Ingrid Vooglaid. Veelkord Miliast ja Kreetast

8/6/2019 Ingrid Vooglaid. Veelkord Miliast ja Kreetast

1/5

rtkid

KoguKonnad | kevad 2011 | 3 0

KoguKonnad | suvi 2011 | 3 0

Veelkord Miliast ja KreetastTEKSTJAFOTOD INGRID VOOGLAID


2/5

rtkid



Sel kevad-talvel klastasin Kreetat ja sealset Milia kokla.Esimest artiklit Milia koklast loe ajakirja KoguKonnad 9.numbristwww.kogukonnad.ee/phocadownload/kogukonnad_9.pdf.

Milia artikli jtkuks toon siin kokkuvtlikult ra intervjuuMilia klaga 15 aastat seotud olnud Tassosega. Rkisimetemaga peamiselt kla majanduslikust toimimisest.

Tassose snul on turismi jaoks alati tulevikku, sest inimesedtahavad alati kuhugi mujale minna, nha teisi kohti. Olulineon keskenduda kvaliteedile ja pakkuda rahu vimaluststressis linnainimestele. Linnad muutuvad aina tihedamaksja inimesed tahavad sealt jrjest rohkem teliselt rahulikesseja puhastesse kohtadesse minna. Milias propageeritaksekultuuri selle lihtsaimas vormis.

Puhtale keskkonnale keskendunud turismiklad hoiavad jaaitavad levitada loodushoidlikku eluviisi ning hoiavadkohalikke inimesi koos. Milia klas tegutsetakse ainult

keskkonna ja kohalikumajanduse toetamiseks ning ei toetatann komajandust, milles keskendutakse tarbimiselemeeldivama sildi all. Klas ei kasutata kaugelt toodudkotooteid, sest niteks Tshiilist toodud orgaaniliseltkasvatatud un ei ole kohale judmise ajaks enam hea.

Vljastpoolt tuuakse klla sisse ainult lhipiirkonnastprinevat. Esmajrjekorras eelistatakse naaberklasid ja

kaugeim koht, kust ostetakse, on Chania. Kui Chania turul

ei ole selliseid klaase nagu neil vaja on, siis nad ei osta neid.80 % toidust kasvatatakse kohapeal. Vljast ostavad nadniteks jahu, sest mekurus on keeruline ise teraviljakasvatada. Orgaanilist jahu on Kreetal raske leida ja sedamakse vaid vikestes kallites pakkides, mistttu nemadkasutavad mittemahedat jahu. Vrsketest toiduainetestkasutatakse ainult neid, millel on parajasti hooaeg. Niteksmeie sealoleku ajal ei olnud mens tomateid, sest kuigi

saare teises otsas olid need Kreeka toidu kohustuslikudkoostisained juba kpsed, Milia mbruses veel ei olnud.

Ksimusele, kuidas nad saavad Kreeta kuiva suvetingimustes ja ainult kitsastel meklje sisse tehtud radadellehmi pidada, vastas Tassos, et kahe lehma jaoks jtkubtoitu, rohkema jaoks ei jtkukski. ldiselt Kreetal ostetakselehmapiim mujalt sisse, Saksamaalt, Prantsusmaalt. Hea on

I. Vooglaid. Veelkord Miliast ja Kreetast

Taastamist ootav Veneetsia-aegne klaRethymno naabruses
http://www.kogukonnad.ee/phocadownload/kogukonnad_9.pdf


3/5

rtkid



teada, kust oma toit tuleb ja eriti ise kasvatada. Kreetal oninimestel sageli tavat krval ka pllumajanduslik tegevus,oma oliivipuud vi viinapuud. Need tagavad kindlustunde.

Krvalises kohas pivad inimesed loomingulised olema, et

hakkama saada. Milias ptakse ppida vanadelt inimestelt,kes teavad veel, kuidas varem on tehtud. Niteks oli sellinelugu. ks emis oli snnitama hakkamas ja ji haigeks.Loomaarst oli kaugel ja tles, et saab homme tulla, kuidmidagi oli vaja kohe teha. Parajasti mdus neist vanakarjus ja nad ksisid temalt, mida teha. Karjus soovitasemise katta tskouthia`sse (Kreeta kodune kange alkohoolnejook) kastetud linaga ja hruda. Siga sai jrgmiseks pevaksterveks.

