Ivo linna armastab lihtsaid maitseid

86 • Toidurõõm • Talv 2010

persoon

tekst: Annika Suurfotod: Kristjan Lepp

armastatud laulumees ivo linna on tuntud ka kui toiduhuviline ja gurmaan. Ivo sõbrad teavad, et kui Linnade peres on pidu, tasub enne seda mõnda aega paastuda – nii Ivo kui ka tema abikaasa Imbi armastavad köögis toimetada.“Minu toiduvalmistamise kirg on juba tõesti väga ammune,” muhe-leb Ivo ja meenutab suure heldi-musega oma ema, kes esiteks os-kas teha kõiki maailma toite ning teiseks oli oma aja kohta väga peenelt ja kõrgelt koolitatud – ni-melt Lääne-Virumaa rahvaülikoolis kodundust tudeerinud. “Ja et üks Saaremaa neiu pääses mandrile õppima, vaat see oli kõva sõna,” viib Ivo toonaste oludega kurssi.Lapsepõlvekodust mäletab Ivo suurt aeda, kus kasvas kõiksugu-seid köögivilju ja värki, aga ka loo-mi, keda talus kasvatati: lehm, kits, siga, kanad, küülikud, kalkunid, haned… “Mulle oli see täiesti tava-line protsess, et looma kasvatatak-se ja siis süüakse ta ära,” räägib Ivo. Ta mäletab, et kuna majapidamine oli nii külluslik, siis poodi saatiski ema lapsed vaid siis, kui oli vaja leiba. “1950. aastate lõpul oli poes isegi vorsti ja sinki, kuid polnud ju raha, mille eest seda osta,” on Ivol meeles. Nii tegi ema ise verivorsti ja täidetud haugi ja igasugu muud head-paremat.

Lapsepõlvest on pärit ka Ivo lem-mikmaitsed – Saaremaale omaselt ikka kala ja kõik selle eri avaldu-misvormidega seotu. Silgusoust, kuivatatud kalad, mida Ivo mui-deks tänaseni väga armastab. “No kuivatatud lest käib ikka kõige ees,” annab ta hinnangu, “aga kui-vatada saab ka näiteks haugi, ja säinast ja isegi beebiforelli, mida poes müüakse. Tuleb teha pin-nalaotuseks ja siis kuivata kas või linnakorteris!” teab saarlane. Toi-du juures on Ivole kõige olulisem maitse. Et kas on hea maitse või ei ole. “Ma olen proovinud ju iga-sugust eksootikat – söönud tõuke ja tarakane ja teinud kaasa kõik muu mis vastavas paigas kom-beks. Sütel küpsetatud satikad on muuseas väga head,” jagub tal kii-dusõnu, “maitse on parem kui vä-hil!” Eelmainitud satikatega maius-tas Ivo Laose kuningriigis.Niisiis võib Ivo end praegu täie õigusega kõigesööjaks pidada. Lapsepõlves aga oli aeg, kus talle absoluutselt ei maitsenud värske-kapsasupp. Ega ka kapsarullid – kui need lauale anti, oli Ivo jaoks tegu mõttetu menüüga. Tema surkis kahvliga, et saaks kapsarullist mõnusa hakklihatäi-dise kätte. “Praegu söön ma ära kõik, mis ette pannakse,” ütleb ta ja lisab, et tal on kohutavalt veda-nud abikaasaga, kes on suurepä-rane kokk ning oskab teha lihtsat toitu, aga nii maitsvalt, et… “Tal

