Õpetajate digipädevuste hindamismudeliuuringuaruanne

Autorid:MartLaanpere,Ph.D.TallinnaÜlikoolivanemteadurKaiPata,Ph.D.,TallinnaÜlikoolivanemteadurPiretLuik,Ph.D.,TartuÜlikoolivanemteadurLiinaLepp,Ph.D.,TartuÜlikoolivanemteadur

Tallinn,2016

2

Sisukord

1.Sissejuhatus............................................................................................................................32.Digipädevusemõiste,erinevadlähenemised.............................................................4

3.Õpetajadigipädevustemudel...........................................................................................64.Varasemaduuringudjatehnoloogilisedlahendused..........................................10

4.Uuringudisain,meetodidjavalim...............................................................................11

5.Tulemused...........................................................................................................................125.1.Enesehindamiseveebiankeetjakirjalikudkommentaarid....................................12Pädevusvaldkond1:Õppijateinnustaminejanendeloovusearendamine........................12Pädevusvaldkond2:Digiajastulekohasteõpetamis-jahindamisvõtetearendamine...14Pädevusvaldkond3:Õpetajaeeskujudigiajastutöö-jaõppimiskultuurikandjana.......16Pädevusvaldkond4:Digiühiskonnaskodanikunakäitumine...................................................17Pädevusvaldkond5:Kutsealanearengjaeestvedamine............................................................19

5.2.Fookusgrupiintervjuud.......................................................................................................226.Kokkuvõte............................................................................................................................37

Kasutatudkirjandus............................................................................................................39

Lisad..........................................................................................................................................40Lisa1:Õpetajadigipädevustehindamismudel....................................................................40Sissejuhatus.......................................................................................................................................40Õpetajatedigipädevustehindamismudel.......................................................................................41Lisa2:Uurimguskasutatudpersoonadjastsenaariumid................................................45Stsenaariumid................................................................................................................................................47

Lisa3:Uuringuskasutatudveebipõhineankeetküsimustik...........................................51

3

1.SissejuhatusHITSA innovatsioonikeskuse juures tegutsev õpetaja digipädevuste töörühmkoostasuue versiooni õpetajadigipädevustehindamismudelist 2015.aasta sügisel.Tagasiside saamiseks sihtrühmalt jagati seda maatriksit mitmeleharidustehnoloogidele,keskatsetasidsedaniiüldharidus-kuikutsekooolidesomakolleegidega enesehindamise raamistikuna. Esmane tagasiside sisaldas niipositiivseid kommentaare kui ka kriitikat,mis puudutas eelkõige hindamismudelikeerukust, kattuvusi, võõrsõnade kasutamist ja enesehindamise ajamahukust.Samas oli näha, et kriitilise suhtumise taga oli sageli õpetajate vähene arusaamdigipädevuste enesehindamise vajalikkusest, kasust ja laiemast taustast. Samutipolnud selle subjektiivse ja ebakonstruktiivse tagasiside põhjal võimalik tehamõistlikke ettepanekuid hindamismudeli parendamise osas. Seetõttu tekkistöörühmas idee viia läbi põhjalikum ja usalduväärselmetoodikal põhinev uuring,millesõpetajadigipädevustehindamismudelit analüüsitaks erinevate sihtrühmadeesindajatepooltkonkreetsetejaelulisterakendusstsenaariumidekontekstis.Käesoleva uuringu eesmärgiks oli valideerida ja erinevate osapoolte hinnangutestlähtudes parendada ISTE raamistikul põhineva õpetaja digipädevustehindamismudeljasellerakendamisstsenaariumid.Projektiteisesekseesmärgiksolisõnastada uurimistulemustest lähtuvalt ettepanekud vajalike arendustegevustejaoks, mis tagaksid õpetajate digipädevuste hindamismudeli laiapõhjalisekasutuselevõtujavõimaldaksidhinnataElukestvaõppestrateegiasseatudeesmärgisaavutamistõpetajatedigipädevusteedendamiseosas.Uuringlähtusjärgmistestuurimisküsimustest:

• Millised sõnastused ISTE raamistiku tõlkel põhinevas hindamismudelis onõpetajatejaoksebaselgedvõihalvastiseostuvadEestiharidustegelikkusega?

• Kuivõrd töömahukas ja aeganõudev on õpetajatel leida ja esitadatõendusmaterjale oma digipädevuse taseme tõendamiseks? Kuidas sedaajakulujatöömahtusaaksvähendada?

• Kuivõrd relevantseks ja oluliseks hindavad respondendid õpetajadigipädevuste hindamist sellise hindamismudeli abil konkreetsestrakendusstsenaariumistlähtudes?

• Mil määral sobib hindamismudeli 5-astmeline soorituse skaala kõigierinevate rakendus stsenaariumite juurde? Kas mõne stsenaariumi puhuloleks mõistlik kaaluda alternatiivset skaalat (nt. kasutamise sagedus võiConcern-BasedAdoptionModelskaala)?

• Milliste muudatuste abil (kas hindamismudelis või sellerakendusstsenaariumis)saaksparandadaõpetajatedigipädevustehindamiselaiapõhjalistteostatavustEestiharidussüsteemis?

• Milliste täiendavate tarkvaralhenduste ja motivaatorite(incentives) kaudusaaks mõjutada suurt osa Eesti õpetajatest kasutama seda digipädevustehindamismudelit?

Nendeleuurimisküsimustelevastuseleidmiseksviidiläbiandmetekoguminekolmeerinevameetodiabil: niiveebipõhiseankeetküsimustiku, fookusgrupi intervjuudekui ka eksperthinnangu abil. Kolmel erineval viisil kogutud andmestike analüüs(triangulatsioon)suurendabuurimistulemusteusaldusväärsust.

4

Uurimuseviis läbineljast kogenud teadlasestkoosnevmeeskondkahest erinevastülikoolist:

• MartLaanpere(PhDkasvatusteadustes),TallinnaÜlikooliDigitehnoloogiateinstituudivanemteadur,HITSAdigipädevustetöörühmaliige

• Kai Pata (PhD kasvatusteadustes), Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiateinstituudivanemteadur

• PiretLuik(PhDharidusteadustes),TartuÜlikooliharidustehnoloogiadotsent• LiinaLepp(PhDharidusteadustes),TartuÜlikoolididaktikalektor

Käesolevaaruandeteisespeatükisantakseülevaadedigipädevusemõistest jaselletõlgendusestkäesoelvaprojektikontekstis.KolmandaspeatükiskirjeldatakseHITSAdigipädevuste töörühma poolt koostatud õpetaja digipädevuste hindamismudelit,mis oli käesoleva uuringu objektiks. Neljandas peatükis antakse ülevaadeuuringudisainist, rakendatudandmekogumis- jaanalüüsimeetodeistningvalimist.Viiendas peatükis võetakse kokku uuringu tulemused, mille analüüsi põhjalsõnastataksekuuendaspeatükisuuringujäreldusedjaettepanekud.Kokkuvõtvas peatükis esitatakse vastused uurimisküsimustele ja ettepanekud niiõpetajatedigipädevustehindamismudelikuisellegaseonduvatetarkvaralahendustearendamiseks. Aruande lisades on ära toodud uuringus kasutatud artefaktid:persoonad,rakendusstsenaariumidjaankeetküsimustik.

2.Digipädevusemõiste,erinevadlähenemisedDigipädevuse mõistel leidub erinevaid definitsioone, neist üks varasemaid jaolulisemaid on Euroopa Parlamendi dokumentides toodud määratlus (EuropeanParliament,2006):Digital competence - the confident, critical and creative use of ICT to achieve goalsrelated to work, employability, learning, leisure, inclusion and/or participation insociety-isoneoftheeightkeycompetencesforLifelongLearninginEuropeanUnion.Digipädevus tähendab suutlikkust rakendada info- jakommunikatsioonitehnoloogiat(IKT)enesekindlalt,kriitiliseltjaloominguliseltomatööga, töövalmidusega, õppimisega, meelelahutusega ja ühiskonda kaasatusegaseonduvate eesmärkide täitmiseks. See on üks kaheksast üldpädevusest EuroopaLiiduelukestvaõpperaamistikus.Digipädevuse mõiste kasutamine on viimastel aastatel kiiresti levinud ja see onasendanud hariduspoliitilises diskursuses varem käibel olnud sõsarmõisted“meediapädevus”, “infokirjaoskus”, “IKT-oskused”. Kuna akadeemilistel vaidlustelnendemõistete (mitte)kattuvuseosaseinäiveelniipea lõppu tulevat,onEuroopaKomisjoni dokumentides lähtutud pragmaatilistest kaalutlustest ja tuginenudTulevikutehnoloogiateUurimisinstituudiIPTSkaardistusele(Ala-Mutka,2011),mismääratleb digipädevuse e. digitaalse kirjaoskuse mõiste seosed varasematesõsarmõisteteganiinagunähajoonisel1.

5

Joonis1.Digitaalsekirjaoskusemõisteseosedvarasematesõsarmõistetega(Ala-Mutka,2011)

2011.aastal käivitas IPTS Euroopa Komisjoni tellimusel projekti DIGCOMP1, milleeesmärgiks oli kaasajastada digipädevuse kontseptsioon ja hindamisraamistik.DIGCOMP projekti käivitavaks jõuks oli Euroopa Komisjoni kolme erinevapeadirektoraadisoovühtlustadaomatõlgendustdigipädevusest jasellehindamiseviisidest. Seni oli Hariduse ja kultuuri peadirektoraat käsitlenud digipädevustsarnaseltEuroopaParlamendipooltsõnastatuddefinitsiooniga-kuiühtekaheksastüldpädevusest, mida õpetatakse koolides mitte eraldi õppeainena, vaid lõimitunaerinevate ainete sisse (mis tähendab enam-vähem automaatselt ka seda, etdigipädevust ei mõõdeta/hinnata). Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalsekaasatusepeadirektoraatkäsitlesdigipädevusteelkõigetööpakkujatepooltdefactostandardina tunnustatud ECDL tunnistusega kinnitust leidnud praktiliste jauniversaalsete arvutikäsitlemisoskustena. Infoühiskonna jameedia peadirektoraatseevastutõlgendasdigipädevusipigemsotsiaalsetinnovatsioonitoetavatehoiakute,valmisolekutejaharjumustekogumina.IPTSülesandeksolikõikikolmenägemustesindavateekspertidetoomineühelauataha ja üritada luua neid kõiki kõnetav ühine raamistik. Lisaks analüüsis IPTSuurimisrühm15olemasolevatdigi-või IKT-pädevuse raamistikku, s.h. ISTENETS;BECTADigitaalsekirjaoskuseraamistik,UNESCOõpetajateIKTpädevuseraamistik,rahvusvahelistest uuringutes (PIAAC, PISA ja ICILS) kasutatud digipädevusemõõdikud. IPTSprojekti tuleminavalmisuusühtnedigipädevusekontseptsioon jasoovitusedsellerakendamiseks(Ferrari,2013).Kokkuvõtlikult võib väita, et erinevad lähenemised digipädevuse mõistele võibjagadakolmegruppi:

• Digipädevuskuiükskaheksastüldpädevusest(EuropeanParliament,2006;PõhikooliRÕK2014):sedalähenemistiseloomustabpaindlikkusjavõimaluseri kontekstides erinevalt tõlgendada, õpetada lõimituna erinevateõppeainetega või kujundada hoopis informaalse õppe kaudu. Sellisepaindlikkuse miinuspooleks on võimatus ühtsel viisil seda pädevust

1http://is.jrc.ec.europa.eu/pages/EAP/DIGCOMP.html

6

mõõta/hinnata. Ka teiste üldpädevuste puhul üldjuhul ei üritatagi neidhinnatavõivõrrelda.

• Digipädevused kui universaalsed tehnilised oskused (tüüpiliseksesindajaksECDL2): digipädevuse jaoks onolemasdetailsed standardid,miskirjeldavad miinimumnõudeid suvalisel erialal töötjatelt eeldatavatelearvutikasutamisoskustele operatsioonide tasandil eelkõige tüüpilisekontoritarkvara kasutamise kontekstis, nt. copy-paste, laadidevormindamine, leheküljenumbrite lisamine, tabeli päise vormindamine.Sellise lähenemise eeliseks on usaldusväärsus, mõõdetavus,mõõtmistulemustevõrreldavus,eksamitunnistuse tunnustamineeri riikidesja erialadel. Miinuseks on täielik dekontekstualiseeritus - nt. õpetaja töösseptsiifilisivajadusidigitehnoloogiakasutamisekseiarvestataabsoluutselt.

• Digipädevus kui valdkondlike/erialaste pädevuste alamhulk üheskonkreetses elulises kontekstis (tüüpiliseks esindajaks ISTE NETS-T).Sedalaadidigipädevusedonvaldkonnitivõierialativägagierinevad.Näiteksõpetajapuhulhinnatakseisiklikuarvutikasutamisevilumuseasemelrohkemoskustorkestreeridaõpilastemõistlikkuarvutikasutust.

Eestis on õpilaste digipädevuste standardimisel lähtutud pigem esimesestlähenemisest (DIGCOMP). Samas on meil õpetaja digipädevuste mõtestamisel jamudeldamiselvõetudsuundkooskõlasviimatimainitudlähenemisega.ISTENETS-Traamistikust lähtuvdigipädevustemudelitmainibõpetajadigipädevusehindamisealusena õpetaja kutsestandard, sellest on lähtutud ka HITSA koolitusprogrammi“Tuleviku õpetaja” kavandamisel. 2011.aastal lõi TLÜ haridustehnologia keskuseuurimisrühm ISTE mudelil põhineva veebipõhise õpetaja digipädevuste enese- japarnterhindamise vahendiDigimina prototüübi (Põldoja jt. 2014).Hiljemon ISTENETS-Tmudelit rakendatudkamitmetest teistesTLÜharidustehnoloogiakeskuseuuringutes(Tammetsjt,2011;Patajt.2013).

3.ÕpetajadigipädevustemudelHITSA digipädevuste töörühma poolt koostatud õpetaja digipädevustehindamismudel on maatriks, mille ülesehitus tuleneb otseselt rahvusvaheliseharidustehnoloogia assotsiatsiooni ISTE pädevusmudelil NETS-T (NationalEducational Technology Standards for Teachers3). Selles pädevusmudelis on viispädevusvaldkonda,millestigaükssisaldabnelipädevust(Tabel1):

2http://ecdl.ee3http://www.iste.org/standards/ISTE-standards/standards-for-teachers

7

Tabel1.ISTENETS-Tstandardilpõhinevõpetajadigipädevustemudel

1.Õppijateinnustaminejanendeloovusearendamine1.1.Õpetajadedendavadjatoetavadloovatninginnovaatilistmõtlemistjaleidlikkust,ollesõppijateleeeskujuks1.2. Õpetajad kaasavad õppijaid eluliste küsimuste ja probleemide uurimisse ninglahendamissedigivahenditeabil1.3.Õpetajadedendavadõppijaterefleksioonikoostöövahenditeabil,etavardadaõppijatekontseptuaalsetarusaamistjamõtlemist,planeerimistningloomingulisiprotsesse1.4. Õpetajad on teadmusloomes eeskujuks õpilastele ja kolleegidele, õppides koosnendegaerinevatesfüüsilistesjavirtuaalseteskeskkondades

2.Digiajastulekohasteõpetamis-jahindamisvõtetearendamine2.1. Õpetajad kavandavad või kohandavad õppimise ja loovuse soodustamiseksasjakohaseidõppetegevusi,mishõlmavaddigivahendeid2.2. Õpetajad kasutavad õpikeskkonnas digivahendeid, mis äratavad uudishimu jainnustavad õppijaid osalema oma õpieesmärkide püstitamisel, õppimise juhtimisel jaarenguhindamisel2.3. Õpetajad kavandavad ja kohandavad õppetegevusi kasutades digivahendeid, etarvestadaõppijateerinevaidõpistiile,-strateegiaidjavõimeid2.4. Õpetajadannavadõppijatelemitmekülgset tagasisidetniikujundavakuikokkuvõtvahindamise vormis, lähtudes seejuures nii pädevus- kui tehnilistest standarditest ningkasutadeshindamistulemusisisendinaõppeprotsessiparendamisel

3.Õpetajaeeskujudigiajastutöö-jaõppimiskultuurikandjana3.1. Õpetajad demonstreerivad vilumust digitehnoloogia kasutamisel ja olemasolevateadmuseülekandmiseluuteletehnoloogiatelejasituatsioonidele3.2.Õpetajadteevadõppijateõpiedukusejainnovaatilisusetoetamiseksdigivahenditeabilkoostöödõppijate,kolleegide,vanematejateistekogukonnaliikmetega3.3. Õpetajad edastavad efektiivselt asjakohast teavet ja ideid õppijatele, vanematele jakolleegidele,erinevaiddigiajastumeediumejaformaatekasutades3.4. Õpetajad on eeskujuks tänapäevaste ja tulevaste digivahendite kasutamiseluurimistegevusesningelukestvasõppes,shsuudavadleida,analüüsida,hinnatajakasutadaerinevaidinfoallikaid

4.Digiühiskonnaskodanikunakäitumine4.1. Õpetajadsoovitavad,edendavadjaõpetavaddigitaalseteabejatehnoloogiaturvalist,seaduslikku ja eetilist kasutamist, sh autoriõiguste ja intellektuaalse omandi põhimõtetejärgimistningasjakohastallikateleviitamist4.2. Õpetajad arvestavad õppijate individuaalsete eripäradega, kasutades õppijakeskseidmeetodeidningpakkudesvõrdsetligipääsusobivateledigivahenditele4.3.Õpetajadoneeskujuksdigitehnoloogiajateabekasutamisegaseotudetiketijärgimiseljaedendavadvastutustundlikkusuhtlustdigikeskkonnas4.4. Õpetajad edendavad kultuuritaju ja globaalset teadlikkust, suheldes digikeskkonnaskolleegidejaõppijategateistestkultuuridest

5.Kutsealanearengjaeestvedamine5.1. osalevadkutse-või erialasteskohalikes jaüleilmsetesõpikogukondadeseesmärgigaavastadadigitehnoloogialoominguliserakendamiseuusivõimalusi5.2. demonstreerivad liidrivõimeid uute digitehnoloogiate juurutamise visioonikujundamisel, panustavad ühisotsustusse ning arendavad kolleegide eestvedamis- jadigitehnoloogiaoskusi5.3.analüüsivadjamõtestavadregulaarseltajakohaseiduuringuidjatoimivaidpraktikaidõppimisetoetamiseldigivahenditega5.4. panustavad õpetajakutse, oma kooli ja kogukonna toimimisse, elujõulisusse jauuendusprotsessi

8

ISTENETS-TpädevusmudelikohandamineEestikontekstilesaialgusetõlkimisest,millelevõibheitaetteteatudkohmakust,vähestkokkupuutepindameieigapäevaseskoolielus õpetajate poolt kasutatava sõnavaraga ja liigset püüdu tekstisõnasõnaliselt ümber panna. Ilmselt oleks kasu olnud professionaalsestkeeletoimetajast,kesolekstekstiloetavustoluliseltparandanud.NETS-Traamistikutekst sisldab tervet hulka termineid ja muid sõnu, millele on pea võimatuotsetõlkenaeestikeelsetvastetleida.NäiteksesinebNETS-Tingliskeelsesversiooniskorduvalt verb “Model”, mis tähendab korraga nii mudeldamist kui (omakäitumisega õpilastele) eeskujuks olemist. Eesti keeles on seda tähendust ühesõnaga(võiisegimitmega)vägakeerulineedasiandanii,etsellestsaaksidüheseltaru kõik õpetajad, koolijuhid, üliõpilased jne. Tõlgitud versiooniga töötasid edasiHITSA digipädevuste töörühma liikmed, püüdes pädevuste sõnastusi kohandadarelevantsemaksEestikoolielukontekstile.ISTE NETS-T osutus küll kasulikuks eeskujuks, kuid üksnes selle pädevusmudelitõlkimisest-kohandamisest Eestis ilmselgelt ei piisanud. Järgmiseks tuli lahendadaküsimushindamisskaalastjahindamimudelist.Põhimõtteliseltoleksolnudvõimalikka kahepallisel (on - ei ole) või kolmepallisel (algaja-edasijõudnu-ekspert) skaalaligapädevusthinnata,kuidHITSAdigipädevuste töörühmlangetasotsuseviie-palliskaala kasuks. Kui esimesed digipädevustemudeli katsetajad hindasidki end vaidkõhutunde põhjal konkreetsele numbrilisele tasemele küündivaks, siis peagi saiselgeks, et objektiivsuse ja võrreldavuse huvides oleks mõistlik iga sooritustasedetailsemalt lahti kirjutada. Nii loodigi HITSA digipädevuste töörühma poolt2015.aastal taolisi detailsemaid sooritusi kirjeldav õpetaja digipädevustehindamismudel(vt.Lisa1).Käesoleva uuringu objektiks olev hindamismudel läheb ISTE pädevusmudelistastmevõrradetailsemaks,lisadesigapädevusejuurdeõpetajasooritusekirjeldusedviieastmeliselskaalal.ÜldiseltlähtusidhindamismudelikoostajaidtasemetevaheliseerinevuseesiletoomiselBloomitaksonoomialesarnanevastloogikast,s.t.:

1. esimesel tasemel eeldatakse vaid (teatud nähtuste, mõistete, võtete,vahendite)tundmist,teadmist,kirjeldamist,kasutamist;

2. teiseltasemelpeabõpetajaoskamajubakaselgitada,jagada,luua,kasutada,märgendada;

3. kolmandaltasemelõpetajakohandab,loob,koostab,lahendabprobleeme;4. neljandal tasemel õpetaja diferentseerib, kannab üle, analüüsib, algatab,

uurib,kavandab;5. viiendaltasemelõpetajasuunab,juhendab,modereerib,analüüsib,planeerib,

haldab,hindab.Iga järgmine sooritustase peaks põhimõtteliselt vaikimisi sisaldama/eeldamaeelmiste tasemete sooritustega toimetulemist. S.t. õpetaja ei tohiks saada hinnataoma sooritust vastavaks neljandale tasemele, kui tal samas kolmanda tasemepädevused puuduvad. Nagu hindamismudelist kasutatud sõnastustest näha, ei olekõigi sooritustasemete puhul suudetud vältida teatud kattumist (nt. “loomine”esinebniiteise,kolmandakuineljandatasemesooritusena).Kohatitekibkahtlus,etkas “suunamine” ja “juhendamine” on ikka alati kõige kõrgema astme sooritus.SamaspoleksjärjekindelBloom’itaksonoomiajärgiminesooritustasemtesõnastuselilmselt probleeme lahendanud. Bloom’i taksonoomia reliaablust ja valiidsust on

9

kritiseeritud ka nendel juhtudel, kus seda on püütud ortodoksselt rakendada(Morshead, 1965; Paul, 1993; Fadul, 2009). Sellest tulenevalt oli üks käesolevauuringueesmärkekaaludaalternatiivseidskaalasiddigipädevustehindamismudelijaoks. Üheks võimalikuks alternatiiviks oleks küsida õpetajalt antud soorituseteostamisesagedustomapraktikas(eiteesedaüldse/kord-paaraastas/igakuiselt/iganädalaselt/igapäevaselt),misvõiksmitmelpuhulobjektiivsemjavõrreldavamolla. Teine alternatiiv oleks teotuda Bloom’i taksonoomia asemel mõnele teiseleteooriapõhisele taksonoomiale.NäiteksCBAM(Concern-BasedAdoptionModel,vt.George jt, 2006) raamistik sisaldab seitsmeastmelist tehnoloogia kasutamiseintensiivsuse skaalat LoU (Levels of Use4), mis on koostatud õpetajatöö kontekstiarvestades:

1. Mittekasutamine: “Ma olen sellest kuulnud, kuid kahjuks pole mul lähiajalaegasellegategeleda”

2. Positiivnehoiak: “Maotsinsellekohtalisainfotjakavatsenkunagitulevikuskakatsetada”

3. Ettevalmistused: “Õppisin seda koolitusel ja tegelen juba ettevalmistusegaesimesekskatsetuseks”

4. Mehaanilinerakendamine/kopeerimine:“Kulutaniganädalüksjaguaega,etsedarakendadaniinagumulleõpetati”

5. Rutiinnerakendamine:“Tänavuonseemulpäriskenastiõnnestunud,ilmseltjätkantulevalaastaltäpseltsamamoodi”

6. Kohandamine: “Hiljuti kohandasin seda oma õpilaste vajadustele pareminivastavaks,kunasainõpilasteltsellisttagasisidet”

7. Lõimimine: “Kuna olenmeie koolis selles valdkonnas juba üks kogenumaid,hakkasinsedakaomakolleegideleõpetamajanendegakoossedaläbiviima”

8. Ületamine: “Ma pean seda jätkuvalt oluliseks, kuid olen hakanud sedaerinevateskontekstidesmodifitseerima jaotsimakaalternatiivseid lahendusi,missobiksmuõpilasteleveelparemini”.