Asju tehakse peaaegu thjusest, ainult kohapeal olemasolevast ja ksitsi. Mbel on kas naaberkladest toodud jataastatud vi oma puidust ise tehtud. Kive ehitusekstuuakse ise, mitte suure traktoriga. Esimestel klastegutsemise aastatel oli pidevalt stress ja hirm tulekahju ohu

prast. Mekljele istutatud puud vivad maapinnalejnud kuivanud taimede pikese kes sttides kergestiplema minna. Nd on juba kujunenud kindel maapinnakoristamise rtm ja kogunenud on rohkem kogemusitulekahju ennetamiseks.

Kreeta klad on tihedalt lhestikku, inimesed on harjunudkoos elama. Ilma klanimede siltideta ei saaks aru, kus ks

kla algab ja teine lpeb. Pimedas on ees vaid tuledemeri,

mis oleks justkui linn, kuid on klade kogum. Siiski tundubTassosele, et hiskonna elu liigub edasi linnas, seal onrohkem vabadust proovida uusi asju, rohkem vrsket hkuvaimses mttes. Maal jvad noored kohusetundestvanemate juurde elama ja ei julge vlja maailma minna.Seetttu klades elu seisab paigal ja ei toeta arengut. Samason linnad juba liiga tihedaks linud ja kuigi Tassoselemeeldivad inimesed, tekitab linnaelu ikkagi stressi.Tassos ise elab perega Chania linnas, sest talle meeldibkontrast linna ja mgikla vahel ja ka laste linnas kooliskimise tttu. Ta ei tahaks kogu elu elada kauges krvaliseskohas, tahab, et oleks melu ka. Linnas on meeldiv elu sumin,

autojuhid flirdivad liikluses ksteisega.

Elamispiirkonda mbritsevad viljapuude salud



4/5

rtkid



Naljaga pooleks tleb Tassos, et Kreeka suurim probleem onpiisavalt pikest. See on kaasa toonud Kreeka praegusemajandusliku olukorra. Praktilistele asjadele ei jtkuthelepanu ja tid lkatakse pidevalt edasi, et tantsida ja lilliimetleda. Ka Tassos ise ksib endalt tl, miks ta seal on,

kui saaks ujuma minna. hel peval lunale minnes eldimeile, et inimene, kes sel peval toiduga tegeleb, on vljaslilli korjamas ja tuleb varsti. Peagi naaseski Zoran peotieerinevate taimedega ja tles, et pidi klas viit erinevat pikavarrega lille otsides peaaegu surma saama. Korjatudtaimedest moodustas ta kaunid seaded igale lauale ja mrkisrahulolevalt, et nd on kohe parem.Meiega vestluse lppedes lks Tassos linna tantsutundi.

Kreetast ldiseltKuigi koloogilisus ei paistnud Kreetal olevat eesmrkomaette, oli seal siiski htteist jrgimist vrivat.Mulle meeldis Kreeta klades kige rohkem, et autode jaokson kla res parkimisala ja ukse ette ei sideta. Samuti onkoos kla prgikastid ja mnel pool ka postkastid. Sagelikohtab katustel pikesepaneele ja vahel ka musti veepaake.Parkimisala on seal vajalik kuna tnavad on nii kitsad, etsageli ei mahu autoga lbi. Alati see siiski autojuhte ei peataja vahel vib maja seinal kohata tumedaid jutte, misannavad tunnistust, et siit on auto lbi pressitud. Linnasvib kohata parklaid, kus autod ja mootorrattad segamini onpargitud suvalises asetuses, mtlemata sellele, kuidas

tagumine auto vlja pseb. Kla parkimisalal on autod

nneks hes reas. Kuigi kreeklased teevad liikluseshulljulgeid kike ja pargivad tingimata tpselt poe ukse ettevi pimedasse kurvi, on nad ldiselt teiste suhtes viisakad jailma knniteeta autoteede res on vimalik lapsevankrigajalutada.

