Märts 2010 Energiasalv

Hüdroakumulatsioonijaama projekti tutvustamise koosolek

Ettekanded ja arutelu

Sõnavõtud, ettekanded ja arutelupunktid

1. Avasõnad (OÜ Energiasalv juhatuse liige hr. Lembit Vali)

2. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi visioon(MKM-i energeetika asekantsler hr. Einari Kisel)

3. Projekti tutvustus (OÜ Energiasalv juhatuse liige hr. Lembit Vali)

4. Arutelu ja küsimused

Energiasalv

Rajamise vajadusest

Lühiülevaade PEJ-st

Asukoht ja tehniline lahendus

Sotsiaal-majanduslikest mõjudest

Projekti tutvustus

Energiasalv

Projekti arendaja: Energiasalv

4

Vardar Eurus

35% EBRD70% Vardar A/S

30% NEFCO

Freenergy

Inve

stori

d

Vardar on kontsern kuhu kuuluvad hüdroelektrijaamad aastatoodanguga 3TWh (50% Eesti tarbimisest), elektrivõrgud, kaugküte, energia kaubandus, tuuleenergia.

NEFCO on põhjamaade riiklik investeerimisfond, mis investeerib keskkonnasõbralikesse projektidesse. Fondi varade maht on 115 miljonit EUR

Organisatsiooni struktuur

Energiasalv

Projekti arendaja

Voolu Energia

Kompetents taastuvenergetika projektide arendamises ja juhtimises

4E Technoinvest

65% Estonian investors

Pro

jekti

de

juh

tim

ine

Kompetents graniidi kaevandamises

OÜ Vool on investeerimisettevõte, mille tegevusvaldkondadeks on energeetika ja graniidi

kaevandamine

Energiasalv

Balanseerimisvõimsuste vajadus

Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2018 eeldab 1 800 MW uute võimsuste arendamist tuuleenergia balanseerimiseks ja tipukoormuse katmiseks

2018. aastaks peaks olema valmis ehitatud

Tuuleparke tasakaalustavad jaamad: 900 MW

Tipukoormuse reservjaamad: 300 MW

Avariireservjaamad: 600 MW

Võimalused tuuleparke balanseerida teiste riikide elektrisüsteemidega on limiteeeritud

Vajadus siseriikliku lahenduse järele

5

Kommentaar Reserv- ja balanseerimisvõimsuste vajadus 2011-2020.a

Riigi energiamajanduse arengukava: on vaja ehitada 1800 MW reserv- ja balanseerimisvõimsusi

MW

Energiasalv

2.3.1. Pideva elektrivarustuse tagamise meetmed

Meede 1.1 Tipu ja avariireservvõimsuste rajamine süsteemihalduri poolt korraldatud konkursi tulemusel.

Tulemusnäitajad:

• Rajatud tasakaalustavad tootmisvõimsused erinevatel kütustel 2015

Väljundnäitajad:

• SH poolt hanketingimused välja töötatud 2009

Energiasalv

Meede 1.1. Tipu ja avariivõimsuste rajamine...Väljundnäitajad:

• Konkurss korraldatud ja ehitaja välja valitud 2010

• Uued tipu-ja avariireservelektrijaamad rajatud 2015

Energiasalv

2.3.1. Pideva elektrivarustuse...

Meede 1.2.Arengukava suundadele vastavate Eestis paiknevate elektri tootmisvõimsuste rajamise ergutamine,vajadusel selleks riigiabi andmine.

• Tulemusnäitaja: Energiajulgeolekust lähtuva tootmisvõimsuste struktuur on tagatud - 2015

• Väljundnäitaja: Töötatud välja ja jõustunud õigusaktid toetuste andmiseks energiajulgeolekut tagavatele elektri tootjatele - juuli 2010

