HELCOMi Läänemere tegevuskava - envir.ee · Läänemeri”, „keskkonnahoidlik merendustegevus”, mille kõigiga kaasneb „Läänemere bioloogilise mitmekesisuse soodne kaitsestaatus”;

HELCOMi Läänemere tegevuskava

HELCOMi ministrite kohtumine

Kraków, Poola, 15. november 2007

Sisukord

HELCOMi Läänemere tegevuskava...............................................................................1Sisukord.........................................................................................................................2Sisukord.........................................................................................................................2HELCOMi Läänemere tegevuskava...............................................................................6HELCOMi Läänemere tegevuskava...............................................................................6 Preambul.......................................................................................................................6 Preambul.......................................................................................................................6HELCOMi Läänemere tegevuskava eutrofeerumist käsitlev peatükk.............................9HELCOMi Läänemere tegevuskava eutrofeerumist käsitlev peatükk...........................10HELCOMi Läänemere tegevuskava eutrofeerumist käsitlev peatükk...........................10HELCOMi Läänemere tegevuskava ohtlikke aineid käsitlev peatükk............................15HELCOMi Läänemere tegevuskava ohtlikke aineid käsitlev peatükk............................16HELCOMi Läänemere tegevuskava ohtlikke aineid käsitlev peatükk............................16HELCOMi Läänemere tegevuskava bioloogilist mitmekesisust ja looduskaitset käsitlev peatükk.........................................................................................................................21HELCOMi Läänemere tegevuskava bioloogilist mitmekesisust ja looduskaitset käsitlev peatükk.........................................................................................................................22HELCOMi Läänemere tegevuskava bioloogilist mitmekesisust ja looduskaitset käsitlev peatükk.........................................................................................................................22 Sissejuhatus................................................................................................................22 Sissejuhatus................................................................................................................22 Ökoloogilised eesmärgid.............................................................................................22 Ökoloogilised eesmärgid.............................................................................................22 Ristviited teistele eesmärkidele...................................................................................22 Ristviited teistele eesmärkidele...................................................................................22HELCOMi Läänemere tegevuskava merendustegevust käsitlev peatükk.....................27HELCOMi Läänemere tegevuskava merendustegevust käsitlev peatükk.....................28HELCOMi Läänemere tegevuskava merendustegevust käsitlev peatükk.....................28Hindamisvahendite ja -meetodite väljatöötamine..........................................................34Hindamisvahendite ja -meetodite väljatöötamine..........................................................35Hindamisvahendite ja -meetodite väljatöötamine..........................................................35Teadlikkuse parandamine ja võimekuse suurendamine...............................................37Teadlikkuse parandamine ja võimekuse suurendamine...............................................38Teadlikkuse parandamine ja võimekuse suurendamine...............................................38Rahastamine................................................................................................................39Rahastamine................................................................................................................40Rahastamine................................................................................................................40HELCOMi Läänemere tegevuskava rakendamine ja läbivaatamine.............................42HELCOMi Läänemere tegevuskava rakendamine ja läbivaatamine.............................43HELCOMi Läänemere tegevuskava rakendamine ja läbivaatamine.............................43Soovitused....................................................................................................................44Soovitused....................................................................................................................45Soovitused....................................................................................................................45HELCOMi SOOVITUS 28E/4........................................................................................45HELCOMi SOOVITUS 28E/4........................................................................................45 1992. aasta HELSINGI KONVENTSIOONI III LISA „MAAL PAIKNEVATEST REOSTUSALLIKATEST PÄRINEVA REOSTUSE VÄLTIMISE MEETMED JA KRITEERIUMID” PARANDUSED.................................................................................45

2 (111)

1992. aasta HELSINGI KONVENTSIOONI III LISA „MAAL PAIKNEVATEST REOSTUSALLIKATEST PÄRINEVA REOSTUSE VÄLTIMISE MEETMED JA KRITEERIUMID” PARANDUSED.................................................................................45

Lisa.......................................................................................................................46Lisa.......................................................................................................................46

Parandatud III lisa „Maal paiknevatest reostusallikatest pärineva reostuse vältimise meetmed ja kriteeriumid”..............................................................................................46Parandatud III lisa „Maal paiknevatest reostusallikatest pärineva reostuse vältimise meetmed ja kriteeriumid”..............................................................................................46 II osa. Põllumajandusest pärit reostuse vältimine........................................................46 II osa. Põllumajandusest pärit reostuse vältimine........................................................46 1. reegel. Üldsätted.....................................................................................................46 1. reegel. Üldsätted.....................................................................................................46 2. reegel. Taimsed toitained........................................................................................46 2. reegel. Taimsed toitained........................................................................................46 3. reegel. Taimekaitsevahendid...................................................................................47 3. reegel. Taimekaitsevahendid...................................................................................47 4. reegel. Keskkonnaload............................................................................................48 4. reegel. Keskkonnaload............................................................................................48 5. reegel. Järelevalve ja hindamine.............................................................................48 5. reegel. Järelevalve ja hindamine.............................................................................48HELCOMI SOOVITUS 28E/5.......................................................................................49HELCOMI SOOVITUS 28E/5.......................................................................................49 ASULAREOVEE PUHASTAMINE...............................................................................49 ASULAREOVEE PUHASTAMINE...............................................................................49HELCOMi SOOVITUS 28E/6........................................................................................54HELCOMi SOOVITUS 28E/6........................................................................................54 ÜKSIKMAJAPIDAMISTE, VÄIKEETTEVÕTETE JA KUNI 300 INIMEKVIVALENDIGA (IE) ASULATE REOVEE KOHTPUHASTUS................................................................54 ÜKSIKMAJAPIDAMISTE, VÄIKEETTEVÕTETE JA KUNI 300 INIMEKVIVALENDIGA (IE) ASULATE REOVEE KOHTPUHASTUS................................................................54HELCOMi SOOVITUS 28E/7........................................................................................57HELCOMi SOOVITUS 28E/7........................................................................................57 DETERGENTIDES ESINEVATE POLÜFOSFAATIDE (FOSFOR) ASENDAMISE MEETMED...................................................................................................................57 DETERGENTIDES ESINEVATE POLÜFOSFAATIDE (FOSFOR) ASENDAMISE MEETMED...................................................................................................................57HELCOMi SOOVITUS 28E/8........................................................................................58HELCOMi SOOVITUS 28E/8........................................................................................58 VÄIKESTEST PÕLETUSSEADMETEST PÄRIT DIOKSIINIDE JA MUUDE OHTLIKE AINETE HEITKOGUSTE VÄHENDAMISE JA VÄLTIMISE KESKKONNAHOIDLIKUD TAVAD.........................................................................................................................58 VÄIKESTEST PÕLETUSSEADMETEST PÄRIT DIOKSIINIDE JA MUUDE OHTLIKE AINETE HEITKOGUSTE VÄHENDAMISE JA VÄLTIMISE KESKKONNAHOIDLIKUD TAVAD.........................................................................................................................58HELCOMI SOOVITUS 28E/9.......................................................................................60HELCOMI SOOVITUS 28E/9.......................................................................................60 ULATUSLIKE MERE RUUMILISE PLANEERIMISE PÕHIMÕTETE VÄLJATÖÖTAMINE LÄÄNEMERE PIIRKONNAS.......................................................60 ULATUSLIKE MERE RUUMILISE PLANEERIMISE PÕHIMÕTETE VÄLJATÖÖTAMINE LÄÄNEMERE PIIRKONNAS.......................................................60HELCOMi SOOVITUS 28E/10......................................................................................62HELCOMi SOOVITUS 28E/10......................................................................................62 ERITASUVABA SÜSTEEMI KOHALDAMINE LAEVAHEITMETE JA MEREPRAHI SUHTES, MIS ON PÜÜTUD KALAVÕRKUDEGA LÄÄNEMERE PIIRKONNAS..........62

3 (111)

ERITASUVABA SÜSTEEMI KOHALDAMINE LAEVAHEITMETE JA MEREPRAHI SUHTES, MIS ON PÜÜTUD KALAVÕRKUDEGA LÄÄNEMERE PIIRKONNAS..........62 Lisa..............................................................................................................................63 Lisa..............................................................................................................................63 Suunised ühtlustatud eritasuvaba süsteemi loomiseks laevade masinaruumidest pärinevate õlijäätmete veoks ning heitvee ja prügi, sh kalavõrkudega püütud mereprahi veoks sadamates asuvatesse jäätmete vastuvõtu seadmetesse..................................63 Suunised ühtlustatud eritasuvaba süsteemi loomiseks laevade masinaruumidest pärinevate õlijäätmete veoks ning heitvee ja prügi, sh kalavõrkudega püütud mereprahi veoks sadamates asuvatesse jäätmete vastuvõtu seadmetesse..................................63HELCOMi SOOVITUS 28E/11......................................................................................65HELCOMi SOOVITUS 28E/11......................................................................................65Lisameetmed jääoludes Läänemere meresõiduohutuse parandamiseks.....................65Lisameetmed jääoludes Läänemere meresõiduohutuse parandamiseks.....................65HELCOMI SOOVITUS 28E/12.....................................................................................67HELCOMI SOOVITUS 28E/12.....................................................................................67ALAMPIIRKONDLIKU ÕNNETUSTELE REAGEERIMISE ALASE KOOSTÖÖ TUGEVDAMINE...........................................................................................................67ALAMPIIRKONDLIKU ÕNNETUSTELE REAGEERIMISE ALASE KOOSTÖÖ TUGEVDAMINE...........................................................................................................67Lisa...............................................................................................................................69Lisa...............................................................................................................................69 Vajalike reageerimisvahendite kogust käsitlevate alampiirkondlike kavade suunised..69 Vajalike reageerimisvahendite kogust käsitlevate alampiirkondlike kavade suunised..69HELCOMI SOOVITUS 28E/13.....................................................................................71HELCOMI SOOVITUS 28E/13.....................................................................................71MAJANDUSSTIIMULITE KEHTESTAMINE LAEVADELT PÄRIT HEITKOGUSTE VÄHENDAMISE KEHTIVATE EESKIRJADE TÄIENDUSENA.....................................71MAJANDUSSTIIMULITE KEHTESTAMINE LAEVADELT PÄRIT HEITKOGUSTE VÄHENDAMISE KEHTIVATE EESKIRJADE TÄIENDUSENA.....................................71 Lämmastikoksiidi koguse vähendamine......................................................................73 Lämmastikoksiidi koguse vähendamine......................................................................73HELCOMI SOOVITUS 28E/14.....................................................................................76HELCOMI SOOVITUS 28E/14.....................................................................................76KOGU LÄÄNEMERE VALGLA HAJUREOSTUSALLIKATEST PÄRIT KADUDE KOGUSELISE VÄLJENDAMISE ÜHTLUSTATUD PÕHIMÕTETE VÄLJATÖÖTAMINE.....................................................................................................................................76KOGU LÄÄNEMERE VALGLA HAJUREOSTUSALLIKATEST PÄRIT KADUDE KOGUSELISE VÄLJENDAMISE ÜHTLUSTATUD PÕHIMÕTETE VÄLJATÖÖTAMINE.....................................................................................................................................76Muud HELCOMi ministrite kohtumisel 15. novembril 2007 Poolas Krakówis vastuvõetavad dokumendid..........................................................................................78Muud HELCOMi ministrite kohtumisel 15. novembril 2007 Poolas Krakówis vastuvõetavad dokumendid..........................................................................................79Muud HELCOMi ministrite kohtumisel 15. novembril 2007 Poolas Krakówis vastuvõetavad dokumendid..........................................................................................79Läänemere tegevuskava rakendamise järelevalve ja hindamise näitajad ja sihid.........79Läänemere tegevuskava rakendamise järelevalve ja hindamise näitajad ja sihid.........79 Eutrofeerumine............................................................................................................79 Eutrofeerumine............................................................................................................79 Ohtlikud ained.............................................................................................................81 Ohtlikud ained.............................................................................................................81 Läänemerele eriti probleemsed ained või ainerühmad................................................81 Läänemerele eriti probleemsed ained või ainerühmad................................................81

4 (111)

Üheteistkümne eriti probleemse Läänemerele ohtliku aine/ainerühmaga seotud sektorid.....................................................................................................................................82 Üheteistkümne eriti probleemse Läänemerele ohtliku aine/ainerühmaga seotud sektorid.....................................................................................................................................82 Looduskaitse ja bioloogiline mitmekesisus..................................................................90 Looduskaitse ja bioloogiline mitmekesisus..................................................................90 Looduslikud mere- ja rannikumaastikud......................................................................90 Looduslikud mere- ja rannikumaastikud......................................................................90 Jõudsalt kasvavad ja tasakaalustatud taime- ja loomakooslused................................90 Jõudsalt kasvavad ja tasakaalustatud taime- ja loomakooslused................................90 Liikide elujõulised populatsioonid................................................................................90 Liikide elujõulised populatsioonid................................................................................90 Merendustegevus........................................................................................................91 Merendustegevus........................................................................................................91Põllumajandusest pärit fosfori- ja lämmastikukadude vähendamise meetmete näited..93Põllumajandusest pärit fosfori- ja lämmastikukadude vähendamise meetmete näited..93Maakasutus..................................................................................................................93Maakasutus..................................................................................................................93Maaviljelus....................................................................................................................93Maaviljelus....................................................................................................................93 Põllumajandusest pärit fosfori- ja lämmastikukadude vähendamise meetmete näidete allikad.........................................................................................................................105 Põllumajandusest pärit fosfori- ja lämmastikukadude vähendamise meetmete näidete allikad.........................................................................................................................1052004. aasta rahvusvahelise laevade ballastvee ja setete kontrolli ning käitlemise konventsiooni ühtlustatud rakendamise ja ratifitseerimise tegevuskava.....................1072004. aasta rahvusvahelise laevade ballastvee ja setete kontrolli ning käitlemise konventsiooni ühtlustatud rakendamise ja ratifitseerimise tegevuskava.....................107Läänemere riikide poolt IMOle esitatav dokument, milles käsitletakse vajadust tegeleda ka edaspidi laevadelt pärit SOx heitkogustega...........................................................109Läänemere riikide poolt IMOle esitatav dokument, milles käsitletakse vajadust tegeleda ka edaspidi laevadelt pärit SOx heitkogustega...........................................................109Avamereplatvormide keskkonnakaitse tegevuskava..................................................110Avamereplatvormide keskkonnakaitse tegevuskava..................................................110

Hülgefoto autoriõigus: fotograaf Kerstin Hinze.

5 (111)

PREAMBUL

HELCOMI LÄÄNEMERE TEGEVUSKAVAvastu võetud 15. novembril 2007 Poolas KrakówisHELCOMi erakorralisel ministrite kohtumisel----------------------------------------------

Preambul

Komisjon, keda esindavad[Taani Kuningriigi keskkonnaminister,]Eesti Vabariigi keskkonnaminister,Soome Vabariigi keskkonnaminister,Saksamaa Liitvabariigi kõrge esindaja,Läti Vabariigi minister,Leedu Vabariigi keskkonnaminister,Poola Vabariigi keskkonnaminister,Venemaa Föderatsiooni kõrge esindaja,Rootsi Kuningriigi keskkonnaministerja Euroopa Komisjoni kõrge esindaja Euroopa Ühenduse nimel,

TULNUD KOKKU 15. novembril 2007 Poolas Krakówis Helsingi Komisjoni erakorralisel ministrite kohtumisel;

TULETADES MEELDE 1992. aasta Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni sätteid;

OLLES eelkõige TEADLIK Läänemere piirkonna ainulaadse mereökosüsteemi asendamatutest väärtustest, erandlikest hüdrograafilistest ja ökoloogilistest iseärasustest ning elusressursside erilisest tundlikkusest keskkonnamuutuste suhtes;

OLLES TEADLIK sellest, et HELCOMi töö tulemuseks on oluliselt parem keskkond paljudes piirkondades, kuid suur hulk probleeme on veel täielikult lahendamata ja endiselt püsivad suured ohud, mis takistavad Läänemerest saadavate kaupade ja teenuste taastamist, kaitset ja jätkusuutlikku kasutamist;

OLLES TÄIESTI TEADLIK, et kliimamuutus mõjutab oluliselt Läänemere ökosüsteemi ja nõuab tulevikus isegi rangemaid meetmeid, ning olles täiesti teadlik 1992. aasta ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi jõupingutustest;

MEENUTADES 2003. aasta HELCOMi ja OSPARi ministrite esimese ühiskohtumise deklaratsiooni, mille põhjal kohaldatakse ja arendatakse edasi meetmeid, mida tuleb võtta ökosüsteemipõhise lähenemisviisi rakendamiseks inimtegevuse korraldamisel;

KINNITADES, et ökosüsteemipõhise lähenemisviisi aluseks on kogu merekeskkonda mõjutava inimtegevuse terviklik korraldamine ning parimate olemasolevate ökosüsteemi ja selle muutumist käsitlevate teadusandmete põhjal aitab see määrata kindlaks ja võtta meetmed mereökosüsteemi tervise parandamiseks, toetades niiviisi ökosüsteemi kaupade ja teenuste jätkusuutlikku kasutamist;

RÕHUTADES vajadust korraldada inimtegevust terviklikult ja võtta inimtegevuse mõjusid merekeskkonnale arvesse kõikides poliitikavaldkondades ja programmides, mida Läänemere piirkonnas rakendatakse;

6 (111)

PREAMBUL

LISAKS RÕHUTADES vajadust siduda keskkonnaeesmärgid majanduslike ja sotsiaalmajanduslike eesmärkidega, et edendada ja tugevdada säästva arengu kolme üksteisest sõltuvat sammast;

MEENUTADES HELCOMi vastuvõetud seisukohta „Terve elukeskkonnaga Läänemeri koos mitmekesiste tasakaalus toimivate bioloogiliste komponentidega, mille tulemusena saavutatakse hea keskkonna-/ökoloogiline seisund ning mis toetab erinevaid jätkusuutlikke majanduslikke ja sotsiaalseid inimtegevusi”, mille keskmes on bioloogiline mitmekesisus ning mis põhineb sellistel mõistetel nagu „soodne kaitsestaatus” ja „hea ökoloogiline seisund ja hea keskkonnaseisund”;

TULETADES LISAKS MEELDE, et HELCOMi Läänemere merekeskkonna seisundi seire ja hindamise põhjal on vastu võetud neli strateegilist eesmärki, mis kajastavad ühiselt määratletud suurimaid keskkonnaprobleeme Läänemeres, kirjeldades merekeskkonna soovikohast seisundit, s.t „eutrofeerumisest mõjutamata Läänemeri”, „ohtlikest ainetest rikkumata mereelustikuga Läänemeri”, „keskkonnahoidlik merendustegevus”, mille kõigiga kaasneb „Läänemere bioloogilise mitmekesisuse soodne kaitsestaatus”;

LISAKS MEENUTADES HELCOMi vastuvõetud ökoloogilisi eesmärke, mis kirjeldavad head keskkonna-/ökoloogilist seisundit, mida me tahame Läänemere puhul tulevikus saavutada;

NÕUSTUDES, et ökoloogiliste eesmärkidega seotud sihid peegeldavad Läänemere head keskkonna-/ökoloogilist seisundit;

NÕUSTUDES, et korraldusotsused põhinevad alampiirkondlikel sihtidel;

LISAKS NÕUSTUDES, et eri sektorites nõutavate korraldusmeetmete valimisel keskendutakse tasuvusele ja tulususele, võttes arvesse Läänemere piirkonna majanduslikku ja sotsiaalset jätkusuutlikkust;

OLLES TEADLIK sellest, et kui eutrofeerumise ja muude Läänemerd ähvardavate ohtude vastu meetmeid ei võeta, toob see kaasa kulud;

LISAKS NÕUSTUDES, et võetud meetmete tõhusust hinnatakse sobivate näitajate abil, millega mõõdetakse sihtide saavutamiseks tehtud edusamme. See võimaldab kohandada edaspidi meetmeid, et eesmärgid suudetaks saavutada;

KINNITADES, et mitmetes peatükkides nimetatud praegused keskkonna- ja vähendamiseesmärgid põhinevad praegustel parimatel olemasolevatel teadmistel; kohandatavate korralduspõhimõtete järgimisel tuleks eesmärke ja sihte perioodiliselt üle vaadata ja muuta, kasutades ühtlustatud käsitlusviisi ja uusimat teavet;

RÕHUTADES, et HELCOMi seire- ja hindamisprogramm aitab kaasa sellele, et merekeskkonda õpitakse paremini teaduslikult tundma, mis omakorda soodustab eesmärkide, nendega seotud sihtide ja näitajate perioodilist läbivaatamist ning on määrava tähtsusega edasiste korraldusmeetmete vajaduse kindlaksmääramisel;

LISAKS RÕHUTADES vajadust kooskõlastada ja ühtlustada HELCOMi Läänemere tegevuskava raames tehtud tööd mitmete käimasolevate algatustega rahvusvahelisel ja riikide tasandil, sh kavandatava ELi merestrateegia direktiiviga, ELi merenduspoliitikaga ja Venemaa Föderatsiooni meredoktriiniga;

LISAKS RÕHUTADES vajadust kasutada üleilmse, piirkondliku ja riigi tasandi poliitika kujundamisel ära Läänemere-alaseid ühiseid teadmisi ja prioriteete, kui langetatakse valik Läänemere hea keskkonna-/ökoloogilise seisundi saavutamiseks vajalike meetmete kohta;

7 (111)

PREAMBUL

HINNATES valitsusvaheliste organisatsioonide ja valitsusväliste organisatsioonide positiivset panust nende ja HELCOMi töös Läänemere piirkonna säilitamise ja kaitsmise ning sellest saadavate kaupade ja teenuste mõistliku kasutamise tagamise eesmärgil;

ILMA ET SEE PIIRAKS rahvusvahelisi lepinguid ja Euroopa Ühenduse õigusakte;

ON LEPPINUD KOKKU JÄRGMISTES MEETMETES, ET SAAVUTADA LÄÄNEMERE HEA KESKKONNASEISUND 2021. AASTAKS.

8 (111)

EUTROFEERUMINE

HELCOMi Läänemere tegevuskava eutrofeerumist käsitlev peatükk

9 (111)

EUTROFEERUMINE

HELCOMi Läänemere tegevuskava eutrofeerumist käsitlev peatükkEutrofeerumine – eesmärgiks eutrofeerumisest mõjutamata Läänemeri

Sissejuhatus

HELCOMi üldine eesmärk on eutrofeerumisest mõjutamata Läänemeri.

Eutrofeerumine on Läänemere suurim probleem. 20. sajandi algusest peale on Läänemeri muutunud selge veega vähetoitelisest merest eutroofseks merekeskkonnaks. Eutrofeerumine on veeökosüsteemi seisund, kus suured toitainekontsentratsioonid ergutavad vetikate kasvu, mis viib süsteemi toimimise tasakaalust välja, nii et esineb näiteks:

- vetikate intensiivne kasv: liigne niitjate vetikate ja fütoplanktoni õitsemine;- liigse orgaanilise aine tootmine;- hapnikutarbimise kasv;- hapnikukadu koos korduva toitainete sisekoormusega ja- põhjaorganismide (sh kalade) surm.

Läänemere eutrofeerumise peamine põhjus on osalisriikide valgla ja sellest väljapoole jääva ala maismaalt lähtuv ülemäärane lämmastiku- ja fosforikoormus. Umbes 75% lämmastikukoormusest ja vähemalt 95% fosforikoormusest jõuab Läänemerre jõgede kaudu või otseste veeheidetena. Umbes 25% lämmastikukoormusest tuleb atmosfäärist välja sadenedes.

Ökoloogilised eesmärgid

Eesmärk on saavutada HELCOMi seisukoht Läänemere heast keskkonnaseisundist. Seetõttu võttis HELCOM vastu järgmised ökoloogilised eesmärgid, mis kajastavad eutrofeerumisest mõjutamata Läänemere omadusi:

- looduslikule tasemele lähedased toitainete kontsentratsioonid;- selge vesi;- vetikate õitsemise looduslik tase;- taimede ja loomade looduslik levik ja esinemine;- looduslikul tasemel hapnikusisaldus.

Ökoloogiliste eesmärkide elluviimiseks on kokku lepitud Läänemere merekeskkonna head ökoloogilist ja keskkonnaseisundit kajastavates näitajates ja sihtväärtustes. Ökoloogiliseks põhieesmärgiks valiti selge vesi, mille puhul on näitajaks vee läbipaistvus (vt lk 79).

Ristviited teistele eesmärkidele

Kui eutrofeerumisega seotud eesmärke ei täideta, satub ohtu bioloogilise mitmekesisuse soodsa seisundi saavutamine.

Samas on eutrofeerumisega seotud eesmärkide saavutamiseks olulised ka laevadelt pärit lämmastiku õhuheitkoguste ja laevade puhastamata heitveest tuleneva toitainete sissevoolu käsitlevad korralduseesmärgid.

10 (111)

EUTROFEERUMINE

Et saavutada eesmärk, eutrofeerumisest mõjutamata Läänemeri,

LEPIME KOKKU põhimõttes, et tuleb teha kindlaks Läänemere hea keskkonnaseisundi saavutamist võimaldav suurim lubatud toitainete sissevool;

SAMUTI LEPIME KOKKU selles, et on vaja vähendada toitainete sissevoolu ja et kõik Läänemere riigid jagavad vajalikud vähendusnormid omavahel õiglaselt;

PIDADES SILMAS, et arvud põhinevad MARE NESTi mudelil (parim olemasolev teaduslik teave), ning rõhutades seega andmete ajutist iseloomu, KINNITAME, et suurim toitainete sissevool Läänemerre, mida võidakse lubada ja millega siiski saavutatakse eutrofeerumise seisukohast hea keskkonnaseisund, on umbes 21 000 tonni fosforit ja 600 000 tonni lämmastikku;

LISAKS TUNNISTAME, et riikide andmete või iga Läänemere alampiirkonna 1997.–2003. aasta teabe põhjal on hea keskkonnaseisundi saavutamist võimaldav suurim lubatud toitainete sissevool ja igas alampiirkonnas nõutavad vastavad toitainekadude vähendusnormid järgmised:

Et vähendada toitainete sissevoolu Läänemerre suurima lubatud tasemeni, LEPIME KOKKU meetmete võtmises hiljemalt 2016. aastaks, et vähendada vee ja õhu kaudu levivate toitainete koormust ning saavutada 2021. aastaks hea ökoloogiline ja keskkonnaseisund;

11 (111)

AlampiirkondSuurim lubatud toitainete sissevool (tonnides)Sissevool aastatel 1997–2003 (normid seatud hüdroloogiliste tegurite järgi)Vajalikud vähendusnormidFosforLämmastikFosforLämmastikFosforLämmastik-

Põhjalaht2,58051,4402,58051,44000Selkämeri2,46056,7902,46056,79000Soome laht4,860106,6806,860112,6802,0006,000Ava-Läänemeri6,750233,25019,250327,26012,50094,000Liivi

laht1,43078,4002,18078,4007500Taani väinad1,41030,8901,41045,890015,000Kattegat1,57044,2601,57064,260020,000Kokku-

21,060601,72036,310736,72015,250135,000

EUTROFEERUMINE

LEPIME KOKKU järgmistes ajutistes toitainekadude vähendamise normides riigiti:*

Fosfor (tonnides) Lämmastik (tonnides)Taani 16 17,210Eesti 220 900Soome 150 1,200Saksamaa 240 5,620Läti 300 2,560Leedu 880 11,750Poola 8,760 62,400Venemaa 2,500 6,970Rootsi 290 20,780Piiriülene ühisomand 1,660 3,780

TUNNISTAME, et eeltoodud praegused keskkonnaeesmärgid ja toitainekadude vähendamise sihid on ajutised, kuigi need põhinevad parimatel praegu olemasolevatel teadmistel. Kohandatavate korralduspõhimõtete järgimisel tuleks kõik sihtide ja suurima lubatud toitainete sissevooluga seotud arvud perioodiliselt üle vaadata ja muuta ühtlustatud lähenemisviisi alusel, milles kasutatakse osalisriikide poolt kättesaadavaks tehtud ajakohast teavet ning milles võetakse alates 2008. aastast arvesse viienda reostuskoormuste arvutamise projekti (PLC-5) ja riiklike vesikonna majandamiskavade tulemusi;

TUNNISTAME, et tuleks pidada arvestust riiklike vähendamissihtide saavutamist soodustava toitainete vee ja õhu kaudu sissevoolu vähendamise kohta HELCOMi osalisriigis.

Et saavutada eeltoodud ajutised riiklikud vähendamissihid, NÕUSTUME 2010. aastaks välja töötama ja esitama HELCOMile hindamiseks riiklikud programmid eesmärgiga hinnata 2013. aasta HELCOMi ministrite kohtumisel programmide tõhusust ja lisameetmete vajadust. TUNNISTAME, et selline lähenemisviis jätab riikidele piisavalt paindlikkust valida tasuvad meetmed vähendamissihtideni jõudmiseks, nii et saavutataks eutrofeerumise seisukohast hea Läänemere ökoloogiline ja keskkonnaseisund;

LISAKS NÕUSTUME kindlaks tegema ja vajaduse korral lisama ELi liikmesriikidest HELCOMi osalisriikide programmidesse / ELi vee raamdirektiivi (direktiiv 2000/60/EÜ) vesikonna majandamiskavadesse nõutavad ja asjakohased meetmed.

Et vähendada vee kaudu sissevoolavate toitainete koormust,

VÕTAME VASTU kaks järgmist soovitust reoveepuhastuse kohta, millega võib täieliku rakendamise korral hinnanguliselt vähendada praegust toitainete kogusissevoolu Läänemerre, sealhulgas 6700 tonni fosfori võrra, mis on 2000 tonni rohkem kui praeguste nõuete järgi:

– HELCOMI SOOVITUS 28E/5 olmereoveepuhastite fosforiärastuse rangemate nõuete kohta (üle 10 000 ie) ning väikeste ja keskmise suurusega omavalitsuste (300–10 000 ie) reoveekäitluse nõuete kehtestamise kohta,

– HELCOMI SOOVITUS 28E/6 üksikmajapidamiste, väikeettevõtete ja kuni 300 inimekvivalendiga asulate reovee kohtpuhastuse parandamise kohta;

lisaks LEPIME KOKKU, et riiklike toitainekadude vähendamise sihtide saavutamiseks peaksid osalisriigid valima kõige asjakohasemad ja tasuvamad meetmed, võttes arvesse kahe eelnimetatud soovituse nõudeid, ja lisama need riiklikesse programmidesse;

*Soome teatab, et Saaristomere puhul käsitletakse vähendamisvajadusi, mida ei ole MARE NESTi mudeli kasutamisel piisavalt arvesse võetud, vastavalt riiklikele kavadele.

12 (111)

EUTROFEERUMINE

VÕTAME VASTU VEEL HELCOMI SOOVITUSE 28E/7 detergentides sisalduva fosfori asendamise meetmete kohta;

TUNNISTAME, et põllumajandus on Läänemerre voolavate toitainete peamine allikas; ja

LISAKS LEIAME, et linna- ja hajaasulate toitainekadusid tuleb vähendada lubatud tasemeni, rakendades täielikult eelnimetatud soovitusi, ning et maismaalt lähtuva reostuse allikaks on põllumajandussektor, kus on vajalik ulatuslik vähendamine, ja seetõttu

LEPIME KOKKU, et teeme kõik vajaliku valglasse jääva põllumajandusmaa vastavate osade määratlemiseks nitraaditundliku alana;

LEPIME KOKKU, et muudame konventsiooni III lisa II osa „Põllumajandusest tuleneva reostuse ennetamine”, võttes vastu HELCOMI SOOVITUSE 28E/4, RÕHUTAME vajadust selle nõuded korralikult ellu viia ning rakendame põllumajanduse parimat keskkonnatava ja parimat võimalikku tehnikat;

KINNITAME HELCOMi põllumajanduses esinevate fosfori- ja lämmastikukadude vähendamismeetmete näidete loetelu, mis on esitatud lk 93;

LISAKS NÕUSTUME kehtestama 2009. aastaks ohupunktide nimekirja, milles tehakse kindlaks olemasolevad laudad, kanalad ja sigalad, mis ei vasta konventsiooni parandatud III lisa nõuetele;

ELi liikmesriikidest osalisriigid TUNNEVAD HEAMEELT selle üle, et Euroopa Komisjon kavatseb vastu võtta teatise ELi ühise põllumajanduspoliitika „tervisekontrolli” kohta, mis käivitab kogu ELi hõlmava laiaulatusliku konsultatsiooniprotsessi, ning NÕUSTUVAD ettenähtud aja jooksul esitama ühisavalduse, milles rõhutatakse vajadust lõimida paremini Läänemere konkreetseid keskkonnaprobleeme ning vajadust võtta vastu täiendavad ja sihipärased põllumajandusmeetmed eelkõige Läänemere eutrofeerumise vähendamiseks;

LEPIME KOKKU vajaduses käsitleda ka muid reostusallikaid, mis võivad avaldada suuresti eutrofeerumist soodustavat mõju, nt metsandus, turbakaevandamine, akvakultuur ja karusloomakasvatus;

TUNNISTAME energiakultuuride suuremat tootmist ja LEPIME KOKKU vajaduses kehtestada piisavad veekaitsenõuded;

SAMUTI TUNNISTAME, et Valgevenest tulevast piiriülesest vee kaudu levivast reostusest pärit fosfori hinnanguline kogus on 1660 tonni ja lämmastiku hinnanguline kogus 3780 tonni ning need tuleks lugeda ühisomandiks. NÕUSTUME, et mitteosalisriikidest Valgevenest ja Ukrainast pärit piiriülese reostusega tuleb tegeleda, algatades ELi liikmesriikidest HELCOMi osalisriikide jaoks ühistegevusi nt kahe- ja/või mitmepoolsete projektidega ja muude olemasolevate rahastamismehhanismide kaudu, rahvusvaheliste lepingutega (nt 1992. aasta ÜRO Euroopa Komisjoni piiriüleste veekogude ja järvede konventsioon) ja ELi vee raamdirektiivi vesikonna majandamiskavadega.

13 (111)

EUTROFEERUMINE

Et vähendada õhu kaudu levivate toitainete koormust,

TUNNISTAME, et neljandik kogu Läänemerre voolavast lämmastikust tuleb õhu kaudu ning et väljapoole Läänemere valglat jäävad reostusallikad moodustavad umbes 40% lämmastiku otsesest sadestumisest, ja seetõttu

OTSUSTAME, et HELCOMi osalisriikide valitsused kasutavad 1979. aasta ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni kohaste sihtheitkoguste läbivaatamisel hinnanguid, mis käsitlevad lämmastiku levimist Läänemerre õhu kaudu ja selle leviku mõjusid; ja

LEPIME KOKKU, et ELi liikmesriikidest HELCOMi osalisriigid seavad ELi siseriiklike ülemmäärade direktiivi (direktiiv 2001/81/EÜ) kohaste lämmastiku sihtheitkoguste karmistamisel eesmärgiks hõlmata ka laevadelt pärit heitkoguseid ja ökoloogiliste eesmärkide saavutamist seoses merekeskkonna eutrofeerumisega;

SAMUTI LEPIME KOKKU, et kõikide HELCOMi osalisriikide eesmärk on teha samamoodi ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni 1999. aasta Göteborgi protokollis nimetatud sihtheitkoguste puhul.

