Inimeseõpetus1 49 toolehed

© KEELEKÜMBLUSKESKUS

nimi: kuupäev: INIMENE 1

Tere!

Minu nimi on Lemme. Olen lapsepõlvest saadik tahtnud teada kõike, mis puudutab inimest. Mulle meeldis ja meeldib siiani inimesi jälgida, nendega rääkida, otsida inimestes huvitavaid omadusi. Mulle meeldib uurida põhjuseid, miks inimesed käituvad nii, nagu nad käituvad. Töölehtede täitmine aitab sul mõista iseennast, suhelda teistega ning märgata erinevaid inimesi enda ümber. Inimene on nii põnev, nii müstiline, nii huvitav! Loodan, et jagad oma mõtteid klassikaaslastega ja ka vanematega. Iga mõte, milleni jõuad, on üks osake mosaiigist, mis kokku moodustab INIMESE.

1. Arutlege rühmas ja pange ühisele lehele kirja, millised on need teemad, mida võiks õppida inimeseõpetuse tunnis ja mis Sulle eriti huvi pakuvad?

2. Sellel õppeaastal arutame inimeseõpetuse tundides järgmisi teemasid:

*Mis on elukaar ja murdeiga selles?*Kuidas suhelda?*Mis on sotsiaalsed suhted?*Mida tähendab sallivus?*Kuidas ennetada ja lahendada konflikte?*Kuidas toime tulla stressiga?*Kuidas teha valikuid?*Mis on sõltuvus?*Kuidas saan vajadusel abi?

Siin maailmas pole olulinemitte see, kus me oleme,vaid see, millises suunasme liigume.

Oliver Wendell Holmes



LEPING

1.Kujuta endale ette ühte põnevat ja kasulikku inimeseõpetuse tundi. Pane märksõnadega kirja, mida kõike võiksid selles tunnis teha õpetaja ja õpilased, et tund oleks põnev ja kasulik.

7. Iga rühm teeb ühest reeglist plakati. Leppige klassis kokku, millise reegli iga rühm kujundab!

2. Loe oma märksõnad teistele rühmaliikmetele ette.

3. Moodustage märksõnadest reeglid, mida võiks arvestada inimeseõpetuse tunnis.

4. Lugege reeglid klassikaaslastele ette. Põhjendage, miks on oluline just neid reegleid täita.

5. Valige koos välja 6 kõige tähtsamat reeglit, mis sobiksid klassi reegliteks?

6. Pane valitud reeglid siia kirja!

1.

2.

3.

4.

5.

6.

Kui sa oled valitud reeglitega nõus, siis kinnita oma otsust allkirjaga >



Mis see on?

Nii nagu laeva kapten peab logiraamatut, kuhu märgib üles tähtsamad päevasündmused, nii pea ka sina õppimise logiraamatut.

Võid ka iga päev midagi üles kirjutada. Ära muretse, kui sa ei suuda oma mõtteid täpselt kirja panna või kui sisse tulevad kirjavead. Õppimise logiraamatusse pane oma mõtted kirja nii, nagu oskad.

- mida uut ja huvitavat sa õppisid - mis sulle segaseks jäi- mida sa õpitud teemade kohta veel teada tahad- oma nädala mured- oma nädala rõõmud

Kirjuta igal nädalal üles:

Kui keegi kunagi Kerile satub, siis suures majas suures toas laua peal on logiraamat,

kus kõik toimunu täpselt kirjas.

Logiraamatu (päevaraamatu) täitmine siseveekogudel ja rannasõidus ei ole kohustuslik

Vahitorni laual oli logiraamat, kuhu minutilise täpsusega kantud sisse kõik merele suundunud ja sealt naasnud alused, paadid ...

Eduard Leppikul õnnestus alal hoida laeva logiraamat aastaist 1943-1944.

Kõik serveris sooritatud tegevused salvestatakse logifailidesse, mis on nagu laeva

logiraamat - näitab, kus on käidud

LOGIRAAMAT



1. Igal su klassikaaslasel on selja peal leht. Käi klassis ringi ja kirjuta kaaslaste lehtedele, mida sa nende juures hindad, tähtsaks pead.

2. Võta oma leht ja joonista selle järgi töölehele endast pilt. Kasuta mõtteid, mida teised on sinu kohta kirjutanud. Lisa omadusi ja oskusi, mida ise tähtsaks pead. / Kui Sulle näiteks meeldib ujuda, aga teised seda ei tea, siis võid end ujumas joonistada.Joonistus võib olla lihtne. Suhtu asjasse loovalt.

3. Näita oma joonistust teistele rühmaliikmetele ja seleta, mille poolest on iga detail pildil tähtis.

Ole see, kes Sa oled,Ja räägi hingest ja südamest -See on parim, mida inimene teha saab.

Hubert H. Humphrey

Igal inimesel on midagi sellist, mis teeb temast ainulaadse inimese.



1. Joonista siia üks loom, kelle välimuses peegeldub sinu iseloom! (Kui sa näiteks oled uudishimulik, siis on sellel loomal suured silmad või kõrvad või suur nina.)

3. Jutusta oma loomast rühmakaaslastele: Mis ta nimi on? Missugused iseloomuomadused tal on? Kus ta elab? Mida ta sööb? Kuidas sai Sinu loom endale nime?

4. Tehke klassis piltidest näitus.

Looma nimi:



1. Lõpeta järgmised laused:

Tõde on ainuskindel pind,millele toetuda.

Elizabeth Cady Stanton

Mulle maitsevad

Mulle ei maitse

Kodutöödest meeldib mulle teha

Kodutöödest ei meeldi mulle üldse teha

Kolm minu kõige paremat omadust on

Kolm minu kõige halvemat omadust on

Ma tunnen enda üle uhkust, kui ma

Teistes inimestes hindan ma järgmisi omadusi:

Teistes inimestes ei meeldi mulle

Kaks heategu, mida olen teistele teinud



1. Kas töölehe INIMENE 6 lauseid oli Sul kerge lõpetada? Põhjenda.

2. Milliste lausete lõpetamisele kulus Sul rohkem aega? Miks?

6. Kas mõni negatiivne joon võib vahel olla ka positiivne? Mõni positiivne joon vahel negatiivne? Miks? Põhjenda. Kirjuta Venni diagrammi vasakpoolsesse ossa kindlalt positiivsed omadused, parempoolsesse kindlalt negatiivsed omadused. Keskele kirjuta need omadused, mis võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Jagage oma arvamusi terve klassiga.

3. Räägi rühmas töölehe INIMENE 6 põhjal iseendast. Sa ei pea rääkima kõigest. Vali, mida Sa tahad, et teised Sinust teaksid. Too näiteid.

4. Arutlege rühmas, a) millised on inimestes need omadused, mida me kõrgelt hindame, ja b) millised need omadused, mida me peame negatiivseks?

5. Arutelu kokkuvõte pane kirja tabelisse:

POSITIIVSED OMADUSED NEGATIIVSED OMADUSED


INIMENEÕpe ta ja l e

2. tund. Sissejuhatav tund.

Eesmärk: Rühmaliikmete omavaheliste kontaktide arendamine , s.o rühma soojendamine, et kõik lapsed hakkaksid omavahel suhtlema.

I mäng: KARUSSELL (või KOHTUMISED)

Aeg: 10–30 min (olenevalt küsimuste arvust)

Vahendid: Tool igaühele (+ 1 lisatool, kui rühmaliikmeid on paaritu arv).Mängida võib ka püsti seistes.

Igaüks valib endale koha. Kui lapsi on paaritu arv, jääb üks tool tühjaks.Üksteise vastas istujatel palutakse 2 minutit omavahel rääkida, alustades etteantud teemal. (Lausete algused võib kirjutada tahvlile või paberile, et lastel oleks kergem alustada.) Kahe minuti pärast liigub välisring koha võrra paremale.Seejärel palutakse vastastikku istujatel taas omavahel 2 min rääkida, alustades lausega uuel teemal.Kahe minuti pärast liigub sisering koha võrra paremale jne.See, kellel paarilist pole, mõtleb, millest ta paarilisele räägiks.

