lasteaed127. Herta Laipaik128. Margit Tõhk129. Irina Kužilnaja, Tallinna Järveotsa Lasteaed130. Veera Železkina, Tähekese Lasteaed-Lastesõim131. Lidia Matvejenko, Sinilille Lasteaed132. Galina Nikitina, Tallinna Taime Lasteaed133. Tatjana Kostjanaja, Tallinna Taime Lasteaed134. Svetlana Jesina, Tallinna Taime Lasteaed135. Angelina Kožan, Tähekese Lasteaed136. Julia Aldohina, Tähekese Lasteaed137. Olga Lemenkova, Sinilille Lasteaed138. Marina Sudarikova, Mahtra Lasteaed139. Anna Paramonova, Tallinna Lehola Lasteaed140. J. Jegorova, Tallinna Mesipuu Lasteaed.141. Natalja Fatejeva, Sinilille Lasteaed142. Marika Parbus, Tallinna Tähekese Lasteaed

8

Tegevused 2-3 aastastele lastele

Veelugu

Helbe Laansalu

Soovitatav läbiviimise koht: Pesuruum või rühmaruumEesmärk raamõppekavas: Areneb mälu ja tähelepanu Õpib väärtustama puhast vettValdkonnad: keel ja kõneMeetod: luuletuse õpetamine, vestlus

Töö käik: 1. Loen lastele S. Laidla luuletuse “Veelugu” Ema eile pesu pesi,Vanni voolas pesuvesi.Pärast ema mindki pesi,Jälle voolas vanni vesi.Ema ütles mulle, etHoidma peame puhast vett.Vesi aitab toitu keeta,Mis me teeksime küll veeta

2.Luuletuse teksti arutelu. (Milleks ema vett kasutas? Milleks on vesi vajalik?)

3.Laseme kraanist veel joosta ja arutleme ühiselt, kuidas säästa puhast vett (Arutelu tulemusena peaksid lapsed keerama kraani kinni)

4.Luuletuse kinnistamine. Oluline, et lastele jääks meelde rida “Hoidma peame puhast vett.”

Vihmavarjumäng

Ene Haljand

Koht ja aeg: igal ajal rühmatoasEesmärk:

1.Toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta ( RÕK, 2.ptk.9.1);2. Õpetada tundma, nimetama ja eraldama värvusi: punane, kollane, sinine, valge, roheline ja must;3. Laste vaatlusoskuse arendamine;4. Ilmastikunähtuste tundmine: vihmane ilm, kuiv ilm

Valdkond: keel ja kõne, Teema: vihmavariMeetod: vestlus ja vaatlus, mängVahendid: vihmavarjude pildid ( Žabloon lisas):Valge, sinine, punane, roheline, kollane ja must kübar ning samade värvidega vihmavarju varred;Päris vihmavari

Mängu käik:

9

Lapsed istuvad ringis toolidel või põrandal, õpetaja näitab järjest vihmavarjude pilte.Mis on pildil?Mis värvi on vihmavarju kübar? ( Lapsed saavad nimetada kõikide värvidega vihmavarjud)Mis värvi on vihmavarju vars? ( Nimetatakse samuti kõik värvid)Millal võetakse vihmavari õue kaasa? Miks?Millal vihmavarju ei ole vaja?

Lapsed asetavad lauale või põrandale vihmavarjude kübarad. Seejärel asetatakse vihmavarjule sama värvi vars.

Lõpuks teeb õpetaja vihmavarju lahti ning ütleb „ Vihma sajab!“ Siis poevad kõik lapsed õpetaja juurde vihmavarju alla vihma eest varju.Kui õpetaja ütleb „ Nüüd paistab päike!“, siis lapsed lähevad kõndima.

Karu külaskäik

Alla Lüsi, Kristiine Nändi Tammsalu

Soovitatav läbiviimise koht ja aeg: kõik aastaajad, toas, õuesEesmärk raamõppekavast: toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta (RÕK, 2. pt., 9.1)Valdkond: keel ja kõne, matemaatikaTeema: karu lemmikpuu jalakasMeetod: vaatlus, mängVahendid: mängukaruTöö käik:

1. Karu tuleb lastele külla, kutsub lapsi õue mängima ja oma lemmikpuud vaatama. Mänguhoos kaob karu ära. Minnakse õue otsima.

2. Karu leitakse õuest oma mänguväljaku suure puu alt. Püütakse mõistatada, miks karu just selle puu valis. Karu seletab lastele, et see on tema lemmikpuu JALAKAS.

3. Karu näitab lastele, et sellel puul on justkui jalad all – need on puu juured. Lapsed loendavad jalgu.

4. Jalgadest ülespoole on puu keha, see on tüvi. Lapsed katsuvad puu tüve. Tüve katab koor, koor on kare, krobeline.

5. Karu ronib mööda tüve üles, lapsed vaatavad, kui kõrge see puu on, kõrgel on puul oksad (suvel lehed okste külles)

6. Karu tuleb puu otsast alla ning tahab oma lemmikpuud hüvastijätuks kallistada. Puu tüvi on nii jäme, et karu kutsub lapsed appi. Koos kallistatakse puud, tehakse talle pai

Liikumismäng: “KARU ÄRKA ÜLES”

Talvel õues

Katrin Kukk

Läbiviimise koht, aeg: talv, õuesEesmärk: toetada lapse huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohtaValdkond: keel ja kõne, matemaatika, liikumineTeema: puud – vaherMeetod: mäng

10

Sisu: Vaher talvel – puuoksad, paigalinnud, V – häälik, järgarvudVahendid: punane pael, pildikaardid paigalindudegaTöö käik:

1.Lapsed jagatakse nii, et igal vanemal lapsel on kõrval väike sõber (5,6,7 valivad 4, 3, 2). 2.Ülesanne täitmiseks saadakse Männi Matsilt ümbrikus. Vanemad lapsed loevad ülesande ette (vajadusel õpetaja aitab) 3.Ümbrikus järgarvudena kirjas seitse ülesannet vahtrapuult, kes praegu on talvepuhkusel 4.Lapsed peavad leidma punase lindiga tähistatud puu, mis on vahtrapuu – vaher. 5.Puu osad: krobelise koorega tüvi, oksad, mis moodustavad puu võra, juured, mis on peidus mulla all (5-7) 6.Maapealsete juurte otsimine, loendamine, kahe puu juurte liitmine 7.Kahe puu vahemaa mõõtmine sammudega(vanem noorem laps koos). Miks ühel lapsel samme rohkem, teisel vähem, kellel pikemad sammud? 8.Puu ümbermõõdu mõõtmine (2-4) Mitu kallistust on puu ümbermõõt (koos sõbraga). (5-7) käte siruulatus – umbes laste pikkus 9.Leida puu võrast oksad, mis moodustavad V tähe kuju. Millised linnud võiksid puul istuda, kus linnu nimes kuuled V häälikut? Vanemad lapsed määravad hääliku asukoha, teadma, kes on paigalind, kes rändlind? Nooremate abistamiseks pildikaardid (vares, varblane, leevike). Kes veel käib puudel toitu otsimas? (orav) 10.Noorematel lastel lindude lendamise matkimine kahe puu vahel. Vanematel ülesanne lennata ühe puu juurest teise juurde, tagasi keksides nagu varblane 11.Kodune ülesanne – millise riigi lipul on vahtraleht? 12.Kokkuvõtteks arutlus, kuidas on lasteaia õuel puud ja loodus seotud inimesega, kuidas saame loodust hoida.

Kasepuu külastus suvel

Marje Onnu

Sobiv läbiviimise aeg ja mängukoht: lasteaia mänguala või metsaalune, kus kasvavad kased.Eesmärk raamõppekavas: tähelepanu arendamine, soodustada esemete tunnetuslikku arengut ja looduse tundmaõppimine.Valdkonnad: loodus, laulmine, vaatlemine.Teema:Kasepuu külastus suvel.Meetod: Praktiline tegevus.Vahendid: õpetaja meisterdatud päike. Päikesel asub kõhul väike tasku ülesannetega lastele, luubid, kaseleht, kastekannud veega. Sisu: Jalutuskäik kasepuude kasvukohta.Töö käik:Õpetaja on valmistanud ilusa kollase päikese värv.paberist, mis ripub tal kaelas ja peitnud päikesele taskusse paberitükid väikeste ülesannetega. Õpetaja kutsub lapsed endale ligemale ja pöörab tähelepanu ilusale ilmale õues. Ta esitleb lastele päikesepiigat ja kutsub lapsed koos päikesega jalutuskäigule, avastusretkele puude vahele ning pakub välja otsida üles üks eriline puu. Sellel puul on valge tüvi, millel mustad triibud. Õpetaja jalutab koos lastega puude juurde, ise selgitades mis tal kotis kaasas on (luubid, kastekannud). Lõbusalt jutustades jõutakse puude juurde. Õpetaja küsib lastelt:”Kus seisab eriline puu?” Lapsed otsivad ja leiavad erilise puu. Õpetaja palub lastel koguneda ümber puu ja võtta üksteisel kätest kinni. Siis teeb õpetaja ettepaneku laulda ja palub lastel kaasa laulda.

11

Kes aias, kes aias?Puukene aias.Mis nimi, mis nimi?Kask on tema nimi.Mis värvi on ta tüvi?Musta-valge kirju.

On võras oksad, lehed talJa juured temal mulla all.See on meie kasepuu.

Õpetaja teeb puule pai ja lapsedki kallistavad puud. Õpetaja võtab kotist välja kastekannu ja luubid ning jagab lastele luubid kätte. Lapsed hakkavad kohe uudistama. Õpetaja palub laste tähelepanu ja võtab päikeselt taskust esimese ülesande:

vaata luubiga milline on puutüvi ja vaata kes elab seal veel? Lapsed vaatlevad puutüve ja samal ajal ka katsuvad kui krobeline on koor. Puukoort uurides leiavad lapsed ootamatult tüvelt ringi sibavad sipelgad. Õpetaja küsib lastelt, et ei tea kust need sipelgad küll tulevad? Lapsed hakkavad koos õpetajaga uurima sipelgate teekonda puutüvel ja avastavad, et sipelgad tulevad maa seest. Õpetaja võtab päikese taskust teise ülesande ja loeb ette:

vaata puu otsas kasvavaid kaselehti ja leia puu alt samasuguseid lehti. Õpetaja tutvustab lastele missugune on kaseleht: väike, roheline ja servad sikisakilised. Lapsed hakkavad otsima puu alt lehekesi ja keegi lastest leiabki maha langenud lehekesi. Lapsed ulatavad lehekesed õpetajale. Õpetaja kutsub lapsed kokku ja nad hakkavad uurima lehekesi. Millised erinevused on leitud lehekestel? Lehed on erineva suurusega, ka värvusel on tekkinud vahe. Mõni on kollasem, mõni päris roheline. Õpetaja küsib lastelt, miks lähevad lehed kollaseks? Õpetaja räägib lastele, kui päike paistab palavalt ja kaua vihma ei saja, siis lähevad lehed kollaseks. Õpetaja pöörab laste tähelepanu päikesele, kui palavalt see paistab. Siis võtab ta päikese taskust kolmanda ülesande ja loeb ette:

katsu mulda puu all, kas see on märg või kuiv. Kui see on kuiv, siis võta kastekann ja kasta puud, anna talle juua. Lapsed katsuvad mulda ja avastavad, et muld on kuiv. Õpetaja võtab suure kastekannu, kus tal on vesi sees ja kallab lastele väiksematesse kastekannudesse vett. Lapsed hakkavadki puud kastma. Õpetaja näitab kuidas tuleb vett juurtele valada. Õpetaja räägib veel kuidas puu vett joob juurte abil ja puu on ka elusolend.Tema oksi ja lehti ei tohi murda, sest puu tunneb valu ja saab haiget. Kui lapsed on kastmise lõpetanud, teeb õpetaja ettepaneku kasepuukest kallistada, sest lastel on aeg hakata minema. Lapsed lehvitavad puule, aga lubavad varsti jälle teda vaatama tulla.


LINNUD

Kanapere toimetused

Ingrid Roosaar

Soovitatav läbiviimise koht ja aeg: kõik aastaajad, toas, osaliselt õues

12

Eesmärk raamõppekavas: toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel. (RÕK. 2.pt, 9.3)Valdkonnad: keel ja kõne, matemaatika, liikumine, kunstMeetod: komplekstegevusSisu: tibu, kana ja kukega tutvumineVahendid: seinapilt kanaperest, kastanjett ja kõristiTöö käik:1. Lapsed istuvad vaibal ringis. Õpetaja loeb luuletuse (S. Taev „Tibuke“):

Tipp-tipp, tipp-tipp tibuke,tule siia, kanake,annan sulle teri ma,mulle annad muna sa.Klukk-klukk, klukk-klukk, kukeke,punaharja poisike,laulad mulle kikerii, siis saad teri sinagi!

2. Õpetaja võtab välja seinapildi ja suunavate küsimustega ergutab lapsi vestlema tibust, kanast ja kukest (suurus, toitumine, kasulikkus jne).

3. Liikumismäng tähelepanu arendamiseks.Õpetaja toob muusikariistadega esile erinevaid helisid ja lapsed liigutavad ennast vastavalt:kastanjett – kukk kõnnib tähtsalt ringi,kõristi (aeglane) – kanad nokivad teri,kõristi (kiire) – tibud jooksevad ringi.

4. Kleepetöö.Õpetajal on valmis lõigatud erineva suurusega kana, kuke ja tibu kehad ning sabad (lisa 1). Laste ülesanne on need õigesti paigutada ja liimida.Töö käigus kinnistada mõisteid: väike, keskmine, suurem.Soovi korral võib pilti täiendada, näiteks tibudele väikesed terakesed ja kanale-kukele suured terad, ussike.

13

LISA 1

14

Esimene tutvumine tihasega

Anneli Kase

Soovitav läbiviimise aeg ja koht: talvel lasteaia õu ja rühmaruumEesmärk raamõppekavas:: toetada lapse loomulikku huvi ümbritseva elu ja looduse kohta; hankida vastavaid teadmisi (RÕK,2.pt, 9.1)Valdkonnad: keel ja kõne, kunst, liikumineTeema õppekavas: linnud Meetod: vaatlemine, uurimine, õppekäikSisu: tihase ära tundmine ja eristamine teistest lindudestVahendid: pildid tihastest (erinevad liigid- rasvatihane, sinitihane), magnetofon ja CD plaat “Helid ja hääled meie ümber” I osa, linnusöögimaja (ise tehtud või poest ostetud), võimlemisrõngad, kleepetööks vajalik materjal (linnu detailid, aluspaber, liim).

Eeltööna tutvustatakse: 1. linnu kehaosi (pea, keha, tiivad, saba, jalad, nokk)2. liikumise viisid (lendavad, kõnnivad, hüppavad)3. kus elavad (mets, linn, vesi, inimeste kodu)4. erinevad suurused (väike, keskmine, suur)5. söök (seemned, putukad)

Töö käik:I osa. Tegevus rühmas

1. Mängulaul:Võta parema käe näppudega vasaku käeselja nahast kinni. Vibuta mõlemat kätt üles-alla ja laula.Tii-tii tihane,vaa- vaa varblane,lendas üle oaaia,kargas üle kapsaaia,üle metsa-vurr! Sõna „vurr“ ajal lase käed lahti ja imiteeri lendamist.2. (Rasva-ja sini-) tihase pildi vaatamine. Osutada tähelepanu kollasele kõhualusele (sinitihasel sinine sulestik).3. Tihase laulu kuulamine plaadilt või arvutist4. Liikumismäng:“Linnud ja auto“ Eesmärk:. Linnu liikumise matkimine ja ohu tedvustamine tänaval. Harjutada häälikute „s“(sirts-sirr) ja „r“(auto põrin) hääldamist.

II osa. Tegevus õues ja toas1. Koos lastega osta poest söögimaja või nendega koos teha piimapakist söögimaja. (Õpetus

anda ka vanematele)2. Söögimajale koha otsimine õues ja selle jälgimine.3. Arutelu küsimuste põhjal: Miks inimesed toidavad talvel linde? Miks tuleb söögimaja kõrgele panna? Mis on tihase lemmiktoit? Millise tunnuse järgi tunneme ära tihase (sinitihase)?

15

Liikumismäng: „Igal linnul oma pesa“Lapsed jagunevad 4-5 liikmelisteks rühmadeks. Igal rühmal on oma „pesa“- maha pandud võimlemisrõngas. sõna „päev“ ajal lendava linnud ringi ja sirtsuvad. Sõna „öö“ ajal tuleb kiiresti lennata oma

pessa. Igale „pesale“ antakse oma nimi: näit. rasvatihane, sinitihane, pääsuke jne. Öö saabudes

mängujuht käib iga pesa juures ja küsib:“Kopp-kopp, kes siin elab?“ Lapsed peavad õieti vastama.

III osa. Kleepetöö „Tihased söömas“ kollektiivne tööSuurel paberil on kujutatud lindude söögimaja, kuhu lapsed hakkavad kleepima tihaseid. Linde peab ise osadest kokku panema.

Linnalinnud: harakas

Milvi Lillemägi

Läbiviimise aeg ja koht: kõik aastaajad, rühmaruumisEesmärk raamõppekavas: toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel; (RÕK. 2 pt, 9.3) Tunni eesmärk: Laps tunneb huvi ümbritseva vastu; Laps saab teadmisi lindudest; Laps oskab võrrelda harakat ja varest.Valdkond: keel ja kõneMeetod: vaatlus, jutu kuulamine, sõna oksjon selgitamine (kes pakub kauba eest rohkem).Eelnev kodune ülesanne: haraka vaatlusVahendid: pildid harakast ja varesest; CD plaat “Helid ja hääled”Töö käik: Lapsed istuvad vaibal või toolidel Õpetaja loeb Jüri Randi jutukese „Haraka oksjon“ (Lisa 1)Vestlus: Milline on pildil harakas, milline vares? Võrdle neid. Häälitsuste kuulamine. Milline häälitsus kuulub varesele, milline harakale? Mõistatus: Mustem kui süsi, valgem kui lumi, kõrgem kui kirikutorn.Kelle kohta mõistatus käib? Harakas on metsas nagu valvur. Ta hoiatab oma kädistamisega kõiki metsaelanikke. Näiteks juhul, kui metsa tuleb jahimees.

HARAKA OKSJON LISA 1Jüri Rant

HARAKAL OLI KUUSEVÕRAS PESA. POOL SÜGIST JA TERVE TALVE OLI HARAKAS SINNA VARA KANDNUD. NÜÜD, KUI KEVAD KÄES, EI JÄÄNUD MUNADELE ENAM RUUMI. HARAKAS OTSUSTAS OKSJONI KORRALDADA JA VARA MAHA MÜÜA. "SAAPAPAEL” KUULUTAS HARAKAS. “ESIMEST, TEIST JA KOLMANDAT KORDA!”PEOLEO LENDAS SAAPAPAELAGA MINEMA. PEOLEO PESA OLI PAJU HARUDE VAHEL. PEOLEO MÕTLES PAELAST KIIGENÖÖRI TEHA.

16

“PIKK, KÕVER NAEL!” KISAS HARAKASKULDNOKK TASSIS KÕVERIKU NAELA ÄRA. KULDNOKA UKSEAVA EEST OLI ÕRREPULK PUUDU, KULDNOKK LOOTIS NAELAST ABI SAADA.“KOLM KUKESULGE!” LÄKS OKSJON EDASI.“KROON JA KAKS SULGE!”KAUP MUUDKUI KADUS. PESA OLI JUBA PÄRIS TÜHI, KUI HARAKALE PÄHE TORKAS, ET KANGES KAUPLEMISEHOOS OLI TA UNUSTANUD RAHA KÜSIDA.NÜÜD TA SIIS LENDAB JA OTSIB OSTJAID.“RAHA , RAHA! TOOGE RAHA!” KARJUB HARAKAS VÕSERIKUS JA PADRIKUS. KÜLLAP OLED SINAGI TA KISA KUULNUD.

Rändlinnud: suitsupääsuke

Eve Liigmann

Soovitav läbiviimise aeg ja koht: kevadel lasteaia maa-alal ja rühmasEesmärk raamõppekavas: toetada lapse loomuliku huvi hankida teadmisi ümbritseva elu ja looduse kohta (RÕK, 2.pt, 9.1)Valdkond: keel ja kõne, kunst, matemaatika, muusika ja liikumineTeema õppekavas: rändlinnudMeetod: praktiline tegevus, vaatlus ja mängSisu: Mängulise tegevuse kaudu kinnistatakse teadmisi rändlindudest. Õpitakse tundma pääsukest.Vahendid: lindude pildid, CD plaat („Helid ja hääled meie ümber“ I osa In Zoom OÜ 2005), paljundatud pildid pääsukesest.Töö käik: I osa.

1. Luuletuse kuulamineLuuletus:“ Lindudest“ Linda RaudsikKüll on tubli ehitaja,igal kevadel teeb maja,eluase räästa all,sabakuub on seljas tal.

2. Pääsukese piltide vaatamine. Pääsukese välimus ja kehaosad: lõhkine saba, värvus jne. (Lisa 1)

3. Pääsukese laulu kuulamine (CD helid nr 41 ja 54))4. Luuletuse päheõppimine5. Pääsukese värvimine paljundatud lehel („Linnuraamat“ Shalom 2004))

II osa Tegevus õues

6. Pääsukese ja pesa otsimine ja vaatlemineMissugune on pääsukese välimus?

Milline on pääsukese laul? (lõbus lauluvidin)

17

Milline lind on pääsuke? (töökas ja usin)

Vanasõna: Pääsukene toob päevasooja.

Millest on valmistatud pesa?

Kuhu pääsukene teeb pesa?

Mida pääsukesed söövad? (putukaid)

7. Õpitud mõistete kinnistamine: usin, töökas, vidin, päevasoe.8. Mäng: „Üks kass ja palju linde“. Lapsed on linnukesed, kes lendavad pesast (märgitud koht) välja. Neid tuleb püüdma kass (näit. õpetaja). Linnud lendavad kassi eest ära pessa. Kass peidab ennast ära. Linnud väljuvad pesast ja mäng kordub.

SUITSUPÄÄSUKE LISA 1

Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. Pesa ehitavad suitsupääsukesed mudast, mille seovad rohukõrte ja karvadega, niisutavad süljega.

TIIVAD SABA

NOKK KAEL

18

Kui kohtad esimest pääsukest või kuuled tema kõlavat vilistamist, on see kindel märk, et kohe saab kevad sisse täie hoo. Oh seda rõõmu ja laulu. Päike käib kõrgelt ja keskpäeval on suviselt soe. Ööd on siiski veel endiselt jahedad. Pääsikuke toob päevasooja – pani vanarahvas tähele.

Tihased ja leevikesed talvel

Piret Leinbokk

Läbiviimise aeg ja koht: talvel rühmatoas ja õues 1 nädala jooksulEesmärk raamõppekavas: toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel; (RÕK. 2.pt, 9.3)Valdkond: keel ja kõne, kunstMeetod: Vaatlus ja vestlus, käeline tegevusSisu: Vaadatakse ühiselt fotosid/pilte tihastest ja leevikestest, vesteldakse tuntuimatest Eestis talvituvatest lindudest, kirjeldatakse lindude kehaehitust. Inimese osa lindude toitmisel talvisel ajal.Vahendid: Fotod ja pildidTunni käik: Õpetaja alustab tundi luuletusega:

„Tii-tii tihane, vaa-vaa varblane,

lendas üle meie aia,lendas metsa vurr!“

Õpetaja näitab fotosid tihastest ja leevikestest, küsib lastelt, kas nad tunnevad pildil olevaid linde, juhtides laste vastuseid soovitud suunas. Vaadeldakse koos linnu kehaehitust ja sulestiku värvust

„Mille järgi tunnete ära, et see on tihane/leevike?“ Järgnevad küsimused lindude talvise käitumise ja toitumise kohta

„Kas olete sellel aastal ka neid näinud? Kus?“ „Kuidas saavad linnud talvisel ajal süüa?“ „Kuidas inimesed saavad linde aidata?“ „Millega linde toidetakse?“ „Kellel on kodus lindude söögimaja?“

Tunni lõpuks korratakse veel koos luuletust.

Nädala jooksul vaadeldakse linde ka õuetegevuste ajal ning leevikeste ja tihastega on seotud ka muud tegelused. Kunstitundides voolitakse linde, viljaterakesi lindudele ja maalitakse lindudele värvilisi kõhualuseid. Loetakse E.Raua „Sipsik vaatleb tihaseid“. Nädala lõpuks on lastel selge ka luuletus.

Veelinnud: part

Sirje Sõnajalg

Läbiviimise aeg ja koht: talv, toasEesmärk raamõppekavas: toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta (RÕK, 2.ptk, 9.1)Valdkond: muusika, liikumine, keel ja kõne, käeline tegevusTeema: Pardi tutvustusMeetod: kuulamine, vaatlemine, vestlemine

19

Vahendid: pildid partidest, plastiliin.Töö käik:

1. Lapsed istuvad poolkaares vaibal ja õpetaja laulab laulu: Kõik minu pardikesed ujuvad vees,

ujuvad vees, ujuvad vees- pead on neil väljas ja jalad on neil sees.

Nüüd küsib õpetaja;”kellest ma laulsin?” ja lapsed vastavad.2. Õpetaja võtab välja pildid partidest ja toimub vestlus. Kõikidel veelindudel on katteks

suled, mis ei lähe kunagi märjaks, veelindudel on varvaste vahel lestad, et paremini ujuda. Õpetaja pöörab tähelepanu pardi välimusele. Isapart on suurem ja värviliste sulgedega, emapart on väiksem ja pruuni värvi. Part teeb oma pesa veekogu äärde ja peidab selle kõrkjatesse. Sinna muneb emapart munad ja istub pesal, kuni tulevad pojad.

3. Mäng: lapsed käivad läbisegi käed seljal imiteerides saba ja teevad pardi häält. Eemalt hiilib koer ja püüab parte. Pardid jooksevad tähistatud kohta (vette). Mäng kordub.

4. Peale mängu voolitakse plastiliinist linnupesa.5. Võimalusel võib viia lapsed jalutuskäigule parte vaatlema ja söötma.

Talvised külalised

Kirsika Kaare

Soovitav läbiviimise aeg ja koht: talvel, rühmaruumisEesmärk raamõppekavas: toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel (RÕK, 2.pt, 9.3)Valdkonnad: keel ja kõne, matemaatikaTeema õppekavas: linnud talvelMeetod: vaatlemine ja uurimine; võrdlemine ja arvutamineSisu: leevikese ja rasvatihase võrdlemineTöö käik:

1. Lapsed istuvad vaibal ringis koos õpetajaga. Õpetajal on käes kakas papist muna, kus ühe muna sees on leevike ja teise muna sees on rasvatihane.Õpetaja küsib lastelt, kelle kodu võiks olla muna sees. Lapsed pakuvad erinevaid variante. Lõpuks õpetaja avab munad. Munast tulevad välja linnukesed, õpetaja näitab neid lastele ja lubab õrnalt pai teha.

2. Koos vaadeldakse rasvatihast ja õpetaja küsib rasvatihase kõhu värvust. 3. Seejärel õpetaja tutvustab lastele rasvatihast, tema eluviise ja toitumist.

Õpetaja selgitab lastele, et talvel külmaga tulevad rasvatihased inimeste kodude juurde ja siis pakutakse neile toitu.

4. Seejärel näitab õpetaja lastele leevikest. Koos vaadeldakse kõhu värvi ja tutvustatakse leevikese eluviisi ja toitumisharjumusi.

5. Õpetaja võtab ühte kätte leevikese ja teise kätte rasvatihase ja palub neid võrrelda ( rasvatihane- kollase kõhuga; leevike- punase kõhuga)

Mäng: „ Linnukesed“ Õpetaja palub lastel püsti tõusta ja matkida muusika saatel lindude lendamist, kui Muusika vaikib, siis lapsed mängivad teri nokkivaid linde ( kükitavad ja toksivad sõrmedega põrandat). Mäng lõppeb õpetaja märguande peale.

6. Lõpetuseks kutsub õpetaja lapsi akna juurde ja koos vaadeldakse, kas on näha mõnda tuttavat linnukest söögimajakeses söömas.

20

VARIA

Kommipaberiuss

Aive Stalkov

Soovitatav läbiviimise aeg ja koht: igal aastaajal toasValdkond: keel ja kõne, uurimine, kunst, liikumine.Meetodid: kuulamine, vaatlemine, uurimineSisu: kommipaberite vaatlemine ja uurimine, kommipaberiussi meisterdamineVahendid: karp kommipaberitega, lõbus lastemuusika, kommipaberiussike, traatTöö käik:1.Õpetaja jutustab väikese jutukese.2.Õpetaja esitab jutukese kohta küsimusi.

Mida armastab Mari süüa? Missugused kommid Marile meeldivad? Kas terve koti täie komme võib korraga ära süüa? Mis sa arvad,kas Mari tegi õigesti , et viskas kommipaberid põrandale maha? Kuhu tuleb panna kommipaberid peale kommi söömist, toas/väljas olles?

3.Õpetaja näitab lastele erinevaid kommipabereid (kommipaberid on kogutud karpi). 4. Lapsed valivad karbi seest endale ühe kommipaberi ja vaatavad seda lähemalt.5.Õpetaja näitab kollast kommipaberit, kõik lapsed, kelle on seda värvi kommipaber -tõstavad paberi üles ja lehvitavad (õpetaja nimetab veel einevaid värvusi ja tegevus kordub). 6.Lapsed panevad silmad kinni , krabistavad kommipaberit ja kuulavad , mis häält kommipaber teeb (erinevad paberid krabisevad erinevalt).7.Meisterdavad kommipaberiussikese. Lapsed lükkavad oma kommipaberi õpetaja käes olevast traadist läbi.Järgmised kommipaberid võtavad lapsed karbist, kuhu on kokkukogutud erinevaid kommipabereid.8. Mäng “ Tantsiv kommipaberiussike”“Kommipaberiussike” kutsub lapsi endaga tantsima. Lapseb võtavad ringi. Kui muusika algab, hakkab kommipaberiussike liikuma laste käest kätte. Muusika katkeb.See laps,kelle kätte viimasena kommiussike jäi,peab koos temaga tegema mingit liigutust(tegevust). Teised lapsed vaatavad ja teevad järgi.Laps koos kommiussikesega läheb tagasi omale kohale ja mäng kordub. Õpetaja jutuke .Ühel hommikul jäi Mari koos vanaemaga koju.Ema ja isa olid tööle läinud.Marile meeldis väga süüa komme.Kõige rohkem meeldisid ja maitsesid talle need kommid, mille ümber oli värviline ja krõbisev kommipaberpaber.Marile meeldis mängida oma pruuni karukese.Ta ütles oma karukesele: “Täna me mängime kommipoodi, sina oled müüja ja mina tulen ostan sinu käest komme.”.Ta läks karukese juurde ja ostis terve suure koti täie magusaid komme.Mari alustas kohe kommide söömisega.Üks komm teise järel lupsas Mari suhu .Kommipaberid viskas Mari ,aga oma toa põrandale maha.

21

EHITATUD KESKKONDÕppekäik” Puhtuse hoidmine lasteaia koridorides”

Aino Linnas, Ülla Maide

Koht: Lasteaia koridor ja rühm, igal aastaajal.Eesmärk: Toetada lapse loomulikku huvi lasteaia teiste ruumide vastu. Laps saaks aru puhtuse hoidmisest koridorides.Valdkond: Keel ja kõne, vaatlemine, ja uurimine, õppekäik lasteaia siseruumides.Teema: ümbritsev tehiskeskkond.Ettevalmistus: Eelnev kokkulepe koristajaga, kahe lapsega vanemast rühmast.Meetod: Praktiline tegevus, vaatlus, vestlus, võrdlemine.Töö käik:1.Jalutuskäik mööda lasteaia koridore. Koridoride vaatlus. Osa koridori on pestud, osa pesemata. (puhas – must; märg – kuiv). Selgitada, et märg põrand on libe (kukkumine). Lasta põrand kuivada peale pesemist.2. Katse – õuest tulevad koridori 2 last – üks on pühkinud jalad puhtaks, teine ei ole pühkinud jalgu. Kes jätab mustad jäljed? Miks on vaja koridorides puhtust hoida?Mäng „Must ja valge“ (toimub rühmatoas)Mängijad seisavad kahes 2-3 m kaugusel asuvas viirus nägudega vastastikku. Üks viirg mängijaid on mustad, teine – valged. Mängujuht viskab papist ketast, mille üks külg on must, teine valge. Kumb värv ketta viskamisel peale jääb, selle viiru lapsed hakkavad teisi püüdma. Põgenejad püüavad jõuda kindlaks määratud piirjoone taha. Kumb pool võrdse arvu jooksude puhul rohkem püüda suudab, on võitja.

Tallinna vanalinn

Irma Õunapuu

Soovitatav läbiviimise aeg ja koht: kevadel, suvel õues ja sügisel, talvel toasEesmärk: laps tutvub vanalinna tänavate kaudu mõistetega: pikk- lühike, pikem- lühemValdkonnad: matemaatika, liikumineTeema: ehitatud keskkondMeetod: praktiline tegevusSisu: Toompeale viivad tänavad „Pikk jalg“ ja „Lühike jalg“Vahendid: pildid Toompeast, väikesed papptorud, väikesed kivikesedEelnevad tegevused: Toompeast piltide vaatlemine väikestest papptorudest linnatornide meisterdamine väikeste kivikieste korjamine Töö käik: 1. Õpetaja räägib, et Tallinna vanalinnas asub kõige kõrgema koha peal Toompea. Ta asetab

papptorukesest tornikese kõrgemale kohale. Toompeale saab mööda pikka tänavat, mille nimi on „Pikk jalg“. Toompeale saab ka möda lühemat tänavat, mille nimi on „Lühike jalg“

2. Lapsed laovad õpetaja poolt antud punktist (4-5 kivikest reas) tornini pika tänava.

22

3. Lapsed laovad õpetaja poolt antud punktist (4-5 kivikest reas) tornini lühema tänava.4. Õpetaja võrdleb koos lastega kumb tänav on „Pikk jalg“? kumb tänav on „Lühike jalg“? kumb tänav on pikem? kumb tänav on lühem?

5. Õpetaja räägib, et „Pikk jalg“ ja „Lühike jalg“ on jalakäijate tänavad. Nendel tänavatel ei sõida autod, bussid, trammid ega trollid.

6. Õpetaja kutsub lapsi mängima mängu „pikad jalad – lühikesed jalad“. Mängu käik: lapsed lähevad pikkade sammudega mööda pikka tänavat Toompeale ja tulevad lühikeste sammudega mööda lühikest tänavat Toompealt tagasi.

Rong

Stella Lusmägi, Astrid Uukivi

Soovitatav läbiviimise aeg ja koht: kõik aastaajad, toas ja õuesEesmärgid:

Lapsel areneb tähelepanu; Lapsel areneb rütmitunne luuletuse kaudu; Lapsel areneb loendamisoskus 5-ni;

Valdkonnad: keel ja kõne, matemaatikaTeema: ehitatud keskkondMeetod: praktiline tegevusSisu: loendamine 5-ni Vahendid: täring, rütmipillidTöö käik:

1. Lapsed istuvad ringis. Õpetaja käes on suur täring. Lapsed loevad koos, tehes kätega ringikujulisi liigutusi:

Tšuhha- tšuhha sõidab rongMitu vagunit tal on?Seda ütleb meile koheJaamaülem (lapse nimi) kohe!

2. Õpetaja veeretab lapsele (jaamaülemale) täringu.”Jaamaülem” veeretab täringut, mille peal on numbrid ühest viieni. Lapsed plaksutavad (koputavad või mängivad rütmipilliga) vastava arvu kordi kui täringul veeretades tuleb.

3. Laps valib järgmise „jaamaülema” sama luuletusega: Tšuhha-tšuhha sõidab rong...4. Mäng jätkub, kuni kõik on saanud olla jaamaülemad.5. Mängu lõpetab:

Tšuhha-tšuhha sõidab rongMitu vagunit tal on?Ära usu teiste juttuMine peitu ruttu- ruttu!

Ehitame maja

Naima Mahon, Riina Mänd

Soovitatav läbiviimise aeg ja koht: kõik aastaajad, toasEesmärgid:

23

5

4

332

1

Lapsel areneb jutustamisoskus; Laps teab sõnavara maja osadega; Laps tunneb geomeetrilisi kujundeid ja värvusi;

Valdkonnad: keel ja kõne, matemaatika, liikumineTeema: ehitatud keskkondMeetod: praktiline tegevus, võrdlemine, vaatlemineSisu: geomeetriliste kujundite kaudu maja ladumineVahendid: Põhivärvidega erinevad geomeetrilised kujundid – kolmnurk, ruut, ristkülik kahes suuruses (väljaarvatud kolmnurk). Töö käik: Lapsed asuvad ringselt. Ringi keskele on asetatud geomeetrilised kujundid.I variant

1. Geomeetrilised kujundid on lauale asetatud värvide järgi rühmitatult. Õpetaja korjab endale näiteks punased geomeetrilised kujundid ja võtab pikliku pikema nelinurga, nimetab seda ristkülikuks ja annab selle lapsele. Laps paneb selle aluspaberi alumisse serva. Õpetaja nimetab seda maja alusmüüriks, millele hakatakse maja ehitama.

2. Järgmiseks võtab õpetaja suure punase ruudu, nimetab seda ja annab lapsele. Laps asetab õpetaja juhendamisel ristkülikule – sellest saab maja sein. Õpetaja küsib, et mis peavad olema majal seina sees? Lapsed arvavad et uks ja aknad.

3. Õpetaja võtab nüüd väiksema ristküliku ja laps asetab selle majaseina, nüüd võtab õpetaja väikese ruudu, nimetab seda, et sellest saab aken. Laps paneb selle maja seina.

4. Õpetaja küsib mis veel puudu on? Järgi on ainult üks kujund, milline ta on? See on kolmnurk. Õpetaja palub võtta lapsel kolmnurk ja asetada see majale katuseks.

5. Järgmine laps toimib juba iseseisvalt. Õpetaja juhendab.Näidisküsimused: Mis värvi on sinu maja? Mitmest kujundist ehitasid oma maja? Mitu kolmnurka on sinu majal? Mitu nelinurka on sinu majal? Mitu ruutu on sinu majal? Võrdle nende suurusi Mitu ristkülikut on sinu majal? Nimeta erinevate kujundite asukoht – üleval, all, keskel.

7. Kui kõik värvid on majadeks „ehitatud“, mängitakse koos mängu: „Ehitame maja“. Kätega matkides liigutusi vastavalt tekstile.

II variant Geomeetrilised kujundid on laual segamini. Mängu esmakordsel mängimisel õpetaja

koostab näidiseks ühtevärvi kujundeid kasutades maja. Seejärel saavad lapsed ülesande antud kujundid leida ja nendest maja ehitada. Samal ajal lapsed räägivad ja vastavad õpetaja poolt esitatud küsimustele

1 – alusmüür (ristkülik) 2 – maja sein (ruut)

24

3 – uks (väiksem ristkülik)4 – aken (väiksem ruut)5 – katus (kolmnurk)

Tädi Marilille pood

Annika Tui

Soovitav läbiviimise aeg ja koht: kõik aastaajad, toasEesmärgid:

o Laps oskab sõnu selgelt hääldada;o Laps oskab väljendada oma soove lühikeste lausetega;o Lapsel areneb kuulamisoskus;o Lapsel areneb võrdlemis-, rühmitamis- ja järjestamisoskus;

Valdkonnad: keel ja kõne, matemaatikaTeema: ehitatud keskkondMeetod: Ehitus- ja rollimängSisu: kaubandusega seotud ametid, õpitud materjali kordamine läbi rollimänguVahendid: Suured klotsid, mängutööriistad, kaal, erinevad kaubapakendid, plastmassist puu- ja juurviljad, kassaaparaat ning muud väiksemad tarbeesemed, mänguraha.Töö käik:

1. Tegevus algab ehitusmänguga, kus ehitajateks on lapsed, kes ehitavad suurtest klotsidest poe ning poodi riiulid ja leti, kasutades mängutööriistu neid õpetaja abiga eelnevalt selgelt nimetades. Poodi ehitatakse üks kõrge riiul ja teine madalam ning võrreldakse neid omavahel.

2. Poe valmides vahetuvad rollid ning ehitajatest saavad kauba toojad (võiks kasutada erinevaid peakatteid vms), kes täidavad poe riiulid erinevate kaubapakenditega ning asetavad letile kassaaparaadi. Lapsed nimetavad õpetaja juhendamisel kõiki poodi müügile pandavaid kaupu ka kauba asetamist, kas kõrgemale või madalamale riiulile.

3. Seejärel toimub uus rollide vahetus; üks laps saab müüjaks (selleks võiks esimesel korral olla õpetaja), teised ostjateks. Õpetaja juhendamisel kaalutakse kaupa, toimub mõistete kerge-raske tutvustamine, kauba eest tasumine mängurahaga (raha loendamine kolmeni). Õpetaja juhendamisel tuletatakse meelde viisakusreeglid (nö. võlusõnad-palun, tänan jne.), oma järjekorra ootamine, uute mõistete kasutamine (kõrge-madal, kerge-raske).

4. Rolli vahetamine toimub kindlate ajavahemike järgi (müüja ja ostja roll). Õpetaja jälgib mängu kulgu ning juhendab vajadusel.

Spordirajatised

Sirli Kokla, Maarja Liloson


Laps saab teadmisi staadionist; Laps harjutab ovaali kujutamist; Lapsel areneb sõnavara;

Valdkonnad: keel ja kõne, liikumine, kunst

25

Teema: ehitatud keskkondMeetod: komplekstegevusSisu: staadioni mõiste tutvustamine läbi muinasjutu, käelise tegevuse arendamine läbi joonistamiseVahendid: muinasjutt, tööleht (vt.lisa), värvipliiatsidTöö käik:

1. Lapsed istuvad hommikuringi patjadele ja õpetaja hakkab muinasjuttu rääkima.2. Õpetaja aitab lapsi küsimustega juttu ümberjutustada (pöörates tähelepanu uutele

sõnadele: staadion, start, finiš).3. Lapsed ja õpetaja matkivad koera ja kassi liigutusi tehes “soojendusharjutusi” enne

staadionijooksu.4. Igal lapsel on laua peal paljundatud tööleht staadioni pildiga. Õpetaja tutvustab töölehte. 5. Järgneb “jooksmine” (pliiatsiga jooksuraja läbimine) ning kassi ja koera värvimine.

MUINASJUTT KASSIST, KOERAST JA STAADIONISTÜhel väikesl tänaval elasid kass ja koer, kes kogu aeg tülitsesid. Kord ütles koer, et tema on kiirem, siis jälle kass, et tema on osavam jahimees. Vaidlusteemasid neil juba jätkus! Aga sellel tänaval elas veel teisigi loomi, kes kõik olid tüdinenud kassi ja koera omavahelisest kemplemisest.Ühel hommikul sekkus nende vaidlusesse puu otsas istunud vares. Vares oli vana ja tark ning tahtis koera ja kassi tülid lõpetada. “Miks te vaidlete?” küsis vares “tehke parem jõuproov ja kohe ongi selge, kumb teist parem on.”“Mis jõuproov?” küsis koer.“Siin lähedal on üks staadion. Seal oleks hea proovida, kumb teist kiirem jooksja on,” selgitas vares.Kass ja koer olid ettepanekuga nõus. Kõndisid ja kõndisid, kuni lõpuks jõudsidki staadioni juurde. Staadion oli suur ovaalse kujuga plats, millel oli mitu valget joont.“Mis jooned need on?” küsis kass.Tark vares teadis vastust:” Nende joontega on tähistatud jooksurajad. Nii teab iga jooksja, millisel rajal jooksma peab. Nüüd on meil veel vaja leida stardijoon ja võistlus võib alata.”“See ongi stardijoon!” hüüdis koer rõõmsalt.“Ei, ei, see on hoopis finišijoon. See joon näitab jooksu lõppu.” õpetas vares.Üsna ruttu leidsid kass ja koer ka stardijoone üles ning seisid selle taha. Vares oli kohtunikuks ja lausus: “ Tähelepanu, valmis olla.........START!”Kass ja koer jooksid väga kiiresti ja uskuge või mitte, kuid finišijoone ületasid nad täpselt ühel ajal. Varesel ei jäänud muud üle, kui öelda, et mõlemad on tublid jooksjad. Aga siiamaani arvab kass, et on koerast kiirem ja parem ning koer, et tema on kassist parem.

Mängukaru liikluskeerises

Maie Peegel


Laps õpib liiklema linnas; Laps tutvub ohtudega liikluses; Laps tutvub liiklusohutuse vajalikkusega;

Valdkonnad: keel ja kõne, liikumine,Teema: ehitatud keskkondMeetod: vaatlemine, uurimine, vestlus, praktiline tegevus

26

Sisu: liiklusohutus, liiklemine tänaval jalgsiVahendid: liiklusvestid, liiklusvestiga mängukaruTöö käik: I osa. Tegevus toas.

1. Õpetaja näitab lastele mängukaru, kes on toas sageli vaadelnud ja mõnikord osagi võtnud laste liiklusmängudest, kuid kes nüüd on hakanud igatsema näha päris linna ja päris liiklust. Aga karukesel on mure, sest ta arvab, et ta ei saa üksi sellega hakkama ja palub lapsi appi.

2. Õpetaja näitab lastele liiklusveste ja julgustab lapsi avaldama arvamust liiklusvestide vajalikkusest. Lapsed arutlevad liiklusvesti värvikirevuse üle ja kellel nad veel on sarnaseid kirevaid veste näinud (teetöölised, trammi- ja trollijuhid, jne., kõik kes tänaval tööd teevad). Õpetaja aitab lapsi vajadusel ja juhib tähelepanu vestidel olevatele helkuritele. Nii ollakse nähtav valges kui ka pimedas. Õpetaja paneb väikese vesti karukesele selga ja palub olla mõmmil väga tähelepanelik, sest meie väikesed abilisedki ei ole veel väga kogenud liiklejad.

II osa. Tegevus õues.1. Lapsed näitavad lasteaia ukse ees karukesele, kuidas nad leiavad kiiresti sõbra ja

asuvad üksteise järele ritta. Õpetaja annab karukese rivi lõpus oleva rümatädi kätte, sest sealt näeb karuke kõiki lapsi ja õpib neid jälgides.

2. Õpetaja palub lastel peatuda värava juures ja uurib laste käest, mis võib karukesega juhtuda, kui ta peaks siit suure jooksuga välja tormama. Seejärel näitavad lapsed, kuidas tuleb väravast väljuda ning õpetaja kiidab neid. Õpetaja teatab, et värava taga algab suur liiklus ja ettevaatlik tuleb olla nii suurtel kui ka väikestel inimestel.

3. Lapsed jõuavad teelõiguni, kus puudub jalgrada. Mõmmik arvab, et kuna jalgrada pole, võiks käia keset teed. Lapsed annavad sellele väitele omapoolse hinnangu ning õpetaja jällegi kiidab lapsi. Õpetaja aga hoiatab lapsi ka selle eest, et väikesed lapsed ei käi suurel tänaval kunagi üksi, vaid alati täiskasvanud inimesega. Ilma jalgrajata teel tuleb käia vasakul pool, sest siis on vastutulev auto hästi näha.

4. Lapsed jõuavad raudteeni ja seisatavad selle ees. Karuke teeb ettepaneku joosta ruttu üle raudteede. Lapsed hindavad karukese ettepanekut. Õpetaja aga viitab raudteede vahel olevale laiemale alale, kus saab vahepeal peatuda ja kuulata ning vaadata, et ohutult ületada kolm raudteed. Õpetaja palub lastel kuulatada ja vaadata, ega rongi ei paista. Kui leitakse, et on ohutu minna, siis ületatakse üks raudteedest ja jäädakse laiemale alale ootama, et ületada ülejäänud kaks raudteed. Õpetaja julgustab ja kiidab lapsi tubli ületuse eest.

5. Lapsed on jõudnud õpetajaga alale, kus on jalgtee ja mõmmik palub rivi etteotsa tulla. Õpetaja aga laidab mõtte maha, sest lapsed on ka rivis oma esialgsetel kohtadel ning asjatu siblimine ei sobi tänavale ja see võib tuua kaasa uusi ohte.

6. Jõutakse valgusfoorini, ning lapsed õpetavad mõmmikule fooritulede tähendust. Kui lapsed peaksid eksima, siis õpetaja parandab lapsi. Üheskoos kuulatakse valgusfoori häält ja vaadeldakse, millise heliga inimesed teed ületavad (pikk katkendlik heli – ei tohi minna üle, lükike katkendlik heli – tohib üle minna). Õpetaja teatab lastele, et antud heli läheb tarvis inimestele, kes ei näe hästi foori tulesid, kuid kes kuulevad ja oskavad helide abil teed ületada.

7. Õpetaja palub lastel vaadata, kas inimesed ületavad teed õigesti. Lapsed jälgivad teed ületavaid inimesi ning kui keegi eksib, siis lapsed ja õpetaja annavad sellele omapoolse hinnangu.

Karuke aga teatab lastele seejärel et on hakanud pisut väsima ja pealegi on autode mürin ja toss ajanud ta köhima. Karuke soovib nüüd koju minna. Õpetaja teatab seejärel, et kõigil on aeg koju hakata minema, sest suure liiklusega maantee äär ei ole parim koht pikaks jalutuskäiguks ja autodest tulev toss võib tõepoolest mõne inimese köhima ajada, sest see on väga mürgine. Karuke arvab, et sellepärast ongi rohkem vaja liikuda jala ja vähem autodega sõita. Õpetaja

27

kiidab karukest aruka mõtte eest ja lubab nüüd karukese rivi ette. Tagasiteel peatuvad lapsed veelkord tähtsamate lõikude juures ja karuke kordab laste poolt õpitut (karuke võib sekka pakkuda naljakaid väiteid).

LOODUSKibuvits aastaringselt

Riina Aruksaar, Merike Aleksejev

Aeg ja koht: aastaringselt õpperajalEesmärk raamõppekavas: toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel; (RÕK.2.pt.9.3)Eesmärk:laps oskab märgata taime erinevusi igal aastaajal.Valdkond:keel ja kõne, uurimine, kunst, liikumine.Teema õppekavas:taime arenemine.Meetodid:vaatlemine, uurimine, kuulamineSisu:kibuvitsataime vaatlemine erinevatel aastaaegadel, mudeli joonistamineVahendid:asfaldikriididTöö käik:1.Lapsed jõuavad koos õpetajaga õpperajal kasvava kibuvitsa juurde.Mõistatus:

Mõista, mõistamis see on?Rohelises okkalises süles,suvel roosa õieke,sügisel punane marjake.

2.Õpetaja räägib lastele kibuvitsataime osadest (õis, okas, leht, mari), samuti kibuvitsast kui vitamiinirikkast ravimtaimest. Siis suvel nuusutatakse kibuvitsataimi ja lapsed katusuvad ettevaatlikult teravaid okkad. Sügisel korjatakse koos marju, maitstakse neid ja hiljem keedetakse kibuvitsateed.3.Õpetaja jagab lastetele värvilised asfaldikriidid ja lapsed joonistavad asfaldile kibuvitsaoksa mudeli(õis, leht, okkad).Mäng: “Kibuvits ja lepatriinu“ - Õpetaja valib liisusalmiga 3-4 lepatriinut.

Liisusalm:Üks väike lepatriinulendas üle kibuvitsa,kibuvits oli okkaline.Sina oled lepatriinu.

Teised lapsed moodustavad ringi ja hoiavad kätest kinni. “Lepatriinud“ on ringi keskel, ringis olevad lapsed liiguvad päripäeva. Õpetaja hõikab:

„Lepatriinu lenda, üle metsa rända.Hoogu veidi võta,kaugele siis tõtta. Vurr!“

Ringis olevad lapsed kükitavad ja paned nö ringi kinni. Lepatriinud püüavad okkaliste kibuvitsaokste vahelt ringist välja pääseda. Kui lepatriinud on väljas valitakse liisusalmiga uued lepatriinud, mäng jätkub.

28

Seenelkäik

Kaja Eskel

Soovitatav aeg ja koht: sügis, õues või rühmasEesmärgid: toetada last ümbritsevad maailma mõistmisel, anda teadmisi seente kohta (söögiseened, mürgised seened)Valdkond: keel ja kõne, kunst, liikumine, muusikaMeetod: praktiline tegevus, vaatlemine, uurimine, kuulamine, mängSisu: mängulise tegevuse kaudu seente tutvustamine lastele.Vahendid: seenekorv, sammal, seenemulaasid (valmistada saab edukalt soolataignast + värvida guaššvärvidega), võimalusel värskelt korjatud seened,paberist väljalõigatud seened (puravikud, kukeseened, riisikad, pilvikud, punased kärbseseened), magnetofon, värviline paber, liimipulgad.Töö käik:

1. osaÕpetaja kutsub lapsed endaga kaasa „seenemetsa“ (vaibale või õuemurule on laotatud paberist seened) Õpetaja loeb jalutades luuletuse „METSARAJAL“ (A.Rammo)

„On vast kena jalutada Mööda vaikset metsaradaMemmega, Emmega.Panen korvi puravikuPõlletasku Seene-MikuMagamaAga tema vist ei tahaKargab kohe taskust mahaPlagamaVudib kõbusalt Ja siis lõbusaltKeset sinikate sinaNäitab sulle pikka nina.