Hindamismudeli kasutajatena onHITSA digipädevuste töörühm näinud ettemitteüksnestegevõpetajaid,kelledigipädevusedvajavadkaasajastamist.Vajadusmidelistlähtuvalt oma digipädevusi hinnata/tõendada võib ette tulla ka digivaldkonnaskogenud õpetajal (nt. vanem- või meisterõpetaja kutset taotledes, nõudlikumaleametikohale või stipendiumile kandideerides) või õpetajakoolituse üliõpilaselkoolipraktikat läbiviies.Omakolleegidedigipädevusivõibsoovidakaardistadaniiharidustehnoloog kui koolijuht, selgitamaks organisatsiooni koolitusvajadust jakavandades selleks eelarvet. Digipädevust hindamisest ühtse mudeli järgi onhuvitatud ka kutsekomisjon või haridustehnoloogia magistriõppekavavastuvõtukomisjon, rääkimata teaduritest ja hariduspoliitika teostamistmonitoorivatest ametnikest (HTM,HITSA, Innove). Seetõttu oli käesoleva uuringukontekstis äärmiselt oluline kaasata erinevate huvigruppide esindajaid jaanalüüsida hindamismudelit konkreetsetest rakendusstesenaariumide kontekstistlähtudes.

4https://www.sedl.org/cbam/levels_of_use.html

10

4.VarasemaduuringudjatehnoloogilisedlahendusedEuroopa Liidu praktikas on juba välja arendatud rida vahendeid millega saabhinnata koolide digitaalse innovatsiooni küpsuse e. digiküpsuse taset. Mitmeddigiinnovatsiooni küpsuse hindamise vahendid kasutavad sisendina õpetajatedigipädevustemõõtmist,kasutadeserinevaiddigipädevusteraamistikke.Näiteks Euroopa Komisjoni CIP-ICT projektis Digital Schools (Sergis ja Sampson,2014)onkolmekspeamiseksinnovatsiooniküpsusemõõdikuksindividuaalsedkoolitöötajate digipädevused, digikultuur ja digitaalne infrastruktuur. Instrumendiloomise alusena on kasutatud UNESCO5ja NAACE6poolt loodud digipädevusteraamistikke. Projektis arendatud ASK School ICT CompetenceManagement System(Stylianos jt., 2014) võimaldab koguda õpetajate digipädevuste profiile, hinnataosaliselt nende alusel kooli digipädevusi ja digitaalse innovaatilisuse taset.Vahendiga saavad õpetajad täita oma digipädevuste portfooliod, visualiseeridapädevuslüngad, näha oma pädevuste arengut ja saavad soovitusi pädevustearendamiseks,samasõpetajadeihindasellesvahendisomapädevusiasitõenditegatõendades.Direktorsaabvahendigaaegteljeljälgidajavisualiseeridaomatöötajatedigipädevuste arengut. Tulevikku on kavandatud isiku ja grupi eristamisevõimalused, et selgitada andmepõhiselt, kes mõjutavad kooli digitaalseinnovaatilisusetaset,etsaaksrakendadadigipädevustitõstvaidmeetmeid.Soomes loodud koolide digivalmiduse hindamise vahend OPEKA 7 võimaldabkoolimeeskondadel enesehinnagut anda IKT kasutusele õpetamisprotsessis jasisaldabmuuhulgashinnanguandmistomadigipädevustele.OPEKAvahendigasaabvisualiseeridaarengutkasutades tulpdiagramme.Seevahendvõimaldabõpetajatelreaalajas end võrrelda teiste õpetajatega oma koolis, teiste koolide õpetajateganäiteks piirkonnas. Sellised võrdlused on kasulikud ka regiooni koordinaatoriteleülevaadetetegemiseksjamuutustejuhtimiseks.ISTENETS-TpädevusmudelitonkaEestikontekstisrakendatudenesehindamiseks(Põldoja jt., 2014). Veebipõhine enese- ja partnerhindamise vahend DigiMINA8toetabõpetajaidpersonaalsetepädevusportfoolioteloomiseljajagamisel.DigiMINAsuunab õpetajaid oma digipädevuste enesehindamisele ISTE NETS-Tpädevusmudelist lähtudes. DigiMINAst valmis Eduko programmi toel vaidprototüüp,misjäilõpuniarendamata.Eesti kontekstis onTammets jt. (2011) uuringus koostöösÕpetajate Liiduga väljatoonud, et praktikas on vähelevinud õpetajate pädevuste arengu digitaalne jajärjepidev dokumenteerimine ja pärsitud digiportfooliote aktsepteerimineakrediteerimisel.Needonühekssuurimaks takistuseks,miseimotiveeriõpetajaidka koguma digitaalseid tõendusmaterjale oma arengu kohta. Uuringus on väljatoodud,etakrediteerimisejäreleisaaõpetajadkonkreetsetkujundavattagasisidet,missuunaksneidomadigiportfooliogajätkama,kunadigiportfoolionadokumenteeikogutaalustavadnadatesteerimisdokumentidega igakordnullist egavõrdleendaarengutvarasemateperioodidega.ISTENETSmudelil põhinevate tarkvaraprototüüpidegaOrganizational PolicyTool(OPT) ja ePoAbi on kaardistatud haridustehnoloogia magistriõppekavaõpiväljundeid(Patajt.,2013).5http://unesdoc.unesco.org/images/0021/002134/213475e.pdf6https://www.naace.co.uk/school-improvement/ict-mark/7http://opeka.fi/8http://htk.tlu.ee/digimina/

11

Täna toetab ISTE NETS-T mudelist lähtauva õpetaja e-portfoolio loomist TLÜõpetajakoolituse veebikeskkond eDidaktikum.ee. Seal on võimalik märgendadaainekursuste ülesandeid ja õppevara lähtudes digipädevuste mudelist. Seevõimaldab koguda õppija digiportfooliosse tõendusi omandatud ja õppejõulthinnangu saanud pädevuste kohta. eDidaktikumi arenduplaanid näevad ette, etõppijatel võimaldataks tulevikus eportfooliote kasutust elukestvalt, sealhulgastäiendõppes, samuti aktsepteeritaks nende kasutust kutseomistamisel. Teinearenguperspektiivonakadeemilineanalüütika,millegatulevikussaabeDidaktikumikeskkonnasandatudengilejaõppejõulekiiretvisuaalsettagasisidetõpiülesannete,ainekursuste,õppekavadejaõppijagruppideosasdigipädevusterakendumisele.Ülaltoodud ülevaade kinnitab, et õpetaja digipädevuste hindamismudeli peamisedrakendusvaldkonnadonerialakirjandusepõhjal olnud seotudnii õpetajakui koolienesehindamisega, aga ka koolituste ja õppekavade arendamisega (eelkõigeõpiväljunditejaülesannetekoostamisesuunamine).Käesolevasuuringuskasutatuddigipädevuste hindamismudeli rakendusstsenaariumid sisaldasid kahtekujuteldavat (fiktiivset) tarkvaralahendust, mis on inspireeritud eelkirjeldatudtehnilistestlahendustest:

• ÕpetajadigipädevustehindamisvahendDigimeeter• eDidaktikumi lisamoodulid (õpetajakoolituse) üliõpilaste ja

täienduskoolitusel osalevate õpetajate digipädevusi peegeldavate e-portfooliodeloomiseks.

Kumbagi lahendust ei kirjeldatud respondentidele detailselt, jättes avatuksvõimaluseigaühelnendefunktsionaalsusiomalmoelettekujutada.

4.Uuringudisain,meetodidjavalimUuringudisain rajati kasutajaid kaasava stsenaariumipõhise disainiuuringulähenemisele (Carroll, 2000; Cooper jt, 2007). Sellise lähenemise kasuks otsustatiantud uuringu puhul seetõttu, et selle eripäraks on sihtrühma esindajate aktiivnekaasamine uuritava objekti (digipädevuste hindamismudeli) disainimissekonkreetsete rakendusstsenaariumide kontekstis. Samuti võimaldabstsenaariumipõhine lähenemine muuta nähtavaks kasutajate käitumist suunavavarajtudteadmuse,kasutajatepoolteelistatudsõnavarajatöövoogudeloogika,misvõivadoluliselerinedasedakontekstimittetundvakõrvalseisja(nt.hindamismudelivõi tarkvara arendajale) omadest. Seetõttu oli oluline kaasata küsitlusse jafookusgrupi intervjuusse kogenud haridustehnolooge, õpetajaid, koolijuhte jakoolitajaid, kes erinevates rollides võiksid tulevikus õpetaja digipädevustehindamismudeligaomatööskokkupuutuda.Uuringu esimeses faasis koostati koostöös HITSA esindajatega ja digipädevustetöörühma liikmetega kuue tüüpilise hindamisnudeli kasutaja kohta detailnekirjeldus e. persoona (vt. Lisa 2). Iga persoona kohta kirjutati tüüpilinehindamismudeli kasutuslugu ehk stsenaarium. Seejärel leiti HITSA esindajate jatöörühma liikmete soovitustele tuginedes igale persoonale vastavadintervjueeritavad. Algselt koostati nimekiri persoonadele sarnanevatest 10-15inimesestPõhja-EestistjateistsamapaljuLõuna-Eestist.Hiljemvalitinendeseast4-6liikmelisedfookusgrupid.

12

Valimisse sattunud respondentidel paluti enne intervjuul osalemist täitadigipädevuste enesehinnangu veebivorm9koos omapoolsete kommentaaridega jatõendusmaterjalidegaomapädevustekohta.NiiTallinnaskuiTartusviidimärtsikuusläbineidkatseisikuidkaasavad,kakstundikestnudfookusgrupiintervjuude.disainisessioonid(2rühmaintervjuudTallinnasja2Tartus),millekäigusarutatiintervjueeritavategaläbiniihindamismudelkuisellerakesndusstsenaariumid ning koguti osalejatelt põhjalikku tagasisidet japarandusettepanekuidjustnendepersoonavaatenurgast.FookusgruppiAkuulusidnelja persoonade Sirje, Kalle, Kristi ja Raivo esindajad, fookusgruppi B kuulusidpersoonadeKalle,Maris,RaivojaAiliesindajad(vt.PersoonadekirjeldusiLisas2).Märtsi keskpaigaks oli nii Tallinna kui Tartu uurimisrühmal fookusgroupiintervjuud läbi viidud ja transkribeeritud. Seejärel toimus Tartu ja Tallinnauurimisrühmade koostöös andmeanalüüs, hindamismudeli ja stsenaariumidetäiustamine, mis mille esialgsed tulemused kanti ette HITSA kevadkonverentsilKUMUs 15.aprillil. Uuringu tulemusena valmib ka ingliskeelne teadusartikkel,misesitati oktoobris Tallinna Ülikoolis toimuvale teaduskonverentsile InternationalConferenceonTechnology-EnhancedAssessment10.LisaksviivadPiretLuikjaMartLaanpere selle uuringu tulemuste põhjal 24. juunil läbi 1,5 tundi kestva töötoarahvusvahelisesharidustehnoloogiadoktorantidesuveülikoolis11Roostal.

5.TulemusedUurimistulemuste kokkuvõtted esitame allpool kahes osas: esmalt analüüsimeveebipõhiseenesehindamisküsimustikutulemusijaseejärelrühmaintervjuusid.

5.1.EnesehindamiseveebiankeetjakirjalikudkommentaaridPalusimekõigilfookusgrupivalimissesattunudrespondentidelnädalaljooksulenneintervjuud täita veebipõhine ankeet, mis sisaldas õpetaja digipädevustehindamismudelil põhinevat enesehindamise küsimustikku. Sellel andmekogumiseloli kaks eesmärki: ühest küljest tagas see iga respondendi põhjaliku tutvumisehindamismudeliga enne intervjuud, teisalt aga kogusime veebipõhiseenesehindamise käigus vahetult kirjalikku ja individuaalset tagasisidethindamismudeli sõnastuse, sooritustasemete eristatavuse ja hindamisskaalasobivuse kohta. Alljärgnevalt analüüsime ankeedivastuseid hindamismudeli viiepädevusvaldkonnahaaval.

Pädevusvaldkond1:ÕppijateinnustaminejanendeloovusearendamineEsimene pädevusvaldkond ISTE NETS-T pädevusmudelis on ühest küljest kõigetehnoloogiakaugem,teisaltagakõigekeerulisem,sestseemõõdabõpetajapädevustõppijatepoolse tehnoloogiakasutuse orkestreerimisel ja mõtestamisel loova jakoostöise õppe kontekstis. Joonis 2 illustreerib 14 respondendi enesehindamisetulemuste jagunemist viiepalliskaalal. Normaaljaotusele lähedast pilti ei näemitteühegimõõdikupuhul,agasedapolnudkaoodata,sestrespondendidvalitimeelega

9http://goo.gl/forms/6IihR0Ax5310teaconference.eu11jtelsummerschool.eu

13

teineteisest eristuvatena ja nad ei moodusta esindulikku valimit üle kõigisihtrühmade. Kuna vastavalt persoonadele valiti intervjueeritavateks kasdigipelglikudvõisiisvastupidi,digivaldkonnaskogenudõpetajad,siisvõiskioodatakolmandatasemeenesehinnangualaesindatust.Kunamitteühegipädevusehindaminepolnudkohustuslik,siiskippusidhindamatajääma ilmselt just kõige ebaselgemalt sõnastatud või mitterelevantsemadpädevused. Esimeses pädevusvaldkonnas on just teine ja neljas pädevus jäänudhindamata kahel-kolmel respondendil neljateistkümnest, seejuures onmittehinnanuistüksmärkinudomamuudpädevusedvaldavaltviiendaletasemelejaülejäänudvastupidi,esimesele-teisele.Nagu jooniselt 1 näha, langeb neljas pädevus (“1.4 Õpetajad on teadmusloomeseeskujuks...”) kõige rohkem mustrist välja, sest tervelt kuus respondenti on endarvanud selles neljandal tasemel olevat. Samas viiendale tasemel küündivakspoleendkeegihinnanud–seeonainustaoliseltkäituvmõõdiktervesankeedis. Ilmselton neljanda ja viienda sooritustaseme kirjeldused pädevuse 1.4 puhul kukkunudväljamitteadekvaatsenajavajaksümbersõnastamist.Tõendusmaterjalidena antud sooritustaseme valdamise kohta tõid respondendidesimeses pädevusvaldkonnas väga erinevat tüüpi materjale (millest mõnedäratavadküllkahtlust,kasvastaja ikkamõistis,millekohtaneid tõendusmaterjaletemaltoodatakse):

1.1: Photopeach pildiesitlus, QR koodidega õpperada, õpetajavideoettekanded, küsitlused, õppemängud, Lensoo, ZZ Grama, Kahoot,Quizlet1.2:Teleuudistes toodudstatistikaanalüüs,Moodlekursus,CV-keskusesCVkoostamine, digimikroskoobi juhendi koostamine, LiveBinders, NoorLoodusuurija1.3: Õpilased loovad kaaslastele ülesandeid, õpilased koostavad Kahootviktoriini, digiportfoolio koostamine, refleksioon Gibbsi mudeli järgiGoogleSitesabil,mõistekaardidBubbl.usabil,LearningApps,Padlet1.4: Õpilastööd GDrive keskkonnas, Plicker kiirtagasiside, Showbie, wiki,blogi.

Ja taas oli respondentidel just teise (1.2) ja neljanda (1.4) pädevuse kohta kõigekeerulisemtõendusmaterjaletuua.Terveltnelivastanutjättisneedlahtridtühjaks,samaskui1.1ja11.3puhultegisedavaidüks.

14

Joonis2Enesehindamiseküsimustikuvastustejaotusesimesespädevusvaldkonnas.

Kommentaaridena kirjutasid respondendid esimese pädevusvaldkonnasooritustasemetesõnastusekohtajärgmist:1.1:“Tase5analüüsiteevadpaljudkamadalamatasemegadigivahenditekasutajad”1.1:“Mapoleväärilineisegi1.taset"1.1:“Küsimuseioleselge,midaminusttäpseltoodatakse”1.1: “Lause peaks algama sõnastusega Alus öeldis... (teil aga Leiab...) Õpetaja võiõpilane?”1.2:“Sõnastus‘eluliseprobleemilahendamiseks’tekitabveidisegadust”1.3:“Üsnalohisevaltpikkjavõõrsõnadesttulvilväide”1.4:“Mulleolivõõrasmõisteteadmusloome,sainteada”1.4:“Mõiste'teadmusloome'eipruugiollaüheseltmõistetav”.Kokkuvõtteks võib soovitada esimese pädevusvaldkonna 4. ja 5. sooritustasemesõnastustest tehaümber eelkõige teise ja neljandapädevuseosas.Kõiki sõnastusivõiks proovida lühendada, võõr- ja uudissõnad võimaluse korral asendada ningtekst tuleks keeleliselt toimetada professionaalse keeletoimetaja poolt. Mõnedolulisemadmõisted (elulineprobleem, teadmusloome)võiksolla lahti seletatud janäitegaillustreeritud.

Pädevusvaldkond2:Digiajastulekohasteõpetamis-jahindamisvõtetearendamineUurimisrühmeeldas,etteisepädevusvaldkonnapuhulkogevadrespondendidkõigevähemsegadustjahindavadendapädevusikõrgemalt.Onjusenineõpetajakoolitusjaõpetajateigapädevsedpraktikaddigivahenditerakendamisevallaskeskendunudeelkõige just digiõppevara koostamisele ja kasutamisele. Tõepoolest,hindamistulemused ongi siin pisut kõrgemad ja ühtlasemad kui esimesesvaldkonnas, samas jäävad need osalt siiski alla tulemustele järgmistesvaldkondades.

0% 20% 40% 60% 80% 100%

1.1Õpetajadedendavadjatoetavadloovatninginnovaatilistmõtlemistjaleidlikkust,olles

õppijateleeeskujuks

1.2Õpetajadkaasavadõppijaidelulisteküsimustejaprobleemideuurimisseninglahendamisse

digivahenditeabil

1.3Õpetajadedendavadõppijatererleksioonikoostöövahenditeabil,etavaldadajaavardada

õppijatekontseptuaalsetarusaamistjamõtlemist,planeerimistningloomingulisiprotsesse

1.4Õpetajadonteadmusloomeseeskujuksõpilastelejakolleegidele,õppideskoosnendega

erinevatesfüüsilistesjavirtuaalseteskeskkondades

Hindamata 1 2 3 4 5

15

Kõigerohkemonmadalamatasemehindamistulemusiandnudkolmaspädevus(2.3Õpetajad kavandavad ja kohandavad õppetegevusi kasutades digivahendeid, etarvestada õppijate erinevaid õpistiile, -strateegiaid ja võimeid). See on arusaadav,sest õppe diferentseerimine õppijate individuaalsetest eripäradest lähtudes onõpetajatöös üks keerulisemaid asju ja üldkasutatavast tehnoloogiast pole selleväljakutsepuhulõpetajateltänaveelkuigipaljuabi.Olukordavõiksmuutajärgmisepõlvkonna haridustehnoloogioised lahendused (õpianalüütika, õppijamudelitelpõhinevadsoovitussüsteemid,adaptiivsedõpisüsteemidjaõpikud),kuidneedpoleteaduslaboritest veel masskasutusse jõudnud. Kõige rohkem onebaproportsionaalselt kõrgetasemeliste hindamistulemuste poole kaldu esimenepädevus (2.1 Õpetajad kavandavad või kohandavad õppimise ja loovusesoodustamiseksasjakohaseidõppetegevusi,mishõlmavaddigivahendeid). Ilmselt onselle “lae-efekti” põhjuseks kolmanda ja viienda sooritustaseme liiga “leebe”sõnastus: enamus õpetajatest suudaks ju “kohandada ja kombineerida erinevaidmeetodeidõppetöös”ning“analüüsidajahinnatavalitudmeetodisobivustõppijatevajaduste,õpikeskkonnajaõpieesmärkidega”.Esimesepädevuseneljassooritustaseon solnud sobiv vaid ühele vastanule ja see onmõistetav – see kirjelduspeaks jukuuluma hoopis keeruka pädevuse 2.3 alla, sest keskendub õppediferentseerimisele. Pädevuse 2.3 neljandat taset pole valinud ükski respondent,midaonraskeseletada,sestsooritusekeerukuseikasvaoluliseltvõrreldeseelmisetasemega. Tegemist võib olla üldisemat laadi “neljanda taseme augu” fenomeniga,mis esineb ka teiste selle valdkonna pädevuste puhul ning kordub ka järgmistesvaldkondadesigakolmandapädevusepuhul.Seemustervõibviidatatasemeteliigasuurelearvulejajärelduseni,etvõikspiisatakakolmestsooritustasemest.Neljandapädevuse sõnastus on küll pikk ja mitmeosaline, kuid on üllatuslikult andnudtulemuseks kõrged hinded. Ka siin on tõenäoliseks põhjuseks liiga lihtsanakirjeldatudvõitõlgendatudsooritused3.ja5.tasemel.