Harjutuse käik: Toolid on paigutatud kahte ringi nii, et iga laps saaks istuda vastamisi kellegagi teisest ringist.

Lause algused, millest räägitakse:

Minu tänane hommik oli…Kooli tulles ma mõtlesin, et …Ma kavatsen sellel aastal…



2. tund. Sissejuhatav tund.

Eesmärk: Rühmaliikmete omavaheliste kontaktide arendamine , s.o rühma soojendamine, et kõik lapsed hakkaksid omavahel suhtlema.

II mäng

Aeg: ~10 min (oleneb äraarvamise kiirusest)

Vahendid: Tool igaühele (+ 1 lisatool, kui rühmaliikmeid on paaritu arv).Mängida võib ka püsti seistes.

Harjutuse käik: (4)–6 liikmeline rühm seisab ringis. Neile antakse 1 minut aega selleks, et vaadelda üksteist tähelepanelikult.Seejärel keerab üks teistele selja. Teised muudavad enda juures ühe detaili (näiteks keeravad pluusi krae ülesse). Muuta võib enda juures kõike (juukseid, ehteid, riideid, jalanõusid).Kui kõik on seda teinud, keerab seljaga olija ennast taas teiste poole ja püüab ära arvata, mida keegi enda juures muutis. Äraarvatud detail muudetakse tagasi esialgsesse asendisse.Kõik rühma liikmed saavad olla äraarvaja rollis.



3. tund

Eesmärk: Meeskonna kujundamine, tutvumine rühma teiste liikmetega, oma koha teadvustamine rühmas. (Neid harjutusi on hea teha suuremas ruumis, näiteks koridoris).

Harjutuse käik:

Ridade moodustaminePalve klassile: "Palun moodustage rida tähestiku järjekorras, mille paremas otsas on A-tähega ja vasakus otsas Y-ga algavate eesnimedega õpilased"Kontrolli rida üle!Nüüd sama sünnikuupäeva järgi (nt noorim paremas, vanim vasakus otsas). Kui rida on valmis, ütleb igaüks valjusti oma sünnikuupäev. Kõige vanemalt ja kõige nooremalt võib küsida, kuidas nad end grupis tunnevad. Leia ka endale koht reas oma.

Kaardid Märgi põrandale mõtteline põhja-lõuna suund ja Eesti asukoht. Palu õpilastel leida maa, kuhu ta tahaks reisida. Uuri kõikidelt, kuhu nad minna tahaksid ja miks.

Samal teepoolelPalu õpilastel seista ruumi keskele. Ühele poole ruumi pane silt "JAH", teisele poole silt "EI".Esitad neile teatud väiteid. Nemad peavad pärast väite nimetamist võimalikult kiiresti valima poole. Kui nad on nõus, siis liiguvad nad "JAH" poolele, kui ei ole, siis "EI" poolele.Pärast oma poolele jõudmist vaatab igaüks, kes on veel temaga koos samale teepoolele tulnud.Seejärel liiguvad nad tagasi keskele, ootamaks uut väidet ja tegema uut otsustust.

Väi t ed : Mul on koduloom, Mul on noorem õde või vend, Mul on praegu käed taskus, Ma mängin hästi jalgpalli, Ma käisin suvel laagris, Mulle maitseb jäätis, Mul on kell käe peal, Mulle meeldib hommikuti vara ärgata, Ma pesen vähemalt kaks korda päevas hambaid, Mulle meeldib laulda, Mulle meeldib lugeda, Ma teen vähemalt kaks korda nädalas hommikuvõimlemist, Ma armastan väga oma vanemaid, Ma saan kergesti vihaseks, Mulle meeldib süüa teha

Harjutus võimaldab näha gruppi erinevatest vaatekohtadest ja loob gruppi turvalisust.


nimi: kuupäev: INIMENE

1. Ühenda täpid omavahel.

2. Lisa juurde detaile, et saaksid pildi ühest fantastilisest loomast.

3. Mõtle oma loomale nimi ja elulugu. Pane elulugu kirja märksõnadega.

4. Jutusta oma looma elulugu klassikaaslasele. Kuula tema looma elulugu ja pane sellest kirja 3-4 märksõna.

ARENG JA KASVAMINE 1

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .



1. Too inimese arengu kohta näiteid.

Näide: Vanemate kõnest arusaamine - võõrkeelse kirjanduse lugemine

2. Millal on inimesel areng kiirem, millal aeglasem? Millal toimub inimese elus taandareng?

3. Kirjuta 5–6 muutust, mis on toimunud sinus viimase kolme aasta jooksul (hobid, suhtumised, unistused vmt)?

ARENG JA KASVAMINE 2

Kiire arengu näited:

Aeglasema arengu näited:

Taandarengu näited:

Inimene muutub ja areneb kogu elu jooksul. Arenemine on kulgemine küpsuse saavutamise suunas. Mis inimese arengus on juba toimunud, seda ei saa enam olematuks muuta. Areng on pöördumatu. Arenemine on järjestikuste muutuste rida organismi elu algusest kuni surmani. See on organismi omaduste muutumine. Arenemise käigus toimuvad inimeses ka omaduste muutused, mida ei saa otseselt jälgida (mõtlemine, hoiakud, tahtmised, huvid). Miski areneb ja kujuneb välja, täiustub, miski muu aga taandareneb, hävib.Kasvamine tähendab keha välismõõtmete ja elundite suurenemist. Kasvamine lõpeb täiskasvanuks saamisega. Kasvamine on järjestikuste füüsiliste muutuste rida organismi viljastumise ja täiskasvanuks saamise vahel.



1. Leia arenguperioodide ülesannete kirjeldamiseks näiteisikud. Kirjuta iga arenguperioodi juurde ülesanne, mis sinu arvates on tähtis.

2. Arutage vastuseid paarilisega. Täienda oma tabelit.

ELUKAAR 1

Näide: 0–1 naabermaja imik kohaneda temperatuuri muutumisega

Arengu-periood Näiteisik Arenguülesanne

0–1

1–3

3–6

6–12

12–19

20–25

26–65

65–(137)



1. Maria elulugu on esitatud 2 lõiguna. Missugust arenguperioodi üksikud lõigud esindavad? Mis on selle arenguperioodi arenguülesanne? Jätka tabelite täitmist.

ELUKAAR 2A

Maria läks 3-aastaselt lasteaeda. Tema maailmaks ei olnud enam ainult kodu. Ta pidi hakkama suhtlema paljude lastega ja ka erinevate täiskasvanutega. Maria pidi aru saama lubatust ja keelatust. Reeglid olid tunduvalt tähtsamad kui enne. Samuti oli vaja aru saada, mis on hea ja mis halb. Lasteaia hakkas Maria rohkem näitama oma tahtmisi ja iseloomu. Ta tahtis uusi asju õppida, oma jõudu proovile panna. Lasteaia aastad olid ühed põnevad avastamise aastad. Tema fantaasia arenes suure kiirusega.

Kui Maria oli 12-aastane, tekkis tas äkki suur segadus. Talle tundus, et probleeme on nii palju ja ta ei saa nendega hakkama. Talle tundus, et vanemad ei saa temast enam aru. Vanad sõbrad on kuidagi kaugeks jäänud. Maria tahtis, et sõbrad teda kuulaksid, temaga arvestaks.

Maria oli tihti väsinud, kuid samas energiat täis ja rahulolematu. Tema kehas toimusid muutused – tal oli häbi ja kummaline tunne. Kõik tundus vastuoluline ja konflikte täis.

