Integreeritud territoriaalsed initsiatiivid: siseriiklik regionaalne koostööplatvorm

Rivo Noorkõiv09. November 2012

www.geomedia.ee

Ettekande fookus

• Miks on vaja integreeritud territoriaalseid initsiatiive?

• Millised on arengukavade ja planeeringute sisendid eri haldustasandite toimimisele?

• Kuidas ühtse riigivalitsemise põhimõttest lähtuvalt tuua valdkonnapoliitikatesse regionaalne mõõde?

Arenguliste dokumentide süsteem

E

Kavade ja planeeringute erinevused • Arengukavad väljendavad avaliku võimu

poolt sotsiaal-majanduslikke protsesse suunavat poliitikat: määratletud on soovitud tulevikuseisund (eesmärgid) ja abinõud selleni jõudmiseks, vähem ressursid selleni jõudmiseks

• Planeeringud väljendavad avaliku võimu ruumikasutuse poliitikat: määratletud on soovitud tuleviku ruumi seisund, kuid vähe seotud abinõude ja vahenditega selleni jõudmiseks.

Arengukavade liigid Eestis (1)• Riiklikud strateegilised arengukavad (VV

määrus 13.12.2005 nr 308)– Valdkonna arengukavad (periood pole

kehtestatud),– Organisatsioonipõhised arengukavad

(1+3 aasta rulluv arendus), seotud riigieelarve strateegiaga.

• Euroopa Liidu suunalised kavad. Näit. MAK, perioodi 2007-2013 rakenduskavad; majanduskasvu ja tööhõive kava; konvergentsipogramm).

Arengukavade liigid Eestis (2)• KOKKU: 65 riiklikku valdkondlikku arengukava,

koostamisel on 11. Osa riiklikest valdkondlikest kavadest omavad ruumilist väljundit, st sisendit planeeringutele.

• Kohaliku omavalitsusüksuse arengukavad ja nende hallatavate organisatsioonide arengukavad; KOV valdkondlikud arengukavad. Sätestavad KOKS, teised õigusaktid. Kokku 226 + valdkondlikud+org. põhised = ? arengukava

• Leader tegevuspiirkondade strateegiad (Leader regulatsioonid). Kokku 26 strateegiat

• Külad ja külade grupi arengukavad (nõutakse raha taotlemisel). 1231 külavanemat, hõlmavad 1434 küla (10. 2010). Eestis kokku 4435 küla.

Planeeringutasandid ja strateegia

Autor: Jüri Lass

Järeldused• Avaliku sektori poliitikad on valdkonniti

killustunud ja ei moodusta terviklikku eri haldustasandeid hõlmavat süsteemi. Valdkonna arengukavade kasutamist takistab nende ebaühtlus, ebakindel staatus ja vähene seotus eelarvetega.

• Avaliku sektori poliitikad on vähe seotud ruumikasutuse poliitikaga, planeeringutel on pigem passiivne roll.

• Avaliku sektori poliitikate kooskõla eest riigis puudub terviklik vastutus. Regionaalne tasand on “vaeslapse” osas.

Integreeritudterritoriaalsed initsiatiivid

• Parandada koostööd riiklikul, regionaalsel ja kohalikul tasandil, kõigi sidusrümade, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna osapoolte kaasamine.

• Seostada riikliku tasandi arengu- ja planeeringu alased dokumendid regionaalse ja kohaliku tasandi dokumentidega.

• Suurendada dokumentide sisulist tähtsust, ühildada riigi valdkondlike ja ruumilise arengu eesmärke, siduda neid regionaalsel tasandil majanduskasvu, heaolu- jm valdkonnapoliitiliste eesmärkidega.

• Määratleda võtmetähtsusega riiklikud investeeringud ja nende ruumiline paigutamine.

Partnerluslepped

• Keskvalitsuse ja regionaalsete koostöökogude partnerluslepete sõlmimine eri valdkondade poliitikate ja planeeringute elluviimiseks ühtse riigivalitsemise põhimõttest lähtuvalt. Luua sisend ühtsele mitme-tasandilisele riigivalitsemisele, milles on regionaalne mõõde ja selle omaksvõtmine leppes osalejate poolt.

TÄNAN KAASA MÕTLEMAST!

rivo@geomedia.ee

www.geomedia.ee

Integreeritud territoriaalne initsiatiiv

• Kuidas lähendada riiklikku strateegiat ja ühtekuuluvuspoliitikat riiklikul ja regionaalsel tasandil?

• Kuidas saavutada valdkondlik keskendumine riiklikele prioriteetidele ning piirkondlik toetus neile ja vastupidi?

• Kuidas muuta kokku lepitud prioriteedid keskvalitsusele ja regioonidele ühiseks kohustuseks neid täita? Tagada tõhus regonaalpoliitika?