Innovaatika okt 2008

INFOLEHT 116 OKTOOBER • 2008 innovaatika 1

innovaatikaSisuTeadlaste Öö ja Tartu teadusfestival 2–3

7RP uusi tulemusi ja konkursse: keskkond, teadus ühiskonnas, kosmos, julgeolek, teaduspotentsiaal 4–17

EuroScience Open Forum 2008 17–18

Koostöövõimalused EK Teadusuuringute Ühiskeskusega (JRC) 19

7RP kontaktisikud 20

Uudiseid

22. oktoobril toimus Eesti Teaduste Akadeemia 70. tähtpäevale pühendatud üldkogu juubeliistung. Kõnedega esinesid Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, Akadeemia välisliige Endel Tulving ja Akadeemia president Richard Villems. Anti kätte välisliikmete diplomid ja Karl Schlossmanni medal. Tervitustega esinesid Tõnis Lukas, Eri Klas ning Toomas Luman. Lähemalt järgmises Innovaatikas.

Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimees Margus Allikmaa ning haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas allkirjasid 28. oktoobril Tartus Kivilinna Gümnaasiumis Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Rahvusringhäälingu ühiste kavatsuste protokolli. Allkirjastatava protokolli eesmärgiks on teadusteemade populariseerimine Rahvusringhäälingu kanalites. Lähemalt järgmises Innovaatikas.

Ajakirja Akadeemia oktoobrikuu number on pühendatud Eesti Teaduste Akadeemiale. Numbri sisukorraga saab tutvuda aadressil: http://www.akad.ee/uus/238ws10-08.php.

13. novembril 2008 algusega kell 10.00 toimub Eesti Maaülikooli peahoones (Kreutzwaldi 1A) juba kümnendat korda konverents “Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine X (TEUK X)”. Konverentsil keskendutakse lisaks riiklike energiapoliitika ja taastuvenergia teaduslike uuringute kajastamisele ka TEUKi ajaloolisele tagasivaatele. Konverentsi korraldab EMÜ taastuvenergia keskus koostöös Sihtasutusega Archimedes. Lähemalt: http://www.emu.ee/237504.

Austatud Innovaatika lugeja!

Järjekordsed vahekokkuvõtted 7. raamprogrammist näitavad, et Eestist on esitatud 644 taotlust, neist 145 edukat, EK poolne rahastamine on 25,6 mln eurot (400,5 mln kr). Edukaid taotlejaid on 22,5%, rahaline edukus 20,5%. Uutest liikmesriikidest oleme parimad, seejuures edestame ka mitmeid vanu liikmesriike. Samas ei ole ükski Eesti teadlane saanud Euroopa Teadusnõukogu granti. Kas see on probleem, millega eraldi tegelda? Küllap ei ole. Probleemide lahendamine peab käima kompleksselt ning antud juhul on üks väga oluline tegur reaalne töökeskkond. Selle parandamine on meil ELi tõukefondide toel alanud, kuid päris kindlasti ilmnevad mõjud alles aastate pärast. Tõukefondide lisandumine on ilmselt 2009. a riigieelarve kõige positiivsem moment. Kuigi säästueelarve tingimustes on ka suurimate T&A rahastamismeetmete säilimine endises mahus positiivne, ei ole see kindlasti globaalse konkurentsivõime kasvu suurendav asjaolu, eriti kui arvestada kiirenenud inflatsiooni. Loodame, et meie teadlased suudavad praegused kitsad olud üle elada, toeks oleks seejuures kindlasti lootus töökeskkonna paranemisele. Kui teadus poliitikute ja majandusjuhtide hulgas jutuks tuleb, kuuleme täna enamasti positiivset ja toetavat suhtumist. Niipalju mõistetavaks on saanud teaduse roll majanduse ja konkurentsivõime kasvu stimulaatori ja allikana. Mida tähendab aga see, et riigieelarve esimesel lugemisel kõlas sõna “teadus” vaid ühel korral? Tõsi, istungi protokollis esineb “teadus” ka teisel korral, sedakorda Haridus- ja Teadusministeeriumi nimes. Kuu tähelepanuväärseimaks sündmuseks Eesti teadusmaastikul oli vaieldamatult Eesti Teaduste Akadeemia juubeli tähistamine. Tervituskõnega esines Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, kes peatus pikemalt teaduse keeleprobleemidel. Ta möönis, et teaduse globaalne iseloom on tinginud seda, et sajandite vältel on teadust arendatud keeles, mis ei ole kirjutaja emakeel, kuid oluline on osata oma tulemusi selgitada ka emakeeles. Kõige olulisem on aga see, et meil oleks teaduslikult kõrgetasemelisi ja uuenduslikke asju, mida kirja panna. President kutsus akadeemikuid üles rohkem esinema ajakirjanduses, et tutvustada teaduse saavutusi ja võtta eesmärgiks ajakirjanduse positiivne hõlmamine (http://www.president.ee/et/ametitegevus/k6ned.php?gid=120496). Teaduste Akadeemia üldkogu juubeliistungil analüüsiti ka Akadeemia rolli Eesti teaduse arengus erinevatel perioodidel. Kuku Raadio pühendas kaks saadet sarjast “Kukkuv õun” Teaduste Akadeemia ajaloo analüüsile. Margus Maidla vestlused teadusloolaste Ken Kallingu ja Erki Tammiksaarega leiab aadressilt http://podcast.kuku.ee/saated/kukkuv-oun/, tegemist on 5. ja 12. oktoobri saadetega. Teaduste Akadeemia olevikule ja tulevikule on pühendatud 26. oktoobri intervjuu Akadeemia presidendi akadeemik Richard Villemsiga. Igati huvitav kuulamine, samuti eelnevad ja järgnevad saated!Head kuulamist kõigile!

INFOLEHT 116 OKTOOBER • 2008 innovaatika2

u u d i s e d e e s t i s tTeadlaste Öö 2008 – meie teadlased teevad ühe ööga imesid! Kolmandat aastat järjest on Eestimaal septembrikuu viimasesse reedeõhtusse lisaks alanud sügise mahedatele värvidele mahtunud ka hulk kirevaid avalikke üritusi. Taas pidasime teadlastele pühendatud ööd, seekordki toimusid sündmused üle Euroopa kokku rohkem kui kahekümnes riigis ja kaheksakümnes linnas. Kui eelmisel ja üle-eelmisel aastal said eestimaalased osaleda Teadlaste Ööga seotud suurematel ettevõtmistel eelkõige just Tartus ja Tallinnas, siis tänavu ulatus rõõmus teaduspidu ka Rakverre, Pärnusse, Valgasse ja Narva linna. Teaduskeskus AHHAA oli kolmandat korda kogu projekti koordineerijaks ning partneridki olid juba kolmandat aastat samad: Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Rahvusringhääling. Teadlaste Öö konsortsium oli jaganud ülesanded ära loogilisel viisil: Teaduste Akadeemia korraldas üritusi Tallinnas, AHHAA muudes linnades, põhirõhuga muidugi Tartus, ja ERR jagas killukesi kogu Teadlaste Ööst igale Eestimaa teleekraanile. Tänavugi laienes koostööpartnerite ring oluliselt: ülikoolide, instituutide, muuseumide ja teaduskeskuste kõrval asusid tegutsema ka raamatukogud, teatrid, kultuurikeskused ja kinod. Tulemus üllatas tegijaidki: kui kõik külastajad said lõpuks kokku loetud, selgus, et Teadlaste Öö ürituste külastajaid Eestis oli tänavu üle kümne tuhande. Kümme tuhat inimest ühe õhtupooliku ja ööga – kas tõesti on üleeuroopalisest Teadlaste Ööst saamas suur rahvapidu kodusel Eestimaal? Igatahes korraldajate poolt vaadates tundub, et teaduse tutvustamine sellisel moel, teadlaste elukutse kaudu, on õnnestunud mõte. Teadlaste Ööl on mitmeid soodsaid eripärasid. Näiteks ürituste koondamine reedeõhtusesse pingevabasse meeleolusse, põhiteemaks mitte teadussaavutused, vaid eelkõige teadlaste huvitav ja mitmekülgne elukutse. Septembrikuu on teadagi ka aeg, mil inimesed ei malda veel õhtuti koju jääda ja

jalutavad meelsasti pere või sõpradega väljas. Muidugi on omaette väärtuseks ka selle õhtupooliku vaimukad ja pisut eriskummalised üritused, kus piletiraha ei küsita ja hilisele tulijale pakutakse ehk kuuma teedki pealekauba.

Millised sündmused siis tänavu teoks said? Alustagem Tartust, kus ka tänavu kõige arvukam huviliste seltskond hämaruses agaralt tegutsema saabus. Millegipärast muutusid mõnedki muuseumid, mis iga päev külastajatele avatud, just ööpimeduses eriti ahvatlevaks. Tartu Ülikooli Vanas Anatoomikumis ja Tähetornis tunglesid suured inimsummad, näiteks teleskoobitorni pääsemiseks tuli oodata pool tundi pikas järjekorras. Teadlaste Öö raames toimus Toomemäel ka “Tead, laste öö!” – see tähendas, et seekord otsis täpselt 108 väikest tegelast kaardi järgi hämaras pargis planeedipunkte ja AHHAA robot Oskar oli seniks jäetud Tähetorni saali koduhoidjaks, et seal usinasti teiste laste küsimustele vastata. Ent hoopis suurem päikesesüsteem oli maha märgitud Tartu linnaruumi, ulatudes kohati isegi valla piiresse. Mõõtkavas, kus üks meeter tähistas miljonit kilomeetrit ja vana tähetorn Päikest, piisas esimese nelja planeedi ülesleidmiseks vaid mõnesajameetrisest jalutuskäigust Raekoja platsi kanti. Üle saja agara osaleja jõudis aga ka planeediretke kaugeimasse punkti ehk Neptuunini Kõrveküla lähistel.Toomemäel võttis õhtuseid külalisi vastu veel ka Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum ning sealsete maaliliste punasest tellisest varemete taustal mängis malesuurmeister Kaido Külaots hulga vaatajate rõõmuks paar vabaõhupartiid efektsete elusmalenditega. Vaprate etturitena osalesid malekooli juntsud, kelle vaimustus oli silmnähtav ja kõrvulukustav – eriti siis, kui õnnestus mõnele suurele vigurile tuul alla teha. Et Tartus on mitmeidki huvitavaid kivikujusid, siis on siin alguse saanud ka uudne ööteadus – monumentaalfüüsika. Tänavu võeti ette Kristjan Jaak Petersoni mälestussammas ning füüsik Henn Voolaid tegi huvilistele puust ja punaseks ehk katsetamise teel selgeks, millised on pikkade või lühikeste jalgade eelised. Keemiahoones aga käis samal ajal mitmes laboris tihe katsetamine. Maja oli uudishimulikest külastajatest tulvil ja kuulajaid jagus ka professor Enn Lusti akadeemilisse loengusse.

Päevavalgel uuriti Noa laevas linde, kalu, tigusid ja vee pisielukaid - samas tossas lodja korsten täie auruga, et looduseuurijatel kuum tee ikka pliidilt võtta oleks

Kui kodus parasjagu Huckleberry Finni lood käsil, siis on ka leiutamise tähtteemaks pigem üks asjalik parv


u u d i s e d e e s t i s t

Täiesti öine tegevus oli seekord nahkhiirte kuulamine – just nimelt, jõel pimeduses seiklev seltskond sai tuttavaks erinevate nahkhiireliikide erisuguste piiksatustega. Emajõel hakkas Noa laev ehk lodi kurseerima juba päevavalges. Iga tunni järel tuli pardale uus lektor ja uus reisiseltskond ning iga sõidu peateemaks sai mõni elusolend. Ilmselt oleks see Noa laev võinud veel nädalateks Emajõele hulpima jääda, sest sõidule mahtus vaid murdosa huvilistest. Elusolenditega tegeldi TÜ Loodusmuuseumiski, kus lisaks sõbralikele soojadele paitamismadudele sai katsuda ka ammu kivistunud olendite kõva koorikut. Keskkonnahariduse Keskus avas aga just Teadlaste Ööl oma linnaloomade näituse. Vähe sellest, Raeplatsil AHHAA teadusfestivali telgis sai uudistada ka linnaseente näitust, kus lisaks umbes viiekümnele Tartu parkidest leitud seeneliigile tuli jutuks ka seeneusside varjatud elu. Samas telgis tutvustas ilm.ee seltskond oma parimaid pilvepilte, Tamme Gümnaasiumi õpilased tegid efektset teadusteatrit, töötubades kopsiti, vilistati ja nohiseti ning aeg-ajalt kostis sealt ka laulu või trummikõminat. Teaduskohvikus oli esinemas külaline Saksamaalt, professor von Bredov, kelle arutlusteemaks sai sõjaväe

roll rahuajal. Vanemuise kontserdimajas toimus aga just sellesama rolli efektne demonstratsioon: AHHAA-keskuse koostöös Kaitseministeeriumi ja Kaitseväega oli teoks saanud enneolematu näitus, kus oma tegevust tutvustasid lahkelt laiale publikule ka Eesti, Läti ja Leedu kaitsetehnoloogia instituudid, laborid ja firmad ise. Kontserdimajja sisenematagi oli ilmne, et väljapanek saalis on muljetavaldav: helikopter, F16-simulaator, Pasi soomuk, kosmosesatelliit ja hiiglaslik õhuseirejaam ei olnud ilmselt enam uksest sisse mahtunud. Kõik korraldajad, abistajad, külalised ja muidu teadlased jõudsid lõpuks väsinult, kuid rahulolevatena Aura veekeskusse, et jätkata sukelduvate teadlaste teemal varaste hommikutundideni. Mõnusat lisa andis õhtusse ETV Teadlaste Öö teleülekanne – pärast kaht eelnevate aastate Tartu-saadet sai tänavune teoks Tallinnast, kus Teaduste Akadeemia eestvedamisel ligi tuhat inimest kõikvõimalikel teadusüritustel osales. Energiakeskuse, Von Krahli Teatri, Tallinna Ülikooli ja Tehnikaülikooli ettevõtmised – teemasid jätkus muusikast füüsikani. Teadlaste Ööl oli veega tegemist mujalgi peale Aura ja Emajõe. Pärnakad suutsid korraldada lausa basseiniloengud, kus lektor ainsana enam-vähem kuivana olukorrast välja tuli. Rakvere linnuses kõmmutasid AHHAA keemikud rahvahulga rõõmuks. Valgas esines õhtul AHHAA keemiateater ja sealses kultuurikeskuses oli üles pandud asjakohane mininäitus. Narvas aga rääkis füüsikaprofessor Jaak Kikas teaduskohvikus venekeelsele publikule uusimatest teadussaavutustest.

