Religioon ja õigus

Õigusteaduslik vaatenurk

Aine põhiline jaotusReligiooniõigus - religiooni õiguslik regulatsioon- Lähtub õiguse vaatenurgast- On religioosselt neutraalne või kallutatud- Kaks peamist näitajat:- religioonivabadus- riigi ja religiooni identifikatsiooni aste- Allikaks riigi põhiseadus ja seadused

Religioosne õigus - religioosset päritolu õigus- Lähtub religiooni vaatenurgast- Kasutab õiguse meetodeid- Võib sisaldada:- puhtreligioosseid õigusi- aga ka muid õigusi- On konfessionaalne- Allikaks religioossed tekstid: pühakiri, kaanonid jne

Religiooniõiguse mudelidteokraatlik

anarhia

Jumal on riigipea

papotsesarism

usupea on riigipea

xeer, šofetim, hasmoneid

Kirikuriik, Iraan, Tiibet

tsesaropapism/riigikirik

riigipea on usupea

Bütsants, Vene KR, Inglismaa, Skandinaavia

Vana-Egiptus?

erastiansm (riik sekkub usuasjadesse)

rahvausk

tunnustatud usk

usk on eraasi

laitsism

ametlik usk

islamiriik, Kreeka, Iisrael

Prantsusmaa

vaba suhe

konkordaat või seadus

usk on traditsiooniline

Vene FR Türgi, USA

põhiseadus

Saksa FR, Soome

lahutatus

Riigiusk- Islam on valitsev, ametlik või riigiusk: Iraan, Saudi-Araabias, aga ka Afganistanis, Jeemenis, Mauritaanias, Omaanis, Pakistanis, Somaalias, Sudaanis. Islam on tunnustatud õiguse alus nt Egiptuses ja Nigeeria osariikides.- Judaismil on eriseisund Iisraelis (kodakondsuse omandamine)- Katoliiklus on riigiusk Costa Ricas, Maltal, Monacos, Liechtensteinis ja Šveitsi kantonites. See on tunnustatud usk nt Andorras, Argentinas, Dominikaani Vabariigis, Filipiinidel, Itaalias, Peruus, Poolas, Portugalis, Slovakkias, Hispaanias.- Õigeusk on ametlik usk Kreekas ja Küprosel ning seadusega tunnustatud usk Soomes. - Anglikaanlus on riigiusk Inglismaal, kalvinism Tokelaus.

Riigiusk ajaloos- Vana-Ida riigid: kuningas oli ühtlasi jumal või jumala ülempreester. Hiina ja Jaapa. Sokratese-aegne Ateena - Vana-Rooma: pontifex maximuse funktsioonid sulandusid keisri omade hulka. Keisrikultus kui tsiviilreligioon.Constantinus kui kiriku kaitsja- Ahhemeniidide aegne zoroastrism- Kesk-Aasia manihheistlikud ja nestoriaanlikud riigid - Madina ja kalifaadi aegne islam, mahdism- Kasaaride judaistlik riik - Savonarola Firenzes ja Calvin Genfis, Münsteri anabaptistid- Mormoonide Desereti teokraatlik vabariik- Sikhide Khalistani idee, religioosne sionism, Hizb al-Islam

"Riigi ja kiriku lahutatus"Maksuraha tähendamissõna. Augustinus: kaks riiki. Selle retseptsioon katoliikluses ja protestantismis - Jefferson "wall of separation", Cavour "libera chiesa in libero stato"- USA konstitutsiooni esimene täiendus: "Congress shall make no law respecting an establishment of religion, or prohibiting the free exercise thereof."- Ilmalik riik, religioosne ühiskond, tsiviilreligioon- Prantsusmaa (v.a Elsass, kus president nimetab katoliku piiskopid; president on Andorra riigipea koos hispaania piiskopiga), Türgi (aga: usuasjade õukogu), Bangladesh, India (aga toetab muslimite hajji), sotsialistlikud riigid. - Varem: Iraani KR, Madagaskar- Religioossed "reliktid" riikluses, mis on või ei ole põhjendatud religioonivabadusega