Mõne aja möödudes hakkas olukord veidi rahunema. Tunded ei olnud enam äärmusest äärmusesse – kõik oli selgem, püsivam ja sügavam. Maria hakkas leidma iseennast. Ta tegi palju tähtsaid otsuseid. Maria teadis, et ta tahab edasi minna õppima ülikooli ja saada keeleteadlaseks. Ta leidis sõpruskonna, kellega tal oli huvitav rääkida ja kes väärtustasid samu asju, mis temagi. Maria arutas oma tulevikuplaane ka vanematega ning sai sealt toetuse ja mõistmise.

Maria saigi ülikooli sisse. Ta kolis Tartusse –alustas iseseisvat elu. Õppis ja läks samal ajal ka tööle.

3–6 varajane lapsepõlv



1. Maria elulugu on esitatud 3 tabelina. Missugust arenguperioodi üksikud tabelid esindavad? Mis on selle arenguperioodi arenguülesanne? Jätka tabelite täitmist.

ELUKAAR 2B


Tööle asudes oli Maria 20-aastane. Ülikooli ajal ta kurameeris palju, kuid nüüd leidis ta omale noormehe, kellega ta tahtis päriselt kokku jääda. Kihluti ja kahe aasta pärast ka abielluti. Paari aasta pärast sündis ka esimene poeg. Ja kolme aasta pärast teine poeg. Neil oli oma kodu – perekond. Maria tegi ka palju tööd ja saavutas omal erialal suure tunnustuse.

Marial on ees veel põnev eluperiood. Töö ja ühiskondlik tegevus on selles eas väga tähtsal kohal. Maria ajakirjanikust ema oli sel perioodil olnud kõige produktiivsem ja loomingulisem. Lapsed olid suured ja ta sai oma armastatud tööle palju aega pühendada. Samal ajal surid Maria vanaema ja vanaisa ning Maria vanematel tuli leppida vananemiste, haiguste ja surmaga. Kui inimesel pole sellist tööd, mida ta armastaks või pole sellist lähisuhet, mis teda rahuldaks, võib ta sattuda keskea kriisi. Mida vähem inimene rakendab oma vaimseid ja kehalisi võimeid, seda kiiremini need taandarenevad. Sel perioodil on inimesel tavaliselt aega mõtiskleda, lapselastega olla, oma mälestustest lastele ja lastelastele rääkida. Aga füüsiline jõud hakkas tasapisi kaduma.




1. Maria elulugu on esitatud 3 tabelina. Missugust arenguperioodi üksikud tabelid esindavad? Mis on selle arenguperioodi arenguülesanne? Jätka tabelite täitmist.

ELUKAAR 2C



7-aastaselt läks Maria kooli. Osa tema klassikaaslaseid oli kooli tulnud ka 6-aastaselt, kuid neid oli vähe. Koolis oli lõbus. Õpetaja oli kõige targem ja kõige parem. Maria päevad olid täis tegemisi. Maria õppis lugema, kirjutama, arvutama. Ta oli aktiivne ja asjalik. Osales erinevate huviringide töös, tegi sporti. Marial oli klassis palju sõpru ja need olid talle väga tähtsad. Maria kuulus ühte kampa, kellega sai igal pool koos olla ja kõike põnevat teha. Ta oli väga töökas ja kohusetundlik. See tema edasises elus oli väga oluline.

Maria sündis 15. märtsil 1968. aastal. Tal olid väga armastavad vanemad ja ilus kodu. Maria ema oli kodune, isa tegi väga palju tööd ja oli tihti kodust ära. Ema rääkis Mariaga juba siis, kui ta oli alles ema kõhus. Ka hiljem arutas ta temaga kõike, mis päevakorras oli. Mariale meeldis, kui ema temaga rääkis, siis möödusid kõik hirmud ja ebamugavused. Maria arenes kiiresti. Iga kuu tõi uusi edusamme. Ta õppis ennast pöörama, pead tõstma, istuma, roomama, kõndima, ise lutipudeli hoidma jne. Sai aru sellest, mida talle öeldi.



1. Maria ja ta vanemate eluloost on esitatud 3 perioodi. Missugust arenguperioodi üksikud tabelid esindavad? Mis on selle arenguperioodi arenguülesanne? Jätka tabelite täitmist.

ELUKAAR 2D


Maria vanemad on juba pensionil. Nad elavad kahekesi maal. Kumbki ei käi enam tööl, aga kodus ja kodu ümber on tegemist palju. Maria isal nüüd rohkem aega margikogu jaoks ja ema saab tegeleda lilleaiaga. Tihti käivad külas Maria ja teised lapsed. Suvel on vanaema ja vanaisa juures laste lapsed. Koos käiakse loodust uurimas, tehakse maatöid ja räägitakse juttu. Kurb on aga, et sõpru on vähemaks jäänud, paljud sõbrad on haiged. Samuti ei liiguta enam nii palju ringi, et pidevalt üksteise juures käia. Jõud väheneb, haigused on tihedamad. Maria vanemad oskavad oma vanadust nautida. Kord aastas käivad nad reisimas, milleks neil enne kuidagi aega ei jätkunud. Maria on arvestanud ka sellega, et ükskord peab ta oma vanemad enda juurde elama võtma või ise maale minema, sest varsti võivad nad ise mitte hakkama saada. Nad jäävad nõrgaks, haigeks ja ei pruugi enam toime tulla.

Varsti õppis Maria käima, jooksma, ronima, iseseisvalt sööma. Selgeks said paljud normid ja kindlaks kujunesid mõnedki hoiakud. Maria muutus juba palju iseseisvamaks. Ta õppis oma tahet kas läbi viima või maha suruma. Vanemad olid Mariaga väga kannatlikud ja mõistvad. Ema oli väga hoolitsev ja lubas Marial paljut läbi proovida. Isa oli karmim, tema seadis Mariale ka piirid, mida tohtis ja mida mitte. Keelatut põhjendati Mariale väga kindlameelselt ja väsimatult.




1. Võrdle iseenda ja oma vanemate praegust eluperioodi. Täida Venni diagramm.

ELUKAAR 3

m i n a v a n e m a d

2. Kirjuta märksõnadega, kuidas mõjutavad sind sinu ja su vanemate need erinevused?

Parajalt paks mees oma parimates aastates.



1. Lugege paarilisega tekst läbi.

2. Arutage paaris teemal Kas inimese elutee on ette määratud? Pane kirja põhjendused.

INIMESE VALIKUD 1A

3. Võrrelge ülesande 2 põhjendusi teiste paaridega, kes lahendasid töölehte Inimese valikud 1A. Lisa oma lehele veel põhjendusi, kui kuuled teistelt midagi tähtsat. Koosta kokkuvõte.

1944. aastal oli mu vanaema koos mu emaga Pärnus sõjapaos. Rinde lähenedes püüdsid paljud eestlased laevadega põgeneda. Minu vanaema koos minu 9-aastase emaga pidi ka laevaga Rootsi minema. Neil olid kohad ostetud, kuid nad ootasid isa, kes pidi nendega sadamas kokku saama. Kõik teised läksid laeva peale. Vanaema oli sunnitud otsustama - kas minna laevale ilma oma meheta või jääda teda ootama. Kõik laevad ei jõudnud üle mere Rootsi, kuid paljud siiski jõudsid. Mu vanaema jäi oma lapsega Eestisse. Hiljem selgus, miks isa ei tulnud ja nad laevalt maha jäid. Pärnu jõe sild pommitati puruks, mu vanaisa oli lihtsalt kaldale maha istunud, ega hakanud üle jõe ujuma.

Kokk u v õ t e

Jah Ei

Kasinimese elutee

onette määratud?

Iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja.