Joonis3.Enesehindamiseküsimustikuvastustejaotusteisespädevusvaldkonnas.

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2.1Õpetajadkavandavadvõikohandavadõppimisejaloovusesoodustamiseksasjakohaseid

õppetegevusi,mishõlmavaddigivahendeid

2.2Õpetajadkavandavadvõikohandavadõppimisejaloovusesoodustamiseksasjakohaseid

õppetegevusi,mishõlmavaddigivahendeid

2.3Õpetajadkavandavadjakohandavadõppetegevusikasutadesdigivahendeid,etarvestadaõppijateerinevaidõpistiile,-strateegiaidjavõimeid

2.4Õpetajadannavadõppijatelemitmekülgsettagasisidetniikujundavakuikokkuvõtvahindamise

vormis,lähtudesseejuuresniipädevus-kuitehnilisteststandarditestningkasutadeshindamistulemusisisendinaõppeprotsessi

Hindamata 1 2 3 4 5

16

Tõendusmaterjale oma sooritustaseme kinnituseks lisati teise pädevusvaldkonnapuhul pisut vähem kui esimeses (eriti pädevuste 2.3 ja 2.4 puhul). Mõnedkõnekamadnäitedrespondentidepooltesitatudtõendusmaterjalidest:

2.1: koostan eri tüüpi ülesandeid, kohandanmulluseid ülesandeid, kasutanõpilugusid,Padlet2.2: Loquiz geopeitus, Google Classroom ja Moodle ülesanded, Kahootviktoriin,Powerpointesitlused,Facebook,digiportfoolio,blogi2.3: Kohandatud õpilood ja õpijuhised, digi- ja traditsioonilise õppevarakasutamineparalleelselt(kõigiledigieisobi),töölehtPadletis2.4: Õpilaste koostatud Kuldvillaku-viktoriin, Moodle ülesanded,hindamismudelid,enesehindamislvorm,töölehed.

Mitu vastanut olid pädevuste 2.1 ja 2.3 puhul esitanud sama või väga sarnasetõendusmaterjali.Üksneistlisasselgitusekommentaarilahtrisse:esimenejakolmasolevat“põhimõtteliseltkordus”.Teisesvaldkonnaslisakssellevaidükskommentaar(samaltrespondendilt)neljandapädevusekohta:“Õpilood?Rasketõestada”.Kokkuvõtteks soovitame kaaluda kolmeastmelisele hindamisskaalale üleminekut,mis võiks lisaks “neljanda taseme augu” nähtuse kõrvaldamisele aidata ka teistetasemete vahel selgemaid eristusi esile tuua. See aitaks ühtlasi lühendadamärkimisväärseltenesehindamiselekuluvataega.

Pädevusvaldkond3:Õpetajaeeskujudigiajastutöö-jaõppimiskultuurikandjanaSellessevaldkondaonkoondatuddigipädevused,miseioleotseseltseotudõppetööläbiviimisega klassis. Ka siin ootasime respondentidelt suhteliselt kõrgeidhinnanguid, sestkohati tundubdigitehnoloogiakasutamineväljaspoolkooliolemaõpetajate jaoks oluliselt lihtsam (nt. sotsiaalvõrgustikud, äpid nutiseadmes,infootsing). Üllatuseks selgus, et just selles valdkonnas on kõige rohkemrespondentehinnanudomadigipädevusiteiseltasemelolevaks.Kahepädevuseosasneljast(3.1ja3.3)onjällegitäheldatav“neljandatasemeaugu”fenomen,samasonpädevuse3.2puhulkaotsiläinudhoopiskolmandaltasemelenesehinnangud,misonilmseltkõikkandunudneljandaletasemele,sestseegrupponebaproportsionaalseltsuur (6 vastanut). Kahtlustäratavalt suur on ka nende respondentide arv, kes onpaigutanud end kõrgeimale tasemele pädevuses 3.1: “Analüüsib ja kohandabtöövõtteiderinevatele tehnoloogilistele lahendustele (VõtaOmaSeadeKaasa -VOSKkontekstis)”. Ilmselt võib seda tegevust tõepoolest oluliselt lihtsamana tõlgendadakuihindamismudelikoostajadettenägid.

17

Joonis4.Enesehindamiseküsimustikuvastustejaotuskolmandaspädevusvaldkonnas.

Tõendusmaterjale esitati kolmandas pädevusvaldkonnas hulgaliselt, mis kinnitabmeie algset oletust õpetajate digitegevuse suuremast aktiivsusest väljaspoolkoolitunde:

3.1: endaloodud materjalide kogumikWeebly, LiveBinder või Google Siteskeskkonnas3.2: kogemuste vahetus kolleegidega vebinari või foorumi vahendusel,suhtlemine Skype, Facebooki, eKooli, Stuudiumi vahendusel, materjalidejagaminekolleegidega3.3: Oma blogi või e-portfoolio, oma veebileht Weeblys, klassi ajaveeb,lapsevanematelistvõijagatudpildikaust,Diigo3.4: Materjalide süstemaatiline kogumik veebis või kõvakettal, iga-aastaneeneseanalüüs, enesetäienduse kavandamine, oma Diigo ja Youtube kanal,erialastepodcast-saadetetellimine.

Kommentaareeilaekunudsellevaldkonnadigipädevustekohtamitteühtegi.Ilmseltotsustasid respondendid küsimustiku keskpaika jõudes ja nähes kui palju on veelvajaaega investeeridaselle lõpuleviimisse,etkommenteerimisearveltolekskõigevalutumaegasäästa.Kahjuksjäimemeieseetõttuilmaväärtuslikustlisainfost.

Pädevusvaldkond4:DigiühiskonnaskodanikunakäitumineNeljas pädevusvaldkond on ISTE NETS-T mudelis kõige “pehmem”, keskendudeseelkõige õpetaja “kasvatuslikule eeskujule” digitehnoloogia kasutamise eetiliste,juriidiliste, sotsiaalsete ja kultuuriliste aspektide osas. Selles valdkonnas on kõigeraskem esile tuua konkreetseid, mõõdetavaid oskusi ja pigem luuakse siinkohalseosed teiste üldpädevustega (eelkõige kultuuriline ja suhtluspädevus). Joonisel 5toodudvastuste jaotusdemonstreerib taaskordühe sooritustasemevahelejätmistkõigi respondentide poolt. Kui kahe esimese pädevus puhul (4.1 ja 4.2) on seeesimene tase, siis pädevuse 4.4 puhul on kasutamata neljas tase.Ebaproportsionaalselt kõrged hinnangud pädevuste 4.1 ja 4.2 osas vihjavadmõõdikusõnastuseprobleemsusele,sestmõlemapädevusepuhulonuurimisrühmahinnangul siiski tegemist Eesti õpetajate seas vajakajäävate oskustega. Viimanepädevus(4.4.)eitundukõnetavatsuurematosaresondentidest.

0% 20% 40% 60% 80% 100%

3.1Õpetajaddemonstreerivadvilumustdigitehnoloogiakasutamiseljaolemasolevateadmuseülekandmiseluuteletehnoloogiatelejasituatsioonidele

3.2Õpetajadteevadõppijateõpiedukusejainnovaatilisusetoetamiseksdigivahenditeabilkoostöödõppijate,kolleegide,vanematejateiste

kogukonnaliikmetega

3.3Õpetajadedastavadefektiivseltasjakohastteavetjaideidõppijatele,vanematelejakolleegidele,erinevaid

digiajastumeediumejaformaatekasutades

3.4Õpetajadoneeskujukstänapäevastejatulevastedigivahenditekasutamiseluurimistegevusesningelukestvasõppes,shsuudavadleida,analüüsida,

hinnatajakasutadaerinevaidinfoallikaid

Hindamata 1 2 3 4 5

18

Joonis5.Enesehindamiseküsimustikuvastustejaotusneljandaspädevusvaldkonnas.

Tõendusmaterjaleesitasidrespondendidsellesvaldkonnasüllatuslikultrohkemkuieelmistepuhul:4.1 “Juhendanallikateleviitamistuurimistöös”, “Suhtlemisesõpilastegae-maili teel”,“Osalen HITSA e-kursuste kvaliteedimärgi taotlusvoorus e-kursuste hindajana”,“Viin läbi temaatilisi koolitusi, ka õppeasutuse sisekoolitusi, kus käsitlenautoriõigustejalitsentsideteemat”,“Kasutanlegaalsettarkvara”,“Järginjaõpetaninternetis eetilise käitumise reegleid ning ohtude tajumist”, “Juhin kolleegidetähelepanukasutatudmaterjalidekorrektseleviitamisele”, “viitan isekorrektselt”,"loovtööde puhul nõuan veebimaterjalidele korrektset viitamist”, “Olen teadlikinterneti ohtudest ja võimalusel selgitan neid ohtusid oma töötajatele”,“Propageerin digitaalset logimist ja mitte kohest klikimist.", “Koolitan õpetajaidteemadel: autoriõigus, turvaline internetikasutus ja hindan õpetajate töödevastavust litsentsitingimustele ja autoriõigustele”; lisaks esitati paar endaloodudinteraktiivsetharjutust(Quizizz,Padlet)autoriõigustejaviitamiseteemal.

4.2 “Rühmatööd jagatudnutiseadmetega”, “Individuaalsetesteripäradest lähtudes jaeripärasid arvestades kasutame VOSK'i”, "Oleme kaardistanud olukorra koolistervikuna,sellepõhjalplaneerinudlähiaastatearendustegevusedjainvesteeringuddigivaldkonda”, “Koolitajana kaardistan koolitusruumi tehnilised võimalused.Oskanväljapakkudaalternatiivseidvahendeid”;omaloodudharjutusedNearPod,Zaption,KahootjaPadletabil.

4.3“Arvestan,millinesuhtluskanalonkoolisametlik(e-kirjad,e-kool,Stuuduim)jaeisuhtlentkooliFB-s,sestseepoleametlik”,“Lähtunomatööspõhimõtetest:eetilisus,õigekeel, lugupidav käitumine digimaailmas, teadmiste jagamine”, “Olenanalüüsinudõpetajatesuhtluste-koolisjalahendanudprobleemeõpilastegaASK'issuheldes”, “eiole isedigikeskkondasarnast infot laadinud”, “töödepuhulonhindeosa kanetikett, viited jaallikadpeavadolemakontrollitavad”, “Võimalustepiiresjälgime meie õpilaste ja töötajate käitumist digikeskkonnas. Kavandamekoostööprojekti selle valdkonna teadlikuse tõstmiseks Saksamaa õpilastega”,”Koolituse algul lepime kokku kodukorra, mis sisaldab ka suhtlemist puudutavatkomponenti.Arutlemeõpetajategainternetissuhtlemiseteemadel”.

0% 20% 40% 60% 80% 100%

4.1Õpetajadsoovitavad,edendavadjaõpetavaddigitaalseteabejatehnoloogiaturvalist,seaduslikkujaeetilistkasutamist,shautoriõigustejaintellektuaalseomandi

4.2Õpetajadarvestavadõppijateindividuaalseteeripäradega,kasutadesõppijakeskseidmeetodeidningpakkudesvõrdsetligipääsusobivateledigivahenditele4.3Õpetajadoneeskujuksdigitehnoloogiajateabekasutamisegaseotudetiketi

järgimiseljaedendavadvastutustundlikkusuhtlustdigikeskkonnas

4.4Õpetajadedendavadkultuuritajujaglobaalsetteadlikkust,suheldes

digikeskkonnaskolleegidejaõppijategateistestkultuuridest

Hindamata 1 2 3 4 5

19

4.4 “Sõpruskooliga Saksamaalt ja abistan Comenius projektis”, “Osalen Erasmus+projektis, töötan mitmekultuurilises koolis”, “Tegutsen aktiivselt rohelise sektorikutsekoole ühendava EL organisatsiooni töös, analüüsin ja jagan infotkoostööprojektide kohta”, “osalen InGenious projektis”, “koostasin eTwinningueelprojekti”,“KoolileonomistatudERASMUS+kutsehariduseharta”.

Kommentaare laekus neljanda pädevusvaldkonna osas vaid kaks, kusjuuresmõlemadviimasepädevusekohta(4.4):“SulgudesvõiksollantviideeTwinningule”ja“Selles punktis saavad valikuid tõenäoliselt teha võõrkeele õpetajad. Siin võiks ollavalik:Eioleosalenudmitmekultuurilisesprojektis”.Kokkuvõtteks leidis ka selles pädevusvaldkonnas taas kinnitust korduv probleemneljanda sooritustaseme sõnastuse liiga avara tõlgendamisvõimalusega (kaheesimese pädevuse puhul) ja osade hindamistasemete vahelejätmine. Rikkalikultväljapakutud tõendusmaterjalid andsid kinnitust selle kohta, et respondendid onüldjuhulsooritustasemesõnastusestõigestiarusaanud.

Pädevusvaldkond5:KutsealanearengjaeestvedamineViiendas pädevusvaldkonnas on respondentide enesehindamistulemused esimesepädevuse puhul kaldu madalamate tasemete poole, samas on teise ja neljandapädevuse puhul tegemist vastupidise efektiga. Pädevuse 5.1 puhul puuduvadneljandaletasemeleja5.2puhulkolmandaletasemelevastavadhinnangud.

Joonis6.Enesehindamiseküsimustikuvastustejaotusviiendaspädevusvaldkonnas.

Ka viimases pädevusvaldkonnas olid respondendid pühendanudmärkimisväärseltaegatõendusmaterjalidekirjeldamisele:

5.1 “LõinFBkontovaid erialasteskogukondadesosalemiseks (3DprinteridEestikoolides)”, “Osalen erinevates FB gruppides, Koolielu kogukondades”, “Jaganhuvitavat materjali kui võimalik, osalen erialases kogukonnas”,“Koordineerisinjajuhtisinveebisprojekti,miskoondaspraktikakogukondaüleEesti“, “Hangin füüsika õppematerjale erinevatest kanalitest”,

0% 20% 40% 60% 80% 100%

5.1Õpetajadosalevadkutse-võierialasteskohalikesjaüleilmsetesõpikogukondadeseesmärgigaavastadadigitehnoloogia

loominguliserakendamiseuusivõimalusi5.2Õpetajaddemonstreerivadliidrivõimeiduute

digitehnoloogiatejuurutamisevisioonikujundamisel,panustavadühisotsustussening

arendavadkolleegideeestvedamis-ja

5.3Õpetajadanalüüsivadjamõtestavadregulaarseltajakohaseiduuringuidjatoimivaidpraktikaidõppimisetoetamiseldigivahenditega

5.4Õpetajadpanustavadõpetajakutse,omakoolijakogukonnatoimimisse,elujõulisusseja

uuendusprotsessi

Hindamata 1 2 3 4 5

20

“Haridustehnoloogidevõrgustikus”,“Erinevadkogukonnaderinevateskeeltes”,“Olen kasutanud SAIS-i ja MOODLE’it, olen Koolielu portaali ja Avastusteekasutaja”, “Õpiveeb, Koolielu, aineselts”, "jagan maakonna ainesektsioonigaõppematerjale GDrive ja LiveBinder keskkonnas", "Osalen erinevatekogukondade ja võrgustike töös üle veebi: vallavolikogu, erialaliidud,rahvusvaheline inspekteerimine, teema toimkonnad jne", “Olen varem olnudaktiivsempanustajapraktikakogukondadesse,hetkeleiole.Tegelikultvajadusolemas”.

5.2 “Minu ettepanekute ja soovidega tehnoloogia valdkonnas arvestatakse, aitankirjutadaprojektitaotlusi”,"Haridustehnolooginaosalenaktiivseltarendustöösja vajadusel koolitan kolleege”, “Hetkel ei ole e-portfoolio koostamisestkaugemale jõudnud, järjepidev täiendamine ja arengu kirjeldamine, analüüson edasise arengu teema”, “Olen koolitanud kolleege digitehnoloogilistevahendite kasutamisel”, “Samsungi digipöörde projektis osalemine”, “Tegelenkooli IT arengukava koostamise, planeerimise ja järelvalve läbiviimisega”,“Olemaskoolitajae-portfoolio,selleavalikkuosaeiuuendavägasageli.Aitankoolijuhtidelmõtestadajaluuadigiajastuarengukavakoolitustel.Olentäitnudmõnedkorraddigipädevustehindamismudelit,otseseltpoleendaarendamiselsedaaluseksvõtnud.Koolitajanahuvitabmindrohkemtäiskasvanutekoolitajapädevusmudel”; lisaks esitasid repsondendid ka veebiviiteid endaloodudajaveebidele ja virtuaalkogukondadele Wordpress.com ja Weebly.comkeskkondades.

5.3 “Aitanainerühmasidtehnilistevahenditekasutamisel,korraldansisekoolitusi,abistan projektide korral”, “Huvitavate uuringute tulemusi jagan kaõpilastega”, “Olen läbi viinud koolis mitmeid küsimustikke ja uurimusi, shkoostanud Tartu Ülikoolis kursusetöö e-õppe teemal, mis oli ka üheksalusuuringuks meie kooli IT-auditi koostamisel”, “Ülevaateid toimivatestharidustehnoloogilistest praktikatest olen mitmel korral koostanud jakolleegidega jaganud”, “Enda ja kolleegide bakalaureusetöödele materjaliotsimine, tõlkimine, uurimustöös kasutamine”, “Analüüsime koolis toimuvat”,“Loen olulisemaid haridusvaldkonna ja tehnoloogia uudiseid, mõnikord kauuringutulemusi. Enne koolituse algust viin läbi küsitluse tehnoloogilistevahendite kasutamise kohta”; lisaks esitas üks respondent veebiviiteendaloodudGFormsküsimustikule

5.4 “Minu ettepanekutega arvestati tahvelarvutite valikul”, “Juhinharidustehnoloogilisi arendusprojekte oma koolis: Digitaristu arendus,robootika,WIFI võrguehitamine jms”, “Koolidigipöördeprojekt2015-2018”,“Kolleegidele Tuleviku õpetaja koolitusprogrammi tuvustamine jadigipädevuste ja nende hindamise aluste tutvustamine”, “Ainesektsiooniesimehena osalen kooli ekspertgrupis”, "Meie kool on kindlasti üheksteenäitajaksteistelepiirkonnakoolidele.Samutiolemeteadlikultkujundanudmeiedigitaalsetidentiteeti",“Arutlemekoolijuhtidemeeskondadegadigiajastuvõimalustejavajadusteülekoolitusel”;lisaksesitasüksrespondentveebiviiteomaloodudvideoleYoutubekeskkonnas.

Kommentaarelaekustaasvaidpaartükki.Pädevuse5.3kohtaarvasüksvastanu,et:“õpetaja neid tegevusi liiga sageli igapäevatöös ei tee (kui, siis ehk magistritöös).Vähemaltpolenäinudselliseidkokkuvõtteid/esitlusikoolistöötades”.Üldisematlaaditagasisidena terve enesehindamise-küsimustiku kohta esitati selline kommentaar:

21

“Üldiselt oli väga raske aru saada, mida minult oodatakse. Raske oli see kõik, sestenesehindamisel ei ole loogiline, et kasutatakse terminit ‘õpetajad’ ja vastusedkolmandasisikusainsuses.Maeiolearusaanud,täpseltmidamapeansiintegemajakuidasvastama.Kastõendusonainultendakohta?Seeonjuenesehindamine?Seeolisee väga raske osa, et teada saada. Siin vormi peal ei ole olemas seletusi, mis selleeesmärkon jakuidasmapeanvastama.”. Suur osaHITSAdigipädevuste töörühmaliikmetest on tegelenud hindamismudeliga juba aastaid . Paljud aspektid, mis onhindamismudeli autorite jaoks muutunud enesetmõistetavaks, võivad tõepoolestekitada segadust õpetajas, kes enesehindamisvormi esmakordselt näeb. Üheksvõimaluseks oleks siinkohal lisada hindamisvormile selgitusi ja näidisena katervikunatäidetudenesehindamiseküsimustik(nt.2-3peamisepersoonakohta).

22

5.2.FookusgrupiintervjuudFookusgrupiintervjuudetulemusianalüüsisimeuurimisküsimustekaupa.Uurimisküsimus 1: Millised sõnastused ISTE raamistiku tõlkel põhinevashindamismudelis on õpetajate jaoks ebaselged või halvasti seostuvad Eestiharidustegelikkusega?Hindamismudeli sooritustasemete sõnastuses põhjustasid segadust vaid üksikud(niiuudsedkuiklassikalised)pedagoogikamõisted,milletähendusuuritavatesõnulvõib jääda haridusvaldkonna praktikule siiski ebaselgeks ja seeläbi muutaenesehindamise ebatäpseks või üleliia ajakulukaks. Näiteks nimetati sõnu:teadmusloome, kontseptuaalne arusaamine, kognitiivsus. Samas tekitasid rohkemmõistmisprobleemeuudseid digivaldkona termineid,mis uuritavate arvates ei olekõikidele Eesti õpetajatele veel tuttavad. Näiteks: digiidentiteet/digitaalneidentiteet, netikett, digitaalne jalajälg, Võta Oma Seade Kaasa- VOSK.Hindamismudeli autorid olid leiutanud ka üksikud täiesti uued sõnad (nt.digiõpiülesanded),milletähendusmitmeintervjueeritavajaoksselgeeiolnud.

