Upload
others
View
1
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Töö nr ENE1619
KINNITATUD
Jõgeva Linnavolikogu
23. märtsi 2017. a
määrusega nr 68
Jõgeva linna soojusmajanduse
arengukava aastateks 2017–2026
Tallinn 2017
Meie oskused on Teie edu !™
Jõgeva Linnavalitsus ÅF-Consulting AS Suur 5, Jõgeva Akadeemia tee 21/3 48306 12618 Tallinn Tel. 776 6500 Tel. 605 3150
2
Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2026
Sisukord
Sisukord ..................................................................................................................................... 2
Eessõna ...................................................................................................................................... 4
Kokkuvõte .................................................................................................................................. 5
1. Jõgeva linna üldiseloomustus ja sotsiaalmajanduslik areng .............................................. 6
Geograafiline asend ..................................................................................................... 6
Majandus ja ettevõtlus ................................................................................................. 7
Soojusmajandus ........................................................................................................... 7
Gaasivarustus .............................................................................................................. 7
2. Seadusandlus ja regulatsioonid .......................................................................................... 8
2.1 Kohalikul tasandil reguleerivad dokumendid ............................................................. 8
2.2 Riiklikud regulatsioonid .............................................................................................. 8
2.2.1. Kaugkütteseadus .................................................................................................. 8
2.2.2. Ehitusseadustik .................................................................................................... 9
2.2.3. Hoone energiatõhususe miinimumnõuded ........................................................... 9
2.2.4. Elamu energiaauditile esitatavad nõuded ............................................................. 9
2.2.5. Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele ...................................... 9
2.2.6. Perioodi 2014 – 2020 struktuuritoetuste seadus ................................................ 10
2.2.7. Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused............................. 10
2.2.8. Soojusmajanduse arengukava koostamise toetamise tingimused ...................... 10
2.2.9. Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ......................... 10
2.3 Euroopa Liidu regulatsioonid .................................................................................... 10
2.3.1 EL direktiiv Energiatõhususest ............................................................................... 10
2.3.2 Taastuvate energiaallikate edendamisest ................................................................ 11
2.4 Võimalikud toetused soojusmajanduse arendamiseks .............................................. 11
3. Jõgeva linna katlamaja, kaugküttevõrk ja soojustarbijad ................................................ 13
Katlamaja .................................................................................................................. 13
Kaugküttevõrk ........................................................................................................... 15
Soojustarbijad ............................................................................................................ 17
4. Jõgeva linna katlamaja kaugküttevõrgu soojuse tarbimine ja tootmine .......................... 19
Soojuse tarbimine ...................................................................................................... 19
Kaugkütte katlamaja soojuse tootmine ..................................................................... 20
Koormusgraafik ......................................................................................................... 23
Jõgeva linna kaugküttevõrgu soojuskadu .................................................................. 24
Perspektiivne soojuse tarbimine ja toodang .............................................................. 25
Sooja tarbevee tootmine ............................................................................................ 27
3
Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2026
Suitsugaaside kondensaatori kasutamise võimalused ............................................... 28
5. Majandushinnang ............................................................................................................. 30
Jõgeva linna kaugküttega soojusvarustuse arendamise variandid............................. 30
Soojusvarustuse arendamise variantide majanduslik hinnang .................................. 30
Variant 0 – Jõgeva linna katlamajas jätkub praegune soojuse tootmise olukord ...... 31
Variant 1 – Jõgeva linna katlamajas paigaldatakse suitsugaaside kondensaator ...... 31
Variant 2 – Olemasoleva kaugküttevõrgu renoveerimine ......................................... 34
Variant 3 – Kümne aasta jooksul renoveeritakse kõik kaugküttes olevad hooned. .. 37
Variant 4 – Tarbijatele antakse sooja tarbevett ka suvel ........................................... 39
Majandusarvutuste kokkuvõte................................................................................... 41
6. Erinevate hinna komponentide mõju soojuse hinnale ..................................................... 43
6.1 Maagaasi hinna mõju soojuse hinnale ....................................................................... 43
6.2 Hakkpuidu hinna mõju soojuse hinnale .................................................................... 44
6.3 Soojuse tarbimisemahu mõju soojuse hinnale .......................................................... 45
7. Taastuvenergia ressursside kasutamisvõimalused Jõgeval .............................................. 47
7.1 Lokaalkatlamajade arendamine Jõgeval.................................................................... 47
7.2 Gaasi kütuse kasutamine soojuse tootmiseks ............................................................ 47
7.3 Päikesepaneelid sooja vee tootmiseks ....................................................................... 48
7.4 Lokaalkütte katlad ..................................................................................................... 49
7.5 Soojuspumpade kasutamine ...................................................................................... 50
8. Kütuste ja soojuse hind ning tarbijate maksevõime ......................................................... 53
Kütuste ja soojuse hind ............................................................................................. 53
Tarbijate maksevõime ............................................................................................... 55
Paralleeltarbimine...................................................................................................... 55
9. Ettepanekud energiasäästuks ........................................................................................... 56
Energiasääst hoonetes ............................................................................................... 56
Energiasääst soojusvarustus süsteemides .................................................................. 58
10. Järeldused ..................................................................................................................... 60
11. Soovituslik tegevuskava............................................................................................... 60
Lisad ......................................................................................................................................... 60
Kasutatud kirjandus ................................................................................................................. 61
4
Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2026
Eessõna
Käesoleva Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava koostamise aluseks on ÅF-Consulting
AS ja Jõgeva Linnavalitsuse vahel 13.09.2016.a sõlmitud töövõtuleping nr 5.1-12/2016/57.
Arengukava tehnilised nõuded on määratud majandus- ja taristuministri määrusega 05.05.2015
nr 40 Soojusmajanduse arengukava koostamise toetamise tingimused; §10 Nõuded soojus-
majanduse arengukavale. Töö eesmärgiks on analüüsida tellijalt saadud ning kohapeal kogutud
andmete alusel Jõgeva linna kaugküttevõrgu tööd ja võimalusi selle arendamiseks aastatel
2016-2026.
Käesolev arengukava annab ülevaate Jõgeva linna kaugküttevõrgu tööst, soojuse tarbimisest,
analüüsib võimalusi energia tarbimise säästlikumaks kasutamiseks, kaugküttevõrkude reno-
veerimiseks ja suitsugaaside kondensaatori paigaldamiseks.
Käesoleva töö aruanne on vormistatud 61 lehel. Aruanne sisaldab 22 joonist, 31 tabelit ja 2 lisa.
Töö tegemisel kasutati Jõgeva Linnavalitsusest saadud ja kohapeal kogutud andmeid ning
kirjandusest, seadusandlusest, avalikest dokumentidest, arendustöödest ja internetist kogutud
täiendavat informatsiooni. Käesolev aruanne on koostatud saadud andmete analüüsi, tehniliste-
ja majandushinnangute põhjal.
Käesoleva arengukava koostasid konsultant volitatud soojusenergeetikainsener (EQF tase 8)
Jelena Priss ja vanemkonsultant volitatud soojustehnikainsener (EQF tase 8) Eimar Jõgisu.
Arengukava koostamist toetas Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.
5
Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2026
Kokkuvõte
• Kaugkütteteenust osutab Jõgeva linnale äriühing AS Utilitas Eesti, kellele kuuluvad soojusvõrgud ja katlamaja.
• Katlamajas töötab 3 veekatelt, 2 gaasikatelt võimsusega 5,3 MW ja 7,8 MW ja alates 2014. aastast 6,0 MW võimsusega hakkepuidukatel.
• Soojusenergia piirhind tarbijatele on alates 30.12.2015 46,00 €/MWh (võrrelduna 2013.a mais 68,95 €/MWh, kui katlamaja kasutas kütuseks maagaasi).
• Jõgeva linna kaugküttevõrgu pikkus on 8,8 km, millest 4,3 km on eelisoleeritud torustik.
• Jõgeva kaugküttevõrgu torustiku keskmine tarbimistihedus (tarbimise suhe torustiku pikkusesse) on 2,4 MWh/m, mis on hea näitaja.
• Jõgeva linna kaugküttevõrk töötab temperatuurigraafikus 100/60 °C. • Jõgeval kasutab kaugkütte teenust 86 aktiivset tarbijat. • Jõgeva katlamaja kaugküttevõrgu soojustarbijate keskmine tegelik tarbimine perioodil
2012–2015 oli 22 736 MWh aastas. • Jõgeva katlamaja keskmine soojustoodang perioodil 2012–2015, oli 26 930 MWh
aastas.
• Jõgeva linna kaugküttevõrgu 2012–2015 aasta keskmine suhteline soojuskadu on 15%. • Prognoositav soojuse tarbimine Jõgeval 2026. aastal on 17 361 MWh. • Majandushinnangul on käsitletud suitsugaaside kondensaatori kasutamist 6,0 MW
katlaga ja analüüsitud Jõgeva linna kaugküttevõrkude renoveerimist.
• Jõgeva linna kaugkütte soojuse tarbijate maksevõime on hea. • Jõgeva linnas on soojustatud järgmised hooned: Puiestee 19, Liiva 4, Kivi 4, Aia 29 ja
Tähe 7; paljudel hoonetel on soojustatud vaid otsaseinad.
6
Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2026
1. Jõgeva linna üldiseloomustus ja sotsiaalmajanduslik areng
Geograafiline asend
Oma asukoha tõttu on Jõgevat tihti liigitatud nii Lõuna-, Kesk-, kui ka Ida- Eestiks. Kõige
täpsem on öelda, et Jõgeva asub Vooremaal, kõigi kolme eelnimetatud Eesti piirkonna
ristumispunktis. Jõgevamaa piirneb lõunast Tartumaa, läänest Viljandimaa, põhjast Järvamaa,
Ida- ja Lääne- Virumaaga ning idast Peipsi järvega. Vooremaa on mitmekesine ja ainulaadne,
nagu ka selle keskuseks olev Jõgeva linn.
Jõgeva linn asub ida-lääne suunal Tartu - Jõgeva - Aravete (Piibe) maantee ja Pedja jõe vahel
ning on põhjast määratletud Jõgeva - Mustvee maanteega. Linn paikneb vaid 51 km kaugusel
Tartust ja 154 km kaugusel Tallinnast. Mõlema suurlinnaga on ka hea transpordiühendus, kuna
põhja-lõuna suunal läbib Jõgevat Tartu - Tapa raudtee.
Just raudtee on see, mis kunagisest asulast linna vormis. Jõgeva küla tekkis küll juba muinasajal
Pedja jõe äärde ning on kirjalikult esmamainitud 16.sajandi keskpaigas seoses aktiivse
soolaveoga mööda Piibe maanteed. Jõgeva areng linnaks sai aga siiski võimalikuks tänu Tapa-
Tartu raudtee ehitamisele 1870ndatel aastatel. 1919. aastal nimetati Jõgeva aleviks.
Linnaõigused sai tollal umbes 1400 elanikuga Jõgeva 1. mail 1938. aastal. Linna sünnipäeva
tähistataksegi linnaõiguse saamise järgi maikuus1.
01.07.2016 seisuga elab Jõgeva linnas 5 353 inimest, kellest mehi 2 413 ja naisi 2 940. 0–15
aastaseid noori on linnas 807: poisse 426 ja tüdrukuid 381. 16–63aastaseid elab Jõgeval 3257:
mehi 1 589 ja naisi 1 668. Üle 64 aastaseid linlasi on 1 289, mehi 398 ja naisi 8912.