14 (111)

OHTLIKUD AINED

HELCOMi Läänemere tegevuskava ohtlikke aineid käsitlev peatükk

OHTLIKUD AINED

HELCOMi Läänemere tegevuskava ohtlikke aineid käsitlev peatükkOhtlikud ained – eesmärgiks ohtlikest ainetest rikkumata mereelustikuga Läänemeri

Sissejuhatus

HELCOMi üldine eesmärk on ohtlikest ainetest rikkumata mereelustikuga Läänemeri.

Ohtlike ainete põhjustatud reostus osutab mitmesuguste merekeskkonda voolavate inimtekkeliste ainete suurele hulgale, kaasa arvatud ained, mida keskkonnas looduslikult ei esine, ja ained, mis esinevad looduslikust suuremas kontsentratsioonis. Kuigi seire näitab, et mõnede ohtlike ainete koormust on viimase 20–30 aasta jooksul märkimisväärselt vähendatud, püsivad probleemid endiselt, ning mõnede uute ainete kontsentratsioon merekeskkonnas on isegi suurenenud (nt perfluoritud ained).

Pärast Läänemerre heitmist võivad ohtlikud ained jääda merekeskkonda väga pikaks ajaks ning koguneda meretoiduahelasse sellisel määral, et on mereorganismidele mürgised. Mõnede ohtlike ainete sisaldus Läänemeres on näiteks Kirde-Atlandi kontsentratsioonist üle 20 korra suurem. Ohtlikud ained avaldavad ökosüsteemile kahjulikku mõju, näiteks:

- loomade üldise tervisliku seisundi halvenemine;- loomade, eriti toitumisahela tipus olevate kiskjate sigimisvõime halvenemine;- inimtoiduks mõeldud kalade saasteainesisalduse suurenemine.

Mõne liigi kalad, mida püütakse teatud Läänemere osades, ei sobi inimtoiduks, sest sisaldavad kehtestatud kontsentratsioonitasemest rohkem ohtlikke aineid. Teatud saasteained võivad hormoon- ja immuunsüsteemile avalduva toime ning mürgisuse, püsivuse ja bioakumuleerumisvõime tõttu ohtlikud olla.

HELCOMis määratletakse ained ohtlikena siis, kui nad on mürgised, püsivad ja bioakumuleeruvad (PBT-ained) või väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad (vPvB). Peale selle on ohtlikud ka need ained, mis on sama kahjulikud kui hormoon- ja immuunsüsteemi mõjutavad ained.

Inimesi võivad ohustada eelkõige püsivad ja bioakumuleeruvad ained.


HELCOMi ohtlike ainete puhul kokkulepitud eesmärk on ohtlikest ainetest rikkumata Läänemeri.Seda sihti iseloomustavad neli ökoloogilist eesmärki:

- ohtlike ainete kontsentratsioonid on looduslikule lähedased;- kõik kalad on söömiseks ohutud;- taimestik ja loomastik on terved;- radioaktiivsus on Tšornobõli-eelsel tasemel.

Ökoloogiliste eesmärkide täitmiseks lepitakse kokku Läänemere merekeskkonna head ökoloogilist ja keskkonnaseisundit kajastavates näitajates ja sihtides, mis on esitatud lk 86.

16 (111)

OHTLIKUD AINED

Ristviited muudele eesmärkidele

Kui ohtlike ainetega seotud eesmärke ei täideta, satub ohtu bioloogilise mitmekesisuse soodsa seisundi saavutamine.

Samas mõjutab eutrofeerumise ja merendustegevuse korraldamise eesmärkide täitmine seda, kas saavutame ohtlikest ainetest rikkumata Läänemere.

Võttes arvesse probleemsetest ainetest Läänemere merekeskkonnale tuleneda võivat ohtu, valiti leheküljel 80 märgitud ained Läänemere tegevuskavva lisamiseks, kinnitades, et nimekiri võidakse läbi vaadata ja meetmed võtta edaspidi, kui on rohkem teavet.

Et tegeleda ohtlike ainete konkreetsete allikatega ja saavutada ohtlikest ainetest rikkumata elustikuga Läänemeri,

VÕTAME VASTU SOOVITAB VEEL, et osalisriikide käesoleva soovituse kohaselt võetudmeetmetest tuleks komisjoni igal aastal teavitada; väikestest põletusseadmetest pärit dioksiinide ja muude ohtlike ja muude ohtlike ainete heitkoguste vähendamise ja vältimise keskkonnahoidlike tavade kohta.seoses HELCOMi soovitusega 28E/8 LEPIME LISAKS KOKKU, et töötame 2008. aastal välja väikeste põletusseadmete konkreetsed tõhususnõuded ja heite piirväärtused;

Et tegeleda ohtlike ainete kindlakstehtud oluliste allikatega, NÕUSTUME ajakohastama HELCOMi soovitust 19/5 HELCOMi ohtlike ainete strateegia kohta, HELCOMi soovitust 24/5 nõuetekohase jäätmekäitluse / prügi ladestamise kohta ja HELCOMi soovitust 24/4 raua- ja terasetööstuse kohta;

võttes arvesse energiatootmisseadmetest ja tööstuslikest põletusseadmetest pärit raskmetallide ja muude ohtlike ainete heitkoguste vähendamise olulisust, NÕUSTUME 2008. aastaks hindama vajadust arendada edasi nõudeid kõnealustes sektorites;

LEPIME KOKKU, et töötame välja ja esitame 2010. aastaks HELCOMile riiklikud rakenduskavad, et analüüsida kavade tõhusust 2013. aasta HELCOMi ministrite kohtumisel ja arutada veel seda, kas on vaja lisameetmeid riiklikul, HELCOMi või üleilmsel tasandil. Kavade väljatöötamisel nõustume võtma arvesse vajadust:

- teha kindlaks valitud ohtlike ainete või ainerühmade allikad (võttes arvesse ka asjaomaseid sektoreid, mis on esitatud muid dokumente käsitlevas peatükis lk 82);

- keelata või piirata asjaomaste kindlakstehtud ohtlike ainete või ainerühmade kasutamist;

- asendada valitud ohtlikud ained või ainerühmad vähemohtlike ainetega;- töötada välja tehnilised suunised ohtlikele ainetele keskkonnalubade andmiseks;

- suurendada ametiasutuste ja tööstuse võimekust ohtlike ainete kindlakstegemisel ning võimaldada aineid kasutuselt kõrvaldada ja kasutada parimat keskkonnatava ja parimat võimalikku tehnikat;

- parandada tarbijate teadlikkust, korraldades kampaaniaid ja levitades teavet keskkonnahoidlike toodete kohta;

- võtta vastu asjaomased õigusaktid, kaasa arvatud ohtlike ainete nõuetekohane määratlus;

LEPIME KOKKU, et teeme kindlaks, hindame ja vähendame ka tuvastatud potentsiaalse reostusohuga sektorite ja põhikasutusalade allikatest pärit heiteid, heitkoguseid ja kadusid ning lisame need ELi liikmesriikidest HELCOMi osalisriikide rakenduskavadesse/meetmeprogrammidesse, mis põhinevad ELi vee raamdirektiivil. Leheküljel

17 (111)

OHTLIKUD AINED

80 loetletud valitud ohtlikke aineid või ainerühmi võetakse arvesse keskkonnalubade andmisel või pikendamisel mitmesuguse tööstustegevuse ning asulareoveepuhastite ja olmeprügilate puhul, kus need ained või ainerühmad võivad esineda. Võimalikes ohtlike ainete heitekohtades tuleb kasutada parimat võimalikku tehnikat ja parimat keskkonnatava. Lisaks tuleb välja arendada koostöö Helsingis asuva Euroopa Kemikaaliametiga, et vahetada teavet ohtlike ainete kohta;

SAMUTI LEPIME KOKKU, et valitud aineid puudutavate meetmete edasiarendamiseks alustatakse 2008. aastal koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukoguga nende ohtlike ainete alamrühma Läänemere merekeskkonnas esinemise ja mõju seiret ja hindamist;

LISAKS LEPIME KOKKU, et võimalikult ruttu, kuid hiljemalt 2009. aasta alguses tuleks keskkonnas esinemise ja mõjude seirele lisada olme- ja tööstusreovees ning prügilanõrgvees ja sadevees esinevate valitud ainete allikate seire;

NÕUSTUME kaaluma võimalikult ruttu, kuid hiljemalt 2009. aasta alguses heitvee tervikhindamise (whole effluent assessment) lähenemisviisi – mis on suunatud ohtlike ainete komplekssete heidete jälgimisele – tegelikku lisamist HELCOMi raamistikku ja algatama katseprojekti teatud esitatud meetodite proovimiseks, tehes uuringu HELCOMi riikide asulareoveepuhastites ja teatud tööstussektorites. Katseprojekti tulemusi tuleks kasutada Läänemere piirkonna heitvee ühiseks hindamiseks ning võimaluse korral tuleks WEA lähenemisviisi põhjal luua PBT- (püsivate, bioakumuleeruvate, mürgiste ainete) põhised heite piirväärtused;

NÕUSTUME 2010. aastaks looma ja välja arendama asjakohased kemikaalide registrid, kust saaks usaldusväärsemat ainepõhist teavet kasutatavate kemikaalide kasutusalade ja koguste kohta. Tuleb võtta arvesse, et tegutsevaid ja väljaarendamisel olevaid registreid peaks kasutama võimalikult palju ning tuleks tugineda vastavatele edusammudele, mida on tehtud nt ELi kemikaalide registreerimise, hindamise, kasutuse lubamise ja piiramise (REACH) reguleeriva raamistiku ((EÜ) nr 1907/2006) alusel;

NÕUSTUME kasutama ELi kemikaale käsitleva õigusakti REACH rakendamisel loodud teavet, et vähendada ohtlike ainete põhjustatud reostust ELi liikmesriikidest HELCOMi osalisriikide Läänemere merekeskkonnale;

SAMUTI NÕUSTUME 2009. aastaks, kui asjaomasel hindamisel ilmneb vajadus, algatama piisavad meetmed, nt kasutuspiirangute ja asendusainete kasutuse kehtestamine kõige olulisemates osalisriikide kindlakstehtud sektorites, võttes aluseks järgmise muid dokumente käsitlevas peatükis (lk 82) esitatud nimekirja:

- keskmise ahelaga kloorparafiinid (MCCP);- oktüülfenoolid (OP) / oktüülfenooletoksülaadid (OPE);- perfluorooktaanhape (PFOA);- dekabromodifenüüleeter (dekaBDE);

ja NÕUSTUME KA kaaluma samasugust lähenemisviisi seoses heksabromotsüklododekaaniga (HBCDD);

NÕUSTUME 2010. aastaks kogu osalisriikide Läänemere valglas keelama järgmiste ainete kasutamise, tootmise ja turustamise (võttes arvesse muid dokumente käsitlevas peatükis (lk 82) esitatud teavet):

- endosulfaan;- pentabromodifenüüleeter (pentaBDE) ja- oktabromodifenüüleeter (oktaBDE);

18 (111)

OHTLIKUD AINED

NÕUSTUME alustama 2008. aastal tööd järgmiste ainete rangemate kasutuspiirangute kehtestamiseks kogu osalisriikide Läänemere valglas (võttes arvesse muid dokumente käsitlevas peatükis (lk 82) esitatud teavet):

- perfluorooktaansulfonaat (PFOS);- nonüülfenool/nonüülfenooletoksülaadid (NP/NPEd);- lühikese ahelaga kloorparafiinid (SCCPd);

NÕUSTUME hindama 2009. aastal väetiste kaadmiumisisalduse piirangute kasutuselevõtmise võimalust;

NÕUSTUME kohaldama toodetes esineva ja protsessidest pärit elavhõbeda rangemaid kasutuspiiranguid ning toetama toodetes esineva ja protsessidest pärit elavhõbeda edasiseks piiramiseks ja võimaluse korral täielikuks keelamiseks tehtavat tööd. LISAKS NÕUSTUME selle küsimuse läbi vaatama 2010. aasta HELCOMi ministrite kohtumisel;

LEPIME KOKKU vajaduses kohaldada üle maailma turustatavate toodete suhtes samu nõudeid nagu Euroopa ohtlike ainete siseturul;

NÕUSTUME rakendama võimalikult ruttu kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise üleilmset ühtlustatud süsteemi ning võtma arvesse ohutuskaartide koostamise juhendit;

RÕHUTAME KA, kui oluline on mõjutada tegema pidevat ohtlike ainetega seotud tööd muudes rahvusvahelistes foorumites HELCOMi osalisriikide järjekindlal osalusel, tuginedes võimaluse korral HELCOMi ühisele seisukohale:

- ELi parimat võimalikku tehnikat käsitlevate viitedokumentide (BREFid) väljatöötamise suhtes, et tõhustada parima võimaliku tehnika rakendamist seoses ohtlike ainetega, pöörates erilist tähelepanu põhikasutusaladele ja keskkonna suhtes kõrge heiteteguriga kasutusaladele;

- ELi vee raamdirektiivi prioriteetsete ainete ja REACHi alusel hinnatavate ainete nimistu ajakohastamise suhtes, pöörates erilist tähelepanu ELi kemikaale käsitleva õigusakti REACH XIV lisasse kantud ainetele ELi liikmesriikidest osalisriikide puhul, sealhulgas edastades seireandmeid Euroopa Kemikaaliametile;

- taimekaitsevahendite ja biotsiidide turuleviimise kohta, kui nt nende ainete sisaldus Läänemere merekeskkonnas on nii suur, et neil võib olla mereorganisme kahjustav toime;

NÕUSTUME VEEL edendama ja toetama uute kandidaatainete kindlakstegemist ja lisamist 2001. aasta Stockholmi püsivate orgaaniliste saasteainete konventsiooni ja ÜRO piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni 1998. aasta Århusi püsivate orgaaniliste saasteainete protokolli, võttes arvesse piisavaid hinnanguid eelkõige nende mõju kohta merekeskkonnale;

LEPIME KOKKU, et kõik osalisriigid ratifitseerivad 2001. aasta Stockholmi püsivate orgaaniliste saasteainete konventsiooni ja ÜRO piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni 1998. aasta Århusi püsivate orgaaniliste saasteainete protokolli niipea kui võimalik, kuid hiljemalt 2010. aastal;

LEPIME KOKKU, et edendame kemikaalide rahvusvahelise kasutamise strateegilist lähenemisviisi ja osaleme piirkondlikus rakendusprotsessis niipea kui võimalik, kuid hiljemalt 2010. aastast;

19 (111)

OHTLIKUD AINED

NÕUSTUME LISAKS alates 2008. aastast välja arendama bioloogiliste mõjude seire, et hõlbustada ökosüsteemi tervist käsitleva usaldusväärse hinnangu saamist;

NÕUSTUME VEEL jätkama HELCOMi tööd radioaktiivsusega, kaasa arvatud tuumaelektrijaamade heidete ja heitkoguste ning nende merekeskkonnale avalduvate mõjude seire, et saavutada radioaktiivsusega seotud eesmärgid.

20 (111)

BIOLOOGILINE MITMEKESISUS JA LOODUSKAITSE

HELCOMi Läänemere tegevuskava bioloogilist mitmekesisust ja

looduskaitset käsitlev peatükk


HELCOMi Läänemere tegevuskava bioloogilist mitmekesisust ja looduskaitset käsitlev peatükk

Bioloogiline mitmekesisus – eesmärgiks Läänemere bioloogilise mitmekesisuse soodne kaitsestaatus

Sissejuhatus

Läänemeri on ainulaadne segu riimvee tingimustega kohanenud mere- ja mageveeliikidest ja elupaikadest. Läänemere bioloogilise mitmekesisuse soodne kaitsestaatus on mere ökosüsteemide kiire taastumise ja keskkonnatingimuste muutustega kohanemise võime eeltingimus.

Läänemere tegevuskavaga püütakse viia selline eesmärk nagu „mere bioloogilise mitmekesisuse soodne kaitsestaatus” kooskõlla juba olemasolevate ning ka bioloogilist mitmekesisust ja looduskaitset käsitlevate õigusaktide vastavate eesmärkidega.

Selles Läänemere tegevuskava peatükis innustatakse täitma kohustusi, mis on võetud bioloogilise mitmekesisuse kaitset käsitlevate üleilmsete kokkulepete raames, nt 2002. aasta ülemaailmne säästva arengu tippkohtumine (WSSD), 1992. aasta bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, 1971. aasta Ramsari märgalade konventsioon, 1979. aasta Berni konventsioon Euroopa floora ja fauna ning nende elupaikade kaitse kohta, 1979. aasta Bonni metslooma rändliikide kaitse konventsioon ning ELi elupaikade direktiiv (direktiiv 92/43/EMÜ), linnudirektiiv (direktiiv 79/409/EMÜ), ELi vee raamdirektiiv, kavandatav merestrateegia direktiiv ja riiklikud õigusaktid.


HELCOM on võtnud bioloogilise mitmekesisuse soodsa kaitsestaatuse saavutamiseks vastu ökoloogilised eesmärgid, mis hõlmavad järgmisi valdkondi:

- merepõhja puutumatuse taastamine ja säilitamine sellisel tasemel, mis tagab ökosüsteemide toimimise;

- elupaikadele, kaasa arvatud nendega seotud liikidele omane, valdavatele füsiograafilistele, geograafilistele ja ilmastikuoludele vastav levik, rohkus ja kvaliteet ning

- veekvaliteet, mis võimaldab säilitada või taastada ökosüsteemi puutumatuse, struktuuri ja toimimise.

Kooskõlas bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga seisneb HELCOMi Läänemere mitmekesisuse soodsa kaitsestaatuse üldine eesmärk järgmises kolmes ökoloogilises sihis:

- looduslikud mere- ja rannikumaastikud;- jõudsalt arenevad ja tasakaalus taime- ja loomakooslused ning- elujõulised liikide populatsioonid.

Ökoloogiliste eesmärkide täitmiseks ja hindamiseks, kas eesmärgid on saavutatud, kasutatakse esialgseid sihte ja näitajaid, mis on esitatud leheküljel 90.

Ristviited teistele eesmärkideleEt suur osa inimtegevusest mõjutab bioloogilist mitmekesisust ja bioloogiline mitmekesisus on kogu tegevuskava tulemuslikkuse terviklik kontrollielement, ei saa „Läänemere bioloogilise mitmekesisuse soodsa kaitsestaatuse” eesmärki saavutada, kui teistes peatükkides ei võeta laiemalt arvesse inimtegevust ja rangemate meetmete vajadust. Väiksem eutrofeerumine

22 (111)


vähendab vetikaõitsenguid, niitjate litoraali vetikate lämmatavat kasvu ja hapnikuta merepõhjasid ning teeb võimalikuks looduslike meremaastike, elupaikade ning taime- ja loomaliikide loodusliku leviku ja esinemise. Ohtlike ainete väiksem kontsentratsioon elustikus on Läänemere terve taimestiku ja loomastiku, s.t elujõuliste populatsioonide eeldus. Meresõiduohutuse parandamine vähendab tõenäosust, et väikesed ja suured naftareostusjuhtumid keskkonda mõjutavad. Laevade põhjustatud reostuse vältimiseks ja võõrliikide sissetoomise ärahoidmiseks mõeldud meetmed on vajalikud soodsa kaitsestaatuse saavutamiseks.

Et saavutada Läänemere bioloogilise mitmekesisuse soodsa kaitsestaatusega seotud sihid ja eesmärgid,

NÕUSTUME 2010. aastaks ühiselt välja töötama ning 2012. aastaks koostöös teiste asjaomaste rahvusvaheliste asutustega katsetama, kohaldama ja hindama ökosüsteemsel lähenemisviisil põhinevaid laiaulatuslikke, valdkondadevahelisi mere ruumilise planeerimise põhimõtteid;

- mille kohaselt kõik osalisriigid ja asjaomased HELCOMi asutused osalevad ühiselt;- andes seetõttu merekeskkonna ja -looduse, kaasa arvatud elupaikade ja merepõhja

puutumatuse kaitse kavandamise ja tagamise suunised;- tagades mereressursside säästva kasutuse, vähendades kasutajate konflikte ja

inimtegevuse kahjustavat toimet;

MÄRGIME sellega seoses ÄRA projekti INTERREG-IIIB BALANCE tulemused ruumilisel planeerimisel;

seetõttu VÕTAME VASTU HELCOMI SOOVITUSE 28E/9 ulatuslike mere ruumilise planeerimise põhimõtete väljatöötamise kohta Läänemere piirkonnas (lk 60);

OTSUSTAME määratleda 2009. aastaks juba loodud Natura 2000 merealad ja Emeraldi alad vajaduse korral HELCOMi Läänemere kaitsealadena ning määrata 2010. aastaks uued Läänemere kaitsealad eelkõige territoriaalvetest väljapoole jäävates avamerepiirkondades, pidades silmas ÜRO ülemaailmse säästva arengu tippkohtumise Johannesburgi deklaratsioonis ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis nimetatud 2012. aasta sihti;

LEPIME KOKKU, et parandame Läänemere kaitsealade võrgustiku kaitse tõhusust 2010. aastaks,

- hinnates Läänemere kaitsealade võrgustiku ning Natura 2000 merealade ja Emeraldi alade ökoloogilist ühtsust;

- võimaluse korral lõpetades ja rakendades majandamiskavad;

TUNNISTAME lisauuringute vajadust Läänemere bioloogilise mitmekesisuse soodsa kaitsestaatusega seotud sihtide ja eesmärkide saavutamiseks;

seetõttu NÕUSTUME parandama teadmisi Läänemere mereelupaikadest, kooslustest ja -liikidest ning nende kaitsest,

- ajakohastades 2011. aastaks Läänemere mereelupaikade/biotoopide täieliku klassifitseerimissüsteemi;

- ajakohastades 2013. aastaks HELCOMi Läänemere elupaikade/biotoopide ja biotoobikomplekside punased nimekirjad ning koostades kõikehõlmava HELCOMi Läänemere liikide punase nimekirja;

23 (111)


- arendades vajaduse korral olemasoleva teabe põhjal edasi Läänemere piirkonna üksikasjalikke maastikukaarte;

- tehes kindlaks ja kaardistades 2013. aastaks võimalikud ja tegelikud elupaigad, mille moodustavad sellised liigid nagu põisadru (Fucus spp.), pikk merihein (Zostera marina), söödav rannakarp (Mytilus spp.), agarik (Furcellaria lumbricalis) ja mändvetikad (Charales), ning rannakalade varude uuenemispaikade, kasutades muude vahendite hulgas modelleerimist, ning töötama välja negatiivsete mõjude leevendamist käsitleva ühise lähenemisviisi;

- arendades uurimistööd väärtuslike põhjataimestiku liikide uue sisseviimise võimaluste kohta piirkondades, kus nad varem on esinenud, eriti Läänemere lõunaosa rikutud madalates veekogudes;

- hinnates 2011. aastaks koostöös asjaomaste organisatsioonidega mittekaubanduslike kalaliikide kaitsestaatust;

- arendades 2010. aastaks koostöös 1991. aasta Põhjamere ja Läänemere väikevaalaliste kaitse kokkuleppega (ASCOBANS) edasi Läänemere pringlite vaatlusi, kaaspüüki ja kaldalesattumist käsitlevat kooskõlastatud teavitussüsteemi ja andmebaasi;

- edendades kalapüügi tõttu bioloogilisele mitmekesisusele avalduvate mõjude hindamise ja neist teavitamise lisameetodite väljatöötamiseks tehtavaid uuringuid;

- töötades välja ja rakendades kaaspüütud linde ja imetajaid käsitlevaid tõhusaid seire- ja teavitamissüsteeme;

TAOTLEME VEEL, et pädevad asutused koos ELi ühise kalanduspoliitika ja HELCOMi raames loodud Läänemere piirkondliku nõuandekomisjoniga (RAC) teeksid osalisriikidega tihedat koostööd kalamajandusmeetmete väljatöötamisel ja rakendamisel Läänemere piirkonna kaitstud merealadel, et täita kaitsesihte 2010. aastaks;

NÕUSTUME tagama Läänemere hülgepopulatsioonide pikaajalise elujõulisuse vastavalt HELCOMi soovitusele 27-28/2, järgides selle üldisi majandamispõhimõtteid, ning lõpetama 2012. aastaks riiklikud majandamiskavad, rakendades hüljeste ja kalapüügi vastastoime puhul mittesurmavaid leevendamismeetmeid;

LEPIME KOKKU, et Läänemerest peab saama inimtegevuse hea korraldamise musternäidis, ning soovitame, et kogu kalavarude majandamise süsteem töötataks välja ja seda rakendataks ökosüsteemse lähenemisviisi põhjal, et parandada tasakaalu mere loodusressursside säästva kasutuse ja kaitse vahel;

OLEME TEADLIKUD, et seda eesmärki on võimalik saavutada üksnes koostöös kõikide osalisriikide ja HELCOMi vaatlejatega;

KIIRUSTAME pädevaid kalandusasutusi võtma kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et 2021. aastaks jääksid kõik kaubanduslikul eesmärgil kasutatavate kalaliikide populatsioonid ohututesse bioloogilistesse piiridesse, et saavutataks nende maksimaalne jätkusuutlik saak ning neid püütaks nende looduslikust levilast ja need hõlmaksid igasuguses suuruses/vanuses isendeid.

Seetõttu KIIRUSTAME pädevaid kalandusasutusi koostöös Läänemere RACiga ja HELCOMiga võtma viivitamata meetmeid:

- kaubanduslikul eesmärgil kasutatavate kalavarude pikaajaliste majandamiskavade väljatöötamiseks 2010. aastaks, nii et kalavarud jääksid ohututesse bioloogilistesse piiridesse, saavutataks kokkulepitud sihid (nt maksimaalne jätkusuutlik saak) ning parandataks leviala ja hõlmataks rohkem suurus- ja vanuserühmasid, eriti lõhe, meriforelli, pelaagiliste liikide (kilu ja heeringas) ning lestaliste liikide puhul;

- parimatel olemasolevatel teaduslikel tõenditel põhinevate kalavarude majandamise lisameetmete võtmiseks;

24 (111)


- selleks, et kõik püütud liigid ja kaaspüük, mida ei saa elusana või vigastamata vette tagasi lasta, 2012. aastaks lossitaks ja sellest teavitataks;

- selleks, et määratleda jätkuvalt täiendavad/paremad ruumilised ja/või ajutised tõkked, mis on kalapüügi seisukohast piisava suurusega ja piisavaks ajaks paigaldatud, et vältida kudevate või noorte kalade püüdmist;

- 2012. aastaks kalapüügi seisukohast piisava suurusega täiendavate püsitõkete kindlaksmääramiseks, et vältida muude liikide püüdmist peale soovitute, et kaitsta olulisi sigimis- ja toitumisalasid ning ökosüsteeme;

- 2012. aastaks lõhe ja meriforelli asjakohaste aretus- ja asustamistavade edasiarendamiseks ja kohaldamiseks, et kaitsta kohalike looduslike kalavarude geneetilist muutlikkust;

- alamõõduliste kalade ja muude kui sihtliikide kaaspüügi vähendamise meetmete kiireks võtmiseks 2012. aastaks;

- 2008. aastaks olemasolevate tehniliste meetmete tõhusust hinnates pringlite kaaspüügi vähendamiseks ning piisavate uute tehnoloogiate ja meetmete kasutuselevõtmiseks;

samuti KIIRUSTAME pädevaid asutusi võtma meetmeid:

- ebaseadusliku, reguleerimata ja teavitamata kalapüügi koheseks lõpetamiseks ning lossimiskontrolli ja muude meetmete edasiarendamiseks, võttes arvesse 2007. aasta märtsis toimunud Läänemere RACi Läänemerel toimuvat kontrolli ja järelevalvet käsitleva konverentsi tulemusi;

- olemasolevate pikaajaliste tursa ja angerja majandamiskavade kiireks rakendamiseks hiljemalt 2012. aastaks, et parandada nende leviala suurust/vanuseklassi;

LEPIME VEEL KOKKU, et kutsume pädevaid asutusi üles täitma seoses eelnimetatud soovitusega Läänemere tegevuskavale lisatud sihte, mis eeldavad kalavarude majandamise meetmete rakendamist;

ELi liikmesriikidest osalisriigid LEPIVAD KOKKU, et teevad Venemaa Föderatsiooniga konsulteerides ühispöördumise ELi ühise kalanduspoliitika läbivaatamiseks 2012. aastal, et tagada kalavarude jätkusuutlik majandamine kooskõlas HELCOMi Läänemere tegevuskava keskkonnaeesmärkidega;

SAMUTI LEPIME KOKKU, et:- töötame välja riiklikud angerjavarude kaitse kavad, mis moodustavad osa

Läänemere kooskõlastatud programmist, et tagada angerja edukas ränne Läänemere valglast looduslikesse koelmutesse. ELi liikmesriigid rakendavad sel eesmärgil 2008. aastaks määruse (EÜ) nr 1100/2007, millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks;

- liigitame ja registreerime varasemate ja olemasolevate siirdekaladega (nt lõhe, angerjas, meriforell ja tuur) jõed hiljemalt 2012. aastaks;

- töötame 2010. aastaks välja taastamiskavad (sh koelmute ja rändeteede taastamiseks) sobivates jõgedes, et siirdekalad tagasi tuua;

- kaitseme aktiivselt vähemalt kümmet ohustatuimat/ohustatud loodusliku lõhe populatsiooni Läänemere piirkonna jõgedes ning laseme uuesti kohaliku Läänemere lõhe vähemalt nelja võimalikku lõhejõkke 2009. aastaks;

SAMUTI LEPIME KOKKU, et tõhustame kadunud bioloogilise mitmekesisuse taastamist, ühinedes Poola ja Saksamaaga ja/või toetades neid Atlandi tuura uuel sisselaskmisel võimalikesse kudemisjõgedesse;

25 (111)


NÕUSTUME, et rannakalad on tingimata osa kogu Läänemere bioloogilisest mitmekesisusest ning neil on oma koht rannatoitumisahelates. Lisaks on rannapüük sotsiaalmajanduslikult ja kultuuriliselt ühiskonnale väga tähtis;

TUNNISTAME, et Läänemere rannakalade koosluse oluliseks osaks on mageveeliigid, mida majandatakse üksnes riiklikul tasemel;

LEPIME KOKKU ja KUTSUME pädevaid asutusi ÜLES, et- rajada rahvusvaheline koostöövõrgustik, kus leppida kokku Läänemere piirkonna

rannapüügi ökosüsteemipõhise majandamise edendamise suunistes;- töötada 2012. aastaks välja pikaajalised kavad rannakalade, kaasa arvatud

ohustatuimate ja/või hääbuvate liikide, sh anadroomsete liikide (vastavalt HELCOMi silmude ja Läänemere kalade ohustatud ja hääbuvate liikide punasele nimekirjale, BSEP nr 109) kaitsmiseks, seireks ja jätkusuutlikuks majandamiseks;

- töötada 2012. aastaks välja ka rannakalade hindamise ja jätkusuutliku majandamise vahendid.

26 (111)

MERENDUSTEGEVUS

HELCOMi Läänemere tegevuskava merendustegevust käsitlev peatükk

MERENDUSTEGEVUS

HELCOMi Läänemere tegevuskava merendustegevust käsitlev peatükkEesmärgiks keskkonnahoidlik merendustegevus Läänemerel

Sissejuhatus

HELCOMi strateegiline eesmärk on see, et merendustegevus toimuks Läänemerel keskkonnahoidlikult. Tuleb aga mõista, et laevanduse rahvusvahelisuse tõttu reguleerivad seda ülemaailmsed normid, mis on heaks kiidetud eriorganisatsiooni – Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) – raames.

Läänemeri on üks tihedama laevaliiklusega piirkondi maailmas. Laevade, eelkõige naftatankerite arv ja suurus on viimastel aastatel kasvanud ning see suundumus arvatavasti jätkub.

See tihe laevaliiklus toimub kitsastes väinades ja madalikel, mis on pikka aega jääga kaetud. Seetõttu on Läänemeri raskesti laevatatav ning sellega kaasnevad laevateede ristumised ja suurem laevaõnnetuste oht.

Laevatamise ja muu merendustegevuse peamiste negatiivsete keskkonnamõjude hulka kuuluvad õhureostus, nafta, ohtlike ainete ja muude jäätmete ebaseaduslik ja juhuslik heide ning võõrorganismide sissetoomine laevade ballastveega ja laevakerede küljes.

Korralduseesmärgid

Sihi saavutamiseks on kokku lepitud järgmises kaheksas korralduseesmärgis, mis hõlmavad ülimalt olulisi valdkondi:

- rahvusvaheliste eeskirjade jõustamine – ebaseadusliku heite puudumine;- juhusliku reostuse ohuta mereliiklus;- tõhus reageerimisvõime;- minimaalne laevade põhjustatud reoveeheide;- laevadega võõrliikide sissetoomise välistamine;- minimaalne laevade põhjustatud õhureostus;- nullheide avamereplatvormidelt;- minimaalsed avamererajatiste põhjustatud ohud.

Need eesmärgid ei näita otseselt Läänemere head ökoloogilist ja keskkonnaseisundit, vaid pigem seda, et põhiküsimused on inimtegevus merel ja selle võimalik negatiivne mõju.

Ristviited teistele eesmärkidele

Kui merendustegevusega seotud eesmärke ei täideta, satub ohtu eutrofeerumisest mõjutamata, terve elukeskkonnaga, ohtlikest ainetest rikkumata mereelustikuga ja soodsas staatuses bioloogilise mitmekesisusega Läänemere saavutamine.

Täpsemalt aitavad käesolevas tegevuskavas kokkulepitud, laevade põhjustatud õhuheite vähendamist ning naftaõnnetusi ja ebaseaduslikku naftareostust puudutavad meetmed kaasa toitainete ja ohtlike ainete kontsentratsiooni vähenemisele merevees; laevadega võõrliikide sissetoomise vältimise meetmed on olulised jõudsalt arenevate ning tasakaalus taime- ja loomakoosluste saavutamise seisukohast.

Edu korralduseesmärkide saavutamisel mõõdetakse leheküljel 91 esitatud näitajatega.