kohe kukub see maitsestamine kuidagi eriliselt hästi välja,” rõhu-tab Ivo. Linnade peres käivad toidud moes hooti – et üks toit hakkab meeldi-ma ja seda süüakse siis väga tihti. Kuna Ivo on päeval kodus (ja töö-tab õhtuti-öösiti), on tal ka mahti teha aega- ja vaevanõudvaid kee-rulisi roogasid. No näiteks seljan-kat päris algusest peale ise keeta. “Ma ei saa aru, kui inimesed ütle-vad, et neeru ei saa keeta, et ma-japidamine on uriinilõhna täis… Meil peres on neer see kõige popim asi seljanka sees!” vestab Ivo ja jagab ka tarkusetera, et kui seljanka sees on kartul, siis pole see kellegi õige seljanka. Et iga to-matipastakeeduvesi, millele kolm viineriseibi sisse lõigatud ja mida seljanka pähe müüakse, pole suu-re ja uhke supi sugulanegi. Ja bor-ši teeb Ivo ka ise. Kuna aega nagu on, siis armastab Ivo osta oma toidukraami enamas-ti turult, kus tal on aastakümnete-ga välja kujunenud oma kindlad memmed, kelle käest saab hapu-kapsast või liha või värsket supi-rohelist. “Ja kui on oma taara kaa-sas, siis saab hapukapsamüüjalt ka kapsamahla. Oi kurat, küll ma seda siis joon! Vaat see on niisu-gune vitamiin…” jääks Ivol justkui sõnadest puudu.Et aga jutt ilma tegudeta ei maksa midagi, piilume ka Ivo ja Imbi Lin-na lemmikretseptide valikusse.

armastab lihtsaid maitseidIvo Linna

persoon

Toidurõõm • Jaanuar 2010 • 87

persoon

88 • Toidurõõm • Jaanuar 2010

Sibulasoolvesi kartuliga

Toidurõõm • Talv 2010 • 89

persoon

Kuivatatud silk ja kartulidkartuleidkuivatatud silkuvõidpisut hapukoortmaitserohelist

Pese ja koori kartulid ning keeda soolaga maitsestatud vees. Pane kartulite peale kuivatatud silgud ja kui need on pehmed, võta pa-jast välja. Sulata pannil või ja prae selles pehmeid silke. Lisa törts hapukoort, sega ning külva üle maitserohelisega: till, petersell või roheline sibul.

Ivo: “Kuivatatud silku on mul ena-masti ikka kodus olemas. Kui silk on kuivatatud, tuleb see laduda purki ja katta kaanega – nii seisab see kas või 10 aastat! Tavaliselt muidugi süüakse silgud enne 10 aasta möödumist ära.”

Sibulasoolvesi kartuliga1 kruus külma vett1 sl jämedat soola1 suur mugulsibulserveerimiseks keedetud värskeid kartuleid

Lahusta sool külmas vees ja lõika sisse sibularõngad. Lase pool tun-di marineeruda. Samal ajal keeda kartulid. Kui sibulasoolvesi on val-mis, kasta sellesse kuuma kartulit ja söö kohe!

Ivo: “Küll on hea soolane suutäis! Klassi kokkutulekul tüdrukud ikka teevad seda. Mõni paneb soolvee hulka ka värsket räime – kui seda võtta on! Tuleb kala tükkideks lõi-gata ja soolveele lisada.Aga üks minu suuri lemmikuid on ka kartulipuder, mille kohta kehtib ainult üks tarkus – peavad olema põrandaalused sidemed, et saada head kartulit. Kui on kehv kardulas, siis sellest head putru ei saa! Minu Muhu naabrinaised Raja Helju ja Otsa Linda kasvata-vad superhead kartulit ning sellest ma siis putru teengi. See kartul on kompaktne, ei lähe keetes lödiks,

on puhas, ilus ja isuäratav ning sellest saab igasuguseid asju teha! Koduse sõnniku peal kasvatatud ja lausa kutsub sööma.”

Puljongveise suhkrukontiilus tükk sealihapaar loorberilehtevõib panna ka sibulat ja porganditmusta terapipartjämedat soola

Pane kõik komponendid suurde potti külma veega keema. Keeda 5–6 tundi. Võta vaht pealt ära.

Supp5 suurt mugulsibulat (Eesti oma, sellel on hea maitse)3–4 suurt küüslauguküünt200 g suitsupeekonit või maasinkiveidi võid2 liitrit (või vastavalt sööjate hulgale) puljongit4 sl jahu või jahupaksendajatserveerimiseks saiakrutoone, riivjuustu ja soovi korral tooreid küüslauguküüsi

Lõika sibulad poolrõngasteks, haki küüslauguküüned, lõika liha kuubikuteks. Kuumuta pannil või ja prae selles lihakuubikuid. Lisa ka sibul ja küüslauk ning kuu-muta. Lisa jahu, sega hoolega läbi ja lase 5–7 minutit küpseda. Sibul ega jahu ei tohi mingil ju-hul kõrbema minna. Lisa saadud segu puljongile ja keeda tasasel tulel veerand tundi, kuni sibul on pehme ja supp valmis. Soola pole vaja, sibulas on olemas absoluut-selt täiuslik maitse. Kuna supp ise on maheda maitse-

Kartulipuderkartuleidpiima või vettvõidsibulatpraadimiseks pekki

Keeda kartul. Lisa piim või vesi, hõõru puruks ja klopi hulka või. Prae pannil pekikuubikuid ja mu-gulsibulat ning serveeri kartuli-pudruga.