Liiga... teaduslikult lähenebseeasi.Sellessuhtes,etnatukeliigakaugeks jääbkoolikontekstist.Nende keeruliste sõnadega nagu see "teadmusloome" siin praegu oli – kasnende sõnade selgitused seal......Tuleviku Õpetaja sõnastikust… onjubedamad...ma võin emakeeleõpetajana isegi teada kõik, mis on artefakt jakõik need... kognitiivsus isegi, eks ja kõik. Et...Aga seal on defineeritudtundmatuttundmatukaudu.Teadmusloome ... mina lähtun sellest, keda ma õpetan, onju. Mis on nendenagu see loome, mida nad seal... noh, kas on loovtöö või nende mingiõpitulemuste...Et... see, mille ta valmis saab, milleni ta jõuab – mis on temateadvuses...teadvusesnagusiismuutunud….Ühte sõna ma ajasin küll taga ja siis me vaidlesime kolleegidega ja jäimegierinevateleseisukohtadele.Siinsaimeerinevatmoodiarusellestdigitaalsestidentiteedist. Sest... tanagupõhimõtteliselt onavatariga seotud.Avataragareeglinapolesinaise;avataronkeegiteine..Agadigitaalneidentiteet–kuimeräägime jällegi õppematerjalide loomisest, siis õppematerjalidel peab olemakindelautor;eisaaolla,etloonühenimeallüheõppematerjali,teisenimeallteiseõppematerjali.Seetekitasminusnatukesegadust.ePortfoolio - Ma võin aimata, aga otseselt ei teagi. Ma arvan, et see onkogumik e-asjadest, mis on tõenäoliselt... ütleme, et lähed veel... äkki CV kapanekssinna?Kontseptuaalne arusaamine... mis ta täpselt eesti keeles on – kas talleeestikeelset vastet... minu meelest ei olegi. Kontseptsioon, ettekujutus võimidagisellist,onju.Kas siin peavad olema kõik need... "reflektsioon" – kas sellel näitekseestikeelset vastet... See "reflektsioon" ja "eneseanalüüs" – nad ei ole ka juvõrdusmärgiga."Digivahend"–seeonnagukohanenudeestikeelde,muiduonvõõrsõna,agaikkagi:kaspeabolemaniipaljunäiteks...Kõikpoleemakeeleõpetajadjakõikeiguugeldakavõib-ollaigatsõna.

23

Tõenäoliseltlihtsaltsellepärast,eteestikeelonmulteinekeel,aga:"vilumus"–misseetähendab,nagumeisterlikkusvõi?Ja "blogija" – no ma ei tea. Meil on kultuurimuutus ikkagi keeleliselt ka."Blogija"onnatukesihukesealatooniga,et iga tibivõibblogida.Agaajaveebon midagi korrastatumat. Ma ei tea... see ei ole jällegi ÕSis paigas, aga seetõenäoliseltnii,nagukeelesikkaarengtoimubKasee:"võtaomaseade"...EestikeelesonseeVOSK.SeeVOSK...minujaoksseeeioleväga...maeitea,misseeon.Küsinnüüdkahesõnakohtaveel:"sünkroonsus"ja"asünkroonsus".Jah,agamis see... "modereerib rühmaarutelu nii sünkroonses kui asünkroonsessuhtluskeskkonnas"?

NäiteduutesõnadeparemaksarusaamiseksLeiti, et vajalik oleks keerulisemate terminite selgitused hindamisvahendishüpikakna või muul kujul vajadusel välja tuua. Samuti pakuti välja, et ankeetiülevaatlikkust võiks parandada vastusevariantide valimine rippmenüüst. Nimetatika, et hindamismudeli juures võiks olla KKK (korduma kippuvate küsimuste)lehekülgvõinäitedkellegioskajamapoolt juba täidetudankeedist.Olulisekspeetiseda, et selgitused oleks selges ja lihtsas eesti keeles, et mõistmine ei jääkskeelebarjääritaha.

Äkkiseal2.4.4.juurespeakskiolemaminginäide,etmeeimõistaksvalestiMisonseereflektsioon–mõninäide,nagusiin...Kuimaeisaaaru,misseereflektsioononjamalähen/kursorigasõna/peale–siis tuleb pikalt ja laialt[...]...Et ta ei avamingit uut lehte, vaid ilmub näitekssinnasammakõrvale.NagusealWikipediason...?Pop-up'igaEtkuinadonsiialingitudkinnivõinagusisse,tekstisisse–võisiisteineasi,etnadonolemaskuskileraldi,noh,algusessellisellehel?Kuskilsellesdokumendisvõiksolla,noh,sõnaseletused(TAL2).TulevikuÕpetajalehelonpärishästi.Need mõisted on tegelikult seal Tuleviku Õpetaja veebilehel seletatud, kuigimitte kõik, sest ma ka mõne mõiste puhul sattusin sinna, et ikkagi ärakontrollida, mis siin nagu mõeldakse. Ja paar mõistet oli, kus oli ainultinglisekeelne definitsioon – ei mingit lahtiseletust./.../Oli mõiste küll sealolemas;inglisekeelnevasteja...rohkematsealnagupolnud.Jah,seeinglisekeeleipruugijukapaljusidüldseaidata(TAR2).

Probleemetunnetatikalauseehitusejaainsuse-mitmusevaheldumisega,mistekitassegadusthindamisobjektiosas(kashinnataendavõiomaõpilastevõimekust).

KeeleinimesedvõikskasedaasjaülevaadataMa oleks tahtnud täislauset… praegu on segadus – kellel nagu rõhk on, kasõpetajalendalvõiõpetaja-õpilaste...Ja siis vastustena oli "kohandab" või "loob" – ja siis on juba ainsuses,kolmandas isikus. ...on mitmuses, ja siis ma ei saa enam aru, kas õpetajadüldiselt?Kasmina?Kas[...]?Siismatean–aa,mina.Minujaoksolisee–loobkes?Õpetajaüldiseltvõi…Noh,siinon"õppija",onju."Õpetamis-jahindamisvõtetearendamine"–siinon"õppijateinnustaminejanendeloovusearendamine".Etkesleiab?Kasõpilaneleiab?Kasminahindanennastsellejärgi,etnäed,muõpilasedleiavad?Võion

24

see, kes siin on konkreetselt – et pean endast lähtuma, et see on minueneseanalüüs.….mulnagumitukordatekkismõte–kasmanüüdendakohtavastan,võionsee õpilaste kohta?..Kui seal ongi "õpetajate eneseanalüüs"...ma lõpuks nagusundisin ennast sellele tagasi, aga mulle nagu lausena meeldiks tõesti, et"õpetajaoskabkirjeldadadigitaalseteleõppevahenditelesobivaidmeetodeid"–etseekäibminukohta.

Kohatihalvendasloetavustkapikk,lohisevjavõõrsõnadestkubisevsõnastus:

“demonstreerivad liidrivõimeid uute digitehnoloogiate juurutamise visioonikujunemisel".Maeisaasellestaru,seetundubvägaabstraktnemõte.

Osale intervjueeritavatest tekitas segadust pädevuse sõnastamine sooritusena.Õpetajakoolituses ja riiklikes õppekvades domineeriv õpitulemuste sõnastusviis(Teab...,Oskab...)onilmseltniisügavaltjuurdunud,etangloameerikatradistiooniläpõhinev käitumuslik/soorituslik sõnastus tundub kohatuna. Samas osale tundussellinepädevusesooritustenasõnastaminesobivat.

Minujaoksolivägaebaselgeka–näiteks"kavandavad"ja"kohandavad".Noh,siintundub,etminumeelestjälle...ee...etinternetisolijust,etõpetajadoskavadvõikavandavad...miskiminujaoksnatukeebaselge.Agamaolekstahtnudsinnanäiteks,et"õpetajaoskabkirjeldada"või"õpetajakirjeldab"või"õpetajakohandab".Masaanaru,etseevõtabnagusõnaruumivähemakssiittestist,agamullekuidagitundus,et...2.1.1"kirjeldab".Miksseesõnapeabolema"kirjeldab"?Et...taoskabkirjeldadavõioskabkoostadanagutöökavasidvõi...Votseeongisee,et...noh,"nimetab"–siisjubanaerame.Ei,"kirjeldab"sellessuhtessobib,etüksongisee,ettateab,etneedasjadonolemas,agataiseneideikasuta.

Intervjueeritute sõnul jäi neil nii mõnegi pädevuse ja sooritustaseme kirjeldusejuures mulje, et seda saaks vabalt teostada ka ilma digivahenditeta. Seega oleksoluline vaadata üle küsimuste sõnastus, tuua sõnastustes selgelt väljadigikomponent. Toodi näiteid, kus vastajana on võimalik haridustehnoloogilistepädevuste hindamise asemel hinnata enda ülddidaktilisi pädevusi. Näitekshindamismudelikategooria2.4pädevusekirjeldusonsuuresosaslihtsaltkujundavahindamisekohtajadigikeskkonnasõnasisaldubvaid2.4.1.tasemes.Digipädevuseleviitav sõnastus on aga puudunii 2.4.2; 2.4.3; 2.4.4 kui ka 2.4.5 tasemekirjelduses.See võimaldab ka kehvade digipädevustega õpetajal end 4.-5. tasemele vastavakshinnata. Digikomponendile viite puudumine võib mõjutada ka sooritustasemete3.4.1;3.4.2;3.4.5ja4.4.1-5tõlgendamiseadekvaatsust.

Noh, näiteks nagu see 2.4.4 siin oli praegu – et "juhendab õppijaid enese- jarühmahinnanguläbiviimisel"Kasiineiole"digi"sees.Igalpoolteistelon"digi"sealeeska,agakasiinpoletegelikultsedadigiosarõhutatud.

Intervjueeritavad tõid välja, et nende jaoks jäi hindamismudelit täites kohatiebaselgeks see, kuivõrd on tasemekirjeldused 1-5 hierarhilises järjestuses jaüksteise suhtes kumuleeruvad. Nimetati, et sageli suudeti ennast hinnata ntpädevuse viiendal tasemel, aga samas ei oldud kindlad, kas esimesed tasemed ontäidetud. Leiti, et kogumudelis ei ole selles osas veel süsteemset lähenemist,misalgaks madalamalt pädevuse tasemelt üks ja liiguks eksperdi viienda taseme

25

suunas.Tehtiettepanekuidhindamismudelisooritustasemetehierarhiaesiletoomistparandada.

Minul tihtilugu ei tekkinud sellist tunnet, et olen nüüd jõudnud tippu, kuiviienda sain. Päris mitmel juhul oli seda./.../näiteks see 2.4.4. – "juhendabõppijaid enese- ja rühmahinnangu läbiviimisel"./.../see "juhendab õppijaid" –seetundubvägalihtne.Maarvan,etmavõinisesedateha./.../Aganäiteksisegi2.4.2on"kombineeribmitmekülgseidkujundavajakokkuvõtvahindamise..."–huh! Ma ei tea, kas ma oskan seda. See tundub järsku väga keeruline minujaoks.Näiteks see, lihtsalt loogilises järjestuses – "juhendab õppijaid enese- jarühmahinnanguläbiviimisel".Seeonvägalihtne...noh...malihtsaltjuhendasin!Siin pole midagi muud, tundub. Aga nagu "koostab ja kohandabõpitulemustele..."–noh,järskuseetundub,etseeonpaljuhullemminumeelest.Minul tihtilugu ei tekkinud sellist tunnet, et olen nüüd jõudnud tippu, kuiviiendasain.Pärismitmeljuhuloliseda.Siin minu jaoks jääb 2.4.4. tegelikult natuke raskemaks /kui 2.4.5/ – justseesama, et enesehinnangu ja rühmahinnangu... et mitte ta ei juhendaõpilastegarühmatööd,vaidetjustpärastkaõpilasediseneidanalüüseteevadjaseda.Etseereflektsiooniosatulebsiinmängu....siinminuarusaamisejärgionseetegelikulthoopistunduvaltraskemasi.“Suunas”-See sõna "suunab" on selline, mis justkui ei eelda tema endakaasatust.Ei,agasinnaviiendassevõibtavägavabalt...Taonkuulnud,etonnutitelefonidolemas;tateab,etonolemasselline jälgedeotsimine– jasiistaütlebkiõpilastele:võtanüüdseeäpp,tõmbaseeomalealla ja... taonviiendaltasemel, kuigi pole ise mitte midagi teinud! Pole kuulnud ega näinud, agasuunasõpilasevaatamaseda.

Kohatieitunnetanudrespondendidskaalahierarhilisustseetõttu,etneiletundusidvaidosaliseltsobivanamitutasetkorraga.Sedaesinesjustneddemõõdikutepuhul,miskoosnesidmitmestkomponendist.

Agakuitaühteainultoskab?Kuioskabainultsünkroonsetmodereerimist/jamitteasünkroonset/.../mistasemele/taennastsiismärgib?Eiolenagu tõusvasegakahanevas joones,agaonnäiteks, et tahaksmitmeleasjalevõib-ollapannamingeidlinke...linnukesi.

Samas peetimõnes teises hindamismudeli osas viiendat taset pea saavutamatuksvõisiisraskestikoolitegelikkusegaseostatavaks.

Mavõinkoheöelda,etneljas-viiestase–sinnaeiküünienamikõpetajaid.Et...seeonnüüdjubatõesti,etkestahabisemeeletulttegeledanendeasjadega,seetegeleb.Ütleme...kolmasonjubasee,kesonpärisheadigiõpetaja.Kallevõibjuväljudaõpetajakoolituselttasemega4,agakuitasatubkooli,kuson näiteks keelatud nutiseadmed, onju... Lapsevanemadnõuavad, et telefonidonärapandud; koolil ei ole tahvelarvuteid... Sa võid omaneljanda tasemegasealkükitada,agasellesteisõltumittemidagi.

Lisatika,etkuihindamismudelisooritustasemtehierarhiasaabpaika,siisvõikskaelektroonses hindamismudeli versioonis selgemalt visuaalselt esile tõsta, etmadalamadtasemedsisalduvadkõrgemates.Nagutaolistehindamismudelitepuhul

26

ikka juhtub, pidasidmõned intervjueeritavad end teatud tasemele vastavaks vaidosaliselt.

Jah, jah. See peab kuidagi visuaalselt näha olema, jah, et seal need kõikeelmisedtasemedsisalduvad.

Kokkuvõtteks esimese uurimisküsimuse analüüsist võib tõdadea, et respondendidtõid intervjuudes välja peamiselt kolme liiki probleeme, mis on seotudhindamismudelisõnastusega:1)osadmõistedonEestiõpetajatejaoksvõõradjakohatihäiribseganelauseehitus,2)pädevustesõnastusesdigikomponendipuuduminelubabmõndasooritustasemekirjeldustväärititõlgendadajakahandabhindamismudelivaliidsust,3)hierarhilisesooritustasemeteeristumatusvõihierarhiamittetajuminekahandabhindamismudeliusaldusväärsust.Esimese uurimisküsimusega seonduva andmeanalüüsi tulemusena pakubuurimisrühmväljajärgmisedmeetmedhindamismudelisõnastuseparandamiseks:

• kaaludaBloom’i taksonoomial põhinevast hierarhiast loobumist, asendadesselle mõne alternatiivsega, mis toob selgemini esile sooritustasemetevahelised erinevused soorituse keerukuse osas. Näiteks kolmeastmeliselehindamisskaalaleüleminnesvõikstasemedollaesitatudnäiteksselliselmoel(kasutades üldjuhul senise hindamismudeli 1, 3 ja 5 taseme sooritustesõnastusi):

o algaja:kirjeldab,leiab,täiendab,kasutab,kogubjneo kogenud:koostab,panustab,kohandab,juhendab,jagabjneo meister/ekspert:analüüsib,uurib,juhib,koordineerib,loob,algatab,

hindab,koolitabjne• Viieastmelise Bloom’i stiilis skaala juurde jäädes tuleks loobuda viienda

sooritustaseme sõnastustes verbidest “juhendab” ja “suunab”, kasutadesnende asemel verbe “loob”, “koostab”, “analüüsib”, “uurib”, “juhib”,“koordineerib”,“algatab”jms.Veelüheksvõimaluseksonjäädaviieastmeliseskaala juurde,kuid lähtudaBloom’itaksonoomiaasemelnt.Feisel-Schmitz’iskaalast (mäletamine/algoritmi rakendamine/selgitamine/probleemi-lahendus/kaalutlemine) või Dreyfus’i tehnilise pädevuse taksonoomiast(algaja/iseseisev/kogenud/asjatundja/meister).

• vaadata üle hindamismudeli sõnastused, mis ei sisalda viidet digiajastule,digivahenditelevõimuudeledigitaalseteleaspektideleantudsooritusepuhul.

• anda hindamismudel toimetada haridusvaldkonda/koolitegelikkust hästitundvaleprofessionaalselekeeletoimetajale.

• kujundada hindamisvahendi kasutajaliides selliselt, et abivajajal oleksvõimalik ühe hiireklõpsuga kuvada täiendavad sõnaselgitused ja näitedantudpädevusehindamisekohta.Graafilisedisainiabiltuleksselgeminiesiletuua(visualiseerida)kasooritustasemetevahelinehierarhia.

27

Uurimisküsimus 2: Kuivõrd töömahukas ja aeganõudev on õpetajatel leida jaesitadatõendusmaterjaleomadigipädevusetasemetõendamiseks?Kuidassedaajakulujatöömahtusaaksvähendada?Koguhindamismudelonvägamahukas(üle1600sõna),kasutaja jaoksesmapilgularusaamatuloogikaga/struktuurigajaseetõttuonõpetajatelsedakeerulinepiisavapõhjalikkusegatäita.

Liiga palju küsimusi ja... mida tahab minu käest nüüd saada? Ma ju teen..."Loob rühmale", "valib lähtuvalt"... Noh, et kuidagi... Üks asi, siit ja sealt... Eijooksnudjärjestnagusee...raskeolimõista.Etmisminutaset...maomastarustnaguteenkülljakoolissuudankateisiaidata,agasellepõhjal–ahh,jummal,minekojujaistukodus/…./Saeisuudahoomatasedatabelit.Siinon80lahtrit–olivist, jah?Seeeimoodustapeasmingitsihukesttervikut. Isegiühepunktiosasonvägakeeruline(TAR2).

Intervjuudes osalenud tõid välja, et kui õpetajal oli olemas oma digitaalnearengumapp/portfoolio, siis oli sealt lihtne linkida hindamismudelissetõendusmaterjalideks ka näiteid. Kui aga sellist võimalust polnud, siis olitõendusmaterjali leidmine kõige aeganõudvam osa enesehindamisest ja samas kakõige rohkem kõhklusi tekitav (kuivõrd leitud tõendusmatrjal ikka sobib sellekonkreetsepädevuse ja sooritustaseme juurde). Eriti aeganõudvaks ja keerulisekspeetineljandajaviiendasooritustasemetõendamist.See, kuivõrdpõhjalikultharidustehnoloogilistepädevustehindamismudelit täideti,sõltus uurimuses osalejate sõnul nende endi motivatsioonist ja ajast, mis neil olivõimalik mudeli täitmiseks kulutada/kasutada. Ajaliselt toodi välja, et täitmisekskulutatitund(juhul,kuiarengumappoliolemasjasellelelingititõenditenavaidüksjasamaarengumapilink),kunipoolpäeva(kuiotseseltmidagieelnevaltolemaseiolnud,agasoovitisiiskimudelitpõhjalikulttäita).Lisakstoodivälja,etelektroonselt(GoogleForm-is)hindamismudelittäiteseiolnudvõimalik tööd vahepeal salvestada, mistõttu püüti täitmisega võimalikult kiirestivalmissaada.Leiti,ethindamismudelitäitmisekskuluvaegsõltuskasellest,kuidasuuritavadmõistsidmudeliskirjasolevatningkuivõrdpididneiletundmatuidsõnuvõi sõnu, mille tähenduses oldi ebakindlad, googeldades või HITSA sõnastikustjärelevaatama.

Manatukekiirustasin/.../Mateginsedaööselkell2äkki?Noh,tahtsinmagada.Aga...ma nagu päeval jätsin ta pooleli –ma teadsin,mismind ootab ja olinneedlingidpäevalnagusiisendajaokspannudsinnaGmailiülesannetealla,etmulolekssealtkohenii-öeldavõtta.Makerisinsinnalõppujasiis,kuiarusain,etpealeselle,ettärnipolevaja japolenimevajapanna,siis...Läkslihtsalt?...siismavõtsinvägakülmalt.

Lisakstoodivälja,ethindamismudeli täitjana jäiebaselgeks,missugusesajaraamistagasivaatavalttulebmõeldaningtõendusmaterjaliesitada.

Mison seeajaaken,millesmaneidpädevusimõõdan?Maolenkunagi teinudmingeidasju...Etkasviimasekolmeaastajooksul,viievõikümne...?Kolm,viis

28

aastatvõiüldseteinud?Võietolenvõimelinetegema,agapolemingitvajadustsedateha?Misseekontekston?Küsimus ongi selles, et sellel on mingisugune kehtivusaeg lihtsalt, sellelhinnangul.Kunametegimekõikneedläbisealveebiselles,eks,siismulletundusvõib-ollakorraga palju. Aga kui ma tegeleks ehk ainult ühe selle testi tasemega siin,onju,ühepädevusega,siismavõib-olla...matõestivõtsinsellejaoksaega.Ma arvan, et kui väga tahetakse nagu keskenduda sellele, siis see võib võttapoolpäeva,agasellesmõttesmanõustunkaAnnega,etkunaei saanudsedanagusalvestada,siissellesmõttesonmingiajapiirangjaonsellinemõte:"mapeankiirestitegema!Mapeanotsimaneidtõendeid,agapäriseltmaeijõuagi–pigemmalihtsaltvaatan,vajutan...

