KAITSELIIDU AJAKIRI3/2016

Kuidas Kuidas teha nii, teha nii, et ei juhtuks

TOIDUPOOLIST KEVADISEST METSAST

TESTIS VALGUSPULGAD,

ÜLEVAATES MEHITAMATA MAISMAASÕIDUKID

PERSOONParim ka väljaspool sporti

PERSOONAnette Traks – eeskuju nii kodutütrena kui ka sportlasena

HARITUD SÕDURHea sõna on tegu

HARITUD SÕDURMeresõja eripära rannikupiirkonnas

MEDITSIINOhutushoid kogenud meediku vaate-punktist

SÕJARAUDGarage48 talgutel sündis innovaatiline moonalugeja

SÕJARAUDTallinna maleva pioneerid puurisid mootoriga

SÕJARAUDMehitamata maismaasõidukite kiire võidukäik

VARUSTUS10 kuud halba suusailma

HARITUD SÕDURVarakevadist näksimist looduses

TUNNUSTAMINEKaitse Kodu! parimad 2015

NAISKODUKAITSENaiskodukaitse kasvab

NAISKODUKAITSEJärva naised andsid kultuurile hoogu

NOOREDTehke ka oma koolis riigikaitsepäev

MATKHurraaga peale, isegi kui lõpuni ei jõua

TESTValguspulgad

AJALUGUKaitseliidu naisorganisatsioon ja selle ülesanded

AJALUGU„Aus ja väärikas“ alustab ringreisi

ARVUSTUS„Sõda“ – detailides parem kui tervikuna

10

14

18

22

26

30

33

34

38

40

46

64

70

58

50

67

72

3 | 2016 KAANEFOTO: LIINA LAURIKAINEN

62

52

www.facebook.com/kaitsekodu

Kommenteeri

artikleid,

vaata pilte, hoia

silm peal ajakirja

ilmumisgraafikul

3 | 20164

Erinevad laagrid, palju spordivõistlusi – see kõik

on vesi minu veskile

Alustajalt ei eelda maadlemine midagi, kõik vajalik tekib harjutades, sest harjutamine teeb ju meistriks

Tagasiside andmine nõuab juhilt teatud julgust, suhtlus-barjääride ületamist ja intensiivset mõttetööd

Tahame liikuda lahenduse poole, kus kasutuses

olevale relvasüsteemile on võimalik lisada

targemaid mooduleid

10

14

18

30

53 | 2016

3 | 2016Iga loodusand on ühtlasi ravim ja nagu teistegi ravimitega, nii ei tohi ka looduslikega liialdada

Anna naiskodukaitsjale milline ülesanne iganes, ta täidab selle pühendunult ja põhjalikult

Nüüd tuleb ka teisi kaasa tõmmata ja jõuda üleriigilise riigikaitsepäeva korraldamiseni

Ärge enam kauem viivitage, Eesti naised, vaid hakake käsikäes ja õlg-õla vastu meestega rühkima, kindlustades: Eesti riiklist iseolemist ja ta kaunimat tulevikku

50 3840

58

52

67

3 | 20166

SündmusedVabariigi aastapäeva paraad Tallinnas24. veebruaril toimunud Eesti Vabariigi 98. aastapäeva paraadil Tallinnas osalesid ka Harju, Rapla ja Tallinna maleva üksused. Harju malev oli paraadil väljas jalaväe-kompaniiga, Rapla malev tankitõrjekahuri rühmaga ja Tallinna malev miinipilduja rühma ning akadeemilise malevkonna rüh-maga. Kaitseliidu liputoimkond oli paraadil mehitatud Kaitseliidu peastaabis teenivate tegevväelastega.

Tallinna kaitseliitlased käisid lõunanaabri-tel külasVeebruari keskel külastasid üheksa Tallinna maleva võitlejat Lätis Zemessardze tudengipa-taljoni, et saada ülevaadet nende meditsiiniväl-jaõppest. Lähetuse põhieesmärk oli vaadelda Zemessardze meditsiiniväljaõppe ülesehitust ja korraldust, et tulevikus korraldada veelgi süvendatud koostööd. Lisaks leiti, et koostöö ei tohiks piirduda ainult meditsiinialaga, sest meil on, mida teineteisega jagada. Zemessardze tu-dengipataljoni võitlejaid võib ehk peagi näha ka Eestis: aprillis õppusel „Hunt“ ja juunis akadee-milise malevkonna militaarpäevadel.

Rapla maleva laskesportlased said uued relvadKaitseliit soetas kahele tublile Rapla maleva laskesportlasele Triin Tähtlale ja Kristel Kaasikule Austria õhkvõistluspüs-toli 4,5 mm Steyr Sport LP10 komplektid. Nii Kristel kui ka Triin on ennast korduvalt tõestanud heade võistlustulemustega ja pälvinud meedia tähelepanu. Kaitselii-du Rapla maleval on äärmiselt hea meel anda need relvad oma tublide laskurite kasutusse, et nad saaksid arendada ma-leva laskesporti ja olla teistele eeskujuks. LP10 on kõrgtehnoloogiline tippklassi relv, millega laskesportlased on võitnud rohkelt medaleid, ka olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel.

Kaitseliidu ülem osales kõrgetasemelisel dokt-riinide seminarilKaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili osales veebruari keskel Austria pealinnas Viinis toimu-nud kõrgetasemelisel OSCE sõjaliste doktriinide seminaril. „Seminar andis ülevaate Euroopa julge-olekuolukorrast ja osalevate riikide doktrinaalsest lähenemisest, sealhulgas ka nende riikide, kel-lega meie arusaamad ja väärtused ei ühti,“ ütles kindral Meelis Kiili. „Selle baasil on võimalik teha järeldusi ja indikeerida võimalikke tulevikutren-de, mis otseselt või kaudselt mõjutavad ka Eesti sise- ja välisjulgeolekut,“ rõhutas Kaitseliidu ülem. Seminari fookuses olid muutused OSCE liikmes- ja partnerriikide sõjalistes doktriinides ja nende mõju julgeolekule.

TKE

KL

RA

PL

A M

AL

EV

OS

CE

MA

RG

O N

AP

P

7

3 | 2016

3 | 2016

EH

A J

AK

OB

SO

N

Rootslased tutvusid Kaitseliidu üleelamisõppegaRootsi relvajõudude delegatsioon külastas 12.–14. veebruarini Kaitse-liitu, et tutvuda Kaitseliidu üleela-misõppe ehk SERE õppe hetkeseisu-ga ja planeerida edasist koostööd. Kohtumise tulemusena pandi alus senisest laiemale koostööle vald-konna arendamisel Kaitseliidu ja Rootsi relvajõudude vahel, teinetei-se instruktorkoosseisu kompetentsi tõstmisele ning koostööle ka isikute tasandil, kinnistamaks organisat-sioonidevahelist koostööd.

Kaitseliidu kool tähistas 15 tegutsemisaastat5. märtsil tähistas Kaitseliidu kool oma 15. tegutsemis-aasta täitumist koos vabatahtlike instruktoritega esmalt töisel seminaril, mille peateemaks oli muutuste juhti-mine, ning seejärel piduliku koosviibimisega. „Rääkisi-me oma sünnipäeval muutuste juhtimisest, sest ajaga kaasas käimine ja õpivõime on üks juhi edukuse üliolulisi tegureid,“ ütles kooli pealik Erik Reinhold. „Tänaseks on koolist saanud Kaitseliidu juhtimis- ja õpetamisvaldkon-na eestvedaja, kus igal aastal täiendab end üle poole tu-hande Kaitseliidu liikme,“ lisas pealik. Kaitseliidu kool on mitteformaalset haridust andev sisekoolituskeskus, mis tegeleb juhtide ja instruktorite väljaõpetamise ja aren-damisega. Sünnipäevaseminarile ja -peole olid kutsutud kooli vabatahtlikud instruktorid ja endised töötajad, kes on 15 aasta jooksul kooli arengusse panustanud.

Tartu kaitseliitlaste arv jätkuvalt tõusuteelKaitseliidu Tartu malevas oli eelmise aasta lõpu seisuga 1557 tegevliiget, mis on viimase viie aasta rekord. Tartu maleva liikmete arv on viimastel aastatel olnud tõusuteel. 2011. aasta lõpus oli malevas 1344 ja 2012. aasta lõpus 1390 tegevliiget. 2013. aastal liikmete arv vähenes pisut (1363), siis aga kasvas järsult ning 2014. aasta lõpus oli malevas 1484 liiget.

ME

HIS

BO

RN

KR

ISTJ

AN

PR

II

Kaitseliit jagas ukrainlastele kogemusiKaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili osales veebruari lõpus Ukraina pealinnas Kiievis konverentsil, kus tutvustati uk-rainlastele vabatahtlike kaasamist riigikaitsesse Eesti näite varal ehk anti lähem ülevaade Kaitseliidust. Kindral Kiilil olid samuti kohtumised Ukraina ülemraadas, Ukraina Rahvuskaardi juhti-dega ning Maidani sündmuses osalenutega. Eesti delegatsiooni kuulusid veel Riigikogu liige Johannes Kert ning kaitseuuringute keskuse, riigikantselei ja kaitseministeeriumi esindajad.

SIL

VA

KII

LI

3 | 20168

1 1927. aastal

loodi iseseisva

üksusena

merejõudude

baas;

2004. aastal

heisati kait-

seväes NATO

lipud

2 3 1919. aastal

loodi Kõrgem

Sõjakool

4 5 6 7 1870. aastal

asutati Va-

badussõjas

osalenud EÜS

8 9 1919. aastal

loodi kaitseväe

logistikakesku-

se logistikapa-

taljon;

1919. aastal

formeeriti

soomusautode

kolonn

10

11 12 1917. aastal

formeeriti

Tallinnas 1.

Eesti polk;

1990. aastal

asutati Kait-

seliidu Rapla

malev

13 1994. aastal

taasloodi

õhuväe

staap;

1994. aastal

taasloodi

maaväe

staap

14 15 16 17 1875. aastal

sündis kind-

ral Aleksan-

der Tõnisson;

1944. aastal

toimus Kriva-

soo lahing;

18 19 2004. aastal

jõudsid Soo-

mest Eestisse

esimesed

soomukid

Sisu XA-180

20 1990. aastal

taasloodi

Kaitseliidu

Saaremaa

malev

21 1909. aastal

asutati Va-

badussõjas

osalenud ÜS

Liivika

22 1997. aastal

nimetati

riiklik lennu-

salk ümber

piirivalve

lennusalgaks

23 24

25 1. jalaväe-

brigaadi

98. aastapäev

26 Kaitseliidu

küberkaitse-

päev;

1919. aastal

peatati

lõplikult

Punaarmee

pealetung

Võrule

27 28 29 1997. aastal

formeeriti ra-

huvalve ük-

sik-kompanii

rahuope-

ratsioonide

keskuseks;

1997. aastal

taasloodi

mereväebaas

30

1 2004. aastal

liitus Eesti Eu-

roopa Liiduga

2 3 4 1993. aastal

kinnitas Riigi-

kogu kaitseväe

juhatajaks

Aleksander

Einselni;

5 6 7 8 1945. aastal

kapituleerus

Saksamaa, Eu-

roopas lõppes

II maailma-

sõda

9 1907. aastal

asutati Va-

badussõjas

osalenud korp!

Fraternitas

Estica

10 11 12 1919. aastal

algas eestlas-

te maipeale-

tung;

1995. aastal

toimus es-

malend õhu-

väe esimese

kopteriga

Mi-2

13 2003. aastal

algas esi-

mene õppus

„Kevadtorm“

14 2008. aastal

Brüsselis

kirjutati

alla NATO

kooperatiivse

küberkait-

sekeskuse

loomisele

15 1997. aastal

taasloodi

lennubaas

16 17 18 19 20 1920. aastal

loodi Kait-

seväe Võru

Lahingukool

21 2006. aastal

suundus

esimene

jalaväeüksus

ESTCOY-2

operatsiooni-

le Afganis-

tanis

22 1992. aastal

taasloodi

Viru pataljon

ja õhutõrje-

pataljon;

2004. aastal

taasloodi

kaitseväe lo-

gistikakeskus

23 1917. aastal

loodi Soomes

Lappeen-

rantas Eesti

Sõjaväelaste

Liit

24 1919. aastal

algas Eesti

vägede

pealetung

Põhja-Läti va-

bastamiseks

25 1919. aastal

vallutasid

Eesti väed

Pihkva

26 27 Noorte

Kotkaste

aastapäev

(organisat-

sioon loodi

1930. aastal)

28 29

30 31

Ap

rill

Mai

Kalender

6

27

2005. aastal asus „Admiral Pitka“ tee-

nistusse NATO reageerimisjõudude

koosseisus

93 | 2016

Liiguta ennast natuke. Ja oma lapsi

kaitsekodu

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu!Asutatud 11. septembril 1925

Väljaandja KaitseliitIlmub kaheksa korda aastas

Peatoimetaja: Liivi Reinhold

Tegevtoimetaja: Karri Kaas

Foto- ja videotoimetaja: Kristjan Prii

Keeletoimetaja: Anu Jõesaar

Makett: Allan Kukk/Directormeedia

Küljendus: Matis Karu

Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 PärnuTelefon 717 9106

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Kaitse Kodu! internetishttp://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekoduwww.facebook.com/kaitsekodu

Kaitse Kodu! postkastisTellimuse saab vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.omniva.ee)Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 eurot; tellimisindeks 78226

Trükitud ASi Printall trükikojas

Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühendada. Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta.

Kaastööde saatmise tähtajad: 11. aprill

KaitseliitKaitseliit on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vaba-tahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste har-jutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid.Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril riigikaitseorganisatsioo-nina loodud Kaitseliidu õigusjärglane. Kaitseliidu ülesanne on, toetudes vabale tahtele ja omaalgatu-sele, suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.Kaitseliitu kuulub üle 15 000 liikme. Koos Kaitseliidu struktuu-riüksuste Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev üle 25 000 vabatahtliku.

Kaitse Kodu!Kaitseliidu ajakirja esimene number ilmus 1925. aasta 14. ok-toobril 40-leheküljelisena trükiarvuga 18 000 eksemplari. Seega kuulub Kaitse Kodu! vanimate seni ilmuvate Eesti ajakirjade hulka.Osava reklaami ning väljaande sisu väärtuslikumaks ja välimuse kaunimaks muutmisega kasvas Kaitse Kodu! menu lugejaskon-nas ning 1928. aasta lõpus oli see juba Eesti üheks loetavaimaks ajakirjaks. Aastatel 1929–1932 ilmus Kaitse Kodu! senise kahe korra asemel kuus igal nädalal. Ajakirja viimane sõjaeelne num-ber ilmus 20. juunil 1940.Kaitse Kodu! uus algus oli 1993. aastal, mil ajakiri hakkas taas Kaitseliidu hõlma all ilmuma. Ajakirja anti välja neli numbrit, kuni see 1995. aastal peatoimetajana tööle asunud Ivar Jõesaa-re juhtimisel taas perioodiliselt ilmuma hakkas. Praegu ilmub Kaitse Kodu! kaheksa korda aastas tiraažiga 7000 eksemplari.

Rahvusvaheliste soovituste järgi peaks laps liikuma päevas vähemalt tund aega, lihtsalt selleks, et ta oleks terve. 60 minutit „mõõdukat kuni tugevat aktiivsust“ ei tundu ju võimatu? Aga kujuta ette, et kolmest eesti lapsest kaks nii palju ei liigu, ja ma ümardasin praegu numb-reid suuremeelselt ilusamaks.

Seaduse järgi on Kaitseliidu eesmärk suu-rendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti põhi-seaduslikku korda. Selle eesmärgi täitmiseks loetleb seadus seitse ülesannet ja number kuus on: Kaitseliit arendab ja väärtustab kehakul-tuuri ja sporti elanikkonna hulgas.

Küüniliselt lähenedes on ju asi lihtne – vede-la sõduri peale ei saa kindel olla. Põhimõtteli-selt on see juba täitsa okei põhjendus. Aga võib ka natuke sügavamale minna. Terve inimene säästab haigla aega, mida vajatakse keskendu-maks neile, kellel on vähem vedanud. Nõrge-mate eest hoolitsemine on aga üks oluline ühis-konna sidususe mõõdik. Ja nõnda edasi, lase mõttel lipata, siit saab veel edasi minna küll.

Inspiratsiooniks pakume selles ajakirja-numbris vaadet kahe noore sportliku inimese ellu. Samuti nimekirja Kaitseliidu sõjalis-sportlikest võistlustest, millest suur jagu ongi tegelikult sobilikud terve perega ettevõtmiseks. Ja tasakaaluks – sest me kõik ei taha ega saagi olla sportlased – väike mõtisklus Pitka matkalt. No ei pea võitma, ei pea elama spordi nimel. Aga kõndimine toob rõõmu ja kui enam ei jaksa, siis tuleb Naiskodukaitse buss!

peatoimetaja

KAITSELIIDU AJAKIRI 3 | 2016

Kaitseliit

Naiskodukaitse

Noored Kotkad

Kodutütred

3 | 201610

PE

RS

OO

N

Parim ka väljaspool sportiNoorte Kotkaste aasta sport-

lase tiitliga pärjatud Raul

Kübard ei ole pelgalt spor-

dipoiss, vaid väga tubli noor,

kes leiab aega nii treenimi-

seks kui sõpradega veetmi-

seks.

Tekst: AARE LEPASTE,

INDREK SARAPUU

Raulist rääkides on märksõnadeks tagasihoidlikkus ja sportlik jonn. Kui Põlva maleva noorteinstruktor Maive Tõemäe tõdes, et Raul pole pelgalt spordipoiss, vaid lihtsalt väga tubli noor, siis sellega nõustus Raul kõhklemata.

„Ma tegelen tõepoolest paljude erinevate asjadega, aga sport on siis-ki üks lemmikuid. Arvutis veedan suhteliselt vähe aega, enamasti on aeg sisustatud treeningutega. Prae-gugi (jutuajamine Rauliga leidis aset 3. märtsi pärastlõunal – A. L.) tulin maakondlikelt korvpallivõistlustelt,“ rääkis Raul, kelle lemmikalad on sprint, kaugushüpe ja jalgpall.

Senistest saavutustest hindab Raul olulisimaks hiljuti pälvitud Noorte Kotkaste aasta sportlase tiitlit. „Lätis militaarse takistusraja võistlustel kahel viimasel aastal saavutatud võistkondlik esimene ja teine koht on samuti märgilise tähtsusega. Lisaks on ette näidata terve rida maakondlikel võistlustel saavutatud poodiumikohti,“ jääb Raul saavutustest kõneldes pigem tagasihoidlikuks. Tulevikuplaanid on tal aga üsna ambitsioonikad – ta soovib pärast põhikooli lõppu jät-kata õpinguid Tallinnas Audentese Spordigümnaasiumis.

Peab jääma iseendaksUsutavasti oleks Rauli saavutuste-pagas veelgi suurem, kui noormees saaks treenida paremates tingi-

mustes. „Väga head tingimused on Tilsi staadionil, aga külmemal ajal tuleb treenida kooli spordisaalis. Saab hakkama, aga teatud mõttes hakkavad need võimalused piirama. Seda kompenseerib siiski väga hea treener ja kehalise kasvatuse õpe-taja Davis Kostõgov, kes leiab alati võimalusi, kuidas olemasolevates tingimustes maksimum saavutada,“ tunnistas Raul.

Noorkotkaste tegemised Rauli sõnul sportimist ei sega, pigem toe-tavad. „Erinevad laagrid, palju spor-divõistlusi – see kõik on vesi minu veskile,“ kinnitas noormees, kes on noorkotkas 2012. aasta algusest.

Raulile on omistatud laskuri, sportlase ja ujuja erikatsete märgid, ta on tubli kergejõustiklane ning

113 | 2016

PE

RS

OO

N

käib veel jalgpalli- ja korvpallitren-nis. Samuti osaleb ta aktiivselt noor-kotkaste rühma ja maleva tegevuses, võib lugeda tutvustusest, mille Põlva kaitseliitlased on noormehe kohta kirjutanud.

Spordis heade tulemusteni jõud-miseks soovitab Raul eakaaslastel veeta vähem aega arvutis ja rohkem liikuda. „Need ongi põhitingimu-sed, mis loovad eelduse sportima hakkamiseks. Vältima peaks sõpru, kelle meelistegevus on peopanek, mille juurde kuuluvad meelemürgid. Peab jääma iseendaks, pühenduma sellele, millega tegeled. Siis on ka saavutusi oodata. Ning mõistagi ei tohi alla anda. Kui näiteks kaugus-hüppes oli mul aasta tagasi tulemus veel viie meetri kanti, siis viimati

hüppasin 5.59. Kindel on see, et kui midagi välja ei tule või saavutused ennast oodata lasevad, ei tohi käega lüüa,“ andis Raul eakaaslastele edu-kuse retsepti.

Hea tugitiimRauli enese edu retseptis on kolm tähtsat koostisosa: Tilsi uus, maail-matasemel kergejõustiku- ja jalg-pallistaadion, pühendunud kehalise

kasvatuse õpetaja ja treener Davis Kostõgov ning Laheda valla entu-siastlik noortejuht Ainika Mägi. Kahte viimatimainitut võib auga nimetada tugitiimiks. Nad aitavad häid tulemusi ette valmistada ning hiljem ka vormistada. Seni pole noormees otsustanud ühegi ala kasuks, ta treenib kõike võrdselt. Kõige paremini õnnestuvad tal lü-himaajooksud. Hüppealad pole häid

Lisaks Põlvamaa esinda-

misele Eesti võistlustel on

Raul (vasakult esimene)

saanud juba kogemusi ja

häid kohti ka Eestit esin-

dades

2 X

MA

IVE

TÕ

EM

ÄE

Kõige paremini õnnestuvad Raulil lühimaajooksud

Senistest saavutustest hindab Raul olulisimaks hiljuti pälvitud Noorte Kotkaste aasta sportlase tiitlit.

3 | 201612

PE

RS

OO

N

Noorkotkaks olek

Rauli (vasakult teine)

sõnul sportimist ei

sega, pigem toetab

2 X

MA

IVE

TÕ

EM

ÄE

tulemusi toonud, sest tehnika pole-vat veel piisavalt hea, kuigi areng on olnud silmaga märgatav.

Ka pallimängud kütkestavad teda, sest juhendaja Davis Kostõgov on ise tubli korvpallimängija ning annab häid nippe ka jalgpalliks. Jaanuari keskel olid Võrus Põlvamaa siseker-gejõustikuvõistlused, kus Raul võitis kolm medalit ning kooliõed ja -ven-

Rauli ja veel paljude noortega on alati

kindel tunne minna ükskõik millisele võistlusele, sest

hea esinemine on garanteeritud.

nad Tilsi põhikoolist tõid koju kokku 12 medalit.

Davis Kostõgov on Laheda valla infolehes märkinud, et Raul on tema õpetajakarjääri jooksul üks talendi-kamaid poisse, heade tulemustega nii maakonna kui ka riigi tasandil.

„Individuaalselt me Eestis väga palju võistlemas käinud ei ole, kuid oma tulemustega oleks Raul kindlasti konkurentsis. Maakonnas on ta üle-kaalukalt esimene,” rääkis õpetaja ning tõdes samas, et noormehele oleks vaja juba spetsiifi list treenin-gut ja treenereid, kes oleksid oma ala asjatundjad.

Mitmekülgne ja andekasKaitseliidu noorteinstruktor Maive Tõemäe ütles, et Rauli ja veel paljude noortega on alati kindel tunne min-na ükskõik millisele võistlusele, sest hea esinemine on garanteeritud. Ka Otepääl Tehvandil peetud Kaitse-liidu suusavõistlustel esineti hästi. Tõemäe rääkis veel, et möödunud aastal võidetud esikoht Lätis tekitas korraldajates tahtmise otsida eest-lastele tugevamaid vastased ning seetõttu tuli seekord teine koht. Nii et kogemusi ja häid kohti on toodud juba ka Eestit piiri taga esindades.

Ometi jagub noormehel mahti ka sõpradega vaba aega veeta. „Igav ei tohi olla, siis sünnivadki lollid mõt-ted. Sestap käime sõpradega vas-tastikku üksteisel külas ja lobiseme vahel ka lihtsalt niisama. Võtame ette ka kinoskäike. Kuid üks on kin-del, sõpradega veedetud aja juurde ei kuulu ükski meelemürk, see on minu puhul absoluutselt välistatud. Samas oskan lugu pidada heast söögist ja ka ise köögis tegutsemine pole mulle tundmatu.“

Küsimusele, kuidas tüdrukutega lood on, vastas Raul muheldes: „Tä-nan küsimast, hästi!“

Lugu on osaliselt ilmunud ajalehes Põlva Koit.

133 | 2016

SP

OR

T

Sõjalis-sportlikud võistlused 2016

PATRULLVÕISTLUS „VALGE LAEV 2016“ 2. aprill, Läänemaa

SCOUTSRÄNNAK 7. aprill, Paldiski, Pakri poolsaar

LAIDONERI RADA15.–17. aprillini, Viljandimaa

JÄRVA MALEVA LUUREVÕISTLUS

„JÜRIÖÖ“22.–24. aprillini, Türi vald

NAISKODUKAITSE KOORMUSMATK29. aprillist 4. maini, Ida-Virumaa

SÕJALIS-SPORTLIK VÕISTLUS „MAITÄHT“ 8. mai, Harjumaa

AVINURME JAOSKONNA RETK 14. mai, Kurtna

AVINURME LAHINGU MÄLESTUSRETK 27.–29. maini, Avinurme

RÄNNAKMATK „TIHU KEVAD 2016“ 28.–29. maini, Hellamaa, Hiiumaa

SÕRVE RETK3.–5. juunini, Sõrve

PÕRGUPÕHJA RETK 7.–10. juulini, Raplamaa

PÕLTSAMAA JÕEMARATON12. juuli, Jõgevamaa

KÜBASSAARE RETK 2016 16.–17. juulini, Kübassaare, Saaremaa

ADMIRAL PITKA LUUREVÕISTLUS 2016 1.–6. augustini, Raplamaa

SINIMÄE RETK 201512.–14. augustini, Narva-Jõesuu

JÕGEVA MALEVA SÕJALIS-SPORTLIK RETK23.–24. augustini, Jõgevamaa

„MUST KOTKAS 2016“26.–27. augustini, Põlvamaa

LASKEVÕISTLUS „KOLONELI LASKMINE“27. august, Metsniku

ALFRED KÄÄRMANNI NIMELINE SÕJALIS-SPORTLIK VÕISTLUS 14. september, Nursipalu

NÕMME „VÄLK“17.–18. septembrini, Tallinn

MALEVA PATRULLVÕISTLUS

„KÄVE ÜLE KÜNGASTÕ“17.–18. septembrini, Võrumaa

„REBASERETK“28. september, Viljandimaa

JAO PATRULLVÕISTLUS

„SOOKOLL“ 30. septembrist 2. oktoobrini, Pärnu

GUSTAV LOKOTARI MÄLESTUSVÕISTLUS 300 M LASKMISES2. oktoober, Männiku lasketiir

3 | 201614

PE

RS

OO

N Lisaks sellele, et Anette on tulevane olümpialootus, kes veedab pea kõik õhtud trennis ja nädalavahetused võistlustel, leiab ta aega ka kodutü-tardele. Ta on eeskujuks igale kodu-tütrele ja noorsportlasele.

Küsisime Anette käest, mis teda inspireerib, milline on tema argi-päev ja mis on tema suuremad väl-jakutsed. Loomulikult ka seda, mida on talle andnud Kodutütarde hulka kuulumine.

INSPIRATSIOONIST

Kuidas sa spordist huvituma

hakkasid ja maadluse juurde

jõudsid?

Kui käisin veel Sillaotsa koolis, tuli kooli projekt, mis viis lapsi Tartu linna maadlustrennidesse. Alguses võtsid osa enamjaolt poisid, hiljem lisandus ka mõni tüdruk. Mina esi-algu osa ei võtnud. Trennis hakkas käima minu vend, kellele läksime ühel õhtul emaga koos trenni järele. Kohtasime juhuslikult maadlustree-ner Enn Tõnissoni, kes kutsus mind trenni, et äkki hakkab meeldima. Muidugi läksin, ma ei saanud ju vennast kehvem olla, ning sellest esimesest trennist alates olen alati kohal. Pärast projekti lõppemist ot-

Anette Traks – eeskuju nii kodutütrena kui ka sportlasena

Tänavu valiti Kodutütar-

de aasta sportlaseks Tartu

ringkonna kodutütar Anette

Traks, kelle harrastuseks on

Kreeka-Rooma maadlus.

Tekst: EVELIIS PADAR

sustasin treeningutega jätkata ning nüüdseks olen naistemaadlusega tegelenud umbes kaheksa aastat.

Millised saavutused on seni

olnud sulle kõige olulisemad ja

märgilisemad?

Kõige olulisemad saavutused Eestis on kindlasti võidud Eesti meistri-võistlustel. Väljaspool Eestit aga Põhjamaade meistrivõistlused. Väga emotsionaalne hetk oli eelmisel aastal, kui tulin esimest korda Eesti täiskasvanute meistriks. Võistle-sime Tartu Lõunakeskuses ning pealtvaatajaid oli väga palju, mis an-dis võistlusärevusele veelgi pinget juurde. Finaalis pidin vastu astuma vastasele, kellega varem võistlusma-til kokku puutunud ei olnud. Matš oli väga pingeline ning tasavägine, kuid õnneks lõppes kõik vägagi posi-tiivselt. Kahju oli vaid treenerist, kes oli võistluste tõttu veel mitu päeva hääletu.