Õpetaja ja lapsed istuvad maha. Õpetaja võtab oma seenekorvist sambla seest erinevaid seeni ja näitab lastele, tutvustab neid ja nende ehitust (jalg, kübar, eoslehed)

PURAVIK.Metsatee nii pikk-Ennäe, puravik!Puravik, paluseenKaabu paistab sambla seest. (A.Prokofjev)

Lapsed vaatlevad seent. Õpetaja juhib tähelepanu puraviku kübara kujule ja selle all olevale „vatile“. Puravikke on metsas mitut värvi. Puravikud on väga head söögiseened ja neid võib koju jõudes kohe pannil või sees praadida.

KUKESEENVaatad esimesel pilgul –Maa kui sitsiriie vilgubKuigi varred on neil peened

29

Maitsevad meil kukeseened. (J.Aleksejev)

Õpetaja näitab kukeseeni, väikesi ja juba suuremaid, nede erinevat kuju. Kukeseened armastavad sambla sees kasvada, väikeseid seeni on raske märgata. Kukeseened on maitsvad ja neid võib kohe kojujõudes pannil praadida.

KASERIISIKASKuivand lehtede alt väljubKaseriisikaid nii palju Müts neil roosas ebemesMütsi peal ring ringi sees (J.Aleksejev)

Õpetaja näitab ja räägib kaseriisikatest. Toiduks head seened, enne praadimist tuleb läbi keeta ehk kupatada.

MÄNNIRIISIKAS

Õpetaja tutvustab männiriisikaid. Kui seene murrad, näed valget piima murdekohal. See on hästi kibe. Männiriisikaid tuleb enne toiduks kasutamist „kupatada“

PILVIKUDPiki metsateedNäed sa palju neidKõigil jalad valgedMitut värvi palgedKohe peatu!Ilma veata on need pilbikud (J.Aleksejev)

Õpetaja tutvustab pilvikuid. Räägib, kuidas pilvikuid korjata ja toiduks kasutada.

KÄRBSESEEN Väikemees käis metsateelNägi punast kärbseseent„Ilus seen, kuid paha kateadis, seent ei taha ta“„Õigus, las jääb kasvama!“Pidi laas siis vastama.

Õpetaja tutvustab lastele punast kärbseseent ja räägib, miks teda metsast korjata ei tohi, samuti mitte maitsta. On veel teisi mürgiseid kärbseseeni; valge-,pruun- ja roheline. Kõige mürgisem on valge kärbseseen. Kärbseseene kübaral on valged helbed!

2. osaVariant 1.Õpetaja kutsub nüüd ka lapsed seeni korjama. CD-lt lastelaul nt. „Mehikene metsas“, „Seenelaul“ või „ Puravikulaul“ Entel- Tenteli lauluplaadilt. Lapsed liiguvad „metsas“ ja korjavad söögiseeni, kuni muusikapala kestab. Nüüd panevad lapsed oma seened „pannile“ Teised kontrollivad – kui pannile satub mürgine seen, siis ütlevad nt. AI AI AI.

30

Variant 2.Lapsed korjavad seeni, kuni muusika kestab. Istuvad oma töölaudade taha ja kleepetööna paigutavad söögiseened korvi, kärbseseened kleebivad nad korvi kõrvale sambla sisse. Korvi võivad lapsed paberile kas joonistada või kleepida õppetaja poolt väljalõigatud korvi.Lõpetuseks mängitakse „Seenekorvi“ 3 last on kätest kinni – ülestõstetud käed – moodustavad seenekorvi. Teised lapsed on seened. Lapsed poevad korvist läbi kuni muusika kestab (võib ka näiteks õpetaja tamburiniga või mingi kõristiga mängu juhtida). Heli ägenedes püüab korv seeni, kes lastest jäi korvi kinni, ühinevad korviks jne.

NB! Antud teema võib jaotada ka kaheks tegevuseks, kui õpetajale tundub, et tund läheb liiga pikaks või lapsed ei suuda nii palju uut omandada.

Metsamarjad- vaarikas, metsmaasikas, mustikas

Ingrit Roots, Kristi Vinter

Soovitatav läbiviimise aeg ja koht: sügisEesmärk raamõppekavas: toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel RÕK, 2.pt, 9.3).Eesmärgid: Laps:

- tunneb põhivärve;- oskab loendada 2-3 eset;- tunneb välimuse järgi vaarikat, metsmaasikat, mustikat;- oskab järgida trükkimisel kontuuri.

Valdkonnad: keel ja kõne, matemaatika, liikumineTeema õppekavas: marjad metsas – vaarikas, metsmaasikas, mustikas.Meetod: kõnelemine, vaatlemine, uurimine, liikumine, praktiline tegevusSisu: vaarika, metsmaasika ja mustika tundmaõppimineVahendid: punased, kollased ja sinised paberkuulikesed, pildid marjadest.Töö käik:

1. Näpumäng “Maasikametsas” Õpetaja loeb lastele E. Esopi luuletuse Maasikametsas” ja näitab sinna juurde liigutusi.MAASIKAMETSASMets sahises rõõmsana:“Tere!” ja “Tere!”Nii algasid hommikud maasikaperes.Vihm silmad neil pesija päike neid silus ning imetlespunaste marjade ilu.Käis metsa all jänkuja vahetevahelmaasikaid maitseda tekkis tal tahe.Ka Karu-Ott maasikaid maitsemas käis,siin teisedki asukad kõhud said täis.Vaid sipelga meel oli nukker ja pahur:“Miks mulle need maasikad suhu ei mahu?”

- hõõru kahte peopesa vastamisi- nooguta peaga ühele sõbrale ja teisele sõbrale- ringuta mõnusasti- tee kätega silmapesu liigutusi- tee endale pai

- tõuse püsti- hüppa jänku moodi

- pane käed põlvedele ja kõnni karu moodi- istu tagasi vaibale- tee kätega silmade juures nagu nutaksid- laiuta käsi

2. Vestlus lastega. Küsimused:

- Mis sa arvad, miks maasikas sipelgale suhu ei mahu?

31

- Kas teist on keegi metsas marjul käinud?- Milliseid metsas kasvavaid marju sa peale maasikate veel tead?- Millised marjad sulle kõige rohkem maitsevad?Õpetaja näitab lastele metsmaasika, vaarika ja mustika pilti (võimalusel päris marju) ning juhib tähelepanu nende värvile ja kujule. Õpetaja palub sõrmedega näidata, kui suured võiksid need marjad olla (juhul kui pole päris marja).

3. Õppemäng “Korja marju” Lapsed istuvad ringis vaibal. Õpetajal on käes kauss siniste, punaste ja kollaste paberkuulidega. Lastega koos korratakse põhivärvuste nimetused ja proovitakse leida igale värvile oma marja nimetus. Kollase puhul võib lastele näidata rabamuraka pilti ja öelda, et ka kollane metsamari on olemas. Rabamurakast pikemalt ei räägita. 1. Õpetaja valab paberkuulid vaibale ja palub lastel koguda erinevat värvi marjad ühte hunnikusse. Seejärel nimetatakse värvused ja marjade nimetused. 2. Õpetaja valab marjad vaibale ja palub igal lapsel võtta 2 või 3 marja. Kui lapsed on marjad korjanud, ütleb iga laps mis värvi marjad ta korjas ning mis marjad need võiksid olla. Jälgitakse ka seda, kas iga laps võttis õige arvu marju. Kui laps võttis marju rohkem või vähem, loendatakse marjad koos üle.

4. Tegevusele võib järgneda kunstitegevus. Näiteks vaarika (või mustikate) kujutamine korgitrükis. Selleks on õpetajal paberile eelnevalt joonistatud vaarika kontuur (piisavalt suur) ja lauale valmis pandud alus punase värviga. Lapse ülesandeks on vajutada kork esmalt värvi sisse ja seejärel kontuuri sisse paberil. Mummud tuleks proovida vajutada üksteise kõrvale.

POHL SINIKAS

32

PÕLDMARI METSMAASIKAS

MURAKAS MUSTIKAS

JÕHVIKAS METSVAARIKAS

Kivid meie ümber

Marge Lessing ja Stella Hinrikus

33

Aeg ja koht: kevadel, õuesTegevuse eesmärk:

Laps tunneb põhivärvusi Laps oskab nimetada kivile iseloomulikke tunnuseid: suur, väike, sile, krobeline, raske,

kergeValdkond: Keel ja kõne, matemaatikaMeetod: Mäng ja praktiline tegevusSisu: Kivide vaatlus, värvuste õppimineVahendid: Markerid, ruudustik, linnumask, luupTegevuse käik:1. Õpetaja esitab lastele mõistatus- ülesande:

Mõista- mõista, mis see on: Ta on kõva. Masin ei jõua teda purustada. Ta võib olla suur või väike. Teda kasutatakse maja ehitamisel.Laps lahendab mõistatuse ja saab ülesandeks korjata üks kivi.

2. Kivide vaatlus. Laps kasutab luupi. Laps kirjeldab vaatlustulemusi:a. värvusb. suurusc. kuju ( sarnasus millega või kellega)d. raskus

3. Kivide värvimine. Õpetaja annab lastele erinevat värvi markerid.4. Liikumismäng

Lapsed moodustavad ringi. Üks laps läheb ringi keskele linnuks. Igal lapsel on värvitud kivi. Lapsed loevad luuletuse:Kivi, kivi, kivikesedpäike nende põski peseb.Vaata tillukene lindkutsub kivi peale sind.Lind ütleb ühe värvuse. Laps kellel on vastavat värvi kivi, tuleb ringi keskele uueks linnuks ning mäng kordub.

Mäng: Värviline mosaiikÕpetaja asetab murule erinevatest värvidest koosneva ruudustiku. Iga laps leiab oma kivile vastava värvusega ruudu. Laps asetab oma kivikese ruudustikku ning nimetab eseme, mis on sama värvi. ( näiteks kollane- päike, roosa- põrsas, valge- lumi, sinine- taevas, roheline- konn, must- autoratas, pruun- karu, jne.)

Mäng kividega

Tiina Kull

Aeg ja koht: kõik aastaajad, toas laua ääres.Valdkond: võrdlemine ja arvutamine, vaatlemine ja uurimine.Meetod: vaatlemine ja võrdlemine, praktiline tegevus.Sisu: eseme asukoha määramine pildil.Eesmärk:

3-4.a.laps oskab võrrelda mõisteid: suurem-väiksem 5-6.a.laps oskab tasapinnal orienteeruda; tunneb mõisteid üleval- all, paremal - vasakul.

Vahendid: suurem teemapilt, "kodus," "tänaval," "talus," vm.kivid-suurem ja väiksem; Mängu käik:

34

3-4.a.laps vaatleb suurt teemapilti. Õpetaja asetab kivid pildile ja küsib: "Kus on suurem kivi?", "Kus on väiksem kivi?" Laps kirjeldab kivide asukohta. Nimetab esemeid, mille kõrval asub suurem kivi, mille kõrval asub väiksem kivi.5-6.a.laps asetab kivid teemapildile vastavalt juhendamisele. Õpetaja jutustab juttu, mille sisse on põimitud käsklused. Kivi tuleb paigutada teemapildil vastavalt saadud juhendusele, kas kuuldud objektist paremale, vasakule, üles-või allapoole.6-7.a.lapsed võivad mängida sama mängu paarides. Kes juhendab - see kontrollib mängu õigsust, pärast vahetatakse osad.

Tutvumine kuusega

Maidle Treulich, Viive Essa

Soovitatav läbiviimise koht: mets või parkEesmärk raamõppekavas: toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ning saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonnanähtuste kohtaValdkond: keel ja kõne, matemaatika, mängTeema õppekavas: puudMeetod: kuulamine ja kõnelemine, vaatamine ja uurimine, praktiline tegevus, mängSisu: kuusepuu vaatlus, praktiline tegevus käbidega, mäng, teema sidumine kirjandusliku loomingugaVahendid: pilt kuusest, kontuurjoonistus kuusest, mänguämber, lavastusmänguvahendid (pruun lind, pajupuu, tammepuu, kadakas, kuusk)

Töö käik:I osa. Tegevus rühmas:1. Õpetaja näitab lastele kuusepuu pilti, samuti ka käbipilti.2. Koos vaadeldakse kuuse kuju ja värvust. Selgitatakse, kus asub tüvi, kus latv ning oksad, kus käbid.3. Õpetaja annab igale lapsele kuuse kontuurpildi. Laps värvib selle õigete värvidega.4. Õpetaja ütleb lastele, et täna läheme seda puud metsast otsima ja lähemalt vaatama.5. Seejärel lapsed riietuvad, võetakse kaasa mänguämber ja suundutakse koos õpetajaga metsa.

II osa. Tegevus metsas:1. Kuusepuu otsimine ja leidmine.2. Lapsed on ringis ümber kuusepuu ja vaatlevad seda (tüvi, oksad, okkad, käbid, latv). Koos arutatakse läbi, kus asuvad kuuse erinevad osad ja mis värvi nad on.3. Õpetaja annab lastele mõned ülesanded:

Katsu puu koort. Mida sa tunned? Nuusuta koort. Mida tunned? Vaata kuuse oksi. Mida sa näed okste küljes? (okkad) Katsu okkaid. Mida tunned? Astu puust kaugemale ja vaata ülesse kuusepuu latva. Kas latv on kõrgel või madalal? (kõrgel) Kas need oksad, mida me katsusime, on kõrgel või madalal? (madalal) Pane silmad kinni ja kuula metsa häält. Mida kuulsid? Seejärel palub õpetaja lastel puu alt käbisid korjata. Lapsed korjavad ja vaatlevad neid, loendavad ja panevad siis ämbrisse. Järgneb mäng “Leia õige puu”

35

Lapsed jooksevad vabalt läbisegi ringi. Õpetaja märguande peale peavad nad leidma teiste puude hulgast kuusepuu ning jooksma selle puu juurde. Mängu korratakse, kuni huvi on.

III osa. Tegevus rühmas:Ulla Laxeni muinasjutu “Lugu pruunist linnust” lavastamine.

Lugu pruunist linnustOli kord üks pruun lind, kes oli murdnud ühe tiiva ja seepärast ei saanud ta teiste rändlindudega kaasa lennata. Kus ta küll talve ja külma saabudes elama hakkab?Ta vaatas enda ümber ning märkas kasepuud, mis seisis seal oma lainetavate ja kummardavate okstega. Ta hüppas kaseni ning küsis: ”Armas proua Kask, kas ma võin sinu juurde talve ja külma saabudes elama tulla?” Kask aga kostis: “Ei, ei, mine minu juurest ära. Ma olen nii väsinud.”Siis hüppas väike pruun lind paju juurde, mis kasvas oja kõrval ning peaaegu kastis oma oksad vette. “Kas ma võin sinu juurde talve ja külma saabudes elama tulla?” Paju vastas: “Ei, ei. Mul on endalgi piisavalt muresid.”Seejärel nägi ta suurt tugevat tamme ning hüppas selle juurde. “Armas onu Tamm, kas ma võin sinu juurde talve ja külma saabudes elama tulla?” Aga tamm vastas: “Ei, ei, sa ei või seda teha. Mu jalad-juured teevad mulle kohutavat valu.”Nüüd läks väikese pruuni linnu meel väga kurvaks. Äkki kuulis ta üht sõbralikku häält hüüdmas: “Väike pruun lind, tule minu juurde. Ma kaitsen sind.” See oli suur kuusk, kes seal oma suurte okstega kasvas ning väike pruun lind hüppas kuuse oksi mööda üles, kus ta kenasti kaitstud oli. Äkitselt kuulis ta häält ütlemas: “”Väike pruun lind, tule minu juurde, mul on sulle marju.” See oli väike kadakapõõsas, millel kasvas nii rohelisi kui siniseid marju. Väike pruun lind hüppas sinna ja korjas nii palju marju kui jaksas. Seejärel ütles ta kadakapõõsale: “Tänu sulle, lahke põõsas, toidu eest, nüüd magan kuuseokste all magusat und.”Mõne päeva pärast tuli vilisev põhjatuul, mis raputas esmalt kaselt kõik lehed ning siis jõudis kätte ka paju kord. Kui tuul oli pajult kõik lehed maha raputanud, oli terve oja puulehtedega kaetud. Tamm aga hoidis oma lehtedest nii kõvasti kinni kui võimalik. Lõpuks õnnestus põhjatuulel maha puhuda ka kõik tammelehed. Siis oli väikesel pruunil linnul hea meel, et ta oli saanud kuuse juurde peavarju, sest kuusel olid kõik okkad alles. Kui talv lõpuks läbi sai ja kevad taas saabus, oli tiib terveks saanud ja väike pruun lind võis taas lennata ning teiste rändlindudega kohtuda, kui need lõunamaalt tagasi tulid.

(Ulla Laxen “Laul, mis leidis sõnad” – lk 65)

36

37

Võlu- õlekõrred (nõiduslikud õlekõrred?)

I. Tvardovskaja

Läbiviimise aeg ja koht: toas (alarühmades)Eesmärk raamõppekavas: toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel (Alushariduse raamõppekava, 2. ptk, punkt 9.3)Valdkonnad: keel ja kõne, kunstTeema: õhkMeetod: praktiline tegevus (katse, mäng) Vahendid: pesukauss veega, paberist linnukesed, laiad õlekõrred (laste arvust kaks korda rohkem), linnu joonise toorikud, mis laste poolt varasemates tundides värvitud (laste arvuga võrdne hulk); värvilised sulekesed; mänguasi-linnuke; guaššvärvid (punane, kollane, roheline).Töö käik:

1. Lapsed seisavad ümber laua, millel on pesukauss veega, kus ujuvad paberist linnukesed. Pedagoog hoiab peopesal linnukest – mänguasja – ja teeb lastele ettepaneku mängida õhu ja linnukestega. Alguses puhuvad lapsed peopesale torruaetud huultega, seejärel aga läbi õlekõrre, pedagoog juhib laste tähelepanu nende tunnetele/aistingutele (külm, soe, tuuleke, kõdi – need on laste oletatavad vastused).

2. Mäng „Kelle linnuke on kiirem?“ – lapsed puhuvad läbi õlekõrre pesukausis ujuvate linnukeste peale, pedagoog seletab, miks linnud liiguvad.

3. Kehalise kasvatuse minut „Linnuke“.Pedagoog asetab mängu-linnukesega iga lapse peopesale sulekese ja teeb neile ettepaneku selle sulekesega mängida, lausudes seejuures järgmisi sõnu:

„Mu pihku istus linnuke, istu siin siis natuke,sa ära lenda ära!(puhhh…! lapsed puhuvad sulekese peale)Oi-oi! Ta lendas ära!“

Lapsed mängivad sulekestega.Võib mängida ka sulekest peopesal pillutades ja selle peale puhudes.

4. Kujutav (näitlik) tegevus.Pedagoog juhatab lapsed laua juurde, kuhu juba eelnevalt on pandud lehed-toorikud linnu kujutisega (ilma sabata), ja teeb ettepaneku, et lapsed meisterdaksid võlu-õlekõrre abil linnukesele saba. Ta toonitab, et kõik sabakesed tulevad erinevad ja väga ilusad. Seejärel, et näidata lastele, kuidas seda teha, tilgutab ta paberilehele mõned tilgad värvi ja õlekõrre abil puhub need tilgad laiali. Siis tilgutab pedagoog iga lapse paberilehele mõned tilgad erinevat värvi ja lapsed puhuvad need tilgad laiali.

Linnukese joonis, millele kantakse õlekõrre abil laialipuhutav värv.

38

LOOMADOrav- käbikuningas

Ilona Kokk, Marje Saar, Urve Saar

Soovitav läbiviimise aeg ja koht: kõik aastaajad, rühmaruumis ja õuealalEesmärk raamõppekavas: toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel (RÕK, 2.pt, 9.3)Valdkonnad: keel ja kõne, liikumineTeema õppekavas: kodukoha loodus; metsloomadMeetod: kõnelemine, kuulamine, vaatlemine, praktiline tegevus, liikumineSisu: tutvumine oravagaVahendid: mänguloomad Töö käik:

1. Õpetaja loeb lastele luuletuse. Näks, näks, näks, näks õhtu läbi,näksin kuuse otsas käbi.Hipsti - hopsti, hipsti - hopsti,hüppan mööda puude oksi. (E. Esop)

2. Lapsed mõistatavad, kellest see luuletus rääkis.3. Ühiselt vaadeldakse mänguorava välimust, räägitakse tema elukohast ja toitumisest.4. Liikumismäng „Loomade otsimine“.

Õpetaja peidab mänguloomad (orav, karu, jänes, hunt, siil, rebane). Ta selgitab lastele, kus asub otsinguala (vajadusel piirata ala nööriga). Lapsed asuvad peidetud mänguloomi otsima. Kes leiab looma, toob selle õpetaja käes olevasse korvi. Kui kõik mänguloomad on leitud, otsivad lapsed mõnusa koha istumiseks ja vaatavad koos õpetajaga, millised loomad nad leidsid.

ÕHKTutvumine õhuga

Svetlana Kurjumova

Läbiviimise koht ja aeg: kevadel, suvel lasteaia maa-alal ja rühmas

Eesmärk raamõppekavas: toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta (Alushariduse raamõppekava, 2. peatükk, punkt 9.1)

Valdkonnad: keel ja kõne, liikumine

Teema: tutvumine õhuga

Meetod: praktiline tegevus, vaatlus, katsed

Sisu: tutvumine õhu omadustega

39

Vahendid: polüetüleenpakend (kilekott), väikesed mänguasjad, suur rätik sünteetilisest siidist, laste arvule vastav hulk klaase veega, kokteilikõrred, ventilaator, langevari

Töö käik:Luuletus – mõistatus:

Tungib sisse nina kauduja meist väljub nina kaudu…Näha teda me ei saa,kuid elu pole temata.

Kui lapsed ei oska mõistatust ära arvata, siis ütleb õpetaja ise vastuse.

Küsimused lastele:1. Mis on õhk?2. Kas õhku on võimalik näha? Kes on näinud õhku?3. Tahate leida õhku?

Vaadeldakse läbipaistvat pakendit, mille sees on pisikesed mänguasjad. Küsimus lastele:Mida te näete kilekoti sees?Lapsed võtavad kotist välja mänguasjad..Kas midagi jäi koti sisse?Õpetaja hakkab kotti kokku keerama, alustades avatud kotisuudmest. Vaatleb koos lastega, miks kott ei lase ennast lõpuni kokku kerida. Mis jäi koti sisse?Õpetaja seletab lastele, et koti sisse jäi õhk.Teeb lastele ettepaneku vaadata, kas on näha, et kotis on õhk. Miks ei ole näha?

Õpetaja teeb vahekokkuvõtte: õhul ei ole värvi, ta on värvitu, seepärast ei saagi teda näha, vaid võib ainult tunda (tunnetada). Õpetaja teeb lastele ettepaneku lehvitada paberilehte. Mida te tunnete?Me tunneme tuult (tuulepuhangut), kui õhk liikuma hakkab.

Õpetaja teeb ettepaneku õhk „kinni püüda“. Lapsed võtavad kinni rätiku otstest, korraga tõstavad rätiku üles ja lasevad kiiresti alla tagasi.Miks muutub rätiku pind ebatasaseks, keskelt kumeraks?

Õpetaja teeb ettepaneku vaadata, kas laste sees on õhku.Lapsed puhuvad läbi kokteilikõrre klaasis olevasse vette.Mis juhtub?Kust tekivad mullikesed?Puhume peopesale.Mida te tunnete?Õpetaja teeb kokkuvõtte.

Mäng ventilaatoriga: anda lastele võimalus tunda (tunnetada), et õhk võib olla külm, soe, kuum. Kõik inimesed hingavad õhku, tähendab, inimese sees on õhk. Igal pool meie ümber on õhk, kuid me ei näe seda, sest õhk on läbipaistev. Õhku me võime tunda (tunnetada), aga ei saa teda kätte võtta; õhk võib olla mitmesugune: soe, külm, kuum.

Lõpetuseks mängitakse mängu „langevarjuga“.

40

VESIÕues mäena , toas veena

Liina Meresmaa

Läbiviimiskoht ja aeg: talv, õues ja toasValdkond: keel ja kõneTeema: lume omadused, võrdlus joogiveegaMeetod: vaatlus, mängSisu: lume sulatamineVahendid: kauss, kaks klaasi, pallidTöö käik:

1. Lükatakse lund hunnikusse, tehakse mägi (palju lund koos). Mõistatus: ÕUES MÄENA, TOAS VEENA.

2. Viime kausitäie lund tuppa kaasa. Lume omadused: pehme, külm, valge, puhas. 3. Lume sulamine toas. Lapsed katsuvad, lumi on külm, aga sulab veeks. Mõistatus: ÕUES

MÄENA, TOAS VEENA. 4. Valame sulanud vee klaasi. Kas vesi on puhas? (ei). Tegelikult on mustus lume sees

peidus. Kas seda vett tohib juua? (ei) Siis ei tohi õues lund ka süüa, sest mustus on ju lume sees peidus. Kordame mõistatust ÕUES MÄENA, TOAS VEENA.

5. Valame joogikannust vett klaasi. Võrdleme, kummas klaasis on vesi puhtam Mäng “Täpsusvisked pallidega” (sulalumega õues).

Merelainete laul Lilian Kitsing

Soovitatav läbiviimise koht: kõik aastaajad, toas Eesmärk raamõppekavas: toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta(RÕK, 2.pt; 9.1) Valdkonnad: muusika, liikumine, kunst Meetod: laulmine, kuulamine, matkimine, joonistamine Sisu: looduslik helikeskkond Vahendid: helisalvestis merehäältega, suur paberileht, kriidid Töö käik: Eelnevalt on lastega kuulatud merehääli lindilt (lained, kajakad).1. Õpetaja tutvustab lastele laulu "Merelainete laul".

Merel tuuled puhuvad, merelaineid lükkavad.Mere kohal kajakad merelaineid saadavad.

(Pullerits, M. 1998. Kõik võib olla muusika. Tallinn.) Toimub arutelu laulu sisu põhjal.Laulu õppimine. 2. Loovmäng "Lained" ( Mellov, Z. 1999. Rütmika- loov liikumine. Tallinn.) Liikumist saadab õpetaja jutustus, tegevus toimub merehäälte saatel. Improviseeritakse liigutustega merelaineid ( randa rullumas; väikesed ja suured lained), tuult, kajakaid, laevu. 3. JoonistamineSamaaegselt kuulatakse lindilt merehääli. Lapsed joonistavad ühiselt paberile lainelisi jooni, kujutades merd. Pilti võib täiendada kaladega meres, kajakatega mere kohal.

41

Mis häält teeb vesi?

Sirje Saks Läbiviimise koht ja aeg: toas, suvisel ajal võib ka õuesEesmärk raamõppekavast: toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva ja looduse kohta.Valdkond: keel ja kõneMeetod: praktiline tegevusSisu: õppida kuulama ja ise tegema mitmesuguseid veehääliVahendid: kauss, klaas, joogikõrs, kaanega purk, vesiTöö käik: palun lastel tähelepanelikult kuulata, mis häält teeb vesi. Ühel lapsel lasen valada vett kaussi, teisel puhuda joogikõrrega vette, kolmas saab võimaluse loksutada purki. Võib sama veel korrata. Lapsed veenduvad , kui erinevaid hääli saab veega teha. Võib kuulata ka lindilt näiteks mere kohinat ja vihma pladinat ja muid vee hääli. Mängu käik: palun lastel silmad sulgeda ja ära arvata, millega tekitatud vee häält nad kuulevad ( valamise, kõrrega puhumise või vee loksutamise häält).

Soolane ja mage vesi

Marje Reits, Karin Tekko, Doris Volbrück

Soovitav läbiviimise aeg ja koht: kõik aastaajad, rühmas või lasteaia maa-alalEesmärk raamõppekavas: toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel; (RÕK.2.pt, 9.3)Valdkond: keel ja kõneMeetod: vaatlemine ja uurimine, praktiline tegevusSisu: tutvumine erinevate veekogudegaVahendid: pildid veekoguest, kaladest, akvaarium, gloobus, puhas vesi, soolaga maitsestatud vesi, magnetiga kalad, magnetiga õng, veekeskus.Töö käik:1. Piltide vaatlus ning kirjanduse uurimine.2. Praktiline tegevus: vee maitsestamine soolaga. Soolase ning magevee maitsmine ja

võrdlemine.3. Mäng veekeskuses: Õpetaja loeb lapse liisusalmiga neljasteks gruppideks.

Lapsed kogunevad neljastes gruppides ümber veekeskuse; Igal lapsel on oma magnetiga õng; Lapsed püüavad veest magnetiga kalu.

Tegevusi 4-5 aastastele lastele

LOODUS

Kodukoha loodus: seened

Ülle Noor

Soovitatav läbiviimise aeg ja koht: sügis Nõmme rabas

42

Eesmärk raamõppekavas: toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel (RÕK 2pt, 9.3)Valdkonnad: keel ja kõne, vaatlemine ja uurimine, matemaatika, liikumine, kunstMeetod: matk rabasse, vaatlemine ja uurimine, kunstitegevusedSisu: seente uurimine, kasvutingimustega tutvumine, söögi- ja mürgiseenedVahendid: luubid; pildid mitmesugust söögi- ja mürgiste seentega.Töö käik:Teatan lastele matkast rabasse.Annan mõistatuse, et lapsed arvaksid ära, mida uurima läheme.Lapsepõlves tuba pime, kasvan nii, et sünnib ime. Seinu laiali ma rõhun, kuni seisan värskes õhus. Istun metsas puude seas, imetore kübar peas.Rabasse jõudes imetleme kaunist sügisest raba ja asume otsima kohta, kus kõige meelsamini tahaksid seened kasvada ( samblasel metsaalusel).Küsimused: Mida seened kasvamiseks kõige rohkem vajavad? ( vihma, veidi soojust, vähe valgust)

Selgitada mõistet “ seenevihm.” Kas kõiki seeni võib korjata ja süüa? Nimeta söögiseeni, mida sa tead. Nimeta mürgiseid seeni, mida tead.Õpetajal on kaasas seenepildid. Kuna rabast pole lastega võimalik kõiki liike leida. Näitan pilte seentest, mida lapsed nimetavad.Selgitan lastele, et seeni korjavad lapsed koos täiskasvanuga, kes seeni tunneb. Seeni pole tarvis asjatult korjata ja lõhkuda, kuna paljud loomad kasutavad samuti seeni toiduks.Küsimus: Nimetage loomi, kes kasutavad seeni toiduks? ( orav, mets- ja põldhiir, põder, tigu).Räägin lastele, et põder sööb ka kärbseseent kõhu korrashoidmiseks. Võimalusel uurime luubiga nälkjate ja usside poolt söödud seeni.Õpetaja näitab lastele, kuidas seeni korjatakse ( jalg lõigatakse noaga läbi, siis jääb seeneniidistik terveks).Vaatame mitmesuguseid seeni ja seene osi ( jalg + kübar) (Mõistatus: Missugused jalad ei kõnni? )Asume luubiga uurima kübara all olevaid eoslehti ( võimalusel leida pilviku ja puravikueoseid, neid võrrelda, leida erinevusi).Katsuda sõrmega seenekübara pinda ( niiske, kleepuv). Kui seent ei tunne ja oled teda katsunud, siis ei tohi sõrme suu juurde panna.Selgitan lastele, et seened võivad kasvada igasugustes ootamatutes kohtades ( puudel, kändudel, käbidel).Enne koduteele asumist kuulatame looduse hääli ja arutame, mis selle võis tekitada.Lasteaias kasutame saadud teadmisi õppemängudes, kunstitegevustes.Lastevanematelt palume abi eksponaatide muretsemisel lasteaia seenenäitusele.

Vikerkaar

Ingrid Kallas

Läbiviimise koht: päikesepaistelise ilmaga toas või õuesValdkond: keel ja kõne, matemaatika ja kunstitegevusMeetod: vaatlus, mäng, maalimineSisu: vikerkaare värvustega tutvumine vaatluse, mängu ja maalimise kauduVahendid: pilt vikerkaarest, klaasprisma, näpuvärvid, vesi, vikerkaare värvides kaardidTöö käik:

1. Lastele on eelnevalt vikerkaart tutvustatud. Pildi vaatlus ja vikerkaare leidmine

43

2. Lapsed nimetavad kordamööda värvusi, mida tunnevad ja loendavad vikerkaare värve. Laps omandab ühe ( või mitu) uut värvust.

3. Õpetaja demonstreerib vikerkaare tekkimist (valguse murdumine prismas).4. Mängu “Vikerkaar” tutvustamine. Lapsed võtavad laualt tagurpidi asetatud värvikaardi

ja leiavad kaaslase, kellel on samasugune kaart. Lapsed reastuvad vikerkaare värvide järjekorras. Kui lapsi on on rohkem , võib moodustada 2 vikerkaart”

5. Õpetaja ja lapsed loevad luuletust “Vikerkaar”6. Õpetaja näitab, kuidas saab näpuvärvidega vikerkaart maalida. 7. Vaadeldakse pilte

Kasutatud kirjandusLeili Andre “Kes selle tamme istutas?” Tallinn 1982, lk 16

Lähme puule külla

Anna Paramonova

Vanus: 4-5 astasedLäbiviimise aeg ja koht: suvel lasteaia maaalal Eesmärk raamõppekavas: tutvustada lastele erinevat tüüpi puude iseärasusi, taimede ja ümbritseva looduse omavahelisi seoseid (vesi, valgus, soojus, maapind/muld, loomad); kasvatada lastes emotsionaalselt positiivset, säästvat (hoolitsevat) suhtumist taimedesse, õpetada nägema taimede ilu ja kordumatustValdkonnad: keel ja kõne, kunstTeema: taimedMeetod: vaatlemine, uurimine, võrdlemine Sisu: mängides (mängulises vormis) tutvuvad lapsed erinevat tüüpi puudega, saavad teada puude ja ümbritseva keskkonna omavahelisest seosest Vahendid Vormistage (kirjutage valmis) puu kiri lastele (kirja tekst on toodud allpool). Kiri peab olema kirjutatud paberilehel, mis oma kuju poolest meenutab selle puu lehti, kellele (millele?) lapsed külla lähevad. See kiri tuleb eelnevalt (enne praktilise tegevuse algust lastega, kusjuures lapsed ei tohi sellest kirjast midagi teada!) riputada lasteaia maa-alal kasvavale puule, mille juurde kavatsetakse minna. Puu kõrvale asetage kastekannud või ämbrid veega, samuti väikesed labidad. Puu külge riputage rohelised paberist lehekesed. Praktilise tegevuse (õppetunni) ajal teevad lapsed puule kingitusi – valmistage need kingitused koos lastega. Igal kingitusel on funktsionaalne tähendus: laps peab oskama selgitada, mille jaoks ja miks ta teeb puule just sellise kingituse. Kingituste variandid: söögilaud lindudele, kes päästavad puu röövikutest (tõukudest); veetilgake (paberist), et puu saaks juua; päike (joonis), et ta annaks sooja ja värviks puu lehed roheliseks; vihmauss, kes töötab ümber puult langenud lehed, kobestab puu all olevat mulda ja muudab selle viljakamaks; muld kotikese sees, et puu paremini kasvaks; jne… Võib teha väga erinevaid kingitusi, tähtis on vaid see, et need kingitused oleksid ökoloogilise sisuga ja lapsed osaleksid nende valmistamisel. Peale kingituste valmistamise lõigake rohelisest paberist välja nende puude lehekesi, kellele lapsed külla lähevad.

44

Need lehekesed siduge samuti märkamatult teerajal asuvate puude alumiste lehtede külge. Märkused (seletused)1. Selle praktilise tegevuse võib jagada mitmesse ossa ja viia see läbi etappide kaupa: esimese

jalutuskäigu ajal tutvuda pärnapuuga, teise jalutuskäigu ajal – pihlakaga jne. 2. Tekstis on nimetatud terve rida kingitusi, te võite valida vaid mõned neist või siis täiendada

seda loetelu uute, laste endi poolt välja mõeldud kingitustega. Ход работы:I osa. Tegevus rühmas„Kingituste“ valmistamine puu jaoks – lindude söögilaud, veetilgake (paberist), päike (joonistus/pilt), vihmauss, muld kotikese sees jne. II osa. Tegevus õuesLäheme välja, lasteaia maaalale. Kasvataja küsib lastelt, kas mõni neist teab, kus meil siin kasvab pärnapuu. Läheme puu juurde. Lapsed, otsime puu okstelt kirja. Lapsed leiavad kirja, kasvataja võtab kirja puuoksalt alla ja loeb seda lastele. Lugemise käigus täidavad lapsed pärnapuu antud ülesandeid (jälgige, et lapsed oleksid pidevalt mingis tegevuses ega seisaks lihtsalt niisama, ainult kuulates teie lugemist). Pärnapuu kiriMina, suur vana pärnapuu, olen väga rõõmus teie tuleku üle, sest ma armastan väga külalisi. Tervitame siis üksteist: kallistage mind kõvasti-kõvasti (lapsed võtavad ümber tüve seistes üksteisel käest kinni). Vaadake, kui suur ma olen! Tulge, katsume, kes on tugevam: proovige mind maa seest välja tõmmata. (lapsed püüavadki seda teha). Kes meist on tugevam? Aga nüüd vastake minu küsimusele: mis mind siis maa sees nii kõvasti kinni hoiab? (lapsed vastavad)Aga milleks mulle need mu juured-jalad veel vajalikud on? (Et võtta maapinna seest vett, „toitu“.)Kui te õigesti vastasite, siis, palun, kastke mind, ma tahan nii kangesti juua. (Lapsed täidavad pärnapuu palve.) Tänan, lapsed, nüüd on mul väga hea enesetunne! Katsuge mind, palun, kätega, silitage mu (puu)koort-nahka oma kätega ja öelge, milline ta (puukoor) on – krobeline või sile. Märg või kuiv? Soe või külm? Ja mille järgi ma lõhnan?(Lapsed täidavad ka need palved)Nüüd aga seiske ja kuulake, kuidas mu lehed sahisevad – nii räägin ma teiega. Mis ma praegu ütlesin? (Lapsed ütlevad oma arvamusi.)Aga miks mu lehekesed sahisevad? Kes teist mäletab, mis asi on tuul? Ja viimane küsimus: mis te arvate, miks mesilased nii väga minu okstele lennata armastavad? (Nad kannavad õietolmu õielt õiele, aga lillede lõhn meelitab mesilasi.)Kui te, lapsed, kõikidele mu küsimustele õigesti vastasite, kingin ma teile oma lehekesi. (Kasvataja võtab puuokstelt paberist lehekesi ja jagab neid lastele – elusaid lehti puult rebida ei tohi!)Kasvataja: Lapsed, aga meie ju valmistasime ka pärnapuu jaoks kingitusi, anname need nüüd talle üle. Lapsed annavad järjekorras oma kingitused puule üle, selgitades (oma sõnadega) nende otstarvet. Näiteks alljärgnevalt. Mina kingin sulle linnu (paberist tehtud). Temast saab sinu sõber ja ta kaitseb sind röövikute

eest. Mina kingin sulle päikese, las ta paistab heledalt, soojendab sind, aitab su lehtedel roheliseks

värvuda Mina kingin sulle veetilga, las ta kustutab su janu ja peseb sind. Mina kingin sulle vihmaussi, las ta teeb mulla viljakaks, siis see viljakas muld toidab sind. Mina kingin sulle rohelised lehekesed, kasvagu sulle palju-palju lehti, nad hakkavad

sahisema/mühisema, mina aga tulen seda mühinat kuulama ja peidan end kuuma päikese eest lehtede varju.

Mina kingin sulle lindude söögilaua. Lennaku sinu juurde palju su sõpru – linde. Mina kingin sulle mulda-pinnast, et sa paremini kasvaksid – las see muld toidab ja joodab

45

sind. Mina kingin sulle liblika, las tapuhkab sinu õitel ja lehtedel, las kaunistab sind oma kirka

(särava) rüüga. Peale kinkide üleandmist jätavad lapsed pärnapuuga hüvasti, lubades teda jälle külastada ja tema elukäiku jälgida. Analoogselt võib läbi viia ka tutvumisi teiste lasteaia maa-alal kasvavate puuliikidega. Joonistamistunnis võib igale lapsele teha ettepaneku joonistada puu, mis talle kõige rohkem meeldis, ja jutustada siis sellest puust: kuidas lõhnas selle puu koor, millest sosistasid puu lehed, jne. Lõpetuseks organiseerige joonistuste näitus „Meie uued tuttavad – puud“.

Kask on kaunis kaaslane

Hella Ormus

Läbiviimise koht ja aeg: Kõik aastaajad, õuesValdkond: keel ja kõne, matemaatika, liikumineTeema: kaskMeetod: vaatlemine uurimine, võrdlemine arvutamine, mängVahendid: Luuad, kaseviht, numbrikaardid, ringid (eri värvi 1-3) luubid, kasetoht, pilt kasest, mõistatus: suvel viht, talvel luud? (lehtpuu)Töö käik:

7. Lapsed vaatavad pilti raagus kasest, otsivad õues sama puu. Mille järgi te tundsite? (valge tüvi) Lapsed katsuvad käega kase tüve, iseloomustavad. Õp. näitab kasetohtu. Kase koort nim. Kasetohuks. Nuusutame, kombime, uurime luubiga. Milleks kasetohtu kasutatakse (karbid, korvid, tule hakatus)

8. Mis peale tüve veel puul on? (oksad) Vaatame, võrdleme kase oksi teiste puudega (peenikesed, painduvad). Kaseoksa nimetus: urvaplaaster (mida see tähendab?) Mida kaseokstest tehakse (luuad: milleks neid kasutatakse?) Luua vaatlus, okste paigutus. Kaseviha vaatlus. Millal tehakse, et lehed on alles, kus kasutatakse. (Lapsed katsuvad, nuusutavad lehti). Kasepuust saab valmistada suuski, mööblit.

9. Kask on kaunis puu igal aastaajal (lapsed iseloomustavad puud erinevatel aastaaegadel). Alati tuleb puult küsida, kui tahame oksi võtta. Kallistame puud ja kuulatame!

10. Mäng: “Tunne numbrit ja loenda.” (tähelepanu, loendamine kolmeni) Loendame, mitu kaske on meie mänguväljakul (3). Puudele on kinnitatud ringid (1, 2, 3 ringi ). Õpetaja näitab erinevte numbritega kaarte (kuni kolm). Lapsed otsivad õige puu, jooksevad selle juurde.

11. Kordame mõisteid: tüvi, kasetoht, oksad, luud, kaseviht. 12. Pühime luudadega puhtaks tee.

Kasutatud kirjandus: H. Relve “Vahtral on sünnipäev” A. Alanurm “Looduse vaatlusvihik. Talv” Maalehe lisa “Targu talita” nr. 9, 2004

Tutvumine sügisevärvidega looduses

Mare Tuur, Aime Tarkiainen

Soovitav läbiviimise koht ja aeg: septembrikuu lõpp, oktoobrikuu algus, park või metsEesmärk: leida ümbritsevas looduses erinevaid värve, puid, põõsaid, maapinda.Valdkond: keel ja kõne

46

Teema: ümbritseva loodusliku keskkonnaga tutvumineMeetod: õppekäik, vaatlemine, uurimine ja arutlemine.Töö käik: Praktilisele tegevusele eelneb õppekäik sügisesse loodusesse. Koos lastega vaadeldakse ümbrust, arutatakse läbi erinevate puude tunnused, mis jäävad lastele kõige paremini meelde.

Praktiline tegevus:1.Õppekäik Lasnamäe kaldapealsele.2. Tutvumine puude ja põõsaste erinevate tunnustega, mis lastele kergemini meelde jäävad(kask, tamm, kastan, vaher, pihlakas)3. Õpetaja koos lastega uurib ja katsub puukoort, leitakse erinevusi, vaadeldakse lehti, nende värvust, suurust, kuju.4. Korjatakse käeliseks tegevuseks tammetõrusid, kastanimune, pihlakamarju, erinevaid puulehti, oksi.5. Korjates looduslikke materjale, kontrollib õpetaja, mis lastele on meelde jäänud.6. Pöörata laste tähelepanu maastikule, pinnasele ja looduses toimuvatele protsessidele.7. Arutlesime lastega kaua võtab aega ühe puu kõdunemine ja mis juhtub rämpsuga mida inimene loodusesse viskab.8. Mäng „Palgid ritta üks, kaks, kolm“.Õpetaja valib välja lastele tuttava puu, laps kes esimesena ära ütleb, saab mängujuhiks. Mängujuht pöörab seljaga teiste laste poole ja hüüab „palgid ritta üks, kaks ,kolm“, teised liiguvad mängujuhi poole, kui mängujuht saab sõnad öeldud, vaatab laste poole siis jäävad teised seisma, liigutada ei tohi. Kes jõuab esimesena mängujuhi juurde on järgmine mängujuht.9. Õppekäik lõpeb piknikuga. Lapsed panevad jäätmed kilekottidesse ja viivad lähedal olevasse prügikasti

Marjad metsas ja koduaias

Pille Prükk, Piret Bibikov, Kristi Vinter

Soovitatav läbiviimise aeg ja koht: sügis, rühmas ja õues.Eesmärk raamõppekavas: toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel RÕK, 2.pt, 9.3).Eesmärgid: Laps:- oskab tähelepanelikult kirjanduspala kuulata ja küsimustele vastata;- tunneb erinevaid metsamarju;- oskab esemeid kirjeldada;- oskab piltidelt ja päris esemete hulgast sarnaseid ja erinevaid esemeid leida;- teab, et loodust ja seal leiduvaid taimi tuleb hoida ja kaitsta;- oskab tähele panna ja juhisele vastavalt reageerida.Valdkonnad: keel ja kõne, liikumine, matemaatikaTeema õppekavas: Marjad metsas ja aiasMeetod: vaatlemine, võrdlemine, eesmärgistatud jalutuskäik, vestlusSisu: metsamarjad, marjad aiasVahendid: pildid metsa marjadest ja koduaia marjadest, naturaalsetest taimedest koostatud lamineeritud kaardid (herbaarium). Töö käik:I. osa – TEGEVUS TOAS

1. Lapsed istuvad ringis vaibal. Õpetaja esitab lastele kirjanduspala “Jõhvikamari”

47

JÕHVIKAMARIKevadel, kui lumi ära sulas ja maa soojenes, hakkasid kord marjad vaidlema, kuidas on parem elada. “Mina,” ütles maasikas, “roomasin juba sügisel võsundi abil künka otsa ja nüüd hakkan varem õitsema, kuni maa veel kevadveega joodab.”“Minagi tahan varem õitsema hakata,” sõnas mustikas, “kuid künka otsa ma ei roni: kardan, et öökülm võib mulle kahju teha. Metsas ja lohus on kindlam olla.”“Küll te olete rumalad,” naeris metsvaarikas, “külm teeb teile mõlemale liiga. Parem juba hiljem õitseda, aga vett annab vihm.”“Aga mina…” tahtis midagi öelda jõhvikas, kuid teda katkestas sinkjashall sinikas:“Sina, hapu mari, istu oma samblamätta otsas ja ole vait, kuula parem teisi.”Jõhvikas jäigi vait.Kevad kujunes külmaks, aga suvi kuumaks ja kuivaks. Külm võttis maasika- ja mustikaõied ära. Vaarikas ei jõudnudki suvevihmu ära oodata, ta marjad kuivasid. Aga jõhvikas jäi terveks: kogu sammal oli kaetud ta ümmarguste punaste marjadega. Neid jätkub küllaldaselt lastele kisselliks ja moosiks.Teised marjad pärisid jõhvikalt, kuidas ta oskas seesugusel raskel aastal nii hästi ära elada.“Üsna lihtne,” vastas jõhvikas, “ma tahtsin ju siis teile ütelda. Esiteks ei maksa õitsemisega kiirustada, teiseks pole vaja eputada. Üks aasta ei sarnane teisega; kord on parem künkal olla, teine kord jälle lodus elada. Seal pole vaja põuda karta. Vaadake, missuguseid marju kasvatas mu kõrval sinikas. Minu omad pole kah halvemad: punased, mahlased, suured, hapukad ja tervisele kasulikud…”

Jutuke V. Bianki, A. Liverovski, N. Pavlova, N. Sladkovi ja E. Šimi raamatust “Metsa uudised”

2. Õpetaja selgitab lastele uute sõnade tähendust (võsund, lodu, põud jne) ja esitab lastele kirjanduspala kohta küsimusi:

- Millistest marjadest oli selles loos juttu?- Milliseid metsamarju sa veel tunned?- Mis loetud loos juhtus? jms.

3. Sorteerimismäng “Metsamarjad ja koduaiamarjad”Õpetaja paigutab ringi keskele põrandale pildid metsa ja koduaia marjadest. Ühiselt jaotatakse marjad kaheks – metsa ja aia marjadeks seejuures nende nimetusi nimetades. Seejärel annab õpetaja lastele ülesande leida piltidelt omavahel sarnaseid metsa ja aia marju. Õpetaja palub ühel lapsel võtta maast sarnaste marjade paar ning põhjendada oma valikut. Seejärel palutakse ka teistel lastel samade marjade kohta sarnasusi ja erinevusi välja tuua. Valitakse järgmine laps ja mäng jätkub.

4. Liikumismäng “Aed ja mets” (õues või toas)1. Õpetaja näitab lastele marja pilte ja ütleb marja nime. Lapsed peavad minema eelnevalt kokku lepitud kohta. Näiteks puu alla siis, kui on tegemist metsa marjaga ja lagedale väljakule siis, kui on tegemist aia marjaga.2. Õpetaja näitab lastele pilti ja lapsed peavad minema õigesse kohta (kas metsa või aeda) ja ütlema marja nime.3. Õpetaja näitab lastele pilti aga ütleb vale marja nime. Lapsed peavad tähelepanelikult kuulama ja ütlema õige marja nime ning seejärel õige koha valima.Vale valiku teinud laps läheb mängust välja kohta, mis on kokkuleppeliselt marjakorv (või lapse suu). Võitnud laps on parim marjatundja, kellele võib anda vastava märgi vm. meene.

II. osa – TEGEVUS ÕUES

1. Õppekäik Hiiu Onkoloogiahaigla taga asuvasse metsa ja rabasse.

48

2. Õpetaja jagab lastele lamineeritud taimekaardid tuttavatest metsamarjadest ja palub leida nende abil loodusest päristaimi. Õpetaja pöörab tähelepanu sellele, et leitud taimi ei tohi maa seest välja tõmmata kuna uue taime kasvamine võtab palju aega. Üks mustikataim võib näiteks elada väga vanaks, kuni 10 aastaseks, kui seda välja ei tirita. Kui laps sarnase taime leiab, kutsub ta õpetaja enda juurde ja näitab seda talle. Leitud taime kutsutakse vaatama ka teised lapsed.

Paekivi on eestlaste rahvuskivi

Elli Viidas

Soovitatav läbiviimise aeg ja koht: kevad, suvi, sügis, rühmas ja õues.Eesmärk raamõppekavas: toetada laste ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel (RÕK.2 pt, 9:3)Eesmärgid:

Anda lastele ettekujutus sellest, kui suur tähtsus on paekivil maja ehitamisel ja muudes ehitustes

Tutvustada muude kiviliikidega – merekivid, maakivid Tutvustada kivi omadustega – kõva, raske, upub vees.

Valdkonnad: keel jakõne, kunst, liikumineTeema: kivi, paekivi.Meetod: kuulamine, vaatlemine, võrdlemine, praktiline tegevus, liikumine.Vahendid: mere-maakivid väikesed, suurem paekivi.Töö käik:

Õpetaja jutustab lastele loo

KIVIDE KÕNE

Ennemuiste olid kivid inimeste viisi rääkinud. Mees teinud maja ja tahtnud ehitamiseks kive võtta. Kivi aga hakanud vastu paluma:„Ära mind võta, sa ja näed, et mul ei ole mingit ilu!”Mees jätnudki selle kivi sinnapaika ja läinud teise juurde. Ka see palunud härdalt:„Ära mind võta! Sa näed, et mul oa sammal peal, mind pole keegi liigutanud, mis sanagi mind puudutad!”Mees läinud jälle edasi. Teel näinud veel ühte kivi ja mõelnud endamisi:„Oot, oot, katsun veel õnne! Selle kivi viin küll oma majale nurgakiviks.”Kivi aga hakanud hurjutama:„Küll oled sa ka mees, hea kivi juurest tulid ära ja mind tühipaljast hakkanud nüüd võtma! Ma pole ju sugugi ehituse tarvis kõlvuline.”Nii jäänudki mees ja ka teised mehed kividest ilma ja teinud oma majad lausa mulla peale. Sellepärast ollagi kõik vanad talumajad mulla peale ehitatud.Siis aga vaadatud, et nii ei saa majad sugugi ilusad, ja sellest ajast peale pandud kivide keeled kinni, et nad enam rääkida ei saa.

(Raamatust „Sada saarelehte, tuhat toomelehte”)

Paekivi (tükk) vaatlemine, kompamine, võib kivi peale astuda, kiviomaduste arutamine.

Merekivid lastel laua peal. Teha katseid- lüüa kivid vastu; kõvad – tuleb kivimuusika nagu vihmapiisad lööks aknalaua vastu.

Proovida panna kivi vette (klaasi, purki) Kivi kukub põhja, vesi ei hoia teda, sest kivi on raskem, kui vesi.