28 (111)

MERENDUSTEGEVUS

Rahvusvaheliste eeskirjade jõustamine – ebaseadusliku heite puudumine

KUTSUME kõiki Läänemere-äärseid riike ÜLES ratifitseerima ja rakendama Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) konventsioone ning seetõttu

TUNNEME SUURT HEAMEELT selle üle, et 2001. aasta rahvusvaheline konventsioon laevade kahjulike veeorganismide tõrje süsteemide järelevalve kohta (AFS-konventsioon) jõustub 17. septembril 2008;

LEPIME KOKKU, et kõik HELCOMi osalisriigid peavad 2008.–2009. aastaks AFS-konventsiooni ratifitseerima;

SAMUTI LEPIME KOKKU, et alates 1. jaanuarist 2010 ei või Läänemere piirkonna sadamates randuvad laevad kasutada tinaorgaanilisi ühendeid, mis toimivad laeva veeorganismide tõrje süsteemis biotsiididena, pidades silmas, et seda nõuet kohaldatakse ELi liikmesriikide sadamate suhtes juba alates 1. jaanuarist 2008 ja AFS-konventsiooni osalisriikide sadamate suhtes vastavalt selle artiklile 18;

SAMUTI LEPIME KOKKU, et edendame veeorganismide tõhusate, keskkonnahoidlike, ohutute ja tributüültinata tõrjesüsteemide väljaarendamist laevadel;

SAMUTI LEPIME KOKKU, et HELCOMil peaks olema AFS-konventsiooni tõhusal jõustamisel Läänemere piirkonnas ennetav roll, mille raames ta peaks välja töötama seiresüsteemi, mis võimaldab tuvastada HELCOMi piirkonda sisenevad nõuetele mittevastavad laevad. Selline süsteem peaks põhinema nimekirjal, mida võiks koostada ja ajakohastada koostöös 1982. aasta Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumiga laevakontrolli kohta (1982. aasta Pariisi MoU), ning see peaks kasutama HELCOMi automaatset identifitseerimissüsteemi (HELCOM AIS);

LISAKS LEPIME KOKKU, et hiljemalt 1. jaanuariks 2010 ratifitseerivad kõik osalisriigid 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni VI lisa, mida on muudetud selle 1978. aasta protokolliga (MARPOL 73/78);

OTSUSTAME koostöös Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga kasutada täielikult ära Läänemere-äärsetele riikidele kättesaadavaid satelliitfotosid ning luua kogu Läänemere piirkonda hõlmav ühtlustatud satelliit- ja õhuseire, et tuvastada paremini ebaseaduslikku naftareostust Läänemeres;

JULGUSTAME kohalike omavalitsuste ja kohalike kogukondade projekte, mille raames kõrvaldatakse ranna- ja merekeskkonnast prügi, nt rannakoristustööd, nn prügipüügi algatused ja kohalikud prügikampaaniad, märkides ära vabatahtliku sektori juhirolli sellises tegevuses;

LEPIME KOKKU, et laiendame laevaheitmete eritasuvaba süsteemi Läänemere piirkonnas ka kalavõrkudega püütud jäätmetele ning võtame arvesse vastavaid algatusi selleks, et julgustada kalureid tooma kõnealused jäätmed maismaal asuvatesse sadamate vastuvõtuseadmetesse. Seetõttu VÕTAME VASTU parandatud HELCOMi soovituse 28/1 „Eritasuvaba süsteemi kohaldamine laevaheitmete suhtes Läänemere piirkonnas” kui HELCOMI SOOVITUSE 28E/10 (lk 62);

LISAKS LEPIME KOKKU, et parandame laevaheitmete piisavate vastuvõtuseadmete kättesaadavust, jäätmete kohustuslikku kohaletoimetamist ja eritasuvaba süsteemi kohaldamist kõigis Läänemere sadamates;

29 (111)

MERENDUSTEGEVUS

SAMUTI LEPIME KOKKU, et jätkame olemasoleva õiguskorra jõustamist, nt koondkontrollikampaaniate kaudu 1982. aasta Pariisi MoU alusel, ja koostööd ebaseadusliku heite põhjustajate vastutuselevõtmisel;

OTSUSTAME julgustada välja arendama ja kasutama uuenduslikke ja tasuvaid, integreeritud seireandureid, mis võimaldavad kiirelt ja usaldusväärselt kindlaks teha merepinnal ja veesambas olevad saasteained ning laevade õhuheited, nt lidartehnoloogiaid;

RÕHUTAME, et on oluline kasutada HELCOMi AIS süsteemi olemasolevate õiguskordade tõhusa jõustamise tagamiseks, ning LEPIME KOKKU, et laiendame Läänemeres nõuetele mittevastavate laevade ja 1982. aasta Pariisi MoU alusel kinni peetud laevade liikumise praegust seiret, et toetada tugevalt sadamariigi kontrolle, eriti kõnealuste laevade puhul.

Juhusliku reostuse ohuta mereliiklus

OTSUSTAME parandada talvise meresõidu ohutust ja tõhusust Läänemerel ning tihendada Läänemere-äärsete riikide koostööd talvisel ajal, tehes seda kõikide Läänemere-äärsete riikide veeteede ametitega Läänemere jääteenistuse (BIM) raames. Seetõttu VÕTAME VASTU HELCOMI SOOVITUSE 28E/11 „Lisameetmed meresõiduohutuse parandamiseks jääoludes Läänemerel” (lk 64);

OTSUSTAME meresõiduohutuse parandamiseks julgustada laevandusettevõtteid kasutama laevu, millel on talviseks meresõiduks väljaõppinud meeskond, ja kasutama talviseks meresõiduks jäätingimustes vabatahtlikku lootsimist ka avatud Läänemere põhjaosas, sh Soome lahes;

LEPIME KOKKU, et kaalume HELCOMi osalisriikide ühispöördumise esitamist IMOle 2008. aastal AISi informatiivse sisu vajalikuks muutmiseks, et optimeerida AISi pakutavaid võimalusi ning parandada veelgi meresõiduohutust ja keskkonnakaitset;

SAMUTI LEPIME KOKKU, et teeme koostööd selleks, et uurida võimalust diferentsiaalse globaalse navigatsioonisatelliitide süsteemi (DGNSS) leviks AISi tugijaamade kaudu Läänemeres, kuni Rahvusvahelise Meremärgistuse ja Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsioon (IALA) teeb selleteemalise soovituse;

LEPIME KOKKU, et muudame HELCOMi kokkulepet AISi teabele juurdepääsu kohta 2008. aastal, võttes arvesse HELCOM AIS töögrupi koostatud ettepanekut 16/2007;

OTSUSTAME toetada IMO algatusi elektronkaartide kuva- ja infosüsteemi (ECDIS) üldise nõude kehtestamiseks võimalikult kiiresti ning nõuda, et IMO töötaks välja konkreetse ajakava.

Tõhus reageerimisvõime

VÕTAME VASTU HELCOMI SOOVITUSE 28E/12 „Alampiirkondliku õnnetustele reageerimise alase koostöö tugevdamine” (lk 67);

NÕUSTUME rakendama selle soovituse 2013. aastaks. Seetõttu LEPIME VEEL KOKKU:

- et 2008. aastaks töötame välja ja lepime kokku ohu ja reageerimisvõime piisavuse hindamise ühises metoodikas, mida kasutatakse reageerimiseks vajalike vahendite kogust käsitlevate alampiirkondlike kavade koostamise juhendis (lk 68);

- et 2009. aastaks lõpetame osalisriikide nafta- ja kemikaalireostuse ohtude hindamised ja kõnealuste ohtudele vastamiseks vajalike reageerimisvahendite koguse määramise

30 (111)

MERENDUSTEGEVUS

alampiirkondlikul tasemel (avariipukseerimine, tulekustutus ja hädalihterdamine, riistvara,*

inimressursid);- et teeme 2010. aastaks ohu hindamise põhjal kindlaks reageerimisvahendite puudused

alampiirkondlikul tasemel ning koostame konkreetsed kavad/programmid nende kõrvaldamiseks 2013. aastaks, v.a avariipukseerimine ja reageerimine kemikaalidega seotud õnnetusjuhtumite korral, mille puhul on tähtajad vastavalt 2013. ja 2016. aasta; tähtaja pikendamisest olenemata ei tohiks osalisriigid hoiduda võimaluse korral nõuete varasemast rakendamisest;

- et teeme 2010. aastaks merealade tundlikkuse kaardistamise põhjal kindlaks vajaduse rannajoonel reageerimise vastumeetmete arvulise määratlemise järele ja lõpetame selle ning koostame konkreetsed kavad/programmid nende täitmiseks 2013. aastaks.

LEPIME VEEL KOKKU, et edendame tulemuslikku õnnetusjuhtumite ohjet ja tõhusat toetust abivajavatele laevadele, võttes arvesse Läänemere piirkonna konkreetseid vajadusi;

SAMUTI LEPIME KOKKU, et julgustame abivajavaid laevu võtma õigel ajal vastu kõige sobivama reageerimise reostusohule;

TUNNISTAME varjumispaikade tõhusa kasutuse suurt tähtsust ning seetõttu OTSUSTAME töötada 2009. aastaks välja Läänemere varjumispaiku käsitleva vastastikuse kava ning rakendada see 2010. aastaks;

LEPIME KOKKU, et uurime edasi varjumispaiku käsitleva vastastikuse kavaga seotud vastutamis- ja hüvitamisküsimusi. See peaks hõlmama mitmete hüvitamiskavadest välja jäänud, reageerimisel osalenud HELCOMi osalisriikide kulude võimalikku hüvitamist vastavalt olemasolevatele rahvusvahelistele konventsioonidele;

LEPIME KOKKU KA vajaduses piisava vastutamis- ja hüvitamiskorra järele ohtlike ainete ja mürkainete mereveoga seotud kahjude puhul ning toetama üleilmsel tasandil käimasolevat tööd sellise korra kehtestamiseks;

LISAKS LEPIME KOKKU, et kasutame täielikult satelliitseiret Läänemere juhuslikele naftareostustele reageerimise abistamiseks;

SAMUTI LEPIME KOKKU, et töötame 2009. aastaks välja Läänemeres dispergaatorite kasutamise otsuste toetamise (heakskiitmise) süsteemi, millega kehtestatakse dispergaatorite kasutamise eeskirjad asjakohaste IMO suuniste, puhta keskkonnatulu analüüside (Net Environmental Benefit Analyses, NEBA) ja Läänemerel veetud nafta omadusi käsitlevate olemasolevate teadmiste põhjal;

LEPIME VEEL KOKKU, et soodustame öisel õnnetusjuhtumitele reageerimisel ning halva nähtavuse, halva ilma, jääle valgunud õli, raske õliga seotud õnnetuste ja kemikaaliõnnetuste korral kasutatava tehnoloogia väljatöötamist, tõhustame selle kasutamist ning jätkame uurimistööd ja teabevahetust selle valdkonna teadmiste lünkade täitmiseks;

LEPIME KOKKU, et teeme koostööd selleks, et arendada välja parimad tavad rannajoonel reageerimiseks, jätkata uurimistööd ja teabevahetust selle valdkonna teadmiste lünkade täitmiseks, ning selleks, et parandada piirkondlikku koostööd, eriti rannikuplaneerimise ja piirkondlike reageerimisalaste koostöölepingute kasutuselevõtmisel;

LEPIME LÕPLIKULT KOKKU, et võtame loomastiku naftaga määrdumisele reageerimise teema naftareostuse situatsiooniplaanidesse riiklikul või piirkondlikul/kohalikul tasandil, nagu asjaomased osalisriigid vajalikuks peavad.

*muu hulgas skimmeri võimsus, laevad, reostustõkked, mahutavus, õhu- ja satelliitseire piisavus suuniste andmiseks reageerimisel

31 (111)

MERENDUSTEGEVUS

Minimaalne laevade põhjustatud reoveeheide

LEPIME KOKKU, et 2009. aastal esitavad HELCOMi osalisriigid ühiselt Rahvusvahelisele Mereorganisatsioonile pöördumise, et töötada välja praeguses MARPOL 73/78 IV lisas käsitletud laevadele uued eeskirjad, lisades tingimuse, et Läänemere eripiirkonnana määratlemist tuleb uuesti hinnata, et lõpetada reoveeheide laevadelt, eriti reisilaevadelt ja parvlaevadelt;

LEPIME LISAKS KOKKU, et julgustame sadamates ja laevandusettevõtetes vabatahtlikku tegevust reovee kõrvaldamiseks sadamas asuvatesse vastuvõtuseadmetesse. Seetõttu LEPIME KOKKU selles, et tuleb teha kõik vajalik kõnealuste sadamas asuvate vastuvõtuseadmete kättesaadavuse parandamiseks.

Laevadega võõrliikide sissetoomise välistamine

VÕTAME VASTU 2004. aasta rahvusvahelise laevade ballastvee ja setete kontrolli ning käitlemise konventsiooni (BWM konventsioon) ratifitseerimist ja ühtlustatud rakendamist käsitleva tegevuskava, mis on esitatud lk 107;

LEPIME KOKKU, et 2008. aastal uuritakse koostöös OSPARi konventsiooniga ja võimaluse korral määratakse kindlaks Läänemere piirkonnast väljapoole jäävad ballastvee vahetuse alad;

LISAKS LEPIME KOKKU, ET tegevuskava rakendamise lõppeesmärk on BWM konventsiooni ratifitseerimine HELCOMi osalisriikide poolt eelistatult 2010. aastaks, kuid igal juhul hiljemalt 2013. aastaks.

Minimaalne laevade põhjustatud õhureostus

LEPIME KOKKU, et 2009. aastaks tuleb uurida ja vajaduse korral kaaluda teostatavate ja tõhusate majanduslike stiimulite kehtestamist laevaheitmete vähendamiseks Läänemeres. Seetõttu VÕTAME VASTU HELCOMI SOOVITUSE 28E/13 „Majanduslike stiimulite kehtestamine laevaheitmete vähendamiseks olemasolevate eeskirjade täiendusena” (lk 70);

TUNNISTAME piirkondliku ja õhuheidete piiriülese iseloomu tõttu ka üleilmse laevandustegevuse tõsist mõju eelkõige Läänemere tundlikule ökosüsteemile. Seetõttu LEPIME KOKKU, et toetame MARPOL 73/78 VI lisa pidevas ülevaatusprotsessis IMO raames tehtud jõupingutusi kütteõli väävlisisalduse piiramiseks üleilmsel tasandil, esitades IMOle lk 108 toodud ühispöördumise 25. jaanuariks 2008 enne Merekeskkonna Kaitse Komitee (MEPC) 57. istungit 2008. aasta aprillis, et tegeleda ka probleemi piirkondliku osaga;

LEPIME KOKKU, et aitame kaasa IMO tööle, mille eesmärk on kehtestada rangemad nõuded laevade tekitatud heitkoguste suhtes, hinnates Läänemere laevadelt pärit NOx heitkoguste mõju Läänemere merekeskkonnale. Seetõttu LEPIME KOKKU:

- et esitame 2008. aastal IMOle HELCOMi osalisriikide ühispöördumise, milles hinnatakse võimalike uute NOx heidete kontrollimeetmete keskkonnamõju Läänemerele;

- et hindame veel seda, kas laevade tekitatud NOx heitkogused aitavad kaasa Läänemere eutrofeerumisele, et julgustada MARPOL 73/78 VI lisa parandama.

32 (111)

MERENDUSTEGEVUS

Nullheide avamereplatvormidelt

LEPIME KOKKU avamereplatvormide keskkonnakaitse tegevuskavas, et kohaldada nullheite põhimõtet Läänemere avamereplatvormide puhul alates 1. jaanuarist 2010, nagu on märgitud leheküljel 109.

Minimaalsed avamererajatiste põhjustatud ohud

PIDADES MEELES, et Läänemeri seisab silmitsi üha suurema arvu sageli konkureerivate kasutusaladega ja et sellised rajatised nagu veealused kaablid, torujuhtmed ja avameretuulepargid avaldavad suurenevat survet Läänemere ökosüsteemile, NÕUSTUME, et HELCOMi osalisriigid peavad jälgima hoolikalt asjaomaseid protsesse ja mõistma, et tuleks niipalju kui võimalik vältida, vähendada või leevendada olulisi kahjulikke keskkonnamõjusid, mida avamererajatis võib põhjustada.

33 (111)

VAHENDID JA MEETODID

Hindamisvahendite ja -meetodite väljatöötamine


Hindamisvahendite ja -meetodite väljatöötamineVÕTAME VASTU HELCOMI SOOVITUSE 28E/14 Läänemere valglate toitainete hajukoormuste hindamismeetodite ühtlustamise kohta, et oleks võimalik usaldusväärsemalt hinnata põllumajandusest ja muudest hajureostusallikatest pärit toitainekoormust ning lõpuks ühendada ja välja töötada ühised valglamudelid, mis hõlmavad kogu Läänemere piirkonda ja seovad toitainete sissevoolu merekeskkonnale avalduvatest mõjudest kujundatud ökosüsteemiga (lk 75);

TUNNISTAME, et HELCOMi Läänemere tegevuskava vajab ühtlustatud lähenemisviisi Läänemere eutrofeerumisseisundi hindamisele. Seetõttu LEPIME KOKKU, et arendame edasi HELCOMi ühist eutrofeerumise hindamisvahendit, edendades muu hulgas HELCOMi projekti HELCOMi kogu Läänemerd hõlmava eutrofeerumise temaatilise hinnangu (HELCOM EUTRO-PRO) koostamiseks, võttes arvesse Euroopa veepoliitika raames koostatud ühise rakendamisstrateegia (CIS) juhenddokumenti eutrofeerumise hindamise kohta;

TUNNISTAME, et HELCOMi Läänemere tegevuskavas nõutakse korraldamisotsuste toetuseks analüüsivahendite (nt mudelite) tõhusat kasutamist, et ökosüsteemsete mudelite väljatöötamine ja kasutamine vajab tõhusat koostööd ja optimeerimist teadusringkondade piiratud ressursside tõttu ning et teaduslik konsensus mudelipõhise lähenemise kohta on oluline selleks, et korralduse tulemused oleks vastuvõetavad;

JULGUSTAME asjaomase modelleerimise sisseseadmise ja kasutuselevõtmise ning HELCOMile teabe edastamise prioriteetseks pidamise nimel tehtavaid jõupingutusi, pidades meeles, et modelleerimist tuleb käsitada pikaajalise tegevusena, mis ei piirdu üksikute teadlaste ja projektidega;

seetõttu LEPIME KOKKU, et arendame veelgi ökosüsteemimudeleid käsitleva teabe edastamist ja teeme selleks tihedat koostööd, pidades meeles HELCOMi Läänemere tegevuskava nõudeid hea ökoloogilise seisundi eesmärkide ja merekeskkonna ökoloogilise seisundi hindamise näitajate väljatöötamiseks ning Läänemerre ja selle alampiirkondadesse edaspidi lubatud toitainete sissevoolu hindamiseks, ilma et see ohustaks hea ökoloogilise ja keskkonnaseisundi saavutamist;

TUNNISTAME, et HELCOMi Läänemere tegevuskavas nõutakse Läänemere piirkonna ohtlike ainete esinemise ja sissevoolu ning kasutusalade ja allikate terviklikku hindamist. Seetõttu RÕHUTAME, kui oluline on, et kogu Läänemerd hõlmav ohtlikke aineid käsitlev temaatiline hinnang oleks valmis 2010. aastaks;

TUNNISTAME, et HELCOMi Läänemere tegevuskavas nõutakse ühtlustatud lähenemist Läänemere bioloogilise mitmekesisuse ja looduskaitse seisundi hindamisele. Selleks NÕUSTUME edasi arendama HELCOMi ühist lähenemisviisi ja hindamisvahendeid;

seda tehes TUNNEME HEAMEELT HELCOMi projekti üle, millega koostatakse HELCOMi kogu Läänemerd hõlmav bioloogilise mitmekesisuse ja looduskaitse temaatiline hinnang (HELCOM BIO), milles määratletakse Läänemere bioloogilise mitmekesisuse soodsa kaitsestaatuse ja Läänemere kaitsealade võrgustiku ökoloogilise ühtsuse näitajad ja sihid;

NÕUSTUME pidevalt jälgima bioloogilise mitmekesisuse kaitsestaatust ja looduskaitsemeetmete tõhusust ning perioodiliselt hindama käesoleva tegevuskava sihtide täitmist, kasutades näitajatel põhinevaid hinnanguid;

SAMUTI TUNNISTAME, et HELCOMi Läänemere tegevuskavas nõutakse laevade põhjustatud reostuse ja selle Läänemere merekeskkonnale avalduva mõju terviklikku hindamist.

35 (111)


Seetõttu RÕHUTAME, kui oluline on, et kogu Läänemerd hõlmav merelaevanduse temaatiline hinnang oleks valmis 2010. aastaks.

36 (111)

TEADLIKKUSE PARANDAMINE JA VÕIMEKUSE SUURENDAMINE

Teadlikkuse parandamine ja võimekuse suurendamine


Teadlikkuse parandamine ja võimekuse suurendamineTUNNISTAME, et üldsuse ja huvirühmade kaasamine võib aidata tõhusalt kaasa Läänemere tegevuskava edukale rakendamisele ning seetõttu SOOVITAME riikidel, piirkondlikel ja kohalikel valitsustel ning kodanikuühiskonda esindavatel organisatsioonidel kaasata üldsust ja huvirühmasid terve elukeskkonnaga Läänemerd soodustavasse tegevusse ning edendada aktiivselt üldsuse osalust otsuste tegemisel;RÕHUTAME, kui oluline on parandada üldsuse teadlikkust ohtlike ainete mõjust inimeste tervisele ja keskkonnale. Seetõttu NÕUSTUME, et 2008. aastaks peaksid osalisriigid välja töötama oma korrapärased teabekampaaniad ja teavitama neist HELCOMi;RÕHUTAME ohtlike ainetega seotud nõuete kindlaksmääramise ja rakendamise võimekuse edasise suurendamise olulisust ametiasutuste sees ja vahel ning tööstuses;OTSUSTAME LISAKS rakendada üldsuse teadlikkuse parandamise programme, mille eesmärk on kaasata üldsust ebaseaduslike laevaheidete kindlakstegemisel;LEPIME KOKKU üldsuse teadlikkuse parandamises mereprahi negatiivsetest keskkonna- ja majanduslikest mõjudest merekeskkonnas, sh kaotsiläinud või vette tagasi lastud püügivahendite „kummituspüügi” mõjud;OTSUSTAME LISAKS rakendada teadlikkuse parandamise programme seoses olemasolevate rahvusvaheliste laevaheitmeid, sh laevaheitmete kaldal kõrvaldamist ja puhastamist käsitlevate eeskirjade nõuetekohase täitmise olulisusega;SAMUTI NÕUSTUME edendama keskkonnahoidlikku lõbusõidulaevandust ja jahisadamate väljaarendamist ning parima ökoloogilise tava kasutamist igas jahisadamas/külalissadamas, sh peamiste jahisadamate/külalissadamate personali ja paadiomanike koolitamist ja nende teadlikkuse parandamist;OTSUSTAME lisada HELCOMi geoinfosüsteemis liidese HELCOMi veebisaidile, kus on esitatud terve elukeskkonnaga Läänemere saavutamiseks tehtud edusammud.

38 of 111


Rahastamine


RahastamineNÕUSTUME, et projektide tasuvusanalüüs, sh meetmete võtmatajätmise hind ja vähendamise ühikkulude arvestamine peaks olema aluseks rakendamisotsuse langetamisel, võttes arvesse NEFCO tulemusi, et:− kõik fosfori vähendamise ühikkuludega (alla 150 000 euro tonni kohta) projektid on tulusate

meetmete näited ja neid tuleks rakendada võimalikult ruttu;− praeguse teabe põhjal tuleks täita eutrofeerumisalaste eesmärkide saavutamiseks HELCOMi

sätestatud toitainekadude vähendamise nõuded, kui kõiki kõnealuseid tulusaid investeeringuid rakendataks koos vastavate ELi direktiividega;

− eriti tulusad fosfori vähendamise projektid on:- sõnniku nõuetekohane käitlus suurtes loomalautades;- fosfori keemilise töötluse lisamine olemasolevatesse reoveepuhastitesse;- reoveesüsteemide ehitamine ja uuendamine suuremates ja väiksemates

linnades/omavalitsustes;- fosfori vähendamine/asendamine detergentides;

RÕHUTAME VAJADUST kasutada piisavaid ja mitmekesiseid rahalisi vahendeid keskkonnainvesteeringuteks Läänemere tegevuskavale vastavate meetmete puhul, eelkõige uutes ELi riikides, nt valdkonnaprogrammide kaudu. Põhilised rahastamisallikad on riigieelarved ja ELi tõukefondid, sh Ühtekuuluvusfond, mis on vastavate ELi direktiivide täitmise eesmärgil tehtud kättesaadavaks ka uutele ELi liikmesriikidele;LEIAME KA, et kolmandad riigid võivad saada rahalisi vahendeid ELi naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendite raames;JULGUSTAME ELi liikmesriikidest osalisriike ning ka piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi ja muid asjaomaseid isikuid tegema kindlaks projektid ja taotlema rahalisi vahendeid nt Regionaalfondist või Ühtekuuluvusfondist territoriaalse koostöö eesmärgil;SAMUTI JULGUSTAME osalisriike võtma veelgi arvesse kahepoolseid rahastamisallikaid, Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendit (ENPI) ning Põhjamõõtme keskkonnakaitsepartnerlust (NDEP), mis pakuvad rahalisi vahendeid väga olulistele Venemaa keskkonnaprojektidele.Seetõttu LEPIME KOKKU, et kõik osalisriigid uurivad, kuidas rahalisi vahendeid HELCOMi Läänemere tegevuskava rakendamise rahastamiseks paremini kasutada, võttes eelkõige arvesse vajadust ühendada prioriteedid eri sektorite sees, kus valitakse rahastatavad projektid, ning vajadust kasutada selles protsessis läbipaistvaid parameetreid, nt vähendamise ühikkulud;SAMUTI TUNNEME HEAMEELT eraettevõtete ja sihtasutuste kasvava huvi üle pakkuda vabatahtlikult rahalisi vahendeid Läänemere kaitseks;LEPIME KOKKU, et alustame 2008. aastal nende projektide kindlakstegemist ja nimekirja kandmist, mis põhinevad näiteks viienda reostuskoormuste arvutamise projekti (PLC-5) tulemustel ning NEFCO koostatud rahastamist ja tasuvust käsitleval taustdokumendil, kus fosfori vähendamise ühikkulu on alla 150 000 euro tonni kohta, ning seda võiks teha Läänemere valglas koostöös sihtasutuste ja eraettevõtetega käivitatavate ühisalgatuste raames.Et ületada kitsaskohad juba heaks kiidetud projektides ja uute projektide väljatöötamisel ning kiirendada ja suurendada investeeringuid reoveepuhastuse munitsipaalinfrastruktuuris ja põllumajandussektoris, sh keskkonnainvesteeringuid suurtes loomafarmides, SOOVITAME järgmisi meetmeid:

- projektide ettevalmistamise ja rakendamise alaseks koolituseks piisavate ressursside pakkumine;

- talupidajate koolitamiseks ja nõustamiseks lisatoetuse pakkumine;- kesk- ja piirkondlike keskkonnaasutuste koolitamine projektide väljatöötamisel oma

algatusvõime ülesnäitamiseks ja taotlejate toetamiseks;- teabeseminaride korraldamine kommertspankade jaoks seoses vähendamise ühikkulu

arvutustega keskkonnaprojektides;- suurem tähelepanu dialoogile Venemaaga seoses asutuste edusammudega, eelkõige

eesmärgiga koostada rohkem pankade poolt heakskiidetavaid projekte

40 (111)


munitsipaalinfrastruktuuris, nt veevarustuses ja reoveepuhastuses, toiduainetööstuses (nt suured loomafarmid) ja muus tööstuses, et tulemuseks oleksid puhtamad tootmisprotsessid.

Et alustada kiiresti HELCOMi Läänemere tegevuskava eesmärkide saavutamiseks vajalike investeeringute suurendamist, NÕUSTUME korraldama rahastajate konverentsi, lubades sel korral peale rahaliste vahendite ka eelnimetatud kitsaskohtade esikohale seadmist, et lahendada need konkreetsete meetmetega ja kokkulepitud tähtaja jooksul, ning seega püüdes tagada, et projekti väljavalimise lõppetapil eelistatakse pigem keskkonnasektori kui muude sektorite laiema ja vähem keeruka ülesehitusega projekte.

41 (111)

RAKENDAMINE JA LÄBIVAATAMINE

HELCOMi Läänemere tegevuskava rakendamine ja läbivaatamine

RAHASTAMINE

HELCOMi Läänemere tegevuskava rakendamine ja läbivaatamineNÕUSTUME jälgima ja hindama Läänemere tegevuskava rakendamist, kasutades kokkulepitud näitajaid ning HELCOMi temaatilisi hinnanguid, iga-aastaseid HELCOMi näitajate teabelehti ja muud olemasolevat teavet,OTSUSTAME korraldada 2013. aastal HELCOMi ministrite kohtumise, et hinnata riiklike programmide tõhusust ja vaadata läbi edusammud, mis on tehtud heas ökoloogilises seisundis Läänemerd kajastavate ökoloogiliste eesmärkide saavutamiseks. Selle läbivaatamise põhjal kohandatakse tegevuskava ning uuendatakse näitajaid ja nendega seotud sihte, et need oleksid eesmärkide saavutamise seisukohast asjakohased.Pidades HELCOMi Läänemere tegevuskava poliitiliselt esmatähtsaks, LEPIME KOKKU Läänemere tegevuskava kõrgel tasemel juhitava rakendusprotsessi vajaduses ning seega

OTSUSTAME luua Läänemere tegevuskava rakendusrühma ja langetada otsuse selle volituste kohta HELCOMi kohtumisel 29/2008.Rakendusprotsess peab põhinema kõikide praeguste ja tulevaste HELCOMi asutuste tihedal koostööl ning selle käigus võidakse nõuda HELCOMi töökorra kohandamist.

43 (111)

SOOVITUSED

Soovitused

SOOVITUSED

Soovitused

HELCOMi SOOVITUS 28E/4Vastu võetud 15. novembril 2007Helsingi konventsiooniartikli 20 lõike 1 punkti c alusel

1992. aasta HELSINGI KONVENTSIOONI III LISA „MAAL PAIKNEVATEST REOSTUSALLIKATEST PÄRINEVA REOSTUSE VÄLTIMISE MEETMED JA KRITEERIUMID” PARANDUSED

KOMISJON,

VÕTTES ARVESSE 1992. aasta Helsingi konventsiooni lisade muutmise korda, mis on esitatud konventsiooni artiklis 32,

OTSUSTAB:

a) muuta 1992. aasta Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni III lisa kooskõlas käesoleva soovituse lisaga;

b) paluda depositaarvalitsusel esitada parandused koos komisjoni soovitusega osalisriikidele heakskiitmiseks ja

c) määrata kindlaks, et heakskiidetud parandused jõustuvad üks aasta pärast käesoleva HELCOMi soovituse vastuvõtmist;

PALUB osalisriikide valitsustel teatada III lisa paranduste rakendamisel tehtud edusammudest kooskõlas kokkulepitud tähtaegade ja 1992. aasta Helsingi konventsiooni artikli 16 lõikega 1.

45 (111)

SOOVITUSED

Lisa

Parandatud III lisa „Maal paiknevatest reostusallikatest pärineva reostuse vältimise meetmed ja kriteeriumid”

II osa. Põllumajandusest pärit reostuse vältimine

1. reegel. Üldsätted

Kooskõlas käesoleva konventsiooni vastavate osadega rakendavad osalisriigid allpool kirjeldatud meetmeid ja võtavad arvesse parimat keskkonnatava ja parimat võimalikku tehnikat põllumajandustegevusest tuleneva reostuse vähendamiseks. Osalisriigid töötavad välja allnimetatud punkte sisaldavad suunised ja teavitavad komisjoni.

2. reegel. Taimsed toitained

Osalisriigid võtavad järgmised põhiprintsiibid riiklikesse õigusaktidesse või suunistesse üle ja kohandavad neid riigi oludega, et vähendada põllumajanduse kahjulikke keskkonnamõjusid. Kindlaksmääratud tasemete nõudeid loetakse riiklike õigusaktide puhul miinimumiks.

1. Loomtihedus

Talus peetavate loomade arv ja sõnniku laotamiseks olemasoleva maa hulk väljendatuna loomtihedusena peab olema tasakaalus, et tagada sõnniku tootmine põllumaa hulgaga võrreldes parajal määral. Tuleks kindlaks määrata suurim loomade arv, võttes arvesse vajadust tasakaalustada fosfori ja lämmastiku hulka sõnnikus ning põllukultuuride taimsete toitainete vajadust.2. Lautade asukoht ja projektLaudad ja sarnased loomatarandikud tuleks paigutada ja projekteerida selliselt, et ei saastata põhja- ja pinnavett.

3. Sõnnikuhoidla ehitamine

Sõnnikuhoidla peab olema sellise kvaliteediga, et kadusid ei tekiks. Mahutavus peab olema piisav, et tagada sõnniku laotamine üksnes siis, kui taimed saavad toitaineid kasutada. Miinimumnõue peaks olema kuuekuuline mahutavus.Sõnnikuhoidla peaks olema ehitatud nii, et ei esineks juhuslikke lekkeid, ja olema sellise kvaliteediga, et ei tekiks kadusid. Eri tüüpi sõnniku puhul tuleks arvesse võtta järgmisi põhimõtteid:

- tahesõnnikut tuleks hoida sõnnikumahutites, millel on veekindel põrand ja seinad;- virtsa ja põllumajandusjäätmeid tuleks hoida tugevast, niiskuskindlast ja sõnniku

käitlemise mõjudele vastupidavast materjalist mahutites.Loomasõnnikut tuleks kasutada selliselt, et soodustatakse võimalikult tõhusat kasutamist.Tuleb julgustada talupidajate koostööd sõnniku kasutamisel.

5. Põllumajandusreovesi, sõnnik ja silomahlad

Lautadest pärit reovett tuleks hoida uriini- või lägahoidlates või töödelda muul reostuse vältimiseks sobival viisil. Silo valmistamisel ja hoidmisel tekkinud jääkvedelik (silomahl) või sõnnikust väljanõrgunud vedelik tuleks koguda ja juhtida uriini- ja virtsahoidlatesse.

6. Orgaanilise sõnniku laotamine

Orgaanilist sõnnikut (läga, tahesõnnik, uriin, reoveesete, kompost jne) tuleks kasutada selliselt, et oleks võimalik saavutada kõrge kasutamistõhusus. Orgaanilist sõnnikut tuleks laotada sellisel viisil, et väheneb taimsete toitainete kao oht, ja seda ei tohiks laotada külmunud, veega küllastunud või lumega kaetud maale. Orgaaniline sõnnik tuleks mulda viia võimalikult ruttu

46 (111)

SOOVITUSED

pärast kasvavate kultuurideta maale laotamist. Tuleb kindlaks määrata perioodid, mil mahalaotamine ei ole lubatud.

7. Toitainete laotamisnormid

Eutrofeerumise vähendamiseks peab toitainete kasutamine põllumajandusmaal olema piiratud ning põhinema põllukultuuride prognoositavate toitainevajaduste ning pinnasest ja toitainetest saadavate toitainekoguste tasakaalul.Tuleks välja töötada riiklikud suunised koos väetamissoovitustega ja need peaksid osutama alljärgnevale:

- mullastikutingimused, mulla toitainesisaldus, pinnase tüüp ja kalle;- ilmastikuolud ja niisutus;- maakasutus ja põllumajandustavad, sh külvikordade süsteemid;- kõik võimalikud välised toitaineallikad.

Igal aastal maale laotatava loomasõnniku kogus, sh loomadest endist sinna jääv sõnnik, ei tohiks ületada sellise sõnniku kogust, mis sisaldab:

- 170 kg/ha lämmastikku,- 25 kg/ha fosforit,

et mullaomadusi, põllumajandustavasid ja põllukultuuride liike arvesse võttes vältida ülemääraseid toitaineid.

8. Talikultuuridega kaetud maa

Sobivates piirkondades peaks haritav maa olema talvel ja sügisel põllukultuuridega piisavalt kaetud, et vähendada tõhusalt taimsete toitainete kadu.9. Veekaitsemeetmed ja toitainekadude vähendamise aladTuleks kehtestada kaitsemeetmed, et vältida toitainete kadusid vette, eelkõige seoses järgmisega:

- pinnavesi: vajaduse korral tuleks rajada puhvervööndid, kaldavööndid või settetiigid;- põhjavesi: vajaduse korral tuleks rajada põhjavee kaitsevööndid. Tuleks kehtestada

asjakohased meetmed, nt väiksemad väetamisnormid, sõnnikulaotamise keelu vööndid ja püsirohumaad;

- toitainekadude vähendamise alad: märgalad tuleks säilitada ja võimaluse korral taastada, et oleks võimalik vähendada taimsete toitainete kadusid ja säilitada bioloogiline mitmekesisus.