Mida unistad saavutada ja mida

selleks tegema pead?

Järgmine suurem eesmärk on Põh-jamaade meistrivõistlused, mis sel aastal toimuvad Eestis. Annan seal endast parima ning loodan head tulemust. Selleks on vaja muidugi

153 | 2016

PE

RS

OO

N

Ka Anette

arvas

alguses, et

maadlus-

trenni ta

küll ei lähe,

aga proovis

siiski ja

hakkas

meeldima

MA

RIA

KIL

K

kõvasti treeningutel pingutada, teha kordades rohkem trenni ja võistelda.

Kuidas sa kirjeldaksid oma

spordiala kellelegi, kes on ehk

sellest huvitatud, aga ei ole päris

kindel, kas see on just tema

jaoks?

Kui ei proovi, siis ei saagi teada. Ka mina arvasin alguses, et sinna tren-ni ma küll ei lähe, aga proovisin ja hakkas meeldima. Nii võib minna ka teistega, kellel on tekkinud arvamus, et maadlemine ei ole nende jaoks. See spordiala arendab nii kiirust, jõudu kui ka vastupidavust. Alus-tajalt ei eelda maadlemine midagi, kõik vajalik tekib harjutades, sest harjutamine teeb ju meistriks.

Räägi oma treenerist – mis on

sinu hinnangul hea treeneri

tunnused?

Minul on oma treeneriga väga ve-danud. Ta teab, mis on minu nõrgad küljed ning kuidas neid arendada. Ta kuulab ja aitab alati, kui on mõni probleem või mure, ning tunneb oma treenitavate vastu huvi ka väljaspool sporti. Oma tiheda töögraafi ku juu-res leiab ta siiski aja, et sõita meiega näiteks nädalaks ajaks Norrasse võistlustele. Hea treener ei lase tren-nis puhata, vaid võtab sinust kõik.

Anette viimane suur hetk oli Tallinnas, kui öeldi, et ta on

Kodutütarde aasta sportlane. See tunne oli tema sõnul

väga, väga hea

3 | 201616

PE

RS

OO

N

Mis oleksid need paar asja, mis

on sinu puhul edu taganud?

Minu edu taga on järjepidev harjuta-mine. Kindlasti on abiks, kui samal ajal on hästi ka kõik muu, olgu siis kooliasjad või inimsuhted.

Kes on sinu suurimad

kaasaelajad?

Minu kõige suurem kaasaelaja on kindlasti treeningupartner Liis, kes on ühtlasi ka ainus inimene, kes suudab mu võistlusnärvi leevenda-da. Tihti käivad võistlustel ka sõbrad ja perekond, kes matil toimuvast suurt midagi aru ei saa, kuid on õnnelikud, kui võidan.

VÄLJAKUTSETEST

Sa elad ääretult tiheda

graafi kuga – kirjelda palun

oma ajaplaneerimise süsteemi?

Kuidas jagad aega oma pere,

spordi, hobide ja kooli vahel?

Kõigepealt tuleb endale selgeks teha, mis on elus oluline ning mis vä-hem oluline. Praegu on minu jaoks oluline lõpetada gümnaasium ning saada sisse valitud ülikooli. Samal ajal teen kõvasti trenni, et saaksin võistelda sügisel üliõpilaste MM-il. Pere jaoks leian aega nädalavahetus-tel, kui võistlusi ei ole, ning sõpra-dele samuti. Tihti lähen otse võist-lustelt mõnda metsalaagrisse või

L I S A T E A V E

Anette proteiinibatoonid:

200 g proteiinipulbrit60 g kookosjahu40 g täisterakaerahelbeid30 g pähklivõid20 g kookoshelbeid150 g kookospiimaumbes ⅓ klaasi vett vedeldamiseksPeale sulata 30 g tumedat šokolaadi ning maitse järgi pähkleid-seemneid.

Pane umbes 1 tunniks sügavkülma, seejärel lõika lahti ning hoia veel ööpäev külmkapis.

Kõige olulisemad saavutused Eestis on kindlasti võidud Eesti

meistrivõistlustel.

Treeningutega alustajalt ei eelda maadlemine midagi, kõik vajalik tekib

harjutades, sest harjutamine teeb ju meistriks

AN

ET

TE

TR

AK

S

MA

RIA

KIL

K

da mõni asi tegemata, kuid enamjaolt teen olulised kooliasjad ikkagi ära. Võistlustele ma üldjuhul minemata ei jäta. Kui samal ajal peaks olema mõni muu lahe üritus, kuhu minna tahaks, siis jääb lihtsalt minemata. Kui tege-mata asju kuhjub liiga palju, siis tuleb ühel hetkel võtta aeg maha ja kõik vajalik järele teha. Seejärel saab jälle uue tempoga edasi minna.

HARJUMUSED JA RUTIINID

Milline näeb välja sinu tavaline

päev?

Tavaline päev algab kooliga või kui esimene tund on vaba, siis jõusaali

kodutütarde üritusele, sest üritan jõuda võimalikult palju.

Kas mõni eluvaldkond kannatab

teiste arvelt? Oled sa millestki

oma tiheda graafi ku tõttu ilma

jäänud?

Kui on raske trenn, siis on keeruline pärast veel õppida ning vahel võib jää-

173 | 2016

PE

RS

OO

N

Minu kõige suurem kaasaelaja on kindlasti treeningupartner Liis, kes on ühtlasi ka ainus inimene, kes suudab mu võistlusnärvi leevendada.

Kodutütreks ole-

mine on Anettele

andnud tohutult

palju häid sõpru

ja tuttavaid, ilma

kelleta ei kujutaks

ta oma elu ettegi

külastusega. Seejärel on natuke aega, et kodus süüa ning lähengi trenni(matile), kus treenin umbes kaks tundi. Maadlustreeningud on eraldi majas, Tartu Ülikooli Aka-deemilises Spordiklubis käime vaid reedeti jõukorvpalli mängimas ning jõusaalis. Iseseisvalt käin näda-lavahetustel väljas jooksmas, kui võistlust ei ole.

Räägi palun oma menüüst –

mida ja kuidas sa sööd?

Kui kaalu ei pea jälgima, siis võin süüa enamjaolt kõike, mida soo-vin, kuid eelistan süüa tervislikult. Söön alati hommikusööki, mis tavaliselt ei ole väga tugev, sest hommikuti mul suurt isu kahjuks pole. Lõunat söön koolis, kus teen võimalikult erinevaid valikuid. Salativalik on meil koolis tavali-selt väga hea. (Anette õpib Tartus Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiu-mis – autori märkus.) Enne trenni palju süüa ei tohi, sest muidu on trennis halb. Oma kõige lemmi-kumaks vahepalaks olen valinud isetehtud proteiinibatoonid, mis on tervislikud ning ääretult maitsvad. Kui pean kaalu jälgima, siis tuleb süüa asju, mis kaaluvad vähe, aga on toitvad. Enamasti söön sellisel perioodil pähkleid-rosinaid ning šokolaadi.

Mis on olnud sinu tähtsaimad

õppetunnid seoses oma

vastupidavuse ja piiride

kompamisega?

Trennis saab katsetada uusi asju, kuid katsetamisega ei tasuks tege-leda võistlustel. Olen end mitmeid kordi üle hinnanud ning teinud võt-teid, mis ei ole midagi head toonud. Üleväsitamine on treeningutel hea, sest aitab edasi liikuda, kuid võist-lustel halb, sest siis ei jõua järgmise vastasega enam endast maksimumi anda.

KODUTÜTRED JA KAITSELIIT

Kuidas ja millal sündis otsus

liituda kodutütardega?

Asusin õppima Sillaotsa kooli teise klassi ning enamik minu klassiõde-sid olid juba kodutütred või lihtsalt käisid laagrites, salaja soovisin samuti olla kodutütar. Ühte Kõrve-küla laagrisse kutsus mindki õpetaja Annika, kes oli minu klassijuhataja ning tegeleb seal siiani kodutütar-

dega. Kõrveküla laagrist sai minu esimene laager ning peagi astusin kodutütreks, mis oli väga uhke tunne.

Milliseid hetki mäletad erilise

rõõmu ja uhkusega seoses

kodutütreks olemisega?

Viimane suur hetk oli Tallinnas, kui öeldi, et olen aasta sportlane. See tunne oli väga, väga hea. Alati tun-nen rõõmu, kui näen laagrites väik-seid kodutütreid, kes on rõõmsad ja naeravad, see tuletab meelde hetki, kui ma olin ise veel väike kodutütar. Või kui aitan korraldada laagrit, mil-le kohta ütleb pärast mõni laagriline,

et ta ei ole varem nii lahedas laagris käinud. Need on väärt hetked.

Mida on kodutütreks olemine

sulle juurde andnud?

Kodutütreks olemine on mulle and-nud tohutult palju häid sõpru ja tut-tavaid, ilma nende inimesteta ma ei kujutaks oma elu ettegi. Olen saanud juurde palju julgust ja enesekindlust, sest öösiti metsas matkamine, kui tead, et igal pool võib olla vastutege-vus, ei ole eriti lihtne. Ma olen saanud väga palju uusi positiivseid kogemusi. Hakkasin ka ise rühmajuhiks, sest soovin, et teised kogeksid samasugu-seid häid asju nagu mina.

3 | 201618

Nüüdsel ajal on raske leida fi rma-juhti, poliitikut või väepealikku, kes oma avalikes esinemistes jätaks kasutamata võimaluse välja öelda, kui vajalikud on tema organisatsioo-nile seal tegutsevad inimesed. Kui tähtis on nende tahe ja motivatsioon, milline ülisuur kaal on inimeste suurepärastel teadmistel, oskustel ja hoiakutel organisatsiooni eduloos. Räägitakse väärtustest, inimese-kesksest juhtimisest, töötajate ra-hulolust ja teotahtest, nende loovuse sütitamisest, energia rakendamisest ja lakkamatust arengust.

Need ongi sõnad, kuid millised saavad olla juhtide teod nende kaht-lemata ilusate ja õigete sõnade ellu-viimiseks? Kuidas saab juht teada, kas tema juhtimistegudel on mõju ja milline see on? Kuidas alluvad teh-tud otsuse vastu võtsid ja kuidas end sealjuures tundsid? Kas tiivustatuna või solvatuna? Aga kuidas mõjutas see nende edasist käitumist? Kuidas juhtida inimesekeskselt, väärtuspõ-hiselt ja tulemuslikult?

Kolm tüüpilist vigaKaitseliidu kooli juhtimiskursustel küsime harjutuste käigus kaitse-liitlastelt alati, milliseid juhtimis-

Hea sõna on tegu„Rääkimine hõbe, vaikimine

kuld.“ „Suuga teeb suure

linna, käega ei kärbsepesagi.“

„Meil lobisemise eest palka

ei maksta!“ „Olen tegudeini-

mene, mitte targutaja!“ Juh-

tidelt oodatakse teovõimet

ja ka juhid ise armastavad

endid esitleda kui pigem sõ-

naahtraid, kuid samas ülite-

gusaid isiksusi. Aga mis see

juhtimistegu siis on?

Tekst: ERIK REINHOLD

probleeme on nad oma elus kogenud. Vastustes annavad tooni kolme liiki probleemid. Esiteks mured, mis on seotud juhi otsustusvõime ja vastutuse võtmise või mitte-võtmisega, teiseks olukorrad, kus tajutakse, nagu ei pakuks vahetu juht alluvatele piisavalt kaitset kõrgemate juhtide liigoptimistlike või täitjatasandini läbi mõtlemata otsuste tagajärgede eest. Kolmanda probleemiliigi moodustavad juhi

„juhtimatuse“ kirjeldused. Inimesed ootavad juhilt vahetut suhtlust ja tagasisidet ning soovivad seda ka ise juhile anda, kuid millegipärast see ei õnnestu.

Toon näiteks ühe juhtumi kir-jelduse: „Minu läbisaamine oma juhiga on väga hea, võiks öelda isegi sõbralik. Murelikuks teeb see, et ta ei anna mu tegevusele kunagi hin-nangut. Ei siis, kui olen enda arvates teinud suurepärase soorituse, ega ka siis, kui olen tegelikult korralikult ämbrisse astunud. Alguses tundus see isegi meeldiv, tajusin seda kui usaldust. Kuid aegamööda tunnen, et juht on minu töö suhtes ükskõik-ne, ta ei hooli sellest, mida ma teen, ja tasapisi poeb hinge kahtlus, et juhi sõbralik olek, mida ma meie

HA

RIT

UD

SÕ

DU

R

LIINA LAURIKAINEN

193 | 2016

harvadel kohtumistel kogen, on liht-salt teeseldud. Mul on põhjust arvata, et ta tegelikult ei tea, milles mu töö seisneb ja milleks ma võimeline olen. See on väga masendav tõdemus, mis on hakanud segama minu kesken-dumist tööle ja tulemusele.“

Sarnaste juhtumite juurde käib tihti ka teine inimesi häiriv nähtus

– „põrketagasiside“ ehk rääkimine mitte inimesega, vaid inimestest. See on olukord, kus alluv pole saanud oma vahetult juhilt pik-ka aega ühtegi otsest tagasisidet ega hinnangut, küll aga kostavad mitmesugustest mitteformaalsetest allikatest tema kõrvu arvamused, mida juht on kolmandatele isikutele avaldanud tema tegevuse, soorituste või isikuomaduste kohta.

„Kolm nädalat pärast õppust mai-nis üks instruktor, et mingil õppuse kokkuvõttekoosolekul oli räägitud, et minu rühm oli viimase rünnaku õige aja maha maganud ja et mina rühmaülemana olevatki liiga vähe-agressiivne tüüp, kelle asemele oleks vaja uus mees leida. No mina ei tea, mis asja ma maha magasin, me hakkasime just lähtealalt liikuma, kui vahekohtunik ütles, et ENDEX ja hakkame kola kokku panema. Mis

pagana agressiivsust te must tahate, tehke kõigepealt oma õppuse ajaka-va korda, nii et te ise ka aru saate, mis millal toimub!“

Selline väärtagasiside võib mõju-da hävitavalt inimese rahulolule ja motivatsioonile. Esiteks surutakse inimene sellega absurdsesse olukor-da, kus temalt oodatakse teatud käi-tumist või käitumise muutust, ilma et ta oleks sellest teadlik. Teiseks on sildistav tagarääkimine alati solvav ja solvunud inimene ei ole motivee-ritud solvaja ideid või korraldusi ellu viima. Kolmandaks ei anna „põr-ketagasiside“ selle objektile mingit võimalust oma käitumist põhjenda-da ega olukorda parandada, niisiis on see ka juhtimismeetmena täiesti kasutu.

Teadlik tagasisideNeed on vaid üksikud näited, kuid aastatepikkuse kogemuse pinnalt Kaitseliidu juhtidega töötades julgen väita, et puuduvat või ebatõ-husalt antud tagasisidet tajutakse meil üsna tõsise juhtimisprobleemi-na. See takistab inimestel arendada oma tugevusi ja parandada nõrkusi, sest kujundamata jääb nii juhtidele kui juhitavatele ühtviisi mõistetav olukorrateadlikkus. Pikemat aega kestev tagasiside puudumine toob kaasa juhtide-juhitavate vahelise usalduse purunemise ja allüksuste juhitavuse ja sooritusvõime kaha-nemise.

Tõhus ja arendav tagasiside on üks juhi peamistest tööriistadest, mis võimaldab tal tajuda iseenda juhtimistoimingute mõju ja edasta-da juhitavatele soorituse paranda-miseks olulist teavet.

Seega peab iga juht oma rollitead-likkuse ühe osana endale pidevalt teadvustama, et tagasiside andmine ja saamine on tema tegevuse selg- H

AR

ITU

D S

ÕD

UR

Solvunud ini-mene ei ole motiveeritud solvaja ideid või korraldusi ellu viima.

L I S A T E A V E

Tõhusa tagasiside andmiseks:1. Hoolitse selle eest, et tagasiside oleks saaja-

le positiivne kogemus, küsi tagasiside saajalt nõusolekut

2. Anna tagasisidet õigeaegselt – kui võimalik, siis vahetult pärast sooritust

3. Anna tagasisidet regulaarselt, ära tee sellest erandlikku sündmust

4. Vaatle sooritust, tee märkmeid, valmista end tagasisideks ette

5. Ole konkreetne, kirjelda seda, mida ise nägid ja kogesid

6. Tunnusta avalikult, kritiseeri personaalselt7. Kasuta mina-sõnumi vormi ja loo silmside taga-

siside vastuvõtjaga8. Kitsenda fookust, anna tagasisidet korraga 2–3

küsimuses9. Tasakaalusta kiitus ja kriitika10. Tee praktilisi konkreetseid ettepanekuid, mis

aitavad kaasa tagasiside saaja arengule

3 | 201620

HA

RIT

UD

SÕ

DU

R

roog. Need on juhi töökindlad andu-rid usaldusväärse teabe saamiseks ümbritseva keskkonna ja iseenda kohta.

Millised võivad olla tagasiside andmise ja saamise takistused? Alustagem hoiakutest. Kaasaegne sõjaväeline juht peab olema valmis andma oma alluvatele vahetut, silmast silma tagasisidet. Samuti peab ta olema valmis vastu võtma tagasisidet oma alluvatelt ka siis, kui see on eeldatavasti kriitiline. Olen kuulnud üht ohvitseri kommen-teerimas tema maleva suhtes üsna negatiivseks kujunenud vabataht-like rahulolu-uuringu tulemusi sõ-nadega: „Mis õigusega nemad meile hinnanguid annavad?“ Selline hoiak kuulub sajanditagusesse sõjaväelise juhtimise kultuuri, kuid kahjuks näitab elujõudu veel tänapäevalgi. Õppimisele ja arengule suunatud nüüdisaegne organisatsioon peab omaks võtma teistsuguse hoiaku tehtud vigade ja kriitika suhtes. Viga saab näha kui arenguvõimalust ja kriitikat kui tööriista selle arengu elluviimiseks. Organisatsioon, mille sisemine kultuur käsitleb tuvasta-tud viga kui personaalse häbista-mise instrumenti, kaotab õpivõime, sest vigadest õppimise asemel kaldutakse seal oma vigu peitma. Seal ei kritiseerita, vaid süüdista-takse ja vea parandamise võimalus-te analüüsimise asemel kaldutakse eneseõigustamisse.

Peame juhtidena mõistma seda, et ka andmata jäänud tagasiside mõ-jutab alluvaid ja see mõju on tavali-selt negatiivne, usaldust lammutav ja motivatsiooni kahandav.

L I S A T E A V E

Tõhusa tagasiside saamiseks:1. Küsi tagasisidet oma juhilt, alluvalt või kaaslaselt,

kui tunned, et vajad seda2. Mõtle pärast sooritust ise läbi oma õnnestumised

ja ebaõnnestumised – mida teeksid teine kordki samamoodi, mida sooviksid oma käitumises muu-ta?

3. Isegi ebaõiglasena näiva kriitika puhul ära õigusta ennast, vaid püüa leida kriitilise hinnangu põhjusi iseenda tegevuses

4. Tagasiside kokkuvõtteks püüa koos tagasiside and-jaga jõuda konkreetsete otsusteni – millist teguvii-si säilitada või tugevdada, millisest loobuda, mida muuta

Juhtimiskursustel küsime harjutuste käigus kaitseliitlastelt alati, milliseid juhtimisprobleeme on nad oma elus kogenud. Vastustes annavad tooni kolme liiki probleemid.

Selleks on oma tehnikaTunnistagem, et tagasiside andmine nõuab juhilt teatud julgust, suhtlus-barjääride ületamist ja intensiivset mõttetööd.

Niisiis – püüdkem arendada en-das positiivset ja edasiviivat hoiakut tagasiside suhtes: jah, me peame tagasisidet andma ja saama, sest see avab meie silmi meie enda tegevuse mõjule, võimaldab parandada meie inimeste ja üksuse suutlikkust ning kokkuvõttes on sellest meile kõigile kasu!

Lisaks õigetele hoiakutele on vaja vallata tõhusa tagasiside andmise tehnikaid. Alustagem siin sellest, et plaanime iga õppesoorituse või muu tegevuse ajakavasse tagasiside and-misele mõeldud aja. Tagasiside, olgu juhtimise või õpetamise kontekstis, peaks olema protsessi loomulik osa, mille ettevalmistamine ja läbiviimi-ne tuleb iga ettevõtmise plaanis sel-gelt kirjeldada ning selleks ressursid ette näha.

Peame oskama tagasisidet anda õigel ajal, õiges kohas ja piisaval määral. Hea juht annab oma allu-vatele tagasisidet pärast iga olulist sooritust, keskendudes sealjuures maksimaalselt 2–3 edufaktorile ja 1–2 arendamist vajavale asjaolule. Lugedes alluvatele õhtul ette kõik 23 viga, mida me nende tegevuses päeva jooksul märkasime, tekitame neis pigem abitustunde kui tahtmi-se järgmine kord midagi teisiti teha.

Tagasiside peab rajanema konk-reetse sündmuse või soorituse kir-jeldamisel. Tagasisidet ei saa anda inimese vaid tema tegevuse kohta.

LII

VI

RE

INH

OL

D

213 | 2016

HA

RIT

UD

SÕ

DU

R

L I S A T E A V E

Mida tagasiside andmisel vältida1. Ära räägi teiste nimel ega edasta teiste

arvamusi2. Ära solva ega sildista3. Ära räägi liiga paljudest asjadest korraga4. Ära keskendu ainult kriitikale5. Ära muuda oma tavapärast hääletooni ega

kõneviisi

„Sa oled päris tubli rühmaülem!“ ei ole mingi tagasiside, vaid positiivse tühijutu ajamine. „Ma panin tähele, et sa nõudsid jaoülematelt korrekt-set moonakulu ettekannet ja nad said sellega lõpuks õigeaegselt ja täpselt hakkama“ kõlab juba rohkem tagasiside moodi.

Tõhusa tagasiside andmiseks on otstarbekas anda juhitavale väike ettevalmistusaeg ja paluda tal endal hinnata, mis oli tema soorituses head ja kordamisväärset, mis vajaks aga muutmist või arendamist. Mak-sab tähele panna, millised enese-analüüsi punktid langevad kokku tagasiside andja mõtetega – just seal, kus mõlemad pooled tajuvad probleemi, peitub kõige tõenäolisem arengupotentsiaal.

On hea, kui tagasiside kujuneb dialoogiks, mitte ei jää juhi ühepool-seks seisukohavõtuks. Siin on oluli-ne vältida süüdistamise-õigustami-se tsüklisse langemist ja selle eest peavad hoolt kandma nii tagasiside andja kui saaja. Tähtsaks eelduseks on siiski, et konkreetses allüksuses oleks juhi poolt välja kujundatud õppimisele orienteeritud juhtimis-kultuur, mis rajaneb usaldusel ja vastastikusel lugupidamisel. Sel-listes tingimustes on tõenäoline, et juhi ja alluva koostöös leitakse üles tugevused, mida arendada, ja lahen-dused vigade vältimiseks tulevikus.

LII

VI

RE

INH

OL

D

Kõige tähtsam on usaldusProfessor ja brigaadikindral Rudolf Steiger, raamatu „Inimesekeskne juhtimine“ autor, vastas küsimusele, milline on inimesekeskse juhtimise peamine eeldus, et selleks on kahtle-mata usaldus. Usaldus iseenda, oma kamraadide ja juhtide vastu. Kuidas saab usaldus tekkida organisatsioo-nis, kus inimesed omavahel ei räägi? Millele saab see usaldus tugineda, kui ei toimu pidevat konstruktiivset ja tõhusat otsest ja ausat tagasisidet ülalt alla, alt üles ja vasakult pare-male?

Nii võime kokkuvõtteks jõuda tõdemuseni, et juhi sõna ongi tema peamine tegu. Ütlemata sõnad, kirjeldamata eesmärgid ja andmata tagasiside tähendavad oma juhti-misteo tegemata jätmist. Muidugi

pole juhtimistegu iga sõna, mis juhi suust pudeneb. Juhtimistegu on õigel ajal ja õiges kohas, inimesele silma vaadates öeldud läbimõeldud, isiklik, aus ja asjalik sõna – sealhul-gas tõhus tagasiside.

Kutsun üles kõiki Kaitseliidus tegutsevaid eri tasandite juhte mõt-lema korraks omaette mõnedele kü-simustele. Millal ma viimati andsin oma alluvatele tõhusat tagasisidet? Kas ma tean ja tunnen hea tagasi-side tehnikaid ja reegleid? Millal sain viimati tõhusat tagasisidet oma ülemalt või alluvatelt? Kuidas see mõjutas mu edasist käitumist?

Ja muidugi soovitan kõigile juhtidele arendada oma isiklikku juhtimismeisterlikkust. Harjutage tagasisidestamist, harjutage, harju-tage.

3 | 201622

HA

RIT

UD

SÕ

DU

R

Rannikupiirkond on väga oluli-ne, sest seal tegutseb suurem osa inimkonnast ja seal toimub põhiosa meie planeedi majandustegevusest. Rannikupiirkonnas on sõjatege-vus merel, maal ja õhus omavahel tihedalt läbi põimunud, ohud võivad olla väga eripalgelised ja ilmneda ootamatult. Sellises keskkonnas on eelistatud detsentraliseeritud ja väeliikide ülene juhtimine ning väiksemad, kiiremad ja odavamad platvormid. Edu on võimalik saa-vutada ainult kõigis keskkondades toimuvat mõistes ja väeliikide vahe-lises koostöös.

Läänemeri on pruunMaailmameri on katkematu veeko-gude süsteem, mis katab 71% Maa pinnast. Mandrid, saarestikud ja madalikud jagavad selle terviku meredeks ja ookeanideks. Geograafi -

Meresõja eripära rannikupiirkonnasEestis räägitakse üha enam

ranna- või rannikukaitsest.

Ka Kaitseliit on loomas oma

rannikukaitse doktriini. Sel-

legipoolest ei ole ühtset aru-

saamist, mida rannikukaitse

täpselt tähendab.

Tekst: TAAVI URB

liselt eristatakse avamerd või avaoo-keani ja kinniseid meresid. Täpse-malt võib mered liigitada mandriga piirnevateks ääremeredeks, saares-tikevahelisteks meredeks ja ainult ühe väina kaudu avaookeaniga ühendatud sisemeredeks. Viimaste hulka kuulub ka Läänemeri. Aja-looliselt on avaookeani nimetatud siniseks veeks (blue water), sisevee-teid ja rannikumerd pruuniks veeks (brown water) ning nendevahelist ala roheliseks veeks (green water). Vastavalt oma operatsioonipiirkon-nale ja võimetele jaotatakse ka me-reväed sinise, rohelise ja pruuni vee merevägedeks (blue, green, brown water navy). Rusikareegel on, et sinise vee merevägi suudab tegutse-da ka rohelises ja pruunis vees, aga mitte vastupidi.

Hoopis uuem ja sõjaliselt rele-vantsem on rannikupiirkonna (lit-

WIK

IPE

DIA

233 | 2016

HA

RIT

UD

SÕ

DU

R

toral) mõiste. Lihtsustatult hõlmab rannikupiirkond seda osa merest, millel toimuvat saab maalt otseselt mõjutada, maismaad, millel toimu-vat saab otseselt merelt mõjutada ja neid katvat õhuruumi. Kui arvesta-da, et Afganistani sõja ajal tulistati Afganistani tiibrakette ka India ookeanil asunud laevadelt ja hiljuti tulistas Vene Kaspia fl otill rakette Süüriasse, võib rannikuvöönd vähe-malt maa suunal olla üllatavalt suur. Isegi äärmustesse laskumata kuulub kogu Läänemere piirkond, Eesti sealhulgas, kindlalt rannikupiir-konda. Turvalist tagalaala ei ole siin olemas vähemalt seni, kuni puudub kaitse merelt ja õhust lähtuvate ohtude vastu. Rannikupiirkond on väga oluline. 80% maailma rahvasti-kust elab merest 200 miili (370 km) kaugusel või lähemal. Rannikupiir-konnas asub suurem osa maailma suurlinnu, seal toimub enamik merevedusid ja kaubandust.

Kolmemõõtmeline kihiline kaitseAvamere kõige tähtsamad omadused on kaugus ja ilm. Näiteks Brasiilia ja Hispaania vahele jääb 1770 miili (3278 km) ja laev peab suutma seda läbida ilma, et ta saaks vahepeal sa-damasse minna. Ookeanil võib tor-milainete kõrgus ulatuda 25 meetri-ni. Need omadused seavad avamerel tegutsevatele platvormidele* karmid nõuded. Esimeseks nõudeks on mobiilsus. Mobiilsus on võime läbida pikki vahemaid ning see koosneb kiirusest ja autonoomsusest. Auto-noomsus tähendab seda, et laeval peab olema piisavalt varusid (kütust,

määrdeaineid, vett, toitu jm), et pikka aega merel ja liikumas püsida. Teiseks nõudeks on merekindlus. Laev peab suutma avamere ilmale vastu seista nõnda, et nii süsteemid kui inimesed püsivad tegutsemis-võimelised. Järelikult peab avamerel tegutsev laev olema suur. Ainult suurele laevale mahub piisavalt

varusid ja see on ka merekindlam. Suurele platvormile mahub palju ja mitmekülgset relvastust, mis võib katta kõiki peamisi meresõja valdkondi (principal warfare areas). Avamerele sobivad platvormid on näiteks lennukikandjad, ristlejad ja tuumaallveelaevad.