Teadlaste Öö tänavune plakat kuulutas, et meie teadlased teevad ühe ööga imesid. Ja tegidki, lausa silmnähtavalt! Isegi ühe Ö-ga oleksid vägevalt esinenud, mis siis veel ÖÖst rääkida!

Tiiu SildSA Teaduskeskus AHHAA, juhatajae-post: [email protected]

Ehkki ühel ratsul õnnestus elavmale partii algul minema lennata, toodi platsile kohe asendusvariant ja mäng jätkus

Kosmosekera, mis näituse “Ahhaa, kaitsemüsteerium!” aegu vaatamiseks välja pandi, oli Gagarini ja kosmosekoerte lennuvahenditega samast seeriast

Keemik Jaak Aroldi iga liigutust seiras pidevalt kümneid uudishimulikke silmapaare


7 r p : u u e d k o n k u r s i d j a t u l e m u s e d7RP keskkonna (sh kliimamuutused) valdkonna uus konkurss 3. septembril algas Euroopa Liidu teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise 7RP keskkonna, sh kliimamuutuste konkursi (tähisega FP7-ENV-2009-1) kolmas taotlusvoor. Projektitaotlusi on võimalik esitada kuni 8. jaanuarini 2009. Konkursi eelarve pole võrreldes eelmise kutsega kasvanud (193,5 miljonit eurot) ning selle jagunemine viie tegevuse ja 11 alamtegevuse vahel on sarnane eelmiste konkursikutsetega. Kõige suurem osa on traditsiooniliselt eraldatud tegevusele Kliimamuutused, reostus ja ohud, kus 17 teema eelarve on 66,5 miljonit eurot. Ülejäänud eelarve jaguneb tegevuste kaupa järgmiselt:• Ressursside säästev majandamine –12 teemat, 49 miljonit eurot;• Keskkonnatehnoloogiad – 10 teemat, 42 miljonit eurot; • Maapinna kaugseire ja hindamise vahendid – 8 teemat, 32 miljonit eurot;• Horisontaalsed tegevused – 2 teemat, 4 miljonit eurot. Põhirõhk on uues tööprogrammis suunatud kliima ja keskkonna muutustega kohanemisele ning nendega seotud küsimustele. Kui 7RP kaks esimest projektikonkurssi olid suunatud eelkõige “probleemide mõistmisele”, siis 2009. aasta konkursikutses püütakse kolme elementi keskkonnauuringutes ja nende panuses jätkusuutlikku arengusse käsitleda tasakaalustatult – “probleemi mõistmise” ja “mõjude hindamise” kõrval keskendutakse eelkõige “vastuse” aspektile.

Järgnevalt põgusalt 2009. aasta tööprogrammi sisust – laiematest tegevustest koos eesmärkidega ning konkreetsetest uurimisteemadest, millele võib antud konkursi raames projektitaotlusi esitada. Teemade järel sulgudes on esitatud rahastamisskeemid (lühendite seletused: SMFP – koostööprojektid, väikese ja keskmise suurusega fokusseeritud teadusprojektid; IP – koostööprojektid, suuremahulised integreeritud projektid; CSACA – koordineerimis- ja toetavad tegevused (koordineerimistegevus); CSASA – koordineerimis- ja toetavad tegevused (toetavad tegevused); CSO – kindlale sihtgrupile suunatud uuringud; SICA – spetsiifiline rahvusvahelise koostöö tegevus).

1. Kliimamuutus, reostus ja ohud 1.1. Surve kliimale ja keskkonnale (eelarve 32,5 mln eurot) Põhieesmärgiks on mõista, analüüsida ja prognoosida kliimamuutusi ja nende mõjusid. Tähelepanu on suunatud kiireloomulistele muutustele (kliimamuutused vs muutused ökosüsteemides ja kasvuhoonegaaside kogustes) ja Euroopa mastaabis aset leidvatele ekstreemsetele sündmustele.

Eesmärgiks on kliima ja maismaa süsteemi modelleerimise edasiarendamine, kliima ja vee kaitse vastastikuste seoste uurimine 4. IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change – ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuste töörühm) hindamisraporti tulemuste kontekstis, kliimamuutustega kohanemine ja selle mõjud Euroopale ja Aafrikale. Tegevuse raames on avatud järgmised teemad:1.1.1.1 Kliimadünaamika ja kiireloomulised muutused – paleo-andmete analüüs (Koostööprojektid IP);1.1.3.1 Euroopa maismaa ökosüsteemide süsiniku ja kasvuhoonegaaside bilansi muutused 1–10 aasta skaalas, antropogeensete ja looduslike põhjuste kvantifitseerimine ning sellega seotud kliima-süsiniku vastasmõjud (Koostööprojektid IP);1.1.4.1 Maismaa süsteemi mudelite hindamine lähtudes kliimat mõjutavatest protsessidest (Koostööprojektid SMFP);1.1.5.1 Kliimamuutuste prognoosimine Aafrika Lähis-Sahara piirkonnas, mõjude kvantitatiivne uurimine ja adekvaatsete kohanemismeetmete hindamine (Koostööprojektid SMFP, CP-FP-SICA);1.1.5.2 Kliimast tulenevad muutused Lõuna-Euroopa ja lähisriikide veeressursis kui oht turvalisusele (Koostööprojektid SMFP CP-FP-SICA-koordineeritud teema koos 8. prioriteediga “Sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused”);1.1.6.1 Ühist platvormi pakkuv integreeritud metoodika kliimamuutuste mõjude, kahjulike tagajärgede ja vastavate majanduslikult põhjendatud kohanemismeetmete hindamiseks (Koostööprojektid SMFP);1.1.6.2 Erinevad sektorisiseseid ja sektoritevahelisi meetmeid ühendavad kohanemisstrateegiad lähtudes 2012. aasta järgsetest kliimamuutusi käsitlevatest meetmetest (Koostööprojektid SMFP);1.1.6.3 Kliimamuutuste mõju merekeskkonnale: uuringute tulemused ja ühiskondlik suhtumine (CSASA-koordineeritud teema koos 2. prioriteedi “Toit, põllumajandus ja biotehnoloogia” ja 5. prioriteediga “Energia”);1.1.6.4 Kliimamuutuste mõjude ja tagajärgede teemaline ERA-NET (teema on osa DG RTD ERA-NET ühiskonkursist (CSA-CA, Komisjoni panus kaks mln eurot)).

1.2. Keskkond ja tervis (eelarve 21 mln eurot) Tähelepanu all on kliimamuutustega seotud terviseuuringud nii Euroopa kui maailma mastaabis, eelkõige aga madala sissetulekuga maades. Lisaks jätkatakse oluliste keskkonnastressorite (õhureostus) ja suureneva tähtsusega stressorite (elektromagnetväljad) mõju uuringutega tervisele, keskkonnast tulenevate terviseriskide analüüsimisega ning tervisepoliitika arendamisega keskkonna ja tervise tegevusplaani kontekstis.Tegevuse raames on avatud järgmised teemad:1.2.1.1 Kliimamuutuste ja veega seotud terviseprobleemid Euroopas (Koostööprojektid SMFP);1.2.1.2 Kliima ja ilmastiku mõjud arengumaade madala sissetulekuga riikide elanike tervisele: kvantitatiivse hindamise meetodid (Koostööprojektid SMFP-CP-FP-SICA);


7 r p : u u e d k o n k u r s i d j a t u l e m u s e d1.2.2.1 Transpordist tulenev õhureostus ja terviseriskid (Koostööprojektid IP);1.2.2.2 Elektromagnetväljade mõju tervisele: juhtmevabade suhtlusvahendite kasutamise mõju täiustatud hindamine (Koostööprojektid SMFP);1.2.3.1 Koordineeritud tegevus inimese biomonitooringu alal Euroopas (CSACA).

1.3. Looduslikud riskitegurid (eelarve 13 mln eurot)Tegevuste põhirõhk on kliima ja meteoroloogiaga seotud ohtude uurimisele suunatud teadustegevusel (looduslikud põlengud, põuad, linnade üleujutused) üleujutuste direktiivi toetamiseks. Vastava tehnoloogiaplatvormi kontekstis hinnatakse ehitiste seismilist ohtlikkust. Tulevaste ennetusstrateegiate paremaks planeerimiseks hinnatakse kliima/meteoroloogiaga seotud riskide ja katastroofide ühiskonnale avalduvat mõju ning majanduslikku kulu.Tegevuse raames on avatud järgmised teemad:1.3.1.1 Metsapõlengud kliima ja sotsiaalsete muutuste kontekstis (Koostööprojektid IP);1.3.2.1 Looduslike riskiteguritega seotud kulutused (CSACA);1.3.2.2 Ehitiste ja infrastruktuuride maavärinakindluse hindamine (Koostööprojektid SMFP);1.3.3.1 Linnade üleujutustega kaasnevad ohud, nende vältimine ja ohjamine (Koostööprojektid SMFP-CP-FP-SICA).

2. Ressursside säästev majandamine 2.1. Looduslike ja inimese loodud ressursside kaitse ja säästev majandamine (eelarve 27 mln eurot) Kõikide teemade puhul on tähelepanu alla võetud ökosüsteemide kohanemine keskkonnamuutustega (kliimamuutuste mõju bioloogilisele mitmekesisusele, mageveeökosüsteemidele ja vee kvaliteedile). Eesmärgiks on välja töötada uudsed mullaprotsesse kirjeldavad mudelid, paremad meetodid ressursside kaitseks ja haldamiseks muutuvates keskkonnatingimustes ning loodusvarade majandamiseks; tõhustada teadustulemuste riikide ja kontinentide vahelist ülekantavust; uurida linnade arengu võimalusi, Euroopa metsade ja maastike majandamist, kõrbestumist ja pinnase degradeerumist.Tegevuse raames on avatud järgmised teemad:2.1.2.1 Veemajandus ja kliimamuutuste mõjud pikaajalises plaanis (Koostööprojektid IP);2.1.3.1 Mullastikus toimuvad protsessid ja nende modelleerimine (Koostööprojektid IP);2.1.3.2 Kõrbestumisprotsessid ja mullastiku degradeerumine (Koostööprojektid SMFP-CP-FP-SICA);2.1.4.1 Tolmeldajate seisundi ja tähtsuse üleeuroopaline hindamine (Koostööprojektid SMFP);2.1.5.1 Rannikul paiknevate linnade jätkusuutlik areng (Koostööprojektid IP CP-IP-SICA);2.1.6.1 Säästlik metsamajandus soovimatute metsapõlengute

vältimise vahendina (CSASA);2.1.6.2 Metsaökosüsteemi genoomika (CSASA).

2.2. Merekeskkonna majandamine (eelarve 22 mln eurot): Üldeesmärgiks on leida kesktee mereressursside kasutamise lühiajaliste eesmärkide ja merede ning ookeanide pikaajaliste kaitse-eesmärkide vahel. Tähelepanu all on tegevused, millel võib olla oluline mõju ERA rakendamise seisukohast (näiteks olemasolevate ERA võrgustike edendamine), samuti rahvusvaheline teaduskoostöö Vahemere ja Musta mere rannikualadel ja korallriffidel. Sarnaselt eelnevate tegevustega eeldatakse esitatavate projektide puhul ökosüsteemset lähenemist ning kliimamuutustega kohanemisvõimaluste väljapakkumist. Paljud teemad on koordineeritud 2. prioriteedi “Toit, põllumajandus ja biotehnoloogia” ja 5. prioriteediga “Energia”.Tegevuse raames on avatud järgmised teemad:2.2.1.1 Mereökosüsteemide jätkusuutlik majandamine (Koostööprojektid IP koordineeritud teema koos 2. ja 5. prioriteediga);2.2.1.2 Euroopa mereuuringute integreeritud strateegia ja programmid (CSASA koordineeritud teema koos 2. ja 5. prioriteediga);2.2.1.3 “Merepartnerluse” igakülgne arendamine (CSASA);2.2.1.4 Rannikualade integreeritud majandamine (Koostööprojektid IP-CP-IP-SICA koordineeritud teema koos 2. ja 5. prioriteediga);2.2.1.5 Korallriffide majandamine ja kaitse Kariibi mere piirkonnas (Koostööprojektid IP-CP-IP-SICA);2.2.1.6 Merepõhja aluskihtide proovivõtuprogrammid Euroopa süvamereuuringute kontekstis (CSACA).

