Leisi Keskkooli häälekandja

Nr. 10 05.03.2009 Tiraaž 200 eks.

Kooli ajaleht valmis tänu Kohaliku Omaalgatuse Programmi toetusele.

I poolaasta õpitulemuste põhjal kut-suti Eesti Vabariigi 91. aastapäevale pühendatud vallavanema vastuvõtu-le 20 Leisi Keskkooli õpilast, kelle hinneteks tunnistusel olid ainult viied. II klass Maria Lisette Kallas, Marko Leiman, Merilyn Lempu, Diana Ma-gus, Mairold Nau, Eva Toompuu, Mesike Tõrv, Mihkel Villsaar ja Heldar Juns. III klass Iiv Aavik, Kaupo Humal, Emilia Rozenkron ja Liisbeth- Johanna Trei. IV klass Anni Hallik. V klass Hanna Mari Villsaar VI klass Kairi Ansper ja Eva Maria Veitmaa. VII klass Triine Aavik VIII klass Rander Süld IX klass Eveli Rohi. Vallavanema vastuvõtul käinutele

anti üle Leisi Vallavolikogu ja –vallavalitsuse tänukiri. Koolis aas-tapäeva aktusel lisandus eelnimeta-tud tänuavaldusele ka kooli tänukiri ja suur šokolaad. Nii vallavanem kui ka kool tänasid nende õpilaste vane-maid tänukirjaga. Ainult neljade ja viitega lõpetas I poolaasta 51 õpilast ja neile õpilaste-le anti üle kooli tänukiri ja väike šo-kolaad: II klass Karinette Uussaar ja Ain Peeters III klass Katrin Ansper, Kärt Aulik, Uko-Aija Heintalu, Kaarel Jalakas, Greete Kask ja Jakob-Markus Kuusk IV klass

Kati Aus, Kõue Heintalu, Aaron Nau, Tõnis-Kristjan Nava, Anett-Ursula Tatter, Greete Trumm ja Gert Stamm. V klass Kaie Ansper, Mare Kaev ja Olev Sten Erik Jõgi. VI klass Cristin Lepp, Romet Maripuu, Iti-Jantra Metsamaa, Rutt Metsamaa, Gertrud Uustalu ja Mihkel Kristofer

Vajak. VII klass Laidi Lakkur, Ann Saks, Margus Traumann ja Andre Aus. VIII klass Inger-Maie Saks IX klass Viktoria Humal, Liisa Kanemägi, Kati Orgmets, Karli Päästel ja Leeni Rahu. X klass Jaan-Eerik Aardam, Kaur Alle, Kedy Liivakivi, Juta Ränk ja Andres Traumann. XI klass Veronika Humal, Maali Kanemägi, Lilli Lakkur, Trii Ley ja Sten Valli-mäe. XII klass Taavi Kreitsmann, Anu Oks, Kristi Orgmets, Liis Teesalu, Kristiina Traumann, Maarja-Liis Väster ja Eliis Õitspuu. Au ja kiitus neile õpilastele ja suured tänud nende vanematele! Tõnu Erin, direktor

Juubeli number! Parimatest parimad!

Vallavanema vastuvõtul. Esimeses reas vasakult: Mairold Nau, Eva Toompuu, Emilia Rozenkron, Diana Magus, Merilyn Lempu ja Kaupo Hu-mal. Teises reas: Marko Leiman, Heldar Juns, Mihkel Villsaar, Maria Lisette Kal-las, Liisbeth-Johanna Trei ja Iiv Aavik. Kolmas rida: Anni Hallik, vallavanem Ludvik Mõtlep, Triine Aavik, Hanna Mari Villsaar, Rander Süld, Eva Maria Veitmaa ja Kairi Ansper. Valla lippu hoiab Eveli Rohi.

Käes on 13. veebruar (reede!) ning kell läheneb 8-le, algamas on järjekordne aasta tegijate pidu. Garderoobi juures on näha ringi siblimas pidulikult riieta-tud rõõmsameelseid õpilasi. Kell saab kohe 8.00 ja aeg on liikuda aulasse. Kogu rahvas ja sellega kaasnev vali jutt liigub treppidest üles aula poole. Lõ-puks on kõik jõudnud saali ning kohe ilmuvad rõõmsad, kekslevad tantsutüd-rukud. Regina on neile selgeks õpeta-nud ilusa tantsu, mis on väga hea algus peole ning mis viib publiku vastavasse meeleolusse. Seejärel astuvad publiku ette õhtujuhid, kelleks sel aastal on Tiit Põlluäär ja Kristi Orgmets. Publik jääb vaikseks ning pidu võib alata. Kõi-gepealt antakse üle LOOMEINIMESE

