IV seminar -- kohtusüsteemi arengu põhimõtted

7/31/2019 IV seminar -- kohtussteemi arengu phimtted

1/4

Kohtussteemi arengu phimttedKohtunike tiskogu 9. veebruari 2007. a otsusI ldstted1. Eesti kohtussteem on phiseaduslik institutsioon, mis vimude lahususe ja

tasakaalustatuse phimttele tuginedes on oma tegevuses sltumatu.2. Kohtussteem toimib iseseisva vimuna ja kannab seadustega mratud alustel jakorras vastutust igusemistmise toimimise eest.3. Kohtussteem peab tagama ausa ja objektiivse igusemistmise, isikute vaba

juurdepsu igusemistmisele ja nende iguste kaitse, samuti kohtuasjadelahendamise mistliku aja jooksul.4. Phivrtusi jrgiva ja korrakohaselt toimiva kohtussteemi arengu tagamiseks onoluline korrastada kohtussteemi lesandeid ja struktuuri, arendada kohtussteemi

rahastamist ja kohtuhaldust, svendada selle enesekorralduslikku alget ning edendadakohtussteemi personalipoliitikat ja koolitust.

Nende lesannete titmiseks on Eesti kohtunikud 2007. a tiskogul vastu vtnudkesolevad kohtussteemi arengu phimtted.II Kohtussteemi struktuuriline areng5. Phiseaduslik kolmeastmeline kohtussteem, mis sisaldab endas nii ldkohtuid,halduskohtuid kui ka Riigikohut, mis on htlasi phiseadusliku jrelevalvekohus, vastab Eesti igusemistmise vajadustele. Kohtussteemil on piisavaltarenguvimalusi thusa igusemistmise tagamiseks.6. Kohtussteemi phiseaduslik lesanne on igusemistmine. Selle lesande

paremaks titmiseks tuleb kohtussteem vabastada igusemistmisega vi sellevahetu tagamisega mitteseotud kohustustest ning eraldada kohtussteemist kavastavad struktuuriksused.

7. Vimude lahususe phimtte edasiarendamiseks tuleb kohtute haldaminelahutada titevvimust. Kohtute haldamise ja arengu tagamiseks tuleb moodustadaiseseisev kohtuhaldusasutus, mis on nii iguslikult kui ka organisatsiooniliselt htsekohtussteemi osa ja allutatud kogu kohtussteemi juhtimismudelile.III Kohtussteemi omavalitsuslik juhtimine

8. Kohtussteemi juhtimine toimib enesekorralduse phimttel, mis realiseerub Eestikohtunike tiskogu, kohtute haldamise nukoja, Riigikohtu esimehe, kohtuesimehe,kohtu ldkogu, kohtuhaldusasutuse peadirektori ja kohtudirektori tegevuse kaudu.9. Eesti kohtunike tiskogu on kohtussteemi krgem omavalitsuskogu, mis nimetabametisse kohtute haldamise nukoja kohtunikest liikmed, moodustab kohtunikeomavalitsusorganid ja mrab kohtussteemi arengusuunad.10. Kohtute haldamise nukoda on kohtussteemi kollegiaalne juhtimisorgan,mis nimetab ametisse kohtuesimehe ja kohtuhaldusasutuse peadirektori. Kohtutehaldamise nukoda:10.1. kinnitab kohtussteemi eelarve eelnu;10.2. otsustab

eelarvevahendite kohtussteemisisese jaotuse;10.3. kinnitab kohtuhaldusasutusephimruse ja valvab kohtuhaldusasutuse le;10.4. lahendab muid tema pdevusse


2/4


3/4

nukoda, kuulanud ra kohtuesimehe ja kohtuhaldusasutuse peadirektori arvamused.Kohtusisese kohtunike ametikohtade jaotuse otsustab kohtuesimees, kuulanud rakohtu ldkogu arvamuse. Kohtusisese kohtuteenistujate ametikohtade loetelu ja

jaotuse kinnitab kohtuesimees kohtudirektori ettepanekul. Kohtuteenistujate arv peabolema igusemistmiseks piisav.

19. Kohtuteenistuja teenistussuhe tuleb reguleerida avaliku teenistuse eristetega,mis arvestavad igusemistmise erisustega ning on suunatud kohtuhalduse thusaletoimimisele.20. Kohtunikuabi, nunik ja konsultant on erineva kvalifikatsiooni ja

pdevusega kohtuteenistujad, kes toetavad igusemistmist. Nende staatus jakvalifikatsiooninuded peavad vimaldama neile senisest suurema vastutuse panemistigusemistmisel ning looma eeldused kohtunikuks saamiseks paindlikumas korras.21. Kohtuniku ettevalmistamine peab toimuma mistliku aja jooksul ja kindlustama

