- Testiltu

lem

us e

i ole

usald

usväärn

e, k

ui o

lete

kau

em

ku

i 3 m

inu

tit so

bita

nu

d v

ärv

e te

sta

kn

as ja

värv

ikaard

il.- K

ui T

eil o

n ra

sku

si õ

ige v

ärv

i leid

mis

eg

a, s

iis a

lusta

ge n

en

de v

ärv

ide

ellim

ineerim

ist, m

is k

ind

lasti e

i so

bi.

Test o

n ke

hte

tu, ku

i ind

ikaa

tor e

i ole

värvu

nu

d ro

he

liseks. S

elle

põ

hju

seks võ

ivad

olla

katkin

efo

oliu

mpa

ken

d, e

ba

õig

e sä

ilitam

isviis või ve

a te

ge

min

e te

stimise

käig

us. H

oid

ke a

lles kõ

ik testi

osa

d ja

võtke

üh

en

du

st koh

aliku

esin

daja

ga

.

No

rma

aln

e ko

leste

roo

litase

on

kun

i 20

0 m

g/d

L (5,2

mm

ol/L

). Teie

tule

mu

s on

ilmse

lt selle

sva

he

miku

s, kui te

sti tule

mu

s nä

itab

kuni 2

00

mg

/dL

.

Kõrg

e ko

leste

roolita

se o

n ü

le 2

00 m

g/d

L (5,2

mm

ol/L

). Teie

kole

stero

olita

se o

n ilm

selt kõ

rge, ku

itu

lem

us jä

äb

vah

em

ikku ü

le 2

00

mg

/dL

. (Kõ

rge

on

tule

mu

s ka siis, ku

i Teie

tule

mu

s sob

itub

200m

g/d

L ja 2

25 m

g/d

L vahele

). Kui ko

leste

roolita

se o

n kõ

rge ko

nsu

lteerig

e a

rstiga, ke

s kontro

llibTe

ie tä

pse

t kole

stero

olita

set).

Tes

ti ind

ika

ato

r ei o

le ü

htla

se

vä

rvu

se

ga

. Es

ine

va

d tu

me

- ja h

ele

roh

elis

ed

piirk

on

nad

.K

uid

as

ma

tule

mu

st lo

en

?IN

FO

: väike

sed

pu

na

kas-p

ruu

nika

d p

iirkon

na

d n

äita

vad

, et e

rütro

tsüü

did

(punave

relib

led) o

nko

kku p

uu

tun

ud

tule

mu

ste a

kna

ga

. Ne

id p

iirkon

di ä

rge

arve

stag

e tu

lem

use

lugem

isel.

Tes

ti tule

mu

st o

n v

õim

alik

lug

ed

a m

g/d

L (m

illigra

mm

i de

tsiliitris

) võ

i mm

ol/L

(millim

oo

liliitris

). Millin

e o

n p

are

m?

Rah

vusva

he

line

stan

da

rd ü

hik m

mo

l/L on

tule

mu

se lu

ge

mise

üks võ

ima

lus. K

ui lo

ete

tule

must,

vaa

da

ke a

inu

lt mm

ol/L vä

ärtu

st.

Min

u k

ole

ste

roo

litas

e o

n k

õrg

em

no

rma

als

es

t tas

em

es

t. Mid

a m

a p

ea

ksin

teg

em

a?

Pea

ksite võ

tma

om

a ko

leste

roo

litase

me tu

lem

ust tõ

siselt, ku

igi ü

he

kord

ne

kõrg

enenud tu

lem

us

ei o

le a

lati lõ

plik. K

ui ko

leste

roolita

se o

n kõ

rge, ko

nsu

lteerig

e a

rstiga, ke

s kord

ab te

sti kasu

tades

teist meetodit, m

is mõõdab eraldi nii H

DL (kõrge tihedusega kolesterool) ja LD

L (madala tihedusega

kole

stero

ol) ku

i ka trig

lütse

riidid

e ta

set.

He

alt

h C

are

ko

leste

ro

oli

ka

artte

st

Kole

stero

oli to

odab

org

an

ismis ise

loom

uliku

l teel. E

na

mu

s kole

stero

olist to

od

eta

kse m

aksa

s,vä

iksem

kogus im

en

dub

toid

ust o

rga

nism

i. Ke

ha ka

suta

b ko

leste

roo

li raku

me

mbra

anid

em

oodusta

mise

l, toote

s sappi ja

kaitste

s na

hka

. No

rma

aln

e ve

re ü

ldko

leste

roo

litase

on <

200

mg/d

L. S

uure

nenu

d ko

leste

roolita

se (>

200

mg

/dL) o

n riskifa

ktoriks a

rterio

sklero

osi te

kkes.

Arte

rioskle

roos võ

ib jä

äda tu

vasta

ma

ta a

asta

küm

neid

ja a

vasta

takse

alle

s hilise

s staad

ium

is.S

ee h

aig

us o

n ü

ks sagedam

ini e

sinev h

aig

us ka

asa

egse

s ühisko

nnas, viie

s vere

ringe h

aig

uste

ni.

