Andres Lahe

GNU octaveJuhend GNU octave installeerimiseks

Tallinn2006

2

Dokumendi koostas: Andres Lahe, 2006-04-19e-mail: alahe@staff.ttu.eehttp://staff.ttu.ee/~alahe/Tallinna TehnikaülikoolMehaanikainstituuthttp://www.ttu.ee/

Käesolev dokument on vaba. Te võite seda edasi levitada ja/või muuta vastavalt GNUÜldise Avaliku Litsentsi tingimustele, nagu need on Vaba Tarkvara Fondi poolt; kas Litsentsiversioon number 2 või (vastavalt Teie valikule) ükskõik milline hilisem versioon.

Seda dokumenti levitatakse lootuses, et see on kasulik, kuid ILMA IGASUGUSE GA-RANTIITA; isegi KESKMISE/TAVALISE KVALITEEDI GARANTIITA või SOBIVUSELETEATUD KINDLAKS EESMÄRGIKS.Üksikasjade suhtes vaata GNU Üldist Avalikku Litsentsi.

Te peaks olema saanud GNU Üldise Avaliku Litsentsi koopia koos selle dokumendiga, kuiei, siis kontakteeruge Free Software Foundation’iga, 59 Temple Place - Suite 330, Boston, MA02111-1307, USA

Cygwin API litsentsi tingimused: http://cygwin.com/licensing.html

GNU Üldise Avaliku Litsentsi koopia: Lisa A lk 31ehk http://wiki.linux.ee/phpwiki/GNU%20General%20Public%20License

Õppevahend on vormindatud tekstitöötlusprogrammiga LATEX (loe: lateh). Tekstitöötlus-programm LATEX on programmi TEX (loe: teh) makropakett. TEX erineb kirjastuste süs-teemidest VENTURA ja PageMaker selle poolest, et ta on public domain’i produkt. LATEX-iskirjutatud teksti on võimalik töödelda msdos, UNIX (Linux) ja teistel arvutitel. LATEX disainibaruandeid, artikleid, raamatuid. Vastavad stiilifailid (*.sty failid) valivad pealkirjade suuruse,numeratsiooni, jooniste ja valemite paigutuse, aitavad koostada sisukorda, panevad indekseid,kirjandusviiteid jne.LATEX’i kohta loe kodulehelt: http://staff.ttu.ee/~alahe/

http://staff.ttu.ee/~alahe/http://www.ttu.ee/http://cygwin.com/licensing.htmlhttp://wiki.linux.ee/phpwiki/GNU%20General%20Public%20Licensehttp://staff.ttu.ee/~alahe/

Sisukord

Sisukord 3

Joonised 5

1 GNU octave installeerimine 71.1 Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 71.2 Cygwin’i installeerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12

A GNU Üldine Avalik Litsents 31

Aineregister 37

3

4 SISUKORD

Joonised

1.1 Sõrestiku sisejõud ja mõjujooned . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 81.2 Jätkuvtala arvutus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 91.3 Vaikehäälestus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 101.4 Installeerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 101.5 Ümberinstalleerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 111.6 Mahainstalleerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 111.7 Paul Söderlind’i koduleht . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 121.8 Octave installeerimine Windows’ile . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 131.9 Cygwin’i installeerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 141.10 Salvesta kettale . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 141.11 Setup.exe salvestamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 151.12 Allalaadimishaldur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 151.13 Cygwin’i installimisprogramm . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 161.14 Installeerimise tüübi valik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 161.15 Installeerimiskataloogi valik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 171.16 Kohaliku kataloogi valik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 171.17 Ühenduse tüübi valik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 181.18 Allalaadimise saidi valik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 181.19 Paketi valik bash-kesta installeerimiseks . . . . . . . . . . . . . . . . . . 191.20 Graafikapaketi valik installeerimiseks . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 201.21 Graafikapaketi valik installeerimiseks (järg) . . . . . . . . . . . . . . . . . 211.22 Matemaatikapaketi valik installeerimiseks . . . . . . . . . . . . . . . . . . 221.23 X Windowsi paketi valik installeerimiseks . . . . . . . . . . . . . . . . . . 231.24 X Windowsi paketi valik installeerimiseks (järg) . . . . . . . . . . . . . . 241.25 Ikoonide tekitamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 251.26 Pakitud fail StartOctave.zip . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 261.27 Pakkfail OctaveBAT . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 271.28 Pakkimise utiliidid Zip ja UnZip . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 281.29 Töökataloog . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 291.30 Terminali käivitamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 301.31 Käsud octave , pwd ja ls terminalil . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30