Paul-Eerik Rummo





INIMESE VALIKUD 1B


Helle Meri, neiuna Pihlak, sündinud 14. märtsil 1949, on elukutselt näitleja.Ta on kasvanud üles Harjumaal Rapla alevis sepa peres neljanda lapsena. Koolipõlves oli Helle Meri sportlik tüdruk. Eriti armastas ta korvpalli jakuulus mõnda aega ka Eesti noortekoondisse. Sport on siiani jäänud HelleMeri huvideringi.Pärast keskkooli lõpetamist astus Helle Meri lavakunsti õppima. Saanud 1972. aastal kutselise näitleja diplomi, mängis ta kakskümmend aastat Tallinnas Eesti Draamateatri laval. Eesti publik ja teatrikriitika võtsid Meri osatäitmised hästi vastu Helle. Tal on olnud edukaid rolle eesti klassikute August Kitzbergi ja Anton Hansen Tammsaare ning nüüdisaja eesti autorite Jaan Krossi ja Jaan Kruusvalli näidendites. Helle Meri on mänginud muusikalides, laste- ja estraadietendustes ning filmides. Eesti Draamateatri trupi liikmena on ta käinud ringreisidel ja külalisetendustel Riias, Vilniuses, Kiievis, Moskvas, Vladivostokis, Berliinis ja Torontos. Helle Meri loobus näitlejatööst 1992. aasta aprillis, kui tema abikaasa, Eesti välisminister Lennart Meri, määrati Eesti Vabariigi esimeseks sõjajärgseks suursaadikuks Soomes.

Kokk u v õ t e

Jah Ei

Kasinimese elutee

onette määratud?


Paul-Eerik Rummo





INIMESE VALIKUD 1C


Leila sündis Venemaal Sulbani külas. Ta elas seal umbes kaks aastat, kuniküla hakati lammutama. Enamus inimesi läks elama BAM-i aladele. BAMialadel elas pere mitu aastat, Leila käis lasteaias. Mõnda aega elas Leila ka Gruusias oma isapoolsete vanavanemate juures. Gruusias oli soe ja Leilale meeldis seal väga. Kui Leila oma ema ja isa juurde Venemaale tagasi läks, said nad mõnda aega koos elada. Siis tuli perel järjekordselt oma kodust lahkuda. Kolimise ajaks saadeti Leila Gruusiasse. Poole aastaga õppis Leila selgeks gruusia keele, et sõpradega rääkida. Kui ema Leilale järele tuli, ei tundnud Leila teda algul ära. Leila kolis koos emaga Eestisse, kus elasid tema emapoolsed vanavanemad. Kui nad olid end sisse seadnud, hakkas Leila õppima eesti keelt. See ei olnud kerge. Aastaga õppis ta keele selgeks ja läks Mäetaguse kooli esimesse klassi. Mäetaguse koolis käis ta kolm aastat ja õppis ainult viitele. Alates neljandast klassist läks Leila õppima Jõhvi Gümnaasiumi. Leila valdab hästi eesti ja vene keelt. Toime tuleb ta ka inglise ja gruusia keelega. Elukohaks on tal Kalina küla, kus ta elab koos oma emaga. Vahel käib ta Gruusias oma vanaemal külas.

Kokk u v õ t e

Jah Ei

Kasinimese elutee

onette määratud?


Paul-Eerik Rummo





INIMESE VALIKUD 1D


Ester Kindlami elulugu algab Narvast. Tema isa oli Jõhvi mõisa möldri poeg, kes läks Narva elama ja ehitas sinna maja. Narva oli siis tõusev linn, sest Kreenholm aina kasvas. Ester Kindlami kool oli eesti ühisgümnaasium, mille ta 1935. aastal lõpetas. Sealt saigi Ester mõtte õppida gümnaasiumi eesti keele õpetajaks, eeskujuks üks pedagoog. Vene keelt ta kolmekümnendail aastail ära ei õppinud - polnud tarvis. Kuni 1940. aastani polnud Ester Kindlami õpiteel mingeid käänakuid. Tütarlaps oli hoolas ja tema siht selge. Ta sooritas kõik eksamid. Maailmakirjanduse õppejõud Gustav Suits oli väga nõudlik mees. Eksam kestis viis päeva järjest, neist esimesel oli viietunnine kirjalik eksam. Sakslaste aegu sai narvalanna ajutise, saksa ja eesti keeles kirjutatud diplomi. Nõukogude kord tunnistas selle aga kehtetuks ning nii tuli veel mitu aastat seda kõige õigemat teadust omandada. Alles 1947. või 1948 sai ta kätte diplomi, mis polnud ajutine ja mis oli nii eesti- kui venekeelne. Selleks ajaks oli Ester Kindlam abiellunud ja pojagi sünnitanud, oli ka tööinimeseks saanud.

Kokk u v õ t e

Jah Ei

Kasinimese elutee

onette määratud?


Paul-Eerik Rummo



1. Loe.

INIMESE VALIKUD 2

Kui püüadkõigest väest, saad üle igast mäest!

3. Kuidas sa suhtud oma ebaõnnestumisesse? Kas ebaõnn on saatus või õppetund? Too näiteid.

2. Kirjuta a) 3 näidet selle kohta, mida oled oma elutee kujundamiseks ette võtnud ja b) 2 näidet selle kohta, kuidas su saatust on mõjutanud keegi teine.

Areng sõltub pärilikkuse ja keskkonna koosmõjust. Ka inimesel endal on oluline osa elutee kujundamisel. Rännates eluteel, jõuab inimene pidevalt ristmikele. Igal teelahkmel tuleb langetada otsus, kuhu liikuda. Vahel on vaja juhatust, et valida õige teeharu. Valiku teeb ja otsuse langetab inimene ise. Sageli tundub lai ja sile tee meeldivam, aga soovitud eesmärgile viib hoopis kitsas ja konarlik rada. Inimese elus on tähtis suund - eesmärk, mille poole pürgida ja mille nimel tegutseda.

pärilikkus keskkond ta ise

Inimese arengut mõjutavad



1. Vaata puu pilti. Otsi seoseid oma eluteega: esivanemad, lapsepõlv, valikud… Kirjuta pildi alla, peale või kõrvale sobivaid märksõnu.

INIMESE VALIKUD 2



1. Sõnasta küsimus, millele lapsed on vastanud nii:

2. Kuidas vastaks sellele küsimusele auto, kormoran, molekul, kompass, vanaisa? Sõnasta vastused.

3. Leia kolm kaasõpilast, kes täitsid sama töölehte. Võrrelge 1. ja 2. tööülesande lahendusi. Valige välja kõige põnevamad küsimuste ja vastuste paarid.

Armastust võib tunda erinevate inimeste ja ka asjade vastu. Armastusel on ka palju alaliike: inimesearmastus, enesearmastus, loomaarmastus, loodusearmastus, tööarmastus, kodumaa-armastus vm.

• See on asi, mis teeb inimese elavaks.

• See on punane.

• See on imelik ja imeline tunne.

• See on, kui keegi hoolib ja on hea.

• Seda vist küll keegi ei tea.

• See on usaldus, mis iial ei kao.

I. Vastus:

Küsimus:

II. Vastus:

Küsimus:

III. Vastus:

Küsimus:

IV. Vastus:

Küsimus:

V. Vastus:

Küsimus:

KIINDUMUSSUHTED 1A

Auto:

Kormoran:

Molekul:

Kompass:

Vanaisa:

Mis on ?

See on imelik jaimeline tunne.



1. On väga palju erinevaid viise, kuidas armastada. Täida lüngad.

2. Kellest/millest räägitakse, kui räägitakse armastusest? Koosta loend. Leia vähemalt kümme sõnapaari.

3. Loe tekst läbi. Mõtle eelmisele kooliaastale ja pane kirja need asjad, mis sulle on meeldinud, mida oled armastanud.

Armastusest ei pääse keegi, isegi koolis. Armastus lihtsalt seisab koolimaja uksel. Ta ei kavatsegi sealt kuhugi minna. Armastus on uksel ja saab kätte kõik, kaasa arvatud hilinejad, direktori ja sööklatädid. Sa pole nõus? Sest koolis pole armastusest kippu ega kõppu?