Ivo: “Ema tegi sageli kartuliputru. Ja minu üks esimesi kulinaarseid elamusi oligi see, et ema võttis lusikaga potipõhjast kartuliputru ja andis limpsida – mulle oli see nagu kuum jäätis! Aga täna hoopis naine tellis üht sellist toitu, mis on juba viimased kolm aastat meie pere lemmiktoit ja selle nimi on…”

SibulasuppKui on aega, keeda puljong ise, aga võid kasutada ka puljongikuu-bikuid. Sel juhul on tegu maitsva ja tervisliku kiirtoiduga, mis val-mib lausa poole tunniga! Ivo Lin-na töötab öösiti, päevad on vabad, sestap mässab ta ise ka puljongiga – keedab seda oma kuus tundi.

Kartulipuder

Sibulasupp


persoon

ga, võib see, kes soovib krehvtise-mat värki, purustada taldriku põh-ja toore küüslauguküüne. Pane taldriku põhja ka saiakrutoonid ja riivjuust ning tõsta sellele kuum supp.Ivo: “Mõnikord olen lisanud ka paar tomatit. Aga kõige rohkem meeldib mulle, et see supp ei taha maitseaineid! Kõik maitse tuleb si-bulast välja ja sibul justkui sulab sinna supi sisse ära.”Ivo maitse-eelistused on justkui luuletus: pigem kala kui lihapigem kana kui loompigem siga kui veisKuna kala on Linnade pere suve-räänne lemmik, siis jagub nii Ivol kui ka tema abikaasal Imbil ret-septe kui varrukast.

Praetud haug1 värske haugsoola ja pipartpraadimiseks võid või õli

Puhasta ja pese kala ning lõika risti juppideks. Kuumuta pannil rasvaine, pane kalatükid pannile ning puista peale soola ja pipart. Prae, kuni kala on ühelt poolt küps. Keera siis teine külge ja kata pann kaanega, siis saab kala mahlane.

Ivo: “Paljud kurdavad, et haug on kuiv ja tuim, aga kui õigesti teha, ei ole ta kusagilt otsast tuim. Muu-seas, see kala on ka teisel hom-mikul külmana väga hea! Aga kui värsket kala pole, saab poest os-tetud külmutatud kalast ka väga odava ja hea kalatoidu teha!”

Kartuli-kalavorm2 pakki külmutatud heigifileedkülmutatud või värskeid lõhe kõhuäärimõned toored kartulid3–4 tomatit2 sibulat2 küüslauguküünt1 kalapuljongikuubikveidi vett100 g riivjuustu

Puhasta kartulid, lõika viiludeks ja lao ahjuplaadile. Pane kartuli-tele kalatükid ja lõhe kõhuääred – kui soovid, lõika kõhuääred väikesteks tükkideks. Pudista ka-latükkidele puljongikuubik ja lisa veidi vett. Lõika sibul rõngasteks ja haki küüslauguküüned ning lao kõik kalatükkidele. Pane järg-miseks kihiks tomativiilud ja kata kõik riivjuustuga. Küpseta vormi 170-kraadises ahjus umbes 30 mi-nutit, kuni kartul on pehme. Jälgi, et vedelik ei aurustuks. Serveeri-misel tõsta vormile panni põhjast lusikaga vedelikku.

Ivo: “Jube hea! Ja odav! Võib teha nii külmutatud kui ka värskest ka-last. Aga kindlasti peaksime rääki-ma ka räimest ehk, nagu meil ko-dus Saaremaal öeldi, silgust. Meil naisega on nii, et mina puhastan ning tema paneerib, praeb ja pa-neb marinaadi. Marineeritud silku teeme sünnipäevadeks ja muudeks üritusteks ikka ise ja need saavad alati kõige esimesena otsa. Seda tehti minu lapsepõlvekodus ka!”