kohtunikuks saaja hea kutsealase taseme. Titmata kohtunikukoht tidetakse lhimavimaliku aja jooksul.22. Kohtunikule tuleb anda osalise tkoormusega ttamise vimalus. Esimesevi teise astme kohtunik vib thtajaliselt, kohtuniku staatust silitades, ttadakrgema astme kohtu nunikuna. Reguleerida tuleb kohtuniku asendamine jaasenduskohtuniku staatus, sh pensioneerunud kohtuniku kaasamine kohtu tsse.23. Vabale kohtunikukohale kuulutab konkursi vlja Riigikohtu esimees.Kohtussteemi personaliarvestust peab ja personaliarendusega tegeleb ning kohtunike

ja kohtuteenistujate koolitust korraldab kohtuhaldusasutus. Kohtuteenistuja ametikohatitmist korraldab kohtudirektor. Kohtunike koolitus toimub kohtunike koolitusestrateegia ning tiskogu poolt valitud koolitusnukogu heakskiidetud iga-aastasekoolitusprogrammi alusel.

1. Kumb on sltumatum? Kas iguskantsler vi prokurr? K, kuna prestiisemamet + ametisse nimetab Riigikogu, ettepaneku teeb president. Prokurrinimetab justiitsminister + neid on palju rohkem (K-d on ainult 1).

2. Peale iguskantsleri on sltumatu asutus veel nt. kohtud.

3. Vabategutsejatest advokaadid ja notarid, siis seal on sltumatum notar, agaka advokaatidel on omad eelised. Raha osas on advokaat kliendist rohkemsltuvad, notaritel on mratud kindel summa.

4. Kohtunikud vs advokaadid kohtunikud kindlasti, nad on eluks ajaks.Kohtunikuks saamiseks on vaja lbida meeletu kadalipp, et advokaadikssaada, teed paar eksamit ja oled liige. Kohtunikud on rahalises mttes riigistsltuvamad, advokaadid klientidest. Rahaliselt kindlustatumad on kohtunikud.

Leia phjendusi mis mte on kolleegiumidel/komisjonidel. kas see vib kuidagi olla

parim lahendus, kui arutatakse komisjonis? kas ei teki mingeid ebakohaseid sltuvuse

seoseid/hireid, et see isik saab konkreetses komisjonis osaleda iguslikus lahendis.


4/4

iguskantsleri huvid kindlasti huvituvad, sest K ks huvidest on phiseaduslikejt iguste kindlustamine, aga kohtulahendid ei puutu iguskantsleri huvidega kokku.Kokkupuude kohtutel on iguskantsleril ainult Riigikohtuga, kus ta vib

avaldada arvamust phiseaduslikkuse jrelevalve le.Kas kohtunikud vivad olla iguskantslerist sltuvad? iguskantsleriiguskantsleri seadusest tulenevad lesanded on kontrollida, et:

1. avalikke lesandeid titvad asutused ja ametnikud ei rikuks inimesephiseadusest tulenevaid igusi ja vabadusi, seadusi ja teisi igustloovaid aktening hea halduse tava;

2. kinnises asutuses viibivat inimest ei koheldaks alandavalt, julmalt egaebainimlikult;

3. laste igused oleksid kaitstud, laste igusi puudutavad seadused oleksidphiseadusega koosklas ja lasteasutuste tegevus oleks seaduslik.iguskantsler tegeleb laste iguste edendamise ja teavitustga.

4. anda arvamusi Riigikohtule phiseaduslikkuse jrelevalve menetlustes;5. vastata Riigikogu liikmete aruprimistele;6. vastata Riigikogu liikmete kirjalikele ksimustele;7. teha ettepanekuid puutumatuse ravtmiseks;8. algatada distsiplinaarmenetlusi kohtunike suhtes;9. lahendada diskrimineerimisvaidlusi;

10. anda arvamusi igustloovate aktide eelnudele.Sellest tulenevalt vivad riigikohtunikud olla iguskantslerist sltuvad.Kutsesobivuskomisjon advokatuurides (Advokatuuri seadus) -- 11 liiget, 6 neistvandeadvokaadid. 29 lg 3: Kutsesobivuskomisjoni kuuluvad: 1) kuus advokatuuri

juhatuse nimetatud vandeadvokaati; 2) kaks kohtunike tiskogu valitud kohtunikku;3) justiitsministri mratud Justiitsministeeriumi esindaja; 4) prokurride ldkoguvalitud riigiprokurr; 5) Tartu likooli igusteaduskonna nukogu mratudigusteadlane. Kas see, et kutsesobivuskomisjonis on vandeadvokaadid, tekitab

advokatuuri kandidaatidele sltuvussuhteid? Kas see vib tekkida ja kas seeon ebakohane? muidugi vib, sest kandidaat tahab saada ju vandeadvokaadiks.Kas justiitsministeeriumi esindajal on piisavalt teadmisi osalemaks sellelkolleegiumil? teda ilmselt ei saadetaks sinna, kui tal ei oleks neid teadmisi.
https://www.riigiteataja.ee/akt/108072011060

Documents

IV seminar -- kohtusüsteemi arengu põhimõtted