Alguses võib tõepoolest tunduda, et kool on ainult tuupimine ja piimasupp. Tegelikult koosneb kool natuke tuupimisest, natuke piimasupist ja natuke armastusest. Armastust võib seal teinekord isegi päris palju olla.

Näide: pinginaaber, kellega saab kõigest rääkida VÕI õpetaja, kelle tunnid on alati huvitavad ja kes kuulab meid VÕI vägev lõke VÕI loodusfilm, mida suvel laagris vaatasime

Näiteks võib armastada nii,

nagu Pipi armastas Tommyt ja Annikat,

nagu Tommy ja Annika armastasid Pipit,

nagu Pipi armastas vabadust,

nagu sinu ema armastab_________________________,

nagu ___________________ armastab diivanit,

nagu ___________________ armastab oma koera,

nagu munk armastab _____________________,

nagu ___________________ armastab Juliat,

nagu ___________________ armastab elu,

nagu sina armastad iseennast

nagu _______________________________________________________________

Pipi – vabadus, naaber – miljonimäng,

KIINDUMUSSUHTED 1B

Eva Koffi järgi

Mu kallis diivan!



Armastusest ei pea rääkima ega kirjutama, tema peale ei pea näpuga näitama – kui ta on kohal, saab inimene sellest niigi aru. Seda on TUNDA.

Armastusest kirjutatakse hirmus palju – kirjutatakse armastuskirju, armastusromaane ja armastusluuletusi. Ooperites, muusikalides ja popplauludes peaaegu muust ei lauldagi.

1. Arutage paarilisega, miks kirjanduses ja kunstis ja muusikas nii palju armastusest räägitakse. Kirjuta kolm väidet.

2. Kujuta ette, et oled kas a) keskaegne rüütel, kes soovib võita oma südamedaami tähelepanu, või b) kõrgest soost daam, kes tahab vastata rüütli armastuskirjale. Kirjuta cinquain armastusest.

3. Moodustage rühmad, kus on kas ainult rüütlid või ainult daamid. Kuulake kõigi rühmaliikmete luuletusi.

4. Koostage oma rühma cinquain:1) koostage loendid (4) iga rea jaoks sobivatest sõnadest;2) valige ühiselt iga rea jaoks parimad sõnad ja3) kirjutage need suurele lehele.Otsustage, kuidas te luuletuse kogu rühmaga klassile ette kannate.

KIINDUMUSSUHTED 2

2 omadussõna

3 teonime

4-sõnaline lause

kokkuvõttev sõna

RMASTUS

Kui prooviks hoopis joonistada armastust ... Huvitav, mis värvi ta on?



1. Leia isa lausele “Kuule, poiss! Kui ma sind veel katusel näen, hakkavad laksud lendama!” sobiv seletus. Põhjenda oma valikut paarilisele.

2. Kirjuta enda jaoks olulisele inimesele kiri. Väljenda oma hoolimist otse või ümbernurga, nii nagu sulle paremini sobib. Jälgi kirja vormistamise reegleid: pöördumine adressaadi poole, kuupäev ja kirja kirjutamise koht jne.

KIINDUMUSSUHTED 3

Ma kardan, et sa võid katuselt alla kukkuda.Miks sa teed keelatud asju!Ma armastan sind.Ma ei taha, et sinuga midagi halba juhtub.Ometi saan sind karistada!Hea põhjus oma halba tuju sinu peale välja valada.

kirjutamise koht ja aeg

pöördumine

ilus minu joonistatud mark:

EESTI 6,502004

Armastusest räägitakse otse ja ümbernurga.



1. Arutage paarilisega ja pane kirja kõikvõimalikud halvad ja kurvad asjad, mis seostuvad armastusega.

2. Kirjuta, mida head võib inimesega juhtuda, kes armastab või keda armastatakse.

KIINDUMUSSUHTED 4

Armastus on tihtipeale OHTLIK ja HIRMUS – nagu peaaegu kõik suured asjad.

Kui on armastus, võib alati midagi JUHTUDA. Et armastust kogeda, peab olema julgust RISKIDA.

Inimesearmastus on kogu muu armastuse alus. Kui inimene ei armasta teisi inimesi enda ümber, ei suuda ta armastada ka iseennast, oma tööd ja tegevust.

Enesearmastus – kui inimene ei armasta iseennast, siis ei suuda ta armastada ka teisi inimesi enda ümber, sest madal enesehinnang ning alaväärsustunne lasevad mõelda ainult iseendast ega lase sulada tõelistesse ja omakasupüüdmatutesse suhetesse.

Ma armastan sind!



ERINEVAD GRUPID JA INDIVIIDI OSA NENDES 1

1. Tuleta meelde vajaduste püramiidi. Kirjuta püramiidile vajaduste liigid.

2. Millistesse gruppidesse kuulud Sina? Olulisemad grupid kirjuta endale lähemale, vähemolulised aga endast kaugemale.

Suhtlemine ja vajadus teistega suhelda kuulub inimese põhivajaduste hulka. Kõike, mida inimene vajab, saab ta vaid väga paljude üksteisest sõltuvate inimeste tegevuse tulemusena. Inimesel on vaja kuuluda erinevatesse gruppidesse ehk rühmadesse.

Grupp on suhteliselt püsiv ühendus inimestest,

! kellel on ühised huvid, väärtused ja käitumisnormid;! kes suhtlevad omavahel;! kes tunnevad, et nad kuuluvad ühte ja on vastastikku seotud;! kellel on ühine eesmärk, mille saavutamiseks nad üksteist vajavad.

MINA

Oo, ma vajan sind!



ERINEVAD GRUPID JA INDIVIIDI OSA NENDES 2

1. Gruppe võib liigitada mitmete tunnuste abil. Too iga liigitusaluse juurde näiteid.

2. Kas inimene saab kuuluda ainult ühte gruppi? Põhjenda!

Kui mingi grupi kehtivad reeglid, normid , kombed ja väärtused muutuvad inimesele eriti tähtsaks, siis seda gruppi nimetatakse referent- e. etalongrupiks.

3.Too näiteid etalongruppide kohta.

D Suuruse alusel. (Väikseim grupiliikmete arv on 2.)

Formaalsed grupid, ametlikud grupid on moodustatud kellegi poolt.

D Moodustumise viisi alusel.

Mitteformaalsed grupid, mitteametliku grupid, millesse koondutakse ühise huvi,vastastikuse sümpaatia alusel.

primaarsed (esmased) grupid - suhted väga lähedased, isikliku ja küllalti püsivad.

D Kokkukuuluvustunde alusel.

sekundaarsed (teisesed) grupid - moodustatud teatud eesmärgi saavutamiseks.

Mitteformaalsed võivad muutuda ka formaalseteks ja vastupidi!



SUHTLEMISE ABC 1

1. Kirjelda 5 lausega maailma, milles inimesed omavahel ei suhtle?

2. Pane kirja juhtumeid, kohti, kus inimene suhtleb. Täienda loendit rühmaarutelu järel.

3. Kirjuta, milliseid vajadusi saame rahuldada suheldes, milliseid ilma suhtlemiseta.

Näide: Kaupluses - küsib hinda, toote omadusi.

Inimene vajab teist inimest, tundmaks ennast.

Tommy Tabermann

Inimest panevad tegutsema vajadused. Ei saa elada õhuta, veeta, magamata ja peavarjuta. Inimesel on ka psühholoogilisi vajadusi, nagu näiteks suhtlemine teiste inimestega. Me suhtleme suhtlemisvajaduse tõttu, aga ka selleks, et teisi vajadusi rahuldada.

Suhtlemisega Suhtlemiseta

Ühise ruumi õhutamine – millal sedateha?

