Page 1

1

HOONEAUTOMAATIKASÜSTEEMID

AAR0130 2010

ÜLO KALA

OSA VI-IV GKS VKSHELINDUS

AAR0130 ÜLO KALA 201009.03.102

KUSTUTUSSÜSTEEMIDKUSTUTUSSÜSTEMID

VEEKUSTUTUSGAASKUSTUTUS PULBERKUSTUTUS

HA

LO

ON

GA

AS

ID

LO

OD

US

L.

GA

AS

ID

KE

EM

ILIS

. GA

AS

ID

VE

ES

PR

INK

LE

R

VE

EU

DU

KU

ST

UT

US

AU

RU

GA

KU

ST

UT

US

PÜ

RO

GE

EN

AE

RO

SO

OL

ID

KÄ

SIK

US

TU

TID

Page 2

AAR0130 ÜLO KALA 201009.03.103

GAASKUSTUTUSSEADE

SUITSUANDURID

KÄSITSI RAKENDUS

SEISKAMISNUPP KESKSEADE

ALARMISEADE

KUSTUTUSAGENDI BALLOON

DÜÜSID

AAR0130 ÜLO KALA 201009.03.104

GAASKUSTUTUSSÜSTEEM

esserbus®essernet®

8010

8010 8010

8010

801080108010

8010

Outputs

Page 3

AAR0130 ÜLO KALA 201009.03.105

AAR0130 ÜLO KALA 201009.03.106

HALONI ALTERNATIIVIDCO 2FM-200ArgoniteInergenFE-13VeeuduPürotehnilised

Page 4

AAR0130 ÜLO KALA 201009.03.107

CO 2LõhnatuAtmosfääri koostisosaMinimaalne kustutusekontsentr. 34%5,800 kPa SurvestusPikk tühjenemisaeg - kuni 3 minutit

Balloonid nõavad palju ruumiVõib kasutada lokaalsetessüsteemides

AAR0130 ÜLO KALA 201009.03.108

FM-200 HEA ASENDUS HALONILE

Kiire ja efektiivneOhutu inimestelePole elektrijuht - ohutukasutada el. seadmetelKeskkonnasõbralikPikk säilitusaeg

Page 5

AAR0130 ÜLO KALA 201009.03.109

INERTGAASID

KUSTUTUSVIISID

AAR0130 ÜLO KALA 201009.03.1010

VAJALIK GAASI KOGUS (MAHT)

Halon 1301

CO22

Inert Gaas

Page 6

AAR0130 ÜLO KALA 201009.03.1011

ARGONITELõhnatuVajalik kontsentratsioon 40%Alati gaasiline20,000 kPa SurvestusPikk tühjenemisaeg - 60 sekunditVaja palju ballooneMärgatav ruumikuluEkspluatatsioon kallis

50% ARGON50% NITROGEN

Inert gas blend - 52% N2, 40% Argon, 8% CO2

Primarily acts by O2 dilution, to 10-12%, with some

AAR0130 ÜLO KALA 201009.03.1012

VEEKUSTUTUSSÜSTEEMIDVEEKUSTUTUS

VEESPRINKLER VEEUDU KUSTUTUS

AU

RU

GA

KU

ST

UT

US

AV

AT

UD

(D

EL

UG

E)

S.

KU

IVT

OR

U S

ÜS

TE

EM

MÄ

RG

TU

RU

SÜ

ST

EE

M

KÕ

RG

SU

RV

EV

EE

UD

U

MA

DA

LS

UR

VE

VE

EU

DU

VA

HU

KU

ST

UT

US

Page 7

AAR0130 ÜLO KALA 201009.03.1013

SPRINKLERSÜSTEEMI ÜLDSTRUKTUUR

AAR0130 ÜLO KALA 201009.03.1014

SPRINKLERPEA

Page 8

AAR0130 ÜLO KALA 201009.03.1015

MÄRG HÄIREKLAPP (WET ALARM VALVE)

AAR0130 ÜLO KALA 201009.03.1016

Page 9

AAR0130 ÜLO KALA 201009.03.1017

AAR0130 ÜLO KALA 201009.03.1018

Page 10

AAR0130 ÜLO KALA 201009.03.1019

AAR0130 ÜLO KALA 201009.03.1020

Page 11

AAR0130 ÜLO KALA 201009.03.1021

KUIV HÄIREKLAPP (DRY PIPE ALARM VALVE)