10. Ammoniaagi heitkogusedLoomakasvatusest tulenevate ammoniaagi heitkoguste vähendamiseks tuleks vältida ülemäärase lämmastiku sisaldust sõnnikus, kohandades toidu koostist konkreetse looma vajadustega. Kodulinnukasvatuses tuleks heitkoguseid alandada, vähendades sõnniku niiskusesisaldust või viies sõnniku võimalikult ruttu laudast väljaspool asuvasse hoidlasse.Tuleks välja töötada programmid, sh strateegiad ja meetmed loomakasvatusest tuleneva ammoniaagi lendumise vähendamiseks.Uriini- ja lägahoidlad peaksid olema kaetud või neid tuleks käidelda sellisel meetodil, millega vähendatakse tõhusalt ammoniaagi heitkoguseid.

3. reegel. Taimekaitsevahendid

Taimekaitsevahendeid tuleks käidelda ja kasutada üksnes vastavalt riiklikule ohu vähendamise strateegiale, mis peab põhinema heal keskkonnataval. Strateegia peaks tuginema olemasolevate probleemide nimekirjale ja selles tuleks määratleda sobivad eesmärgid. See peab hõlmama järgmisi meetmeid.

1. Registreerimine ja loa andmine

Taimekaitsevahendeid ei müüda, impordita ega kasutata enne, kui riigi ametiasutused on need selleks otstarbeks registreerinud ja neile loa andnud.

2. Ladustamine ja käitlemine

47 (111)

SOOVITUSED

Taimekaitsevahendeid ladustatakse ja käideldakse nii, et välditakse mahavoolamise või lekke ohtu. Olulised valdkonnad on vedu ning seadmete täitmine ja puhastamine. Tuleb vältida taimekaitsevahendite muul viisil levimist väljaspool nendega töödeldud põllumajandusmaad. Taimekaitsevahendite jäägid tuleb kõrvaldada riiklike õigusaktide kohaselt.

3. Litsents

Litsentsi nõutakse taimekaitsevahendite kaubanduslikuks kasutuseks. Litsentsi saamiseks nõutakse vastavat haridust ja väljaõpet selle kohta, kuidas käidelda taimekaitsevahendeid nii, et need avaldaksid tervisele ja keskkonnale võimalikult vähe mõju. Kasutajate teadmisi taimekaitsevahendite käitlemise ja kasutamise kohta värskendatakse korrapäraselt.4. LaotamistehnikaLaotamistehnika ja -võtted tuleks kujundada selliselt, et vältida taimekaitsevahendite tahtmatut triivi või äravoolu. Tuleks julgustada kaitsevööndite rajamist piki pinnavett. Laotamine õhusõidukitega on keelatud; erandjuhtudel nõutakse luba.

5. Pritsimisseadmete kontrollimine

Et tagada usaldusväärne tulemus taimekaitsevahendite pritsimisel, tuleb edendada pritsimisseadmete kontrollimist korrapäraste ajavahemike tagant.

6. Alternatiivsed kontrollimeetodid

Tuleks soodustada taimekaitsekontrolli alternatiivsete meetodite väljatöötamist.

4. reegel. Keskkonnaload

Taludelt, mille loomakasvatustoodang ületab kindlaksmääratud suurust, tuleks nõuda luba seoses talude keskkonnaaspektide ja mõjudega.Kanalatel, sigalatel ja lautadel, kus on üle 40 000 kodulinnu, 2000 tarbesea (üle 30 kg), 750 emise või 400 karilooma, peab olema asjaomaste ametiasutustega täielikult kooskõlastatud luba.Loa andmisel peab võtma arvesse kogu ettevõtte keskkonnategevuse tulemuslikkust, hõlmates näiteks õhu-, vee- ja maismaaheiteid, jäätmete teket ja keskkonnaõnnetuste vältimist. Loa andmise tingimused peavad põhinema parimal võimalikul tehnikal.Loa andmise tingimuste kindlaksmääramisel võivad pädevad asutused võtta arvesse ettevõtte tehnilisi näitajaid, geograafilist asukohta ja kohalikke keskkonnaolusid.Neid suuri loomakasvatusettevõtteid peetakse punktreostusallikateks ja nad peavad võtma piisavaid meetmeid.Rajatiste puhul, kus on üle saja loomühiku, rakendavad osalisriigid üldisi eeskirju või lihtsustatud loasüsteemile vastavat süsteemi, et tagada käesolevas lisas nimetatud nõuete täitmine.Mõlemat nimetatud loasüsteemi kohaldatakse 2012. aastaks olemasolevate rajatiste ja uute rajatiste suhtes ning oluliselt muudetavate olemasolevate rajatiste suhtes.

5. reegel. Järelevalve ja hindamine

Osalisriigid kirjeldavad oma riiklikes programmides käesolevas lisas nimetatud meetmete rakendamist ja järelevalvet.Meetmete tõhususe hindamiseks töötavad osalisriigid välja projektid meetmete mõjude ja põllumajandussektori keskkonnamõjude hindamiseks.

6. reegel. Koolitus-, teavitus- ja nõustamisteenus

Osalisriigid edendavad põllumajandussektori keskkonnaprobleeme käsitlevaid koolitus-, teavitus- ja nõustamissüsteeme (nõuandeteenust).

48 (111)

SOOVITUSED

HELCOMI SOOVITUS 28E/5Asendab HELCOMi soovitusi 7/3, 9/2 ja 16/9

Vastu võetud 15. novembril 2007Helsingi konventsiooniartikli 20 lõike 1 punkti b alusel

ASULAREOVEE PUHASTAMINE

KOMISJON,MEENUTADES 1992. aasta Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni (Helsingi konventsiooni) artikli 6 lõiget 1, milles osalisriigid kohustuvad vältima ja likvideerima Läänemere merekeskkonna reostust maal paiknevatest reostusallikatest;VÕTTES ARVESSE Helsingi konventsiooni artiklit 3, milles osalisriigid võtavad igaüks eraldi või ühiselt tarvitusele kõik seadusandlikud, administratiivsed või muud reostuse ennetamiseks ja vältimiseks vajalikud meetmed, et saavutada Läänemere ökoloogilist taastumist;MEENUTADES 1992. aasta Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni (Helsingi konventsiooni) artiklit 5, milles osalisriigid kohustuvad vältima ja likvideerima Läänemere merekeskkonna reostust kahjulike ainetega;MEENUTADES VEEL, et Helsingi Komisjoni üheksanda kohtumise 1988. aasta ministrite deklaratsioonis nõutakse maal paiknevatest reostusallikatest pärineva reostuse märkimisväärset vähendamist;MEENUTADES VEEL 1988. aasta soovitust 9/2 meetmete kohta, mille eesmärk on asulapiirkondadest pärit heidete vähendamine, kasutades reoveepuhastuse tõhusaid meetmeid, millega tuleb vähendada fosforit kuni 1,5 mg-ni P/l neis puhastites, mis teenindavad rohkem kui 10 000 inimekvivalenti;MEENUTADES VEEL 2005. aasta mitteametliku ministrite kohtumise ja Helsingi Komisjoni 27. kohtumise tulemusi, millega nõutakse Läänemerega seotud lisameetmeid, otsustades välja töötada Läänemere tegevuskava;MEENUTADES VEEL 2007. aasta ministrite kohtumist, millel ministrid võtsid vastu Läänemere tegevuskava, milles nõutakse kiireid meetmeid Läänemere piirkonna toitainete heidete vähendamiseks;TUNNISTADES KA, et asulapiirkonnas tuleb kanalisatsioonisüsteemi ja reoveepuhastit reostuskoormuse käsitlemisel lugeda üksuseks. Praktilistel kaalutlustel käsitletakse käesolevas soovituses siiski üksnes reoveepuhastisse siseneva vee hulga puhastamist. Kanalisatsiooni ülevoolust tulenevat reostuskoormust reguleeritakse kvalitatiivselt soovituse 7/5 punktis e. Praegu tegeldakse selle tõhustamisega, sätestades konkreetsed väärtused;TUNNISTADES SAMUTI vajadust olemasoleva kanalisatsiooni väljaarendamiseks;TUNNISTADES asulareovee olulisust merekeskkonna reostusallikana;TUNNISTADES KA, et on kindlaks tehtud vajadus parema fosforiärastuse järele Läänemere piirkonnas;TUNNISTADES KA, et keskmise suurusega asulareoveepuhastitest pärit fosfor soodustab Läänemere eutrofeerumist;TUNNISTADES KA, et mitmetes Läänemere piirkonna osades on kindlaks tehtud vajadus lämmastikuärastuse järele;SOOVIDES piirata kõnealust reostust asulareovee tõhusa puhastamise teel;SOOVITAB Helsingi konventsiooni osalisriikide valitsustele järgmist.A. Kanalisatsiooni väljaarendamine1. Majapidamistest (olmereovesi) või tööstusettevõtetest pärit asulareovesi tuleks koguda ja puhastada enne selle juhtimist veekogudesse; möödaviike võib kasutada üksnes erandjuhtudel;2. tööstusettevõtete heitvees sisalduvad ained ei tohi kanalisatsiooni kahjustada;

SOOVITUSED

3. uuselamurajoonide puhul tuleks valida eraldi kanalisatsioon ja/või pooleraldatud kanalisatsioon;4. kanalisatsioonitorusid tuleks hooldada ja uuendada nii, et vähendatakse maasseimbumist ja kanalisatsioonileket;5. peamiste valglate summaarne infiltratsioon ei tohiks ületada 100% kuivailmavooluhulka aastase keskmisena.B. Läänemere valglasse juhitava asulareovee puhastus1. Piirmäärad suublatele kahjulike ainete kohta, mida ei ole võimalik puhastada asulareoveepuhastites või mis on kanalisatsioonile või puhastiprotsessidele kahjulikud, tuleks eraldi kehtestada tööstuse puhul ja muude asjaomaste reovett kaudselt vette juhtivate sektorite puhul parima võimaliku tehnika ja parima keskkonnatava põhjal.2. Ühiskanalisatsiooni kogutavat ja 300–2000 inimekvivalendi suuruse koormusega reoveepuhastites puhastatavat olmereovett või sarnast reovett tuleb puhastada selliselt, et tulemuseks on:

- BHT5 vähemalt 80% vähendus või 25 mg/l;- üldfosfori vähemalt 70% vähendus või 2 mg/l, kui heidetakse otseselt või kaudselt

merealasse;- üldlämmastiku vähemalt 30% vähendus või 35 mg/l, kui heidetakse otseselt või

kaudselt lämmastikutundlikesse merealadesse.

Teise võimalusena tuleb kohaldada HELCOMI SOOVITUSES 28E/6 (üksikmajapidamiste, väikeettevõtete ja kuni 300 inimekvivalendiga (IE) asulate reovee kohtpuhastuse kohta) märgitud vähendamisnõudeid.

3. Ühiskanalisatsiooni kogutavat ja 2000–10 000 inimekvivalendi suuruse koormusega reoveepuhastites puhastatavat olmereovett või sarnast reovett tuleb puhastada selliselt, et tulemuseks on:

- BHT5**vähemalt 80% vähendus* või BHT5 kontsentratsioon reoveepuhasti heitvees kuni

15 mg/l;- üldfosfori vähemalt 80% vähendus või üldfosfori kontsentratsioon reoveepuhasti

heitvees kuni 1*** mg/l otse või kaudselt merealadesse juhtimisel;- üldlämmastiku vähemalt 30% vähendus****, kui heidetakse otse või kaudselt

lämmastikutundlikesse merealadesse.4. Ühiskanalisatsiooni kogutavat ja 10 001–100 000 inimekvivalendi suuruse koormusega reoveepuhastites puhastatavat olmereovett või sarnast reovett tuleb puhastada võimalikult ruttu selliselt, et tulemuseks on:

- BHT5 vähemalt 80% vähendus või BHT5 kontsentratsioon reoveepuhasti heitvees kuni 15 mg/l;

- üldfosfori vähemalt 90% vähendus või üldfosfori kontsentratsioon reoveepuhasti heitvees kuni 0,5***** mg/l, kui juhitakse otse või kaudselt merealadesse;

- üldlämmastiku vähemalt 70–80% vähendus või üldlämmastiku kontsentratsioon reoveepuhasti heitvees kuni 15 mg/l, kui juhitakse otse või kaudselt lämmastikutundlikesse merealadesse.

5. Ühiskanalisatsiooni kogutavat ja üle 100 000 inimekvivalendi suuruse koormusega reoveepuhastites puhastatavat olmereovett või sarnast reovett tuleb puhastada võimalikult ruttu selliselt, et tulemuseks on:

** Arvutatud aasta keskmistena koos nitrifikatsiooniinhibiitoriga.*Käesolevas soovituses: sissevooluvee koormuse suhtes.*** Sihtväärtus, arvutatuna aasta keskmistena.**** Üldlämmastik on Kjeldahli lämmastiku (orgaaniline + NH4), nitraatide (NO3) ja nitritite (NO2) summa.***** Soovituses nimetatud kontsentratsioonimäärad on sihtväärtused, arvutatuna aasta keskmistena.

50 (111)

SOOVITUSED

- BHT5 vähemalt 80% vähendus või BHT5 kontsentratsioon reoveepuhasti heitvees kuni 15 mg/l;

- üldfosfori vähemalt 90% vähendus või üldfosfori kontsentratsioon reoveepuhasti heitvees kuni 0,5 mg/l, kui juhitakse otse või kaudselt merealadesse;

- üldlämmastiku vähemalt 70–80% vähendus või üldlämmastiku kontsentratsioon reoveepuhasti heitvees kuni 10****** mg/l, kui juhitakse otse või kaudselt lämmastikutundlikesse merealadesse.

6. Teise võimalusena ei ole vaja kohaldada punktides 1, 2, 3, 4 ja 5 sätestatud üksikute puhastite nõudeid, kui saab tõendada, et valgla kõikidesse asulareoveepuhastitesse siseneva üldise koormuse vähendamise protsendimäär on üldfosfori puhul vähemalt 90%, kui juhitakse otse või kaudselt merealadesse, ja üldlämmastiku puhul 75% puhastites, mis juhivad otse või kaudselt lämmastikutundlikesse merealadesse.7. Osalisriigid tagavad, et enne vettejuhtimist kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi vastab punktides 2, 3, 4 ja 5 nimetatud nõuetele järgmise ajakava kohaselt, ilma et see piiraks ELi liikmesriikidest osalisriikide suhtes kehtivate olemasolevate õigusaktide kohaldamist:

- hiljemalt 31. detsembriks 2010 üle 200 000 inimekvivalendiga linnastute heidete puhul;- hiljemalt 31. detsembriks 2012 üle 100 000 inimekvivalendiga linnastute heidete puhul;- hiljemalt 31. detsembriks 2015 10 000–100 000 inimekvivalendiga linnastute heidete

puhul;- hiljemalt 31. detsembriks 2018 2000–10 000 inimekvivalendiga linnastute heidete

puhul;- hiljemalt 31. detsembriks 2018 300–2000 inimekvivalendiga linnastute heidete puhul.

Teise võimalusena oleks üle 10 000 inimekvivalendiga linnastute puhul reovees esineva fosfori töötlemisel soovitatav vähendus kuni 2013. aastani 1,0 mg/l või 90%.0,5 mg/l nõude rakendamise üle otsustavad osalisriigid vastavalt HELCOMile esitatud riiklikele programmidele 2010. aastaks.SOOVITAB VEEL osalisriikidel teavitada Helsingi Komisjoni iga kolme aasta tagant, alustades 2010. aasta lõpus 2009. aasta andmetest;SOOVITAB KA osalisriikidel hinnata ümber praeguse soovituse ning vaadata see uuesti läbi 2015. aastal, võttes arvesse liikmesriikide uusi arengusuundi rahvusvahelisel ja ELi tasandil,SOOVITAB KA osalisriikidel koostada programm käesoleva soovituse rakendamiseks ning esitada Helsingi Komisjonile teave programmi kohta hiljemalt 31. detsembriks 2009.

****** Arvutatuna aasta keskmistena. Lämmastiku kohta kehtivate nõuete täitmist tohib siiski kontrollida päevakeskmistega, kui tõestatakse, et nii saavutatakse sama kaitsetase. Sel juhul ei tohi kõikide proovide päevakeskmine ületada 20 mg/l üldlämmastikku, kui bioreaktoris oleva heitvee temperatuur on vähemalt 12 °C. Temperatuurinõude võib piirkonna ilmastikuoludega arvestamiseks asendada tööaja piiranguga.

51 (111)

SOOVITUSED

ARUANDLUSVORM ASULAREOVEE PUHASTUST KÄSITLEVA HELCOMI SOOVITUSE 28E/5 JUURDEJuhtiv riik: Rootsi

Riik: Aasta:

A. Asulakanalisatsioonide võrgu väljaarendamine

1. Mis tüüpi kanalisatsiooniga on tegu: Kombineeritud Pooleraldatud Eraldatud

a) kasutusel (iga tüübi puhul pikkuse protsendimäär või järjestus 1, 2, 3)?b) valitud uusarenduste jaoks(protsendimäär iga tüübi puhul või järjestus)?2. Mil määral kanalisatsioonitorusid renoveeritakse (nt km aastas, teatud piirkonnad jne)3. Kas kanalisatsiooni renoveerimine on kesk-, piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse probleem?4 a. Kas on hinnatud summaarset infiltratsiooni kanalisatsioonidesse peamistes valglates?

Jah Ei Teadmata

4 b. Kui jah, siis kas tulemused näitavad vastavust baasäravooluhulkade soovitatavale maksimuminfiltratsioonile (100%)?

Jah Ei Osaliselt

B. Asulareoveepuhastis puhastamine1. Kas on mingeid piir- või sihtväärtusi eri ainete puhul,mida lubatakse kanalisatsiooni ja/võireoveepuhastitesse? Kui jah,siis palun esitage need (või kui olete need varemesitanud, viidake varasemaledokumendile)2. Inimeste arv (miljonitelanikku) ja asulareoveepuhastiga ühendatud elanike protsent3. Eri suurusklasside puhul märkige puhastite arv ja teenindatavate inimeste arv:

101–2000 ie 2001–10 000 ie 10 001–100 000 ie

üle 100 000 ie

a) Läänemere rannikul

b) Läänemere valgla piires

c) lämmastikutundlikes piirkondades

d) lämmastikutundlikes piirkondades ja vastavalt lämmastikuärastuse nõuetelee) vastavalt fosforiärastuse nõuetele

f) vastavalt BHT ärastuse nõuetele

52 (111)

SOOVITUSED

4. Erinevad puhastusmeetodid, teenindatavate elanike protsent:Koguheited Läänemere valglasse

Otseheited Läänemerre

a) ei puhastata

b) mehaaniline

c) bioloogiline

d) keemiline

e) biokeemiline

f) muud meetodid

5. Reoveevool (miljonit m3/a)

6. Puhastatud reovees esinevate ainete vettejuhtimine (t/a)

a) BHT5 ATU

b) fosforc) lämmastik7. Vähendamine (protsentides)

a) BHT5 ATU

b) fosfor

c) lämmastik

8. Puhastamata reovee heited (üle- ja möödavoolud)

a) maht (miljonit m3/a)

b) BHT5 ATU (t/a)

b) fosfor (t/a)

c) lämmastik (t/a)

9. Kirjeldage, kuidas on hinnatud lämmastikutundlikke või mittetundlikke alasid; meetodid või viited väljaannetele.10. Kirjeldage, kuidas on rakendatud asulareoveepuhastust käsitlevat soovitust; uued õigusaktid, olemasolevate õigusaktide muudatused või muud meetmed.11. Palun esitage lämmastikutundlikena määratletud alade kaart.

53 (111)

SOOVITUSED

HELCOMi SOOVITUS 28E/6Vastu võetud 15. novembril 2007Helsingi konventsiooniartikli 20 lõike 1 punkti b alusel

ÜKSIKMAJAPIDAMISTE, VÄIKEETTEVÕTETE JA KUNI 300 INIMEKVIVALENDIGA (IE) ASULATE REOVEE KOHTPUHASTUS

KOMISJON,MEENUTADES 1992. aasta Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni (Helsingi konventsiooni) artikli 6 lõiget 1, milles osalisriigid kohustuvad vältima ja likvideerima Läänemere merekeskkonna reostust maal paiknevatest reostusallikatest, kasutades seejuures ka parimat keskkonnapraktikat kõigi reostusallikate ja parimat võimalikku tehnoloogiat punktreostusallikate suhtes;VÕTTES ARVESSE Helsingi konventsiooni artiklit 3, milles osalisriigid võtavad igaüks eraldi või ühiselt tarvitusele kõik seadusandlikud, administratiivsed või muud reostuse ennetamiseks ja vältimiseks vajalikud meetmed, et saavutada Läänemere ökoloogilist taastumist;MEENUTADES 1988. aasta ministrite deklaratsiooni ja 1990. aasta Läänemere deklaratsiooni, milles nõutakse muu hulgas hajureostusallikate põhjustatud sissevoolu olulist vähendamist;MEENUTADES VEEL HELCOMi soovitust 9/2, milles rõhutatakse tõhusate reoveepuhastusmeetodite kasutamist;TUNNISTADES asjaolu, et olulise osa Läänemere piirkonnas täheldatud eutrofeerumisprobleemidest põhjustab hajureostusallikatest pärit toitainete sissevool;TUNNISTADES, et asulareovee kogumissüsteemidega ühendamata allikatest (nt üksikmajapidamised, väikeettevõtted ja asulad) pärit reoveeheited on maal paiknevad reostusallikad, kust jõuab tõenäoliselt märkimisväärne kogus toitaineid otseselt või kaudselt merepiirkonda;VÕTTES ARVESSE, et väljaspool kanalisatsioonivõrkusid toimuva asulareovee kohtpuhastuse rangemad nõuded parandavad tõenäoliselt ka kohalike veekogude ja madalate, joogiveevõtuks kasutatavate kaevude veekvaliteeti;MÄRKIDES, et käesolevas soovituses kasutatakse järgmisi mõisteid:

hallvesi: olmereovesi (v.a inimeste väljaheited), mis on tekkinud nt nõude ja pesu pesemisel ning vanniskäimisel;

mustvesi: inimeste väljaheiteid sisaldav olmereovesi;kompostkäimla: klosett, millel puudub vesiloputus inimeste väljaheidete

kõrvaldamiseks ja bioloogiliseks töötlemiseks orgaaniliseks kompostiks;

MÄRKIDES, et käesoleva soovituse eesmärk on vähendada olme- ja muu reovee heiteid väljaspool asulareovee kogumissüsteeme paiknevatest allikatest;MÄRKIDES VEEL, et käesolev soovitus hõlmab neid kohtreoveesüsteeme, kuhu jõuab olme- ja muu sarnane reovesi väljaspool asulareovee kogumissüsteeme paiknevatest üksikmajapidamistest, väikeettevõtetest või asulatest;SOOVITAB osalisriikide valitsustele, et üksikmajapidamiste, väikeettevõtete ja kuni 300 inimekvivalendiga asulate puhul tuleks edendada järgmisi kohtreoveepuhastuse tavasid:1. kanalisatsioonitorudega ühendamata piirkondades ei juhita puhastamata reovett otseselt looduslikesse veesüsteemidesse;2. üksikmajapidamistest, väikeettevõtetest ja asulatest pärit reovett tuleks töödelda selliselt, et keskkonda juhitavad heitkogused inimese kohta ulatuksid kuni tabelis 1 kehtestatud väärtusteni.Moodsa majapidamise puhul, kus on soe vesi, dušid, pesumasinad, nõudepesumasinad ja veeklosetid, tähendaks see ligikaudu 80%list BHT5, 70%list üldfosfori ja 29%list üldlämmastiku baasvähendust.

54 (111)

SOOVITUSED

Tabel 1. Puhastatud reovee suurim lubatud päevakoormus inimese kohta bioloogilise hapnikutarbe viie päeva jooksul (BHT5), üldfosfori (Ptot) ja üldlämmastiku (Ntot) puhulKoormusnäitaja Puhastatud reovee lubatud koormus

(g inimese-1 kohta p-1)*BHT5 8Ptot 0,65Ntot 10* g inimese-1 kohta p-1 on grammi inimese kohta päevas

Esimene alternatiiv: nõudeid, mis põhinevad heitkogustel inimese kohta, ei ole vaja kohaldada, kui on võimalik tõestada, et kohtreoveepuhasti tulemuseks on BHT5 kontsentratsioon kuni 20 mg/l, Ptot kuni 5 mg/l ja Ntot kuni 25 mg/l puhasti heitvees.Teine alternatiiv: nõudeid, mis põhinevad heitkogustel inimese kohta, ei ole vaja kohaldada, kui on võimalik tõestada, et parimat võimalikku tehnikat kasutav kohtreoveepuhasti on paigaldatud ja kasutusel selliselt, et puhastamise tulemuseks on BHT5 kontsentratsioon kuni 40 mg/l ja KHT kuni 150 mg/l puhasti heitvees.Kolmas alternatiiv:KaardistamineTäiustatud puhastamist tuleks kasutada aladel, kus veekogu kvaliteet on soovitust halvem, üksnes siis, kui on võimalik tõestada, et veekogu kvaliteet on halvenenud vette juhitud reovee mõju tõttu.PuhastamineTäiustatud reoveepuhastust tuleb kasutada siis, kui üldkanalisatsiooniga ühendamata maja asub piirkonnas, kus esinevad eelnimetatud tingimused. Järgmises tabelis on esitatud puhastamise eri tasemed sõltuvalt veekogu tundlikkusest.

Suubla tundlikkus Puhastamise tüüp BHT5

vähendamine (%)Fosfori vähendamine (%)

Nitrifikatsioon (%)

Klass 1 Tõhustatud OP puhastus

95 90 90

Klass 2 Tõhustatud O puhastus

95 90

Klass 3 OP puhastus 90 90 Klass 4 O puhastus 90 O: orgaaniline aineP: fosfor. (Fosfori vähendamine heitvees)Nitrifikatsioon: keemiline protsess, mille käigus muudetakse ammooniumlämmastik (NH4-N) nitraadiks (NO3-N).3. Reovee keskkonda heitmise vähendamise kaks võimalikku etappi on:

- kuivkäimlate ja fosfaadivabade detergentide kasutamine ning veetarbimise vähendamine;

- reoveepuhastus. Puhastusaste sõltub reovee koostisest; mustvesi vajab kõrgemat puhastusastet kui hallvesi.

Reovee tekke ja puhastamise võimaluste näited:- uriinieraldusega kompostkäimlad koos hallvee kohtpuhastusega;- kompostkäimlad koos hallvee kohtpuhastusega;- hall- ja mustvee eraldamine, hallvee kohtpuhastus koos mustvee ladustamise ja

asulareoveepuhastisse puhastamiseks vedamisega;- kohtreoveepuhastussüsteem igasuguse reovee jaoks;- kohapealne hoiumahuti või kogumiskaev, kust reovesi veetakse

asulareoveepuhastisse ja puhastatakse seal.Drenaaži- ja sadevett ei tohiks mitte mingil juhul reoveepuhastussüsteemi juhtida.Vt lisa reovee tekke ja puhastamise kahe eri kombinatsiooni puhul nõutavate hinnanguliste vähendamismäärade kohta.

55 (111)

SOOVITUSED

4. Tähelepanu tuleks pöörata reoveesetete tekke vähendamisele ja selliste süsteemide edendamisele, mis võimaldavad toitaineid põllumajanduslikuks kasutuseks tagasi ringlusse võtta. Reoveesetet tuleks koguda, hoida ja vedada asulareoveepuhastisse või kindlaksmääratud reoveesetete käitlemisüksusesse nii, et ei esineks lekkeid. Septikutest või aktiivmuda süsteemidest pärit reoveesetteid ei tohiks lasta veekogudesse ega nende lähedusse.5. Alates soovituse vastuvõtmise päevast tuleks kohaldada soovituse rakendamise kümneaastast üleminekuaega veeklosetiga majapidamiste puhul ja 14aastast üleminekuaega veeklosetita majapidamiste puhul;SOOVITAB SAMUTI osalisriikidel anda komisjonile aru soovituse rakendamise kohta maismaalt pärineva reostuse töögrupi väljatöötatud aruandlusnõuete kohaselt.

56 (111)

SOOVITUSED


DETERGENTIDES ESINEVATE POLÜFOSFAATIDE (FOSFOR) ASENDAMISE MEETMED

KOMISJON,MEENUTADES 1992. aasta Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni (Helsingi konventsiooni) artiklit 5, milles konventsiooni osalisriigid kohustuvad vältima ja likvideerima Läänemere merekeskkonna reostust mis tahes allikatest pärinevate kahjulike ainetega ja täitma sel eesmärgil I lisas esitatud abinõusid ja tingimusi;MEENUTADES SAMUTI, et 1992. aasta Helsingi konventsiooni I lisas määratletakse konventsiooni artikli 5 kohaldamise eesmärgil fosfor ohtliku ainena;MEENUTADES VEEL 1998. aasta ministrite ühisavaldust, milles nõutakse, et rakendataks HELCOMi soovitust 19/5 „HELCOMi eesmärk ohtlike ainete osas”, mille siht on konventsiooni piirkonnas reostuse vältimine, vähendades pidevalt ohtlike ainete heiteid, heitkoguseid ja kadusid kuni 2020. aastani, ning mille lõppeesmärk on saavutada looduses esinevate ainete puhul foonile lähedased sisaldused ja viia nullini inimese valmistatud sünteetiliste ainete sisaldus keskkonnas;TULETADES LISAKS MEELDE, et HELCOMi Läänemere merekeskkonna seisundit käsitleva seire ja hindamise põhjal on vastu võetud neli strateegilist eesmärki, mis kajastavad ühiselt kindlaks tehtud suurimaid keskkonnaprobleeme Läänemeres, kirjeldades merekeskkonna soovitud seisundit, s.t „eutrofeerumisest mõjutamata Läänemeri”, „ohtlikest ainetest rikkumata mereelustikuga Läänemeri”, „keskkonnasõbralik merendustegevus”, mille kõigiga kaasneb „Läänemere bioloogilise mitmekesisuse soodne kaitsestaatus”;TUNNISTADES fosfaate sisaldavate detergentide kui fosforireostuse allika suhtelist olulisust ning asjaolu, et fosfaadivabad detergendid on kättesaadavad;TUNNISTADES VEEL, et reoveepuhastusse on vaja teha investeeringuid kõrvuti detergentides esinevate fosfaatide vähendamisega muude saasteainete ja muude reostusallikate vähendamise vajaduse tõttu;PIDADES MEELES fosfaate sisaldavatest detergentidest tuleneva fosfori heidete põhjustatud reostust, mis soodustab eutrofeerumist, ning piisavate meetmete paindliku võtmise kasulikkust;SOOVITAB Helsingi konventsiooni osalisriikide valitsustele järgmist:a) polüfosfaadid kui tarbekasutuseks mõeldud, pesumasinas kasutatavate detergentide

põhikomponendid tuleks asendada vastavalt riiklikele kavadele ja meetmetele tähtaegadega, mis tuleb esitada ja mille üle otsustada HELCOMi ministrite kohtumisel 2010. aastal. Praktikas tuleks kohaldada üldfosfori sisalduse suurimat piirmäära ja künnis 0,2–0,5 massiprotsenti P võiks olla soovituslik;

b) polüfosfaatide kui tarbekasutuseks mõeldud, nõudepesumasinas kasutatavate detergentide põhikomponentide asendusvõimalusi tuleb veel uurida;

c) tuleb teha alternatiivsete põhikomponentide, eriti nende kasutust ja keskkonnamõju käsitlevad edasised uuringud;

SOOVITAB VEEL, et osalisriikide käesoleva soovituse kohaselt võetud meetmetest tuleks komisjoni igal aastal teavitada;OTSUSTAB SAMUTI, et punktis b nimetatud polüfosfaatide kui tarbekasutuseks mõeldud, nõudepesumasinas kasutatavate detergentide põhikomponentide asendusvõimalusi käsitlevad edasised hinnangud tuleks uuesti läbi vaadata 2010. aastal.

57 (111)

SOOVITUSED


VÄIKESTEST PÕLETUSSEADMETEST PÄRIT DIOKSIINIDE JA MUUDE OHTLIKE AINETE HEITKOGUSTE VÄHENDAMISE JA VÄLTIMISE KESKKONNAHOIDLIKUD TAVAD

KOMISJON,MEENUTADES 1992. aasta Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni (Helsingi konventsiooni) artikli 6 lõiget 1, milles osalisriigid kohustuvad vältima ja likvideerima Läänemere merekeskkonna reostust maal paiknevatest reostusallikatest, kasutades seejuures ka parimat keskkonnapraktikat kõigi reostusallikate ja parimat võimalikku tehnoloogiat punktreostusallikate suhtes;VÕTTES ARVESSE Helsingi konventsiooni artiklit 3, milles osalisriigid võtavad igaüks eraldi või ühiselt tarvitusele kõik seadusandlikud, administratiivsed või muud reostuse ennetamiseks ja vältimiseks vajalikud meetmed, et saavutada Läänemere ökoloogilist taastumist;MEENUTADES 1992. aasta Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni (Helsingi konventsiooni) artiklit 5, milles osalisriigid kohustuvad vältima ja likvideerima Läänemere merekeskkonna reostust kahjulike ainetega;TUNNISTADES, et väikesed põletusseadmed on maal paiknevad allikad, kust satuvad märkimisväärsed dioksiini heitkogused suure tõenäosusega otse või kaudselt merepiirkonda;MEENUTADES, et dioksiiniühendid on ohtlikud ained, mille puhul HELCOM on otsustanud viivitamata tegutseda;TUNNISTADES KA, et dioksiinid on mürgised ja kantserogeensed veeorganismidele ning bioakumuleeruvad veeökosüsteemi madalatel troofilistel tasemetel;TUNNISTADES KA, et olmepõletusseadmetest pärit dioksiinide eraldumist saab vähendada keskkonnahoidlike tavadega;VÕTTES ARVESSE, et dioksiinide vähendamise meetmed mõjutavad ka muude ohtlike ainete heitkoguseid;MÄRKIDES, et käesolevas soovituses kasutatakse järgmisi mõisteid:

- dioksiin – klooritud dibenso-p-dioksiini (PCDD) ja dibensofuraani (PCDF) ühendid;- olmepõletusseadmed / väikesed põletusseadmed – katlad, ahjud ja kaminad, mida

kasutatakse majapidamiste kütmiseks, toiduvalmistamiseks, küpsetamiseks, sauna kütmiseks jm sarnastel eesmärkidel, mis tekitavad sisendtoime kuni 50 kW;

- kütus – tahkekütus, mis koosneb puhtast puidust, turbast või kivisöest;MÄRKIDES KA, et käesoleva soovituse eesmärk on dioksiinide ja muude dioksiinitaoliste ühendite heitkoguste piiramiseks hoida ära ja lõpetada merekeskkonna reostus, rakendades väikeste põletusseadmete kasutamisel keskkonnahoidlikke tavasid;MÄRKIDES VEEL, et käesolevat soovitust kohaldatakse tahkekütust kasutavate põletusseadmete suhtes;SOOVITAB Helsingi konventsiooni osalisriikide valitsustel võtta järgmised vajalikud meetmed:1. tagada üha suurema hulga vähesaastavate põletusseadmete kasutuselevõtmine:

- väikeste põletusseadmete puhul tuleks edendada keskkonnahoidlike põletusseadmete kasutamist. Alla 50 kW põletusseadmete tarnijaid tuleks teavitada keskkonnahoidlikest tavadest ning nad tuleks kaasata majapidamises rakendatavate parimate keskkonnatavade edendamisse;

- ettevõtetes peaksid olema soovituslikud või tuleks teha kohustuslikuks iga-aastased sisekontrollid (ettevõtja poolt) ja volitatud ekspertide korraldatav regulaarne juhendamine tehnilise varustuse nõuetekohase kasutamise kohta (nt väljaõppinud korstnapühkijad);

58 (111)

SOOVITUSED

2. parandada üldsuse teadlikkust:2.1 üldsuse teadlikkust tuleks parandada seoses järgmisega:

a) keskkonnahoidlike tavade olulisus kodumajapidamise ja väikeettevõtte katelde väikeste põletusseadmete mõjude vähendamiseks;

b) olmepõletusseadmete ostmine, kütuse ettevalmistamine ja ladustamine ning põletusseadmete käitamine;

2.2. üldsuse teadlikkust eelnimetatud valdkondades tuleks parandada nii, et töötatakse välja suunised ja korraldatakse teabekampaaniaid majapidamistele ja väikeettevõtetele. Teabe eesmärk peaks olema järgmiste meetmete ja tavade edendamine:a) uute seadmete paigaldamisel tuleks valida sertifitseeritud või muud tooted,

mille tulemuslikkus on keskkonna seisukohast kõrge;b) tuleks paigaldada üksnes põletusseadme jaoks vajaliku energiahulga järgi

ehitatud põletusseadmed;c) põletusseadmeid tuleks käitada nii, et põletusprotsess oleks optimaalne, võttes

arvesse vähemalt järgmisi kasutusviise:i) kütus: • kütus tuleks ette valmistada ja ladustada nii, et see oleks

kasutamise ajal kuiv;• kütus peaks olema ühesuguse kvaliteedi ja suurusega;• dioksiinide teket soodustavaid jäätmeid (plast, paber,

värvitud puit jne) ei tohiks põletada ega kütusena kasutada; puidujäätmed, v.a puidujäätmed, mis võivad puidusäilitusainetega või pinnaviimistlusvahenditega töötlemise tõttu sisaldada halogeenitud orgaanilisi ühendeid või raskmetalle, võib kütusena kasutada;

(ii) ahju täitmine:

• iga ahjutäis kütust peaks vastama kogusele/suurusele, milleks põletusseade on projekteeritud ja ehitatud;

• ahju täitmise sagedust tuleks kohandada põletusseadmega ja seadistada heade põletustingimuste hoidmiseks;

iii) käitamine: • käivitusajad peaksid olema võimalikult lühikesed ja tuleks kasutada sobiva suuruse/kujuga kuiva kütust;

• põlemise ajal tuleks sobitada õhu sissevoolu optimaalsete põletamistingimustega. Õhu puudust või üleküllust tuleks vältida;

d) põletusseadmeid tuleks korrapäraselt hooldada, eemaldades nende põhjast tuha. Korstnaid tuleks regulaarselt pühkida, et vähendada dioksiinide heitkogust ja vältida tulekahju teket korstnas;

SOOVITAB VEEL konventsiooni osalisriikidel töötada 2008. aastal välja väikeste põletusseadmete konkreetsed tõhususnõuded ja heite piirväärtused;SOOVITAB LISAKS osalisriikidel anda komisjonile aru soovituse rakendamise kohta maismaalt pärineva reostuse töögrupi väljatöötatud aruandlusnõuete kohaselt.