Marineeritud silk1 kg värskeid silke või 600 g fileesid1 suur sl soola

Kartuli-kalavorm


persoon

Paneerimiseks2 muna2–3 sl piimajahupraadimiseks õli

Marinaad1 l vett1–2 porganditmõned musta pipra teradpaar loorberilehte1–2 sl 30% äädikat1 sl soola1 sl suhkrutsoovi korral mugulsibulat

Puhasta räimed, pese, kuivata ja puista peale soola. Vahepeal val-mista marinaad. Selleks lõika si-bul rõngasteks, puhasta porgand ja lõika ratasteks. Keeda sibul ja porgand vees pehmeks. Lisa pi-par, sool, loorberilehed, suhkur ja äädikas, lase keema tõusta ning jahuta. Paneeri kalad, prae kuu-mal pannil krõbedaks ja lao purki või karpi. Kalla peale marinaad.

Ivo: “Kui silgud on seal öö läbi postenginud (nagu armastab öel-da sõber Jaan Elgula), siis on need lihtsalt haruldase maitsega! Aga muuseas, kui ma praadimiseks kalu puhastan, siis ma vahel teen

nii ka, et panen neli-viis suuremat silku kõrvale, keedan need soola-ga maitsestatud vees koos sibula-ga pehmeks ja siis söön! Lihtsalt nii sööngi, keedusilku! Täiesti ta-valine, aga oi kui hea! Vahel lür-bin selle keeduvee ka peale.Suur küpsetaja ma ei ole, aga ühe kalapirukaretsepti võiksin anda küll.”

Kalapirukas500 g valmis pärmi-lehttainast3 karpi tuunikala vees (kes soovib, võib kasutada ka õlis)mõned viilud suitsupekki2–3 keedumuna1 suur mugulsibul1 sl majoneesi1 sl hapukoort1 purk ananassikonservisoola ja pipartmõned tilgad sidrunimahlamäärimiseks 3 munakollast

Nõruta tuunikala ja haki suitsu-pekk väiksemateks tükkideks. Haki sibul ja munad. Nõruta ana-nassikonserv ja haki soovi korral väiksemateks tükkideks. Sega kõik ained kokku ning lisa majonees, hapukoor, sool ja pipar. Hulka võib pigistada sidrunimahla.Rulli tainas laual õhukeseks. Tõsta

tainale täidis, keera äär üle ja suru servad kahvliga kokku. Sega mu-nakollased kahvliga läbi ja pint-selda pirukas sellega ilusasti kok-ku. Ainult munakollast kasutades saab pirukas kaunima värvi. Soo-jenda ahi 175 kraadini ja küpseta, kuni pirukas on pealt nii pruun, nagu ise soovid.

Ivo: “See saab tõesti hea ja väga isuäratava välimusega. Olen sa-masuguse malli järgi teinud ka seene- või õuna- või mis iganes pirukat sellest, mida mul külmu-tuskapis leidub. Veel teeme kodus sagedasti suitsukala – naine teeb – ja soolakala. Mina soolan kilu, naine soolab punast kala. Kui kala soolata, siis on kõige olulisem asi vajutis! Sageli pakutakse üritustel sellist soolakala, millel pole min-git maitset ja tekib küsimus, kas valmistajal pole soola olnud? Te-gelikult aga tähendab see, et kala pole korralikult vajutise alla pan-dud.”

Marineeritud silk

Kalapirukas

persoon


Imbi soolakala1 lõhe- või forellifileesoola ja pipart1 mugulsibul

Lõika kalafilee pooleks. Kata mõ-lemad pooled soolaga ja puista peale pipart. Lõika sibul õhukes-teks rõngasteks ja lao ühele tükile. Kata teise tükiga, tõsta fooliumile ja keera foolium kinni. Tõsta tald-rikule, kata pealt umbes kilogram-mise kiviga ja lase hommikuni ja-hedas postengida.

Ivo soolakilu1–1,5 kg värsket kilu (kahele inimesele piisab kilost)2–3 sl jämedat soola1 sl suhkrutnii palju kiluvürtsi, et seda soola ja suhkruga segades tekiks kohvi-pruun segu2 väikesteks tükkideks pudistatud loorberilehte

Sega kiluvürts soola ja suhkruga. Lao kilud kenasti kaussi, seljad üleval, üks kiht ühte ja teine teist-pidi. Pudista peale loorberilehed ja kiluvürts ning aseta vajutiseks peale kilone maakivi.