Joonis 1.1 Jõgeva linna asukoht Eesti kaardil. 1 http://jogeva.kovtp.ee/ajalugu
2 Andmed on saadud rahvastikuregistrist tehtud päringuga (Jõgeva maavalitsus)
7
Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2026
Majandus ja ettevõtlus
Jõgeva linnas on seisuga 01.01.2015. a äriregistris registreeritud 327 äriühingut ja 144
füüsilisest isikust ettevõtjat.
Õigusliku vormi järgi jagunevad äriühingud: osaühingud – 312; aktsiaseltsid – 9; tulundus-
ühistud – 4; täisühingud – 1; usaldusühingud – 1.
Suurim tööandja linnas on erasektor. Jõgeva linna eelarvest finantseeritavate linna ameti-
asutuste ja linnavalitsuse hallatavate asutuste keskmine töötajate arv oli 2013. aastal 254.
Suurima töötajate arvuga asutus Jõgeva linnas on Jõgeva maavalitsuse poolt asutatud SA
Jõgeva Haigla ligi 180 töökohaga3.
Tegevusvaldkondade järgi moodustavad kõige suurema osa kaubanduse ja teenindusega
tegelevad ettevõtjad. Olulisel määral on esindatud ka ehituse, veonduse, laonduse, metsa-
majanduse ning kommertsteenuste osutamisega seotud ettevõtjad. Tööstusest on esindatud
puidutöötlemine, naha- ja tekstiiltoodete valmistamine. Jõgeval tegutseb palju teistes piir-
kondades registreeritud ettevõtjaid, kes on siin avanud põhiliselt kaubandus- ja teenindus-
ettevõtteid ning finantssektori asutusi, pakkudes konkurentsi kohalikele ettevõtjatele ning olles
tööandjaks Jõgeva linna elanikele.
Soojusmajandus
Kaugkütteteenust osutab linnale äriühing AS Utilitas Eesti, kellele kuuluvad soojusvõrgud
(~8,8 km) ja katlamaja. Katlamajas töötab 2 maagaasi veekatelt võimsusega 5,3 MW ja 7,8
MW ja alates 2014. aastast 6 MW võimsusega hakkpuidukatel. Kaugküttetorustik on üldiselt
heas olukorras (renoveeritud trasside pikkus 4,3 km).
Kaugküttesüsteemi on 2014.a seisuga ühendatud 86 tarbijat (sh 52 kortermaja, 24 asutust, 1
eramaja). Soojusenergia hind tarbijatele langes oluliselt seoses hakkepuidukatla tööle rakenda-
misega, konkurentsiameti poolt 30.12.2015 kinnitatud piirhind on 46 €/MWh (võrrelduna
2013.a mais 68,95 €/MWh). Ülejäänud katlamajad linnas on lokaalsed ja kasutavad toodetud
soojusenergiat oma vajaduste rahuldamiseks3.
Gaasivarustus
Jõgeva linna varustab gaasiga üks jaotusjaam asukohaga Võduvere külas. Linnas on kesk-
survetorustikku 12,5 km ja madalsurvetorustikku 6,3 km. Enamik linna asutusi ja ettevõtteid
on gaasiga varustatud. Kodutarbijaid on 2014.a seisuga 936, gaasiküttel on 36 asutust ja 75
eramaja4.
3 Jõgeva linna arengukava aastani 2020
4 AS Eesti Gaas, Jõgeva klienditeenindus
8
Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2026
2. Seadusandlus ja regulatsioonid
2.1 Kohalikul tasandil reguleerivad dokumendid
Kohaliku omavalitsuse ülesanded ja töökorra määrab kohaliku omavalitsuse korralduse
seadus5. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus sätestab kindlaks kohaliku omavalitsuse
ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega.
Üks kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud ülesanne on linna kommunaal-
majanduse korraldamine, sealhulgas ka soojusmajanduse korraldamine.
Linna volikogu võtab vastu otsuseid ja annab välja määruseid oma pädevuse piires. Sinna hulka
kuulub kohustus kinnitada linna arengukava ja vajadusel tellida täiendav arengukava mõne
tegevusvaldkonna arendamiseks, sealhulgas ka soojusmajanduse arendamiseks. Käesoleva töö
eesmärgiks on määrata Jõgeva linna kaugkütte võrgupiirkondade arengusuunad6.
Jõgeva linna volikogu on viimastel aastatel intensiivselt tegelenud linna arengu probleemidega.
Volikogu poolt on vastu võetud ja kinnitatud 2014. aastal linna arengukava 2020 aastani.
Sellele tuginedes on koostatud Jõgeva linna säästva energiamajanduse tegevuskava aastateks
2014-2015. 2014 aastal on Jõgeva linn ühinenud üleeuroopalise linnapeade paktiga, mis seab
kõrged eesmärgid energia säästmisele.
Käesoleval aastal Jõgeva linna volikogu vaatas läbi linna arengukava ja 27.10.2016 määrusega
nr 60 kinnitas Jõgeva linna uue arengukava aastani 2022. See seab eesmärgid linna arengule
järgmistel aastatel. Arengukava seab eesmärgid ka linna soojusmajanduse osas. Arengukava
kohaselt on linna soojusmajanduse arengueelduseks kaugküttevõrgu olemasolu ja selle
rekonstrueerimine ning probleemideks suvine sooja vee puudumine ja ebapiisav säästu-
meetmetega tegelemine. Käesoleva soojusmajanduse arengukavaga käsitleme linna soojus-
majanduse ees seisvaid probleeme ja soovitame lahendusi.
2.2 Riiklikud regulatsioonid
Energiamajandust käsitlevaid seaduseid ja riiklikke normdokumente on välja antud kümneid.
Siin on käsitletud vaid linna soojusmajanduse seisukohast kõige olulisemaid riiklikke
dokumente.
2.2.1. Kaugkütteseadus7
Kaugkütteseadus on põhiline seadus, mis sätestab kaugküttega seonduvaid nõudeid.
Kaugkütteseadus reguleerib soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvaid tegevusi
kaugküttevõrgus ning võrguga liitumist. Käesoleval ajal on riigikogus menetlemisel täiendused
praegu kehtivale kaugkütte seadusele.
5 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Vastu võetud 02.06.1993, avaldatud RT I 1993, 37, 558
6 Jõgeva linna arengukava aastani 2022.
7 Kaugkütteseadus. Vastu võetud 11.02.2003, avaldatud RT I 2003, 25 154
9
Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2026
2.2.2. Ehitusseadustik8
2015. aastal välja antud ja uuendatud ehitusseadustik määrab ehitiste projekteerimisele ja
rajamisele esitatavad üldised nõuded. Konkreetsed nõuded erinevatele tegevustele, sealhulgas
soojusvarustusele on sätestatud juba vastavate määruste, standardite ja tegevusjuhenditega.
2.2.3. Hoone energiatõhususe miinimumnõuded
2015. aastal uuendatud Majandus- ja taristuministri (edaspidi MTM) määrus9 sätestab uued
energiatõhususe nõuded ehitatavatele ja renoveeritavatele hoonetele. Nii ei tohi ehitatava
büroohoone energiatõhususarv ületada 160 kWh/(m2·a) ja korterelamul 150 kWh/(m2·a).
Oluliselt renoveeritavale hoonele kehtestatud nõuded on büroohoonele 210 kWh/(m2·a) ja
korterelamule 180 kWh/(m2·a).
Määrusega kehtestatud kõige uuem ja rangem nõue on, et riigi või kohaliku omavalitsuse
asutuse kasutuses või omandus oleva hoone energiatõhususarv ei tohi ületada liginullenergia
hoonele kehtestatud piirväärtusi, kui hoone ehitusluba väljastatakse või ehitusteatis esitatakse
ja hoone püstitatakse pärast 2018. aasta 31. detsembrit. Elamutele hakkab see nõue kehtima
2021. aastast.
2.2.4. Elamu energiaauditile esitatavad nõuded
MTM määrus10 sätestab nõuded energiaaudiitoritele, kellel on õigus teha elamute energia-
auditeid. Samuti määrab elamute energiaauditite läbiviimise korra ja uued nõuded energia-
auditite tulemuste vormistamisele.
2.2.5. Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele
MTM määrus11 sätestab uued nõuded energiamärgisele, selle väljastamise korra ja arvutus-
metoodika. Määrus on projekteerijatele ja energiaaudiitoritele aluseks energiamärgise
arvutamisel ja väljastamisel.
Lisaks nimetatud energiavaldkonna kõige olulisematele seadustele ja määrustele on terve rida
seadusandlikke akte, mis käsitlevad hoonete projekteerimist, energiaauditit ja energiamärgist,
välisõhu kaitset, jäätmemajandust, energiamajanduse arengut, kütuse ja elektri aktsiisi, soojuse
hinna kehtestamist ning teisi kohaliku omavalitsuse töövaldkondi ja soojusvarustust
puudutavaid küsimusi.
8 Ehitusseadustik. Vastu võetud 11.02.2015, avaldatud RT I 05.03.2015, 1
9 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded. MTM määrus, vastu võetud 03.06.2015, avaldatud RT I
05.06.2015,
10 Elamu energiaauditile esitatavad nõuded. MTM määrus, vastu võetud 08.04.2015. avaldatud RTI 10.04.2015
11 Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele. MTM määrus, vastu võetud 30.04.2015, avaldatud
RTI 06.05.2015
10
Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2026
2.2.6. Perioodi 2014 – 2020 struktuuritoetuste seadus12
Struktuuritoetuste seadusega reguleeritakse struktuuritoetuse andmist mitmete rakenduskavade
ja koostööprogrammide elluviimisel. Selle seaduse alusel on kinnitatud mitmeid määruseid ja
tegevuskavasid toetamaks tegevusi Euroopa struktuuritoetuste kasutamisel.
2.2.7. Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused
MTM määrus13 kehtestatakse eelnimetatud perioodi 2014 – 2020 struktuuritoetuste seaduse
alusel. Nimetatud määrus sätestab kaugküttesüsteemide katlamajade ja kaugküttevõrkude
renoveerimise toetamise korra ja toetusmäärad. Määrus võimaldab taotleda kuni 50% ulatuses
toetust kaugküttesüsteemide katlamajade ja kaugküttevõrkude renoveerimisel.
2.2.8. Soojusmajanduse arengukava koostamise toetamise tingimused
MTM määrusega14 Soojusmajanduse arengukava koostamise toetamise tingimused on
määratud nõuded kohaliku omavalitsuse poolt tellitava kaugküttepiirkonna arengukavale. See
on aluseks ka käesoleva arengukava koostamisele.
Kaugküttesüsteemide investeeringute ja soojusmajanduse arengukavade toetamisel on
rakendusüksuseks Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK). Soojusmajanduse
arengukavade toetamise kord on määratud KIK juhenditega. Kaugküttesüsteemide inves-
teeringute toetamise juhend on KIK-is väljatöötatud ja toetusi on võimalik taotleda.
2.2.9. Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused
Määrus15 on kehtestatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014 – 2020”
prioriteetse suuna „Energiatõhusus” meetme „Energiatõhususe saavutamine elamu-
majanduses” tegevuse „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine” eesmärkide ellu-
viimiseks. MTM määrus sätestab korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise korra ja
tingimused. Korterelamute rekonstrueerimise toetuste andmisel on rakendusüksus KredEx ja
toetuste taotlemine on avatud.
2.3 Euroopa Liidu regulatsioonid
2.3.1 EL direktiiv Energiatõhususest16
Euroopa Liidu energiatõhususe direktiiv määrab põhilised nõuded hoonete energiatõhususele
ja energia säästmisele. Järgides Euroopa Liidu direktiivi suuniseid on välja töötatud Eesti
seadusandlikud aktid hoonete energiatõhususele.