3. KeskkonnatehnoloogiadJust keskkonnatehnoloogiate teema all nähakse suurepäraseid võimalusi tööstussektori kaasamiseks, pöörates erilist tähelepanu teadustegevusele, mis on suunatud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. 3.1. Keskkonnatehnoloogiad loodusliku ja kultuurkeskkonna jälgimiseks, kahjude ennetamiseks ja leevendamiseks, kohandamiseks, parandamiseks ja taastamiseks (eelarve 27 mln eurot) Keskkonnamuutustega kohanemise kontekstis on tähelepanu alla võetud äärmuslikud hüdrometeoroloogilised sündmused ja muud ohud nagu ranniku erosioon, üleujutused, kemikaalidest või reostusest tulenevad riskitegurid. Tegevused on suunatud ka jäätmete ümbertöötlemistehnoloogiate arendamisele ja jätkusuutliku ehituspraktika populariseerimisele.Tegevuse raames on avatud järgmised teemad:3.1.1.1 Veevarustuse ja heitveepuhastussüsteemide kohandamine seoses kliimamuutustega (Koostööprojektid IP);3.1.2.1 Mulla tihendamisega kaasnevate pinnaseprotsesside ja ökosüsteemi funktsionaalsuse kahjustuste (k.a suurenenud


üleujutusterisk) leevendamiseks sobivate ehitustehnoloogiate väljatöötamine (Koostööprojektid SMFP);3.1.3.1 Jätkusuutliku üleriigilise ja kohaliku tasandi jäätmekäitlustööstuse arengu toetamine Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikides: õiguslik raamistik, majandushoovad, organisatsiooniline oskusteave (CSACA);3.1.5.1 Ehitiste üleujutuskindluse parandamise tehnoloogiad (Koostööprojektid SMFP);3.1.5.2 Ehitiste jätkusuutlikkuse võrdlev uuring ja märgistus: jätkusuutliku ehituspraktika populariseerimine olemasolevate ja kavandatavate ehitiste osas (Koostööprojektid SMFP);3.1.6.1 Innovatiivsed rannikualade kaitse tehnoloogiad (Koostööprojektid IP).

3.2. Kultuuripärandi, sh inimeste elupaikade kaitse, säilitamine ja lisaväärtuse andmine (eelarve 8 mln eurot)Eesmärgiks on arendada tehnoloogiad kultuuripärandi kaitseks looduslike riskitegurite ja ekstreemsündmuste (maavärinad, tormid, põlengud) korral. Tegevuse raames on avatud järgmised teemad:3.2.1.1 Tehnoloogiad kultuuripärandi kaitsmiseks maavärinakahjustuste eest (Koostööprojektid SMFP);3.2.1.2 Tehnoloogiad kultuuripärandi kaitsmiseks tule- ja tormikahjustuste eest (Koostööprojektid SMFP).

3.3. Tehnoloogia hindamine, kontrollimine ja katsetamine (eelarve 7 mln eurot + 10 mln eurot ühiskonkursi läbiviimiseks) Põhieesmärkideks on välja töötada arvutuslikud meetodid kemikaalidega seotud riskide hindamiseks ning olelustsükli mõju hindamise täiustatud meetodid.Tegevuse raames on avatud järgmised teemad:3.3.1.1 Kemikaalide toksikoloogiliste ja ökotoksikoloogiliste omaduste hindamismeetodid (Koostööprojektid SMFP);3.3.2.1 Olelustsükli mõju analüüsi täiustatud meetodid (LCIA) tehnoloogiate jätkusuutlikkuse paremaks hindamiseks (Koostööprojektid SMFP);3.3.2.2 S ä ä s t l i k u d b i o r a f i n e e r i m i s t e h a s e d (Koostööprojektid);3.3.2.3 Biorafineerimisprojektide vahelise infovahetuse, sünergia ja vastast ikuse täiendamise toetamine (CSACA).

4. Maapinna kaugseire ja hindamise vahendid säästvaks arenguks4.1. Maapinna ja ookeani kaugseire süsteemid ja jälgimise meetodid keskkonna ja säästva arengu heaks (eelarve 20 mln eurot) Maapinna seirel on keskkonna uuringutes keskne roll ja Euroopa Liit mängib Maa seiresüsteemis ja selle põhialgatuses,

Maa seiresüsteemide süsteemis, üht tähtsamat rolli. Eesmärgiks on arendada ja täiustada erinevaid seiresüsteeme, nagu seismiliste riskide seiresüsteem, keskkonna- ja terviseseire ning maavarade seire, toetamaks säästvat maavarade kaevandamist käsitlevat Euroopa tehnoloogiaplatvormi. Tegevuse raames on avatud järgmised teemad:4.1.1.1 Seismiliste ohutegurite seiresüsteemide arendamine (Koostööprojektid IP);4.1.2.1 Euroopa Maa seiresüsteemi arendamine globaalse Maa seiresüsteemide süsteemi (GEOSS) komponendina (CSASA);4.1.3.1 Keskkonna- ja terviseseire- ning modelleerimissüsteemide arendamine (Koostööprojektid IP);4.1.3.2 Maa seire maavarade säästva kasutamise eesmärgil (Koostööprojektid SMFP-CP-FP-SICA);4.1.4.1 Maa seire alane tegevus globaalse Maa seiresüsteemi võimekuse tõstmiseks (CSASA).

4.2. Prognoosimismeetodid ja hindamisvahendid säästvaks arenguks, arvestades seire erinevaid mastaape (eelarve 12 mln eurot)Eesmärgiks on täita lünk teadlaste, poliitikate väljatöötamise ja uute teadmiste rakendamise vahel, tõsta erinevate poliitiliste instrumentide tõhusust, et paremini mõista sotsiaalmajanduslike ja keskkonnasüsteemide vahelisi vastastikmõjusid, toetada teadustegevust bioloogilise mitmekesisuse majanduslikuks väärtustamiseks.Tegevuse raames on avatud järgmised teemad:4.2.1.1 Tippkeskuste võrgustiku loomine mõjude hindamise kriteeriumite ja vahendite alase kompetentsi koondamiseks ja edasiarendamiseks (Tippkeskuste võrgustik);4.2.3.1 Bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks ja jätkusuutliku kasutamise tõhustamiseks kasutatavate majanduslike meetmete hindamine (Koostööprojektid SMFP);4.2.3.2 Säästva arengu alase teadustegevuse ja poliitikate loomise vahelise sidususe suurendamine (Koostööprojektid SMFP või CSO).

5. Horisontaalsed tegevused5.1. Infolevi ja horisontaalsed tegevused (eelarve 4 mln eurot) Eesmärgiks on edendada suhtlusstrateegiaid ja innovatiivseid lahendusi uurimistulemuste levitamiseks ja kasutuselevõtuks, samuti soodustada teadusalast koostööd Hiina ja Venemaaga.Tegevuse raames on avatud järgmised teemad:5.1.0.1 Hiina teaduse tase ja olulisem infrastruktuur; Hiina ja Euroopa Liidu liikmesmaade vahelise keskkonnaalase teaduskoostöö potentsiaal (CSASA);5.1.0.2 Euroopa Liidu teadustulemuste levitamine ja rakendamine tööstuses, kodanikuühiskonnas ja poliitikate loomisel, uurija ja tarbija vahelise koostöö tõhustamine (CSASA).

7 r p : u u e d k o n k u r s i d j a t u l e m u s e d


Tähelepanu tasub pöörata ka valdkondadevahelistele konkurssidele, mille puhul keskkonda puudutavad teemad on avatud mõne teise valdkonna programmis. • Koordineeritud teema 8. prioriteedi “Sotsiaal- ja humanitaarteadused” all: “Kliimamamuutuste mõjud piirkondlike ja globaalsete vete kaitses” – taotluste esitamise tähtaeg on 13. jaanuar 2009.• Koordineeritud teemad mere ja mereteaduste valdkonnas eesmärgiga soodustada merede ja ookeanide säästvat majandamist. Teema kaetakse nii 2. prioriteedi “Toit, põllumajandus ja biotehnoloogia” (“Akvakultuuride ja kalamajanduse integreerimine rannikuvööndis”; “Toitu otsivate kalade tähtsus ökosüsteemis”; “Mikro- ja makrovetikate biomassi tööstluslikud kasutamisvõimalused” – taotluste esitamise tähtaeg on 15. jaanuar 2009) kui 5. prioriteedi “Energia” (“Mitmeotstarbelised avamereplatvormid tuule/ookeanienergia tootmiseks”; “Vetikad ja muu toiduks mittekasutatav veesikeskkonnas tekkiv biomass teise põlvkonna biokütuste tootmiseks” – taotluste esitamise tähtaeg on 25. november 2008) poolt. • Ühiskutse 4 . pr ior i teediga “Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad” teemal “Nanotehnoloogial põhinevate toodete kasutamine, taaskasutamine ja käitlemine”, mis avatakse eraldi kutsena 2008. a novembris.

Uus tööprogramm sisaldab ka ühiskonkurssi (FP7-2009-BIOREFINERY). Konkursi eelarve on 57 miljonit eurot, millest lisaks keskkonna valdkonna 10 mln euro suurusele panusele kaetakse 10 mln eurot 2. prioriteedi (Toit, põllumajandus ja biotehnoloogia), 7 mln eurot 4. prioriteedi (Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad) ning 30 mln eurot 5. prioriteedi (Energia) eelarvest. Lisaks temaatilisele konkursile on avatud ka ERA-NETi konkurss (FP7-ERANET-2009-RTD) kliimamuutuste ja merekeskkonna alal.

Keskkonnale eraldatud eelarve 2009. aastaks jaguneb järgmiselt (miljonites eurodes):

Projektide finantseerimiseksFP7-ENV-2009-1 Ühiskonkurss FP7-2009-BIOREFINERY Kokku

193,510*203,5

Hindamised 2Üldise iseloomuga tegevused (täpsemalt allpool)

2,62

Muud tegevused:• Projektide hindamise kulu (0,6 mln eurot)• Programmi mõju hindamine (0,3 mln eurot) • ERA edukuse hindamine keskkonna alal (0,25 mln eurot)• GEO sekretariaadi tegevuste toetamine (0,6 mln eurot)• Toetus Kolmanda Maailma Kliimakonverentsi toimumiseks (0,2 mln eurot)Kokku

4,18

1,95

Eelarve kokku 210,07* Ühiskonkursi FP7-2009-BIOREFINERY eelarve on 57 mln eurot, millest 10 miljonit kaetakse 2. prioriteedi (Toit, põllumajandus ja biotehnoloogia), 7 miljonit 4. prioriteedi (Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad), 30 miljonit 5. prioriteedi (Energia) ja 10 miljonit 6. prioriteedi (Keskkond (sh kliimammuutused)) eelarvest.

Üldise iseloomuga tegevused hõlmavad CORDISE (0,69 mln eurot) ja EUREKA/TEADUSORGANISATSIOONIDE (0,02 mln eurot) kulusid, COST (1,9 mln eurot) ja ERA-NET (0,01 mln eurot) skeeme.

Keskkonnaprojektide eelarvemahud• Suurte koostööprojektide (IP) ja tippkeskuste võrgustike puhul peab Euroopa Komisjonilt küsitav summa jääma 4 ja 7 miljoni euro vahele, väikese ja keskmise suurusega koostööprojektidel on ülempiiriks 3,5 miljonit eurot (v.a teema ENV.2009.4.2.3.2, kus küsitav summa ei tohi ületada 1,5 mln eurot). Koordineerimis- ja toetavate tegevuste puhul on kehtestatud ühe miljoni euro (v.a teema ENV.2009.1.2.3.1, mille puhul võib küsitav summa olla kuni neli mln eurot) ülempiir. Koordineerivat laadi ERA-võrgustiku tegevuste puhul ei tohi küsitav summa ületada kahte miljonit eurot, mingile kindlale sihtgrupile suunatud uuringute puhul on kehtestatud 1,5 mln euro ülempiir. • Lubatud eelarve piiridesse jäämine on üks projektitaotluse hindamise kriteeriume, mille ületamisel lükatakse taotlus kõrvale kui tingimustele mittevastav.

Konkursil osalemise reeglid• Euroopa Komisjonil on õigus kehtestada teemade lõikes osalevatele projektidele täiendavaid nõudmisi ja piiranguid, mida tuleb käsitleda kohustuslikena. Näiteks on esitatud lisatingimusi partnerriikide kandidaatide osas (ENV.2009.2.1.3.1 teema puhul eeldatakse USA aktiivset kaasamist) või nende arvu osas (ENV.2009.2.1.6.1 peab kaasatud olema vähemalt kaks Põhja-Ameerika riiki), aga ka partnerite tähtsuse osas (ENV.2009.4.1.3.1 – Euroopast väljapoole jäävad partnerid peavad projektile andma teadusliku ja/või tehnoloogilise lisaväärtuse ja/või suurendama tehtavate uuringute mõju). Enamike keskkonnatehnoloogia valdkonda jäävate teemade puhul eeldatakse aga väikese



ja keskmise suurusega ja tööstusettevõtete partnerlust. Mõnede teemade puhul on märgitud n-ö konkreetsed “märklaud”-piirkonnad, millele antud tegevuse raames tuleb keskenduda (ENV.2009.2.1.5.1 puhul on nendeks India ja Kagu-Aasia; ENV.2009.2.2.1.4 puhul Vahemeremaad ja Musta mere rannik; ENV.2009.2.2.1.5 puhul on märklauaks Kariibi mere piirkond). Osade teemade puhul on aga märgitud, milliseid lisaaspekte arvestatakse hindamisel (ENV.2009.4.1.2.1 – arvesse võetakse globaalse keskkonna- ja turvaseire programmiga (GMES) seotud tegevusi). • Projektikonkursil osalemiseks peab, nagu ka varasematel konkurssidel, kõigi rahastusskeemide puhul olema täidetud minimaalne osalejate arvu nõue.• Kõik keskkonnaprioriteedi teemad on avatud ka nn koostööpartnerriikidele ehk kõigile neile, kes ei ole ei liikmesriigid ega 7. raamprogrammiga assotsieerunud riigid (vastavate riikide nimekirja leiab Koostöö programmi üldiste lisade alt veebiaadressil: ftp://ftp.cordis.europa.eu/pub/fp7/docs/wp/cooperation/cooperation_general-annexes2009_en.pdf. Mõnede teemade puhul on tööprogrammis selliste riikide kaasamise olulisus eraldi välja toodud, mida tuleks jällegi käsitleda kui tungivat soovitust nende kaasamiseks. Sama kehtib ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ning konkreetsete regioonide partnerite kohta.• Euroopa Komisjon on mõistnud järjepidevuse tähtsust ja seetõttu peetakse oluliseks eelnevates raamprogrammides tehtud projektide edasiarendamist või nende jooksul kogutud andmete ja loodud andmebaaside kasutamist ning täiendamist tulevastes projektides. Seega peaks projektitaotluse ettevalmistamise perioodi planeerima ka sellist aega, mil tutvutakse põhjalikult senitehtuga. Lisaks parema lähtepositsiooni saavutamisele hoiab selline eeltöö ära ka juba tehtu kordamist.