5

6 JOONISED

Peatükk 1

GNU Octave installeerimine

1.1 Sissejuhatus

Arvutiprogrammiga GNU Octave1 2 on lihtne teha maatriksarvutusi. Arvutiprogrammikäske3 võib leida veebist.Arvutiprogrammi GNU Octave kohta saab viiteid veebist4 5. Kasutatavad failid on

laiendiga .m. Need laiendiga .m failid töötavad ka Matlab’iga. Erinevused ilmnevadgraafika kasutamisel. GNU Octave on vaba tarkvara6, mis on saadaval ka Windows ’ijaoks. GNU Octave installeerimise ja käivitamise kirjeldusi Windowsis on Paul Söder-lind’i kodulehel7. GNU Octavet kasutatakse ehitusmehaanika ülesannete8 lahendamisel,vt joonised 1.1 ja 1.2. Selleks et graafika (gnuplot9) aknad töötaksid nii, nagu on näida-tud joonistel 1.1 ja 1.2, kasutame GNU Octave installeerimisel Cygwin’i10 keskkonda.Cygwini ülesseadmine veebist1112 võimaldab hiljem pakette lisada ja eemaldada. Vaike-häälestusega (ingl default) (vt joonis 1.3) installeeritakse minimaalne hulk pakette.Pakettide lisamiseks valime ’Install’ (vt joonis 1.4). Uuesti installeerimiseks valime ’Re-install’ (vt joonis 1.5). Pakette saab eemaldada ’Uninstall’ valimisega (vt joonis 1.6).

1http://www.gnu.org/software/octave/2http://www.gnu.org/software/octave/doc/interpreter/3http://webber.physik.uni-freiburg.de/~frpe/Vorlesungen/SS2002/refcard-a4.pdf4http://staff.ttu.ee/~alahe/aOctave.html5http://staff.ttu.ee/~alahe/aMatlab.html6http://kuutorvaja.eenet.ee/tutvustus/gnulinux.html7http://home.tiscalinet.ch/paulsoderlind/8http://staff.ttu.ee/~alahe/konspekt/myCD/sisukord.html9http://t16web.lanl.gov/Kawano/gnuplot/index-e.html

10http://cygwin.com/11http://cygwin.com/cygwin-ug-net/setup-net.html#internet-setup12http://cygwin.com/cygwin-ug-net/setup-net.html

7

http://www.gnu.org/software/octave/http://www.gnu.org/software/octave/doc/interpreter/http://webber.physik.uni-freiburg.de/~frpe/Vorlesungen/SS2002/refcard-a4.pdfhttp://staff.ttu.ee/~alahe/aOctave.htmlhttp://staff.ttu.ee/~alahe/aMatlab.htmlhttp://kuutorvaja.eenet.ee/tutvustus/gnulinux.htmlhttp://home.tiscalinet.ch/paulsoderlind/http://staff.ttu.ee/~alahe/konspekt/myCD/sisukord.htmlhttp://t16web.lanl.gov/Kawano/gnuplot/index-e.htmlhttp://cygwin.com/http://cygwin.com/cygwin-ug-net/setup-net.html#internet-setuphttp://cygwin.com/cygwin-ug-net/setup-net.html

8 PEATÜKK 1. GNU OCTAVE INSTALLEERIMINE

Joonis 1.1. Sõrestiku sisejõud ja mõjujooned

1.1. SISSEJUHATUS 9

Joonis 1.2. Jätkuvtala arvutus

10 PEATÜKK 1. GNU OCTAVE INSTALLEERIMINE

Joonis 1.3. Vaikehäälestus

Joonis 1.4. Installeerimine

1.1. SISSEJUHATUS 11

Joonis 1.5. Ümberinstalleerimine

Joonis 1.6. Mahainstalleerimine

12 PEATÜKK 1. GNU OCTAVE INSTALLEERIMINE

1.2 Cygwin’i installeerimine

Üks parimaid GNU octave installeerimise ja käivitamise kirjeldusi Windowsis on PaulSöderlind’i kodulehel13 (vt joonis 1.7). Valime sellelt kodulehelt ’MatLab and Octave’.

13http://home.tiscalinet.ch/paulsoderlind/

Joonis 1.7. Paul Söderlind’i koduleht

http://home.tiscalinet.ch/paulsoderlind/

1.2. CYGWIN’I INSTALLEERIMINE 13

Joonis 1.8. Octave installeerimine Windows’ile

Siit otsime Installing and Running Octave in Windows alt To Install Octave (vt joo-nis 1.8). Siin klõpsame Cygwin’s home page Cygwin’s home page14 viitel. Nüüd satumeCygwin’i kodulehele (vt joonis 1.9).

14http://cygwin.com/

http://cygwin.com/

14 PEATÜKK 1. GNU OCTAVE INSTALLEERIMINE

Joonis 1.9. Cygwin’i installeerimine

Klõpsame Install or update now! (using setup.exe)15 viitel (vt joonis 1.9). Setup.exesalvestamiseks valime ketta (vt joonis 1.10).

15http://cygwin.com/setup.exe

Joonis 1.10. Salvesta kettale

http://cygwin.com/setup.exe

1.2. CYGWIN’I INSTALLEERIMINE 15

Joonis 1.11. Setup.exe salvestamine

Setup.exe salvestamine kettale on näidatud joonisel 1.11. Pärast setup.exe allalaa-dimist klõpsame setup.exe’l (joonis 1.12).

Joonis 1.12. Allalaadimishaldur

16 PEATÜKK 1. GNU OCTAVE INSTALLEERIMINE

Joonis 1.13. Cygwin’i installimisprogramm

Cygwin Net Realease Setup Program’il (joonis 1.13) klõpsame nupul Next>. Instal-leerimise tüübiks valime (joonis 1.14) Install from Internet ja sellele järgnevalt klõpsamenupul Next>.