Hingamine



SUHTLEMISE ABC 2

1. Kirjelda, missugune on sulle lähedane inimene?

Abivalmis,

2. Mida sa ootad lähedaselt inimeselt?

Meist igaüks on kui aken, millel neli väikest ruutu:

Usaldust ja lubadustest kinnipidamist,

A. Millised alad, millised ruudud on olulised selleks, et paremini teistega suhelda? Miks?

B. Kas „ruudud“ on alati ühesuurused ja püsivad? Millest see sõltub?

Inimestevaheline suhtlemine e. kommunikatsioon on võimatu, kui üksteisest midagi ei teata. Suhtlemine eeldab partneri(te) olemuse, tunnete, mõtete, elamuste tunnetamist. Inimestevaheliseks suhtlemiseks ja suhete loomiseks on vaja, et inimesed julgeksid iseendast rääkida – julgeksid ennast avada. Eneseavamine sõltub sellest, kas inimene on meile lähedane või mitte. On kindlaks tehtud, et inimesi, kes end mõõdukalt avavad, hinnatakse rohkem. Oluline on oma seisukoha väljaütlemine. Oluline on kuulamine.

AVATUD ALA: endale ja teistele teatud ning tuntud (omadused, hoiakud, tunded, käitumisviisid)

VARJATUD ALA: endale tuntud, teistele võõras (Omadused, tunded, mis sul on, kuid mida tahaksid teiste eest varjata)

TUNDMATU ALA: Endale ja teistele võõras (jooned, mis tavaolukordades ei ilmne)

PIME ALA: endale võõras, teistele teada ja tuntud (omadused, tunded jm, mida teised sinu juures tajuvad, kuid sa ise ei arva endal neid olevat)



1. Selle alusel, kuidas inimene tajub maailma ja suhtub kaasinimestesse, võime eristada kahte moodi inimesi: mustvalge maailmapildiga inimesed ja mitmevärvilise maailmapildiga inimesed. Kirjuta järgnevad omadused sobivasse lahtrisse.

2. Ühenda mõiste sobiva selgitusega.

Must-valge maailmapildiga inimesed Värvilise maailmapildiga inimesed

ei jaga kõike ümbritsevat ainult heaks ja halvaks; jagavad kõik filmid õnnestunuteks ja ebaõnnestunuteks; kasutavad isikute ja asjade kirjeldamisel mitmekesist sõnavara; näevad elus ainult head või halba.

Värvilise maailmapildiga inimesed suhtuvad ümbritsevasse tolerantselt, sallivalt.Tähtsaim omadus, mis iseloomustab tolerantseid inimsuhteid, on aktsepteerimine.Teiste inimeste mõistmiseks ja aktsepteerimiseks on oluline empaatiavõime.

teise inimese, tema seisukohtade ja maailmapildi vastuvõetavaks tunnistamine või heakskiit

sallivus/ - eri inimeste erinevate hoiakute, suhtumiste, väärtushinnangute tunnistamine

kaasaelamisvõime, võime mõista teise inimese tõelisi tundeid, oskus panna end teise inimese olukorda

TOLERANTSUS

EMPAATIA

AKTSEPTEERIMINE

SALLIVUS 1



SALLIVUS 2

1. Loetle olukordi, kus oled kohanud sallimatust.

2. Arutage paarilisega loendite põhjal, kas sallivust on võimalik õppida. Pane kirja oma seisukoht ja selle põhjendus.

3. Pane kirja põhjused, mille pärast sinu arvates tuleks teist inimest enda kõrval sallida?

4. Iseloomusta inimest, kes sinu arvates on teiste suhtes salliv?

Miks te jagelete! Nagu koer ja kass!



EMPAATIA

1. Lugege paarilisega lugu karupoja pimeduse kartusest.

2. Loe väiteid. Iga väite juurde kirjuta oma mõtted, ideed, mälestused, seosed, mis väidet lugedes tekivad.

Karuema kallistas oma poega ja pani ta pehmesse voodisse magama. Sättis pojakesele teki mõnusalt peale jasoovis head ööd! Siis kustutas karuema tuled ja istuspraksuva kamina ette raamatut lugema.

“Ema, ma kardan, siin on nii pime,” hüüdis arglik hääl toanurgast.“On jah pime,” ütles karuema ja pani väikese öölambi põlema. Karupoeg pani silmad kinni ja karuema läks tagasi kamina ette raamatut lugema.

“Ema, ma kardan, toa nurgad on nii pimedad.” Raamat oli küll väga põneva koha pealt pooleli, aga karuema läks ja pani laetule põlema. “Nüüd on palju valgem!” julgustas karuema karupoega ja hakkas uuesti raamatut lugema.

“Ema, mul on hirm. Akna taga on väga pime.”“Oi jah, on tõesti pime.”Karuema võttis karupoja sülle ja astus uksest õue. “Vaata, poja, seal kõrgel särab kuu ja paljud-paljud tähed annavad meile valgust ….

” Karupoeg nohises juba jupike aega ema soojas süles ja kuulis vaid ema hääle rahustavat üminat. Suur hirm oli ema turvalises kaisus saanud värviliseks unenäoks.

Sõna ei ole alati kõikvõimas.

Headus ei ole alati ratsionaalne, mõistuspärane.

Vanemad panevad laste jaoks küünlaid põlema.



KOOSELU NORMID JA SEADUSED 1

1. Kirjuta 5-lauseline lugu, kasuta selles sõnu õigus, õpilane, roll, juhtimine.

2. Moodustage 4-5-liikmelised rühmas. Lugege üksteisele oma lood ette. Valige välja kõige erilisem, leppige kokku, kuidas seda teistele rühmadele tutvustada. Esitage lugu klassile.

3. Loe läbi järgnevad väited. Märgi lause ette + , kui oled väitega nõus.

4. Loe teksti. Kontrolli oma hinnanguid eelmise ülesande väidetele.

Norm tuleb ladinakeelsest sõnast reegel või juhis.

Grupil pole oma liikmete suhtes mingeid ootusi.

Seadused on vabatahtlikuks täitmiseks.

Juhi roll rühmas on vähetähtis.

Normid aitavad grupil jõuda ühtsete tulemusteni.

Liikluseeskirjad on universaalsed normis, mis on kõikidele täitmiseks.

Grupil on oma liikmete suhtes alati teatud ootused. Grupp juhib, koordineerib ja kontrollib liikmete tegevust normide abil.

NORM on grupi liikmete poolt ühiselt vastu võetud käitumisstandard, mille alusel hinnatakse oma tähelepanekute paikapidavust, tunnete ja käitumise vastuvõetavust.

SEADUSED on selgelt paika pandud, täpselt sõnastatud ja tavaliselt kirjalikult esitatud normid, mille täitmine on kohustuslik.

universaalne

maksab kõikide puhul ühtmoodi (liikluseeskirjad jms)

erinev

kehtib ainult teatud rühmas, (perekond, skaudirühm jne)

NORM




1. Mõtle õpetaja erinevatele positsioonidele erinevates olukordades, erinevates gruppides. (Nt õpetaja tunnis, õpetaja-ostja.) Kirjuta märksõnad õpetaja positsiooni kohta.

2. Joonista siia oma rollikaart:

3. Hinda oma rolle.

4.Tee kokkuvõte oma rollikaardist. Kirjelda, kuidas sa käitud erinevates rollides. Kirjelda oma tundeid a) kõige vastumeelsemas rollis, b) kõige meeldivamas rollis.

! Kas sinu positsioon grupis on alati ühesugune? Tõmba laineline joon alla rollile, mille positsioon on kõrgem.! Kas sinu rollid elus on ühesuguse tähtsusega? Jooni alla need rollid mis on sulle tähtsamad.! Milline on sinu lemmikroll? Märgi see ringiga.! Milline on sulle kõige vastumeelsem roll? Joonista sellele rollile raam ümber.