Taotluste hindamine• Projektikonkursile laekunud taotluste hindamisel kasutatakse üheastmelist hindamist, mis tähendab, et konkursi tingimustes märgitud tähtajaks tuleb esitada lõplik taotlus. • Projektikonkursile laekunud taotluste hindamine toimub 2009. a veebruarist märtsini. Nimekiri, mille alusel hakkavad toimuma läbirääkimised rahastamislepingute sõlmimiseks, avaneb 2009. aasta juunis.

Suurte koostööprojektide ja tippkeskuste võrgustike puhul rahastatakse ühe teema kohta maksimaalselt üks projekt, väikese ja keskmise suurusega koostööprojektide puhul saab rahastuse kuni kaks projekti (v.a teema ENV.2009.4.2.3.2, kus rahastatakse kuni kolm projekti). Koordineerimis- ja toetavate tegevuste puhul piiranguid taotluste arvule kehtestatud pole (v.a ENV.2009.5.1.0.1, kus rahastuse saab vaid üks projekt), ainukeseks piiravaks teguriks on olemasolev eelarve.

Ühiskonkursile FP7-2009-BIOREFINERY taotluste esitamise tähtaeg on 2. detsember 2008. Ühiskonkursi

teemadele esitatud projektitaotluste hindamine on mõnevõrra erinev keskkonna tööprogrammi taotluste hindamisest. Teema ENV.2009.3.3.2.2 – “Säästlikud biorafineerimistehased” alla esitatud taotlusi hinnatakse kaheastmeliselt. Esimeses etapis hinnatakse taotlusi teadusliku/tehnoloogilise kvaliteedi ja mõju aspektist, kusjuures ettenähtud mõju saavutamiseks on tungivalt soovitav kaasata oma projekti korraga nii tööstuspartnereid, teadusorganisatsioone, väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid, lõpptarbijaid kui ka kindlale sihtrühmale suunatud kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajaid. Taotluste esimene hindamine leiab aset 2009. a jaanuaris. Edasipääsejatel tuleb esitada täielik taotlus orienteeruvalt 5. maiks 2009. Taotluste lõplik hindamine toimub 2009. a mais/juunis ning tulemused avalikustatakse orienteeruvalt 2009. a juuli lõpus.

Ühiskonkursi teise teema, ENV.2009.3.3.2.3 – “Biorafineerimisprojektide infovahetuse elavdamine, sünergia ja vastastikune täiendamine”, alla esitatud projektide hindamine toimub üheetapiliselt (2008. a detsembrist 2009. a jaanuarini) ning nimekiri, mille alusel hakkavad toimuma läbirääkimised rahastamislepingute sõlmimiseks, avaneb 2009. a märtsis.

Uue tööprogrammi ja muude infomaterjalidega on võimalik lähemalt tutvuda veebiaadressil: http://cordis.europa.eu/fp7/dc/index.cfm?fuseaction=UserSite.FP7CallsPage.Partnerotsingute pidevalt täienev nimekiri asub veebiaadressil: http://www.archimedes.ee/teadus/index.php?leht=105.

Mida rohkem projektides osaletakse, seda suurem professionaalsus ja kirjutamisoskus saavutatakse. Edukat katsetamist!

Liina Saar SA Archimedes, 7RP keskkonna valdkonna konsultante-post: [email protected]



7 r p : u u e d k o n k u r s i d j a t u l e m u s e d7RP “Teadus ühiskonnas” – uued teemad 2009. aastal

Septembri alguses kuulutati koos paljude teiste 7RP 2009. aasta konkurssidega välja ka programmi “Teadus ühiskonnas” projektikonkursid. Praeguse kava kohaselt on valdkonnas 2009. aastal plaanis ainult üks konkurss tähtajaga 13. jaanuar 2009, millega jagatakse projektidele toetust kogusummas ligi 32 miljonit eurot. 2009. aasta “Teadus ühiskonnas” tööprogrammi üldine suundumus on see, et praktiliselt kogu 2009. aastaks planeeritud raha jagatakse välja avatud konkurssidega – 31,79 miljonit eurot 34,54 miljonist eurost ehk 92% kogueelarvest. Olgu võrdluseks toodud, et 2007. aastal oli avatud konkursside osa 76% ja 2008. aastal 72% eelarvest. 2009. aastal antakse välja vaid kolm otsegranti: Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursi korraldamiseks Pariisis, Rootsi eesistumisajal toimuvale konverentsile ülikoolide rollist teadmistepõhises ühiskonnas ja Euroopa Ülikoolide Assotsiatsioonile ülikoolide moderniseerimiskava väljatöötamiseks. Lisaks on 2009. aastast Komisjoni lähenemine valdkonna arendamisele strateegilisem kui varem. Kui eelmistel aastatel kulutati suur hulk raha uuringutele ja strateegiatele, siis nüüd on nende tegevuste tulemused olemas ja raha eraldatakse uuringute tulemuste ja väljatöötatud strateegiate elluviimiseks ning loodud võrgustike tegevuse tugevdamiseks ja arendamiseks. Uusi tegevusi ja teemasid peaaegu ei avata. Sellise lähenemise tulemuseks on see, et teemasid on avatud vähem ning projektid, mida oodatakse, on nii mahult kui ka partnerite arvult suuremad ja peaksid seega perspektiivis avaldama laiemat mõju Euroopa arengule1.

Alljärgnevalt veidi taustainfot mõningate 2009. aastal avatud teemade kohta. Täpse teemade lahtikirjutuse, nõutavad tulemused, hindamisreeglid (mis mitmete teemade puhul veidi tavapärasest erinevad) ja pikema taustainfo leiate veebis olevast tööprogrammist (http://cordis.europa.eu/fp7/dc/index.cfm, konkursi number FP7-SCIENCE-IN-SOCIETY-2009-1). Lisatud tabelist (lk 11) leiate konkursi teemade kohta (kokku on avatud vaid üheksa teemat) indikatiivse summa, mis sellele teemale või teemadegrupile on määratud (summad on toodud miljonites eurodes), rahastusskeemi (kas tegemist on uurimisprojektide, koostöö või toetustegevusega) ja info selle kohta, mitu projekti on planeeritud iga teema all rahastada (see number on valdavalt indikatiivne ja mitmel puhul tuleneb kogusummast).

1 Euroopa Komisjoni viimasel ajal üha sagedamini esitatav, kuid ilma igakülgse põhjenduseta ja plusse-miinuseid kaalumata kahtlust vääriv seisukoht: mida suurem on projekti maht, seda tulemuslikum on projekt (toim märkus).

1.1.2.1 Uute teadus- ja tehnoloogiavaldkondadega seotud privaatsusprobleemid: eetilised, sotsiaalsed ja juriidilised aspektidTähelepanu keskmes on andmekaitse ja seadused isikuandmete kaitseks. Teema on päevakorras, kuna andmekaitseseadused on ELi riikides väga erinevad ja seda teemat ei ole kuigi palju tsentraalselt uuritud.

1.1.2.2 Arendustegevus eetikakomiteede koostöö toetuseks Oluline on võimalikult lai üleeuroopaline koostöö. Samas, kuigi eelmiste konkurssidega on rahastatud mõned eetikakomiteede võrgustike loomist sisaldavad projektid, ei tähenda see, et ainult need võrgustikud saaksid käesoleval konkursil osaleda. Küll aga on oluline omada infot eelnevalt tehtu kohta ja ehitada oma tegevusplaanid üles varemtehtule.

1 . 2 . 1 . 1 Av a l i k k u s e t e a d u s e s s e k a a s a m i s e struktureerimine Seda teemat on käsitletud alates 6RP lõpust. Seekord oodatakse konkreetsemat, pikaajalisemat ja teaduseuuringute perspektiivide ning kriiside lahendamise planeerimise strateegiatele reaalset mõju avaldavat kodanikuühiskonna kaasamisplaani. Ei piisa enam lihtsalt info jagamisest, strateegia peab olema üles ehitatud reaalsele dialoogile. Kaasatud peavad olema nii poliitikud, kodanikuühiskond kui ka teaduse rahastamist planeerivad institutsioonid, aga tulemus peab olema suunatud reaalsele uurimistööle. Ei aktsepteerita ainult teadusasutustest koosnevaid konsortsiume. Projektid peavad olema suhteliselt pikad (kuni neli aastat) ja seega ka vastavalt mahukamad.

1.3.2.1 Nanotehnoloogiate vastutustundlik areng – eetika ja juhtimine Teema keskmes on Euroopa Komisjoni poolt välja antud dokumendi “European Code of Conduct on the responsible development of nanosciences and nanotechnologies” rakendamine liikmesriikides. Kuigi mitmed liikmesriigid omavad dokumendi suhtes eriarvamust, siis EK tõlgendab seda avatud diskussioonina ja panustab ikkagi plaanide elluviimisele. Soovitatakse kaasata partnereid väljastpoolt Euroopat, eriti Ladina-Ameerikast ja/või Aafrikast, sest seal on teema vastu huvi juba tuntud ja vaade väljastpoolt annaks tulemusele lisaväärtuse.

2.2.3.1 Innovatsioon klassiruumis ja teadushariduses – avastus- ja probleemõppe meetodite laialdane levitamine ja kasutuselevõtt EuroopasTemaatiliselt praktiliselt sama kui juulis lõppenud 2008. aasta kolmas konkurss. Põhjused selle teema uuesti tööprogrammi võtmiseks on teema aktuaalsus (EK loodab siiralt, et avastus- ja probleemõppe meetodite lai kasutamine Euroopa koolides muudab oluliselt noorte suhtumist teadusesse ja teadlaskarjääri) ja väga suur huvi esimese konkursi vastu. Konkursile esitati 42 projekti ja küsiti kokku


7 r p : u u e d k o n k u r s i d j a t u l e m u s e d üle 60 miljoni euro – rahastatud saab maksimaalselt 2–3 projekti, kogusummas umbes neli miljonit eurot. Seega ootab EK paljusid suvel projekti esitanud konsortsiume jaanuaris tagasi. Selleks, et konsortsiumid saaksid projekti taasesitamise vajaduse üle otsustada, lubati koordinaatoritele saata esmane info projektide hindamise kohta oktoobri lõpuks ning novembri lõpuks selgitada välja lõplik paremusjärjestus ning samas teha teatavaks ka projektid, millega asutakse lepinguläbirääkimistesse. See peaks kõigile andma piisavalt aega otsuste tegemiseks ning vajadusel projekti täiendamiseks ja parandamiseks 13. jaanuari tähtajaks. Olulisem teema sisus ja nõuetes (vähesel määral erinev, osaliselt täiendatud võrreldes eelmise konkursiga):1. Projektidelt ei oodata uute meetodite väljatöötamist, vaid olemasolevate kasutuselevõtmist kohalikul ja regionaalsel tasandil. 2. Kuigi kõigi projektide puhul hinnatakse ka selles olevat plaani tulemuste levitamiseks, ei ole siiski mõtet planeerida ressursse veebiportaalide loomiseks, sest EK plaanib ise hiljemalt 2009. aasta lõpuks käima panna teadusharidusportaali, kus tehakse avalikkusele kättesaadavaks kõigi selle ja eelmise konkursi käigus rahastatud projektide sisu, tegevus ja koolides kasutatavad materjalid. Materjalid on plaanis tõlkida ka kõigisse ELi ametlikesse keeltesse.3. Oluline element projekti juures on õpetajakoolitus. Kaasatud peaks olema erinevad huvigrupid – õpetajate ühendused, aga ka lastevanemate ühendused, muuseumid jne. Kõik projekti partnerid ei peaks olema valdkonnas väga kogenud, osa neist peaks olema ka lihtsalt kasusaajad, kes metoodikaid reaalselt kasutusele võtavad ja õpivad.4. Konsortsium peaks koosnema vähemalt kümnest partnerist, projekt peaks kestma vähemalt 36 kuud ja miinimumeelarve on kaks miljonit eurot.

2 . 2 . 3 . 2 R a h v u s v a h e l i n e d i m e n s i o o n teadusharidusuuringutesNoorte vähene huvi reaalteaduste vastu ei ole probleemiks ainult Euroopas, vaid ka mujal maailmas. Selle teema peamiseks eesmärgiks ongi teiste regioonide strateegiate võrdlemine Euroopas tehtavaga. Oluliseks osaks on kultuurierinevuste käsitlemine ja plaan projektitulemuste levitamiseks Euroopas. Projektis peab olema vähemalt neli partnerit, kellest kaks väljastpoolt Euroopat. Eelisjärjekorras võiks kaasata partnereid Aasiast ja Ladina-Ameerikast, aga keelatud ei ole ka teised regioonid. Tõenäoliselt tuleb teema taas päevakorda ka järgmistel aastatel.

3.0.3.1 Teadusmuuseumite ja teadusürituste korraldajate üleeuroopaline koostööPlaanis on rahastada ainult üht suurt projekti, milles on osalema oodatud üleeuroopalistest võrgustikest, mitte üksikutest teaduskeskustest ja muuseumitest moodustatud konsortsiumid.