Joonis 1.14. Installeerimise tüübi valik

1.2. CYGWIN’I INSTALLEERIMINE 17

Joonis 1.15. Installeerimiskataloogi valik

Cygwin installeeritakse kataloogi (C: või E: ), kuhu on installeeritud MS Windows(joonis 1.15). Siin valime nupu All Users ja vaikimisi failitüübiks Unix/binary, siis eiole vaja Unix’i faile teisendada. Seejärel klõpsame nupul Next>.Kohaliku kataloogi (joonis 1.16) võib jätta sinna, kuhu arvuti pakub. Nüüd klõpsamenupul Next>.

Joonis 1.16. Kohaliku kataloogi valik

18 PEATÜKK 1. GNU OCTAVE INSTALLEERIMINE

Joonis 1.17. Ühenduse tüübi valik

Ühenduse tüübi valikul (joonis 1.17) valime nupu Direct Connection. Siis klõpsamenupul Next>.Järgnevalt valitakse allalaadimise sait (joonis 1.18). Näites on valitud ftp://ftp-sdud.fht-esslingen.de. Lisatud ei ole uut allalaadimise saiti (User URL: on tühi ).

Joonis 1.18. Allalaadimise saidi valik

1.2. CYGWIN’I INSTALLEERIMINE 19

Nüüd tuleb valida vajalikud tarkvarapaketid. Vaikehäälestusega (ingl Default, joonis1.3) installitakse minimaalne hulk tarkvarapakette, mis meile on ebapiisav.Kesta (ingl Shell) installeerimiseks asendame kirja Default klõpsamisega kirjala Install(joonis 1.19). Siin on valitud bash (Bourne Again SHell) kestaks. Järgnevalt klõpsamenupul ’textitNext>.

Joonis 1.19. Paketi valik bash-kesta installeerimiseks

20 PEATÜKK 1. GNU OCTAVE INSTALLEERIMINE

Graafikapakettide (ingl Graphics) installeerimine on näidatud joonistel 1.20 ja 1.21.

Joonis 1.20. Graafikapaketi valik installeerimiseks

1.2. CYGWIN’I INSTALLEERIMINE 21

Joonis 1.21. Graafikapaketi valik installeerimiseks (järg)

22 PEATÜKK 1. GNU OCTAVE INSTALLEERIMINE

Matemaatika tarkvarapaketi (ingl Math) installeerimine on näidatud joonisel 1.22.Siin tuleb valida octave ja gnuploti tarkvarapaketid.

Joonis 1.22. Matemaatikapaketi valik installeerimiseks

1.2. CYGWIN’I INSTALLEERIMINE 23

X Windowsi pakettide (ingl X11 ) installeerimine on näidatud joonistel 1.23 ja 1.24.

Joonis 1.23. X Windowsi paketi valik installeerimiseks

24 PEATÜKK 1. GNU OCTAVE INSTALLEERIMINE

Joonis 1.24. X Windowsi paketi valik installeerimiseks (järg)

1.2. CYGWIN’I INSTALLEERIMINE 25

Joonis 1.25. Ikoonide tekitamine

Ikoonide tekitamine ja installeerimise lõpetamine on näidatud joonisel 1.25.

26 PEATÜKK 1. GNU OCTAVE INSTALLEERIMINE

Paul Söderlind tegi GNU octave kasutamiseks MS Windowsil OctaveBAT faili. Sellepakitud faili (ingl zip file) OctaveBAT leiate Paul Söderlind’i kodulehel download thiszip file16 (joonis 1.26).Pakkige fail StartOctave.zip lahti C: või E:\sygwin\bin kataloogis, nagu on näidatudjoonisel 1.27.

Joonis 1.26. Pakitud fail StartOctave.zip

16http://home.tiscalinet.ch/paulsoderlind/Software/StartOctave.zip

http://home.tiscalinet.ch/paulsoderlind/Software/StartOctave.zip

1.2. CYGWIN’I INSTALLEERIMINE 27

Pärast lahtipakkimist lohistage fail OctaveBAT Desktopile. Lahtipakkimiseks võibkasutada UnZip’i17 (joonis 1.28).

Joonis 1.27. Pakkfail OctaveBAT

17http://www.info-zip.org/pub/infozip/

http://www.info-zip.org/pub/infozip/

28 PEATÜKK 1. GNU OCTAVE INSTALLEERIMINE

Joonisel 1.28 on ka viited tekstiredaktoritele Crimson editor18, SciTE19 ja Text-Pad20. TextPad on väga hea redaktor, kuid on jaosvara (ingl shareware21). Siin tulebarvestada, et Unix’is ja Dos’is on reavahetuse märgid erinevad. Kui avada program-mi tekst Wordpad’iga ja salvestada, siis on Unix’i reavahetuse märgid muutunud Dos’ireavahetuse märkideks ja see programm võib mitte töötada.