12 Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seadus. Vastu võetud 04.06.2014, avaldatud 21.06.2014, 1
13 Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused. MTM määrus, vastu võetud 06.01.2016,
avaldatud RT I 08.01.2016, 8
14 Soojusmajanduse arengukava koostamise toetamise tingimused. MTM määrus, vastu võetud 05.05.2015,
avaldatud RT I 06.05.2015, 11
15 Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused. MTM määrus, vastu võetud 20.03.2015.
avaldatud RTI 24.03.2015, 2
16 Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL 25.10.2012 Energiatõhususest.
11
Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2026
2.3.2 Taastuvate energiaallikate edendamisest17
Euroopa Liidu taastuvenergia direktiiv seab ülesande taastuvenergia kasutuselevõtu kohta liidu
liikmesriikides. Arengud Eesti soojusmajanduses taastuvenergia kasutuselevõtul on soodsad ja
paljud Eesti kohalikud katlamajad ning elektri ja soojuse koostootmise jaamad on võtnud
kasutusele taastuvkütuse. Sellega vähendatakse atmosfääri paisatava CO2 hulka, mis on
oluline, eriti järgides hiljutise Pariisi nõupidamise suundasid.
Lisaks kahele eelpool nimetatud Euroopa Liidu olulisele direktiivile energiasäästu ja energia-
majanduse arendamise kohta on Euroopa Liidul välja antud mitmeid direktiive energia-
majanduse ja keskkonnakaitse küsimustes. Euroopa Liidu direktiivide alusel on välja töötatud
Eesti seadused ja määrused Euroopa Liidu nõudmiste rakendamiseks Eestis.
2.4 Võimalikud toetused soojusmajanduse arendamiseks
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poolt on planeeritud mitmeid toetusi
ja abifonde energiamajanduse arendamiseks aastatel 2014 – 2020. Olulisemad neist on:
1) Kaugküttemajanduse arendamine kogusummas 78 Mln €. • Kohalike omavalitsuste kaugküttesüsteemide arengukavade koostamine, toetussumma
0,5 Mln €; meede on avatud ja toetuse määr on 90% ulatuses arengukava maksumusest.
Taotlusvoorude korraldamist koordineerib KIK.
• Investeeringutoetused kaugküttesüsteemide rekonstrueerimiseks (70,5 Mln €), sh - soojuse tootmine 43 Mln €; - soojuse edastamine, kaugküttevõrgud 27,5 Mln €;
MTM määrus18 on allkirjastatud 06.01.2016 ning on olemas KIK-i juhendid määruse
rakendamiseks. Avatud on taotluste esimene voor. Taotlusvooru korraldamist koordi-
neerib KIK. Kaugküttesüsteemide rekonstrueerimise toetusi annab välja KIK summas kuni
50% põhjendatud toetamisele kuuluvatest kuludest. Tegelik toetuse määr võib jääda
piiridesse 30–35% kogu kuludest.
2) Korterelamute rekonstrueerimise toetamine 102 Mln €. Eesmärk on 2014–2020 renoveerida 40 000 majapidamist (eramut, korterit) ehk umbes
1000 kortermaja. Toetus on suunatud kohalikele omavalitsustele ja korteriühistutele.
Meede on avatud. Taotlusvooru korraldamist koordineerib KredEx.
17 Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ 23.05.2009 Taastuvatest energiaallikatest toodetud
energia kasutamise edendamise kohta.
18 Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused. MTM määrus, vastu võetud 06.01.2016.
Avaldatud RT I, 08.01.2016, 8
12
Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2026
3) Väikeelamute küttesüsteemide uuendamise toetus. Toetus on suunatud füüsilisele isikule üksik-, kaksik- ja ridaelamute omanikele üleminekul
taastuvate energiaallikate kasutamisele. Meede on avatud. Taotlusvooru korraldamist
koordineerib KredEx.
Toodud meetmed puudutavad praegu välja kuulutatud rakendusperioodi 2015–2020. Järgmiste
perioodide kohta puuduvad praegu andmed, kuid arvestades Euroopa Liidu energiasäästu
poliitika põhimõtteid, avatakse ka järgmistel perioodidel meetmed energiasäästu
saavutamiseks.
13
Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2026
3. Jõgeva linna katlamaja, kaugküttevõrk ja soojustarbijad
Katlamaja
Jõgeva katlamaja (vt pilt joonisel 3.1) on rajatud
möödunud sajandi seitsmekümnendatel aastatel
linna soojusvarustuseks. Esialgu oli 1970. aastal
rajatud katlamajas kolm masuudil töötavat aurukatelt
DKVR-6,5-13. Koos linna arengu ja soojustarbimise
kasvuga laiendati 1980. aastal katlamaja ja paigaldati
täiendavalt kaks aurukatelt DKVR 10-13.
1990. aastate alguses moodustati katlamaja ja Jõgeva
linna soojusvõrkude käitamiseks ja haldamiseks
munitsipaalettevõte Jõgeva Soojus. 2001. aastal
toimunud erastamiskonkursi tulemusena sai katla-
maja ja soojusvõrkude omanikuks AS Eraküte. 2016.
aasta septembrist võttis Eraküte kasutusele uue
ärinime AS Utilitas Eesti.
Joonis 3.1 Jõgeva katlamaja hoone
Alates 2003. aastast toimus soojuse tootmine kahe gaasiküttel töötava veesoojenduskatlaga
Viessmann Vitomax 200 võimsusega 7,8 ja 5,3 MW (vt pilt joonisel 3.2). Maagaasi tarnijaks
oli AS Eesti Gaas.
Joonis 3.2 Jõgeva katlamaja gaasi katlad ja gaasi arvesti
14
Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2026
Joonis 3.3 Jõgeva katlamaja hakkepuidu ladu ja kütuse etteandesüsteem
26. veebruaril 2014. a avati rekonstrueeritud katlamaja, mis kasutab kohalikku hakkepuitu. Uue
katlamaja tehnoloogia on efektiivne ja töökindel, millega tõstetakse kogu linna kaugkütte-
süsteemi varustuskindlust. Rekonstrueerimistööde käigus paigaldati katlamajja 6 MW
võimsusega biokütusel töötav katel (vt pilt joonisel 3.4) koos eelkolde ning abiseadmetega
ning ehitati biokütuse ladu (vt pilt joonisel 3.3). Biokatel katab Jõgeva linna kaugkütte
baaskoormuse ning maagaasil töötavaid katlaid kasutatakse tipukoormustel.
Joonis 3.4 Jõgeva katlamaja hakkepuidu katel, multitsükloon ja võrgupumbad
15
Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2026
Tabel 3.1 Jõgeva linna katlamaja katlade parameetrid Katlamaja valdaja AS Utilitas Eesti
Katlamaja aadress Aia 50 JÕGEVA 48304
Katel Nr 1 2 3
Katelseadmete tüübid Veekatel Veekatel Veekatel
Katelde võimsused MW 5,3 7,8 6
Max lubatav töörõhk bar 6 6 8
Tegelik töörõhk bar 4 4 4
Katla keskmine kasutegur % 94 94 85
Kasutatav kütus liik Maagaas Maagaas Hakkepuit
Kütuse mõõtmine Arvesti Arvesti (m3)
Ökonomaiser tüüp - - -
Veepehmendusseade tüüp VAD 100 (DUPLEX) C-1465-A3
Lisavee paak m³ 25 m3
Soojusvõrgu temperatuuri graafik pealevool ºC 100
tagasivool ºC 60
Soojusvõrgu rõhk pealevool bar 4
tagasivool bar 2
Soojusvõrgus ringleva vee kogus m³/h 280 m3
Soojusvõrgu pumbad tüüp NP 150/315V-30-4-12; NL 150/315-37-4 -12
m³/h 300 360
Lisavesi m³/h ~ 0,15
Lisavee pumbad tüüp MVI 405-1/16/E/3-400-50-2B 2 tk
m³/h 8
Soojusmõõtur katlamajas tüüp
Pea: SONOFLO-SONOCAL DN 200
Bio: Multical 602 DN 100
Katlamaja käikulaskmise aasta a 1972
Katlamaja kütuse liik Maagaas Maagaas Hakkepuit
Kütuse hind
€/tuh.m3
€/MWh 282,57 282,57 13,46
Soojuse kinnitatud piirhind €/MWh 46
Kaugküttevõrk
Jõgeva linna kaugküttevõrgu pikkus on 8,8 km (vt lisa 1), millest 4,3 km on eelisoleeritud
torustik.
Jõgeva linna kaugküttevõrkude tööparameetrid on järgmised: o Temperatuurigraafik kütteperioodil 100/60 °C o Kaugküttevõrgu pealevoolu rõhk 4 bar o Kaugküttevõrgu tagasivoolu rõhk 2 bar
Jõgeva linna kaugküttevõrkude tehnilised andmed: o Soojusvõrgu torustiku kogupikkus 8,8 km o Eelisoleeritud torustik 4,3 km
16
Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2026
Tabel 3.2 Kaugküttetorustiku jaotus
Tingläbimõõt,
mm Pikkus, m sh eelisoleeritud
DN25 68,6 32,3
DN32 127,2 30
DN40 212,5 101,5
DN50 1 074,9 595,6
DN65 1 218,8 883,6
DN80 1 562,9 558,3
DN100 829,5 122,3
DN125 899,7 445,6
DN150 805,6 77,1
DN200 525,4 65,3
DN250 652,1 652,1
DN300 805,2 768,8
Kokku 8 782 4 333
% 100% 49%
Jõgeva kaugküttevõrgu torustiku keskmine tarbimistihedus (tarbimise suhe torustiku
pikkusesse) on 2,4 MWh/m, mis on kõrgem 2013. aastal Arengufondi poolt koostatud uuringu „Kaugkütte energiasääst“19 andmetel jätkusuutlikku kaugküttevõrku iseloomustavast tarbimis-
tihedusest (vähemalt 1,0 MWh/m).
Jõgeva katlamaja suuremate tarbijate kaugküttetorustiku keskmised tarbimisetihedused on
esitatud tabelis 3.3. Jõgeva linna kaugküttevõrgu soojustarbijad on esitatud lisal 2.
Tabel 3.3 Jõgeva tarbijate kaugküttetorustiku keskmised tarbimisetihedused
Aadress Hoone kasutus Ehitus-
aasta20
Hoone maht20
(m3) MWh m MWh/m
Rohu 8 Lasteaed „Rohutirts“ 1985 11 085 364 165 2,21
Pae 2 Lasteaed „Karikakar“ 2013 10 234 140 28 5,0
Aia 3 Kaubahall 1994 29 370 537 14 38,36
Aia 40 Spordihoone “Virtus” 1989 25 676 501 113 4,43
Kivi 2 75 krt. elamu 1978 18 236 618 84 7,36
Piiri 1 Koolimaja 1984 25 157 639 187 3,42
Piiri 2 Haigla 1980 64 450 1265 154 8,21
Rohu 2 75 krt. elamu 1980 17 981 597 142 4,20
19
http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/4/46/Eesti_Arengufond._Kaugk%C3%BCtte_energias%C3%A4%C
3%A4st.pdf
20 On kasutatud Ehitisregistri www.ehr.ee andmebaas.
17
Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2026
Aadress Hoone kasutus Ehitus-
aasta20
Hoone maht20
(m3) MWh m MWh/m
Rohu 10 Koolimaja, Spordimaja 1971 18 079 672 120 5,6
Tähe 2 60 krt. elamu 1982 14 336 474 87 5,45
Jõgeva linna kaugküttevõrgu soojustarbijate keskmised tarbimisetihedused on lubatud piirides.
Jõgeva linna kaugküttevõrgus on kõikidel soojustarbijatel paigaldatud kaugküttega ühenda-
miseks soojussõlm. Soojussõlmed erinevad hoonetes nii korrashoiu kui ka reguleerimis-
võimaluste poolest (tabel 3.4).