59 (111)

SOOVITUSED

HELCOMI SOOVITUS 28E/9Vastu võetud 15. novembril 2007Helsingi konventsiooniartikli 20 lõike 1 punkti b alusel

ULATUSLIKE MERE RUUMILISE PLANEERIMISE PÕHIMÕTETE VÄLJATÖÖTAMINE LÄÄNEMERE PIIRKONNAS

KOMISJON,MEENUTADES 1992. aasta Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni (Helsingi konventsiooni) artiklit 3, milles osalisriigid rakendavad ettevaatuspõhimõtet, ning artiklit 15, milles osalisriigid rakendavad Läänemere ja selle poolt mõjutatavate ranniku ökosüsteemide suhtes nii üksikult kui ka ühiselt kõiki vajalikke meetmeid, et säilitada taime- ja loomakoosluste elupaiku ja bioloogilist mitmekesisust ning kaitsta ökoloogilisi protsesse;MEENUTADES VEEL HELCOMi soovitust 24/10 inimtegevuse tervikliku korralduse kohta Läänemere piirkonna mere- ja rannikualadel ja vajadust edendada merekeskkonda mõjutava inimtegevuse terviklikku korraldust;TUNNISTADES, et Läänemere kaitsealade võrgustik on ulatusliku ruumilise planeerimise lahutamatu osa, RÕHUTAME, et konventsiooni osalisriigid peavad täitma oma kohustused HELCOMi/OSPARi 2003. aasta ühise merekaitsealade tööprogrammi alusel 2010. aastaks;OLLES MURES inimtegevuse üha suureneva intensiivsuse pärast mere- ja rannikualadel, mis toob kaasa keskkonnaohud;PIDADES MEELES, et:

a) Läänemere mere- ja rannikualadel on ainulaadne bioloogiline mitmekesisus ja ressursid, mille kasutamine ja kaitsmine eeldab erilist, jätkusuutlikku ja kooskõlastatud planeerimist ning uusi inimtegevuse korraldamise käsitusi;

b) ökosüsteemne lähenemisviis nõuab inimtegevuse valdkonnaülest korraldamist;c) mere- ja rannikualade väärkasutus võib kaasa tuua pöördumatud muutused või pikaajalise kahju ning

seega võib see mõjutada mereressursside säästvat kasutamist tulevaste põlvede poolt;d) mere ulatuslik ruumiline planeerimine on ruumilise korraldamise üldmeetod, mis tagab vahendid

laialdaseks ja terviklikuks korralduseks ranniku- ja merealadel;OLLES TEADLIK, et ulatuslik mere ruumiline planeerimine võib aidata saavutada ökosüsteemipõhiseid korralduseesmärke, vähendada kasutajate konflikte ning inimkasutuse kahjulikke mõjusid praegu ja tulevikus;OLLES MURES, et mere ja ranniku ruumiline planeerimine ei toimu kogu Läänemere ulatuses nii, et oleks tagatud mere ja maismaa bioloogiline mitmekesisus;TUNNISTADES, et mitmed ulatusliku ruumilise planeerimise elemendid on juba Läänemere piirkonnas olemas, nt merekaitsealad, liikluseraldusskeemid ning ELi ja ELi-Venemaa kalavarude majandamise eeskirjad (kalapüügiks suletud alad);KIITES HEAKS ALLJÄRGNEVA:a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus rannikuvööndi tervikliku juhtimise

rakendamise kohta Euroopas (soovitus 2002/413/EÜ);b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega

rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE);c) ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse

ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia direktiiv);d) sinine raamat Euroopa Liidu tulevase merenduspoliitika kohta (Liidu tulevase

merenduspoliitika suunas: Euroopa seisukoht ookeanide ja merede küsimuses);e) 1991. aasta piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioon (Espoo konventsioon);

60 (111)

SOOVITUSED

TUNDES HEAMEELT veel mitme Läänemere piirkonnas HELCOMi osalisriikide poolt ja rahvusvaheliste algatuste raames (nt VASAB 2010*, Läänemere Agenda 21) praegu toimuva tegevuse üle ning tunnustades INTERREGi projektide tulemusi;MÄRKIDES VEEL, et:a) enamikul osalisriikidel on olemas riiklikud õigusaktid ja oma poliitika mere- ja

rannikualasid mõjutava inimtegevuse tervikliku korraldamise kohta;b) riiklikel asutustel, erasektoril ja valitsusvälistel organisatsioonidel on omavahel ja riikide

lõikes erinevad rollid, huvid, mured ja kohustused mere- ja rannikualade pärast;TAGADES kõikide osalisriikide vaba juurdepääsu HELCOMi geoinfosüsteemi (GIS) andmebaasile ning luba kasutada ruumilise planeerimise andmeid oma riigis;SOOVITAB osalisriikidel:a) töötada koos välja mere ja ranniku ulatusliku ruumilise planeerimise ühised põhimõtted,

et soodustada Läänemere kaitset ja säästvat kasutust;b) täita ruumiliste andmete lüngad nt mere ja ranniku bioloogilise mitmekesisuse,

loodusvarade, maismaa- ja veealade kasutamise, demograafia, liikluse, laevanduse puhul;c) töötada välja ühised lahendused ruumilistele andmetele juurdepääsuga seotud

probleemidele;d) esitada HELCOMile ja muudele asjaosalistele vajalikud ruumilised andmed mere ja

ranniku ulatusliku ruumilise planeerimise kohta;e) teha kindaks ja panna paika vastastikused ja/või vastuolulised merega seotud huvid,

kohustused ja kasutusalad, eeskätt selleks, et laiendada HELCOM GISi andmeallika ja tõhusa vahendina mere ulatuslikul ruumilisel planeerimisel (kooskõlas Euroopa Keskkonnaagentuuri ruumiandmekoguga);

f) viia ühiselt läbi konsultatsioonid tegevusvaldkondade kohta, millel võivad olla piiriülesed negatiivsed mõjud keskkonnale ja rannikualade elanikele.

Käesoleva soovituse rakendamist tuleks regulaarselt hinnata.

*nt VASABi Läänemere piirkonna rannikuvööndi ruumilise planeerimise alane soovitus.

61 (111)

RECOMMENDATIONS

HELCOMi SOOVITUS 28E/10Asendab HELCOMi soovitusi 19/8, 26/1 ja 28/1.Vastu võetud 15. novembril 2007Helsingi konventsiooniartikli 20 lõike 1 punkti b alusel

ERITASUVABA SÜSTEEMI KOHALDAMINE LAEVAHEITMETE JA MEREPRAHI SUHTES, MIS ON PÜÜTUD KALAVÕRKUDEGA LÄÄNEMERE PIIRKONNAS

KOMISJON,MEENUTADES 1992. aasta Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni (edaspidi „konventsioon”) artiklit 8, milles nõutakse laevajäätmete vastuvõtu seadmete ühtsete nõuete väljatöötamist ja rakendamist;MEENUTADES KA konventsiooni artiklit 9, milles on sätestatud vajadus lõbusõidulaevadega seotud erimeetmete järele, mis hõlmavad lõbusõidulaevade jäätmete vastuvõtuks vajalike rajatiste loomist;OLLES TEADLIK, et eritasuvabal süsteemil on kaks eesmärki: julgustada laevu tooma jäätmed kaldale ja vältida soovimatuid jäätmevoogusid sadamate vahel, edendades sellega jäätmekoorma mõistlikku jagamist;OLLES SAMUTI TEADLIK, et eritasuvaba süsteem kujutab endast üht käitusheidete ja ebaseaduslike heidete olulise vähendamise ning seetõttu ka laevade põhjustatud merekeskkonnareostuse vältimise eeltingimust;MÄRKIDES, et sadamavaldaja vastutab 1978. aasta protokolliga (MARPOL 73/78) muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni I lisas (nafta), II lisas (mürgised vedelikud), IV lisas (reovesi) ja V lisas (prügi) käsitletud jäätmete vastuvõtu seadmetega varustamise eest;MÄRKIDES KA, et lastimissadama kaubasaatja vastutab MARPOL 73/78 I lisas (lastitankide naftajäägid) käsitletud lastiga seotud jäätmete vastuvõtu korraldamise eest;MÄRKIDES VEEL, et lossimissadama kaubasaaja vastutab MARPOL 73/78 II lisas (mürgiste vedelike jäägid) käsitletud jäätmete vastuvõtu korraldamise eest;SOOVITAB konventsiooni osalisriikide valitsustel kohaldada oma sadamates vastuvõtuseadmete käitamisel lisatud ühtlustatud eritasuvaba süsteemi loomise suuniseid alates 1. jaanuarist 2000 MARPOL 73/78 I lisas (masinaruumide naftajäätmed) käsitletud laevaheitmete puhul ja alates 1. jaanuarist 2006 MARPOL 73/78 IV lisas (reovesi) ja V lisas (prügi) käsitletud jäätmete puhul;SOOVITAB KA, et eritasuvaba süsteem hõlmaks ka kalavõrkudega püütud prügi;VÕTTES ARVESSE Euroopa Liidu direktiivi 2000/59/EÜ (laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates) vastuvõtmist;PALUB osalisriikidel toetada või püüda teha aktiivset koostööd Põhjamere-äärsete riikidega, et luua sarnane eritasuvaba süsteem ka Põhjamere piirkonnas;SAMUTI PALUB osalisriikide valitsustel teatada käesoleva soovituse ja lisatud suuniste rakendamisest kooskõlas konventsiooni artikli 16 lõikega 1.

SOOVITUSED

Lisa

Suunised ühtlustatud eritasuvaba süsteemi loomiseks laevade masinaruumidest pärinevate õlijäätmete veoks ning heitvee ja prügi, sh kalavõrkudega püütud mereprahi veoks sadamates asuvatesse jäätmete vastuvõtu seadmetesse

1 Eritasuvaba süsteemi määratlus

1.1 Käesolevas kontekstis tähendab eritasuvaba süsteem tasusüsteem, mille puhul laevade tavapärase tegevuse käigus tekkinud jäätmete ning kalavõrkudega püütud mereprahi vastuvõtt, käitlemine ja kõrvaldamine sisaldub sadamatasudes või on laeva jaoks maksustatud muul moel, hoolimata sellest, kas jäätmeid veeti või mitte.1.2 Eritasuvaba süsteem ei ole piiratud laeva tekitatud kindlat liiki jäätmetega.

2 Maksukohustus

2.1 Iga merelaeva kohustus maksta õlijääkide, heitvee ja prügi vastuvõtu, käitlemise ja kõrvaldamise eest loetakse tekkinuks laeva saabumisel ükskõik millisesse konventsiooni osalisriigi sadamasse, hoolimata sellest, kas laev tegelikult kasutab antud sadamas asuvaid jäätmete vastuvõtu seadmeid või mitte.

2.2 Ülalmainitud tasu katab jäätmete kogumist, käitlemist ja töötlemist, kaasa arvatud selleks vajalikku infrastruktuuri, see jaotub laevade vahel ning seda kogutakse osana sadamatasudest või nendele lisaks.

3 Vabastused

3.1 Pädev asutus võib laeva maksekohustusest vabastada, kui laev teeb regulaarvedusid ning tagatakse, et jäätmete kõrvaldamise nõue täidetakse laeva kulul.3.2 Käesolevates suunistes tähendab mõiste „regulaarveod” laevade järjestikuseid sõite kahe või enama sadama vahel või järjestikuseid reise samast sadamast või samasse sadamasse ilma vahepeatusteta:

i) vastavalt avaldatud ajakavale või

ii) nii regulaarselt või nii tihti, et ülesõidud moodustavad ilmse ajakava.

Ülesõitu tuleb pidada sagedaseks, kui laev külastab sadamat kord kahe nädala jooksul.3.3. Kui laev taotleb maksuvabastust, peab sadamariigi pädev asutus nõudma tõendeid laeva regulaarliikluse kohta, samuti tõendeid jäätmekäitluse kohta (leping, kviitungid, jäätmeregistri koopia, naftaraamat jne). Laev peab oma jäätmekäitluse korraldama vastavalt lepingule ning viima regulaarselt oma jäätmed kindlaksmääratud sadama(te)sse. Kui laev viib jäätmed mujale, võib sadam laevalt tasu nõuda vastavalt tegelikele kuludele (otsene tasu).3.4. Konventsiooni osalisriigid peaksid antud maksuvabastustest teavitama ka teisi sadamariike, mis asuvad regulaarvedude liinil. Konventsiooni osalisriigid teavitavad HELCOMi sekretariaati oma pädevast asutusest, kes vastutab kohustuslikes jäätmeveo- ja teavitamisnõuetes sätestatud maksust vabastamise eest?.4 Eritasuvabastuse arvutamise alused

4.1 Laevale kehtestatav jäätmekäitlustasu ei tohi sõltuda sadamas asuvatesse jäätmete vastuvõtu seadmetesse toodavate jäätmete kogusest. Et laeva osatähtsust eritasuvabas süsteemis saaks kindlaks määrata võimalikult õiglaselt, võib sadam võtta kalkulatsioonide aluseks laeva teabelehel märgitud kogumahutavuse. Õli, prügi ja heitvee kalkulatsioonid võivad sõltuda laeva tüübist ja suurusest, samuti meeskonna ja reisijate arvust.

63 (111)

SOOVITUSED

4.2 Jäätmekäitlustasu arvutamisel võib arvesse võtta ka pardal kasutatavate jäätmekäitlusmenetluste ja jäätmetöötlusseadmete kvaliteeti, pidades meeles üldist eesmärki vähendada jäätmeteket ja toetada jäätmete sorteerimise kasulikkust.

4.3 Jäätmekäitlustasu peab olema õiglane, läbipaistev ja kõikide laevade suhtes mittediskrimineeriv, s.t iga laeva jäätmekäitlustasu suurus peab olema nähtav, isegi kui see sisaldub sadamatasus.

4.4 Laevadelt saadud jäätmekäitlustasu võib kasutada ainult järgmistel eesmärkidel:

- investeeringud paiksetesse ja teisaldatavatesse vastuvõtuseadmetesse;- vastuvõtuseadmete töö;- nimetatud seadmete hoolduskulud;- vastuvõetud jäätmete käitlemise, töötlemise ja kõrvaldamise kulud.

5 Konkurentsimoonutuste vältimine

5.1 Et vältida konkurentsimoonutusi eri merepiirkondades paiknevate sadamate vahel, tuleb teha jõupingutusi, et niipea kui võimalik seada sisse Läänemere ja Põhjamere piirkonnas asuvate sadamate ühtlustatud jäätmekäitlustasu süsteem.

5.2 Asjaomased konventsiooni osalisriigid peavad tegema vajalikke jõupingutusi, et rakendada ühtlustatud tasusüsteem korraga nii Läänemere kui ka Põhjamere piirkonna sadamates.

5.3 Tuleb kehtestada õigusnormid, et välistada võimalus toetada riiklikest vahenditest jäätmekäitlustasu maksmist vastuvõtuseadmete töö eesmärgil.5.4 Konventsiooni osalisriikide valitsused esitavad üksteisele perioodilisi aruandeid käesolevate suuniste rakendamise kohta oma sadamates, k.a aruandeid vastuvõtuseadmete tegevuse ja rahastamise kohta, ning hindavad neid aruandeid Helsingi Komisjoni merenduse töögrupi koosolekutel.

64 (111)

SOOVITUSED

HELCOMi SOOVITUS 28E/11

Vastu võetud 15. novembril 2007Helsingi konventsiooniartikli 20 lõike 1 punkti b alusel

LISAMEETMED JÄÄOLUDES LÄÄNEMERE MERESÕIDUOHUTUSE PARANDAMISEKS

KOMISJON,

OLLES TEADLIK, et osa Läänemerest on mitu talvekuud jääga kaetud, et see seab teatud piirangud mereveondusele ja sellega kaasnevad suuremad õnnetuste ja reostuse ohud;

VÕTTES TEADMISEKS, et laevaliiklus ja eelkõige õlitoodete vedu Läänemerel üha suureneb ning et üldiselt kasvab laevandustegevus eeldatavasti tulevikus oluliselt;

OLLES TEADLIK jääl tekkinud õlireostusele reageerimise tehnilistest raskustest;

OLLES TEADLIK KA sellest, et üha suurenev laevaliiklus suurendab jäämurdeteenuste vajadust, eriti karmidel talvedel ja rasketes jääoludes;

TÄHELDADES, et laevade jääoludes navigeerimise suutlikkus on tehnoloogia arengu tõttu pidevalt paranenud, kuid laevameeskondadel näivad puuduvat vastavad kogemused ja oskusteave, ning et hästi väljaõpetatud ja kogemustega laevameeskond suudab vähendada jääoludes tekkivate õnnetuste ohtu;

TUNNISTADES, et laevade abistamisel Läänemerd mööda kulgeval teekonnal on olulise tähtsusega õigeaegne ja usaldusväärne teave jääolude, soovitatavate marsruutide ja kättesaadavate jäämurdeteenuste kohta;

MEENUTADES 10. septembril 2001 Kopenhaagenis vastu võetud Läänemere meresõiduohutuse ja kriisisituatsioonide lahendamise deklaratsiooni (HELCOMi Kopenhaageni deklaratsioon);

OLLES VEENDUNUD selles, et on vaja lisameetmeid Läänemerel toimuva talvise meresõidu ohutuse ja tõhususe parandamiseks ning jääoludes navigeerimise ühtlustatud eeskirjade ja tegutsemisviiside kehtestamiseks;

TUNNUSTADES kõikide Läänemere-äärsete riikide veeteede ametite eduka koostöö väljaarendamist Läänemere jääteenistuse raames;TUNDES HEAMEELT Läänemere jääteenistusega (BIM) peetava tihedama teabevahetuse üle, mille eesmärk on ühendada kahe organisatsiooni – HELCOMi kui keskkonnapoliitika kujundaja ja BIMi kui jääoludes navigeerimisega seotud teabe ja teadmiste vahetuse platvormi – jõud;

HINNATES BIMi algatust luua jääolusid, liikluspiiranguid, jäämurdjaid ja muid Läänemerel talveperioodil navigeerivatele meremeestele olulisi küsimusi puudutava õigeaegse ja usaldusväärse teabe üksainus allikas;

SOOVITAB osalisriikide valitsustel võtta vajalikud meetmed, et tagada piisavad jäämurdeteenused nende territooriumi sadamatesse suunduvate laevade abistamiseks;

65 (111)

SOOVITUSED

SOOVITAB VEEL, et jäämurdeteenuste korraldamisel püüaksid osalisriikide valitsused pidada esmatähtsaks teenuse osutamist ohupiirkondade järgi, kaasa arvatud tiheda liiklusega laevateed, naftaterminalide juurdepääsuteed, jääoludes sageli külastatavad sadamad jms;

SOOVITAB LISAKS osalisriikide valitsustel parandada meremeestele mõeldud, jääoludes navigeerimisega seotud kvaliteetsete koolitusprogrammide pakkumisi vastavalt 1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelisele konventsioonile. Sellistes koolitusprogrammides tuleb anda teadmisi, arusaamist ja oskusi, mida on vaja laeva seilamisel jääga kaetud vetes, kaasa arvatud:

- jääolud, jää liigid ja jääkaart;

- jääklassid, laeva konstruktsioon ja liikluspiirangud;

- jäätumine ja talveks valmistumine;

- reisi planeerimine ja töö jää korral;- jäämurdjad ja abi;

SOOVITAB KA osalisriikidel edendada Läänemeres jääoludes toimuva reisi ajal elektronkaartide kuva- ja infosüsteemi (ECDIS) ning Läänemere kvalifitseeritud lootside kasutamist seni, kuni laeva kapten või vanemvahiohvitser on omandanud piisavad talvesõidukogemused;KUTSUB BIMi jäämurdeeksperte ÜLES osalema HELCOMi merenduse ja reageerimise töögruppide vastavas töös;

PALUB osalisriikide valitsustel võtta eelnimetatud meetmed niipea kui võimalik ning teavitaksid käesoleva soovituse rakendamisest kooskõlas Helsingi konventsiooni artikli 16 lõikega 1.

66 (111)

SOOVITUSED

HELCOMI SOOVITUS 28E/12

Vastu võetud 15. novembril 2007

Helsingi konventsiooniartikli 20 lõike 1 punkti b alusel

ALAMPIIRKONDLIKU ÕNNETUSTELE REAGEERIMISE ALASE KOOSTÖÖ TUGEVDAMINE

KOMISJON,

OLLES TEADLIK, et mereliikluse suurenemine toob kaasa võimalike merereostusjuhtumite ohu,

OLLES SAMUTI TEADLIK, et õli- ja muudest kahjulikest ainetest tuleneval reostusel on pikaajaline kahjulik mõju Läänemere tundlikule merekeskkonnale ja rannikualadele;

TUNNISTADES, et Läänemere reostusjuhtumitele reageerimise kavandamist ja reageerimist käsitlev operatiivne kolmetasandiline lähenemisviis on tõhus ning sellise lähenemisviisi puhul tegeleb väiksemate õlireostusjuhtumitega üks osalisriik, keskmise suurusega õlireostusjuhtumitega mitu õnnetuskoha läheduses asuvat osalisriiki, võttes hästi korraldatud ja õigeaegseid meetmeid, ja suurte reostusjuhtumitega kõik osalisriigid, tehes kooskõlastatud jõupingutusi ja kasutades selleks vajaduse korral välisabi;

MÄRKIDES, et alampiirkondlik lähenemisviis on õigeaegse ja hästikorraldatud hädapukseerimise, tulekustutustööde ja lihterdamise ning vajaduse korral reostusjuhtumile reageerimise, sh rannajoonel reageerimise tagamiseks oluline, ning sellega saab vähendada õnnetusjuhtumist tekkinud kahjusid;

MÄRKIDES VEEL, et reageerimisvahendite tõhusal kasutamisel on alampiirkondlik koostöö väga tähtis;

SOOVITAB osalisriikidel võtta vajalikud meetmed õli- ja keemiareostuse ohu hindamiseks ning vaadata selle põhjal alampiirkondlikul tasemel üle reageerimisvahendid, tagamaks:

1. piisavad reageerimisvahendid piirkonnas, et pakkuda abivajavale laevale mõistliku aja jooksul piisavat hädapukseerimise, tulekustutustööde ja lihterdamise võimalust;

2. piisavad reageerimisvahendid / piisav reageerimisvõime, mille abil võimaldada keskmise suurusega reostusjuhtumi korral saasteainete tõhusat kokkukogumist või hoida ulatuslikke reostusjuhtumeid kuni abijõudude sündmuskohale saabumiseni kontrolli all;

3. piisav reageerimisvõime tõhusa reageerimise võimaldamiseks rannajoonel;

SOOVITAB KA osalisriikidel teha kahe- või mitmepoolsed lepingud ja/või hädaolukorras reageerimise kavad peamiste ohupiirkondade kohta ja/või nende piiride läheduses asuvate ohtlike objektide kohta ning siis, kui on vaja teha kooskõlastatud jõupingutusi reostusjuhtumitele piisava reageerimise tagamiseks;

67 (111)

SOOVITUSED

SOOVITAB VEEL osalisriikidel teha koostööd, mille käigus tehakse ühist seiret ja/või üks osalisriik teeb lende üle teise osalisriigi / teiste osalisriikide vastutusalasse jääva piirkonna, et tagada HELCOMi õhuseire miinimumnõuete täitmine;

SOOVITAB LISAKS osalisriikidel püüda anda endast parim, et tagada abivajava laeva liigse viivituseta toimetamine sobivaimasse varjumispaika;

SOOVITAB LÕPUKS osalisriikidel lisada riiklikesse situatsiooniplaanidesse rannajoonel reageerimise ning teha koostööd kiire ja piisava reageerimisvõime tagamise ja parimate tavade väljaarendamise eesmärgil korraldatavate koolituste läbiviimisel ja vahetusprogrammide organiseerimisel.

68 (111)

SOOVITUSED

Lisa

Vajalike reageerimisvahendite kogust käsitlevate alampiirkondlike kavade suunised

HELCOMi merereostuse ohjamise töögrupis (HELCOM RESPONSE) arutatud ja kokku lepitud tõhustatud alampiirkondliku koostöö idee tugineb neljaetapilisele loogilisele süsteemile:

- võimalike õnnetusstsenaariumide analüüs, võttes arvesse alampiirkonna eripära;

- esimese ja teise astme õnnetusjuhtumile alampiirkondlikul reageerimisel vajalike vahendite (nii arvulisest kui ka ruumilisest seisukohast) kindlakstegemine ning selle kindlaksmääramine, kuidas tegutseda kolmanda astme õnnetuse korral abi saabumiseni;

- kindlakstehtud vajaduste võrdlus olemasolevate vahenditega ning selliste kavade väljatöötamine, millega vahendite vajadusi alampiirkonnas kõige paremini rahuldada;

- eeltoodud etappidega piisava reageerimisvalmiduse saavutamine kõige tasuvamal viisil.

Isegi kui ohud ja võimalikud õnnetusstsenaariumid alampiirkonniti kindlasti erinevad, võib osutuda kasulikuks üldine arutelu hindamiste teatud aspektide üle, et hõlbustada järgmiseid alampiirkondlikke meetmeid:

- suurim võimalik õnnetus, milleks alampiirkonnad peavad valmis olema;

- vajalike reageerimisvahendite ning nende valmiduse ja ruumilise jaotuse hindamise põhimõtted.

Hädapukseerimine

Igal alampiirkonnal peaks olema piisav hädapukseerimisvõime, et oleks võimalik toime tulla piirkonna karmides mereoludes (nt Läänemeres 10–12 palli Beauforti skaala järgi) seilavate suurimate laevadega.

Ruumiline jaotus ja valmisolek peaksid vastama ajapiirangutele, mis kehtivad abivajava laevani piki alampiirkonna peamist laevateed / peamisi laevateid jõudmisel ja laeva kinnitamisel enne madalikule sattumist.Hädalihterdamine

Hädalihterdamisvõimet (pumpamisvõime, vaheladu ja võimalikud varjumispaigad) tuleb analüüsida piirkonnas seilavate suurimate laevade lihterdamistoiminguid arvestades (kuni 150 000 tonni).Tulekustutustööd hädaolukorras

Tulekustutusvõime hädaolukorras peaks tagama vähemalt Det Norske Veritase (DNV) kohaselt klassi 1 kuuluvate või samaväärsete (umbes 20 000 liitrit minutis) tulekustutusvahendite kättesaadavuse.

Varjumispaigad

Varjumispaigal peavad olema alampiirkondliku riskianalüüsi, kaasa arvatud keskkonnategurite hinnangu põhjal piisavad reageerimisvõimalused.

Rannajoonel reageerimine

69 (111)

SOOVITUSED

Igal alampiirkonnal peavad olema vastavad seadmed ja väljaõpetatud personal, et kaitsta randa, eriti tundlikke elupaiku ja piirkondi (Läänemere kaitsealad), ning tagada kiirete ja sobivate meetmete võtmine rannas.

Rannajoonel reageerimise võimet tuleb kogu selle keerukuses käsitleda ja korraldada lähedalasuvate osalisriikide vahel sõlmitud alampiirkondlikes lepingutes. Selliste lepingute eesmärk on tagada kiire ja selge reageerimine, kui leiab aset teise ja/või kolmanda astme või piiriülene reostusjuhtum.

HELCOMi soovituses 11/13 kirjeldatud loogiline süsteem on selliste õnnetuste korral tegeliku tegutsemisvalmiduse säilitamiseks vajaliku personali ning reostustõkete, skimmerite, tolmuimejate, pesurite ja muude vastavate seadmete arvu ja liigi analüüsimise ja kasutamise aluseks.

Kõik tundlike aladega (Läänemere kaitsealadega) seotud prioriteedid tuleb alampiirkonna tegevuskavades paika panna; siia võib võimaluse korral kuuluda reageerimine taimestiku ja loomastiku probleemide korral.Reageerimisvõimsus

Reageerimisvõimsus peab võimaldama asuda tegutsema 1000–5000 tonni (sõltuvalt võimalikust õnnetusest piirkonnas) õlireostuse korral merel soodsates ilmastikuoludes kolme päeva jooksul. Tuleks võtta arvesse kohalikku geograafilist ja muud eripära (nt saarestiku piirkond, madal vesi jne).

Tegevuskava

Kui eelnimetatud analüüs on tehtud, peaks olemas olema tegevuskava selle kohta, kuidas võimsust ühiselt suurendada – kes ostab mida ja millal ning kuidas teised selle hädaolukorras kätte saavad jne.

Teavitamine

NB! Eriliste hoiatusmenetluste jms vajadust ei ole. Tuleks kasutada HELCOMi tavatoimimisviise, kuid loomulikult on lubatud alampiirkondlikke partnereid esmalt telefoni või meili teel teavitada.

70 (111)

SOOVITUSED



Helsingi konventsiooniartikli 20 lõike 1 punkti b ja II lisa alusel

MAJANDUSSTIIMULITE KEHTESTAMINE LAEVADELT PÄRIT HEITKOGUSTE VÄHENDAMISE KEHTIVATE EESKIRJADE TÄIENDUSENA

KOMISJON,

OLLES TEADLIK, et laevade põhjustataval reostusel on negatiivne mõju Läänemere tundlikule merekeskkonnale;

TUNNISTADES, et kuigi Läänemere merekeskkonna kaitse parandamisel ja eelkõige laevade põhjustatud õhuheitkoguste vähendamisel on tehtud üldised olulisi edusamme, on heitkoguseid siiski vaja veel vähendada;

TUNNISTADES, kui oluline on vaadata läbi MARPOL 73/78 VI lisa ja muud rahvusvahelised meetmed, et vähendada laevade põhjustatud heitkoguseid;

RÕHUTADES vajadust võtta kasutusele uued ja tõhusad lahendused laevade põhjustatud heitkoguste ohjeldamiseks;

TUNNUSTADES vajadust hinnata ja rakendada olemasolevate regulatiivmeetmete kõrval muid võimalusi, et vähendada laevade põhjustatud heitkoguseid;

MEENUTADES Helsingi konventsiooni II lisa JA MÄRKIDES, et parima keskkonnatava ja parima võimaliku tehnika edendamist ja kasutamist võib tagant tõugata majandushoobade kasutamine tegevuse, toodete ja heitkoguste suhtes Läänemere piirkonnas ning need võivad olla laevade põhjustatud heitkoguste vähendamiseks tõhusad vahendid;

MÄRKIDES VEEL, et majandusstiimulid võivad regulatiivmeetmeid täiendada ja seetõttu võib nendega kaasneda reostuse vähendamine suuremal määral, kui seda võimaldavad tavapärased õigusnormid, ning need võivad olla ajendiks, mille abil saavutada tehnoloogilisi edasiarendusi ja uuendusi ning keskkonnaalaseid tulemusi väiksemate kuludega;

OLLES VEENDUNUD, et alampiirkondlik koostöö on väga tähtis ka siis, kui soovitakse majandushoobasid tõhusalt kasutada;

SOOVITAB osalisriikidel uurida ning vajaduse korral kasutada võimalikke ja tõhusaid majandushoobasid olemasolevate õigusnormide võimaliku täiendusena, et vähendada veelgi laevade põhjustatud õhuheitkoguseid;

SOOVITAB VEEL osalisriikidel majandusstiimulite süsteemide kasutuselevõtmisel arvestada lisatud suuniseid, et vähendada laevade põhjustatud heitkoguseid.

71 (111)

SOOVITUSED

Lisa

Suunised majandusstiimulite süsteemide kasutuselevõtmiseks olemasolevate õigusnormide võimaliku täiendusena, et vähendada laevade põhjustatud heitkoguseid Läänemeres

Käesolevate suuniste eesmärk on anda Helsingi konventsiooni osalisriikidele nõu, et võtta kasutusele stiimulisüsteemid Läänemere sadamatesse suunduvate laevade põhjustatud õhureostuse vähendamiseks.