49

Mäng „Vihmasadu” Lapsed on vabalt rühmatoas, väikesed kivid käes.Teeme kivimüra- lööge kivid vastu teine teist või põrandat. Nagu sajaks vihma. Jookske vihmavarju alla: „Peitu, peitu.” Mäng kordub 3-4 korda.

Jalutuskäik lasteaia ümber. Vaadata, kuidas on ehitatud lasteaed? Otsida kivimüür, üksikuid kivisid, tarvitada autogaraazi ehitamisel, nukumaja ehitamisel.

Hiljem võib korjatud kividele joonistada, teha kleepepilt, kaunistada rühmatuba.

Kuusk ja mänd

Diana Eesalu, Anneli Kütt

Soovitatav läbiviimise aeg ja koht: kõik aastaajad, mets või parkEesmärk raamõppekavas: toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ning saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonnanähtuste kohta (RÕK, 2.pt., 9.1)Eesmärgid:

õppida tundma puid nende silueti, tüve, okste ja koore järgi; kuuse ja männi võrdlus.

Valdkond: keel ja kõne, vaatlemine ja uurimine, matemaatika, liikumine, kunstTeema õppkavas: puudMeetod: praktiline tegevusSisu: jalutuskäik metsa Vahendid: pildid kuusest ja männist (Puude mapp), kontuurjoonistused kuusest ja männist, mõlema puu käbid, paberid ja rasvakriidid

Töö käik:I osa. Tegevus metsas:1. Metsas vaadeldakse loodust, iseloomustatakse loodust vastavalt aastaaegadele.2. Õpetaja iseloomustab lastele kuuske ja mändi, nimetamata kumb on kuusk ja kumb on mänd. Lapsed püüavad õpetaja jutu põhjal ise ära arvata, millisest puust räägitakse ning samal ajal moodustada vastava puu ümber kätest ring.KuuskKuusk varjab nii tuule, vihma kui ka päikese eest. Kuusk on meie kõrgeim puu (44m). Tal on vankumatult sirge tüvi ja kitsas võra. Kuusk on osav valguse ja päikesepüüdja. Tema igihaljad okkad püüavad valgust ka talvisel ajal ja varjulises metsas. Kuusk on noorena väga varjutaluv ja suudab kasvada suuremate puude all. Noored kuusikud on tihti nii tihedad, et nende all on päris hämar ja seal ei kasva ükski teine taim. Kuuske kasvatatakse ka aedades ja parkides. Kuusepuidust saetakse laudu ja tehakse vineeri, sellest saab paremat paberit kui männipuidust. Kuusevaik on närimiskummi eelkäija, samuti hea rohi väiksematele haavadele. Kuusepuust tehakse kandleid, viiuleid ja kitarre. Veel on kuusk tuntud pühadepuuna – jõulupuuna.MändMetsas on mänd sihvakas ja sirgetüveline, lagedal madal ja laiavõraline, rabas päris jändrik. Kõrguse poolest jääb ta kuusele veidi alla, jämeduse osas aga ületab teda. Mändi tunneme tema kauni värviga tüve järgi, see on hele oranzikaspruun ja kestendav. Umbes 80 aasta vanustel puudel tekib tüve alumises osas paks pruun korp. Eesti vanimad männid on üle 400 aasta vanad. Mänd on mitmekülgselt kasulik puu ja kasutamist leiavad kõik tema osad. Puit on hinnatud ehitus- ja saematerjal, noorematest puudest saab paberit, vaigust tärpentiini ja ravimeid. Männi okkad ja noored kasvud on väga vitamiinirikkad.

50

3. Seejärel vaadeldakse puid lähemalt. Lapsed vaatlevad ja võrdlevad mõlema puu tüve, oksi, okkaid, käbisid. Koos arutatakse läbi, mis on sarnast, mis erinevat.4. Lapsed korjavad kuuse- ja männikäbisid (õpetajal igaks juhuks endal käbid ka kaasas). Lapsed jaotatakse mõneks rühmaks. Rühmatöös moodustada kuusekäbide ja männikäbide hulgad, seejärel neid loendada, muuta hulkade suurust vastavalt õpetaja korraldustele ning kõige lõpuks laduda käbidest mingi kujund.5. Mäng käbidega – täpsusvisked. Samad rühmad on võistkonnad, iga tabamus märklauale (õpetaja määratud puutüvi) annab punkti. Kõige enam punkte kogunud võistkond võidab.6. “Puukoor paberil” – puukoore joonistamine rasvakriitidega paberile. Õhem valge paber (suurusega A4) kinnitada teibiga puutüve külge ning seejärel joonistada rasvakriidiga paber üle. Mõlema puu puukoorte joonistamine, et hiljem neid võrrelda omavahel.7. Iga laps korjab metsast kaasa mõne männi ja kuuse okka.

II osa. Tegevus rühmas:1. Lapsed jutustavad kuusest ja männist, tuuakse välja mõlema iseloomulikud jooned.2. Iga laps joonistab rasvakriitidega ühele paberile kuuse ja teisele männi (paber suurusega A3, pilt tehakse ühele poole paberi peale).3. Mõlema puu pildi kõrvale kleebitakse metsas joonistatud puukoore pilt ning eelnevalt korjatud okkad.

Tutvumine turbaga

Taimi Oppar

Aeg ja koht: igal aastaajal toas või õues.Valdkond: keel ja kõne, kunst.Tegevuse eesmärk:

tunneb ära turba, turbasambla, turbamulla. teab turbamulla kasutamist lillede istutamisel

Meetod: vaatlemine ja uurimine, praktiline tegevus.Vahendid: tükk turvast, turbamuld, turbasammal, marjad ( jõhvikad, pohlad), männioks, värviline paber, liim, batuut.Töö käik: Õpetaja näitab lastele turbasammalt, turvast. Annab lastele katsuda, nuusutada.Meisterdame lastega ühistöö “Soo.” Suurele aluspaberile kleebime koos lastega alumisse ossa turbamulda, ülemisse ossa turbasammalt. Sambla peale marjad, männioksa. Õpetaja räägib ja näitab pilte rabast, rabataimedest. Rabas koosneb kogu pinnas turbast, pealpool kasvab turbasammal.Turbasammal on pehme, vetruv.Mäng: Lapsed hüppavad järjest batuudil. Õpetaja selgitab, et ka rabas on pinnas vetruv nagu batuudil.Praktiline tegevus: Mõne seemne või taime istutamine turbamulda. jälgimine.

LINNUDKoduaia sulelised

51

Ülle Meritee, Liina Rohumets, Helina Takker

Soovitatav läbiviimise koht ja aeg: kõik aastaajad, toasEesmärk raamõppekavas: toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel. (RÕK. 2.pt, 9.3)Valdkonnad: keel ja kõne, matemaatika, muusika, liikumineMeetod: komplekstegevusSisu: kodulindude suuruste ja hulkade võrdlemine; kana, kuke, tibu, pardi ja hane häälitsuste tundmise kinnistamine, õpitud mõistete (hari, lokutid, kannused, kaagutamine, siutsumine, prääksumine, kaagatamine, kiremine) süvendamineVahendid: helikandjal kodulindude häälitsused; seinapilt kodulindudest; kana, kuke, tibu, hane ja pardi suured ja väikesed pildid; töölehtTöö käik:5. Lapsed „magavad“ vaibal.6. Õpetaja laseb plaadi pealt kuke kiremist, mille peale lapsed „ärkavad“ ning mõistatavad

kellega on tegu. Edasi laseb õpetaja ka teiste kodulindude häälitsusi lastele äratundmiseks.7. Laulumäng „Aeda tulid kodulinnud“ (lisa 1).8. Lapsed istuvad vaiba peale ja vaatavad seinapilti, mille peal on enimtuntud kodulinnud (kana,

kukk, tibu, hani, part ja kalkun). Õpetaja esitab küsimusi, mis aitavad võrrelda kodulindude suurusi ning korrata õpitud mõisteid (hari, lokutid, kannused, kaagutamine, siutsumine, prääksumine, kaagatamine, kiremine).

6. Mäng „Leia õige pesa“.Õpetaja on rühmaruumi erinevatesse kohtadesse paigutanud suured pildid kanast, kukest, tibust, kalkunist, hanest ja pardist. Iga pilt on vastava linnu koduks. Laua peal on tagurpidi kodulindude väikesed pildid. Laps võtab ühe pildi ja otsib üles oma kodu. Ühiselt loendatakse kui palju on kodudes linde. Võrreldakse, kus on neid kõige rohkem. Kuulatakse millist häälitsust kodulinnud teevad.

7. Lapsed moodustavad ringi ja enne töölehe täitmist mängivad koos õpetajaga näpumängu „Tere-tere sõbrakene“.Teretamise juures liigutatakse vastastikuseid sõrmi, alustades väikestest sõrmedest.Kaks siutsuvat tibu said kokku teel,nad teretasid: „Siuts-siuts, siuts-siuts!“Kaks valget hane said kokku teel,nad teretasid: „Kaa-kaa, kaa-kaa!“Kaks kirevat kukke said kokku teel,nad teretasid: „Kikerikii, kikerikii-kikerikii!“Kaks prääksuvat parti said kokku teel,nad teretasid: „Prääks-prääks, prääks-prääks!“Kaks kaagutavat kana said kokku teel,nad teretasid: „Kaak-kaak, kaak-kaak!“

8. Lapsed täidavad töölehe (lisa 2): joonista üle ettetehtud kuke piirjooned; joonista kukele hari, nokk, lokutid ja jalad; väikeste kriipsukestega joonista kehale suled ning pikkade kaarjate poolringjoontega

värvilised sabasuled.

52

LISA

53

LISA 2

Linnalinnud: koduvarblane

Ülle Noor

Läbiviimise aeg ja koht: igal aastaajal rühmas, õues lasteaia maa-alal, tänaval või pargisEesmärk raamõppekavas: toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel; (RÕK, 2.pt. 9.3)Valdkond: keel ja kõne, kunst, liikumine, matemaatikaTeema: koduvarblaneMeetod: vaatlemine, uurimine, võrdlemine, käeline tegevus, mäng

54

Vahendid: pildid varblasest, tuvist ja teistest linnalindudest, luuletused, suled, seemned, kuivatatud pihlakamarjad, paber, rasvakriidid.Töö käik:I osa – tegevus rühmasVaadeldakse pilte. Vestluse käigus selgitatakse välja, mis on ühist kõigil lindudel.Õpetaja jagab lastele suled (sabasulg ja udusulg). Võrreldakse sulgede suurust, välimust, pehmust, kaalu. Mõiste „udusulg“ selgitamine.Õpetaja palub lastel puhuda oma sulgedele. Milline sulg oli kergem? Miks? (udusulg hõljub kauem, tal on peenem roots).Kuigi linnud liiguvad palju ringi, on neil igaühel oma eelistatud kodupaik. Näiteks koduvarblane on lindudest kõige paremini kohanenud linnaeluga. Õue minnes läheme teda otsima.Lõpetuseks pannakse sule peale paber ja hõõrutakse kergelt kriidi küljega. Paberile tekib sule kujutis. Paberile võib veel ka joonistada kriitidega sulgi.II osa – õuealal

J.Kaidla luuletus „Sulipoiss“ (Liblikaga võidu, Eesti Raamat 1982; Valgete liblikate aeg, Eesti Raamat 1968)

Õpetaja arutleb lastega igat salmi eraldi:I salm – Varblane on paigalind, külmaga ajab suled kohevile, et soojem oleks.II salm – säutsub, sööb marju.III salm – sööb karvatõuke, teda nimetatakse sulipoisiks, vargaks, teda aetakse ära, kuid tuleb ikka tagasi ja näpsab ka teiste lindude eest toitu.IV salm – talvel on raske toitu hankida.V salm – elab alati inimeste lähedal, tänab inimesi toidu eest külmal ajal.

Õpetaja räägib lastele varblase elust: pesa ehitab kaltsudest, prahist, kõrtest, sulgedest katuseräästa alla müüriprakku või puuriida vahele.

Õpetaja annab igale lapsele seemneid ja pihlakaid, mida lapsed varblastele puistavad. Vaikselt vaadeldakse, kuidas linnud sööma tulevad (värvus, nokkimine, keksimine, säutsumine)

Võib lugeda ka J.Oro luuletust „Linnuke“ Liikumismäng: „Varblased ja auto“ (Õppemängud koolieelses eas, Valgus 1972)

Meil talvituvad linnud

Ülle Lääts

Soovitav läbiviimise aeg ja koht: talvel, rühmaruumisEesmärk raamõppekavas: toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta (RÕK, 2.pt, 9.1)Valdkond: keel ja kõne, liikumine, vaatlemine ja uurimineTeema: meil talvituvad linnud: tihane, varblane, leevikeEesmärgid:

Mõistatuste ja luuletuste abil anda lastele teadmisi meie paigalindudest; Rikastada laste sõnavara ja aktiviseerida kõnet.

Vahendid: Lindude pildid, lindude kujud ja magnetofon linnuhäälte kuulamiseks.Töö käik:1. Lindude vaatlus – kirjeldus, linnule iseloomulikud tunnused ( nokk, tiivad, 2 jalga, jne.)Mõiste – paigalind., selle tähendus.

2.Mõistatused: Nimeks saanud Rasva-Ants, ilus kollane ta vats? (tihane)

55

Tal nimeks hallivatimees, Ja laulus siit-sirr on sees. (varblane)

Punakurguke nii tasa Istub õunapuul, käib akna taga? (leevike)

3. Kuidas paigalinnud talvel elavad, mida söövad? Lindude toitmine. Näpumäng: Meie aeda lendas lind Otsib toitu sealt ja siit Kui sa talle teri viid Siis ta lauldes tänab sind.4. Linnulaulu kuulamine lindilt.5. Mäng „Linnud pesades” – iga laps võtab ühe suure mänguklotsi endale „pesaks” ja otsib ruumis oma pesale koha. Ta jätab meelde „pesa” värvi ja asukoha. Mängujuht kutsub linnud teri nokkima. Linnud lendavad ja söövad. Kui mängujuht hüüab: „Vihma hakkab sadama” lendavad kõik linnud oma „pessa”.

Rändlinnud

Eve Liigmann

Soovitav läbiviimise aeg ja koht: kevadel, rühmasEesmärk raamõppekavas: toetada lapse loomuliku huvi hankida teadmisi ümbritseva elu ja looduse kohta (RÕK, 2.pt, 9.1)Valdkond: keel ja kõne, matemaatikaTeema õppekavas: rändlinnudMeetod: kuulamine ja kõnelemine, vaatlemine ja uurimine, konstrueerimine, mängSisu: Mängulise tegevuse kaudu kinnistatakse teadmisi rändlindudest ning lindude rändest meie maale.Vahendid: lindude pildid, CD plaat „Helid ja hääled meie ümber I“( In Zoom OÜ 2005), geomeetrilised kujundid (ringid ja kolmnurgad) Töö käik: I osaMõistatuste ja lindude laulude mõistatamine: õpetaja loeb lastele ette ja lapsed püüavad ära arvata, mis linnuga on tegu.

Kuldnokk:Tulen siis, kui kevad käes,Rõõmustad, et mind sa näed.Vilistan ja laulu lasen,Otsin pehmet pesaaset.Kindlasti sa tunned mind,Olen lõbus laulind.

Metsvint:Siit, siit sa ei saa mitte üks pirrutikk (Paldiski)

Lõoke: Tiri-liri-lii,

56

Siri-lii.Üle maa, üle raa!Tiri-liri-liiSiri-lii.Üle vee, üle tee!Tiri-liri-lii,Siri-lii.Üle soo, üle roo!Tiri-liri-lii,Siri-lii.Üle puu, üle kuu!

Ööbik: Kiri-küüt, kiri-küüt, vaole, vaole! Tüdruk, tüdruk, laisk, laisk, too piits, too piits, plaks, plaks!

Kägu: Kukub, aga maha ei kuku.

PääsukeKüll on tubli ehitajaIgal kevadel teeb maja.Eluase räästa all,Sabakuub on seljas tal.

2. Mäng. „Mis lind ma olen?“ Üks või kaks last laps saavad ühe linnu pildi, mida nad teistele ei näita. Ükshaaval kirjeldavad lapsed teistele oma lindu (Näit. pikk lõhkine saba, musta värvi, terava nokaga lind). Teised püüavad ära arvata, mis lind see on.3. Linnulaulu kuulamine Cd-lt.4. Konstrueerimine – kolmnurkadest ja ringidest moodustatakse lindude kujutisi. Võrdleme: ring: suur ja väikeKolmnurk: suur, väike, ühesuurusedMäärame asukoha: ees, taga, keskelLoendame: kolmnurgad – üks, kaks, kolm küljed: üks, kaks, kolm Võrdleme kolmnurka ringiga

5. Õpitud mõistete kinnistamine: vaole, erinevad värvid, kolmnurk ja ring, igal linnul on oma laul.

Veelinnud: luik I

Annike Rannapalu, Kaie Põllu

57

Läbiviimise aeg ja koht: aastaringselt, toasEesmärk raamõppekavas: toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta; (RÕK. 2 pt, 9.1) toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel; (RÕK. 2.pt. 9.3)Valdkonnad: keel ja kõne, muusika, vaatlemine ja uurimineTeema: : Luige välimuse, laulu ja pesaga tutvumine pildimaterjali ja videofilmi kaudu.Meetod: Praktiline tegevus – vestlus, kuulamine, mängVahendid: CD plaat luige lauluga, suur pilt kühmnokk-luigest, väiksemaid pilte luigest, luigeperest(poegadega), luige pesast jne, videofilm luikedest, klotsid.Töö käik:

Lapsed on põrandal pikali ja õpetaja laseb plaadilt kõigepealt mere kohinat ja küsib lastelt kas nad juba aimavad, kus elab see lind, kellest täna juttu tuleb. Äkki keegi oskab juba linnu nimegi öelda (kes teab sosistab õpetajale kõrva, et ka teised mõelda saaksid). Siis kuulavad juba makilt luigelaulu ja kui lapsed ikka veel ei tea, mis linnuga tegu, annab õpetaja vihjeid luige välimusest.

Õpetaja näitab suurt luige pilti – vaadeldakse välimust, kehaosi, lapsed ise kirjeldavad ja võrdlevad luike teiste lindudega.

Mäng:lapsed tõusevad püsti. Kui õpetaja ütleb veelinnu nime (luik, part), siis lapsed liiguvad läbisegi matkides ujumisliigutusi. Kui aga õpetaja ütleb mõne teise linnu nime, peavad lapsed seisma jääma.

Filmi vaatamine luikedest:- luige pesa kõrkjates - pojad

Mäng: märguande peale tõusevad lapsed püsti ja aja peale moodustavad nö. luigepere(ema, isa ja kaks poega). Kui lapsed on ennast 4 kaupa rühmaks jaotanud, ehitavad nad endale klotsidest pesa ja võidab see rühm, kelle pere istub esimesena pesas.

Veelinnud: luik II

Annike Rannapalu, Kaie Põllu

Läbiviimise aeg ja koht: Kõik aastaajad, toasEesmärk raamõppekavas: soodustada lapse kasvamist aktiivseks, vastutus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ja tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks; (RÕK. 2.pt, 9.2)Valdkond: keel ja kõne, käeline tegevusTeema: muinasjuttMeetod: jutu kuulamine, vestlus, käeline tegevus Sisu: ära hinda kedagi välimuse järgiVahendid: H.Cr.Anderseni raamat”Inetu pardipoeg”, paberid, pliiatsidTöö käik:

1. Lapsed istuvad põrandal ja õpetaja loeb ette jutu H.K Anderseni muinasjutu “Inetu pardipoeg”. Vestlus loetu põhjal, küsimustele vastamine.

2. Mäng: lapsed asetsevad ringis - õpetaja hakkab nimetama muinasjutu- tegelaste nimesid (nt Punamütsike, Lumivalgeke, pardiema, luigeema jne). Kui õpetaja ütleb mõne “Inetu pardipoja” tegelastest, siis lapsed plaksutavad käsi ja hüppavad koha peal. Kui aga õpetaja ütleb teisest muinasjutust tegelase nime, siis liiguvad nad vabalt ringi.

3. Laual on valmis pandud joonistusvahendid, lapsed joonistavad loetu põhjal pildi sellest, mis neile kõige enam meelde jäi.

58

Lindude toidumaja

Anu Kaldjärv, Sille Vahtramäe

Soovitav läbiviimise aeg ja koht: talvel toas ja õuesEesmärk raamõppekavas: toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel ( RÕK, 2.pt, 9.3)Valdkonnad: keel ja kõne, kunstTeema õppekavas: linnud talvelMeetod: lugemine ja kirjutamine, meisterdamineSisu: paigalindude tundmine, lindude eest hoolitsemine talvel. Lindude söögimaja meisterdamine.Vahendid: plastkarp, lainepapp, teip, käärid.Töö käik:1. Lapsed seisavad ringis. Õpetaja loeb luuletuse: Tii-tii tihane vaa,vaa varbalne lendas üle oa-aia kargas üle kapsaaia üle metsa vurr.2. Hääliku kuulamine sõnas. Kui sõnas kõlab kokkulepitud häälik, siis linnuke (lapsed) leiab mängult tera ja kükitab.3. Lindude söögimaja meisterdamine. Lauale on asetatud käärid, teip, plastkarp ja lainepapp.4. Lapsed mõõdavad teibi õige pikkusega ja lõikavad kõik ühepikkused tükid valmis.5. Lapsed voldivad lainepapi keskelt pooleks. Sellest meisterdatakse lindude söögimajale katus.6. Lapsed asetavad karbile katuse peale ja kinnitavad teibiga.7. Linnumajake viiakse õue ja asetatakse puuoksa külge.8. Linnumajja asetatakse toitu.9. Kaugemalt vaadeldakse, kas külalised tulevad toidulaualeMäng: „ Kass ja linnud“ Õpetaja joonistab lumele ühe suure ringi ja iga lapse jaoks ühe väikese ringi. Õpetaja ütleb: „ Lindudel läks kõht tühjaks ja nad lendavad teri nokkima.“ Lapsed liiguvad sulghüpetega suure ringi sisse. Linnud nokivad teri. Õpetaja märguande peale ilmub välja kass. Linnud ehmuvad ja lendavad oma pessa. (väikesesse ringi). Kass püüab ühe linnu kinni ja viib oma koju. Kinnipüütud laps hakkab kassiks.

SÄÄSTLIKKUS LOODUSES

Lõbus klouni müts

Agnes Maasik

Soovitatav läbiviimise aeg ja koht: kõik aastaajad toasValdkonnad: keel ja kõne, kunst, liikumineTeema õppekavas: säästlikkus looduses Meetod: praktiline tegevus, kuulamine ja kõnelemine, liikumineSisu: loodushoid, jääkmaterjalide taaskasutus

59

Vahendid: erinevad väksed erivärvilised tugevamast materjalist kilekotid, kilekotist müts klouni müts, liim, kääridEelnev tegevus: 1)rühma seatud sisse vanapaberi korjamiseks paberikogumiskast

2)lapsed on eelnevalt kodust kaasa toonud väikseid tugevamast materjalist kilekotte 3)õpetaja on eelnevalt ette valmistanud kilekotist näidise(klouni mütsi) ja kilekotist mütsi, kuhu lapsed hakkavad kleepima ribadeks lõigatud kilekotte, 4)õpetaja on kilekoti otstele tõmmanud markeriga lõikamisetriibud 5)õpetaja paneb maha erinevaid pabereid- kommipabereid, soditud paberid ja laste toodud kilekotte

Töö käik:1. Õpetaja suunab laste tähelepanu maas olevatele erinevatele paberitele, kilekottitele2. Toimub vestlus (mis põrandal on, kust need siia said, mida peab tegema, kuhu panema)3. Õpetaja tuletab meelde, kuhu rühmas pannakse vanapaber ja suunab laste tähelepanu kommipaberitele, mida paberikogumiskasti panna ei tohi4. Õpetaja selgitab miks (vanast paberist ja papist saab uuesti paberit teha, aga kommipaberitest ei saa)5. Õpetaja küsib lastelt, mida võiks kilekottidega teha ja ütleb, et kilekottidest võib palju toredaid asju meisterdada6. Toimub prügi sorteerimineMeisterdamine::Ühistöö “Lõbus klouni müts”1. Lapsed lõikavad kääridega õpetaja poolt kilekottidele ettetõmmatud jooni mööda kotid

ribadeks ( lõigata tuleb ainult mööda ettetõmmatud joont , mitte rohem!) 2. Lapsed liimivad oma ribadeks lõigatud kilekotid õpetaja poolt ettevalmistatud kilekotist

mütsileMäng: Mäng toimub liikumismängu “Kes aias” põhimõttel. Mesilase asemel kloun. Mängu ajal saavad kõik lapsed mütsi kanda.

EHITATUD KESKKONDTunne vanalinna

Sirje Visse, Ingeri Jõesaar


Laps oskab leida samasugust pilti suuremate piltide hulgast; Lapsel areneb jutustamisoskus; Laps tunneb mõisteid: vanalinn, linnamüür, kirik, tornid, panoraam; Laps oskab kasutada omadussõnu piltide kirjeldamisel;

Valdkonnad: keel ja kõneTeema: ehitatud keskkondMeetod: praktiline tegevus, vestlusSisu: Tallinna vanalinna tundmineVahendid: A4 formaadis 5 fotot vanalinna objektidest: linnamüür, vene õigeusu kirik, Pika Hermanni torn, Paksu Margareta torn, vanalinna panoraam. Igast suurest pildist on lisaks 5 väikest kaarti (10*15) samade piltidega.Töö käik:

1. Õpetaja paigutab suured pildid toa seintele ja väikesed kaardid jagab laste vahel ära (igaüks saab ühe)

60

2. Õpetaja tutvustab lastele suurtel piltidel asuvaid objekte.3. Õpetaja palub vaadata igal lapsel oma kaarti ja minna sellega samasuguse suure pildi

juurde istuma.4. Kui iga laps on leidnud oma koha suure pildi juures, siis õpetaja tuletab koos lastega

meelde mõned omadussõnad: paks, suur, ilus jne. 5. Nüüd palub õpetaja igal lapsel kirjeldada oma pildil olevat vanalinna hoonet

omadussõnadega. Vajadusel õpetaja aitab teda küsimustega.

Millest ehitame maja?



Laps tunneb maja osasid; Laps tunneb erinevaid materjale; Laps oskab erinevatest materjalidest valida õige ehitusmaterjali; Lapsel areneb kompimismeel;

Valdkonnad: keel ja kõne, matemaatikaTeema: ehitatud keskkondMeetod: vaatlemine, võrdlemine, kompimineSisu: maja ehitamiseks õigete materjalide leidmine ja erinevate materjalide tunnetamine kompimise teelVahendid: paksemast papist väljalõigatud majaosad (katus, sein, vundament, aken, uks), karp erinevate ehitusmaterjalide tükkidega (suurus 5 cm) näiteks – puit, klaas, kivi, plastmass, vineer, tsement, pilliroog, laast, eterniit, plekk, papp/kartong/paber jne. Lisaks riie karbi katmiseks.Eeltöö: Laps tunneb erinevaid ehitusmaterjale, nende kasutamisvõimalusi maja ehitamisel. Õpetaja on koos lastega välja lõiganud erinevad majaosakesed ja koostanud karbi erinevate ehitusmaterjalide tükikestega.Töö käik:

I variantLapsed ringselt. Lauale on asetatud majaosakesed ja karp avatult erinevate ehitusmaterjalidega. Hakatakse koos ehitama maja majaosakestest. Iga osa paigutamisele maja ehitusse järgneb mängujuhi küsimus: „Millest sina teeksid selle antud majaosa?“ Laps leiab karbist õige ehitusmaterjali, asetab selle tüki antud majaosale ja nimetab, millest tema teeks selle majaosa. Järgnevad kõik maja osad loogilises järjekorras, kuni maja täieliku valmimiseni

II variant Lapsed ringselt. Lapsed üheskoos laovad eelnevalt lõigatud tükkidest maja. Ehitusmaterjali tükkidega karp on kaetud riidega. Laps kombib käega karbis. Leides ühe tüki, peab ta arvama millise materjaliga on tegemist. Seejärel näitab seda kaaslastele, kas ta arvas õigesti. Seejärel asetab materjali vastavale majaosale. Lapsed vahelduvad seni kuni karp on tühi ja kõik tükid on asetatud majale.

Orienteerumisrada staadionil

Astrid Randoja

61

Soovitatav läbiviimise aeg ja koht: kevad, suvi, sügis, staadion Eesmärgid:

Lapsel areneb orienteerumisoskus; Laps teab staadionil asuvaid sektoreid läbi orienteerumisraja; Laps tunneb geomeetrilisi kujundeid; Lapsel oskab võrrelda; Lapsel areneb kirjutamis- ja lugemisoskus;

Valdkonnad: keel ja kõne, matemaatika, kunst, liikumine, lugemine ja kirjutamineTeema: ehitatud keskkondMeetod: komplekstegevusSisu: orienteerumisraja läbimine staadionil ja kontrollpunktides ülesannete sooritamineVahendid: igale lapsele geomeetriliste kujundite komplekt ja kirjaharjutuse tööleht, tunneliga telk, postkast, värvilised pliiatsid, liim, A4 ümbrikud, milles on aluspaber ja maja kleepimiseks geomeetrilised kujundid, näidistöö, puu- või köögiviljadEeltöö: Õpetaja on eelnevalt koostanud raja ja märgistanud numbritega kontrollpunktid. Igasse punkti on valmis pandud vastava ülesande sooritamiseks vajaminevad vahendid. Tegelusse on kaasatud õpetaja abi või teine õpetaja.Töö käik: Punktis 1 (jooksurajal) on tunneliga telk. Telgis on igale lapsele kilekott, milles on segamini aetud geomeetriliste kujundite komplekt. Punktis 2 (kaugushüpekasti kõrval) on kirjaharjutuse lehed, värvipliiatsid ja postkast.Punktis 3 (kuulitõuke sektoris) on iga lapse nimega ümbrik ja aluspaber. Ümbrikust leiab laps kolmnurga, ruudu, kaks ringi ja ristküliku. Välja on pandud näidistöö.Punktis 4 (jalgpalliväravas) on puu- või köögiviljakorv auhinnaks.

1. Toimub vestlus. Õpetaja selgitab mõisteid: orienteerumine, orienteerumisrada, kontrollpunkt, ülesanne. Õpetaja tutvustab staadionil asuvaid sektoreid: jooksurada, kaugushüpe, kuulitõuge, jalgpall. Õpetaja tutvustab lastele algavat mängu, selle kulgu ja mängureegleid. Vajadusel läbib õpetaja orienteerumisraja, et lastel kogu tegevus arusaadav oleks.

2. Esimeses punktis saadab õpetaja lapsed ühekaupa telki, kust nad toovad oma kotikese. Väljunud telgist, leiab laps endale ise koha, kus ülesannet lahendama hakata. Laps peab komplekti korrastama. Ülesande sooritanud, suundub ta punkti 2, kus on abistajaks õpetaja abi.

3. Teisest punktis leiab laps eest kirjaharjutuste lehe, täidab selle. Kirjaharjutusega valmis saanud, kirjutab laps sellele oma nime või nime algustähe ning paneb selle postkasti. Kui laps ei oska nime kirjutada, teeb seda tema eest abistav täiskasvanu. Edasi suundub laps punkti 3, kus võtab teda vastu õpetaja.

4. Kolmandas punktis otsib laps ümbriku, millele on kirjutatud tema nimi. Võtab liimipulga ja aluspaberi ning asub ülesannet täitma. Laps peab kleepima valmis lõigatud kujunditest maja (vt tööleht 1). Ülesande sooritanud, kirjutab tööle oma nime/nime algustähe ja suundub viimasesse punkti.

5. Neljandast punktist leiab ta eest puu-või köögiviljakorvi, millest võtab endale auhinna. Kuni viimased lapsed jõuavad läbida raja, saavad esimesed sisustada oma aega puu- või köögiviljade närimisega.

6. Lõpetuseks võtab õpetaja kõik lapsed kokku vestlusringiks, mis asub jalgpalliväravas, kus vaadatakse üle tehtud tööd, vesteldakse mängust ja tekkinud meeleolust.

Tööleht nr 1

62

Toidukauplus

Ene Hein

Soovitatav läbiviimise aeg: kõik aastaajad toas, kevad ja suvi õues Eesmärgid:

Lapsel areneb viisakus- ja kuulamisoskus; Lapsel areneb sõnavara; Laps tunneb arve 1- 4; Laps oskab võrrelda;

Valdkonnad: keel ja kõne, matemaatika, liikumineTeema: ehitatud keskkondMeetod: vaatlemine, võrdlemine, loendamineSisu: kauba vaatlus, selle kirjeldamine ja mänguline tegevus mängurahaga ostmiselVahendid: toolid või klotsid, tembeldatud ja sildistatud tühjad pakendid, mänguraha, kotid või korvid kauba jaoks, kassaaparaat, müüjal rinda kinnitatav nimesilt, põll ja peakateEeltöö: eelnevalt on piltidelt vaadeldud kaupluses müügil olevat toidukaupu ja tutvutud nende omadustega, näiteks valge magus suhkurMängu käik:

1. Lapsed koos õpetajaga on kujundatud toolidest või klotsidest toidukaupluse, kus on müügil kartulitrükis kuni templiga tembeldatud ja sildistatud tühjad pakendid. Templite arv pakendil määrab, mitu mänguraha peab kauba eest maksma. Igal lapsel käes kott või korv kauba jaoks ja mänguraha.

63

2. Õpetaja seab tingimuseks, et mängu ajal saab kaupa osta ainult siis, kui ostja laps nimetab ostetava kauba omadusi.

3. Õpetaja annab igale lapsele koti või korvi kauba jaoks ja mänguraha.4. Esialgu on kassapidajaks õpetaja, hiljem üks lastest.5. Lapsed valivad kaupa ja tulevad kauba eest kassasse maksma.6. Kassapidaja (õpetaja) küsimuse peale kirjeldab laps kauba omadusi ja paneb iga

valitud pakendi juurde nii mitu mänguraha, kui on pakendil templeid (1-4).7. Hilisemas vestlusringis arutletakse selle üle, milline kaup maksis rohkem ja milline

vähem.

Sadam ja laevad

Eva Raun


Laps tunneb sadamakeskkonda; Laps tunneb erinevaid veesõidukeid; Laps oskab ehitada koos kaaslastega; Laps õpib selgeks laulu „Kaks kalameest”

Valdkonnad: keel ja kõne, matemaatikaTeema: ehitatud keskkondMeetod: praktiline tegevusSisu: ehitamine ja mängVahendid: 1. Pildid: sadam, sadamakai, päästerõngas, päästevest, ankur, aerud, laev, purjekas, paat, kapten, õng, kalavõrgud (NB! Pilte saab tõmmata internetist).2. Suured klotsid ehitamiseks: rool, mängukass, pulgad aerudeks, ankur, päästerõngas, midagi võrgulaadset, mängukalad, mänguasjadest reisikaaslased, piletid.3. Laul: Kaks kalameest.

Kaks kalameestMiku oma kiisugaläksid kala püüdema.Miku püüdis õngega,kiisu kahe käpaga. Miku kalad kotti heitis, kiisu aga kõhtu peitis. Siis lõi nurru lõbusalt, kuni uinus mõnusalt.Jõe kaldal rohu seesmagab kassist kalamees.Magadeski nurru lööb,unes näeb, et kalu sööb.

Töö käik: 1. Häälestamine: Lapsed istuvad. Õpetaja näitab lastele pilte. Koos arutletakse ja

vesteldakse sadamast, laevadest, ohutusest, kalastamisest jms. Kuulatakse ja lauldakse laulu.

2. Õpetaja jaotab lapsed gruppidesse (näiteks: 8 last ehitavad suurt laeva, 4 + 4 ehitavad paate). Õpetaja palub lastel jälgida, et klotsid saaksid korralikult omavahel seotud ja

64

ühendatud, et laevad-paadid katki ei läheks ning vesi ei tungiks sisse. Seejärel imetletatakse koos laevu ja paate. Õpetaja räägib, mida läheb vaja meresõiduks laevaga ja paadiga.

3. Õpetaja jagab lapsed kahte gruppi: paadiga ja laevaga reisijad. 4. Laevaga reisijate hulgast palub õpetaja lastel valida kapteni ja piletimüüja. Õpetaja palub

lastel mõelda, kuhu võiks laevaga sõita. Iga reisija võib võtta kaasa mõne mänguasja kaasreisijaks. Seejärel ostavad lapsed piletimüüjalt pileti ja sisenevad laeva.

5. Paadiga sõitjad panevad mängult selga päästevestid, võtavad kaasa õnged-võrgud, päästerõnga ja mängukassi, et minna kalale. Lapsed hiivame ankrud.

6. Lapsed istuvad laevas/paadis ning õpetaja märguande peale laulavad kõik koos laulu „Kaks kalameest”. Seejärel hakkavad paadisõitjad mängult kala püüdma, laevasõitjad jälgivad neid aknast, kuni kalad saavad püütud. Seejärel laev sõidab sadamasse oma sihtkohta, lapsed tulevad laeva pealt maha ning lähevad oma kohale istuma. Järgmisena jõuavad sadamasse kalamehed, võtavad seljast päästevestid, kalad kaasa ja lähevad oma kohale.

7. Lõpetamine: Õpetaja küsib lastelt, kus nad käisid ja mida tegid. Koos vaadatakse üle pildid sadamast jm, et kinnistada teadmisi. Lõpetuseks laulavad lapsed õpitud laulu.

Koer Päntu käik arsti juurde

Mare Hallop


Laps tunneb mõisteid: teekonnakaart, teeperv, kõnnitee, raudtee, maantee, ristmik; Laps teab silla funktsioone; Laps tunneb tänaval käitumise reegleid;

Valdkonnad: keel ja kõne, liikumine, kunstTeema: ehitatud keskkondMeetod: praktiline tegevus, vaatlemine ja uurimineSisu: liiklemine koos mängukoeragaVahendid: mängukoer, suur põrandale asetatud teekonnakaart, väikesed mänguasjad või pildid: autod, rong, lapsedTöö käik:I osa

1. Õpetaja tutvustab lastele külla tulnud mängukoera, kelle nimi on Päntu ja selgitab, miks koer lastele külla tuli. Nimelt on koeral vaja külastada loomaarsti, kuid ei saa seda teha iseseisvalt, vaid vajab teekonna läbimiseks laste abi. Õpetaja selgitab, et ka koertega liigeldes on vaja jälgida reegleid ja olla eriti tähelepanelik, sest loomade käitumine ei ole ette teada.

2. Õpetaja tutvustab lastele kaarti, mida mööda hakatakse liikuma. Õpetaja selgitab lastele: „Lapsed, olge tähelepanelikud, sest koer läheb arsti juurde koos minuga, tagasitee tuleb koos koeraga kaardil läbida teil.“ Teekond läbitakse „mängult“ teekonna kaarti peal.

3. Päntu tutvustab ennast: “Olen koer Päntu ja lähen koos perenaisega arsti juurde kaitsesüsti saama. Perenaine paneb mulle rihma, sest ilma selleta ei tohi koerad tänaval liikuda. Hakkame nüüd minema, olge hästi tähelepanelikud! (kaart teekonnast – teekonna algus lasteaiast). Läheme väravast välja ja ma käin vasakul pool teepervel, kuna puudub kõnnitee. Kahel pool teed on kraavid. Hoian hästi tee äärde, et autodele ette ei jääks. Oi, oi, üks auto kihutas lombist läbi ja pritsis mind veega! See ei ole viisakas, autojuht peaks olema ettevaatlikum. Nüüd läheme üle raudtee.

65

Vaatame kahele poole ega rongi ei tule ja jalgade ette ka, et ei kukuks raudtee rööbaste peale. Jõudsime üle raudtee. Sellel tänaval saame liikuda kõnniteel. Vastu tulevad poisid, kes tänaval mängivad – seda ei tohi teha – tänav ei ole mängukoht! Teised vastutulevad lapsed ja täiskasvanud liiguvad korralikult, jälgides tänaval toimuvat. Jõuame ristteele, kus on valgusfoor. Rohelise lubava tulega läheme üle tänava- trammi peatusesse. Perenaine paneb mulle suukorvi, sest trammis ei tohi koerad ilma selleta olla. Trammiga ei ole ma kunagi sõitnud, olen hästi perenaise juures. Oleme jõudnud sillale. Vaatame kas silla all on jõgi - ei olegi, on hoopis raudtee, kus sõidavad rongid. Sild on vajalik selleks, et rongiliiklus ei segaks autode, trammide ja jalakäijate liikumist. Pärast sillast ülesõitmist teeb tramm peatuse, kus me perenaisega väljume. Tuleb jälle ületada tänav, teeme seda ülekäigurajal (sebral), ootame nii kaua kuni autod peatuvad ja läheme üle tee. Nüüd lähen mina arsti juurde, teie oodake mind palun siin.“

II osaMäng: “Valgusfoor”

1. Lapsed on jagatud kahte rühma. Lapsed/autod liiguvad ainult siis, kui foori tuled lubavad. Õpetaja korraldusel muudavad lapsed liikumisviisi.

2. Tagasiteed koeraga püüavad lapsed ise läbida (kordamööda, teekonna lõikude kaupa). Teekonna käigus korratakse liiklusreegleid ja õpitud mõisteid.

III osaKunstitegevus- meisterdamine:

1. Laudadele on asetatud plastiliin, voolimisvahendid ja erineva laiuse ja pikkusega papiribad.

2. Iga laps saab vastavalt soovile meisterdada ühe elemendi, mida kirjeldati koera teekonnal (kõnnitee, sõidutee, raudtee, sild).

3. Laste voolingutest koostatakse õpetaja abiga ühistöö „Teed ja sillad“. 4. Edaspidi võib meisterdust täiendada (puid-põõsaid, aiad, ehitised).

VESIKala

Asta Nilk

Soovitatav läbiviimise aeg ja koht: kõik aastaajad, toas või õues.Eesmärk raamõppekavast: toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu ja looduse nähtuste kohta (RÕK, 2 pt, 9.1)Valdkond: keel ja kõne, matemaatika, liikumineTeema õppekavas: kalad ja kahepaiksed Meetod: kuulamine, kõnelemine, vaatlemine, kuulmise järgi loendamine, rühmitamine, liikumineSisu: kala iseloomulikud tunnusedVahendid: pilt kalast, vileTöö käik:

1. Lapsed istuvad poolkaares. Õpetaja esitab E. Niidu luuletuse “Kalad”

66

Mull- mull- mull- mull, väiksed kalad, kus on teie väiksed jalad?Mis te nalja heidate ja oma jalgu peidate?

Kull- kull- kull- kull-kulla mees,Meil pole jalgu tarvis vees.Ujuda meil vabam on, kui uimed meil ja saba on.

2. Kala vaatlus pildilt. Kala iseloomulikud tunnused: jalgu ei ole, saba, uimed, soomused, liikumisviis- ujumine.

3. Mäng “Tähelepanelikud kalakesed”Kalad ujuvad ühekaupa. Märguande peale moodustatakse kalaparved: 2 vilet- kahekaupa, 3 vilet- kolmekaupa, 4 vilet- neljakaupa.

4. Õpetaja esitab luuletuse veelkord ja lapsed, nii nagu kaladki, hääletult liigutavad suud.

Õues mäena, toas veena?

Anne Ird

Soovitav läbiviimise aeg: talvel toas Valdkond: keel, kõne, matemaatika, liikumineMeetod: praktiline tegevus ja mängSisu: vee kolm olekutVahendid: lumi kausis, lusikad, sõelad, väikesed taldrikud, tühjad jogurtitopsid, väikesed puust pulgad, luubid, vana ajaleht, tabel vaatlustulemuste ülesmärkimiseksTunni käik: Hommikuringis jutustab õpetaja loo väikesest Liinast ja Peetrist. “Oli külm ja karge talvehommik, lapsed mängisid õues lumega. Tuul keerutas helbeid ja lapsed püüdsid neid kindale. Need olid nii väikesed ja õrnad. Lapsed võistlesid, kumma kindal on helbeid rohkem, kummal vähem. Siis aga hakkas langema suuri räitsakaid ja kindalt üksikuid helbeid oli raske eraldada. Peeter puhus oma kindale sooja õhku ning äkki lumi kadus ja järele jäi veetilk. Lumes hullates kadus aeg kiiresti ja ema kutsus Liina ja Peetri tuppa mängima. Lapsed ei tahtnud eriti tuppa minna, sest toas pole ju lund. Nii nad otsustasid võtta õuest lund tuppa kaasa. Mänguämbritesse kühveldati lund ja joosti tuppa. Ema imestas, mida põngerjad toas lumega teevad, aga lapsed avaldasid soovi lumega mängida. Mängiti jäätisekohvikut. Liina jagas oma lume kuude nukutassi, Peeter aga 3 jogurtitopsi kuhjaga. Peagi mäng jäi pooleli, sest ema kutsus lapsed sööma. Kui mängu tagasi joosti, oli laste imestus suur: topsides oli ainult määrdunud vesi. Liina kurvastas ja ema lohutas teda: Lumi on ikka õues mäena ja toas veena.”Õpetaja esitab jutu kohta küsimusi ja teatab lastele, et ka meie mängime täna toas lumega.Õpetaja toob nüüd õuest tuppa suure kausiga lund. Vaatleme ja katsume näpuga lund. Õpetaja küsib, missugune on lumi.( Eeldatavad vastused külm, valge, kohev, pehme ) Võimalusel õpetaja mõõdab lume temperatuuri ja ütleb lastele, et kraadiklaas näitab niimitu külmakraadi, aga toatermomeeter seinal 20 kraadi sooja. Miks? Nuusutame lund (lõhnatu)Õpetaja palub igal lapsel võtta väike taldrik ja sinna tõsta lusikaga lund nii , et jääks kuhi peale (laps loendab mitu lusikat ta taldrikule pani ja märgib oma tabelisse vastavasse lahtrisse niimitu kriipsukest. Mõõdame oma lumekuhja kõrguse jääisepulgaga ja teeme sellele pliiatsiga märgi. Seejärel jätab laps oma tegeluse pooleli ja siirdutakse mängima võistlusmängu: “Kes korjab ämbrisse rohkem lumehelbeid?”

67

Mäng: Lapsed jagatakse 4 gruppi, kes asuvad ringis ümber värviliste võimlemisrõngaste (kodud). Õpetaja on eelnevalt tükkideks rebinud vana ajalehe ja pillub paberitükid mööda tuba laiali. Märguande peale hakkavad lapsed helbeid korjama, signaali peale joostakse koju ja üks lastest loendab kokku “helbed”. Mängitakse läbi 4-5 korda. Kuulutatakse välja võitjate rühm. Seejärel lapsed viivad paberitükid vanapaberikasti.Siirdume tagasi laudade juurde ja vaatleme, mis juhtus lumega toas. Õpetaja küsib:

Miks toas sulab lumi ära? Millal õues lumi hakkab sulama? Milline on lumi sulamise ajal? (Hakkab kokku, on voolitav) Mida saame teha sulalumest? Miks ei saa voolida kohevast lumest külma ilmaga? Miks toas lumi sulab kiiremini? (Toas on soojem J). Miks looduses lumi sulab aeglasemalt? Mis mõjutab lume sulamist? ( soe ilm, päike)

Mõõdame nüüd pulgaga taldrikul vee kõrgust ja teeme jälle märgi pulgale. Mida märkame? (Veekriips pulgal on palju madalamal kui lumekriips.) Miks? (Lumi on kohev ja lumehelveste vahel on palju õhku; sooja käes aga lumi muutub

tagasi veeks) Võtame luubid ja uurime lumesulavett.

Mida märkate? Miks ei tohi lund süüa ja lumevett juua?

Kuhu kaob õues lumesulavesi? ( Aurab ära sooja päikese käes, imbub maa sisse ja läheb läbi pinnase põhjavette ja osa vett voolab ojakestena veekogudesse)

Õpetaja teeb õpitust kokkuvõtte ja kutsub lapsi, kas1. mängima mängu “ Kes magab lume all? Mängu kirjeldus: juhtlaps matkib mõne looma

liigutusi ja võib anda sõnalisi vihjeid. Kes kiiresti vastas õigesti, saab uueks mängujuhiks

2. või valmistama värvilisi õuelaternaid. Selleks iga laps võib võtta tühja jogurtitopsi , täita see veega, võib lisada värve, asetada keskele nöör ning õpetaja abiga paigutada need õue aknalauale või külmiku sügavkülma külmuma.

Külmunud jääküünlad riputame jalutuskäigu ajal lasteaia territooriumil puudele, põõsastele. (Lisana soovitus: Õues võime loendada ära, mitu sinist, mitu punast jne. laternat puudel ripub ja võrrelda, mida on rohkem, mida vähem. Samuti võib mängida mõnda liikumismängu, kus lapsed peavad märguande peale jooksma puu juurde, kus on näiteks 2 punast laternat jne.)

Upub ei upu Vaike Veemees

Soovitatav läbiviimise aeg ja koht: vastavalt aastaajale õues või toasEesmärk õppekavas: toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonnanähtuste kohta (RÕK. 2.pt, 9.1.)Valdkond: keel ja kõne, matemaatikaTeema õppekavas: loodusmaailmMeetod: vaatlemine, võrdlemine praktilise tegevuse kauduSisu: kahe erineva loodusliku materjali ja nende omaduste võrdlemine veekeskkonnasVahendid: ühesuurused puust klotsid ja kivid, veega täidetud akvaarium, laste poolt kodust kaasavõetud väike mänguasiTöö käik:

68

1. Lapsed istuvad ringis ümber veega täidetud akvaariumi. Õpetajal on laual ühesuurused puidust klotsid ja kivid.2. Lapsed võtavad ühte kätte kivi ja teise kätte puuklotsi.

Õpetaja küsimused lastele:1.Kas puu ja kivi on ühe lõhnaga? Nuusuta ja kirjelda.2. Kas puu ja kivi on ühesuguse soojusega? Aseta põskedele ja kirjelda.3. Kas puu ja kivi on üheraskused? Kaalu kätel ja kirjelda.

Igal lapsel on kordamööda võimalus oma arvamust avaldada.Katse: lapsed lasevad kordamööda käest kivi ja puuklotsi vette, õeldes, mis vajus põhja, mis jäi pinnale. Lõpetuseks laste kokkuvõttev järeldus.Mäng: Upub, ei upu. Lapsed katsetavad oma kodust kaasavõetud mänguasju, tehes ise järeldusi: upub, ei upu.

Vee ringlus

Külli Bachman, Epp Velström

Soovitatav läbiviimise aeg ja koht: kõik aastaajad, rühmas ja õuesEesmärk raamõppekavas: toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja trevikliku maailamtunnetuse kujunemisel (RÕK:2.pt,9.3)Valdkonnad: keel ja kõne, liikumine, vaatlemine, uurimineTeema õppekavas: Vee aurustumine.Meetod: praktiline tegevus, mängSisu: Laps saab teada mängu ja katse kaudu kuidas vesi aurustubTöö käik:

1) Eksperiment:* Töö vahendid: taldrik, vesi, veekindel marker. Töö käik: Täida taldrik veega, pane päiksepaistelise akna laua peale, märgi

veepiir, iga päev ühek ja samal ajal. Märgid näitavad, kui kiiresti muutub vesi õhus auruks. Seda katst jälgivad lapsed terve nädala jooksul.

2) Õpetaja näitab joonise järgi, kuidas vesi liigub ringi maa, mere ja taeva vahel. Vee aur õhus suureneb ja jaheneb, ta muutub veepiisaks ja kukub tagasi maale.

3) 3) Koos õpitakse selgeks mäng kus lapsed saavad veelgi paremini aru veeringlusest ja aurustumisest.

Mäng

Vahendid: päikese peavõru, kassett muusikaga

üks laps on päike teised veepiisadVeepiisad on kükakil veekogus, mis on joonistatud põrandale. Muusika mängides hakkab päike (üks laps) ümber veekogu kõndima. Veepiisad hakkavad tasakesi tõusma üles ja hoiavad kätest kinni. Moodustades tasapisi veepilve. Muusika katkeb, pilv läheb katki ja veepiisad langevad veekogusse tagasi. Kogu mäng võiks olla mängitud väga- väga aeglases tempos.

Vesi-jää-lumi Virve Sepp

69

Soovitav aeg ja koht: talv, õues, toas.Eesmärk: toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ümbritseva elu ja looduse kohta (RÕK ,2.pt,9.1)Valdkond: keel ja kõne, kunstTeema õppekavas: looduskeskondMeetod: vaatlemine ja uurimine, praktiline tegevus, joonistamineSisu: vesi – lumi – jääVahendid: luup, kann veega, jääkuubikud, maalimistarbed, värviline paber.Töö käik:I osa. Tegevus õues.

1. Õpetaja esitab mõistatusi: Sünnib sügisel, sureb kevadel? ( jää, lumi) ; Toas veena, õues mäena? (lumi )

2. Õpetaja räägib: kui õhk muutub külmaks, siis vesi muutub tahkeks. Tahke vesi on lumi ja jää. Vesi voolab, aga lumi ja jää ei voola. Mida saab teha lumest? Mida saab teha jää peal?