Ivo: “Kui kilu on pealt kuiv, siis see tähendab, et pole olnud peal korralikku vajutist. Ma soovitan otsida mere äärest ühe korraliku kivi ja siis kodus seda kasutada.

Selline kilu on hea kuuma kartu-li, kodujuustu ja tomatiga või võib ka leiva peal süüa. Aga kui kilu saab palju, siis soovitan teha sooje kilusaiu.”

Soojad kilusaiadnii palju saiaviile, kui on sööjaid (või olenevalt sellest, kui suur on nälg)määrimiseks võidpuhastatud soolakilusidjuustutomativiile

Määri saiaviilud võiga. Aseta saia-dele kilufileed, kata tomatiga ja pane kõige peale juust. Küpseta kuumas ahjus, kuni juust on su-lanud.

Ivo: “Kuumast peast väga head! Aga ühte ma ütlen, kui neid kuu-mana ära süüa ei jõua, siis külmalt on vaat et veel paremad! See on selline suupiste. Aga ühe mõnu-sa kalasakkeri õpetas mulle vend. Seda on kõige parem teha soola-kalanahast.”

Ivo soolakiluSoojad kilusaiad


persoon

Krõmps kalanahksoolakala (näiteks soolaforelli või -lõhe) nahkpraadimiseks õli

Kui soolakala on söödud, jääb jä-rele soolatud nahk. Seda ära visata oleks täielik rumalus! Lõika nahk tükkideks, kuumuta pannil õli ja

prae selles, kuni nahk on täiesti krõbe. Paku näiteks õlle kõrvale!

Ivo: “Ühe sakkeriretsepti annaksin veel. Sellega on nii, et kes tahab sõbraga viina võtta, võib kõrvale siis sellist sakummi valmistada. No aga seda võib ka ilma viinata teha ja süüa!”

Seenesakkersuuri värskeid šampinjonemajoneesinatuke riivjuustumaasuitsusingi viile

Vaata, et seened ei oleks mulla-sed. Vajadusel puhasta harjakese-ga. Murra jalad ära ja pane kaussi. Lao seened nagu väikesed kausi-kesed küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Pane iga seeneküba-ra põhja suitsusingiviiluke. Hõõru seenejalad kausis kahvliga pud-ruks. Lisa nii palju majoneesi ja riivjuustu, et moodustuks ühtlane segu. Täida seenekausikesed se-guga ja pane 170–180-kraadisesse ahju. Küpseta, kuni juust mulli-tab.

Ivo: “Eriti hea on külma viinaga. Aga kui nüüd tõsisematest toitu-dest rääkida, siis minu lemmikud on ikka sellised, mida saab haude-potis teha. Üldse mulle maitsevad väga-väga sellised tõsised supid, seljankad ja boršid. Kastmega toi-te armastan ma ka väga ja näiteks teen sageli haudepotis kana.”

Haudepotis kana1 terve või tükeldatud kanamõned porgandid1 sibulmaitse järgi soola ja piprateri1 loorberilehtpruunistamiseks õli

Krõmps kalanahk

Haudepotis kana


persoon

Kui valmistad rooga tervest kanast, siis täida kana õuntega. Sobivad ka hapukapsad või ploomid.

Pruunista kana või kanatükid hau-depotis, terve kana täida meele-päraste ainetega. Pane potti veidi vett ning sibul ja porgandid. Mait-sesta soola, pipra ja loorberilehe-ga. Pane pott ahju ja küpseta alul ilma kaaneta. Kasta hoolega, vaja-dusel lisa vedelikku. Seejärel kata pott kaanega ning küpseta, kuni kana on küps ja mahlane. Ära lase sel mingil juhul kuivama minna!Serveeri näiteks krõbedate, nipiga kartulitega.

Nipiga kartulid1 kg ümaraid ühesuuruseid (või Pariisi) kartuleidpraadimiseks võidsoola2 tl riivsaia

Puhasta kartulid ja lõika ühtlaselt ümarateks või kasuta poes müü-davaid Pariisi kartuleid. Kuumu-ta kumerate servadega nõus või, pane sellesse kartulid ja prae pi-devalt segades. Lisa soola. Kui kar-tulite valmimiseni on 3–4 minutit, puista peale riivsai ja prae kartulid valmis – tänu riivsaiale tekib neile mõnus krõbe pind.