auhind ning selleks kutsutakse lava ette Ene Metsamaa. Auhindu antakse välja kahes vanuseastmes. Nominentideks nooremas astmes on Viktoria Humal ja Triine Aavik ning vanemas astmes Liis Teesalu, Laura Toompuu ja Eliis Õitspuu. Ene peab väikse armsa kõne pimedast mehest, kes oli selle aasta au-hindade – taieste meistriks. Kuid hää-letuse tulemusena osutuvad võitjateks Viktoria Humal ja Liis Teesalu. Järg-misena premeerib Erki Kuusk Triine Aavikut ja Tiit Põlluäärt, kes olid sel-le aasta AKTIVISTID. Erki kõne on pikk ja naljakas. Ta räägib edukatest Leisi kooli vilistlastest ning lisab, et mine tea, võib-olla ostab Tiit kunagi ära Nokia firma. Kuid nominendid olid veel Deisi Juns, Karel Õitspuu ja Villu Kiiver. Katrin Õitspuu annab üle au-tasu nimega HEASÜDAMLIK SÕBER I r e e n e R o m a n i l e j a M a a l i Kanemägile, lisaks olid nominentideks Mirjam Mänd, Kaisa Olesk, Liis Tees-alu ja Eliis Väljaäär. Kuid vahepalaks ilmub lavale poisteansambel, esitades laulu “Tsirkus”. Järgmiseks astub meie ette kõigi tüdrukute lemmik Taavi Kreitsmann, kelle ülesanne on teata-vaks teha aasta KAUNIS TÜTARLAPS mõlemas vanuseastmes. Nooremas ast-

mes suudab Viktoria Humal oma ilusa välimusega võita, saades roh-kem hääli teisest nominendist Pille-Riin Pärnast ning täpselt samamoodi vanemas astmes Marta Nelis oma pikkade heledate kiharatega on edu-kam Eliis Õitspuust ja Maali Kanemägist. Märkamatult on meie ette astunud kehalise kasvatuse õpe-taja Toivo Lepp ning pole väga kee-ruline arvata, millise auhinna tema kätte annab. Aasta SPORDITÄHED on Karel Õitspuu ja Kaia Mägi. Nominendid olid ka Andre Aus, Tiit Põlluäär ja Aren Ansper. Riina Sirg jagab kätte Helge Peaga Taibu tiit-lid, mille pälvivad Triine Aavik ja Kristi Orgmets (nominendid: Rander Süld, Eveli Rohi, Sten Valli-mäe ja Veronika Humal). Nüüd on käes aeg, kus lavale tuleb juba tun-tud Kevadine Lilleke, esitades meile taas väga humoorika ja andeka show. Kogu publik on vaimustuses ning taas väga elevil ja tiitlite jagamine võib jätkuda. Lilian Väster annab meened VARJATUD ANDEGA Kaupo Dolgovskile ja Kerto Hioväinale, (kandidaadid olid ka Triine Aavik, Marta Nelis, Maria Varik ja Eliis Õitspuu ) Leisi Kesk-kooli kõige SUUREMAKS NALJA-HAMBAKS on rahvas hääletanud Karel Õitspuu ja Tiit Põlluääre, kuid nendest ei jää ka oma häälte poolest palju alla Viljo Vallik, Kaspar Põlluäär, Artur Laul ja Villu Kiiver. Selle tiitli annab kätte õpetaja Sirje Kanemägi, kes on kindlasti üks kõige rõõmsamaid ja humoorika-maid õpetajaid. MUSIKAALSET GEENI tuleb tunnustama bänd Out Of Area. Lisaks võitjatele olid nominendid ka Viljo Vallik, Laura Lempu, Sander Mägi ja Anu Oks, kuid auhinna saavad Kaupo Dolgovski ja Jaan-Eerik Aardam. Jaan-Eerik ka kohe demonstreerib meile oma muusikaoskust, lauldes kitarri saatel väga meeleoluka loo. Järgnev aplaus on jällegi tohutu. Kuid on aeg edasi minna ning Tiit ja