Religioosne pluralismNt Indoneesia põhiseaduse põhimõtteks on Ketuhanan yang Maha Esa - usk Ainujumalasse. Kuus religiooni on tunnustatud ametlikuna (islam, protestantism, katoliiklus, hinduism, buddhism, konfutsianism), muudele on tagatud religioonivabadus- Leedu tunnustab ametlikult katoliiklust, õigeusku, luterlust, kalvinismi, judaismi, karaiime, islamit- USA leping Tripoliga 1797:As the Government of the United States of America is not, in any sense, founded on the Christian religion; as it has in itself no character of enmity against the laws, religion, or tranquility, of Mussulmen; and, as the said States never entered into any war, or act of hostility against any Mahometan nation, it is declared by the parties, that no pretext arising from religious opinions, shall ever produce an interruption of the harmony existing between the two countries.

Religiooni ja riigi identifikatsioonIdentifikatsioon võib ilmneda positiivses suhtes (riigikirik, teokraatia, ametlik usk),aga võib ka omada negatiivset iseloomu - nt kui ametlik maailmavaade on ateistlik või religioonivaenulik.- Samuti võib olla "sõbralik" või "vaenulik" lahutatus. - Mõlema äärmuse korral on riigi ja usu identifikatsioon tugev- Identifikatsioon on nõrk, kui riik ei eelista ühtegi religiooni või maailmavaadet, loeb religiooni eraasjaks ja reguleerib isikute religioossust ühetaoliselt, arvestades ühiskondlikke olusid.- Mida tugevam on identifikatsioon, seda väiksem on religioonivabadus.

religioonivabadus

identifikatsioon+

--

ReligioonitolerantsLocke'i esseed: puudub põhjus mitte sallida, v.a katoliiklasi, ateiste ja paganaid; Morus, Castellio, Bodin lähevad kaugemale - Tolereerimine ei ole nõustumine, vaid sallimine. Tolereeritava seisukohaga ei tohi tolereerija nõustuda.- ca -250 Ašoka, -535 Kyrose, 311 Galeriuse tolerantsiediktid"The faiths of others all deserve to be honored for one reason or another. By honoring them, one exalts one's own faith and at the same time performs a service to the faith of others." - Islami tolerants raamaturahvaste suhtes 622 (dhimmi), juutide tolereerimine Euroopas (Kaliszi edikt 1264), tatarlased Leedus, muslimid Sitsiilias - Luttichi piiskop Wazo (ca 1000) ja Rhode Islandi koloonia rajaja baptist Roger Williams (1644) tolerantsist hereetikute suhtes, Paulus Vladimiri traktaat 1414 Konstanzis sundmisjoni vastu

ReligioonitolerantsAugsburgi usurahu 1555 jmt: mittetolerantsed lahendused- Uusaegne tolerants: Freedom of hearth, privilegium emigrandi; 1568 Torda edikt Ungaris, 1573 Varssavi konföderatsioon, 1579 Utrecht, 1598 Nantes'i edikt, 1609 Böömimaal, 1649 Mld., 1657 NAC, 1663 Rh. I., 1689 Inglismaa (1829 katoliiklaste suhtes)- Tolerantsi piirid: sati keelustamine 1829, hijab Euroopas 2010- Rawls: "While an intolerant sect does not itself have title to complain of intolerance, its freedom should be restricted only when the tolerant sincerely and with reason believe that their own security and that of the institutions of liberty are in danger."- Amerikanismi hereesia (Testem Benevolentiae Nostrae 1899) ja Dignitatis humanae 1965

Religioonivabadus

ReligioonivabadusInimõiguste ja põhivabaduste konventsioon Article 9Freedom of thought, conscience and religion1. Everyone has the right to freedom of thought, conscience and religion; this right includes freedom to change his religion or belief and freedom, either alone or in community with others and in public or private, to manifest his religion or belief, in worship, teaching, practice and observance.2. Freedom to manifest one’s religion or beliefs shall be subject only to such limitations as are prescribed by law and are necessary in a democratic society in the interests of public safety, for the protection of public order, health or morals, or for the protection of the rights and freedoms of others.