Joonis 1.28. Pakkimise utiliidid Zip ja UnZip

18http://www.crimsoneditor.com/19http://scintilla.sourceforge.net/SciTE.html20http://www.textpad.com/21http://www.vallaste.ee/

http://www.crimsoneditor.com/http://scintilla.sourceforge.net/SciTE.htmlhttp://www.textpad.com/http://www.vallaste.ee/

1.2. CYGWIN’I INSTALLEERIMINE 29

Ehitusmehaanika ülesannete lahendamiseks koostatud programmid22 tooge töökata-loogi C: või E:\sygwin\home\teie nimi (joonis 1.29). Ülesannete lahendamiseks koosta-tud programmid on ka kokkupakitult23. Pakkige need lahti töökataloogis (joonis 1.29).

Joonis 1.29. Töökataloog

22http://staff.ttu.ee/~alahe/konspekt/myCD/octaveProgrammid/octaveProgrammid.html23http://staff.ttu.ee/~alahe/konspekt/myCD/octaveProgrammid/octave_ehmeh.zip

http://staff.ttu.ee/~alahe/konspekt/myCD/octaveProgrammid/octaveProgrammid.htmlhttp://staff.ttu.ee/~alahe/konspekt/myCD/octaveProgrammid/octave_ehmeh.zip

30 PEATÜKK 1. GNU OCTAVE INSTALLEERIMINE

Joonis 1.30. Terminali käivitamine

Octavet saab käivitada desktopil ikoonidel OctaveBAT ’il või cygwin klõpsatades.Kui klõpsasite ikoonil cygwin, siis kirjutage X Windowsi käivitamiseks ilmunud aknaskäsk startxwin.sh (joonis 1.30).Terminalil (joonis 1.31) käivitame octave, vaatame kataloogi nime (käsk pwd) ja selleskataloogis olevaid faile (käsk ls).

Joonis 1.31. Käsud octave , pwd ja ls terminalil

Lisa A

GNU üldine avalik litsents

GNU üldine avalik litsents

Versioon number 2, juuni 1991Autoriõigus (c) 1989, 1991 Free Software Foundation, Inc. 59 Temple Place, Suite 330, Boston, MA

02111-1307 USA

Igaüks võib käesolevast dokumendist valmistada koopiaid ning valmistatud koopiaid levitada tin-gimusel, et need koopiad vastavad originaaldokumendile sõnasõnalt.

EESSÕNAEnamik tarkvara litsentse on loodud selleks, et võtta Teilt õigus tarkvara jagada ja muuta. Vas-

tukaaluks on GNU üldine avalik litsents mõeldud selleks, et tagada Teile vabadus jagada ja muutavaba tarkvara - kindlustada, et tarkvara oleks vaba kõigile selle kasutajatele. Käesolev Üldine AvalikLitsents kehtib enamiku Free Software Foundation’i tarkvara ja mis tahes programmide kohta, mil-le autorid lubavad seda litsentsi kasutada. (Mõni Free Software Foundation’i tarkvara on vastavaltkaitstud GNU üldise avaliku teegilitsentsiga). Ka Teie võite oma programmi suhtes käesoleva litsentsitingimusi kehtestada.

Rääkides vabast tarkvarast peame silmas vabadust, mitte hinda. Üldised avalikud litsentsid onloodud selleks, et tagada Teile järgnevat: õigust levitada koopiaid vabast tarkvarast (soovi korralka levitamise eest tasu võttes), tarkvara lähtetekstide kättesaadavust, õigust tarkvara muuta ningkasutada tarkvara osi uute vaba tarkvara toodete loomisel ning tagada, et olete teadlik eelnimetatudõigustest.

Teie õiguste tagamiseks on vaja rakendada mõningaid piiranguid, et keegi ei saaks Teilt neidõigusi ära võtta või nõuda loobumist neist õigustest. Tarkvara muutmisel või selle koopiate levitamiselkätkevad need piirangud Teie jaoks teatud kohustusi. Näiteks levitades taolise programmi koopiaid,kas tasuta või levitamise eest tasu võttes, peate Te saajatele andma kõik need õigused, mis on kaTeil endal. Te peate kindlustama, et ka nemad saavad või võivad soovi korral saada lähteteksti. Etprogrammi saajad teaksid oma õigusi, peate neid teavitama käesoleva Litsentsi tingimustest.

Meie kaitseme Teie õigusi kaheastmeliselt:

1. anname tarkvarale autoriõiguse ja

2. pakume Teile käesolevat litsentsi, mis annab Teile seadusliku õiguse kopeerida, levitada ja/võimuuta tarkvara.

Samuti tahame nii iga autori kui ka meie endi kaitseks kindlustada, et igaüks mõistab, et vabal tark-varal pole garantiid. Kui keegi tarkvara muudab ja edasi annab, peavad selle saajad teadma, et nendeomanduses pole originaal vältimaks teiste poolt põhjustatud probleemide mõju originaali autori mai-nele.

31

32 LISA A. GNU ÜLDINE AVALIK LITSENTS

Lõpuks, iga vaba programmi ähvardab pidevalt tarkvara patenteerimine. Me soovime vältida ohtu,kus vaba programmi levitajad omandavad individuaalse patendi litsentsi, muutes selle enda oman-diõiguse objektiks. Sellise olukorra vältimiseks oleme selgitanud, et iga taoline patent tuleb litsentsidakõigile vabaks kasutamiseks või üldse mitte litsentsida.