Ühendusteed on avamerel „teed“ ainult tinglikult, sest füüsilised tõk-ked puuduvad ja vähemalt teoree-tiliselt on võimalik valida lõpmatu arvu marsruutide vahel. Praktiliselt on eelistatud muidugi kõige lühe-mad marsruudid, kuid ühendustee-de täielik läbilõikamine on avamerel ikkagi võimatu. Sõda avamerel soosib tsentraliseeritud juhtimist. Kuna võitlus toimub seal, kus on laevad, tuleb oma laevastik ühtse

* Kasutan teadlikult väljendit „platvorm“. Sõjalaev on süsteem, mis koosneb platvormile (kere, käiturid, pea- ja abimasinad) paigutatud sideseadmetest, anduritest, relvasüsteemidest ja neid käitavast meeskonnast. Mereala iseloom mõjutab eelkõige platvormi ja vähem laeva muid komponente.

Rannikupiirkonna sõjalaev klassist Independence: pikkus 127,4 m,

süvis 4,27 m, kiirus 44 sõlme. Relvasüsteeme saab paigaldada moodu-

litena. Standardrelvastusse kuuluvad 57 mm kahur, õhutõrjesüsteem

Sea RAM ja neli 12,7 mm kuulipildujat. Lisaks neile saab vastavalt

ülesandele paigutada laevale moodulitena kaks 30 mm kahurit, 24

raketti AGM-114L Hellfire ja muid relvasüsteeme. Laev võib kanda

helikopterit ja 1–2 relvastatud mehitamata õhusõidukit

Taani patrull-laev klassist Knud Rasmussen: pikkus 71,8 m, süvis 4,9 m, kiirus 17 sõlme.

Laeva andureid ja relvasüsteeme saab paigaldada moodulitena. Relvastusse võivad kuuluda

76 mm kahur, kaks 12,7 mm kuulipildujat, õhutõrjeraketid RIM-162 Evolved Sea Sparrow ja

allveelaeva-vastased torpeedod MU90 Impact

WIK

IPE

DIA

Lihtsustatult hõlmab rannikupiirkond osa merest, maismaad ja neid katvat õhuruumi.

3 | 201624

HA

RIT

UD

SÕ

DU

R

rusikana koos hoida. Kõigi laevade andurite ja relvade koostöös luuakse laevastiku ümber kolmemõõtmeli-ne kihiline kaitse ja ollakse valmis avastatud vastast ründama ühiselt kõigi vahenditega. Kui sõjategevus toimub keset merd, ei ole väeliikide vaheline koostöö kuigi oluline. Maa-väel puudub niikuinii igasugune roll ja lennuvägi, st lennukikandjal baseeruvad lennukid ja helikopterid, tegutsevad laevastiku huvides.

Meresõda rannikupiirkonnasRannikupiirkonnas on vahemaad palju väiksemad. Tallinna eraldab Stockholmist kõigest 220 miili (407 km) ja Helsingist veelgi vähem. Muuhulgas tähendab see seda, et sõbralik sadam pole kunagi väga kaugel. Rannikupiirkonna ilmastik ei ole nii karm kui avamerel. Ran-nikupiirkonna olulisimaks omadu-seks on hoopis liigendatus. Saared, poolsaared ja väinad jaotavad rannikupiirkonna mitmeks eraldi osaks, mille tingimused ja olukor-rad võivad üksteisest palju erineda ning mille vahel liikumine võib olla raskendatud. Laevateed kulgevad nende ümber. Seega on laevaliiklus kanaliseeritud. Kuigi enamikku punktidesse viib tavaliselt mitu laevateed, on neid võimalik reaal-selt läbi lõigata. Samuti võimaldab mereala liigendatus luua laevade, meremiinide, maalt lastavate laeva-vastaste rakettide ja merelennuväe koostöös terveid vastasele läbi- või ligipääsmatuid alasid. Rannikupiir-konnas ei ole meri omaette sõjatan-ner, vaid sõjatandri osa. Laevasti-

Ajalooliselt on avaookeani nimetatud siniseks veeks (blue water), siseveeteid ja rannikumerd pruuniks veeks (brown

water) ning nendevahelist ala roheliseks veeks (green water).

Rootsi raketikaater klassist Göteborg: pikkus 57 m, süvis 2 m, kiirus kuni 30 sõlme. Relvas-

tus: 57 mm kahur, 40 mm kahur, 8 laevavastast raketti RBS 15, 4 torpeedotoru, 4 allveelaeva-

vastaste granaatide heitjat, miinide ja süvaveepommide veeskamise võime

ja inimtegevusega tekitada tõsiseid probleeme laevade ja lennuvahendite anduritele. Vee kihistumine ja segu-nemine moonutab sonaripilti ning keskkonnamürad varjavad otsitava signatuuri. Muutlik ilm ja ranniku lähedus moonutavad radaripilti ning tekitavad valekajasid. Tsiviil-laevandus on rannikupiirkonnas märksa tihedam kui avamerel. See tähendab, et nii omad kui vaenlase laevad saavad peita ennast neutraal-sete laevade sekka ja sihtmärgi valik on raskendatud. Kokkuvõttes on olukord rannikupiirkonnas vähem ülevaatlik, ohud ilmuvad ootamatult ja eelhoiatusaeg on lühem.

Kuigi rannikupiirkonnas on laeva kiirus isegi tähtsam kui avamerel (võimaldab kiiresti ühest piirkonnast või baasist teise liikuda ja äkkrünnakuid korraldada), ei vaja laev nii suurt autonoomsust ega pea olema nii merekindel kui avamerel. Platvormi suurus ei ole

kuüksused peavad alati arvestama maalt lähtuvate ohtudega. Samas saab laevastik nii tule kui dessanti-dega otseselt mõjutada maal toimu-vat ja laevade õhutõrjevõimet saab kasutada maismaal asuvate üksuste kaitseks.

Piiratud merealal pole laevasti-kel ja suurtel sõjalaevadel võimalik märkamatuks jääda, aga väiksemad laevad saavad ennast lahtedesse ja saarte vahele ära peita ning äkkrün-nakuid korraldada. Kuigi ranniku-vööndi ilmastik on avamere omast leebem, võib see koostöös geograafi a

253 | 2016

HA

RIT

UD

SÕ

DU

R

Mereala Mereala

omadused

Nõuded

platvormile

Nõuded

juhtimisele

Avameri KaugusIlm

MobiilsusMerekindlus, st suuremad, mit-mekülgsemad ja kallimad platvor-mid

Tsentraliseeritud väeliigipõhine juhtimine

Rannikupiirkond Liigendatus Kiirus, st väike-sed, madala sü-visega ja odava-mad platvormid

Detsentraliseeri-tud, piirkonnapõ-hine ja väeliikide ülene juhtimine

80% maailma rahvastikust elab merest 200 miili (370 km) kaugusel või lähemal.

USA merevägi on küll juba aastaid

üritanud luua universaalset,

rannikupiirkonda sobivat sõjalaeva.

WIK

IPE

DIA

rannikupiirkonnas eeliseks, pigem vastupidi. Eriti oluline on väike süvis, sest suure süvisega laevad on madalikule sõitmise ohus, kuluta-vad rohkem kütust ja peavad oma kiirust piirama. Suurema kiiruse ja väiksema süvise tagavad näiteks pool- või täisplaneeriv kere, jetid ja veealused tiivad. Muidugi ei mahu väikesele platvormile lõpmatult relvi. Seepärast ei suuda väikesed sõjalaevad katta meresõja kõiki valdkondi, vaid peavad enamasti keskenduma ainult ühele neist, näiteks pealvee-, allveelaeva- või õhutõrjele. USA merevägi on küll juba aastaid üritanud luua univer-saalset, rannikupiirkonda sobivat sõjalaeva (littoral combat ship), kuid see projekt pole tellijate ootusi seni täielikult rahuldanud. Rannikupiir-konna platvormid on avamere oma-dest reeglina odavamad, sest neile esitatakse madalamaid nõudeid ja neid peab olema palju – ka kõige võimekam laev ei saa tegutseda ühe-aegselt mitmel üksteisest eraldatud merealal. Eelistatud võitlusvahen-

did rannikupiirkonnas on korvetid, raketikaatrid, väikesed allveelaevad, (maismaal baseeruv) merelennuvä-gi, mehitamata lennuvahendid, kal-dalt lastavad laevavastased raketid ja meremiinid.

Erinevalt avamerest pole ranni-kupiirkonnas võimalik vastast ühe hoobiga purustada. Pigem kujuneb konfl ikt üksikutest kokkupõrgetest koosnevaks kurnamissõjaks, mida peetakse erinevate väeliikide koos-töös ja kus ka nõrgemal poolel on ootamatute vastulöökide võimalus. Rannikupiirkond soosib detsentra-liseeritud ja ülesandekeskset juhti-mist. Kuna laevastikku pole võimalik koos hoida, vaid see peab tegutsema erinevate tingimustega merealadel olukorras, kus tuleb ootamatule ohule väga kiiresti reageerida, on tsentraliseeritud juhtimine liiga aeglane ja kohmakas. Et rannikupiir-konnas saavutatakse edu kõigi väelii-kide koostöös, peab juhtimine olema piirkonnapõhine ja väeliikide ülene ( joint). Kõige tähtsam on saavutada olukorrateadlikkus. Ainult ümber-ringi toimuvat mõistes on võimalik tabada õigeid sihtmärke ja ohtudele aegsasti reageerida. See eeldab häid ja töökindlaid andureid ning side- ja juhtimissüsteeme.

Kasutatud allikad:Lindberg, Michael, Todd, Daniel: Brown-, Green- and Blue-Water Fleets. The influ-ence of Geography on Naval Warfare, 1861 to the Present. Westpost, Praeger Publishers 2002

Vego, Milan: On Littoral Warfare – Naval War College Review, Spring 2015, Vol 68, No 2

3 | 201626

ME

DIT

SII

N

Kui Kaitseliidu sõdur läheb õppu-sele, peab ta enne üksusega lahin-guõppesse asumist andma mõned allkirjad, sealhulgas kinnituse, et kõige tähtsamat väljaõppevahendit ehk iseennast kohtleb ta õppusel säästvalt: tal tuleb allkirjastada ohu-tustehnika tundmise leht. Selgitan tihti ohutushoiu instrueerimisloen-gu alguses ja ka lõpus, et see ei ole ühepoolne enesekaitse, vaid tagab läbinule eelkõige kindluse – õnne-tusjuhtumi korral antakse talle igakülgset, nii meditsiinilist kui ka muud seadustega ettenähtud abi.

Pea – alustame ülevaltKiiver on õppusel väga tihti kohus-tuslik element, mille puudumist ei ole võimalik varjata ega välja vaban-dada. See kaitseb ülitähtsat organit, aju, ja selle kandmise harjutamine on oluline väljaõppe osa. Näitena võib tuua ameeriklaste lahinguvi-gastuste statistika Vietnami lahin-gutes: üksustes, kus ülemad tegid kiivri kandmise kohustuslikuks, vähenes rivist väljalangenute hulk mõningatel andmetel koguni 60 %.

Kaitseprillid on üks levinumaid ja meditsiinilises käsitluses oluli-simaid ennetusvahendeid, mille kandmisest „viilimist“ kohtab tihtipeale. Olen pealt näinud õnne-tust lahingupaarilisega, kellele üle võsastunud kraavi hüpates tungis oksaraag otse silma. Tegu oli õnne-liku õnnetusega, sest oks ei läbis-tanud silma võrkkesta, vaid tungis silmakoopa ja -muna vahele, taga-järjeks „kõigest“ põletik. Olgu kohe

Ohutushoid kogenud meediku vaatepunktist

Kuidas puutub ohutushoiu

eeskirjade järgimine medit-

siini? Väga lihtsalt: ohutus-

tehnika on parim profülak-

tika!

Tekst: ERMO KARILAID

öeldud, et silma tunginud võõrkeha on mittemeedikul keelatud eemal-dada. Võib juhtuda, et koos võõr-kehaga väljub ka silmamuna, mis hiljem ei taastu ja nägemise kaotus on garanteeritud.

Kaitseväeteenistusest saab kahjuks tuua palju näiteid kaitse-prillide kasutamatajätmisega seotud vigastuste kohta, alustades prügi silmasattumisest ja lõpetades tulise kesta tabamusega. Plahvatuste, põletuste ja silmalennanud esemete põhjustatud vigastuste riski saab kaitseprillide kasutamisega tundu-valt vähendada. Sagedane – tunnis-tan, et minugi – ettekääne prillidest loobumiseks on nende kiire uduseks muutumine. Seda saab aga teisiti vältida. Esimene võimalus on töödel-da prilliklaase uduvastase vahendi-ga (mõnel juhul aitab ka sülg). Kõige lihtsam lahendus on aga jätta näo ja prillide vahele suurem õhuvahe ja reguleerida seda vastavalt olukor-rale. On fakt, et kaitseprillid võivad päästa rasketest vigastustest ja on ohutushoiu mõttes vajalikud.

Kuulmiskaitsmetest tuntakse Kaitseliidus eelkõige kõrvatroppe ja/või kõrvaklappe. Tihtipeale meenu-vad need tüütud enesehoiuvahendid alles pärast intensiivset, lahingukon-takte täis päeva telgis lebades, kui kõrva lööb ebameeldiv pinin. Pinina süvenedes vormub diagnoos tinnitus, millest vabaneda ei ole paljudel juh-tudel enam võimalik. Kõrvatroppide kasutamisest hoiduvad tihti algajad sõdurid, sest need on ebamugavad ja pole paljudes olukordades käepärast. Minu soovitus on kanda kõrvatroppe nii, et üks (relvapoolne) on paigalda-tud pidevalt korralikult kuulmekäi-ku ja teine poolenisti – see säästab üllatusmürast igal juhul tõhusamalt kui kasutamatajätmine. Kogenumad ja pühendunumad võitlejad on en-dale hankinud aktiivklapid ja paaril korral olen kohanud koguni aktiiv-kõrvatroppe. Kui natukene isiklikku aega otsimisele pühendada, siis on kaubandusest võimalik leida häid kuulmiskaitsevahendeid mitmes hinnaklassis.

273 | 2016

ME

DIT

SII

N

pustel on nii mõnigi abielustaatust tähistav rõngas tekitanud kandjale sõrmevigastuse. Tihti juhtub seda masinatelt jalastudes – sõrmus haagib end mõne reetliku eenduva osise külge ning kandja märkab seda alles poolel teel veokilt maapinnale. Ehete kandmise keeld pole ohutus-eeskirjades põhjuseta.

Kindad kaitsevad ka matkeva-hendite kasutamise ajal. Teenis-tuspraktikast võin rääkida loo, kus lähikontakti sattunud luureüksus

KA

RR

I K

AA

S

Üksustes, kus ülemad tegid kiivri kandmise kohustuslikuks, vähenes rivist väljalangenute hulk mõningatel andmetel koguni 60 %.

Õnnetusse sattunud käe edaspidine saatus

sõltub tihti sellest, kas kinnas oli käes või

mitte

Keha ja jäsemed Põrutuste ja torkevigastuste vas-tu aitab väga hästi killuvest, mis ei lase juhuslikul oksateravikul ebameeldivusi tekitada ning jaotab tabanud kineetilise energia keha pinnale laiali.

Käsi-jalgu ohustavad aktiivsel lii-kumisel pidevalt eri liiki vigastused, kergetest põrutustest kuni murdude, rebendite ja põletusteni välja. Kaits-meid on saada nii põlvedele kui küünarnukkidele ja õnneks kasuta-takse neid hästi! Kaitsmed hoiavad edukalt nii põrutuse kui ka pikast paigalolemisest tingitud jahtumi-se eest. Liigesevalud on nõmedad sümptomid, mis hiilivad tihti ligi alles kõrgemas vanuses ja paraku ei ravi neid tagantjärele tarkusega

„oleks ikka võinud“. Mitte põhjuse-

ta pole kutseliste slängi siginenud väljend „skaudi põlv“, tähistamaks juhtjala põlveliigese valu, mille on tinginud eelkõige tegevväelase rasked koormused koosmõjus külma liigese sagedase äkk-kasutamisega.

Kindad kaitsevad käsi külma eest, kuid päästavad ka sõrmusekandjaid ühest ebameeldivaimast vigastusest

– sõrme ärarebimisest! Igal aastal tuleb kiirabitöötajatel tegeleda mit-me vigastusega, mis on tingitud just ehete kandmisest. Ka Kaitseliidu õp-

3 | 201628

ME

DIT

SII

N

Silma tunginud võõrkeha on

mittemeedikul keelatud eemaldada.

Võib juhtuda, et koos võõrkehaga

väljub ka silmamuna, mis hiljem ei taastu.

kasutas kiireks eemaldumiseks kattesuitsu. Paraku tabas suitsugra-naadi ettevalmistajat ebameeldiv üllatus, kui ohutusmehhanism ei teinud ettenähtud tööd ja suit-sugranaat initsieerus juba luuraja kindlas haardes. Võitleja pääses neljanda astme põletustest üksnes tänu käes olnud kindale. Tänaseks on käe funktsioonid 99,9% ulatuses taastunud. Ilmselt võib nii mõnigi kogenum võitleja meenutada üksus-

tes juhtunud õnnetusi, kus matke-vahendite ebakorrektse kasutamise või nende mittesihipärase toimimi-se tagajärjeks on tõsised vigastused. Niisugusesse õnnetusse sattunud käe edaspidine saatus sõltub tihti sellest, kas kinnas oli käes või mitte.

Saapad. Mõnele lugejale võib isegi kerge muige näkku tuua mõte, et saabast mainitakse meditsiinilise kaitsevahendina, aga ometi kohtan õppustel liigagi tihti võitlejaid, kes kasutavad seda varustuselementi ebaotstarbekalt või suisa ohtlikult. Pane nüüd korraks silmad kinni, nõjatu leenile ja meenuta viimaselt metsaõppuselt pilti, kus mõni võit-leja väljus telgist sidumata paelte-ga. Meenub? Kindlasti. Millised on ohud? Halvasti nööritud saabastega ebatasasel maastikul liikudes on nikastused, väändumised, nihestu-sed, luksatsioonid (liigese väljumi-ne pesast) ja ka luumurrud kiired tulema. Poolsaapad ei ole kaitsejõu-dude varustusse valitud juhuslikult, korralikult nöörituna kaitsevad need vigastuste eest hästi.

Liiklusõnnetus metsavaikusesSajuse ilmaga kohtame tihti ande-kaid võitlejaid, kes on leidnud endale meeldiva ja kuiva puhkepaiga veoki kastialuses. Paraku on tegemist ohu-tuseeskirja väga olulise rikkumisega ehk iseenda seadmisega otsesesse ohtu. Isegi kui kõik tundub parimas korras, kui on teavitatud auto juhti ja üksuseülemat ja nendelt lubagi

AIV

AR

KR

OO

NM

ÄE

Kastist maha hüpates riskib võitleja paljuga:

alustades ohust libastuda ja kukkuda ja lõpetades

võimalusega sõrm küljest rebida

Pärast väsitavat

õppust on ohutus-

reeglitest mööda-

vaatamine kerge

tulema, tavaliselt

põhjustavad õn-

netuse telgiahjus

tule süütamine või

küdeva ahju jätmi-

ne järelevalveta

KA

RR

I K

AA

S

293 | 2016

ME

DIT

SII

N

saadud, ei kaitse ükski kokkulepe juhuste ja kõige ebasobivamatel het-kedel rakenduvate Murphy seaduste eest. Masinad on liikuvad vahendid ja ühe totraima näite, kuidas ras-keveok liikuma hakkab, võin tuua oma teenistuskaaslase kogemusest. Õnneks polnud sel raskeid tagajärgi, sest masina all ega kastis ei viibinud parajasti kedagi.

Oli lihtne igakuine väliõppus ja rühmavanem laskis tehnikul parki-da veomasina laagripaiga lähedusse metsa alla. Tehnik, vana, kogenud ja kindlakäeline, tagurdas kuuerat-talise MAN-i kenasti puude vahele ja läks oma tehnikuasju ajama. Pai-gale jäädi neljaks päevaks. Kolm ja veerand päeva seisis MAN temale kätte näidatud kohas ja siis otsustas va paharet ennast diagonaalis ümber parkida, vasak kastinurk vastu lähi-mat jämedat mändi. Ei olnud õhutus-süsteemist surve maha jooksnud ja ka käik oli tublil tehnikul korralikult sisse lülitatud, seega veeremisega tegemist ei olnud. Küll aga libisemise ja vajumisega. Ah et kuidas, küsite? Et äkki tehnik ikkagi ei olnud nii tubli ja parkis kallakule? Jah, aga par-kimise hetkel ta seda ei teadnud ega saanudki teada, sest esimesed kolm päeva ei reetnud kallak ennast mitte kuidagi. Alles neljandal päeval otsus-tas männijuurte alla kaevatud süvik või koobas või urg, mine sa nende metsaelukate määratlusi tea, järele anda ning sisse langeda! Tulemuseks oli rõõmsalt kõhu peal aelev 22-ton-nine MAN, mille väljatõmbamiseks kulus üle kolme tunni. Kujutlegem nüüd sõdureid, kes oleksid võinud selle auto alla niiskuse eest pakku pugeda, ja me ei vaja rohkem näiteid ohutusnõuete täitmise vajalikkuse kohta.

TuliVäga palju kaitseväes juhtuvaid pisiõnnetusi, mis mõnel juhul eskaleeruvad ka suuremateks isikuvigastusteks, on seotud lahtise leegi kasutamisega. Klassikalised näited on telgiahjus tule süütamine või küdeva ahju jätmine järelval-veta. Ajateenijate tahtmatu ene-sevigastamise tüüpnäitena võib tuua piirituse kasutamist ahjutule süütamisel. Tavaline lugu: pärast pikka ja kurnavat õppust viimaks telki pääsedes ei malda märgades riietes võitlejad kulutada aega kuiva küttematerjali leidmiseks, vaid lao-

vad ahju esimesena kättesattunud klotsid, kontrollimata nende kuivust ning neid ka peenemaks raiumata. Vahele topitakse võimalikult palju paberit ja heidetakse kogu selle pinu otsa läidetud tikk. Järgneb mõni minut kohinat korstnas, kuhu põlev paber füüsikaseadustele alludes kaob, ning peotäis sinist tossu pettu-nud tulesüütajaile, kes luugi vahelt ootusrikkalt sisse piiluvad. Tüüpili-selt avastab mõni tarkpea siis kotist katelokipiirituse, mida hõõguva-tele pinujäänustele uhkesti peale uhatakse. Muidugi järgneb sellele uhkusele rõõmsalt läidetud uus tikk, mis parimal juhul puhastab uudis-himutseval alkeemikul üksnes näo karvadest, halvemal juhul aga tun-gib pistleek tema hingamisteedesse ja siis jääb vaid loota, et läheduses on mõni teadjam jaosanitar, kes vigasaanu oma jälgimise alla võtab või kiiresti esmaabipunkti toimetab. Hingamisteede põletusest tekkinud tursed on nii mõnelgi korral metsa-õppustele kiirabi kohale toonud.

Kasuta oma peadSalgamine on miski, mida tõesti pole mõtet teha. Juba juhtunud õnnetuse puhul käivitub tihti meeskondlik häbissejäämise hirm. Kui õnnetuse tagajärjed näivad esmahinnangul

tühised, siis püütakse ära hoida juhtunu suure kella külge sattumist ja samal põhjusel jäetakse ka mee-dikud teavitamata. Võin isiklikust kogemusest tuua näite kontrollimata jäetud joogiveest ühel suurõppusel, mille tulemusena langes rivist välja, ilma ilustamata, poolteist kompaniid

– palavik ja kõhulahtisus! Milline ilus kingitus vastastele, õnneks vaid õppuste formaadis.

Lisaks korrektselt kasutatud ohu-tusvarustusele hoiab palju õnnetusi ära kaine ja kalkuleeritud mõtlemi-ne, õigesti sisseharjutatud tegevu-sed pealtnäha ohtlikes ettevõtmistes (lahinglaskmine, lõhkamine, kõr-gustes ronimine) ning ohutusreegli-tega arvestamine.

Fakt on, et tegijal juhtub ning juhtub palju. Ka parim üksuse juht ei suuda kõiki õnnetusjuhtumeid ja ohuolukordi ette näha, nende eest hoiatada ja neid reeglitesse kirja panna. Ikka ja jälle tabab meid lisaks inimlikule rumalusele ka väärama-tu force majeur, kuid just esimesena nimetatut saame ise kõige paremini kontrollida ja vähendada. Just see-tõttu lõpetan alati ohutushoiu inst-rueerimisloengu sõnadega: „Terve mõistuse omamine ja kasutamine on kohustuslik ning nüüd kirjutage alla!“

Liigesevalud on nõmedad sümptomid, mis hiilivad tihti ligi alles kõrgemas vanuses ja paraku ei ravi neid tagantjärele tarkusega „oleks ikka võinud“.

KA

RR

I K

AA

S

See artikkel sündis reaktsiooniks möödunud sügisel õppusel nähtud episoodile, kus adrena-

liinimöllus võitlejad üksteist vaid paari meetri kauguselt sihtisid (pilt on illustreeriv!)

3 | 201630

SÕ

JAR

AU

D

Garage48 talgutel

sündis innovaatiline

moonalugeja

Garage48

innovatsiooni-

talgutel sündis

Kaitseväe

Ühendatud

Õppeasutuste

kadeti Joosep

Partsi eestve-

damisel salve

padrunilugeja

prototüüp

SA

ND

ER

SIL

M

Tõenäoliselt on paljud kaitseliitlased ja kaitseväelased silmitsi seisnud

olukorraga, kus kõige pinevamal hetkel saavad salvest ootamatult

padrunid otsa. Paljudel juhtudel võib teave salve jäänud moonast olla

kriitilise tähtsusega. Nii sündiski Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste

kadeti Joosep Partsi eestvõttel Garage48 innovatsioonitalgutel salve

padrunilugeja prototüüp.

Tekst: SANDER SILM

mingilgi määral salve tööpõhimõtet. Et laserkiired on salve suletud, ei to-hiks neid ka silmaga näha olla, siiski pole me salve öistes tingimustes veel katsetanud," selgitas Parts padruni-lugeja tööpõhimõtet.

Kuna seadmes kasutatakse koo-nuskiirlaserit, mis põrkub igas suu-nas, siis saab seda seadet kasutada ka kumerates Galili salvedes.

Innovatsioonitalgutel valmis kahe päevaga moonalugeja pro-totüüp, mis praegu on veel üsna kohmakas. Kuid kuueliikmeline arendusmeeskond jätkab palavikuli-selt moonalugeja arendamist. Aren-dusmeeskond sai innovatsioonital-gutel Garage48 HUB-ilt eriauhinna, milleks on kaheks kuuks kasutada antud kontoriruum Garage48 HUB-i majas Tallinnas. Seega on mees-konnal nüüd koht, kus nad saavad projektiga edasi tegeleda.

Partsi sõnul näebki meeskonna töö välja nii, et tööpäevaõhtuti su-heldakse interneti vahendusel ning nädalavahetusel kohtub arendus-meeskond Tallinnas.

„Praegu oleme jõudnud planeeri-misfaasist prototüübi teise versioo-nini, mis on tunduvalt väiksem ja kompaktsem. Selle loodame märtsi

lõpuks valmis ehitada. Hiljemalt suveks tahame käivitada ka väikese seeriatootmise, misjärel soovime esimesed elektroonilised loendurid anda testimiseks Scoutspataljonile ja Kaitseliidule,“ selgitas Parts tiimi plaane.

Moonalugeja kui osa suurest süsteemistJoosep Parts ei teinud saladust, et meeskond ei loo endale illusioone, nagu tooks moonalugeja edukas kat-setamine kohe kaasa riigitellimuse. Seetõttu näevadki nad oma esimese sihtgrupina kaitseliitlasi, kes ostak-sid moonalugeja oma raha eest, ning Scoutspataljoni täpsuslaskureid, kes kasutavad relvadena AK4.

Meeskonna ambitsioonid on aga palju suuremad kui pelgalt moona-lugeja turuletoomine. Joosep Partsi sõnul tahavad nad välja töötada tervikliku süsteemi, kuhu oleksid kaasatud ka teised relvale lisatavad moodulid ning mida saaks kasutada ka lahinguhaldamises.

„Tahame liikuda süsteemi poole, kus kasutuses olevale relvasüstee-mile on võimalik lisada targemaid mooduleid. Salve küljes olev pad-runilugeja on alles esimene samm. Järgmine komponent käiks relva külge, need kaks komponenti saak-sid omavahel juhtmevabalt suhelda ning relva küljes olev komponent kuvaks salves olevate padrunite jäägi tulistaja silmade kõrgusele,“ selgitas ta.

Kuid ka see oleks vaid pool män-guilu. Relva küljes asuv moodul salvestab ka muud infot ning on võimeline saatma selle juhtmevabalt Harristele. Sealt läheb info omakor-da lahinguhaldamissüsteemi, kus kompaniiülem näeb arvutist reaal-ajas lahinguväljal toimuvat ning

SA

ND

ER

SIL

M

Kuna seadmes kasutakse koonus-

kiirlaserit, mis põrkub igas suunas,

saab seda seadet kasutada ka

kumerates Galili salvedes

KVÜÕA teise aasta kadett Joosep Parts ütles, et padruniloenduri idee tuli elust enesest. Kahel korral Afga-nistanis missioonil käinud Parts meenutas, et mitmel korral pärast kontakti kahtles ta, kas salves on ikka piisavalt moona, ning vahetas kindluse mõttes salve ära. „Aga mis saab siis, kui laskemoona pole piisa-valt või pole aega mõtlemiseks? Sel-listel hetkedel oleks mind kindlasti aidanud selline salve moonalugeja nagu meie väljatöötatud WulfCoun-ter,“ rääkis ta.