3. Anda lastele luubid. Uurida läbi luubi lumehelbeid( kinda peal). Selgitada, et lumehelbed on eri mustriga.

4. Küsimus: Kas jääd saab teha ka toas? (Saab, külmkapis)II osa. Tegevus toas.

1. „ Mis te arvate, kas jää on veest raskem või kergem?“ Sooritada katse : lisada veega täidetud kannu jääkuubikud (eelnevalt külmikus valmistatud). Jääkuubikud tõusevad vee peale. Järelikult jää on veest pisut kergem.

2. Lumehelbe mustri maalimine, lastetööde võrdlemine.

Mäng: Päike – lumi – ojakesed.1 laps on päike, ülejäänud lapsed on lumi, moodustavad tihada ringi (näoga ringi sisse) Päike puudutab lund( selja taga puutub „päike“ lund, tekivad oja (lapsed sirutavad välja koos käed, teevad kätega ujumisliigutusi ja „voolavad2 laiali eri suunas)

Teekond puhta tilga järele

J. Jegorova

Läbiviimise aeg ja koht: sügisel rühmasEesmärk raamõppekavas: toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta (Alushariduse raamõppekava, 2. ptk, punkt 9.1, 4. ptk, punkt 6.2(?)).

Valdkond: keel ja kõne, loodus?(sellist valdkonda raamkavas pole), kunstTeema: teekond puhta tilga järeleSisu: kujundada arusaam inimese ja looduse vastastikusest mõjustMeetod : praktiline tegevusVahendid : objektide (olendite) joonised: loomad, linnud, kalad, taimed (vastavalt laste arvule); pall, liivakast, väikesed mänguasjad liivakasti jaoks, küünlad, tikud, kellukesed, väike vann veega, võrk; „Mini Rembow“ tüüpi õhupuhastaja, okaspuulõhnaline aromaatne õli, katseklaasid, arsti kittel; laste joonised loodusest ja lintide otsa riputatud paberist väljalõigatud tilgad.

Töö käik: Küsimus: Mis te arvate, mis on/mida endast kujutab Puhas Tilk?1. Õpetaja jutustus elusolendite ilmumisest Maale. Õhu, soojuse ja vee tähtsus/väärtus.

Muusika saatel kinnitab õpetaja laste riietuse külge loomade ja lindude kujutistega pildid.

70

Lastele tehakse ettepanek näidata selle looma iseloomulikke liigutusi, kelle pilt on kinnitatud tema riietele.

2. Õpetaja teeb lastele ettepaneku minna liivakasti juurde.Õpetaja jutustus: Tuul tõi kohale seemne, tilk kastis mulda. Kasvasid puud – Makettide paigaldamine liivakasti ja laste jutustus puudest.

3. Hingamisvõimlemine koos lõhnateraapiaga, aparaat „Mini Rembow“.4. Järve moodustamine liivakastis. Küsimused veeelanike kohta. 5. „Looduse hääled“ – jutustus lindudest ja metsloomadest. 6. Kostub kirve ja sae hääli – inimene hävitas metsa (raius/saagis kõik puud maha), elanikud

lahkusid, kõik elav hävis, maketid koristatakse liivakastist ära.

7. Inimene ehitas vabrikud ja tehased. Korstnad hakkasid suitsema – süüdatud küünalde väljapanek. Jäi haigeks/hakkas põdema (???).

Küsimused: Millised lõhnad meid ümbritsevad? Miks? Kuidas ja millega aidata loomi? Kes seda võiks teha?

8. Arsti Ai-valutab (?) tulek. Teekond (käik) laboratooriumisse, kus demonstreeritakse filtrite abil õhu ja vee puhastamise katseid.

ÕHKÕhk meie ümber

Tatjana Kostjanaja, Galina Nikitina

Läbiviimise aeg ja koht: toasEesmärk raamõppekavas: toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta (Alushariduse raamõppekava, 2. ptk, punkt 9.1).

Valdkonnad: keel ja kõneTeema: õhkMeetod: praktiline tegevus (katsed, mäng)Sisu: tutvumine mõistega „õhk“, õhu omadustega ja tema osatähtsusega inimese elus Vahendid: paberist lehvikud, klaas ja purk veega, väikesed klaasid vee ja kõrrega, väikesed pudelikesed või rohupudelid, pildid veski, ventilaatori, autokummi, täispuhutava paadi, õhupalli ja vile kujutistega

Töö käik:Lapsed istuvad laudade taga, mis on asetatud poolringi kujuliselt. Sissejuhatav vestlus Pedagoog teeb lastele ettepaneku vaadata tuba, kus rühm asub.Küsimused lastele:Mis asub rühma toas? Mis asub lae ja seinte vahel, seal, kus on tühi koht? Kas te näete õhku? Miks me õhku ei näe?

71

Üldistus: õhk on igal pool meie ümber, ta on läbipaistev, läbi õhu on kõik näha, aga õhku ennast ei näe keegi, seepärast nimetatakse õhku „nähtamatuks“.

KatsedÕpetaja: „Täna me püüame õhku näha, tunda, kuidas ta liigub, kuidas õhk satub vette ja mida me seejuures näha võime.“

Katse № 1Õpetaja asetab salvräti laua äärele ja raamatu viipega paneb selle salvräti liikuma, salvrätik kukub põrandale. (Salvräti ja raamatu vahel on õhk, see õhk panigi salvräti liikuma)

Katse № 2Teha lastele ettepanek võtta lehvikud ja lehvitada nendega näo ees. Küsimus lastele:Mida te tunnete?

Katse № 3Teha lastele ettepanek vaadata tühja klaasi sisse ja küsida neilt, mida nad klaasis näevad. Nüüd vaadake tähelepanelikult. Õpetaja keerab klaasi põhjaga ülespoole ja laseb siis selle klaasi aeglaselt veega täidetud purki. Klaas ei täitu veega. Mis siis ei lase vett klaasi sisse voolata?Katset soovitatakse korrata kõigil õpilastel, iga õpilane teeb selle katse läbi.Katse № 4 Nüüd teeb õpetaja ettepaneku klaasi veidi kallutada ja küsib lastelt, mida nad nüüd näevad (ilmusid õhumulli). Lastele tehakse ettepanek mõelda ja siis öelda, kust need mullid tulid. Õpetaja üldistab: kallutamisel väljub klaasist õhk ja väljunud õhu asemele tuleb vesi. Huvitav on jälgida, kuidas õhk, sattudes vette, kiiresti mullidena üles vee pinnale tõuseb. Ta (õhk) on ju veest kergem.

Katse № 5Õpetaja teeb lastele ettepaneku määrata (teha kindlaks) õhu maitse, värvus ja lõhn. Mis värvi on õhk? (värvitu)Hingake õhku sisse suu kaudu. Milline maitse on õhul? (maitsetu)Hingake õhku sisse nina kaudu. Milline lõhn on õhul? (lõhnatu)Tulemus: puhtas õhk on värvitu, maitsetu ja lõhnatu.

Õpetaja jutustus õhust Õhk – see on imeline kaitse (ümbris, kiht) ümber meie Maa. Kui Maa ümber ei oleks õhukihti, siis kõik elav maapinnal hukkuks päeval Päikese kuumade kiirte tõttu ja öösel kosmilise külma tõttu. Tuul ajab maapinna kohal oleva külma õhu lõunasse ja sooja õhu põhja, tuul ajab laiali pilved. Tuul täidab õhu niiskusega, korjab väikesed pilved kokku suurteks vihmapilvedeks. Suvel kastab maad vihmaga, aga talvel katab ta koheva lumevaibaga. Ilma õhuta oleks Maa nagu surnud kõrb. Kosmoses õhku ei ole, seepärast võtavad kosmonaudid kosmoselaevadesse Maalt õhku kaasa.

1. Õpetaja teeb ettepaneku hingata õhku nina kaudu sisse, siis asetada peopesa nina ette ja tugevalt välja hingata. Mida tundsite?

õhk väljub joana ninast ja tekitab heli. Järeldus: õhku on võimalik kuulda ja kõlab ta erinevalt.

2. Õpetaja teeb lastele ettepaneku suruda pudel alumise huule vastu ja puhuda pudelikaela sisse – tekib hääl/heli. Aga nüüd panna näpud rääkimise ajal kõri peale ja tunnetada võbinat/värinat. Järeldus: heli tekib siis, kui õhk väriseb/võbiseb. Me räägime ja kuuleme üksteist tänu õhule.

72

3. Õpetaja juhib laste tähelepanu piltidele, millel kujutatakse veskit, ventilaatorit, autokumme, õhupalli, täispuhutavat paati ja vilet. Palub vaadata neid pilte ja öelda, kuidas õhk inimest aitab.

Liikumismäng „Mull“

Nähtamatu õhk

Natalja Fatejeva

Läbiviimise koht ja aeg: tänaval ja toas

Eesmärk raamõppekavas: toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi eluta looduse kohta, kujundada lastes ettekujutus õhust

Valdkonnad: keel ja kõne, liikumine

Teema: õhk

Meetod: vaatlemine ja uurimine, joonistamine, konstrueerimine

Sisu: tutvumine õhu omadustega

Töö käik:

1. БеседаÕpetaja selgitab lastele, et nüüd, kevadel, võime me iga päev tänaval näha nii päikest kui vett. Aga kuidas me võime õhku, seda nähtamatut, tänaval tunnetada ja tajuda? Lapsed meenutavad/tuletavad meelde tuulega seonduvat. Teha lastele ettepanek nina kinni pigistada ja mitte hingata. Küsida lastelt, kas ilma õhuta on võimalik elada?

2. KüsimusedMilline võib olla õhk? Mida õhk teeb?

Magus LendabKiire SoojendabÜmar LaulabLibe RebibKuum NutabKülm MurrabMilline veel? ... Mida veel oskab teha? ...

3. Küsimused vastuste demonstreerimisega Mille järgi õhk lõhnab? (kasutame desodoranti, lõhnaõli, valmistame süüa; õhk metsas,

õhk merel ….). Desodorant, lõhnaõli, sidrun, kana, … Kuidas me tunnetame õhku? (tuulepuhang; tuulutamine; kui lehvitame lehvikuga; külm –

soe tuul; kui töötab föön, tolmuime, ventilaator; kui jookseme ...). Föön, paberist lehvik. Kuidas võib näha õhku, seda nähtamatut? (mullid seebiveega täidetud klaasis, kui

puhume läbi kõrre/torukese ...). Klaasid seebiveega ja kõrred.

4. Praktiline ülesanne Valmistada püünis õhu jaoks (puhuda täis õhupall); „tuuleke-kunstnik“ – värvitilga peale puhumine läbi torukese/kokteilikõrre; tiivikute (tuulelippude) valmistamine.

73

5. Liikumismäng tänaval „Püüa õhk kinni“ (seebimullid), mäng tiiviikutega.

Lõbus tuuleke

Marika Parbus

Läbiviimise koht ja aeg: rühmas, soojal aastaajal jalutuskäigulEesmärk raamõppekavas: toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel (Alushariduse raamõppekava, 2. ptk, punkt 9.3)

Valdkonnad: keel ja kõne, loodus (?), kunstMeetod: praktiline tegevus (katsed, mängud)Sisu: tutvus õhugaVahendid: puulehed, lumehelbed, suled (sõltuvalt aastaajast) vastavalt laste arvule; küünal, paber, tolmuimeja, tolm, värvid, pintslid, liim, käärid, seep, vesi ja toruke/kokteilikõrs seebimullide puhumiseks.

Töö käik:

Pedagoog etendab Tuulekese osa, mängib Tuulekest

1. Tuuleke jagab lastele sügisesed või suvised puulehed (võivad olla ka lumehelbed või suled.) ja ütleb sõnad: „Mina, Tuul-Tuuleke, käin kõikjal, tean kõike. Õhk on minu kodu. Lendame kõik minu järel!“ Teha lastele ettepanek joosta alguses vastutuult ja seejärel pärituult ning seejärel otsustada, millal on kergem joosta ja miks.

2. Mäng „Keerlevad õhus lehekesed (lumehelbed või sulekesed)“.Küsimuse lastele: Mida te tundsite, kui õhus lendasite? (Puhus tuuleke. Lehekesed liikusid, tantsisid, sahisesid.)Kas te nägite mu kodu – õhku? Milline ta on? (Ei näinud. Tundsime soojust, jahedust.)Tähendab, õhk – see on nähtamatu ruum. Ta võib olla soe või külm.

3. Lapsed istuvad vaibal. Tuuleke seletab neile, et kodu on kõigil. Millised kodud on loomadel ja lindudel? linnu maja on pesa; karul – koobas; konnal – soo/raba

jne.

4. Tuulekese jutustus oma kodust: Minu koduks on õhk. Ta (õhk) on läbipaistev, kerge, ta on kõikjal ja on kõigile vajalik. Tuuleke teeb lastele ettepaneku, et need jutustaksid, kes veel elab tema kodus. Muusika, linnulaul, mesilaste sumin, tuule müra, putukate ja loomade hääled.

Liikumismäng „Lendab – ei lenda“

5. Katsed: Tahma saamine, tolmuimejaga erineva prügi ja tolmu kogumine.Vestlus katsete tulemustest. Küsimus lastele:Miks meile on vajalik puhas õhk? Mida on vaja teha või on juba tehtud, et rühmas oleks alati puhas õhk?

6. Kehalise kasvatuse minut

74

Näkku meile puhub tuul. Lapsed vehivad kätega oma näo pihta, Kõikuma on löönud puu. liigutavad käsi pea kohal,Tuul jääb aina vaiksemaks. lasevad aeglaselt käed allaPuu aga muutub kõrgemaks. ja kükitavad maha.

8. Loominguline tegevus: Kingitus Tuulekesele on loominguline tegevus laste plaani järgi (?).

9. Tuuleke kingib lastele seebimullid. Mäng mullidega.

Värvused: “Võlujoogid“

Terje Vooglaid

Koht ja aeg: igal ajal rühmatoas pesuruumis, suvel ka õues.Eesmärk:

1. Toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta ( RÕK, 2.ptk.9.1)

2. Arendada fantaasiat ja verbaalset eneseväljendust.Valdkond: kunst, keel ja kõneTeema: Värvid ja värvusedMeetod: MängVahendid: läbipaistvad plastikpudelid, guaŠŠvärvid, vesi, suur anumMängu käik:

1. Liisusalmiga leitakse kaks võlujoogi segajat last, kes valivad kumbki ühe värvipurgi. Teised seisavad poolkaares. Soovitatavalt mitte üle 10 lapse.

2. Kumbki laps kallab oma värvi pudelisse vette, keerab korgi peale ja loksutab segi. Uuritakse, mis värvi vesi muutus.

3. Esimene laps annab oma pudeli ringi käima ja iga laps, kelle käes pudel on, ütleb ühe eseme või olendi, mis on seda värvi nagu vesi pudelis. Sama toimub teise lapse värvipudeliga.

4. Nende kahe pudeli värviline sisu kallatakse kokku ühte pudelisse. Uuritakse tulemust.5. Liisusalmiga valitakse järgmised kaks võlujoogi segajat ja mäng jätkub uute värvidega

seni kui on huvi.6. Lõpetuseks peidab õpetaja värvilised pudelid räti alla ning lapsed meenutavad, milliseid

värve mängus oli.7. Siis kallatakse kõik värviveepudelid ühte suurde nõusse ja püütakse leida nimetus sellele

„koledale“ segule.8. Igale mängust lahkuvale lapsele võib esitada ühe personaalse naljaküsimuse.Näiteks:

Mis juhtub, kui sa selle veega hambaid pesed? Mis juhtub, kui see vesi lillepotti kallata? Mis juhtub, kui see põrandale valada? Kas sellega võiks veesõda mängida? Miks? Mis juhtub lumega, kui see lumele kallata? Kas kalad tahaks sellises vees elada? Mis siis juhtuks, kui vihm oleks sellist värvi? Kas sulle meeldiks, kui maailmas oleks kõik asjad seda värvi? Kas sa jooksid seda, kui suhkrut sisse panna? Mida me selle veega nüüd teeme?

75

LOOMAD

Loomad talvel


Soovitav läbiviimise aeg ja koht: talv, rühmaruumEesmärk raamõppekavas: toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel (RÕK, 2.pt, 9.3)Valdkond: keel ja kõne, liikumineTeema õppekavas: kodukoha loodus; metsloomadMeetod: kõnelemine, kuulamine, vaatlemine, praktiline tegevus, liikumineSisu: metsloomade tegevus talvel, talveuniVahendid: talvise metsa makett, väikesed mänguloomad (hunt, rebane, karu, jänes, siil, uss) vastavalt laste arvule.Töö käik:

1. Lapsed istuvad ringis. Õpetaja loeb kirjanduspala „Veebruar on hundi kuu“ Elle Laas („Isa palun loe mulle“, 2002, Kirjastus Ilo, lk. 161).

2. Õpetaja arutleb koos lastega:a. millega tegelesid kirjanduspalas hunt, rebane ja jänes; (otsisid toitu)b. millest toituvad kirjanduspalas nimetatud loomad hunt, jänes, rebane, karu;c. miks karu talvel magab; d. kes veel talvel magavad? (rästik, siil)

2. Õpetaja näitab lastele loomi. Ühiselt matkitakse iga looma liikumist.3. Õpetajal on kujundatud maketile talvine maastik ja selle kõrval kotike väikeste

metsloomadega. Üksteise järel võtavad lapsed kotikesest looma ja asetavad selle maketile vastavalt looma talvisele tegevusele - kas metsa alla jooksma või sobivasse kohta magama.

4. Tähelepanumäng „Vigurjutt“. Loo tegelasteks on loomad, kellest eelpool räägiti. Õpetaja jutustab omaloomingulist juttu, milles võivad loomad olla temale ebaharilikus olukorras. Näiteks: „Jalutasin ilusal talvepäeval metsas. Põõsa taga istus jänes. Mööda teed vudis siil… „ Laste ülesandeks on viga märgata ja parandada. Näiteks: „Siili ei ole võimalik talvel metsas jooksmas näha, sest ta teeb talveuinakut.“

76


LINNUD

TALUPERE ÄRATUSKELL

Vika Vesiaid

Läbiviimise aeg ja koht: kõik aastaajad, toasEesmärk raamõppekavast: toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel (RÕK. 2.pt, 9.3)Valdkond: keel ja kõne, matemaatika, liikumine, kunstMeetod: komplekstegevusSisu: mänguline tutvumine kuke välimuse ja eluviisigaVahendid: pildid kukest, suled, ajalehtedest tuutud, täring, CD ”Helid ja hääled” 1 osaTöö käik: 1. Lapsed istuvad ringis. Õpetaja esitab mõistatuse “ Ärkab vara, koidu ajal, lauluga sind üles

ajab” (kukk).Õpetaja võtab kohvrikesest käpiknuku kuke, samal ajal kostab CD-lt kuke kiremine. Järgneb õpetaja ja laste vaheline vestlus kuke eluviisist ja toidulauast ning pildi vaatlus kuke välimusest. Korratakse varem õpitud mõisteid: hari, nokk, lokutid, kannused.

2. Rütmiharjutus. Kukeke õpetab lastele liigutustega luuletuse (J. Käis „Kukk ja kass“ ainetel). Kukekene ki-ka-kaa (matkida kuke kõndi)tule välja vaatama (käega kutsuv liigutus)õues imet näha saad (käteplaks ees, näol imestav ilme)rong see sõidab mööda maad (kätega rongirataste liikumise imiteerimine)kuldsed rattad all on tal (käed rinna kõrgusel, teha kerimisliigutus)korstna otsas õhupall (käed üles pea kohale)Luuletust korrates kasutada erinevaid hääle intonatsioone (kavalalt, kurjalt, lahkelt jms).

3. Õpetaja tõstab ringi keskele korvi, milles on värvilised suled. Lapsed veeretavad korda mööda täringut ja võtavad vastava arvu sulgi. Õpetaja küsib igalt lapselt mitu sulge tal on, kui palju punaseid, kollaseid, rohelisi? Mis värvi sulg on kõige lühem-pikem?

4. Mäng “Kõdi”.Õpetaja jaotab lapsed paaridesse. Üks suleb silmad, teine silitab sulega üle tema näo ja käte, osade vahetus. Arutletakse tekkinud tunnete ja emotsioonide üle.

5. Mäng “Sulesadu”.Õpetaja jagab paarilistele ajalehetuutud. Üks kaaslastest viskab kõrgele õhku sulgi, teise mängija ülesanne on suled torbikusse püüda. Osade vahetus. Variandid: a) visata peotäis sulgi korraga, b) ükshaaval. Õpetaja palub lastel lugeda, mitu sulge nad mängu jooksul kinni püüdsid. Mäng kordub 4-5 korda.

6. Lapsed voolivad kukekesi. Enne töö alustamist uurivad lapsed veelkord kuke pilti (keha, peakuju, jalgu, sabasulgede värvusi).

Teema “Rändlinnud“

Eve Liigmann

77

Soovitav läbiviimise aeg ja koht: kevadel lasteaia maa-alal ja rühmasEesmärk raamõppekavas: toetada lapse loomuliku huvi hankida teadmisi ümbritseva elu ja looduse kohta (RÕK, 2.pt, 9.1)Valdkond: keel ja kõne, kunst, matemaatika, muusika ja liikumineTeema õppekavas: rändlinnudMeetod: praktiline tegevus, vaatlus ja mängSisu: Mängulise tegevuse kaudu kinnistatakse teadmisi rändlindudest ning lindude rändest meie maaleVahendid: lindude pildid, CD plaat „Helid ja hääled meie ümber“ I (In Zoom OÜ 2005), raamatud lindudest, plastiliin, savi, looduslikku materjaliTöö käik:

I osa. Linnurahva kevad (toas)Vaatlemine ja uurimineRändlindudest kevadekuulutajad:KULDNOKKPÄÄSUKEPÕLDLÕOKEKÄGUMETSVINTPEOLEOVALGE TOONEKURGLUIKLAULURÄSTASKODUKAKKPUUKORISTAJAÖÖBIKLindude vaatlemine pildil ja võrdlemine suuruse, välimus, värvuse ja elupaiga järgi ning mida linnud söövad .(info“ LOODUSE RAAMAT“ Eesti Entsüklopeediakirjastus Linnuvaatlused lk 4 – 31)

2. Lindude laulu kuulamine vt. interneti aadress: http://www.loodusheli.ee/ „Kõrv looduses“

3. Voolimine plastiliinistLinnuke – kevadekuulutaja.Voolida lind vabal valikul.

II osa Õues4. Linnud ehitavad pesa. Mida nad selleks kasutavad? Vaatleme erinevaid vahendeid: oksad, suled, savi, muda, vill, kiud. Otsime, kas ka lasteaia territooriumil või selle lähiümbruses linnupesi leida on.

Erinevad pesitsuskohad ja pesad Kodukakul tarvitseb vaid leida õõnsus mõnes vanas tammes või pärnas ja - pesa ongi valmis. Mingeid sulgi või õlgi ta õõnsusse ei tassi.Suurem osa lindudest näeb pesaehitamisega suurt vaeva.Metsvindi paar punub pesa õunapuuoksa külge. Väljas poolt katab ta selle samblikega, seest aga vooderdab pehmete udusulgedega.

78

Suitsupääsukesed kannavad nokatäite kaupa kokku niipalju savi ja pori, et saavad tugeva pesa ehitada. Et ei oleks kõva ja ebamugav, kannavad nad pessa veel heinakõrsi ja udusulgi.Kui sa lähed maikuus linnaparki, järve äärde või metsa, võid sa peaaegu kõikjal näha linnupesi. Pesad on maapinnal. Pesad on puuokstel ja õõnsustes. Pesad on hoonete pragudes ja aknakarniisidel. Pesad on kõrkja küljes vee kohal ja maa-alustes käikudes.Inimesed panevad üles lindudele pesakaste. Linnud on inimeste abilised sest nad hävitavad kahjulikke putukaid.

Looduse ja lindudega seotud elukutsed: lindude vaatlejad – ornitoloogid– linnuteadlased

5. Meisterdamine „Pesa“ looduslikust materjalist – savi, puuoksad, rohi, lehed ja suled.Lapsed voolivad savist linnupesa ja täiendavad seda leitud loodusliku materjaliga (rohulibled, sammal, oksakesed, suled jne).

KASUTATUD KIRJANDUS:

Eesti Entsüklopeedikirjastus „ LOODUSERAAMAT“ 2002Rein Saluri „LINNUD“ 1981Janis Baltvilks „VESTLUSI LINDUDEST“ 1986Anu Viks ja Roman Matkiewicz „KEVAD“1996Hergi Karik, Aivo Saar, Kalle Sirel „LOODUSÕPETUSE „ tööraamat I klass 2.osa Koolibri 2002

LIINA RAUDSIK“LINNUD, LOOMAD – MEIE SÕBRAD“ MIXI KIRJASTUS 2005

Rein Kuresoo „LOODUS ON LÄHEDAL“ Maalehe Raamat 2001Aina Alanurm „LOODUSE VAATLUSVIHIK“ kevad Avita 1997

Meil talvituvad linnud

Inga Pihl

Läbiviimise aeg ja koht: lasteaia õu ja lähiümbrus ning rühmatuba, nädala jooksul, talvel, soovitavalt veebruaris.Eesmärk raamõppekavas: toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta; (RÕK. 2.pt, 9.1) toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmtunnetuse kujunemisel; (RÕK. 2.pt, 9.3)Eesmärgid:

Õpetada lapsi linde looduses märkama ja tundma. Õpetada tundma-leidma tihast ka laulu järgi (looduses) Selgitada lindude kasulikkust ja toitmise vajadust. Kindlasti selgitada pideva toitmise

vajadust-kohustust (kui oled elusat looma-lindu aitama hakanud, sõltub tema elu sinust!) Selgitada, millega võib linde toita ja millega mitte. Õpetada lapsi linde voolima, kasutades võimalikult looduslähedasi värve lindude

voolimisel.Valdkond: vaatlemine ja uurimine, keel ja kõne, käeline tegevusTeema: meie lasteaia läheduses talvituvad linnudVahendid: väljalõiked ajalehtedest, lindude pildid, erinevad raamatud, lindude välimäärajad. Vajadusel helilint tihase lauluga. Plastiliin ja voolimisvahendid. Meisterdamiseks pappi.

79

Töö käik: 1. Vaadelda lastega meil talvituvaid linde, teha jalutuskäike lasteaia lähiümbrusesse.

Kuulata linnulaulu. Tihaste kevadlaul on hästi kuulatav, kuna teisi lauljaid veel pole. Lapsed tunnevad tihase kevadlaulu kergesti ära, kui neid õpetada seda kuulama (sitsikleit, sitsikleit!). Kui vaatlusi ei ole võimalik läbi viia, on põhirõhk piltidel ja raamatutel, helilintidel.

2. Vaadelda lindude toimetamist lindude söögimajas. Kui söögimaja pole, siis panna see koos lastega üles. Täiendada koos lastega lindude söögivaru. Lapsed võivad kodust kaasa tuua sobivat toitu või ostetakse seda ühiselt. Vesteldakse sellest, mida lindudele tohib söögiks pakkuda. Oluline on rõhutada, et kui kord juba hakata linde söötma, tuleb seda teha kogu talve.

3. Viia läbi vestlusi lindudest, vaadelda erinevaid pilte ja raamatuid.4. Käeline tegevus – voolimine ja meisterdamine. Meisterdada papist lindude söögimaja ja

voolida sinna sisse tihased. Jälgida, et lastel oleks valida võimalikult tihase (leevikese või mõne muu nähtud linnu) sulestiku värvile vastavat palstiliini. Voolida võib ka lindude toitu.

NB! Raamatuid võivad lapsed ka ise tuua kodust teema käsitlemise ajaks. Need on nädala jooksul kõigile vaadata-uurida.

Linnalinnud

Virve Jürison

Läbiviimise aeg ja koht: kõik aastaajad, saalis ja rühmatoasEesmärk raamõppekavas: toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel; (RÕK, 2 pt. 9.3)Tunni eesmärgid:

Laps teab, miks osa linde on elupaigaks valinud linnad; Laps suudab eristada 2-4 lindu teiste seast häälitsuse järgi; Laps oskab seostada linnu kirjeldust nimetusega.

Valdkond: keel ja kõne, liikumine, muusika, kunstTeema: linnas elavad linnudMeetod: vestlus, mäng, vaatlus, käeline tegevusSisu: vares, harakas, tuvi, varblane Vahendid: linnupildid, CD plaat „Linnuhääled“, puu siluett, paber voltimiseks, 5 rõngast, 4 võimlemispinkiTöö käik: Eeltööna on saali paigutatud nelinurga kujuliselt viis rõngast ja neli võimlemispinki.

Lapsed tulevad saali ja asetavad kaasatoodud linnupildid (vares, harakas, varblane, tuvi) pingile ritta.

Heliplaadilt kuulatakse lindude hääli. Lapsed tõstavad pingilt üles linnu pildi, kelle häält nad kuulevad.

Piltide vaatlemine ja võrdlemine. Mis on lindudel sarnast, millised on erinevused. Kas oled neid linde näinud? Kus? Mida need linnud söövad? Miks on osa linde valinud oma elupaigaks linnad?

Liikumismäng: „Ole tähelepanelik“. Jaotatakse osad, üks laps on koer, üks on kass, üks auto, ülejäänud on linnud. Iga laps valib ise, millise linnuna ta lendab. Muusika saatel lendavad linnud ringi ja nokivad toitu. Kordamööda tulevad koer, kass ja auto vastavat häält matkides lindude

80

hulka. Muusika muutub ärevaks, linnud lendavad ära: Varblased põõsastesse (rõngad), varesed puu otsa (ronimisredelile), tuvid katusele (pingid) ja harakas aia peale (võimlemispingile). Mängu korrata nii, et iga laps saaks iga linnu rollis olla.

Varese voltimine. Iga laps voolib ruudulisest paberist varese ja asetab selle papist väljalõigatud puu kujutisele. Teema: „Vareste nõupidamine“.

Vaatlus õues: millised linnud on täna meie hoovi lennanud?

Tihase ja leevikese söögilaud

Ester Jõesaar

Soovitav läbiviimise aeg ja koht: talvel metsas või toasEesmärk raamõppekavas: toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta (RÕK, 2.pt,9,1)Valdkonnad: keel ja kõne, kunst, matemaatikaTeema õppekavas: lindude eest hoolitsemine talvelMeetod: vaatlemine ja uurimine, joonistamine, mängSisu: lindude talvised mured, inimeste abi lindudeleTöö käik:

1. ÕPETAJAL PILDID RASVATIHASTE JA LEEVIKESTEGA LINDUDE SÖÖGIMAJAS. TULETATAKSE MEELDE LINDUDE NIMED.

2. ÕPETAJA KÜSIB LASTELT, MIS NENDE LINDUDE TALVISEKS TOIDUKS ON.Leevikesele meeldivad päevalilleseemned, kasepungad, pihlamarjad, nisuterad.Rasvatihasele seapekk, rasvakamakas, päevalilleseemned, pähklid.

3. ÕPETAJA NÄITAB LASTELE, KUI KERGE VAEVAGA SAAB TETRAPAKIST VALMISTADAsöögimajakese. Lapsed täidavad selle lindude toiduseguga ja õuesoleku ajal otsivad sellele koha võimalikult rühmatoa akna lähedal.Lastele selgitatakse, et mida erinevam toit on, seda rohkem linde sööma tuleb.

4. LASTELE TUTVUSTATAKSE LINNUKESTE RAHVAPÄRASEID NIMESID:Leevike- toompapp, paap, krüügitaja, tomp, tuitsutajaRasvatihane- Rasva-Ants, rasvanäkk, tigane, kikitiits, talitihaneArutletakse, millest on sellised nimed tekkinud. Nimed kirjutatakse paberiribale, kinnitatakse seinale.

5. JOONISTATAKSE TIHASEID JA LEEVIKESI TALVISES SÖÖGIMAJAS.6. UURIMISRETKEL METSA VÕI PARKI OTSITAKSE LINDUDE JÄLGI LUMEL.

- miks need jäljed just siin on?- Kui palju ja mis linnud need võisid olla- Kas jäljed kuuluvad väikesele või suurele linnule?

Mäng: „Kiired linnud“ Valitakse 1-2 kassi. Teistest lastest moodustatakse kaks võrdse arvuga võistkonda – „ leevikesed“ ja „tihased“ ning märgistatakse vastavat värvi käepaelaga. Kõik linnud tukuvad (kükitavad) puuokstel. Kassid kräunuvad ja kaeble- vad tühja kõhu üle. Linnukesi otsides lähevad kassikesed veidi eemale ja jäävad ootama. Õpetaja puistab lindudele süüa ( pudelikorgid), linnud lendavad teri nokkima – korjavad korgikesi. Kassid kuulevad siutsumist ja hakkavad lähemale hiilima. Õpetaja hüüab: „ Kassid, kõtt!“, mille peale ehmunud linnud lendavad kogutud saagiga peitu. Kassid jäävad pika ninaga. Koos õpetajaga loetakse kogutud saak üle ja selgitatakse, kumb linnuparv

81

oli agaram.

Kodulinnukasvatus talus

Sirje Oper

Soovitatav läbiviimise koht ja aeg: kõik aastaajad, rühmasEesmärk raamõppekavas: toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel. (RÕK. 2.pt, 9.3)Valdkonnad: keel ja kõne, matemaatikaMeetod: kuulamine, kõnelemine, vaatlemine, kirjutamineSisu: kodulindude kasvatamine taludes ja linnufarmidesVahendid: pildid kodulindudest, pildikaardid, videofilm „Kukk ja kana“ (In Zoom OÜ), M. ja K. Kuusmann „Sõbrad tähemaal“, töölehtTöö käik:1. Lapsed istuvad televiisori ees. 2. Sissejuhatuseks filmile esitab õpetaja kaks mõistatust:

Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas? (kana)Mees läheb lakka lihalind pea peal? (kukk)Seejärel vaadatakse ühiselt videofilmi „Kukk ja kana“, millele järgneb vestlus kanakasvatusest talus.

3. Sujuvalt liigub õpetaja üle vestlusele teistest kodulindudest (pardid, haned, kalkunid, jaanalinnud). Õpetaja räägib kodulindude päritolust: kõige varem kodustati kana, kelle eellaseks oli Indias elanud ulukkana. Kanu kasvatatakse

juba üle 5000 aasta. kodupart põlvneb sinikael-pardist ning kodustati enam kui 3000 aastat tagasi. koduhani põlvneb hall-hanest ning on kasvatatud umbes sama kaua kui partegi. kalkunite kodumaaks on Mehhiko ning Euroopasse toodi nad peale Ameerika avastamist,

umbes 500 aastat tagasi. Nemad põlvnevad ka kanalistest. kõige lühemat aega on kasvatatud jaanalinde, nende eellasteks olid metsikud jaanalinnud.

4. Mäng „Linnud lauta“ (lisa 1 või 2).Iga laps saab endale pildikese kodulinnule iseloomuliku tunnusega (kukehari, kukesaba, kana pea, kalkuni lott, pardi jalg, hane pea, jaanalinnu pea jne. Mängu juht hüüab „kukk“. Lapsed, kellel on hüütud linnule iseloomuliku tunnusega pilt, jooksevad „lauta“. Teised jäävad „õuele“ edasi kõndima. Mäng jätkub uue linnu nime hüüdmisega.

5. Pärast mängu küsib õpetaja laste käest, miks kasvatatakse kodulinde, mida neilt saadakse (liha, mune, sulgi, sõnnikut väetiseks).

6. Näpumäng „Kull tänavas“ (M. ja K. Kuusmann „Sõbrad tähemaal“, lk 48)7. Lapsed täidavad ristsõna (lisa 3).

82

LISA 1

83

LISA 3

LOODUS

Looduseretk Kaja Cimolonskas

Tegevuse aeg: suviTegevuse koht: Kadrioru mereäärne parkEesmärgid:

laps saab teada, et igal taimel on oma kasvukeskkond- pajud kasvavad vee läheduses; laps oskab kindlaks määrata, kust poolt puhub tuul; laps tajub loodusehääli; laps julgeb küsida, mis teda antud teema kohta huvitab;

84

laps tegutseb oma oletusi kontrollides ja teeb oma tegudest järeldusi; laps püüab kiiresti orienteeruda looduses; laps tunneb rõõmu sellest, et saab olla ja tulemuslikult tegutseda koos oma sõpradega; laps kogeb eduelamust- ma olen osa loodusest, oskan märgata ja nautida ilu, kuulata hääli

ja vaikust.

Vahendid: paberist lindid, kivid, õhupallid, matkakaart, tänukiri lapsele tammelehe näol (on eelnevalt valmistatud makulatuurist)

Tegevuse käik: Hommikul õpetaja leiab kirja, kus kutsutakse lapsi külla kivikuningale, kes elab mere ääres Russalka lähedal. Kirjas on ka see, kuidas tulla ja mida kaasa võtta. Pööratakse tähelepanu sellele, et lapsed oleksid tänaval ettevaatlikud, sest park asub ju linna sees (liiklusohutus).Lapsed kogunevad koos rühma maskotiga(Poku) mere randa suure kivi juurde. Kivi külge on kinnitatud kiri: Tere lapsed. Mina olen kivikuningas ja kutsun teid täna nautima ilustat suveilma, mille saatjaks soe meretuul ja päikesenaeratus. Lapsed kirjeldavad ilmastikku.Õpetaja teatab lastele, et minnakse koos pokuga uurima looduse saladusi ja lahendama mõistatusi. Koos uuritakse kaardilt õpperaja kulgemist, mis on märgistatud kolmnurkselt ( kivi-hõbepaju-tamm-kivi). Igas märgitud punktis, mis tuleb lastel kirjelduse järgi üles leida, on vaja täita ülesanne või lahendada mõistatus.Kivikuninga esimene ülesanne. Kivi taga on peidus kott, mille sees paberiribad. Lapsed määravad kindlaks, kust poolt puhub tuul, kas tuul on tugev või nõrk või on hoopis tuuletu ilm. Lapsed tõstavad lindid ülesse ja vaatlevad lindi liikumist seistes kui ka liikudes. Õpetaja esitab lastele mõttetööd virgutavaid ja suunavaid küsimusi loodunähtuste kohta. Selle ülesande lahendamisel naudivad lapsed liikumist mere ääres, vaatlevad silmapiiri, mere lainetust. Leidnud lahenduse ülesandele, palub õpetaja keerata pabeririba rulli ja panna tasku.

Kivikuninga teine ülesanne. Õpetaja näitab rühmalastele fotot, mis on tehtud hulk aega tagasi ja esitab mõistatuse (Mõistke, mõistke, hellad velled! Kellel pikad põllepaelad?) Eeldatav vastus on paju. On vaja üles leida just see sama puu, mis on fotol. Lapsed asuvad teele. Vahepalaks kasutatakse retkel otsimismängu, kus õpetaja palub leida teerajal õhupallid (eelnevalt ettevalmistatud ja ühe puu külge kinnitatud). Vaatleme ja võrdleme puid, otsime õiget puud (vaatleme puud eest, tagant, vasakult ja paremalt poolt). Jõuame õige puu juurde. Seal on kivikuningalt kiri lastele: Olete olnud tublid. Saite ülesande lahendamisega hästi hakkama. Olete jõudnud hõbepaju juurde, mida loetakse Eesti üheks võimsamaks puuks. Pajud kasvavad põõsastena veekogu lähedal, kraavikaldail, jõgede ja järvede ääres. Sekka ka päris puu mõõtu pajusid nagu see siin. Ometi ei ole pajustik mitte pajumets, vaid põõsastik. Lapsed vaatlevad ja kirjeldavad, kuidas meretuuled on muutnud puu kuju. Missuguse kujuga on hõbepaju lehed?Pajudel on erakordne elujõud, mille oksad on väga sitked ja seetõttu punutakse pajuokstest korve, mööblit, tünne. Paju oli vanasti hea seltsiline karjapoisile, kes meisterdas pajuoksat vilepilli. Laste meenutused kevadistest pajuurbadest. Kivikuningas: palun teil lapsed mõõta ära hõbepaju jämedus, abiks paber- lindid. Lindid tuleb omavahel ühendada ja mõõta puu ümbermõõt. Õpetaja ergutab lapsi puu ümbermõõtu mõõtma ka teise võimalusega – lapsed ühendavad käed ja teevad sõõri ümber puu. Mitu last? Lapsed kombivad puukoort ja kirjeldavad (krobeline, kare). Poku annab hinnangu ja kiidab lapsi.

Kivikuninga kolmas ülesanne. Õpetaja loeb (või loeb laps), et järgmiseks ülesandeks on vaja otsida tammepuu. Puu leidke üles lehtede kuju järgi. Puu külge on seotud kiri: Tublid! Olete jõudnud tamme juurde. Tamme peetakse puude kuningaks ja tammepuu lehte looduskaitse sümboliks. Võrreldakse tamme ja hõbepaju (koor, leht, kõrgus) järgi. Mängime mängu „ Minu puu“. Iga laps valib endale puu, jätab meelde, kus asub. Nüüd kutsub Poku lapsed enda juurde, kuulatakse looduse hääli, vaikust. Poku annab märku ja iga laps leiab oma puu eksimatult ülesse.

85

Järgmisel korral lapsed vahetavad sõbraga puu ja kõik kordub uuesti. Kas lapsel jäi meelde nüüd uue puu asukoht? Vaatleme kaarti. Meie looduseretkes on läbida veel üks lõik. Sellel teekonnal püüame koos leida vastused küsimustele: miks peaksime hoidma ja tundma loodust. Õpetaja saab küsimusi esitades juhtida lapsi vaatlema, oletusi tegema ja järeldama. Poku annab hinnangu. Jõutakse tagasi kivi juurde. Kivikuningas tänab ja kiidab lapsi. Ta palub lastel väikestest kividest kirjutada oma nime liivale või joonistada midagi mererannale. Poku annab lastele positiivse hinnangu ja võib ka nimetada, mis eriti hästi õnnestus või mida veel harjutama peaks. Kivi külge on kinnitatud lapse nimega tänukiri (tammeleht). Iga laps otsib enda oma ja riputab kaela.Lapsed lasevad õhupallid lendu (vaatlus). Jäetakse kivikuningaga hüvasti ja asutakse koduteele.Kotti korjatakse kive, mida saab lasteaias õppetegevustes kasutada. Tagasiside saamiseks lapsevanematele võib lasteaias teha töölehe, kus lapsed saavad oma teadmisi ja oskusi kontrollida ja ka teistele tutvustada.

Marjad metsas

Esta Tubalkain, Viive Rull, Kristi Vinter

Soovitatav läbiviimise aeg ja koht: varasügis, rühmas ja õues.Eesmärk raamõppekavas: toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel RÕK, 2.pt, 9.3).Eesmärgid: Laps

- tunneb kaheksat levinumat söödavat metsamarja;- oskab pildil olevaid esemeid kirjeldada;- oskab tuua välja esemete sarnasusi ja erinevusi;- oskab luuletuses ära tunda kujundlikke väljendeid ning leida neile tähendusi;- eristab sõnas esimest häälikut;- oskab häälimise abil sõna tähenduse ära arvata.

Valdkonnad: keel ja kõne, matemaatika, liikumineTeema õppekavas: Marjad metsas Meetod: kuulamine, kõnelemine, vaatlus, uurimine, liikumineSisu: tutvumine metsamarjade ja nende erinevate nimetustega.Vahendid: pildid metsamarjadest (nt piltpostkaardid), võimalusel päris marjad, marjade nimetustega sõnakaardid.Töö käik: I. osa

1. Lapsed istuvad ringis vaibal. Õpetaja annab lastele äraarvamiseks mõistatuse.

Sügisel metsade viimane ilu,kasvab puude ja põõsaste vilus,

punaseks värvinud paled tal päike,ise on ümmargune ja väike?(MARI)

Küsimused:- Millest mõistatus rääkis? - Millisest marjast oli juttu?- Milliseid punased metsamarju te teate?

2. Õpetaja näitab lastele pilte erinevatest metsamarjadest ning palub piltidel olevaid metsamarju kirjeldada. Pildivaatamise juurde räägib õpetaja lastele marjade erinevatest kasvukohtadest ja kasulikkusest.

86

Metsmaasikale meeldib kasvada põlluäärel, lagendikel ja metsaservas. Metsaservas võib kohata ka vaarikat. Seevastu mustikas kasvab meelsamini päris metsa sees (männiku ja kuusiku all), samuti pohl. Pohla lemmik kasvukoht on männimets aga teda võib leida ka rabaservalt. Jõhvikas ja sinikas on aga rabataimed ja armastavad kasvamiseks niiskemaid kohti, samamoodi ka rabamurakas. Põldmurakas, nagu nimigi ütleb kasvab tavaliselt põllul.

3. Õpetaja annab lastele ülesande leida piltidelt omavahel sarnaseid metsa marju. Mille poolest on sarnased/erinevad (värvus, kuju, kasvukoht jms): Mustikas ja sinikas. Vahet saab neil teha aga päris mitmel moel. Sinika põõsapuhmas on kõrgem kui mustikal. Küps mari on mustikast veidi suurem, helesinine ja pealt sinaka vahakirmega kaetud. Mustikas on seevastu tumesinine või peaaegu must. Sellest tulevad ka nende nimed. Põldmurakas, rabamurakas, vaarikas. Jõhvikas ja pohl.Vaarikas ja metsmaasikas.

4. Õpetaja selgitab lastele, et lisaks nimetustele, mida meie teame, on metsa marjadel veel mitmeid teisi nimetusi. Õpetaja nimetab lastele erinevaid nimesid ning palub lastel mõistatada, millest on nad endale sellised nimed saanud.Järgnevalt on välja toodud valik metsa marjade erinevaid nimetusi, millest õpetaja võib teha oma valiku:Metsmaasikas - maasik, maasikmari, mansikas, mänsikad Vaarikas - vabarn, vaargad, oarmarjad, vaarmarjadMustikas – kukesilmad, seesikmari, tõrvakad, heinsinikad, mustigud, sinimarjad Sinikas – joovikas, alligad, rukkisinikas, jõhvik, soomariJõhvikas – kuremari (jõhvikat peetakse seetõttu, et tal on sookurega ühine elupaik), rabamari, soomari, pluukna Pohl – palukas, palumari, poolgad, poolad Rabamurakas (kollane) - kaarlad, kaarmed, kaarnad, käbalad, muuramedPõldmurakas (põldmari) - marivars, põldvääne, karumarjad

5. Õppemäng “Mulle maitseb mari”Õpetaja paneb laste ette vaibale sõnakaardid (iga sõna rohkem kui üks) metsa marjade nimetustega nii, et sõna jääb alla poole (kui teemat on käsitletud aiamarjadega koos, võib kaartidel olla ka aiamarjade nimetusi). Ühel lapsel palutakse võtta maast kaart nii, et teised ei näe kaardile kirjutatud sõna. Kaardi võtnud laps vaatab kaardilt sõna ja selle esimese tähe ning ütleb seejärel näiteks: “Mulle maitseb mari, mis algab P-tähega”. Vastuse valmis mõelnud lapsed annavad kokkulepitud moel (nt. käteplaksuga) märku. Kaardi võtnud laps palub ühel (plaksu teinud) lapsel mari nimetada. Koos õpetajaga häälitakse sõna kokku. Kaardi võtab järgmine laps ja mäng jätkub.Mängu võib keerulisemaks muuta nii, et mõistatada püütakse lõpuhääliku järgi.

II. osa (kinnistav tegevus, näiteks järgmisel päeval).

1. Õpetaja tutvustab lastele omal valikul luuletusi metsamarjadest.

2.MaasikasPäikesekiired kõige enamhellitasid maasikaid,nüüd on marjad nõnda kenad,põskedesse puna said.

SinikasSinav sinikas on nägus,mahlane ja üsna magus,tihedalt ta põõsad koosmättalises rabasoos.

MustikasKuigi kasvab varjus,valmib juulikuus.Oh neid väikseid marju,teevad mustaks suu.

VaarikasKui palju küll marjusee puhmastik kannab!Ta ahvatlev lõhn

PohlKust see muinasjutuvaipsiia nõlvakule sai?Selle kauni vaibakirja

JõhvikasMis seal samblal keset sood?Hapud jõhvikad on nood.Vars neil peenike kui juus,

87

meil rahu ei anna.Las kriibib meid okasja pahasti käitub,kuid selle eest suuja korvike täitub.

kudunud on pohlamarjad. otsas läigib ümar kuul.

3. Vestlus – kujundlikud sõnad ja mõtted luuletustes. Õpetaja näitab lastele pilte metsamarjadest ning esitab luuletus(t)e kohta küsimusi. Miks luuletuses nii öeldakse, mida see tähendada võiks?

4. Kinnistav laul „Mardikas kord marjul käis…“

Lapsed pakuvad välja erinevaid metsamarju, mida mardikas korjata võis ja laulavad laulu väljapakutud marjanimedega.

5. Kinnistav liikumismäng “Marjakorv kummuli” (võib mängida ka õues).Lapsed seisavad ringis. Igale lapsele antakse (pannakse rinda) sõnakaart ühe metsamarja nimega. Hiljem võib nimed rinnast ära võtta ja iga laps jätab õpetaja öeldud nime ise meelde. Õpetaja hakkab nimetama erinevaid marjade nimetusi. Oma marja nime kuulnud lapsed vahetavad ringis kohad. Õpetaja ütluse peale “korv kummuli” peavad kõik lapsed kohad vahetama.

Soovitatav kirjandus õpetajale: Haavik, Õ. (1995). Loodusnähtused ja taimeriik. Interneti lehekülg - http://bio.edu.ee/taimed/

Puud kevadises pargis

Ene Urb, Tiivi Marken

Soovitav läbiviimise aeg: kevadel , puude õitsemise ajal.Eesmärk raamõppekavas: - toetada last ümbritseva maailma mõistmisel, tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel.Eesmärgid:

laps õpib puid eristama õite põhjal; laps saab teada puude vajalikkusest inimestele ja loodusele; laps kinnistab õpitut õppemängu abil; laps mängib “Puude kallistamise mängu”.

Valdkond:keel ja kõne, liikumine, ümbritsev keskkond.Meetod:vaatlus, kuulamine, uurimine.Ettevalmistav osa: asetada vaadeldavatele puudele pildid nende viljadest;valmistada õppemäng “Õied ja viljad”(pildiloto).Sisu:puude õite tundmaõppimine, loodushoid pargis, lasteaia õues.Vahendid:viljade pildid, suur riie või tekk.Töö käik:1.Ringkäik pargis.2.Puude vaatlemine ja äratundmine lehtede abil pargis:varemõpitu kordamine (vaher , tamm, kask, pihlakas, kastan)3.Uus teema. Puude õite vaatlus. Missugused viljad arenevad:õitest. Pildid viljadest.4.Liikumismäng “Puude kallistamise mäng”:

Puude vahel joostes, kõndides, hüpeldes liikumine. Märguandepeale läheb iga laps ühe puu juurde ja kallistab seda. Mäng kordub.

5.Koguneme kaasavõetud tekile jalgu puhkama. Arvame ära paar mõistatust puude kohta.

88

Uhke emand, roheline kleit seljas, punased pärlid kaelas. (Pihlakas) Valge poiss, rohelised juuksed. (Kask). Vestlus lastega. Miks on puid vaja? Kuulata laste arvamusi.

Selgitada, et puud on üks osa loodusest meie ümber. Looduses toimub ringkäik läbi aastaaegade ja tähtis osa looduse tasakaalu säilitamisel on puudel. Puud annavad toitu lindudele ja loomadele. Tänu nendele puhastub õhk. Puud pakuvad varju ja kaitset kõrvetava päikese ja külmade tuulte eest. Inimene saab puude läheduses olles jõudu ja muutub rahulikumaks. Puud pakuvad meile ka palju silmailu.6.Pärast õpperajal käimist on hea rühmas mängida lotot see

kinnistab looduses nähtut ja õpitut.

Õppekäik “ Pargis kasvavad puud”

Aino Linnas, Ülla Maide

Lbiviimise koht ja aeg: Pargis, igal aastaajalEesmärk: laps tutvub puu kuju, välimusega – koore, võra, seemnete, lehtede, õitega jne. Puude kasulikkus keskkonnale.Valdkond: keel ja kõne, õppekäikTeema: „Park“Ettevalmistus: territooriumi märgistus koos lastega, erinevate lehekujutistega kaardid, pliiats, paber.Meetod: vaatlemine, arutelu, uurimine, võrdlemine, katsetamine, praktiline tegevusVahendid: puud, puupakk (on kaasas) vanuse määramiseks, lindidTöö käik: 1) Väljudes bussist pöörata tähelepanu mürale, heitgaasidele (lõhnad, hääled) bussipeatuses sõidutee ääres. Arutelu parkide ökoloogilisest tähtsusest.2) Jalutamine pargis – lõhna tajumine, häälte kuulamine pargis (vaikus, puude sahin, lehtede kohin). Katse: puuleht või rohulible sõrmede vahel puruks hõõruda – nuusutada lõhna.3) Lastele jaotada lehekaardid – laps leiab oma puu. Lehe kirjeldus, võrdlus mõne teise lehega. (2 last võrdlevad oma puulehti). Ütleb puu nime. (saab nime kontrollida lehekaardi seest). Lehekaardid kokku korjata. 4) Lapsed saavad pliiatsi ja paberi (saame puust), teevad puukoore jäljendi, kirjutavad juurde puu nime. Pargipuud on istutatud. Annavad varju. Kaitsevad ereda päikese vihma eest. Puhastavad linnades õhku.5) Mäng „Varju – päikese kätte!“6) Mõistatused erinevatest puudest (3 – 4 mõistatust)7) Korjavad lehti kaasa herbaariumi jaoks, võib ka õisi, vilju kaasa korjata (vastavalt aastaajale) Võib teha oma puuraamatu – koorenäidis, leht ,õis, vili jne.

