III grupitöö:

Info kirjeldamise põhiprintsiibid ja Info kirjeldamise põhiprintsiibid ja arengud:arengud:

audiovisuaalsed materjalidaudiovisuaalsed materjalid

IV: Andreas, Marju, Elis, Priit, Airi

22.03.2010

Audiovisuaalne arhiivAudiovisuaalne arhiiv

Filmid, fotod, magnetlindid..

Eri tüübid, materjalid ja säilitustingimused

Audiovisuaalsed materjalid kasutamistüübi järgi:

– Objektid, mis vajavad kasutamiseks spetsiifilist tehnilist seadet, nt video- ja helisalvestised, digifotod jne

– Kasutamiseks tarvis ainult valgust, nt klassikalised analoogfotod

ProbleemidProbleemid Audiovisuaalse materjali üha kasvav hulk Probleemid:

kasutamine kirjeldamine säilitamine autoriõigus

Kirjeldamine

OCM (Outline of Cultural Materials)

KVIS (Kultuuriväärtuste infosüsteem)

AATAAT (Art & Architecture Thesaurus)

Katalogiseerimise printsiibidKatalogiseerimise printsiibid .. iseloomustavad vastavat

katalogiseerimissüsteemi. bibliograafilised objektid peavad olema

äratuntavad neis sisalduva info järgi kirjeldus objektist saadud info järgi diferentseerimisreeglid sarnaste objektide

puhul Panizzi, Cutter ja Lubetzky arendasid

katalogiseerimise printsiipe

Kataloogi eesmärgidKataloogi eesmärgid

Charles Ammi Cutter (1837-1903)

.. töötas katalogiseermis-printsiibid välja 1876. a, kehtisid kuni 1960. aastani, mil need asendas Seymour Lubetzky.

Kirjeldamise printsiibidKirjeldamise printsiibid Elaine Svenonius'e teose „The Intellectual

Foundation of Information Organization“ (2000) järgi:

Kasutaja mugavuse printsiip Tavakasutuse printsiip Esitamise printsiip Täpsuse printsiip Piisavuse ja vajaduse printsiip Standardiseerimise printsiip Ühtlustamise printsiip

Katalogiseermisprintsiipide Katalogiseermisprintsiipide arendaminearendamine

FRBR (Functional Requirements for Bibliographic Records)

IMAPIMAP (Independent Media Art Preservation)

Audiovisuaalsed materjalidAudiovisuaalsed materjalid Kirjeldamise printsiibid, olulisemad

detailid:

mida täpsemalt ja vahetumalt dokumenteeritud andmed, seda väärtuslikum dokument. Nende puudumisel kaotab audiovisuaalne dokument paljuski oma väärtusest.

1) Arhiivi/katalogiseerimisnumber

2) Sisu: sündmus, osalejad, autorid, aeg, koht

3) Dokumendi füüsiline seisukord (originaal/koopia, formaat, materjal, värviline/mustvalge jne)

4) Salvestamise (ka ümbersalvestamise) aeg

5) Audiovisuaalse ainese kogusse saabumise aeg ja tingimused

6) Lisadetailid (juurdepääsu tingimused, deposiit, kahjustused jms)

• Helilintide ja videokassetide andmeteks mh

– nn time-code (millisel kaugusel lindil või kasseti algusest on võimalik pala leida)

– Helisalvestised on sageli salvestatud eri kiirusega, andmebaasis peaks olema märgitud ka salvestamise ja mahamängimise kiirus

– Kogu salvestise või selle osa kestus.

– Esinejad

• Ülesalvestamiseks on vajalik tehniline info (millega heli- või videosalvestis omal ajal salvestati).

Nii on hiljem lihtsam otsustada ja valida tulevaste koopiate formaati

Eesti audiovisuaalarhiividEesti audiovisuaalarhiivid Filmiarhiiv ja filmiarhiivi infosüsteem FISFIS

Filmiarhiiv:Filmiarhiiv: üleriigiliselt arhiiviväärtusega audiovisuaalsete (film, foto, video- ja helisalvestised) arhivaalide kogumine, säilitamine, juurdepääsu tagamine ja arhiivijärelvalve teostamine.

FISFIS: võimaldab juurdepääsu Eesti Filmiarhiivis säilitatavatele arhivaalidele (filmi+video ja heli leidandmed ning annotatsioonid)

www.filmi.arhiiv.ee

Rahvusarhiivi fotode andmebaas FOTISFOTIS

Sisaldab nii Filmiarhiivi, Ajalooarhiivi kui ka Riigiarhiivi kogudes leiduva materjali kirjeldusi ja digikujutisi.

www.ra.ee/fotis

Aitäh!Aitäh!