Lisa 1

Juhend tee seisundi

hindamiseks tehtavate

mõõtmiste kohta

Kinnitatud Maanteeameti peadirektori asetäitja

17.11.2017 korraldusega nr 20

iteede teekatemärgistuse valikuks, paigaldamiseks

MA 2017- 016

1

Kinnitatud

Maanteeameti peadirektori asetäitja

17. novembri 2017.a

korraldusega nr 20

Juhend tee seisundi hindamiseks tehtavate mõõtmiste kohta

1. Üldist

1.1. Juhend tee seisundi hindamiseks tehtavate mõõtmiste kohta (edaspidi juhend) on

täienduseks Korrashoiu järelevalve juhendile riigiteedel, et kontrollida tee vastavust

Tee seisundinõuetele. Juhend ei kehtesta nõudeid tee seisundile ega muuda

järelevalve juhendit vaid täpsustab mõõtmiste läbiviimist.

1.2. Tee seisundi hindamine toimub põhiliselt visuaalselt. Lepinguliste lahkarvamuste

tekkimisel või muul vajadusel tehakse mõõtmised.

1.3. Mõõtmisel ja tulemuste fikseerimisel kasutatakse järgmisi mõõtevahendeid ja

seadmeid.

1.3.1. Vesilood pikkusega 1 m.

1.3.2. Vesilood pikkusega 2 m.

1.3.3. Digitaalne vesilood.

1.3.4. Mõõdulint pikkusega 10 m.

1.3.5. Nihik.

1.3.6. Jäik metalljoonlaud pikkusega 30 cm.

1.3.7. Jäik metalljoonlaud pikkusega 1,0 m.

1.3.8. Englo OÜ poolt toodetud aukude sügavuse mõõdik või samaväärne.

1.3.9. Mõõtekiilud mõõtmisvahemikuga 1…80 mm.

1.3.10. Digitaalne kaldelatt pikkusega 1,2 m koos tiibadega.

1.3.11. Leica laserkaugusmõõtja kolmjalaga või samaväärne.

1.3.12. Teleskoopmõõtelatt pikkusega 5 m.

1.3.13. GPS-iga varustatud fotokaamera.

1.3.14. GPS-iga varustatud videokaamera.

1.3.15. Trippi Oy poolt toodetud Eltrip mõõtur või samaväärne, mis võimaldab andmete

edastamist telefoni kaudu veebirakendustesse.

2. Mõõtmine

2.1. Kattega teedel

2.1.1. Augu suurim läbimõõt

Kasutatavad mõõtevahendid: mõõdulint.

Mõõtmine: Hinnatakse visuaalselt augu suurim läbimõõt ja mõõdetakse mõõdulindiga augu

servade vaheline kaugus.

2

2.1.2. Augu suurim sügavus

Kasutatavad mõõtevahendid: aukude sügavuse mõõdik.

Mõõtmine: Mõõdik asetatakse augu kohale nii, et selle rihtlatt toetub augu servades asuvale

teekattele või rihtlati pikkusest suurema läbimõõduga augu korral asetatakse mõõdik teekattele

nii, et selle rihtlatt ulatub augu kohale ning mõõdetakse teekatendi tühimiku põhja ja rihtlati

alumise tasapinna vahelise ristkauguse suurim väärtus.

3

Kasutatavad mõõtevahendid: 1 m pikkune vesilood, jäik metalljoonlaud või mõõdulint.

Mõõtmine: Vesilood asetatakse augu kohale nii, et ta toetub augu servades asuvale teekattele

või vesiloodi pikkusest suurema läbimõõduga augu korral asetatakse vesilood teekattele nii, et

see ulatub augu kohale ning mõõdetakse tühimiku põhja ja vesiloodi alumise tasapinna vahelise

ristkauguse suurim väärtus.

4

2.1.3. Prao laius ja sügavus

Kasutatavad mõõtevahendid: nihik, mõõdulint ja metalljoonlaud.

Mõõtmine:

Prao laius mõõdetakse visuaalsel hinnangul kõige laiemas kohas. Mõõtevahend asetatakse risti

praoga ning mõõdetakse selle servade vaheline kaugus.

5

Prao sügavuse mõõtmiseks asetatakse nihiku joonlaua alumine külg teekattele ning mõõtevarda

abil mõõdetakse prao sügavus.

2.1.4. Roopa suurim sügavus

Kasutatavad mõõtevahendid: 2 m pikkune vesilood ja mõõtekiilud.

Mõõtmine: Vesilood asetatakse roopa harjadele ja mõõdetakse suurim kaugus vesiloodi

mõõteserva ja teepinna vahel, surudes kiilu lati all olevasse tühimikku kuni tõrkeni.

6

Kasutatavad mõõtevahendid: 2 m pikkune vesilood ja mõõdulint.

Mõõtmine: Vesilood asetatakse roopa harjadele ja mõõdetakse suurim kaugus vesiloodi alumise

serva ja teepinna vahel.