Idee salve padrunilugejast materialiseerus tänavu veebruari alguses, kui Tartu Ülikooli Physicu-mis toimusid järjekordsed innovat-sioonitalgud Garage48. Moonalugeja pälvis talgutel auhinnalise koha.

Mis siis on WulfCounter?Lühidalt öeldes on tegemist salve põhja asetatud juhtmevaba seadme-ga, mis loeb salvest andmeid ning kuvab padrunijäägi arvu salve kül-jes olevale väikesele ekraanile.

„Moonalugejas on kaks infrapu-nalaseri andurit, mis mõõdavad padrunialuse kaugust salve põhjast ja arvutavad selle kaudu välja, kui palju padruneid on salves alles. Mõt-te ilu seisneb juhtmevabaduses, mis tagab tõrgeteta süsteemi ega muuda

3 | 201632

SÕ

JAR

AU

D

L I S A T E A V E

Kes lõid moonalugeja?Meeskonna juht Joosep Parts – 2. maaväe põhikursu-se kadett Kõrgemas Sõjakoolis, käinud kahel missioonil Afganistanis, Tartu Kutsehariduskeskuse arvutiteenindu-se eriala ja IT-töö kogemusega.

Ärijuht Vahur Poolak – ettevõtja alates 2006. aastast, omab kogemust tehnilise teeninduse valdkonna juhina rahvusvahelises telekomfirmas, erialad geenitehnoloogia ja arvutiehitus.

Elektroonik/programmeerija Ulf Anso – töötab CGI-s tarkvara programmeerijana, õppinud arvuteid ja arvuti-võrke Tallinna Polütehnikumis.

Elektroonik Timo Anso – töötab Arvato Bertelsmann AS-is tehnilise toena, teinud koostööd nii Microsofti kui ka Western Digitaliga riistvara ja tarkvara alal.

Tootedisainer Anette Sepp – lõpetanud tootedisaini bakalaureuse Eesti Kunstiakadeemias, praegu magistri-õppes disaini ja tootearenduse erialal Tallinna Tehnikaüli-kooli ja Eesti Kunstiakadeemia ühisõppekavas. Oskab 3D-modelleerimist ja teeb tooteid visuaalselt esteetiliseks, teinud Eesti Kunstiakadeemias koostööprojekte mitmete firmadega.

Graafiline disainer Fridtjof Wesseltoft – õpib Norras Bergeni kunstiakadeemias, valdab videokunsti ja huvitub fotograafiast.

Kuna idee on uudne, siis on meeskonnal plaanis unikaalne moonalugeja toetajate

leidmise korral ka patenteerida.

saab ülevaate, kas on vaja moona juurde tellida.

Kuna seadmesse on sisse ehitatud ka GPS ja kompass, siis on üksuse ülemal ülevaade sellest, kus keegi asub, mis suunas keegi laseb ja kui palju on sõduril moona alles. Näi-teks kui sõdur saab lahinguväljal haavata, siis võiks seadme temaga kaasa panna. See võimaldab jälgida haavatu liikumist mööda meditsii-nisüsteemi ja saada kohest ülevaa-det tema seisundist.

„Moonalugeja on alles esimene samm ja sellega tahame näidata, et oleme valmis looma ka suuremat süsteemi,“ rõhutas Parts.

Maailmas analoogi veel poleArendusmeeskond uuris enne idee teostamist erinevaid patente ja and-mebaase ning Joosep Parts võib üsna kindlalt väita, et midagi analoog-set pole seni veel loodud. Tõsi küll, mingeid moonalugejaid on turule toodud, kuid need on kas elektrili-sed või mehaanilised, Joosep Partsi meeskonna väljatöötatud lahendus on aga täiesti juhtmevaba.

Tõsi küll, osaliselt on püütud seda probleemi lahendada läbipaistva salvega, mida kasutavad näiteks Briti sõdurid relval L85A2. Paraku on sellel salvel mitmed olulised puudused. Läbipaistva salve sisu ei ole võimalik täpselt jälgida juba seetõttu, et salv paikneb osaliselt relva sees. Samuti pole salve sisu näha öisel ajal või pimedas ruumis. Teiseks on läbipaistvad salved kerge-mad purunema. Nagu relvad, nii on ka paljud salved tehtud metallist, et need oleksid vastupidavamad.

Kuna idee on uudne, siis on mees-konnal plaanis unikaalne moona-lugeja toetajate leidmise korral ka patenteerida.

Lõpetuseks ei saa üle ega ümber moonalugeja nimest WulfCounter. Partsi sõnul oli meeskonna põhili-seks elektroonikuks Ulf Anso, kelle suur töö põlistati sellega, et lisaks osalusele projektis anti loendurile ka tema nimi.

Moonalugeja on alles esimene samm,

millega meeskond tahab näidata, et

nad on valmis looma ka suuremat

süsteemi

SA

ND

ER

SIL

M

33

SÕ

JAR

AU

D

Tallinna maleva pioneerid

puurisid mootoriga

Kahel veebruari nädalavahetusel

harjutasid Kaitseliidu Tallinna maleva

pioneerirühma liikmed Plangu õp-

pehoone territooriumil mootorsae ja

motopuuri käsitsemist ning valmista-

sid keskpolügoonil raidtõkkeid.

Tekst: ÜLLAR PRUUNLEP

Masinast ei ole mõistlik väga tugevasti kinni

hoida, sest kinnikiilumise korral võib tule-

mus olla üsna ootamatu

Esimesel koolitusel õpetati kaitseliitlasi kasutama Rootsi päritolu motopuure, millega on võimalik kivimisse lõhkelaengu jaoks auke puurida ning kiilude abil ka pu-rustada kive ilma lõhkelaenguta. Rootsi motopuuril on kolm töörežiimi: piikimine, puurimine koos löögiga ning ainult puurimine.

Sellised perfaraatorid on ehituses tuntud ka piik-vasaratena, mis töötavad vahelduvvoolul. Kaitseväes kasutuses olevatel motopuuridel on aga 185 cm3 kahe-taktiline bensiinimootor, mis on sellise seadme kohta päris võimas. Kindlasti ei ole mõistlik masinast väga tugevasti kinni hoida, sest kinnikiilumise korral võib lõpetada kosmoses. Pigem tasub seda käsitseda hellalt nagu naisinimest.

Veel jagati õppepäeval mootorsae kasutamise ja puude langetamise algteadmisi ning õpetati laasimist ja järka-mist. Kokkuvõttes sai kõik, mis plaanitud, tehtud enne, kui jumala päike looja läks.

Õppus oli igati kasulik, sest teadmistepagas täienes jõudsalt. Selle eest kandsid teiste hulgas hoolt Indrek Eiche, kes on kiviraiduri lapselaps, Hannes Vallner ja Jürgen Koosapoeg, kellel on kõvad teadmised mootorsae kasutamisest.

Järgnenud lörtsisajusel, kuid õnneks mitte tuulisel laupäeval õppisid pioneerid keskpolügoonil paigaldama raidtõkkeid nii, et vaenlane ei saaks oma tehnikaga teed läbida ega ka eemalduda. Sõnaga: puud langetati teele risti-rästi, seoti omavahel okastraadiga kokku ning pai-galdati vahele ja alla veel tankimiinid, et nende eemal-damine oleks vaenlasele võimalikult keeruline.

Lisaks sai veel mõned puud saetud juppideks ja ühendatud omavahel kobadega, nii et need moodustasid hispaania ratsu sarnase tõkke. Meie ülesanne õnnestus, sest vaenlane seda teed ei läbinud ja isegi jahile tulnud jahimehed pidid oma positsioonidele minema ringiga.

Teetõkked toimisid

– vaenlane neist

läbi ei pääsenud

ning isegi jahi-

mehed pidid oma

positsioonidele

minema ringiga

2 X

ÜL

LA

R P

RU

UN

LE

P

3 | 201634

Mehitamata

maismaasõidukite

kiire võidukäikJätkuloos aasta esimeses

numbris ilmunud artiklile

Eesti esimesest mehitamata

maismaasõidukist vaatleme

valdkonna arenguid mujal

maailmas.

Tekst: KARRI KAAS

Esimesed maismaadroonid arendati välja 1930. aastatel Nõukogude Liidus ning need leidsid kasutamist juba Talvesõjas. Paraku polnud tegemist just kõige töökindlamate masinatega, mistõttu punaväelased loobusid nen-de kasutamisest üsna ruttu. Eduka-mad polnud siis ka jaapanlased, kes mõnest töötavast prototüübist palju kaugemale ei jõudnud.

Teise maailmasõja alguses proo-visid britid oma tanki Matilda II muuta raadio teel juhitavaks. Kuna projekt osutus esialgsest hinnan-gust kõvasti kallimaks, tühistati varasem tellimus kuuekümnele masinale ning plaanist loobuti üldse.

Sakslased olid oma vastastest edukamad. Kõik kolm nende välja-

töötatud mehitamata sõjamasinat leidsid lahingutegevuses ka ka-sutamist, kuigi erilist mõju need konfl ikti üleüldisele kulgemisele ei avaldanud.

Pärast Teist maailmasõda mehi-tamata maismaasõidukite arenda-mine aeglustus viivuks, kuid võttis hoo uuesti üles paar aastakümmet hiljem Ameerikas. Sealtpeale on pidevalt jätkatud maismaadroo-nide täiustamist ning tänapäeval võib erinevaid mudeleid näha juba paljude riikide sõjavägedes ja teistes jõustruktuurides.

Maailm liigub mehitamata sõidu-kite järjest suurema kasutuselevõtu suunas, niisiis on paras aeg heita pilk valdkonna hetkeseisule.

L I S A T E A V E

Mehitamata maismaasõidukite liigitus1

Mehitamata maismaasõidukeid on võimalik liigitada nende suuruse ja otstarbe, aga ka juhti-mismeetodi järgi. Kuna paljud maismaadroonid on modulaarsed, on võimalik sama platvormi kasutada mitmeks otstarbeks.

Otstarbe alusel:

EOD (ingl explosive ordnance disposal) – kasutatakse eridemineerimistöödel TUGV (ingl tactical unmanned ground vehicle) – mehitamata taktikaline maismaasõiduk. Ka-

sutatakse luures ja transpordiks UGCV (ingl unmanned ground combat vehicle) – mehitamata lahingurobot UGV (ingl unmanned ground vehicle) – üldnimetus mehitamata maismaasõiduki kohta

Suuruse alusel:

NUGV (ingl nano unmanned ground vehicle) – kõige väiksemad mehitamata maismaasõidu-kid

MUGV (ingl micro unmanned ground vehicle) – väga väikesed mehitamata maismaasõidukid SUGV (ingl small unmanned ground vehicle) – väikesed mehitamata maismaasõidukid. Kasu-

tatakse raskesti ligipääsetavates kohtades LUGV (ingl large unmanned ground vehicle) – suured mehitamata maismaasõidukid

1 Mehitamata maismaasõiduk. (https://et.wikipedia.org/wiki/Mehitamata_maismaas%C3%B5iduk). 28.02.2016

353 | 2016

SÕ

JAR

AU

D

RHexSeda kuue autonoomselt toimiva jalaga masinat on isegi raske nimetada sõidukiks, sest välimuselt meenutab see pigem mehaanilist putukat ulme-filmist kui päriselus toimivat tehnola-hendust.

Ameerika ettevõtte Boston Dyna-mics loodud droon suudab tänu oma unikaalsele disainile läbida praktiliselt igasugust maastikku alates mudaväl-jadest ning lõpetades mägiste aladega. Lisaks oskab masin ujuda ja treppe kasutada, millega paljud konkurendid uhkustada ei saa.

L I S A T E A V E

Mehitamata maismaasõiduk…(ingl unmanned ground vehicle, lühend UGV) on maismaasõiduk, mille pardal ei ole juhti. Sõiduk töötab kas iseseisvalt või kaugjuhtimisega. UGV-sid on võimalik kasuta-da eri eesmärkidel, mis võivad olla juhile ohtlikud, ebamugavad või võimatud. Mehi-tamata maismaasõidukeid kasutatakse peamiselt transpordi, ründe, eridemineerimise ja luure eesmärgil..

VÄGA VÄIKESED UGV-D

Recon Scout XLAmeerika ettevõttes ReconRobotics välja töötatud, võrdlemisi omapärase väljanä-gemisega mehitamata maismaasõiduki põhiliseks ülesandeks on tootja andmetel kohaluure ehk reke.

Kõigest 0,64 kg kaaluv masin on veekindel ning suudab ületada 10,2 cm kõrguseid takistusi. Samuti on see varustatud kaameraga, mis suudab juhile edastada nii heli kui pilti, viimast ka inf-rapunalainealas.

Masin on kasutuses Ameerika Ühend-riikide relvajõududes.

älja nä-ki etetelel

hile nf-

d-

RE

CO

NR

OB

OT

ICS

TRM – Tactical Throwable RobotPoolakate vastupidava konstruktsiooniga masin on mõeldud kasutamiseks eelkõige politseijõudude ja/või eriüksuste terrorivastastes operatsioonides. Sellele saab lisavarustusena peale monteerida ka suitsu- ja valgusgra-naate või teisi lõhkeseadeldisi.

Nagu drooni nimestki võib aimata (ingl throwable – vi-satav), on seda võimalik ülesandele läkitada visates, nii et väga pehmet kohtlemist see ei nõua. Masina kaal on 1,3 kg ning tippkiirus 3,3 km/h.

AR

MY

RE

CO

GN

ITIO

N.C

OM

BO

ST

ON

DY

NA

MIC

S

3 | 201636

SÕ

JAR

AU

D

VÄIKESED UGV-D

TRP2 CombatItaallaste mehitamata maismaasõiduki põhiline kasu-tusvaldkond on tuletoetus. Vastavalt sellele on masin ka varustatud – 5,56 mm kergekuulipildujaga FN MINIMI ning 40 mm granaadiheitjaga.

Drooni omapära seisneb eelkõige konstruktsioonis. Ma-sinat on võimalik lahinguväljal vastavalt vajadusele lahti võtta ja kokku panna ning vähese vaevaga ühest kohast teise transportida.

GroundBotRootsi ettevõttes Rotundus välja arendatud kerakujulise mais-maadrooni teeb lisaks välimusele eriliseks selle võime kuuekilo-meetrise tunnikiirusega peaaegu igal maastikul hääletult liikuda.

Pigem tsiviilkasutusse mõeldud masinat saab juhtida raadio teel või lasta autonoomselt tegutsema. Kaalub see 25 kg ning suudab sõl-tuvalt tingimustest täita ülesannet 8–16 tundi.

FIN

ME

CC

AN

ICA

RO

TU

ND

US

IRO

BO

T

SUURED UGV-D

RipsawKahe venna ühise ettevõtmisena 2000. aastate esime-ses pooles alguse saanud projekt on tänaseks kenasti tuult tiibadesse kogunud ning jõudnud testimiseni Ühendriikide relvajõududes.

Põhimõttelt kergetankiks liigituv mehitamata mais-maasõiduk suudab arendada kiirust tublisti üle 100 km/h ning sellele on võimalik monteerida mitmesu-guseid erinevaid relvasüsteeme. Ühe masina hind on 750 000 dollarit.

Uran-9Venelaste mehitamata maismaasõiduk Uran-9 on kõike muud kui väike ja märkamatu, mis pole sellist tüüpi masina puhul sugugi üllatav.

Relvastatuna 30 mm automaatkahuriga 2A72, 7,62 mm kuulipildujaga ning nelja 9M120 tanki-tõrjeraketiga Ataka, suudab see tõhusat tuletoe-tust pakkuda päris suurele üksusele.

HO

WE

&H

OW

E

RO

E.R

U

373 | 2016

SÕ

JAR

AU

D

L I S A T E A V E

Milremi UGVEesti ettevõtte Milrem UGV on mehitamata roomik-sõiduk, mis liigub kaugjuhtimisega või etteprogram-meeritud teed pidi. UGV-d saab kasutada piirkonda-des, kuhu inimene ei pääse, kus inimjõu kasutamine on ohtlik või pole otstarbekas. Tippkiirus 50 km/h Tühimass 700 kg ja kandevõime 700 kg Efektiivne tööaeg kuni 8 tundi täislaetud patareide

ja täis kütusepaagiga Pikkus 2500 mm, laius 2000 mm ja kõrgus 600

mm Diisli- ja elektrimootoriga Kaugjuhitav Väga kompaktne ja kerge roomiksüsteem Madalad elutsüklikulud

Legged Squad Support SystemOmapäraste disaini-lahenduste poolest tuntud Ameerika ettevõtte Boston Dynamics jalgadega maismaadrooni aren-damine on nüüdseks lõpetatud, sest prae-guste tehnoloogiliste vahenditega polnud võimalik tagada selle töökindlust.

Põrumisest hooli-mata oli ettevõtmine igati kasulik, pakkus valitud lahenduse kohta väärtuslikku infot ning aitas seada suunda valdkonna edasisele arengule.

Vaata lisa: https://www.youtube.com/

watch?v=JCEizH98ZZU

KA

RR

I K

AA

S

710 Warrior Algselt pommirobotina kavan-datud 710 Warriori ampluaa on aastatega tublisti avardunud ning tänapäeval on võimalik sellele ra-kendust leida mitmes valdkonnas alates tuletõrjest ning lõpetades keevitamisega.

Ameerika kompanii iRobot toodetav masin kaalub 129 kg ning suudab liikuda 15 km/h. Selle kandejõud on aga natuke rohkem kui veerand tonni.

DE

FE

NC

E-U

PD

AT

E.C

OM

3 | 201638

VA

RU

ST

US

10 kuud halba suusailmaMeie kliimas peab

ikka ja alati mõtlema

ka sellele, et käed-ja-

lad jääksid kuivaks.

Tekst: KERT MEIDRA

Kõik, kes metsas käinud, teavad seda äärmiselt ebameeldivat tunnet, kui matkal või patrullis või võistlusel saavad jalad märjaks. Samuti teame, et mõistlik on hoida metsas ragistades kindad käes – aga märjaks saanud kindad on jällegi ebameeldivad. Rääkimata sellest, et märga riietust kandes võib kergesti külm hakata.

Tehnoloogia on meie õnneks palju arenenud ning võimaldab hankida endale nii veekindlaid saapaid-sokke kui ka kindaid ja isegi mütse.

Eelmistes numbrites olen kirjutanud veekindlatest membraankihiga saabastest, aga ka nendele tuleb piir ette, kui satume näiteks põlvini ula-tuvasse vette. Sellises olukorras tulevadki appi tooted, mis võimaldavad suurema vee saapast välja valada, vahetada tavalise soki veekindla vastu ning oma teekonda mõnusalt jätkata.

Veekindlate villast esemete tootjate seas on üks juhtivaid kaubamärke kahtlemata Suurbritannia Sealskinz. Nende valikus on sokid, kindad ja mütsid matkajatele ja sportlastele.

Unikaalseks ja ülimalt mugavaks muudab nende toodangu see, et pea-aegu kõikides toodetes on kasutatud meriinovilla, mis tagab nii kandmis-mugavuse kui ka soojuse. Tooted jagunevad viide soojustusklassi, millest esimene on mõeldud kandmiseks soojas ja märjas kliimas ning viies mii-nuskraadide korral.

Veekindluse tagamiseks on toodetes kasutatud membraanvahekihti, mis on veekindel (> 10 000 mm), kuid samas väga hingav. Lisaks on kõik tooted tänu oma ehitusele tuulekindlad. Tootja pakub oma membraantoodetele eluaegse garantii ning toode vahetatakse ümber, kui tegemist on tootmis-veaga (selle alla ei kuulu mehaanilised vigastused).

Membraankiht, nagu enamik selliseid, laseb väiksemad niiskusetilgad välja, aga suuremaid veetilku sisse ei lase.

Lisaks kasutatakse teatud toodetes soojustuseks materjali PrimaLoft, ku-lumis-, lõike- ja torkekindluse tagamiseks kevlarit ning parema hingavuse tagamiseks materjali Coolmax.

Kõikide toodete juures on erilist tähelepanu pööratud sellele, et tagatud oleks maksimaalne kandmismugavus ja veekindlus. Näiteks sokkide puhul on eriti oluline, et jalg ei hakkaks nende sees libisema ja osal mudelitest on ka sääre ülemises servas nö hydrostop-riba, mis kleepub sääre külge ega lase vett ka ülevalt säärest soki sisse tulla.

Kasutamise teeb lihtsaks seegi, et tooted ei nõua erilist hooldamist. Pii-sab pesemisest kuni 40kraadises vees või siis nahktoodete puhul puhasta-misest pehme harja ja seebiveega.

393 | 2016

VA

RU

ST

US

LISAINFOT

TOODETE

KOHTA:

http://www.sealskinz.com/https://www.reorg.ee/

tootjad/category/132-sealskinz

|

Populaarseimad tooted matkajate ja kaitseliit-laste/kaitseväelaste seas on:

Kindad Ultra Grip, mis on olemuselt nagu tavalised töökindad, kuid täiesti veekindlad ja soojad.

Kindad Shooting Glove, mis võimaldavad rel-va paremat käsitsemist (lahtikäivad sõrmeosad loomulikult ei ole avause juurest veekindlad, kuid kogu ülejäänud kinnas on).

Kindad Dragon Eye Camo, mis sobivad kevad-sügiseseks ajaks, on täiesti veekindlad, tagavad 3. astme soojustuse ja teatud määral ka maskee-rivad.

Sokkidest on kõige populaarsemad keskmise säärepikkuse ja keskmise paksusega sokid, näi-teks hydrostop-äärega sokid.

Matkamiseks on mõeldud eridisainiga trek-king-sokid.

Mütsidest on populaarseim nn pigimütsi- ehk beanie hat-tüüpi müts.

Isiklikest kogemustest võin öelda, et sokid töötavad väga hästi ka gore-tex-saabastes ning peavad märja saapa sees kuivana vastu vähe-malt 48 tundi.

Kindad Ultra Grip

Kindad Shooting Glove

Kindad Dragon Eye Camo

Hydrostop-äärega

sokid

Beanie hat-tüüpi müts

Eridisainiga

trekking-sokid

3 | 201640

Varakevadist näksimist loodusesElame vastuolulisel ajal, mil ühelt poolt surub peale digi-

taalsus, mobiilsus, kiirus ja loodusest ning juurtest kau-

genemine. Teisalt on üha moekam keeta nõgesesuppi või

pakkuda külalistele karulaugupestot.

Tekst: KRISTI LEHTLA

Siinkohal soovin ümber lükata aru-saama, et „umbrohu” söömine on olnud vaesema rahva ja eluheidiku-te pärusmaa. Kuigi arheoloogilised uurimused ja leiud kinnitavad, et meie esivanemad kasutasid sööda-vaid metsataimi toiduks laialdaselt, muutusid toitumisharjumused ajaga oluliselt ja koos sellega unu-nesid ka teadmised. Erinevatele uurimustele toetudes võib öelda, et nende teadmiste „uuendamise” või taasteadvustamise eest võlgneme tänu haritumatele baltisakslastele, kes 19. sajandil, püüdes eestlaste toitumisharjumusi rikastada, meile selle teene tegid.

Ajaloos veelgi tagasi minnes leiame tõendeid sellest, et meile nii tuntud ja põlatud umbrohud ning metsataimed nagu nõges, naat, vesihein, võilill või põdrakanep (nimistut võiks veel pikalt jätkata) on olnud hinnatud kraam suurte impeeriumide juhtide toidulaual.

Rääkimata võimsate armeede turgu-tamisest.

Turgutagem meiegi siis oma keha ja vaimu teadmistega, et need hil-jem praktikasse viia. Mark Twain on tabavalt öelnud, et teadmised ilma kogemusteta on lihtsalt informat-sioon. Nimetagem siis alljärgnevat informatsiooniks söödavatest taime-dest, pisut ka nende toiteväärtusest ja toiduks valmistamise viisidest ning võimalustest.

Loodusel on oma rütmid ja nii pakub ta meile eri aastaaegadel kord üht, kord teist „saadust”, tavaliselt just siis, kui meil sedasama saadust tarvis läheb. Praegusel kevadisel ajal jagab loodus meile lahkelt vahtra- ja kasemahla, pungi, samblikke, lepa-käbisid, kasekäsna jms. Ja kevadpe-rioodil vajamegi turgutust, organis-mi ettevalmistamist aktiivsemaks perioodiks. Puumahlad turgutavad edukalt, kuni järg on vitamiini- ja mineraalirikaste karulaugu, nõgese,

naadi ja võilille käes. Suvalisel het-kel metsa ja/või hätta sattudes on aga vajalik teada, mida just sel ajal enda heaks ja kasuks tarvitada.

Lisaks on oluline jälgida, kust taimi toiduks korjame. Kuna paljud taimed koguvad ja talletavad reos-tusega loodusesse sattuvaid mürke, siis ei tohiks toiduks tarvitada taimi piirkonnas, mis on suure tõenäosu-sega saastunud.

Käesolev artikkel ei käsitle eraldi taimede mõju organismile ehk nende kasutamist rahvameditsiinis, vastunäidustusi jms. Võib julgelt öelda, et iga loodusand on ühtlasi ravim ja nagu teistegi ravimitega, nii ei tohi ka looduslikega liialdada, nii mõnegi taime ületarbimisel võib täheldada kõrvalmõjusid kõhulahti-susest vererõhu tõusu või languseni. Seega peaks alati meeles pidama, et kõike tuleb tarbida mõõdukalt ja pi-gem ettevaatusega. Lihtne ja samas kurb põhjus, miks metsa pakutav

413 | 2016

meie organismile sageli „ei sobi” ehk tekitab ebamugavaid nähtusid nagu puhitus, on see, et oleme oma organismi tavapärase toiduga ära rikkunud. Seepärast on oluline mee-les pidada, et kui tuleb olla metsatoi-dul, siis peaks organismi harjutama sellega järk-järgult. Eriti kui tar-bime metsaande toorelt. Teadlaste väitel kulub organismil dieetidega (näiteks taimetoidu või toortoiduga) harjumiseks 2 nädalat kuni 2 kuud ja üleminek peaks toimuma sujuvalt, et mitte endale kahju teha.

MetsamakaronidÜks oluline organismirühm, mis on aasta läbi kättesaadav ning millel on ellujäämise seisukohast oluline roll, on samblikud. Ära aja samblikke se-gamini samblaga: samblikel puudu-vad juured, varred ja lehed, samblad on aga rohelised, väikeste lehtede ja vartega ning juurtega. Samblikud sisaldavad olulisel määral sahharii-

de ja kiudaineid, kuid toitainetest märkimisväärselt vaid toorvalku.

Islandi käokõrv (Cetraria islan-dica), tuntud ka kui islandi samb-lik, on kõige toitainerikkam suve keskpaigas. Gurmeehuvilised on kindlasti näinud või isegi maits-nud eriliseks moehitiks kujunenud samblikudelikatesse, olgu samblik siis šokolaadis või marineeritud. Soomes ja mujal Skandinaaviamaa-des on islandi samblikku lisatud leivajahule. Metsas on käokõrv kui-vas olekus pruunjas, niiske ilmaga rohekas või pruun, umbes 10 cm kõrgune. Teda leidub liivastes nõm-me- ja palumännikuis ning liivikuil

Habesamblik

2 X

SIG

NE

KO

LD

KA

DR

I P

AO

ME

ES

3 | 201642

HA

RIT

UD

SÕ

DU

R

kasvamas kõrvuti põdrasamblikega. Toiduks sobib kasutada tervet samb-likku. Kilogrammist kuivatatud samblikust saame ligikaudu 2000 kcal energiat. Hüdrolüüsimise teel saab islandi sambliku 100 kg kuiv-massist 70 kg glükoosi.

Habesamblikku (Usnea fi lipen-dula) leiame vanadelt okaspuudelt. Samblik on kollast värvi ja teda on lihtne ära tunda okste küljes olevate lühikeste niidikeste järgi. Toiduks sobib kogu samblik, mis on kõige toitainerikkam maikuus. Habe-samblikus on rohkem vett, suhkrut, sahhariide ja valke kui islandi käo-kõrvas, tärklist aga vähem.

Vitamiinidest pungil pungaassortiiKevadtalvel on oluline roll pungadel. Toiduks sobivad hästi kase-, pärna- ja vahtrapungad, hiljem ka noored lehed, ning pärna ja vahtra õied, mis sobivad hästi toorelt söömiseks ja suppidesse-salatitesse. Pungadest, võrsetest ja okastest saab keeta ka turgutavat teed.

Kask pakub palju: toiduks kasuta-takse pungi, noori lehti, kasemahla

ja kasemähka ehk sisekoort. Noortes lehtedes leidub ohtralt C-vitamiini, koor sisaldab palju kiudaineid. Mahl on toitainerikas ja sisaldab suhkrut umbes 2%, lisaks kaaliumi ja rauda. Suhkrusisaldus ei sõltu muide mitte kasvukohast, vaid ilmast. Huvipak-kuv on fakt, et I ja II maailmasõja ajal keedeti suhkrunappuse korral siirupit kasemahlast.

Ka vaher on toidutaimena tun-tud eelkõige varakevadel joogiks kasutatava mahla tõttu. Samuti on söömiskõlbulikud vahtra pungad, noored lehed ja õied ning nn vahtra-ninad, kuni need on veel pehmed ja mahlased. Pärna tunneme eelkõige hea mee- ja teetaimena. Lisaks sobib toiduks kasutada nii puu kevadisi pungi, noori lehti kui ka õisi. Samuti on toiduks kasutatud kooremähka. Vähemal määral kui vahtra ja kase puhul on kasutatud joogiks ka pärna mahla. Lehti ja mähka on lisatud lei-vajahule. Pungi võib ka hapendada.

