Hariduskorraldusest lähiaastail Harjumaa kontekstis

Kalle KüttisHTM

15.06.11Laulasmaa

1

Tänane seis

• Tugevused• 2008 võeti vastu uus koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava

ja 2010 RÕKid ja PGS

Nõrkused:1. Hariduse kvaliteet ei ole ühtlaselt kõrge ja ei vasta ühiskonna ootustele

– PISA tulemused,– riigieksamite tulemuste suur vahe;– vene õppekeelega koolide õpilaste madalamad tulemused;– oodatakse enam - LTT-d, ettevõtlikkust, loovust, innovaatilisust)

2. Koolivõrk ei ole korrastatud ning on üles ehitatud aegadele, mil sündivus aastas oli üle 21 000 lapse3. Uutest riiklikest õppekavadest tulenev vajadus õpikeskkonna arendamisele ei ole sujunud oodatud intensiivsusega.4. Vene õppekeelega koolid ei ole jätkuvalt piisavalt lõimitud – eriti Ida-Virumaal

Lähiaja väljakutsed• KOV hariduskulude tõus (pedagoogide palgavahendite kasv; koolilõuna summa

suurendamine jt);• õppenõustamiskeskuste täielik töölerakendamine (2012 alates vajalik iga-

aastaselt rahastada ca 1 miljoni euro ulatuses) – ESF-vahendite ümberjaotamine ja uue perioodi vahendite kasutamine?;

• Rahvusvaheliste koolide võrgu väljaarendamine (IBO + Euroopa kool);• Uute riigigümnaasiumide loomine; • Uute riiklike õppekavade rakendamine: sh

- uue õppevara loomine;- füüsilise õppekeskkonna uuendamine;- õppekavade rakendamise seirete läbiviimine.

Klass

Õppeaasta

1999/2000 2006/2007 2007/2008 2008/2009 2009/2010 2010/2011

1.-3. klass 57 466 36 135 36 384 36 866 37 187 37 208

sh 1. klass 17 573 12 078 12 606 12 426 12 548 12 648

4.-6. klass 65 922 39 870 38 234 36 689 35 760 35 827

7.-9. klass 60 063 51 894 46 787 42 699 40 136 38 420

1.-9. klass kokku

183 451 127 899 121 405 116 254 113 083 111 460

10.-12. klass 32 390 36 125 33 666 31 265 28 719 26 993

Õpilasi kokku 215 841 164 024 155 071 147 519 141 802 138 448

Koolivõrgu korrastamine

• 226 üldhariduslikku gümnaasiumi, vajadus 70– Keskmine suurus 300 õpilast, minimaalne 180-200

• Milline peaks olema põhikoolide võrk?– Kui suur põhikool on jätkusuutlik? 90? 60?

202

195

185

180

172

155

132

117

110

98 93 85 82 79 73

308

311

309

307

294

289

282

279

276

267

264

264

261

260

260

232

233

236

235

240

241

240

240

239

238

240

236

230

227

226

0

50

100

150

200

250

300

350

95/96 96/97 97/98 98/99 99/00 00/01 01/02 02/03 03/04 04/05 05/06 06/07 07/08 08/09 09/10Algkool Põhikool Keskkool või gümnaasium

2007 2008 2009 2010Põhikooli lõpetajate valikud

Jätkas üldhariduses 63,4% 64,3% 65,7% 68,3%Jätkas kutsehariduses 29,4% 30,2% 29,7% 26,4%Ei jätkanud samal aastal õpinguid (Eestis) 7,5% 5,7% 4,8% 5,4%Asusid õppima korraga nii üld- kui kutsehariduse õppekavadele 0,3% 0,2% 0,3% 0,2%

Gümnaasiumi lõpetajate valikudKutseõpe 9,9% 10,2% 11,5% 10,1%Kõrgharidus 64,1% 64,8% 63,6% 62,3%

sh akadeemiline õpe 42,3% 43,3% 43,1% 43,8%sh rakenduskõrgharidus 21,8% 21,5% 20,5% 18,5%

Ei asu kohe õpinguid Eestis jätkama 26,4% 25,5% 25,1% 27,8%Asusid õppima korraga nii kutse- kui kõrghariduse õppekavadele 0,3% 0,4% 0,2% 0,2%

Põhikoolide ja gümnaasiumite lõpetajate haridusvalikuid

Rahastamismudelist PK-s• Kui 1.-6. klassini on 53 õpilast, st ühes klassis on 8 õpilast ja

kõigis teistes 9; Kui • 7.-9. klassini on igas klassis keskmiselt vähemalt 10 õpilast See tähendab põhikoolis peaks olema vähemalt 83 last• SIIS• • Finantseeritakse 9 klassikomplekti vajadus kokku 13,4 õpetaja

ametikoha ulatuses (koormusnormiga 21)• Sellest piisab 282 nädalatunni läbiviimiseks ehk 31,4 tundi

klassi kohta nädalas. • Normaalse põhikooli rühmatundideta versioonis oleks reaalne

tundide vajadus ca 250.