AAR0130 ÜLO KALA 201009.03.1022

KUIVHÄIREKLAPI PAIGALDUS

KASUTATAKSE JUHUL KUI TORUSTIK ASUB PIIRKONNAS KUS TEMPERATUUR VÕIB OLLA ALLA 0 KRAADI

“KÜLM “ OSA ON TÄIDETUD KAS ÕHU VÕI NITROGEN GAASIGA

“MÄRG” OSA ON SAGELI EL. SOOJENDUSEGA

PÕHJAMAADES KUNI 10% PAIGALDUSTEST

Page 12

AAR0130 ÜLO KALA 201009.03.1023

AAR0130 ÜLO KALA 201009.03.1024

Page 13

AAR0130 ÜLO KALA 201009.03.1025

AAR0130 ÜLO KALA 201009.03.1026

Page 14

AAR0130 ÜLO KALA 201009.03.1027

SPRINKLESÜSTEEMI KOMPONENDID

VEEKELL HÄIREKLAPP KIIRENDI

TRIM

AAR0130 ÜLO KALA 201009.03.1028

DELUGE HÄIREKLAPP

Page 15

AAR0130 ÜLO KALA 201009.03.1029

DELUGE KLAPP ON RAKENDUNUD

AAR0130 ÜLO KALA 201009.03.1030

Page 16

AAR0130 ÜLO KALA 201009.03.1031

VEEUDU SÜSTEEMID

DIISELMOOTORI ÕLITANKI KUSTUTUS

LEKKIVA KÜTUSEMAHUTI KUSTUTUS

MADALRÕHU SÜSTEEMID KUNI 12.5 bar. KÕRGRÕHU SÜSTEEMID 35 – 200 bar.

EU MAADES pr EN 14972 FIXED FIRE FIGHTING SYSTEMS WATER MIST SYSTEMS

AAR0130 ÜLO KALA 201009.03.1032

SPRINKLERIAUTOMAATIKA

VISUALISEERIMISSÜSTEEMID PUMPADE JUHTIMISSÜSTEEMID

ELEKTRIPUMBAD DIISELPUMBAD

HALDUSTARKVARA

INFOTABLOOD

ALARMSEADMED

ANDURID

TOITESÜSTEEMID

RLA (TRANSFER SWITCH)

KÄIVITID

LIINIKONTROLL

DIISELMOOTORID

KÜTUSEMAHUTID

AKUD JA KÄIVITUS

JAHUTUS

SUITSUÄRASTUS

Page 17

AAR0130 ÜLO KALA 201009.03.1033

EVS-EN 12845:2005 H1

SPRINKLERSÜSTEEMIDE MONITOORING

Üldist

Sprinklersüsteemi monitooringu eesmärgiks on süsteemipõhiliste funktsioonide pidev jälgimine, millede mittetäitminevõib takistada automaatse süsteemi tegevust tulekahju korralja alarm- või rikkeseisundi edastamist korrektiivtegevuseteostamiseks. Käesolev lisa määratleb nõuded, mis täiendavadeelnevalt standardis tooduid. Nõuete äratoomisel on nendetäitmine alati kohustuslik.

Kõik monitooringuseadmed peavad omama vähemaltstandardiga EN 60529 ettenähtut IP 54 kaitseastet. Üksindikatsioon ei tohi sisaldada mitte rohkem kui 1 5 mitte-adresseeritavat monitooringukontrolli.

Kõik signalisatsiooni- ja alarmaheladpeavad olema täiespikkuses kontrollitavad ja nende lühis või katkestus peabinitseerima rikkeaIarmi.

Keskseadmed peavad vastama riigis kehtivatele nõuetele. (EN-54)

AAR0130 ÜLO KALA 201009.03.1034

Visualiseerimis ja monitooringusüsteemi pööratakseesmajärjekorras tähelepanu järgmistele süsteemi omadustele:

1. Töökindlus2. Rikete taluvus ehk «eluvõime»3. Autonoomsus (teistest süsteemidest ja

toiteallikatest sõltumatus)4. Info lugemise kiirus5. Operaatori vigade miinimumini viimine6. Kiire ka lihtne operaatorite väljaõpe.7. Ökonoomsus ja keskkonnasõbralikus.

Seejuures võivad jääda tahaplaanile sellised parameetrid nagusüsteemi töö kiirus, kajastatava informatsiooni hulk jakeerukus ning juhtimise paqindlikkus.