Järgnevad kopeerimise, levitamise ja muutmise täpsed terminid ning tingimused.Kopeerimise, levitamise ja muutmise terminid ja tingimused.0. Käesolev litsents kehtib iga programmi või muu teose puhul, mis sisaldab autoriõiguse omaniku

märget selle kohta, et antud programmi võib levitada vastavalt käesoleva üldise avaliku litsentsi tin-gimustele. ”Programm” on edaspidi ükskõik milline eelnevale tingimusele vastav programm või teos,”Programmil põhinev teos” tähendab kas Programmi või ükskõik millist autorikaitse all olevat prog-rammil põhinevat teost; lahti seletatuna teost, mis sisaldab Programmi või selle osa, kas sõnasõnaliseltvõi muudetult ja/või tõlgituna teise keelde. (Siin ja edaspidi on tõlkimine kaasatud piiranguteta termini”muutmine” alla). Iga litsentsiaat on edaspidi ”Teie”.

Litsents ei laiene muudele tegevustele kui kopeerimine, levitamine ja muutmine; need ei ole lit-sentsiga kaetud. Programmi töötamise protsessil pole kitsendusi ja Programmi väljund on kaitstudvaid siis, kui selles sisaldub teos, mis põhineb Programmil (sõltumatuna sellest, et see on Programmitööprotsessi poolt valmistatud). Kas see on tõene, sõltub sellest mida Programm teeb.

1. Teie võite kopeerida ja levitada sõnasõnalisi koopiaid Programmi lähtetekstist nii, nagu oleteselle saanud, igas vormis, eeldusel, et Teie avaldate arusaadavalt ja sobivalt igal koopial vastava auto-riõiguse märke ja garantii välistamise märke: hoiate puutumatuna kõik märked, mis viitavad käesolevaleLitsentsile ja igasugusele garantii puudumisele ning annate kõigile Programmi saajatele käesoleva Lit-sentsi koopia Programmiga kaasa. Te võite võtta tasu koopia füüsilise kättetoimetamise akti eest javõite oma valiku kohaselt pakkuda tasu eest omapoolset garantiikaitset.

2. Teie võite muuta Programmi koopiat või koopiaid või ükskõik millist selle osa, luues nii Prog-rammil põhineva teose, ning kopeerida ja levitada selliseid muudatusi või teoseid vastavalt punkti 1tingimustele, eeldades, et Te täidate kõik järgnevad tingimused:

a) Te peate kaasama muudetud failile silmatorkavad märked, mis teatavad Teie poolt tehtud muu-datused failides ja iga muudatuse kuupäeva.

b) Te peate andma kõigile kolmandatele osapooltele selle Litsentsi tingimuste kohaselt Litsentsitervikuna igasugusele teosele, mida Te levitate või avalikustate, mis tervikuna või osaliselt sisaldabProgrammi või põhineb Programmil või selle osal.

c) Kui muudetud Programm loeb normaalse tööprotsessi käigus käske interaktiivselt, peate Tetagama, et tavaliseks interaktiivseks kasutamiseks käivitamisel kõige tavapärasemal viisil kas trükitaksevõi kuvatakse märge, mis sisaldab vastatavat märget autoriõigusest ja märget garantii puudumise kohta(või märget Teie poolt pakutava garantii kohta) ning et kasutajad võivad Programmi käesolevatetingimuste kohaselt edasi levitada, teatades kasutajale, kuidas näha koopiat käesolevast Litsentsist.(Erand: Kui Programm ise on interaktiivne, kuid tavapärase kasutamise protsessi käigus ei trüki sellistteadaannet, siis ei pea Teie Programmil põhinev teos vastavat teadaannet trükkima).

Need nõuded kehtivad muudetud teosele kui tervikule. Kui selgelt eristatavad osad teosest ei põhineProgrammil ja neid võib põhjendatult lugeda iseseisvateks ja eraldiseisvateks teosteks, siis ei laienekäesoleva Litsents ja selle tingimused nimetatud osadele, kui Te levitate neid iseseisvate teostena.Kui Te levitate nimetatud osi kui osa tervikust, milleks on Programmil põhinev teos, siis tervikulevitamine peab järgima käesoleva Litsentsi tingimusi, mille teistele litsentsiaatidele antud õigusedlaienevad ülejäänud tervikule, seega igale üksikule osale, olenemata sellest, kes autor oli.

Seega pole käesoleva punkti eesmärk nõuda õigusi või vaidlustada Teie õigusi teosele, mille Teoled tervikuna loonud; pigem on eesmärk kasutada õigust suunata Programmil põhinevate teoste võiühisteoste levitamist.

Lisaks, ainuüksi asjaolu, et teise teose, mis ei põhine Programmil, Programmiga (või Programmilpõhineva teosega), ühtsesse levitamis- või säilitusvormi liitmine ei muuda nimetatud teost Litsentsialla kuuluvaks.