Munitsipaalgümnaasiumid ja keskkoolid 2009/2010

Kokkuvõte: muutunud on aluskaardi värviskaala, mitte koolivõrk.

http://mv.viljandimaa.ee

Kodulähedus

Efektiivne toimetulek Akadeemiline valikuvõimalus

14

Gümnaasiumiastmega omavalitsustes elavate gümnaasiumiõpilaste ränne; 2007-2010 keskmine.

Elukoht KOV Ei rändaTeise Harjumaaomavalitsusse Teise maakonda

sh Tallinnasse õppijate koguarvust

Anija vald 63% 34% 3% 25%Harku vald 24% 74% 1% 70%Jõelähtme vald 34% 65% 1% 51%Keila linn 64% 35% 1% 25%Kiili vald 43% 54% 3% 51%Kose vald 82% 13% 4% 13%Kuusalu vald 71% 28% 1% 12%Loksa linn 89% 10% 1% 5%Maardu linn 58% 41% 1% 40%Nissi vald 49% 41% 10% 37%Paldiski linn 90% 10% 0% 10%Raasiku Vald 0% 99% 1% 81%Rae vald 47% 53% 0% 51%Saku vald 60% 37% 3% 36%Saue linn 65% 34% 1% 34%Viimsi vald 45% 54% 2% 53%Kokku 54% 44% 2% 40%

Gümnaasiumiõpilaste päritolu;2007-2010 keskmine.

Õppeasutuse omavalitsus Ei rända

Teisest Harjumaaomavalitsusest

Teisest maakonnast sh Tallinnast

Anija vald 86% 14% 1% 3%Harku vald 86% 12% 2% 6%Jõelähtme vald 80% 16% 5% 7%Keila linn 72% 27% 1% 1%Kiili vald 92% 6% 1% 4%Kose vald 79% 20% 1% 2%Kuusalu vald 83% 15% 2% 3%Loksa linn 60% 36% 4% 2%Maardu linn 88% 11% 1% 5%Nissi vald 68% 21% 11% 5%Paldiski linn 82% 14% 4% 2%Raasiku vald 0% 100% 0% 0%Rae vald 81% 16% 3% 0%Saku vald 90% 5% 4% 4%Saue linn 59% 41% 0% 4%Viimsi vald 82% 18% 1% 3%Kokku 80% 16% 4% 1%

Sisu või vormi muutus?

• Mõte ainult siis, kui toimub muutus ka sisus• Samas endises vormis edasi liikuda ei saa• Koolivõrk tuleb korrastada

Eeldatavad tulemused 1– Viimsi Keskkool (gümn-s 227 õpil)– Saue Gümnaasium (172)– Kose Gümnaasium (168)– Saku Gümnaasium (154)– Jüri Gümnaasium (148)– Keila Kool (145 + 246 õpil mittestats õppes)– Kuusalu Keskkool (113)– Maardu Gümnaasium (87 + 142 mittestats, lisandub Kallavere

eestik õpe)– Tabasalu Ühisgümnaasium (77) (põhikoolis õpil arv kasvab)

Eeldatavad tulemused 2• Kehra Gümnaasium (68)

– eestik ja venek õpe, ränne Tallinna, perspektiivis gümn õpil arv täitub, soovitada lisada mittestats õpe

• Loo Keskkool (64)– ränne Tallinna, põhikooliks?

• Loksa Gümnaasium (59)– eestik ja venek õpe, ränne Tallinna, perspektiivis gümn õpil arv täitub,

lisandub Kolga• Kiili Gümnaasium (52)

– ränne Tallinna ja Jürisse, perspektiivis gümn õpil arv kasvab, soovitada mittestats õpet

• Paldiski Vene Gümnaasium (43) ja Paldiski Gümn (26)– liita Paldiski koolid kokku, eestik ja venek õpe, soovitada mittestats õpet

Eeldatavad tulemused 3

• Turba Gümnaasium (39): ränne Tallinna• Keila Ühisgümnaasium (34): venek õpe Tln-s või Paldiskis,

arengukavas 2013. aastal põhikooliks• Keila-Joa SIK (27): riigikool, teha ettepanek anda vallale• Kolga Keskkool (24): vallal on plaan teha põhikooliks• Kallavere Keskkool (20): eestik õpe, ränne Tallinna, kaaluda

võiks liitmist Maardu Gümnaasiumiga