Religioonivabadus

EL Põhiõiguste Harta Artikkel 10Mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus1. Igaühel on õigus mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele. See õigus kätkeb vabadust muuta usku või veendumusi, samuti vabadust kuulutada usku või veendumusi nii üksi kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt kultuse, õpetamise, tava ja kombetalituse kaudu.2. Õigust keelduda sõjaväeteenistusest oma veendumuste tõttu tunnustatakse selle õiguse kasutamist reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohaselt.

Religioosne haridus, diskrimineerimineArtikkel 14 - Õigus haridusele3. Vabadust asutada demokraatia põhimõtetest lähtudes haridusasutusi ja vanemate õigust tagada lastele oma usuliste, filosoofiliste ja pedagoogiliste veendumuste kohane haridus ja õpetamine austatakse nimetatud vabaduse ja õiguse kasutamist reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohaselt. Artikkel 21 - Diskrimineerimiskeeld1. Keelatud on igasugune diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu.

Religioosne mitmekesisusELPH Artikkel 22 - Kultuuriline, usuline ja keeleline mitmekesisusLiit austab kultuurilist, usulist ja keelelist mitmekesisust. EL Toimimise Leping, Artikkel 171. Liit austab ega piira staatust, mis siseriikliku õiguse kohaselt on liikmesriikides kirikutel ja usuühendustel või -kogukondadel.2. Liit austab staatust, mis siseriikliku õiguse kohaselt on samavõrra ka filosoofilistel ja mitteusulistel organisatsioonidel.3. Tunnustades nende identiteeti ja erilist panust, peab liit nende kirikute ja organisatsioonidega avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi.

Religioonivabaduse kaitse valdkonnad- Individuaalne religioonivabadus diskrimineerimise keeld, kaitse vaenu õhutamise vastu usulise enesemääratlemise kaitse, sh surma korral keeldumine sõjaväeteenistusest, vereülekandest jne hingehoole kinnistes asutustes religioosse hariduse võimaldamine religioosne sõnavabadus- Kollektiivne religioonivabadus religioosne ühinemis- ja kogunemisvabadus kaitse usutalituse läbiviimisele, religioossed pühad pihisaladuse kaitse vaimuliku ametistaatuse ja sakraalsfääri kaitse religioosse abielu tunnustamine

Religioosne õigus

Hindu õigus

Juudi õigus

Kirikuõigus

Islami õigus

Hindu õigusOsa India riiklikust õigussüsteemist (perekonna-, pärimisasjad)Kastisüsteem on põhiseaduslikult kõrvaldatud 1950Seadused kodifitseerivad hindu õiguse 1955-1956, neid kohaldavad riiklikud kohtunikud, kes ei pea olema hindudLisaks - puhtreligioosne tähendus

Dharmašaastra'd (dharma - kohustus, šastra - traktaat)Briti võimud kohaldasid neid traktaate al 1722 nagu koodekseVarasem ja osalt hilisem praktika erines tegelikult oluliseltAllikad: veedad (šruti), muud pühad alustekstid (smrti), tavad (aatšaara), see mis on eelistatav (aatmatusti)Šaastrates seletatakse ka reeglite kohaldamise metoodikat (vjavahaara) ja lepitust rikkumise korral (prajaštšitta)

Hindu õigusMaanavadharmašaastra sisaldab 18 instituuti: (i) tasumata võlg, (ii) hoid, (iii) omandita müük, (iv) seltsing, (v) kink, (vi) tasumata palk, (vii) lepingurikkumine, (viii) müügi tühistamine, (ix) omandi kaitse vaidlused, (x) piirivaidlused, (xi) solvamine, (xii) ründed, (xiii) vargus, (xiv) vägivald, (xv) vägistamine, (xvi) abielu, (xvii) pärandi jaotus, (xviii) kihlvedu (-200-200). Teised on nt põhjalikum Jadžnjavalkjasmrti (200-500), Naaradasmrti (ei sisalda moraaliõpetusi), Višnusmrti (700-1000, keskendub pigem jumalale andumisele kui õigusele), Kaatjaajanasmrti (300-600, keskendub metoodikale)Smrtisid on kommenteeritud ja analüüsitud