3. Teie võite Programmi (või punkt 2 kohaselt Programmil põhinevat teost) kopeerida ja levitadaobjektkoodina või käivitataval kujul vastavalt punktide 1 ja 2 kohaselt eeldusel, et Te täidate vähemalt

33

ühe järgnevatest nõuetest:a) Lisate sellele täieliku vastava masinloetava lähteteksti, mida peab levitama vastavalt punktides

1 ja 2 toodud tingimustele, vormis, mida kasutatakse valdavalt tarkvara vahendustegevuses; võib) Lisate sellele kirjaliku vormi, kehtivusega vähemalt kolm aastat, millega annate mis tahes kol-

mandatele osapooltele tasu eest, mis ei ületa Teie poolt lähteteksti füüsilisel kujul levitamise hinda,täieliku masinloetava koopia vastavast lähtetekstist, mida levitatakse vastavalt punktides 1 ja 2 toodudtingimustele, vormis, mida kasutatakse valdavalt tarkvara vahendustegevuses; või

c) Lisate sellele informatsiooni, mille Teie saite ja mis puudutab vastava lähteteksti levitamisepakkumist. (See alternatiiv on lubatud vaid mitteärilisel levitamisel, kui Te oled saanud Programmikoos vastava pakkumisega objektkoodina või käivitatavas vormis vastavalt käesoleva punkti alapunktileb).

Teose lähteteksti all mõeldakse muudatuste tegemiseks eelistatumat teose vormi. Käivitatava teosetäielik lähtetekst tähendab kogu lähteteksti tervikuna koos kõigi selles sisalduvate moodulitega, lisadesükskõik millised sellega seotud liidese definitsioonifailid ning skriptid, mida kasutatakse käivitatavateose kompileerimise ja paigaldamise kontrollimiseks. Erandina ei pea levitatav lähtetekst sisaldamamidagi, mida tavaliselt levitatakse kas lähteteksti või masinkoodi vormis koos põhiliste operatsiooni-süsteemi komponentidega (kompilaator, kernel ja nii edasi), millel käivitatava töö protsess toimub,välja arvatud kui nimetatud komponent ise lisandub käivitatavale.

Kui käivitatava vormi või objektkoodi levitamine toimub ligipääsu pakkumisega määratud kohas,siis ligipääsu pakkumine lähteteksti kopeerimiseks samast kohast loetakse võrdseks lähteteksti levita-misega, kuigi kolmandad osapooled pole kohustatud kopeerima lähteteksti koos objektkoodiga.

4. Te ei tohi Programmi kopeerida, muuta, edasi litsentsida või levitada välja arvatud juhul,kui seda lubab käesolev Litsents. Igasugune muu katse kopeerida, muuta, sublitsentsida või levitadaProgrammi on õigustühine ja peatab automaatselt Teile käesoleva Litsentsiga antud õigused. Siiski eikaota osapoolte, kes on saanud Teilt koopiad või õigused käesoleva Litsentsi alusel, litsentsid kehtivustnii kaua, kuni taolised osapooled täidavad kehtestatud tingimusi täielikult.

5. Teilt ei nõuta Litsentsi aktsepteerimist, kuna Te pole sellele alla kirjutanud. Kuid miski muupeale käesoleva Litsentsi ei anna Teile õigust muuta või levitada Programmi või Programmil põhinevatteost. Need tegevused on seadusega keelatud, kui Te ei aktsepteeri käesoleva Litsentsi tingimusi. Sellesttulenevalt Programmi (või igasugust Programmil põhinevat teost) muutes või levitades annate Teiemärku nõustumisest Litsentsi terminite ja tingimustega Programmi või Programmil põhineva teosekopeerimisel, levitamisel või muutmisel.

6. Iga kord, kui Te levitate Programmi (või ükskõik millist Programmil põhinevat teost), saabsaaja automaatselt originaallitsentsiaarilt litsentsi kopeerida, levitada ja muuta Programmi vastavaltkäesoleva Litsentsi terminitele ja tingimustele. Teie ei või kehtestada lisapiiranguid vastuvõtjale antudõiguste kasutamisele. Teie ei vastuta käesoleva Litsentsi täitmise eest kolmandate osapoolte poolt.

7. Kui kohtulahendi või väidetava patendiõiguse rikkumise tagajärjel või mõnel muul põhjusel (misei piirdu patendiga seotud küsimustega) on Teile pandud kohustusi, mis on vastuolus käesoleva Litsentsitingimustega, siis ei vabasta need Teid käesoleva Litsentsi tingimuste täitmisest. Kui Te ei suudalevitada, samaaegselt täites käesoleva Litsentsi tingimusi ja teisi kohustusi, siis ei tohi Te Programmiüldse levitada. Näiteks kui patendilitsents ei luba Teil litsentsitasuta Programmi edasi levitada neile, keson saanud Teilt või Teie kaudu Programmi koopia, siis ainus võimalus täita nimetatud patendilitsentsija käesoleva Litsentsi tingimusi on loobuda Programmi levitamisest.

Kui käesoleva punkti mõni osa osutub mingil asjaolul kehtetuks või mitterakendatavaks, siis loetak-se käesoleva punkti ülejäänud osa rakendatavaks ja punkt tervikuna loetakse rakendatavaks ülejäänudtingimustel.