Digipädevuste enesehindamise töömahust ja ajakulust tulenevat vastumeelsustaitaksleevendadavõimalusteostadasedaosadekaupapikemaajaperioodijooksul.

siistundub,etonolulinejust,ettajooksvaltteeks–võinoh,jooksvaltlisakssiianeidomalinkejanäiteid,...etsaakstulevikussiissedakasutadaka,kuitajubatöötab.Võtaksvähemaega,onju....jasee,etiganatukeseajatagantsaansinnamidagitäiendadajasamas...noh,onjuheatunne,kuijällesaabmidagiärapanna.Agaetkaskeegiteinenüüdseda näeb ka, et kui kaugele ma olen seda... noh, kas see on näiteks seotudharidustehnoloogidega või koolijuhtidega... või senimaani, kuni pole minaöelnudtalle,etavalikusta,võietnüüdonvalmisjasaadan,kinnitan–noh,seeolinagupraeguseeküsimus.Agamullenagutäitsaniimoodimeeldikstasapidisedatäita.Siinonkailmselt jällegiotsadlahti–saaksilmselttehaniimoodi,etniikaua,kunieioleotsustanudjagada,niikauaeinäekeegi.Agavõibkaniimooditeha,et nii kaua, kuni pole otsustanud jagada, nii kaua näeb näiteks oma koolijuhtkondsedaanonüümselt;javõib-ollaHITSAnäebsedaanonüümselt–teab,etüksõpetajakuskiltäitis,agakestaoli,eitea.

Vastusena teisele uurimisküsimusele võime tõdeda, et uurimuses osalejate sõnulvõtabkeskmiselõpetajalomadigipädevusteenesehindamineantudhindamismudeliabilaegarohkemkui talsedavõttaon.Samassõltubenesehindamise töömahukuskolmestaspektist:1)tõendusmaterjaliolemasolust,2)motivatsioonistjaajast,3)hindamsimudelisisuarusaadavusesttäitjale.Lahendusenateemejärgmisedettepanekud:

• Vähendada hindamismudeli sõnalist mahtu, lühendades ühelt pooltsooritustasemete sõnastusi ja teiselt poolt kaaludes hindamisskaalamuutmistviieastmelisestkolmeastmeliseks.

• Koostöösteistepartneritega(ülikoolid,Innove,NooredKooli,koolitusfirmad,Kutsekoda,ÕpetajateLiit)taotledapädevuspõhisedigitaalseõpi/arengumapilaiapõhjalist kasutuselevõttu õpetajakoolituste esmaõppes jatõienduskoolitusteraames

29

• Digipädevuste hindamisinstrumenti luues pakkuda võimalust täita omaenesehindamisraportit pikema aja jooksul osade kaupa, piirates teisteosapoolteligipääsulõpetamataenesehindamisraportile.

Uurimisküsimus 3: Kuivõrd relevantseks ja oluliseks hindavad respondendidõpetaja digipädevuste hindamist sellise hindamismudeli abil konkreetsestrakendusstsenaariumistlähtudes?Stsenaariumide osas tekkis mitmel pool küsimusi, milleks ta selle mudeliga peabennasthindama.

Õpetajal ilmtingimatatekibküsimus:miksmulvajasedatäita?Misseemulleannab? Et... võib-olla see, et ta saab konkreetse mingi raporti või koolitustenimekirja–seenäitab,etselonnagumingireaalnetulem.(TAR2)

Koolijuhidleidsidka,etsedamudelitsaakskasutadaarenguvestlustel.Seejuureskuistsenaariumides oli koolijuht ja haridustehnoloog toodud välja inimestena, kespeaksõpetajaid“mõõtma”janeilesoovitusiandma,siispakutika,etseevõiksollahoopis mõni kolleeg, sest igas koolis polegi haridustehnoloogi ja õpetajatestkolleegidoskavadisegipareminikoolitusijaedasiarenguvõimalusisoovitada.Samuti leiti,etkuivõrddümaanikahindamineonüldsevõimalikenesehinannguga.Näitekskoolitustelvõivadinimesedsaadateadlikemaksvõimalusetestjasaadaaru,etnadeiteapaljusidvõimalusiningselleganendeenesehinnanghoopislangeb.

Jasiinseedünaamikaosaka–kuisedahindamisttehanüüdesimeselkorral,kuivõrdadekvaatneseehindamineon?Hästi tüüpilineDigitiigrikoolituselolisee, et oli ka haridustehnoloogiliste pädevuste maatriks – see oli vist kolmetasemeskaala-hindasidendärailusti;koolitussailäbi;saidasjadestrohkemteada jahindasidennastmadalamaltkui enne. Seeon see, et lihtsalt tead, etmisselleallmõeldakse.Kas...missellisedandmedkoolijuhileannavad?Käisimekoolitusel...hehehe,jaonhalvasti.

Rühmas, kus polnud üliõpilast leiti, et see hindamismudel oleks sobilikum justülikooli,kusüliõpilasedsaavadjapeavadendhindamaõppetöökäigus.

Jah,mismaüldsepeanoskama,suutmajakusmaalmaolen;kuhumaalemaolensuutnudajadaend;millestmajagusaan…Agaetkaskeegi teinenüüdsedanäebka,etkuikaugelemaolenseda...noh,kas see on näiteks seotud haridustehnoloogidega või koolijuhtidega... võisenimaani,kunipoleminaöelnudtalle,etavalikusta,võietnüüdonvalmisjasaadan,kinnitan–noh,seeolinagupraeguseeküsimus.

Samasjõutiseejärelselleni,etsamapeakskehtimajusiiskikategevõpetajatepuhulning et ülikoolis kohe esimesel kursusel see mudel ei tööta, sest nad pole neidvahendeid kasutanud jameetodeid õppinud. Kõige varem soovitati seda kasutadaülikoolisesimesekursuselõpus.Intervjuudest saadi kõigile stsenaariumitele positiivset tagasisidet, kõik viisstsenaariumit tundusid respondentidele mõttekate, oluliste ja elulistena.

30

Stsenaariumides pakkusid palju kõneainet kujuteldavad tarkvaralahenduseddigipädevuste hindamiseks (enesehindamisvahend Digimeeter ja pädevuspõhinedigiportfoolioeDidaktikumilisamoodulina).Sellisteveebiteenustejärgitundsidkõikintervjueeritavadvajadust.

Tundubkõikväga lihtne Javägakäepärane jamugav... reaalsusesalatinii eiolegi. Näiteks hetkel me kasutame Moodle'it väga palju – õppepäevikutkasutamekaüsnapalju. Ja...üldiseltneedon lihtsaltvägatüütud.Needeiolevägakasulikud-minusilmisvähemalt.

Kõige arusaamatumaks ja koolitegelikkusest kaugeimaks loeti kahes rühmaskutsekomisjonistsenaariumit.Leiti,etDigimeeteronjustenesehindamisevahendjasee annab õpetajale automaatse tagasiside, kuid teist inimest pole hindamissekaasatavaja.Sedaeikutsekomisjoni,koolitusteegakaüliõpilasepuhul.

Et... selles Kristi loos tekitasmul nagu küsimuse, et tõesti – kuimina näiteksreflekteerinoma tegevust, teenendaeneseanalüüsi... noh, isegiõpilasena–etkeegi viitsiks läbi vaadata selle, kuidasmina ennast olenhinnanud ja ta veeloskabmulleöeldaka,kasmuenesehinnangonpädevvõimaolenennastüle-võialahinnanud.

Koolituste stsenaariumi (nr. 6) puhul leiti, et sellisel viisil võidakse hirmutadaõpetajad koolituselt hoopis minema. Samas oli ka positiivseid hinnanguidkoolitruspakkumistesuunatudsaamisekohta,midaeritihinnati.Tekkisküsimus,mikspeabinimeneendmitukordahindama.

Kuitanagutupikussejääb,siiseipruugigienamteistkordaennast...noh,mispõhjuseltapeaksennastsiisnüüdmõõtmateistkorda?Etsealmingisugune...noh,õpetajaametijärkenameisõltusellest–eiolemingitatesteerimisevärki;mismasiis....meeldissiinjutusveelsee,etsealonsueelminehinnangumääratlus…võrdlusolekstoreasi

Intervjueeritavad kirjeldasid olulisemaid funktsionaalsusi, mida nad Digimeetritarkvaraltootavadjuhulkuiseekunagipäriseltarendusfaasijõuab:

• Enesekontrolliks valikvastustega küsimused valitud pädevustasemeadekvaatsusehidamiseks

• Enesehinnangu erinevad jagamisastmed (Privaatne, Jagatud isiku/grupiga,Jagatudkõigiga)

• Gruppide moodustamine õpianalüütika eesmärkidel digipädevusteülevaadetesaamiseks

• Omadigipädevusteleeksperthinnangusaamine• Digipädevusitõendavadõpimärgid,midasaabsotsiaalmeediasjagada• Digipädevustehinnanguülevaadetediagrammidejagaminesotsiaalmeedias• isemärgidpädevustelärajasiispärasttulebseejaotis• Keskmistedigipädevustearvutaminegruppidejaoks• Erinevate gruppide digipädevuste tasemete võrdlemine erinevatel

ajaperioodidelvõimingisündmuse(koolituse)mõjul• Digipädevusehinnangulevastavatekoolituspakkumistesoovitamine

31

Võib-olla on sellest mudelist kasu õpetajate koolitajatele, et nad teavad: väljapeavadtulemaselliseltasemel.Kuigi mina ütleks jälle seda, et ma ei tea, kas peaks võrdlema teistemaakonnakoolidega.Et... igakool...noh,kuisealontõusnäha,siisseetõuseipeaolematohutukiire,eks.Kuisulrahaon...Sealmõnelväikselkoolil,arvestadesmeiekoolitusterahastusemudelitriigipoolt...tühjasasaadsinnakõiketellida,missulvajaon!Kuitulevikuskamuutub,onju,siis…Selles suhtes jällegi see teistegavõrdleminepoleüldsehea– täpselt samutinaguseal tudengit võrreldi teistega. Mille poolest see nüüd natuke parem on – siinvõrreldakse keskmisega. See on natuke parem variant – see on anonüümsusegavõrdlemine.võrdlusomakooli,omaõpetajategaseeonküllnormaalne

Oma digipädevuste taseme võrdlemise osas erinevate gruppidega oldi eri meelt.Leiti,etkuiseeonsellinejulgustav,siisvõibolla,kuidpigempeakshindamismudelolema siiski enda hindamiseks, mitte teistega võrdlemiseks. See võib nendelõpetajateljaüliõpilastel,kesniidigipädevadpole,motivatsiooniendaarendamiseksmaha võtta. Ja ka koolijuhil on vaja infot, aga mitte võrrelda.

Vähe sellest, et lõpueksamite järgi võrreldakse – nüüd hakkab digipädevustejärgikaveelhirmsastivõrdlema?Heh.Nokassedaonvaja?Kui me võtame neid eneseanalüüse, neid hinnanguid, siis tegelikult sa peadikkagi iseendaga... Saei saavõrreldaõpilasiniimoodiomavahel.Seeolinaguminumeelestsellekontekstikõigenõrgemkohtüldse.Sest kuivõrd ka need digipädevused on tegelikult paika pandud ju ka,mingisugustenende...ütleme,kasvõiseesamaDigimeeter,misteoreetiliseltvõikellegipeasonjubaolemas–sealjupolevõrdlusttegelikult.Etseeõpetajateebnüüdniipalju,sinateedniipalju,sinategidniipalju–järelikultsinaolednüüdsellelmadalamaltasemel.

Mõned aga leidsid just, et võrdlemine on hea. Sellisel juhul peaks aga olemavõrdlemineühekoolipiires,mitteteistekoolidega.

Minulemeeldibseeosaka,naguteütlesitesiin–onvõimalusvõrreldaasutuseteiste töötajatega. See tõmbab ka natuke ennast pingutama. Seni, kuni olenoma selles silmaklappidega – olengi ja kõik on jumala hea. (TAL 1)Minulemeeldibseeosaka,naguteütlesitesiin–onvõimalusvõrreldaasutuseteiste töötajatega. See tõmbab ka natuke ennast pingutama. Seni, kuni olenomasellessilmaklappidega–olengijakõikonjumalahea.

Minaarvan,etüldsedigikoolitustegaonginii,etmidarohkemtaminuvajadustelevastab,pärastsedamatunnen,et...noh,ütleme,etkuimatean,etseeontäpseltsee,midamavajan–etsealtagakäibsellinetöö,etmindmääratletaksejasiistõestimaeipeaootamakoolituselomaarvutitaga,kunitalleseletatakseOluliskspeetisoovitustesaamisevõimalustdigipädevustekoolitusteosas.

Agaseekoolitustesoovitamine,etdirektorsaabkikohe...Seeonhea.HITSApraegusamamoodi jubamidagi tegutseb, sestkuimaavastan,etmikstulebmulleselliseidkoolituspakkumisi–kuimaolenkuskilkäinud,mingidtöödesitanud, siis hakkab tulema, noh. Tegelikult see... Noh, sinu pädevusele

32

vastavaidasjusaadetaksesulle.SeejubapraegureaalseltjuHITSAstoimibmumeelest. Et... muidugi võib-olla saadavad kõigile, onju – iga koolitus, misvähegi...Aga peamine, et sa tunned ise või tunnete ise, et see on... teilesobilik...Jah,minatajunküllnäiteks,etneed,misontulnud–makohetahaksminna, eks. Järelikult... praegu läheb kuidagi väga hästi täppi, eks. Et midapakutakse…Koolitusedvõikssiisjubaautomaatseltilmuda.See koolituste pakkumine lõpus – seal hindamise tulemuses, see oli minumeelestvägaäge.Nihukeväikekommimärkkasinna,nihuketunnustamine–etpronks-tase.Ma arvan, et üldiselt kui õpetajad õpivad... või õpitakse õpetajaks, siistõenäoliseltpeaksolemakohustuslikkursus–lihtsaltsedakõiketegema.Meilolijubaolemasjaseevägameeldis,sestkõikolidnagusamaltasemel–mekõikõppisime,missuguseidvõimalusionjaseeeiolenagusee,et"vau...Kristi,saeioskamittemidagi!Võtaveelvalikkursuseid"

Inspireeriv oli ka teiste digipädevuste raportitest tõendusmaterjalide leidmisevõimalus,midasaakskasutadadigipädevustenäideteksvõiõppimiseks

Kassellestolekssiisabiselletasemeselgitamisel,kuisiiajuurdetuleksnäiteidnendeltõpetajatelt,kesonjulgenudavalikustadaendaasju?....(kooris)Jah,jah.Alatiküsitakse:"teenäidisette!"....Noh,teineasionsee,etmõniütleb:"oh,masiis võtan siit copy-paste selle sama, see sobib mulle ka". Aga võib-olla tahakkabmõtlemakarohkem.Paarnäidet,jah;mõnedsellisedelementaarsednäited,lihtsadnäited.

eDidaktikumi digiportfoolio-lisamooduli osas pidasid intervjueeritavad oluliseksjärgmisifunktsionaalsusi:

• Ülesannetele on võimalik lisada digipädevuste tasemest tulenevaidõpiväljundeid

• Ülesannetele on võimalik lisada tõendusmaterjale digipädevustetõendamiseks

• Õpetaja/üliõpilane või kaasõppija saab ülesandeid valideerida/hinnataülesande õpiväljunditeks olevate digipädevuste suhtes veebivormi abil, kuslisaks iga pädevustaseme juures olevale kolmesele valkvastuste-skaalale(alahinnatud-adekvaatne-ülehinnatud) on hinnangu andjal võimalik lisadaomapoolseidvabasvormiskommentaarevõiomapoolseidhinnanguid

• Digipädevuste mudeliga seotud ülesannete filtreerimine portfooliokoostamiseks

• Õpetaja/üliõpilane saab ülesannetega omandatud digipädevustest isekoostadaportfoolio

• Õpetaja/üliõpilane saab digipädevuste portfooliot jagada erinevatehindajategavõisihtrühmadega

Kellelgi natuke, ütleme, kõrgemal tasandil oleval inimesel peab laskmahinnata.Mittekaasüliõpilasel...võikaasõpetajal,jah.Nokuitalsõpraeiole–kellelegisaataeiole?Oletame,etnäitekskoolismulonharidustehnoloog ja ma taotlen kvalifikatsiooni, siis... oli ka vanemõpetajalniimoodi, etmuloli, eksomamentorkoolis, kelleleütlesin: "kuule, vaataüle"või"annanõu".Agakuiseementor...noh,sellestsõltubki.Maikkagi...maolen

33

isehuvitatudomakvalifikatsioonitõstmisestjamasiiskassaadanärajasaansealttagasisidet,mismulolipuudu,valesti–järgmineaastauuesti–võilähebläbi. Et... ma ei tea, kas mul on alati võtta seda, kes nõu annab?...kas seevaheetapponsiinolulinevõieiole?...koolipoolsed juhendajad saaksid kasvõi ajutise ligipääsu, ütleme, näitekssellele keskkonnale, kus see hindamine, analüüs või arutelu toimub ja saaksomapoolsedtäiendusednäitekspanna.minul võib-olla tekkis küsimus selles, etneid e-portfoolioidoli küll ühele, küllteisele – tegelikult analoogseid just nagu. Minu teada need portfooliod juvõimaldavadnäiteksjagamistjavõimaldavadkaprivaatsust,eks.Onvõimalikmingilajahetkeljagadaneid–avadaomaportfoolioteatudajahetkeks,teatudseltskonnale–jasiisjällegisulgedatapeale,ütleme,kutsetaotlemistvõiselletasemesaavutamist.

Digipädevuste portfooliole peaks olema võimalik anda väliseid hinnanguidkutseomistamisel, kasutades 5-pallilist Likerti tüüpi skaalat (Kindlasti vastabnõuetele/Pigemvastab/Niijanaa/Pigemeivasta/Kindlastieivastanõuetele),lisadesveelkavabasvormiskakskommentaari.

Kristiloostekitasmulnaguküsimuse,ettõesti–kuiminanäiteksreflekteerinomategevust,teenendaeneseanalüüsi...noh,isegiõpilasena–etkeegiviitsiksläbi vaadata selle, kuidasmina ennast olen hinnanud ja ta veel oskabmulleöelda ka, kas mu enesehinnang on pädev või ma olen ennast üle- võialahinnanud. Et kas tõesti nagu keegi siis minu saadetud lingid, lisatudtöövahendid,missinnatõstan–kaskeeginaguactuallyvaatabläbiselle?Noh,jasiisütleb,et"kuule..."kui teda hakatakse hindama, siis üks hindaja võtab nagu mingis 5-pallisüsteemis,teinevaatabTeisesüsteemiga......kasneedonvõrreldavad,kuisamassee on nagu... Kvalifikatsiooni taotlemiseks ei saa seal olla selliseid Erisüsteeme.Kui ma kandideerin, eks, kuskile kooli, kus mul on kõrval tõesti võib-ollapädevustase, noh, ma ei tea, mis number, eks – siis võib-olla tõesti onvõrreldavadalused

Kokkuvõtena kolmanda uurimisküsimuse osas teostatud andmeanalüüsist võimetõdeda, et intervjueeritavad pidasid uuringus kasutatud hindamismudelirakendusstsenaariumeid relevantseks, mõttekaks ja eluliseks. Kõige rohkemkõnetas neid seejuures kahe tarkvaralahenduse sissetoomine stsenaariumidesse,nende veebiteenuste olemasolu peeti vältimatuks digipädevuste hindamismudelilaiapõhjalisel juurutamisel õpetajate seas tulevikus. Intervjuutranskriptide põhjalonedaspidivõimalusesitadadetailsemloendtarkvarafunktsionaalsetestnõuetest.

34

Uurimisküsimus 4: Mil määral sobib hindamismudeli 5-astmeline soorituseskaalakõigierinevaterakendusstsenaariumitejuurde?Kasmõnestsenaariumipuhuloleksmõistlikkaaludaalternatiivsetskaalat(nt.kasutamisesagedusvõiConcern-BasedAdoptionModelskaala)?Intervjueeritavad kinnitasid, et olemasolev Boomi taksonoomial põhienva 5-astemline hindamissaala on tundus neile sobivana. Samas pakuti ka muid skaalavariante.

Kuimehindamepädevust–minupädevusonsee,etmasuudansedateha.Kuimaolenkatedakorrateinudjasainnäitekstegelikulthästihakkama,siisseeongi minu pädevus. Kui mul on näiteks väga palju minu neid digiarengu...ütleme,sedapädevusearendamist,missõltubhetkelvõib-ollasellestseadmest,eks, japluss veel sellest, kasmapääsennäiteksarvutiklassimõnda tegema–kasmutunniplaankattubsellega?Samas minul tekkis ka näiteks, et noh, valiks selle – aga ma ei ole siin jukõigega nagu nõus.Ma saan siia lingi, või noh, linnukese teha, aga äkkimatahakshoopissiinpannaendalehinnangu?Näiteksetsellespunktismahindanennastnäiteksühestviieni.Minanäitekstundsinküll,etmaeisaaigalepoolenagupäriselt...Nokuule,eks!Okei, kiidame ennast natuke üle, paneme linnukese siia. Ma võib-olla olekstahtnudveeltäpsemolla…Mina isiklikult arvan seda, et kui lähtuda näiteks valikvastuse variantidest –Bloomi taksonoomiatest lähtuvalt näiteks läheks ilusti see süsteem paika –siis... lihtsustada neid vastuseid – noh, kasvõi need samad siin esimeselleheküljel; see 1.1.5... no tegelikult samas jälle... See ongi – kas ta oskabanalüüsida, kas ta analüüsib – noh, selles suhtes tegelikult täiesti piisaks.Võtabki selle Bloomi taksonoomia aluseks ja lihtsustab neid lauseid nendeüksikute sõnadega. Need üleminekud võiksid olla ka selles suhtes tõesti, et –punkt 1: ta leiab neid, oskab internetist guugeldada, eks; punkt 2: ta leiabülesande,kohandabneid,eks.Etjubavõtabkajärgmiseetapi.Siistaljubaongisee, et: "aga ma oskan juba ise koostada ülesandeid – ma ei..."... Noh,ühesõnaga... ta võiks nagu minna niimoodi etapiviisiliselt edasi järgmiseletasemele.

Samuti ei pooldatud, et hindamisskaalal oleks vaid hindepallid ilma sooritusedetailsekirjelduseta.