1. Sissejuhatus

Laevandussektorit ei reguleerita nii ulatuslikult kui maismaalt lähtuvaid reostusallikaid ning selle tulemusena suurenevad laevade põhjustatud NOx ja SOx heitkogused vastupidi maismaalt lähtuvate heitkoguste oodatavale vähenemisele arvatavasti edasi. Laevanduse rahvusvahelise iseloomu tõttu võib riikliku või piirkondliku tasandi meetmetel olla vaid piiratud mõju konkreetses piirkonnas laevade põhjustatud heitkogustele. Seetõttu peavad laevade põhjustatud heitkoguste oluliseks vähendamiseks kõik osalisriigid IMO raames algatatud üleilmsetes meetmetes aktiivselt osalema. Need meetmed moodustavad rahvusvahelise aluse, millele tuginedes on piirkondadel või riikidel tihti võimalus pakkuda mittediskrimineerivaid majandusstiimuleid, et vähendada veelgi laevade põhjustatud reostust oma volialas.2. Majandusstiimulite määratlused

Laiemalt määratledes on majandusstiimulid hoovad, millega kasutatakse ettevõtjate motiveerimiseks rahalisi vahendeid, et vähendada ettevõtjate endi rajatistest, protsessidest või toodetest põhjustatud tervise- ja keskkonnaohte. Nende stiimulitega nähakse ette rahalised preemiad neile, kes reostavad vähem, ning kehtestatakse mitmesugused kulud neile, kes reostavad rohkem, andes nii saastajatele muutuseks vajaliku motivatsiooni. Selline lähenemisviis võimaldab lisaks olemasolevatele regulatiivnõuetele ohjeldada reostusallikaid üldiselt, nii et see ei ole nõnda kulukas kui tavalised reguleerimisviisid, ja anda saastajatele põhjust olukorda parandada.3. Olemasolevad rahalised vahendidOsas riikides ja sadamates üle maailma on võetud kasutusele majandushoovad keskkonnahoidliku ehk kvaliteetse laevanduse soodustamiseks, et julgustada laevaomanikke õhuheitkoguseid vähendama. Need hõlmavad astmelisi sadama- ja laevateetasusid, merekütuste astmelist maksustamist ja astmelisi tonnaažimakse. Ent kui neid meetmeid võetakse üksnes riigi tasandil, ei pruugi need laevade põhjustatud üldiseid heitkoguseid eriti mõjutada. Heitkoguste oluliseks vähendamiseks on vaja palju ulatuslikumat stiimulisüsteemi – Läänemere või Euroopa ühist majandusstiimulite süsteemi. See süsteem peaks olema paindlik, et oleks võimalik arvestada riiklike või kohalike erinevustega. See ei pea siiski tingimata piirduma osalisriikide laevamaksudega seotud halduskorra iseärasustega. Ilma et see oleks vastuolus 1982. aasta ÜRO mereõiguse konventsioonis (artiklis 26) sätestatud rahumeelse läbisõidu õigusega, võib kasutusele võtta keskkonnaalaselt diferentseeritud laevateetasud või muud stiimulisüsteemid, mis piirduvad Läänemere sadamates randuvate laevadega.4. Majandusstiimulite kehtestamiseks kavandatav finantsstruktuur

Kõigil Läänemere-äärsetel riikidel on mingisugune rahastamissüsteem, mis võimaldab pakkuda laevaliikluseks vajalikke teenuseid, teha infrastruktuuriinvesteeringuid, süvendustöid, hooldada tuletorne ja laevateid, murda jääd, teha hüdroloogilisi uuringuid jne. Võttes arvesse Läänemere-äärsetes riikides kasutatavate rahastamissüsteemide mitmekesisust ja lubamaks mõningast paindlikkust majandusstiimulite kehtestamisel, võimaldab käesolev ettepanek osalisriikidel kaaluda lisaks kohalikele rahastamissüsteemidele majandusstiimulite kehtestamist laevade põhjustatud heitkoguste vähendamiseks. Osalisriigid võivad valida kolme majandusstiimulite kehtestamise võimaluse vahel:

72 (111)

SOOVITUSED

- keskkonnaalaselt diferentseeritud laevateetasude süsteemi kasutuselevõtmine;

- olemasoleva maksustamissüsteemi muutmine, et oleks võimalik tasusid keskkonna seisukohast astmeliselt kehtestada;

- praegusele süsteemile heitetasu lisamine koos järgneva diferentseerimisega.

On siiski mõned nõuded, mida tuleks järgida, hoolimata sellest, millist stiimulisüsteemi kaalutakse või peetakse vajalikuks rakendada. Stiimulisüsteemil peaksid olema järgmised eeltingimused:

- see peaks pakkuma parimat võimalikku keskkonnakaitset;

- see peaks hõlmama kõiki olulisi aspekte (juhtimine, projekteerimine/seadmed, laeva käitamine);

- heitetasud peaksid sobima kõikide lippude all sõitvatele ja Läänemere sadamaid külastavatele laevadele, mille kogumahutavus on vähemalt 400 tonni;

- süsteem peaks olema usaldusväärne ja hõlpsasti rakendatav;

- nõuete täitmise tõendamine peaks olema lihtne;

- süsteemi kasutajate kulud peaksid olema väikesed.

On oluline, et maksumäär oleks täpselt kindlaks määratud. Selle tulemuseks oleks nullsumma mäng tööstuse jaoks tervikuna. Et parvlaevaliiklusest tuleneb põhiline heitkoguste voog sadamates*, peaks need laevad stiimulisüsteemides aktiivselt osalema. Laeva kogumahutavuse ühiku eest nõutavad tasud võivad olla astmelised, nii et reisi- ja matkelaevadele kehtestatakse soovi korral madalamad määrad. Stiimulisüsteemi kasutuselevõtmisel tuleks kaaluda järgmiseid meetmeid:

- NOx ja SOx heitkoguste tasemete kindlaksmääramine (või olemasolevate tasemete alandamine), mille põhjal töötatakse välja NOx ja SOx seotud maksusoodustuste süsteemid;

- miinimumtasu määramine laeva kogumahutavuse või mootori võimsuse põhjal (võivad erineda laevakategooriate lõikes);

- sadamakülastuste arvu määramine vastavalt tasudele (nt viis külastust kalendrikuus ro-pax tüüpi laevade ja reisiparvlaevade puhul ning kaks külastust muude laevade puhul);

- tuluneutraalsuse arvestamine, mille tulemusena kehtestatakse rohkem saastavatele laevadele suuremad tasud ning tehakse heitkoguste vähendamise tehnoloogiasse investeerivatele laevadele saavutatud tulemuste põhjal maksusoodustusi.

Võib kasutada järgmiseid NOx ja SOx heitkoguste vähendamisega seotud maksusoodustuste süsteeme.

Lämmastikoksiidi koguse vähendamine

Osalisriigid võivad kaaluda sadamasse sisenemisel arvutatavat vähenduse määra, mis on 10 g/kWh. Skaala ulatub alla 0,5 g/kWh. Alumine piir kuni 0,5 g/kWh oleks tugevam stiimul lisada NOx heitkoguste vähendamise vahenditele abimasinaid. Alltoodud tabel on näide sellest, kuidas rakendada pärast vähendamist tasusid laeva kogumahutavuse ühiku eest.

*Parvlaevade ja ro-ro tüüpi laevade liiklusest tuleneb umbes 75% Rootsi sadamatesse suunduvate laevade energiatarbimisest.

73 (111)

SOOVITUSED

Heitkoguste määr (grammi NOx/kWh)

Ro-pax tüüpi laevad ja reisilaevad (eurodes)

Matkelaevad (eurodes)

Naftatankerid (eurodes)

Muud laevad (eurodes)

0–0,50 0,064 0,042 0,107 0,096

0,51–1,00 0,075 0,053 0,118 0,107

1,01–2,00 0,096 0,059 0,139 0,123

2,01–3,00 0,116 0,064 0,159 0,142

3,01–4,00 0,125 0,069 0,168 0,152

4,01–5,00 0,135 0,075 0,178 0,162

5,01–6,00 0,145 0,080 0,188 0,172

6,01–7,00 0,154 0,085 0,197 0,182

7,01–8,00 0,164 0,091 0,207 0,191

8,01–9,00 0,174 0,096 0,217 0,20

9,01–10,00 0,183 0,102 0,226 0,21

10,01– 0,193 0,107 0,236 0,22

Järelevalve, teavitamine ja kontroll

Praegu ei ole võimalik üksikutelt laevadelt merre heidetavate saasteainete täpset kogust pidevalt mõõta. Kuni järelevalvetehnoloogiate väljatöötamise ja kättesaadavaks tegemiseni tuleb heitkogused arvutada. Arvutamisel võib kasutada andmeid laevade peamasinate paisatavate NOx

ja SOx koguse kohta iga kilovatt-tunni eest 75% mootori töömahu juures.MARPOLi VI lisas on kindlaks määratud diiselmootorite NOx heitkoguste piirmäärad. NOx

tehnilises koodeksis on sätestatud, kuidas seda teha. Koodeksis esitatud meetodit võib kasutada ka kohustuslikust väärtusest madalamate heitemäärade kehtestamiseks.

Üksikute laevade heitemäärade mõõtmised peab tegema akrediteeritud kontroll-labor (volitatud asutus) vastavalt standardile ISO 8178 ning NOx tehnilise koodeksi sätetele. Labor väljastab ülevaatusakti ja tõendi NOx määra kohta. Veeteede amet või selle nimel tegutsev tunnustatud organisatsioon (klassifikatsiooniühing) väljastab NOx sertifikaadi. Osalisriikide veeteede ameti väljastatud sertifikaate peavad teised osalisriigid tunnustama.Ülevaatusaktis märgitakse ära see, milliseid abinõusid laeva pardal NOx heitkoguste vähendamiseks pidevalt rakendatakse, ning teave, kuidas järelevalvet ja kontrolli jätkata.

NOx sertifikaat

Võttes aluseks ülevaatusakti, milles näidatakse, et on paigaldatud saasteainete vähendamise tehnika ning NOx arvutatud kaalutud heitkogus on alla 10 g/kWh, võib akrediteeritud labor väljastada tõendi NOx määra vähendamise kohta. Sellel tõendil tuleb näidata mõõdetud ja ümbritsevate tegurite suhtes kohandatud NOx heitemäär, mis on ümber arvutatud lämmastikdioksiidiks (NO2/kWh) grammides kahe kümnendkohaga 75% peamasinate efektiivvõimsuse juures ning püsikasutusoludes ja 50% abimasinate puhul.

74 (111)

SOOVITUSED

Väävlitasud ja nende vähendamineVastavalt direktiivile 1999/32/EÜ, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes või laeva kerges kütteõlis, ei tohi neid kasutada ELi territoriaalvetes, kui nende väävlisisaldus ületab 0,2%. Direktiivis 2005/33/EÜ, millega muudetakse direktiivi 1999/32/EÜ laevakütuste väävlisisalduse kohta, nõutakse siseveelaevadel ja ühenduse sadamates sildunud laevadel kasutatavate kütuste väävlisisalduse 0,1-massiprotsendilise piirmäära kohaldamist alates 1. jaanuarist 2010. Direktiiv ei hõlma rasket kütteõli ega ELi ja kolmandate riikide vahelist piiri ületavate laevade punkrikütust. Majandusstiimuleid (laevatee- vm tasude keskkonnaalane diferentseerimine, mille eesmärk on anda laevadele stiimul madala väävlisisaldusega punkrikütuse kasutamiseks) tuleb nüüd kohandada valdavate eeskirjadega. Kuigi enamik laevu, mis kasutavad direktiivis käsitletud merekütust, on kohustatud kasutama alla 0,2-massiprotsendise väävlisisaldusega punkrikütust, tuleb nende laevade puhul tasusid teatud määral vähendada, sest vastasel korral võib tekkida oht, et nad hakkavad kasutama rasket kütteõli. Peale selle tuleks anda teatud stiimul direktiivis käsitlemata laevadele.Alltoodud tabelis on esitatud näide väävlitasude kohta, mis on arvutatud laeva kogumahutavuse ühiku eest ja mida võib kehtestada igat tüüpi laevadele.

Väävlisisaldus (massiprotsentides)

Ro-pax tüüpi laevad ja reisilaevad (eurodes)

Muud laevad (eurodes)

0–0,2 0 0

0,21–0,5 0,032 0,021

0,51–1,0 0,064 0,042

1,01– 0,064 0,064

Reisilaevade tähtsus väävli õhuheitkoguste ohjeldamisel vastab stiimulisüsteemi erinevusele muude laevade suhtes, nagu tabelis on näidatud.

SOx heitkogused, tõendid väävlisisalduse kohta ja vähendamistehnoloogia sertifikaadid

Laevade põhjustatud väävliheitkogus on proportsionaalne punkrikütuse väävlisisaldusega, kui vähendamistehnoloogiat ei kasutata. MARPOLi VI lisa kohaselt peab laevadel olema punkri saateleht, millel on teave kütuse väävlisisalduse kohta. Et maksusoodustust saada, peab laevaomanik täitma tõendi väävlisisalduse kohta, kuhu on märgitud, et pidevalt kasutatakse vähese väävlisisaldusega kütust, ning seda kontrollitakse punkri saatelehe põhjal ja proovidega.Kui SOx heitkoguste puhul kasutatakse vähendamistehnoloogiat, peab veeteede amet või selle nimel tegutsev tunnustatud organisatsioon tegema ülevaatuse, mille akti märgitakse, milliseid meetmeid on laeva pardal SOx heitkoguste pidevaks vähendamiseks võetud. Ülevaatusakt peab sisaldama ka teavet selle kohta, kuidas järelevalvet ja kontrolli jätkata. Kui seadmestik kiidetakse heaks, väljastab veeteede amet sertifikaadi. Osalisriigi veeteede ameti väljastatud sertifikaate peavad teised osalisriigid tunnustama.

75 (111)

SOOVITUSED



Helsingi konventsiooniartikli 20 lõike 1 punkti b alusel

KOGU LÄÄNEMERE VALGLA HAJUREOSTUSALLIKATEST PÄRIT KADUDE KOGUSELISE VÄLJENDAMISE ÜHTLUSTATUD PÕHIMÕTETE VÄLJATÖÖTAMINE

KOMISJON,

TUNNISTADES, et HELCOMi Läänemere tegevuskava eesmärk on saavutada Läänemere merekeskkonna hea ökoloogiline seisund, ning tunnistades vajadust väljendada koguseliselt edasist toitainete sissevoolu Läänemerre ja selle alampiirkondadesse, et saavutada HELCOMi eutrofeerumisest mõjutamata Läänemerega seotud ökoloogilised eesmärgid;

MEENUTADES, et olemasolevate meetodite ja valglamudelitega saab kirjeldada ja hinnata mitmesuguseid kaoprotsesse ja -kanaleid, Kuid on raske hajureostusallikatest pärit kadude täpset kogust määratleda ning arvestada jõesüsteemide lämmastiku ja fosfori heidete/kadude esinemisel mitmeid looduslikke ja inimtekkelisi komponente;OLLES TEADLIK, et

- praegu ei ole kokku lepitud hajureostusallikatest ega väljalaskekanalitest pärit reostuse koguselise määratlemise ühises metoodikas;

- on selge vajadus nende HELCOMi tulevaste reostuskoormuse arvutamisel esinevate probleemide parandamise järele;

- tuleb välja töötada ühine metoodika, mida valglates mitmesuguseid füüsikalisi omadusi arvestades rakendada;

- HELCOMi Läänemere tegevuskava nõuab ka Läänemere hajureostusallikatest pärit reostuse võimalikult täpset hindamist;

- tuleks võtta arvesse olemasolevat teavet ning HELCOMi ja OSPARi alade käimasolevate projektide tulemusi (nt ELi rahastatud projekti EUROHARP ja OSPAR HARP-NUT hajureostusallikaid käsitleva suunise nr 6 tulemusi);

TUNNISTADES vajadust kogu Läänemere valglas hajureostusallikatest pärit kadude koguse määratlemise ühtlustatud põhimõtete järele, et saada võrreldavaid ja usaldusväärseid hinnanguid Läänemerre punkt- ja hajureostusallikatest vee kaudu toimuva sissevoolu kohta. Teave peab võimaldama paremini hinnata HELCOMi vähendamissihtide täitmist ja ka parandama võetud meetmete tõhususe hindamisvõimalusi;VÕTTES ARVESSE, et käesoleva HELCOMi soovituse rakendamisel saadakse eelkõige hajureostusallikatest pärit sissevoolu kohta paremaid teadmisi ja usaldusväärsemaid tulemusi, mis aitavad tulevikus anda hinnangut reostuskoormuse arvutamise projektile ja on HELCOMi Läänemere tegevuskava kohta langetatavate otsuste aluseks;SOOVITAB Helsingi konventsiooni osalisriikidel:

76 (111)

SOOVITUSED

1. toetada hajureostusallikatest pärit kadude ja sissevoolu koguselise väljendamise ühtlustatud põhimõtete väljatöötamist ja kasutamist;

2. kontrollida kõigi punkt- ja hajureostusallikate toitainekoormusi käsitlevaid andmeid ning arvutada ja esitada need andmed, nii et kogu Läänemerre sattuvat koormust saaks hinnata mõistliku täpsusega, pidades silmas HELCOMi Läänemere tegevuskava nõudeid:

- hea ökoloogilise seisundiga seotud sihtide väljatöötamisel;

- Läänemerre ja selle alampiirkondadesse tulevase lubatud toitainete sissevoolu hindamisel, ilma et seataks ohtu hea ökoloogilise seisundi saavutamist;

3. soodustada kõigi hajureostusallikatest pärit kadude jaotamist allikate lõikes (nt põllumajandus, metsahooldus, looduslik foon) ning hinnata lämmastiku ja fosfori viibeaegu valglas;4. rohkem kaasata ülesvoolu jäävatest riikidest pärit koormusi haju- (ja ka punkt)reostusallikatest pärit kadude koguselisel väljendamisel;

PALUB VEEL HELCOMi seire ja hinnangu töögrupil rakendada käesolevat soovitust kooskõlas Helsingi konventsiooni artikli 16 lõikega 1;

LUBAB HELCOMi seire ja hinnangu töögrupil võtta käesoleva soovituse rakendamiseks vastu tehnilised suunised.

77 (111)

MUUD DOKUMENDID

Muud HELCOMi ministrite kohtumisel 15. novembril 2007 Poolas Krakówis

vastuvõetavad dokumendid

MUUD DOKUMENDID

Muud HELCOMi ministrite kohtumisel 15. novembril 2007 Poolas Krakówis vastuvõetavad dokumendid

Läänemere tegevuskava rakendamise järelevalve ja hindamise näitajad ja sihidÖkoloogiliste eesmärkide täitmiseks on kokku lepitud esialgsetes näitajates ja kindlaksmääratud esialgsetes sihtides. Kindlaksmääratud sihid peegeldavad saavutamise korral head ökoloogilist seisundit.

Eutrofeerumine

On otsustatud, et eutrofeerumisega seotud ökoloogilisi eesmärke mõõdetakse järgmiste näitajatega:

- looduslikule lähedaste toitainete kontsentratsioonidega seotud ökoloogilist eesmärki kajastavad toitainete kontsentratsioonid pinnases talvel;

- selge veega seotud ökoloogilist eesmärki kajastab vee läbipaistvus suvel;- vetikate õitsemise loodusliku tasemega seotud ökoloogilist eesmärki kajastavad

klorofüll a kontsentratsioonid;

- taimede ja loomade loodusliku leviku ja esinemisega seotud ökoloogilist eesmärki kajastab veealuse taimestiku sügavusvahemik;

- looduslikul tasemel hapnikusisaldusega seotud ökoloogilist eesmärki kajastavad hooajalise hapnikukao ulatus ja kestus.

Merevee läbipaistvus hõlmab paljusid konkreetseid eutrofeerumise mõjusid ja on valitud peamiseks ökoloogiliseks eesmärgiks, mille näitaja on vee läbipaistvus suveperioodil (juuni–september). Muid näitajaid võib pidada tuginäitajateks, mis annavad lisateavet selle kohta, kas hea keskkonnaseisund on saavutatud ja kas seda on mujal käsitletud.Vee läbipaistvuse sihttasemed määratletakse lubatud kõrvalekaldena varasemat mõjutamata seisundit näitavatest võrdlustasemetest. Praktikas ei tohiks suurim kõrvalekalle võrdlustasemest ületada 25%.

Tabel 1. Alampiirkondade vee läbipaistvuse esialgsed sihttasemed ja kehtivad tasemed suveperioodilAlamvesikond (EUTRO hindamistabeli nr)*

Läbipaistvus (suvi – august) [m]

Võrdlustase (EUTRO)

Sihttase (kõrvalekalle võrdlustasemest 25%)

Praegune seis (EUTRO)

Põhjalaht (EUTRO 40) 7,5 Praegune seis 5,8

Selkämeri (EUTRO 38) 9,0 Praegune seis 7,0

Soome laht (EUTRO 31) 8,0 6,0 4,1

Liivi laht (EUTRO 25) 6,0 4,5 3,4

Kattegat (EUTRO 1) 10,5 Praegune seis 8,5

Ava-Läänemeri (keskmine arvutatud 9,3 7,0 6,3

79 (111)

MUUD DOKUMENDID

EUTRO 30, 28 ja 17 põhjal)

* Läänemere eutrofeerumise hindamisvahendite väljatöötamine (BSEP nr 104)

80 (111)

MUUD DOKUMENDID

Ohtlikud ained

Läänemerele eriti probleemsed ained või ainerühmad

Läänemerele eriti probleemsed ained või ainerühmad

1. Dioksiinid (PCDD), furaanid (PCDF) ja dioksiinilaadsed polüklooritud bifenüülid

2a. Tributüültinaühendid (TBT)

2b. Trifenüültinaühendid (TPhT)

3a. Pentabromodifenüüleeter (pentaBDE)

3b. Oktabromodifenüüleeter (octaBDE)

3c. Dekabromodifenüüleeter (decaBDE)

4a. Perfluorooktaansulfonaat (PFOS)

4b. Perfluorooktaanhape (PFOA)

5. Heksabromotsüklododekaan (HBCDD)

6a. Nonüülfenoolid (NP)

6b. Nonüülfenooletoksülaadid (NPE)

7a. Oktüülfenoolid (OP)

7b. Oktüülfenooletoksülaadid (OPE)

8a. Lühikese ahelaga klooritud parafiinid (SCCP või kloroalkaanid, C10-13)

8b. Keskmise ahelaga klooritud parafiinid (MCCP või kloroalkaanid, C14-17)

9. Endosulfaan

10. Elavhõbe

11. Kaadmium

81 (111)

MUUD DOKUMENDID

Üheteistkümne eriti probleemse Läänemerele ohtliku aine/ainerühmaga seotud sektorid

AineVõimalikud põhikasutusalad HELCOMi piirkonnas (tabelis ei ole eri osalisriikide kõnealuste ainete kohta kehtivaid regulatiivmeetmeid)

Orgaanilised ained

1. Dioksiinid (PCDD), furaanid (PCDF) ja dioksiinilaadsed polüklooritud bifenüülid

Esimese ja teise eesmärgi puhul valitud näitaja

Peamised õhusaasteallikad (http://ec.europa.eu/environment/dioxin/sources.htm):

- olmepõletusseadmed;

- jäätmete väljas põletamine (aias põletamine);

- raua- ja terasetööstus;

- energiatootmine, mitteraudmetallid, keemiatööstus.

2a. Tributüültinaühendid (TBT)

Esimese eesmärgi puhul valitud näitaja

- Kasutamine veeorganismide tõrje ainena (põhikasutusala);- kasutamine biotsiidina;

- kasutamine pestitsiidina;

- kasutamine märgistusainena õhusõidukite tootmisel;

- kasutamine fungitsiidina nn tavapärastes (mitte veeorganismide tõrjeks mõeldud) värvides;

- mono- ja dibutüültina, mida kasutatakse stabilisaatorina nt PVCs, polüuretaanis, polüestris, võivad lisandina sisaldada TBTd.

2b. Trifenüültinaühendid (TPhT) - Kasutamine veeorganismide tõrje ainena (põhikasutusala);- kasutamine biotsiidina;

- kasutamine pestitsiidina (fungitsiidina).

3a. Pentabromodifenüüleeter (pentaBDE)

- Kasutamine leegiaeglustina elektriseadmetes (nt arvutid) sisalduvas plastis (nt elektronlülitustes);- kasutamine leegiaeglustina eritööriietes (mõeldud nt inimeste kaitsmiseks) ja erivaipkatetes tarvitatavates mitmesugustes tekstiilmaterjalides;- kasutamine leegiaeglustina mitmesugustes paindlikust polüuretaanvahust tehtud toodetes, nt mööblis, madratsites, autoosades ja pakkematerjalis (põhikasutusala);

- kasutamine eelnimetatud plastpolümeeride toormeks mõeldud vaigus.3b. Oktabromodifenüüleeter (oktaBDE)

- Kasutamine leegiaeglustina mitmesugustes elektriseadmetes (nt arvutid) sisalduvates isoleeritud traatides ja kaablites;- kasutamine leegiaeglustina mitmesugustes polümeeridest (nt ABS ja

82 (111)

MUUD DOKUMENDID

HIPS) valmistatud plasttoodetes (põhikasutusala);

- kasutamine leegiaeglustina mitmesugustes polümeeridest – PBT, polüamiid (nt nailon), PE-LD ja polükarbonaatpolümeerid – valmistatud tekstiilmaterjalides;

- kasutamine eelnimetatud plastpolümeeride toormeks mõeldud vaigus.3c. Dekabromodifenüüleeter (dekaBDE)

- Kasutamine leegiaeglustina mitmesugustes HIPSist valmistatud plasttoodetes, mida kasutatakse nt telerite ja monitoride korpuste struktuurides ning elektriseadmete juhtmetes ja kaablites;

- kasutamine tekstiilmaterjalides, nt polüpropüleeni sisaldavad kardinad, mööbliriie ja vaibad;

- kasutamine eelnimetatud plastpolümeeride toormeks mõeldud vaikudes.4a. Perfluorooktaansulfonaat (PFOS)

Esimese eesmärgi puhul valitud näitaja

Põhikasutusalad:

- kasutamine pindaktiivse ainena vahades ja põrandapoleerimisvahendites;

- kasutamine määrdumisvastase ainena, hõõrdumisvastase ainena, pindaktiivse ainena ja antistaatilise vahendina fotograafiatööstuses fotofilmi, -paberi ja -plaatide tootmisel ning fotode ilmutamisel (põhikasutusala ja reovee seisukohast suur heitetegur);

- kasutamine pooljuhitööstuses fotohappetekitajates, peegeldusvastastes kattekihtides, söövitussegudes ja fotoresistides (reovee seisukohast suur heitetegur);- kasutamine pindaktiivse ainena metallide pinnatöötluseks kroomivannis nt kroomimisel (põhikasutusala ja reovee seisukohast suur heitetegur). Olulised rakendused / lõpptooted on nt lennukid ja autod;- kasutamine tulekustutusvahtudes (reovee seisukohast suur heitetegur);

- kasutamine pindaktiivse ainena tööstuslikes ja olmepuhastusvahendites;

- kasutamine leegiaeglustina, korrosioonitõrjeainena ja pindaktiivse ainena nii tsiviil- kui ka sõjaväelennukite hüdrovedelikes;

- kasutamine vett ja õli tõrjuva kihina tekstiilmaterjalide ja naha pinnatöötluses (impregneerimine);

- kasutamine vett ja rasva tõrjuva kihina paberi ja kartongi pinnatöötluses (impregneerimine) (reovee seisukohast suur heitetegur).

4b. Perfluorooktaanhape (PFOA) - Kasutamine räbustina pliid sisaldava jootetinaga tinutamisel;- lisandina igasugustele toodetele pandud polütetrafluoroetüleenist (PTFE) fluoroplastkatetes (kruntides ja lõppviimistluskihtides). PFOAd kasutatakse fluoropolümeeride (nt PTFE) tootmisel abivahendina;- tavaliselt ei ole PFOA sisaldus lõpptoodetes tahtlik (erinevalt PFOSist), vaid nt fluoropolümeerid võivad sisaldada selle jääke. PFOA võib moodustuda PFOAga seotud ainete (nt telomeeralkoholid) transformatsiooni või metabolismi teel.

5. Heksabromotsüklododekaan (HBCDD)

- Kasutamine leegiaeglustina neljas põhitooteliigis:1. vahtpolüstüreen (EPS, põhikasutusala), mida kasutatakse (HBCDDd sisaldava vahuna) lisaks ehitussektori lõpptoodetes, nt ehituses kasutatavad isolatsioonitahvlid/-plaadid, laste autoistmed, kergestipurunevate seadmete jäik pakkematerjal, pakkematerjal, nt laastud ja mõõtu lõigatud EPS-plaadid;2. pressitud polüstüreen (XPS, põhikasutusala), mida kasutatakse lisaks nt ehitussektoris jäikades isolatsioonitahvlites/-plaatides, tee- ja

83 (111)

MUUD DOKUMENDID

raudteetammi külmakahjustuste eest kaitsvas isolatsioonimaterjalis ning nt haagissuvilate ja isotermiliste furgoonide kihttarindites;3. kõrglöögikindel polüstüreen (HIPS), mida kasutatakse lisaks elektri- ja elektroonikaseadmetes, nt audio-videoseadmete korpustes (video- ja stereoseadmed), ehitussektoris elektriliinide jaotuskarpides ja külmiku kattematerjalis;4. tekstiilmaterjalide viimistlemisel kasutatavad polümeeride dispersioonid (katmine, oluline allikas); tekstiilmaterjale võib kasutada nt laus- ja karusriidest pehme mööbli (kodu- ja kontorimööbel), transpordivahendite istmepolstrite, eesriiete ja seinakatete, voodimadratsite tikkriide, tarbetekstiilide (nt rulood), autode tekstiilist salongisisustuse ja auto istmepatjade puhul;

6a. Nonüülfenoolid (NP) - Kasutamine NPE tootmisel toormena;- kasutamine stabilisaatori ja emulgaatorina värvides, lakkides ja pinnakattematerjalides;- kasutamine liimi või sideaine, protsessiregulaatori, stabilisaatori ja kõvendina epoksüvaigu puhul plasttoodete tootmisel (nt ehitusmaterjalides) ja jooteainena isoleerjuhtmetes ja -kaablites;

6b. Nonüülfenooletoksülaadid (NPE)NPE lagunemisel tekib NP

- Kasutamine stabilisaatori ja emulgaatorina värvides, lakkides ja pinnakattematerjalides (põhikasutusala ja ohtlik kasutus);- kasutamine lahustina põllumajanduses ja aianduses tarvitatavate pestitsiidide puhul (reovee seisukohast suur heitetegur);- kasutamine abiainena puidukiumassi eeltöötlemisel ja tselluloosi tootmise käigus ligniini kõrvaldamisel (reovee seisukohast suur heitetegur);- kasutamine stabilisaatori ja ilmutusainena fotode ilmutamisel (reovee seisukohast suur heitetegur);- kasutamine metallitöötlusõlides metallide töötlemisel ja katmisel (reovee seisukohast suur heitetegur);- kasutamine pindaktiivse ainena farmaatsiatoodete tootmisel;- kasutamine tööstuses ja majapidamises tarvitatavates puhastusvahendites sisalduva puhastusainena (põhikasutusala ja reovee seisukohast suur heitetegur);- kasutamine jooteainena elektronlampide ja muude elektrooniliste komponentide tootmisel;- kasutamine laborikemikaalina;- kasutamine jäätumisvastase ainena õhusõidukites (reovee seisukohast suur heitetegur);- kasutamine mitmesuguste objektide kahjustuste/pragude teimimiseks ettenähtud vedelikes;- kasutamine kosmeetikavahendites;- kasutamine pindaktiivse ainena veterinaarravimites;- kasutamine tekstiilide töötlemisel (nt villapesu, kiudude eeltöötlus ja trükivärvi / värvi ühtlustamine) (põhikasutusala ja reovee seisukohast suur heitetegur);- kasutamine rasvatustamisainena loomanahkade töötlemisel (põhikasutusala ja reovee seisukohast suur heitetegur);- kasutamine betoonis poorsuse suurendamiseks (reovee seisukohast suur heitetegur).

7a. Oktüülfenoolid (OP) - Kasutamine liimina vulkaniseerimise käigus autorehvide tootmisel;- kasutamine paberi katmisel;- kasutamine elektronmähiste isolatsioonis elektrimootorite, -generaatorite ja -trafode tootmisel;- lisandina nonüülfenoolis kontsentratsioonis 1–10%.

7b. Oktüülfenooletoksülaadid (OPE)

OPE lagunemisel tekib OP

- Kasutamine stabilisaatori ja ilmutina fotode ilmutamisel;- kasutamine pindaktiivse ainena nt mootorsõidukite ja kompressorite hooldamisel ja muul tööstuslikul puhastamisel tarvitatavates puhastusvahendites;- kasutamine liimina plasttoodete tootmisel;- kasutamine veepõhistes metallitöötlusõlides metallide töötlemisel ja katmisel;- kasutamine emulgaatori ja dispergaatorina põllumajanduses ja

84 (111)

MUUD DOKUMENDID

aianduses tarvitatavate pestitsiidide puhul;- kasutamine tekstiilide töötlemisel ja naha viimistlemisel;- kasutamine emulgaatorina stüreen-butadieenpolümeeride tootmisel;- kasutamine emulgaatori ja dispergaatorina veepõhistes värvides, trükivärvides ja mereveega kokkupuutuvate pindade jaoks ettenähtud värvides;- kasutamine farmaatsiatoodetes.

8a. Lühikese ahelaga klooritud parafiinid (SCCP või kloroalkaanid, C10-13)

- Kasutamine tekstiilmaterjalide ja rõivaste tootmisel, et (nt purjetamiseks ja tehasetööks ettenähtud) riided oleksid väga tule- ja veekindlad ning neil oleksid seentevastased omadused;- kasutamine määrdeainena naha viimistlemisel ja edasisel kasutamisel nahktoodete tegemise käigus;- kasutamine (nii vee- kui ka õlipõhistes) metallitöötlusõlides metallide töötlemisel ja katmisel;- kasutamine määrdeainena suruõhutööriistades autotöökodades ja mitmetes tööstussektorites;- kasutamine plastifikaatori ja leegiaeglustina värvides (mida tarvitatakse nt teemärgistuses ja mereveega kokkupuutuvate pindade krundina), lakkides ja pinnakatetes;- kasutamine plastifikaatorina ja leegiaeglustina kummitoodetes (nt tihendid, hermeetikud) ning liimides, mida tarvitatakse nt ehitussektoris ja autotööstuses;- MCCP võib sisaldada kuni 1% SCCPd.

8b. Keskmise ahelaga klooritud parafiinid (MCCP või kloroalkaanid, C14-17)

- Kasutamine SCCP asendusainena;- kasutamine määrdeainena naha viimistlemisel;- kasutamine (nii vee- kui ka õlipõhistes) metallitöötlusõlides metallide töötlemisel ja katmisel;- kasutamine plastifikaatori ja leegiaeglustina värvides (mida tarvitatakse nt teemärgistuses ja mereveega kokkupuutuvate pindade krundina), lakkides ja pinnakatetes;- kasutamine plastifikaatori ja leegiaeglustina kummitoodetes (nt tihendid) ning liimides, mida tarvitatakse nt ehitussektoris ja autotööstuses;- kasutamine mõnda liiki kopeerpaberis;- kasutamine plastifikaatori ja leegiaeglustina PVC-plastides ja samuti plasttoodete tegemisel.