Juudi õigusHeebrea õigus kuni Paabeli vangipõlvest tagasitulekuni, siis hakkab arenema halakhah e juudi õigus- Praktiline tähendus Iisraeli ja islamiriikide õiguses, kus peamiselt perekonna- ja pärimisasjad vastavalt halakhah'le- Mishpat ivri - halakhah'l põhinev õiguspoliitiline kogumik, mis hõlmab 1. omandit, 2. kahju hüvitamist, 3. lepinguid, 4. avalikku õigust, 5. rahvusvahelist õigust, 6. müüki, 7. rentimist, 8. omandi aspekte, 9. hooletust, 10. vastutust ja 11. autoriõigust.- Lisaks puhtreligioosne tähendus, eeskätt rituaalsed reeglid puhtuse, pühade, talituste jne kohta.

Juudi õigus

Halakhah sisaldab juriidilist osa Talmudist ja kaasnevast kirjandusest (vastandina aggadah'le - jutustavale osale)- põhineb kirjutatud seadusele (Torah, 613 mitzvot) ja suulisele pärimusele (Yehuda Hannasi kogutud Mishnah ca 200, Talmud ca 750, rabide käsud, tavad - minhag)- kodifitseeritud Mishneh Torah's (Rambam ca 1175, 14 rmt) ja Shulchan Aruch'is (Yosef Karo, XVI, 4 osa); mõlemaid kommenteeritud- kohustused Jumala suhtes ja kaasinimeste suhtes. Nende rikkumine on kavatsetud, emotsionaalne või kavatsemata patt, mida õigus karistab, või on tee teshuvah'le (pöördumisele).

Juudi õigusHalakhah puudutab juute. Kõigile kehtivad Noale antud käsud: 1. Mõrv on keelatud. 2. Vargus on keelatud. 3. Sugukõlvatus on keelatud. 4. Elava liha söömine on keelatud. 5. Ebajumalausk ja -kummardamine on keelatud. 6. Jumalateotamine on keelatud. 7. Ühiskond peab rajama õiguse kaitse õiglase ja ausalt toimiva süsteemi.- Olukorras, kus juutidel puudub oma riik, ülemkohus (sanhedrin) ja tempel, ei ole kõik käsud (nt templieeskirjad, karistusseadused) täidetavad. Õiguse kohaldmine on kogukondlike otsustajate (posek) ja kohtute (beth-din) käes. Karistuse täideviimine on Ettenägelikkuse käes. - Elupaigas kehtiva seaduse järgimine on osa juudi kohustusest.

KirikuõigusPraktiline tähendus: Iisraelis ja islamiriikides isikuasjade alus;lisaks kirikuelu korraldus (organisatsioon, rituaalid, distsipliin).- On väga konfessionaalne, mistõttu on võimatu käsitleda korraga. Osad denominatsioonid eitavad kirikuõiguse olemasolu.- Algkiriklik periood: Jumala käsud Moosesele ja Jeesuse käsud.- Didache (ca 100, loeti kanooniliseks); selle sisu on Didascalia Apostolorum'is (ca 230; Etioopias UT osa). Käsitleb vaimulikke ameteid (apostel, piiskop, diakon), rituaale, pahesid, paastumist, kirikuhoonet. www.earlychristianwritings.com/didache.html, www.earlychristianwritings.com/didascalia.html www.ccel.org/ccel/schaff/anf07.ix.i.html

Sarnane sisu on Constitutiones Apostolicae (ca 380, väidetav koostaja aga Antiookia Clemens, loeb end kanooniliseks) 7. raamatus.