Käesoleva punkti eesmärk ei ole kellegi ajendamine patendi- või muude õiguste rikkumiseks võinende kehtivuse vaidlustamiseks; käesoleva punkti ainus eesmärk on vaba tarkvara levitamise süsteemiterviklikkuse kaitsmine, mida kasutavad avalike litsentside kasutajad. Paljud isikud on andnud suurepanuse tarkvara laiale sektorile, mida levitatakse läbi nimetatud süsteemi, usaldades süsteemi järje-kindlat rakendumist; autor/annetaja on otsustaja, kas ta soovib tarkvara levitada mõne teise süsteemikaudu ja litsentsiaat ei saa seda valikut mõjutada.

34 LISA A. GNU ÜLDINE AVALIK LITSENTS

Selle punkti eesmärk on täpselt selgitada, mida soovitakse käesoleva Litsentsi ülejäänud osagasaavutada.

8. Kui Programmi levitamist ja/või kasutamist piiratakse mõnedes riikides kas patentide või au-toriõigusega, võib autoriõiguse omanik, kes on Programmi litsentseerinud, lisada kindla geograafilisepiirangu, jättes nimekirjast välja mainitud riigid, et levitamine oleks lubatud vaid nimekirjas toodudriikides või riikide vahel. Nimetatud juhul Litsents liitub piiranguga, nagu see on ära toodud käesolevaLitsentsi põhiosas.

9. Free Software Foundation võib aeg-ajalt välja anda ümbertöötatud ja/või uusi versioone ÜldisestAvalikust Litsentsist. Need uued versioonid on käesoleva Litsentsi versiooniga sarnase sisuga, kuidvõivad erineda detailides, osundades uusi probleeme või huviobjekte.

Igale versioonile antakse unikaalne versiooninumber. Kui programmis tuuakse ära selle kohta keh-tiva käesoleva litsentsi versiooninumber ja lisatakse märge ”kõik hilisemad versioonid”, siis on Teilvõimalik valida, kas järgida selle või ükskõik millise hilisema Free Software Foundation’i poolt aval-datava versiooni tingimusi. Kui Programm ei täpsusta käesoleva litsentsi versiooninumbrit, on Teilvõimalus valida ükskõik milline Free Software Foundation’i poolt avaldatud käesoleva Litsentsi ver-sioon.

10. Kui Te soovite Programmi osi liita teiste vabade programmidega, mille levitamise tingimu-sed on erinevad, siis kirjutage loa saamiseks autorile. Tarkvara puhul, mis on autoriõigusega kaitstudFree Software Foundation’i poolt, kontakteeruge Free Software Foundation’iga, mõnikord me teemeerandeid. Meie otsuse määravad kaks eesmärki: säilitada vaba staatus meie vaba tarkvara igasugustelederivaatidele ja edendada tarkvara jagamist ning taaskasutamist üldiselt.

GARANTII PUUDUMINE11. KUNA PROGRAMM ON LITSENTSEERITUD TASUTA, PUUDUB PROGRAMMIL IGA-

SUGUNE GARANTII ULATUSENI, MIDA LUBAB RAKENDATAV SEADUS. KUI KIRJALIKULTPOLE TEISITI SÄTESTATUD, SIIS AUTORIÕIGUSE OMANIKUD JA/VÕI MUUD OSAPOO-LED PAKUVAD PROGRAMMI ”NII, NAGU TA ON” ILMA IGASUGUSE VÄLJENDATUD VÕIOLETATAVA GARANTIITA, KAASA ARVATUD, KUID MITTE AINULT, KESKMISE/TAVALISEKVALITEEDI JA MINGILE KINDLALE EESMÄRGILE SOBIVUSE GARANTIITA. KOGU PROG-RAMMI KVALITEEDI JA TOIMIMISE RISK LANGEB TEILE. KUI PROGRAMM ON PUUDU-LIK, KANNATE TEIE KÕIK TEENINDUSE, PARANDUSE VÕI TAASTAMISE KULUD.

12. MITTE MINGIL JUHUL, VÄLJA ARVATUD SIIS, KUI SEDA NÕUAB RAKENDA-TAV SEADUS VÕI KUI KIRJALIKULT ON TEISITI KOKKU LEPITUD, POLE ÜKSKI AUTO-RIÕIGUSE OMANIK VÕI KOLMAS OSAPOOL, KES VÕIB MUUTA JA/VÕI LEVITADA PROG-RAMMI VASTAVALT ÜLALPOOL TOODUD TINGIMUSTELE, TEIE EES VASTUTAV KAHJUS-TUSTE EEST, KAASA ARVATUD IGASUGUSED ÜLDISED, SPETSIIFILISED, JUHUSLIKUDVÕI TAGAJÄRJEL TEKKINUD KAHJUD, MIS TULENEVAD KAS PROGRAMMI KASUTA-MISEST VÕI VÕIMATUSEST PROGRAMMI KASUTADA (KAASA ARVATUD, KUID MITTEAINULT, TEIE VÕI KOLMANDATE OSAPOOLTE ANDMETE KADUMINE VÕI ANDMETEMUUTMINE VÕI PROGRAMMI VÕIMETUS TÖÖTADA KOOS MIS TAHES TEISTE PROG-RAMMIDEGA), ISEGI SIIS, KUI VALDAJAT VÕI MUUD OSAPOOLT ON TEAVITATUD SEL-LISTE KAHJUDE VÕIMALIKKUSEST.