2.1.5. Tugipeenra ja sõidutee katte või kindlustatud teepeenra kõrguste erinevus

Kasutatavad mõõtevahendid: aukude sügavuse mõõdik.

Mõõtmine:

7

Kui tugipeenar on teekattest madalam, asetatakse mõõdik selliselt, et ta toetub teekattele ja

mõõtevarras asub tugipeenra kohal. Mõõdetakse mõõdiku rihtlati alumise pinna ja tugipeenra

vaheline kõrguste erinevus katte servale võimalikult lähedal.

Kui tugipeenar on teekattest kõrgem, asetatakse mõõdik selliselt, et ta toetub tugipeenrale

horisontaalselt ja mõõtevarras asub teekatte kohal. Mõõdetakse mõõdiku rihtlati alumise pinna

ja teekatte vaheline kõrguste erinevus peenra servale võimalikult lähedal.

8

Kasutatavad mõõtevahendid: vesilood, mõõdulint.

Kui tugipeenar on teekattest madalam, asetatakse vesilood selliselt, et ta toetub teekattele ning

mõõdetakse tugipeenra ja vesiloodi alumise tasapinna vahelise ristkauguse suurim väärtus katte

servale võimalikult lähedal.

Kui tugipeenar on teekattest kõrgem, asetatakse vesilood selliselt, et ta toetub teepeenrale

horisontaalselt ning mõõdetakse teekatte ja vesiloodi alumise tasapinna vahelise ristkauguse

suurim väärtus teepeenrale võimalikult lähedal.

9

Tehnovõrgu kaevu kaane või kape ja teekatte kõrguste erinevus

Kasutatavad mõõtevahendid: aukude sügavuse mõõdik.

Mõõtmine:

Kui tehnovõrgu kaevu kaas või kape on teekattest kõrgem, asetatakse mõõdik selliselt, et ta

toetub tehnovõrgu kaanele või kapele ja mõõtevarras asub teekatte kohal.

Mõõdetakse rihtlati alumise tasapinna ja teekatte pinna vaheline kõrguste erinevus.

Kui tehnovõrgu kaevu kaas või kape on teekattest madalam, asetatakse mõõdik selliselt, et ta

toetub teekattele ja mõõtevarras asub tehnovõrgu kaane või kape kohal.

Mõõdetakse rihtlati alumise tasapinna ja kaane või kape vaheline kõrguste erinevus.

10

2.1.6. Teekatte kalle

Kasutatavad mõõtevahendid: digitaalne kaldelatt.

Mõõtmine: Digitaalne kaldelatt paigaldatakse puhtale teekattele kas piki- või põiksuunas ja

fikseeritakse lugem kaldelati ekraanilt. Saadud tulemus ongi teekatte kalle protsentides.

2.1.7. Teepeenra kalle

Kasutatavad mõõtevahendid: digitaalne kaldelatt.

Mõõtmine: Digitaalne kaldelatt paigaldatakse teepeenrale põiksuunas ja fikseeritakse lugem

kaldelati ekraanilt. Saadud tulemus on teepeenra kalle protsentides.

11

2.2. Kruusateedel

2.2.1. Ebatasasused

Kasutatavad mõõtmisvahendid: aukude sügavuse mõõdik.

Mõõtmine: Mõõdik asetatakse augu kohale nii, et selle rihtlatt toetub augu servadele ning

mõõdetakse augu põhja ja rihtlati alumise tasapinna vahelise ristkauguse suurim väärtus.

Kasutatavad mõõtmisvahendid: 1 m pikkune vesilood, jäik metalljoonlaud või mõõdulint.

Mõõtmine: Vesilood asetatakse augu kohale nii, et ta toetub augu servadele ning mõõdetakse

12

jäiga metalljoonlauaga või mõõdulindiga augu põhja ja vesiloodi alumise tasapinna vahelise

ristkauguse suurim väärtus.

2.2.2. Põikprofiili kalle

Kasutatavad mõõtmisvahendid: digitaalne kaldelatt.

Mõõtmine: Digitaalne kaldelatt paigaldatakse teepeenrale põiksuunas ja fikseeritakse lugem

kaldelati ekraanilt. Saadud tulemus on teekatte kalle protsentides.

2.2.3. Kruusa- või pinnasevalli kõrgus tee servas

Kasutatavad mõõtmisvahendid: aukude sügavuse mõõdik.

Mõõtmine: Aukude sügavuse mõõdik asetatakse horisontaalselt tee servas oleva kruusavallile

13

ning mõõdetakse rihtlati alumise tasapinna ja teekatte pinna vaheline kõrguste erinevus.

Kasutatavad mõõtmisvahendid: 1 m pikkune vesilood, jäik metalljoonlaud või mõõdulint.

Mõõtmine: Vesilood asetatakse horisontaalselt tee servas oleva kruusavallile ning mõõdetakse

rihtlati alumise tasapinna ja teekatte pinna vaheline kõrguste erinevus.

2.3. Teemaal

14

2.3.1. Tee külgnähtavus

Kasutatavad mõõtmisvahendid: mõõdulint, laserkaugusmõõtja.