Kuima panen lihtsalt, et selle halli küsimuse ja siis, et "vali 1-5", siis siin onneed tõlgendamiste võimalused veel suuremad, kui praegu, kui loeme neidvastusevariante jasiis,noh, saameerinevaltaru.Et... igal skaalalpeabolemaalgus ja lõpp kindlasti. Selles suhtes tahes-tahtmata – isegi, kui me panemeselleskaala,ethindaomasedapunkt1.1.ühestviieni,siismepeameikkagiühejuurde kirjutama selle, mis on 1.1.1. ja 1.1.5 juurde peame kirjutama selleviimaseväärtuse.Samasnüüdsiisjällehinnata,kasmaolen2,3või4...?Selliseljuhulkolmepunktiskaalalsobibsee,etsulonüksäärmus,teineäärmus–"ahh,maolensiinkahevahel"Aga põhimõtteliselt – ikkagi peavad olema mingisugused kirjeldused, mittelihtsalt,et"pangeendalehinneviiepallisüsteemissellepädevusekohta"

35

Bloom’i taksonoomial põhineva skaala võimaliku asendamise osas digivahenditekasutamise sageduse skaalaga märgiti, et kasutamissagedus ei näita pädevust.Samutisõltubtegevusesagedusteistestaspektidestkuiainultpädevus.

Aga näiteks siin pole üheski kirjas, et kui sageli ta teeb. Et ongi kõik asjadsedasi, et ta "teeb", "analüüsib" või sedasi. Aga kas siin võiks olla ka näitekssagedus? Võib-olla hoopis, et "teeb harva", "teeb sageli" või...Mõni asi on see,midasaeisaategelikultsagelitehajamõneljuhuleimängigiseetähtsust,kuisagelisasedateed.Aga kas selle hindamise juures peaks mingi ajaline asi ka olema? Kui manäiteks mõtlen selle sama konverentsi peale – "viimase kolme aasta jooksulolen korraldanudkonverentsi" või "olenõpilastega viimase viie aasta jooksulviinudläbimingisuguserahvusvaheliseprojekti"–kasnagusee...võionnii,etkuimaolenükskordteinud,siisontehtud?

Lisaksarvati,etkuierinevateltegevustelantudmudelisonerinevadsagedused,mismuudakspildiliigakirjuks.

Mõniasionsee,midasaeisaategelikultsagelitehajamõneljuhuleimängigiseetähtsust,kuisagelisasedateed.Näitekskasvõiseesama,ütleme–siinneedkonverentsid, mille suhtes ma natuke skeptiline olen – et... sa ei saa neid jusageliteha!SinuõppetööseikuulujukonverentssinnaDigivahenditeja–metoodiaktekasutamissagedussõltubainespetsiifikastNoh,siinonmuiduginatukeainespetsiifikastkatulenevalt.Sestkehalisesmateensiis,kui juhtub,et...noh,vägaharva.Agasamas jällemuusikatmiksin jateenõpetajana,noh,jällerohkemkuivõib-ollamõniteineõpetaja

Olemasolevat, Bloom’i taksonoomial põhinevat hindamisskaala lahendust kiideti,sestseesundivatendpõhjalikumaltanalüüsima.

Ja teine asi on see – selline variant paneb inimest analüüsima. Tõsiselt! Maarvan,etkuimekõikolekspidanudtegema"harva","vähemharva","tihemini"–tšk-tšk-tšk,panedomalinnukesedkirjailmategelikultmõtlemata,kuidasmasedatõestan,iseendalesellesmõttes,eks?

Samas märgiti, et hindamisskaala sooritustasemete sõnastusi tuleks aeg-ajaltuuendada:

Nomaarvan,etsealvabaltvõibtekkida...mittekuuestasand,agaetseeviiesläheb nagu kolmandale – see on elementaarne varsti, eks. Et see nulltasandtõuseb…

Kokkuvõttena võime sõnastada vastuse neljandale uurimisküsimusele:intervjueeritavadeipidanudvajalikuksolemasolevahindamisskaalamuutmist.Uurimisküsimus 5: Milliste muudatuste abil (kas hindamismudelis või sellerakendusstsenaariumis) saaks parandada õpetajate digipädevuste hindamiselaiapõhjalistteostatavustEestiharidussüsteemis?Selle uurimisküsimuse osas ei ole rühmaintervjuude põhjal midagi olulist lisadanendele tõdemustele, mis said esitatud eespool. Digipädevuste himdamismudelilaialpõhjalistkasutuselevõttuEestiõpetajateseastoetaksintervjueeritavatearvateskõige enam stsenaariumides juba kirjeldatud tarkvaralahenduste (veebipõhine

36

enesehindamisintrument Digimeeter ja õpetaja digiportfoolioeDidaktikumis/Maharas) olemasolu. Lisaks tuleks kehtestada selgemad nõudeddigipädevuste hindamiseks õpetajate kvalifikatsioonisüsteemis. Digipädevusteenesehindamise tulemuste kasutamine ka muudes kontekstides(motivatsioonisüsteem, arenguvestlused, sisehindamine, kõrgkooli sisseastumine,stipendiumid jne) oleks organisatsioonilisedmeetmed,mis võiksid õpetajate huviasjavastukasvatada.Uurimisküsimus 6: Milliste täiendavate tarkvaralahenduste ja mitteahalisteergutusvahenditekaudusaaksmõjutadasuurtosaEestiõpetajatestkasutamasedadigipädevustehindamismudelit?Nagu juba eespool mainitud, leidsid stsenaariumites kirjeldatud kujuteldavadtarkvaralahendused (Digimeeter ja digiportfoolio) intervjueeritavate seas suurtpoolehoidu. Leiti, et neid tarkvaralahendusi ja seonduvaid organisatisoonilisimeetmeid kavandades tuleks taotleda tasakaalu õpetaja poolt oma digipädevustekaardistamisekskulutatavaajajasaadavakasuvahel.

Noh, loomulikult isiklik areng ja kasv on ka oluline – me oleme täpselt niivanad,kuimeennastharime,eks.Agaetsamasjust...millistlisaväärtustloobselle ajaressursi kulutamine?... kas keegi tõmbab...rihma koomale või annabmidagijuurde,midaonvaja.

Toodivälja,etüksmotivaatoroleks,kuikoolijuhtkondsedanõuaks.Näitekspaneksarenguvestlusepaketti,millelepeabõpetajaennearenguvestlustmõtlema.Võisiisselgitabõpetajatele,etsedahindamistonvajakoolikoolituskavakoostamiseks.Kaõpetajate poolt toodi välja, et selle hindamismudeli abil saab põhjendada koolijuhtkonnale,miksõpetajatahabminnamingilekoolitusele.

Ja direktoril on ka hea siis vaadata, et kui ma ütlen – tahan ikkagi sinnakoolituseleminna.Muidutamõtleb,et"kuule,sakäisidjubasealjaseal;paljusanüüdkäidsiinnendelkoolitustel?"

Kohustuslikukssedaõpetajateletehapolemõtet.Iseenesest ma olen selle kõigega nõus, aga kui teha õpetajatele midagikohustuslikuks,siissellesteitulekõigeparematnahka.Näiteks,ütleme,kasvõipraegu,kes tahavadomameisterlikkust tõestada–ükskõik,mis tasandil– etnendelkohustuslik,siinmaüldseeivaidlegivastu.

Kõlaskavastupidiseidseisukohti(sedaeelkõigekoojuhtidejaharidustehnoloogidepoolt):

Minaütlenka, et sealpeaksolema sel juhul juuresminginäpud-sahtli-vahel-variant:kuupäev,tähtaeg,kohustuslikkus....jajah,palgagasidumine.Millegaiganes–lisatasugavõimillegaiganes.Jaah. Ei, ma arvan, et see käteväänamine võiks hakata käima siis võib-ollaniimoodi kaheastmeliselt. Et väänatakse koolijuhi kätt selleks, et ta väänaksalluvate kätt. No näiteks – koolijuhile öeldakse, et: "näed, järgmisel aastalHITSA jagab uut tehnikat – tahvelarvuteid näiteks; aga ainult nendelekoolidele, kus vähemalt 80% õpetajatest on täitnud selle Digimeetrienesehinnangu".EtselliseidasjuonTiigrihüpevanastiteinud....vottäpseltsee,

37

kuiõpetajadonomadigipädevusedärahinnanud–seeinfoomavalitsuselejavot kui teie asutuses on need tehtud, siis teie omavalitsusel on võimalik kaosaleda selles taotluses või mis iganes. Juhul, kui te tõstate oma inimestetasemevotsinnajärgmisekriipsupeale.Üliõpilaseleonväga lihtnesedapannamotiveerimiseks–näiteks talongi seenõndanimetatudselleks,etsedapaberitpärastkättesaada.Tapeabnäitama,millinetemadigipädevuson!Sestõpetajadigipädevused...tähendab–õpetajapädevused on ju paika pandud; sealhulgas digipädevus. Selleks, etõpetajapaberitsaada,sapeadnäitama,millinepädevussulon.

Samas leiti, et see on vaid üks osa õpetaja kõikidest pädevustest, mis tal tööksõpetajana vaja läheb ja seda peaks siiski õpetaja saama kasutada kuienesehindamisevahenditvõisiisnäitamakskuhugitöölekandideerides,ettaoskabneidasjuteha.

Kuitahta,etkõikhakkakssedakasutama,siispeabsellesidumakaspalgaga,lisatasugavms.Sestisegikuikutsekomisjonisjärkutõstetakse,siispalgasseeeikajastu....jajah,palgagasidumine.Millegaiganes–lisatasugavõimillegaiganes.

Intervjueeritavate sõnul avaldas nende poolsele hindamismudeli täitmisemotivatsioonilemõjukasee,etenesehindamiseankeedisaitäitaanonüümselt.Nagu näha, siis mingeid täiendavaid tarkvaralahendusi ega ka mitterahalisiergutusvahendeid digipädevuste hindamise viimiseks massidesse ei pakutudintervjueeritavate poolt välja. Samas tekkis uurimisrühmal intervjuuandmeidanalüüsides siiski üks ettepanek: HITSA võiks koos Õpetajate Liiduga ja HTM-galuua rakkerühma, mis töötaks välja erinevaid mitterahalisi ergutusvahendeid(incentives), seoseid teiste valdkondade/tegevustega (sisehindamine, koolitus,akrediteerimine)jamotivatsioonisüsteem,mismõjutaksõpetajaidregulaarseltomadigitaalsetarengumappi täitma ja(digi)pädevusteenesehindamist teostama.Välistsundi ja lihtsakoelist kohustuslikuks muutmist tasuks digipdäevusteenesehindamisel vältida. Rahaliste motivaatorite osas jagunesid intervjueeritavadkaheks – ühed pooldasid ja teised mitte. Samas oletavad uurimisrühma liikmedintervjuudes kuuldu põhjal, et kui stsenaariumides oleks lisaks Digimeetrile jadigiportfooiole kirjeldatud näiteks veel ka õpianalüütika juhtpaneele, mille abilõpetajaise,koolijuhtjariik(HITSA/HTM)võikssaadakiireülevaatedigipädevustedünaamikast ülevaatlikult visualiseerituna, siis oleks intervjueeritavad ka selleletugevattoetustavaldanud.

6.KokkuvõteUurimistulemustepõhjalsõnastasuurimisrühmjärgmisedettepanekud:

• Õpetaja digipädevust on ka edaspidimõistlikEestis tõlgendadakui õpetajakutseoskustealamhulka,mitteuniversaalsete tehnilistearvutioskustenavõiüldpädevusena.

• EestisvõikskaedaspidijäädaISTEstandardistlähtuvaõpetajadigipädevustehindamismudeli juurde, kuna uuringu käigus ei leitud piisavalt põhjuseidselleväljavahetamiseksmõnealternatiivivastu.

38

Hindamismudelimuutmisesoovituseduuringupõhjalonjärgmised:• Kuigi intervjueeritavad polnud vastu viieastmelise skaala kasutamisele,

tasuks siiski kaaluda hindamismudelimuutmist kolmeastmeliseks, sest seelühendaks oluliselt enesehindamisele kuluvat aega ja muudakssooritustasemeteeristamiselihtsamaks

• sooritustasemete sõnastusi tuleks muuta lühemaks, vältides võõr- jauudissõnuningmitutväidetsisaldavaidmõõdikusõnastusi;

• vaadata üle hindamismudeli sõnastused, mis ei sisalda viidet digiajastule,digivahenditelevõimuudeledigitaalseteleaspektideleantudsooritusepuhul.

• anda hindamismudel toimetada haridusvaldkonda/koolitegelikkust hästitundvaleprofessionaalselekeeletoimetajale.

• kujundada hindamisvahendi kasutajaliides selliselt, et abivajajal oleksvõimalik ühe hiireklõpsuga kuvada täiendavad sõnaselgitused ja näitedantudpädevusehindamisekohta.Graafilisedisainiabiltuleksselgeminiesiletuua(visualiseerida)kasooritustasemetevahelinehierarhia.

• hindamismudeli tutvustamiseks esmakordsele kasutajale oleks vajaselgitavat abimaterjali (lühivideod, sõnastik, küsimärgi-ikoonile liikudesavanevad selgitused otse ankeedis) ja näiteid (nt. uuringus kasutatudpersoonade kohta koostatud põhjalik näidis-enesehinnang ja näidis-portfoolio)

• Koostöösteistepartneritega(ülikoolid,Innove,NooredKooli,koolitusfirmad,Kutsekoda,ÕpetajateLiit)taotledapädevuspõhisedigitaalseõpi/arengumapilaiapõhjalist kasutuselevõttu õpetajakoolituste esmaõppes jatõienduskoolitusteraames

• Digipädevuste hindamisinstrumenti luues pakkuda võimalust täita omaenesehindamisraportit pikema aja jooksul osade kaupa, piirates teisteosapoolteligipääsulõpetamataenesehindamisraportile.

Hindamismudeli narratiivsed rakendusstsenaariumid osutusid küll kasulikukskäesoleva uuringu läbiviimisel, kuid edaspidi poleks mõistlik neid kasutadaõpetajatele suunatud juhendmaterjalina. Pigem vajavad õpetajad nendestsenaariumide põhjal sõnastatud selgeid reegleid digipädevuste hindamiseleseotuna tänase koolielu erinevate konkreetsete kontekstidega (nt.arenguvestlustega, kutseomistamisega, koolipraktikaga, täienduskoolitusega).Digipädevuste hindamise kohustuslikuks muutmist kõigi õpetajate jaoks paljudintervjueeritavadeipooldanud,kuigikõlaskapooldavaidseisukohti.Intervjuude põhjal saadi kinnitust, et ei ole mõistlik kasutada õpetajatedigipädevuste hindamismudelit uuringus kasutatud veebiküsimustiku kujul, millepuhulsisestatudandmedeijääõpetajaendapooltkorduvkasutusse.Uurimisrühmahinnanguleeldabhindamismudelilaiapõhjalinerakendaminelähitulevikusjärgmisitarkvaraarendustöid:

• Kahes stsenaariumis mainitud hüpoteetiline veebipõhineenesehindamisplatvormDigimeeter

• Õpetajakoolituses kasutatavad veebiplatvormid (eDidaktikum TLÜs jaMahara Tartu Ülikoolis) vajaksid lisamoodulit, mis võimaldabõpetajal/üliõpilasel luua hindamismudelile vastavaid tõendusmaterjalesisaldavate-portfooliot.

• Kaaludavõikskakooli jariigi tasemeõpianalüütika juhtpaneelide(learninganalytics dashboard) arendamist, mis lihtsustaksid õpetajate digipädevuste

39

kohta tõendusmaterjalide automatiseeritud kogumist, agregeerimist javisualiseerimistkiirejaülevaatlikutagasisideeesmärgil.

KasutatudkirjandusDigitalSchoolsEvaluationToolhttp://www.digitalschools.ie/schoolprofileEuropeanParliament.(2006).RecommendationoftheEuropeanParliamentandoftheCouncilof18December2006onkeycompetencesforlifelonglearning.OfficialJournaloftheEuropeanUnion,L394/310.

Fadul,J.A.(2009)."CollectiveLearning:Applyingdistributedcognitionforcollectiveintelligence".TheInternationalJournalofLearning16(4):211–220Ferrari, A (2013). DIGICOMP: A Framework for Developing and UnderstandingDigitalCompetenceinEurope.URLhttp://ftp.jrc.es/EURdoc/JRC83167.pdf

George,A.A.,Hall,G.E.,&Stiegelbauer,S.M.(2006).Measuringimplementationinschools: The Stages of Concern Questionnaire. Austin, TX: SEDL. Available fromhttp://www.sedl.org/pubs/catalog/items/cbam17.htmlMiller,G.E.:Theassessmentofclinicalskills/competence/performance.Acad.Med.65,S63–S67(1990)

Morshead, R. W. (1965). "On Taxonomy of educational objectives Handbook II:Affectivedomain".StudiesinPhilosophyandEducation4(1):164–170

Open Discovery Space, "Assessing the eMaturity of your School," http://e-mature.ea.gr/.Pata, K., Tammets, K., Laanpere, M., Tomberg, V. (2013). Design Principles forCompetenceManagementincurriculumdevelopment.In D.Hernández-Leoetal.(Eds.):EC-TEL2013,LNCS8095,pp.260–273,2013.

Paul,R. (1993). Critical thinking:what everypersonneeds to survive in a rapidlychangingworld(3rded.).RohnertPark,California:SonomaStateUniversityPress.Põldoja, H., Väljataga, T., Laanpere, M., Tammets, K. (2014). Web-based self- andpeer-assessmentofteachers’digitalcompetencies.WorldWideWeb,17:255-269.Sergis, S., Sampson, D. (2014). Towards a School ICT Competence ProfilingFramework. In Proceedings of 2014 IEEE 14th International Conference onAdvancedLearningTechnologies,759-761.Stylianos, S, Sholla, I., Panagiotis, Z., Sampson, D.G. (2014). Supporting School ICTUptake: The ASK School ICT CompetenceManagement System. In Proceedings ofInternational Conference on Interactive Mobile Communication Technologies andLearning(IMCL),360-363.

Tammets, K., Pata, K., Laanpere, M., Tomberg V., Gaševic, D., Siadaty, M. (2011).DesigningtheCompetence-drivenTeacherAccreditation.In:H.Leung,E.Popescu,Y.Cao, R.W.H. Lau & W. Nejdl (Ed.). Advances in Web-based Learning (132−141).SpringerVerlag.(LNCS). Miller, G.E.: The assessment of clinicalskills/competence/performance.Acad.Med.65,S63–S67(1990)

40

Lisad

Lisa1:Õpetajadigipädevustehindamismudel

SissejuhatusKäesolev õpetajate digipädevuste hindamismudel on loodud Rahvusvahelise Haridustehnoloogia Seltsi (ISTE) õpetajatedigipädevuste standardi baasil ning arvestab Euroopa Komisjoni raportis “DIGCOMP: Kuidas arendada ja mõista digipädevustEuroopas?” esitatud digipädevuste mudeliga. Digipädevuste hindamismudel on vahend, mis on loodud õpetajatele omaprofessionaalse arengu juhtimiseks digiajastul. Antudmudeli annab aluse digipädevuste hindamiseks õpetajatöö kontekstis ollesabiksõpetajakutseomandamisel,enesearengujuhtimiseljadigitaalsearengumapi(e-portfoolio)loomisel.

LähtuvaltISTEõpetajatedigipädevustestandardist,koosnebhindamismudelviiestpõhikategooriast:I. ÕppijateinnustaminejanendeloovusearendamineII. Digiajastulekohasteõpetamis-jahindamisvõtetearendamineIII. Õpetajaeeskujudigiajastutöö-jaõppimiskultuurikandjanaIV. DigiühiskonnaskodanikunakäitumineV. Kutsealanearengjaeestvedamine

Igakategooriaallonnelipädevustjaigapädevuseallviiskirjeldatudtaset(1-5).Näiteks:

Põhikategooria:IÕppijateinnustaminejanendeloovusearendamine.Õpetajadkasutavadomapedagoogilisijaaineteadmisiningdigitehnoloogiat,etarendadaõppijateõpioskusi,loovustjainnovatsiooniniiõpperuumiskuikavirtuaalsetes

keskkondades.1 2 3 4 5

Pädevus:1.1edendavadjatoetavadloovatninginnovaatilistmõtlemistjaleidlikkust,ollesõppijateleeeskujuks

1.1.1Leiabdigitehnoloogiatkasutadesõppijateloovustjainnovatsioonitoetavaidõpiülesandeidja/võivahendeidja/võimaterjale.

1.1.2Rakendabjavajaduselkohandableitut(digivahenditeabil).

1.1.3Loobjarakendabõppijateloovustjainnovatsioonitoetavaiddigiõpiülesandeid.

1.1.4Analüüsibjahindabloovustjainnovatsioonitoetavatedigiõpiülesannetetulemuslikkustjarakendatavust.

1.1.5Kaasabõppijaidvõikolleegeõppijateloovustjainnovatsioonitoetavatedigiõpiülesanneteloomisse,analüüsijahindamisse.

Igatasemehindamiseltulebjälgidakaeelnevaidtasemeid,mispeavadolematäidetud.Näitekskolmandatasemesaavutamisekspeavadolematäidetudkaesimesejateisetasemenõuded.Esimenetasekirjeldabpädevusekõigemadalamattasetjaviieseksperditaset.Õpetajatedigipädevustehindamismudelieesmärgikson aidata õpetajalmääratleda oma pädevustaset digivaldkonnas ningmõista, kuidas valida koolitusi ning suunata enda arengut.Eesmärkeiolesaavutadakõikidelpädevustetasemeteleksperditaset.Kuiõpetajaeisaaennastmõnepädevusepuhulhinnata,siisjääbseepädevushindamata.Näide(esimesepõhikategooriaindividuaalnekaardistus):

IÕppijateinnustaminejanendeloovusearendamine.Õpetajadkasutavadomapedagoogilisijaaineteadmisiningdigitehnoloogiat,etarendadaõppijateõpioskusi,loovustjainnovatsiooniniiõpperuumiskuikavirtuaalsetes

keskkondades.1 2 3 4 5

1.1edendavadjatoetavadloovatninginnovaatilistmõtlemistjaleidlikkust,ollesõppijateleeeskujuks

1.1.3Loobjarakendabõppijateloovustjainnovatsioonitoetavaiddigiõpiülesandeid.

1.1.4Analüüsibjahindabloovustjainnovatsioonitoetavatedigiõpiülesannetetulemuslikkustjarakendatavust.