Seadused määravad, mis on lubatud ja mis keelatud. Seadused juhivad vastava rühma kõikide liikmete käitumist. Normide mõte on toetada ja kinnistada käitumist. See kergendab ühist tegevust ja vähendab ühist tegevust takistavat käitumist.

Inimesel on rühmas või kambas alati mingi positsioon ehk asend. See on koht teiste liikmete seas, millega kaasnevad teatud õigused ja kohustused.

Denisssõber

armunuväikevend

poeg

koristaja

Näide:




1. Too näiteid ametlikest rollijaotustest:

2. Loetle rollid, mida oled rühmatöös täitnud. Kirjuta iga rolli juurde, missugused olid ülesanded.

3. Moodustage 4-5-liikmelised rühmad ja arutage, millised rollid aitaksid rühmatööd teha tulemuslikumalt?

4. Kirjuta hinnang ja soovitused rühmatöö reeglite ja rollide kohta.

Formaalses grupis või organisatsioonis on põhirollide jaotus ametlik, mingite oluliste ülesannete täideviijad kas valitakse või määratakse. On rolle, mille täitmisega on seotud suur vastutus, milles tuleb kõikide huvides lahendada keerulisi ja vastutusrikkaid ülesandeid.

Rühmas on keskne juhi roll. Mida keerulisemaid ülesandeid grupp täitma peab, seda vajalikum on hea juhi olemasolu ja seda kõrgemad nõudmised juhile esitatakse.

Käitumisviiside kogumit, mis teatud positsioonis olevale inimesele kohane on, nimetatakse sotsiaalseks rolliks.



SUHTLEMISE TASANDID 1

1. Kirjelda, kuidas sa nende inimestega suhtled? Võid valida sobiva vastusevariandi ülesande lõpust või kirjeldada suhtlemist oma sõnadega. Täpsusta igast paarist ka suhtluspartner – tõmba talle ring ümber.

/ räägin talle ära oma mured / kui kohtan, siis teretan, kuid pikemalt ei räägi / kui mina küsin, siis tema vastab ja kui tema küsib, siis mina vastan / toetame üksteist, jagame muresid, aga kõiki saladusi ei räägi / räägime üksteisele kõik ära, arutame koos edasisi plaane / vahetame häid mõtteid, abistame üksteist, toetame üksteist / saan rääkida talle ka oma tunnetest /

Näide:

Ema /isa – tavaliselt ema küsib igapäevaseid kooliasju ja mina vastan. Kui ma olen ema peale solvunud, siis ei vaata ma talle otsa. Kui mul on aga suur mure, siis lähen ise emaga rääkima. Häid asju teatan tavaliselt kohe, kui koju jõuan.

Vanaema/vanaisa -

Õde/vend -

Sõbranna/sõber -

Koolikaaslane -

Oma rühmakaaslane (klassis) -

Aineõpetaja -

Tuttav poemüüja -




1. Kirjuta iga ringi alla isikuid, kellega sa vastaval tasandil suhtled.

2. Vaata pilti ja otsusta, kas suhtlemistasandi valik sõltub ka sellest, kellena või missugusena inimene oma suhtluspartnerit näeb.

SUHTLEMINE on teise inimese tajumine ning teabe vahetamine, mille käigus inimesed üksteist mõjutavad.

Suhtlemine e teabevahetus võib toimuda viiel tasandil. Vastavalt sellele, milline on teate sisu ja kes on teate edastaja, kes on teate vastuvõtja.

Tava-väljendite

vahetamineFaktide

esitamineMõtete ja

ideede avaldamine

Tunnete ja tundmuste

väljendamineUsalduse tasand

(pihtimuse tasand)

Nii näen mina, Anna, ennast.

Niisugune on Anna isa arvates.

Niisugusena näeb Annat koer Muki.

Niisugusena näeb Annat klassi popim poiss.

Niisugune on Anna väikese

õe arvates.

Niisugune on Anna ema arvates.




1. Arutage rühmas ja pange kirja näited ja järeldused

2. Ühenda noolega suhtlemistasandi kirjeldus ja nimetus.

Need on kolm tasandit, mida me suhtlemises teistega kogu aeg kasutame.

MINALAPS

(LAPSE)VANEM

TÄISKASVANU

a) lapseliku käitumise ja suhtlemise kohta,

b) vanemliku käitumise ja suhtlemise kohta,

c) täiskasvanuliku käitumise ja suhtlemise kohta.

Suhtleja näitab nii oma kõne sisu kui ka hääletooni ja miimikaga, et ta on teisest kõrgemal. Ta võib olla nii toetaja kui aitaja või ka karm ja kuri, kes noomib, karistab, on range. Tunneb end vastutavana.

Suhtlemispartnerisse suhtub kui võrdsesse. Suhtlemine on asjalik, vähe emotsionaalne, lahendusi pakkuv. Vastutust jagatakse.

Suhtlemine võib olla sõbralik ja suhtluspartnerisse suhtutakse kui võrdsesse. Või asetatakse end partnerist madalamale, tuntakse sõltuvust teisest inimesest. On palju emotsioone ja spontaansust. Ei võeta vastutust.

LAPSETASAND

TÄISKASVANUTASAND

VANEMATASAND



SUHTLEMISE TASANDID 4: HARJUTUS PAARIDES

1. Lugege erinevaid kommentaare. Leidke iga olukorra kohta erinevate tasandite kommentaarid. Märgi lünka vastav täht: L – lapse tasand, V – vanemlik tasand, T – täiskasvanu tasand

2. Arutage, kuidas kommenteeritaks olukorda vanema (V), täiskasvanu (T), lapse tasandilt (L).

Mis kell on?

Lähme sööme kooki!

Kostab vali kaasaegne muusika!

Mul kadus mobiiltelefon ära!

___: Peaksid ise kella kandma, siis sul poleks vaja teisi inimesi tülitada.___: Kell on kaksteist.___: Tühja sest kellast, mängime ikka lõpuni!

___: Minul pole praegu isu, aga kui sina tahad, siis võime küll kohvikusse minna.___: Oi, kui ilusad koogid! Võtame jah!___: Sa ei tohiks, sa lähed niiviisi paksuks!

___: Tahaks tantsida!___: Igasugust rämpsu need tänapäeva noored ka kuulavad!___: Muusika on minu jaoks liiga vali, panen toa ukse kinni.

V -

T-

L -

Sõber jääb kohtumisele hiljaksV -

T-

L -

Lähme matkale!V -

T-

L -

Auh, auhh!

Mis kell on?



SUHTUMINE ENDASSE, TEISTESSE JA OMA TULEVIKKU I

1. Vaata peeglisse. Kujuta ette, et sa näed endale otsa vaatavat inimest esimest korda. Kirjelda teda võimalikult täpselt.

Me kõik vaatame peeglisse. Vahel mitu korda päevas. Teinekord aga ainult hommikul hambaid pestes. Juhtub ka, et suvel matkal olles ei näe me enda peegelpilti mitu nädalat. Kui aga hinges justkui keegi kraabib ja torgib, tahaks tundide kaupa peegli ees istuda, et ometigi aru saada, KES MA OLEN?

Püüa ülesandeid täita võimalikult ausalt, muidu saad kokku vale inimese,

keda tegelikult polegi olemas.

3. Nüüd oled sa iseenda vari. Jäljendad kõiki igapäevaseid tegusid. Pane kirja vähemalt kümme tegemist oma eelmisest nädalast.

2. Vaata veel oma peegelpilti. Kujuta ette, et sa saad salvestada kõik selle inimese, st iseenda tunded, mõtted ja unistused. Pane kirja vähemalt kümme mõtet, tunnet, unistust, mis sa salvestasid.