Tabel 3.4. Soojustarbijate kaugküttevõrguga ühendamise tüübid Ühenduse tüüp Soojustarbijate arv
Täisautomaatne soojussõlm 31
Plaatsoojusvahetiga soojussõlm 7
Segamissõlm 45
Otse ühendus 3
Kokku 86
Soojustarbijad
Jõgeva linna kaugküttevõrk töötab temperatuurigraafikus 100/60 °C. Jõgeval kasutab kaug-
kütte teenust 86 aktiivset tarbijat, mille hulgas on 52 korterelamut (~2000 korteriga), üks eramu
ja 33 administratiiv- ja teenindushoonet.
Jõgeval on kaks lasteaeda: kesklinnas asub lasteaed „Rohutirts“(Rohu 8) ja linna lääneosa
teenindab lasteaed „Karikakar“ (Pae 2). Alates 2013. aasta septembrist on Jõgeval kolm
üldhariduskooli: Jõgevamaa Gümnaasium, Jõgeva Põhikool, Jõgeva Täiskasvanute Keskkool.
Jõgeva linnas tegutseb kaks huvikooli (muusikakool ja kunstikool). Kõik need hooned on
ühendatud kaugküttevõrku.
Jõgeval on 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 109 korterelamut ja piisvalt kortereid (neid on
kokku ligi 2100). Linnas on 28 korteri- ja elamuühistut (2012. a 27) ja umbes 64 korteriühisust.
Enamik korterelamutest on ühendatud kaugküttevõrku. AS Utilitas Eesti poolt esitatud
andmete põhjal 13 hoonet on kaugküttest lahkunud.
Kaugküttevõrku ühendatud hoonete keskmine soojuse eritarbimine on 115 kWh/m2. See on
rahuldav näitaja. Maksimaalne soojuse eritarbimine on 294 kWh/m2 ja minimaalne 17 kWh/m2.
Eritarbimise suur erinevus näitab hoonete erinevat soojustust ja sisekliimat nii temperatuuri kui
ventilatsiooni osas. Siin on väga palju ära teha hoonete soojustamiseks. Ehitisregistri andmetel
ei ole Jõgeva linnas ühelgi hoonel energiamärgist.
18
Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2026
Joonis 3.5 Jõgeva linna soojustatud otstega korterelamu Jõgeva linna kaugkütte võrgupiirkonnas on 2013.–2016. aastate keskmine soojustarbimine
olnud suhteliselt stabiilne. Kõikumised soojuse tarbimises sõltuvad põhiliselt välisõhu
temperatuurist ja hoonete soojustamisest. AS Utilitas Eesti andmetel olemasolevate soojus-
tarbijate kaugküttevõrgust eraldumist näha ei ole. AS Utilitas Eesti andmetel on tarbijate
arvestuslik soojuskoormus:
Küte 12 763 kW
Soe vesi 7 070 kW
Ventilatsioon 1 085 kW
Kokku 20 918 kW
Arvestuslik soojuskoormus 2,4 kW/m
19
Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2026
4. Jõgeva linna katlamaja kaugküttevõrgu soojuse tarbimine ja tootmine
Soojuse tarbimine
Soojuse tarbimise osas käsitleme nelja viimase aasta (2012–2015) igakuise tarbimise andmeid.
Jõgeva katlamaja kaugküttevõrku ühendatud tarbijate tegelik soojuse tarbimine kuude lõikes
perioodil 2012–2015 on esitatud tabelis 4.1.
Tabel 4.1. Jõgeva katlamaja kaugküttevõrgu soojustarbijate tegelik tarbimine kuude lõikes perioodil 2012–2015, MWh
Kuu
2012 2013 2014 2015 Keskmine
Tarbimine Tarbimine Tarbimine Tarbimine Tarbimine
MWh MWh MWh MWh MWh
Jaan 4 106 4 628 4 290 3 830 4 214
Veebr 4 742 3 384 3 255 3 232 3 653
Märts 3 318 4 049 2 820 2 912 3 275
Aprill 2 046 2 265 1 853 2 180 2 086
Mai 434 307 759 1 024 631
Juuni 0 0 0 0 0
Juuli 0 0 0 0 0
Aug 0 0 0 0 0
Sept 404 361 457 112 334
Okt 2 130 2 162 2 378 2 449 2 280
Nov 2 536 2 545 2 957 2 624 2 666
Dets 4 454 3 214 3 670 3 055 3 598
Kokku 24 170 22 915 22 439 21 418 22 736
Välisõhu temperatuur on viimastel aastatel olnud erinev. 2012. a oli keskmisest jahedam ning
2013. a, 2014. a ja 2015. a talv olid keskmisest soojemad. Selleks, et analüüsida soojuse
tarbimist erinevate aastate lõikes on soojustarbimised üle viidud normaalaasta kliima-
tingimustele. Normaalaasta kliimatingimustele taandamisel kasutame TTÜ teadlaste ja
KredExi poolt soovitatud metoodikat ja arvutusvalemit. Nelja viimase aasta tegelikud ja
normaalaasta kliimatingimustele taandatud soojuse tarbimised on esitatud tabelis 4.1 ja
joonisel 4.2.
Tabel 4.2. Kraadpäevad ja Jõgeva katlamaja kaugküttevõrgu soojustarbijate normaalaasta kliimatingimustele viidud soojuse tarbimine perioodil 2012–2015, MWh
Kuu Norm.a
kraad-
päevad
2012 2013 2014 2015 Keskmine
Norm.a Norm.a Norm.a Norm.a Norm.a
MWh MWh MWh MWh MWh
Jaan 682 4 076 4 231 3 770 4 543 4 155
Veebr 640 3 808 3 874 4 376 4 162 4 055
Märts 567 3 611 3 082 3 609 3 804 3 527
Aprill 359 2 093 2 085 2 188 2 329 2 174
Mai 182 527 707 772 951 739
Juuni 80 0 0 0 0 0
Juuli 35 0 0 0 0 0
Aug 59 0 0 0 0 0
20
Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2026
Kuu Norm.a
kraad-
päevad
2012 2013 2014 2015 Keskmine
Norm.a Norm.a Norm.a Norm.a Norm.a
MWh MWh MWh MWh MWh
Sept 191 555 403 633 167 439
Okt 353 2 186 2 510 2 365 2 287 2 337
Nov 503 2 980 3 308 3 192 3 316 3 199
Dets 644 3 935 4 367 4 168 4 343 4 203
Kokku 4 295 23 770 24 567 25 073 25 903 24 828
Tabelist 4.2 näeme, et nelja viimase aasta keskmine tegelik ja normaalaasta kliimatingimustele
taandatud soojuse tarbimine on olnud vastavalt 22 736 MWh ja 24 828 MWh. Nelja viimase
aasta soojuse tarbimine on vähenenud keskmiselt 4% aastas. Soojuse tarbimise vähenemise
üheks põhjuseks oli viimaste aastate keskmisest kõrgem välisõhu temperatuur. Normaalaasta
kliimatingimustel üle viidud soojuse tarbimine on nelja aastaga suurenenud.
Joonis 4.1. Jõgeva kaugküttevõrgu tegelik ja normaalaasta kliimatingimustele üle viidud soojuse tarbimine perioodil 2012–2015
Kaugkütte katlamaja soojuse tootmine
Jõgeva katlamajas toodetud ja kaugküttevõrku suunatud soojuse kogus koosneb tarbijate poolt
tarbitud soojuse kogusest ja jaotuskadudest (soojuskadudest kaugküttevõrgus). Jõgeva katla-
maja soojustoodangu osas on kasutatud nelja viimase aasta (2012, 2013, 2014 ja 2015) iga-
kuiste soojustoodangute andmeid (vt tabel 4.3).
Tabel 4.3. Jõgeva katlamaja soojustoodangud perioodil 2012–2015, MWh
Kuu
2012 2013 2014 2015 Keskmine
Toodang Toodang Toodang Toodang Toodang
MWh MWh MWh MWh MWh
Jaan 4 876 5 206 5 120 4 489 4 923
Veebr 5 501 3 896 3 609 3 827 4 208
Märts 3 897 4 716 3 275 3 492 3 845
Aprill 2 632 2 719 2 250 2 751 2 588
Mai 666 395 954 1 276 823
Juuni 0 0 0 0 0
Juuli 0 0 0 0 0
Aug 0 0 0 0 0
Sept 635 509 599 168 478
0
5 000
10 000
15 000
20 000
25 000
30 000
2012 2013 2014 2015Sooju
se t
arbim
ine,
MW
h
Tegelik Normaalaasta
21
Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2026
Kuu
2012 2013 2014 2015 Keskmine
Toodang Toodang Toodang Toodang Toodang
MWh MWh MWh MWh MWh
Okt 2 617 2 557 2 850 2 902 2 732
Nov 3 058 2 945 3 537 3 025 3 141
Dets 5 326 3 696 4 282 3 468 4 193
Kokku 29 208 26 639 26 476 25 398 26 930
Katlamaja soojustoodangute andmete alusel on koostatud soojuse tegeliku tootmise tulp-
diagramm vaadeldavate aastate kohta (joonis 4.2). Sama kuu tegelik soojuse tootmine võib eri
aastatel oluliselt erineda. Nii oli 2015. aasta veebruaris keskmine välisõhu temperatuur – 0,1
°C ja katlamaja soojuse toodang 3 827 MWh ning aastal 2012 kuu keskmine välisõhu tempera-
tuur veebruaris oli – 4,5 kuni – 11,5 °C ja katlamaja soojuse toodang keskmiselt 5 501 MWh.
Normaalaasta kliimatingimustele taandatud 2015. aasta veebruari soojuse toodang oli
4928 MWh ja 2012 aastal 4 417 MWh.
Joonis 4.2. Jõgeva katlamaja soojuse tootmine
Soojuse toodangu/väljastuse analüüsiks on reaalsed aastased soojustarbimised üle viidud
normaalaasta kliimatingimustele. Nelja viimase aasta tegelikud ja normaalaasta kliima-
tingimustele üle viidud soojuse toodangud on esitatud tabelis 4.4 ja joonisel 4.3.
Tabel 4.4. Jõgeva katlamaja soojustoodangud normaalaastal
Kuu Norm.a
kraad-
päevad
2012 2013 2014 2015 Keskmine
Kraad-
päevad
Norm.a Kraad-
päevad
Norm.a Kraad-
päevad
Norm.a Kraad-
päevad
Norm.a Norm.a
MWh MWh MWh MWh MWh
Jaan 682 687 4 841 746 4 759 776 4 500 575 5 324 4 856
Veebr 640 797 4 417 559 4 461 476 4 852 497 4 928 4 665
Märts 567 521 4 241 745 3 589 443 4 192 434 4 562 4 146
Aprill 359 351 2 692 390 2 503 304 2 657 336 2 939 2 698
Mai 182 150 808 79 910 179 1 537 196 1 185 1 110
Juuni 80 94 0 19 0 113 0 75 0 0
Juuli 35 30 0 13 0 14 0 45 0 0
0
1 000
2 000
3 000
4 000
5 000
6 000
jaan. veebr. märts aprill juuli aug. sept. okt. nov. dets.