Plastikpudelist pliiatsitops

AIME RUHNO

Soovitatav läbiviimise koht ja aeg: kõik aastaajad, toasValdkond: keel ja kõne, kunstMeetod: kuulamine ja kõnelemine, vaatlemine ja uurimine, praktiline tegevus

89

Sisu: erinevad pakendid, taaskasutamineVahendid: erinevad pakendid( tetrapakid, kilekotid, paberist ja riidest kotid, pappkarbid, pastikpudelid, topsid jne.), käärid, salvrätikud ( mitte heledat värvi) või erinevat värvi siidipaberid, PVA liim, pintslid, erinevat värvi veekindlad markeridEeltöö: lapsed toovad kodust lasteaeda suured siltidest puhastatud plastikpudeleid. Õpetaja märgistab pudelitel “ lõikamisjoone” pudeli keskele ja teeb pudeli pooleks lõikamise alustamiseks lõikeavaTöö käik:1. Õpetaja tutvustab erinevaid pakendeid ( kilekotid, plastikpudelid, topsid, vaakumpakendid,

paberkotid jne.)2. Õpetaja selgitab mõistet loodussõbralik pakkematerjal (materjal, mis laguneb looduses) ja

mitte loodussõbralik materjal ( mis ei lagune looduses)3. Lapsed jagavad pakendid kahte kasti. Esimesse loodussõbralikud pakendid ja teise mitte

loodussõbralikud. Lapsed vaatlevad ja võrdlevad pakendeid.4. Õpetaja selgitab, et looduses mitte hävinevaid pakendeid saab taaskasutada (pakendite

kogumiseks eraldi kastid, kogumispunktid).5. Õpetaja tutvustab plastikpudeli taaskasutamise võimalusena pudelist pliiatsitopsi

meisterdamist6. Meisterdamine: lapsed lõikavad kääridega plastikpudeli mööda õpetaja märgitud lõikejoont pooleks

(lõikamist alustatakse lõikeavast).Pliiatsitopi tegemiseks kasutatakse pudeli alumist poolt lapsed lõikavad salvrätikutest välja soovitud salvrätiku pildi või kujundi (ribad vms.) ja

eemaldavad väljalõigatud pildilt kaks alumist salvrätiku kihti “õhuke” väljalõigatud salvrätiku pilt tuleb asetada topsile, nii et pilt jääb üles poole ja

pintseldatakse ettevaatlikult PVA liimiga üle ( liimi tuleb panna ka üle pildi ääre!) salvrätiku pildiga kaunistatud pliiatsitops jäetakse kuivama. Pärast saab topsi kaunistada

markeritega ( mustrid, kujundid)

Kaunistamiseks võib kasutada ka erinevat värvi siidipabereid. Siidipaber rebitakse tükikesteks ja tükid asetatakse üksteise kõrvale topsile ja pintseldatakse PVA liimiga üle. Kaunistatud pliiatsitops jäetakse kuivama. Pärast saab siidipaberist rebitud tükikeste ääred “ülejoonistada”. Tekib “mosaiikkaunistus”.

6. Lapsed ja õpetaja arutavad, mida saab teha plastikpudel ülemise äralõigatud pudeli poolega.Pooleks lõigatud plastikpudeli ülemist poolt saab kasutada lehtrina liivakastis või ujulas, võimlemistunnis võistlusmängudes ( torni ehitamine, vigursõit maha asetatud “ pudelite” vahel); osavusmängud jms.MängLapsed viskavad väikese palli enda ees üles õhku ja püüavad üles plastikpudeli ülemise poolega ülesvisatud palli “pudelisse”.

Mäng kividega

Tiina Kull

Aeg ja koht: kõik aastaajad, toas laua ääres.Valdkond: võrdlemine ja arvutamine, vaatlemine ja uurimine.Meetod: vaatlemine ja võrdlemine, praktiline tegevus.Sisu: eseme asukoha määramine pildil.

90

Eesmärk: 3-4.a.laps oskab võrrelda mõisteid: suurem-väiksem 5-6.a.laps oskab tasapinnal orienteeruda; tunneb mõisteid üleval- all, paremal - vasakul.

Vahendid: suurem teemapilt, "kodus," "tänaval," "talus," vm.kivid-suurem ja väiksem; Mängu käik: 3-4.a.laps vaatleb suurt teemapilti. Õpetaja asetab kivid pildile ja küsib: "Kus on suurem kivi?", "Kus on väiksem kivi?" Laps kirjeldab kivide asukohta. Nimetab esemeid, mille kõrval asub suurem kivi, mille kõrval asub väiksem kivi.5-6.a.laps asetab kivid teemapildile vastavalt juhendamisele. Õpetaja jutustab juttu, mille sisse on põimitud käsklused. Kivi tuleb paigutada teemapildil vastavalt saadud juhendusele, kas kuuldud objektist paremale, vasakule, üles-või allapoole.6-7.a.lapsed võivad mängida sama mängu paarides. Kes juhendab - see kontrollib mängu õigsust, pärast vahetatakse osad.

91

VESI

Vee ringkäik

Liina Meresmaa

Soovitav läbiviimise koht ja aeg: kõik aastaajad, toas Valdkond: keel ja kõneTeema: vee ringkäik, vihma tekeMeetod: vaatlemine, uurimine, mängVahendid: kauss vee keetmiseks, läbipaistev kauss, pildidTöö käik:

13. Pildid erinevatest ilmastiku- ja loodusnähtustest: päikesepaiste, vihm, tuuline ilm, pilvitus, lumesadu, torm. Nimetame, iseloomustame mida pildil näeme. Millest tunneme ära need loodusnähtused.

14. Hakkame tegema vihma. Millest vihm koosneb? (veepiiskadest) Milline on taevas, kui hakkab sadama? (pilvine) Taevas on pilvine ja pilved on täis vihmapiisku, vihmapilved on tumedad.

15. Vee aurustamiseks kasutame meie veekannu. Looduses aurustab vett päikesesoojus. Paneme vee kannus keema. Kui tuleb juba palju auru, hoian kummuli kaussi kannu kohal. Aur koguneb kausi sisse ja tilgad moodustuvad kausi siseküljele. Kui tilku on palju, hakkavad need jooksma kausi serva poole ja tilguvad maha. See ongi nagu vihm!

16. Kordamine: vee aurustumine, auru muutumine veeks Mäng “Päike, vihm” (tähelepanu – pildid vahelduvad, teha erinevaid liigutusi, kes eksib, läheb kuivatama) Kasutatud kirjandus: M.-E. Täht Laps ja keskkond “Veeraamat”

Veeringkäik

Merle Treksler

Soovitatav läbiviimise koht ja aeg: õues ja toas, talvelValdkond: keel ja kõne, liikumineMeetod: vaatlemine, uurimine, liikumineSisu: võrdleme sulanud ja aurustunud vee omadusiVahendid: kauss, keedunõu, kandik, nõuTöö käik:Lapsed mängivad õues lumesõda. Sulalumi hakkab kokku. Saab teha palli. Iga laps toob õuest tulles lumepalli tuppa. Asetame pallid kaussi. Need sulavad veeks. Paneme vee keedunõusse, keedame kuni aur liigub viltusele kandikule, mida hoitakse veekannu kohal. Aurust tulev vesi kogutakse selle lihtsa mehhanismi abil kandiku all olevasse nõusse. Võrdleme lumest sulanud vett ja lumeveest aurustunud vett. Kvaliteet. Aurustunud vee viime õue. See külmub, tekib jää. Tahke. Toome tuppa, sulab. On puhas.

Kuidas jõuab vesi meie kodudesse

Eve Tommula

92

Läbiviimise aeg ja koht: rühmaruumEesmärk raamõppekavast: toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel; (RÕK. 2.pt, 9.3)Valdkond: keel ja kõne, kunst, liikumineMeetod: praktiline tegevus (vaatlemine, uurimine, meisterdamine grupitööna, mäng)Sisu: vee teekond järvest kodutarbijaniVahendid: joonis lõpus viidatud kirjandusest lk. 28-29; purk järveveega; sinine paber järve valmistamiseks ning väikesed kalade ja veelindude kujukesed; erinevad konstruktormängud aia, torustiku ja majade ehitamiseks; plastiliin. Töö käik:

1. Vaatlemine. Õpetaja tutvustab lastele, kuidas jõuab vesi linnas elavate inimeste kodudesse. Esmalt tutvustatakse joonist viidatud kirjandusest leheküljel…, millel on kujutatud vee teekond järvest kodudesse ja erinevad etapid vee puhastamiseks. Seejärel näitab õpetaja lastele läbipaistvas klaasanumas järvevett, mis ei ole joogiks kõlbulik ja vajab puhastamist (võib ise kraanivett tumedamaks toonida tilga kohvi või teega).

2. Suunavate küsimuste abil arutletakse, kui tähtis on järvevee puhastamine enne kodudeni jõudmist:

Milline on järvevee värvus? (tumedam, kui puhas joogivesi) Mis ohustab meie tervist puhastamata vees? (mitmesugused pisikud) Mis võib sinuga juhtuda, kui tarvitad joomiseks puhastamata vett otse mõnest veekogust? (kõhuvalu jms).

Seega on väga vajalik puhastada vett, kui see ei ole kaevust võetav pimedas, sügaval maa sees voolav põhjavesi, vaid vesi järvest või jõest, mis asub maa pinnal ja milles valguse tõttu kasvavad taimed ja kus elavad putukad, teod ja kalad.

3. Meisterdamine. Õpetaja kutsub lapsed laudade juurde, millel asetsevad erinevad vahendid (suurem sinine paber, käärid, kivid, väikesed kalade ja veelindude kujukesed; aia ehitamise konstruktor; erinevad majaehitusklotsid; torustiku ehitamise konstruktormäng, plastiliin vanni ja tualetipoti voolimiseks) ja tutvustab erinevate vahenditega täidetavaid ülesandeid. Lapsed jagatakse töögruppidesse kas lapse soovi alusel või loosi läbi (nt. väikeste esemete hulgad riidest kotikeses). Seejärel alustavad lapsed tööd gruppides: järve meisterdajad; puhastusjaamade ehitajad; torustiku ehitajad; elumajade ehitajad; voolijad. Kui lapsed on oma töö valmis saanud, pannakse nendest kokku makett “Veeraamatu” joonise alusel. (Esitlemiseks vajab selline laste igapäevastest töövahenditest koostatud makett kogu esiku aknalaua).

4. Teema kinnistamiseks sobib järgnev mäng: Tähelepanelik kuulaja

Õpetaja räägib lastele jutustust, kuidas liigub vesi järvest kodudesse ja kodudest jälle järve. Eelnevalt näidatakse lastele liigutusi, mida tehakse teatud kohas jutustuse ajal: järv (käed moodustavad ees ringi); torudes voolav vesi (käelabad imiteerivad voolavat vett); pumpamine (imiteeritakse kätega pumpamist); puhastusjaam (imiteeritakse puhastamist); vee joomine (imiteeritakse joomist); pesemine (imiteeritakse pesemist).Jutustus Elas kord veetilgake. Ta oli olnud suures meres, pilves, ojakeses, jões ja nüüd sattus järve. Järves seikles ta kaua, kuid ühel päeval imeti ta veetorusse, ta voolas mööda torusid ja siis äkki pumbati teda vägevate pumpadega koos paljude teiste veetilgakestega kummalisse kohta, kus vesi hakkas tasahilju ringi keerlema, vette ilmusid tillukesed puhastavad terad, mis hakkasid veetilgakestest tegema säravpuhtaid piisakesi. Kogu aeglaselt keerlev vesi muutus kui imeväel säravpuhtaks ja seejärel imesid torud puhta vee endasse ning veetilgake koos oma paljude kaaslastega hakkas liikuma mööda veetorusid. Torudes oli pime. Torud olid väga pikad. Vesi voolas neis aga kiiresti. Ühel hetkel voolas

93

veetilk koos paljude teiste tilgakestega veekraanist kraaniveena vanni ja oli vahepeal soojaks muutunud. Vett aina voolas ja voolas vanni. Siis tuli vannivette laps ja hakkas end pesema. Pesi juukseid šampooniga, pesi keha seebiga ja puhas vannivesi muutus vahuseks, häguseks ja voolas ühel hetkel kanalisatsioonitorusse. Jälle tuli voolata pikka pimedat toru mööda, kuni jõuti pumpadeni. Suured pumbad pumpasid inimeste poolt kasutatud ja määrdunud vee suurde basseini, kus seda taas puhastama hakati. Veetilgake veetis selles suures basseinis päris pika aja. Ühel päeval oli vesi basseinis jälle puhtaks muutunud ja veetilgake suunati mööda toru edasi liikuma. Ta sattus torust ojakesse, ojakesest jõkke ja jõest jälle järve…

(Tegevuses kasutatud joonis on pärit allikast: Täht, M-E. 2003. Laps ja keskkond. Veeraamat. Kirjastus Koolibri)

Mööda jõge sõidab paat.

Kadri Link, Lembe Jürisoo

Läbiviimise koht: rühmaruum, õueEesmärk: toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ümbritseva elu ja looduse kohta (RÕK, 2.ptk, 9.1)Valdkond: matemaatikaMeetod: mängSisu: arvude nimetamine 1-10-ni ja tagasiVahendid: pallMängu käik: Lapsed istuvad või seisavad ringis, mängujuht ringi keskel.Mängujuht loeb luuletust ja viskab palli ühele lapsele:

Mööda jõge sõidab paat, mitu inimest on seal? Ära kuula teiste juttu,ütle ise, ruttu, ruttu!

Laps , kes sai palli ütleb arvu 1-10-ni ja loendab öeldud arvuni ja tagasi. Laps, kes loendamisel eksis, mängujuhiks ei saa.

Alus. I. Muhel „Meie lapse sünnipäevaraamat“

94

EHITATUD KESKKOND

Vanalinna kaitsemüür

Sirje Tärn, Eve Talvik


laps oskab torne omavahel võrrelda, kasutades matemaatilisi suurusmõisteid: kõrgem – madalam, paksem ja ruumimõisteid: üleval – all, ees – taga, kõrval, kohal, paremal – vasakul;

laps oskab välimuse järgi kirjeldada vanalinna torne ja müüre; laps oskab paberist moodustada koonust ja silindrit;

Valdkonnad: keel ja kõne, matemaatika, kunstTeema: ehitatud keskkondMeetod: vaatlemine, uurimine ning praktiline tegevusSisu: vaatlemine, uurimine ja linnamüüri meisterdamineVahendid: pildid erinevatest vanalinna tornidest ja müüridest, ajaleht või TV kava, paksem paber (mitte papp, sest see murdub), punane paber, millel on ringi kujutis ja ringi keskkoht ära märgitud, käärid ja liimTöö käik: 1. Õpetaja jutustab lastele Tallinna vanalinna tekkimisest, miks ehitati ümber linna müürid

tornidega ja mis materjalist ehitati. Lapsed kuulavad ning vaatavad erinevaid pilte müüridest- tornidest. Õpetaja pöörab tähelepanu tornide erinevatele suurustele (paksus- kõrgus). Lapsed jätavad meelde, et kõige kõrgem torn on Pikk Hermann, kus lehvib ka Eesti lipp ja kõige paksem torn on Paks Margareeta.

2. Õpetaja läheb koos lastega õue. Minnakse müüri juurde, mis piirneb lasteaia õuealaga. Müür on ehitatud paekividest. Lapsed katsuvad paekivi ning näevad mismoodi on paekivi laotud müüriks. Õpetaja seletab, et samal põhimõttel on ehitatud ka müürid ja tornid Tallinna vanalinnas.

3. Tegevus rühmaruumis. Iga laps saab pabervahendid, liimi ja käärid nng punase paberi, millele joonistatud ring koos märgitud keskkohaga. Õpetaja: oleme vaadanud pilte vanalinna müüridest ja tornidest ning ka õues uurinud lähemalt paekivi. Vaadelnud, kuidas paekivi on laotud. Nüüd meisterdab iga laps ühe torni ning nende vahele meisterdame müürid. Õpetaja näitab ette, kuidas ristküliku kujuline paksem paber keerata silindriks ja seejärel liimida kokku. Lapsed teevad seda sama. Õpetaja: nüüd kleebime tornile ümber ajalehe paberi (kõige parem on televisioonileht). Trükiread imiteerivad paekivi. Iga laps lõikab lehe vastavalt oma torni suuruseks ja liimib tornile. Õpetaja: nüüd peame tegema tornidele katused (tornitipp). Selleks on teil punane paber, millele on joonistatud ring. Lõigake mööda joont ring välja. Lapsed lõikavad. Õpetaja: järgmiseks lõigake ringile sälk kuni keskkohani (märgitud punktina ringi keskele) ning moodustage sellest koonuseline kuju ja liimige serv kinni (õpetaja näitab ette). Lapsed teevad nii. Siis kinnitab õpetaja lehe riba abil selle torni külge katuseks. Ka lapsed teevad seda sama. Kui tornid on valmis meisterdatud, asuvad lapsed müüri tegemisele. Õpetaja näitab, kuidas ristkülikukujulisele paberile kleepida ajalehe trükis ning liimib ühte servapidi torni külge. Lapsed asuvad tegema seda sama. Lõpuks aitab õpetaja laste meisterdatud tornid omavahel ühendada liimimise teel ning linnamüür ongi valmis. Paari kohta müüris lõikab õpetaja väravad.

4. Pärast võivad lapsed linnusesse ehitada väikestest klotsidest majad ning mängida elu ja tegemisi vanalinnas.

Taustinfo õpetajale: hiljem võib teha õppekäigu vanalinna ning vaadelda müüre ja torne.

95

Lapsed saavad neid lähemalt uurida, katsuda, võrrelda.

Lennuk

Iia Ramul


Laps teab lennuki osasid; Laps oskab loendada 7-ni; Laps oskab kirjeldada; Lapsel oskab võrrelda;

Valdkond: keel ja kõne, matemaatikaTeema: ehitatud keskkondMeetod: praktiline tegevusSisu: lennuki ehitamine, klotside loendamine ja mängVahendid: plastmassist mänguklotsidEeltöö: eelnevalt on pildilt uuritud lennukit (nina, kere, tiivad, saba). Õpetaja on tutvustanud ameteid: piloot, stuardess ja nende tööd.Töö käik: I variant

1. Õpetaja annab lastele ülesanne lennukitehase töötajatena ehitada klotsidest kindlate mõõtude järgi lennuk (tasapinnaline) – pikkus on 6 klotsi, laius 3 klotsi, tiibade pikkus eesmisel ja tagumisel kokku 7 klotsi. Lapsed asuvad ehitama.

2. Kui lennuk on valmis, palub õpetaja lastel kirjeldada oma õhusõidukit (kere pikkus, laius, tiibade pikkused, lennuki nina suurus ja kuju). Vajadusel esitab õpetaja suunavaid küsimusi: kuhu, kaua, millal lennuk sõidab?

3. Õpetaja valib laste hulgast piloodi ja stuardessi. Tuletatakse meelde nende tööülesanded ja tehakse üheskoos üks proovilend.

II variantSarnase skeemi järgi saab läbi viia ka mängu „Laev”.Mänge võib läbi viia paralleelselt 2 grupiga.

Korrusmaja ehitus



Laps oskab detailidest maja laduda; Laps oskab leida paarilist võrdlemise teel; Laps oskab loendada 10-ni; Laps oskab jutustada, kasutades uusi sõnu;

Valdkond: keel ja kõne, matemaatikaTeema: ehitatud keskkondMeetod: vaatlemine ja võrdlemine, loendamine, praktiline tegevusSisu: korrusmaja ladumine

96

Vahendid: Papist maja vundament, katus ja 10 erinevat maja korrust. Ühel korruse ribal on 7 akent. Teisel variandil on 2 ümbrikut, milles on maja korrused kolme aknaga. Mõlemas ümbrikus on korruse detaile ühepalju ja igale korrusele leidub teises ümbrikus samasugune paariline.Töö käik:

1. Lapsed istuvad ringselt. Ringi keskele on asetatud papist valmistatud maja detailid läbisegi. Õpetaja valib laste hulgast 3 last, kes hakkavad vundamendile ehitama korrusmaja, mis lõppeb katusega. Maja korruste arv valivad lapsed ise. Lapsed hakkavad ehitama. Maja saab valmis. Õpetaja palub teistel ringis istuvatel lastel esitada küsimusi maja ehitanud lastele. Õpetaja esitab esimese küsimuse näidiseks: mitme korruseline maja on? Vajadusel esitab õpetaja suunavaid küsimusi.

Näiteks: Mitu akent on ühel korrusel? Mitmendal korrusel on aknal kass ja kus see aken asub? Mitu kardinatega akent on neljandal korrusel? Mida sa näed viienda korruse paremalt teisel aknal?

Jne.

2. Kui küsimused on ennast ammendanud, võib ehitada uue maja ja jätkub analoogselt eelnevale.

II variantAlgab maja ehitus vundamendist, millele asetatakse trepikoda ja katus. Avatakse üks

ümbrik, kus on olemas ühe majapoole korruste detailid. Üks mängijatest asetab need oma soovi kohaselt kas trepikojast paremale või vasakule poole. Kaasmängijate ülesandeks jääb teisest ümbrikust võetud korruste detailidest sümmeetria põhimõttel leida paarilised antud korruse osale. Valminud maja parem ja vasak pool peavad olema täiesti sarnased. Seejärel saab esitada küsimusi täpselt samal põhimõttel.

Ussikese jalutuskäik

Maie Peegel

Soovitatav läbiviimise aeg ja koht: kõik aastaajad, toas või õuesEesmärgid:

Laps tunneb numbreid 1-7; Laps tunneb geomeetrilisi kujundeid: ring, kolmnurk, ruut, kuup, ristkülik, risttahukas,

kera; Lapsel areneb tähelepanu- ja kuulamisoskus;

Valdkond: matemaatika, kunst, keel ja kõneTeema: ehitatud keskkondMeetod: praktiline tegevusSisu: tekstile vastava arvukaardi või geomeetrilise kujundi leidmineVahendid: õpetajale - tekst. Igale mängijale – arvukaardid 1-7, ring, kolmnurk, ruut, kuup, ristkülik, risttahukas, kera, lego ehitusklotsid joonistus- või kleepetöö vahendid.Töö käik: Variant 1

1. Õpetaja hakkab lugema juttu. Kui tekstis esineb mõni arv või matemaatiline kujund, peab laps vastava kaardi üles tõstma. Kes teeb valesti või jääb hiljaks, langeb mängust välja. Teksti võib lugeda ka erineva tempo ja intonatsiooniga.

97

2. Lapsed peavad olema tähelepanelikud ja hoolega kuulama, et õigesti ülesannet täita.

Variant 2Teksti vahele võib lisaks öelda sõna „auk”, mil mängijad peavad püsti tõusma ja tegema plaksu. Kes teeb plaksu viimasena, see langeb mängust välja.Võitja on mängija, kes jääb mängu viimasena.

I osa:

Tekst: Tere! Mina olen väike ussike: pehme ja karvane. Minu keha koosneb kerast, neid on mul kuus. Kõige suurem on kõige ees ja need lähevad järjest väiksemaks. Viimane on kõige väiksem kera. Silmad on mul nagu kolmnurgad. Minu nimi on Taks, peaaegu nagu kaks. Ma olen seitsme aastane. Mul on kolm head sõpra, kellega mulle meeldib mängida ja üldse igasuguseid asju koos teha. Aga täna lähen ma täiesti üksinda välja, jalutan õige ühe pika ringi, nii umbes neli kilomeetrit. Ta-ta-ta jalutan. Oi, kui suureks see kolmnurkne sipelgapesa on kasvanud! Küll nemad on ikka töökad! Tegelikult võiks täna hoopis linna poole minna, seal saaks igasuguseid huvitava kujuga maju näha, nagu kuubid ja risttahukad. Majadel on aknad nagu ringid ja ruudud. Aga mis nüüd teha? Jõgi tuli vastu. Uu, uu, kus on kolmnurkse mütsiga paadimees? Ei ole, mitte kuskil ei ole. Üle jõe on mul kuidagi vaja saada, sest tee läheb teisel pool edasi. Parem kutsun oma kolm sõpra appi ja ehitame üheskoos silla: okaskera – siilikese, kolmnurkne tiib-linnukese ja kopra. Kopral on kaks teravat hammast, mille abil langetab silla jaoks puid. Ega me ühe päevaga silda valmis ei jõua. Ma arvan, et silla ehitamiseks läheb umbes seitse päeva, aga täna teeme algust. Ehituseks läheb vaja palju, palju materjali: risttahukaid, kuupe, ringikujulise peaga naelu, neli kera käepidemepostide kaunistuseks ja veel palju muud. Seega pole mul rohkem siin aega jutustada, vaid pean sõpradeag silda ehitama minema. Kolmekordne nägemiseni teile, lapsed!

II osa:Variant 1- konstrueerimine Lego ehitusklotsidest, teema: „Sild ussikesele“Variant 2- lastele on kätte jagatud värvilisest paberist väljalõigatud erinevad geomeetrilised kujundid, ülesandeks on laduda nendest sild ja kleepida see aluspaberile.Variant 3- lapsed joonistavad kuuldud jutukese järgi pildi „Ussike läheb üle silla“.

Arendavad tegevused spordirajatistel

Leila Toit, Siiri Pentus, Maiki Liivas

Soovitatav läbiviimise aeg ja koht: kevad, suvi, õues Eesmärgid:

Laps tunneb numbreid 1-10 ja oskab neid loendada; Laps tunneb õpitud tähti ja oskab tähekaartide abil laduda sõnu; Laps oskab hüpitsaga moodustada geomeetrilisi kujundeid; Laps oskab oma keha abil moodustada tähekujundeid (püsti ja pikali asendis); Laps teab nädalapäevade ja kuude nimetusi; Lapsel areneb tähelepanu- ja kuulamisoskus;

Valdkond: keel ja kõne, võrdlemine ja arvutamine, liikumine, vaatlemine ja uurimineTeema: ehitatud keskkondMeetod: komplekstegevusSisu: erinevate ülesannete ja harjutuste täitmine kindlate spordirajatiste juures

98

Vahendid: 1. 8 papist silti erineva spordirajatise nimetusega: ujula, spordihall, staadion,

suusahüppetorn, velotrekk, jäähall, start, finis.2. Liivakotikesed, ettevalmistatud kaardid juhistega (2tk), hüpitsad, tähekaardid sõnade

moodustamiseks, viskekotikesed, paberile joonistatud skeem, auhinnad Eeltöö: Eelnevalt on lastega tutvutud spordirajatistega, vaadanud neist pilte. Koos õpetajaga on arutatud, milliseid spordialasid antud spordirajatistel teha saab. Milliseid vahendeid kasutatakse ja sportlaste riietus. Lapsed on vestelnud oma isiklike kogemuste põhjal. Õpetaja on õueala erinevatesse kohtadesse paigutanud sildid.Töö käik: 1. Õpetaja koos lastega läheb liikumise alguspunkti „START”. Lapsed rivistuvad. Toimub numbrite loendamine „järjest loe”, „paaris loe”. Õpetaja tutvustab paberile joonistatud liikumisrada, mis koosneb spordirajatistest, mida läbitakse järjestikku. Õpetaja asub rivi etteotsa ja ütleb lastele, et nüüd läheme staadioniole. 2. STAADION. Liivakotikesed

Õpetaja selgitab ülesannet, milleks on harjutused liivakotikestega Lapsed pööravad liikumissuunda.a) Liivakotike pealael, käed kõrval, tasakaalu kõnd.b) Liivakotikese üles viskamine ja kinni püüdmine kord parema, kord vasaku käega.Kui harjutused on sooritatud, siis liiguvad lapsed koos õpetajaga spordihalli.

3. SPORDIHALL. Orienteerumine ja harjutused hüpitsategaLapsed leiavad kaks kirja ja ruttu moodustab õpetaja kaks võistkonda. Kumbki võistkond saab kirja, kus on juhis edaspidiseks liikumiseks (näiteks kolmteist sammu paremale, seitse sammu vasakule jne). Sihtpunktis leiavad lapsed üllatuse (hüpitsad) ja õpetaja selgitab lastele, missuguseid harjutusi ja ülesandeid peavad lapsed hüpitsatega tegema. Lapsed liiguvad ringi. Geomeetriliste kujundite moodustamine hüpitsatega (ring, ruut, ristkülik, kolmnurk). Hüpped ühel jalal ümber kujundi.Peale ülesande täitmist liigub õpetaja koos lastega ujulasse.

4. UJULA. Tähekaartidega sõnade ja tähekujundite moodustamineÕpetaja selgitab lastele ülesannet, et iga laps saab sõnakaardi. Peidetud tähekaardid tuleb leida ja sõnakaardile laduda (soovitavalt liitsõna). Kui tähekaardid sõnakaardile laotud, palub õpetaja moodustavad tähekujundeid (püstiasendid ja pikali murul).Järgnevalt liiguvad kõik koos jäähalli.

5. JÄÄHALL. Tähelepanuharjutus.Õpetaja selgitab uut harjutust. Ta palub kõigil lastel olla väga tähelepanelik. Õpetaja hõikab numbreid. Kokkulepitud numbreid kuuldes kükitavad lapsed maha.Ülesanne lõpetatud, liiguvad lapsed ja õpetaja velotrekile.

6. VELOTREKK. Nädalapäevade ja kalendrikuude tundmine.Õpetaja selgitab ülesannet:a) Viskekotikest visatakse ringis järjest edasi. Viskaja ütleb kuu või nädalapäeva nime.b) Viskekotikest võib visata ka üle ühe.

Kui ülesanne sooritatud, siis liigutakse edasi suusatorni juurde, kus asub finis. 7. SUUSATORN JA FINIS. Õpetaja palub lastel rivistuda. Õpetaja kiidab kõiki lapsi ja iga laps saab auhinna.

LOOMADLoomade jäljed

99


Soovitav läbiviimise aeg ja koht: kõik aastaajad, rühmaruumisEesmärk raamõppekavas: toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel (RÕK, 2.pt, 9.3)Valdkonnad: keel ja kõne, liikumineTeema õppekavas: kodukoha loodus; metsloomadMeetod: kõnelemine, kuulamine, vaatlemine, praktiline tegevus, liikumineSisu: loomade jäljedVahendid: mänguloomad (jänes, karu, põder, rebane, hiir),alusel samade loomade jäljed, väikesed kaardid loomade jälgedega (iga looma kohta kaks või enam), kübar väikeste kaartide hoidmiseks, puzzle samade loomadega.Töö käik:1. Lapsed istuvad poolkaares vaibal. Laste kõrval alus loomade jälgedega. Õpetaja asetab

laste ette ühe mänguloomadest. Arutletakse lühidalt kus loom elab, millest toitub. Ühiselt otsitakse aluselt loomale sobivad jäljed ning asetatakse need looma ette vaibale. Sama tegevust korratakse kõikide loomadega.

2. Liikumismäng „Kelle jäljed?“ Iga mängija võtab kübara seest kaardi , millel on kujutatud looma jäljed. Ühesuguseid kaarte on kaks või enam, olenevalt mängijate arvust. Lapsed peavad kaardil olevate jälgede järgi aru saama, millise loomaga on tegemist. Mängijad vaatavad kaarti, jätavad selle enda kätte ja lähevad laiali kogu ruumi ulatuses. Õpetaja märguandel alustavad lapsed liigutustega jäljendama jälgede järgi äratuntud looma. Eesmärgiks on mängijate hulgast leida samad loomad. Moodustuvad grupid. Mäng kordub.

3. Viimasel mängukorral tekkinud gruppidele annab õpetaja puzzle. Samal ajal kui lapsed puzzlet kokku panevad, korjab õpetaja maast kokku esimese tegevuse ajal sinna pandud loomad, jäljed jäävad vaibale. Grupp, kes sai puzzle kokku, otsib maas olevate jälgede hulgast oma puzzlel olevale loomale sobivad jäljed ning asetab need puzzle kõrvale. Tegevus ei toimu kiiruse peale.

Lõpetuseks vaadatakse ühiselt, kas kõik grupid täitsid ülesande õigesti

ÕHKIntegreeritud ( kompleksne?) õppetegevus «Õhk»

Olga Tsarjova

Läbiviimise koht ja aeg: muusikaklassis või rühmas.Eesmärk raamõppekavas: miimiline, laululine ja tantsuline eneseväljendus: loomade ja loodusnähtuste kujutamine muusika järgi liikudes. Muusikas kuuldu seostamine elu ja loodusega. (Alushariduse raamõppekava, 5. peatükk, 4. jaotis, punkt 82).Valdkonnad: keel, loodus, liikumine, muusika.Teema: õhk.Õppetegevuse sisu: lapsed tutvuvad mängulises vormis õhuga ja selle tähtsusega inimese ja loomade elus. Vahendid: Õhupall, nõel, kaks tooli, kaks 3 – 4 meetri pikkust nööri, helisalvestis, paberileht ja pliiats iga õpilase jaoks. Kõik mängud toimuvad muusika saatel. Töö käik.

100

Pedagoog näitab õpilastele õhupalli.Küsimused:1. Mis see on?2. Miks seda kera nimetatakse õhupalliks? (Sellepärast, et see on täidetud õhuga.)Pedagoog palub lastel kirjeldada õhupalli.

1. Kõne- ja liikumismäng õhupalliga – „Nimed“Eesmärk: tähelepanu ja vaatlemisoskuse arendamine. Sooritatakse ringis. Laps, hoides käes õhupalli, ütleb laulval häälel oma nime. Peale seda, kui kogu rühm kordab lausutud sõna, jookseb palli hoidev laps ümber laste poolt moodustatud ringi ja jõudnud tagasi oma kohale, annab õhupalli järgmisele. Seega, liikudes kellaosuti suunas, täidab iga laps järjekorras selle ülesande. Mängu lõpus torkab pedagoog märkamatult õhupalli nõelaga läbi. Küsimused:1. Mis juhtus õhupalliga? 2. Kuidas see võis toimuda?

2. Hingamisvõimlemine „Mul läks õhupall katki“Eesmärk: emotsioonide väljendusrikkuse ja vastandlike emotsioonide vaba (meelevaldse?) ümberlülitamise arendamine.

Pedagoogi instruktsioon (õpetus):a) Teha lühike hingetõmme, öelda kõlavalt ja imestunult: Oi! Oi!b) Teha lühike hingetõmme, öelda nutuselt, kaeblikult: Oi! Oi! Oi!Iga laps ringis täidab järjekorras, kellaosuti vastassuunas, selle ülesande

3. Liikumiharjutus „Õhupall“ - Ungari rahvalaul.Eesmärk: õigesti ringi asetumise oskuse arendamine, tähelepanuvõime/vaatlemisoskuse ja ruumis orienteerumise oskuse kasvatamine.

Pedagoogi ettepanekul seletavad lapsed, millised muutused toimuvad õhupalliga, kui seda täis puhuda või tühjaks lasta. Küsimused:1. Mis juhtub, kui visata/pilduda täispuhutud õhupalli? 2. Mis juhtub, kui õhupalli aina rohkem ja rohkem täis puhuda?

Pedagoog teeb lastele ettepaneku kujutada kõiki neid metamorfoose liikumises. 1. Lapsed „puhuvad õhupalli täis“ – asetuvad ringi.2. Aeglaselt, väikeste sammudega liiguvad lapsed ringi keskkoha (tsentri) poole („lasevad

pallist õhku välja“), püüdes seejuures säilitada ringi õiget vormi. 3. Lapsed jooksevad teisele kohale/vahetavad kohti („õhupall lendab teisale“) ja moodustavad

kiiresti ringi.4. Ring laieneb („õhupalli aina puhutakse ja puhutakse täis ning õhupall lõhkeb“), seejärel

lapsed istuvad põrandale..

4. Mäng-miniatuur „Õhupall“.Eesmärk: lihastoonuse reguleerimine, oskuse vabalt kasutada ülemise õlavöötme lihaste liigutusi arendamine. Pedagoogi instruktsioonLapsed teevad kõiki liigutusi seistes.

Õhupalli puhume Käed huulte kõrgusel „lukuna“,

101

seejärel, imiteerides suurt õhupalli, Pilvedesse lendame tõsta käed üles. Pea tõsta samuti üles, kätele

järele. Pall läks katki – hingame välja, Aeglaselt lasta käed mööda külgi alla,

laskuda kükakile, seejärel sirutada end välja.Lõdvestame oma lihased.Hingata on kerge … ühtlaselt … sügavalt.

Küsimused:1. Mida me praegu tegime?2. Millega me õhupalli täis puhusime? (Mida me õhupalli puhusime?)

5. Katse: „Ära hinga“Küsimused:1. Kas inimene võib elada ilma õhuta?2. Kuidas seda saaks kontrollida?

Katse „Ära hinga“Pedagoog teeb lastele ettepaneku natuke aega hinge kinni hoida (pigistada nina kinni ja katta suu käega). Pärast seda vahetavad lapsed omavahel tundeid, mis neil tekkisid hinge kinni hoidmisel.Järeldus: meie organism vajab kogu aeg õhku. Õhku saame me hingamise teel.

6. Katse „Kontrollime, kas meie sees on õhku“Küsimus: (siin ei ole tegelikult vene keeles toodud mingit küsimust! Aga võiksid olla, näiteks, sellised)1. Kas inimese sees on õhku?2. Kuidas seda saaks kontrollida?

Diafragma tööst saab laps aimu nii visuaalselt kui ka puuteliselt (taktiilselt).Lapsed heidavad põrandale pikali, peopesa asetavad diafragmale. Pedagoog teeb lastele ettepaneku kontrollida, kas rind kerkib, kui nad sisse hingavad, ja langeb, kui nad välja hingavad. Harjutuse täitmist võib saata riim: Jõehobud lebasid,jõehobud hingasid.Kord kõht kerkib (sissehingamine),kord kõht langeb (väljahingamine).

Järeldus: meie sees on õhk.. Õhk on peidus rinnakorvis, mille moodustavad ribid.

7. Kellele on vajalik õhk? Mäng „Kujutage ette“Eesmärk: arendada oskust tegutseda ettekujutuse järgi. Küsimus:Kes veel peale inimese vajab õhku? Pedagoogi instruktsioon: „Nüüd mõelge, kelleks te tahate muunduda. Muusika saatel kujutage seda, kellest te mõtlesite. Mina püüan ära arvata, keda te kujutate.“ Pedagoog lülitab sisse muusika helisalvestilt, lapsed imiteerivad mõttes väljavalitud persooni. Need, keda lapsed kujutavad, võivad olla lilled, putukad, loomad, linnud, puud jne. Lõpuks pedagoog püüab ära arvata, täpsustab.Järeldus: kõikidel taimedel ja loomadel on eluks vajalikud mitte ainult soojus ja valgus, vaid ka õhk. Nad kõik elavad õhu keskkonnas.

102

8. Õhk aitab lennataPedagoogi instruktsioon: „Õhk – see on paljude elusorganismide elamiskeskkonnaks. Lindudel ja putukatel, nagu te teate, on tiivad, mille abil nad mitte ainult ei liigu, vaid ka päästavad end õhus vaenlaste eest, otsivad endale toitu.“

Pedagoog teeb lastele ettepaneku arvata ära mõistatus.Meister tunneb siidi nagu sina sõrme viit;kärbsed, kärbsed, ostke siidi siit! (Ämblik)

1. Kuidas liigub ämblik õhus, kui tal pole tiibu? Pedagoogi instruktsioon: «Enne, kui asuda teekonnale mööda õhku, peab ämblik eelseisvaks lennuks valmistuma. Kõigepealt haarab ta oma kaheksa jalaga kinni sellest kohast, kus ta istub, ja hakkab endast ämblikuvõrgu niiti välja laskma. Seejärel tõstab ta oma tagakeha nii kõrgele kui saab. Tuul haarab sel momendil võrguniidist kinni ja sikutab seda võrguniiti ämbliku võrgunäsadest 2-3 meetri ulatuses välja. Ämblik laseb lahti sellest kohast, kus ta istus, ja haarab kinni võrguniidist. Tuul haarab ämbliku kaasa ja kannab ta koos ämblikuvõrguga uude kohta, kus on küllaldaselt toitu.“

9. Liikumismäng: „Milline ämblik on kõige osavam“Tooli seljatoe külge seotakse kaks 3-4 meetri pikkust nööri. Üks nöör tõmmatakse paremale, teine – vasakule. Kaks mängijat kinnitavad nööri oma vöö külge. Signaali peale hakkavad nad kiiresti nööri enda ümber keerutama, et esimesena toolini jõuda ja selle peale istuda.

10. Õppetegevuse tulemusÜlesanne:Joonistada paberilehele – „Kes vajavad õhku?“

Valgus, soojus, õhk

Galina Nikitina, Tatjana Kostjanaja

Läbiviimise koht ja aeg: toasEesmärk raamõppekavas: toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta (Alushariduse raamõppekava, 2. ptk, punkt 9.1)Sisu: tutvumine tingimustega, mis on vajalikud taimede ja loomade eluks; konkreetsete ettekujutuste väljakujundamine õhu omadustest, looduses esinevatest seostest, taimede kohaldumisest ümbritseva keskkonnaga. Valdkond: keel ja kõneTeema: õhkSõnavara rikastamine: soojalembesed taimed, läbipaistevVahendid: K. Tšukovski raamat „Varastatud päike“, illustratsioonid, mudelid, kapronist rätik Õppetunnile eelneb katse korraldamine kaera idanemise (kasvama hakkamise) kohta erinevates tingimustes: soojas ja valguses, külmas ja pimedas. Töö käik:1. Näidata lastele raamatut „Varastatud päike“, vaadelda illustratsioone, meenutada raamatu

sisu. 2. Arutada läbi katse tulemused kaera idanemise (kasvamise) kohta.

103

3. Juhtida laste tähelepanu sellele, kui ilus on ümberringi, kui päike paistab; puudutada päikese poolt soojendatud esemeid.

4. Vaadelda illustratsioone, tuletada meelde taimedega tehtud katse tulemusi: kuidas lilled oma peakesed päikese poole sirutavad. Küsimused lastele:Mida lapsed täheldasid vaatluste tulemusena aias?Kuidas käitub päevalill päeva jooksul (päeva erinevatel aegadel)?

5. Õpetaja jutustus sellest, et taimed vajavad kasvamiseks soojust ja valgust. On soojalembesed taimed, mis kasvavad ainult soojas kliimas, kuid ka meie taimede jaoks on soojus ja valgus vajalikud. Kaera idanemise (kasvamise) katse tulemuste analüüs.

6. Katse õhu kindlakstegemiseks (avastamiseks):Teha lastele ettepanek hingata õhku sisse ja välja, asetades seejuures käe rinnakorvile. Küsimused lastele:Mida me sisse ja välja hingame? Mis juhtuks, kui õhku ei oleks?Miks me ei näe õhku?Harjutus- eksperiment „Püüa õhku“ (lapsed püüavad kapronrätiku abil õhku).

Kokkuvõtete tegemine: meie Maad ümbritseb õhk, tähtis on puhas õhk, on tähtis säilitada õhk puhtana.

Meie- tuuled

GALINA NIKITINA, SVETLANA JESINA

Läbiviimise koht ja aeg: toasEesmärk raamõppekavas: luua lastel ettekujutus tuulest, kinnistada laste teadmised õhu kohta, toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta (Alushariduse raamõppekava, 2. ptk, punkt 9.1)

Valdkond: keel ja kõneTeema: õhkMeetod: praktiline tegevus (mäng, katsed)Töö käik:Tegevus toimub mängu vormis. Kohal on mänguline isik Karlsson katuselt. Täna tuleb meile külla kangelane, kes elab katusel, tema nimi on Karlsson. Ilmub Karlsson. Õpetaja palub tal jutustada lastele tuulest – ta ise ju lendab ja seepärast kohtub tihti tuulega.

Karlssoni jutustus:Minu katuse kohal puhub tihti tuul, täna ma lendasin teie juurde suurte raskustega. Ma võin ka ise tuult teha propelleri abil, mis mu selja asub. Ma lülitan sisse väikese mootori, propeller hakkab pöörlema ja tekib tuul. (Õpetaja lülitab sisse ventilaatori, lähendab sellele tüki riiet, mis hakkab tuule käes vibreerima.)

Küsimused lastele: Milleks on vaja ventilaatorit?? Kuidas me teada saame, kas tänaval puhub tuul või mitte?

Õpetaja teeb lastele ülesandeks, et nad ise katse korraldaksid ja tuule osas oleksid.Igale lapsele antakse kausike erinevat värvi veega (vesi on värvitud erinevate guaššvärvidega).

104

Lapsed – tuuled puhuvad vee peale, tekivad lained: mida tugevamini puhuda, seda suuremad lained tekivad.

Katse laevukestega. Lapsed lasevad laevukesed vette ja panevad vee liikuma, laevad liiguvad õhujoa suunas..Õpetaja jutustus purjelaevade liikumisest.

Tehakse järeldus, et tuul on õhu liikumine, õhk on meie ümber, me ei näe teda, aga ta on kõikidele elusolenditele väga vajalik.

Õppetegevuse viimane osaÕpetaja jagab lastele paberilehed, millele on joonistatud puu tüvi. Puutüvest paremale või vasakule on joonistatud nool. Lapsed peavad puutüve külge joonistama oksad nii, et nad kalduksid noolega näidatud suunda.

Õhu omaduste kindlakstegemine

GALINA NIKITINA, TATJANA KOSTJANAJA, SVETLANA JESINA

Eesmärk raamõppekavas: toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta (Alushariduse raamõppekava, 2. ptk, punkt 9.1)

Meetod: praktiline tegevus (katsed)

Katse nr

Katse eesmärk Katse sisu Järeldus

1. Teha lastele selgeks, et õhk on nähtamatu, läbipaistev.

a. Võtta tühi klaas, asetada selle põhjale pabeririba; panna valmis purk veega. Keerata klaas põhjaga ülespoole ja lasta ta siis aeglaselt veega täidetud purki. Hoida klaas seejuures otse.

b. Analoogselt eelmisega lasta klaas veepurki, aga mitte otse, vaid veidi teda kallutades. Jälgida õhumullikeste tekkimist.

a. Vesi klaasi sisse ei voola, sest klaasis on õhk, vee jaoks ei ole enam ruumi.

b. Õhk tuleb klaasist välja, tema asemele voolab klaasi vesi.

2. Teha lastele selgeks, et õhk on igal pool.

a. Võtta klaas veega ja väike toruke (kokteilikõrs). Lasta kokteilikõrs veeklaasi ja puhuda.

b. Võtta mullatükk ja lasta see veega täidetud klaasi. Jälgida õhumullikeste tekkimist.

c. Võtta kuiv kivi (väike) ja lasta see veega täidetud klaasi. Jälgida õhumullikeste tekkimist.

d. Võtt tükk porolooni ja lasta see veega täidetud klaasi. Jälgida õhumullikeste tekkimist..

a. See on õhk, mida inimene sisse ja välja hingab.

b. Muld sisaldab õhku

c. Kivi sees on õhku

d. Poroloonis on õhku

105

3. Juhtida lapsed arusaamani (teha lastele selgeks), et õhk on kerge.

a. Teha lastele ettepanek puhuda täis õhupalle, puhuda seebimulle, mängida nendega.

b. Võtta õhuga täidetud mänguasjad ja lasta nad veega täidetud kaussi.

c. Võtta kaalud ja kaks klaasi: üks klaas täidetud veega ja teine õhuga. Võrrelda neid klaase kaaludel..

a. Õhupallid ja seebimullid lendavad hästi. Õhk on kerge.

b. Mänguasi vees ei upu, ei vaju vee alla – õhk on veest kergem.

c. Õhk on veest kergem.

4. Juhtida lapsed arusaamani (teha lastele selgeks), et õhul on kaal.

a. Võtta 60 cm pikkune kepp, kepi keskele kinnitada nöör, kepi mõlemasse otsa siduda õhupall (mõlemad õhupallid ühesugused). Lasta kepp nööri otsa rippu. Kepp ripub horisontaalses asendis.

b. Torgata mingi terava esemega üks õhupall läbi. Pärast torgata läbi ka teine õhupall.

Õhupall, millest õhk välja voolas, muutus kergemaks. Tasakaal taastub.

5. Teha lastele selgeks, et õhk võib olla nii soe kui külm; soe õhk on kerge, külm õhk – raske

Võtta kaks küünalt. (Katse viia läbi külma ilmaga.) Paotada uks, mis viib tänavale (õue). Süüdata küünlad põlema. Hoida üks küünal ukseava ülemises osas ja teine – alumises. Määrata küünlaleegi suund.

Alumise küünla leek on suunatud toa sisemusse: külm õhk liigub allpool. Ülemise küünla leek on suunatud toast väljapoole: soe õhk on kerge ja liigub seetõttu ülevalpool.

6. Selgitada lastele õhu liikumist

a. Anda igale lapsele kaks kausikest veega. Igas kausis on oma „meri“: punane, sinine, kollane (vesi on värvitud akvarellvärvidega). Lapsed puhuvad vee peale – tekivad „lained“.

b. Lasta purjelaevad vette. Lapsed puhuvad purjedele – laevad lähevad liikvele, ujuvad.

c. Meisterdada koos lastega paberist lehvik, millega nad vee kohal lehvitavad.

d. Kinnitada radiaatorite kohale peened paberi- või kangaribad (kergest kangast). Radiaatorid on soojad. On vaja avada õhuaken..

a. Õhu liikumise tõttu tekivad vee peal „lained“.

b. Õhuvool liigutab laevakesi.

c. Õhu liikumise tõttu tekivad vee peal lained.

d. Soe õhk radiaatoritelt tõuseb üles, avatud õhuaknast tulev külm õhk aga laskub alla. Külm ja soe õhk kohtuvad (õhk liigub), paberiribad hakkavad liikuma

106

7. Anda lastele arusaam õhu saastamisest

Süüdata küünal. Võtta klaas või portselanist tass ja hoida küünla leegi kohal.

Ese muutus alt tumedamaks – kattus tahmakihiga.

Kuidas tekkis tuul

V. Godunova

Läbiviimise koht ja aeg: talvel rühmasEesmärk raamõppekavas: toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta (Alushariduse raamõppekava, 2. ptk, punkt 9.1; 6. ptk, punkt 6.2 (sellist punkti pole 6. peatükis! ) Valdkonnad: keel ja kõne, loodus (?), kunstTeema: kuidas tekkis tuulMeetod: praktiline tegevusSisu: laste teadmiste laiendamine õhu omaduste kohta, katsete tegemine Vahendid: katse № 1 jaoks: tühi pudel, õhupall; katse № 2 jaoks: spiraalikujulised looklevad paberribad (paberist lohed); praktikumi jaoks: kausikesed veega ja paberlaevukesed (vastavalt laste arvule); nukk Tarkpea (Знайка?); katkend A, S, Puškini muinasjutust „Muinasjutt surnud tsaaritarist ja seitsmest vägilasest“. Ettevalmistus: vabal ajal vestlus teemal „Tuul ja selle kasutamine inimese poolt“; jalutuskäikudel tuule suuna ja tugevuse jälgimine, vaatlemine, kuidas tuul mõjutab loomade, lindude ja inimeste elu; tutvumine mõõteriistadega/vahenditega, mis mõõdavad tuule kiirust ja näitavad tuule suunda; mängud tiivikute ja „seebimullidega“, Tallinna vanalinnas asuvate tuulelippude jälgimine.Töö käik: Õpetaja pöördub laste poole Tarkpea nimel.

1. Mäng „Milline on õhk?“ (nähtamatu, läbipaistev, kerge, värvitu, maitsetu, lõhnatu, lendav jne)Küsimused ja ülesanded:Kas õhku saab tunnetada? Liigutuste sooritamine lehvikuga. Mida te tunnete? Tuult, õhu liikumist.Kas looduses on võimalik tunda õhu liikumist? Kuidas me seda nähtust nimetame?

2. Probleemne situatsioon : Mis toimub õhuga jahutamisel ja kuumutamisel?

Katse № 1. (Demonstreeritakse 2-3 korda printsiibil KÜLM – SOE)Asetame tühja pudeli akna taha, kui väljas on pakane (külmikusse). Milline on õhk pudelis? Külm.Paneme pudelisuule õhupalli. Asetame pudeli kuuma veega täidetud anumasse.

Küsimused:Mis toimub?Mis täitis õhupalli? Miks õhupall kord paisub, siis jälle tühjeneb?

Õpetaja seletused: Külm õhk on tihedam ja langeb seetõttu allapoole, soe õhk on aga kergem, lendlev ja tõuseb seetõttu ülespoole.

107

3. Katse № 2. Lapsed kinnitavad spiraalsed paberiribad radiaatori kohale; Tarkpea avab õhuakna.

KüsimusedMis toimub? Milline on õhk radiaatori kohal? Kuhu liigub õhuaknas sissetulev õhk?

Õpetaja seletab lastele, miks külm ja soe õhk liiguvad erinevates suundades: üles või alla. Külma ja sooja õhu liikumisel tekib tuul. Maa kohal olev õhk soojeneb ebaühtlaselt, külm õhk langeb allapoole, soe õhk tõuseb üles. Selline õhu liikumine ongi TUUL.Tuuleteemaliste luuletuste lugemine . Praktiline ülesanneIga laps laseb oma laevukese veega täidetud kaussi. Tuult imiteerides sunnitakse laev ujuma. Modelleeritakse erinevaid tuuli: pehme, õrn, maruline, meeletu (metsik, pöörane)

KüsimusedMida me nimetame tormiks? Orkaaniks? Tuisuks? Lumetormiks? Keeristormiks (vesipüksiks)? Rajuks (maruks)?Millist kasu toob tuul inimesele? Millist kahju võib tekitada tuul?