Kristi teevad teatavaks Andeka Näit-leja nominendid: noorematest Liisa Kanemägi, Jaak Toompuu ja Daniel-Toomas Vajak ja vanematest Villu Kiiver, Tiit Põlluäär ja Kristi Org-mets. Võitjaid mõlemast vanuseast-mest on aga kahjuks ainult üks, ning need on Daniel-Toomas Vajak ja Villu Kiiver, kellele taiesed annab üle Anu Noor. Õhtujuhid kutsuvad nüüd aga publiku ette Regina Rahu, kellel on au üle anda Dþentelmeni auhind. Kõne on küll lühike, aga hea ning auhinnad saavad Karel Õitspuu ja Sander Põlluäär, lisaks olid nominentideks Kaupo Dolgovski, Ants Nelis, Kaur Alle ja Ago Vallau. Tiitlid hakkavad otsa saama, kuid en-ne õpilaste lemmiku ja aasta inimese välja kuulutamist astub lavale suure aplausi saatel Out Of Area. Pärast pooletunnist muusika kuulamist ja bändile kaasa- elamist jääb üle anda veel viimased auhinnad. ÕPILASTE LEMMIK on alati rõõmsameelne ja heas tujus Maiva Orgmets, kellel õn-netus saada natukene rohkem hääli kui Toivo Lepal ja Anneli Kandimal. See on ainus auhind, mis antakse väl-ja üle kogu kooli, ning selle annab üle Kevadine Lilleke (Oliver Mägi, Villu Kiiver ja Ago Vallau). Kõige viimase, kuid ka kõige suurema auhinna annab üle väga haritud ja elutark armastatud rahvaesindaja Mart Mäeker. Peale liigutavat kõnet on Tiit Põlluäärel au võtta vastu see auhind. Aplaus on us-kumatu ning kuna aasta alles algas, siis Tiit lubas endast kõik anda, et sel-le tiitli vääriliseks saada. Kuid maini-mata ei saa ju jätta ka teisi nominente: Artur Laul, Tauri Olesk, Kristi Org-mets ja Jaan-Eerik Aardam. Lõpetu-seks ei saa tänamata jätta meie huvi-juhti Anu, tänu kellele see pidu üldse toimus ja nii meeldejääv oli! Auhinnad tegijatele kätte antud, sam-muvad kõik rõõmsalt bussidele ning jäävad kindlasti ootama järgmise aas-ta pidu! Maali Kanemägi

AASTA TEGIJAD 2008

Kui keegi kuuleb koolis nime Koka-Inge, on teada, kellest jutt käib. Muidugi on siis kõnealuseks see meeldiv, lastesõbralik ja alati naeratav kokatädi, kelle käest ilma suurema anu-misetagi saab tahtmisel suurema ports-joni. Aga sageli ei teata, mis peitub selle rõõmsameelse isiku sisemaailmas, er-aelus või milline oli tema minevik. Kohtumine Kohtumispaik: Leisi Keskkooli söökla Aeg: esmaspäev, 19. jaanuar kell 15.10 Kohtumisaja kokkuleppimine osutus väga keeruliseks, sest teatavasti on Inge päevagraafik väga tihe, mis koosneb söögi tegemisest, söögi tegemisest ja veelkord söögi tegemisest. Aga õnneks suutis ta loovutada 30 min oma väärtus-likust ajast minule, koolitöö tegemiseks. Siit võib järeldada, et eks Inge ikka üks aktiivne ja töökas naine juba väiksest saati ole. Lapsepõlv Inge on sündinud siinsamas Leisis, Olga külas 1 aasta enne II maailmasõja lõppu. Küsides lapsepõlveaastate kohta, muutub Inge hääl tõsiseks, et mitte öelda nukraks. „Lapsepõlv oli raske,” lausub ta hellalt. Kui kuulsin sõna „raske”, arvasin, et nüüd tuleb pikk jutt sellest, kuidas ta pidi väiksest saati tööd rügama, pole vanemaid olnud või mi-dagi taolist, ühesõnaga sama jura nagu kirjanduse õpikutes ikka kirjanike kohta seisab. Aga ei, tema esimesed eluaastad olid tõesti rasked. Tõsi ta on, et ta kas-vas üles ilma isata ja koos ema, tädi ja õega, kuid siiski võib pidada tõsiseks õuduseks seda, kui tema viienda sün-nipäeva hommikul (aastal 1949) tulid Nõukogude väed ja küüditasid ta koos teiste pere liikmetega Siberisse, kus elu oli täielik põrgu. Seda piina pidi ta ta-luma 3 aastat, kusjuures 1 aasta käis ta ka Siberis koolis, kus kogu õppimine toimus teatavasti vene keeles. Veidi vi-hase ja pettunud häälega lisab ta: „Kui