1.1.5Kaasabõppijaidvõikolleegeõppijateloovustjainnovatsioonitoetavatedigiõpiülesanneteloomisse,analüüsijahindamisse.

Haridustehnoloogiliste pädevuste hindamismudeli on koostanud Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse Innovatsioonikeskuseharidustehnoloogiliste pädevuste töörühm 2014. aasta aprillis (hindamismudel on viimati uuendatud novembris 2015).HindamismudeliskasutatudmõisteteseletusedleiabTulevikuÕpetajasõnaraamatust:http://www.tulevikuopetaja.ee/sonaraamatPädevusmudelikoostamiseljaarendamiselonosalenud:

AnneliRumm,TallinnaÜlikoolAstridSildnik,KoseGümnaasiumKaireKollom,TallinnaÜlikoolLaineAluoja,TüriPõhikoolMari-LiisPeets,HITSAInnovatsioonikeskusMarioMäeots,TartuÜlikoolMartLaanpere,TallinnaÜlikool

MeeriSild,TallinnaLillekülaGümnaasiumPiretLuik,TartuÜlikoolSilverPüvi,KehtnaMajandus-jaTehnoloogiakoolTriinPajur,HITSAInnovatsioonikeskusVarjeTipp,PärnumaaKutsehariduskeskusMaritDremljuga-Telk,HITSAInnovatsioonikeskusTriinNoorkõiv,Haridus-jaTeadusministeerium

41

Õpetajatedigipädevustehindamismudel

IÕppijateinnustaminejanendeloovusearendamine.Õpetajadkasutavadomapedagoogilisijaaineteadmisiningdigitehnoloogiat,etarendadaõppijateõpioskusi,loovustja

innovatsiooniniiõpperuumiskuikavirtuaalseteskeskkondades.1 2 3 4 5

1.1edendavadjatoetavadloovatninginnovaatilistmõtlemistjaleidlikkust,ollesõppijateleeeskujuks

1.1.1Leiabdigitehnoloogiatkasutadesõppijateloovustjainnovatsioonitoetavaidõpiülesandeidja/võivahendeidja/võimaterjale.

1.1.2Rakendabjavajaduselkohandableitut(digivahenditeabil).

1.1.3Loobjarakendabõppijateloovustjainnovatsioonitoetavaiddigiõpiülesandeid.

1.1.4Analüüsibjahindabloovustjainnovatsioonitoetavatedigiõpiülesannetetulemuslikkustjarakendatavust.

1.1.5Kaasabõppijaidvõikolleegeõppijateloovustjainnovatsioonitoetavatedigiõpiülesanneteloomisse,analüüsijahindamisse.

1.2kaasavadõppijaidelulisteküsimustejaprobleemideuurimisseninglahendamissedigivahenditeabil

1.2.1Leiabdigitehnoloogiatkasutadesõppijateleelulisiprobleemülesandeid.

1.2.2Rakendabjavajaduselkohandabelulisiprobleemülesandeiddigivahenditeabil.

1.2.3Loobjarakendabdigivahenditeabilelulisiprobleemülesandeid.

1.2.4Juhendabõppijateiseseisvat-jarühmatöödelulisteprobleemideleidmisel,probleemülesannetepüstitamiseljalahendamiseldigivahenditeabilninganalüüsibprotsessitulemuslikkust.

1.2.5Juhendabõppijaidelulisteprobleemidelahendustehindamisel,analüüsil,kokkuvõtetejajäreldustetegemiseldigivahenditeabil.

1.3edendavadõppijaterefleksioonikoostöövahenditeabil,etavaldadajaavardadaõppijatekontseptuaalsetarusaamistjamõtlemist,planeerimistningloomingulisiprotsesse

1.3.1Mõistabrefleksiooniolulisustjateab,missugustekoostöövahenditegasaabsedaõppetöösrakendada.

1.3.2Juhendabõppijaidkoostöövahenditeabilreflekteerima.

1.3.3Juhendabõppijaidkaaslasterefleksioonitagasisidestamiselkoostöövahenditeabil.

1.3.4Analüüsibõppijaterefleksiooni,tagasisidestamistjakoostöövahenditesobivust.

1.3.5Suunabõppijaidomakogemustesüsteemselereflekteerimisele.

1.4onteadmusloomeseeskujuksõpilastelejakolleegidele,õppideskoosnendegaerinevatesfüüsilistesjavirtuaalseteskeskkondades1.4.1Mõistab,misonteadmusloomejakuidasseesaabtoimudadigivahendeidkasutades.

1.4.2Juhendabõppijatedigitehnoloogiavahenduseltoimuvatindividuaalsetteadmusloomet.

1.4.3Juhendabõppijateteadmusloomet,mistoimubõppijatekoostöösjadigitehnoloogiavahendusel.

1.4.4Analüüsibõppijateteadmusloomeprotsessijaselletulemustningvalitudvahenditesobivust.

1.4.5Suunabõppijaidenesejuhitavaskoostöösteadmusloometkavandama,reflekteerimaningdemonstreeribtulemusikolleegidele.

IIDigiajastulekohasteõpetamis-jahindamisvõtetearendamineÕpetajadkavandavad,arendavadjaanalüüsivadõppeprotsessiningõpitulemustehindamisviisedigivahenditeabil,taotledes

õppijatedigipädevustesaavutamist.1 2 3 4 5

2.1kavandavadvõikohandavadõppimisejaloovusesoodustamiseksasjakohaseidõppetegevusi,mishõlmavaddigivahendeid

2.1.1Teabdigivahendeid,mistoetavadtoetavadõppimistjaloovust.

2.1.2Valibjarakendabõppimisejaloovusesoodustamisekssobivadigivahendi.

2.1.3Kombineeribõppeprotsessisasjakohaseiddigivahendeidõppimisejaloovusesoodustamiseks.

2.1.4Analüüsibjahindabvalituddigivahenditesobivustõppimisejaloovusesoodustamisel.

2.1.5Suunabõppijaidvalimanendeõppimistjaloovustsoodustavaiddigivahendeid.

42

2.2kasutavadõpikeskkonnasdigivahendeid,misäratavaduudishimujainnustavadõppijaidosalemaomaõpieesmärkidepüstitamisel,õppimisejuhtimiseljaarenguhindamisel2.2.1Teaberinevaiddigiõpikeskkondi,misäratavaduudishimujainnustavadõppijaid.

2.2.2Valibjakasutabõppetöösõppijaidinnustavatdigiõpikeskkonda.

2.2.3Kohandabjatäiendabdigiõpikeskkondaerinevatedigivahenditega,ettoetadaõppijatomaõppimisejuhtimisel.

2.2.4Analüüsibjahindabvalituddigiõpikeskkonnasobivustennastjuhtivaõppijatoetamiseks.

2.2.5Juhendabõppijaidomaarengujuhtimisekssobivapersonaalseõpikeskkonnaloomisel.

2.3kavandavadjakohandavadõppetegevusikasutadesdigivahendeid,etarvestadaõppijateerinevaidõpistiile,-strateegiaidjavõimeid2.3.1Teabdigivahendeid,misvõimaldavadkohandadaõpiülesandeidarvestadesõppijateindividuaalseideripärasid.

2.3.2Valibjarakendabõppijateeripäradegaarvestamiseksõpiülesanneteläbiviimiselsobivaiddigivahendeid.

2.3.3Kombineeribõppeprotsessisasjakohaseiddigivahendeid,etarvestadaõppijateeripäradega.

2.3.4Analüüsibjahindabvalituddigivahenditesobivustõppijateeripäradegaarvestamisel.

2.3.5Suunabõppijaidvalimanendeeripärasidarvestavaiddigivahendeid.

2.4annavadõppijatelemitmekülgsettagasisidetniikujundavakuikokkuvõtvahindamisevormis,lähtudesseejuuresniipädevus-kuitehnilisteststandarditestningkasutadeshindamistulemusisisendinaõppeprotsessiparendamisel

2.4.1Mõistabkujundavajakokkuvõtvahindamiseeripärasidningtoobnäiteidmõlemahindamisviisirakendamisekohtadigikeskkonnas.

2.4.2Valibjakasutaberinevaidkujundavajakokkuvõtvahindamisejatagasisidemeetodeidningnendelesobivaiddigivahendeid.

2.4.3Koostabjarakendabõpitulemustele,õpikeskkonnalejasihtrühmalesobivadigihindamisvahendi.

2.4.4Analüüsibjahindabkasutatudhindamismeetodija-vahendisobivustõppijatevajaduste,õpikeskkonnajaõpieesmärkidega.

2.4.5Juhendabõppijaidenese-jarühmahinnanguläbiviimisel.

IIIÕpetajaeeskujudigiajastutöö-jaõppimiskultuurikandjanaÕpetajaddemonstreerivadteadmisi,oskusijatöövõtteid,misonomasedinnovaatiliseleprofessionaaliledigitaalsesühiskonnas.

1 2 3 4 53.1demonstreerivadvilumustdigitehnoloogiakasutamiseljaolemasolevateadmuseülekandmiseluuteletehnoloogiatelejasituatsioonidele3.1.1Teabjakasutabigapäevaseiddigivahendeid-riist-jatarkvara,veebikeskkondi-vajaduseljuhendivõijuhendamiseabil.

3.1.2Valibjakasutabsobivamaiddigivahendeidendakonkreetsetestvajadustestlähtudes.Piirabvõilubabjuurdepääsuveebikeskkondadesolevatelematerjalidele,muudabveebikeskkonnaseadeid.

3.1.3Kombineeriberinevaiddigivahendeid.Lahendabkasutamiseltekkivaidprobleemeiseseisvalt.

3.1.4Kannabomandatudtöövõttedjakogemusedüleuueriist-jatarkvarakasutamisseilmatäiendavajuhendamiseta.

3.1.5Hoiabendkursistehnoloogilisearengujauutelahendustega,analüüsibneidjavalibsobivamaiddigivahendeidendajaõppijatevajadustestlähtudes.

3.2teevadõppijateõpiedukusejainnovaatilisusetoetamiseksdigivahenditeabilkoostöödõppijate,kolleegide,vanematejateistekogukonnaliikmetega3.2.1Suhtlebdigikeskkonnasõppijate,kolleegidejalapsevanematega.

3.2.2Valibjakasutabsobivamaiddigitaalseidsuhtluskanaleidlähtudesendaningõppijate,lapsevanematejakolleegidevajadustest.

3.2.3Loobrühmale/kursusele/projektilesuhtluskeskkonna/kanali,mistoetabasjakohasteosapooltevahelistsuhtlemist.

3.2.4Analüüsibsuhluskeskkonnatõhusustõpiedukusejainnovatiivsusetoetamiselningvajaduselkohandabvõivalibuue.

3.2.5Kaasabdigivahendeidkasutadesteisikogukonnaliikmeidja/võipartnereid,ekspertearuteludesse,ettoetadaõpiedukustjainnovatiivsust.

3.3.edastavadefektiivseltasjakohastteavetjaideidõppijatele,vanematelejakolleegidele,erinevaiddigiajastumeediumejaformaatekasutades3.3.1Leiabjavahendabdigikeskkonnastleitudasjakohastteavet.

3.3.2Valibveebikeskkonna,milleabilkoondadaendalevajalikkuinfotjajagadasedateistega.

3.3.3Süstematiseeribjajagabmaterjaleerinevatesformaatidesjadigikeskkondades.

3.3.4Analüüsibteabeedastamisetõhusustningvajaduselteebomategevusteskohandusi.

3.3.5Hoiabendkursisteabeefektiivseedastamisevõimalustegadigikeskkonnasanalüüsibneidjavalibsobivamaidvõimalusi.

3.4.oneeskujukstänapäevastejatulevastedigivahenditekasutamiseluurimistegevusesningelukestvasõppes,shsuudavadleida,analüüsida,hinnatajakasutadaerinevaidinfoallikaid

3.4.1Teabdigivahendeid,mison

3.4.2Püstitabuurimisprobleemija

3.4.3Viibläbiuurimuse,kasutadessobivaid

3.4.4Analüüsibkogutud

3.4.5Avalikustabomauurimusekasutades

43

abiksuurimistegevuses.

planeeribuurimistöökäigu,shabistavaddigivahendid.

digivahendeid. andmeiddigivahenditegajasõnastabjäreldused.

selleksefektiivseidinfokanaleid.

IVDigiühiskonnaskodanikunakäitumineÕpetajadmõistavadarenevasdigikultuurisniikohalikkekuiglobaalseidkitsaskohtijavastutustningkäituvadomaprofessionaalses

tegevusesseaduslikultjaeetiliselt.1 2 3 4 5

4.1soovitavad,edendavadjaõpetavaddigitaalseteabejatehnoloogiaturvalist,seaduslikkujaeetilistkasutamist,shautoriõigustejaintellektuaalseomandipõhimõtetejärgimistningasjakohastallikateleviitamist

4.1.1Onteadlikdigivahendite-riist-jatarkvara,veebikeskkondade-turvalisest,seaduslikust,säästlikustjaeetilisestkasutamisest,shautoriõigustejaintellektuaalseomandipõhimõtetejärgimisestningasjakohasteleallikateleviitamisest.

4.1.2Oneeskujukskasutadesdigivahendeidturvaliselt,seaduslikult,säästlikultjaeetiliselt,shautoriõigustejaintellektuaalseomandipõhimõtetejärgimiselningasjakohasteleallikateleviitamisel.

4.1.3Suunabõppijaidkasutamadigivahendeidturvaliselt,seaduslikult,säästlikultjaeetiliselt,shjärgimaautoriõigustejaintellektuaalseomandipõhimõtteidningasjakohasteleallikateleviitamist.

4.1.4Analüüsibjahindabomategevusetulemuslikkustõppijatesuunamiselkasutamadigivahendeidturvaliselt,seaduslikult,säästlikultjaeetiliseltkasutama,shautoriõigustejaintellektuaalseomandipõhimõtetejärgimineningasjakohasteleallikateleviitamine.

4.1.5Analüüsibjahindabkoosõppijategadigivahenditeturvalise,seadusliku,säästlikujaeetilisekasutamisejuhtumeid,shautoriõigustejaintellektuaalseomandipõhimõtetejärgimistningasjakohasteleallikateleviitamistningsuunabõppijaidlahendusileidma.

4.2arvestavadõppijateindividuaalseteeripäradega,kasutadesõppijakeskseidmeetodeidningpakkudesvõrdsetligipääsusobivateledigivahenditele4.2.1Mõistabvõrdsetevõimalustetagamisevajadust,põhimõtteidjaohtedigikeskkonnas.

4.2.2Kaardistabõppijatedigivahenditekasutamisevõimalused.

4.2.3Planeeribjajuhibõppimistlähtudesõppijatelevõrdsetevõimalustetagamiseprintsiibistdigivahenditekasutamisel.

4.2.4Analüüsibjahindabõppijateledigivahenditekasutamiselvõrdsetevõimalustetagamisetulemuslikkustjavajaduselplaneeribvajalikudmuudatused.

4.2.5Analüüsibjahindabkoosõppijategavõrdsetevõimalustepiiramisejuhtumeiddigikeskkonnasningsuunabõppijaidlahendusileidma.

4.3oneeskujuksdigitehnoloogiajateabekasutamisegaseotudetiketijärgimiseljaedendavadvastutustundlikkusuhtlustdigikeskkonnas4.3.1Onteadlikdigitaalseetiketi(edaspidinetikett)üldistestjaomaasutusegaseotudtavadest.

4.3.2Oneeskujuks,järgidesnetiketitavasid.

4.3.3Suunabõppijaidjärgimanetiketitavasid.

4.3.4Analüüsibjahindabkoosõppijateganetiketijärgimist.

4.3.5Analüüsib,hindabjakujundabkoosõppijategadigitaalsetjalajälge,lähtudessotsiaalsestvastutustundestdigikeskkonnassuhtlemisel.

4.4edendavadkultuuritajujaglobaalsetteadlikkust,suheldesdigikeskkonnaskolleegidejaõppijategateistestkultuuridest

4.4.1Onteadlikrahvusvahelistestkoostöö-jaõppimisvõimalustestdigikeskkonnas.

4.4.2Oneeskujuks,osaledesdigikeskkonnastoimuvasrahvusvaheliseskoostöösja/võiõppimises.

4.4.3Loobõppijatelevõimaluseosaledadigikeskkonnastoimuvasrahvusvaheliseskoostöösja/võiõppimises.

4.4.4Analüüsibjahindabrahvusvahelisekoostööprotsessijatulemuslikkust.

4.4.5Juhibrahvusvahelistkoostööprojektivõikursust,analüüsibtulemusi.

44

VKutsealanearengjaeestvedamineÕpetajadparendavadpidevaltkutseoskusi,oneeskujukselukestvasõppesosalemiselningonomakoolisjaprofessionaalses

kogukonnasdigivahenditekasutamiseeestvedajad.1 2 3 4 5

5.1osalevadkutse-võierialasteskohalikesjaüleilmsetesõpikogukondadeseesmärgigaavastadadigitehnoloogialoominguliserakendamiseuusivõimalusi5.1.1Teabendakutse-võierialaseidõpikogukondi.

5.1.2Valibjaosalebvähemaltüheskutse-võierialasesõpikogukonnas.Kasutabmaterjaleõpikogukonnaveebikeskkonnast.

5.1.3Panustabõpikogukonnategevusse:kommenteeribja/võilisabsisu.

5.1.4Kaasabkolleegeõpikogukonnategevustesse.

5.1.5Koordineeribõpikogukonnatööd.

5.2demonstreerivadliidrivõimeiduutedigitehnoloogiatejuurutamisevisioonikujundamisel,panustavadühisotsustusseningarendavadkolleegideeestvedamis-jadigitehnoloogiaoskusi5.2.1Teabdigitehnoloogiaalasteteadmistejakogemustejagamisekogukondijasündmusi.

5.2.2Osalebdigitehnoloogiaalasteteadmistejakogemustejagamisekogukondadesja/võisündmustel.

5.2.3Jagabomateadmisijakogemusikogukondadestja/võisündmustestomakoolis.

5.2.4Analüüsibjakoordineeribdigitehnoloogiatejuurutamisevisiooniningnõustabja/võikoolitabkolleegeomakoolis.

5.2.5Analüüsibjakoordineeribdigitehnoloogiatejuurutamisevisiooniningnõustabja/võikoolitabkolleegeväljaspoolomakooli.

5.3analüüsivadjamõtestavadregulaarseltajakohaseiduuringuidjatoimivaidpraktikaidõppimisetoetamiseldigivahenditega

5.3.1Leiabomavaldkonnasajakohaseiduurimusijapraktikaidõppimisetoetamiseksdigivahenditega.

5.3.2Valibjarakendableitutomaigapäevatöös.

5.3.3Jagabkolleegidegaleituduurimusija/võipraktikaidningendakogemusiõppimisetoetamisestdigivahenditega.

5.3.4Analüüsib,võrdlebjahindabtulemuslikkuseaspektisterinevaiduurimusija/võipraktikaidningendakogemusiõppimisetoetamiseldigivahenditega.

5.3.5Hoiabendkursisuuteuurimustejapraktikategaõppimisetoetamisestdigivahenditega,analüüsibjarakendabneidningjagabomakogemusi.

5.4panustavadõpetajakutse,omakoolijakogukonnatoimimisse,elujõulisussejauuendusprotsessi

5.4.1Teabdigiajastujaõpetajakutseseoseidjaharidusvaldkonnastrateegilisieesmärke.

5.4.2Lähtubomategevusesdigiajastujaõpetajakutseseostestjaharidusvaldkonnastrateegilistesteesmärkidest.

5.4.3Kaasabkolleegetegevustesse,mistoetavadõpetajakutse,omakoolijakogukonnatoimimist,elujõulisustninguuendusprotsessi,lähtudesdigiajastuvõimalustestjavajadustest.

5.4.4Analüüsibomaorganisatsiooniharidustehnoloogilisiarendusvajadusiningteebvastavaltselleleettepanekuid.

5.4.5Juhibõpetajakutse,koolijakogukonnatoimimist,elujõulisustninguuendusprotsessitoetavatarendusprojekti,mislähtubdigiajastuvõimalustestjavajadustest.

45

Lisa2:UurimguskasutatudpersoonadjastsenaariumidEsmanepersoona1.VäikelinnapõhikoolisloodusaineteõpetajanatöötavSirje(36a)kasutabkülligapäevaselteKooli,teebpaarkordakuusomatundidesPowerPointiabilesitlusijavalmistabarvutisaeg-ajaltettenii töölehtikui tunnikontrolle,kuid tapeabennastsiiskisuhteliselttagasihoidlikuksarvutikasutajaksvõrreldesomakolleegideganingtunneb end seetõttu pisut ebamugavalt. Kuna tema kool on otsustanud käivitadakohalikudigipöördeprojekti jahakatasenisestenamrakendamaõpilaste isiklikkedigiseadmeidõppetöös,kutsuskoolijuhtkondkõikiõpetajaidülesomadigipädevusihindama ja vajadusel koolituste kaudu juurde õppima. Kooli haridustehnoloogsoovitab Sirjel enesehindamiseks kasutada veebipõhist HITSA digipädevustehindamismudelit.Sirjeeesmärgidhindamismudelikasutamisel:

• Kinnitusesaamineendadigipädevustetasemeosas,peamiseltenesekindlusetaastamiseks (seejuures olles kindel, et keegi teine seda enesehinnangut einäe)

• Soovituste saamine koolituste osas, mille abil enda vajakajäävaiddigipädevusi kujundada (kuigi ta juba aimab, mis laadi koolitust ta võiksvajada)

• Enesehinnangu koostamine osade kaupa (ja ka korduvalt sama pädevusehindamisejuurdetagasitulles,sedaülevaadatesvõitäiendades),etkorragaliigapaljuaegaeipeakssellelekulutama

• Eelmise aasta enesehinnangu taaskasutamine, et iga kord ei peaks uuestinullistalustamajaetsaaksvõrreldaedasiminekutaastatelõikes.