4. Liikumismäng: „Püüa paberist lohe kinni!»

Õhu laboratoorium (avastamisülesannete lahendamise teooria elementidega (?))

ANGELINA KOŽAN, JULIA ALDOHINA

Läbiviimise koht ja aeg: toasEesmärk raamõppekavas: toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel (Alushariduse raamõppekava, 2. peatükk, punkt 9.3)Valdkond: kel ja kõneMeetod: praktiline tegevus, vaatlemineSisu: tutvumine õhuga, õhu roll inimese elus Vahendid: tsellofaanist kott (tsellofaanpakend), õhupallid, klaas vett koos kõrrekesega, käsn (pesukäsn), plastiliin, gaseeritud vesi, paberist laevukesed, värvilisest paberist valmistatud lehvikud Töö käik: 1. Pedagoog kutsub lapsed laboratooriumisse. Laboratooriumi ukse võime avada siis, kui oleme

mõistatuse ära mõistatanud.

MõistatusNii suur, et hõlmab kogu maailma,nii väike, et ronib igast pilust läbi.(õhk)

Täna tutvume me laboratooriumis õhuga, püüame teda kuulda ja näha.

108

Lapsed lähevad esimese laua juurde. Laual on kaks tsellofaankotti (ühes on kuubikud, teine on tühi).Mis on kottide sees? Kuidas seda teada saada?

Katse № 1Kui kotis midagi on, siis ei ole kott enam lame, vaid kumer. Keerutame kotti ettevaatlikult ühest kokku, ta muutub kumeraks ja elastseks: järelikult on kotis midagi; see midagi ongi õhk..Õhul ei ole ei värvi, maitset ega vormi/kuju – seepärast me teda ei märkagi, ta on läbipaistev. Vaatlemine: Mis on veel läbipaistev meie rühmas?

Katse № 2 Puhume läbi kõrre veega täidetud klaasi sisse ja näeme seal mullikeste kujul meie poolt välja puhutud õhku.

Katse № 3Laseme veeklaasi pesukäsna ja näeme, vette hakkab eralduma hulgaliselt mullikesi. Tähendab, ka pesukäsna sees on õhk.Õhk on igal pool meie ümber: tsellofaankotis, vees, klaasis, pesukäsnas jne.

2. Õpetaja teeb lastele ettepaneku laulda mingit oma lemmiklaulu (laulu, mida lapsed ise soovivad laulda).

Õpetaja jutustus Õhk aitab meil rääkida, laulda ja kuulata, sest helid võivad levida vaid õhus. Kus ei ole õhku, seal valitseb vaikus

Katse № 4 Pedagoog teeb lastele ettepaneku võtta õhupallid ja need täis puhuda , seejärel aga õhupalli suue laiali venitada. Kostub õhupallist väljuva õhu poolt tekitatud heli. Heli sünnib siis, kui õhk väreleb.

3. Tutvumine õhu mudeliga „Gaasitaolised mehikesed“ Mida me hingame? Mis on (mida endast kujutab) õhk? Õpetaja teeb ettepaneku vaadelda rühmas olevaid taimi и skeemi.Õhku võib kujutada mehikestena. Nad on kogu aeg liikumises, jooksevad ja lendavad ühekaupa ja kunagi ei võta üksteisel kätest kinni.

Joonis 1. Õhumehikesed

Katse № 5 „Plastiliin gaseeritud vee sees“ Plastiliin lastakse vette, ta ujub pinnale. Miks? Õhumullikesed liibuvad plastiliini külge ja teevad ta kergemaks, sellepärast ta ujubki pinnale. Tähendab, õhk on kergem kui vesi. Lapsed joonistavad mudeli „Plastiliin gaseeritud vee sees“ (tahked ja gaasilised mehikesed).

109

Õhu tähendus (tähtsus?) kõige elava jaoks m aa peal

OLGA LEMENKOVA

Läbiviimise koht ja aeg: toasEesmärk raamõppekavas: toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel (Alushariduse raamõppekava, 2. peatükk, punkt 9.3)Eesmärgid:1. Anda lastele ettekujutus sellest, et õhk on eluks vajalik kõigile elusolenditele Maa peal

(inimene, linnud, loomad, taimed). 2. Avardada laste teadmisi selle kohta, kuidas saab õhku kaitsta, puhastades teda

saastatusest. 3. Õpetada lapsi eristama lõhnavaid aineid nende lõhna järgi. Valdkonnad: keel ja kõne, vaatlemine (? sellist valdkonda raamõppekavas pole)Teema: õhu tähendus kõige elava jaoks Maa peal Meetodid: vestlus, vaatlused, praktiline tegevus Sisu: selgitada välja õhu tähendus kõikide elusolendite jaoks, õhu kaitsmise ja puhastamise moodused (meetodid); praktiline tegevusTöö käik:1. Mõistatus:

Tungib sisse nina kauduja meist väljub nina kaudu…Näha teda me ei saa,kuid elu pole temata.

2. Õpetaja räägib lastega ja selgitab välja, et õhk on vajalik hingamiseks3. Katse:

Õpetaja teeb lastele ettepaneku katta suu ja nina peopesaga kinni, proovida mitte hingata. Kes peab kauem vastu? Mõne sekundi pärast küsib õpetaja, mida lapsed tundsid.Lapsed teevad järelduse: inimene ei saa olla hingamata, st ta peab hingama, hingamiseks aga on vaja õhku.

4. Kuidas me hingame? (Töö suurte illustratsioonidega (?))Õpetaja:Kui me nina kaudu õhku sisse hingame, siis õhk puhastub tolmust ja liigub edasi meie rinna sisse (rindkeresse?). Rinna sees on kopsud. Kopsud on sarnased roosadele õhupallidele, mis asuvad peentel torukestel – bronhidel. Kui me sisse hingame, siis täidab õhk kopsud ja nad paisuvad, rind suureneb; kui me välja hingame, siis kopsud „tõmbuvad kokku“. Kusjuures sisse hingame me head õhku. Õhu koostises olev hapnik jääb meie sisse, aga halva õhu hingame me välja. Inimene hingab kogu elu, kopsud töötavad vahetpidamata, nii päeval kui ka öösel, kui me magame.Õpetaja soovitab lastel panna käed rinnale, hingata ja tunnetada, kuidas hingamine toimub.

Õpetaja: Et me oleksime terved, peame me oma kopse karastama ja arendama. Teeme praegu hingamisharjutust „(Auru)vedur“: Istume nii, et üks käsi on rinna peal ja teine – kõhu peal. Tõmbame kõhu sisse – sissehingamine, ajame kõhu pungi (ette) – väljahingamine; väljahingamise korral ütleme kõva häälega „P-H-H-H“ (2 - 3 korda).

110

5. Õhu tähtsus teiste elusolendite elutegevuses (katse tulemustest kokkuvõtte tegemine) Õpetaja:Seega – inimese elutegevuse jaoks on vaja õhku. Aga kellele veel on õhku vaja? ( … ) Õige, lindudele ja loomadele. Aga mis te arvate, kas taimed ka õhku vajavad? Kontrollime nüüd teie vastuseid ja teeme kokkuvõtte meie katsest.Mõned päevad tagasi võtsime me Andersoni tradeskantsia (Tradescantia virginiana) võrse (oksa, haru, võsu?), määrisime vaseliiniga kokku lehtede alumised osad, kus asuvad õhulõhed, mille kaudu taimed hingavad, ja asetasime siis selle võrse vette. Vaadake nüüd tähelepanelikult, mis selle taimega on juhtunud. (ära närtsinud, kortsuliseks muutunud, kollakaks muutunud) Miks? (…)Õige, kuna taim ei saanud enam õhku. Seega, taimed vajavad elamiseks – peale teiste tingimuste (valgus, niiskus, muld, soojus) – õhku.

6. Õhu kaitse, puhastamine saasteainetest Õpetaja: Ilma õhuta ei suuda elada ei inimesed, loomad ega linnud. Kõik vajavad puhast õhku. Kuid arvukad tehased, vabrikud, autod saastavad õhku mürkgaasidega. Kuidas saab hoida õhku puhtana? (…)Õige, vabrikutel ja tehastel peavad olema spetsiaalsed seadmed, mis püüavad gaase ja tolmu; linnas on vaja luua rohkem parke, alleesid, lillepeenraid. Taimed ja puud puhastavad õhku väga hästi. Eriti head õhupuhastajad on okaspuud: kuusk, mänd. Mändide-kuuskedega asustatud alal on õhk kuiv, kerge, tervislik, see tapab mikroobe. Lapsed, aga kuidas me saame õhku puhastada ruumis, kus pikka aega viibivad inimesed ja koguneb halb õhk? (…)Õige, ruumi tuleb aeg-ajalt tuulutada, täita ta värske, puhta õhuga. Samuti aitavad ruumis olevat õhku puhastada toataimed. Millised toataimed puhastavad hästi õhku? (…)Õige, rohtliilia (chlorophytum), havisaba (Sansevieria), luuderohi (Hedera helix).Seega, õhku tuleb kaitsta, puhastada saasteainetest roheliste haljastute (taimede) abil.Ruume tuleb sagedamini tuulutada..

7. Mäng: „Lõhnade laboratoorium“ Õpetaja: Õhk võib väga erinevalt lõhnata, sõltuvalt sellest, millised ained temas lahustunud on. Nüüd läheme me teiega lõhnade laboratooriumisse, kus hakkame kindlaks tegema erinevaid lõhnavaid aineid.

Lapsed teevad lõhna järgi kindlaks erinevaid purgikestesse peidetud aineid (kaneel, nelk, vaniliin, pipar, till, seller, lõhnaõli, sidrun, sibul, küüslauk jne).

111

Tegevusi 5-7 aastastele

VESIVihmavee teekond

Heldi Aava, Taimi Oppar

Soovitav läbiviimise aeg: soojal aastaajal peale vihma õues.Valdkond: keel ja kõne, vaatlemine ja uurimine.Eesmärgid: laps mõistab, et vesi imbub maa sisse.Meetod: Praktiline tegevus.Sisu: Tutvumine erinevate pinnaste vee läbilaskmise võimega.Vahendid: Alt aukudega lillepotid, mis on täidetud mulla, liiva, kivide ja saviga.Topsid vee võtmiseks ja vee kogumisnõud karpide alla.Töö käik: Lapsed toovad vihmavee loikudest topsidega vett ja kallavad järjest mullale, liivale kividele ja savile.Lapsed jälgivad vee nõrgumise erinevat kiirust läbi pinnaste ja võrdlevat vee erinevat puhtust.Õpetaja selgitab lastele pinnase erinevat filtreerimisvõimet – puhastusvõimet.Mäng: Vesi voolab. Lapsed hoiavad kätest kinni ja voolavad territooriumil kõrgemalt madalamale. Pärast võivad “veepiisad” pudeneda laiali.

Veekandmisvõistlus

Maive Edovald ja Katrin Pärnamägi

Soovitav läbiviimise koht ja aeg: suvel õuesEesmärk raamõppekavas: toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel (RÕK. 2.pt,9.3)Valdkond: keel ja kõne, liikumineTeema õppekavas: vesi Meetod: vaatlemine ja võrdlemine, praktiline tegevusSisu: ühest anumast teise veekandmise võistlus, võrdlemine kumma võistkonna ämber saab enne vett täisVahendid: suur kauss veega, kaks jogurtitopsi (150 ml), kaks mänguämbritTöö käik: Eeltöö: lastega on vaadeldud vett ( vesi on maitsetu, värvusetu, lõhnatu, vedelas olekus- võtab kuju vastavalt selle anuma kujule, kuhu teda kallatakse. Vedeliku mõõtühik on liiter.)Tegevuse käik: Lapsed on jaotatud kahte võistkonda. Kahe võistkonna vahel on suur plastmasskauss veega, võistkonna esimeste liikmete käes on jogurtitopsid. 8-12m kaugusel on mõlema võistkonna ees tühi mänguämber. Märguande peale täidab laps jogurtitopsi kausist veega, jookseb sellega ämbri juurde ja kallab vee ämbrisse. Seejärel joostakse tagasi oma võistkonna juurde ja tops antakse järgmisele mängijale. Mängu võidab võistkond, kelle ämber saab enne vett täis.

112

“Purjeregatt“

Anne Lill

Koht ja aeg: igal ajal rühmatoas pesuruumis, suvel ka õues.Eesmärk:

1.Toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta ( RÕK, 2.ptk.9.1);

Valdkond: keel ja kõne, liikumineTeema: purjeregattMeetod: Mäng ( puhumine)Vahendid: veega täidetud lastebasseinid ( või veekausid) 2 tk läbimõõduga 80-100 cm ( järv või meri), omavalmistatud paberlaevukesed, poidMängu käik:

1. Moodustatakse kaks võistkonda. Ühes võistkonnas on 2-4 last, kummalgi võistkonnal on oma „ järv või meri“ ( lastebassein)

2. Lapsed liiguvad vabalt ümber basseinide;3. Laevade sõidutamine toimub ainult puhumise teel, käsi ei tohi kasutada;4. Laev tuleb sõidutada ümber poi ( vastav märk) ning tagasi ( märgitakse ka

kodusadam);5. Võidab see võistkond, kes mängureegleid täites oma laeva sadamasse tagasi

sõidutanud.

Sulepall kivide maailmas

Katrin Priivits

Soovitav läbiviimise aeg ja koht: kõik aastaajad toasValdkond: Keel ja kõne, liikumine, matemaatika Eesmärk:

Laps tunneb erinevaid kivide paiknemise kohti looduses ( vees, maapinnal, maa sees) Laps oskab kuulata erinevate kivide poolt tekitatud heli

Meetod: vaatlemine, võrdlemine, lugemine, uurimine.Sisu: Põllu- mere- ja paekiviVahendid: Põllu- mere- ja paekivi, Sulepall- rühma maskott, sõnakaardid, suured pildid.Töö käik:Õpetaja on eelnevalt paigutanud rühmaruumi põrandale pildid ja kividTegevus toimub rühmaruumis. Lapsed istuvad ringselt ümber kivideKivide juures on Sulepall, kes end lastele tutvustab. Koos sulepalliga asutakse esimest pilti uurimaEsimeselt sõnakaardilt leitakse sõna põllukivid ( lapsed veerivad). Õpetaja räägib kuidas tekivad põllule kivid. Lapsed saavad võrrelda kumb on raskem: Sulepall või põllukivi.Sulepall veereb järgmise pildi juurde. Selleks on merepilt koos merekividega. Leitakse koos auguga kivi ja selgitatakse kuidas tekib kivi sisse auk. Sõnakaardilt loetakse sõna merekivi.Õpetaja juhib hetkeks laste tähelepanu kõrvale ja peidab Sulepalli kaevanduse pildi alla. Lastel palutakse Sulepalli otsida.Sulepall räägib lastele, et paekivi kaevandatakse maa alt ja paekivi on Eesti rahvuskivi. Sõnakaart: PaekiviVõrreldakse kivide (põllu- mere- ja paekivi) sarnasust, leitakse erinevused.

113

Mäng: Tegevuse lõpuks mängitakse kivinõia mängu. Kivinõid püüab lapsi ja muudab nad kivideks. Sulepall võlub kivid jälle lasteks.

LINNUDVeelinnud: sinikael-part

Merike Kaasiku, Aleftina Hannolainen

Soovitav läbiviimise aeg ja koht: kõik aastaajad, õues.Eesmärk raamõppekavas: toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta (RÕK, 2.pt, 9.1)Valdkond: vaatlemine-uurimine, keel ja kõne, liikumine, kunst.Teema: Veelind – sinikael-part.Meetod: komplekstegevus.Sisu: isas-ja emaslinnu erinev välimus.Vahendid: veekogu äärest leitud looduslikud materjalid. Talvel võtta kaasa kaks korvi, milles männi-ja lepakäbid, kivid, roheline ja must paber. Papist pardifiguur, värvilistest paberitest kolmnurgad, liim.Töö käik:

1. Õppekäik veekogu äärde. Sinikael-partide vaatlemine. Isalinnul on sinakasroheline pea ja kael, valge kaelus, hall selg, tiibadel must-valge vööt, sabaserv laialt valge, sabal kaks rõngas suletutti. Emalinnul on pruun sulestik, mis on kaetud tumepruunide tähnidega. Pruun sulerüü muudab linnu pesal istudes vähe märgatavaks.

2. Praktiline tegevus. Lapsed jagunevad kahte gruppi. Esimene grupp otsib looduslikke materjale, mis vastavad isalinnu sulestiku värvidele (roheline – rohulible, must – muld, hall – kivi jne). Teine grupp otsib looduslikke materjale, mis vastavad emalinnu sulestiku värvidele (pruun – oks või käbid jne). Esimene grupp selgitab teisele grupile kus leitud materjalide värvid linnu sulestikus asuvad. Seejärel selgitab teine grupp esimesele grupile.

Kleepetöö jätkub lasteaia õuel (või veekogu ääres või toas).Laps võtab papist pardifiguuri. Iga laps otsustab ise, kas ta kleebib isa-või emapardi. Karbis on värvilistest paberitest kolmnurgad. Valmivad mosaiiktehnikas pardid.

LOODUSTutvumine seeneriigiga

Mare Robal

Soovitav läbiviimise aeg ja koht: septembri III ja IV nädal; toas, tingimustel õuesEesmärk: äratada lastes huvi seeneriigi tundmaõppimise vastu, pakkuda lastele tegutsemislusti vahetu ja emotsionaalse kogemuse saamiseks koostöös lapsevanemategaTeema õppekavas: seenedSisu: integreeritud ainevaldkondade ja tegevuste kaudu tutvustada lastele söögi- ja mürgiseeni, nende kasutamist ja säästvat suhtumist loodusesseTöö käik: I nädal – söögiseened, II nädal – mürgiseened ja söögiseened

114

ESIMENE NÄDAL – SÖÖGISEENED

ESMASPÄEVEesmärk:1) Laps õpib tundma söögiseene ehitust ja tunnuseid ning riisikate perekonda;

2) Laps kinnistab ja laiendab teadmisi õpitud puudest: kuusk, mänd, kask, leppValdkond: keel ja kõne, matemaatika , kunstMeetod: mäng, vestlus, lugemine, vaatlemine-võrdlemine, voolimine, värvimineVahendid: korv sambla ja riisikatega; Metsaema kirjad;nuga; plasteliinid: pruun, oranž, roosa, hall; paljunduspildid riisikatest; kuuse-, männi- kase-, lepaoksad või vastavate puude pildidEelnevad tegevused: puid ja lehti on eelnevalt tundma õpitud.Tegevuse käik:Mänguga “Soe – külm” leiavad lapsed sammalt täis korvi. Tekib küsimus, mis korv see on. Iga soovija saab arvamust avaldada. Lapsed uurivad korvi sisu ja leiavad rohukõrrega kinniseotud paberirulli. Taibatakse, et kindlasti on sellel mingi tähendus! Rull harutatakse lahti. Loetakse koos õpetajaga või loeb/loevad lugeda oskavad lapsed:

Mõista, mõista, mis on korvis?HÜTIKE MÄE PEAL, ÜKS JALAKE ALL?

MetsaemaNii saadakse teada, kellelt korv on ja mida Metsaema lastelt soovib – mõistatamist, millegi tundmaõppimist! 1. Mõistatatakse, mis see HÜTIKE on (lastele uus mõiste , mida õpetaja selgitab); mis

metsas võiks sarnaneda ühel jalal seisva hütikesega. Õpetaja võtab ise või palub mõnel lapsel leida korvist sambla seest mõistatuse vastus – seen.

2. Vaadeldakse seent:- Millest sa seent hoiad? – Jalakesest.- Mis on all jalakese küljes? – Seeneniidikesed.- Mis on jalakese peal üleval? – Seenekübar.- Kübara all on eoslehed. Eoslehti sõrmega puudutades märkavad lapsed sinna

valgete täpikeste ilmumist. Mis need on? – Seene piimmahl, mis näitab meile, et tegemist on söögiseenega.

- Kuidas me metsas seene sambla seest kätte saame? – Jalakest sambla sees keerates või noaga ettevaatlikult lõigates, et seeneniidistik maa sees viga ei saaks.

3. Katse seene piimmahla eraldumise ja maitse määramiseks: õpetaja lõikab noaga seenejalga ja lapsed näevad, et jalast tuleb veel rohkem piimmahla kui eoslehekestest. See kinnitab seenekorjajale veelgi, et tegemist on söögiseenega. Lapsed saavad oma väikese sõrme otsaga piimmahla puudutada ja maitsta, mis maitse on seenepiimal, et ennetada vale käitumist/tooreste seente söömist metsas.

- Mõru! Kibe! – Miks? – Hoiatab, et on mürgine, ei tohi toorelt süüa!- Mida teeb ema kodus seentega, et nad enam kibedad pole ja neid süüa tohib? –

Puhastab, leotab vees, kupatab (selgitus sõnale kupatab)4. Korvist leitakse veel seeni. Vaadeldakse nende värvust, vormi, arengustaadiume,

leitakse sarnasusi-erinevusi ning tehakse samblavaiba-alusele seenenäitus.5. Korratakse Metsaema saadetud seene mõistatust.6. Õpetaja: “Nii nagu kõigil lastel ja täiskasvanutel on seentel oma nimi. Mis on nende

Metsaema toodud seente nimi? Vastuse leiame Metsaema teisest kirjast, mis on korvis.” Loetakse:

115

METSAEMAL ON SAMBLASEELIKUL RIISIKANÖÖBID REAS.Riisikad on meie tänaste söögiseente perekonnanimi. Aga igal riisikalapsel on veel oma eesnimi, nagu sinulgi.

Pruunid on – männiriisikad ja kasvavad männimetsas.Oranžid on – kuuseriisikad ja kasvavad kuusemetsas.Roosad karvased kaseriisikad ja hallid lepariisikad armastavad lehtpuumetsa, kus on palju kaski ja leppasid.

7. Lapsed leiavad korvi põhjast veel midagi – nelja värvi plasteliinid: pruun, oranž, roosa, hall. Lapsed:” Need on riisikate värvid!” Iga laps valib endale ühe soovitud värvi plasteliini ja ütleb õpetajale, millise nimega riisikat ta hakkab voolima. Valmis seene paigutab laps alusele selle puuoksa juurde, mille järgi tema seen oma nime on saanud.

8. Õhtupoolikul saavad lapsed valida, kas värvida paljunduspilte erinevatest riisikatest või plasteliinist veel seeni voolida.

TEISIPÄEVEesmärk: 1. Laps saab teada, mida seen kasvamiseks vajab ning kuidas paikneb

seeneniidistik maa sees 2. Lapsel süveneb mõiste “ring” ja oskus orienteeruda keskkonnas

Valdkond: keel ja kõne, matemaatika, muusika, vaatlemine ja uurimineMeetod: vestlus, mäng, laulmine, katseVahendid: kirjanduspala, poolik limonaadipudel, seenenäituse-alus, Metsaema ja

Nõia kostüümTegevuse käik:

1. Õpetaja – Metsaema loeb G. Potasnikova jutukese “Seened” (Kirju-Mirju I, lk 84)2. Vestluses jõutakse järeldusele – vihm paneb seened kasvama, seenele on kasvamiseks

vaja niiskust.3. Katse järelduse tõestuseks: osa seenenäituse riisikatest kaetakse läbipaistva pooliku

limonaadipudeliga, et järgnevate päevade jooksul võrrelda seente säilimist niiskes ja kuivas keskkonnas.

4. Õpetaja-Metsaema: “Pärast vihma kasvavad seened metsa all väga kiiresti. Tundub, nagu keegi nõiuks neid sambla seest välja. Ja kui hästi tähelepanelikult vaadata, siis näeb, et seened kasvavad ringis. Maa sees hargneb seeneniidistik ringikujuliselt ja nii tekivadki seente “nõiaringid”.

5. Mäng “Seened nõiaringis”. Üks laps on nõid ja saab endale nõiakostüümi. Nõid peab lausuma: “Maa alt maa peale! Kuhu sõrmed sirutan, sinna kasvagu seened!” Lapsed-seened peavad võlusõnade peale jooksma kõik ringi ja olema liikumatult. Kes liigutab, selle viib nõid oma riiki. Mängu mängitakse läbi 3-5 korda.

6. Laul “Väike seen” kinnistamaks laste teadmisi seenele vajalikest kasvutingimustest – päikesest ja vihmast. Laulu on õpitud muusikatunnis või laulab Metsaema ees ja lapsed kordavad/ Metsaema küsib, lapsed-seened vastavad. Lisada võib ka liigutused – pai põskedele, vihmasadu ülalt alla sõrmedega.

:,: Väike seen :,: mis sa teed seal sambla sees?Sambla sees kasvan ma

Ruttu, ruttu suureks saan.:,: Väike seen:,: kuidas suureks kasvad sa?

Päikene paitab mind, vihmakene kastab mind.

KOLMAPÄEVEesmärk: 1. Laps õpib tundma uusi söögiseeni – kukeseent, pilvikut

116

2. Lapsel kinnistuvad teadmised loodust säästvast käitumisest3. Lapsel süvenevad lugemisoskus ja loovus

Valdkond: keel ja kõne, algõpetus, vaatlemine ja uurimine, kunstMeetod: vestlus, katse, loovus, loendamine, koostöö lastevanematega (toovad seeni)Vahendid: korv kukeseente ja pilvikutega, pilt kukest ja pilt pilvest Metsaema kos-

tüüm, nuga, paljunduspildid kukeseenest ja pilvikust, CD-plaat laste-lauludega

Tegevuse käik:1. Tuleb Metsaema seenekorviga. Eesmärk – tuua uusi seeni laste seenenäitusele.Enne

seente näitamist võtab aga korvist hoopis pildid kukest ja pilvest ja laseb lastel fantaseerida, millised seened tal nende piltide järgi korvis võiksid olla (kukeseen, pilvik).

2. Metsaema või lapsed võtavad seene(d) korvist, nimetavad ning asetavad õige pildi juurde.

3. Katse – kas tegemist on söögiseentega? Kuidas me seda esmaspäeval teada saime?- Lõikasime seenejalga, nägime piimmahla.Metsaema lõikab seenejalga. Lapsed vaatavad- piimmahla ei tule! Ei ole söögiseen. – On küll, sest kõigil söögiseentel ei ole valget piimmahla. Seeni tuleb hästi tundma õppida, et mitte eksida.

4. Metsaema teeb kummagi seeneliigi ühest seenest ristlõike. Uuritakse seeneliha värvust:kukeseenel – oranž, pilvikul – valge.

5. Vesteldakse loodust hoidvast käitumisest metsas. Tuletatakse meelde, kuidas seeni korjatakse, kes metsaelanikest seentest lugu peavad/seeni söövad.

6. Laotakse tahvlile sõnu – SEEN, PIIM, SIIL, ORAV. Häälitakse. Leitakse sõna algus- ja lõpuhäälik, pikk ja lühike häälik. Loendatakse häälikute ja tähtede arvu sõnas.

7. Metsaema kingib igale lapsele värvimiseks ühe paljunduspildi kukeseenest või pilvikust, olenevalt sellest, millist sõna algustähte laps talle näitab – K, P

8. Lapsed värvivad pilte ja kuulavad CD-lt lastelaule seentest ja sügisest.

NELJAPÄEVEesmärk: 1. Laps kinnistab õpitud teadmisi seeneriigist läbi erinevate tegevuste.

2.Lapsel areneb tähelepanu, mälu ja viisaka käitumise oskusValdkond: kunst, keel ja kõne, Meetod: maalimine, vestlus, mäng, mäluharjutusedVahendid: maalimistarbed, CD-plaat lauluga, puuseenekeTegevuse käik:1. Kuulatakse CD-lt või lindilt laulu “Männikus”. 2. Vesteldakse Metsaemaga teemal “ Mida me seeneriigist juba teame?” Räägib see,

kes saab Metsaemalt puuseenekese.Teised kuulavad ja ootavad oma jutukorda.3. Uuritakse teisipäeval alustatud katse tulemusi. Mis on muutunud? Miks?4. Lapsed joonistavad guaššidega pildi teemal “Seened”. Valida võib seeneliiki,

asukohta, arvu.5. Liikumismäng “Seenekorjamine”. Laste maalitud pildid asetatakse põrandale

“nõiaringi”. Iga laps seisab oma pildi juures ja ütleb, mis seened on tema pildil. Metsaema paneb muusika mängima/ mängib tamburiini. Lapsed kõnnivad/jooksevad. Muusika katkemisel kükitavad lapsed lähima pildi juurde ja nimetavad järjekorras, mis seent “korjavad”. Metsaema kiidab lapsi hea seenetundmise eest. Mäng kordub 3-5 korda.

6. Lapsed saavad Metsaemalt koduse ülesande – otsida pilte ja postkaarte seentest.

117

REEDEEesmärk:1. Laps õpib sõbralikku suhtumist ja abivalmidust

2. Laps arendab eneseväljendusoskust läbi erinevate tegevusteValdkond: keel ja kõne, mäng, kunstMeetod: kuulamine ja kõnelemine, loovusVahendid:V.Sutejev “Seene all” (Kirju-Mirju”I, lk 113), värviline paber, kleepe-

töövahendid, kodust toodud pildid/postkaardid, l suur seenekujutis seinalvõi vihmavari-“seen”, flanelltahvel

Tegevuse käik:1. Flanellteater “Seene all” õpetaja või Metsaema esituses. 2. Etenduse järgne arutlus, kus saadakse teada, mis olid need põhjused, et kõik väikese

seene alla ära mahtusid: seene kasvamine, tegelaste sõbralikkus ja abivalmidus ükteise suhtes.

3. Iga laps on kunstnik-illustraator ja kujundab kodust toodud ning õpetajalt saadud piltidest/postkaartidest ja värvilistest paberitest pildi ühe etenduse tegelaste kohta.

4. Lapsed, kasutades oma illutratsiooni, etendavad loo uuesti. Igaüks on selle tegelase rollis keda oma illutratsioonil kujutas. Mitu sama tegelast võivad mängida korraga, kujutades koos ühte loo tegelast. Õpetaja-Metsaema loeb vaheteksti.

5. Etenduse lõpus kinnitavad lapsed oma illutratsiooni kleepmassi abil seinal oleva suure seene alla.

TEINE NÄDAL – MÜRGISEENED ja SÖÖGISEENED

ESMASPÄEVEesmärk: 1. Laps õpib tundma mürgiseene tunnuseid- tupp, rõngas, ebemed.

2. Laps õpib uue mõistatuse seenest.Valdkond: keel ja kõne, matemaatika, kunstMeetod: vaatlemine ja uurimine, kuulamine ja kõnelemine, mängVahendid: punased kärbseseened, pildid valgest, rohelisest ja panter kärbseseenest,

paljunduspildid punasest kärbseseenest, värvipliiatsidTegevuse käik:

1. Loodusnurgas tagurpidi keeratud ümmarguse akvaariumi all ootavad lapsi eri arengustaadiumis punased kärbseseened. Õpetaja kutsub lapsi seeni vaatlema ja korrates vanu, juhib laste tähelepanu ka uutele seeneorganitele-tupp, rõngas, ebemed- mis on mürgiseene tunnused. Arutatakse, miks Metsaema pani seened klaaskupli alla ja tahab, et lapsed kärbseseeni ainult vaataksid.

2. Vaadeldakse pilte erinevatest kärbseseentest: punane, valge, roheline ja panter kärbseseen. Seened erinevad oma värvi ja mürgisuse poolest, kuid neil kõigil on mürgiseenele iseloomulikud tunnused. Lapsed näitavad neid pildil.

3. Õpitakse uus mõistatus seenest. Mänguga “Soe-külm”leitakse pakk, millel trükitähtedes kiri: VANAMEES VAARIKUS, KAUSS KUMMULI PEAS?. Loeb laps või õpetaja. Kes-mis see võiks olla?

4. Lapsed avavad paki. Pakis on paljunduspildid punasest kärbseseenest. Värvitakse.

TEISIPÄEVEesmärk: 1. Laps saab teada, et mürgine punane kärbseseen võib ka kasulik olla.

2. Laps kordab meisterdades mürgise kärbseseene tunnuseid.Valdkond: keel ja kõne, kunstMeetod: kuulamine ja kõnelemine, mäng, meisterdamineVahendid: jutt, korv meisterdusvahenditega: punane ja valge paber, valge plasteliin,

118

Muusikapala, Metsaema kostüümTegevuse käik:1. Metsaema loeb lastele jutukese “Põtrade rohupudel”. Selgub punase kärbseseene

kasulikkus ja vajalikkus põdrale. 2. Liikumismäng “Seenekorjamine”. Põrandal on värvilised väljalõigatud söögi- ja

kärbseseened. Metsaema paneb muusika mängima. Lapsed liiguvad vabalt ringi. Muusika katkemisel korjab iga laps ühe söögiseene ja toob Metsaema korvi. Kärbseseeni korjata ei tohi. Need jäetakse metsa põdra jaoks kasvama.

3. Kärbseseene meisterdamine WC-rullile. Metsaema küsib lastelt eelmisel päeval õpitud mõistatust seenest. Siis näitab, millised vahendid tal meisterdamiseks korvis on ja kuidas kärbseseent meisterdada. Lapsed võtavad korvist endale vajalikud vahendid ja hakkavad meisterdama. Metsaema aitab abivajajaid.

4. Valmis meisterdused pannakse ümber kummuli akvaariumi päris kärbseseenega.

KOLMAPÄEVEesmärk:1. Lapsed tutvuvad uue söögiseene- puravikuga ja kordavad tuttavaid liike

2. Laps kordab mõisteid rohkem-vähem-ühepalju 3. Laps harjutab 3-sõnalise lause ladumist, lugemist ja kirjutamist.

Valdkond: keel ja kõne, matemaatika, kunstMeetod: kuulamine ja kõnelemine, loendamine, grupeerimine ühise tunnuse järgi,

lugemine ja kirjutamineVahendid: raamat “”Sipsik”, Sipsiku-järjehoidja, punane ämber Anu korjatud seentega,

Sipsik, tahvel, liikuvad aabitsad, töövihikud, CD lauluga “Pisike puravikTegevuse käik:

1. Õpetaja palub lastel ringi vaadata ja leida, mida uut nad seeneriigi-näitusel märkavad. Kärbseseene-kupli vastu toetub raamat “Sipsik”. Lehekülgede vahelt paistab Sipsiku- järjehoidja rõõmus nägu. -Sipsik tahab meile vist midagi jutustada!

2. Õpetaja laseb lapsel lugeda järjehoidjaga märgitud loo pealkirja “Sipsik seenel”. Loeb loo ja esitab lastele jutu kohta käivaid küsimusi.

3. Kuskilt kostab Sipsiku peenike hääl:” Ma olen siin!” Lapsed otsivad. Leiavad Anu punase ämbri, milles seenekujundid Anu leitud seentest ja naturaalne puravik. Vaadeldakse ja iseloomustatakse puravikku – väga head söögiseent, mida ka teod ja ussid oma magusroaks peavad. Seened sorteeritakse ja nimetatakse liikide järgi. Loendatakse, milliseid rohkem-vähem-ühepalju.

4. Lapsed laovad tahvlile ja oma liikuvasse aabitsasse lause: “ÜKS SUUR SEEN.”5. Kirjutavad sama lause joonelisse töövihikusse.6. Kuulatakse laulu “Pisike puravik” ja joonistatakse vihikusse lause lõppu puravik.

NELJAPÄEVEesmärk: 1. Laps kinnistab käelises tegevuses õpitud teadmisi seentestValdkond: kunst, matemaatikaMeetod: kleepetöö, konstrueerimine, koostööVahendid: tapeediriba puudega, korvid töövahenditega, Vivaldi CD-plaat, Metsaema

kostüümTegevuse käik:

1. Metsaema rullib Vivaldi sügismuusika saatel põrandale lahti pikad tapeedirulli-ribad millel lastele juba tuttavad puud kasvamas. Kinnitab seinale pilt-tööjuhised. Viitab nendele ning korvides olevatele ristküliku ja ringi kujulistele värvilistele paberitele, töövahenditele. Lapsed võtavad vaikselt endale vajalikud vahendid ja istuvad tapeediribade äärde maha.

119

2. Metsaema palub, et lapsed oleksid paberist seeneosade väljalõikamisel ja kokkusobitamisel hästi hoolsad. Muidu lähevad seenesordid segi ja seenelistel raske neid korjata. Veel tuletab Metsaema meelde, et igal seeneliigil on oma lemmikkasvukoht. Seda peab laps seent “metsa” liimides silmas pidama. Sõbralikult koos tegutsedes valmib ühistöö “Seenemets”, mida õhtupoolikul igaüks veel oma soovi järgi koos ema-isaga täiendada võib.

REEDEEesmärk: 1. Laps arendab-harjutab mõtlemise ja vastamise kiirust

2. Laps õpib raamatut koostamaValdkond: keel ja kõne, kunstMeetod: viktoriin, meisterdamineVahendid: luuletus, paberseened, paksemast paberist/kartongist voldikriribad, liimidTegevuse käik:1. Metsaema loeb lastele luuletuse “Seente lasteaed”:

Metsas suure kuuse all Tuli priske puravik, Ilm läks varsti riisikate rida, tööd ta teha soovis. sombuseks,lähim seenerahvas siin Rongimängu lastega tibas piisku peeni,lasteaeda pidas. Kasvataja proovis. Sellest nagu imeväel

kasvas sadu seeni.Nüüd on seente lasteaed seenelastest pungil.Uusi seeni kogu aeg samblast välja tungib.

2. Metsaema korraldab lastele väikese viktoriini õpitu kohta. Iga õige vastaja saab väikese paberseene. Viktoriini lõpus loeb igaüks oma seened kokku. Selgitatakse välja võitjad.

3. Metsaemal on hea meel ja ta kiidab kõiki kaasamõtlemise ja vastamise eest. Auhinnaks annab lastele voldikribad seeneraamatu koostamiseks ja kujundamiseks. Lapsed kleebivad sinna oma eelnevates tegevustes värvitud paljunduspildid seentest, kirjutavad seenemõistatused ja –nimetused ning muud seentega seostuvat, et hiljem oleks hea õpitut meenutada ja vanematega-sõpradega lugeda.

Õpitavale pakub täiendust Tallinnfilmi multifilm “Operaator Kõps seeneriigis”.Samanimeline raamat võiks olla ka laste raamatunurgas riiulil.

Piknik mere ääres

MARIKA VENNO, KATRIN LAURAND

Eesmärk raamõppekavas: toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmapildi kujunemiselSoovitatav läbiviimise aeg ja koht: kevad, toas, mere ääres ja teel liikumisel mere äärde.Eesmärgid:

LAPS ÕPIB SÄÄSTLIKULT SUHTUMA KESKKONDA JA OSKAB KÄITUDA LOODUSES; Laps kasutab olemasolevaid teadmisi ja kinnistab neid (sh ka liiklusalaseid teadmisi);

120

Laps õpib orienteeruma teekonna plaani järgi; Laps saab vajalikke teadmisi jäätmete sorteerimise vajalikkusest.

Valdkond: vaatlemine ja uurimine, võrdlemine, liikumine, orienteerumine.Teema:õppekäik mere äärde – piknik looduses.Meetod:vaatlemine, uurimine, praktiline tegevus, liikumine, mäng.Sisu:loodushoid.Vahendid:teekonna plaan, looduslik materjal ( kivid, käbid, oksad vms), piknikutoit ja –lina, 3 erivärvilist kotti jäätmete jaoks.Ettevalmistus:orienteerumisplaani koostamine, tegevuse tutvustamine lastele hommikuringis.Töö käik:

1. Lasteaiast sõidetakse bussiga sihtkohta, kust algab orienteerumine plaani järgi;2. Õpetaja tutvustab lastele plaani, plaanil leitakse ja märgitakse praegune asukoht;3. Edasi liigutakse numbrite järgi nooltega märgitud suunas, igas nummerdatud punktis

lahendatakse õpetaja poolt antud loodusteemaline ülesanne.

Esimeses punktis, jõudes suure puu juurde, mängitakse õppemängu “Täidan, täidan laeva”, teemaks puud ja taimed.Teises punktis suure kivi juures, mängitakse õppemängu. “Ma lähen piknikule” – mängujuht alustab mängu sõnadega “ma lähen piknikule ja võtsin kaasa koti…”, vasakul olev laps peab kordama mängujuhi poolt öeldut ja lisama ühe eseme, mida kaasa võttis ja iga järgnev laps peab kordama eelpool öeldut ja lisama omapoolse eseme ( mäng arendab tähelepanu ja mälu).Kolmandas punktis, jõudes mere äärde, mängitakse matemaatilist õppemängu, milles iga laps saab erineva ülesande esemete loendamise ja hulkade moodustamise kohta. Esemeteks valitakse looduslikud materjalid (kivid).Läbides kõik plaanil olevad nummerdatud punktid, jõutakse piknikuplatsile. Ühiselt seatakse valmis piknikulina ja laste poolt kaasa võetud piknikutoit. Einestatakse ja sõbralikult vesteldakse muljetest.Pärast piknikku koristatakse enda järelt plats ning jäätmed sorteeritakse vastavalt nende ohtlikkuse astmele keskkonnas. Õpetajal on kaasas erinevat värvi kotid jäätmetele – punane, kollane, roheline (valgusfoori värvid – otsene seod liikluskasvatusega).

Punasesse kotti pannakse kilekotid, plast- ja plekktaara – see on keskkonnale eriti ohtlik prügi, sest see ei lagune looduses ja reostab seda veel aastaid.

Kollane kott on paberiprahile, see põleb, kuid on vaja enda järgi kokku korjata ning viia vastavasse konteinerisse.

Rohelisse kotti kogutakse toidujäätmed – see laguneb looduses, kuid ei sobi samuti maha jätta vedelema. Lastele selgitakse, miks on vaja prügi sorteerida ning kuidas seda hiljem töödeldakse.Pärast selgitustöö tegemist liigutakse plaani vaadates mööda rohelisi jooni koduteele, jõudes prügikonteineriteni visatakse iga kott vastavasse konteinerisse. Liigutakse edasi tänavale, kus valgusfooriga ülekäigurada ületades kinnistuvad laste teadmised liiklusest ning sõidetakse bussiga tagasi lasteaeda (PLAAN 1).

121

Plaan1

122

Lauamäng “Tunne koduloomi”

Maie Metsla

Läbiviimise koht ja aeg: kõik aastaajad, toasEesmärk: laps tunneb kodu-ja metsloomi välimuse järgi, laps tunneb numbreid Valdkonnad: keel- ja kõne, matemaatikaMeetod: mäng, individuaalne tegevusSisu: laps veeretab täringut ja jõudes rohelist või punast värvi täpile ütleb, keda ta pildil näeb, kas kodu- või metslooma ning oskab nimetada nende poegaVahendid: lauamäng (valmistatud jääkmaterjalist) , täring, 4 nuppuTöö käik:

1. Mängu võib mängida 2- 4 last või kahe rühmaga, mäng magnetahvlil2. MÄNGUREEGLITE TUTVUSTAMINE3. Mängu reeglid:Mängu rohelisele või punasele täpile jõudes tuleb nimetada loom ja kui on siis ka tema poeg. Kas on kodu või metsloom?

1. Kui jõudsid nr 1-le, nimeta , kes on pildil ( lammas, oinas, tall). Kui nimetasid õigesti, saad 5 edasi

2. Kui jõudsid nr 2- le, astud viis täppi tagasi kuna põrsas ei ole hobuse poeg

3. Kui jõudsid nr 3-le, lähed mängu algusesse tagasi, kuna metssiga on metsloom

4. Kui jõudsid nr 4- le – saad veeretada veel kord, kuna on kaks kodulooma

5. Kui jõudsid nr 5- le, astud 9 tagasi, kuna siil ei ole koduloom

6. Kui jõudsid nr 6-le, astud 10 edasi,, kui tunned, kes on pildil ( lehm ja vasikas)

7. Kui jõudsid nr 7- le- jääd vahele

8. Kui jõudsid nr 8- le, saad veeretada veel kord, kui tunned pildil olevaid kodulinde ( kukk. kana, tibu)

9. Kui jõudsid nr 9-le , astud 5 edasi

10. Kui jõdsid nr 10-le, astud nr 9- st 3 tagasi ( koer ja kass ei ole sõbrad)

123

Tegevusi 6-7 aastastele

LOODUSAastaajad. Muutused looduses

Marina Sudarikova

Vanus: 6-7 aastasedLäbiviimise aeg ja koht: kevadel pargisEesmärk raamõppekavas: avardada laste teadmisi ümbritsevast loodusest Valdkonnad: keel ja kõne, liikumine, töö (? sellist valdkonda raamõppekavas pole!)Teema: tammEeltöö: vormistada (koostada) kirjad Kivipuravikult (?Боровичок) tammelt, valmistada ette üllatusmoment ja õpetaja jutustus sellest, mida annab tamm inimestele. Eesmärk: laps teab vastastikusest seosest taimede ja ümbritseva keskkonna vahel (vesi, muld, putukad, päike-valgus, soojus); teab, mida annab tamm inimestele; teab luuletusi ja laule tamme kohta Töö käik: 1. Õpetaja loeb lastele ette Kivipuraviku kirja-kutse. Vaat, millise kirja ta saatis:

Mu kallid väikesed sõbrad!Mul on väga hea meel, et te mind unustanud pole ja tulete mulle ja mu puudele külla. Täna tahan ma teile tutvustada oma pargi kõige võimsamat puud. Ootan suure kannatamatusega teid endale külla. Teie armastatud vanake Kivipuravik.

2. Pargis teeb õpetaja lastele ettepaneku leida üles kõige võimsam puu:Võrdleme, millisel puul on kõige jämedam tüvi. (lapsed võtavad kätest kinni ja hakkavad puude tüvesid mõõtma)Kõige jämedama tüvega puult leiavad lapsed kirja.

Tamme kiriMina, suur vana tamm, olen teie tuleku üle väga rõõmus. Saame siis tuttavaks! Kallistage mind kõvasti-kõvasti! (lapsed võtavad kätest kinni ja ümbritsevad tamme tüve) Vaadake, kui suur ma olen! Tulge, katsume, kes on tugevam! Proovige mind maa seest välja tõmmata. (lapsed püüavadki seda teha) Vastake nüüd minu küsimustele: Mis mind siis maa sees nii kõvasti kinni hoiab? (laste vastused) Aga milleks mulle need mu juured-küünised veel vajalikud on? (et võtta maapinna

seest vett, toitu)Te vastasite õigesti, (tuul puhub) aga, palun, kastke mind nüüd, ma tahan nii kangesti juua! (lapsed täidavad tammepuu palve) Tänan, lapsed, nüüd tunnen ma ennast kohe väga hästi! Katsuge mind, palun, kätega, silitage mu (puu)koort-nahka oma peopesadega ja öelge, milline ta (puukoor) on – krobeline või sile. Märg või kuiv? Soe või külm? (lapse täidavad selle palve) Nüüd aga kuulake, kuidas mu lehed sahisevad: nii räägin ma teiega. Aga miks mu lehed sahisevad? Ja lõpuks mu viimane küsimus: mis te arvate, kas ussid, kes minu all maa sees roomavad, on minu sõbrad või vaenlased? (lapsed vastavad, et vihmaussid söövad vanu lehti ja mullatükke, maapind muutub seetõttu paremaks, järelikult on ussid tammepuu sõbrad)

124

Noh, lapsed, te olete väga tublid! Aga kinkida tahan ma teile oma lapsukesi, tean, et neid läheb teil harjutustundides tihti vaja!

3. Õpetaja leiab puu alt korvi tammetõrudega ja teeb lastele ettepaneku lugeda luuletust:

Tammetõrud okstel – need on tamme lapsed.Okstelt maha kukuvad ja siis vaikselt tukuvad.Kevadpäevi ootavad, vihmasadu loodavad.Sile tammetõruke – tulevane tammeke.Seal kus praegu rohi maas, varsti tammik kasvamas.

4. Mäng „Vares“Lapsed võtavad kätest kinni, ringi keskel on laps tamburiiniga (käsitrummiga?). Lapsed kõnnivad ja teevad liigutusi:

Oi, oi, lapsed, tral-lal-laa!Mäe peal on mägismaa,mägismaa peal tammeke,tamme otsas kaarnake.Kaarnal saapad punased,kõrvarõngad kullased.Kaaren must sel tammepuulmängib rõõmsalt, trompet suul.Trompet see on kullatud,trompet see on võrratu!Uh-uh-uu!

Lapsed kükitavad maha ja panevad silmad kinni. Mängu juhtiv laps käib väljaspool ringi ja asetab tamburiini ühe lapse selja taha. See, kes tamburiini leiab, hakkab mängu juhiks.

Lehtpuud (kask, vaher; pihlakas, toomigas)

Kristiina Treulich-Trubetski, Kersti Treulich

Soovitatav läbiviimise aeg: kevad ja/või sügis (võrdlusena)Eesmärk raamõppekavas: toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel, luua lapse arengut soodustav keskkond ning toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ning saada kogemusi ümbritseva elu ja loodusnähtuste kohtaValdkond: keel ja kõne, matemaatika, liikumine, kunstKoht: loodusõpperada, mets või parkSisu: lehtpuude (kask, vaher; pihlakas, toomigas) vaatlus ja võrdlus eri aastaaegadel I Tegevused kevadelII Tegevused sügisel

I Tegevused kevadel

125

1. Kase ja vahtra või toominga ja pihlaka piltide vaatlus ja võrdlemine. Pildid on puudest erinevatel aastaaegadel. Uurida, millised on puule iseloomulikud tunnused (tüvi, võra, juured, oksad, lehed, pungad, õied, viljad). Kase- ja vahtramahla võtmise ja kasutamise tutvustamine (mahla võtmiseks tehakse puutüvesse auk ning sinna paigaldatakse mahlajooksmise pulk. Kui mahl on võetud, siis tuleb auk täita puuprundiga, et puu ei saaks kahjustatud. Vanasti võeti kase- ja vahtramahla selleks, et heinateo ajal oleks midagi kosutavat juua).

Luuletuse õppimine

Kevad(autor Kristiina Treulich-Trubetski)

Valge tüvi kasepuul,kaseladvas puhub tuul,tuulepesad okste vahel,kasemahl on väga mahe.Eemal näe on valged tupsudnagu vahukoore nupsud,pihlapuul on õied kenadsuvi pole kaugel enam.Hall on tüvi vahtrapuulpungakene oksal uus,kevadel kui päike soeleht see pungast välja poeb.Valged õrnad õitereadtoomepuul on lõhnad head,kui sa möödud sellest puustei saa mõelda enam muust.

2. Puude vaatlus looduses (võimaluse korral kasutada ka luupi), erinevate tunnuste leidmine ja võrdlemine: oksad - peened, pikad, haralised, rippuvad; tüvi ja puukoor – krobe, sile, värvus; pungad, lehed, õied – kuju, suurus,värvus.Mõistatuste ütlemine: lapsed koostavad ise mõistatusi vaadeldavate puude kohta (õpetaja kirjutab laste öeldu ülesse).

Mäng 1: igale puule on antud number, nt kask – nr 1, vaher – nr 2, toomingas – nr 3, pihlakas – nr 4. Õpetaja hüüab numbri ja lapsed jooksevad antud numbriga tähistatud puu juurde. Mäng jätkub kuni huvi jätkub.Varem õpitud luuletuse ütlemine looduses.Kui puud on lehtes, siis palub õpetaja igal lapsel tuua ühe puu lehe ning need võetakse hiljem lasteaeda kaasa.Mäng 2: õpetaja tõstab üles lehe, lapsed jooksevad selle puu juurde, millel sellised lehed kasvavad. Mäng jätkub kuni jätkub huvi. Seda mängu võib läbi viia nii kevadel kui ka sügisel.Võimaluse korral viia läbi kase- ja vahtramahla võtmine ning nende degusteerimine.3. Käeline tegevus: Puukoore jäljendi tegemine paberile rasvakriitidega. Paber panna vastu puukoort ning paber rasvakriidiga ära värvida. Võrrelda luubi abil puukoort ja selle jäljendit paberil. Hiljem saab seda paberit kasutada kaardi valmistamisel.4. Matemaatika: hulkade moodustamine lehtedest, rühmitada lehed ühesuguste tunnuste järgi (suurus, kuju, värvus jne). Hulgad loendada ja panna igale hulgale nimi ning hulgas olevad lehed loendada. Tuletada veelkord meelde, milliste puude lehed hulkades on.

126

II Tegevused sügisel1. Kase ja vahtra või toominga ja pihlaka piltide vaatlus ja võrdlemine. Pildid on puudest erinevatel aastaaegadel. Meelde tuletada kevadel vaadeldut ja nähtut, leida erinevusi puudel kevadel ja sügisel.Luuletuste õppimine

Sügis(autor Kristiina Treulich-Trubetski)

Sügisel kasepuu kollendabvahtral on värve veel rohkem,

laps selle mällu talletabnii on tal teadmisi rohkem.

Värvid on sügise toojadsügise värvid on soojad

Marjad küljes toomepuul,neid ei ihka lapse suu,

laps see soovib hoopis muud -kaelakeed, näe pihlapuult.