Heaolu

ühisko

nnas o

n 4

0%

surm

ade p

õhju

staja

ks süd

am

ein

farkt ja

arte

rioskle

roo

s.V

ere

soonte

arte

rioskle

roos sü

dam

e ü

mber vä

hen

da

b ve

revo

olu

süd

am

elih

ase

sse, b

loke

erib

vere

sooned ja

lõpeb

süd

am

erikke

või in

farktig

a. S

ee

tõttu

on o

lulin

e sü

mpto

mite

vara

jane

ava

stam

ine, m

is on h

äda

vaja

lik ha

igu

ste p

rofü

laktika

ks või ra

vi saa

mise

ks.

Varajane haiguse tuvastam

ine hõlmab riskifaktorite tuvastam

ist. Tänapäeval on üldiselt kokkulepitud,

et h

üperko

leste

role

em

ia (e

ban

orm

aa

lselt kõ

rge ko

leste

roolita

se) o

n ü

ks olu

lisem

aid

südam

eve

reso

onko

nna h

aig

uste

riskifakto

r. Kole

stero

olite

st võim

ald

ab kiire

sti ja lih

tsalt tu

vasta

da,

ka ko

os a

rstliku ko

ntro

lliga

, kas ko

leste

roolita

se o

n n

orm

aalse

tes p

iiride

s. Se

e a

nn

ab Te

ilevõ

imalu

se vä

henda

da sü

dam

eve

reso

onko

nn

a h

aig

uste

sse h

aig

estu

mise

riski. Kõ

rge

ne

nu

dko

leste

roolita

sem

e ko

rral p

öö

rdu

ge a

rsti poo

le e

dasiste

soo

vituste

saa

mise

ks.

Kole

stero

olita

set võ

ivad m

õju

tada jä

rgneva

d te

gurid

: ravim

id, d

ieet, stre

ss, dia

beet, m

õned ra

sked

haig

use

d ja

rase

dus. Õ

ige

te tu

lem

uste

saa

vuta

mise

ks testig

e e

nnast p

ära

st rase

dust ja

raske

thaig

ust 3

kuud h

iljem

ja p

ära

st kerg

et h

aig

ust 3

näd

ala

t hilje

m.

Milla

l testid

a?

Ideaaln

e o

leks ko

leste

roolita

set m

õõta

tühja

kõhu

ga

. Se

e tä

hen

da

b, e

t ei to

hiks sü

üa

eg

a ju

ua

12 tu

ndi e

nne te

sti soorita

mist. Te

sti tule

muse

d tu

leb lu

geda p

äeva

valg

use

s või h

ästi va

lgusta

tud

kohas, ku

s on vä

rvi erin

evu

si kerg

em

hin

nata

.

OL

UL

INE

INF

O:

En

ne o

tsu

se te

gem

ist k

on

su

lteerig

e a

lati a

rstig

a. T

esti o

sa

d v

õib

hävita

da

tava

lise

olm

ep

rüg

iga s

arn

as

elt.

Toote

info

:Te

stis kasu

tata

kse ko

leste

rooli e

nsü

üm

-este

raase

, kole

stero

oli o

ksüd

aa

si ja p

ero

ksüda

asi, e

taktive

erid

a tu

lem

uste

värvi m

uutu

st vasta

valt ve

re ko

leste

roolita

sem

ele

. Testi o

sad o

n b

iolo

ogilise

dm

ate

rjalid

, mis võ

ivad

olla

po

ten

tsiaa

lsed

na

kkuso

htliku

d m

ate

rjalid

, kuid

see

ei ku

juta

end

ast

ohtu

kui ka

suta

te te

sti vasta

valt ka

sutu

sjuh

end

ile.

Testi tu

lem

usi võ

ib m

õju

tad

a:

Hem

oglo

biin

itase

>2

00 m

g/d

L ja b

ilirub

iinita

se >

42 m

g/d

LLiig

ne c-vita

miin

i kogus (a

skorb

iinhape), a

lfa-m

etü

üld

opa

või n

ova

lgin

annava

d e

ksitava

lt madala

kole

stero

olita

sem

eH

em

oglo

biin

itase

mõ

juta

b te

sti tule

mu

st pö

örd

võrd

elise

s seo

ses

Kõrg

enenud b

ilirubiin

i tase

võib

anda

eksita

valt m

ada

la ko

leste

roo

litase

me

Ste

roid

id e

pia

ndro

stero

on, d

eh

üdro

ep

ian

dro

stero

on

, kam

peste

rool võ

i sitoste

roo

l üle

liigse

tes

koguste

s moonuta

vad te

sti tule

must.

Jätk

ub

järg

mis

el le

hekü

ljel.

CA

RE

dia

gn

ostica

, Ro

em

erstra

sse 8

, 25

13

Mo

elle

rsdo

rf, Em

ail: m

ail@

care

.co.a

t, ww

w.ca

redia

gnostica

.com

9.