Eesmärgiks on valdkonna väikeste lokaalsete tegevuste omavaheline sidumine Euroopa tasemel. Oluliseks osaks jällegi tulemuste levitamine ja projekti mõju hindamine.

Terje TuiskSA Archimedes, 7RP “Teadus ühiskonnas” valdkonna konsultante-post: [email protected]



Konkursi FP7-SCIENCE-IN-SOCIETY-2009 teemad

Number Teema Rahastus-skeem*

Rahastatavate projektide arv

Ligikaudne eelarve (mln

eurot)

5.1.1 Teaduse ja tehnoloogia koha teadvustamine ühiskonnas 3,50

S i S - 2 0 0 9 - 1 . 1 . 2 . 1 U u t e t e a d u s - j a t e h n o l o o g i a v a l d k o n d a d e g a s e o t u d privaatsusprobleemid: eetilised, sotsiaalsed ja juriidilised aspektid

CPKummagi teema all vähemalt üks, aga kuna CP eelarve võib olla max 1 mln, siis maksimaalselt kolm projektiSiS-2009-1.1.2.2 Arendustegevus eetikakomiteede

koostöö toetuseks CSA

5.1.2 Ühiskonna kaasatus teadusega seotud poliitiliste, ühiskondlike ja eetiliste küsimuste lahendamisse 5,50

SiS-2009-1.2.1.1 Avalikkuse teadusesse kaasamise struktureerimine CSA Max 4–5

5.1.3 Euroopa teadussüsteemi tugevdamine ja parendamine 2,50

SiS-2009-1.3.2.1 Nanotehnoloogiate vastutustundlik areng – eetika ja juhtimine CSA Max 2–3

5.2.1 Sooküsimused ja teadus 5,60

SiS-2009-2.1.1.1 Teadusasutuste kaasamine soouuringutesse CSA

Kokku kahe teema peale max 5–6SiS-2009-2.1.1.2 Teaduskeskuste ja muuseumide

kaasamine probleemi ”naised ja teadus” lahendamisse

CSA

5.2.2 Noored ja teadus

SiS-2009-2.2.3.1 Innovatsioon klassiruumis ja teadushariduses – avastus- ja probleemõppe meetodite laialdane levitamine ja kasutuselevõtt Euroopas

CSA Max 3 7,50

SiS-2009-2.2.3.2 Rahvusvaheline dimensioon teadusharidusuuringutes SICA CP Max 2 2,0

5.3 Teaduskommunikatsioon 5,19

SiS-2009-3.0.3.1 Teadusmuuseumite ja teadusürituste korraldajate üleeuroopaline koostöö

CSA 1

* CP – väikesed või keskmise suurusega teaduskoostööprojektid; CSA – koordineerivad ja toetavad tegevused; SICA – rahvusvaheline koostöö (partneritega väljastpoolt Euroopat – Aasia, Aafrika, USA, Ladina-Ameerika jms)


7 r p : u u e d k o n k u r s i d j a t u l e m u s e dvahel sõlmitud koostöölepet. ESA liige võiks Eestist saada mitte enne kui seitsme-kaheksa aasta pärast (http://www.postimees.ee/280408/esileht/siseuudised/326858.php). Huvitava uudisena võib välja tuua, et senine Euroopa Komisjoni Maa jälgimise mitmetahuline projekt (GMES) kannab septembrikuust alates palju huvitavamat ja suupärasemat nime – KOPERNIKUS (http://ec.europa.eu/kopernikus/index_en.htm). Uue nime kuulutas välja Euroopa Komisjoni asepresident Günter Verheugen 16. septembril Lilles (Belgias) toimunud GMESi foorumil. Oma sisult on tegemist juba käimasolevate maismaa, mere, kriisisituatsiooni ja atmosfääri tuumikteenuste (Core Services) edasiarendamisega. Tihti on konverentsidel ja seminaridel, aga ka teiste valdkonna kolleegidega vesteldes tekkinud küsimus, mida otsib Eesti kosmosest üldse. Siinkohal tasub meelde tuletada, et oleme sel alal olnud läbi aegade väga edukad (pikemaajaliselt küll endise Nõukogude Liidu koosseisus) ning ka praegu on meil olemas arvestatavaid teadlasi ja teadusasutusi (VKEd), kes suudavad edukalt projektides kandideerida. Lisainfoks mõningaid huvitavaid viiteid:

Mida otsib Eesti kosmosest?http://www.horisont.ee/arhiiv_2003_2006/artikkel792_786.html EstSpacEhttp://www.estspace.ee/ http://www.postimees.ee/280408/esileht/siseuudised/326858.php Eesti oma satelliithttp://www.sloleht.ee/index.aspx?id=287496 http://www.postimees.ee/280408/esileht/siseuudised/326858.php

Uus konkurss

3. septembril 2008 avanes konkurss tähisega FP7-SPACE-2009-1, mis lõpeb 4. detsembril kell 17.00 Brüsseli kohaliku aja järgi. Vastavalt plaanidele on antud valdkonnas ette nähtud igal aastal üks projektikonkurss, seega avanenud teine kutse on loogiline jätk esimesele.

Tegevus/valdkond Teema Rahastus-

skeem

9.1.1 Euroopa ühiskonna teenistuses olevad kosmosepõhised rakendused/GMES andmete integreerimine, harmoniseerimine, kasutamine ja edastamine

SPA.2009.1.1.01 GMES vertikaalsete teenuste arengu stimuleerimine

Koostööprojektid, koordineerimis- ja toetavad tegevused (toetus või koordineerimine)

SPA.2009.1.1.02 Kliimamuutuste küsimuste jälgimine

SPA.2009.1.1.03 SatCom/SatNav integreerimine GMESi ohtude ennetamiseks ja likvideerimiseks

Kosmose valdkonna uus projektikonkurss avatud

Eelnenud konkurssidest

Esimene projektikonkurss on nüüdseks ammu lõppenud ja kõikide rahastatavate projektide saatus ja staatus seega teada. Kokku laekus 19. juuniks 2007 66 taotlust, millest üks ei vastanud ettenähtud tingimustele. Projektide rahastusmäär oli 278,4 miljonit eurot, mis ületas kahekordselt ettenähtud eelarve. Evalveerimisprotsess kestis 5. juulist 27. septembrini 2007, selles osales 102 sõltumatut eksperti, neist 23 olid naised (22%), 27 eksperti (26%) esindasid ESAt (European Space Agency), 69 eksperti (68%) esindasid ülikoole ja teadusasutusi ja 33 (32%) olid erafirmadest. Hindamise tulemusena ületas künnise kokku 42 projekti (65%), millest põhiosa (35 projekti) esitati kosmose baasteaduste valdkonnas. Eesti osaleb kokku kolmes edukas kosmosealases projektis, nendest kaks (MyOcean ja COSMOS) on otseselt finantseeritavad esimese konkursikutse rahadest, kolmas, EstSpacE, on finantseeritav muu temaatika alt (FP7-REGPOT-204727). Neljas, SpaceSME, ei ületanud kahjuks künnist, kuigi idee koostada üleeuroopaline kosmose valdkonna potentsiaalsete VKEde andmebaas ja luua neile paremad võimalused erinevate Euroopa tehnoloogiaplatvormidega koostööks, leidis evalveerijate poolt laia heakskiitu. Kahjuks aga osutus idee väga tihedas konkurentsis liiga nõrgaks ja seda soovitati tulevikus kasutada ühe osana tugevama projektitaotluse kirjutamisel. Kolme eduka projektiga saadi Eesti teadusele kokku ligikaudu 21 miljonit krooni. Projekt MyOcean on suuremahuline ettevõtmine, milles osaleb 69 erinevat institutsiooni. Eesmärgiks on merealaste tugiteenuste (Marine Core Services) infrastruktuuri ja ressursside ettevalmistamine, mis on üheks kandvaks osaks GMES (Global Monitoring for Environment and Security) teenuste ülesehitamisel ja rakendamisel. COSMOS projekti eesmärgiks on tugevdada liikmesriikide NCPde vahelist koostööd, tõsta nende teadmiste taset, turgutada riikide ja institutsioonide vahelist koostööd, aga ka edendada rahvusvahelisi suhteid. Selleks on kolme aasta jooksul ette nähtud arvukaid ühisüritusi: kosmosevaldkonna potentsiaalsete tegijate andmebaasi koostamine, seminarid, töötoad VKEdele ja teistele huvilistele. Projekti EstSpacE (Expose capacity of the Estonian Space Research and Technology through High Quality Partnership in Europe) koordinaatoriks on Tartu Observatoorium. Projekti raames saab Eestisse lühemaks ajaks kutsuda oma ala tippe teistest Euroopa riikidest, pakkuda välismaale jäänud Eesti spetsialistidele korralikke töövõimalusi Eestis ning saata meie noorteadlasi välismaale kogemusi omandama. Samuti osta uuringuteks vajalikku teadusaparatuuri. Lähemat infot projekti kohta saab veebilehelt: http://www.estspace.ee/. Projekt EstSpacE aitab muuhulgas ellu viia mullu suvel Eesti Vabariigi ja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA)


9.2.1 Kosmose baasuuringute tugevdamine/Kosmoseteadust ja -uurimist toetavad uuringud

SPA.2009.2.1.01 Kosmoseuuringud


9.2.2 Kosmose baasuuringute tugevdamine/Transpordi ja võtmetehnoloogiate uuringud

SPA.2009.2.2.01 Kosmosetehnoloogiad


9.2.4 Kosmose baasuuringute tugevdamine/Uuringud uute ELi liikmesriikide/assotsieerunud riikide toetuseks

SPA.2009.2.4.01 Uute liikmesriikide/assotsieerunud riikide toetus Koordineerimis-

ja toetavad tegevused (toetus või koordineerimine)9.3.2 Horisontaalsed

tegevusedSPA.2009.3.2.01 Rahvusvaheline koostöö

9.3.5 Horisontaalsed tegevused

SPA.2009.3.5.01 Euroopa kosmosepoliitika uuringud

Eelarveks on ette nähtud 125,4 miljonit eurot, millest kõige suurema osa ehk 33,5 mln eurot saab valdkond 9.1.1. Valdkond 9.2 saab 14 mln eurot ja valdkond 9.3 vastavalt neli mln eurot. Järelejäänud summa (73,9 mln eurot) jagatakse muude oluliste tegevuste tarbeks, põhiosa sellest (68 mln) läheb EL-ESA lepingu täitmiseks. Sarnaselt eelmise kutsega oodatakse taotlusi kokku kolmes valdkonnas (9.1 Euroopa ühiskonna teenistuses olevad kosmosepõhised rakendused; 9.2 Kosmose baasuuringute tugevdamine; 9.3 Põimuvad tegevused/seonduv koostöö). Esimese valdkonna projektide maksumus võib olla kuni viis miljonit eurot, teisel ja kolmandal vastavalt kuni kaks ning üks miljon eurot. Tasub meeles pidada, et ettenähtud piirsumma ületamisel on esitatud taotlus automaatselt hindamisest välja arvatud, seega tasub kõiki juhendmaterjale väga hoolikalt lugeda ja tingimusi täita, et tihedas konkurentsis oma hea ideega mitte välja langeda. Samuti ei tasu meelt heita, kui ei jõua projekti tähtajaks esitada, kuna igal aastal avatakse uued konkursid ja aasta-aastalt lähevad rahastamissummad aina suuremaks. Seega parem kauem ja hoolikamalt projekti ette valmistada, kui liigse kiirustamisega kõik ära rikkuda. Uue, loodetavasti järgmisel aastal avaneva kutse prioriteetideks on planeeritud järgnevad tegevused:• eda s in e GMES (KOPERNIKUS) t e enu s t e arendamine;• satelliitsidesüsteemide ja satelliitnavigatsiooni süsteemide lahenduste integreerimine kosmosepõhiste tegevustega;• 7RP raames eelmises raamprogrammis alustatud rahvusvahelise koostöö edasiarendamine, samuti GMES rakenduste kasutamine GEOSSi hüvanguks.

NCP tegevustest, mis käivitusid esimese kutse väljakuulutamisega, on tulevikus plaanis jätkata järgnevatega:• GMES teenuste reklaamimine kasutajate seas;• kosmoseteaduse, -hariduse ja üldiste küsimuste propageerimine;• tehnoloogiliste arengute mõju uurimine Euroopa kosmosepoliitika tarbeks.

Konkursikutsete juhendite ja muude abistavate dokumentidega on võimalik tutvuda veebilehel http://cordis.europa.eu/fp7/dc/index.cfm?fuseaction=UserSite.FP7CallsPage.