SUHTUMINE ENDASSE, TEISTESSE JA OMA TULEVIKKU II

2. Täida lüngad.

Kui me püüame aru saada, kes me oleme, ei jõua me siiski ühe ja õige vastuseni. Midagi jääb alati puudu. Aga seda tasub küsida. Enda käest. Julgelt ja iga päev.

Inimese suhtumine iseendasse määrab suuresti tema suhtumise ümbritsevasse (erinevatesse inimestesse ja olukordadesse) ning mõjutab oluliselt tema tulevikku. Hea läbisaamine enda ja teistega tugineb kolmel põhilisel hoiakul: enesearmastus, sallivus ja eneseusaldus.

1. Tõmba joon alla väidetele, millega sa oled nõus.

Ma pean endast lugu sellisena, nagu ma olen.Ma olen sellise välimuse ja oskustega ja see on loomulik.Ma pole täiuslik, kuid pean endast lugu ja püüan paremaks saada.Ma olen vilets, võrdlen end teistega ja pole rahul, et ma olen selline, nagu olen.Mul pole tugevaid külgi ja uusi asju ei õpi ma niikuinii ära.Ma olen teistega võrdväärne.Ma lahendan probleeme ja teen otsuseid ise. Ma vastutan ise.Ma parem ei ütle midagi, sest äkki ütlen vale asja.Ma tunnen oma tugevaid külgi. Mida ma ei oska, seda võin (tahan) juurde õppida.Ma ütlen oma arvamuse välja, sest mul on õigus oma mõtteid välja öelda.

Enesearmastus ei tähenda egoismi, vaid enese tunnetamist ………….., tubli ja võrdsena. See

on tingimusteta enesearmastus, kus ei ole vaja pidevalt võidelda, et saada teistelt

………………... (Tingimuslik enesearmastus tähendab, et pead endast lugu vaid siis, kui

oled saanud millegagi ……………… hakkama ja sind on teised selle eest tunnustanud,

kiitnud.)

Sallivus nii enese kui ka teiste vastu …….................... võimaluse enesearmastuseks. Kui

ma sallin ennast sellisena, nagu olen, siis on mul võimalik ka endast …………. ………..

Inimesed on erinevad. Ma austan ka teiste erinevust.

Eneseusaldust ei saa ………………… enesearmastusest ja sallivusest. Kui ma pean

endast lugu, siis ma …………. eksida, sest inimesed ………. eksivad. Kui ma eksingi, siis

püüan ………….. oma vigu parandada. Kui ma aga “olen vilets”, siis ma …………. endale

eksimist lubada, sest see teeb mind …………………………... Negatiivse enesehinnanguga

inimene otsib …………….. maailmast enda sobimatuse märke. Ta näeb neid …….. sealgi,

kus neid tegelikult pole. Näiteks tõlgendab kaaslase naeratust …………….., kuigi see nii

pole.



SUHTUMINE ENDASSE, TEISTESSE JA OMA TULEVIKKU III

1. Kirjuta, mida arvad oma elust? (Oled sa eluga rahul? On sul kõik, mida vajad eluks? Meeldib sulle see, mis sinuga toimub/juhtub? Soovid sa, et midagi oleks teisiti?)

2. Koosta enesehinnangu kohta meenutamisspikker.

3. Selgita oma sõnadega skeemi.

Enesehinnang on tunne, mis näitab kui väärtuslikud, head ja pädevad me enda arvates oleme. Kui hindad end heaks, on sinu enesehinnang kõrge ja sul on hea enesetunne. Madal enesehinnang näitab, et sa ei pea end armastuse ja lugupidamise vääriliseks. Enesehinnangu aluseks on sinu mina-pilt. Mina-pildil on suur mõju sellele, mida tunned ja kuidas toimid. Sinu arusaamine endast (milline sa enda arvates oled) on selline, milline sa tahad olla ja millisena end teistele näidata tahad.

Positiivnemina–pilt

Minu elu onMINU KÄTES

Negatiivnemina–pilt

Minu eluSÕLTUB TEISTEST



SUHTUMINE ENDASSE, TEISTESSE JA OMA TULEVIKKU IV

1. Pane kirja kõikvõimalikke asju, mida sa oskad.

Kui sa väga tahad, siis sul on võimalus muutuda. Sul on võimalus ISEENDALE NATUKE ROHKEM (VÕI VEEL ROHKEM) MEELDIMA HAKATA.

Ma olen see, kes ma TAHAN olla, ja see, kuidas näevad mind mu SÕBRAD.

Näide: Laulda, sõpru naerma ajada, jalgrattaga sõita, liita ja lahutada ...

2. Pane kirja, mida sa tahaksid veel osata.

3. Kirjuta ringi keskele oskus, mida sa tahaksid selgeks saada, või omadus, mida tahaksid enda juures muuta. Ringi ümber kirjuta tegevusi, mida sa peaksid tegema, et saada, mida tahad. Seejärel nummerda tegevused tähtsuse järjekorras. Skeemi alla kirjuta esimene tegevus, mida saad teha KOHE (täna, homme, järgmisel nädalal, sel suvel)

Näide: Rulaga sõita, vabalt eesti keeles rääkida, aidata oma sõpra, kui tal on raske ...

Laiskus

unistan vähem teen rohkem

olen aktiivsem suhtleja

õpin pärast kooli

kohe ära

tõusen hommikul10 min varem

Näide:

1. tegevus: Täidan inimeseõpetuse töölehe lõpuni ja alles siis vaatan aknast välja.



SUHTUMINE ENDASSE, TEISTESSE JA OMA TULEVIKKU V

1. Leidke paarilisega näiteid sisemise ja välimise vastutuse kohta? Pange neist mõned kirja. Kirjuta sisemise ja välimise vastutuse kohta kokkuvõte.

Vastutustunne on enesearengu seisukohalt üks tähtsamaid isiksuseomadusi. Kes ei tunne otsest vastutust oma tuleviku ning selle kujundamise eest, ei saa rääkida endast kui ennast pidevalt arendavast, ennastjuhtivast ning eluaegsest õppijast. Vastutuse teadvustamine on arusaamine oma tegude mõttest, nende tagajärgedest endale ning teistele.

Eksisteerib kahte tüüpi vastutust: sisemine ja välimine. Vastutustunde määra alusel on võimalik eristada sotsiaalselt küpseid ning ebaküpseid isiksusi.

2. Kirjuta, mida tähendab vastutus erinevas eas inimestele?

3.Kirjuta mõned näited selle kohta, kuidas sina vastutad oma tuleviku eest?


INIMENEkuupäev:nimi:

SUHTUMINE ENDASSE, TEISTESSE JA OMA TULEVIKKU VI

Pane luuletuse iga salmi mõte oma sõnadega kirja.

MINU KÕNNITEE SEES ON AUKPortia Nelson

Ma jalutan mööda tänavat.Kõnnitee sees on sügav auk.

Ma kukun sisse.Ma olen eksinud….ma olen abitu.

See pole minu süü.Väljapääsu leidmiseks kulub terve igavik.

Näide: Ma olen raskes olukorras ja teen vea. Olen segaduses ja ei oska kuidagi käituda. Süüdistan olukorras kõiki teisi. Enne kui olukord laheneb, kulub väga palju aega.

Ma jalutan mööda sedasama tänavat.Kõnnitee sees on sügav auk.

Ma teesklen, nagu ei näeks seda.Ma kukun jälle sisse.

Ma ei suuda uskuda, et ma olen samas kohas.Kuid see pole minu süü.

Välja pääsemine võtab ikka kaua aega.


Ma näen, et see seal on.Ma kukun siiski sisse. See on harjumus.

Mu silmad on avatud.Ma tean, kus ma olen.

See on minu süü. Ma saan kohe august välja.


Ma lähen ümber selle.

Ma jalutan ühel teisel tänaval.

Documents

Inimeseõpetus1 49 toolehed