MW
h
2013 2014 2015 2016
22
Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2026
Kuu Norm.a
kraad-
päevad
2012 2013 2014 2015 Keskmine
Kraad-
päevad
Norm.a Kraad-
päevad
Norm.a Kraad-
päevad
Norm.a Kraad-
päevad
Norm.a Norm.a
MWh MWh MWh MWh MWh
Aug 59 66 0 32 0 56 0 35 0 0
Sept 191 139 873 171 569 138 829 128 251 630
Okt 353 344 2 685 304 2 969 355 2 834 378 2 710 2 800
Nov 503 428 3 594 387 3 827 466 3 818 398 3 823 3 766
Dets 644 729 4 705 474 5 021 567 4 864 453 4 930 4 880
Kokku 4 295 4 336 28 856 3 919 28 608 3 887 30 082 3 550 30 653 29 550
Katlamaja kolme viimase aasta soojuse kogutoodang on olnud erinev. Aastal 2012, kui kõige
külmemal aastal oli soojuse toodang suurim. Aastad 2014 ja 2015 olid tunduvalt soojemad ja
ka soojuse toodangud olid kuni 1,15 korda väiksemad. Tegelik keskmine katlamaja soojus-
toodang oli 26 930 MWh ning normaalaasta kliimatingimustele taandatud katlamaja soojuse
toodang oli 29 550 MWh.
Joonis 4.3. Jõgeva katlamaja tegelik ja normaalaasta kliimatingimustele üle viidud soojuse tootmine
Joonis 4.4. Soojuse tootmine, tarbimine ja soojuskadu Jõgeva kaugküttevõrgus
Joonisel 4.4 ja 4.5 on toodud koondandmed soojuse tootmise, tarbimise ja soojuskadude kohta
neljal viimasel aastal. Aasta keskmine suhteline soojuskadu on tellijalt saadud tootmise ja
tarbimise andmetel 15%.
0
5 000
10 000
15 000
20 000
25 000
30 000
35 000
2012 2013 2014 2015
Sooju
stoodan
g, M
Wh
Tegelik Normaalaasta
0
5 000
10 000
15 000
20 000
25 000
30 000
35 000
2012 2013 2014 2015
Sooju
s, M
Wh
Tootmine Tarbimine Kadu
23
Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2026
Joonis 4.5. Normaastale taandatud kaugküttevõrgu soojuste tootmine, tarbimine ja soojuskadu.
Koormusgraafik
Jõgeva linna kaugküttepiirkonna soojustarbimise analüüsiks ja koormusgraafiku koostamiseks
on kasutatud 2015. aasta ööpäevased soojuse tootmise andmed (2015. a jaanuari kuu asemel
on kasutatud 2016. a sama kuu andmeid, kuna jaanuaris 2015 oli anomaalselt soe). Nende
alusel on arvutatud ööpäevase keskmine soojuskoormus megavattides (joonis 4.6).
Joonis 4.6. Jõgeva katlamaja 2015. aasta tegelik koormusgraafik
Iseloomustamaks keskmise aasta soojuskoormust ja vajalikke soojuse toodanguid on välja
joonistatud katlamaja koormuste alanemise suunas reastatud koormusgraafik (joonis 4.7), mis
0%
5%
10%
15%
20%
25%
0
1 000
2 000
3 000
4 000
5 000
6 000
Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets.
MW
h
Soojuskaod Tarbimine Suhteline soojuskadu
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
25
30
0,00
2,00
4,00
6,00
8,00
10,00
12,00
1
15
29
43
57
71
85
99
11
3
12
7
14
1
15
5
16
9
18
3
19
7
21
1
22
5
23
9
25
3
26
7
28
1
29
5
30
9
32
3
33
7
35
1
36
5
Väl
isõ
hu t
emper
atuur
Kat
lam
aja
soo
jusk
oo
rmus,
MW
Ööpäeva keskmine soojuskoormus Välisõhu temperatuur
24
Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2026
iseloomustab paremini ka pikas perioodis katlamaja tootmisvajadusi. Maksimumkoormusena
on arvestatud 2016. aasta 7. jaanuari tegelikku maksimaalset tunnikoormust 9,89 MW.
Koormusgraafik näitab, et 95,6% soojust toodetakse kasutades kütusena hakkpuitu ja 4,4%
soojust toodetakse maagaasi katlaga.
Joonis 4.7 Jõgeva katlamaja arvestuslik koormusgraafik
Jõgeva linna kaugküttevõrgu soojuskadu
Jõgeva linna kaugküttevõrgu üldine tehniline seisukord on hea. Kaugküttevõrgust on eel-
isoleeritud torustikuga 49%. Jõgeva linna kaugküttevõrgu 2012.–2015. aasta keskmine
suhteline soojuskadu on 15%.
Tabel 4.5 Jõgeva linna kaugküttevõrgu soojuse tootmine, müük ja soojuskadu
Aasta Toodang Tarbimine Soojuskadu
Soojusvõrgu kaod
MWh MWh MWh % MWh/m
2013 26 639 22 915 3 724 14% 0,44
2014 26 476 22 439 4 037 15% 0,47
2015 25 398 21 418 3 980 16% 0,47
Keskmine 23 624 20 070 3 554 15% 0,50
Tabelis 4.6 on esitatud MKM Määruses21 ja Konkurentsiameti koostatud hinna arvutamise
metoodikas toodud kaugküttevõrgu suhtelise soojuskao tehnilised nõuded aastate lõikes.
21 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.06.2011 määrus nr 51 „Soojuse müügi ajutise hinna
kehtestamise kord“
0,00
1,00
2,00
3,00
4,00
5,00
6,00
7,00
8,00
9,00
10,00
1 9
17
25
33
41
49
57
65
73
81
89
97
105
113
121
129
137
145
153
161
169
177
185
193
201
209
217
225
233
241
Kat
lam
aja
soo
jusk
oo
rmu
s, M
W
soojuse toodang hakkpuiduga Soojuse toodang maagaasiga
25
Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2026
Metoodikas on toodud soojuskao miinimumnõuded kaugküttevõrkudes eesmärgiga, et täita
Kaugkütteseaduse § 5 lõige 1 tulenev nõue, mille kohaselt peab kaugküte olema efektiivne.
Tabel 4.6 Kaugküttevõrgu soojuskao tehnilised nõuded aastate lõikes
Suhteline
soojuskadu
2013 aastal 2014 aastal 2015 aastal 2016 aastal alates 2017
aastast
≤ 19% ≤ 18% ≤ 17% ≤ 16% ≤ 15%
Jõgeva linna kaugküttevõrgu suhteline soojuskadu on väiksem Eesti sarnase müügimahuga
kaugküttevõrkude keskmisest soojuskaost Praegusel kujul olemasolev kaugküttevõrk täidab
2017. aastaks etteseatud tehnilisi nõudeid.
Peame arvestama ka seda, et Jõgeva linna kaugküttevõrk suvel ei tööta, mis kindlasti parandab
soojuskadude näitajat. Tegelikud soojuskaod, kui soojusvõrk töötab ka suvel võivad olla
suuremad kuni 18%.
Kaugkütte torustiku rekonstrueerimisel on oluline arvestada, et kaugküttetorustike ehitamine
on sageli pika tasuvusajaga.
Perspektiivne soojuse tarbimine ja toodang
Tulevaste perioodide soojuskoormuste planeerimisel peame arvestama järgnevate asjaoludega:
• soojuse tootmine ja tarbimine normaalaasta kliimatingimustel kaugküttevõrgus; • soojuskadude vähenemisega seoses kaugküttevõrkude renoveerimisega. • soojuse tarbimise vähenemine seoses korterelamutes rakendatud renoveerimis- ja
energiasäästumeetmetega ning elanike arvu kahanemisega;
• potentsiaalsed uued soojustarbijad.
Jõgeva linnas ei ole ette näha olulist uute soojustarbijate liitumist antud katlamaja kaugkütte-
võrguga. Allpool tabelis 4.7 on esitatud kaugküttevõrgust lahkunud tarbijate andmed, kes
läksid üle maagaasi küttele. Antud juhul arvestame nendega kui potentsiaalse tarbijatega
lähematel 10 aastal.
Soojusenergia piirhind Jõgeva linna tarbijatele on 46 €/MWh, mis ei ole hetkel atraktiivne
võrreldes maagaasil toodetud soojuse hinnaga ca 30-40 €/MWh. On võimalik, et kaugküttest
lahkunud hooned võivad liituda uuesti kaugküttevõrguga järgmise 10 aasta jooksul, kui
maagaasi hind tõuseb ja korterelamute olemasolevad katlad ja seadmed amortiseeruvad.
Tabel 4.7 Kaugküttevõrgust lahkunud tarbijad
Jrk nr
Hoone
aadress
Arvestuslik
perspektiivne
tarbimine MWh
Ehitus
aasta
Korruseid; Suletud Hoone
Kortereid
netopind maht
m2 m3
1 Aia 44 237 3 18 561 5979
2 Suislepa 3 322 1986 3 24 2181 8125
3 Pae 5 223 1971 2 16 1642 5640
4 Pae 7 311 1982 3 24 2191 7848
5 Puiestee 27 0 0 0
26
Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2026
Jrk nr
Hoone
aadress
Arvestuslik
perspektiivne
tarbimine MWh
Ehitus
aasta
Korruseid; Suletud Hoone
Kortereid
netopind maht
m2 m3
6 Kivi 4 328 1980 5 30 2241 8290
7 Suur 6 48 1946 3 353 1212
8 Suur 13 57 1933 2 405 1445
9 Suur 14 280 3 1646 7074
10 Ristiku 3 115 2 795 2905
11 Pargi 5 188 1971 1 1043 4736
12 Pargi 2b 34 1 250 850
13 Aia 8 508 1977 3 2968 12830
Kokku 2651 16276 66934
Kuna soojuse tarbimisest moodustavad enamuse korterelamud, siis on seoses korterelamute
renoveerimismeetmete rakendamisega tulevikus ette näha mõningat tarbimise vähenemist.
Arvutuste aluseks prognoosime elamute soojustarbimise vähenemist seoses küttesüsteemide
seadistamise ja hoonete soojustamisega igal aastal 2%. Hoonete soojustamine on vajalik,
sellega võib soojuse tarbimine väheneda kümne aasta jooksul 20-30%. Kuid arvestades
tegelikku olukorda, ei saa kõigi hoonete soojustamist lähiaastatel pidada reaalseks.
Prognoositav soojustarbimise vähenemine on esitatud joonisel 4.8. See on aluseks võetud ka
majandusanalüüsil. Arvestades soojuse tarbimise vähenemisega hoonete soojustamisest on
soojuse tarbimine 2026 aastal 17 361 MWh. Kui kaugküttevõrkudega ühinevad ka praegu
individuaalkütet kasutavad hooned on prognoositav soojuse tarbimine 2026. aastal on 20 012
MWh arvestades perspektiivsete tarbijate võimalikku liitumist kuni aastani 2026. Kui lisandub
ka suvine sooja vee andmine jääb soojuse tarbimine praegusele tasemele. Arvestades tegelikke
arenguid ja tarbijate võimalikku liitumist erinevatel aastatel jääb tegelik soojuse tarbimine
graafikul joonisel 4.8 võimalike arengute vahepeale.
27
Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2026
Joonis 4.8. Soojustarbimise prognoos Jõgeva linna katlamaja kaugküttevõrgus aastateks 2016–2026
Tabel 4.8 Soojustarbimise prognoos Jõgeva linna katlamaja kaugküttevõrgus
Aasta
Tarbimine
Perspektiivne
tarbimine,
vähenemine 2%
aastas
Liituvad
perspektiivsed
tarbijad 2651
MWh aastal 2024
Perspektiivne
tarbimine koos
sooja veega
MWh MWh MWh MWh
2015 22257 22257 22257 22257
2016 21812 21812 22053 22165
2017 21367 21367 21849 22072
2018 20922 20922 21645 21980
2019 20477 20477 21441 21888
2020 20032 20032 21237 21795
2021 19586 19586 21032 21703
2022 19141 19141 20828 21610
2023 18696 18696 20624 21518
2024 18251 18251 20420 21426
2025 17806 17806 20216 21333
2026 17361 17361 20012 21241
Sooja tarbevee tootmine
Jõgeva katlamaja kaugküttevõrgus on kokku 86 tarbijad, kes võivad suve perioodil tarbida
1MW sooja tarbevett. 90-ndatel lõpetati sooja tarbevee tootmine kaugkütte baasil suve
perioodil ja tekkis sooja tarbevee paralleel tarbimine kasutades elektri boilerit. Sooja tarbevee
tootmine kaugkütte baasil tõstab kaugküttevõrgu soojuskadusid, mis praeguses olukorras suvel
võival olla 40-50%.