Kadaka marikäbisid, mida tunne-me kadakamarjadena, tasub samuti toiduks tarvitada, kuid alles teisel aastal, kui nad on omandanud must-jassinise värvuse. Neid võib koguda

Ajaloos veelgi tagasi minnes leiame tõendeid sellest, et meile nii tuntud ja põlatud umbrohud ning metsataimed nagu nõges, naat või põdrakanep on olnud hinnatud kraam suurte impeeriumide juhtide toidulaual.

ja toiduks tarvitada aasta läbi, kuid toitainerikkaimad on kadakamar-jad sügisel. Marikäbidele annavad magusust suhkrud ning mõrkja maitsega vaigud, lisaks sisaldavad need rohkelt suhkruid (glükosiide) mitmesuguseid eeterlikke õlisid, valke, orgaanilisi happeid, park- ja mõruaineid, kiudaineid, pigmen-te, vitamiine ja märkimisväärses koguses mikroelemente nagu raud, mangaan, vask, tsink.

Tasub meeles pidada, et käbirik-kamad on kadakad päikesepaistelis-tes kasvukohtades.

Kuuse küljest sobivad toiduks okkad, sisekoor ja noored võrsed. Kuuseokkad sisaldavad palju C-vita-miini. Kuusevõrsed on kõige toit-ainerikkamad mais, mil neid saab töötlemata toorelt otse puu küljest suhu pista. Samuti sobivad noored võrsed hästi salatitesse ja suppides-se. Talvisel ajal saab head turgutust kuuseokkateest.

Nii nagu kuuse puhul, kasutatak-se toiduks ka männi okkaid, sise-koort ja võrseid. Võrsed on sahha-riidirikkad, ent sisaldavad vähem vitamiine kui okkad. Okastes on väga palju C-vitamiini, eriti sügisel,

Toiduks valmistamine:

Samblikud on lumerohkel ja külmal talvel peaaegu ainus võimalus loo-dusest korjatud toitu valmistada. Kõige lihtsamini leitav on habesamblik, mis kasvab puu otsas. Keerukaks muudab nende toiduks tarvitamise pikaajaline ja keerukas töötlemisprotsess. Samblikud tuleb peale korja-mist puhastada, leotada, loputada ja keeta. Leotamiseks valmistatakse tuhast ja veest tuhaleelis: 1 liiter tuhka 2 liitri vee kohta. Leotist hoitakse soojas ja pimedas vähemalt kaks tundi, vahepeal samblikke segades ja pigistades. Pärast leotamist tuleb samblikke põhjalikult loputada (vä-hemalt seitse korda). Alles nüüd on samblikud keetmiseks valmis, kuid valmimiseni tuleb neid keeta veel umbes tund aega. Keedetud samb-likud meenutavad maitselt ilma soolata keedetud makarone. Samblike maitsestamiseks võib kasutada näiteks jänesekapsaid, hapuoblikaid või sipelgaid (karusipelgad e arukuklased). Liitri vee kohta kulub umbes 50 sipelgat.

C-vitamiini puudumist samblikes saab korvata näiteks männi- või kuuseokkateega.

KA

DR

I P

AO

ME

ES

Kadakas

433 | 2016

HA

RIT

UD

SÕ

DU

R

risoomi ja noori võrseid. Risoom on magusa maitsega, sest sisaldab peamiselt sahharoosi. Ka võrsed on sahhariidirikkad, sisaldades sahha-roosi ja tärklist.

Toiduks valmistamine:

Noored võrsed ja risoom so-bivad nii toorelt söömiseks ja suppidesse-salatitesse kui kuiva-tamiseks (jahu valmistamiseks) ja röstimiseks.

Kõrkjat (Schoenoplectus lacustris) leiame järvekallastelt ja lodumet-sadest. Kuni paari meetri kõrgune peenike ümmargune kõrs kasvab välja risoomist, mida sobib toiduks kasutada. Risoomi säsi sisaldab pal-ju sahhariide ja tärklist.

Toiduks valmistamine:

Risoom sobib toiduks nii toorelt kui keedetult. Sobib kuivata-miseks ja jahuna küpsetistes kasutamiseks. Samuti võib küpsetistes kasutada purustatud seemneid ja õietolmu.

Laialehine hundinui, mille pikad sigarikujulised õisikud on meile kõigile hästi tuttavad kraavidest ja

talvel ja kevadel. Koores leidub nii suhkrut, tärklist kui kiudaineid. Männivõrsed on kõige toitainerik-kamad mais-juunis, koor novembris ja okkad just nüüd, märtsis-aprillis. Männivõrseid kasutatakse nagu kuusevõrseidki, kuid nad on mait-selt intensiivsemad ja „vaigusemad”. Okastest valmistatud tee on hea lisand C-vitamiinivaesele toidule,

KA

DR

I P

AO

ME

ES

Metspipar

Kuusk

_LII

NA

LA

UR

IKA

INE

N

näiteks talvel, kui peale samblike eriti muud toitu ei leidu.

Maiust veepiirilt Harilik pilliroog (Phragmites austra-lis) kasvab niiskel pinnasel ja veeko-gude kallastel. Talvel jäävad kui-vanud kõrred püsti ja need aitavad meil jäävabal ajal hõlpsasti leida ka juuri. Toiduks kasutatakse pilliroo

3 | 201644

HA

RIT

UD

SÕ

DU

R

ME

HIS

BO

RN

KA

DR

I P

AO

ME

ES

KA

DR

I P

AO

ME

ES

Kask Hundinui

Põisadru on ka meie merevees kasvav pruunvetikas, mille värvus varieerub helepruunist mustjas-pruunini. Põisadru iseloomulikuks tunnuseks on põied, millest vetikas on ka oma nime saanud. Nii mõnigi üllatub kuuldes, et põisadru pole ainult hea põlluväetis, vaid on ka arvestatav toidutaim ja seda eriti suure toitainesisalduse tõttu. Põi-sadru sisaldab olulisel määral joodi, lisaks naatriumi, magneesiumi ja

Eriti ohtlikud on kevadises suurvees ujuvad mürkputkejuurikad, millel on meeldiv köögiviljalõhn.

teisi mikroelemente ning vitamiine A, B1, C ja D.

Toiduks valmistamine:

Sobib toiduks nii toorelt kui kuumtöödeldult. Peab arvestama üsna intensiivse maitsega, mis ei pruugi maitseda neile, kes ei ar-masta mereande. Põisadru võib lisada suppidele, aga ka kuivata-da edaspidiseks kasutamiseks.

sooservadelt, on samuti hea toidu-taim. Toiduks kasutatakse peamiselt risoomi ja võrseid. Risoomi säsi ja võrsed sisaldavad palju sahhariide ja tärklist. Samuti kasutatakse toiduks hundinuia õietolmu.

Toiduks valmistamine:

Hundinuia võrsed ja risoomi säsi sobivad keetmiseks. Keva-disi võrseid võib lisada salatitele (meenutab maitselt värsket kur-ki), suppidele ja hautistele. Hun-dinuia juure risoom on kõige toitvam sügisel, toidus tarvita-miseks tuleb risoomil eemaldada kõva kest, järele jääb säsi, mida saab keeta, praadida või hautada. Samuti valmistatakse kuivatatud säsist jahu, mida võib lisada küp-setistele, küpsetistes kasutatakse ka õietolmu.

Põisadru ja pilliroog

453 | 2016

HA

RIT

UD

SÕ

DU

R

KA

DR

I P

AO

ME

ES

KA

DR

I P

AO

ME

ES

KA

DR

I P

AO

ME

ES

Põisadru

Mänd

Käokõrv

Iga loodusand on ühtlasi ravim ja nagu teistegi ravimitega, nii ei tohi ka looduslikega liialdada.

Ära kõike ka suhu pane!Lume sulades ilmuvad metsa all nähtavale neerja kujuga, ilusad ja dekoratiivsed metspipra lehed, mis on pipralõhna ja kibeda maitsega. Metspipar on mürgine ja tekitab nahale põletusville ning ammugi ei tohiks teda süüa.

Kes on kevadel paadimatkal või kalal käinud, see on kindlasti näi-nud vees ulpimas erinevaid juuri-kaid. Kuigi need võivad tunduda söödavad ja osa neist ongi, tasuks olla ettevaatlik, sest enamasti on tegu vesikuppude ja vesirooside

juurikatega. Ehkki need tunduvad olevat toitvad ja seda nad tõesti ka on, nõuab nende valmistamine toiduks mürkainete tõttu erilist ja teadlikku töötlemist: tükkideks lõigatud juurikaid tuleb leotada, kuumutada ja kuivatada, siis jahuks jahvatada.

Eriti ohtlikud on kevadises suur-vees ujuvad mürkputkejuurikad,

millel on meeldiv köögiviljalõhn. Mürkputke puhul ei hoiata haist-mis- ega maitsemeel, et tegemist on põhjapoolkera ühe mürgisema taimega ja juba maitsmisest piisab tõsise mürgituse või surma põhjus-tamiseks.

Seega soovitan jätta need juuri-kad kus seda ja teist, ükskõik, kui ahvatlevad need ka ei tunduks.

3 | 201646

TU

NN

US

TA

MIN

E

Kaitse Kodu!

parimad 2015

Kaitse Kodu! on tehtud ja

tehakse selleks, et kaitseliit-

lased teaksid, mida ja miks

nad teevad. Et nad teaksid

vastata oma lähedaste, ei,

tegelikult ka võõraste küsi-

mustele selle kohta, mida

teevad teised Kaitseliidu

osad. Miks? Kuidas? Kes?

See ongi riigi kaitse, kui riigi

elanikud teavad, kes neid

kaitseb.

Tekst: LIIVI REINHOLD

Septembris 1947 avaldas popu-laarne USA ajakiri „The Readers Digest“ Henry Fordi tsitaadi: „Kas usud, et suudad seda, või usud, et ei suuda – sul on õigus“. Sarnast mõtet on omistatud veel paljudele, veidi vähem tuntud mõtisklejatele kuni ajani, mil mõtteid oli kombeks kirja panna ladina keeles. Kaitseliidu ajakiri kutsuti 90 aastat tagasi ellu selleks, et veenda: me suudame.

Ajakirjale pandi nimeks hüüd-lause, mis juba esikaanel vastab iga mõistliku kodaniku küsimusele: mis on minu ülesanne? Ja sisukülgedel võtavad täpsustusteks sõna meie

oma vabatahtlikud, kelle hulgas on nii kaitseliitlasi kui naiskodukaits-jaid, nii noori kui veteraniklassi kirjutajaid. Kaitseliit on väga suur ja mitmekesine kooslus, oleks ilmne liialdus lihtsustada meid „laigu-listeks“ või saati veel sõjarditeks. Kahtlemata olulise sõjalise poole kõrval tegelevad kaitseliitlased terve müriaadi ettevõtmistega, mis suurendavad ühiskonna sidusust, õpetavad üksteisest hoolima ja ene-sega hakkama saama.

Õppusepildid Facebookis – see pole pelk edevus, see on päris riigikaitse-töö. Rääkimata siis trükitud kraa-

55

5 | 201554

5 | 2015

KA

ITS

EL

IIT

KA

ITS

EL

IIT

Ken Poola on sündinud 1981. aastal

Kärdlas ja siin keskkooli lõpetanud,

kuid kaitseväkke teda ei võetud. Ken

oli auto tagaistmel avarii läbi elanud

ja arstid arvasid, et ta ei pea sellisele

koormusele vastu. Ken tahtis vaba-

tahtlikuna kaitseväkke autojuhiks

saada, kuid ka see ei õnnestunud.

Seejärel õppis ta Pärnu kutsehari-

duskeskuses ehitusviimistlejaks ja

Eesti Kunstiakadeemias restauree-

rimist. Pärast seda viis saatus ta 12

aastaks Soome laevaehitusfi rmasse

kruiisilaevade sisustust viimistle-

ma. Hing aga ihkas koju ning 2013.

aastal naasis Ken Hiiumaale.

Vanade sõprade sekka

Lugedes uudiseid ja tunnetades

ümbritsevat, mõlgutas Ken mõt-

teid ka riigikatsest. Kaitseväkke

ta ei saanud ja Kaitseliidust suurt

midagi ei teadnud, kuni ühel päeval

sattus kokku Hiiumaa malevkonna

tubli kaitseliitlase Aadi Kaasikuga,

kes rääkis talle oma tegemistest rii-

gikaitse vallas. Siis sündiski Kenil

mõte Kaitseliitu astuda ja avalduse

kirjutamine ei võtnud enam palju

aega. Suur oli ta üllatus, kui pärast

avalduse rahuldamist selgus, et

organisatsioonis ootab teda ees

mõnigi endine klassivend ja vana

tuttav. Eesootavad hirmud, kas ta suudab

end proovile panna ja vastu pida-

da, osutusid täiesti asjatuks. Keni

sõnade järgi leidis ta eest meeldiva

õhkkonna ja peagi tekkis ühise pere

tunne. Kõik malevakaaslased olid

väga arusaavad ja koduse suhtu-

misega. Algusest peale ei tekkinud

mingit pinget ja kõik oli meeldiv. Ta

leiab, et „lolle küsimusi ei ole ja ke-

dagi maha ei jäeta“. Kõik suhtuvad

kõigisse vennalikult ning tugeva-

mad ja targemad aitavad alati. Elu

läheb edasi, Kaitseliidus on kõik hea

ja järjest paremaks läheb.

Kenile meeldivad Kaitseliidu

õppused ja ta leiab, et nende korral-

dus Hiiumaal on suurepärane, kuigi

meile, malevkonna juhtidele, tun-

dub, et alati saab veel paremini. Eri-

line relvafänn ta enda ütlust mööda

ei ole, kuid lasta talle meeldib ja

sellega saab ta üsna hästi hakkama.

2014. aasta sügisesel Kaitseliidu

Lääne-Eesti malevate ühisõppusel

Orkaan oli Ken kuulipilduri abi

ja äsja lõppenud Eesti suurimal

pärastsõjaaegsel õppekogunemisel

Siil juba kuulipildur. Mõlemast suu-

rõppusest on tal head mälestused.

Kenile meeldib „suurelt tegutseda ja

ennast proovile panna“ ning pärast

tunda, et kõik on korda läinud ja ta

on saanud anda endast parima. Ta

ütleb, et „Siilil oli kõik väga viis ja

tekkis tunne, et iga okas tõesti loeb“.

Kodus, tööl ja Kaitseliidus

Et kaitseväkke Keni ei võetud, on

ta alates eelmisest sügist läbinud

sõduri baaskursuse (SBK), ees ootab

veel lõpprännak. See ei tohiks erilist

raskust valmistada, sest Lääne

maleva õppusel „Valge laev“ kandis

Kaitseliidu Hiiumaa malev-

konna ridadesse kuulub juba

veidi üle aasta Ken Poola,

kes on valmis rääkima, miks

ta Kaitseliitu astus ja kuidas

ta ennast selle ridades tun-

neb.

Tekst: MART REINO

EN

N S

UT

TIN

G

Astuks Kaitseliitu?

Parim portreelugu

Mart Reinolt ja parim

portreefoto Enn Sut-

tingult ilmusid koos,

peakangelaseks Ken

Poola

473 | 2016

TU

NN

US

TA

MIN

E

Vaata parimate tööde galeriid

Kaitse Kodu! Facebooki seinal:

www.facebook.com/kaitsekodu

L I S A T E A V E

Kaitse Kodu! parimad 2015: Parim kaanepilt:

Kristjan Bachman, KK! nr 7 kaanepiltParim foto:

Mait Karukäpp, KK! nr 4, lk 25Facebooki lemmikfoto: Tarmo Tammus, KK! nr 8, „Naiskodukaitse saalihokitarid“Aasta fotoreporter: Rein Säinas, suurepärased tööd läbi aastaParim lugu, samuti parim fotolugu:

Martin Andreller, KK! nr 1, „Metsavendade elu pildis“Parim portreefoto:

Enn Sutting, KK! nr 5, lk 54 Esiletõstetud fotod:

Tanel Järvet, KK! nr 8, lk 23Gunnar Vasemägi, KK! nr 4, lk 66Lugejate lemmik:

Mehis Born ja Kristjan Prii, KK! nr 1, „Üleelamise põhitegija – põlemine“Parim probleemlugu: Kuido Külm ja Andrus Rumm, KK! nr 2, „Verised märkmed Ukrainast“Parim tehnikalugu:

Heikki Kirotar, KK! sari „Armee kaitsevestidest“Parim õpetus:

Reimo Soosaar, KK! nr 7, „Paranda oma laskeoskust 1“Parim reportaaž:

Jevgeni Sevtšenko, KK! nr 8, „Vabatahtliku pataljoni Donbass lahingutee“Parim noortelugu: Aapo Rehi, KK! nr 2, „2 ööd väljaspool mugavustsooni“Parim portreelugu: Mart Reino, KK! nr 5, „Astuks Kaitseliitu“Parim naiskodukaitse lugu:

Aliine Matisen, KK! nr 6, „Mina, naiskodukaitsja“Parim meditsiinilugu:

Hety Huum ja Ene Vokk, KK! nr 6, „Muljed Sõrve retke esma-abipunktist“Parim ajaloolugu:

Ivar Jõesaar, KK! nr 7, „Kaitse Kodu! 20 aastat varem“Parim reisilugu:

Jaanus Ots ja Jana Ots, KK! nr 8, „D-päeva radadel“Esiletõstetud lood: Urmas Selirand, KK! nr 5, „PAZ, see malevkonna oma igiliikur“Martin Mägi, KK! nr 4, „Kõrghoone puhastamine terroristidest“Margit Õkva, KK! nr 2, „Kuigi haavad paranevad…“Tiit Tamberg, KK! nr 5, „Iidlased aa ermkanged“

Parim pilt tehti „Val-

gel laeval“, autor Mait

Karukäpp

mist, mida võid häbenemata sõb-rale või võõralegi sirvimiseks kätte anda. Peaaegu 20% eestimaalastest on riigikaitsega kokku puutunud Kaitseliidu kaudu ja sõbra sõna on kõige usutavam infokanal maailmas. Kaitse Kodu! töö on varustada iga kaitseliitlast teadmistega, millega oma suhtlusvõrgustikku informee-rida. Mis on Kaitseliit ja mida ta teeb

– siin, Kaitse Kodu! külgedel räägivad sellest kaitseliitlased ise.

Ajakirja 600 lehekülge aastas täidavad sisuga ligi 150 vabatahtlik-ku kaitseliitlast. Paar tuhat Kaitse Kodu! sõpra tellivad Kaitse Kodu! postkasti, ülejäänud ligi 5000 aja-kirja leiavad lugeja malevate kaudu. Mõnisada tuhat korda on ajakirja loetud ka veebist – ja Soome kõr-val jagub välismaiseid lugejaid nii Ameerika Ühendriikidest, Vene-maalt kui ka Indiast.

Mida iganes tulevik toob, aja-kiri on osa eestikeelsest kultuu-riruumist ja sarnaselt teiste eesti väljaannetega deponeerib Rahvus-raamatukogu iga trükis ilmunud ajakirjanumbri oma arhiivi. Lood Kaitseliidust lähevad ajalukku ko-duriiulitel ja serveriruumides ning kaitsevad meie kodust mõtteviisi isegi ruumi ja aja vastu.

1 | 201552

AJ A

LU

GU

Metsavendade elu pildis

Saarnakõrve metsaven-napunkri väljakaevamistel tehtud telelugu tõi uurijate kätte harukordsed fotod.

Tekst: MARTIN ANDRELLER

ER

AK

OG

U /

PR

IVA

TE

CO

LLE

CT

ION

AJ AJ

LU

GU

ER

AK

ER

AK

ER

AK

ER

AK

ER

AK

AAAAO

GU

O

GU

O

GU

OG

UO

GU

GU

OG

UG

UG

OOOO/ P

R/ P

R/ P

RP/ P

RP

RIV

AT

IVA

TIV

ATT

VA

TTO

E C

OE

CO

E C

OC

OC

OOC

LLE

CLL

EC

LLE

CLL

EC

LEC

TIO

NT

ION

TIO

NT

ION

TT

Tundmatu metsavenna tehtud kunstiline foto / Artistic photo mady by an unknown Forest Brother

Parim lugu rääkis Martin Andrelleri sule

ning haruldaste ja intiimsete piltide abil

metsavendade elust

3 | 201648

TU

NN

US

TA

MIN

E

Auastmete andmineVANEMOHVITSERID

VÄLJAVÕTE EESTI VABARIIGI PRESIDENDI

18. VEEBRUARI KÄSKKIRJAST 105

Tegevväelased

kolonel Jaak MEE peastaapkolonelleitnant Alari SAEGA peastaapmajor Ain TIIDRUS peastaapmajor Kristian KIVIMÄE Pärnumaa malevmajor Valjo TOOMING Tallinna malevmajor Ivo HAKMAN Viru malev

NOOREMOHVITSERID

VÄLJAVÕTE EESTI VABARIIGI PRESIDENDI

18. VEEBRUARI KÄSKKIRJAST 105

Tegevväelased

kapten Aleksandr GRIGORJEV peastaapkapten Raivo PEHK Põlva malevkapten Risto SIIL Jõgeva malev leitnant Margus LILLAK Tartu malev leitnant Tarmo MATTI Viru malev nooremleitnant Märt REEDI Tartu malev

VÄLJAVÕTE EESTI VABARIIGI PRESIDENDI

18. VEEBRUARI KÄSKKIRJAST 106

Reservis olevad isikud

kapten Tanel JÄRVET Tallinna malevkapten Eduard KAKKO Pärnumaa malevkapten Romek KOSENKRANIUS Pärnumaa malevkapten Heigo VIJA Tallinna malevleitnant Kristjan BACHMAN Tartu malevleitnant Arvi JUURIK Järva malevleitnant Margus KLAIS Tartu malevleitnant Sulev LUIGA Lääne malevleitnant Kaido MÄGI Tallinna malevleitnant Kaido MÄNNI Järva malevleitnant Mario REINU Järva malevleitnant Tarmo VANAMÕISA Pärnumaa malevnooremleitnant Marelle ERLENHEIM Tallinna malev nooremleitnant Hanno JÄRVET Tallinna malevnooremleitnant Randin KARK Harju malevnooremleitnant Kaupo KASKLA Harju malevnooremleitnant Priit KOTKAS Tallinna malevnooremleitnant Karry KUKK Lääne malevnooremleitnant Lauri LÄÄNEMETS Tallinna malevnooremleitnant Andres MILLER Lääne malevnooremleitnant Indrek OJA Tallinna malevnooremleitnant Henri PAAVO Sakala malevnooremleitnant Margus-Tarmo PIHLAKAS Tartu malevnooremleitnant Marko REICHARDT Tallinna malevnooremleitnant Ivar SISKA Tallinna malevnooremleitnant Aare SÕER Tallinna malevnooremleitnant Ervin TAMBERG Sakala malev

nooremleitnant Marko TREUMAN Lääne malevnooremleitnant Roland TÄHEMAA Tallinna malevnooremleitnant Sören VETEVOOL Tallinna malevlipnik Andres AABLA Tartu malevlipnik Riskko JÕEOTS Põlva malevlipnik Andres KOLK Saaremaa malevlipnik Tõnu KÕRGE Tallinna malevlipnik Martin LAANEJÄRV Harju malevlipnik Vahur LÄTT Pärnumaa malevlipnik Andero MARDO Harju malevlipnik Nalmond MERI Saaremaa malevlipnik Martin MERIRAND Tartu malevlipnik Janek NELSON Rapla malevlipnik Risto PÄRN Harju malevlipnik Mart RAUDOJA Pärnumaa malev

VANEMALLOHVITSERID

VÄLJAVÕTE KAITSEVÄE JUHATAJA 10. VEEBRUARI

KÄSKKIRJAST NR 82P

Tegevväelased

veebel Ahti LEPP Võrumaa malevveebel Art PAJUSOON Harju malev veebel Priidik HÄNNI Harju malev veebel Raimo MERILO Järva malev

Reservis olevad isikud

nooremveebel Henrik GUTHAN Tartu malevnooremveebel Heikki HÄRM Rapla malevnooremveebel Rene KINTSIRAUD Põlva malevnooremveebel Anton LII Saaremaa malevnooremveebel Peeter NIKITIN Võrumaa malevnooremveebel Hanno SIRENSKY Tallinna malev

NOOREMALLOHVITSERID

VÄLJAVÕTE KAITSEVÄE JUHATAJA 10. VEEBRUARI

KÄSKKIRJAST NR 82P

Tegevväelased

seersant Jaanus NURMSALU Järva malev

VÄLJAVÕTE KAITSEVÄE JUHATAJA 10. VEEBRUARI

KÄSKKIRJAST NR 85P

Reservis olevad isikud

vanemseersant Andry AGARD Pärnumaa malevvanemseersant Mihkel JÕE Pärnumaa malev vanemseersant Kalev KUNDLA Alutaguse malevvanemseersant Kaarel KÜTAS Tallinna malevvanemseersant Alo LIFLÄNDER Harju malevvanemseersant Priit PÄRGMAA Harju malevvanemseersant Kaspar REILE Pärnumaa malev vanemseersant Indrek SOO Tartu malevvanemseersant Valdu VAHEMETS Pärnumaa malev vanemseersant Paavel VÄHK Alutaguse malev

493 | 2016

TU

NN

US

TA

MIN

E

VÄLJAVÕTE KESKJUHATUSE

3. MÄRTSI OTSUSEST

NR K-0.1-1/16/2939PR

VALGERISTI II KLASS

1004 Urmas Virma Harju

VALGERISTI III KLASS

1005 Margus Grauberg Alutaguse1006 Jüri Uudeküll Alutaguse1007 Ülo Jõgisoo Alutaguse1008 Gunnar Miljan Harju1009 Anton Leitmäe Harju1010 Urmas Piigert Järva1011 Sulev Einma Järva1012 Aadi Kaasik Lääne

TEENETEMEDALI I KLASS

587 Igor Krek Alutaguse588 Kalev Zilinski Alutaguse589 Vello Oja Alutaguse590 Kuldar-Valdo Karula Harju591 Urmas Kõonurm Järva592 Tommy Orumaa Järva593 Taimo Juhe Lääne

Autasustamine teenetemärkidega

seersant Toomas AARNA Tallinna malevseersant Magnus ARGE Pärnumaa malev seersant Elur EINSON Järva malevseersant Andres LEPIK Viru malevseersant Marko LUTS Tartu malevseersant Mart METS Pärnumaa malev seersant Alvar MIKKER Pärnumaa malev seersant Andre NÕU Saaremaa malevseersant Ardo-Jako OLEV Tallinna malevseersant Henri OTS Pärnumaa malev seersant Paula PERNER Pärnumaa malevseersant Kalev PIILBERG Alutaguse malevseersant Taivo PIKKMETS Järva malevseersant Alvar PRINTS Pärnumaa malev seersant Kristi PROMET Harju malevseersant Tiit RAADIK Pärnumaa malev seersant Indrek ROOS Tartu malevseersant Kristen SEMPELSON Pärnumaa malev seersant Erkki TIKAN Harju malevseersant Madis UMALAS Pärnumaa malev seersant Tarmo VAHTRAS Harju malevseersant Martin VALTER Tallinna malev

seersant Roman VERREV Sakala malevnooremseersant Kristjan AHTAMA Harju malevnooremseersant Urmas ALBER Tallinna malevnooremseersant Urmas ASI Tartu malevnooremseersant Jan BOGDANOV Pärnumaa malev nooremseersant Tarmo EGIPTI Lääne malevnooremseersant Siim JEEBERG Lääne malevnooremseersant Anu JÕGEVA Võrumaa malevnooremseersant Martin KALDA Lääne malevnooremseersant Aivar LAANJÕE Harju malevnooremseersant Veljo LEHIS Harju malevnooremseersant Rego LEHTSAAR Rapla malevnooremseersant Allan LILLES Harju malevnooremseersant Angela LOOB Pärnumaa malev nooremseersant Chris-Evelin LUIK Tallinna malevnooremseersant Martin MILL Põlva malevnooremseersant Sander PIELBERG Saaremaa malevnooremseersant Rivo REBANE Põlva malevnooremseersant Armin RUDI Harju malevnooremseersant Andrei SOSNIN Tallinna malevnooremseersant Jane SÄRG Sakala malevnooremseersant Karl-Erik TALVET Tallinna malev

594 Pirger Laur Pärnumaa595 Olev Krull Saaremaa596 Jaak Karlis Tallinn597 Alf-Theophil Puskai Tallinn598 Ele Nugis Tallinn599 Silje Saaret Tallinn600 Sulev Suits Tartu601 Tiit Hilpus Tartu

TEENETEMEDALI II KLASS

1661 Arvo Lehtla Alutaguse1729 Vladimir Bleštšenko Alutaguse1730 Arvo Maasik Alutaguse1731 Pirjo Väljaots Harju1732 Anto Rull Järva1733 Maire Pirn Lääne1734 Katrin Reede Lääne1735 Raini Kaelep Pärnumaa1736 Marko Miiter Pärnumaa1737 Marek Rahu Sakala1738 Raivo Prank Tartu

TEENETEMEDALI III KLASS

4239 Marko Üleoja Alutaguse4284 Andrus Umboja Harju

4285 Jaanus Luuk Järva4286 Jüri Hiiemäe Järva4287 Jürgen Kaas Järva4288 Madis Kõonurm Järva4289 Jürgen Vahtra Lääne4290 Reimo Reimer Lääne4291 Heikki Härm Rapla 4292 Kert Humal Saaremaa4293 Aivar Krusta Saaremaa4294 Valdek Jõgi Saaremaa4295 Janek Benno Saaremaa4296 Kalev Kütaru Tallinn4297 Ivory Rea Tallinn4298 Ivar Kaigu Tallinn4299 Argo Luide Tartu4300 Mehis Paas Tartu4301 Valeri Nuust Tartu4302 Riho Paas Tartu4303 Meelis Roomet Tartu4304 Eduard Parts Tartu4305 Ott Mägi Tartu4306 Herki Pedak Tartu

TEENETEMEDALI ERIKLASS

796 Imre Õim KLPS797 Urmas Reinsalu Alutaguse

3 | 201650

NA

ISK

OD

UK

AIT

SE

2015. aastal lisandus 280 uut nais-kodukaitsjat ja samal ajal lahkus organisatsioonist veidi enam kui 100 liiget. Lahkujateks on tavali-selt liikmed, kes on jäänud mingil põhjusel passiivseks: kes on kolinud mujale elama või kelle elurütm on nõnda palju muutunud, et Naiskodu-kaitse sinna enam ei mahu. Passiiv-sete liikmetega kontakti leidmine on ringkondades igal aastal tähele-panu all, prioriteediks on loomuli-kult püüe inimene taas aktiivsesse tegevusse kaasata, ent teatud hulk liikmeid paratamatult siiski lahkub organisatsioonist. Nende protsessi-de tulemusena on liikmete osakaal, kes reaalselt osalevad Naiskodukait-se tegevuses, iga aastaga suurem. 2015. aastal osales Naiskodukaitse tegevuses ca 80% liikmetest.