Klad on korraldatud nii, et keskel on koos majad ja keskuse

mber viljapuude salud ja pllud. Majadel on rdud,vahelka terrassid ja pisikesed siseaiad. ldiselt neb kla vahelkndides peamiselt kivist seinu ja mre. Enamvhem igaskrgemas punktis seistes neb mnda kirikut vi kabelit,vahel ka mitut korraga. Kirikud on varustatudvaljuhldiga, et kik, kes sisse ei mahu, teenistusest osasaaks. Kiriku lhedal elades tuleb ratusmuusika kell 7 jateenistus kell 8 phapeva hommikul koju ktte.


Rendimajade kla. Tnavad, mis soodustavad hist parkimisala


5/5

rtkid



Viljapuude salud klade mber on laiad ja varustatudmeeldivate vikeste jalutamiseks sobivate teedega. Puude

vahel kohtab sageli kitsi vi lambaid. Suurem osa loomielavadki elamispiirkonnast eraldi pllumajanduspiirkonnas,kuid vahel peetakse neid ka pisikestes aedades klas sees.Niteks meie krvalaias elasid kanad, siti kirev kukk jahobune. Kitsede elutingimused olid vga erinevad. Mnedolid vikeses aias, teised jalutasid suurtes saludes vabaltringi.

46,5 tuhande elanikuga Rethymnon linnas on vhemaltkolm kopoodi ja lugematu hulk vikeseid poekesi, mispavad turiste siltidega natural ja traditional. Siiski onkige koloogilisem, mitmekesisem ja htlasi soodsamKreetal toituda turul pakutavast. Sealt leiab laias valikusvga maitsvaid puu- ja kgivilju ning rohelisi taimi. Kreetalon populaarsed rohelised salatid ja nii turult kui

restoranidest vib leida vilillelehti ja muid nn umbrohte.

Piimatooteid teevad kreetalased peamiselt kitse- jalambapiimast ning neid on palju erinevaid sorte. Lisakskodune mahedamaitseline oliivili ja kohustuslik sai ja ongiKreeta dieet koos. Saia asemel on traditsiooniliselt olnudodrakuivik, kuid nd pakutakse kikjal valget saia.

Traditsiooniliselt on Kreetal liha vga vhe sdud, kuidtnapeval on linnades toitumine sna lihakeskseksmuutunud. Oliivili vib saada vga kalli hinnaga poest vivga soodsalt inimeste kest, kes seda ise oma oliividestvalmistavad.

Kreeta pealinnas Iraklios leidsime juhuslikult orgaanilisetoidu restorani. Otsisime lihtsalt kohta, kus sa ja astusime

sinna sisse, aimamata, kuhu sattusime. Toit oli seal vgamaitsev. Oliivid li jaoks kasvatatakse oma pere poolt,muud ained ostetakse mahetalunikelt. Toiduvalmistamiselle jnud li antakse bioktuseks.

LingidMilia kokla http://www.milia.grOrgaanilise toidu restoran Pantopoleio GeusewnFacebookis http://www.facebook.com/pages/Pantopoleio-Geusewn/222031607822853 ja minu blogishttp://looduskodu.blogspot.com/2011/03/kreeka-parim-soogikoht.htmlTaastamist ootav Myli kuruhttp://www.cretanbeaches.com/Gorges/Rethymno-

gorges/myli-gorge/


korestoran
http://www.cretanbeaches.com/Gorges/Rethymno-gorges/myli-gorgehttp://www.cretanbeaches.com/Gorges/Rethymno-gorges/myli-gorgehttp://www.cretanbeaches.com/Gorges/Rethymno-gorges/myli-gorgehttp://looduskodu.blogspot.com/2011/03/kreeka-parim-soogikoht.htmlhttp://looduskodu.blogspot.com/2011/03/kreeka-parim-soogikoht.htmlhttp://looduskodu.blogspot.com/2011/03/kreeka-parim-soogikoht.htmlhttp://www.facebook.com/pages/Pantopoleio-Geusewn/222031607822853http://www.facebook.com/pages/Pantopoleio-Geusewn/222031607822853http://www.milia.gr/

Documents

Ingrid Vooglaid. Veelkord Miliast ja Kreetast