Mõõtmine:

Külgnähtavust mõõdetakse külgkraavi välisservast või selle puudumisel mulde alumisest

servast või nende puudumisel sõidutee välisservast.

Mõõdulindiga mõõtmisel paigaldatakse see rööbiti mõõdetava pikkusmõõtmega ja paralleelselt

aluspinnaga. Mõõdulint ei tohi olla keerdunud.

Laserkaugusmõõtja paigaldatakse rööbiti mõõdetava pikkusmõõtmega. Punktide vahelist

kaugust mõõdetakse projitseeritud laserkiire abil. Punktide vaheline kaugus kuvatakse

laserkaugusmõõtja ekraanil.

15

2.3.2. Rohu kõrgus

Kasutatavad mõõtmisvahendid: mõõdulint.

Mõõtmine: Mõõdetakse mõõdulindiga maapinnast kuni rohulible (kõrre) ülemise otsani.

16

2.3.3. Liikumiseks vertikaalse vaba ruumi mõõtmine

Kasutatavad mõõtevahendid: teleskoopmõõtelatt.

Mõõtmine: Teleskoopmõõtelatt asetatakse vertikaalselt teekatte või teepeenra pinnale ja

mõõdetakse vahekaugus teekatte ja teekatte kohal asetseva takistus vahel.

2.4. Teedel talvistes oludes

2.4.1. Lumekihi paksus

Kasutatavad mõõtmisvahendid: jäik metalljoonlaud või mõõdulint.

Mõõtmine: Metalljoonlaual või mõõdulindil surutakse skaala 0-poolne ots lume sisse

sõidujälgede vahel kuni teekatteni ja fikseeritakse lumekihi ülemisel joonel olev lugem.

17

2.4.2. Lumevallide vaheline kaugus

Kasutatavad mõõtmisvahendid: mõõdulint.

Mõõtmine: Mõõdetakse mõõdulindiga mõlemal pool teed olevate lumevallide alumiste servade

vaheline kaugus mööda tee tasapinda.

2.4.3. Roopa suurim sügavus ja ebatasasused kinni sõidetud lumes või karedas jääs

Kasutatavad mõõtmisvahendid: 1 m pikkune vesilood ja mõõtekiilud.

Mõõtmine: Vesilood asetatakse roopa harjadele või ebatasasuse servadele ning mõõdetakse

18

suurim kaugus lati mõõteserva ja teepinna vahel, surudes kiilu lati all olevasse tühimikku kuni

tõrkeni.

Kasutatavad mõõtmisvahendid: 1 m pikkune vesilood ja mõõdulint või metalljoonlaud.

Mõõtmine: Vesilood asetatakse roopa harjadele või ebatasasuse servadele ning mõõdetakse

mõõdulindi või metalljoonlauaga suurim kaugus vesiloodi alumise serva ja teepinna vahel,

surudes mõõdulindi või metalljoonlaua skaala 0-poolne otsa roopa või ebatasasuse põhja.

19

Kasutatavad mõõtmisvahendid: aukude sügavuse mõõdik.

Mõõtmine: Mõõdik asetatakse roopa harjadele või ebatasasuse servadele ning mõõdetakse

roopa või ebatasasuse põhja ja rihtlati alumise tasapinna vahelise ristkauguse suurim väärtus.

2.4.4. Lumevallide kõrgus

Kasutatavad mõõtmisvahendid: mõõdulint või metalljoonlaud ja vesilood.

Mõõtmine: Mõõdetakse mõõdulindi või metalljoonlauaga maapinnast vertikaalselt kuni

lumevalli kõige kõrgema osani.

20

2.4.5. Kattest kõrgem teepeenar

Kasutatavad mõõtmisvahendid: 1 m pikkune vesilood ja mõõdulint või metalljoonlaud.

Mõõtmine: Vesilood asetatakse peenrale ning mõõdetakse mõõdulindi või metalljoonlauaga

suurim kaugus vesiloodi alumise serva ja teepinna vahel, surudes mõõdulindi või

metalljoonlaua skaala 0-poolse otsa vastu teepinda peenrale võimalikult lähedal.

21

Kasutatavad mõõtmisvahendid: aukude sügavuse mõõdik.

Mõõtmine: Mõõdik asetatakse peenrale ja mõõdetakse rihtlati alumise tasapinna ja teepinna

vahelise ristkauguse suurim väärtus peenrale võimalikult lähedal.

22

2.4.6. Haardetegur

Kasutatavad mõõtmisvahendid: Trippi Oy poolt toodetud Eltrip mõõtur või nende analoog, sh

kiirendusanduriga nutiseade.

Mõõtmine: vastavalt Riigimaanteede katete talviste haardeliste omaduste mõõtmise juhendile.

23

2.5. Märgi- ja tähispostide vertikaalsus

Kasutatavad mõõtmisvahendid: digitaalne vesilood.

Mõõtmine: Digitaalne vesilood asetatakse vastu märgi või tähisposti külge ning mõõdetakse

posti kaldenurk vertikaalasendist.