Teisesedpersoonad2.IKTkasutamiseskogenudvanemõpetajaKalle(56a)õpetabfüüsikatsuureslinnagümnaasiumis, on koostanud sadu digitaalseid õppematerjale - peamiseltenesekontrolliteste (varemHotPotates, nüüdMoodle ja Socrative abil). Tema töösondigitehnoloogialeidnudkindlakohajatarakendabsedapraktiliseltigapäevaselt.Kalle on Tiigrihüppesse selle algusaastatest saadik panustanud digiveteran jaesimesefüüsikadigiõpikukaasautor,kuidtaonpisutskeptilineuusima“digipöörde-retoorika”, s.h. sotsiaalmeedia ja isiklike nutiseadmete kasutamise osasainetundides. Samas mõistab Kalle, et digitehnoloogia areneb kiiresti ja sellearengugatulebkatemasugusteldigi-veteranidelsammupidada.SamutihinnatakseKalledigipädevusikaeesseisvameisterõpetajakvalifikatsioonitaotlemisel.Seetõttuon ta huvitatud oma digipädevuste enesehindamise vahendist ja soovitustestenesetäiendamisekssellesvaldkonnas.Kalleeesmärgidhindamismudelikasutamisel:

• Demonstreerida välishindajatele tõenduspõhiselt oma digipädevusi“kaasaegseskeeles”

• Kinnituse saamine, et ta on endiselt digivaldkonnas esirinnas (vähemastiomaregioonifüüsikaõpetajateseas)

• Soovituste ja eeskujude leidmine iseõppimiseks uudsete õpetamisvõtete javahenditeosas

• Uurimustejakriitilistekäsitlusteleidmineuusimadigitehnoloogiaõppetööskasutamiseosas

46

3.Ajalooõpetajaks õppivüliõpilaneKristi (23a)kasutabküll igapäevaseltomasõpradega suhtlemiseks sotsiaalmeediat ja isiklikku nutiseadet, kuid ei tunne endveelpärismugavaltdigitehnoloogia rakendamiselõpetajatöös.Kuna tal seisabeesesimene koolipraktika, peab ta valmistuma kasutama erinevaid digivahendeid niiainetundideskuikaomapraktikaõpikogemustereflekteerimisel.Kristieesmärgidhindamismudelikasutamisel:

• Omadigipädevustetõendamineõppejõule• Toetav raamistik ja struktuur koolipraktika õpikogemuse reflekteerimisel

kõige osas, mis puudutab digitehnoloogia rakendamist ainetundides jaõpetajaprofessionaalsesarengus

• Soovitusedvalikkursusteosas(erititeisteinstituutidepakutavateseast),misaitaksidtalarendadaendadigipädevusikolmelviimaselsemestril

4. Kutsetaotluste hindaja Maris (52 a) peab igal aastal läbi vaatama kümneidõpetajate kutsetaotlusi, mis on vormistatud erinevalt ja raskesti võrreldavad.Digipädevusedon vaid üks kõrvalteemakutsetaotluses, samas on selle hindaminelihtsustatud tänu konkreetsele hindamismudelile. Selle hindamismudeli abillahterdabMariskutsetaotluseddigipädevustelõikeseraldigruppidesseomaExcelitabelis (suurepärased, väga head, head, rahuldavad ja kesised). Ta tahaks, et kaülejäänudkriteeriumideosasoleksniiselgedjuhisedkutsetaotlustehindamiseks.Mariseeesmärgidhindamismudelikasutamisel:·säästaaegakutsetaotlustehindamisel·saadakiireülevaadekonkreetseõpetajategrupikeskmisestdigipädevusest·analüüsidadigipädevusteseoseidteisteõpetajakutsepädevustega·võrreldatänavustekutsetaotlejatedigipädevusimullustega5. Koolijuht (haridustehnoloog) Raivo (48 a) on digitehnoloogiast mõõdukalthuvitatud,üritabomakooliarendustegevuseskaIKTtaristutpidevaltkaasajastada.Oma pika koolijuhi-staaži tõttu on ta aru saanud, et kuigi omavalitsuselt uutedigividinate hankimise jaoks eelarvesse raha kaubelda pole lihtne, on paljukeerulisem veenda õpetajaid neid uusi vahendeid süsteemselt ja tulemuslikultõppetöös kasutama. Ta kahtlustab, et suur osa tema õpetajaskonnast tegelikultsiianikardabarvuteidjakuigitaonsundinudpeakõikiomakooliõpetajaidläbimaTiigrihüppe ja HITSA poolt viimase 15 aasta jooksul pakutud IKT-koolitusi, eirakendanadkursustelõpitutigapäevaselt.Kunauusvallavanemsurubkoolilepealeambitsioonikat digipöörde-projekti, peab Raivo saama selge pildi õpetajatefdigipädevuste tegelikustolukorrast, ennekuimingeid tegevusidigipöörde suunalkavandamahakata.Raivoeesmärgidhindamismudelikasutamisel:

• selgitadausaldusväärselviisilväljaomakooliõpetajatedigipädevustetase,ettellida kõige olulisemate ja massilisemate vajakajäämiste likvideerimisekskoolituskohapeale

• analüüsidadigipädevusteedenemiseprotsessi,selledünaamikat(kiirust) jamingi konkreetse meetme (koolituse, infopäeva, projekti) mõjudigipädevusteparnemisele

• võrrelda oma kooli õpetajate digipädevuste taset teiste samalinna/maakonnakoolideomaga

47

6.Koolituseväljatöötaja(koolitaja)Aili(37a)onmaakoolibioloogiaõpetaja,kesalustas õpetajate koolitamist IKT valdkonnas juba Tiigrihüppe “Arvuti koolis” ja“DigiTiiger” programmide raames ning on nüüd Andrase poolt atesteeritudtäiskasvanutekoolitaja,kespakubõpetajatelekoolitusiniiHITSA“Tulevikuõpetaja”koolitusprogrammis kui ka FIE’st koolitajana ülikoolidele, RMK-le ja mitmetelekoolitus-MTÜdelealltöövõtukorrasteenustpakkudes.KunaHTMjaomavalitsusedlähtuvad koolitusi tellides üha enam Elukestva õppe strateegiast ja digipädevustestandardeist, peab Aili oluliseks oma koolituspakkumiste kaasajastamist lähtudesneistuutestraamdokumentidest.Samutiloodabtahindamismudelistabisarnasemalähtetasemega koolitusrühmade komplekteerimisel (mis lihtsustaks tema tööd jaomakoolitustetulemuslikkuseanalüüsimisel.Ailieesmärgidhindamismudelikasutamisel:

• analüüsida oma olemasolevate koolituste vastavust ja kohandatavust ISTEpädevusmudelile

• koguda andmeid maakonna lõikes õpetajate digipädevuste ja olulisematevajakajäämistekohta,etkavandadajakaasajastadaomakoolituspakkumisi

• senisest homogeensemate koolitusrühmade komplekteerimine lähtudesosalejatesenisestdigipädevustetasemest

• hinnataomakoolitusetulemuslikkust

Stsenaariumid1.ÕpetajaenesehindamineDigipelglik õpetaja Sirje kasutab omal algatusel (kuid ka oma kooliharidustehnoloogi mõjutusel) sügisvaheajal teist korda veebipõhist digipädevusteenesehindamise vahendit Digimeeter,mis on loodud lähtudes ISTE digipädevustehindamismudelist.EsimestkordahindastaDigimeetriabilendadigipädevusiumbesaasta tagasi, kusjuures sedaenesehinnangut takellegi teisegaei jaganud.Esimenekogemus oli suhteliselt segadust tekitav, aga aasta hiljem teistkordselt DigimeetrikeskkondasisenedestunnebSirjeendjubapisutkindlamaltjamõistab(tänupaarilkoolitusel osalemisele) selgemini keskkonnas kasutatavat sõnavara. Hakatusekslogib ta Digimeetri veebikeskkonda sisse oma Gogole kontot kasutades, valibmenüüst “Loo uus enesehinnangu raport” ja valib Digimeetri poolt pakutud viiestdigipädevusteenesehindamisevaldkonnast teise (Digiajastulekohasteõpetamis-jahindamisvõtete arendamine), kuna sellega on ta möödunud aasta jooksul kõigerohkem tegelenud. Sirje teabmulluse kogemuse põhjal, et ühe pädevusvaldkonnaenesehinnangule kulub ligi tund, mistõttu täna ta üle ühe valdkonna ei jõua ettevõtta.Sirjeklõpsabpädevusel2.1(õpetajadkavandavadvõikohandavadõppimisejaloovuse soodustamiseks asjakohaseid õppetegevusi,mis hõlmavaddigivahendeid;) jaloeb hoolikalt viie pädevustaseme kirjeldusi hindamismudelis. Digimeeter osutabvärvilisemõõdikuribaabil, etmulluhindasSirjeendsellepädevuseosasesimesel(kõige madalamal) tasemel paiknevaks ja keskmine tase (mediaan) tema kooliõpetajaskonna seas on teine. Tänavu julgeb Sirje end juba teisele tasemelepaigutada, lisades taseme tõstmise kinnituseks “Asitõendite” lahtrisse viisveebilinki:läbitudHITSAkoolitusetunnistusele,omakoolissisekoolitusenaläbitudkursuse tunnistusele ja kolmele endaloodud veebipõhisele õppematerjalidekogumikule eKoolikoti keskkonnas. Enesekontrolliks vastab ta veel ka kahele(mittekohustuslikule) valikvastustega küsimusele, mille õiged vastused annavadSirjeleenesekindlustvalitudpädevustasemeadekvaatsuseosas.Samalmoelviibta

48

läbienesehinnangukaülejäänukolmepädevusekohtateisespädevusvaldkonnasjaavastabüllatusega,etkulunudallapooletunni–tundub,etDigimeetriteistkordselkasutamisel võtab enesehinnangoluliselt vähemaega ja ta jõuab veel ka järgmisepädevusvaldkonna enesehinnangu täna lõpule viia. Sügisvaheaja lõpuks on Sirjelkõik viis digipädevuste valdkonda selleks aastaks hinnatud ja ta otsustab seekordoma enesehinnangu kokkuvõtet jagada oma kooli haridustehnoloogiga, kelleltlaekub lisaks Digimeetri poolt soovitatud uutele koolitustele veel muid kasulikkenäpunäiteid oma kolleegide kogemustest õppimiseks, tunnikülastusteks jalisalugemiseks internetist. Digimeeter pakub Sirjele võimalust avaldada AvatudÕpimärkide Ranitsas (või oma blogis või oma profiililehel kooli kodulehel) kapronkstaseme õpimärk “Digi-edeneja” või siis hoopis oma digipädevustevõrkdiagrammpildina,kuidtagasihoidlikSirjeloobubsellestseekord–ehktulevalaastaltajubajulgebuhkustadaendadigi-arenguga.2.KoolipraktikaÕpetajakoolituse üliõpilane Kristi valmistub oma esimeseks põhipraktikaks, milleosana plaanib ta koos oma koolipoolse juhendajaga viia läbi mitut ainet siduvaõuesõppeprojekti “Digirännak läbi aja”, kasutades õpilaste isiklikke nutiseadmeid.Selle geopeitusest inspireeritud projekti idee valmistas Kristi ette koos omakursusekaaslastegaõpetajakoolitusevalikaine“Sissejuhatusharidustehnoloogiasse”raames. TLÜ õpetajakoolituses kasutatakse pea kõigil kursustel eDidaktikumiveebikeskkonda, kus kõiki üliõpilastele jagatud õppematerjale ja ülesandeid saabsiduda ISTE digipädevusmudeliga. Koolipraktika 20 nädalaks on Kristi saanudneljalt erinevalt õppejõult kokku 10 ülesannet, millest enamus on seotudsamaaegselt mitme õppeainega õpetajakoolituse õppekavas. Enamuspraktikaülesannetest on eDidaktikumis seotud ka vähemasti ühe digipädevusegaISTE hindamismudelist. Kõigile praktikaülesannetele esitab Kristi oma vastusedeDidaktikumi vahendusel, lisades vajadusel oma refleksioonile ka endalooduddigitaalseid õppematerjale (töölehti, teste, mänge). Õuesõppeprojekti “Digirännakläbiaja”ettevalmistamise,läbiviimisejakokkuvõtetetulemuselpostitabKristiomaeDidaktikumi blogisse kokku 12 postitust, millest pooled on esitatudpraktikaülesannete vastustena. Ainetevaheline õpiprojekt võimaldab KristildemonstreeridajatõendusmaterjalidegakinnitadaomadigipädevusimuuhulgaskaISTE pädevusvaldkonnas 1.2 (Õpetajad kaasavad õppijaid eluliste küsimuste japrobleemideuurimisseninglahendamissedigivahenditeabil).Praktikaltnaasnunakoostab Kristi eDidaktikumi ePortfoolio vahendi abil vähem kui tunniga omadigipädevusteprofiili,millespädevuse1.2enesehinnangu juurdeoneDidaktikumipooltautomaatseltlingitudvastavadblogipostitused,endaloodudõppematerjalidjapraktikaülesannete lahendused. Kristi palub nii kooli- kui ülikoolipoolselpraktikajuhendajalkinnitadaKristienesehinnanguõigsustkõigidigipädevusteosas–sedasaavadjuhendajadtehalihtsaveebivormiabil,kuslisaksigapädevustasemejuures olevale kolmesele valkvastuste-skaalale (alahinnatud-adekvaatne-ülehinnatud) on juhendajal võimalik lisada omapoolseid vabas vormiskommentaarevõiomapoolseidhinnanguid.KunaKristidigipädevusteenesehinnangjäi õpingukaaslastegavõrreldesmadalamakseelkõigeõpilaste loovust ja koostöödedendavate õppeviiside edendamise osas digivahendite abil, siis soovitabeDidaktikumtallekahtevalikkursustDigitaalseteõpimängudemagistriõppekavast,milleabiltajustneidpädevusisaaksarendada.

49

3.KutseomistamineKallevalmistubkõrgeima,meisterõpetajakvalifikatsioonitaotlemiseks.Tipptasemeldigipädevuste tõendamine annaks vajalikke lisapunkte kutseomistamisel. Kallekoostab juba aasta jooksul enne taotluse esitamist oma ePortfoolio, kasutadesselleks eDidaktikumi blogi, milles saab igale postitusele lisada ühe või mitumärksõna ISTE digipädevuste taksonoomiast. Nii lisabki Kalle oma blogisseendaloodudavastusõppelpõhinevaoptika-teemalisetööleheveebiviite jakirjeldabselle tunnis katsetamist blogipostituse kujul,märgendades selle blogipostituse niiGRÕK teemadest lähtuvate märksõnadega (Füüsika>Optika>Valguse murdumine),õpetaja kutsestandardist pärit märksõnadega kui ka ISTE digipädevustetaksonoomiastpäritmärksõnadega(ISTE2Btase4;ISTE2Dtase4).AtesteerimiseleeelnevalnädalalloobKalleeDidaktikumiePortfooliovahenditkasutadespaaritunnijooksulomadigipädevusteportfoolio.Seekäibkiiresti,kunaeDidaktikumfiltreeribise automaatselt välja kõik Kalle poolt lisatud blogipostitused ja muudtõendusmaterjalid, mis on ISTE pädevusmudeli märksõnadega tähistatud.Analoogse ePortfoolio tekitab ta veel ka õpetaja kutsestandardi nõuetest jamärksõnadest lähtuvalt. Ta palub oma pikaaegsel koostöörapartneril ja õpikukaasuatoril,ülikooliõppejõulToomaselandaeDidaktikumiportfooliostemapoolnekinnitus iga digipädevuse taseme kohta (Toomas saab sisestada oma hinnanug 3-palliskaalal: alahinnatud, adekvaatne, ülehinnatud) ning edastab oma portfoolioseejärel kutsekomisjonile. Kutsekomisjoni liige Maris saab e-posti teelhindamiskutsekoosveebilingigaKalleePortfooliole,kusta(erinevaltToomasest)eihinda eraldi iga digipädevust, vaid aktsepteerib Kalle enesehinnangu omadigipädevustele tervikunakoosToomasekinnitustega, kasutades5-pallilist Likertitüüpiskaalat(Kindlastivastabnõuetele/Pigemvastab/Niijanaa/Pigemeivasta/ Kindlasti ei vasta nõuetele), lisades veel ka vabas vormis kaks kommentaari.Hinnangut Likertui skaalal ja ühte neist kommentaaridest näeb ka Kalle ise, teistkommentaari näevad üksnes teised kutsekomisjoni liikmed. Pärast õnnestunudatesteerimiskogemust jätkab Kalle aeg-ajalt (kord-paar kuus) oma digipädevustedokumenteerimist ePortfoolio abil, sest kavatseb astuda haridustehnoloogiamagistriõppesse ja kasutada selle ePortfoolio täiendatud versiooni sisseastumiselmotivatsioonikirjalisana.LisaksvõibsellestePortfoolioollakasukaETAGiteadusepopulariseerimisejaHITSAAastaTegijaauhindadelekandideerimisel.4.KoolitasandikoolitusvajaduseanalüüsKoolijuht Raivo palub kõigil oma kooli õpetajatel värskendada omadigipädevusteenesehinnangutDigimeetriveebikeskkonnaslähemakuujooksul,saatesnädalennetähtaja kukkumist veel meeldetuletuse kooli töötajate meililisti. Digimeetervõimaldabkoolijuhilnähakõigiomakooliõpetajatedigipädevustekoondhinnanguttabelijadiagrammikujul,võimalikonseetabelkacsvvõixslxformaadiseksportidaedasiseks analüüsiks MS Exceli või muu tabeltöötlustarkvara abil. Digimeeter isepakub lisaks koondtabelile ka kiiret ülevaadet digipädevuste dünaamikast(muutumisest võrreldes eelmise aasta raportiga) ja võrdlusdiagrammi oma kooliõpetajate keskmiste digipädevuste kohta võrreldes oma maakonna või riigikeskmistega.Kuigikolmesesimesesdigipädevusvadlkonnasonkaheviimaseaastajooksul selle kooli õpetajad saanud põhjalikult täienduskoolitust, tuvastab Raivoneid diagramme vaadates oma kolleegidemahajäämuse digipädevuste neljanda javiienda valdkonna osas võrreldes teiste maakonna koolidega. Seejärel otsib taDigimeetri“Koolitustesoovitamine”funktsionaalsuseabiljustnendesvaldkondades

50

lähikuudel toimuvaid koolituspakkumisi. Digimeeter esitab vastuseks reakoolituspakkumisi ülikoolidelt ja koolitusfirmadelt, mis on seotud valdkondadega“Digiühiskonnas kodanikuna käitumine” ja “Kutsealane areng ja eestvedamine”,Raivosaabneidjärjestadajaflitreeridaerinevatetunnustekaupa(maksumus,koht,kestus, algusaeg jne). Ta valib välja ühe koolituse, mida on võimalik tellida koolisisekoolituse vormis ja satub kursuse nimel klõpsates kursuse tellimise vormilekoolituspakkujakodulehel.5.KoolitusekavandaminejarühmakomplekteerimineKoolitaja Aili valmistub järjekordse koolitusrühma komplekteerimiseks Tulevikuõpetaja koolitusprogrammi raames. HITSA koolitusveebis väljakuulutatud Ailikursuseleregistreerubkahegrupijaguõpetajaid,mistõttuAiliotsustabmoodustadakakseritasemegakoolitusrühma.RohkemkuipooledregistreerunudõpetajatestonjubatäitnudDigimeetrikeskkonnasomadigipädevusteenesehinnangu,millekohtaAili näeb koondtabelit, kus ta saab järjestada inimesed digipädevuste alusel ningmärkida nad kas esimesse või teise rühma. Ülejäänud registreerunud õpetajadsaavadAililte-kirjateelpalvetäitanädalajooksullühiversioonISTEdigipädevusteenesehinnangu ankeedist, mis võtab aega vaid 15 minutit. Samuti saavad needõpetajad ise avaldada soovi kuuluda kas algajate või edasijõudnute rühma. Kuienamuseltonneedvastusedlaekunud,jaotabAilikahterühmakailmaDigimeetri-enesehinnangutaõpetajadningsaadabosalejatelekoolituselõplikutoimumisajaja–koha. Koolituse lõpul laseb Aili osalejatel täita Digimeetri enesehinnangu ankeedinendepädevusteosas,midakoolituselkäsitleti.Ailianalüüsibselleenesehinnangutulemusiningkinnitustsaabtemaveendumus,etosadõpetajadvajavadspetsiifilistalgtasemekursustveebikeskkondadejaäppidekasutamiseksomatahvelarvutiabil(VOSK). Analüüsi tulemusel valib Aili välja nende koolitusvajadustega seonduvadISTE digipädevused ning koostab nendele digipädevustele keskenduva uuelühikoolituse.

51

Lisa3:UuringuskasutatudveebipõhineankeetküsimustikHITSA digipädevuste töörühma poolt ISTE standardile tuginedes koostatudenesehindamise vorm (vaid esimene plokk näitena, terve küsimustik on leitavveebiaadressilhttp://goo.gl/forms/6IihR0Ax53)IÕppijateinnustaminejanendeloovusearendamine1.1 Õpetajad edendavad ja toetavad loovat ning innovaatilist mõtlemist jaleidlikkust,ollesõppijateleeeskujuksVali5-tasemeliselskaalalSinupädevustelekõigepareminivastavsooritustase(5.taseonkõrgeim,ekspert)Tase 1: Leiab internetist ja rakendab õppijate loovust ja innovatsiooni toetavaidõpiülesandeid.Tase 2: Kohandab internetist leitud loovust ja innovatsiooni toetavaidõpiülesandeid,hindabõppijateõpitulemusi.Tase 3: Digivahendeid kasutades koostab õppijate loovust ja innovatsiooniarendavaidõpiülesandeid.Tase4:Digivahendeidkasutades loobkoostöös (õppijatega,kolleegidega)õppijateloovustjainnovatsiooniarendavaidõpiülesandeid.Tase5:Digivahendeidkasutadesanalüüsib jahindabenda,kolleegidevõiõppijatekoostatudloovülesandeidnendetulemuslikkusejarakendatavuseaspektidest.Millistetõendusmaterjalideabilsaaksidsedapädevustasettõendada?Nt. nimeta mõned sedalaadi õpiülesanded või lisa veebiviide endaloodudõppematerjalileKommentaarid,märkused,soovitusedMillised sõnastusedolid ebaselged, tekitasid raskusi enesehindamisel, võiks teisitisõnastada?1.2Õpetajadkaasavadõppijaidelulisteküsimuste japrobleemideuurimisseninglahendamissedigivahenditeabilJne.