VISUALISEERIMISSÜSTEEMIDE KAVANDAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED

Page 18

AAR0130 ÜLO KALA 201009.03.1035

Sprinklerite veevarustust kontrollivad sulgurid

Kontrollima peab kõikide normaalselt avatud sulgurite asendit,sealjuures ka veevarustus-, juhtsõlme-, täiendus- jatsoonisulgurite, millede sulgemine võib takistada sprinkleriteveevarustust. Nende sulgurite mittetäielik avatus peab esilekutsuma vastava indikatsiooni.

Muud sulgurseadmed

Kontrollima peab kõikide normaalselt avatud sulgurseadmeteasendit, sealjuures ka survelülitite, hüdraulilistealarmseadmete, voolumõõtjate, millede sulgemine võibtakistada sprinklerite veevarustust. Nende sulgurseadmetemittetäielik avatus peab esile kutsuma vastava indikatsiooni.

Vedelike nivoodKontrollima peab kõiki kriitilisi vedelike tasemeid, sealhulgaska veemahutite ja mootorite kütusemahutite nivoosid.Indikatsioon peab toimuma siis, kui vee nivoolang on suuremkui 10 % nominaalnivoost või kütuse nivoolang on suurem kui25 % nominaalnivoost. Survemahutite korral peab indikatsioontoimuma enne kui veenivoo ületab 10 % võrra

KONTROLLITAVAD FUNKTSIOONID

AAR0130 ÜLO KALA 201009.03.1036

MONITOORINGU JA

VISUALISEERIMSSÜSTEEMI

TÜÜPLAHENDUS

Page 19

AAR0130 ÜLO KALA 201009.03.1037

AAR0130 ÜLO KALA 201009.03.1038

Page 20

AAR0130 ÜLO KALA 201009.03.1039

Automaatika kilbis on:- kaablite ühendamiseks klemmliistud- automaatika kontrollerid- klemmliist keskuse sidumiseks indikatsiooni paneeliga

Ehituslikud variandid:a) Komplektne keskus koos paneeliga.b) Paneel on viidud keskusest lahku.c) Erinevate süsteemidega seotud paneelid on erinevates kohtades, keskusest

lahus.

Paneeli tehniline teostus.a) Roheline/kollane/punane indikatsioon tähendab alati sama:

normaalolukord/rike/häire. Seetõttu ei ole vaja lampidele seletusi juurde märkida

b) Signalisatsiooni ja häire ahelad peavad olema pideva kontrolli all, st. et kaabli lühise ja katkestuse korral antakse rikketeade.

c) Helisignaalid: a. kollane e. rikkesignaalb. punane e. häiresignaal, erineb kollasesthelisignaalide blokeerimise võimalus võtmega, indikatsioon blokeerimise kohta.

Blokeering välistab igasuguse helisignaali, kasutada ainult testimise ajal

SPRINKLERAUTOMAATIKA KILP

AAR0130 ÜLO KALA 201009.03.1040

a)Töötamise loogika: a. Häire tulemisel hakkab vastav indikaatorlamp vilkuma, kaasneb

helisignaal.b. Häire saab ühekordse nupule vajutamisega kviteerida, see peatab ka

helisignaali. Indikatsioon jääb põlema, kui häire on endiselt aktiivne.c. Kui tuleb uus häire, siis hakkab vastav indikaatorlamp vilkuma (eelmine

häire põleb edasi) ja kaasneb uus helisignaal. Seega tähistavad vilkuvad tuled, peale viimast häirete kviteerimist lisandunud häireid.

d. Kui kviteeritud häire kaob, siis indikaatorlamp kustub.b)Paneeli testimine. Vastavale nupule vajutamisel süttivad kõik

indikaatorid, mis normaalolekus on kustunud (punased ja kollased) ja vastupidi, kustuvad kõik tuled, mis normaalolekus põlevad (rohelised).

Kaabeldus peab olema teostatud tulekindla kaabliga, kui need väljuvad häirekeskuse suhtes teise tuletõkke tsooni. Tulekindla kaabliga ei pea olema ainult inditseeriva iseloomuga signaalid nagu nt. veevooluandurid.

ÜLDINE TÖÖPÕHIMÕTE

Page 21

AAR0130 ÜLO KALA 201009.03.1041

SPRINKLRIAUTOMAATIKA KILP

AAR0130 ÜLO KALA 201009.03.1042

EVS EN 60849 : 2003 vastav helindus