Energiasalv

PHAJ tööpõhimõteGoldistal PEJ

9Energiasalv

Goldistahal PEJVõimsus 1060 MWKõrguste vahe 300 mValmis 2003

10Energiasalv

Võimsuse sõltuvus kõrgusest

Energiasalv

Asukoha alternatiiv I, Ontika-Valaste

Eelised:1. Kasutame ära Põhja Eesti pankranniku kõige

kõrgema osa2. Veehoidla rajame asustamata alale häirimata

elanikke3. Väljaspool maastikukaitseala

Puudused:1. HAJ rajatised hõlmavad osaliselt Ontika

maastikukaitseala2. HAJ töötab mereveel ja selle rajamisel tuleb

tagada, et merevesi ei satu pinnasess

3. Eelmisest tulenev kallidus

Energiasalv

Asukoha alternatiiv II-IV, Aseri ümbrus

Variant II ja IV puudus: saab rajada vaid kuni 200MW jaama

Variant IIIEelised:1. Kasutame ära Põhja Eesti pankranniku lähedase

50 m kõrguse rannikuala2. Võimalik on rajada suure mahuga veehoidla

asustamata rabasse3. Võimaldab rajada kuni 1000 MW võimsusega

HAJ4. Asukoht on väljaspool maastikukaitseala5. Kõrgepingeliin (110 kV) on vahetus läheduses Puudused:1. Veehoidla asub merest ca 2 km kaugusel ja see

nõuab pikemate torustike rajamist2. HAJ töötab mereveel ja selle rajamisel tuleb

tagada, et merevesi ei satu pinnasesse. 3. Eelmisest tulenev kallidus

Energiasalv

Asukoha alternatiiv V, Kohtla-Järve poolkoksimäed

Puudused:1.Võimalik rajada kuni

200MW jaam.2.Suur maksumus

Energiasalv

Asukoha alternatiiv VI, Eesti Elektrijaama tuhaväljad

Puudus:Väiksest kõrguste vahest (30m) tulenev ebaefektiivsus

Energiasalv

Muud teoreetilised asukohad

1. Alternatiiv VII: Pakri poolsaare klint Peamine puudus on väiksest kõrgusevahest (keskmiselt 20m) tulenev ebaefektiivsus

2. Alternatiiv VIII: Lõuna-Eesti kõrgustikud1. Haanja (Suur-Munamäe – Plaksi järv)2. Otepää (Väike-Munamägi- PühajärvMaastikukaitsealad välistavad arendused

Energiasalv

Planeeritud asukoht

17

Kavatsuste protokoll territooriumi kasutuse kohta on alla kirjutatud

Maa-aluse mahuti täpne asukoht selgub ehituse käigus ja sõltub graniidis olevates rikketsoonidest

Muuga Sadam

Energiasalv

Planeeritud asukoht

18

Planeeritud asukoht

Hea elektrivõrgu infrastruktuuriga asukoht

Energiasalv

19

Hüdroakumulatsioonijaam – efektiivseim lahendus balansseerimiseks ja energeetilise julgeoleku tagamiseks

Planeeritud võimsus 500 MW

Hinnanguline investeering 275 miljonit EUR: 550 tuhat EUR/MW

Elektrienergia hindade ettearvamatu kõikumine (on vaja riigi toetust riskide osaliseks maandamiseks)

Järgmised sammud:

Kokku leppida toetuse skeem

Geoloogilised uuringud, detailplaneering,KSH,vee erikasutusluba,KMH

Rajada graniidi klaster koostöös Eesti Maanteeametiga

Teostatud:

ǺF eeluuring jaama ehituseks

Merevee veehaarde eelprojekt

Kavatsuste protokoll Tallinna Sadamaga on alla kirjutatud

Optimaalne logistiline asukoht graniidi realiseerimiseks

Ülemine veehoidla on Soome laht

Vastavalt detailplaneeringule sadama territoorium on tööstusmaa

Kavatsuste protokoll MKM-ga on alla kirjutatud

HüdroakumulatsioonijaamLühiülevaade

Energiasalv

MAAALUNE VEEHOIDLA

VEEHAARE PEALEVOOLUKANAL

SISSEPÄÄSU/VENTILATSIOONI ŠAHTID

TURBIINIHALL

ALAJAAM

Energiasalv

VEEHAARE

PEALEVOOLUKANAL

SISSEPÄÄSU/VENTILATSIOONI ŠAHTID

TURBIINIHALL

ALAJAAM

KAABLITE ŠAHT

MAAALUNE VEEHOIDLA

Energiasalv

22

Miks hüdroakumulatsioonijaam on hea?