KirikuõigusConst. Ap. 8. raamatu ptk 47 sisaldab 85 apostlikku kaanonit, mis tunnistati 692 kontsiilil ja kehtivad Idakirikus (Läänes tunnustati neist esimest 50 kaanonit, muu kõrvale heidetud Decr. Gelasianum'is ca 495). http://www.ccel.org/ccel/schaff/anf07.ix.ix.vi.html - Didachel rajaneb ka Egiptuse apostlik kirikukord (ca 300). Teine Egiptuse kirikukord Traditio Apostolica on samast ajast (seostatud Hippolytusega). Sarnased on veel Hippolytuse kaanonid (ca 340), Issanda testament (ca 400), Hippolytuse epitome ap. konst. 8. raamatust.

Kirikuõigus - oikumeenilised kontsiilidNii Ida- kui Läänekirik tunnustavad:1. I Nikea 325 (antiariaanlik, Nikea kreedo) 20 cann2. I Konstantinoopol 381 (antimakedonianistlik, N/K kreedo) 7[neid tunnustavad assüürlased]3. Ephesus 431 (antinestoriaanlik ja -pelagiaanlik) 8[neid tunnustavad Armeenia, Süüria ja Kopti kirikud]4. Halkedon 451 (antimomofüsiitlik, kristoloogia) 27[neid tunnustab anglikaani kirik tingimusteta] 5. II Konstantinoopoli 553 (antiorigenlik) 06. III Konstantinoopoli 681 (antimonoteletistlik) 07. II Nikea 787 (antiikonoklastlik) 22[neid tunnustavad anglikaanid, luterlased ja metodistid tinglikult]www.documentacatholicaomnia.eu/01_10_Concilia_Oecumenica.html

Kirikuõigus - Ida kirikukogudIdakirik tunnustab 5. ja 6. (Quinisext) kontsiili jätkuna Trullo kontsiili (691) oikumeeniliseks (102 cann). - Samuti nn 17 cann Kahekordne (861), 3 cann IV Konstantinoopoli (880, Photiuse aegne H.Sophias); Konst-poli (1351, hesühastlik) ja Jeruusalemma (1672) sinodeid. - Idakirik tuunustab järgmisi kohalikke sinodeid: 25 cann Ankyra 314, 15 Neocaesarea 315, 21 Gangraea 340, 25 Antiookia 341, 60 Laodicaea 364, 1 Konstantinoopol/Nectariuse 394; 20 Sardica 343, 147 Kartaago 419 (ainult provintsi suhtes)

http://sites.google.com/site/canonsoc/

Kirikuõigus - Ida kaanonid- On veel kirikuisade kaanonid, mida tunnustab Idakirik (4 Dion. 265 ja 14 Petr. Alex 311, 12 Greg. Thaumat. Neoc 270, 3 Ath. Suur 372, 92 Bas. Suur 379, 1 Greg. Theol 389, 8 Greg. Nys 395, 1 Amphil. Ikon 395, 18 Timoth. 385, 14 Theoph. 383 ja 5 Cyr. Alex 444 ning 1 Genn. 471 ja 1 Taras. Const 809.- Mõned kanoonilised kogumikud sisaldavad ka P. Joann Paastuja 595 Kanonikoni ja Nikeph. Const 818 kaanoneid. - Kokku on Idakiriku kaanoneid üle 600 ehk ligikaudu samapalju kui juudi käske. Sisult on osad kaanonid kattuvad.- Idakirik elab uue kontsiili ootuses

Kirikuõigus - Lääne kirikukogudLäänekirik loeb oikumeeniliseks veel:8. IV Konstantinoopol 870 (Photiose-vastane)9. I Lateraan 1123 (investituur)10. II Lateraan 1139 (distsipliin)11. III Lateraan 1179 (paavsti valimine, simoonia)12. IV Lateraan 1215 (transsubstantsiatsioon, primaat)13. I Lyon 1245 (ristisõda, Friedrich II)14. II Lyon 1274 (unioon, kerjusordud, ristisõda)15. Vienne 1312 (templiordu-vastane)-- Pisa 1409 (kirikureform) -- 16. Konstanz 1418 (skisma lõpp, antihussiitlik)-- Siena 1424 (kirikureform) --17. Basel-Ferrara-Firenze 1445 (unioon, kirikureform)18. V Lateraan 1514 (kirikureform)19. Trento 1563 (doktriin, liturgia, üldine kirikureform)20. I Vatikan 1870/1960 (primaat, antimodernistlik)21. II Vatikan 1965 (reform)