2. Puude vaatlus looduses (võimaluse korral kasutada ka luupi) samas kohas, kus vaadeldi puid kevadel. Leida erinevusi kevadiste ja sügiste puude vahel ning leida ühiseid tunnuseid sügistel puudel (kollendavad lehed, viljad jne). Leida erinevusi erinevate puude lehtedes ja viljades (vahtral punased lehed, pihlakal punased marjad, toomingal mustad marjad jne). Võimaluse korral võib anda lastele maitsta nii toominga kui pihlaka marju.Varem õpitud luuletuse ütlemine looduses.Lasta lastel meelde tuletada kevadel öeldud mõistatusi. Õpetajal on kaasas kevadel üles kirjutatud mõistatused. Neid võrreldakse ning jällegi kirjutab õpetaja mõistatused üles.Mäng 1: igale puule on antud number, nt kask – nr 1, vaher – nr 2, toomingas – nr 3, pihlakas – nr 4. Õpetaja hüüab numbri ja lapsed jooksevad antud numbriga tähistatud puu juurde. Mäng jätkub kuni huvi jätkub. Õpetaja palub igal lapsel tuua erinevate puude lehti ja/või marju ning need võetakse hiljem lasteaeda kaasa.Mäng 2: õpetaja tõstab üles lehe ja/või marjad, lapsed jooksevad selle puu juurde, millel sellised lehed ja/või marjad kasvavad. Mäng jätkub kuni jätkub huvi. Seda mängu võib läbi viia nii kevadel kui ka sügisel.

3. Matemaatika: hulkade moodustamine marjadest ja/või lehtedest. Rühmitada lehed ja/või marjad ühesuguste tunnuste järgi (suurus, kuju, värvus jne). Hulgad loendada ja panna igale hulgale nimi ning hulgas olevad lehed ja/või marjad loendada. Tuletada veelkord meelde, milliste puude lehed ja/või marjad hulkades on.4. Käeline tegevus: Pihlakamarjadest kee meisterdamine. Vahendid niit, nõel ja marjad. Lükkida marjad nõela ja niidi otsa ning otsad kinni sidudes moodustub kee. Sama tegevust saab teha lükkides marjad kõrre otsa ning need seejärel loendada.

Varem loodusest kaasa toodud lehtedega lehetrüki tegemine lasteaias. Erinevate puude lehed värvida guaššiga ning vajutada paberile selliselt, et tekiks lehe jäljend. Võib teha suure ühistöö või individuaalseid töid ning tegevust võib läbi viia nii kevadel kui ka sügisel.Lehtedest pärja meisterdamine (tegevuse võib läbi viia ka metsas). Tikukestega (hambaork, puupulgake) ühendada lehekesed pärjaks.

127

VõrdlustabelKask VaherOksad – nõtked, ripuvad allapoole Oksad – tugevad, ülespooleLehed – väikesed Lehed – suuredÕied – urvad Õied – rohekaskollased meelõhnalised

kobaradVili – käbistunud urvad Vili – vahtraninadTüvi – peenike, sile, valge-musta kirju Tüvi – hall, jämedam ja krobelisem Toomingas PihlakasOksad – meenutavad põõsast Oksad – tugevamad, allapooleLehed – väikesed Lehed – liitlehed (nõeljad, lähestikku)Õied – tugeva lõhnaga piklikud kobarad Õied – tugeva lõhnaga ümarad kobaradVili – mustad marjad Vili – punased õunviljadTüvi – kõige tumedama koorega puu Eesti metsades Tüvi – noorel puul hall, peenike ja sile,

vanemal puul kestendav

Kodukoht

Virve Jürison

Soovitav läbiviimise koht ja aeg: igal aastaajal; rühmatoas ja õuesEesmärk raamõppekavas: toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel (RÕK. 2pt.9.3)Eesmärgid: Laps oskab nimetada oma eesnime ja perekonnanime, tänava nimetust, maja numbrit Oskab nimetada kodukohta, kus elabValdkonnad: keel ja kõne, kunstTeema: kodukohtMeetod: vaatlemine ja uurimine; mängSisu: linn, maa, tänavadVahendid: laste ja lastevanemate poolt koostöös valmistatud mängumobiiltelefonid ja plaan kodu ja lasteaia teestTöö käik:1. Lapsed istuvad vaibal. Seinal ripuvad kaks pilti: üks neist linna ja teine maaelustEsitan J. Viidingu luuletusest “Kodu, kus on kodu “esimese salmiMis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht?Kodu, see ei ole koda, millel aken, uks.Ilma kodutundeta me jääme kodutuks.Kodu lõhn on eriline, kodu värv ja maik.Kodu on nii imeline tavaline paik.Kodus mõni väike asi korraga on suur.Kodu oleme me ise: väikene ja suur2. Kus on meie kodukoht?3. Linnapildi ja maaelu pildi vaatlemine ja võrdlemine.Mis on erinevused?4. Missugustes Nõmme paikades oleme käinud?5. Kuidas me teame ja oskame õige koha leida? Aadressi järgi. Igal tänaval on nimetus, igal

majal on number.6. Kus asub meie lasteaed?7. Laudadel on plaanid koduteest lasteaiani. Tänavatel on nimetused, majadel number.8. Mäng: Tahan kutsuda sõbra külla. Mida teen? Helistan.

128

9. Lapsed valivad sõbra kellele helistada.10. Tervitamine. Küllakutse esitamine. Vastaspool esitab küsimusi: Mis tänaval sa elad?

Missugune Sinu maja on? Kuidas ma sinna saan?11. Teistele on antud ülesanne: jälgida, kas kõnelejad räägivad küllalt selgelt, arusaadavalt12. Lõpetamine: tegevus jätkub samateemalise vaba mänguga.

Söödavad seened- riisikad

Katrin Käbi Soovitav läbiviimise aeg ja koht: sügis, september- mets, lasteaia õueala, rühmaruumEesmärk: laps oskab omavahel seostada teatuid puid ja nendega seotud seeni.Valdkonnad: keel ja kõne, kunst, liikumine, matemaatika, muusikaTeema õppekavas: erinevad metsad ja nendega seotud seenedMeetodid:vaatlemine, võrdlemine, uurimine, voolimine, mängSisu: tutvumine kase-, männi- ja kuuseriisikaga praktilise tegevuse ja mängu kauduVahendid: A.Vivaldi „Aastaajad-sügis” helisalvestus, eelnevalt meisterdatud ja looduslikust materjalist koostatud „metsad”, siltidega – männik, kuusik ja kaasik, naturaalsed kuuse-, kase-, männiriisikad, kollast, oranzi, pruuni värvi plastiliini või voolimisvaha, voolimisvahendid, luubid, mängukaardid, nuga.Töö käik:Eelnevad tegevused:

Meisterdati 3. rühmas. Männid ja kased meisterdati pikkadest paberkäterätikute rullidest, kasutati pruuni, musta, kollast, oranzi krepp-paberit, kuused löigati õhukesest rohelisest papist sablooni järgi välja, ja ühendati latva ja tüvesse tehtud sisselõigete kaudu.

Kogututi looduslikku materjali- põdrasamblikku, mõned pohla-ja kanarbiku taimed, sammalt, mustikataimi, männi- ja kuuseoksakesi, männi-ja kuusekäbisid, kivikesi, mereliiva, kaselehti.

Meisterdused ja looduslik materjal asetati 3. kilega kaetud suurele kandikule, juurde lisati sildid -„männik”, kandikule asetati paberrullidest meisterdatud männid, põdrasamblik, kanarbiku-ja pohlataimed, männioksakesed-, käbid, liiv, kivikesed. „Kuusik”- papist kuused, sammal, mustikataimed, kivikesed, kuuseoksakesed, kuusekäbid. „Kaasik”- paberrullidest meisterdatud kased, kandiku aluspind kaeti kaselehtedega, kivikestega. Vaadeldi puude osasid ja erinevate puude metsaalust. Näiteks: „ Männikus on palju valgust, maapind on kuiv ja mändide all kasvavad põdrasamblikud ja männiriisikad. Kuusikus on hämar, maapind on kaetud pehme ja niiske samblavaibaga. Kuuskede all kasvavad kuuseriisikad. Sügisel varisevad kaskedelt lehed ja talvel on kased raagus. Kaskede alt võib leida kaseriisikaid...jne.”

1. Õpetaja palub lapsed ümber laua. Laual on nuga, voolimsvahendid ja – materjal, naturaalsed kuuse-, männi-ja kaseriisikad.

2. Õpetaja tuvustab iga riisikat eraldi, lapsed võrdlevad seeni, leiavad seente sarnaseid ja erinevaid jooni välimuse ja värvuse järgi, arvavad seente nimetuste järgi, milliste puudega nad seotud on.

3. Õpetaja lõikab ühe seene ristlõikes pooleks ja lapsed kordavad seene viljakeha osasid- seenekübar-, jalg. Lapsed uurivad kübara alumisel küljel paiknevaid eoslehekesi ja õpetaja selgitab, et seal valmivad seene eosed ja kui eosed soodsatesse tingimustesse sattuvad, siis saab neist alguse uus seeneniidistik.

129

Õpetaja näitab pildilt seeneniidistikku ja selgitab, miks näiteks kuuseriisikad ei saa kasvada ilma kuuskedeta. Nad on looduses omavahel niivõrd seotud. Õpetaja rõhutab, et tooreid seeni ei tohi süüa, sest kuigi nad on söögiseened, on neid vaja kupatada. Alles siis saab neist valmistada maitsvaid seeneroogi.

4. Õpetaja näitab lastele voolimisvõtteid. Seenekübar- õpetaja veeretab kera, vajutab kera voolimisalusel lapikukd, keskele vajutab pöidlatega lohu. Seenejalg- õpetaja rullib vastava pikkuksekga seenejala ja ühendab selle seenekübaraga.

5. Lapsed valivad endi hulgast 3 kaptenit. Kaptenid valivad rühmad, kes istuvad 3. laua ümber. Igal laual asub kandik eelnevalt meisterdatud metsale vastava sildiga- männik, kuusik, kaasik. Igal laual on luubid, vastavate puudega seotud naturaalne seen, voolimisvahendid, vastavat värvi plastiliin, või voolimisvaha. Lapsed uurivad seent luubiga, vaatlevad seenekübara alust, nuusutavad seenele nii omast löhna. Iga laps voolib 3 seent-suure, väikese ja keskmise seene. Valminud voolingud asetavad lapsed meisterdatud puude alla, kas siis põdrasamblikule, samblale, või siis kaselehtede vahele. Iga rühm loendab, mitu seent ta voolis.

6. Töö lõppedes tutvuvad lapsed teiste rühmade voolingutega ja võrdlevad neid naturaalse seenega.

7. Mäng „Otsi õige puu!” Siltidele –männik, kuusik, kaasik on joonistatud vastavad geomeetrilised kujundid. Näiteks kuusik- kolmnurk, kaasik- ring, männik- ristkülik. Lastele on läbisegi jaotatud kaardid, kuhu on suurte trükitähtedega kirjutatud seene nimetus ja joonistatud vastav geomeetriline kujund. Näiteks: kuuseriisikas ja kolmnurk. Lapsed liiguvad läbisegi ja kuulavad A.Vivaldi „Sügist” Muusika lõppedes otsivad nad üles õpetaja poolt põrandale asetatud metsa sildid ja võrdlevad neid oma kaardiga- kas geomeetriline kujund sildil ühtib kaardil oleva geomeetrilise kujundiga.Näiteks: kuuseriisikas- kuusik (kolmnurgad).

8. Meisterdatud „metsad” koos siltidega asetatakse kõrvuti ja hiljem saab neid kasutada, seostades taimekooslusi metsloomadega. Näiteks: kuusik- hunt, karu, männik-põder, metskits, kaasik-halljänes, siil.

Kasutatud kirjandus: „Loodusõpetus” 2. klassile Tallinn „Valgus” 1991 E. Prikk, I. Riisalu, H. Tiits

Mäng kividega

TIINA KULL

Aeg ja koht: kõik aastaajad, toas laua ääres.Valdkond: võrdlemine ja arvutamine, vaatlemine ja uurimine.Meetod: vaatlemine ja võrdlemine, praktiline tegevus.Sisu: eseme asukoha määramine pildil.Eesmärk:

3-4.a.laps oskab võrrelda mõisteid: suurem-väiksem 5-6.a.laps oskab tasapinnal orienteeruda; tunneb mõisteid üleval- all, paremal - vasakul.

130

Vahendid: suurem teemapilt, "kodus," "tänaval," "talus," vm.kivid-suurem ja väiksem; Mängu käik: 3-4.a.laps vaatleb suurt teemapilti. Õpetaja asetab kivid pildile ja küsib: "Kus on suurem kivi?", "Kus on väiksem kivi?" Laps kirjeldab kivide asukohta. Nimetab esemeid, mille kõrval asub suurem kivi, mille kõrval asub väiksem kivi.5-6.a.laps asetab kivid teemapildile vastavalt juhendamisele. Õpetaja jutustab juttu, mille sisse on põimitud käsklused. Kivi tuleb paigutada teemapildil vastavalt saadud juhendusele, kas kuuldud objektist paremale, vasakule, üles-või allapoole.6-7.a.lapsed võivad mängida sama mängu paarides. Kes juhendab - see kontrollib mängu õigsust, pärast vahetatakse osad.

Vahtrapuu sügisel

R. Pimenova

Soovitav läbiviimise koht: sügisel õues ja toasEesmärk raamõppekavas: toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmavaate kujunemisel(RÕK. 2pt, 9.3)Valdkonnad: keel ja kõne, kunst, matemaatika, liikumineTeema õppekavas: kodukoha loodusMeetod: kuulamine, kõnelemine, vaatlemine, praktiline tegevus, liikumineVahendid: vahtralehed, „vahtraninad“Töö käik: 1. Lapsed lähevad õpetajaga lasteaia õuele või parki. Õpetaja esitab neile mõistatuse:

Mõista, mõista mis puu see onSelle puu pealt teise nina,Endale võid võtta sina.

(Vaher)2. Õpetaja palub lastel vaadelda vahtrapuud.

Milline on puu tüvi? Koor? Milline võre? Millise kujuga on lehed? Võrdle ja räägi, mille poolest erineb teiste puude lehtedest.

3. Õpetaja vestleb lastega, sellest, miks sügisel lehed langevad, miks nad muudavad värvi. Mahalangenud lehed kaitsevad maapinda talvel ja on paljudele putukatele varjupaigaks. Õpetaja räägib lastele, et Kanada riigi lipul on kujutatud vahtraleht ja et teatud vahtra sordist valmistatakse siirupit. Langenud puulehtedest tehakse komposti- looduslikku väetist.

Õpetaja palub lastel kallistada puud, vestelda temaga. Mida sa tema käest küsiksid? Mida ta sulle räägib?

4. Õpetaja palub lastel korjata teatud arv kollaseid, punaseid või rohelisi lehti või „ninasid“. Pärast loendatakse koos lehed ja „ninad“ üle.

5. LIIKUMISMÄNG:Lapsed on kõik lehekesed. Õpetaja hüüdmise peale: „Puhub vali tuul“, lapsed jooksevad lenneldes ringi (võivad ka kaasa puhuda, kujutades tuult).„Lehed langevad“- lapsed keerlevad ja kükitavad.

131

6. Meisterdamine: „Puulehtedest pärg“Korjatud vahtralehed torgatakse keskelt läbi ja kogutakse kõik lehed pabernöörile. Lõpuks seotakse nööri otsad pärjaks kokku.

7. Arvutamine:Asetada kogutud ja kuivatatud lehed korvi. Jagada lapsed võistkondadesse- kes kogub kiiremini teatud arvu, teatud värvi lehti on võitja.

8. Ristsõna lahendamine mõistatuste abil:1. Taevani küünib aga maast ei näe.2. Sööb puid ja soojendab kui päike.3. Seitse venda ühes kindas 4. Eest irki-orki, tagant siuh-säuh.5. Ilma keeleta, kuid räägib.

L V A H E RI H E H AH I R M AM N M

E AS T

ÕHKTunni teema: ÕHK

Erika Sunelik

Ala: eesti keel, loodus (teema on arvestatud 2 tunniks)Õppuse koht ja läbiviimine: rühmas,talvel.Tunni eesmärk raamprogrammis: äratada huvi eesti keele vastu, õpetada eestikeelseid fraase ja sõnu (raampr. 6 osa 95.1). Toetada laste loomulikku huvi kogemuste ja teadmiste kogumiseks ümbritseva keskkonna ja looduse vastu (Rpr. 2 osa 9.1). Sisu: Laste sõnavara kinnistamine ja rikastamine teemal “õhk” Kinnistada laste teadmisi õhust. Eesti keeles sõnade kuulamine.Sõnastikuline tagavara: sõnad- SOE, KÜLM, KUUM, ÕHUPALL, ÕHKLaused: KÜLM ÕHK, SOE ÕHK, KUUM ÕHK, ÕUES ON SOE ÕHK, TALVEL ON KÜLM ÕHK.Teema: ÕhkMaterjalid: õhupallid vastavalt laste arvule, pildiseerijad “aastaajad”, komplekt nukuriideid erinevateks aastaaegadeks.Töö käik:Õpetaja tutvustab lastele sõna “ÕHK” ja juhib laste tähelepanu sellele, milline õhk on: külm, soe, kuum. Kõiki sõnu räägitakse eesti keeles (ÕHK,KÜLM,SOE,KUUM)

132

Õpetaja teeb ettepaneku õhku uurida, selleks tehakse lastele ettepanek hingata peegli peale, mille tulemusena peegel muutub uduseks. Selle tulemusena saime teada,et me hingame välja sooja õhku. Õpetaja kordab koos lastega sõnu “SOE ÕHK”. Nüüd soovitatakse lastel mõelda, kus asub “KÜLM ÕHK”.Lapsed esitavad oma vastusevariandid. Õpetaja valib neist õiged.Õpetaja soovitab vaadata aknast välja ja öelda: “Mis aastaaeg praegu on?”Lapsed vastavad: “Talv”Õpetaja nõustub ja ütleb: “ÕUES ON KÜLM ÕHK” ning lisab sõna TALV-TALVEL ON ÕUES KÜLM ÕHK.TALVEL ON KÜLM ÕHKSamamoodi esitavad lapsed oma variandid kuuma õhu kohta. SAUNAS ON KUUM ÕHK. Öeldes lauseid ,kujutavad lapsed ette, kuidas neil on külm, soe ja kuum.

Didaktilised mängud: Õpetaja näitab pildiseeriat ´Áastaajad´ńing palub lastel näidata, millisel pildidl on KÜLM ÕHK, SOE ÕHK, KUUM ÕHK.Õpetaja küsib individuaalselt igalt lapselt:´´MIS ÕHK SIIN ON?´´Lapsed vastavad täislausega.

Liikumismängud.Õpetaja annab lastele õhupallid ja palub need täis puhuda. Selle juures õpime uue sõna-ÕHUPALL.Selle protsessi küsib õpetaja laste käest, kuidas nad puhuvad palle täis ja milline õhk on palli sees?Õpetaja näitab lastele täispuhutud õhupalli ja küsib:´´MIS SEES ON (ÕHK), MISSUGUNE ÕHK SEAL ON? (SOE ÕHK).

Kui pallid on täispuhutud, kleebivad lapsed sinna peale varem ajakirjadest väljalõigatud pilte.

Mäng õhupallidega.Lapsed on ringis:

1. Mängujuht viskab õhupalli ja laps, kes püüab palli kinni,ütleb sõna, milline on õhupalli peal pilt. Sellega me kinnistame eelmise teema sõnavara.

2. Lapsed seisavad ringis. Nad peavad palle üksteisele edasi andma. Palli edasiandmine toimub aeglaselt või kiirelt, see sõltub sellest, mida ütleb mängujuht (KÜLM PALL,SOE PALL,KUUM PALL).

Laps, kes eksib, läheb mängust välja.

Luuletus: TUUL LEHTI PUISTAB ALLA,NII KURVAD RAAGUS PUUD.MAAS LEHED PILLA-PALLA,

SEST PUHUB VINGE TUUL.

Õpetaja tõlgib iga rea vene keelde ning siis lastega korratakse seda, pärast seda pöörab tähelepanu tuulele, millest on juttu salmis ja küsib lastelt: Lapsed, mis te arvate, mis asi on tuul.(Tuul on õhk, mis liigub suure jõuga).

Lõpeta laused:Õpetaja alustab lauset ja palub lastel need lõpetada fraasiga: (KÜLM ÕHK,SOE ÕHK,KUUM ÕHK).

-PÄIKE PAISTAB, SEST ON (.........).

133

-SAJAB LUND,PUHUB TUUL VÄLJA ME EI LÄHE, SEST ON (........).-KÖHA JA NOHU RAVIME SAUNAS, SEST ON (........).

Süzeeline rollimäng:´´KOHALIK RAADIO´´ Õpetaja-diktor Lapsed-kuulajad

TÄHELEPANU! TÄHELEPANU! TÄNA ON VIHM,PUHUB TUUL,PILVED,PÄIKE EI PAISTA.Õpetaja peab lastega nõu,mida sellise ilmaga selga panna.Lapsed vastavad: (jope selga,püksid jalga,müts pähe,sall kaela,kindad kätte)Õpetaja: MIKS?Lapsed: ÕHK ON KÜLM.

TÄHELEPANU! TÄHELEPANU! TÄNA ON ILUS ILM,PÄIKE PAISTAB,TUUL EI PUHU,VIHMA EI SAJA.Lapsed: (särk selga, lühikesed püksid jalga, sokid jalga, sandaalid jalga, seelik jalga, kleit selga)Õpetaja: MIKS?Lapsed: ÕHK ON SOE.Tund lõpeb kas rütmiga või tantsuga, laulu saatel, laste valimisel.

Kokkuvõtlik õppetegevus „Õhk“, kasutades avastusülesannete lahendamise teooria (ALT) metoodikat (?)

Irina Kužilnaja

Läbiviimise koht ja aeg: kõik aastaajad, rühmas Eesmärk raamõppekavas: toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel (Alushariduse raamõppekava, 2. peatükk, punkt 9.3)Eesmärgid:

kokkuvõtete tegemine teemal „Õhk“; õpetada saadud andmeid analüüsima ja süstematiseerima; õpetada nägema esemeid ja nähtusi nende arengus; laste loomingulise kujutlusvõime arendamine.

Valdkonnad: keel ja kõne, loominguline tegevusTeema: õhkMeetod: praktiline tegevus

134

Sisu: kokkuvõtete tegemine teemal „Õhk“, kasutades avastusülesannete lahendamise teooria (ALT) metoodikat (?) (FOM – fokaalsete (?) objektide meetod, mäng „Hea – halb“, assotsiatsioonide vanik)Vahendid: pliiatsid, paber, tahvel kirjutamiseks, värvilised kriidid, vatt, lennuki ja õhupalli makett Töö käik:

1. Eelsoojendus Assotsiatsioonide vanik: esimene sõna – õhk; iga järgmine osavõtja nimetab sõna, mis tekkis tal assotsiatiivselt seoses eelmise osavõtja nimetatud sõnaga, ja „annab selle edasi“ järgmisele osavõtjale. Näiteks, õhk – loodus – ilus – lill jne.

2. Mäng "Hea – halb" Milline võib olla õhk? Hea: värske, puhas, helesinine, kerge, läbipaistev jne. Halb: must (saastunud), ohtlik, mürgine, punakaspruun (korstnast tulev) jne.

Lapsed seletavad oma väiteid (ütlusi).

Mille poolest on õhk hea? Mille poolest halb? a) puhast õhku võib mõnuga hingata;b) puhtast õhust metsas võib pea ringi käima hakata;c) võib jalutada ja mitte midagi karta, kui on olemas õhk;d) õhk, mis tuleb korstnatest, on must (saastunud) ja kahjulik;e) värske õhk on tervise allikas; f) tulekahju korral on õhk ohtlik, kuum, lämmatav jne; g) värske õhu käes on lõbus ja meeldiv mängida.

3. Kehalise kasvatuse minut

Muutusime tuuleks ja liigume sujuvalt mööda ruumi ringi, siis aga puhus tuul ja viis meid oma kohale tagasi. Превратились в воздух и плавно перемещаемся по помещению, затем подул ветер и понес нас на свои места.

4. Fokaalsete (?) objektide meetodOn vaja luua täiesti uus objekt, mida keegi pole kunagi näinud.

1) Mida me hakkame looma (tegema)? Õhupalli.2) Valida kaks objekti ja kirjeldada nende omadusi. Vatt (kerge, õrn, kohev, valge

jne); lennuk (suur, lendav, kiire, kahjulik jne).3) Valida 4–5 omadust ja kanda need üle väljamõeldud (mõttes valitud) objektile. 4) Analüüsida vaatevinklist hea – halb.5) Teha paremaks (parendada). 6) Joonistada väljamõeldud objekt

Kokkuvõtlik õppetund teemal “Õhk” (avastamisülesannete lahendamise teooria (ALT) metoodikat kasutades)

Irina Kužilnaja

Läbiviimise koht ja aeg: kõik aastaajad, rühmasEesmärk raamõppekavas: toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel (Alushariduse raamõppekava, 2. ptk, punkt 9.3)

135

Valdkonnad: keel ja kõne, loominguline tegevusTeema: õhkMeetod: praktiline tegevusSisu: kokkuvõtete tegemine teemal „Õhk“, kasutades avastusülesannete lahendamise teooria (ALT) metoodikat (?) (FOM – fokaalsete (?) objektide meetod, mäng „Hea – halb“, assotsiatsioonide vanik)Vahendid: pliiatsid, paber, tahvel kirjutamiseks, värvilised kriidid, vatt, lennuki ja õhupalli makett Töö käik:

5. Eelsoojendus Assotsiatsioonide vanik: esimene sõna – õhk; iga järgmine osavõtja nimetab sõna, mis tekkis tal assotsiatiivselt seoses eelmise osavõtja nimetatud sõnaga, ja „annab selle edasi“ järgmisele osavõtjale. Näiteks, õhk – loodus – ilus – lill jne.

6. Mäng "Hea – halb" Milline võib olla õhk? Hea: värske, puhas, helesinine, kerge, läbipaistev jne. Halb: must (saastunud), ohtlik, mürgine, punakaspruun (korstnast tulev) jne.

Lapsed seletavad oma väiteid (ütlusi).

Mille poolest on õhk hea? Mille poolest halb? h) puhast õhku võib mõnuga hingata;i) puhtast õhust metsas võib pea ringi käima hakata;j) võib jalutada ja mitte midagi karta, kui on olemas õhk;k) õhk, mis tuleb korstnatest, on must (saastunud) ja kahjulik;l) värske õhk on tervise allikas; m) tulekahju korral on õhk ohtlik, kuum, lämmatav jne; n) värske õhu käes on lõbus ja meeldiv mängida.

7. Kehalise kasvatuse minut Muutusime tuuleks ja liigume sujuvalt mööda ruumi ringi, siis aga puhus tuul ja viis meid oma kohale tagasi.

8. Fokaalsete (?) objektide meetodOn vaja luua täiesti uus objekt, mida keegi pole kunagi näinud.

1) Mida me hakkame looma (tegema)? Õhupalli.2) Valida kaks objekti ja kirjeldada nende omadusi. Vatt (kerge, õrn, kohev, valge

jne); lennuk (suur, lendav, kiire, kahjulik jne).3) Valida 4–5 omadust ja kanda need üle väljamõeldud (mõttes valitud) objektile. 4) Analüüsida vaatevinklist hea – halb.5) Teha paremaks (parendada). 6) Joonistada väljamõeldud objekt

Viies ookean – õ hk

Veera Železkina

Läbiviimise aeg ja koht: aastaringselt, toasEesmärk raamõppekavas: toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta (Alushariduse raamõppekava, 2. peatükk, punkt 9.1)

136

Valdkonnad: keel ja kõne, kunst, matemaatikaTeema: õhkMeetod: praktiline tegevus (katsed, mängud)Sisu: tutvumine mõistega „õhk“, õhu omadustega ja rolliga inimeste elus Vahendid: maailma kaart (füüsiline), kaks pilti (linnavaade ja metsalagendik), läbipaistvad kotikesed (kilekotid), paber, pliiatsid, kriididTöö käik: Lapsed istuvad poolringis. Keskel asuva laua peale on valmis pandud vahendid: gloobus, maakaart ja kaks pilti.1. Õpetaja sissejuhatav vestlus

Õpetaja jutustus: Peale Atlandi ookeani, Vaikse ookeani, India ookeani ja Põhja Jäämere on veel üks ookean – kõige suurem ookean. Ta erineb väga tugevasti neist neljast nimetatud ookeanist. Iga päev, iga tund, iga sekund, ise seda märkamata, ujuvad kõik selles ookeanis: inimesed, loomad, linnud, taimed. See ookean ei ole ei soolane ega magedaveeline ja peale kõige selle ei ole tal ei kaldaid ega vett. Nagu kalad ujuvad selle ookeani avarustes lennukid. Kas taipasite, mis ookean see selline on? Kui äraarvamisega tekib raskusi, sirutab õpetaja abikäe – mõistatuse:

Tungib sisse nina kauduja meist väljub nina kaudu…Näha teda me ei saa,kuid elu pole temata… (õhk)

2. Õpetaja teeb lastele ettepaneku sooritada järgmine katse: hingata sügavalt sisse, siis, hinge kinni hoides, lugeda endamisi numbreid 1, 2, 3, 4, 5. 6-ni ei jõua keegi lugeda, nii väljakannatamatult tahaks õhku sisse hingata. Millise järelduse võib siit teha?

3. Õpetaja tutvustab lastele õhu omadusi

4. Katse: lapsed puhuvad täis läbipaistvaid kilekotte 1) Mis on koti sees?2) Kas te näete seda?3) Mis värvi on õhk?4) Milline maitse on õhul? 5) Hingake nina kaudu õhku sisse – milline lõhn on õhul? 6) Külm või soe?7) Kas õhk kotikeses on kerge või raske?8) Puhuge kotikese peale – mis temaga juhtub? Õpetaja teeb kokkuvõtte: puhtal õhul ei ole ei värvust, lõhna ega maitset, ta on kerge; õhk liigub, õhk suudab tekitada heli.

5. Mäng “Kujuta (kehasta, väljenda?)” Õpetaja soovitab lastel kujutada (väljendada): tuule heli (häält?); tormi poolt tekitatud tuule heli, tuule poolt aetavate pilvede häält.

6. Vestlus piltide alusel

137

Lapsed on kutsutud pildigaleriisse, kus on välja pandud kaks pilti. Ühel pildil on kujutatud kaasaegset linna suure hulga vabrikute ja tehastega, mille korstnatest väljuvad suitsupilved, aga teisel pildil laiub metsalagendik.

Küsimused lastele1) Mis te arvate, kas piltide järgi võib otsustada, kus õhk on puhtam ja kus on kergem

hingata? 2) Miks on õhk linnas saastatud? 3) Mida võiks teha, et õhk linnas oleks puhtam? 4) Miks ei tohi tehaseid ja vabrikuid sulgeda? 5) Mida võiks tehaseid sulgemata teha selleks, et õhk linnas saaks puhtaks? 6) Miks on metsas puhas õhk? Ja kergem hingata? 7) Unistage veidi sellest, kus te tahaksite elada. Kus?8) Mis juhtub inimesega, kui ta kaua aega ei ole viibinud puhta õhu käes? 9) Mida me koos teiega võiksime teha, et rühma ruumides oleks alati puhas õhk?

Anda lastele võimalus ise järeldus teha.

7. Joonistamine Joonista nüüd ise pilt „Nähtamatu (?Невидимка )“ töödest-tegemistest.

Õhk

Lidia Matvejenko

Läbiviimise koht ja aeg: kõik aastaajad, tänaval, rühmasEesmärk raamõppekavas: toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel (Alushariduse raamõppekava, 2. ptk, punkt 9.3)Eesmärgid:1) Tutvustada lastele tuult kui taltsutamatut (ohjeldamatut) loodusjõudu 2) Arendada kujutlusvõimet3) Näidata tuule osatähtsust taimede ja inimeste elus 4) Tutvustada lastele tuule mõningaid omadusi 5) Tekitada lastes huvi uurimusliku (avastusliku?) tegevuse vastu 6) Anda lastele katsete abil võimalus tuult tunnetada Valdkonnad: keel ja kõne, muusika, liikumineTeema: tuulMeetod: vaatlemine ja uurimine (avastamine?), joonistamine Sisu: tutvumine tuulegaVahendid: pildid loodusest, paber Töö käik:

Õpetaja jutustab ja loeb luuletuse Elu on loodud Päikesest, Veest, Õhust ja Maast. Need neli on kogu lõputu ilu loojad, looduse rikkuse, külluse loojad ja tema igavikulisuse hoidjad.

Ettevaatust, tuulekeväljus väravast,koputas siis aknale,jooksis katusel.

138

Veidi aega mängitas oksi toomepuul,varblastega kurjustas -mis tal teha muud …

Küsimused lastele1) Kes väljus väravast?2) Kuhu ta koputas?

Õpetaja: Lapsed, teeme akna lahti, kutsume tuule endale külla.Tuul, astu sisse, puhka veidi. Lapsed jutustavad (räägivad) sinust.

3) Lapsed, mis on tuul?4) Kas täna on väljas tuuline?5) Kuidas te teate, et täna on väljas tuuline?6) Mida teeb tuul?7) Kas me näeme tuult?8) Kas tuul aitab või hoopis segab joosta, käia?

Õpetaja jutustab lastele, milline võib tuul olla: lõunatuul, põhjatuul, läänetuul, idatuul, puhanguline, kõrvetav, terav (kare, torkiv), maruline (marutuul), tugev, nõrk, hellitav (paitav), mõõdukas.

Mõistatused1) Keegi mind ei näe, küll aga kuuleb. 2) Ilma käteta, ilma jalgadeta, aga puid suudab painutada (kõigutada). 3) Jooksis mööda aasateid –

moonid noogutasid päid.Mööda sinist jõge kappas –jõgi lainetama hakkas.(tuul)

Õpetaja: Aga nüüd hakkame mängima. Igaüks teist on tuul. Rääkige, milline tuul te olete. Pöördume näoga üksteise poole, puhume. 1) Millist tuult te tunnete? (tugev, nõrk, soe, paitav)2) Mida tuul oskab teha? (mühiseda/tuhiseda, puid kõigutada, lehtedega sahistada, uluda,

vilistada, tolmu üles keerutada, tuua sooja ja külma, pilvi laiali ajada, vihma tuua)Mõistatused1) Kes(või mis) ulub talvel korstnas?2) Pole käsi, pole jalgu,

akna taga koputab, sisse tulla tahab ta. (tuul)

Õpetaja:Lapsed, võtke, palun, riba (tükk) paberit, keerake see rulli ja siis hakake saadud torukesse puhuma. 1) Mis juhtub torukesega? (Ta rullub lahti)2) Milline tuul puhus? (Puhus tugev tuul, seepärast toruke rulluski lahti)

Vaatame pilti.3) Miks aedade (plankude) ja põõsaste ääres on lumekiht paksem kui avatud väljal?

139

(Neis kohtades – aiaäärne, põõsad – ei kanna tuul lund laiali) Õpetaja jutustab lastele, et tuul võib inimesele olla sõbraks ja abiliseks. Ta paneb tuuleveskid liikuma, kannab seemneid puudelt ja lilledelt edasi, paneb liikuma purjelaevad …

4) Mida tähendavad need sõnad: orkaan, taifuun, keeristorm (tuulispask)? (Need sõnad tähendavad tugevat tuult. Selline tuul tekitab purustusi, tõstab õhku autosid, lükkab rongid rööbastelt maha, purustab maju, linnu, külasid …)

5) Kuidas nimetatakse vaikseid (nõrku) tuuli? (Briis, mussoon)6) Kes jälgib õhu ja tuule liikumisi? (Meteoroloogid ja sünoptikud – inimesed, kes uurivad ja

ennustavad ilma)

Õpetaja jutustab lastele rahvatarkusest (rahvalikest märkidest, ennetest) 16. august – Anton -Keeristuule päev (Антон вихревей (?). Tavaliselt on see päev

tuuline. Vanarahva tarkus ütleb, et milline on see päev, selline tuleb ka ilm oktoobrikuus.

6. september – Jevtihhi päev (Евтихиев день (?). See päev on peaaegu alati tuuletu. Vanasti oli see talupoegadele väga oluline, kuna sel ajal käis just lina koristamine, aga tuul oleks võinud linaseemned linast välja laiali pillutada.

Tuul puhub talvel põhjast– tulemas on suured külmad. Tuul puhub päeval mere poolt maa suunas, õhtul aga maa poolt mere suunas – tulemas

on hea ilm. Varblased peidavad end tugeva tuule eest katuseräästa alla – torm on tulekul. Ööbikud laulavad öö läbi, vaikimata – tulemas on tuuline päev.

Ristsõna lahendamineVastuseks on sõna kolmandas veerus. Leia see, kirjutades 1. – 4. rea vastused.1. rida: Kümnes kuu kalendris, üks kolmest sügiskuust … (oktoober)2. rida: Number, mis tuleb pärast numbrit 5 … (kuus)3. rida: Selle saatel on hea tantsida ja laulda … (muusika)4. rida: Mäng, mida poisid armastavad mängida … (jalgpall)Vastus (sõna kolmandas veerus): TUUL

1. O K T O O B E R2. K U U S3. M U U S I K A4. J A L G P A L L

Küsimused1) Kus siis on meie külaline – tuul? Mis te arvate, lapsed, kas tuul puhkas? (Puhkas)2) Kas laseme tuule välja avarustesse? (Laseme)

Õpetaja: Laseme tuule välja, las ta mängib ääretus avaruses. Meie aga hakkame väljas mängima tiivikutega, lintidega, paberist lennukitega, jälgima (vaatlema) tuulelippu, et teha kindlaks, kas tuul puhub ja milline see tuul on: tugev või nõrk, soe või külm.

VESI

140

Vee võimalused

Katrin Reinsalu

Soovitatav läbiviimise koht ja aeg: talv, õues ja toasEesmärk raamõppekavast: toetada lapse loomuliku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta (RÕP, 2.pt ,9.1)Valdkond: keel ja kõne, vaatlemine- uurimine, käeline tegevusTeema: vee võimalusedMeetod: integreeritud tegevusSisu: kuidas saab mitmekesistada õppetöös (guašš)värvide kasutamist täiendavaid vahendeid juurde kaasates Töö käik:

Eelnevalt on õpetajal valmis ostetud kas valge krüsanteem või nelk. Selle vars lõigatakse keskelt pooleks. Anumatesse, milles lumi sulas veeks, lisavad lapsed vastavalt punast ja sinist dušši. Anumad asetatakse üksteise kõrvale ja lahtilõigatud lill asetatakse anumatesse nii, et kumbki lahtilõigatud poolest asub erinevas anumas. Seda katset jälgitakse järgnevatel päevadel nii kaua kui õis hakkab värvi muutma.Lastele kätte jagada A5 formaadis paber, lasta lastel katta paber veega ja välja valida lapse lemmik guaššvärv. Segada värvi hulka natuke PVA liimi, seejärel jagada igale lapsele 100 g jämedat soola, segada see guaššvärviga ning katta eelnevalt niisutatud paber guašši ja soola seguga. Peale seda jätta laste tööd kuivama. Sool sulab vees ja värvis, jättes laste töödele mõnusa faktuurse mulje. (nagu lumekristallid), lisaks jääb värv laialivalguv ja hajutatud. Nii õpivad lapsed, kuidas kasutada vett erineva maalimistehnika loomiseks. Peale tööde kuivamist tehakse töödest pildinäitus ja arutletakse kelle pildile milline kujutis tekkis.

141

Vee tähtsus taimede elus

Hilja Sareke, Lydia Vunder

Läbiviimise koht ja aeg: varakevad, rühmatuba.Eesmärk raamõppekavast: Toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailma tuinnetuse kujunemisel (RÕK. 2pt. 9.3).Valdkond: keel ja kõne, liikumine.Teema: vee tähtsus taimede elus.Meetod: vaatlemine, praktiline tegevus, katsed.Sisu: tutvumine vee tähtsusega seemnete idanemisel ja kasvamisel.Vahendid: pildimaterjal (seemned, taime kasvu erinevad etapid), kuivad ja niisutatud muru ja kressi (lill) seemned, alustaldrikud, marli, muld, pabersalvrätikud, vesi kastekannuga ning kassett, millel on lindistatud kevadine vihmasabin, oja vulin, tuule sahin.Eelnevad tegevused:Muusika kuulamine ja arutelu, kuidas saadi aru, et sadas vihma, sahises tuul, vulises oja.Vaadeldakse, mis on juhtunud seemnetega - niisutatud seemnetel on tekkinud väike idu, kuivadel seemnetel see puudub.Õpetaja seletab: esimesena areneb juur ja ta saab ühe osa oma jõust veest. Mida on veel taimede kasvuks peale vee vaja? (peale juure hakkavad arenema lehed, mis ka annavad taimedele toitu; siis vars ja viimasena õis).Töö käik:

1. Lapsed ja õpetaja asetavad idanenud muruseemned mullale, mis on vormitudsiiliks ja katavad marliga. Nina ja silmad pannakse nööpidest. Iga päev jälgitakse siilikest ja kastetakse teda. Lapsed mõõdavad iga päev muru pikkust.Lihavõtteks peaks välja tulema ilus roheline murusiil. Kui muru kasvab liiga pikaks, tasandada kääridega madalaks ja kasta. Kasvab jälle uus noor roheline murusiil.2. Idanenud kressiseemned asetatakse mullaga täidetud potti. Neid jälgitakse ja kastetakse. Suve alguseks peaks olema õitsev kress.

Mäng: „Palun vihma!”Lapsed seisavad rivis. Paariks lugemise teel jaotatakse lapsed kahte rühma (1.rühma lapsed astuvad sammu ette, et oleks arusaadavam, kes on ühed ja kes kahed). Õpetaja seletab: 1.rühm on vihmasadu ja nemad moodustavad ringi istudes põrandal, nende ülesandeks on matkida sõrmedega vastu põrandat vihmasadu. 2.rühma lapsed on taimed ja nemad kükitavad ringi keskele. Kui vihma hakkab sadma, siis hakkavd nemad taimedena kasvama.1.rühm kõlistab sõrmedega vastu põrandat – vihma hakkab sadama. 2.rühm hakkab aeglaselt püsti tõusma, lapsed (taimed) sirutavad käed üles vihma poole ja „avavad õie” (peopesad laiali).Kui 1.rühm lõpetab vihmasaju, vajuvad 2.rühma lapsed alla – lill vajub „longu”. Kui 1.rühm ikka veel ei anna vihma, vajuvad taimed-lapsed põrandale pikali ja „närbuvad”.Teatud vaheaja järel rühmade osad vahelduvad.

142

METSTÖTSI RADA

Metstöts marsib metsa veerest laste ligi linnutiivul laulusida laulemaie, lugusida laskemaie.

Metstöts kutsub lahkeid lapsi loodusesse luuramaie, mägedesse müramaie, mereranda mängimaie.

(Margit Tõhk)

KES ON METSTÖTS?

Metstöts on meie rühma maskott aastast 1985. Metstöts on metshaldjas, kes muudab laste elu mängulisemaks ja muinasjutulisemaks. Metstöts on võlur, nagu haldjad ikka: ta oskab loomade , lindude, lillede, kivide – nii elus kui ka eluta looduse keelt. Lapsepärast elutruudust lisavad Metstötsile üleannetused, kuid tema vembud on alati heatahtlikud. Metstötsile meeldib visata nalja. Eelkooliiga on matkimisiga, sageli kujutab laps ette, et tema ongi Metstöts. Metstöts samastub lapsega. Metstöts on ümbritseva elu ja keskkonna vahendajaks lastele, sageli ka täiskasvanutele, kelles on veel peidus pisut lapsemeelsust. Metstöts on leidnud omale kindla koha laste kodudes.

Metstötsil ei ole kindlat välimust. Nii nagu loodus on pidevas muutumises, muutub ka Metstötsi välimus. Metstöts võib tegutseda ka nähtamatuna. Metstöts võib üllatada lapsi näpu-või käpiknukuna. Eriti meeldib lastele kui nad ise või õpetaja on riietunud Metstötsi kostüümi. Lastele meeldib joonistada, voolida, meisterdada, luua kujutluspilte, jutustada, luua muinasjutte jne. Metstötsist. Enda Metstötsi kuju leidmine arendab laste loomingulisust ja fantaasiat.

Metstöts on laste ja looduse sõber. Metstötsi tegutsemine on lapsest lähtuv. Ta on looduse tasakaalu sümbol. Metstötsile meeldib kõige rohkem olla looduses ning hoida ja kaitsta seda. Metstötsi tegevus seob kõiki rühma õppe- ja kasvatustegevusi. Meetod, mis põhineb läbi rühma nime sidumise õppe-ja kasvatustööga, laienes ka teistesse meie lasteaia rühmadesse. On kujunemas Metstötsi metoodika.

KINDLAD PAIGAD JA KONKREETSED OBJEKTID

Metstötsi metoodika peab oluliseks, et läbi rühma nimitegelase (Metstöts) tegevuse kujuneksid välja kindlad paigad ja konkreetsed objektid, kus läbi aastaaegade oleks võimalik korraldada vaatlemisi, uurimisi, katseid. Oleksid nn. oma kohad õues, kus on hea läbi mitmekesiste mänguliste tegevuste sisse elada oma lähiümbrusesse. Mida lähedasem ja konkreetsem on suhe loodusega, seda detailsemalt inimene tajub ja tunnetab loodust. Kui inimene tahab midagi püsivat, siis looduses ta leiab seda. Ei leia kiirustades ja tormates ühe objekti juurest teise juurde, et äkki on seal ees veel midagi huvitavamat ja paremat. Kiirustades ja mõtlematult tegutsedes võime tahtmatult kahjustada loodust. Looduslähedus annab hingelist tasakaalu. Meie jaoks on kõige tähtsam meie lähem ümbrus, seda eriti lapsele. Õuesolek on aeg, kus saadakse kõige rohkem vahetuid kogemusi kodukohast. Siinkohal olekski õige aeg jälle mõelda, kuidas tubaseid tegevusi

143

oleks võimalik viia rohkem õue, sh. planeeritud õppetegevusi. Turvalist maailma lapses endas ja tema ümber annab paljuski kujundada, st. valmistada teda ette õnnelikuks eluks.

Metstötsi kindlate objektide ja paikade olemasolu paneb aluse kordusele läbi aastaaegade. Kordamine on tarkuse ema. Selleks ongi Metstötsil välja kujunenud kindlad lemmikpaigad, sõbrad ja tegevused. Peale lasteaeda tulekut, kui kohanemisperiood on õnnelikult möödas, hakkavad Metstötsi rühma poisid ja tüdrukud järk- järgult tutvuma nendega. See on pidev protsess, mis kestab kuni lasteaia lõpetamiseni. Mitmesuguste erinevate tegevuste käigus liigutakse edasi põhimõttel: lihtsamalt keerulisemale arvestades laste vanust ja individuaalsust.

METSTÖTSI SÕBRAD JA LEMMIKPAIGAD

Loomariigist on Metstötsi parimaks sõbraks siil. Metstöts leidis tee meie rühma loodualasest laste raadiosaatest „Siililegi selge“. Lasteaia hoovis on meil siili ja jänese kujud eesti muinasjutust „Jänese ja siili võidujooks“. Siil on sageli ka linnalastele end näha andev metsloom.

Putukariiki aitab lähemale tuua lepatriinu. Lepatriinu on Metstötsile mitmel puhul meelepärane. Lepatriinu on üks meie lasteaia sümbolitest. Lepatriinu on nii meie kui ka teiste maade lastele tuntud ja armastatud putukas, ta on lastekaitse sümbol. Rahvaluules soositakse kirilindu, talle ei tehta haiget.

Metstötsi puu on pihlakas. Pihlakamarjad on võrratu ja kergesti kättesaadav materjal meisterdamiseks. Vanarahval oli pihlakas üks pühadest puudest. Pihlakas istutati kodutanumasse. Usuti, et pihlakas „nõiavits“, annab õige jõu ja aru ning kaitseb kurja eest.

Iga laps saab lasteaia hoovis oma puu. Poisid ja tüdrukud kallistavad, jälgivad, vaatlevad ning kannavad vaatlustulemused „Kallistan oma puud“ kausta kuni lasteaia lõpetamiseni. Tihtilugu käiakse oma puuga suhtlemas ka peale lasteaia lõpetamist.

Väiksemate taimede maailmast on Metstöts valinud vitamiiniks enda kasvatatud rohelised sibulapealsed.

Metstötsi maiuspalaks on porgand meega. Selle magusa kogemuse sai ta oma Soome sõbralt Metsamörrilt.

Metstötsil on välja kujunenud kaks õpperada: üks lasteaia hoovis ja teine väljaspool lasteaeda. Enamus Metstötsi õueaskeldusi toimuvadki nendel radadel.

Eluta loodusest on tähtsamaks mänguvahendiks liiv ja lumi. Liiv ja liivarand on meie koduse Pärnu üks sümboleid.

Kõigele elusale ja elutule annab energia ja jõu Päike.

Rühmas on meil loodusnurk, loodusliku materjali panipaik, mitmesugused näitused ja väljapanekud. Näiteks sügisnäitust viime läbi tavaliselt ühe kuu vältel, kusjuures igal

144

nädalal on erinev teema. Näiteks: Sügis aias, sügis metsas, sügislilled, põld ja leib, hoidised, puuviljad, aedviljad jne.

Nagu muinasjuttudes ikka on positiivsed ja negatiivsed tegelased ning teod. Metstötsi vastand on Metskrats. Metskratsi kuju mõtles välja Metstötsi vanema rühma laps Rupert Pääslane koos vanematega oma Metstötsi muinasjuturaamatus.

Kõikide ülaltoodud lemmikpaikade ja objektide kohta on mul välja töötatud oma meetodid ja võtted, kuidas neid lastele tutvustada. Mõningatest neist annan ülevaate käesolevas kirjatükis. Kõiki Metstötsi askeldusi ei jõua aga sõnagagi mainida, sest tegevus kestab juba 21-st aastat.

Elu ja loodus on mitmekesine ja üllatab meid igal hetkel. Vajadusel keskendume mõnele muule objektile või tegevusele, kui see on vajalik ja köidab lapsi. Võib juhtuda, et sel moel saab Metstöts endale mõne uue sõbra või lemmiktegevuse.

Sel moel õppides üha põhjalikumalt tundma üksikut hakkab laps tasapisi aru saama üksiku osast üldises. Õpitakse aru saama looduse ringkäigust ja inimese osast selles. Laps õpib tunnetama, et inimene on osa loodusest.

METSTÖTSI SUUR RADA

Aegamööda kujunesid meie rühmal Pärnu rannas ja selle lähiümbruses oma lemmikpaigad mängimiseks, objektid vaatlusteks ja uuringuteks. Nii hakkas välja kujunema meie rühma nn.suur looduse õpperada 1970-te aastate lõpus. Uurisin, mida pakkus tolleaegne vene-ja eestikeelne õppekirjandus õpperadadest. Tol perioodil pakkus palju loodusteemalisi artikleid „Doškolnoje Vospitanie“. Õpperada aitas täiustada nüüd juba manala radadel rändav Pärnu Loodusmaja õpetaja Laivi Heinla 1980-te aastate keskpaiku. Siiamaani seob meie rühma tihe koostöö Pärnu Loodusmajaga. Suurel Rajal oleme korraldanud ühisüritusi loodusmaja õpilaste ja õpetajatega: lindude päev, ühised retked õpperajal.

.!990-te aastate alguses leidsin enesele palju sobivat Johannes Käisi pedagoogikast ja loodusõpetusest: kodulugu, lapsepärasus, elulähedus, individuaalsus, vaatlusõpetus, ökosüsteemsus. Paljudest J. Käisi teoreetilistest ja praktilistest ideedest leidsin kinnitust enda mõtetele. Tol perioodil avastasin endale Kustas Põldmaa antropomorfiseeriva lähenemise loodusele. Kuigi J. Käis teda selle eest kritiseeris, leian, et koolieelses eas on see üks sobivatest lähenemisviisidest loodusele. Sel perioodil tutvustasin looduse õpperada Pärnu linna nii eestikeelsetele kui ka venekeelsetele lasteaia kasvatajatele. !995-te aastate keskel teadustas mulle meie sõpruslasteaia õpetaja Leena Vähämäki, et Soomes muudab loodusõpetust lapsepärasemaks nii keelekõlalt kui ka kui ka meetoditelt Metstötsi sarnane Metsamörri ning et nende lasteaedki on ühinenud Soomes kiiresti

145

levima hakanud Mörribuumiga. Temalt sain esimesed materjalid Metsamörrist. Hiljem õnnestus mul käia Metsmörri kursustel Soomes ja Metsamörri meetodit viljelevas sõpruslasteaias vahetusõpetajana. Metsamörri metoodikat avastades tundsin selles ära enda loodud Metstötsi metoodika, seda just eriti Metstötsi Suure Raja osas. Põimisin saadud kogemusi Metststötsi peamiselt just loodusmatku hõlmavatesse tegevustesse.Läbi koolituste, enesetäiendamise ning praktiliste kogemuste on aja jooksul kujunenud oma Metstötsi süsteemne metoodika.

KUIDAS VALMISTUDA ÕPPERAJALE MINEKUKS?