10000
12000
14000
16000
18000
20000
22000
24000
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026
So
oju
star
bim
ine,
MW
h
Tarbimise vähenemine 2 % aastas
Liituvad praegu lokaalküttes olevad tarbijad
Tarbijas hakkavad aastaringselt saama sooja vett
28
Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2026
On soovitatav kaaluda soojatarbevee tootmist kaugküttega peale kaugküttevõrkude
renoveerimist. Sel juhul suvised kaugküttevõrgu soojuskaod on kuni 30-40%.
Kindlasti tuleb Linnavalitsusel eelnevalt uurida linna elanikute nõudlus suvisele tarbeveele.
Suitsugaaside kondensaatori kasutamise võimalused
Suitsugaaside kondensaatori (edaspidi tekstis kasutame ka lühendit SGK) kasutamisega on
võimalik saada soojust ilma täiendavat kütust kasutamata, see tähendab olemasoleva katla töö
efektiivsuse tõstmine ilma täiendava kütuse kuluta. See eeldab suhteliselt madalat soojusvõrgu
tagastuva vee temperatuuri.
Joonis 4.9 Suitsugaaside kondensaatori lisavõimsus
Jõgeva linnas kaugküttesüsteem töötab temperatuurigraafikus 100/60 0C. Arvestades keskmise
kütuse niiskusega 45-50% on võimalik suitsugaaside kondensaatoriga saada maksimaalselt
kuni 30% soojust ilma täiendavat kütust kasutamata (joonis 4.9). Käsitleme suitsugaaside
kondensaatori kasutamist 6 MW katlaga. Kui tagastuv temperatuur on kõrgem ja arvestades
tegelikke tingimusi on võimalik saada suitsugaaside kondensaatoriga kuni 10% täiendavat
soojust. Hea näitena võib tuua Utilitase Rapla katlamaja, kus on paigaldatud suitsugaaside
kondensaator ja saavutatud 10% soojuse toodangut ilma täiendavat kütust kasutamata.
Utilitas Eesti AS-il on arutatud suitsugaaside kondensaatori paigaldamist katlamajja. Nende
hinnangul on võimalik suitsugaaside kondensaatori paigaldamisel vähendada hakkpuidu
kütuse tarbimist ligikaudu 7,5%. Oluliselt väheneb maagaasi tarbimine - 38,5% praegusest
maagaasi tarbimisest.
Joonisel 4.10 on välja toodud koormusgraafik, millelt on näha suitsugaaside kondensaatoriga
kaetav soojustoodangu osa (2 325 MWh/a).
0
5
10
15
20
25
30
35
40
45
50
55
40⁰ 45⁰ 50⁰ 55⁰ 60⁰
Su
itsu
ga
asi
de
ko
nd
ensa
ato
ri v
õim
sus
%
Soojusvõrgu tagastuva vee temperatuurT⁰C
60%
55%
50%
35%40%45%
20%30%
25%
Kü
tuse
nii
sku
s %
29
Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2026
Joonis 4.10 Jõgeva katlamaja koormusgraafik (koos suitsugaaside kondensaatoriga)
Suitsugaaside kondensaatoriga toodetava soojuse kogust on võimalik suurendada, kui õnnestub
soojussõlmede seadistamisega vähendada tagastuva soojusvõrgu vee temperatuuri. See on küll
töö klientidega ja nende oskuste ja teadlikkuse kasvatamine. Samuti aitab suitsugaaside
kondensaator vähendada atmosfääri paisatavate tahkete osakeste kogust.
Tabel 4.9 Katlamaja soojuse toodangud ilma suitsugaaside kondensaatorita ja suitsugaaside kondensaatoriga (SGK)
Soojusallikas
Toodang
ilma SGK-ta
MWh
Osa
tootmises
%
Toodang
SGK-ga
MWh
Osa
tootmises
%
6 MW hakkpuidu katel 25 134 95,6% 23 252 88,5%
SGK 2 325 8,8%
Gaasikatel 1151 4,4% 708 2,7%
Kokku 26 285 100% 26 285 100%
0,00
1,00
2,00
3,00
4,00
5,00
6,00
7,00
8,00
9,00
10,00
1
10
19
28
37
46
55
64
73
82
91
100
109
118
127
136
145
154
163
172
181
190
199
208
217
226
235
Kat
lam
aja
soo
jusk
oo
rmu
s, M
W
soojuse toodang gaasikatlagasoojuse toodang suitsugaaside kondensaatorigaSoojuse toodang hakkpuiduga
30
Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2026
5. Majandushinnang
Jõgeva linna kaugküttega soojusvarustuse arendamise variandid
Jõgeva linna soojusvarustus parandamiseks on vajalik vähendada kaugküttevõrgu soojuskadu,
tõsta süsteemi töökindlust ja saavutada katlamaja kõrgem kasutegur.
Kaugküttesüsteemi arendamise võimalike variantidena käsitleme:
Variant 0 – Jõgeva linna katlamajas jätkub praegune soojuse tootmise olukord.
Variant 1 – Jõgeva linna katlamajja paigaldatakse suitsugaaside kondensaator.
Variant 2 – Olemasoleva kaugküttevõrgu renoveerimine.
Variant 3 – Kümne aasta jooksul renoveeritakse kõik kaugküttes olevad hooned.
Variant 4 – Tarbijatele antakse sooja tarbevett ka suvel.
Järgnevalt on toodud soojusvarustuse arendamise variantide majanduslik hinnang.
Soojusvarustuse arendamise variantide majanduslik hinnang
Majandusarvutuste metoodika
Majandusanalüüs on teostatud kulude analüüsi metoodika alusel. Analüüsitakse kulude muutu-
mist baasvariandiga võrreldes pärast soojusvarustuse skeemi muutmist ehk investeeringu
teostamist. Investeeringute efektiivsuse hindamiseks on kasutatud põhiliselt diskonteeritud
rahavoogudel põhinevaid näitajaid ja need on IRR ja NPV. Diskonteeritud rahavoogudel
põhinevate näitajate kasutamise tulemused ja Konkurentsiameti piirhinna kinnitamise
metoodika baasil arvutatud mõjud soojuse hinnale võivad erineda. Seega saab käesolevas
arengukavas soojusvarustuse arendusvariantide majandusarvutusi lugeda hinnangulisteks.
Majandusarvutustega leitakse järgmised arendusvariante iseloomustavad näitajad:
• summaarsed kulud enne investeeringut; • soojuse hind enne investeeringut; • summaarsed kulud pärast investeeringut; • soojuse hind pärast investeeringut; • aastane kasum/kahjum pärast investeeringut; • ajaldatud tulu väärtus (NPV); • tulu sisenorm (IRR); • lihtne tasuvusaeg.
31
Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2026
Majandusarvutuste lähteandmed ja tulemused Soojusvarustuse arendusvariantide käsitlemisel ja majandusarvutuste tegemisel on lähte-
andmetena kasutatud tellijalt saadud andmeid ja eelnevat analüüsi soojuse tootmise, müügi ja
energia hindade kohta ning kogemuslikke tulevaste kulude hinnanguid. Soojuse tootmise ja
müügi rahaliste kulude osas on kasutatud tellijalt saadud andmed kütuste maksumuse ja
katlamaja üldkulude kohta.
Majandusarvutuste variantides on arvestatud ka võimaliku 50%-lise investeeringu toetusega.
Variant 0 – Jõgeva linna katlamajas jätkub praegune soojuse tootmise olukord
Soojusvarustuse arendusvariantide majandusliku hinnangu baasvariandi (aasta 2015 olukord -
variant 0) puhul on lähtutud tellijalt saadud kaugküttesoojuse 2015. aastal kinnitatud
piirhinnast (49 €/MWh) ja kütuse maksumusest Jõgeva katlamajas ning 2015. aasta müügi-
mahust 21 418 MWh/a.
Baasvariandi lähteandmed on esitatud tabelis 5.1.
Tabel 5.1 Majandusarvutuste lähteandmed aasta 2015. Baasvariant Näitaja Ühik Väärtus
Soojuse toodang MWh 25 398
Soojuse müük MWh 21 418
Soojuskadu MWh 3 980
Suhteline soojuskadu % 16%
Kütused:
- hakkpuit m3/a 35 115
- hakkpuidu maksumus €/a 357 445
- gaas m3/a 92 205
- maagaasi maksumus €/a 31 061
- kütuse maksumus kokku €/a 388 506
-käidukulud €/a 666 487
Kulud kokku €/a 1 054 993
Soojuse hind €/MWh 49 Variandi 0 kohaselt soojusvarustuse jätkamisel sõltub soojuse hind kütuste (peamiselt
hakkpuidu ja gaasi) hinnast ja soojuse müügimahust.
Variant 1 – Jõgeva linna katlamajas paigaldatakse suitsugaaside kondensaator
Variandi 1 majandusarvutuste tegemisel on lähtutud tabelis 5.2 esitatud lähteandmetest, mis
kirjeldavad soojuse tootmist ja selle rahalisi kulutusi soojusvarustuseks. Kasutades suitsu-
gaaside kondensaatorit saame ca 10% soojust toota ilma täiendavat kütust kasutamata.
Pikaajalises perspektiivis on see tehniliselt mõtteks ja otstarbekas. Soojuse tarbimise
32
Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2026
vähenemise korral väheneb suitsugaaside kondensaatorist saadav kasu. Suitsugaaside
kondensaatori kasutamisel väheneb katlamaja kütuse tarbimine, hakkpuidu 7,5 % ja maagaasi
38,5% võrra. Soojuse tarbimise ja katlamaja soojustoodangu suurenedes on kasulikum
suitsugaaside kondensaatori kasutamine.
Tabel 5.2 Majandusarvutuste lähteandmed. Variant 1
Näitaja Ühik Väärtus
Baasvariant
Soojuse toodang MWh 25 398
Soojuse müük MWh 21 418
Soojuskadu MWh 3 980
Suhteline soojuskadu % 16%
Kütused:
- hakkpuit m3/a 35 115
- hakkpuidu maksumus €/a 357 445
- gaas m3/a 92 205
- gaasi maksumus €/a 31 061
- kütuse maksumus kokku €/a 388 506
-käidukulud €/a 666 487
Kulud kokku €/a 1 054 993
Soojuse tootmishind €/MWh 49 Investeeringu maksumus, suitsugaasikondensaator, 20a EUR 300 000
Tegevuskulud €/a 666 487
Peale investeeringut Soojuse toodang MWh/a 25 398
Soojuskadu MWh/a 3 980
Suhteline soojuskadu % 16%
Soojusenergia tarbimine (müük) MWh/a 21 418
Kütused:
- hakkpuit m3/a 32 481
- hakkpuidu maksumus €/a 330 637
- gaas m3/a 57 167
- gaasi maksumus €/a 19 258
- kütuse maksumus kokku €/a 349 894
-käidukulud €/a 666 487
Investeeringu kulum, 20 aastat €/a 15 000
Tulukus 6% investeeringust €/a 18 000
Kulud kokku €/a 1 049 382
Soojuse hind, 100% oma finantseering €/MWh 49 Soojuse hind, 50% KIK toetus €/MWh 48
33
Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2026
Variandi 1 projekti investeeringu põhilised finantsnäitajad 100% omafinantseerimise korral on
järgmised:
Puhas nüüdisväärtus NPV (20 aastat) 225 tuh eurot;
Sisemine tasuvuslävi IRR (20 aastat) 14 %;
Lihtne tasuvusaeg 11 aastat.