Kirikuõigus - allikadmateriaalsed: pühakiri, pärimusformaalsed: kirjutatud allikad, tavad, praktika- Idas nomokanooniline, kaanoneile lisaks (Rooma) riigi seadused- kodifitseerimata, tunnustatud hilisemate kogude poolt- õigeusklik valitseja esindab kirikurahvast, sümfooniaprintsiip: riigi ja kiriku koostoime (ühisaktid), antikanooniline seadus kehtib kuni üldkiriklikult antikanooniliseks tunnistamiseni. Salvitud keisri võim üle kiriku, õpetuslik, liturgiline, distsiplinaarne (droitromain.upmf-grenoble.fr/Anglica/N131_Scott.htm, www.aloha.net/~mikesch/jus-code.htm)

- Kogumikud: Joannes Skolastiku Synagoge 577, Eutychiose Syntagma 582, mis saab Trullo kontsiili tunnustuse; Nomokanonid (hõlmavad ka riigiseadusi, nt Photiuse oma)- Kanonistid XII: Alexios Aristines, Joann Zonaras, Theodor Valsamon (s3.amazonaws.com/orthodox/The_Rudder.pdf; caveat); XIV Mattheos Vlastares (Alfabeetsyntagma)

Kirikuõigus - Läänes- Läänes paavstikeskne (dekretaalid, konstitutsioonid, jne), lisaks kontsiilide kaanoneid; konkordaadid, kanoniseeritud seadused- Kogumikud: Codex canonum Ecclesiae Romanae V saj. 774 saadeti Dionysius Exiquus'e kogutud dekreetide ja kaanonite kogud Karl Suurele (Dionisio-Hadriana).Collectio canonum Isidori Mercatori 852 - võltsingutega- XII - Gratianuse Concordantia discordantum canonum (judex, judicium, clerus, connubia, crimen). Raimund Pennafort 1275.- 1234 Decretalium Gregorii IX (Liber Extra), 1298 Liber Sextus (Bonifatius VIII), 1313 Liber Septimus v Clementinae (Clemens V), Extravagantes Joannis XXII & communes = Corpus Juris Canonici (XVI saj termin)- 1918/1982 alates koodeksina CIC, 1991 CCEO, Pastor Bonus 1988. Acta Apostolicae Sedis.

Kirikuõigus - võrdlev süsteemIsikud: liikmed, vaimulik seisus kolmes pühitsusesvaimulikud ametid oma pädevusega; religiosi(varem sisaldas laialdast immuniteeti ilmaliku kohtu alt)1. vaimulik võim: sakramendid ja talitused, õpetusmeelevald2.- valitsusvõim kirikus: piiskopid hierarhias, kogudus(metropoolia, patriarhaat, autokefaalia; dekanaat) (haldusorganid, nende moodustamine ja menetluskord)- seadusandlik võim: kas piiskopid või paavst sinodiga või ilma- kohtuvõim - piiskop, sinodi või paavsti reservaat(karistusasjad: penitentsiaarkord, tsensuurid, de lege lata)3. sakraalsed asjad; kiriku ilmalik vara(sacrilegium, nõidus, asüül, surnuaiad, benefiitsid, testamendid)

Sümfoonia ja ökonoomia põhimõtted.