Kõige äkilisem kasvaja on PärnumaaTegevuses osalemise määra kõr-val pean liikmeskonna kvaliteedi oluliseks näitajaks liikmemaksu tasumist. Olen alati rõhutanud, et liikmemaks on meie organisatsioo-

nis ennekõike liikmete pühendumu-se ja organisatsioonikultuuri näitaja, lisaks näitab see loomulikult ka üksuse administreerimisvõimekust. Selle taustal on rõõm tõdeda, et ka liikmemaksu tasumine muutub iga aastaga üha üldisemaks. 2015. aastal oli liikmemaksu tasumise kohustuse täitnute osakaal 72,4%, mis on umbes 5% kõrgem kui aasta varem.

Ringkondade lõikes on neid, kes kasvavad kiiremini ja neid, kelle areng on rahulikum, ent on näha, et liikmetega teevad tõhusat tööd kõik ringkonnad. Seda nii uute liikmete värbamisel kui olemasolevate liik-metega tegelemisel. Siiski tõstaksin viimaste aastate eduloona esile Pärnumaa ringkonda, kus aastaid väga tagasihoidlik liikmeskond on tänaseks jõudnud 87 liikmeni. Kuigi Pärnumaa on jätkuvalt väikseim ringkond, avaldab muljet just nende areng ja nähtav potentsiaal. Kui veel aasta tagasi oli Pärnumaa ringkond ainus, millel jaoskonnad üleüldse puudusid, siis tänaseks on seal jaoskondi suisa kolm: Pärnu, Saarde ja Ülejõe.

Naiskodukaitse kasvabViimase viie aastaga on

Naiskodukaitse liikmeskond

kasvanud umbes 600 liikme

võrra. Arvestades, et igal

aastal astub sadakond liiget

ka organisatsioonist välja,

on uute liikmete arv muljet-

avaldav.

Tekst: AIRI TOOMING

ÜL

EJÕ

E J

AO

SK

ON

D

513 | 2016

NA

ISK

OD

UK

AIT

SE

Pean Naiskodukaitse liikmeskonna kasvu optimaalseks ning organisatsiooni ressurssidele vastavaks.

NAISKODUKAITSE KASVAMINE 2011 2015 Kasv %

Alutaguse 122 140 18 14,8

Harju 131 226 95 72,5

Jõgeva 125 140 15 12,0

Järva 116 154 38 32,8

Lääne 153 185 32 20,9

Põlva 77 110 33 42,9

Pärnumaa 49 87 38 77,6

Rapla 94 126 32 34,0

Saaremaa 129 153 24 18,6

Sakala 92 114 22 23,9

Tallinn 201 283 82 40,8

Tartu 150 233 83 55,3

Valga 76 103 27 35,5

Viru 107 149 42 39,3

Võrumaa 125 136 11 8,8

Kokku 1747 2339 592 33,9

L I S A T E A V E

2015–2016 loodud jaoskonnad:15. jaanuar 2015 Harju ringkonna Rae jaoskond

25. mai 2015 Pärnumaa ringkonna Saarde jaoskond

11. juuni 2015 Pärnumaa ringkonna Pärnu jaoskond

11.november 2015 Lääne ringkonna Lääne-Nigula jaoskond

1. detsember 2015 Sakala ringkonna Tarvastu jaoskond

12. veebruar 2016 Pärnumaa ringkonna Ülejõe jaoskond

19. veebruar 2016 Jõgeva ringkonna Pedja jaoskond

Väiksemat üksust on kergem juhtidaPean Naiskodukaitse liikmeskonna kasvu optimaalseks ning organi-satsiooni ressurssidele vastavaks. Tuleb tähele panna, et uued liikmed suudetaks sujuvalt integreerida, et neil oleks võimalik osaleda baasväl-jaõppe kursusel ning et neile jaguks igakülgset tähelepanu. Vastasel ju-hul saavad tänastest liitujatest paari aasta pärast omakorda passiivsed liikmed. Sellegipoolest leian, et uute liikmete liitumine on äärmiselt oluline ja iga kasvõi ainult baasväl-jaõppe saanud naiskodukaitsja on väärtuslikum kodanik, kes tuleb ka enesega paremini toime.

Viimastel aastatel on üha rohkem ringkondi seadnud eesmärgiks uute jaoskondade loomise. Sellel protsessil on kaks peamist ajendit. Ühelt poolt on jõutud tõdemuseni, et väikse-mad üksused on tulemuslikumalt juhitavad ja liikmetega on lihtsam hoida kontakti. Nõnda on mitmed suured ja paraku paljude passiivsete liikmetega jaoskonnad jagunenud kaheks väikemaks, näiteks on uute jaoskondadena tekkinud Lõuna-Vil-jandi jaoskond Sakala ringkonnas, Lääne-Nigula Lääne ringkonnas, Pedja jaoskond Jõgeval jne. Senine praktika on näidanud, et nn uutest

saavad aktiivsed ja kiiresti arenevad jaoskonnad ning ka nn vanad saavad omamoodi uue hingamise. Võiks öelda, et väike resonants tõukab liikuvusse ja arengusse.

Arengu alustalaks on jaoskondTeine viis struktuuriliseks laienemi-seks on uute jaoskondade loomine täiesti uutesse piirkondadesse, kus suurem osa liikmeidki alles astub organisatsiooni. See on ka meie valmiva arengukava üks olulisi rõhuasetusi – luua jaoskondi uutesse piirkondadesse, et naiskodukaits-jaid oleks tõepoolest igas Eestimaa paigas. Nõnda on loodud näiteks

Märjamaa jaoskond Raplamaal, Lõuna-Läänemaa jaoskond Lääne ringkonnas, Tarvastu jaoskond Sakala ringkonnas, Põhja-Tartumaa ja Lõuna-Tartumaa jaoskonnad Tartu ringkonnas. Alles äsja taastati Naiskodukaitse tegevus Elvas, kus ühekorraga liitus 10 uut liiget.

Oleme näinud, et territoriaalsetel jaoskondadel on oluline koht koha-liku kogukonna elus, häid näiteid on Viimsist Märjamaani ja Otepäält Väike-Maarjani. Seetõttu hindame kõrgelt iga sellise algatusgrupi teket, kes suudab kanda kinnitada mõnes uues paikkonnas, kaasates organisat-siooni uusi liikmeid. Kuid siin oleme märganud ka ohukohti. Keskusest eemal asuva jaoskonna puhul on väga oluline tagada, et uued sulan-duksid ringkonna ühtesse tervikusse, jagaksid organisatsiooni väärtusi ning võtaksid omaks kehtiva or-ganisatsioonikultuuri. Jaoskonna identiteet on äärmiselt oluline, kuid see ei tohi tekkida vastandumise või eemalejäämise tagajärjel. Siiski pean jaoskondade arengut mitmes mõttes kogu Naiskodukaitse arengu võt-meks, sestap olen kindel, et positiiv-ne pool kaalub kuhjaga üles mõned võimalikud pisemad raskused.

3 | 201652

NA

ISK

OD

UK

AIT

SE

Järva naised andsid kultuurile hooguEt Naiskodukaitse kultuuri

erialagrupi võistlus saaks

teoks, tuli korraldajatel selle

väärtus esmalt endale mõ-

testada, siis oma mõttega

teisi nakatada ja lõpuks

võistlus läbi viia nii, et kõi-

gil osalenutel kasvaks tahe

panustada erialagrupi aren-

gusse.

Tekst: TAIVE SAAR

Kui 2012. aastal hõiskas Naiskodu-kaitse Järva ringkonna tegevliige Kirsika Ilmjärv välja kutse moo-dustada ringkonda naisrahvatant-surühm, reageeris tosin naist. 26. septembril oli esimene proov. Samal ajal oli Naiskodukaitses erialagrup-pide moodustamise aeg, teiste seas ka kultuurigrupi loomine. Otse loomulikult liitusid kõik tantsijad kultuuri erialagrupiga.

Ja ühtäkki oli neid igale poole vaja. Küll Järva maleva ja Järva ringkon-na tähtpäevade korraldamiseks ja esinemisteks, küll Kaitseliidu aastapäeval malevat esindama. Nad külastasid küberkaitseüksuse aastalõpu tähtpäeva ning toimeta-sid aasta ema konkursi ja kontserdi korraldamisel ja läbiviimisel, ka maakaitsepäeval andsid just nemad ettevõtmisele sisulist väärtust. Igal sammul andis kultuuri erialagrupp tooni Kaitseliidu ja Naiskodukaitse maine loomisel.

2014. aastal oli Järva ringkonna korraldada Naiskodukaitse aas-tapäev. Vastuvõtt ja pidu oli mee-leolukas ja ilus ning pälvis palju kiitust naistelt üle Eesti. Ülejäänud erialagrupid elasid samuti tegusat ja töökat elu. Oli vaid üks erinevus

– kui toitlustuse, meditsiini, avalike suhete ning side ja staabi erialadel olid ka oma üle-eestilised võistlu-sed, siis kultuuri erialagrupil seda polnud.

On siis vaja või ei?Siis tärkas Kirsika peas idee korral-dada üks erialagruppide kohtumine

ehk võistlus. Kohe vormus see mõt-teks teha ühine tantsuetendus.

Järva naised hakkasid mõtet or-ganisatsiooni juhtfi guuridele „maha müüma“. Ei saa öelda, et uut mõtet oleks tervitatud vaimustushüüetega. Jahe reaktsioon pani Järva naised mõtisklema erialagrupi sisulise väärtuse üle, uuriti eriala funkt-sioonikirjeldust, analüüsiti senise tegevuse kogemusi ja jäädi endale kindlaks – erialal tegutsejatel on suur roll organisatsioonis ühistun-de loomisel ja pärimuse kandmisel ning kandev kaal organisatsiooni maine loomisel. Kohendati uue loodava võistluse üldist kontsept-siooni, vähendati võistluspinget ja lisati õpiväärtust. Juhtfi guuridelt saadi 2015. aasta lõpus luba sünd-mus ära teha. Idee algatajast Kirsika Ilmjärvest oli vahepeal saanud Järva ringkonna esinaine.

533 | 2016

NA

ISK

OD

UK

AIT

SE

Kogu kultuuri erialagrupi selts-kond asus aga korraldama Nais-kodukaitse suvelaagrit, mis 2015. aasta augustis Järva eestvedamisel teha tuli. Kaasati muidugi ka kõiki-de teiste erialade inimesi. Siiski oli suvelaager märgilise tähendusega ka kultuuri erialagrupi võistluse korraldamise ideele. Sest laagris läbi viidud mõttetalgud andsid tagasisidet, et suur osa teiste ring-kondade inimesi on kultuuri eri-alagrupi tegevuse mõtestamise ja käivitamisega hädas, kuid näevad Järva naiste eeskujul, et tegevus-pinda ju oleks.

Suvelaagri väsimus kontidest väl-ja puhatud, koondas Kirsika Ilmjärv enda ümber uue võistluse korral-duse võtmeisikud ja usinasti hakati ettevalmistustega pihta. Esimesena valmis sündmust reklaamiv video-tervitus, mis tuli esmaettekandele

Naiskodukaitse juhtide aastalõpuse-minaril.

Unistusest hakkas saama reaal-sus. Kuklas tiksus varjatud eesmärk

– tõestada, et ka kultuuri erialagru-pil on väärtuslik koht Naiskodukait-se erialagruppide maastikul.

Veidi hoogu oleks vajaEelinfo kultuuri erialagrupi võist-luse kohta läks teele eelmise aasta 7. detsembril. Osalejatele anti teada, et tegemist saab olema motoriseeritud kultuurilise võistlusega, kus võist-kondadel tuleb liikuda autodega, lahendada kontrollpunktides kul-tuurigrupi funktsiooni kirjeldusele

vastavate eesmärkidega seotud üles-andeid. Ülesanded on meeleolukad, nõuavad meeskonnatööd ja esitavad väljakutseid. Lisaks tuleb valmistu-da kontserdiks, mis kõigi võistkon-dade osalusel kokku pannakse ja teisel päeval ette kantakse.

Alutaguse ringkonnast saabus tänulik tagasiside, kus kiideti vihjet funktsioonikirjeldusele. Selgub, et varem ei ole sellele tähelepanu pöö-ratud, nüüd oli hea võimalus doku-ment üles otsida. Esimene tõestus, et võistlusest võiks saada erialagrupi arengu edulugu, oligi saadud!

Juhendis tunnistatakse selgesõ-naliselt, et võistluse suurem ees-märk on hoogustada kultuurigrupi tegevusi ringkondades. Registreeri-mise lõppedes olid end kirja pannud kõik ringkonnad, mis kinnitas, et huvi kultuuri erialagruppide tege-vuse vastu on laiapõhjaline.

TULEMUSEDI koht – Järva ringkond

II koht – Tartu ringkond

III koht – Põlva ringkond

ME

RL

E R

ÜÜ

TE

L

3 | 201654

NA

ISK

OD

UK

AIT

SE

12. veebruari õhtul kella poole seitsme paiku hakkasid naiskodu-kaitsjad kogu Eestist kogunema Koeru – võistlusele. Ukse peal ter-vitasid neid naeratavate nägudega mandaadimeeskond ja Kirsika oma säravate kommentaaridega. Taga-sisidest võib lugeda: „Õhkkond oli positiivne ja ma kaldun arvama, et

parem ei oleks saanud ollagi. Muide, minusuguse toriseja jaoks mõjus see esimene kontakt teiega. Pärast sel-list vastuvõttu ei suudaks küll mitte keegi midagi veel kritiseerida.“ Hää-lestus on edu pant – see õppetund on kasulik kõigile naiskodukaitsjatele, mitte ainult kultuuri erialagrupi naistele.

Kultuur pole kergem kui sportJa kohe algas ka esimene võistlus, mille tingimusi tutvustas selle etapi eest vastutaja, ühtlasi Järva ring-konna kultuuri erialagrupi juht ning muuhulgas Koeru jaoskonna esinai-ne Kerli Sirila. Loosiga said ringkon-nad võistlusjärjekorra, mereteema-lise Eesti laulu ja prooviruumi ning lõpuks ometi ka teada, et neil tuleb ette valmistada tantsuline etteaste. Kõigile jagati Koeru hoonetes kätte privaatne prooviruum ja kell 11 õh-tul oodati kõiki tagasi kultuurimajja lavaproovi.

Enam-vähem määratud kellaajal käisid ringkonnad kordamööda Koeru kultuurimaja laval proo-vides. Et teistel samal ajal igav ei oleks, oli igal ringkonnal vaja täita kolm ülesannet. Ühed valmistasid järgmisel päeval toimuva sõbra-päeva puhul värvilistest paberitest südameid. Kultuurigrupi tagada on ju ka ruumikujundus ja korraldajad lootsid jagada väärt oskust, kuidas lihtsate vahenditega säravat tule-must saavutada. Teised panid samal ajal proovile oma teadmisi. Neil tuli lahendada kaks ülesannet – edukalt sooritada Kultuurivillak ja pildilt

L I S A T E A V E

Kontrollpunktides oli võistkondadel võimalik punkte kogu-

da. Rajal oli üheksa peatust, kus tuli lahendada erinevaid

ülesandeid.

Tunda ära, mis aktuseks valmis pandud saalis on valesti Viia kokku kihelkonnad ja rahvarõivatriibumuster Kimi mängu käigus tunda muusikariistu ja muusika loomi-

sega seotud esemeid Müüsleri ausamba juures tunda ajalugu Järva-Jaani kinomuuseumis panna proovile filmimaailma-

ga seotud teadmised Ära tunda ettekantud tantse Lahendada kunstiteemaline ristsõna Lavastada meeleolukas foto teemal „Laine laksudes ranna-

le lööb“ Tunda Kaitseliidu kultuuriajalooga seotud fakte Tundma pimesi ära joogimarke Osata näidata tundeid ja olla valmis neid kohe videokaa-

mera ees esitama

ME

RL

E R

ÜÜ

TE

L

553 | 2016

NA

ISK

OD

UK

AIT

SE

Anna naiskodukaitsjale milline ülesanne iganes, ta täidab selle pühendunult ja põhjalikult.

ära tunda 38 endist või praegust Eesti ansamblit. Need ülesanded andsid ka esimesed punktid tule-muste tabelisse.

Päev lõppes kell kaks öösel. Järva naised mõtlesid, et kui koormusmat-ka naised peavad rajal olema kogu öö, saades vaid üürikese võimaluse ebamugavates tingimustes puhata, siis miks ei peaks samaga hakkama saama ka kultuurigrupi naised? Kel-la poole kümneks olid võistlejad ette valmistatud motoriseeritud kultuu-riliseks rännakuks.

Miks autodel orienteerumine? Vastuse annab võistluse juhend: naiskodukaitsja peab olema toeks ja abiks, kui olukord on keeruline või pingeline. Naiskodukaitsja on tead-likum ülejäänud rahvahulkadest ja säilitab rahu. Üks võimalus pingeid maandada on pakkuda inimestele meeldivaid muljeid. Seepärast peak-sid kultuuri erialagrupi naised ole-ma valmis liikuma sündmuspaigast sündmuspaika, olema kohal seal, kus inimesed vajavad tuju tõstmist. Kuulekalt ja heatujuliselt olid kõik võistkonnad määratud ajal stardis. Enne veel, kui sai gaasi vajutada, tuli kõigil lahendada selle päeva esi-mene ülesanne: panna kahe minuti jooksul õigesse järjekorda rahvaka-lendri tähtpäevad jaanuarist kuni detsembrini.

Punktide asemel piletidRännaku käigus tuli aga võistkonda-del liigelda kontrollpunktist kont-rollpunkti korraldajate antud kaardi järgi. Kihutamine oli keelatud, liik-luseeskirja järgimine kohustuslik. Et hajutada liikluskoormust, saadeti pooled võistkonnad ringile päripäe-va ja pooled vastupäeva.

Rännakult saabunud naised olid elevil. Kogemust peeti väärtusli-kuks, kuid ka raskeks. „Nii, nüüd läheme koju õppima, sest peamine, mis sai selgeks, on see, et me ei tea kultuurist midagi,“ kõlas ühelt võistluselt saabunud naise huu-lilt. Polegi see kultuurimaailm nii pehme, nagu oleks võinud arvata, mõlgub võistluse korraldajate mõt-teis. Üheks riigi tunnuseks on tema kultuur ja kultuurilugu. Võistluse ülesanded tõid esile, et naiskodu-

kaitsja võib pühenduda ka enese kultuurilisele harimisele, et veelgi teadlikuma eestlasena meie maad ja rahvast väärtustada ning kaitsta.

Aga pärast rännakut ei olnud mõ-tisklemiseks pikalt aega. Ruttu kõht täis ja viimased ettevalmistused kontserdiks. Kell kaks lõid kõlarid mürtsuma ja värvilised tuled vilku-ma ning kõik neliteist ringkonda esi-tasid eelmisel õhtul loodud tantsu. Selgus tõde, et tantsu ei hinnata, see oligi vaid meeleolu loomiseks, kuid see-eest saab premeeritud selle ette-valmistamiseks nähtud vaev. Lisaks tulisele aplausile saalist tõmbas iga ringkond endale loosiga motivee-riva kultuuripaketi. „Kokkupuude kultuuriga ei saa ega tohi lõppeda siin ja praegu, te kõik saate võima-luse veel korra koguneda ja kultuuri

nautida,“ selgitas Kirsika Ilmjärv premeerimise tagamõtet.

Kultuuripaketid viivad võistlejad lähikuudel muuseumidesse, tant-supidudele ja töötubadesse. Korral-dusmeeskond on aga tänulik kõigile sponsoritele, kes preemiad välja panid.

Kontsert lõppes Naiskodukaitse kultuuri erialagrupi võistluse võitja-te väljakuulutamise ja korraldajate tänamisega.

Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming tunnistas oma kõnes, et esialgu ei olnud tal ettekujutust ega kindlustunnet selle võistluse õnnes-tumise või ka mõttekuse kohta, kuid nüüd ta mõistis, et ettevõtmine oli äge ja vajalik. Ühe olulise mõttena võttis esinaine võistluselt kaasa tõdemuse, et anna naiskodukaitsjale milline ülesanne iganes, ta täidab selle pühendunult ja põhjalikult.

Võistlus kuulutati lõppenuks ja võistlejad saadeti koduteele. Naisko-dukaitse Järva ringkonna kultuuri erialagrupi naiskodukaitsjad looda-vad, et võistluse tulemusena hoo-gustub kultuuri erialagrupi tegevus kõigis ringkondades!

ME

RL

E R

ÜÜ

TE

L

3 | 201656

NO

OR

ED

1. Mis see on?

See avati 23. juunil 2009;… selleni viib 21 trepiastet;… see koosneb 143 klaasplokist;… see asub Tallinnas.

2. Mis kool see on?

Kooli asukohaks on Paldiski;… koolimajast vasakule jääb Põhjasadam ja pare-male ausammas;

… kool töötas 1876–1915;… selle kooli lõpetas Eesti mereväe looja admiral Johan Pitka.

3. Mis kuupäevast on jutt?

Sel päeval aastal 1878 lõppes Vene-Türgi sõda;… sel päeval aastal 1938 algasid 1. Riigivolikogu valimised;

… sel päeval aastal 1987 andis oma esimese kont-serdi Terminaator;

… see on Gregoriuse kalendri 55. päev.

4. Millise linnaga on tegu?

Asulat mainiti esmakordselt 1241. aastal kui 10 adramaa suurust küla;

… küla esialgne keskus – kirik – oli ehitatud puust;… see kuulutati alevikuks 1925;… see sai linna õigused aastal 1938.

5. Kellest käib jutt?

Ta on sündinud 21.veebruaril 1937 Skaugumis;… ta on õppinud Oslo ja Oxfordi ülikoolides;… ta on kahel korral osalenud olümpiamängudel ning saavutanud 8.ja 11. koha purjetamises;

… talle omistati 1998. aastal Maarjamaa Risti tee-netemärk ja 2014. aastal Valgetähe teenetemärk.

Kas sina tead…?Lisaks suurele admiral Johan Pitka mäles-

tusmatkale toimus Keilas väiksem matk

„Pitkakene“, mille pikkus oli ligikaudu 7,4 km.

„Pitkakesel“ korraldati ka viktoriin. Kas sina

oskad nendele küsimustele vastata?

Tekst: KÄTI HALJASOKS

UUDISED

Noored liitusid tervisekoalitsiooniga

26. veebruaril, pärast Terve Eesti Sihtasutuse ja Eesti Skautide Ühingu juhitud minikonverentsi

„Mõttega lõuna“, allkirjastasid kohalviibinud noor-teorganisatsioonid tervisekoalitsiooni leppe.

Minikonverentsil arutleti alkoholi ja tubaka pruukimisest põhjustatud probleemide üle. Terve Eesti Sihtasutus tutvustas uuringut „Teismeliste arvamused ja hoiakud alkoholi ja tubaka suhtes“, järgnes kaasahaarav väitlus „Kõik noorteühingud alko- ja tubakavabaks" professionaalsete väitlejate osalusel.

Päeva lõpus liitusid noorteühingud tervise-koalitsiooniga ja allkirjastasid asjakohase leppe. Konverentsipäeval kinnitasid leppe üks projekti eestvedajatest Eesti Skautide Ühing, Noored Kot-kad, Kodutütred, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts, EELK Laste- ja Noor-sootöö Ühendus ja MTÜ Urban Style. Samuti on andnud liitumisnõusoleku SA Õpilasmalev.

Valgamaa maleva rühmajuht pälvis kõrge tunnustuse

16. veebruaril tunnustas tervise- ja tööminis-ter Jevgeni Ossinovski tublisid vaimse tervise edendajaid igast maakonnast. Üheks tunnusta-tuks osutus ka Noorte Kotkaste Valgamaa maleva Valga noortekeskuse rühmajuht Maarja Mägi.

Maarja Mägi töötab Valga noortekeskuse noor-sootööjuhina ning on keskusesse loonud noori aitava ja suunava meeskonna, kes on vajadusel ka tugiisikuiks, kelle poole mure või häda korral pöörduda. Vastse tiitliomaniku südameasjaks on riskinoorte vaimne tervis ja keskuses on just sel eesmärgil korraldatud palju loenguid ja õpituba-sid.

Maarja Mäe enda sõnul tuli tunnustus talle suure ja hästi toreda üllatusena. „Minule on mu töö huvitav just sellepärast, et tegelen küll noorte muredega, kuid iga probleem on pigem väljakut-se. Kuidas probleemile läheneda ja kuidas lahen-dada – kõik see tuleb välja mõelda. Tihtipeale ei ole see lihtne ja see ei ole kunagi ühtmoodi,“ arvab Mägi.

Järva kodutütar krooniti maailmameistriks

24. veebruaril võitis Itaalias L'Aquilas toimunud koolispordi maailmameistrivõistlustel tüdrukute 3,6 km vabatehnikasõidu 14aastane Kaidy Kaasiku.

Teine koht kuulus 1,3sekundilise kaotusega Elizaveta Filimonovale Venemaalt ja kolmas oli Jessika Loeschke Sksamaalt (+3,1).

Võitja kaksikõde Keidy Kaasiku oli samas vanu-seklassis ehk 14–16aastaste neidude seas kuues, kaotades sõsarale 15,4 sekundiga. Kaksikõed on Kodutütarde Järva ringkonna Aravete rühma liikmed.

VASTUSED:

1. Vabadussõja võidusammas Tallinnas Vabaduse välja-kul; 2. Paldiski Merekool; 3. 24. veebruar; 4. Keila linn; 5. Norra kuningas Harald V

573 | 2016

NO

OR

ED

Saaremaa kodutütarde viktoriinTekst: LII VANEM

Pärast vabariigi aastapäeva tähistamist kogunesid Saaremaa kodu-

tütarde rühmade esindusvõistkonnad Kaitseliidu Saaremaa maleva

staapi, et võrrelda oma teadmisi viktoriinil.

Saaremaa ringkonna viktoriin on iga-aastane üritus, mille eripära seis-neb selles, et iga järgmise viktoriini korraldab eelmise aasta võitja. Tänu sellele on viktoriin igal aastal isemoodi üles ehitatud.

Võistlusel pannakse proovile rühmade esindajate teadmised kodu-tütreid puudutavates valdkondades. Sellel aastal olid Kuressaare noorte huvikeskuse tüdrukud ehitanud viktoriini üles kaheosalisena. Esimene osa oli ristsõna vormis, mille lahendamiseks pidid tüdrukud tundma Eesti rahvuspühi ja rahvakalendrit. Viktoriini teine osa toimus esimest korda keskkonnas kahoot.it. Interaktiivne jõukatsumine oli põnev nii osalejatele kui juhendajatele.

2016. aasta on kodutütardel noorte kaasamise aasta, kus on oodatud noorte endi panus, olgu siis mõtetena või tegudena. Hea meel on tõ-deda, et noortekeskuse tüdrukud valmistasid viktoriini ette ja viisid läbi suuremalt osalt ise. Suur tänu, Ave, Liis ja Kati, huvitavalt korraldatud ürituse eest!

Saaremaa kodutütarde viktoriinist võttis osa 12 rühma. Nende seast pälvis esikoha Lümanda rühm koosseisus Eva Rattas, Kaili Kask, Lisett Nurja ja Maria-Elis Kuivjõgi. Teise koha sai Leisi rühm koosseisus Kärt Aulik, Elo Rosenfeld, Emilia Rozenkron ja Jane Süld, kolmandaks jäid Mustjala tüdrukud Eva Sagor, Lota Sagor, Airi Saarma ja Maria-Regelia Vaher.

Kuna Lümanda rühm on viktoriini juba korraldanud, siis otsustasid juhendajad, et korralduskogemuse saamiseks korraldab järgmise aasta viktoriini teiseks jäänud Leisi rühm.

UUDISED

IX Sänna rännak-matk

26. veebruaril kogunesid Võrumaa kodutütred ja noorkotkad Varstu, kust algas IX Sänna rännak-matk.

Start sai alguse õhtul varustuse kontrolli, kaardile koordinaatide märkimise ja viktoriiniga. Laupäe-va varastel hommikutundidel anti start maastikul. Matkalised läbisid linnulennult 13 km ja rännakulised 23 km.