Ivo: “Need kartulid sobivad väga hästi igasuguse lihatoidu juurde. Ka näiteks selle veiselihatoidu juurde, mille tegemist õpetas mul-le Ada Lundver.”

Loomaliha Ada moodimõnus tükk loomaliha, milles poleks kelmeidmajoneesiriivjuustusoola ja pipartpraadimiseks õli

Seenesakker

Nipiga kartulid

Loomaliha Ada moodi


persoon

Kaalikamögin


pesoon

Lõika lihast 0,5–1 cm paksused viilud ja vasarda õhukeseks. Pane ahjupotti veidi õli. Lao potti liha-viilud, kata pealt majoneesiga ja puista üle riivjuustuga. Liha on valmis, kui juust on sulanud.

Ivo: “Majonees annab sellise mõ-nusa rasvasuse, et liha läheb täiesti pehmeks ja sulab suus. Siia juurde soovitaksin kaalikat. Ma imestan, et seda tänapäeval nii vähe tun-takse ja süüakse, kuigi kaalikas on tegelikult kohutavalt hea ja magus! Kui mina laps olin, siis ju peeneid masinaid polnud, meie tegime kaalikat nii…”

Kaalikamöginnii palju külmi kaalikaid, kui on sööjaid ja kui suur on isu

Hoia kaalikaid kas keldris või vei-di aega külmkapis. Külmalt mait-sevad need väga hästi ja on ka lihtsam töödelda. Kaabi noaga kaalikast helbeid või laaste, nii et moodustub puder või mögin.

Ivo: “Ja see on suisa magus! Kohe nii magus, et… Väga hea! Aga nüüd ma annan ühe oma tõelise lemmiktoidu retsepti, mida ma aeg-ajalt ikka teen ja mis on oi-oi kui maitsev. See on kõige parem vana kooli ubadega.”

Ühepajatoit searibi ja ubadega500 kg searibi, millel on servas krõmpsluuveidi õlipõldubeaed- ehk türgi ubeporganditsibulatküüslaukulillkapsastkaalikat1 loorberilehtsidrunimahlasoola maitse järgi

Enne, kui selle retsepti täpse kir-jelduseni jõuame, räägib Ivo loo

sellest, kuidas Saare- ja Muhumaal suitsusilku soolaga maitsestatakse. Ivo: “Kui silguvardad ahjust võe-takse ja ilusasti – üks ühtepidi, tei-ne teistpidi – kaussi laotakse, on õige aeg lisada soola. Ja üks ree-gel ütleb, et tuleb võtta pihutäis soola, keerata selg kausi poole ja astuda kolm sammu edasi. Siis tu-leb visata soolapeotäis üle õla ja nii palju, kui soola kaussi läheb, ongi õige kogus.”Kõige parem on see roog loomuli-kult värskete ubadega, aga talvisel ajal saab kenasti läbi kuivatatud oakraamiga. Meeles tuleks vaid hoida, et seda peab kindlasti üle öö leotama.

Lõika searibid peopesasuurusteks tükkideks. Kuumuta pannil õli ja pruunista selles ribi. Võid seda teha ka juba haudepotis. Lao hau-

depoti põhja ribitükid, siis sibula-viilud, meelepärasteks tükkideks lõigatud porgandid ja kaalikad ning leotatud oad. Pane nii palju vett, et segu ei läheks kõrbema. Lisa ka küüslauk, loorberileht, sid-runimahl ja sool. Hauta pea val-mis ja lisa siis lillkapsas või muud vähem keetmist nõudvad kompo-nendid.

Ivo: “Aga mina panen kõik ained korraga potti, sest siis ei pea selle-ga enam rohkem tegelema. Lasen 3–4 tundi vaikselt tulel haududa ja ongi valmis. Ja see on metsikult maitsev! Suvel teen seda muidugi värskete ubadega ja see on veel kõige parem. Aga kuivatatud ja leotatud ubadega saab ka väga-väga hea!”

Head isu!

Ühepajatoit

Lõika vastasküljel olev leping ajakirjast välja ja saada meile tagasi.

Documents

Ivo linna armastab lihtsaid maitseid