Einar MiksonSA Archimedes, 7RP kosmose valdkonna konsultante-post: [email protected]



7 r p : u u e d k o n k u r s i d j a t u l e m u s e dJulgeoleku valdkonna hetkeseisust ja avanenud projektikonkursist Esimene, 2006. aasta detsembris avanenud projektikonkurss osutus Eestile üllatavalt edukaks, kui arvestada asjaoluga, et varem ei ole raamprogrammides julgeoleku teemat olnud. Kokku laekus 328 taotlust kogusummas 1,053 miljardit eurot, nendest vaid kolm (<1%) ei vastanud taotlemise tingimustele ja seega hindamisele ei pääsenud. Kõige enam taotlusi laekus võimekusprojektide valdkonnas (239), järgnesid integratsiooniprojektid (42), toetavad tegevused (29) ja koordineerivad tegevused (15). Evalveerimisprotsess kestis 25. juunist 11. juulini 2007, selles osales 140 sõltumatut eksperti. Nendest 34 (24%) olid naised, 35 (25%) esindasid ülikoole ja uurimisinstituute, avalikke institutsioone või erasektorit ning 41 (29%) olid erafirmadest. Laekunud taotlustest ületasid künnise 154 (47%) projekti, millest kõige enam taotlusi, 75 (53%), oli esimesest valdkonnast – kodanike turvalisus. Eesti osales partnerina kokku 13 projektis, nendest kuus said rahastusotsuse ja kaks arvati tagavaranimekirja. Rahalises vääringus tõi osalemine nendes kuues rahastuse saanud projektis Eesti teadusele kokku orienteeruvalt 16 miljonit krooni. Osalejateks oli nii uusi kui ka varasematest raamprogrammidest tuntud tegijaid: AS Regio, Smartdust Solutions Ltd, SA Archimedes, Kaitsepolitsei, Borthwick-Pignon OÜ, Tartu Ülikool, Laser Diagnostic Instruments AS, Eesti Päästeamet. Kaks reservnimekirja jäänud projekti tooksid lisaraha umbes 5,2 miljonit krooni. Eelmisel aastal korraldati ka julgeoleku ja IKT ühiskonkurss, mille tulemustest sai lähemalt kirjutatud 2007. aasta oktoobrikuu Innovaatikas. Eesti osales ühes taotluses, mis küll künnise ületas (hinne 11,5), kuid kahjuks tihedas konkurentsis rahastamiseni ei jõudnud.

Teine, 3. septembril 2008 avatud projektikonkurss tähisega FP7-SEC-2009-1 lõpeb 4. detsembril kell 17.00 Brüsseli kohaliku aja järgi. Julgeoleku projektide rahastamiseks on antud kutses ette nähtud 121,44 miljonit eurot, raha on võetud 2009. aasta eelarvest, projektide reaalne rahastamine algab 2009. aastal. Laekunud projekte hakatakse hindama 2009. aasta jaanuaris/veebruaris. Tegemist on üheetapilise hindamisprotseduuriga, kusjuures hindamist võidakse läbi viia ka nn kaughindamist kasutades (remotely). Grandilepingute läbirääkimised on planeeritud 2009. aasta esimesse poolde. Edukad projektid, millele ei jätku finantse, pannakse reservnimekirja, et siis juba uuest eelarvest neid hiljem rahastada. Kõikide edukate projektide läbirääkimiste eelduseks on konsortsiumilepingud. Julgeolekualased projektid ei tohi taotlemisel sisaldada salastatud infot, samas aga võib projekti tulem seda sisaldada, mis muidugi toob endaga kaasa lisatingimusi (asukohamaa vastavate organite nõusolek, lisahindamine jne).

Kokku oodatakse taotlusi kuues erinevas valdkonnas, mis on omakorda alateemadeks jaotatud (10.1 Kodanike turvalisus; 10.2 Infrastruktuuride ja vahendite turvalisus; 10.3 Intelligentne jälgimine ja piiride turvalisus; 10.4 Julgeoleku ja ohutuse taastamine kriisiolukorras; 10.6 Julgeolek ja ühiskond; 10.7 Julgeoleku-uuringute koordineerimine ja struktureerimine). Täpsemalt on avatud teemade loetelu toodud tabelis lk 15.

Projektide taotlejatel (koordinaatoritel) tasub arvestada sellega, et kõik teemad on suunatud väga laiale osavõtjate ringile: tööstus, eriti oluline on seal VKEde (SME) osalus; uurimisasutused; ülikoolid, avalik-õiguslikud institutsioonid; valitsusvälised ja eraõiguslikud organisatsioonid, mis tegelevad julgeolekuküsimustega. Tööstuse konkurentsivõime tõstmiseks julgeoleku valdkonnas on äärmiselt soovitav VKEde kaasamine konsortsiumi. Taolist tööprogrammi soovitust tuleks tegelikult võtta kui tingimust evalveerimise edukaks läbimiseks. Eriti oluline on VKEde kaasamine SEC-2009.7.0.2 teemal. Kõik julgeoleku teemad soosivad rahvusvahelist koostööd, seda ka ICPC (International Co-operation Partner Countries) maadega. Nende maade loetelu leiate tööprogrammiga tutvumisel. Samuti hinnatakse kõrgelt projekte, mis seovad omavahel julgeoleku tsiviil- ja militaaraspektid. Võib juhtuda, et mõnel teemal ei võeta nõrga taseme tõttu mitte ühtegi taotlust rahastamiseks, kui evalveerijad seda soovitavad, ja sellega võib antud teema nihkuda uutesse kutsetesse. Tulevaseks, kolmandaks projektikonkursiks on ette nähtud demonstratsiooniprojektide teine faas, millega tehti algust juba esimeses kutses, samuti arendatakse edasi integratsiooni- ja võimekusprojekte, et saavutada algselt paika pandud tegevuste struktuur. Valdkonnad 6 ja 7 avanevad samuti kutseks. Konkursikutsete juhendite ja muude abistavate dokumentidega on võimalik tutvuda veebilehel http://cordis.europa.eu/fp7/dc/index.cfm?fuseaction=UserSite.FP7CallsPage.

Einar MiksonSA Archimedes, 7RP julgeoleku valdkonna konsultante-post: [email protected]


Tegevus/valdkond Teema Rahastusskeem10.1 Kodanike turvalisus

1.1 Demonstratsiooni-projektid

SEC-2009.1.1.1 Logistika ja varustusketi turvalisusKoordineerimis- ja toetavad tegevused (toetustegevus)SEC-2009.1.1.2 CBRNE (keemilised, bioloogilised, radioloogilised ja

tuumarelvad, lõhkeained)

10.1 Kodanike turvalisus

1.2 Integratsiooni-projektid

SEC-2009.1.2.1 Terrorirünnakute ja organiseeritud kuritegevuse ennetamise info ning teadmiste haldamine Koostööprojektid

10.1 Kodanike turvalisus

1.3 Võimekusprojektid

SEC-2009.1.3.1 Võimalike keemiliste ühendite tüüp, nende identifitseerimine. Valehäirete ennetamine

KoostööprojektidSEC-2009.1.3.2 Uimastite komponendid

SEC-2009.1.3.3 Seadmed ja markerid isevalmistatud lõhkekehade ning valmistamiskomponentide avastamiseks

SEC-2009.1.3.4 Lisaseadmed kriminalistikas

10.2 Infrastruktuuride ja vahendite turvalisus

2.2 Integratsiooniprojektid

SEC-2009.2.2.1 Raudteetranspordi integreeritud kaitse

KoostööprojektidSEC-2009.2.2.2 Lennujaamade turvalisus kui integreeritud terviklik süsteem

10.2 Infrastruktuuride ja vahendite turvalisus


SEC-2009.2.3.1 Ehituslike infrastruktuuride kaitse ja rünnaku ennetamineKoostööprojektid

10.3 Intelligentne jälgimine ja piiride turvalisus

3.2 Integratsiooniprojektid

SEC-2009.3.2.1 Tähtsamate sadamapiirkondade julgeolekusüsteemid

KoostööprojektidSEC-2009.3.2.1 Merepiiride jälgimissüsteem

SEC-2009.3.2.3 Avatud infoallikate kasutamine, toetamaks otsuste vastuvõtmise protsessi

10.3 Intelligentne jälgimine ja piiride turvalisus

3.4 Koordineerimis- ja toetavad tegevused

SEC-2009.3.4.1 Jätkuv, laiaulatuslik, tulemuslik (k.a mehitamata lendavad seadmed), ohutu infoedastus

Koordineerimis- ja toetavad tegevused

10.4 Julgeoleku ja ohutuse taastamine kriisiolukorras, 4.1 Demonstratsiooniprojektid

SEC-2009.4.1.1 Kriisijärgse olukorra haldamine Koordineerimis- ja toetavad tegevused

10.4 Julgeoleku ja ohutuse taastamine kriisiolukorras, 4.2 Integratsiooniprojektid

SEC-2009.4.2.1 Esmaabi tõhususe tõstmineKoostööprojektid

10.4 Julgeoleku ja ohutuse taastamine kriisiolukorras


SEC-2009.4.3.1 CBRN kahjude neutraliseerimine terrorirünnaku tagajärjel

KoostööprojektidSEC-2009.4.3.2 Bio-dosimeetrilised seadmed radioloogiliste kahjude vastu

SEC-2009.4.3.3 Kriisisituatsioonide ja komplekssete rünnakumudelite simulatsioon, planeerimine ja õppevahendite loomine

10.6 Julgeolek ja ühiskond

6.1 Kodanikud ja julgeolek

SEC-2009.6.1.1 Erinevate vägivaldsete radikaliseerumisprotsesside põhjuste parem tundmaõppimine ja nende omavahelise sõltuvuse hindamine

Koostööprojektid,

tippkeskuste võrgustikud, koordineerimis- ja toetavad tegevused


6.2 Organisatsioonide struktuuride ja teiste avalikus elus kaasalööjate kultuuride erinevuse parem mõistmine

SEC-2009.6.2.1 Olemasolev rahvuslik baas, asutuste volitused ja kogemused vastavates sektorites


6.3 Ettenägelikkus, stsenaariumid ja julgeolek kui arenevad kontseptsioonid

SEC-2009.6.3.1 Ettenägelikkust tõstvate uuringute teostamine, inspireerimaks avalikke debatte; potentsiaalsete julgeolekusfääri jaoks oluliste organisatsioonide omavahelise suhtlemise julgustamine ja teadlikkuse tõstmine

SEC-2009.6.3.2 Rangete hindamismetoodikate uuring, selgitamaks julgeolekule tehtavaid investeeringuid ja julgeoleku ning teiste ühiskondlike mõjude seisu (näiteks privaatsus ja sotsiaalne ühtekuuluvus)


6.4 Julgeoleku ökonoomika

SEC-2009.6.4.1 Euroopa Julgeoleku Indikaator: metodoloogiline uurimus, töötamaks välja mõningaid indikaatoreid Euroopa julgeoleku ja julgeolekupoliitika hindamiseks, et mõista turvaliste ja vähemturvaliste seaduste mõju majandusele

10.7 Julgeoleku-uuringute koordineerimine ja struktureerimine

SEC-2009.7.0.1 Liikmesriikide ja assotsieerunud riikide võrgustik ja tegevuste läbipaistvus

Tippkeskuste võrgustikud, koordineerimis- ja toetavad tegevused

SEC-2009.7.0.2 Varustusallikate võrgustik ja turuintegratsioon



7 r p : u u e d k o n k u r s i d j a t u l e m u s e d 7RP “Teaduspotentsiaal” – 2009. a konkursid ning ülevaade senitoimunust 24. oktoobril avanesid järjekordsed projektikonkursid 7RP “Teaduspotentsiaali” valdkonnas. Võrdleme uusi konkursse varasematega ning ühtlasi meenutame, kuidas Eesti teadlastel on eelmisel kahel aastal läinud. “Teaduspotentsiaal” on raamprogrammis võrdlemisi erandlik nähtus. Nimelt on selle alateema puhul taotlejate ring piiratud ühtluspiirkondade1 ja äärealade2 teadusasutustega ning on suunatud nende teadusasutuste teaduspotentsiaali paremale ärakasutamisele ja arendamisele. Raamprogrammi väljatöötamise perioodil leidus mitmeid kriitikuid, kes leidsid, et see meede kuulub pigem struktuurifondide pärusmaale. Poliitilise kompromissi tulemusena jäi meede siiski alles ning et rõhutada vastuolu puudumist raamprogrammi üldpõhimõtetega, toonitatakse, et tegemist pole sugugi järeleaitamismeetmega: “Teaduspotentsiaal” pole mitte kehvemate järjepeale aitamiseks, vaid seni varjule jäänud tippteaduse nähtavaks muutmiseks mõeldud vahend. Olgu poliitiliste tagamaadega ja neist tuleneva retoorikaga kuidas on, kuid Eesti teadusasutuste hulgas on “Teaduspotentsiaali” põhimeede 7. raamprogrammi algusest saadik üsna populaarne olnud. Projekte on julgustanud kirjutama Eesti taotluste suhteliselt kõrge eduprotsent võrreldes üldise edukusega, mis teisel aastal langes seoses konkursi suure ületäituvusega koguni 6–7 protsendini taotluste koguarvust. Kahjuks on prognoos sama halb ka järgmiseks aastaks, sest “Teaduspotentsiaali” eelarve jääb 2009. aastal umbes senisele tasemele, samas kui rahastatavate taotluste arv isegi väheneb tänu projekti eelarve ülempiiri tõstmisele.