Rajal kontrollpunktides tuli la-hendada ülesandeid. Võistkondade saatjateks rajal olid Kuperjanovi ÜJP sõdurid.

Mererühma meeleolukas laskepäev

5. märtsil toimus Kaitseliidu Män-niku lasketiirus mererühma vane-mate noorkotkaste laskepäev.

Lasti õhkrelvast ja hiljem teistest relvadest. Õhupüssist lasti küü-narnukkidele toetades ja ka püsti. Läbiviimisel oli abiks seersant Rene Rank. Kuigi enamikule noor-test oli see esimene kord lasta, olid tulemused üsna head.

Laskepäev oli asjalik vaheldus merendustegevusele ja meeldis merenoorkotkastele väga.

Hiiumaa malevkond sai omale lipu

27. veebruaril kogunesid Hiiumaal Reigi kirikusse nii omavalitsusjuhid kui ka Kaitseliidu liikmed ja küla-lised, et õnnistada sisse Noorte Kotkaste Hiiumaa malevkonna lipp.

„Tore, et Hiiumaa noorkotkad said lipu, mille saamist pidasid oluliseks ka omavalitsusjuhid,” ütles Noorte Kotkaste peavanem Silver Tamm. Ta tundis heameelt, et Noorte Kot-kaste tegevust väärtustatakse.

Lipuvardasse naela löömise au said ettevõtmise toetajad: Hiiu maavanem Riho Rahuoja, omava-litsusjuhid Käina, Emmaste ja Hiiu vallast, Kaitseliidu Lääne maleva pealik major Mehis Born, Noorte Kotkaste peavanem Silver Tamm, Hiiumaa malevkonna pealik Hergo Tasuja ja Lauka rühma mulluse aasta tublim noorkotkas Raigo Rako. Lipule andis oma õnnistuse EELK Tartu piiskop Joel Luhamets.

LII

VA

NE

M

3 | 201658

NO

OR

ED Tehke ka oma koolis

riigikaitsepäev

Üks päev koolis laiendab

riigikaitse kandepinda ehk

lugu sellest, kuidas teha käe-

päraste vahenditega tavaline

riigikaitsepäev

Tekst: TÕNIS ASSON

Tartu Miina Härma Gümnaasiumi katuse all tekkis mõte korraldada ülekooliline riigikaitsepäev. Selgelt-nägijad ja loogikud saavad juba peal-kirjast aru, et sündmuse käivitajaks ehk sütikuks oli riigikaitseõpetus.

Riigikaitse I teooriakursuse käi-gus õpetasin grupitööna 51 õppurile planeerimist, võttes lähteülesan-deks riigikaitsepäevalaadse üle-koolilise ürituse. Selle läbiviimisel on vaja arvestada kohalikke olusid nagu taristu ja muid ressursse inimesteni välja. Esialgu ei suutnud õpilased kuidagi meenutada ei riigi-kaitsepäeva „gabariite“ ega euronor-me. Nähes paljudel nägudel teatavat organiseeritud hämmeldust, täp-sustasin ning kirjeldasin üldjoontes nõudeid võimalikele tegevustele: huvitavad, lihtsad, tehtavad ja res-sursipõhised. Kärpisin nii mõnegi entusiasti tiibu, kelle vaimusilma

ees terendas midagi „Siilist“ suure-mat. Esialgu pidid grupid koostama tegevuste loetelu ja esitama oma leiud teistele. Kontseptsiooni kohta olid mul mõned mõtted ja aastate-tagune kogemus Luunja keskkoolist, kus sarnast päeva proovisime, küll tunduvalt väiksemas mahus. Miina Härma koolis pidi arvestama suure täisgümnaasiumiga (1.–12. klassid).

Ja siis arvas keegi...Tunni lõpus korjasin materjalid kokku ja lihvisin, kuni asi hakkas ju-met võtma. Kindluse mõttes jagasin materjalid hiljem õppuritele uuesti kätte ning palusin kaaluda nen-de teostatavust. Nad olid endiselt entusiastlikud ja olid valmis panus-tama, kuigi see plaan ei mahtunud ajaliselt enam kuidagi riigikaitse-õppe raamidesse. Nimelt oli kursus selleks ajaks läbi saanud. Läksin di-

593 | 2016

NO

OR

ED

rektori jutule ja vihjasin, et võiksime teha ühe riigikaitsepäeva. Kogenud haridusjuhina haaras Ene Tannberg ideest kinni, kui selgitasin, et tege-mist on õppetegevuse osaga: õpila-sed kavandavad ülekoolilise ürituse, valmistavad selle ette ja viivad ise ka läbi. Ideaalis annaks see suurepä-rase kogemuse, mis tuleb tegelikuks eluks valmistumisel mitmeti kasuks. Leppisime kokku järgmise kohtumi-se, kus pidid osalema teisedki koolis olulised isikud.

Ja siis arvas keegi, et meil ei saa sellist asja korraldada, sest meil on teistsugune kool, kus lapsed õpivad. Keegi arvas, et see pole sõjakool ega propageeri militarismi ning keegi arvas, et on sellistele asjadele allergiline. Mina omakorda arvasin, et kõikidel arvamuseavaldajatel on omamoodi õigus. Projekti tutvustu-se järel panime siiski ühiselt paika

kuupäeva, 5. veebruari. Sobilik kuu, mis sisaldab vabariigi aastapäeva.

Moodustasin koolijuhtidest juhtstaabi. Kirjutasin päeva korral-duse süsteemselt lahti ning otsisin vahendeid ja abilisi ka väljastpoolt gümnaasiumi: palusin toetust KVÜÕA meedikutelt, kes tulid appi oma varustuse ja masinaga. Väga abivalmiks osutusid ka kaitseres-sursside ameti spetsialistid, kes toetasid auhindadega.

Mingi aja käisin Härma koolis tihedamini kui keskmise tavakooli kõurikust õpilase lapsevanem või laps ise. Tassisin kohale korraldami-seks vajalikku nodi. Moedemonstrat-siooni elluviimiseks tuli kapist vor-me kaasa haarata. Abikaasa silmad lõid juba särama, kuni mainisin, et pärast toon kõik tagasi. Askeldamise juures ei unustanud ma ka riigi-kaitse I kursuse läbinud õppureid, kellest igaüks sai oma vastutusele ühe võistlusala.

Teha saab sellest, mis onKutsusin „käsilased“ (see heataht-lik nimetus kleepus korraldajatele külge kohe, kui plaani juhtkonnale tutvustasin) reedel ehk viiendal veebruaril kella kaheksaks kokku ja rivistasin joonele. Et joon sai lühem kui vaja, oli selge, et kümmekond puudub. Aga ka alasid oli sulailma saabumise tõttu vähem kui plaa-nis, nii et abilisi jagus siiski igale alale. Mis kinnitas teadmist, et alati tuleb kasuks mõningane ülekat-mine. Jagasin viimaseid juhtnööre, panime paika ja käivitasime info-punkti arvutid ning laadisime üles päeva materjalid. Seejärel liikusime majast välja. Tahtsin vastutavatele läbiviijatele igas võistluskohas veel näpuga üle näidata nii vahendid kui

piirid. Kõige tähtsam oli paika saada improviseeritud lasketiiru ohualad ja reeglid. Kasutasime aiaga piiratud ala, mis ootab kooli juurdeehitist, kuid sobib laskmiseks, kui kaasata paar abihoonet. Esimese sihtmärki-de ala viiele laskurile paigutasime aiamaja seina vastu. Kuulide taga-sipõrkumise vältimiseks julgestasi-me seina ukse ning pehme matiga. Akna kui ilmse ahvatluse katsime kinni. Teiseks sihtmärkide alaks viiele laskjale sobis alajaama külg-sein. Julgustasin „käsilasi“ tiirus teraselt jälgima tulejoonele asunud laskurite käes olevate püssiraudade liikumist ja kuulide tõenäolist tra-jektoori. Segaduse vältimiseks loo-busin kiirlaskmisest ja tormamisest ning muutsin lamades laskeasendi püstiseks. Õhupüssi, mille rauda tu-leb laadimisel jõuga lahti murda, on lamades raske laadida. Meie tegevu-se taustal voorisid ümber koolimaja autod ja sajad lapsed kogunesid eba-tavaliseks tundideta koolipäevaks. Nimekirjas oli neid ligi 900, kuid gripihooaeg oli alanud.

Olin eriolukordade lahendami-seks valmis mõelnud plaani B ja kasutasin salarelva. Selleks kutsu-sin appi paar riigikaitseõpetajat ja kaitseressursside ameti esindajat. Õpetaja Uudo Limak aitas kohale ve-dada suured telgid ning võttis enda hoole alla ühe laskesimulaatori.

Et osa lasermatkureid olid paran-duses, asendasime teise laskesimu-laatori õppekoha viskematkuriga – magnetiga noolemänguga. Palamuse kooli riigikaitseõpetaja ja 2. jalaväe-brigaadi teabeohvitser nooremleit-nant Jaanika Ojakõiv vuras väravast sisse Mercedese militaarse maasturi-ga ja lubas autolükkamise ülesannet juhatada roolist lahkumata.

Siit nurgast ja sealt nurgast: üks rii-

gikaitseõpetaja tõi kohale telgi, mille

püstitamine täitis ühe võistlusülesande

MA

RK

E T

EP

PO

R

Kõige tähtsam oli paika saada improviseeritud lasketiiru ohualad ja reeglid.

3 | 201660

NO

OR

ED

pooletunniste „akendega“. Juhendi lugemisega oli siiski raskusi, õnneks olin klassijuhatajatega eelnevalt kohtunud ning selgitanud nii plaa-nide sisu kui ka vormi.

Oluline võistlusmomentKell 9 läks masinavärk käima. Olin koputanud „käsilaste“ eneseteadvu-sele, et mistahes tervisekahjustuse-ta probleemi lahendamisel ruuli-vad nemad. Nemad on kohapeal otsustajad, neil on täielik käsuõigus võistlejate ning võistlejaid saatvate pedagoogide üle. Tuletasin neile meelde riigikaitsepäeva motot: „Pole probleeme, on vaid lahendused!“ Infopunkt ja registratuur esimesel korrusel töötas raginaga, kui läksin teisele korrusele aulasse, et 1.–3. klassidega alustada. Noored sõbrad said ülevaate rivi alustest, alusta-sime tervitamisest ning liikusime seisangu juurest pööreteni paigal.

Vanemad klassid olid suutnud oma osalused paika panna ning võt-sid kõikidest aladest aktiivselt osa, vastasel juhul poleks nad konku-rentsis püsinud. Massid kogunesid laskmise juurde ning ka see tegevus sujus tõrgeteta. Polnud sedagi mär-gata, et läheduses elavate majade elanikud oleksid rahuloosungite all nõudnud õpilaste desarmeerimist. Aulasse kogunesid juba 4.–5. klassid, kellele tutvustasin kaitseväe relvas-tust ja rivivõtteid.

Kell 12 kogunes kogu noorem aste (1.–5. klassid) aulasse militaarriietu-se demonstratsioonile. Selleks ajaks olid õues ning võimlas toimunud alad läbi. Ideaalis oleksid program-mi lõpetanud lumeskulptuuride meisterdamine ja curling, kuid soe ilm oli selle plaani rikkunud. Vaba-nenud „käsilased“ kaasati modelli-dena, et näidata (osaliselt retrospek-tiivis) kaitseväe kunagisi ja praegusi vormiriideid. Tänu ühe tubli riigi-kaitseõppuri tegevteenistujast isa rakmetele, killuvestile ning kiivrile omandas nii mõnigi vormikomplekt kaalukama varjundi.

Kella poole üheks oli ametlik osa lõppenud, vabastasime noorema põlvkonna. Nende asemele mobili-seerisime aulasse vanemate klassi-de esindajad, kelle tulemused olid

Võrreldes hommikul joonel seisnud ebakindlate nägudega oli nende olekus ja hoiakus ja näos midagi muutunud.

Riigikaitseõpetaja Uudo Limak

juhendas noorlaskureid OÜ

Tehnolabori laskematkurist

sihtimisel

Riigikaitseõpetaja

Tõnis Assoni isiklikus

kogus leidub kõikvõi-

malikke, sealhulgas

ajaloolisi vorme,

mida õpetaja riigi-

kaitsepäeval lahkelt

ette näitas

2 X

MA

RK

E T

EP

PO

R

Märkamatult olid sisse imbunud KVÜÕA vormikandjatest meedi-kud, kes kasutasid selleks sugulaste abiga saadud teadmisi koolimajast. Kontseptsioon jagas õpilased kolme vanuseastmesse: 1.–5. klassid (10 komplekti), 6.–9. klassid (8 komp-lekti) ja 10.–12. klassid (9 komplekti), lisaks õpetajad. Kui vanemad klassid said ise valida alade järjekorra ja toimumise aja, kooskõlastades seda läbiviijatega, siis noorematele oli detailselt paigas roteeruv graafi k

613 | 2016

NO

OR

ED

L I S A T E A V E

Miina Härma Gümnaasiumi riigikaitsepäeva lühendatud kavaEesmärk: propageerida koolis riigikaitset, riigikaitseõpetust ja isamaalist kasvatust ning arendada õpilastes praktilisi oskusi, luues võistlusmeeleolu ja küünarnukitunnet. Märksõ-nad: intelligentne huumor, optimism ja positiivne mõtlemine. Kaasatakse kogu kool, korraldajateks on õpetajad ja riigikait-seõppurid.

Moto: Pole probleeme, on vaid lahendused!

VÕISTLUS- JA ÕPPEKOHTADE KATALOOG:

Õhupüssi laskmine – püstiasendis, 2 vahetust lasevad 5 lasku (2 x 5) tulemuse peale, võistkonna punktid arvestatakse kokku. Võistkonna suurus 10 (vahetuses 5 laskurit), korraga osaleb 2 võistkonda (6.–12. kl ja õpetajad) kahel rajal.

Orienteerumine – leida linnas ajaloolise ja militaarse taustaga objektid, lahendada ülesanded ja objekti pildistada. Võistkonna suurus 5 (6.–9. kl), korraga saab rajale minna mitu klassi. Kasutatakse oma nutitelefone.

Telgi püstitamine – jao telk, aja peale. Arvesse läheb aeg ja korrektsus. Võistkonnas max 10 õpilast, korraga osaleb kaks klassi (6.–12. klassid ja õpetajad)

Teatevõistlus – kombineeritud, koosneb mitmest alast: „granaadivise“ tennisepallidega, märgiks rehv; „haavatu” kand-mine (telkmantel või lohisti); „ratsutamine” (rullmatt), rehvi veeretamine, rehvi kantimine. Toimub võimlas, võistkonna suurus 6 (2 tüdrukut), 6.–12. kl ja õpetajad.

NATO mäng (strateegiline kaardimäng) – kogu päeva jook-sul mängitakse klassides, kui tekib ajaauk või on õpilasi, kes ei saa väljas tegutseda. 6.–12. klassidele, saadaval raamatuko-gus, igale klassile 1 mäng.

Köievedu – võimlas, võistkonnas 6 liiget (6.–12. kl ja õpe-tajad).

Auto lükkamine aja peale – võistkondlik, korraga osaleb 2 klassi, võistkonnas 6 liiget (6.–12. kl ja õpetajad).

Laskematkur – märkilaskmine sees, kasutusel 2 komplekti, ainult 1.–5. klassidele.

Kaitseväe relvastuse tutvustamine – PowerPointi esitlu-sed aulas ja klassides, ainult 1.–5. klassidele.

Riviõpe – seisang, tervitamine, pöörded paigal, tegevus jao ja rühma koosseisus. Aulas, väljaspool võistlust. Korraga mahub 1–2 klassi, osalevad ainult 1.–5. klassid.

Lumeskulptuuri ehitamine – luuakse kuulsuste allee, tu-leb valmistada skulptuurid kooli juhtkonnast ja õpetajatest.

Curling – jääl, võistkondlik. „Kivideks“ on viieliitrised plast-kanistrid (täidetud veega või jääga).

Viktoriin – 1.–9. klassidele, klassides ja aulas.Meditsiiniõpe – elustamine, esmaabi. Õpetamine ja harju-

tamine. Korraga osaleb kaks klassi, 1.–5. klassid. Moedemonstratsioon – aulas, riigikaitseõpilased näitavad

noorematele klassidele militaarriideid.Toitlustamine – 4 vahetust, vajalik on kinni pidada aega-

dest.

koondtabelisse kantud ja paremus-järjestus selgitatud. Kohal polnud enam suuri masse, kuid esindajad olid olemas, kui kuulutasin väl-ja 6.–9. klasside võitja – 7.b klassi. Kolm parimat klassi said diplomi ja esimene koht ka kotitäie kraa-mi. Järgmisena jagasin diplomid ja auhinna 10.–12. klassidele, võitjaks osutus 12.c.

Ise tehtud asi on ikka midagi muudPärast võistlejate vabastamist oli aeg kiireks tagasisideks alade läbiviijate ehk „käsilastega“. Vaatasin aulas istuvatele väsinud abilistele otsa. Võrreldes hommikul joonel seisnud ebakindlate nägudega oli nende olekus ja hoiakus ja näos midagi muutunud. Lisandunud oli ene-sekindlust, teatavat rahulolu oma saavutusega ja õhinat, et teeme veel ja kohe. Tagasisides domineerisid positiivsed noodid. Need tuginesid omakorda tegevuse käigus saadud tagasisidele õpilastelt, nagu: „Äge!“,

„Lahe!“, „Cool!“, „Teeme veel!“, „Selli-seid üritusi peaks olema tihedamini ja tunde vähem!“ Miinusena mär-giti alade vähesust ja nende kiiret läbimist. Tänasin kõiki läbiviijaid tugeva käepigistuse ja spetsiaalse käiseembleemiga.

Selliseid üritusi tulebki korral-dada. Vastavalt võimalustele ning piisavalt harva, et mitte segada koolitööd. Meenub ütlus: „Meil on selline kool, kus lapsed õpivad!“ Toetan täiesti ja rohkemgi veel, kuid lisaks õppimisele õpilased kasva-vad ja omandavad praktilisi oskusi tegelikuks eluks. Riigikaitsepäeva eesmärgid on lihtsad – tuletada meelde, et riiki kaitseb rahvas, ja harjutada lapsi tegema grupitööd, mis loob küünarnukitunnet.

Oleme Härma koolis alguse teinud ja pole välistatud, et tradit-sioon on loodud. Nüüd tuleb ka teisi kaasa tõmmata ja jõuda üleriigilise riigikaitsepäeva korraldamiseni! Ehk on võimalik tuleval aastal kok-ku kutsuda Tartu linna ja maakon-na gümnaasiumide jaosuurused võistkonnad lausa kaheks päevaks? Näiteks riigikaitse kümnevõistluse sildi all: laskmine, rivi, esmaabi, rännak, ujumine, viktoriin, köieve-du, teatevõistlus, orienteerumine ja auto lükkamine. Majutuseks sobib koolimaja, kui see toimub nädalava-hetusel. Jätan selle idee veel õhku.

3 | 201662

Ah see ongi Ansomardi, millest Pitka ise nii köitvalt oma mälestus-teraamatus kirjutab! Suur kollane maja, mille lähistel praegu hulk rahvast ringi sebib. Sinimustvalged lehvivad, kostab tervitushõikeid.

„Sina ka siin!“ – „Ikka, kuidas ma sain tulemata jääda?“

Rõõmsad näod, naerupahvakud. Jäine tuul puhub, õhemalt riides inimesed püüavad tatsumise ja kätevehkimisega sooja saada. Lisaks tuulele hakkab sadama lund. Mina oma laigulises talivormis tunnen end mõnusalt. Püüan üht-kui-teist pildile saada. Kes kõik on siia kokku tulnud? Tundub, et tulijaid on beebi-dest pensionärideni. On sõpruskon-nad ja perekonnad vanaisast lapse-lapseni. Kaitseliitlased, noorkotkad ja kodutütred, naiskodukaitsjad

– neid tunneb ära laigulise vormi järgi. Kuid meie hulgas on vähemalt üks neiu sõjakoolist, erariides. Juba antaksegi teada, et Johan Pitka retk toimub 10. korda. Tublid mehed Kaitseliidust ja mõistlik vallavalit-sus, kes seda ikka ja jälle vedada on võtnud. Miks ma küll varem pole siia kohale jõudnud?

Hurraaga peale, isegi kui lõpuni ei jõua

Rahvas läheb liikvele. Nagu pikk kirju madu lookleb inimrida läbi lu-mesaju käänulisel külateel, kenasti vasakul, nagu reeglid ette näevad. Naudin seda pilti, fotokaamera plõksub ja tore on astuda. Ainult 21 kilomeetrit! Mis see siis ära ei ole! Tähelepanu äratab oranži jopega noor naine, kes lükkab lapsevank-rit, mees paar sammu tagapool ja 4–5aastane poisike vankri kõrval. Kõik on rõõmsad nagu kevadised tihased. Plõksutan pilte. See jätab mind peagrupist maha.

Tasapisi tunnen, kuidas nahk üleliia soojaks läheb. Oleme koos jaoskonnakaaslase Anne-Lyga. Ta on valmis hoidma mu käimiskeppe ja kaamerat, kuni ma jopel sooja vood-ri ära võtan ja topin seljakotti, mis näeb nüüd välja kui väike põrsas. Elu läheb lihtsamaks, eriti mõnus on põldudevahelisel teel, kus tuul tahab jalust maha lükata. Minust ta iga-tahes läbi ei puhu. Märkan, kuidas pered ja sõpruskonnad meist mööda rühivad, samm imelikult kerge ja sujuv. Metsa vahel hakkab jälle palav. Tuleb meelde bussipeatus Jalalõpe,

Kui Järvamaal sammuti Pitka

matkal juba 10. korda, sai

jala valgeks ka piltnik Eha.

Tekst ja fotod: EHA JAKOBSON

MA

TK

633 | 2016

pusles kokku Eesti muistsete maakon-dade kaardi. Asi seegi!

Tuul puhub, lumi tuiskab näkku. Minna on veel 3–4 km. Anne-Ly ar-vab, et ma võiksin siiski Opeli peale ronida – saaks tulijatest veel mõned pildid. Ma saan aru küll, mida ta te-gelikult mõtleb. Tahaksin ikka lõpu-ni pusida, selleks ma ju tulin. „No te olete ikka viimaste hulgas!“ poetab naiskodukaitsja Opelist. Mina tem-pot tõsta ei jõua ja otsustan lahke pakkumise vastu võtta. Ja kas sa näe – paarkümmend meetrit eespool

MA

TK

hääletavad bussile ka noored mehed. Ma ei tunnegi end enam halvasti.

Vallamaja on täis rõõmsaid ini-mesi, meie omad jõuavad ka varsti. Vahetan higise särgi kuiva vastu. Sel ajal, kui kuulutatakse välja mõõga võitja, sööme meie keldris hernesup-pi: mõnus ja hea on olla, midagi on enda heaks ära tehtud, sõpradega koos oldud ja jälle kinnitust saadud, et eestlased on vintske rahvas, isegi nõrgad nagu mina.

Järgmisel laupäeval on Kuperja-novi matk.

muigasime veidi selle nime üle – no kus need jalad ikka ära lõpevad! Opeli buss abivalmis NKK naistega saalib edasi-tagasi ja võtab väsinuid peale. Meie peame veel vastu, kuigi samm on muutunud töntsiks.

Hurraa, tee ääres on pirukad ja tee – retkelistele jumalamuidu, lisaks ka üks õnneloos. Kui ma kord lõpp-punk-ti peaksin jõudma, on mul taskus ka võidetud Kaitseliidu helkur. Vahepeal jõuame omadele järele ja lahendame koos loogikaülesande, millel loogika-ga midagi pistmist pole, ning paneme

Eestlased on vintske rahvas, ise-gi nõrgad nagu mina.

3 | 201664

TE

ST

Kindlasti on valguspulk paljudel kaitseliitlastel aeg-ajalt või pisut tihemini õppusel kaasas, kuid see on siiski pigem erand kui laialt levinud harjumus. Üks põhjus on kindlasti see, et õppustele minnes pistame kotti tasku- või pealambi, milles, kui veab, on sees ka laetud patareid. Teine põhjus peitub puhtpraktilises asjaolus, et valguspulgad peab iga-üks hankima oma vahenditega.

Mõlemad põhjused, eriti teine, on tegelikult nii head, et siinkohal võikski juba artiklile punkti panna. Aga ... valguspulk ei ole taskulamp ega vastupidi. Kui, siis ainult osali-selt. Need võivad täita küll sarnaseid ülesandeid, kuid siiski leidub vald-kondi, kus üks jääb teisele alla või saab teist hädaolukorras täiendada.

Mis on valguspulk?Valguse tekitajaks sellises valgustis on keemilised lahused, mis omava-hel reageerides helenduvad. Pain-duvasse läbipaistvasse plasttorusse, mis sisaldab ühte lahust, on paigu-tatud klaasampull teise lahusega. Kui plasttoru painutada, puruneb sisemine ampull ja ained segunevad omavahel, mille tagajärjel algab val-gust tekitav keemiline reaktsioon.

Olenevalt kasutatavatest lahus-test töötavad valguspulgad lühemat

ValguspulgadSeekord vaatleme mitte

just väga tavalist elementi

kaitseliitlase varustuses –

keemilist valgusallikat ehk

valguspulka.

Tekst ja fotod: MAGNUS ARGE

või pikemat aega. Enim on levinud 8–12 tundi helendavad pulgad. On saadaval ka 5 ja 30 minutit helenda-vaid tooteid. Mida lühem on sellise valgusti tööaeg, seda intensiivsemat valgust ta tekitab. Intensiivsusest oleneb ka distants, kui kaugele valgus on nähtav – osa pulki võivad paista isegi kilomeetri(te) kaugusele.

Valguspulkade soetamisel tuleb silmas pidada ka nende värvust, nimelt ei valgusta kõik värvid ümb-rust ühtviisi hästi. Näiteks punast valguspulka võiks kasutada ainult mingi objekti tähistamiseks, sest tema valgustamisomadused jäävad alla nt kollase või rohelise omadele.

Lisaks mitmesuguse suuruse ja kujuga pulkadele on saadaval ka teistsuguseid keemilisi valgusalli-kaid, nagu näiteks erineva kujuga padjakesed, lindid, kleepsud ja pulb-rid. Vastavalt oma suurusele, kujule ja omadustele saab neidki kasutada eri olukordades. Käesolevas artiklis keskendume ainult valguspulkadele.

Keemiliste valgustite kasutusala on avar. Meid põhiliselt huvitavale militaarkasutusele võib lisada veel korrakaitse, pääste, erinevad avarii-olukorrad jms kuni meelelahutuseni välja.

Valguspulkade kasutamise võima-lused on mitmekesised, siin mõned neist: Ruumi valgustamine (telk, sõi-

duk) Kaardi lugemine Maandumisraja tähistamine Sihtmärgi markeerimine Laskesektori tähistamine lask-

ealal Kogunemiskoha märgistamine Linnalahingus puhastatud ruu-

mide tähistamine

Taktikalistes olukordades laien-davad keemiliste valgusallikate ka-sutusvõimalusi veelgi infrapunast, paljale silmale nähtamatut valgust heitvad pulgad.

L I S A T E A V E

Keemiline valgusti: On hooldusvaba Ei tekita töötamisel sädemeid ega

leeki Ei erita gaase Ei ole mürgine On vee- ja ilmastikukindel Säilib aastaid On ühekordselt kasutatav

meid ega

l

653 | 2016

TE

ST

Muudest valdkondadest võib esile tuua näiteks ruumi valgustamise gaasilekke või selle kahtluse korral, avariikoha tähistamise ja signali-seerimise nööri otsa seotud valgus-pulka keerutades.

Väike testValguspulkade tootjaid on maa-ilmas üsna palju, aga kuna Eestis on saadaval põhiliselt kahe tootja valguspulgad, siis valisimegi testi-miseks välja ainult need. Esimene on tuntud militaarvarustuse tootja Mil-Tec, teine Cyalume, mis tegeleb-ki põhiliselt keemiliste valgustite arendamise ja tootmisega. Cyalume reklaamib ennast ka ainsa fi rmana, mille valguspulgad on varustatud NATO inventarikoodiga (NSN, NATO Stock Number). See tähendab, et too-de on läbinud teatud vastavusnõuete testid, muuhulgas valgustugevuse, värvitoonide täpsuse ja säilivusaja osas.

Testimiseks valisime välja mõle-ma tootja rohelise ja punase valgus-pulga kestusega kuni 12 tundi. Testi eesmärgiks oli teada saada, kui hästi toode ümbritsevat ruumi valgustab ja kui palju on tema valgustavatest omadustest järel 8 tunni möödu-des. Värvivalik tulenes varasemast kogemusest – kaasasime testi värvid, mis valguspulkades peaksid suut-ma ümbritsevat ruumi valgustada kõige paremini ja kõige kehvemini. Kaheksatunnise testimisperioodi valisime seetõttu, et Mil-Teci tootel on märgitud tööajaks 8–12 tundi. Cyalume’i toote tööaeg on pakendil oleva märgistuse kohaselt 12 tundi.

Valgusteid testisime tumedal taustal ja valgustamise kvaliteedi subjektiivseks hindamiseks paigu-

L I S A T E A V E

Võimalikud kasutusviisid värvide järgiOlen proovinud ja katsetasin nüüdki paralleelselt testiga

ka teist värvi valguspulki. Nende tähelepanekute põhjal

koostasin järgmise kasutusmaatriksi.