Avariireserv

Vältimatu vajadus elektrisüsteemi seisukohalt

Üles- ja allareguleerimine: bilansienergia tootmine ja tarbimine

Tuuleparkide balanseerimine

Elektrisüsteemi tarbimise tippude katmine ja oru tätmine

23

Elektrisüsteemi töökindluse tagamine

Energiasalv

Miks hüdroakumulatsioonijaam on hea? (2)

Elektrihinna alandamineTipud väiksemaks ja odavamaks

Bilansienergia odavamaks

Uute töökohtade loomineEhitusperioodil – 150 inimest

Töötamisel – 30 inimest

Väliskaubanduse bilansi parandamineAvariireservi ost Lätist kaob

Bilansienergia ost Lätist kaob

Graniidi impordi asemel – ekspot

Ressursimaks riigile ja kohalikule omavalitsusele, muud maksud

Võimaldab täita Eesti taastuvenergia kohustustTuulegeneraatorite tasakaalustatav funktsioon

24

Positiivne mõju majandusele

Energiasalv

30 45 60 75 90 1050

200

2012 2013 2014 2015 2016 2017

Ehitusaasta

Kumulatiivne ressursitasu Jõelähtme vallale, MEEK*

Projekti ajakava

Aeg

Geoloogiline uuring juuli 2010

Projekt ja ehitusluba Aprill 2011

Veehaarde ehitus 2012

Maaalused kaevetööde I etapp 2011-2014

Maaalused kaevatööde II etapp 2015-2017

PHAJ seadmete montaaž 2014 - 2016

Seadistus ja vastuvõtmine 2016

26Energiasalv

Varasem teadmine

Veekihtide läbindamisest

Müra ja tolm

Projekti realiseerimise keskkonnamõjudest

Energiasalv

PõhjaveedOrdoviitsium-Kambrium O-CmKambrium-Vent Cm-V

28Energiasalv

Geoloogiline kirjeldus šahtide läbindamise alal

29Energiasalv

Läbindamine eelnevalt kivimimassiivi tsementeerimisega

Tsementeerimiseks (ingl. pregrouting) nimetatakse pinnase pooride ja lõhede täitmist tsemendilahuse või mõne muu keemilise lahusega, pinnase tugevuse tõstmiseks ja veejuhtivuse vähendamiseks

Selleks puuritakse puuraugud, mille kaudu surutakse vastav lahus kivimimassiivi pooridesse ja lõhedesse ning mille kõvenemisel massiiv tiheneb ning väheneb filtratsioonitegur

Saavutamaks parimat tsementeerimise tulemust tuleb puurimise käigus koguda andmeid veekihi survelisuse kohta ja pinnasepooride suuruse kohta, kuna tsemendilahuse surumisel kivimimassiivi pooridesse tuleb ületada vee vastusurve

Samuti peab tsemendilahuse terastiku suurus olema kolm korda väiksem kivimimassiivi pooridest

Tsementeerimist šahti läbindamise edasiliikumisel on soovitatav kasutada olukorras, kus veekihid on sügavamal kui 100 m ja nende paksus ei ületa 70 m

Sarnaselt tsementeerimisega maapinnalt jaotatakse edasinihe sektsioonideks pikkusega 12 – 25 m

Tsementeerimise puuraugud puuritakse vertikaali suhtes nurga all, mistõttu jäävad puuraugu otsad 1–2 m eemale rajatava šahti

30

Tsementeerimispuuraukude asetus šahti läbindamise ees

Energiasalv

TUGEVUSARVUTUSILihtsustatult tegu neljast küljest jäigalt toetatud plaadiga1 kambri mõõdud: b=60m; h=100m; l=200m, maht: 1,2 milj. m3Max koormus: 500m*2,5t/1m2 = 1250t/m=12,5MN/mMax avamoment: 0,0399*12,5MN/m*60²m²=1795MN*mGraniidikeha vastupanumoment W=60x(500-150)²/6=1,25

milj.m³Max pinge ava keskel:

1795MN*m/1,25milj.m³=1436Pa=0,0014MPaGraniidi tõmbetugevus=~1/20 survetugevusest=6MPaTõmbetugevus ületab ca. 4000 kordselt tekkiva pinge

Energiasalv

Küsimused ja arutelu

Energiasalv