Sageli on lastelt endilt palju õppida. Kord minu ettepaneku peale minna täna jalutada vastas 6-aastane Kadi: „Kui sulle nii väga meeldib jalutada, siis sa võid ju minna. Küll meie ise saame õues hakkama.“ Taipasin, et sõna „jalutamine“ väljendab lapsele tüütut tegevust mingil marsruudil vanema või teise lapsega käsikäes. Sellest ajast peale ei kasuta ma enam kunagi välendit: jalutama minna. Lastele ei meeldi eesmärgistamata, ajastamata ja planeerimata tegevused. Eelnev huvi tekitamine tegevuse vastu tõstab selle efektiivsust. Tegevuse või tegevuste eelnev tutvustamine teeb tegevuse käigu arusaadavamaks ja turvalisemaks. Lapsed tahavad eelnevalt teada:

millal toimub tegevus kus toimub tegevus mida nad tegema hakkavad tegevuse oletatav kulg lastele tuleb jätta isetegemise ja avastamise rõõm

Lapsi ja nende vanemaid tuleb eelmisel päeval teavitada, kui järgmisel päeval on plaanis lasteaiast väljapoole minna. Lastega koos arutatakse, mida võiks teha õpperajal ja mida on vaja retkele kaasa võtta, milline oleks matkaks sobiv riietus. Kuna retked rajal on pikemaajalised siis tuleb enne teeleminekut arvestada ilmaga. Meie rada on meretuultele ja külmale üsna avatud. Vahel on lasteaia hoovis turvalisem tegutseda.

Metsamörri kogemusest sai selgeks, et parim koht vajalike isiklike vahendite jaoks on seljakott. Ka meil hakkasid seljakotid tasapisi moodi tulema. Nii jäävad ka mõlemad käed vabaks. Meenutan, et alguses kasutasime loodusretkele minnes vanemate õmmeldud vakstukotte, kilekottide ilmudes kaubandusvõrku läksid samaks otstarbeks käiku juba kilekotid.Oma seljakotti võtab iga laps kaasa joogipudeli. Kaasa võib võtta veel puu- või juurvilja. (Soome lapsed võtavad sellele veel lisaks kaasa võileivad ja õpetajad kohvitermose). Kuigi nii Soomes kui ka Eestimaal toimub loodusretk tavaliselt hommiku- ja lõunasöögi vahelisel ajal. Seljakotti leiavad veel koha istumisalus, paar väikest kilekotti ja karpi loodusliku materjali kogumiseks. Kui lastel on rannas plaanis liivaga mängida, siis tuleks kaasa võtta kühvlid, ämbrid ja muud lastele vajalikuna tunduvad vahendid: pall vms. Alguses ei oska lapsed veel arvestada oma koti mahuga ja jõuvarudega, tahetakse liiga palju asju kaasa võtta. Hiljem jõuavad lapsed arusaamiseni, et ka kohapeal on piisavalt looduslikku materjali, mida saab kasutada oma mängudes. Metsamörri tõi meie rühmale Soomest kingituseks kaasa kuppelluubid, siis olid need Eestis veel haruldus. Ka need võtame kaasa. Samuti on igal lapsel seljakotil üks korda üks meeter mõõtmetes kaasas kokku volditud ühevärviline hele lina. Sinna on lapsel hiljem hea paigutada ja sorteerida kogutavat looduslikku materjali.

146

Õpetaja seljakotis on peale ülalloetud asjade veel kaasas suurem ühevärviline hele lina. Sinna on hea vajadusel paigutada ühiselt kogutavat looduslikku materjali. Õpetajal peaks veel kaasas olema mõned nüri otstega käärid, liigendnuga, nöör, esmaabitarbed.

Meie tervisetöötaja on korraldanud lastele enne retkele asumist esmaabikursused ja tutvustanud esmaabi vahendeid ning nende kasutamist. Tõepoolest, ühel korral läks neid vaja. Sel päeval oli meil plaanis tuua roogu meisterdamiseks. Kõikidele lastele ei jätkunud kääre. Mõned lapsed hakkasid roogu kätega murdma. Tugevad taimekiud lõikasid paarile lapsele kätte. Esmaabitarbed kulusid marjaks ära. Saime õppetunni: roo lõikamiseks tuleb alati kasutada kääre.

Enne retkele minekut tuleb tutvustada lastele oleatatavaid ohte retkel ning anda nõuandeid nendest hoidumiseks. Mingil juhul ei tohi lapsi ohtudega hirmutada. Pärnu ja Pärnu ümbrus on kuulutatud puugiohtlikuks piirkonnaks. Seoses sellega oleme soovitanud vanematel teha oma lastele kaitsepooked.

Enne retke paneme selga spetsiaalsed liiklusvestid või liikluskolmnurgad. Korralik varustus ja ettevalmistus tagavad turvalisuse Metstötsi retkedel.

TEGUTSEMINE SUUREL ÕPPERAJAL

Enne lasteaiast lahkumist tuleb lapsed üle lugeda. Vajaduse korral tuleb ka matka käigus lapsed üle loendada. Samuti loendada lapsed üle saabumisel lasteaeda. Loendamiseks tuleb alati moodustada ring või rivi. Nii ei saa tekkida segadust, et mõni laps jääks loendamata. Lastel on huvitavam, kui tegevust viiakse läbi mänguliselt.

Poisid astuvad ringist sammu sissepoole. Tüdrukud ja poisid loendatakse eraldi.

Lapsed moodustavad rivi juuste värvi järgi alates kõige heledamast toonist ja lõpetades tumedama tooniga

On hea, kui õpetajal on teatav kogus luuletusi, salme, loitse, palveid, kõnekäände, mõistatusi, vanasõnu, sõna- ning sõrmemänge jms. sõnavaraga seonduvaid tegevusi peas. Siis on neid sobivas kohas hea kasutada. See sõnavara ja sõnavaraga seonduv tegevus on lasteaia lõpetamisel tavaliselt ka lastel selge, sest seda korratakse pidevalt aastast aastasse. Toon oma kirjatükis mõningad sellelaadsed näited. Enne teeleminekut laulame: Matkal astun varvas, kand.Tere meri, tere,rand!Ah-hoi, karge vetevaim,hea, et sulle külla tulla sain.( Margit Tõhk)

Sama laulu võime korrata, olles jõudnud randa.

Suur õpperada viib meid lasteaia hoovist välja. Sinna jäävad meie koduümbrusele ja Pärnule iseloomulikumad ehitised ja loodusobjektid: sanatooriumid, mudaravila, ühiskondlikud asutused, majakas, kivimuul, Rannapark, sombad, roostikud, rannaniit,

147

Pärnu jõe algus, laht jne. Tavaliselt liigume lastega ühte marsruuti mööda, kus võime samasid loodusobjekte jälgida läbi aastaringi ning märgata muutusi ühiskondlikus tegevuses. Mis võib veel parim olla? Mererannas on kõik koos: vesi, õhk, maa, ja tuli(päike).Et teekonda huvitavaks muuta, võib laste soovil rada täiendada läheduses olevate ajutiste või püsiobjektidega: kunstikooli õpilaste taiesed puude otsas skulptuuride alleel uus liiklusmärk, võilillevälu jne.

Teekonnal süvendame liiklusreeglite tundmist ning tuletame meelde tänaval käitumise reegleid. Lastega tänaval ringi liikudes olen püüdnud valida võimalikult ohutuma tee. Hea on selline kõnnitee, mis on sõiduteest eraldatud muru või muu kaitseribaga. Kitsal kõnniteel sõidutee ääres on kogu aeg oht, et laps võib kogemata sõiduteele sattuda. Kui sõiduteed on jäänud seljataha, võtame liiklusvestid ära, et oleks mugavam tegutseda ning vestid liiga kiiresti ei määrduks. Lapsed panevad oma vesti seljakotti või õpetaja käes selleks otstarbeks kaasa võetud kilekotti. Päeva edenedes tavaliselt ilm soojeneb ja lastel võib hakata palav. Siis on hea ülearused riided samuti panna seljakotti. Lastega väljaspool lasteaia territooriumi ja tänaval liikudes on vajalik, et lastega oleks kaasas kaks täiskasvanut. Mõned aastad tagasi anti välja seadus, kus on keelatud minna väljaspoole lasteaia territooriumi juhul, kui ühel õpetajal on kaasas üle kümne lapse. Siin annab tunda tõsiasi, et hommikupoolses osas oleks vaja kahte õpetajat. Sageli on vajalik lasteaiast välja minna nädalas mitmel päeval, eriti vanemates rühmades. Õpetajaabi tegeleb laste õuesoleku ajal koristamisega ja muude ettenähtud tegevustega, ta ei saa terve õuesoleku aja olla koos lastega loodusrajal. Maja muul personalil (muusikaõpetaja, tervisetöötaja jne.) on oma kohustused ja ülesanded. Peale eespool mainitud seaduse kehtestamist oleme rohkem tegutsenud lasteaia hoovis. Metstötsi Suure Raja kasutamine vähenes, sest me ei kasutanud seda ainult õppekäikudeks. See paik on olnud läbi aegade ka tänuväärne mängu ja kodulinnale Pärnule omane looduses olemise paik. Tänu minu sellekohastele kurtmistele leiti meie lasteaias koolieelses rühmas ajutine lahendus. Olen aru saanud, et see probleem on üldine. See seadus on minule teadaolevatel andmetel piiranud ka teistes lasteaedades olevate rühmade tegevusraadiust nii Pärnus kui ka mujal vabariigis ning suunanud lapsi tegutsema põhiliselt oma hoovis. Siin ootaks lapsest lähtuvat seadusandlikku lahendust! Retkel kohtame nii elusat kui ka elutut loodust ning inimese poolt loodut. Samuti inimtegevuse tagajärjel tekkinud reostust. Õpperajal kujunevad välja oma lemmikpaigad mängimiseks, puhkamiseks, vaatlusteks, uurimisteks jne.

Enne, kui lubada lapsi looduses iseseisvalt mängima või tegutsema, tuleb koos lastega kindlaks määrata ala, kus saab mängida ja tegutseda. Väiksemate lastega on soovitatav lastega piir läbi käia, neile ei ole alati suulune seletus arusaadav. Näiteks: Metstöts teeb lastele ettepaneku teha pikk uss. Õpetaja on ussi pea. Uss läbib mänguala piirid. Piiripeatustes võib lapsi oodata mõni ülesanne või üllatus (pugeda läbi vitstest või roost punutud võru, leiavad võrgu kastanimunadega, minna ümber lombi nii, et jalad ei riivaks vett jms). Tavaliselt on uutel lastel raskusi kohanemiseks õpperaja mängupaikades. Mõned lapsed tormavad sihitult laiali igas ilmakaares. Samas on osa lapsi, kes ei oska midagi teha. Enamus lapsi leiab siiski meeldiva tegevuse. Esimene kord võib endalegi tunduda, et

148

miks me üldse siia tulime. Varsti teiste laste eeskujul ning õpetaja oskuslikul suunamisel need peataoleku ilmingud kaovad. Lapsed õpivad järk-järgult olema uues looduslikus keskkonnas ja tundma end seal mõnusalt ja koduselt. Metstöts toetab kogu seda uue keskkonnaga kohanemise etappi lastele arusaadavalt ja mänguliselt.

Rannapargis jälgime tuntumaid kodumaiseid puu- ja põõsaliike. Esmalt püüame otsida ja ära määrata „oma puu“ liigi (vaata väike õpperada). Ajapikku kujuneb oma puu leidmine lausa hasartseks tegevuseks. Näiteks: Klen Roy oskas loendada lõpmatult palju mitmesuguseid kaski erinevates kasvupaikades. Lõpuks püüdis ta joonistada nii lasteaias kui ka kodus kõiki neid tuttavaid erinevaid kaski nende kasvupaikades. See tegevus jäigi tal lõpetamata, sest kaski tuli ja tuli aina juurde.See tegevus õpetas kindlasti kaski ja nende kasvupaiku paremini tundma ja samas tegema ka üldistusi kase kohta. Püüame ära arvata, miks peaaegu kõik männid on maa poole kaldu (tugevad tuuled ja tormid puhuvad merepoolt). Näiteks: Mängult võib üks laps, olla tuulepoiss(tüdruk). Ta puhub tugevat tormituult. Teised lapsed, kes on männid, koolduvad üha enam maa poole kaldu. Mõne puu kangutab torm maa seest välja, lapsed kukuvad maha. Puud on pikali ja juured on pöördunud taeva poole, lapsed on turiseisus ja sirutavad oma jalgu taeva poole kui saavad.Rannapargi metsikumas osas on meil oma puud, mille otsa võib ronida. Mõni puu on nii kaldu, et lausa kutsub endale ligi.Metstöts annab lastele märku, et ta tahab lastega peitust mängida. Metstöts selgitab mängureeglid: Lapsed on paarikaupa. Iga paar saab endale paelaga kinnitatud luubi kaela. Iga paar otsib endale määratletud mänguplatsil omale puu. Paarid vaatlevad kordamööda silmade kõrgusel olevat puutüve. Otsitakse pragusid, samblikuid, putukaid jms. objekte puul. Mõeldakse, kus seal võiks Metstöts võiks peituda. (Võib ka fantaseerida, siis kui vaatlusoskused on piisavad). Hiljem kirjeldatakse teistele Metstötsi peidupaika. Antud mäng õpetab ühiselt tegutsema, arendab vaatlusoskust, (fantaseerimisoskust) ja end arusaadavalt väljendama.

Ka suvel võib puude alt leida puulehti. Kui laps leiab puu alt lehe, millel on auk või mitu auku. Läbi augu ühe silmaga vaadates tundub maailm pisut teistsugune kui tavaliselt vaadates. See on Metstötsi luup.

Istu puu alla ja pane jalad puu tüvele. Jälgi taevast läbi puu võra, see on Metstötsi televiisor.

Istu selja ja peaga vastu puud. Sule silmad. Kuula erinevaid hääli looduses. See on Metstötsi raadio.

Metstötsi salajutt. Võta kahe käega puu ümbert kinni, pane kõrv vastu puud ja kuula, mida puu sulle jutustab.

Palu puult alati luba, kui sa tahad ta küljest midagi võtta: marju meisterdamiseks, oksi ajatamiseks jms. NB! Elusa puu küljest ei tohi koort võtta.

Istu puu juurtele ja mõtle

149

mis meeldib puule mis kurvastaks puud

Rannapargis meeldib lastele orkestrimäng. Ümbrusest korjatakse mitmesugust materjali, mis tekitab heli. Ühesugused materjaligrupid moodustavad ühe mängurühma, näiteks kuusekäbide üksteise vastu hõõrujad, teise mängurühma moodustavad lehtedega sahistajad. Orkester võib moodustuda ka erinevatest „Pillidest“Moodustatakse loodusorkester, mille saatel võib ka laulda ja tantsida. Et muusika veel põnevam oleks, võib teha uluja. Puutükile seotakse taha nöör ja siis keerutatakse seda pea kohal. Nii tekitatakse vinguvat või uluvat heli. Läbi võilille varre puhudes saab imiteerida vilet. Mõne kõrrelise pika ja kitsa lehe võib asetadasirgelt ja veidi pinges asendis pöialde vahele. Sellele puhudes saame parmupilli häält meenutava heli.

Vahel mängime lõhnapüha mängu. Igal lapsel on tühi filmi- või üllatusmunatopsik. Iga laps otsib ja korjab loodusest oma purki, mis lõhna. Laps tutvustab teistele oma purgi sisu lõhna. Arvatakse ära, mis purgis lõhnab.

Jälituskoera mängus antakse „jälituskoerale“ nuusutada topsist ühte tuntud lõhna. Jälituskoer peab leidma samasuguse lõhnaga topsiku.

Pimeda karavani mängus seotakse osavõtjate silmad kinni. Osavõtjad asetuvad üksteise seljataha ja asetavad käed eesseisja õlgadele. Mängujuht on pimeda karavani nägev pea ja juhib mängijaid mööda võimalikult vahelduvat maastikku. Omavahel ei räägita, et ümbrust paremini tunnetada ümbrust helide, lõhnade ja kompimise abil. Pärast mängu lõppu vahetatakse ühises ringis muljeid. Lõpuks püütakse üles leida läbitud rada. Mängu võib läbi viia paljajalu, sest siis on kompimisaistingud veel tugevamad.

Mängu „Tuule kurvad helinad“ õpitakse eristama loodusobjekte prahist ja reostusest.Otsitakse kaks kujult enam-vähem sarnast suuremat puuoksa. Ümbrusest otsitakse looduslikke objekte ja prahti. Prahi korjamiseks peavad olema käes kummikindad. Hiljem sorteeritakse prügi ja looduslik materjal eraldi hunnikutesse. Ühele oksale seotakse nööri abil praht ja teisele oksale loodulik materjal. Hiljem võib oksad siduda rühmaväljakule nii, et tuule puhudes puutuksid üksteise vastu prahioksal praht ja loodusokal looduslik materjal. Mõlemad oksatuulekellad tekitavad helisid. Prahiosalt kuuldub prahikella kurbi helinaid, loodusoksalt aga rõõmsaid helisid.

Rannapargis kohtame linde ja pisiloomi. Linnulaulu järgi mõistatame, mis lind võiks laulda. Avastame, kuidas üks lind häälitseb erinevalt erinevates olukordades. Tihased siutsuvad talvel vaikselt. Vaenlast nähes löövad lahti hoiatushüüu. Varakevadel hakkavad pinnima tervituslaulu oma paarilisele. Lapsed võivad imiteerida linnulaulu: tri-tri-rii, sid-si-bee, sititin-sititin-sititin, pink-pink-pink, tsitsidä-tsitsidä. Lapsed mõistatavad õpetaja häälimise järgi, mis neile tuttava linnuga on tegemist. Vaatleme lindude toimetusi nii suurel kui ka väikesel õpperajal. Käelistes tegevustes kujutatakse tihast, tema tegemisi ja tema lähiümbrust. Loendame, mitu tihast on lindude söögilaual. Lasteaias saame kuulata linnulaulu plaadilt. Lapsed saavad teada, kuidas vanarahvas või kirjanikud on tõlgitsenud linnulaulu. Lapsed kuulavad ja jutustavad lugusid tihastest ja teistest lindudest. Kujutlus-ja lavastusmängudes kujutavad lapsed, et nad on ise tihased

150

Näit: Tii-tii tihane, vaa-vaa varblane. Lendas üle oaaia, kargas üle kapsaaia. Üle metsa, vurr! Antud salmi võib esitada salmina üha kiirenevas tempos. Sõna vurr öelda hästi pikalt, alustades kõrgemate toonidega la lõpetada madalatel toonidel. Kui lastel on r-häälik selge, siis võib r-i eriti pikalt põristada. Antud teksti võib esitada ka lauluna. Juurde võib teha sobivaid liigutusi. Laule ja salme võiksid alati saata rütmilised liigutused. Ühel laulul või salmil peaksid olema alati ühesugused liigutused. See annab lastele sügavama sisemise kindlustunde. Selle tulemusena tehakse koolis tehakse vähem düsgraafilisi vigu. Õigel ajal ja õiges kohas tuletame meelde mõistatusi ja vanasõnu tihasest. Nii saame üht tuntud linnumaailma tegelast lõimida erinevates tegevustes. Kui juhtub keegi haiget saama, siis aitab salm: Krriimus-krraamus, krriimus-krraamus (hääldada võimalikut varese kraaksumise moodi). Varesele valu, harakale haigus! Meie laps(lapse nimi) saagu terveks!

Rannapargis suurte kuuskede all on meil oravate söögituba. Ülemistel korrustel armastavad oravad kuuseseemneid süüa ja seejärel kattesoomustest paljad või poolikult paljad käbid alla loopida. Laste leidmis- ja äratundmisrõõm on suur, kui nad avastavad orava puhastatud käbitüüka. Sealsamas kõrval kasvavad ka männipuud. Siin on hea koht tutvustamaks lastele okaspuid.

Mänd ja kuusk. Sõrmemäng. Männiokkad on pikad ja asetsevad oksal kahekaupa. Mõlema käe sõrmedest jäetakse püsti Nimetissõrm ja Pikk-Peeter, moodustades V-kuju. Teised sõrmed on konksus.Kuuseokkad on lühikesed ja asetsevad ühekaupa oksal. Mõlema käe Nimetissõrmed tõmmatakse poolkonksu, teised sõrmed on konksus. Männikäbi on jäme ja lühike. Ühe käe Nimetissõrm ja Pöial ühendatakse ovaaljalt või ringikujulislt omavahel.Kuusekäbi on peenike ja pikk. Mõlema käe Nimetissõrmed ja pöidlad ühendatakse piklik-ovaaljalt omavahel. Mänd on pikajalgne käharpea. Tõustakse kikivarvule ja käed ühendatakse pea kohal ringikujuliselt kokku.Kuusk on kolmnurkse kujuga. Käed ühendatakse pea kohal kolmnurkselt kokku.Vana kuuse oksad on tihedad ja ulatuvad maapinnani. Käed asetatakse sirgelt ja kolmnurkselt kehast veidi eemale. Laskutakse poolkükki, kuni näpuotsad puudutavad maad.( Margit Tõhk)

Rannas küngastel on Metstötsi torn. Sealt avaneb hea vaade merele ja silmapiirile. Tihtilugu armastavad lapsed silmapiiri kohta kujutada nn.tühja auguna. Siit on hea vaade nii mere kui ka maismaa poole ja kerge on leida silmapiiri kulgemise joont nii merelt kui ka maismaalt. Näiteks: Lapsed joonistavad näpuga silmapiiri, jälgides silmapiiri „joont“ nii merel kui ka maismaal. Samal ajal teevad lapsed ise kohapeal ühe täisringi.

Viimane 2005.a. jaanuaritorm räsis meie Metstötsi torni nii tugevasti, et torni asukoht muutus pisut. Paar päeva vahetult peale tormi käisime oma Metstötsi rajal ning nägime tunnetasime vee ja tuule jõudu ning nende koosmõju keskkonnale. Igale poole me ei pääsenud ohutuse mõttes ligigi. Nägime, kui agaralt inimesed likvideerisid tormi kahjustusi. Samas sai meile selgeks vanasõna „Sõpra tuntakse hädas“ sügavam sisu. Meie

151

rühma tulid uputuse üle elanud naaberlasteaia lapsed. Mõne aja pidime läbi ajama kitsamates tingimustes, olema ühes ruumis koos kahe rühma lastega.

Mudaravila taga lepapuude ja pajuvõsaga kaetud künkal on „Metstötsi üllatuste mets“. Siin on meil mängupaik. Lapsed saavad mängida künkal puude all kui ka allpool oleva liivaga. Selles paigas ootab alati lapsi mingi Metstötsi üllatus. Vahel lubab ta lapsi selles paigas puu otsa ronida. Meie lapsed on harjunud, et üllatus ei pruugi sugugi olla materiaalne. Hoopis ise tuleb midagi teha või uurida. Üllatus tuleb serveerida nii, et lapsed asuvad innustunult tegevusse.

Näiteks: Metstöts on jätnud lastele kõige suurema lepapuu juurte vahele teate. Seal on kirjas, et Metstötsil on sünnipäev. Metstöts on kurb, sest ta pole veel ühtki kingitust saanud. Mida küll teha? Lapsed jõuavad koos õpetaja abiga arvamusele, et iga laps teeb talle liivast sünnipäevakoogi. Koogid kaunistatakse ümbrusest leitud loodusliku materjaliga. Nädala pärast, tulles samasse kohta tagasi, tõdeb enamus lapsi, et Metstöts on nende koogid ära söönud. Mõni arvab, et Metskrats on need ära lõhkunud. Üks laps arvab, et paha poiss lükkas need jalaga laiali. „Metstötsi lossis“ on meil tavaliselt puhkepaus. Istume oma istumisalustele ja võtame seljakottidest välja kaasavõetud söögi- ning joogipoolise. Metstöts armastab tervislikult toituda. Joogiks on vesi või mahl. Söögipooliseks juur- või puuvili. Sööma ei saa hakata enne kui on mängitud näpumäng. „Mul on kõht tühi“, ütleb Pöial.„Minulgi on kõht tühi“, imestab Nimetissõrm.„Tooge kotid siia“, lausub Pikk-Peeter.„Oi,kui palju häid asju!“ sõnab Nimeta-Mats.„Hakkame sööma“, lõpetab Väike-Ats.Iga lause ütlemise ajal patsutatakse kokku vastavate näppude otsi. Peopesade alumised osad on koos randmete kohalt.Ülaltoodud mängu idee sain sõpruslasteaiast, olles nende lastega Metsamörri retkel.

„Metstötsi mägedes“ (liivaküngastel) on hea ronida, end alla veeretada. Talvel saab seal kelkude või suuskadega liugu lasta. Rannaküngastel oleme korraldanud orienteerumismänge enda rühmale ja ka teistele rühmadele.

Rannapargi muulipoolses osas on sellised puud, kus saab puu otsa ronida. Poisid peavad saama ronida, et tunnetada oma uljust ja mehelikkust. Ega tüdrukudki vahel ei jää alla. Muuli alguses on huvitav jälgida sealt mööduvaid veesõidukeid. Loomulikult võtame ette lühikese teekonna muulil. Siin tuleb olla eriti ettevaatlik ning jälgida suurima tähelepanuga ohutusreegleid. Kui lapsi on rohkem, siis läheme grupiti. Osa lapsi jääb teise täiskasvanuga rannaniidule mängima.

Lapsed on tutvustanud oma vanematele Metstötsi Suurt Rada ja seal olevaid objekte ja mängupaiku. Paljud pered on saanud läbi laste tegutsemise ise lähemalt tuttavaks Metstötsi Lemmikpaikade ja lemmiktegevustega. Vahel tuleb mõni lapsevanem meiega retkele kaasa. Õppeaasta lõpus oleme tavaliselt korraldanud vanematega ühise matka Metstötsi rajal. Siis oleme tavaliselt raja lõpus korraldanud ühise pikniku ning lustinud ning mänginud koos peredega.

152

Looduses tegutsedes tuleb kinni pidada igaüheõigustest. Oleme kinni pidanud reeglitest, et ei tekitaks kahju loodusele ega inimestele. Lapsed peavad jõudma arusaamisele, et me ise oleme osa loodusest. Midagi korjates tuleb jälgida, et ei kahjustataks mõnda liiki tema kasvukohas. Alati tuleb hoolitseda selle eest, et meist ei jääks maha hoolimatu inimtegevuse jälgi. Enda järelt tuleb koristada prügi ja mittevajalik looduslik materjal asetada tagasi tema leiukohta.Aasta-aastalt jääb vähemaks jalgsi käimine ja õues olemine. Kuna me käime suhteliselt palju loodusetkedel ja õppekäikudel, siis on vanemad sageli imestunud, et kuidas tema laps suudab käia nii pikka maad. Jalgsi käimise võlud õpivad meie lapsed ruttu selgeks, sest maailma avastamine kuulub meie rühma loomuliku eluviisi juurde. Liikumine ongi lapse normaalne olemine. Mõtlen siinkohal liikumist nii füüsilises kui ka vaimses mõttes. Tracingu printsiip kujuneb välja koolieelses eas. Kui me liikumise edasimineku tähenduses järjestame viimases järjekorras, siis jääb see nii ka vanemas eas. Siinkohal tuleb meelde kuuldud näide ühest USA suurlinnast. Spordisaali külastamiseks mindi maja all olevasse garaazi, autoga sõideti spordisaali alla garaazi. Garaazisist sõideti eskalaatoriga spordisaali ukse ette. Spordisaalis kasutati drenazööre, et joosta ja kõndida. Tagasitee koju kulges analoogiliselt tulekule.

LOODUSLIKU MATERJALI KOGUMINE

Suur Metstötsi Rada on paik, kus leidub küllaldasel mitmesugust looduslikku materjali. Loodus on varaait, kust laps võib igal aastaajal leida talle midagi vajalikku ja väärtuslikku. Loodusliku materjali avastamine ja kogumine on lastele meeliköitev ja kütkestav tegevus. Tihti satuvad lapsed korjamisest vaimustusse. Nad aina korjaksid kõike, mis ette satub. Siin tuleb laste sihitult kogumise kirge maha jahutada ja meelede tuletada, et khu ta kõik korjatu kavatseb panna ja mida ta selle kõigega hiljem teeb. Sama sündroom võib tabada lapsi ka lilli korjates. Alguses võlub lapsi korjamisprotsess ise, alles hiljem hakkab ta eesmärgistama oma tegevust. Lastele tuleb selgeks teha, et ka looduses valitsevad oma reeglid ja seaduspärasused. Looduses valitseb kord. Metstöts armastab korda ja teeb lastele selgeks, et see looduslik materjal, mida laps enam vajalikuks ei pea, tuleb tagasi viia tema leiukohta, aga mitte juhuslikult laiali loopida.

Kõigepealt peab laps teadma, mida ta kogub ja kust see pärit on. Kuusekäbi on pärit kuusepuult ja männikäbi on pärit männipuult. Lapsi tuleb õpetada koguma puhast ja tervet materjali. Loodust on vaja tutvustada õigete terminitega. Pole vaja häbeneda, kui kõike ei tea. Lapsele tuleb rahulikult teatada, et kui võimalik uurime koos järele või et ma annan sulle sellest teinekord teada.

Loodusliku materjali avastamine ja kogumine on lastele esimeste loodusvarade avastamine. Lastele on need omaette aaarded. Kogumisel tuleks jälgida ja ka sellele laste tähelepanu juhtida, et lapsed ei teeks taimedele liiga nende kasvukohas, ei hävitaks taimi, lõhuks oksi ja puukoort. Tohtu ei tohi võtta elavalt puult.

Looduslikku materjali on hea koguda seljakotis kaasa võetud linadele, siis on need hästi eristatavad looduslikul foonil.

Loodusandide kogumisel võib kasutada mitmesuguseid kogumismänge.Näiteks „Lapitekk“. Tasasele maapinnale joonistatakse või tehakse keppidest ruudustik. Igasse ruutu korjatakse erinev looduslik materjal. Väiksematele lastele paneb õpetaja välja vastavad näidised. Vanematele lastele võib ruutu panna lipiku vastava loodusliku

153

materjali nimetusega. Väiksematel lastel on ruutude arv väiksem, suurematel suurem. Ruutude arv sõltub ka vajamineva materjali liikidest. Iga ruudu võib täita ka erinevat värvi loodusliku materjaliga. Nii tunnetavad lapsed paremini looduses olevate erinevate värvide ja värvitoonide ilu ja küllust.Igasse ruutu võib koguda erineva puuliigi lehti.Vastavalt vajadusele annab see mäng palju varieerimisvõimalusi.

Omaette suur ja aeganõudev töö on loodusliku materjali korrastamine. Osa materjale saab jaotada õpetaja kaasavõetud suurel linal. Sageli tuleb materjalid eelnevalt pesta, kuivatada või koguni küpsetada nõrga kuumusega praeahjus( lodapuu marjad). Lehed, taimeosad, õied võib kuivama panna niiskust hästi imava kuivatuspaberi vahele, need panna omakorda ajalehe vahele ja lõpuks asetada nendele peale mingi raskus. Ka siis tuleb pidevalt jälgida kuivamisprotsessi ning vajadusel vahetama märgunud pabereid, et ei tekiks hallitust. Kui õitel tahetakse säilitada esialgset värvust (sobiv kollastele, sinistele ja lillakatele toonidele), siis tuleb need õied läbi paberi kuivaks triikida. Kõiki looduslikke materjale säilitada eraldi õhku läbilaskvates karpides või võrkudes. Taimed ja kõrrelised siduda kimpudeks ning säilitada rippuvas asendis. Looduslik materjal on meil Metstötsi nurgas teatud perioodiks lastele vaatluseks välja pandud.

Lasteaedades on väga populaarne meisterdada kastanimunadest ja tammetõrudest loomi. Loomade jalgadeks ning ka muudeks kehaosadeks kasutatakse kõige enam tikkusid. Sel meetodil tulevad need loomakesed välja kuidagi väga ühenäolised. Kui selleks otstarbeks kasutada puuoksakesi, siis tulevad loomad hoopis põnevamad.

Vahetus ja südamlikus kontaktis loodusega hakkab laps tunnetama enda osa looduses. Laps hakkab aru saama, et inimene ei ole ainult loodusvarade ja ilu tarbija, vaid ka selle hoidja ja kaitsja.

METSTÖTSI VÄIKE RADA

Metstötsi väike õpperada on lasteaia hoovis. Väike õpperada on sobiv väiksematele lastele, kuid ka suuremad lapsed saavad väikesel õpperajal tegutseda iga päev.Õnneks on meie lasteaia õueala suur ja liigirikas. Meil on palju erinevaid puu- ja põõsaliike, sealhulgas haruldasi liike. Ütleks, et meil on aed-park. Väikestele lastele tuleb esmalt tutvustada enamlevinud kodumaiseid liike. Vanemas rühmas tekib huvi ka haruldaste ja võõrliikide vastu. Meie vanemad on tihti hämmingus, kui lapsed tutvustavad neile tundmatuid puu- põõsa- või rohttaimede liike.

Õues on meil aastate jooksul kujunenud üheks lemmikmänguks „Ussiema ja ussilapsed“See mäng aitab aru saada kaitsevärvuse olemusest looduses.Ussiemaks on pikem lõngajupp ja ussilasteks samast lõngakerast lühemad jupikesed. Alguses võivad ussiema ja lapsed olla looduse foonist tunduvalt erineva värvusega. Õpetaja paneb rühmavaljakule erivatesse kohtadesse lühikesed lõngajupid – ussipojad. Ussiema tuleb laste juurde ja ütleb, et ta õnnetu. Kõik ta pojad roomasid mööda rühmaväljakut laiali. Ussiema palub lastel aidata üles otsida tema kadunud pojad. Alguses võivad ussiema ja talapsed olla looduse foonist tunduvalt erineva värvusga. Lapsed leiavad ussipojad üsna kerge vaevaga üles. Iga järgneva mängu korral sulanduvad ussiema ja ta poegade värvus üha enam looduse värvitoonidega kokku ja poegade leidmine nõuab lastelt üha suuremaid pingutusi. Vanematele lastele võib ussiema öelda ka ussipoegade arvu, kes on kaduma läinud.

154

KALLISTAN OMA PUUD

Erinevate liikide tundmine ei ole peamine, vaid just isiklik suhe tuntud loodusobjektidega. Kohe peale kohanemisperioodi valivad 3-4-aastased lapsed omale soovitavalt koos vanemaga tuntud kodumaise oma puu. See on tegevuste sari, kus lapsed leiavad eakohast tegevust lasteaia lõpetamiseni. See tegevuste sari kannab nimetust „Kallistan oma puud“. Igal lapsel on oma vaatlusvihik, mille esikaanel on foto oma puud kallistavast lapsest. Vaatlusvihikusse kantakse vaatluste tulemused. Sinna joonistatakse pilte oma puust ja selle lähiümbrusest, kleebitakse puu osasid ja puu lähedusest leitud looduslikke objekte, aga ka prahti. „Kallistan oma puud“ kohta on mul välja töötatud oma metoodika.

MÜRKTAIMED

Väikestel lastel käib maailma tunnetamine sageli suu kaudu, sellepärast tuleb mürktaimedega ettevaatlik olla. Kõige õigem on võimalusel korral need kõrvaldada laste käeulatusest. Juba maast-madalast tuleb selgeks teha, et mida sa ei tunne, seda ei tohi suhu panna. Mitte ainult sellepärast, et nende noppimine, närimine või söömine võib eluohtlikuks saada. Taimi ja loomi ei tohi hävitada ainult nende mürgisuse nimel. Kõigil on õigus elule. Iga elusolend täidab oma kindlat rolli ökosüsteemis. Ühe ahela katkestamine kahjustab ka ahela teist osa, mis võib omakorda saatuslikuks saada kõigile elusolendeile, s.h.inimesele. Siinjuures tutvustab Metstöts looduse ringkäiku. Loomulikult tuleb seda lastepäraselt selgitada. Parim võimalus mürgitusi ära hoida on nende tundma õppimine.Näiteks tulp on nii ilus lill. Vaevalt tuleb kellelgi mõte seda sööma hakata. Tulp ja ka paljud teised kevadised sibullilled on väga mürgised.

VAATLEMINE JA UURIMINE. MÄRKAMISVÕIME

„Kuigi töö väljas näiliselt ei edene nii ladusasti kui klassis, on vaatlused ometi nende loomulikus olukorras palju väärtuslikumad kui klassis“, ütles Johannes Käis.Iga uut teemat tuleks alustada õppekäiguga. Vaatlus on tavaliselt õppekäigu tähtsaim osa. Meie oleme korraldanud enamjagu vaatlusi ja uurimisi nii suurel kui väikesel õpperajal, so. oma lähiümbruses. Siin toimib samuti üldtuntud põhimõte: lähemalt kaugemale, arvestades laste ealisi iseärasusi. Õuesoleku aega saab pikendada just vaatlus- ja uurimistegevustega õues. Siin on ka üks võimalus praegu laialt propageeritavale õues õppimisele. Muidugi ei tohi siin langeda äärmustesse. Paljusid tegevusi on siiski efektiivsem teostada ruumis. Selle teema arusaamad ja võimalused on juba omaette teema. Rõhutaks siin veel Johannes Käisi aegumatut soovitust: „loomulikus olukorras“. Pikem õuesoleku aeg annab suurema võimaluse tegevusi individualiseerida. Siin on heaks näiteks vaatluste ja tegevuste sari „Kallistan oma puud“. Vaatlused, uurimised, katsed, tähelepanekud, materjali kogumine jne. toimuvad õues. Vaatlustulemuste kajastamine vaatlusalbumis toimub aga enamjagu tubastes tingimustes.Lapsi huvitab küll elu kogunähtusena, kuid samas tunnetab ta objekte üksikosadena. Mida väiksem on laps, seda väiksem on ta üldistusvõime ja ta võib teha ebaobjektiivseid järeldusi. Üldlevinud on arvamus, et lapse suu ei valeta. Laps teeb üldistused oma elukogemuste põhjal.

155

Näiteks küsisin lastelt:“Kes värvib sügisel puu lehed kollaseks?“Kolmeaastane Allan vastas: „Minu isa. Täna on tal kaasas kollane värv“. Isa oli poisile suur autoriteet. Vaatamine (taju) ei ole veel vaatlemine. Vaatlemine on sihipärane tegevus. Vaatlemine on keeruline, sihikindel ja plaanipärane vaimne tegevus, kus on ühinenud taju, mõtlemine ja kõne. Vaatlemise aluseks on analüüsi- ja sünteesiprotsessid. Õpetaja ei tohiks ise vaadeldavat objekti kirjeldada. Õpetaja suunab oma küsimustega vaatlustegevust. Küsimuse formuleerimisel tuleb kasutada täpseid loodusteaduslikke termineid, näiteks lehe serv, tipp, rood, looma küünised jne. Ka lapsed tuleb suunata vastama täpsete terminitega, et hiljem ei oleks ümberõppimist. Siin tuleb loomulikult arvestada ka laste ealiste iseärasustega.

Võrdlemine hõlbustab oluliste tunnuste leidmist teise, teadaoleva ja eelmisega sarnase objektiga. Sarnasuste väljatoomine on raskem kui erinevuste väljatoomine. Selleks tuleks leida rohkesti erinevaid võimalusi. Kui erinevused ja sarnasused on kõikide meeltega läbi tunnetatud,siis on pandud alus ka üldistamisele. Vahel võime vaatlustel kasutada ka oma oletusi, tundeid, emotsioone, kujutlusi. Seda me peame enne ka lastele teadustama. Igal järgneval vaatlusel tekib tugevam suhe vaadeldava objektiga. Tekib äratundmisrõõm: „Tere, vaher!“ Sellepärast ongi parem vaadelda objekte ja nähtusi kindlas kohas. Selleks otstarbeks ongi lastele üks jõukohasemaid üksusi looduse õpperada. Kui tahame inimeega tuttavaks saada, siis me tavaliselt küsime ta käest tema nime. Nii on ka ümbritseva loodusega – sina oled vaher.

Vaatlemise ja uurimise põhireegel eelkoolieas on: enne tundmused ja emotsioonid, alles siis tõsiasjad. Teadlased on uurinud ja tõestanud, et kaheksakümmend viis protsenti meie omandatud tarkusest on emotsioonide teel omandatud tarkus. Lastes tuleb tekitada huvi. Lennart Meri on öelnud, et huvi on see mis paneb meid tegutsema. Meie rühmas on Metstöts see tegelane, kes muudab laste tegevuse huvitavamaks, põnevamaks, mängulisemaks. Heaks võtteks laste huvi tekitamisel on kujutluspiltide loomine või mingi lugu vaadeldavast objektist. Näiteks: Teelehe tutvustamisel olen lastele rääkinud loo valge mehe jalajäljest. Vanasti oli teeleht Ameerikas, indiaanlaste kodumaal tundmatu taim. Kui valge mees astus laevalt punanahkade maale, hakkasid seal, kuhu astus valge mehe jalg, kasvama teelehed. Indiaanlased panidki taimele nimeks valge mehe jalajälg. Kuidas sai see võimalik olla. Valge mehe saapatalla külge olid pidama jäänud teelehe seemned. Astudes Ameerikas maale, pudenesid need seal mulda ja hakkasid kasvama.

Teelehe raviomadusi katsetavad lapsed sõna otses mõttes oma nahal, olgu see siis kriimustuse või sääse hammustuse korral. Sääse hammustuse ja mesilase nõelamisel korral on hea kasutada ka kortslehte.

Emadepäevaks oleme me kinkinud emadele enda kogutud ja kuivatud ravimtaimede kotikese. Kotikese õmblesid lapsed ise eelpistega kokku. Koti ülemisse otsa tehti kanal, kuhu sai sisse ajada paela, millega hiljem kotisuu kinni tõmmata. Kotti panime ka retsepti, mis andis teada, kuidas ravimtaime ksutada. Riidevärvidega joonistasid lapsed koti esiküljele õitsva taime ja kirjutasid taime nime.

„Parem on ühte asja üks kord teha, kui kümme korda vaadata või sada korda kuulata“, nii on öelnud Tallinna Loomaaia direktor Mati Kaal.

156

Lapsed peavad saama tunnetada enda kasulikkust erinevates ettevõtmistes. Olgu see siis ükskõik mis vormis töö tegemine või teene osutamine enda või teiste heaks. Eriti tähtis on on töörõõm, rahulolu positiivsest tegevusest. Täiskasvanu ei tohi olla kitsi tunnustuste jagamisel. Lapsi ei tohi võrrelda omavahel. Tuleb hinnata konkreetse lapse saavutust ja eneseületust. Lastele on küll välja töötatud nende arengutaseme hindamiseks vastavad kvoodid ja tabelid. Kuid selle jätab täiskasvanu enda teada ning koostab vajadusel lapse individuaalse arengu-ja õppekava koos vanemate ja vastavate spetsialistidega. Kui lapsed tunnetavad mõne lapse erinevust teistest, siis õpetaja aitab selle erinevuse lahti mõtestada. Lapsed tuleb viia arusaamsele, et me oleme kõik mingil moel teistest erinevad. Meil kõigil on nii tugevaid kui ka nõrku külgi. Siin oleks omal kohal vanasõna: Kus viga näed laita, seal tule ja aita.

Vaatlemisel ja uurimisel peame tagama selle, et ümbrust tunnetataks võimalikult kõikide meeltega. Vaatlemine õpetab märkama loodust ja lähiümbrust. Vahel tundub, et me vaatame, aga ei näe, kuulame aga ei kuule. Märkamisvõimet saab arendada ja seda tuleks harjutada iga päev. Näiteks seesama vahtrapuu rühma akna all. Sügisel läheme vahtrapuu alla ja lausume:Lehti kukub puult.Pilved taevas täis on tuult.Lapsed koos on vahtra all, (originaalis-paju all)Kirju lehesaju all. (Ellen Niit)

Hiljem ütleb igaüks vahtra kohta midagi, aga ainult seda, mida saab objektiivselt tajuda. Selle vaatlusega me ei lisa midagi kujutlustest ja tunnetest. Seda harjutust tuleb korrata. Talvel läheme talvise vahtrapuu alla ja loeme talle:Lehti pole enam puul,Okstes ringi käib vaid tuul.Talvel vaher unine,Oksad tal on lumised.( Margit Tõhk ) Suur rõõm peitub selles, kui laps hakkab märkama ümbrust. Pole vaja olla dendroloog, et jälgida puud. Märkamisharjutusi ei pea alati tegema ühe ja sama objektiga. Kuid kordus peab siiski olema, sest homme on vahtrapuu juba pisut teistsugune kui täna. Lapsel peab olema selge, et me teeme harjutust. Nii me õpime vaatama ja nägema, kuulama ja kuulma, katsuma ja tundma. Kui me ei suuda märgata loodust või teist inimest, siis me ei saa ka teda tundma õppida ja armastama hakata. Arvatavasti tuleneb siit ka üks hooletu suhtumise tulemus ümbritsevasse.

PÄIKESE VAATLUS

Eestimaa taevas on enamjaolt pilvine. Suure osa ajast ümbritseb meid Suur Hall. Suvel on päikest ja valgust rohkem kui talvel. Võib-olla ongi sellepärast Maarjamaal metsatarku rohkem kui tähetarku. Mets ja pilved varjavad tähti. Päike ja valgus tõstavad tutju. Valguses toodab meie käbinääre nn. õnnehormooni – sereotiini. Valgus hävitab ka mikroobe. Päike on elav tuli. Talviti oleme üha rohkem hakanud kasutama päikese aseainet – küünalt.

Meie Maal saab kõik alguse Päikesest. Päike seab meile kõik väiksemad ja suuremad rütmid. Maakera tiirlemine ümber päikese paneb paika aastaajad, maakera tiirlemine

157

ümber oma telje öö ja päeva rütmi. Loodusrütmid meie maal on kordunud ajast aega, olnud samad ja talletunud inimese mälus.

Pilvise ilmaga pöördume me arvatava päikese asukoha poole näoga ja ütleme päikesele loitsu:Päevaratas kullane, veere üle taevasse.Tule vaata, kuidas mesinu lapsed oleme.

On hea, kui päikesevaatlust teostatakse alati ühes ja samas kindlas punktis ning ühel ja samal kellaajal. Nii saab päikese kõrgust jälgida erinevatel aastaaegadel. Päikese varju ja suuna muutumist saaba jälgida mõne kõrgema ja suhteliselt peenikese objekti varjuga. Parim on lapse kõrgune kepp. Mõõtmiseks on hea kasutada, mõnda kokkulepitud mõõtühikut. Lihtsam on kasutada sammu pikkust või siis latti. Latile on kantud mõõtkava: pool ja veerand. Nii saame varju pikkuse mõõtmist seotada matemaatikaga. Vaatluse tulemused tuleb märkida vaatlusvihikusse selleks, et neid siis hiljem omavahel võrrelda. Hea on mängida päikesekella mängu. Joonistame maapinnale suure ringi. Ringi keskele paneme kepi. Kepi vari peab langema ringjoonele. Nüüd märgime ringil ära kepivarju asukoha ja vaatame kella. Tunni aja pärast märgime järgmise varju askoha ringil jne. Teeme nii mitu päeva järjest. Lapsed tõdevad, et varju asukohad ringil samal kellaajal on samas asukohas. Edaspidi saame aega mõõta juba päikesekella järgi mingil teatud kindlal perioodil.

Võta puuleht või mõni teine looduslik objekt. Lase selle varjul langeda maapinnale ja joonista selle järgi lehe piirjooned.

Kui varjud on pikemad, on huvitav joosta puu või mõne suurema objekti varju piirjoont mööda. See on puu kuju jalgadega joonistamine.

Päikese järgi on vanarahvas ilma ennustanud. Võib võrrelda päikseliste ja pilviste ilmade arvu mingi kindla ajaühiku jooksul. Pimedal ajal saab vaadelda tähistaevast ja tuntumaid tähtkujusid.

Toas võivad lapsed piltidelt vaadata päikesesüsteemi, kosmost, rakette. Sealt jõuame kaasaegsete kossmosesidemete kaudu televiisori ja arvutiteni. See teema haarab eriti poisse.

Päikest teie koju ja lasteaeda!

Pärnu Kesklinna Lasteaia Metstötsi rühma vanemõpetaja Margit TõhkP.S.Lp. Sirje! Saadan teile oma töö. See tuli pisut pikem. Vajadusel kohendage seda lühemaks. Püüdsin kinni pidada teemade valikul Teie soovitustest. Kui on vajalik, siis võin seda kohendada või ümber teha juba eeloleval nädalavahetusel.

AIASEKELDAJA võiks olla nimi. Sõna „aia“ tähendused oleksid samad, mis ma AIARINGìs välja pakkusin. Sekeldaja seostuks nimega „Sekeldused“. Sekeldajad

158

sekeldavad juba Tallinnas ning on asunud sekeldama ka Pärnus. Loodetavasti tabab sekelduste buum varsti kogu Eestimaad.

PÕTRADE ROHUPUDELHerta Laipaik

Vana metsavaht läks vaikides ees, uuris teraselt ümbrust ja kergitas vahetevahel püssi. Pojapoeg Kalle kõndis taga ja võitles varase tõusmise pärast unega. Vanaisa kaabu, värvitud kukesuled peal, kukkus poisile alatasa ninale ja puujuured seadsid end nagu kiuste varvaste ette, ajades südame täis. Et oma pahameelt leevendada, andis Kalle paraja jalahoobi lihavale, niiske kübaraga kärbseseenele, mis toreda kaarega vanaisa ette teele maha potsatas. Taat pöördus ja kergitas pahaselt oma puhmaskulme.“Mis ta siin muidu kasvab. Mürgine ka...” õigustas end Kalle ja kui vanaisa vaikides edasi sammuma hakkas, ütles tüki aja pärastõige kõva häälega: “...ja vanaemal on kärbsepabereid terve kapp täis.”Keskhommikul, kui metsalagendikul istuti ja võileibu söödi, ütles vanaisa ümbrust silmitsedes mõtlikult: “Jajah, eks see mets ole üks suur apteek küll.”Kalle ei saanud vanaisa mõttest hästi aru ja vaatas talle küsivalt otsa. “See on täpselt nii,” kinnitas taat, “annab rohtu inimestele, aga metsloom leiab siit abi isegi siis, kui inimesed enam midagi teha ei oska. Kuula, jutustan sulle ühe loo,” kõneles vanaisa ja jätkas: “Eks sellest ole ikka mõned head aastad tagasi, kui ühel kevadel meie metsades hulgaliselt põtru haigeks jäi. Karv tuli lahti, seda rippus põõsaste küljes ja oli maas nende joogikohtadel. Loomad ise liikusid ringi kui luuvared, isegi lõpnuid oli mõnel pool näha. Muret tõi see meile kõigile, aga mis ka ette ei võetud, midagi ei aidanud. Ühel varahommikul kõndisin nagu tänagi ringi, tegin metsas ülevaatust. Korraga märkan põtru. Kui mina neid juba näen, siis nemad teadsid minust ammu, mõtlen endamisi, seisan ja vaatan. Loomad ei teinud inimesest väljagi, nabisid midagi õige aplalt süüa. Kui ma siis hiljem nägin, mida põdrad söönud olid, ei osanud muud targemat midagi teha kui kukalt kratsida. “Vanaisa, mida nad siis sõid?” küsis Kalle kähku. Vanaisa ei vastanud, vaid jätkas: “Läksin otseteed metsaülema juurde ja rääkisin, mismoodihaiged põdrad rohupudelitest tervist otsivad. Tema uuris metsateaduse raamatutest järele, et Siberis pidi see igivana rahvatarkus olema. Nüüd uurivat teadusemehed küsimust...Aga sel suvel ja sügisel oli põtradel muld ka sealt kohalt üles kraabitud, kus nad seda rohtu arvasid kasvavat.”“Ütle siis lõpuks, mida nad sõid?” kibeles Kalle kärsitult.Vanaisa muheles ja tõusis minekule. “Oota, ega tuli tareharjas ole. Põtru ei juhtunud täna nägema, aga otsime vähemalt nende rohupudelid üles. Sul siis linnas hea teistele poistele rääkida.”Kalle kõndis nüüd vanaisa kõrval. Mõne aja pärast jäi taat seisma ja ütles: “Näh, siin kasvab teisi terve apteegitäis.”Kalle vaatas ringi, aga ei märganud midagi iseäralikku. Puude all oli väikesi kuuski ja mõni kidur kaseke. Suure pehkinud kännu ümber seisis kukeseeni. Puutüvedel pärlendas mesikollane vaik. Kuivanud okstega kaetud maapinnal punetas lopsakaid kärbseseeni. Vana pajupõõsa ligidal kasvas ussilakk. Vanaisa läks suure kärbseseene juurde ja ütles:” Siin ta ongi. Põlatud ja mürgine. Kui hommikul ühele jalaga virutasid, siis mõtlesin, et räägin õige poisile, missuguseks

159

rohupudeliks on kõige tavalisem kärbseseen haigele põdrale. Tolle aasta hilissügisel metsades tõbist põtra enam ei olnud.” Ja näinud pojapoja nägu, puhkes vanaisa naerma.

160

Documents

KANAPERE TOIMETUSED - kerlikuuse€¦ · Web viewMTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED. Hollandi-Eesti Keskkonnaharidusprojekt AIATUULIK. AIATUULIKU ASKELDUSED II. Juhiseid keskkonnamängudeks