2009. aastal on “Teaduspotentsiaali” tööprogrammis kaks projektikonkurssi. Esimene neist, koodiga REGPOT-2009-1, on nn põhimeede ühtluspiirkondade ja äärealade teadusasutuste tugevdamiseks. Kuigi sel aastal on konkursi tingimustes muutunud mõned olulised tingimused, on konkurss põhijoontes siiski sama, mis kahel eelmisel aastal. Toetatakse sihtpiirkondade teadusasutusi sellise teaduskeskkonna loomisel, mis võimaldab neil täiel määral panustada Euroopa teadusruumi arengusse. Selleks oodatakse taotlusi, mis sisaldavad järgmisi tegevusi: • kogemuste ja teadmiste vahetamine läbi teadlasvahetuse kõrgetasemeliste partnerorganisatsioonidega teistes Euroopa regioonides;• kogenud (välis)teadlaste palkamine, sh välismaale tööle läinud teadlaste tagasitoomine;• teadusaparatuuri hankimine, arendamine ja uuendamine (kuni 30% eelarvest);

1 Piirkonnad, mille SKT jääb alla 75% ELi keskmisest, sh Eesti

2 Guadeloupe, Guyana, Martinique, Réunion, Kanaari saared, Assoorid ja Madeira

• seminaride ja konverentside korraldamine;• teavitustegevused.Projektis kirjeldatud tegevused peavad moodustama ühtse tegevusplaani ning toetuma taotleja SWOT analüüsile. Lisaks mainitud viiele tegevusele, mis on projekti kohustuslikeks elementideks, on teadusasutustel lisaks võimalik taotleda projekti lõppedes sõltumatut rahvusvahelist evalveerimist, mille jaoks võib lisaks küsida kuni 150 000 eurot. See komponent on konkursile lisatud sel aastal, varem oli evalveerimine eraldi meede, mis nüüd otsustati aga põhikonkursiga liita. Kõige olulisem muudatus võrreldes kahe eelmise aastaga on REGPOT-2009-1 maht. Kui 7RP esimesel aastal oli projektide soovituslik maht 1–1,5 miljonit eurot ning teisel aastal 0,5–1 miljonit eurot, siis sel aastal on Komisjon läinud hüppelise suurendamise teed ning konkursile oodatakse taotlusi kuni neljale miljonile eurole (alampiir on sätestamata). Ka projekti kaasatud inimressurss peab olema märkimisväärne: tööprogramm sätestab, et taotlejaks peab olema teadusasutuse “olulise suurusega” üksus – teaduskond või osakond ülikoolis või spetsialiseerunud teadusinstituut. Projektide kestus jäi samaks – kuni 36 kuud, kui taotleja on valinud ka projektijärgse evalveerimise, pikeneb projekti kogupikkus 42 kuuni. Konkursi eelarve on sel aastal 30 miljonit eurot. Eeldatavasti kuulutatakse konkurss välja oktoobri lõpus ning orienteeruv tähtaeg on 13. veebruar 2009.

Teine meede, mida 2009. aastal rahastatakse, on rahvusvaheline koostöö Vahemere partnerriikidega3 (konkursi tähis REGPOT-2009-2, eelarve 8 miljonit eurot). Sellele konkursile oodatakse kuni ühe miljoni euro suuruseid ja kuni 36 kuud kestvaid projekte vähemalt kolmeliikmelistelt konsortsiumidelt: üks teadusasutus Vahemere partnerriigist (edaspidi VPR), üks ELi ühtluspiirkonnast või äärealalt ning üks mingist muust ELi riigist või 7RPga assotsieerunud riigist. Tegevused on sarnased põhimeetme omadega:• kogemuste ja teadmiste vahetamine läbi teadlasvahetuse VPRi ja teiste partnerite vahel, sh VPRi doktorantide koolitamine Euroopas;• k o g e n u d v ä l i s t e a d l a s t e p a l k a m i n e V P R i teadusasutustesse;• VPRi teadusasutuse teadusaparatuuri hankimine, arendamine ja uuendamine;• seminaride ja konverentside korraldamine;• teavitustegevused.

Mõlema konkursi rahastamisskeemiks on toetustegevus (CSA – Support Action), millest tulenevalt rahastatakse kuni 100% tegevusega seotud kuludest. CSA puhul on kaudsete kulude ülemmääraks 7% otsestest kuludest, sõltumata asutuse tüübist.

3 Alžeeria, Egiptus, Jordaania, Liibanon, Maroko, Tuneesia, Süüria, Palestiina


7 r p u u d i s e i d e u r o o p a s t Lisaks kahele avatud konkursi kaudu rahastatavale meetmele kasutab Komisjon sel aastal ka ette kindlaks määratud kasusaajaga tegevust. REGPOT-2009-3 all kulutatakse üks miljon eurot selleks, et luua partnerotsingu vahend, mis võimaldaks ühtluspiirkondade ja äärealade teadusasutustel leida oma valdkonna tipptasemel partnereid ELi ja assotsieerunud riikide muudest piirkondadest ning vastupidi. Viis väljavalitud organisatsiooni, kellega leping sõlmitakse, on ALLEA, EIRMA, ESF, ESMU ja EUA. Projekt kestab kuni 2013. aastani ja loodetavasti on juba 2010. a konkurssidel osalejatel võimalik selle viljadest kasu saada. Kui varasemate “Teaduspotentsiaali” konkursside tulemustest kirjutades (vt Innovaatikaid nr 113/juuni 2008 ja 68-79(101-103)/mai-juuli 2007) oleme saanud ära märkida vaid Eesti taotluste arvu, siis nüüdseks on kõik 2007. aasta edukad taotlused jõudnud lepinguteni ning saame rääkida ka konkreetsetest asutustest. Kõiki 2007. a “Teaduspotentsiaali” konkursi rahastatud projekte näeb CORDISes aadressil http://cordis.europa.eu/fp7/projects_en.html.

Konkursi REGPOT-2007-1-01 kolm edukat projekti Eestist on:• ESTSPACE – Expose capacity of the Estonian space research and technology through high quality partnership in Europe; koordinaatoriks Tartu Observatoorium• ECOGENE – Unlocking the European Union convergence region potential in genetics; koordinaatoriks Eesti Biokeskus• ESTBIOREG – Advancing scientific performance and regional potential of Estonian biomedical research; koordinaatoriks Tartu Ülikool

Loodame, et ka 2008. a edukad projektid peatselt lepingute allkirjastamiseni jõuavad, et saaksime neid lugejatele tutvustada.

Lisainfo CORDISes:http://cordis.europa.eu/fp7/capacities/convergence-regions_en.html

Kristin KraavSA Archimedes, 7RP “Teaduspotentsiaal” valdkonna konsultante-post: [email protected]

EuroScience Open Forum 2008 18.–23. juulini toimus 2008. aasta Euroopa teaduslinnaks tituleeritud Barcelonas teadust ja ühiskonda liitev suurüritus EuroScience Open Forum 2008 (ESOF veebiaadress: www.esof2008.org) alapealkirjaga “Teadus parema elu heaks”. Foorum tõi kokku erinevate valdkondade teadlased, poliitikud ja ajakirjanikud ehk ligi paar tuhat inimest, et üheskoos arutleda teadust ja tehnoloogiaid enim mõjutavatel teemadel nii Euroopa kui rahvusvahelisel tasandil. Foorum toimub kord kahe aasta tagant ja seekordne oli juba kolmas (2004 Stockholmis, 2006 Münchenis), mistõttu võib seda juba ehk traditsiooniliseks ürituseks nimetada. Foorumit korraldab Euroscience (www.euroscience.org) – üleeuroopaline rohujuuretasandi assotsiatsioon, mille eesmärgiks on tugevdada sidet teaduse ja ühiskonna vahel ning aidata kaasa integreeritud teadusruumi tekkele Euroopas. Ühendus tähistas eelmise aasta novembris oma kümnendat aastapäeva ning loodab jõuda ka sajanda sünnipäevani. ESOF kutsuti ellu teaduse ja tehnoloogia üle arutlemiseks ning teaduskommunikatsiooni edendamiseks. Foorumi eesmärgiks oli anda ülevaade hetke T&A juhtivatest trendidest Euroopas ja arutleda tulevikuteaduse mõju üle ühiskonnale, kaasates kõiki asjaomaseid teadlastest poliitikuteni, aga samuti teaduse vahendajad (nt ajakirjanikke). Nii laia eesmärgipüstituse juures võib juhtuda, et ürituse fookus muutub ähmaseks, aga tänu sihtgrupipõhisele lähenemisele seda ESOFil siiski pigem ei juhtunud. Nii oli ESOF osalevate teadlaste jaoks koht, kus muudes teadusvaldkondades oma maailmavaadet avardada ja teiste, sealhulgas väga silmapaistvate teadlastega kohtuda, panustada oma valdkonda ja teaduse tulevikku puudutavatesse aruteludesse, selgitada teaduse vajadusi ärimeestele ja poliitikutele. Poliitikutel oli seevastu erinevates paneelides ja diskussioonides võimalik õppida teiste riikide kogemustest, selgitada oma seisukohti (teadus)ajakirjanikele, vahetult teadlastega suheldes saada infot otseallikast. Erilist tähelepanu pöörati sel aastal teadusajakirjanikele – kogu ürituse jooksul korraldati rohkelt pressikonverentse ja muid ajakirjanikele suunatud üritusi. Neil oli võimalus intervjueerida nobeliste, ministreid ja teisi VIPe. Noorte teadlaste jaoks oli eraldi karjääriprogramm.

ESOFi kava jagunes kolmeks suureks blokiks: teadusprogramm, ettevõtlusprogramm ja karjääriprogramm. Paralleelselt ettekannetega toimus mess ning kohalikule teadushuvilisele publikule oli avatud eraldi näitusmaja, kus kõik soovijad said lausa kättpidi teaduses olla. Pea nädala jooksul oli kõigil osalejatel võimalik teadusprogrammi raames näha-kuulda põnevaid loeng-diskussioone eri teadusvaldkondadest alates tuumafüüsikast lõpetades ökoloogia ja humanitaarteadustega. Noortele suunatud karjääriprogrammis sai põhjalikku informatsiooni teadlaskarjääri võimalustest Euroopa tasandil ning “kohvitada” professoritega teaduskohvikus. Mitmeid korruseid haaravates messiruumides oli näha-katsuda, mis erinevates Euroopa ülikoolides ja teadusasutustes teoksil.


u u d i s e i d e u r o o p a s tpoliitikuid oma suunas kallutada, või on need uuringud objektiivsed);• alati ei ole selge (ka teadlastele), kas teadustulemuste rakendamine on positiivse või negatiivse mõjuga, aga valijad ootavad poliitikutelt õigeid otsuseid;• poliitikutele ei meeldi teadlastega suhelda ka sellepärast, et nad ei räägi ühte keelt ja ei kasuta samu termineid, mis oleks poliitikutele mõistetavad. Seetõttu mõjuvad teadlased poliitikutele sageli heidutavalt, kuna ei lasku nendega võrdsel tasemel dialoogi;• ja muidugi ei ole teadlaskond isegi kunagi ühehäälne ja ühel meelel. Seega on keeruline nõuda, et poliitikud alati kõiki teadlasi kuulaksid ja otsuste tegemisel nende arvamusi arvesse võtaksid. Poliitikud seisavad avaliku debati (oma valijate) ja teadlaste vahel ning peavad tegema otsuseid leides tasakaalu. Kuigi sagedamini tehakse otsused paraku toetudes pigem valijate meelsusele kui teaduslikele faktidele. Objektiivse info ja uuringute saamiseks on paljudes riikides loodud kas parlamentide poolt (sageli Teaduste Akadeemiate juurde) või otse parlamendi juurde vastavad institutsioonid, kus tegeletakse erapooletute uuringute läbiviimise, parlamendi poolt tõstatatud küsimuste lahendamise ja vajadusel ka avalike debattide algatamisega. Euroopas on n-ö Technology Assessment Body (TAB) olemas 13 parlamendil. Näiteks Saksamaal loodi vastav komisjon Bundestagi juurde juba 18 aastat tagasi. Paratamatu reaalsus on, et poliitikud, keda üldse huvitab teadlaste arvamus, on masendavas vähemuses ka seal, kus TAB on olemas. Samas ütles Saksa MEP (Member of European Parlament), et Europarlament on palju muutunud seoses uute liikmesriikide MEPide lisandumisega – praegune koosseis on oma otsuste tegemisel palju rohkem faktidele orienteeritud. Sinna on valitud uutest riikidest palju teadlasi, mida vanades riikides peaaegu kunagi ei tehta. Üldine kokkuvõte poliitikute poolt oli, et vajalik on otsene dialoog poliitikute ja teadlaste vahel, ilma et seda vahendaks meedia. Meedia ei uuri enamasti piisavalt tausta ja võib asjad veel segasemaks ajada. Kui dialoog toimib, siis on alati suurem võimalus, et nõuandeid kuulda võetakse, aga kindlasti mitte kõiki.

Järgmine ESOF toimub juba kahe aasta pärast, 2.–7. juulil 2010 Torinos. Arvame, et kõigil, eriti teaduskommunikatsioonist ja teaduspoliitikast huvitatutel, on põhjust need kuupäevad oma kalendris juba varakult ära märkida. Lähem info www.esof2010.org.

Liina SaarKristin KraavTerje TuiskSA Archimedes

Teadusprogramm oli ürituse kõige mahukam osa. Viis päeva olid sõna otseses mõttes täidetud teadusteemaliste ja teaduspoliitiliste ettekannete ja aruteludega – sessioonid algasid kell pool üheksa hommikul ja kestsid kuue-seitsmeni õhtul. Et aidata osalejatel mahukas programmis orienteeruda, olid korraldajad teadusprogrammi grupeerinud kümne laia teema alla: Inimmõistus ja käitumine; Väga suur ja väga väike; Avatud ühiskond, avatud teadus; Keha tehnoloogia; Mida peaksime sööma ja kuidas välja nägema?; Energiajulgeoleku tugevdamine ja võitlus globaalse soojenemisega; Teadus- ja innovatsioonipoliitika; Teadus ja kunst; Skriining: vaev ja kasu; Teaduskommunikatsioon. Teadussessioonide kõiki põnevaid loenguid pole siinkohal võimalik üles loetleda, laiahaardelisuse peegeldamiseks võib näidetena tuua mõned pealkirjad: “Marss ja Veenus ehk kuidas erinevad eurooplaste ja ameeriklaste vaated teadusele ja teaduse kasutamisele”, “Kuidas saab kasutada nanotehnoloogiat meditsiinis?”, “Meeste-naiste tervise ja eluea paradoks”, “Biomass ja vetikad kui peamised energiaallikad tulevikus?”. Eriti meeldejäävad olid neli plenaarloengut, kus kuulajad said teada näiteks, kuidas jõuda Nobeli preemiani, miks meie valgud peavad surema, et meie ise edasi elada saaksime või kas matemaatikat tuleks pidada kunstiks või praktilise rakendusega teaduseks. Kuigi teemasid oli seinast seina, jäi kogu ürituse põhiküsimusena kõlama siiski teaduse ja avalikkuse vahelise kommunikatsiooni soodustamine ja selle parandamine kõigil tasanditel – teadlastelt kodanikele, laborist turule, akadeemiast ühiskonda.