Kirikuõigus - CIC süsteem

Rmt I. Üldnormid (Cann. 1-203)Rmt II. Jumala rahvas (Cann. 204-746)Rmt III. Kiriku õpetusülesanne (Cann. 747-833)Rmt IV. Kiriku pühitsusülesanne (Cann. 834-1253)Rmt V. Kiriku ajalikud varad (Cann. 1254-1310)Rmt VI. Kiriklikud sanktsioonid (Cann. 1311-1399)Rmt VII Protsessid (Cann. 1400-1752) 1752 kaanonit, viidatakse: Can. ###, § ##, #o

http://www.intratext.com/X/LAT0813.HTM (1917)http://www.vatican.va/archive/ENG1104/_INDEX.HTM (1983)http://www.intratext.com/X/ENG1199.HTM (CCEO) http://www.vatican.va/holy_father/john_paul_ii/apost_constitutions/documents/hf_jp-ii_apc_19880628_pastor-bonus-index_en.html

Kirikuõigus - protestantlusAntinomianism. Rudolph Sohm.Kirikukord (kirikukari, vrd Book of Discipline (United Methodist))- Luterlus: Maahärra kui summus episcopus, üldine preesterlus, ülevaatamine, konsistoorium; kogudus, valitud v määratud õpetaja, liikmete südametunnistuse vabadus usuvabaduseta;valitsusfunktsiooni täitja ei pea olema vaimulik (assessorid mh)- Kalvinism: presbüteriaanlik koguduskord, superintendent, sinodid; edasiarendus kongregatsionalismi näol

Kirikuõigus - EELK KS süsteem1. Üldsätted2. Sõna ja sakrament: Kiriku liturgia3. Liikmeskond4. Vaimulik amet5. Kiriku juhtimine6. Koguduse juhtimine7. Majandus8. Tegevuse kavandamine ja aruandlus9. Kirikukari ja kirikukohus10. Muud sätted

Põhikiri

www.eestikirik.org/docs/pohikiri_ja_seadustik_2010.pdf

Islami õigus (sharia)Fiqh - islami õiguse teaduswww.bandung2.co.uk/books/Files/Law/Principles%20of%20Islamic%20Jurisprudence%20-%20Hashim%20Kamali.pdf, www.nyazee.org/islaw/

Tähendus - islamiriikides osa õigusest (qanun - seadus), mujal võib olla isikuasjade õiguslik alus, autonoomne õigus.Põhiallikad - Koraan, prohveti pärimus (sunna)Lisaallikad - üksmeel (ijma, shura), analoogia (qiyas), ratsionaalne tõlgendamine (‘aql, ijtihad), tava.Koolkonnad (madhhab):sunniitlikud imaamid Nuʿmān ibn Thābit ibn Zūṭā ibn Marzubān ehk Abū Ḥanīfah 699-767, Mālik ibn Anas ibn Mālik ibn Abī 'Āmir al-Asbahī c 711-795, Abu ʿAbdillah Muhammad ibn Idris al-Shafi‘i 767-820, Ahmad bin Muhammad bin Hanbal Abu `Abd Allah al-Shaybani 780-855 (jt)šiiitlikud imaamid, sh Jaʿfar ibn Muhammad al-Sādiq 702-765

Geograafiline jaotus

Tähtsus

Islami õigusMeetod: fard (kohustuslik), mustahabb (soovitatud), mubah (neutraalne), makruh (taunitav), haraam (keelatud) käituminewww.islamic-banking.com/islamic-jurisprudence.aspx Süsteem: -tsiviilõigus (Mecelle) - 1 müük, 2 rent, 3 tagatis, 4 kohustuse üleandmine, 5 pant, 6 sihtkäsund (waqf), 7 kink, 8 kahju, 9 piirangud, 10 ühisomand, 11 esindus, 12-13 omaksvõtt jms, 14 hagi, 15 tõend ja vanne, 16 kohtumenetluswww.iium.edu.my/deed/lawbase/al_majalle/index.html (hanafiitlik); -perekonna- ja pärimisõigus;-religioossed kohustused (‘ibadat: puhtus ja palve, pühad ja ohver, matused, paast, maksud, palverännak);-komblus, sööki puudutavad kohustused; pangandus (riba);-riigiõiguse (siyasa), sõja ja rahu õigus, orjus, vähemuste (dhimmi) õigused;-karistusõigus (hudud, qisas/diyya, tazir).www.al-islam.org/islamic-laws-ayatullah-al-uzma-sayyid-ali-al-husaini-seestani (šiiitlik)