NB! Arvesta, et see tõde ei ole lõplik, sest ma ei ole veel järele proovinud kõiki maailma valguspulki. Punased: objektide märgistamine, õhutranspordi maandu-

miskoha tähistamine, sõidukitele tee tähistamine, ohualad laskeväljal, tähelepanu äratamine hädaolukorras

Sinised, kollased: kõik eelöeldu + ruumi valgustamine vähesel määral, kaardi lugemine

Rohelised, valged: kõik eelöeldu + liikumine pimedasKuna valguspulkade valgustugevus oleneb üsna suurel

määral nende kasutamiseks ettenähtud ajast, siis eelnev info kehtib 8–12 tundi põlevatele valgustitele. Kõik 5–30 minuti märgistusega tooted helendavad ja valgustavad ümbrust väga intensiivselt värvitoonist olenemata.

3 | 201666

TE

ST

L I S A T E A V E

Mida veel silmas pidadaKõikidel keemilistel valgustitel on kindel säilivusaeg,

mille järel hakkab nende kvaliteet langema ning nad

ei helenda enam nii kaua ja eredalt. Siiski saab neid

kasutada veel paar aastat pärast näidatud tähtaja

lõppu.

Valguspulgad säilitavad oma omadusi kõige paremini kinnises pakendis madalal temperatuuril. Ilma otsese vajaduseta ära pakendit ava. Kui oled seda siiski teinud, hoia toodet edaspidi valguse eest varjatult, vastasel juhul tema omadused halvenevad kiiresti.

Kuigi valguspulgad töötavad ka miinuskraadidel (lü-hemat aega ja väiksema heledusega), on parimad siiski suvised või tubased plusskraadid.

Ehkki valguspulgad ei suuda ligilähedaseltki sama tugevat valgust tekitada, kui kõige tavalisem tänapäe-vane LED-lamp, on neil siiski nii mõneski olukorras mitmeid eeliseid. Võib-olla ongi mõttekas eraldada neile seljakotis päris oma nurgake?

MIL-TEST TÄNAB VEEBIPOODI TAKVAR.EE CYALUME’I VALGUSPULKADE EEST!

tasime neist 20 cm kaugusele Kaitse Kodu! ajakirja. Kuna valguspulgad käituvad eri temperatuuril erinevalt, siis olgu märgitud, et testimisruu-mis oli 20 kraadi sooja.

Testitavad tooted1. Mil-Tec 8–12 tundi põlev valgus-pulk2. Cyalume ChemLight Tactical Light 12HPakendi sisu on kummalgi tootjal mõnevõrra erinev. Mõlemal tootel on pulga otstes kinnitusaasad, Mil-Tecil ainult kinnine, Cyalume’i omal lisaks augule ka konks. Mil-Teci pulk on kogu ulatuses ühtlane silinder pikkusega 15,5 cm ja paksusega 1 cm. Pakendisse on kaasa pandud poolemeetrine pael. Cyalume’i pulk on veeremist takistavate nurgeliste seintega ning alt lameda ja laiema otsaga. Pikkust on tal 15 cm ja jäme-dust pisut rohkem – ülalt 1,2 ja alt peaaegu 2 cm.

Kõige paremini valgustasid ruu-mis asuvaid objekte mõlema tootja rohelised valguspulgad. Punased küll helendasid korralikult, kuid ümbrust valgustada nad märkimis-väärselt ei suutnud.

Vahetult pärast aktiveerimist helendasid kõige tugevamalt mõle-mad Mil-Teci tooted, kuid juba tunni möödudes oli nende heledus lan-genud samale tasemele Cyalume’i pulkadega. Kontrollpiltide vaatlemi-sel selgub, et 4–5 tunniga kaotasid nad suurema osa oma valgusta-vatest omadustest, samal ajal kui Cyalume’i valguspulkade heledus vähenes ka 8 tunni jooksul vaid natuke.

Mõlemate roheliste pulkadega oli võimalik pärast kaheksa tunni möö-dumist vaadelda kaarti ja kompassi. Punaste valguspulkadega oli see ras-kendatud juba paari tunni järel.

Oma ehituse ja võimete poo-lest olid selle testi järgi paremad Cyalume’i tooted, mis ka 12 tundi hiljem endiselt valgust andsid. Tes-tiväliselt üllatasid nad ka 24 tunni möödudes – rohelise pulgaga oli täiesti võimalik kaarti lugeda ja pu-nane helendas samuti veel piisavalt, et paberi lähedale asetatuna võimal-dada lugeda peenes kirjas teksti.

673 | 2016

AJA

LU

GU

Kaitseliidu põhikirja § 4-as on öeldud, et „naiskodanikud moodus-tavad kaitseliidu kohuste täitmiseks eriülesannetega organisatsiooni, mille korraldus kindlaks määratak-se käesoleva (s. t. kaitseliidu) põhi-kirja alusel väljaantavates erimää-rustes, millised kinnitab vabariigi valitsus.“

Ettetoodu alusel on kaitseliidu staap kokku seadnud „Kaitseliidu naisorganisatsiooni põhimääru-sed“, mille järele naisorganisatsioon moodustab osa kaitseliidust endast ja koosneb Eesti riigitruudest nais- kodanikest, kes kõige tihedamas kontaktis meeskaitseliiduga võitleb ühiste kaitseliidu aadete eest.

Kaitse Kodu nr 5/1926 (15. märts)

Kaitseliidu naisorganisatsioon ja selle ülesanded

Avaldame muutmata kujul

Kaitse Kodus! 90 aastat taga-

si, täpsemalt 15. märtsil 1926

ilmunud artikli. Olgu luge-

jale meenutatud, et Nais-

kodukaitse loodi Kaitseliidu

ülema käskkirja alusel erior-

ganisatsioonina 2. septemb-

ril 1927.

KK!

Naisorganisatsiooni algüksus-tena võib nii malevkondade kui ka tarbekorral malevate ja valla ning alevi kaitseliidu üksuste juure nais jaoskondi luua, kes igaüks töötab oma viieliikmelise juhatuse juh-timisel ja võib jaguneda sanitaar-, toitlus-, side-, noorte- ja muudeks rühmadeks.

Nais jaoskondade loomise võimal-damine ka valla ja alevi kaitseliidu üksuste juure on tingitud tegeliku elu nõuetest, kuna maal, kus ühte malevkonda tihtilugu kuuluvad 3—8 valda ja alevit, kaitseliidu majan-duslikuks üksuseks on kujunenud ikkagi valla või alevi kaitseliidu üksus, mitte aga malevkond, olgugi

Naiskodukaitse liikmeid 1930. aastail

3 | 201668

AJA

LU

GU

et kaitseliidu põhikirjas kõige väik-sema majandusliku üksusena ette on nähtud malevkond.

Ühiste, nii mees- kui naiskaitse-liitlastesse puutuvate asjade ajami-seks valitakse n. n. „esituskogud“, kelle iga naisjaoskond moodustab ühiselt talle vastava kaitseliidu ük-susega, kusjuures nii mees- kui nais-kaitseliitlastel on kummalgi õigus tähendatud esituskokku saata kolm esitajat, kaks juhatuse määramisel ja kolmas üldkoosolekul valitav. Seitsmendaks esituskogu liikmeks on vastava kaitseliidu üksuse pealik, kes ka esituskogu tööd ja istunge juhib.

Maleva piirides asuvate nais jaoskondade esitajad valivad maleva piirides asuvate naisüksuste kolme-liikmelise ,,üldjuhatuse“, kes ühes vastava maleva juhatusega maleva pealiku eesistumisel mees- ja nais-kaitseliidu ühiseid maleva asju ajab.

Samuti astub vähemalt üks kord aastas kokku kaitseliidu naisor-ganisatsiooni kongress, kes valib naisorganisatsiooni kolmeliikmelise

„keskjuhatuse“, kes oma-kord jällegi ühes kaitseliidu keskjuhatusega kaitseliidu ülema eesistumisel kogu mees- ja naiskaitseliidu ühiseid küsimusi arutab ja ajab.

Põhimäärustes järjekindlalt läbiviidud põhimõte, et mees- ja naiskaitseliidu ühiseid asju aetak-se üheskoos (esituskogud, maleva ja üld juhatuste kui ka kaitseliidu ja naisorganisatsioonid keskjuha-tuse ühised koosolekud) on tingi-tud elunõuetest, kuna ühelt poolt naisorganisatsioonil kui kaitseliidu osal oma iseseisvat varandust ei

ole, vaid kõik tema kaasabil muret-setud varandus kuulub kaitselii-dule, teiselt poolt aga ülekohtune oleks naisorganisatsiooni kaasabil muretsetud varanduse üle nais-kaitseliitlasi mitte kaasa valitseda lubada. Samuti hoiab niisugune koostöötamine kogu asjaajamise lihtsustamise mõttes suurel määral kulusid kokku ja ei lase esile kerki-da mittesoovitavat võistlust mees- ja naiskaitseliidu vahel seltskond-likkude summade kogumise mõttes. Selle tõttu puuduvad ka naisorgani-satsioonil oma iseseisvad revisjoni-komisjonid.

Võiks esile kerkida küsimus, kas niisuguse tiheda koostöö juures naisorganisatsiooni üksustel üldse vaja on oma iseseisvaid juhatusi; kuna ju kaitseliidu üksustel juba juhatused olemas, kes ka kõiki naisorganisatsioonisse puutuvaid küsimusi võiksid käsitada. Kuid naisorganisatsioonil kui niisugusel on siiski ka hulk meeskaitseliitu vähe puutuvaid küsimusi, missu-guseid nad väga hästi isekeskis võivad otsustada ja oma juhatuste kaudu teostada. Nende küsimuste otsustamiseks andmine meeskait-seliidu üksuste juhatustele ei oleks otstarbekohane ja koormaks neid ilmaaegu. Pealegi on ette nähtud, et meeskaitseliidu esitajatel alati õigus on naiskaitseliidu orgaanide koos-olekuist sõnaõigusega osa võtta ja vastava kaitseliidu üksuse pealikul, kui talle alluva üksuse, seega ka sel-lesse kuuluva nais-üksuse tegevuse eest vastutajal, on kõigi otsuste koh-ta veto-õigus, millega ära hoitakse soovimata nähtused naiskaitseliidu üksuste tegevuses. See põhimõte on maksev Soome lottade põhikirjas.

Naisorganisatsioonil on ette nähtud oma pitsatid. See on tingitud sellest, et neil saab olema ka omava-heline ja iseseisev kirjavahetus, mil puhul kirju võib nende enda pitsati pealevajutamisega kinnitada.

Samuti on naiskaitseliidul ja ta üksikutel kategooriatel oma vorm ja eritunnusmärgid. Vormi ja eritun-nusmärkide kandmise lubamine on otstarbekohane seepärast, et naisorganisatsioon, luues sanitaar-,

Naisorganisatsioon

moodustab osa

kaitseliidust endast

ja koosneb Eesti

riigitruudest nais-

kodanikest, kes kõige

tihedamas kontaktis

meeskaitseliiduga

võitleb ühiste

kaitseliidu aadete

eest.

Naiskodukaitse ülemaaline suvelaager

Naiskodukaitse Petseri ringkonna Pankjavit-

sa jaoskonna juhatus 1938/1939

693 | 2016

AJA

LU

GU

toitlus-, side- ja muid rühmi oma ülesannetele vastavat riietust ja tunnusmärke peab kandma.

Naisorganisatsiooni tegevus on õige laialdane. Nagu juba eelpool tä-hendatud, võib ta asutada sanitaar-, toitlus-, side-, noorte- ja muid rühmi. Sanitaarrühmade loomiseks on kaitseliidu staabil kokku seatud sa-nitaaride kursuse programm, mida kohaliku arsti juhatusel võib läbi võtta, et siis juba tegelikult sanitaar-abi andma võiks hakata. Samuti on Tallinnas juba õdedekursus käimas, kus ette valmistatakse umbes 40 õde, kes mobilisatsiooni korral kohe tegevusse võiksid astuda. Ka Tartus kavatsetakse samasugune õdede-kursus käima panna. Toitlusalal või-

Naiskodukaitse III

suvepäevad 1. soo-

musrongirügemendis

Tapal 1933. aastal.

Auvalve Tapa kiriku

ees enne jumalatee-

nistust

Kaitseliidu Pärnumaa malevkonna ja Naiskodukaitse jaoskonna juhatuse liikmed 1930.

aastatel

vad naiskaitseliitlased kogu tegeliku töö enda kanda võtta, avades häire ja manöövrite puhul oma toitlus-punktid. Samuti võivad nooremad ja liikuvamad naiskaitseliitlased spetsialiseeruda sidepidamise alal, millega nad tarbekorral suurt kasu võiksid tuua. Ka varustusalal võivad naised oma virga käega appi rutata, kududes kaitseliitlastele mundri-kangast või muretsedes neile muud riidevarustust. Naiskaitseliitlased võivad kaitseliidule abiks olla ta sihtidele vastavate töökodade, kaup-luste, haigemajade, koolide, kodude, einelaudade avamisel, maksuliste pidustuste, loteriide, korjanduste, väljasõitude, kino- ja valguspiltide etenduste jne. korraldamisel, rahva kehalise kasvatuse edendamisel, rahvusluse ja kõlbluse tõstmisel. Kuid kõige avaramaks ja tänurikka-maks tööpõlluks jääb naistele ikkagi meie nooruse kasvatamine rahvus-likus vaimus ning riikliku ja rah-vusliku propaganda korraldamine isikliku propaganda näol. Naisel on kahtlemata suur mõju oma ümbrus-konna peale, ja kui ta seda otstar-bekohaselt ära mõistab kasutada, siis võib ta sellega saavutada suuri tagajärgi.

Selgub, et ülesandeid on palju ja tänurikkaid. Seepärast, ärge enam kauem viivitage, Eesti naised, vaid hakake käsikäes ja õlg-õla vastu meestega rühkima, kindlustades: Eesti riiklist iseolemist ja ta kauni-mat tulevikku.

Ülekohtune oleks

naisorganisatsiooni

kaasabil muretsetud

varanduse üle

naiskaitseliitlasi

mitte kaasa valitseda

lubada.

3 | 201670

AJA

LU

GU

Üks selle ainulaadse väljapaneku korraldajaid on näituse koordinaa-tor, Lääne maleva teavituspealik Heiki Magnus.

Kust tuli mõte selline näitus

korraldada?

Ajalugu vajab mäletamist, rääkimist ja näitamist. Eesti aumärke on ka varem välja toodud, neist on korral-datud näitusi, välja antud raama-tuid ja tehtud fi lme nende valmista-misest. Kuid sellisel moel ja kujul on väljapanek Eesti Vabariigi ajaloost üleval teist korda [esmakordselt oli näitus avatud möödunud võidupüha ajal Kärdlas – toim]. Näitusel on eks-poneeritud Eesti Vabariigi riiklikud ja ametkondlikud teenetemärgid.

Eesti Vabariigi aastapäeval oli näitus väljas Tartus, järgmine näi-tus „Aus ja väärikas“ avatakse 22. juunil 2016 Võrumaa Muuseumis. Kokkulepped on sõlmitud, eeltööd täies hoos.

Näitust Tartusse tuues lootsime, et avamisel kõneleb Eesti Endiste Metsavendade Liidu asutaja, Kotka-risti V klassi teenetemärgi kavaler, 14 aastat metsavenna elu elanud sõjaliste teenetega vabadusvõitleja Arnold Ojaste. Paraku pole legen-daarse metsavenna tervis enam see ja vanahärra veedab oma haigus- ja vanaduspäevi hooldushaiglas. Näituse avamisel edastasin Arnold Ojaste parimad tervitused Tartu Linnamuuseumile, kuhu Arnoldit on korduvalt kutsutud kõnelema oma elust ja saatusest, ning edas-tasin tema tänusõnad muuseumi ja Tartu rahvale.

„Aus ja väärikas“ alustab ringreisi Veebruaris Tartu Linnamuu-

seumis avatud teenetemär-

kide näitus jääb avatuks 31.

märtsini, võidupüha ajaks

liiguvad märgid Võrru.

Küsis: EHA JAKOBSON

Kes olid tegijad ja miks neil oli

huvi seda teha?

Näituse korraldustoimkond on sama väärikas kui näituse pealkiri. Kor-raldustoimkonnas on Eesti Vabariigi presidendi kantselei siseosakonna juhataja Erki Holberg, kantselei kommunikatsiooninõunik Kaidi Aher, siseosakonna nõunik teene-temärkide küsimustes Pille Osula, OÜ Miniplast juhid Meelis Pääbo ja Erika Mikson, Eesti suurima amet-kondlike aumärkide kogu omanik Mart Puusepp ja näituse koordinaa-tor Heiki Magnus.

Näituse korraldamisele on tõ-husalt kaasa aidanud Eesti Vaba-dusvõitluse ja Vastupanuliikumise Mälestusliit ning Eesti Endiste Metsavendade Liit.

Riiklikud teenetemärgid on klass omaette, neid annetatakse tavapä-raselt kord aastas, Eesti Vabariigi aastapäeval, Eesti riigile ja rahvale osutatud teenete tunnustamiseks. Ametkondlikud teenetemärgid on tihtipeale ainus viis ja võimalus üht või teist inimest tänada-tunnustada. Organisatsioonid on selleks puhuks asutanud erinevaid teenetemärke, ikka vabatahtliku töö ja tegevuse äramärkimiseks. Ja sisuliselt on Ees-ti Vabariigi nimel teinud tööd kõik, kes panustavad meie riigi paremaks saamise nimel.

713 | 2016

AJA

LU

GU

On tõesti ilus avada Eesti Vabarii-gi aastapäeva ja võidupüha eel Eesti eri paigus näitus teenetemärkidest oma rahvale vaatamiseks.

Kuidas näitus kokku saadi?

Ükski asi pole kunagi päris valmis, ikka saab täieneda ja areneda. Vaa-dates tagasi Hiiumaa näitusele, võib öelda, et korraldajad on vahepeal mitu sammu edasi astunud.

Näitusevara pärineb koostaja-te kolmelt osapoolelt: presidendi kantselei, OÜ Miniplast ja Mart Puusepp. Kõik väljapandu on nende omand. Kõik koostajad on tublisti tööd teinud ja vaeva näinud, sest on ilmselge, et näituste korraldamine pole neist kellegi igapäevategevus. See nõuab äärmiselt palju aega, va-hendeid ja ka oskusi.

Miks on sellist näitust vaja?

„Aus ja väärikas“ on kindlasti nii huvitav kui ka hariv. Näha saab mit-meid aumärke, mida eri põhjustel enam ei annetata – kas on organi-satsioon lõpetanud tegevuse või annetatigi neid vaid teatud sündmu-se puhul vmt. Eksponeeritud on ka märkide pressvorme, mis annavad metallile aumärgi kuju.

On märkimisväärne, et Eestis leidub inimesi, kes on võtnud enda hingeasjaks aumärke koguda. Mart

Puusepa kollektsioon väärib vaata-mist, see ongi „Aus ja väärikas“. OÜ Miniplast, üks Eesti märgitootjaid, on näituse tarbeks valmistanud

mitmed stendid, plakatid ja rulood. Presidendi kantselei on aga näituse-le välja toonud meie riiklikud teene-temärgid kogu oma hiilguses.

3 X

EH

A J

AK

OB

SO

N

3 | 201672

AR

VU

ST

US

„Sõda“ – detailides parem kui tervikunaSõjas ei võitle ainult sõdurid rindel, vaid ka nende lä-

hedased kodus. See on keskne sõnum, mis jääb kõla-

ma Taani Afganistani-teemalises draamas „Sõda“.

Tekst: KARRI KAAS

2 X

NO

RD

ISK

FIL

M

11. septembri rünnakud Ameeri-kale 2001. aastal tõid endaga kaasa globaalse sõja terrorismiga, mille üheks peamiseks lahingutandriks kujunes kuiv ja kivine Kesk-Aasia riik nimega Afganistan.

Taani oli üks esimesi riike, kelle üksused pärast Ameerika ja tema lähimate liitlaste invasiooni NATO juhitud rahvusvaheliste julgeoleku-abijõudude kooseisus oma saapad Afganistanis maha panid. Hiljem järgnesid taanlastele teised riigid, nende hulgas ka Eesti.

Filmi seisukohast see muidugi väga suurt tähtsust ei oma. See on ainult taust, mille ees rullub lahti märksa individuaalsem ning sellest lähtuvalt ka isiklikum lugu. Paraku ainult teoorias.

Taani mees Afganistani sõjasClaus Michael Pedersen (Pilou Asbæk) on Helmandi provintsis tegutseva Taani kompanii ülem. Ta on kogenud sõdur ning hea ohvit-

733 | 2016

AR

VU

ST

US

ser, kes on pälvinud ka oma meeste austuse.

Pärast võitleja langemist iseval-mistatud lõhkekeha plahvatuses otsustab Pedersen sõdurite moraali tõstmiseks nendega koos patrulli minna. Ühest korrast saab kaks, kahest kolm ning varsti tegutseb kompaniiülem rohkem üksikvõit-lejana põllul kui juhina. Vähemalt nii väidab tema hea sõber ja abi ning õige pea leiavad tema sõnad ka kinnitust.

Patrullkäigul ühte külla jäävad taanlased vastase tiheda tule alla ning peavad hoonetest varju otsima. Olukorda pingestab kohest evakuat-siooni vajav haavatu. Arusaadavatel põhjustel meditsiinikopterid aga otsese lahingutegevuse keskele maanduda ei taha.

Viimases hädas tellib Pedersen vastase oletatava asukoha pihta õhulöögi, mis ka ohu neutraliseerib. Kannatanu päästetakse ning mehed naasevad baasi. Elu pöördub justkui

oma tavalisse rütmi tagasi, kuni laagrisse saabub kontingendiülem koos sõjaväepolitsei ja -prokuröriga.

Tuleb välja, et vastase puruks-pommitamise käigus said väideta-valt hukka ka mõned tsiviilisikud. Probleem seisneb nüüd selles, kas kompaniiülem talitas õigesti või mitte? Loomulikult pole sellele kü-simusele sugugi lihtne vastata. Eriti veel juhul, kui mängus on perekond.

Pealesunnitud süžeekäänakudVõiks isegi öelda, et linateose kandvaks teljeks ongi perekond, sest Pederseniga enam-vähem võrdselt näidatakse ka tema naise ja laste toimetamisi kodus. Erinevatest vaatenurkadest moodustub ühtne tervik, mis avab täiesti uue perspek-tiivi sõjale. Vähemalt Hollywoodi kassatükkide poolt valitsetavas fi lmikunstis.

Paraku kaotab linateos igasuguse võlu kohe, kui asub matkima palju huvitavamaid ja paremini tehtud Ameerika kohtudraamasid. Välja joonistub nõrk lugu, mida on üri-

tatud erinevate klišeede abil pare-maks teha.

Teatud juhtudel on selline lähene-mine täiesti õigustatud, aga „Sõjas“ mõjub see eelkõige otsitult. Alguses on rõhk posttraumaatilisel stres-sihäirel, seejärel erinevatel sõja-koledustel ning lõpuks moraalsel sisekonfl iktil, mis päädib ebaloomu-likult punnitatud kohtuprotsessiga. Alguse intiimne õhkkond hajub ning järele jääb pealesunnitud süžee-käänakutega karkass, mis võtab publikult ära igasuguse võimaluse linateosele oma hinnang anda.

Koostisosade poolest heaKui aga programmiline lähenemine teemale kõrvale jätta, siis on fi lm võrdlemisi hästi tehtud. Marokos ja Hispaanias üles võetud lahin-gustseenid mõjuvad autentselt ning annavad silmad ette ka palju suurematele fi lmidele. Ilmselt tule-neb see sellest, et enamik linateose näitlejaid, välja arvatud mõned kesksed tegelased, on Afganistani sõja veteranid.

Alguses mõjub natuke häirivalt lähivõtete ohter kasutamine ning pi-dev fookusega mängimine, aga selle-ga harjub õnneks ruttu. Sarnaselt meie kodumaisele fi lmitööstusele pole ka taanlastel rahaga priisa-ta, mistõttu on väike trikitamine plaanide ja võttenurkadega igati õigustatud.

Koostisosade poolest on „Sõda“ igati hea fi lm – see on hästi tehtud, täidetud eeskujulike osatäitmistega ning kannab väärt sõnumit. Kahjuks ei moodustu nendest detailidest ühtset tervikut, mistõttu mõjub linateos abitu katsena murda sisse lahtisest uksest. Ambitsioon on küll kena asi, kuid ainult sellest ei piisa. Vaja on ka lugu, mitte kellegi ettekujutust loost. Olgu see lugu siis sõduritest rindel või nende lähedas-test kodus.

3 | 201674

IN M

EM

OR

IAM

Harri Henn 28. aprill 1942 – 25. veebruar 2016

Päev pärast Eesti iseseisvuspäeva lahkus meie seast Kaitseliidu taasasutaja ning Tartu ja Tartumaa ühendatud malevate esimene pealik Harri Henn.

Harri Hennu lapsepõlv möödus Tartumaal Kambja kihelkonnas Marguse talus. Ta sündis 28. aprillil 1942. aastal Linda ja Harald Hennu esimese lapse-na, kolm aastat hiljem sündis perre tütar Tiiu.

Nooruses tegeles Henn klassikalise maadlusega ning tal olid Eesti tasemel head tulemused. Harri Hennul on neli last, kes on teda kirjeldanud lausa tüütult tööka, tugeva ja spordilembesena ning sellise isana, tänu kellele on neist saanud suured ja asjalikud inimesed.

Alates 1987. aastast hakkas Harri Henn aktiivselt osalema taasiseseisvu-mise üritustel. Rahvarindes ja muinsuskaitseliikumises tegutsedes oli ta ettevõtlik taasiseseisvumisele kaasaaitaja, kes julgustas inimesi olema Eesti Vabariigi kodanikud ja kodanikke koonduma.

17. veebruaril 1990. aastal osales ta Järvakandi Tehaste koosolekul, kus taasloodi Kaitseliit. Kaitseliidu ajutise põhikirja luges koosolekul ette just Harri Henn. Järgmiseks tegeles ta Kaitseliidu üksuste loomisega Tartumaal. Tema üks hulljulgemaid tegusid oli 23. augustil 1990 Lenini kuju eemalda-mine endise EPA peahoone eest. Ta on olnud Tamme malevkonna (1990–1992) ja Tartu maleva (1992–1994) pealik.

Moskva putši ajal osales Tamme kompanii koos Kodukaitsega Toompea kaitsmisel. Võitlejate endi relvadeks olid süütepudelid ja puunuiad. „Tamme-kad“ olid need kaasa võtnud Tartust.

Harri Henn propageeris noorte seas aatelisust. Ta korraldas Aegna saarel haukalaagreid, kus olid kasvatajatena ametis ka tema enda lapsed. Samuti tegeles ta noorkotkaste ja kodutütardega. Mustamäe korrakaitsekeskuses tegi ta hoogsat uimasti- ja kuritegevuseennetust.

Harri Hennul olid kindlad põhimõtted ning ta oli oma elupäevade lõpuni valmis Eesti eest lahingusse astuma.

Hennu oli autasustatud Kaitseministeeriumi teeneteristi II klassi ja Kaitse-liidu Valgeristi II klassi teenetemärgiga ning Vabadussõja mälestusristiga.

Langetame leinas pea legendaarse kaitseliitlase mälestuseks ja tunneme südamest kaasa omastele.

AUTORID

SANDER SILMvabatahtlik reporterEndine ajakirjanik Sander Silm on Lõuna MKR teavitustöö/CIMC spetsialist

ERMO KARILAIDnooremveebelErmo Karilaid on Kaitseliidu kooli sõjalise juhtimise õppesuuna instruktor ja vanemparameedik. Tal on selja taga teenistus Afganistanis evakuatsioonimeeskonna ülemana

EHA JAKOBSONvabatahtlik reporterTartu ringkonna naiskodukaitsja töötab pisikese kooli õpetajana

TAAVI URBkaptenmajorTaavi Urb asus mereväkke teenima 1998. aastal. Alates 2011. aastast on ta KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli mereväe põhikursuse ülem. Tal on magistrikraad ajaloos

MAGNUS ARGEvabatahtlik reporterPärnumaa maleva vabatahtlik kaitseliitlane ning militaarvarustuse tutvustamise ja testimisega tegeleva grupi Mil-Test liige

KERT MEIDRAvabatahtlik reporterKert on Tallinna maleva vabatahtlik spordipealik ja Kaitseliidu kooli koolitaja. Tema igapäevatöö on seotud taktikalise ja matkavarustuse poega reorg.ee

ERIK REINHOLDKaitseliidu kooli pealikja juhtimistreener on Kaitseliidu toimimist lähedalt jälginud alates selle taastamisest

EVELIIS PADARvabatahtlik reporterEveliis Padar on värske Tartu maleva vabatahtlik teavituspealik

KRISTJAN PRIIKaitse Kodu! foto- ja videotoimetaja

KARRI KAASKaitse Kodu! tegevtoimetaja

VIGADE PARANDUS: KK! nr 1/2016 noorte meediavõistluse loo pildiallkiri oli ekslik: võistluse võitsid ja pildil olid tegelikult

Pärnumaa maleva poisid. KK! nr 2/2016 „Orkaani“ artikli juures oli samuti üks pildiallkiri vildakas: lätlaste asemel ilutsesid seal Viru

maleva võitlejad. KK! nr 2/2016 artikli „Kuidas segada mereala valitsemist“ juurest oli puudu viide:

materjalid pärinesid suuresti Ott Laanemetsa artiklist „Rannikukaitse“, mis ilmus 2015. aasta alguses „Sõduris“ ning Delfi teemalehes.

Toimetusel on hirmus kahju ja me, ausõna, parandame ennast!