Projekti eeldatava 50% omafinantseerimise korral on investeeringu põhilised finantsnäitajad
järgmised:
Puhas nüüdisväärtus NPV (20 aastat) 367 tuh eurot;
Sisemine tasuvuslävi IRR (20 aastat) 27 %;
Lihtne tasuvusaeg 5,8 aastat.
Saavutatav kulude (kütuste efektiivsem kasutamine) kokkuhoid on piisav vajaliku investee-
ringu rahastamiseks ja katab tehtud investeeringukulud ning suureneb katlamaja töökindlus.
Investeeringu tasuvusaeg on 11 aastat. Paraneb katlamaja kasutegur.
Investeeringu eeldatava 50%–lise toetuse (investeeringu toetuse määr sõltub projekti ellu-
viimise konkreetsetest tingimustest) korral on projekt majanduslikult tasuv. Investeeringu
tasuvusaeg on 5,8 aastat. Katlamaja summaarsed aastased kulud vähenevad.
Tabelis 5.2(a) on arvutatud alternatiiv variant suitsugaasikondensaatori paigaldamiseks,
arvestades lisa kulud ümberehitustöödele.
Tabel 5.2(a) Majandusarvutuste lähteandmed. Variant 1 – Alternatiiv
Näitaja Ühik Väärtus
Baasvariant Soojuse toodang MWh 25 398
Soojuse müük MWh 21 418
Soojuskadu MWh 3 980
Suhteline soojuskadu % 15,7%
Kütused:
- hakkpuit m3/a 35 115
- kütuse maksumus €/a 357 445
- gaas m3/a 92 205
- kütuse maksumus €/a 31 061
- kütuse maksumus kokku €/a 388 506
-käidukulud €/a 666 487
Kulud kokku €/a 1 054 993
Soojuse tootmishind €/MWh 49
Investeeringu maksumus, suitsugaasikondensaator, 20a EUR 300 000
Investeeringu maksumus, ümberehitustööd suitsugaasikondensaatori
paigaldamiseks EUR 350 000
34
Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2026
Näitaja Ühik Väärtus
Tegevuskulud €/a 666 487
Peale investeeringut Soojuse toodang MWh/a 25 398
Soojuskadu MWh/a 3 980
Suhteline soojuskadu % 15,7%
Soojusenergia tarbimine (müük) MWh/a 21 418
Kütused:
- hakkpuit m3/a 32 481
- hakkpuidu maksumus €/a 330 637
- gaas m3/a 57 167
- gaasi maksumus €/a 19 258
- kütuse maksumus kokku €/a 349 894
-käidukulud €/a 666 487
Investeeringu kulum, 20 aastat €/a 32 500
Tulukus 6% investeeringust €/a 39 000
Kulud kokku €/a 1 087 882
Soojuse hind, 100% oma finantseering €/MWh 51
Soojuse hind, 50% KIK toetus €/MWh 49
Variandi 1 (alternatiiv) projekti investeeringu põhilised finantsnäitajad 100%
omafinantseerimise korral on järgmised:
Puhas nüüdisväärtus NPV (20 aastat) -83 tuh eurot;
Sisemine tasuvuslävi IRR (20 aastat) 4 %;
Lihtne tasuvusaeg 23 aastat.
Projekti eeldatava 50% omafinantseerimise korral on investeeringu põhilised finantsnäitajad
järgmised:
Puhas nüüdisväärtus NPV (20 aastat) 325 tuh eurot;
Sisemine tasuvuslävi IRR (20 aastat) 13 %;
Lihtne tasuvusaeg 11,8 aastat.
100% omafinantseerimise korral investeeringu tasuvusaeg on 23 aastat.
Investeeringu eeldatava 50%–lise toetuse (investeeringu toetuse määr sõltub projekti ellu-
viimise konkreetsetest tingimustest) korral on projekt majanduslikult tasuv. Investeeringu
tasuvusaeg on 11,8 aastat.
Variant 2 – Olemasoleva kaugküttevõrgu renoveerimine
Jõgeva linna kaugküttevõrgu renoveerimine variandi 2 majandusarvutuste tegemisel on
lähtutud tabelis 5.3 esitatud lähteandmetest, mis kirjeldavad soojuse tootmist ja selle rahalisi
35
Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2026
kulutusi soojusvarustuseks. Tabelis on toodud konsultandi poolt arvutatud investeeringu
maksumus 4 128 m eelisoleeritud torustiku renoveerimiseks ja arvestuslikud soojuskaod
eelisoleeritud torustikult.
Tabel 5.3. Kaugküttevõrgu torustiku soojuskaod
m DN
Vana torustik DN Uus torustik W/m MWh W/m MWh
346 200 114 197,2 200 43,6 75,4
647 150 106 342,9 150 40,9 132,3
390 125 98 191,1 125 36,1 70,4
626 100 90 281,7 100 32 100,2
1109 80 84 465,8 80 30 166,4
520 65 70 182,0 65 27 70,2
382 50 65 124,2 50 25,3 48,3
97 40 54 26,2 32 23 11,2
11 32 54 2,97 32 23 1,265
4 128 1 814 676
Jõgeva linna kaugküttevõrgu renoveerimisega väheneb soojuskadu 1 140 MWh ehk 4%.
Sellega väheneb soojuse toodang 4% võrra ja väheneb kütuse tarbimine: hakkpuidu tarbimine
väheneb 3,2% ja maagaasi tarbimine 20,9 %, vaata graafik joonisel 5.1.
Joonis 5.1. Jõgeva katlamaja koormusdiagramm renoveeritud kaugküttevõrguga.
0,00
1,00
2,00
3,00
4,00
5,00
6,00
7,00
8,00
9,00
10,00
1 8
15
22
29
36
43
50
57
64
71
78
85
92
99
106
113
120
127
134
141
148
155
162
169
176
183
190
197
204
211
218
225
232
239
Kat
lam
aja
soo
jusk
oo
rmus,
MW
h
Soojuse toodang maagaasiga pärast torustike renoveerimist
Soojuse toodang hakkpuiduga pärast torustike renoveermist
Praegune soojuse toodang
36
Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2026
Tabel 5.4. Majandusarvutuste lähteandmed. Variant 2
Näitaja Ühik Väärtus
Baasvariant
Soojuse toodang MWh 25 398
Soojuse müük MWh 21 418
Soojuskadu MWh 3 980
Suhteline soojuskadu % 16%
Kütused:
- hakkpuit m3/a 35 115
- hakkpuidu maksumus €/a 357 445
- gaas m3/a 92 205
- gaasi maksumus €/a 31 061
- kütuse maksumus kokku €/a 388 506
-käidukulud €/a 666 487
Kulud kokku €/a 1 054 993
Soojuse tootmishind €/MWh 49
Investeeringu maksumus, renoveeritakse 4128 m EUR 1 414 355
Tegevuskulud €/a 666 487
Peale investeeringut Soojuse toodang MWh/a 24 260
Soojuskadu MWh/a 2 842
Suhteline soojuskadu % 12%
Soojusenergia tarbimine (müük) MWh/a 21 418
Kütused:
- hakkpuit m3/a 33 991
- hakkpuidu maksumus €/a 346 007
- gaas m3/a 72 842
- gaasi maksumus €/a 24 538
- kütuse maksumus kokku €/a 370 545
- käidukulud, vähenevad 10 % €/a 599 838
Investeeringu kulum, 20 aastat €/a 70 718
Tulukus 6% investeeringust €/a 84 861
Kulud kokku €/a 1 125 962
Soojuse hind, 100% oma finantseering €/MWh 53
Soojuse hind, 50% KIK toetus €/MWh 49
37
Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2026
Variandi 2 projekti investeeringu põhilised finantsnäitajad 100% omafinantseerimise korral on
järgmised:
Puhas nüüdisväärtus NPV (20 aastat) -172 tuh eurot;
Sisemine tasuvuslävi IRR (20 aastat) 5 %;
Lihtne tasuvusaeg 22,8 aastat;
Projekti eeldatava 50% omafinantseerimise korral on investeeringu põhilised finantsnäitajad
järgmised:
Puhas nüüdisväärtus NPV (20 aastat) 495 tuh eurot;
Sisemine tasuvuslävi IRR (20 aastat) 13 %;
Lihtne tasuvusaeg 11,8 aastat;
Katlamaja summaarsed aastased kulud ei suurene ning baasvariandiga võrreldes on väliste
tegurite mõju (kütuste hind, soojuse tarbimise muutumine) katlamaja summaarsetele kuludele
10% väiksem.
Investeeringu eeldatava 50%–lise toetuse (investeeringu toetuse määr sõltub projekti ellu-
viimise konkreetsetest tingimustest) korral on projekt majanduslikult tasuv. Projekti
tasuvusaeg on 11,8 aastat. Katlamaja summaarsed aastased kulud vähenevad.
Mõistlik on renoveerida Jõgeva linna kaugküttevõrk taotledes selleks SA Keskkonna-
investeeringu Keskuse (KIK) toetust.
Variant 3 – Kümne aasta jooksul renoveeritakse kõik kaugküttes olevad hooned.
Allpool tabelis 5.5 on toodut majandusarvutus arvestades perspektiivse tarbimisega aastal
2026, juhul kui hooned on soojustatud vastavalt EL energiatõhususe direktiivi nõuetele.
Majandusarvutuses on arvestatud kaugküttevõrkude täielikku renoveerimist, suitsugaaside
kondensaatori paigaldamist ja perspektiivsete tarbijate liitumist aastaks 2026.
Tabel 5.5. Majandusarvutus perspektiivsele tarbimisele aastal 2026 juhul kui hooned renoveeritakse ja uued tarbijad ei liitu
Näitaja Ühik Väärtus
Perspektiivne soojuse toodang aastal
2026 MWh 19 791
Perspektiivne soojuse müük aastal 2026 MWh 17 361
Soojuskadu MWh 2 430
Suhteline soojuskadu % 12%
Kütused:
- hakkpuit m3/a 27 873
- hakkpuidu maksumus €/a 283 726
38
Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2026
Näitaja Ühik Väärtus
- gaas m3/a 12 383
- gaasi maksumus €/a 4 171
- kütuse maksumus kokku €/a 287 897
- käidukulud, vähenevad 10 % €/a 599 838
Kulud kokku €/a 887 736
Soojuse hind €/MWh 51
Lähtuvalt peatükkist 4.5 andmetest, näeme et perspektiivne tarbimine on vähendatud 19%
võrra võrreldes aastal 2015 tarbimisega. Sellega väheneb hakkpuidul soojuse tootmise 18% ja
maagaasi 83% võrra.
Tabel 5.6. Majandusarvutus perspektiivsele tarbimisele aastal 2026 juhul kui hooned renoveeritakse ja liituvad uued tarbijad
Näitaja Ühik Väärtus
Perspektiivne soojuse toodang aastal 2026 MWh 22 442
Perspektiivne soojuse müük aastal 2026 MWh 20 012
Soojuskadu MWh 2 430
Suhteline soojuskadu % 11%
Kütused:
- hakkpuit m3/a 31 612
- hakkpuidu maksumus €/a 321 787
- gaas m3/a 67 743
- gaasi maksumus €/a 22 820
- kütuse maksumus kokku €/a 344 607
- käidukulud, vähenevad 10 % €/a 599 838
Kulud kokku €/a 944 445
Soojuse hind €/MWh 47
Lähtuvalt peatükkist 4.5 andmetest, näeme et perspektiivne tarbimine koos uue tarbijatega on
vähendatud 7% võrra võrreldes aastal 2015 tarbimisega.