10.

11.

Tõm

make

ette

vaatliku

lt testka

ar-

dilt ka

te. V

aa

de

lda

v ake

n ilm

ub

nä

hta

vale

, kui ka

te o

n tä

ieliku

lteem

ald

atu

d.

Nüüd liigutage 30 sekundi jooksul

kaa

rti kun

i värv va

stab

Te

iete

sta

kn

as

o

lev

ale

v

ärv

ile.

Pö

öra

ke ka

art u

mb

er, ku

s Te

näete eeldatavat kolesteroolitasetm

g/d

L või m

mol/L

.

Fin

gers

tich

mit S

tech

hilfe

Vere

tilga k

og

um

ine te

stile

3 m

inuti ja

30 se

kundi p

ära

st näete

enda ko

leste

roolita

set. Jä

rgig

e ka

sutu

sjuhendit ja

tule

muste

lugem

ine

on jä

rgm

isel le

hel.

Vere

kogus p

eab o

lem

a vä

hem

alt n

ii suur,

kui p

ildil n

äid

atu

d.

Nü

üd

oo

dake 3

min

utit.

Ku

i oo

tate

liiga

kau

a võ

ib tu

lem

us o

llaliig

a kõ

rge

või liig

a vä

he

se a

jag

a liig

am

ad

al. T

ule

mu

se o

ota

mise

aja

l võite

sõrm

eo

tsa va

jad

use

l pla

astri kle

ep

ida

.

Jätk

ub

järg

mis

el le

hekü

ljel.

La

ske ü

he

l vere

tilga

l testp

laa

di a

vasse

langeda. S

am

as e

i tohi p

uutu

da sõ

rmega

testp

iirkonda.

Vä

he

se

ve

reko

gu

se

ga

ei tö

öta

testi

mem

bra

an õ

igesti.

Vere kogum

iseks hoidke kätt all, vajaduselm

asse

erig

e p

un

ktee

ritud

sõrm

e, ve

reko

guse

suure

ndam

iseks.

6.

5.

7.

8.

Ette

valm

istu

sP

ake

ndi sisu

: fooliu

mpa

kend ka

artte

sti ja ku

ivatu

sain

ega, la

ntse

tt,pla

aste

r ja ka

sutu

sjuhend;

Vaja

likud, ku

id m

itte p

ake

ndis ka

asa

s:P

uhas p

aberta

skurä

tik ja ke

llA

vage fo

oliu

mpake

nd a

lles siis, ku

i ole

te va

lmis te

sti soorita

ma.

Võtke

testka

art vä

lja ja

ase

tage la

uale

. Visa

ke ku

ivatu

sain

eava

mata

olm

eprü

gi h

ulka

.

Lan

tseti k

asu

tam

ine

Ärg

e ka

suta

ge la

ntse

tti kui se

lle ka

itseots o

n e

em

ald

atu

d võ

i vigasta

tud. P

eske

käed se

ebi ja

sooja

veega (p

ara

ndab ve

rerin

get sõ

rmedes), ku

ivata

En

ne

testim

ist, lugege h

oolika

lt juhendit!

Ho

idke

laste

le kä

ttesa

am

atu

s kohas!

Ärg

e ka

suta

ge te

sti peale

säilivu

stähta

jam

öö

du

mist!

Sä

ilitad

a te

mpera

tuuril 3

9°-8

6°F

(4°- 3

0°C

).K

asu

tag

e te

sti ja la

ntse

ti ühe ko

rra.

Ärg

e ka

suta

ge vig

asta

tud la

ntse

tti!A

inu

lt välisp

idise

ks kasu

tam

iseks!

In-Vitro diagnostikaseade koduseks testim

iseks.

La

ntse

tt:C

0483i

C0483

iy

Art.: Z

AN

L0003-K

AR

TE

ES

Re

v00

2012-0

5-2

3

Lantse

tt sisald

ab to

rkem

ehanism

i, mis o

nka

itseü

mb

rises. L

an

tseti p

ea

l on

ho

ob

isa

rnane p

äästik, m

is teeb to

rke. L

antse

tie

siosa

on

kaitstu

d ja

varja

tud

korg

iga

.

Ee

ma

lda

ge

kaitse

kork se

da

pö

öra

tes.

Pööra

mise

aja

l ärg

e va

juta

ge p

äästiku

le,

vasta

sel ju

hul n

õel va

basta

takse

ja se

da

ei sa

a e

nam

kasu

tada.

Nüüd e

em

ald

age ka

itseko

rk ja tõ

mm

ake

see

kaitse

üm

brise

st välja

. La

ntse

tt on

valm

is kasu

tam

iseks.

Va

juta

ge

lan

tseti a

vatu

d p

oo

l keskm

isesõrm

e sõrmeotsa vastu ja vajutage hooba,

kuni ku

ule

te klikki.

1.

2.

3.

4.