Upload
others
View
2
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Humanistlikud pedagoogilised süsteemid IV
Tulevikud ja haridusEne-Silvia Sarv
Kursus Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofiaKasvatusteaduste Instituut
2009
Humanismi käsitusi
–filosoofia, kultuur–psühholoogia teooria,–kasvatuslik/hariduslik lähenemine,
“mänguväli”, kus filosoofia ja psühholoogia oma rakenduse leiavad (Brockett 1997)
E-S Sarv 2009 2
Kasvamine ilu ja õilsate kunstide eeskujus
E-S Sarv 2009 3
Iidsust murendab aeg ja tõusev maailmameri ... Aga Inimest?
E-S Sarv 2009 4
Õpetus-kasvatusparadigmad 20/21.s vahetusel I
• Veel sada aastat tagasi – ca 90% elanikkonnast tegeles põllumajandusega
• 20/21 saj vahetus – põllumajanduses on tegev alla 10%(arenenud maades ca 3%) elanikkonnast, üle 50% - teenindus, IT, jmt
• 20 saj alguse haridusparadigmad ja haridustegelikkus – agraar- ja industriaalmaailma paradigmad (suvevaheaeg põllutöödeks, konveierilaadne koolitus, tunniplaan jm)
E-S Sarv 2009 5
Õpetus-kasvatusparadigmad 20/21.s vahetusel II
Paradigmad – – Biheiviorism– Kognitivism
• Konstruktivism jm– Humanism– Postmodernism– Holism, süsteemilähenemine
“Värvingud” – nt feministlik
E-S Sarv 2009 6
E-S Sarv 2009 7
Humanistliku paradigma panus I
Humanistliku paradigma panus 20. sajandi keskel:
• Inimõiguste ja lapse õiguste deklareerimine ning rakendamine
• Multikultuurilise ja kaasava hariduse deklareerimine ja rakendumine
E-S Sarv 2009 8
Humanistliku paradigma panus IIHumanistliku paradigma panus 1900ndate lõpus:
• Inimpotentsiaali rõhutamine – võrdse kohtlemise, võrdsuse atmosfääri loomine – kõiki õppijaid koheldakse võrdse lugupidamisega, väärikalt, sest igaühel on võime edeneda.
• Mitmekesiste mõjude, tundemaailma arvestamine – holistliku lähenemise praktiseerimine õppe-kasvatusprotsessis, sageli täiustades ka kognitivistlikku ja biheivioristlikku praktikat.
• Inimese elukestva arengu rõhutamine – inimese, õppija vajaduste arvestamine elukaare erinevatele punktidele vastavalt.
E-S Sarv 2009 9
Tulevikuarengud: … külge
• Looduskeskkond – kliimamuutused, liikide kadumine
• Tehnoloogia ja energia - IT, ….• Inimkond – arvukus, toit, kvaliteet• Ühiskond ja majandus – sotsiaalse ja
majanduskorra muutused
IT areng• Erinevad uued tehnoloogiad
– Kõigile või valitutele?– Lugemisvõimelistele või vaid 3D
dünaamika sõltlastele?– IT ja kaugõpe – individualiseeritud või
standardiseeritud õppimis-õpetamisdisain? Aktiivne (virtuaal)osalus ja õpikogukonnad või mina-masin personaalne suhe?
E-S Sarv 2009 10
2010 sündinu
omandab keskhariduse ~ 2028, on lapsevanem ~ 2040, on küpses keskeas ~ 2060 ….
Millist kasvatust ja haridust ta võib vajada?
E-S Sarv 2009 11
E-S Sarv 2009 12
Humanistliku hariduse tulevikke I
• Sulandumine tavaharidusega (virtuaalne + silmast-silma + standardiseeritud)
• Absoluutne sekulariseerumine – trantsedentaalsete ja religioossete suundade kadumine (keelustamine)
• Levimine holistliku hariduskäsituse ja -praktika osana
Humanistliku hariduse tulevikke I• Erinevate pedagoogiliste süsteemide areng
– fundamentalistlike suletud süsteemidena, – nende lõimingutena ja – uute suundade tekkimine.