tulin tagasi Eestisse, ei osanud ma üldse enam eesti keelt.” Väidetavasti oli ta ka selle pärast ema käest riielda saanud. Haridus Inge on lõpetanud Leisi Keskkooli 10 klassi. Edasiõpingud katkesid, kuna ta haigestus rängalt angiini, ning jäi seega klassikaaslastest kõvasti maha. Selle tõttu oli ta ka 1 aasta lihtsalt kodus. Tulevikuplaane tal ei olnud kehtinud režiimi tõttu. „Mingit tahtmist mõelda, mis minust küll saab või lihtsalt unistada, mul ei olnud,” kurdab ta. Niisiis tuli temale see suhteliselt oota-matult, et otsustas end kirja panna Toit-lustuskombinaadi kokakursustele. Sealt s a i a l g u s e t e m a k i i n d u m u s söögitegemise vastu. Töö Peale kursuseid asus Inge kokana tööle Karja sööklasse, mis asus sel ajal mõisahoones. Leisi Keskkooli sööklas alustas ta oma tööd 1971. aastal, täites siis nii koka kui ka söökla juhataja ko-hustusi. Neil aegadel oli toitlustamine koolis vägagi keeruline ja vaeva nõudev. Sööki tuli valmistada 400le õpilasele, kusjuures lisab Inge: „Ega sel ajal pole ju olnud kartulikoorimismasi-naid, tükeldajaid või pudrumasinaid, kõik tehti käsitsi.” Naerul sui meenutab ta olukorda, kui ta koos teise töölisega põlvili maas kartuliputru 4 liitrises potis tegi, hiiglasuur pudrunui käes. Ka kõik 400 inimese nõud pesti ju käsitsi. Kui küsisin, kas ta näeks end mingil teisel ametikohal meelsamini kui koka kohal, tuleb vastus kiiresti: „Ei, sellist mõtet pole küll tulnud, et töötaks kellegi teis-ena. See on mulle nii südamelähedaseks muutunud ja sellega lähen ma ka hauda.” Sõbrad Oma peaaegu eluaegseteks sõpradeks peab Inge Olga Liivorgi, kes kahjuks ei ole enam meie seas, Asta Sarapikku, Luule Sülda ja Naadi Peetersit.

Praeguseks on nendele lisandunud ka osa kooli personali liikmeid. Sõbrad tähendavad ju lõbu ja pidu, aga selle peale vastab Inge: „Ei-ei, mingitel pidudel me küll pole käinud nagu tänapäeval käiakse. Sel ajal olid ju isegi jõulud keela-tud.” Mehed Hetkel on Inge juba 18. aastat abielus ühe toreda Toivo- nimelise mehega, kellega koos nad Tombal elavad. Toivo ei olnud aga Inge esimene abikaasa. Enne teda oli ta 17 aastat abielus mehega, kellest ta väga rääkida ei soovi. Tänapäeva noorus Küsides tänapäeva noorte kohta, lausub Inge midagi, mis mind üldse ei üllata: „Tänapäeva noorus on hukas.” Ta räägib, kui suurt austust tunti tema ajal õpetajate vastu, aga nüüd on lapsed muu-tunud nii ülemeelikuteks ja va-badust on neile liiga palju antud. „Lastel on tänapäeval palju rohkem vaba voli,” arvab Inge. Nende ajal pole sellist asja kui „vaba aeg” nagu olnudki: kool, kolhoos, kooli-aed jm kodused toimetused, pidut-semist ja niisama ringi „hängimist” pole olnud. „Kui praeguse aja noored peaksid sööma rohtu ja kar-tulikoori nagu mina Siberis...,” räägib ta ja jätab lause lõpetamata. Tulevik „Tulevikult ei oota ma enam mi-dagi,” väidab Inge rahuliku südamega, aga soovides seejuures tulevatele põlvkondadele pikka meelt ja kannatust ning rohkem austust õpetajate vastu ja kindlasti ka üksteise mõistmist. KRISTI ORGMETS