9. Endosulfaan - Põllumajanduses kasutatavad pestitsiidid (põhikasutusala);- võimalik kasutamine puiduimmutusainena.

Raskmetallid

10. Elavhõbe

Esimese ja teise eesmärgi puhul valitud näitaja

Stomatoloogia (hambaamalgaamid);akud;mõõte- ja kontrollriistad (nt termomeetrid);lambid;elektroonika;laborikemikaalid ja farmaatsiatooted;kulla ja hõbeda taastamine;kloorleeliste tööstus;paberi või filmi katmine fotograafiarakendustes;fossiilkütuste põletamine elektrijaamades;krematooriumid;tsingi ja vase tootmine (Hg esineb toormes);muud kui veeorganismide tõrjeks mõeldud värvid (kasutamine võimalik);kosmeetikatooted;pestitsiidid;merevee tingimustes kasutatavad veeorganismide tõrjeks mõeldud värvid;puidukaitse;tekstiilide töötlemine.

11. KaadmiumEsimese ja teise eesmärgi puhul valitud näitaja

PVC stabilisaator;pigment plastmaterjalides, klaasides, keraamikas, värvides, paberis ja trükivärvides;nikkel-kaadmiumakude elektroodimaterjal;

85 (111)

MUUD DOKUMENDID

muude anorgaaniliste kaadmiumiühendite süntees;metallitööstus ja metallimaagi särdamis- või paagutamisseadmed;raud- ja mitteraudmetallide tootmine (tsingi kaevandamine, plii ja tsingi rafineerimine, kaadmium);metallide pindamine, nt raua korrosioonitõrje;mitmesuguste sulamite komponent;päikeseelemendid;fossiilkütuste põletamine elektrijaamades;väetis.

Ohtlike ainetega seotud ökoloogilisi eesmärke mõõdetakse võimaluse korral järgmiste esialgsete näitajate ja sihtidega

Tabel 1. Ökoloogiliste eesmärkide „ohtlike ainete kontsentratsioonid on looduslikule lähedased” ja „kõik kalad on söömiseks ohutud” näitajadIndikaatoraine ja põhiaine Siht

Ökoloogiline eesmärk „ohtlike ainete kontsentratsioonid on looduslikule lähedased” (s.t keskkonnaseire)

Kaadmium

* kalade (heeringa, lesta või ahvena) maksas Läänemere eri alampiirkondade näitajana

* kahepoolmeliste molluskite (söödava rannakarbi või Läänemere veenuskarbi) pehmes koes Läänemere eri alampiirkondade näitajana

Peamine siht on vähendada kontsentratsioone

Lõppsihttase foonilähedaste kontsentratsioonide saavutamiseks

Elavhõbe

* kalade (heeringa, lesta või ahvena) lihaskoes Läänemere eri alampiirkondade näitajana

* kahepoolmeliste molluskite (söödava rannakarbi või Läänemere veenuskarbi) pehmes koes Läänemere eri alampiirkondade näitajana


Vahesihttase kalade puhul tabelis 2


Dioksiinid, furaanid, dioksiinilaadsed PCBd

* kalade (heeringa, lõhe või ahvena) lihaskoes Läänemere eri alampiirkondades



Lõppsihttase nullilähedaste kontsentratsioonide saavutamiseks

TBT

* setetes või elustikus (kalad või karbid) või vastassoo tunnustega isendites (s.t bioloogiliste mõjude seire) Läänemere eri alampiirkondades

Peamine siht on vähendada kontsentratsioone ja/või mõjusid. Lõppsihttase nullilähedaste kontsentratsioonide saavutamiseks ja/või sellise taseme saavutamiseks, kus mõjud puuduvad

PFOS

* setetes või kalade (vabalt valitud liikide) maksas Läänemere eri alampiirkondades



Ökoloogiline eesmärk „kõik kalad on söömiseks ohutud” (s.t seire inimeste tervise seisukohast)

Kaadmium Peamine siht on vähendada kontsentratsioone

86 (111)

MUUD DOKUMENDID

* kalade (heeringa, lesta või ahvena) lihaskoes / söödavas osas Läänemere eri alampiirkondade näitajana



Elavhõbe

* kalade (heeringa, lesta või ahvena) lihaskoes / söödavas osas Läänemere eri alampiirkondade näitajana




Dioksiinid, furaanid, dioksiinilaadsed PCBd

* kalade (heeringa, lõhe või ahvena) lihaskoes / söödavas osas Läänemere eri alampiirkondades




87 (111)

MUUD DOKUMENDID

Tabel 2. Elavhõbeda (Hg), kaadmiumi (Cd), dioksiinide ning dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde summa vahesihttasemed / suurimad lubatud kontsentratsioonid toiduks kasutatavate kalade lihaskoes vastavalt määrusele (EÜ) nr 1881/2006

Aine Suurim sisaldus kalade lihaskoes (µg/kg kala märgkaalu kohta). Märkus: sulgudes toodud erandid hõlmavad vaid angerjat ja haugi, muud määruses nimetatud, kuid Läänemeres vähem levinud liigid on välja jäetud.

Hg 500 (1000 haugis Esox lucius, angerjas Anguilla anguilla)

Cd 50 (100 angerjas Anguilla anguilla)

Dioksiinid (WHO-PCDD/F-TEQ)

4 x 10-3

Dioksiinid + dioksiinilaadsed PCBd (WHO-PCDD/F-PCB-TEQ)

8 x 10-3 (12 x 10-3 angerjas Anguilla anguilla)

Tabel 3. Ökoloogilise eesmärgi „taimestik ja loomastik on terved” näitajad

Näitaja Siht

Röövlindude tervis:

Merikotkas (ja/või kalakotkas) Läänemere eri alampiirkondades

* Edukalt sigivate paaride osakaal

* Keskmine pesakonna suurus

Sihid on vaja määratleda

Kalade tervis:

* Kalahaiguste loend Sihid on vaja määratleda

Hüljeste tervis:

Hallhüljes kogu Läänemeres ja viigerhüljes Läänemere põhjaosas, samuti hüljeste töögrupis arutamiseks üles seatud pringlid

1 - tiinus (CA)

- sigivus (CL)

- emakapatoloogia esinemine (sulgus, stenoos, müoom)

- normaalne tiinus (tuleb määratleda)

- normaalne sigivus (tuleb määratleda)

88 (111)

MUUD DOKUMENDID

- soolekasvajate esinemine 1–3aastastel hüljestel - emakapatoloogia normaalne tase (tuleb määratleda)

- soolekasvajate normaalne esinemine 1–3-aastastel hüljestel

Tabel 4. Ökoloogilise eesmärgi „radioaktiivsus on Tšornobõli-eelsel tasemel” näitajad.Sihttasemed on arvutatud 1984.–1985. aasta, s.t Tšornobõli-eelse aja keskmiste kontsentratsioonide põhjal.

Näitaja: aine ja põhiaine Siht

Cs-137* heeringa lihaskoes kogu Läänemere näitajana

* atlandi merilesta ja lesta lihaskoes Läänemere lõunaosas (Gotlandi saarest lõuna pool)

1 - Peamine siht on vähendada kontsentratsioone

2 – Lõppsihttase Tšornobõli-eelse taseme saavutamiseks, s.o 2,5 Bq/kg märgkaalu kohta heeringa lihaskoes ja 2,9 Bq/kg märgkaalu kohta atlandi merilesta ja lesta lihaskoes

Cs-137

* merevees kogu Läänemeres


- Lõppsihttase Tšornobõli-eelse taseme (14,6 Bq/m3) saavutamiseks

Cs-137* setetes kogu Läänemeres


- Lõppsihttase Tšornobõli-eelse taseme (1640 Bq/m2) saavutamiseks

89 (111)

MUUD DOKUMENDID

Looduskaitse ja bioloogiline mitmekesisus

Looduskaitse ja bioloogilise mitmekesisusega seotud ökoloogilisi eesmärke mõõdetakse järgmiste esialgsete näitajate ja sihtidega.

Looduslikud mere- ja rannikumaastikud

Sihid:- 2010. aastaks on olemas Läänemere kaitsealade, Läänemere Natura 2000 alade ja

Emeraldi alade ökoloogiliselt ühtne ja hästi korraldatud võrgustik;- 2012. aastaks on olemas ühised ulatuslikud ruumilise planeerimise põhimõtted

merekeskkonna kaitsmiseks ning rannikualade ja avamerepiirkondade, kaasa arvatud HELCOMi soovituses 15/1 määratletud rannariba säästva kasutusega seotud eri huvide kooskõlastamiseks;

- 2021. aastaks tagatakse „looduslike” ja looduslähedaste meremaastike piisav kaitse ning halvenenud seisundis alade taastamine.

Esialgsed näitajad:- kindlaksmääratud Läänemere kaitsealade, Natura 2000 ja Emeraldi alade osakaal

kogu alampiirkonna pindalast;- lindude oluliste rände- ja talvitumisalade osakaal Läänemere piirkonnas, mida

hõlmavad Läänemere kaitsealad, Natura 2000 ja Emeraldi alad;- heas ökoloogilises ja soodsas seisundis mere- ja rannikumaastike osakaal;- Läänemere kaitsealasid hõlmavate eriti ohustatud ja ohustatud elupaikade/biotoopide

ala osakaal, võrreldes nende levikuga Läänemeres;- elupaikade ruumilise jaotuse suundumused Läänemere piirkondades.

Jõudsalt kasvavad ja tasakaalustatud taime- ja loomakooslused

Sihid:- 2021. aastaks ulatub igale Läänemere alampiirkonnale omaste iseloomulike elupaiku

moodustavate liikide ruumiline levik, rohkus ja kvaliteet nende loodusliku levila lähedale;

- 2010. aastaks peatatakse Läänemere ohustatud ja/või kadumisohus merebiotoopide/-elupaikade seisundi halvenemine ning 2021. aastaks tagatakse, et Läänemere ohustatud ja/või kadumisohus merebiotoobid/-elupaigad on suuresti taastatud;

- takistatakse ökosüsteemi kahjustavaid muutusi, vähendades võimalikult suurel määral uute mittepärismaiste liikide sisseviimist.

Esialgsed näitajad:- iseloomulike ja tervete elupaiku moodustavate liikidega (nt põisadru, merihein,

söödav rannakarp ja mändvetikad) kaetud kõikvõimalike sobivate substraatide osakaal;

- HELCOMi Läänemere piirkonna ohustatud ja/või kadumisohus liikide ja elupaikade nimekirjadesse kantud haruldaste, ohustatud ja/või kadumisohus mere- ja rannikubiotoopide/-elupaikade rohkuse ja leviku suundumused;

- liikide troofilise struktuuri ja mitmekesisuse suundumused (nt püütud teadusuuringute käigus);

- Läänemerre viidud mittepärismaiste veeorganismide tuvastamise arvu suundumused.

Liikide elujõulised populatsioonid

Sihid:

90 (111)

MUUD DOKUMENDID

- 2021. aastaks leidub kõiki teadaolevaid meretoiduahelate elemente looduslikus ja jõulises rohkuses ja mitmekesisuses;

- 2015. aastaks on HELCOMi Läänemere piirkonna ohustatud ja/või kadumisohus liikide ja elupaikade nimekirjadesse kantud liikide kaitsestaatus parem ning lõppsiht on saavutada ja tagada kõikide liikide soodne kaitsestaatus;

- 2012. aastaks luuakse kogu Läänemere piirkonnas piisavalt suured ja piisava aja kasutatavad kalavarude ruumilised/ajutised ja püsivad tõkked;

- 2009. aastaks töötatakse välja lõhe ja meriforelli vastavad sigimis- ja asustamismeetmed ning rakendatakse neid, mille tulemusel oleks tagatud nende liikide geneetiline muutlikkus;

- 2009. aastaks on ebaseaduslik, reguleerimata ja teatamata jäetud kalastustegevus nullilähedane;

- 2008. aastaks tagatakse angerjate edukas ränne Läänemere valglast koelmutesse ja rakendatakse angerjavarude riiklikke kaitsekavasid;

- 2015. aastaks jõutakse lühiajalise eesmärgina sellise loodusliku lõhe toodanguni, mis on vähemalt 80% või mõnede väga nõrkade lõhejõe populatsioonide puhul 50% hinnanguliselt parimast võimalikust toodangust ning mis on ohututes geneetilistes piirides, võttes aluseks Läänemere lõhejõgede nimistu ja liigituse;

- 2015. aastaks saavutatakse looduslikus levilas Ava-Läänemerel elujõulised Läänemere tursapopulatsioonid;

- 2015. aastaks on olemas Atlandi tuura uue vettelaskmise kava ning pikaajalise eesmärgina saavutatakse pärast edukat uut vettelaskmist parim looduslik paljunemine ja kõigi võimalike jõgede ohututes geneetilistes piirides populatsioonid;

- 2015. aastaks on oluliselt vähenenud pringlite, hüljeste, veelindude ja sihtliikide hulka mittekuuluvate kalade kaaspüük, nii et eesmärk on nullilähedased kaaspüügimäärad;

- 2015. aastaks kalade vettelaskmist peaaegu enam ei esine (< 1%).Esialgsed näitajad:

- ohustatud ja/või kadumisohus liikide arvu suundumused;- Läänemere hülgeliikide rohkus, suundumused ja levik võrreldes HELCOM

HABITATi töögrupi määratletud ohutu bioloogilise piiriga (piiretalontase);- Läänemere pringlite rohkus, suundumused ja levik;- Atlandi tuura elujõuliste populatsioonidega jõgede arv;- Läänemere lääneosa tursa ja Läänemere idaosa tursa kudeva varu biomass võrreldes

ICESi soovitatud ja/või EÜ majandamiskavades määratletud ettevaatuspõhimõtte kohase tasemega (Bpa);

- Läänemere lääneosa tursa ja Läänemere idaosa tursa kalastussuremus võrreldes ICESi soovitatud ja/või EÜ majandamiskavades määratletud ettevaatuspõhimõtte kohase tasemega (Fpa);

- kalade, mereimetajate ja veelindude vette tagasi laskmiste ja kaaspüügi arvude suundumused;

- võrku jäänud ja uppunud mereimetajate ja veelindude arv;- elujõuliste lõhevarudega jõgede arv;- noorlõhede tootmise suundumused looduslike lõhedega jõgedes.

Merendustegevus

Merendustegevusega seotud korralduseesmärke mõõdetakse järgmiste esialgsete näitajate ja sihtidega.

91 (111)

MUUD DOKUMENDID

Rahvusvaheliste eeskirjade jõustamine – ebaseadusliku reostuse puudumine:- uuritud/kontrollitud laevade arv, mille puhul leiti tinaorgaaniliste ühendite aktiivset

kasutust veeorganismide tõrje süsteemides, Läänemere sadamates randuvate uuritud laevade koguarvust;

- indeks, mis käsitleb reostust lennutunni kohta (PF) (kindlakstehtud õlireostusjuhtumite koguarvu suhe lennutundide koguarvu) aastas;

- tuvastatud/kinnitatud ebaseaduslike õlilekete arv aastas;- regulaarlendude tundide arv aastas, sh reostustõrje operatsiooni lennud;- satelliitfotode arv aastas alampiirkonna kohta;- otse rikkumiselt tabatud laevade arv aastas;- Läänemere sadamate vastuvõturajatistesse toodud laevaheitmete kogus randumiste

koguarvu suhtes;- arv, mitmel korral teavitati osalisriike sadama vastuvõturajatiste ebapiisavusest.

Juhusliku reostuse ohuta mereliiklus*:- laevaõnnetuste, kaasa arvatud jääoludes juhtunud õnnetuste arv aastas kogu aasta

liiklusest (varem kindlaksmääratud AISi liine ületavate laevade arv);- reostusega õnnetuste arv õnnetuste koguarvust aastas;- kokkupõrgete / madalikule sõitude arv õnnetuste koguarvust aastas.

Tõhus reageerimisvõime:rakendamise üldine hinnang HELCOM RESPONSE töögrupilt:

- õli kogumise määr ja õlijäätmete hulk merel ja rannajoonel naftaõnnetustele reageerimise käigus;

- nende õnnetuste arv, kus kasutati dispergaatoreid.Minimaalne laevade põhjustatud reoveereostus:

- piisavate heitvee vastuvõtuseadmetega parv- ja reisilaevaterminalide arv kõigi riigis asuvate parv- ja reisilaevaterminalide arvust aastas;

- sadama vastuvõturajatistesse heitvett toovate parv- ja reisilaevade arv.Laevadega võõrliikide sissetoomise välistamine:rakendamise üldine hinnang HELCOM MARITIME’i töögrupilt koostöös HELCOM MONASe ja HELCOM HABITATi töögruppidega:

- täheldatud uute sissetoomiste arv aastas;- tuvastatud võõrliikide arv aastas;- sadama vastuvõturajatistesse toodud setete kogus.

Minimaalne laevade põhjustatud õhureostus:- laevadelt pärit NOx heitkogused Läänemeres aastas;- nende laevade arv, mis kasutavad NOx vähendamise tehnoloogiat ja nt selle

tehnoloogiaga ettenähtud SCRi (valikuline katalüütiline redutseerimine), HAMi (Humid Air Motor Technique – niiske õhuga mootortehnika), vee pihustamist jne;

- nõudeid rikkuvate laevade arv nende laevade koguarvu suhtes, mille vastavust MARPOL 73/78 VI lisa kohastele kütteõli nõuetele on Läänemere sadamates kontrollitud;

- Läänemerel kütteõli tarnijatelt laevadele toodava kütuse keskmine väävlisisaldus aastas.

Nullheide avamereplatvormidelt:HELCOM MARITIME’i töögrupi üldine hinnang.Minimaalsed avamererajatiste põhjustatud ohud:HELCOM MARITIME’i töögrupi üldine hinnang.

*Kohaldatakse tankerite suhtes, mille kogumahutavus on üle 150, ja muude laevade suhtes, mille kogumahutavus on üle 400, vastavalt HELCOMis kokkulepitud vormile.

92 (111)

MUUD DOKUMENDID

Põllumajandusest pärit fosfori- ja lämmastikukadude vähendamise meetmete näited

Maakasutus

Viljelusmaa muutmine ekstensiivselt kasutatavaks karjamaaks

Üleminek intensiivselt põllumajanduselt ekstensiivselt kasutatavaks karjamaaks vähendab lämmastiku- ja fosforikadusid. See meetod sobib paremini piirkondades, mida on ajalooliselt karjamaadena kasutatud ja mis on väärt säilitamist.

Tõhusus

Viljelusmaa muutmine ekstensiivselt kasutatavaks karjamaaks aitab väga tõhusalt lämmastikku vähendada, sest väikese sissevoolu tõttu ei akumuleeru lämmastik pinnases. Muutmine mittekarjatatavaks heinamaaks võib nitraadikadusid vähendada 95%. Kui fosforisisaldus pinnases on siiski suur, ei saavutata lahustuva fosfori leostumisel lühikese aja jooksul olulist vähendamist, sest pinnase kaudu võetakse jätkuvalt ringlusse suuremas koguses fosforit. Otsene mõju on see, et püsiv taimkate vähendab mullaerosiooni ja fosforikadusid pindmises äravoolus. Mittekarjatatavaks heinamaaks muutmisel võib fosforisisaldus väheneda 50% võrra.

Kulud

See on maakasutuse äärmuslik muutus, mida talupidajad tõenäoliselt ilma stiimuliteta ei rakenda.

MAAVILJELUS

Talvine taimkate

Talvine taimkate vähendab lämmastiku ja fosfori leostumist ning mullaerosiooni.

Tõhusus

Kui talvist taimkatet ei ole, võivad nitraadid leostumise teel talviste liigsademete tõttu ja fosfor pindmises äravoolus uhtainete liikumise tõttu kaduma minna. Talvine taimkate kaitseb põldude pealiskihti sade, sula- ja äravooluvee sattumise eest erosiooni mõju alla talvel. Lisaks aitab see parandada mullastruktuuri, suurendades orgaanilise aine hulka põldude pealiskihis – see vähendab pealiskihi mudastumise võimalust. Talvine taimkate võib vähendada erosiooni 10–40% ja nitraatide leostumist 10–70%.

Kulud

See meetod on suhteliselt hõlpsasti rakendatav. Kulud sõltuvad valitud taimedest, pindalast ja sellest, kas talupidaja kasutab enda masinaid või töövõtjaid.

Minimaalsed mullaharimissüsteemid

Ketaste, piide või otsekülvikute kasutamine mulla harimisel säilitab orgaanilist ainet ja head mullastruktuuri. Paraneb vee maasseimbumine ja maa sees hoidmine ning väheneb üldfosfori kontsentratsioon pindmises äravoolus.

93 (111)

MUUD DOKUMENDID

Tõhusus

Üleminek kündmiselt minimaalsetele mullaharimissüsteemidele või harimata jätmisele vähendab fosforisisaldust pindmises äravoolus. Minimaalsete mullaharimissüsteemide kasutamisel koguneb fosfor pealiskihti ning see võib pikema aja jooksul suurendada lahustunud fosfori hulka, eriti suure fosforisisaldusega järskudel nõlvadel. Seal tuleks kasutada puhvervööndeid ja väetada fosforiga hoolikamalt. Tavaliselt vähendatakse nitraatide leostumist vähesel määral mullas oleva orgaanilise aine väiksema mineralisatsiooniga sügisel.

KuludKõnealuse meetodi kulud sõltuvad sellest, kuidas see sobib talu külvikorraga, kuidas mullad selleks meetodiks sobivad ning kas on tasuvam kasutada töövõtjat või osta talu jaoks masinad.

Põllukultuuride mahapanekuks maa harimine pigem kevadel kui sügisel

Sügisene maaharimine ergutab lämmastiku mineralisatsiooni orgaanilise aine varudest ajal, mil põllukultuuride lämmastikuvajadus on väike, ja see suurendab võimalikke leostumiskadusid talvel. Kevadisel maaharimisel on mineraliseerunud lämmastiku leostumiseks vähe võimalusi ja mahapandud kevadkultuurid saavad lämmastikku omastada.

Tõhusus

Mullaharimise tulemusel orgaaniline lämmastik mineraliseerub ja mullaharimine suurendab nitraatide leostumise ohtu. Mineraliseerumise määra mõjutab tugevalt mulla temperatuur, niiskus ja lämmastiku tasakaal, mis vastab eelmisele saagile. Kevadine maaharimine on parem, sest maa jäetakse talveperioodiks rahule ja aktiivselt kasvavad põllukultuurid pannakse maha kohe pärast maaharimist, nii et nad omastavad lämmastikku ja katavad maapinna.

Kulud

Kevadkultuuridele mõeldud maad, mida on küntud hilissügisel, mõjutavad talvine külm ning niisutavad ja kuivatavad tsüklid, mille käigus mullakamakad lagunevad. Samuti võimaldab sügisene künd alustada varakult uute kevadkultuuride mahapanekuga. Kui keskmiseid ja raskeid muldasid hilissügisel ei künta, võib hilinenud maaharimise tulemuseks olla see, et kevadkultuurid külvatakse kuiva külvikihti. See võib mõjutada mahapanekut ja saaki.

Püüdekultuurid

Püüdekultuurid on kiiresti kasvavad kultuurid, mida viljeletakse samaaegselt põhikultuuriga või põhikultuuri istutuste vahel.

Tõhusus

Püüdekultuurid kaitsevad mullapinda ja püüavad lisatoitaineid. Mida kauem on muld taimkattega kaetud, seda vähesem on nitraatide leostumine. Püüdekultuurid võivad parandada ka mulla struktuuri ja suurendada orgaanilise aine hulka mullas. Soomes tehtud uuringu kohaselt vähendas raiheina allakülv odrale nitraatide leostumist 27–68% sõltuvalt mullast.

Kulud

94 (111)

MUUD DOKUMENDID

See meetod on suhteliselt hõlpsasti rakendatav. Kulud hõlmavad seemnete ostmist, püüdekultuuride külvamist ja harimist..

Liivmuldadel nurme kündmine sügisel

Nurme kündmise aeg on lämmastiku leostumise suhtes väga oluline. Leostumise seisukohast tuleks künda varasügise asemel hilissügisel. Ka kevadkünd on hea, kuid lämmastiku vabanemine suurest hulgast orgaanilisest lämmastikust jääb tihtipeale põllukultuuride lämmastikuvajaduse rahuldamiseks liiga hiliseks ning lämmastik võib selle asemel leostuda järgmisel sügisel. Paljusid savimuldasid ei ole siiski võimalik hilissügisel ega kevadel künda, mistõttu see meetod sobib liivmuldadele.

Tõhusus

Et nurme kündmisel muundub suur hulk orgaanilist lämmastikku nitraadiks, võib leostumine varasügisel küntud nurmest olla märkimisväärne, eriti siis, kui nurmel kasvab ristikhein või kui seal on palju maapealset biomassi. Sellisel juhul on tõhus leostumise vähendamise viis lükata nurme kündmine varasügiselt hilissügisele. Savimuldadel tõhusus väheneb, kui mulla savisisaldus suureneb nii palju, et savisisalduse tõttu ei ole hiline künd ega kevadkünd võimalik.

KuludAinus suur kulu tekib siis, kui küntakse sügisel nii hilja, et talinisu külvamine ei ole enam võimalik. Sobivad põllukultuurid enne talinisu on heintaimed ning tihti annab talinisu siis suurema saagi, võrreldes sellega, kui enne talinisu kasvatatakse teravilja. Kui juhtub, et sügiskülv jääb hiljaks, võivad kulud olla märkimisväärsed, kuid kui nurme kündmise ajastus ei mõjuta järgmiste põllukultuuride valikut külvikorras, on kulud väikesed.

Seadedrenaaž

Seadedrenaaž tõhustab drenaažisüsteeme nii, et taimed saavad põllumaade drenaaživett tõhusalt kasutusse võtta. Drenaaživee äravoolu reguleeritakse ja drenaaživesi juhitakse niisutuseks tagasi põllumaale.

Tõhusus

Seadedrenaaž takistab toitainete leostumist kraavivee kaudu põllumaadelt vooluveekogudesse ning juhib vees lahustunud toitained tagasi taimede juurestikuvööndisse. Seadedrenaaži tulemuseks võib olla nitraatide vähenemine 40% võrra.

Kulud

Kulud kaetakse kõige paremini sobivate taimede (nt kartuli) kasvatamisega.

Väetise- ja sõnnikuvarude majandamine

Toitainete bilanss

Toitainete bilansi koostamine annab talupidajatele võimaluse väetamist pikemaks ajaks kavandada. Toitainete bilansi abil saab teavet toitainete kasutamise tõhususest ja see aitab kindlaks teha need viljelusetapid, mil toitained kaovad. Toitainete bilansi arvutamine võimaldab tugevdada veekaitsemeetmeid iga talu ja maatüki puhul.

95 (111)

MUUD DOKUMENDID

TõhususToitainete bilansi kasutamine väetamise kavandamisel aitab vähendada mullas sisalduvaid liigseid toitaineid miinimumini. Samuti tagab see mulla piisava viljakuse, et suurendada nende toitainete tõhusat kasutamist, mis mullas juba olemas on. Parandades väetiste õiget kasutamist põllukultuuride, saagi ja maatüki omaduste põhjal majandusliku optimumini, tagatakse põllukultuuridele asendamatute toitainete vajaliku koguse olemasolu vaid siis, kui põllukultuur peab neid omastama.

Kulud

See meetod on tasuv. Toitainekaod on põhiprobleemi (s.t toitainete liigne sisaldus keskkonnas) otsene tegur. Talupidajatel on vaba voli määrata toitainekadude vähendamiseks kõige tulusam meetod. Selle meetodi kasutamine eeldab investeeringuid koolitusse ja juhendamisse.

Üleminek tavatootmiselt mahepõllumajanduslikule tootmisele

Mahepõllumajandusliku tootmise miinimumnorme reguleerib nõukogu määrus (EMÜ) nr 834/2007 ja alates 1. jaanuarist 2009 nõukogu määrus (EMÜ) nr 2092/91.

Tõhusus

Mahepõllumajanduslikus tootmises on toitainete sissevoolu eesmärk pigem mullaviljakuse kui saagi parandamine ja säilitamine. Mahepõllumajandusliku tootmise mõte on kinnine toitainete ringlus. Toitainete kasutamine on tavaliselt tõhusam ja toitainete kaod keskkonda väiksemad kui tavatootmises.

Kulud

Mahepõllumajandusliku tootmise süsteemides kasutatakse sageli rohkem töötajaid, sest tegemist on uute majandamistavadega. Umbrohtu, kahjureid ja haiguseid tõrjutakse käsitsi ning maha laotatakse suur hulk orgaanilisi väetisi. Selliste süsteemide puhul on ka saagikoristuskulud tõenäoliselt suuremad. Suurema tööjõuvajaduse ja väiksema kemikaalide sissevoolu ühismõju tootmiskuludele on muutuv ning seda tuleb hinnata seoses muude teguritega, eelkõige saagi ja hinnamuutustega.

Vähesem väetamine

Lämmastik- ja fosforväetiste koguse vähendamine teatud protsendi võrra majanduslikust optimumist allapoole vähendab saagikoristuse järgseid nitraatide jääke mullas ning lühikeses plaanis lahustuva fosfori hulka. Pikas plaanis võib fosforväetiste vähendamisega kahandada osakeste kujul kaduma läinud fosfori kogust.

Tõhusus

Sügisel leostuda võivate nitraatide jääke mullas vähendatakse, kuid see ei avalda mõju mulla orgaanilisest ainest mineraliseerunud nitraatidele. Kui mullas olevaid fosforivarusid vähendatakse, langeb pikas plaanis lahustuva fosfori kadu.

Kulud

96 (111)

MUUD DOKUMENDID

See meetod mõjutab põllukultuuride saaki ja kvaliteeti ning seetõttu on sellel meetodil märkimisväärselt vastaseid. Fosforväetiste vähendamine mõjutaks otseselt neid põllukultuure, mis on eriti fosforitundlikud (nt kartulid ja mõned köögiviljad). Nitraatväetiste vähendamine avaldaks otsest mõju kõikidele põllukultuuridele peale kaunviljade.

Sõnniku laotamise tehnika

Sõnniku maapinnale laotamist vähendades ning sõnniku pihustamise tehnikat ja multšimist edendades väheneb leostumine vooluveekogudesse kohe. Need meetodid aitavad vältida sõnniku sattumist pindmisse äravoolu ja kadusid kuivendamisel.

TõhususLäga on võimalik pihustades viia otse mulla aktiivkihti. Läga võib lasta pinnasesse tehtud lõhedesse ja pärast laotamist need sulgeda. Kasutatakse ka maapinnale otsepihustamise süsteeme, mis suunavad rõhu all oleva läga otse maasse. Läga pihustamisel on sõnnikus sisalduvate toitainete ärakasutamine maapinnale laotamisega võrreldes palju tõhusam.

Kulud

Lisakulud on suurimad väiketaludes. Suurfarmides jagatakse püsikulud suurema sõnnikukoguse peale ja lisakulud tonni kohta on väiksemad.

Väetise ja sõnniku ühised toitainevarudSõnniku analüüs selle laotamisel saadud toitainekoguse arvutamiseks aitab kindlaks määrata põllukultuuridele vajalike lisaväetiste kogust ja ideaalset ajastust. Kui sõnnikus olevaid toitaineid paremini arvesse võtta, võib vähendada väetiste sissevoolu ning nitraatide ja fosfori kadusid.

Tõhusus

Mineraalväetiste laotamist vähendatakse majanduslikult optimaalse toodangu saavutamiseks ja piisavate koguste säilitamiseks muldades. Meetod on tõhus siis, kui mineraalväetistega täiendatakse sõnnikus olevaid toitaineid.

Kulud

Selle meetodi tulemuseks on pigem sääst kui kulude kasv. Selle meetodi kasutamine eeldab investeeringuid koolitusse ja juhendamisse.

Lupjamine

Happeline muld raskendab taimedel toitainete omastamist. Eriti väheneb fosfori kasutamine happelistes muldades. Fosfor on tihedalt mullaosakestega seotud ja võib kergesti äravooluveega põldudelt vooluveekogudesse triivida. Fosfori omastamine suureneb märkimisväärselt siis, kui pH on üle 6.

Tõhusus

Lupjamine aitab saada mõistlikku saaki happelistes muldades, mis sisaldavad vähem fosforväetisi. Lupjamise eesmärk on tagada fosfori tõhus kasutamine ning vältida seega toitainete leostumist vooluveekogudesse.

97 (111)

MUUD DOKUMENDID

Kulud

Lubjale tehtud kulutuste tagasiteenimiseks kasutamise järel võib kuluda 5–10 aastat. Lubja kasutamise ökonoomilisust rendimaal tuleb eraldi uurida. Lupjamise tasuvus rendimaal väheneb ja sõltub rendilepingu kehtivusajast.

Väetiste ja sõnniku kõrge ohuteguriga aladele laotamise vältimine

Kui mineraalväetisi ja sõnnikut ei laotata kõrge ohuteguriga aladele, aitab see vältida nitraatide ja fosfori liikumist ja kandumist vooluveekogudesse. Ohualad võivad olla näiteks need alad, kust üleujutusveed voolavad lähedalasuvatesse vooluveekogudesse, pragunenud mullad dreenide kohal või suure fosforisisaldusega põllud. Fosforiohuga alasid saab hinnata fosforiohu näitaja või teatud konkreetsete ohuteguritega.

Tõhusus

Erodeerunud mullaosakestes ja leostumise kaudu tekkivad fosforikaod on suurimad kõrge fosfori näitajaga muldades. Sõnniku laotamisel sellistele aladele suureneb mulla liigne fosforisisaldus ja kadude hulk. See meetod on kõige tõhusam fosforikadude vastu seal, kus peamiseks veekogudesse kandumise viis on pindmine äravool.

Kulud

Kõrge ohuteguriga aladele väetiste laotamata jätmise tulemuseks võib pidada seda, et tuleb vältida saamatajäänud saagiga proportsionaalset toodangulangust. Kõrge ohuteguriga aladele sõnniku laotamata jätmine ei tekita kulusid, kui mujal talus on maad saadaval. Lisakulud tekiksid siis, kui on vaja suuremat sõnnikuhoidlat.

Väetiste ja sõnniku laotamise vältimine kõrge ohuteguriga perioodidel

Mineraalväetiste või sõnniku laotamise vältimine kõrge ohuteguriga perioodidel vähendab nitraatide kättesaadavust leostumise teel toimuvate kadude tõttu ning fosfori kättesaadavust pindmise äravoolu kadude tõttu. Kõrge ohuteguriga perioodid võivad olla näiteks siis, kui on suur pindvoolu või kiire märgadest muldadest dreenidesse liikumise oht või kui põllukultuuride omastamisvõime on väike või puudub üldse.

Tõhusus

Pindmise äravoolu oht on suurim siis, kui sademed langevad kallakuga maale, mille mullad on küllastunud, külmunud või lumega kaetud. Kõige tõenäolisemalt toimub kiire toitainete vool läbi mulla kuivendatud muldadest, kui nad on märjad ja kohe pärast väetiste laotamist hakkab sadama. Vältides sügisel lämmastiku lisamist, vähendatakse talviste sademetega leostuda võivate nitraatide kogust.

Kulud

Enamasti ei kaasne selle meetodiga mingeid kulusid – väetisi ei vajata kõrge ohuteguriga perioodidel, sest põllukultuurid siis ei kasva. Ent võivad tekkida muud kaudsed kulud, kui kõrge ohuteguriga perioodid langevad kokku põllukultuuride arenemisega kevadel.

Sõnnikuhoidla mahutavuse suurendamine

98 (111)

MUUD DOKUMENDID

Piisavad kogumis- ja ladustamisrajatised annavad võimaluse valida, millal sõnnikut põldudele laotada, ning esineb vähem juhtumeid, kui ruumipuudus sunnib talupidajat sõnnikut ebasobival ajal laotama. Sõnnikut võib laotada ajal, mil äravoolu oht on väike ning on olemas aktiivselt kasvavad põllukultuurid, mis kasutavad sõnnikus sisalduvad toitained ära.