• Post-modernistlikus paljususes lahustumine-killustumine
• Süvahumanismi kujunemine ja levik (fundamentaalsed ühisväärtused, transnatsionaalne kirjaoskus e pädevus) kui üksteisest ikka enam erinevate ühiskondade jätkusuutliku kooseksisteerimise kindlustaja. (vt nt Dhillon jt 160-161)
E-S Sarv 2009 13
E-S Sarv 2009 14
OECD Haridusuuringute ja Innovatsiooni Keskus: koolistsenaariumid – 2020 I
A. Status quo – jätkub-tugevneb bürokraatlik koolisüsteem, muutumisvõime
praktiliselt puudub, – õpetajate „äraminemine“ - madal moraal ja võimalused
atraktiivsemaks tööks mujal - õpetajatepuuduse kriis
B. Taas-koolistumine (re-schooling) - hea rahastamine, tunnustus kvaliteedi, õigluse, võrdsete võimaluste eest • Kool - ühiskonna, kogukonna sotsiaalne tuum, õpetaja kõrge
professionaalsus,• Kool – sihikindel teadmustjuhtiv, õppiv organisatsioon,
võimaluste võrdsus on normiks, teadmistekesksus on ülekaalus kooli sotsiaalse rolli ees
E-S Sarv 2009 15
OECD Haridusuuringute ja Innovatsiooni Keskus: koolistsenaariumid – 2020 II
C. Lahti-koolistamine (de-schooling) - koolisüsteemi demonteer(i)(u)mine• Õpivõrgustikud ja võrgustiku-ühiskond - rahulolematus
institutsionaliseeritud õpivõimalustega - koolide hülgamine mitmesuguste õpivõrgustike kasuks, koolide ”demonteerimine”kultuuri-, kogukonna-, religioossete jt kohalike ning piiriülestevõimaluste kasuks,
• Turumudeli laienemine - konkureerivate mehhanismide domineerimine valitsuse julgustusel. Põhjus - ”strateegiliste klientide” rahulolematus neis kultuurides, kus haridust nähakse nii era- kui ühiskondliku varana. Uusi pakkujaid julgustavad lõputud rahastus-, struktuuri-, ergutusviiside ja regulatsioonide muutused. Ülikülluses on innovatsioone, aga ka valulisi üleminekuid ja ebavõrdust.
E-S Sarv 2009 16
Mõtisklemiseks
Kasutage selleks ka Eesti tulevikustsenaariume (nt Eesti haridus – 2015) ja OECD haridustsenaariume (vt eelmised slaidid).Vt nt videoloeng “Eesti üldhariduse arengust demokratiseerumise ja õpiühiskonna vaates” http://www.htk.tlu.ee/video/opmat/sarv/Eesti_hariduse_arengust/
E-S Sarv 2009 17
Humanism
on ikka ja jälle rõhutanud inimese ja inimlikkuse neid aspekte, mida erinevad kasvatus-õpetus-haridusvaated kipuvad kahe silma vahele jätma.Vaevalt, et selles humanismi rollis midagi muutub.
E-S Sarv 2009 18
Kasutatud kirjandus jm allikad• Amsterdami deklaratsioon (2002) - http://en.wikipedia.org/wiki/Amsterdam_Declaration_2002• Apple, M. W. 2001. Educating the “right” way: markets, standards, god and inequality. New York:
RoutlegeFalmer.• Brockett, R. G. 1997. Humanism as an Instructional Paradigm. In: Instructional Development Paradigms. Ed C.
R. Dills, A. J. Romiszowsky. New Jersey: Engelwood Cliffs, Educational Technology Publications• Calgren, F. 1992. Vabaduskasvatus. Tallinn:Eesti õppekirjanduse keskus• Dhillon, P. A., Halstead, J. M. 2003. Multicultural Education. In: The Blackwell Guide to the Philosophy of
Education. Ed. N. Blake, P. Smeyers, R. Smith, P. Standish. • Foucault, M. 2005. Diskursuse kord. Järelsõna M Lotman. Tallinn: Varrak.• Freinet, C.: Education through work: A model for child centered learning. Edwin Mellen Press, New York 1993. • http://www.freinet.org/icem/history.htm• GidleyJennifer M. 2008. Turning Tides: Creating Dialogue between Rudolf Steiner and21st Century Academic
Discourses. - http://www.steineroz.com/sites/default/files/pdf/Gidley_Steiner_Project_Report_20080608.pdf• Greenberg, D. 1987. Free at Last. Massachusset: The Sudbury Valley School.• Haines, A., Baker, K., Kahn, D. Optimal Developmental Outcomes: The Social, Moral, Cognitive, and
Emotional Dimensions of a Montessori Education. - http://www.montessori-namta.org/NAMTA/PDF%20files/Outcomes.pdf
• International Humanist and Ethical Union - http://www.iheu.org/world (25.06.2009)• Lillard, Angeline. 2005. Montessori: The Science behind the Genius. Oxford University Press. • Sarv, Ene-Silvia. 2009. Alternatiivpedagoogikatest ja kaasajast. IVA. Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia.
Raamaturiiul.• Stevenson, L., Haberman, D. L. 1998. Ten theories of human nature. New York: Oxford University Press. • Tilk, M. 2006, 2007, 2008. Kasvatus eri kultuurides I, II, III.• Võõrsõnastik. 2005. Tallinn: TEA• Wilenius, R. 1992. Kasvatuse eeldused: visan kasvatusfilosoofiast. Tallinn: TPÜ.
Videofilmid: Candle on the Hill; Time to Learn jt (laenutatavad E-S Sarvelt, M-436, [email protected])