Kuna kõike kavas toimunut oli võimatu põhjalikult jälgida, siis keskendusime teemale “Teadus- ja innovatsioonipoliitika”. Mitmed interaktiivsed ja huvitavad sessioonid käsitlesid aspekte, mis takistavad poliitikute ja teadlaste vahelise tulemusliku dialoogi tekkimist. Sessioonidel esinesid aktiivselt mitmed Europarlamendi saadikud, samal teemal pidas ettekande ka Lord Warner (UK tervishoiuminister 2003–2007). Lord Warner ütles, et valitsused suhtuvad teadusesse kahetiselt – ühelt poolt meeldib neile väga, kui teaduse edusammud edendavad riigi majandust, teisalt ei taha nad teadlasi kuulata, kui need räägivad valitsusele ebameeldivatel teemadel ja omavad seisukohti, mis tunduvad poliitikutele ebamugavad. Diskussioonist tuli selgelt välja, et probleemil on tegelikult mitte kaks, vaid neli osapoolt – poliitikud, teadlased, meedia ja valijad – kelle huvid on vahel vastandlikud. Valijad ei olnud kohapeal valjuhäälselt esindatud, küll aga ülejäänud kolm. Üldiselt olid kõik osapooled nõus sellega, et avalik debatt on paljudes küsimustes vajalik, sest teadus mõjutab inimesi, alati ei ole teaduse mõju positiivne ja rahvas peab saama välja öelda oma arvamuse. Samuti ei vaielnud keegi kohalviibinutest otseselt vastu sellele, et poliitikud peaksid teadlasi rohkem kuulda võtma. Aga poliitikute ees on sellega seoses mitmesugused dilemmad ja probleemid:• alati ei ole selge, kelle huvides on poliitikuteni jõudnud uuringud tehtud (kes on tellija, kas lobigrupp, kes tahab


u u d i s e i d e u r o o p a s tPerspektiivsed koostöö-võimalused Euroopa Komisjoni Teadusuurin-gute Ühiskeskusega (JRC) Teadusuuringute Ühiskeskus (Joint Research Centre – JRC) on Euroopa Komisjoni talitus, mis on liidu teaduse ja tehnoloogia keskpunkt. Olles tihedalt seotud poliitikaga, teenib keskus liikmesriikide huve, jäädes samas era- ja rahvuslikest huvidest sõltumatuks. Teadusuuringute Ühiskeskuse Nõukogu assisteerib ja annab nõu peadirektoraadile Teadusuuringute Ühiskeskuse teaduslikes, tehnilistes ja finantsküsimustes. Teadusuuringute Ühiskeskuse Peadirektoraat asub Brüsselis. Seal asub ka Teadusuuringute Ühiskeskuse Institutsionaalsete ja Teadussuhete Direktoraat. Teadusuuringute Ühiskeskuse ülesandeks on pakkuda tellijatele vajalikku teaduslikku ja tehnilist tuge Euroopa Liidu tegevuskavade koostamisel, arendamisel, täideviimisel ja seirel. Teadusuuringute Ühiskeskus annab tööd rohkem kui 2000-le inimesele ning selle seitse teadusinstituuti – Referentsmaterjalide ja Mõõtmiste Instituut (The Institute for Reference Materials and Measurements, IRMM); Transuraansete Elementide Instituut (The Institute for Transuranium Elements, ITU); Energeetika Intituut (The Institute for Energy, IE); Kodanike Kaitse ja Julgeoleku Instituut (The Institute for the Protection and the Security of the Citizen, IPSC); Säästva Keskkonna Instituut (The Institute for Environment and Sustainability, IES); Tervise- ja Tarbijakaitse Instituut (The Institute for Health and Consumer Protection, IHCP); Tulevikutehnoloogiate Uuringute Instituut (The Institute for Prospective Technological Studies, IPTS) – on koondunud viide Belgias, Itaalias, Hollandis, Saksamaal ja Hispaanias asuvasse keskusesse. Teadusuuringute Ühiskeskuse peamine eesmärk on aidata luua teaduslik ja tehnoloogiline baas, mis on vajalik acquis communautaire´i (Euroopa Liidu õigustik) rakendamiseks ja edasiarendamiseks. Eelkõige toetab keskus Euroopa otsustetegijaid nende püüdlustes edendada vastavate riikide tehnoloogilist, majanduslikku ja ühiskondlikku arengut, tugevdada integratsiooniprotsessi ja parandada toiduohutust, keskkonnakaitset ning tuumaohutust ja julgeolekut. Põhitegevuse hulka kuulub ka teabepäevade, ümarlauaarutelude, koolituskursuste, ühiste õpitubade ja seminaride korraldamine, et käsitleda teadus- ja tehnoloogiapoliitika mõju sotsiaalsele ja majanduslikule arengule. Teadusuuringute Ühiskeskus meelitab ligi tipptasemel teadlasi kogu Euroopa Liidust ja Euroopa Liidu liikmekssaamist taotlenud riikidest, pakkudes nende oskustele ja andele vastavat rakendust. Teadusuuringute prioriteedid on veidi erinevad sõltuvalt sihtgrupist (Euroopa Liidu vanad liikmesriigid, Euroopa Liidu kandidaat- ja potentsiaalsed kandidaatriigid). Euroopa Liidu vanade liikmesriikidega suhetes on JRC eesmärgiks osaleda ühtse Euroopa teadusruumi (European Research Area) arendamises ja spetsiifilisemalt T&A poliitikakujundamise protsessis ning toetada liikmesriike Euroopa Liidu seadusandlike aktide ülevõtmisel ja integratsioonis uute liikmesriikidega. Suhetes Euroopa Liidu kandidaatriikidega ja potentsiaalsete kandidaatriikidega on JRC eesmärkideks toetada Euroopa Liidu laienemispoliitikat ning aidata sihtriike kiiremini kurssi viia ja omandada T&A alast Euroopa Liidu seadusandlust. Samuti on eesmärgiks nende riikide integreerimine ühtsesse Euroopa

Liidu teadusruumi ja põhilistesse JRC tegevustesse. Eraldi kategooria moodustavad 7. raamprogrammiga ühinenud riigid. Need riigid omavad samasuguseid õigusi ja kohustusi kui liikmesriigid, aga erinevus on selles, et koostööhuvid võivad varieeruda sõltuvalt nende riikide poliitika sarnasusest Euroopa Liidu poliitikaga. Nende riikide ring laieneb pidevalt. 26. mail 2008. a kohtusid Euroopa Liidu ja Venemaa esindused Sloveenias, et arutada teadusalast koostööd ja Venemaa avaldas valmisolekut ühineda 7. raamprogrammiga ametlikult assotsieerunud riigina. Alanud on Euroopa Liidu ja Venemaa läbirääkimised selles küsimuses.

Koostöövõimalused JRCga on väga mitmesugused. Tavapäraseim on institutsionaalne koostöö, kuhu on praegugi kaasatud väga mitmed Eesti teadus-, arendus- ja riigiasutused ning ettevõtted. Põhilised koostöövaldkonnad on: • keskkond (õhukvaliteet, pinnased, vesi);• kemikaalid;• toit (GMO); • põllumajandus;• energia (tuumaenergeetika, taastuvenergeetika);• metroloogia;• tuumaohutus ja kaitse;• IT;• tulevikustsenaariumid ja -mudelid. Üksikteadlase jaoks on olulisimaks JRC koostööväljundiks laialdased töövõimalused JRC instituutides. Suurepärased töö- ja tasustamistingimused meelitavad JRC instituutidesse tippteadlasi ja -spetsialiste erinevatest valdkondadest. Töögrupid paiknevad viies Euroopa Liidu linnas (Brüssel, Ispra, Sevilla, Karlsruhe, Geel, Petten), on paljukeelsed ja rahvusvahelised. Kokku saavad erineva multikultuurse taustaga ja teaduskogemusega inimesed nii Euroopa Liidu liikmesriikidest kui kandidaatriikidest ja potentsiaalsetest kandidaatriikidest. Personalivalikul lähtutaksegi põhimõttest, et oleks esindatud võimalikult paljurahvuseline kooslus – ka eestlased on töötatud pidevalt JRC erinevates instituutides. Tulemuseks on püsivad viljakad teaduskontaktid, mis jätkuvad ka kodumaale naasnutena. Lisaks pikemaajalistele tööpakkumistele korraldavad JRC instituudid sageli täienduskoolitusi ja tööseminare, kuhu on oodatud huvilised üle Euroopa. Eelmisel aastal näiteks korraldati 86 täienduskoolitust, kus osales kokku üle 3500 huvilise. Üheks oluliseks osaks JRC tegevuses on teavitustegevus. Igal aastal organiseeritakse erinevates riikides mitu infopäeva ja ümarlauda. Eestis toimus JRC ümarlaud eelmisel aastal – 2007. aasta oktoobris.

Kes on huvitatud JRC instituutides töötamisest, peaksid saama infot järgnevatelt kodulehekülgedelt:www.jrc.ec.europa.eu/jobshttp://europa.eu/epso/http://ec.europa.eu/stages/.

Ene KadastikHaridus- ja Teadusministeerium, peaekspert, Teadusuuringute Ühiskeskuse NCPe-post: [email protected]


7 r p k o n t a k t i s i k u dHealth NCP* Argo Soon SA Archimedes, Teaduskoostöö keskus Tel +372 730 0372 [email protected] Väike-Turu 8, 51013 Tartu Faks +372 730 0336

Bio NCP Meelis Sirendi SA Eesti Teadusfond Tel +372 699 6212 [email protected] Endla 4, 10142 Tallinn Faks +372 699 6211

ICT NCP Aavo Kaine SA Archimedes, Teaduskoostöö keskus Tel +372 730 0329 NMP NCP [email protected] Väike-Turu 8, 51013 Tartu Faks +372 730 0336

Energy NCP Maria Habicht SA Archimedes, Teaduskoostöö keskus Tel +372 730 0327 Transport NCP [email protected] Väike-Turu 8, 51013 Tartu Faks +372 730 0336

Environment NCP Liina Saar SA Archimedes, Teaduskoostöö keskus Tel +372 730 0338 [email protected] Väike-Turu 8, 51013 Tartu Faks +372 730 0336

Space NCP Einar Mikson SA Archimedes, Teaduskoostöö keskus Tel +372 730 0328 Security NCP [email protected] Väike-Turu 8, 51013 Tartu Faks +372 730 0336

Ideas (ERC) NCP Madis Saluveer SA Archimedes, Teaduskoostöö keskus Tel +372 730 0226 [email protected] Väike-Turu 8, 51013 Tartu Faks +37273 0336

Mobility NCP Kristin Kraav SA Archimedes, Teaduskoostöö keskus Tel +372 730 0337 Regional NCP [email protected] Väike-Turu 8, 51013 Tartu Faks +372 730 0336 Research Potential

SME NCP Tartus Epp Tohver-Bulavs SA Archimedes, Teaduskoostöö keskus Tel +372 730 0331 Regional NCP [email protected] Väike-Turu 8, 51013 Tartu Faks +372 730 0336 Regions of Knowledge

SME NCP Katre Gostsõllo Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Tel +372 627 9353 [email protected] Liivalaia 113/15, 10118 Tallinn Faks +372 627 9427

INCO NCP Ülle Must SA Archimedes, Teaduskoostöö keskus Tel +372 730 0330 SSH NCP [email protected] Väike-Turu 8, 51013 Tartu Faks +372 730 0336

Infrastructures NCP Marika Meltsas SA Archimedes, Teaduskoostöö keskus Tel +372 730 0323 [email protected] Väike-Turu 8, 51013 Tartu Faks +372 730 0336

SiS NCP Terje Tuisk SA Archimedes, Teaduskoostöö keskus Tel +372 7 30 0333 [email protected] Väike-Turu 8, 51013 Tartu Faks +372 7 30 0336

EURATOM NCP Kadri Isakar Tartu Ülikooli Füüsika Instituut Tel +372 742 8102 [email protected] Riia 142, 51014 Tartu Faks +372 738 3033

JRC NCP Ene Kadastik Haridus- ja Teadusministeerium Tel +372 735 0306 [email protected] Munga 18, 50088 Tartu Faks +372 735 0220

Legal and financial NCP Anne Park SA Archimedes, Teaduskoostöö keskus Tel +372 730 0334 [email protected] Väike-Turu 8, 51013 Tartu Faks +372 730 0336

Riiklik koordinaator Rein Kaarli Haridus- ja Teadusministeerium Tel +372 735 0213 [email protected] Munga 18, 50088 Tartu Faks +372 735 0220

Riiklik koordinaator Ülle Must SA Archimedes, Teaduskoostöö keskus Tel +372 730 0330 Riikliku kontaktorganisatsiooni juht [email protected] Väike-Turu 8, 51013 Tartu Faks +372 730 0336

* NCP – National Contact Point

Kasulikud lingid:

Eesti EL raamprogrammide kontaktorganisatsioonSA Archimedes, Teaduskoostöö keskus http://www.archimedes.ee/teadus

7. raamprogramm CORDISeshttp://cordis.europa.eu/fp7

Community R&D Information Servicehttp://cordis.europa.eu

Euroopa Komisjoni Teaduse Peadirektoraadi veebhttp://ec.europa.eu/research/index.cfm

ISSN 1406-6688TEADUSKOOSTÖÖ KESKUS

SA Archimedes Väike-Turu 8, 51013 Tartu Tel 730 0324 Fax 730 0336 [email protected] www.irc.ee

Toimetas Rein Kaarli [email protected]

innovaatika

INFOLEHE väljaandmist ja levitamist toetab Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium

Documents

Innovaatika okt 2008