Tõhusus

Kui sõnnikuhoidla ei ole piisavalt suur, peab talupidaja laotama sõnnikut kohe, kui see on tekkinud. Seetõttu tuleks vältimatult laotada ajal, mil on oht, et nitraadid leostuvad ja fosforit kantakse pindmises äravoolus vooluveekogudesse.

Kulud

See meetod on kõige olulisem taludes, mis käitlevad oma sõnnikut lägana.

Sõnniku vedamine naabertaludesse

Kui toitaineid on üleliia, võib talu vedada sõnnikut naaberpõllumaadele. See vähendab toitainekoormust sõnnikuülejäägiga talus, kahandades sellega hajureostuse ohtu. Samuti võimaldab see ülejäänud sõnnikuvarusid majandada integreeritumalt.

Tõhusus

Toitainete voolu on võimalik tõhusalt tasakaalustada, nii et maa toitainete imamisvõime oleks piisav.

Kulud

Seda meetodit on kõige hõlpsam kasutada siis, kui vastuvõttev talu on lähedal, näiteks 5–20 kilomeetri kaugusel. Kulud suurenevad vahemaa suurenedes. Sõnniku töötlemine (kompostimine) aitab seda suhteliselt hõlpsasti pikemate vahemaade taha vedada.

Läga eraldamine

Läga eraldamisel jagatakse see vedelaks ja tahkeks osaks. Vedelat osa, kus toitainekontsentratsioon on nõrgem, saab kasutada tootmiskohas, ning tahket osa, mille kuivainesisaldus on suurem ja toitainekontsentratsioon tugevam, saab vedada teistesse taludesse. Seda saab teha aegamööda, märgunud seinaga süsteemi abil või kiiremini, mehaaniliselt eraldades. Mehaanilisi eraldusmasinaid on mitut tüüpi, sh trummelsõelurid, rullpressid, kruvipressid, kaldsõelad ja vibrosõelad.

Tõhusus

Läga eraldamine ei muuda selle üldfosfori sisaldust, kuid aitab vähendada muudele maadele vedamise kulu, kui läga laotamiseks ei ole piisavalt põllumaad. Läga eraldamine võimaldab suuremat paindlikkust laotamisaegades ja laotamisel ning seega võib optimeerida lägas sisalduvate toitainete täielikku ärakasutamist.

Kulud

99 (111)

MUUD DOKUMENDID

Investeeringute võimalikult kiireks tagasiteenimiseks tuleb lägaeraldusmasin siduda talu olemasolevate seadmetega lihtsal viisil ja väikeste lisakuludega ning toota piisavalt läga, et väljaminekud oleksid põhjendatud.

Tahesõnniku kompostimine

Kompostimisel kasutatakse mikroobide aeroobset metabolismi, et tõsta temperatuuri patogeenide inaktiveerimiseks ja vähendada hõlpsalt sõnniku nitraadisisaldust. Kompostimise tulemuseks on stabiilsem saadus, mida on kergem laotada ja mugavam suuremate vahemaade taha vedada.

Tõhusus

Tavaliselt väheneb sõnniku kergesti kättesaadava üldnitraadi sisaldus 25%lt 10%le, nii et maale laotamisel on nitraadikaod väiksemad.

Kulud

Tahesõnnikuid võib kompostida üksikutes taludes, kus kasutatakse tavalisi vahendeid.

Biogaasi tootmine

Biogaasi tootmisel vähenevad kasvuhoonegaaside heitkogused, biogaas on taastuv energiaallikas ning tulemuseks on saadus, millest eraldub vähem haisu ja mille patogeenisisaldus maale laotamisel on väiksem.

Tõhusus

Biogaasi tootmine ei muuda sõnniku üldist toitainesisaldust, vaid aitab vedada seda suuremate vahemaade taha, sest vedu on majanduslikult tasuvam. Biogaasi saadust on lihtsam kaugemale vedada kui läga.

Kulud

Suured kapitalikulud raskendavad selle meetodi omaksvõtmist, kui protsessi ei toetata majanduslike stiimulite või subsiidiumidega. Täielikult talu sõnnikutootmisel põhinev biogaasi tootmine saab olla tasuv üksnes väga suure koguse korral. Väiketalude puhul on biogaasi tootmine tasuv siis, kui käideldakse väljastpoolt talu tulevaid jäätmeid, müüakse energiat või biogaasi saadust või kui talu energiatarbimine on väga suur.

GranuleerimineGranuleerimine sobib kõige paremini sellise sõnniku puhul, mille kuivainesisaldus on suur, nt kodulindude allapanu, või sõnniku puhul, mida on suure kuivainesisalduse saavutamiseks juba töödeldud ja eraldatud.

Tõhusus

Granuleerimine ei muuda sõnniku üldist toitainesisaldust, vaid aitab vedada seda suuremate vahemaade taha, sest vedu on majanduslikult tasuvam.

Kulud

100 (111)

MUUD DOKUMENDID

Granuleerimine toimub tavaliselt kesksetes tehastes. Kulud on suured, kuid lõpptoode väetisena võib olla hea hinnaga.

Põletamine

Põletamine on üks võimalik kodulindude allapanu käitlemise viis. Kodulindude allapanu kasutatakse elektrijaamade kütusena. Selle tulemusena tekkivat tuhka saab müüa fosfaat- ja kaaliumkarbonaatväetisena.

Tõhusus

Põletamine ei muuda sõnniku üldist toitainesisaldust, kuid aitab vedada seda suuremate vahemaade taha, sest vedu on majanduslikult tasuvam.

Kulud

Investeerimiskulud on suured. Põletamise jooksvad kulud on hinnanguliselt umbes üks euro jäätmetes sisalduva kuivaine tonni kohta. Kuigi linnusõnnik on väga kuiv ja kergestisüttiv, ei pruugi olla majanduslikult otstarbekas rajada põletustehast üksnes tahkete loomapidamisjäätmete jaoks ja kaugeltki mitte läga jaoks, sest selle veesisaldus on suur.

Loomasööt

Kariloomade mitmefaasiline söötmine

Eri kasvuetapis või paljunemistsükli etapis kariloomadel on erinev optimaalne toitainevajadus. Et tööjõu ja lautade võimalused on piiratud, hoitakse eri toitumisvajadustega kariloomi tihti koos ja antakse neile sama ratsiooniga sööta. Selle tulemusena saavad mõned loomad rohkem lämmastikku ja fosforit, kui nad suudavad tõhusalt ära kasutada, ning väljutavad üleliigse.

Tõhusus

Kariloomade parem jaotamine ja rühmitamine toitumisvajaduste järgi võimaldab koostada täpsemalt individuaalseid söödaratsioone. Sellega väheneb sõnnikuga saadava lämmastiku ja fosfori kogus ning seetõttu kahanevad pindmises äravoolus ja leostumise kaudu esinevad kaod.

Kulud

Kodulinnukasvatuses on muudatuste tegemise võimalused piiratud, seal on mitmefaasiline söötmine juba laialdaselt kasutusel. Seakasvatuses on mitmefaasiline söötmine lämmastiku ja fosfori väljutamise vähendamiseks paljulubav. Ent kulud võivad olla märkimisväärsed, ilma et jõudlus tingimata paraneks.

Söödaga omastatava lämmastiku ja fosfori vähendamine

Põllumajandusloomadele antakse tihti sööta, milles on lämmastikku ja fosforit soovituslikust rohkem. Nii ollakse kindel selles, et nende toitainete puudus ei põhjusta väiksemat toodangut. Näiteks on ilmnenud, et mõned lehmad saavad oma söödaga rohkem valku (lämmastikku), kui vaja oleks. Tegelikult ei kasuta loom liigset lämmastikku ja fosforit ära ning need väljutatakse.

Tõhusus

101 (111)

MUUD DOKUMENDID

Kariloomade sööda koostises sisalduva liigse lämmastiku ja fosfori vältimisega võib vähendada otse põldudele või sõnniku kaudu väljutatava lämmastiku ja fosfori kogust ning kahandada sellega uusi koguseid lämmastikku ja fosforit, mis kujutavad endast hajureostusallikat.

Kulud

Näiteks lehmasööda valgusisaldust võib vähendada ühe protsendiühiku võrra, nii et piimasaak ei vähene.

Fütaasiga rikastamine

Seasööda rikastamine sünteetilise fütaasiga vähendab mineraalse fosfaadi lisamise vajadust. Fütaas parandab fosfori kättesaadavust söödas ja võimaldab vähendada üldfosfori sisaldust, ilma et see mõjutaks tootlikkust.

Tõhusus

Fütaasi lisamisega võib seasööda fosforisisaldust vähendada kuni 30%.

Kulud

Kui seasöödas on liiga vähe fosforit või mineraalide suhe on vale, võib sea jalgade seisund ja liikumisvõime halveneda. Sellel võib olla mõju toodangule.

Märgsööt ja kääritamine

Teraviljas oleva endogeense fütaasi võib aktiveerida, kui niisutada seasööta mõnda aega enne toitmist, nii et mineraalse fosforiga rikastamise vajadus väheneb või isegi kaob. See tähendab, et märgsöödasüsteemidega seakasvatuses peaks olema võimalik kasutada sööta, mille fosforisisaldus on väiksem, kui tavaliselt soovitatakse.

Sööda kääritamine võib vähendada mineraalse fosfaadiga rikastamise vajadust. Kääritamine toimub tavaliselt märgsöödas teatud aja jooksul. Kääritamisprotsessi on raske juhtida ja see meetod on veel väljaarendamisel.

Talu infrastruktuur

Märgalade rajamine

Tehismärgalasid kasutatakse põllu või põllukompleksi äravooluvee peatamiseks. Märgalad võivad olla looduslikud või tehislikud, alalised või ajutised, seisva või voolava, mage- või riimveega. Märgala võib olla märg rohumaa, märg metsamaa, roostik, soo, settetiik või -järv.

Tõhusus

Märgalad püüavad kinni saasteained, on puhvervööndiks ja suudavad puhastada reostunud vett. Märgalad parandavad veekvaliteeti, lagundades, kõrvaldades, kasutades või säilitades toitaineid, orgaanilisi jäätmeid ja setteid, mille äravool valglast märgalasse toob. Neis võidakse kinni püüda setted ja vähendada äravoolu kinni hoides nitraate ja (lahustuvat ja osakeste kujul esinevat) fosforit. Märgalad vähendavad allavoolu jäävaid tugevaid üleujutusi, hoides vett kinni ja

102 (111)

MUUD DOKUMENDID

vabastades selle kuivematel perioodidel, ning kaitsevad jõekaldaid ja rannajooni erosiooni eest. Soomes tehtud uuringu kohaselt on märgalad vähendanud fosforisisaldust 25–48% ja lämmastikusisaldust 20–90%. Rootsis tehtud uuringutest selgub, et märgalad võivad vähendada fosforisisaldust 90–100% ja nitraadisisaldust 76–90%. Tõhusus sõltub märgala suurusest, taimkattest, koormusest ja sissevoolust.

Kulud

Märgalade kasutamine on üsna kulukas ja nende tegemisega kaasneb tihti osa põllumajandusmaa kaotus. Tehismärgalad vajavad sette ja orgaanilise aine kogunemise tõttu hooldust.

Puhvervööndid

Taimestikuga ja väetamata puhvervööndite rajamine piki vooluveekogusid vähendab erosiooni ja toitainete liikumist vooluveekogudesse. Puhvervööndid suudavad reostust vähendada kahel viisil. Nad peatavad põllumajandustegevuse maa-alal ning seetõttu vähendavad anorgaaniliste väetiste ja orgaanilise sõnniku lisakogustest tulenevat otsest reostust. Samuti peatavad nad põllumajandusmaalt tuleva reovee valgpuhastuse enne, kui see jõuab vooluveekogusse.

Tõhusus

Puhvervööndid peaksid olema dreenivad ja nende pinnase poorsus peaks olema pindmise äravoolu kinnipüüdmiseks sobiv. Soome uuringu kohaselt on kümnemeetrised puhvervööndid osutunud tõhusaks heljuvaine, lahustunud fosfori ja üldlämmastiku leostumise vähendamisel. Nelja-aastase uuringu jooksul vähendati heljuvaine koormusi 50–60%, lämmastiku leostumist 50% ja fosfori leostumist 30%. Puhvervööndite tõhusust heljuvaine ja toitainete kõrvaldamisel mõjutab vööndi laius, kuivendatud põllu kalle, mulla tüüp ja eelkõige vööndi taimestiku mitmekesisus ja tihedus.

Kulud

Puhvervööndite rajamiseks on vaja teatud hulka investeeringuid, kuid pärast rajamist vähe hooldust.

Muu

Äravooluvee tõhus puhastamine

Äravooluvee puhastamiseks sadestatakse äravooluvees olevad mullaosakesed Al3+-ioonide või alumiiniumoksiidi polümeeride poolt, mille tulemuseks on lahustuva fosfori nõrk kontsentratsioon äravooluvees ja ülekanduva fosfori tähtsusetud kogused sadestunud mullaagregaatides. Seda meetodit tuleb veel täiustada ja on vaja katsetada, kas seda saab kasutada redokstundliku fosfori kvantitatiivseks määramiseks äravoolus.

Süstemaatiline individuaalne nõustamine talus

Agrotehnilisi meetmeid rakendatakse talunike ja nõustajate tihedas koostöös. Nõustajad propageerivad piiratud karjatamiskoormust, talvist taimkatet, segaviljelust, laudasõnnikus lämmastikukasutuse kindlaksmääratud väärtust, piiratud toitainete arvestus, väetusplaane ja toitainete bilansse.

103 (111)

MUUD DOKUMENDID

Tõhusus

Selle meetodiga saab vähendada toitainete voolu 50% ja toitainekadusid 30%.

Kulud

Seda meetodit on lihtne rakendada. Vaja on tihedat talupidajaid toetavate nõustajate võrgustikku.

104 (111)

MUUD DOKUMENDID

Põllumajandusest pärit fosfori- ja lämmastikukadude vähendamise meetmete näidete allikad

AURA, E., RÄTY, M. & HARTIKAINEN, H. 2006. Savimaiden eroosio: prosessit ja torjunta. In: Laura Alakukku (toim.). Maaperän prosessit – pellon kunnon ja ympäristönhoidon perusta: MMM:n maaperätutkimusohjelman loppuraportti. Maa- ja elintarviketalous 82: 37–43.

BERNTSEN J., OLESEN J., PETERSEN, B. & HANSEN, E. 2006. Long-term fate of nitrogen uptake in catch crops. Department of Agroecology, Danish Institute of Agricultural Sciences, European journal of agronomy.

BIEWINGA, E. 1996. Mineral Emissions from Dutch Agriculture. The Centre for Agriculture and Environment (CLM), The Netherlands.

BURTON, C. H. & TURNER, C. 2003. Manure management. Treatment strategies for sustainable agriculture. Silsoe Research Institute. UK.

CUTTLE, S. P. 2006. An inventory of methods to Control Diffuse Water Pollution from Agricultre. Defra project ES0203. UK

EKHOLM, P., KALLIO, K., TURTOLA, E., REKOLAINEN, S. & PUUSTINEN, M. 1999. Simulation of dissolved phosphorus from cropped and grassed clayey soils in southern Finland. Agriculture, ecosystems & environment 72(1999), 271–283.

HENRIKSSON, A. 2007. Action against Phosphorus Losses from Agriculture in the Countries surrounding the Baltic Sea. SLU. Uppsala.

JENSEN, L. S., PEDERSEN, A., MAGID, J. & NIELSEN, N. E. 2006. Influence of catch crops on phosphorous and potassium availability in a depleted loamy soil. Soil Use and Management.

KOSKIAHO, J. & PUUSTINEN, M. 1998. Viljelyalueiden valumavesien käsittely kosteikoissa. Vesitalous 2/1998, 21–26.

LEMOLA, R., TURTOLA, E. & ERIKSSON, C. 2000. Undersowing italian ryegrass diminishes nitrogen leaching from spring barley. Agricultural and Food Science in Finland. 9: 201–215.

LEMOLA, R. & TURTOLA, E. 2000. Aluskasvi vähentää typen huuhtoutumista. Leipä leveämmäksi 4: 19–22.

LEONARDSON, L. 1994. Wetlands and lakes as nitrogen traps. Ambio 23:6, 320–325.

LEONARDSON, L. 1994. Wetlands as nitrogen sinks: Swedish and international experience. Naturvardsverket, Gotab, Stockholm, Sweden.

MATTILA, P. 2006. Ammonia emissions from pig and cattle slurry in the field and utilization of slurry nitrogen in crop production. University of Helsinki, Faculty of Agriculture and Forestry, Department of Applied Chemistry and Microbiology and MTT Agrifood Research Finland.

105 (111)

MUUD DOKUMENDID

MYYRÄ, S. 2004. Maanparannuskalkin käyttö on vähentynyt. Koetoiminta ja käytäntö 61, 4 (13.12.2004): 11.

PAKKANEN, T. & JAAKKOLA, M. 2003. Maatalous ja Saaristomeri. Alueelliset ympäristöjulkaisut 324.

PUUMALA, M., SARIN, H. 1995. Rehtijärven keinokosteikko. VAKOLAn rakennusratkaisuja 2/1995: 11 p + 8 piirustusta.

PUUMALA, M. 1996. Näinkin voi valumavesiä käsitellä. Vesitalous 3: 6–7.

TURTOLA, E. 2000. Erosion and nutrient load to waters as affected by reduced tillage and plant cover during winter, literature review. MTT Agrifood Research Finland, Crops and Soil.

UUSI-KÄMPPÄ, J., HARTIKAINEN, H., TURTOLA, E. & YLÄRANTA, T. 1996. The interactions of buffer zones and phosphorus runoff. In: Haycock, N.E. et al. (eds.).

UUSI-KÄMPPÄ, J. & YLÄRANTA, T. 1996. Effect of buffer strips on controlling soil erosion and nutrient losses in southern Finland. Julkaisussa: Molamoottil, G., Warner, B. G. & McBean, E. A. (toim). Wetlands: Environmental Gradients, Boundaries and Buffers. Proceedings of an International Symposium held April 22–23.94 at the Sheraton Fallsview, Niagara Falls, Ontario, Canada. Chapter 15; 219–233.

UUSITALO, R. & TURTOLA, E. Determination of Redox-Sensitive Phosphorus in Field Runoff without Sediment Preconcentration. Journal of environmental quality 32(2003):1, 70–77.

VAKKILAINEN, P. & PAASONEN-KIVEKÄS, M. 1992. Lannoituksen ja kuivatustoimenpiteiden vaikutus maa- ja pohjaveden laatuun. Julkaisussa: Maatalous- ja vesien kuormitus. Yhteistutkimusprojektin tutkimusraportit. Vesi- ja ympäristöhallituksen monistesarja nro. 359, 197–201.

VAN MILTENBURG, J. & GREEN, E. 1997. The nutrient management yardstick: a tool for promoting on-farm efficiency and environmental protection. IATP.

106 (111)

MUUD DOKUMENDID

2004. aasta rahvusvahelise laevade ballastvee ja setete kontrolli ning käitlemise konventsiooni ühtlustatud rakendamise ja ratifitseerimise tegevuskava

Lepime kokku, et ratifitseerime 2004. aasta rahvusvahelise laevade ballastvee ja setete kontrolli ning käitlemise konventsiooni (BWM konventsiooni) niipea kui võimalik, kuid hiljemalt 2013. aastal. Seetõttu LEPIME KOKKU, et:

1. määratleme/tuvastame BWM konventsiooni riikliku rakendamise kooskõlastamiseks riikide selge vastutuse;

2. nõuame, et HELCOMi HABITATi ja HELCOMi MONASe töögrupid koostaksid olemasolevate teabeallikate põhjal 2008. aasta lõpuks HELCOMi Läänemere võõr-, krüptogeensete ja/või kahjulike kohalike liikide nimistu, hõlmates olemasolevat teavet nende iseärastuste, leviku, rohkuse ja ökoloogilise mõju kohta, ning ajakohastaksid nimistut, kui saadakse uusi teadmisi;

3. alustame koostööd teiste asjaomaste piirkondadega pidevaks teabevahetuseks muude veekeskkondade võõr-, krüptogeensete ja kahjulike kohalike liikide kohta, kaasa arvatud kõrge ohuteguriga sissetungijate kohta, ning teeme selle teabe ohu hindamiseks kättesaadavaks;

4. HELCOMi nimistu ning muu veekeskkonnale potentsiaalselt kahjulikke ja sissetungivaid liike käsitleva olemasoleva teabe põhjal valime 2008. aasta lõpuks välja HELCOMi sihtliigid, s.t liigid, mis võivad kahjustada keskkonda, inimeste tervist, vara või ressursse Läänemere piirkonnas või need hävitada, ja lepime neis kokku; see on oluline ohu hindamiseks vastavalt IMO suunisele G7;

5. teeme 2008. aasta lõpuks lähteuuringud suuremate sadamate keskkonnatingimuste kohta ja teeme kokkuvõtted peamiste kõrge ohuteguriga kaugreiside kohta, et koguda ohu hindamiseks ja/või selle tulemuste kohta hinnangu ja nõu andmiseks vajalikke andmeid vastavalt IMO suunisele G7;

6. teeme kindlaks ja lepime niipea kui võimalik, kuid hiljemalt 2009. aastal kokku piirkondlike merereiside (s.t merereisid Läänemere biogeograafilises piirkonnas) lubamatult kõrge ohuteguriga stsenaariumide ja lubatud madala ohuteguriga stsenaariumide eristamise kriteeriumides, võttes arvesse asjaomaseid IMO suuniseid ja punktide 2–5 alusel kogutud teavet, et toetada läbipaistvat ja järjepidevat ohu hindamist ning luua ühtne Läänemere vabastussüsteem BWM konventsiooni lisa eeskirja A-4 kohaselt;

7. piirkondlike merereiside puhul, mis toimuvad teatud sadamate või kohtade vahel ja mis on hinnangute kohaselt lubamatult kõrge ohuteguriga (piirkondlikud kõrge ohuteguriga merereisid) ning mille puhul ei saa seetõttu vastavalt BWM konventsioonile vabastust anda, lepime enne kokku sobivad korraldusvariandid, mis võivad hõlmata ballastvee vahetuse vööndite kindlaksmääramist, ning vajaduse korral lepime kokku üldistes soovitustes selliseks vahetuseks ballastvee vahetuse vööndites. Ballastvee vahetuse vööndeid kasutataks ainult piirkondlike merereiside/laevade puhul, mille puhul on

107 (111)

MUUD DOKUMENDID

tuvastatud kõrge ohutegur. Võimalikud korraldusvariandid kehtiksid üksnes seni, kuni muutub kohustuslikuks BWM konventsiooni toimimisnorm D-2;

8. BWM konventsiooni kriteeriumidele vastavate ballastvee vahetuse aladeta Läänemere ja Põhjamere vahel toimuvate merereiside puhul kaalume koos OSPARiga piisavaid korraldusmeetmeid, kaasa arvatud ballastvee vahetuse võimalusi. Kindlaksmääratud ballastvee vahetuse alasid tuleks kasutada üksnes seni, kuni muutub kohustuslikuks BWM konventsiooni toimimisnorm D-2, ja lubamatult kõrge ohuteguriga laevade/merereiside puhul;

9. OSPARi algatusega ühinemiseks nõuame, et laevad, mis sõidavad Atlandi ookeanist läbi või mis sisenevad Atlandi ookeani kirdeossa Lääne-Aafrika rannikust mööduvatelt laevateedelt, teeksid vabatahtlikult ballastvee vahetuse enne OSPARi piirkonda jõudmist või OSPARi piirkonna läbimist ja Läänemerele suundumist ning teavitaksid koos OSPARiga kõnealusest tegevusest IMOt;

10. teeme samasuguse algatuse laevade puhul, kes lahkuvad Läänemerest ja sõidavad läbi OSPARi piirkonna muudesse sihtkohtadesse, nii et ballastvett ei vahetataks enne, kui laev on 200 meremiili kaugusel Loode-Euroopa rannikust, üle 200 meetri sügavustes vetes;

11. teeme OSPARiga koostööd kõigil muudel asjakohastel teemadel, millest on kasu mõlemal piirkonnal, ning vajaduse korral BWM konventsiooni ühesuguse rakendamise eesmärgil;

12. teeme koostööd ballastveekäitluse tehnoloogia alaste kogemuste omandamiseks ja vahetamiseks;

13. kohandame/laiendame 2010. aastaks HELCOMi seireprogramme, et saada usaldusväärseid andmeid mittepärismaiste liikide kohta Läänemeres, kaasa arvatud sadamaaladel, et koguda vajalikku teavet ohu hindamiseks ja/või selle tulemuse kohta hinnangu ja nõu andmiseks vastavalt asjaomastele IMO suunistele. Esmalt tuleks käsitleda neid liike, mis põhjustavad suurt ökoloogilist kahju, ning neid, mida saab kergesti tuvastada ja jälgida. Mittepärismaiste liikide põhjustatud kahjulike ökoloogiliste mõjude hindamine peaks olema HELCOMi seiresüsteemi lahutamatu ja kohustuslik osa;

14. ühendame 2010. aastaks sadamauuringud ja -seire meresõiduohutussüsteemi NAVTEX (Navigation Telex System) või muu samaväärsega, mille abil saab laevu hoiatada, et nad ei võtaks ballastvett kahjulike liikide puhangute ajal ja muudes kõrge ohuteguriga olukordades;

15. teeme koostööd, et luua 2010. aastaks, kuid kindlasti hiljemalt 2013. aastaks piirkondlik teabesüsteem sadamauuringute, seire (sh varajase hoiatamise süsteem) ja ohu hindamise käigus saadud asjakohase teabe jaoks, et hõlbustada BWM konventsiooni rakendamist;

16. tagame 2010. aastaks, kuid kindlasti enne viimast kavandatud ratifitseerimiskuupäeva 2013. aastal piisavad setete vastuvõturajatised sadamates ja terminalides, kus ballastitanke IMO suunise G1 kohaselt puhastatakse ja remonditakse;

17. loome töörühma, kes ajakohastab korrapäraselt tegevuskava rakendamise hetkeseisu ja on foorumiks, kus arutatakse asjakohast arengut.

108 (111)

MUUD DOKUMENDID

Läänemere riikide poolt IMOle esitatav dokument, milles käsitletakse vajadust tegeleda ka edaspidi laevadelt pärit SOx heitkogustegaKäesoleva dokumendiga soovivad Läänemere-äärsed riigid esitada asjaomast teavet MARPOL 73/78 VI lisa eeskirja 14 punktis 4 nimetatud nõuete rakendamise kohta Läänemere SOx heitkoguste tõrje alal ja osaleda laevadelt pärit SOx heitkoguste edasist vähendamist käsitleval arutelul.

Läänemere-äärsed riigid arutasid Läänemere merekeskkonna kaitse komisjonis (HELCOMis) võimalikke meetmeid laevade kasutatava kütteõli väävlisisalduse piirnormi edasiseks vähendamiseks Läänemeres ja kogu maailmas.

19. mail 2005 jõustus MARPOLi VI lisa, millega kuulutati Läänemere piirkond SOx heite kontrollpiirkonnaks. Läänemere laevadel kasutatava kütteõli väävlisisalduse piirnormi käsitlev eeskirja 14 punkt 4 jõustus 19. mail 2006.

Enne eeskirja jõustumist tunti palju muret väävlivaese kütteõli kättesaadavuse ning eeskirjade jõustamise võimalike tagajärgede ja majanduslike mõjude pärast.

Ent eeskirja rakendamisel ja jõustamisel HELCOMi piirkonnas saadud kogemused olid enamjaolt positiivsed. Eeskirja jõustamise hindamiseks kogutud teabest ilmnes, et riikidel ei olnud mingeid suuremaid raskusi MARPOL 73/78 VI lisa rakendamisel seoses kütteõli kvaliteediga.

Läänemere sadamates ja väljaspool Läänemerd asuvates Euroopa sadamates oli saadaval kütteõli, mille väävlisisaldus oli kuni 1,5%. Kütuse kättesaadavus näis vähenevat Läänemere SOx heite kontrollpiirkonnast kaugemal, kus kütteõli kvaliteedi nõuded ei olnud nii ranged. Läänemere-äärsed riigid loodavad siiski, et olukord muutub, kui Põhjamerest saab SOx heite kontrollpiirkond ja jõustuvad asjaomased ELi määrused.

17. maist 31. detsembrini 2006 uuriti Läänemere sadamates 1879 laeva, et kontrollida vastavust VI lisas sätestatud kütteõli käsitlevatele nõuetele. Kontrollitud laevade osakaal Läänemere riikide sadamates randuvate laevade koguarvust oli vaadeldaval perioodil vahemikus 33% kuni alla 2%.

VI lisa eeskirja 18 „Kütteõli kvaliteet” nõuete rikkumine tuvastati vaid 28 juhul, s.o 1,5% kõikidest uuritud laevadest. See näitab, et nende nõuete rakendamine on Läänemere SOx heite kontrollpiirkonnas edukas.

MARPOLi VI lisa rakendamist käsitleva teabe kogumist Läänemere piirkonnas jätkatakse, et saada üksikasjalikumat teavet. Läänemere SOx heite kontrollpiirkonnaks määramise mõju hindamiseks ei ole veel andmeid õhukvaliteedi kohta.Seni saadud julgustavatest kogemustest võib järeldada, et isegi kõrgemad kütteõli kvaliteeti puudutavad eesmärgid on järgmistel aastatel üle maailma ja piirkondades saavutatavad.Komisjoni kutsutakse üles esitatud teavet teadmiseks võtma ja rakendama asjakohaseks peetavaid abinõusid.

109 (111)

MUUD DOKUMENDID

Avamereplatvormide keskkonnakaitse tegevuskava

Selle tegevuskava eesmärk on tagada, et nafta ja maagaasi tootmise ning sellele eelneva uurimise keskkonnamõjud jääksid rahvusvahelistes ja riiklikes eeskirjades kehtestatud piiridesse ning vastaksid parima võimaliku tehnika ja parima keskkonnatava põhimõtetele. Võttes arvesse, et IMO on kuulutanud suurema osa Läänemere piirkonnast eriti tundlikuks merepiirkonnaks ning et parimale võimalikule tehnikale ja parimatele keskkonnatavadele tuginedes on nn nullheite põhimõtet* juba rakendatud Läänemeres asuval Venemaa avamereplatvormil, tuleb kõnealuseid põhimõtteid kohaldada eelseisvatel aastatel kõigi Läänemere piirkonnas olevate, kavandatavate ja ehitamisjärgus avamereplatvormide (puurplatvormid ja tootmisplatvormid) suhtes.Tegevuskava hõlmab järgmiseid elemente ja nõudeid.

KemikaalidKõik käitajad peavad kohaldama nullheite põhimõtet hiljemalt 1. jaanuariks 2010:

- 23. aprilliks 2008 peavad kõik käitajad lõpetama kõikide „mustade” kemikaalide heited**;

- käitajad peavad jätkama kemikaalide väljavahetamist nii, et „punaste” kemikaalide heited lõpetatakse hiljemalt 1. jaanuaril 2010.

NaftaheitedKõik käitajad peavad kohaldama nullheite põhimõtet saastunud ainete ja materjalide puhul hiljemalt 1. jaanuaril 2010, see tähendab, et:

- 1. jaanuarist 2008 peavad käitajad järgima laialivalgunud nafta piirväärtust 15 mg/l merre juhitud tehnoloogilises vees määratuna mahu alusel kaalutud keskmisena kuus;

- 1. jaanuarist 2010 on keelatud kõik naftat sisaldava vee heited.

ÕhuheitedKõik käitajad peavad kohaldama nullheite põhimõtet niipea kui võimalik, see tähendab, et:

- NOx ja SOx õhuheited peavad vastama MARPOL 73/78 VI lisa nõuetele alates 1. jaanuarist 2008;

- lenduvate orgaaniliste ühendite, CO2 ja teiste kasvuhoonegaaside heitkogused peaksid vastama parimale võimalikule tehnikale (nt süttimisohu kõrvaldamine, vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine, NOx vähendamise tehnika kasutuselevõtmine heitgaaside puhul, CO2 heitkoguste vähendamise meetodite ja tehnika kasutuselevõtmine).

Tahked jäätmedKõik käitajad peavad kohaldama nullheite põhimõtet hiljemalt 1. jaanuariks 2008, see tähendab, et kõik tahked jäätmed kõrvaldatakse maismaal ja neid töödeldakse keskkonnahoidlikult.

Tegevuse lõpetamineKõik käitajad peavad kohaldama nullheite põhimõtet, kui nad lõpetavad kasutusaja lõppedes avamererajatiste tegevuse. Rajatised tuleb teisaldada, lahti võtta ja seejärel keskkonnahoidlikult töödelda.

*Nullheite põhimõte tähendab üldist käsitust, millega tagatakse igasuguste avamereplatvormide tekitatud jäätmete, kaasa arvatud tootmis- ja tarbimisjäätmete nõuetekohane töötlemine maismaal või avamereplatvormidel vastavalt parimale võimalikule tehnikale ja parimatele keskkonnatavadele ning MARPOL 73/78le, et vältida heiteid merekeskkonda.** „Mustade” ja „punaste” kemikaalide nimistud võetakse vastu HELCOMi kohtumisel 29/2008, võttes arvesse OSPARi soovitust 2000/4.

110 (111)

MUUD DOKUMENDID

Keskkonnamõju hindamine, keskkonnajuhtimine, -seire ja aruandlus- Kõik uued avameretegevuse kavad peavad läbima põhjaliku keskkonnamõju hindamise

menetluse, kaasa arvatud vajaduse korral piiriülese hindamise 1991. aasta piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni alusel (naaberriikidele tõenäoliselt avalduda võivate kahjulike mõjude korral). Pärast uue rajatise käikulaskmist tuleb eelnimetatud konventsiooni kohaselt teha vastav projektijärgne analüüs, milles käsitletakse keskkonnategevuse tulemuslikkust võrreldes keskkonnamõju eelhindamisel sätestatuga.

- Hiljemalt 2008. aastaks peavad käitajad hakkama keskkonnajuhtimist rakendama sertifitseerimisvalmis süsteemi või muu sarnase kava alusel. Kui valitakse muu kava, peab sõltumatu kolmas isik tõendama vastavust keskkonnaaruannete ja -mõõtmiste meetodeid käsitlevate õigusaktide nõuetele.

- Kõikide olemasolevate rajatiste puhul tuleb teha korrapäraseid uuringuid (korrapärast seiret) tegeliku reostuskoormuse ja tegelike mõjude kohta. Selle kohta tuleb vastu võtta suunised.

- Avameretegevuse keskkonnaalast tulemuslikkust tuleb käsitleda HELCOMi suuniste kohaselt (HELCOMi soovitus 18/2).

- Iga aasta kohta alates 2008. aastast peavad kõik käitajad koostama keskkonnaaruande ja selle avaldama. Aruandes tuleb kirjeldada nafta- ja gaasitootmise keskkonnamõjusid, kaasa arvatud ainete heitkoguseid ja heiteid õhku ja merre.

111 (111)

Documents

HELCOMi Läänemere tegevuskava - envir.ee · Läänemeri”, „keskkonnahoidlik merendustegevus”, mille kõigiga kaasneb „Läänemere bioloogilise mitmekesisuse soodne kaitsestaatus”;