PERSOON. PERSOON. PERSOON. PERSOON. Koka-Inge armastab oma tööd

Toimetus: Maali Kanemägi, Kaia Mägi, Karel Rannu, Kristi Orgmets

TUND TERVISELE Teist aastat järjest toimus üle Saa-remaa tervisespordiüritus "Tund tervisele". Selle ürituse raames toimus 21. jaa-nuaril Leisi Keskkoolis võrkpalli-turniir, mille korraldas treener Toi-vo Lepp. Osalema oli tulnud palju spordihuvilisi nii õpilaste kui ka täiskasvanute hulgast. Võistkonnad olid kolmeliikmelised. Kokku oli 6 võistkonda. Kõige enam võite ko-gus 12. klassi võistkond, kus män-gisid Kristi Orgmets, Oliver Mägi ja Villu Kiiver. Teisele kohale mängisid end Janeli Palits, Aren Ansper ja Taavi Kreitsmann. Kol-manda koha said aga 10. klassi õpi-lased Maria Varik, Marta Nelis ja

Jaan-Eerik Aardam. Nooremate klas-side hulgas toimus paaristurniir, kust võttis osa 8 paari. Esimese koha saavutasid Cris-Karlis Lepp ja Diana Rist, teise koha Daniel-Toomas Vajak ja Cristin Lepp ja kol-manda koha Den-Tarmo Tool ja Kairi Ansper. Kõik osalejad said tervisespordiüritu-se "Tund tervisele" logoga meened. Oli tore sportlik üritus. Kaia Mägi

LÜHIDALT. • Saare Maakonna kuni 20-aastaste

noormeste 2009 aasta malemeist-riks tuli Andres Traumann.

• 26. veebruaril Leisis toimunud EKSL-i ja EVF-i Kalevi koolilii-ga Saaremaa tsooniturniiril võrk-pallis saavutasid Leisi Keskkooli tütarlapsed II koha.

• 3. märtsil Lümandal toimunud Manivald Jõgi mälestusturniiril võrkpallis saavutasid Leisi Kesk-kooli neiud III koha.

Üle poole õppeaastast on juba möö-das ja koolielu läheb ikka hoogsalt edasi. Aasta algusest peale on teh-tud palju ettevalmistustöid tulevaste ürituste ja ideede teostamiseks. Kooliraadio on meil olnud juba paar aastat ja selle kasutamine on muutu-nud aktiivsemaks – lastakse muusi-kat vastatavalt õpilaste soovile, edastatakse palju infot ja ka loetak-se näiteks horoskoopi. Plaan on kooliraadio töö sisukamaks muuta

ja siinkohal on kõik head ettepane-kud teretulnud. Kui teil on mõni hea mõte, siis ärge olge häbelikud ja andke oma ideedest teada huvijuhi kabinetis. ☺ 09.-13. veebruar oli SÕBRANÄ-DAL, mil peeti meeles oma häid sõpru, saates sõbrapäeva kaarte või näidates mingil muul viisil neile, et nad on väärtuslikud. Sel nädalal toi-mus ka Sõbraoksjon, kus müüdi kooli parimaid ja vahvamaid sõpru.

Selle hinnaga, millega “sõber sai os-tetud”, pidi ostja temale välja tege-ma. Paljudele oli see igati huvitav ja uus kogemus. 23. veebruaril peeti Leisi Keskkoolis Eesti Vabariigi aastapäeva aktused, kus premeeriti meie kooli tublimaid õpilasi. Kell 10.00 oli kõige tublima-tele vallavanema vastuvõtt, kus val-lavanem tänas isiklikult tublisid õpi-lasi. KAREL

UUDISED

Märts: 04.03 Abiturientide ball XII kl. 02.-06.03 Tüdrukute nädal I – XII kl. 12.03 Pilliringide kontsert koolis 09.-13.03 Emakeelenädal I – XII kl. Leisi Keskkooli kultuuripäev 2009 Aprill: 01.04 Naljapäev I – XII kl. 03.-04.04 Saaremaa koolinoorte kul-tuuripäevad 2009 Leisi Keskkoolis 18.04 Koolimood 2009 maakonnas 24.04 Maakonna algklasside kultuu-ripäevad

MIS TULEMAS

SPORDIUUDISED

Minu kaunis kodumaa Pärnu, Tartu, Narva ka, kõik on kaunid linnad nad. Kas on keeleks eesti, vene - sõbralik on eesti pere! Ise elan Saaremaal, kaunis kadakane maa. Hea ja rahulik on siin, saatjaks linnu lauluviis. Katrin, 3.kl

Eestimaa Mina elan Eestimaal, minu kodu on siin maal. Kodus on mul riigilipp, vaasis rukkilillekimp. Rukkilill on rahvuslill, rahvuslind on pääsuke. Räästa all on pesa tal, ise säutsub taeva all. See lugu on Eestimaast, minu kallist kodumaast! Grete 3.kl

OMALOOMINGUT