Toodud majandusarvutuse tulemusi tuleks vaadata mitte lõplikena, vaid hinnangulistena,
arvestades tulemuste tundlikkust kütuste hinna muutuste suhtes. Arvestada tuleb ka
riskifaktoreid pidevalt muutuv majandusolukord, seadusandlusest tingitud muutused tootmise
finantsolukorras.
39
Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2026
Variant 4 – Tarbijatele antakse sooja tarbevett ka suvel
Tuleb arvestada sellega, et hakkpuidu katla võimsusega 6MW kasutamine 1MW sooja tarbevee
tootmise jaoks ei ole otstarbekas, kuna tahke kütuse katlad töötavad halvasti madalatel
koormustel.
Allpool tabelis 5.7 on toodut majandusarvutus arvestades, kui sooja tarbevett suvel toodetakse
kasutades maagaasi.
Tabel 5.7 Majandusarvutuste lähteandmed aasta 2015. Baasvariant ja antakse sooja tarbevett ka suvel Näitaja Ühik Väärtus
Soojuse toodang MWh 30 598
Soojuse müük MWh 24 298
Soojuskadu MWh 6 300
Suhteline soojuskadu % 21%
Kütused:
- hakkpuit m3/a 35 115
-hakkpuidu maksumus €/a 357 445
- gaas m3/a 508 770
- gaasi maksumus €/a 171 387
-kütuse maksumus kokku €/a 528 832
-käidukulud €/a 666 487
Kulud kokku €/a 1 195 320
Soojuse hind €/MWh 49
Tabelist 5.7 näeme, et soojuse hind tuleb 49 €/MWh.
Sooja tarbevee tootmine kaugkütte baasil tõstab kaugküttevõrgu soojuskadusid, mis praeguses
olukorras suvel võival olla 40-50%. Sel juhul on aasta keskmine suhteline soojuskadu 21%.
Tabel 5.8 Majandusarvutus perspektiivsele tarbimisele aastal 2026 juhul kui hooned renoveeritakse ja antakse sooja tarbevett ka suvel
Näitaja Ühik Väärtus
Perspektiivne soojuse toodang aastal 2026 MWh 24 991
Perspektiivne soojuse müük aastal 2026 MWh 20 241
Soojuskadu MWh 4 750
Suhteline soojuskadu % 19%
Kütused:
- hakkpuit m3/a 27 873
- hakkpuidu maksumus €/a 283 726
- gaas m3/a 428 948
- gaasi maksumus €/a 144 498
40
Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2026
Näitaja Ühik Väärtus
- kütuse maksumus kokku €/a 428 224
- käidukulud €/a 599 838
Kulud kokku €/a 1 028 062
Soojuse hind €/MWh 51
Tabelist 5.8 näeme, et soojuse hind tuleb 51 €/MWh.
Sooja tarbevee tootmine kaugkütte baasil tõstab kaugküttevõrgu soojuskadusid, mis suvel
võival olla 40-50%. Sel juhul on aasta keskmine suhteline soojuskadu 19%.
Tabel 5.9 Majandusarvutus perspektiivsele tarbimisele aastal 2026 juhul kui hooned renoveeritakse, sooja tarbevett antakse ka suvel ja liituvad uued tarbijad
Näitaja Ühik Väärtus
Perspektiivne soojuse toodang aastal 2026 MWh 27 642
Perspektiivne soojuse müük aastal 2026 MWh 22 892
Soojuskadu MWh 4 750
Suhteline soojuskadu % 17%
Kütused:
- hakkpuit m3/a 31 612
- hakkpuidu maksumus €/a 321 787
- gaas m3/a 484 308
- gaasi maksumus €/a 163 147
- kütuse maksumus kokku €/a 484 933
- käidukulud €/a 599 838
Kulud kokku €/a 1 084 772
Soojuse hind €/MWh 47
Tabelist 5.9 näeme, et soojuse hind tuleb 47 €/MWh juhul 10 aasta jooksul liituvad uued
soojustarbijad.
Sooja tarbevee tootmine kaugkütte baasil tõstab kaugküttevõrgu soojuskadusid, mis suvel
võival olla 40-50%. Sel juhul on aasta keskmine suhteline soojuskadu 17%.
Tabel 5.10 Majandusarvutus. Renoveeritakse kaugküttevõrgud ja suvel antakse sooja tarbevett Peale investeeringut
Soojuse toodang MWh/a 29 460
Soojuskadu MWh/a 4 750
Suhteline soojuskadu % 16%
Soojusenergia tarbimine (müük) MWh/a 24 298
41
Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2026
Peale investeeringut Kütused:
- hakkpuit m3/a 33 991
- kütuse maksumus €/a 346 007
- gaas m3/a 489 407
- kütuse maksumus €/a 164 864
- kütuse maksumus kokku €/a 510 871
- käidukulud, vähenevad 10 % €/a 599 838
Investeeringu kulum, 20 aastat €/a 70 718
Tulukus 6% investeeringust €/a 84 861
Kulud kokku €/a 1 266 289
Soojuse hind (+soe vesi suvel), 100% oma
finantseering €/MWh 52
Soojuse hind (+soe vesi suvel), 50% KIK toetus €/MWh 49
Majandusarvutuste kokkuvõte
Jõgeva linna kaugküttesüsteemi ja katlamaja arendamise erinevate variantide majandus-
arvustuste tulemused on kokkuvõtlikult toodud tabelis 5.11.
Tabel 5.11. Majandusarvutuste kokkuvõte
Variant Kirjeldus Investeering
Soojuse keskmine
hind, €/MWh IRR, %
Lihtne
tasuvusaeg
tuh € (20 a) (20 a) aasta
0
Jätkub senine soojuse
tootmise olukord (soe vesi
suvel)
- 49 (49) - -
1 Paigaldatakse
suitsugaasikondensaator
300 49 14 11
150 48 27 5,8
1 (A) Paigaldatakse
suitsugaasikondensaator
650 51 4 23
325 49 13 11,8
2
Olemasoleva kaugküttevõrgu
renoveerimine (soe vesi
suvel)
1 414 53 (52) 5 22,8
707 49 (49) 13 11,8
3
10 aasta jooksul
renoveeritakse kõik
kaugküttes olevad hooned
(soe vesi suvel)
- 51 (51) - -
10 aasta jooksul
renoveeritakse kõik
kaugküttes olevad hooned ja
liituvad uued tarbijad (soe
vesi suvel)
- 47 (47) - -
42
Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2026
Arvestades võimalust saada kuni 50% investeeringu toetust, on otstarbekas paigaldada Jõgeva
kaugkütte katlamajja suitsugaaside kondensaator. Toetusega on selle tasuvusaeg 5,8 aastat.
Alternatiiv variandi puhul, 50% investeeringu toetusega on selle tasuvusaeg 11,8 aastat.
Kaugkütte torustike asendamine on pikema tasuvusajaga. Asendades Jõgeva kaugküttevõrgu
kõik seni renoveerimata kaugküttetorustikud uute eelisoleeritud torustikega väheneb kaug-
küttevõrgu soojuskadu 4%. 50% toetusega on kaugküttevõrkude renoveerimise tasuvusaeg
11,8 aastat. Kaugküttetorustike renoveerimist on otstarbekas alustada suurema koormusega
harutorustikest.
Kõiki eelnevalt toodud investeeringute majandusarvutuste tulemusi tuleks vaadata mitte
lõplikena, vaid hinnangulistena, arvestades tulemuste tundlikkust võimalikele algandmete (nt
kütuste hinnad, soojuse tarbimine, investeeringu suurus) muutustele. Arvestada tuleb ka
riskifaktoreid ehk renoveerimisprojekti õnnestumist ohustavaid faktoreid, milleks võivad olla:
pidevalt muutuv majandusolukord, seadusandlusest tingitud muutused tootmise finants-
olukorras. Arendusvariantide elluviimine aitab leevendada väliste tegurite mõju (kütuste
hinnad, soojuse tarbimise muutumine) soojuse hinnale.
43
Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2026
6. Erinevate hinna komponentide mõju soojuse hinnale
Soojuse tarbijale on oluline näitaja soojuse hind. Analüüsides erinevate tegurite mõju soojuse
hinnale on vaadeldud kuidas muutub soojuse hind algkomponentide muutudes. Katlamajas
toodetava soojuse hind sõltub mitmest tegurist. Analüüsitud on erinevate tegurite mõju soojuse
hinnale:
• Hakkpuidu hinna mõju soojuse hinnale; • Gaasi hinna mõju soojuse hinnale; • Soojuse tarbimismahu mõju soojuse hinnale.
Jõgeval on üks kaugkütte võrgupiirkond. Utilitas Eesti AS-i katlamaja põhikütuseks on
hakkpuit ning tipukoormuse katmiseks on kasutusel maagaas (5%).
6.1 Maagaasi hinna mõju soojuse hinnale
Analüüsitud on hakkpuidu ja maagaasi hinna ning soojuse tootmismahu muutuse mõju soojuse
hinnale.
Gaasi hinna muutumist on käsitletud piirides, mis jääb viimastel aastatel toimunud
hinnamuutuse tasemele ja on reaalne lähiaastatel (283–396 €/tuh.m3). Hakkpuidu hind on antud
võrdluses stabiilne 13,46 €/MWhtoodetud.
Tabel 6.1. Maagaasi hinna mõju soojuse hinnale
Hakkpuidu hind Maagaasi hind Soojuse hind
€/MWhtoodetud €/tuh.m3 €/MWh
13,46 283 46,00
13,46 302 46,57
13,46 324 47,19
13,46 346 47,84
13,46 370 48,54
13,46 396 49,30
44
Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2026
Joonis 6.1. Maagaasi hinna mõju soojuse hinnale
Tabelist 6.1 ja jooniselt 6.1 on näha, et maagaasi hinna muutumisel 1,4 korda, muutub soojuse
hind ~ 7%. Kuna maagaasi kasutatakse Jõgeva Utilitas Eesti AS katlamajas peamiselt tipu-
koormuse katmiseks ei avalda maagaasi hinna muutus olulist mõju soojuse hinnale.
6.2 Hakkpuidu hinna mõju soojuse hinnale
Hakkpuidu hinna muutumist on käsitletud piirides, mis jääb viimastel aastatel toimunud
hinnamuutuse tasemele ja on reaalne lähiaastatel (13–19 €/MWh). Hakkpuidu hinna
muutumise mõju on vaadeldud kahe erineva maagaasi hinna juures: 280 €/tuh.m3 ja 350
€/tuh.m3.
Tabel 6.2. Hakkpuidu hinna mõju soojuse hinnale
Hakkpuidu hind Maagaasi hind Soojuse hind Maagaasi hind Soojuse hind
€/MWhtoodetud €/tuh.m3 €/MWh €/tuh m3 €/MWh
13,5 280 45,93 350 47,95
14,1 280 46,56 350 48,59
14,8 280 47,23 350 49,26
15,6 280 47,94 350 49,97
16,4 280 48,68 350 50,70
17,2 280 49,45 350 51,48
18,0 280 50,27 350 52,30
18,9 280 51,12 350 53,15
44,00
45,00
46,00
47,00
48,00
49,00
50,00
283 302 324 346 370 396
€/M
Wh
Maagaasi hind, €/tuh.m3
Soojuse hind, euro/MWh