Terminite ja tingimuste lõpp.

Kuidas rakendada oma uutele programmidele neid termineid ja tingimusi?Kui Te loote uue programmi ja soovite, et sellest oleks võimalikult laiale üldsusele kasu, on parim

võimalus selleks muuta oma tarkvara vabaks, mida igaüks saaks edasi levitada ja muuta vastavaltkäesolevatele tingimustele.

Et seda teha, lisage oma programmile järgnevad märkused. Kindlaim on lisada need märkusediga lähtefaili algusse, et võimalikult efektiivselt teatada garantii puudumisest: igal failil peaks olemavähemalt üks ”autoriõiguse”rida ja viide kohale, kust võib leida tervikliku märkuse.

35

Üks rida, mis sisaldab programmi nime ja otstarbe lühikirjeldust.Copyright (C) YYYY autori nimiKäesolev programm on vaba tarkvara. Te võite seda edasi levitada ja/või muuta vastavalt GNU

Üldise Avaliku Litsentsi tingimustele, nagu need on Vaba Tarkvara Fondi poolt avaldatud; kas Litsentsiversioon number 2 või (vastavalt Teie valikule) ükskõik milline hilisem versioon.

Seda programmi levitatakse lootuses, et see on kasulik, kuid ILMA IGASUGUSE GARANTIITA;isegi KESKMISE/TAVALISE KVALITEEDI või TEATUD KINDLAKS EESMÄRGIKS SOBIVUSEGARANTIITA. Üksikasjade suhtes vaata GNU Üldist Avalikku Litsentsi.

Koos selle dokumendiga peaksite olema saanud GNU üldise avaliku litsentsi koopia , kui ei, siiskontakteeruge Free Software Foundation’iga, 59 Temple Place - Suite 330, Boston, MA 02111-1307,USA.

Samuti lisage informatsioon, kuidas Teiega kontakti võtta kas posti või meili teel.Kui programm on interaktiivne, siis lisage väljundisse käivitamisel kuvatav märkus:

Gnomovision versioon 69, Copyright (C) aastaarv, autori nimi

Gnomovision on ILMA IGASUGUSE GARANTIITA; detailidega tutvumiseks trüki”show w”. See on vaba tarkvara ja sa oled teretulnud seda edasi levitama teatud kindlatetingimuste alusel; detailidega tutvumiseks trüki ”show c”.

Hüpoteetilised käsud ”show w” ja ”show c” peaksid olema vastavad osad GNU Üldisest Avali-kust Litsentsist. Muidugi võivad Teie poolt kasutatavad käsud olla teise nimetusega kui ”show w” või”show c”; need võivad olla isegi hiireklõpsud või menüü osad - ükskõik, mis sobib Teie programmiga.

Kui Te töötate programmeerijana, peaksite laskma oma tööandjal või koolil alla kirjutada auto-riõiguslike pretensioonide loobumise kohta käivale dokumendile. Siin on näidis, muutke ise nimed:

Yoyodyne, Inc., loobub kõigist autoriõigustest programmile Gnomovision, mille onkirjutanud James Hacker.

See Üldine Avalik Litsents ei anna õigust liita Teie programmi omandiõiguslike programmidega.Kui Teie programm on alamfunktsioonide teek, on Teil kasulikum lubada linkimist teegiga. Kui Tetahate seda teha, siis kasutage GNU Üldist Avalikku Teegilitsentsi käesoleva Litsentsi asemel.

GNU Üldine Avalik Litsents on leheküljelthttp://wiki.linux.ee/phpwiki/GNU

http://wiki.linux.ee/phpwiki/GNU%20General%20Public%20License

GNU Üldine Avalik Litsentsi kohta saab lugeda

• Vaba tarkvara:http://kuutorvaja.eenet.ee/tutvustus/gnulinux.html

• K. Kikkas.Intellektuaalomand ja ITK:http://www.kakupesa.pri.ee:8080/akadeemia/arhiiv/VR1/loengud/loeng5

• T. Dovnar. Tarkvara patendid Ameerikas, Euroopas ja Eestis (Diplomitöö):http://www.juura.ee/txt/tarkvarapatendid.pdf

http://wiki.linux.ee/phpwiki/GNUhttp://wiki.linux.ee/phpwiki/GNU%20General%20Public%20Licensehttp://kuutorvaja.eenet.ee/tutvustus/gnulinux.htmlhttp://www.kakupesa.pri.ee:8080/akadeemia/arhiiv/VR1/loengud/loeng5http://www.juura.ee/txt/tarkvarapatendid.pdf

36 LISA A. GNU ÜLDINE AVALIK LITSENTS

• http://www.dsl.org/

• http://www.gnu.ai.mit.edu/philosophy/philosophy.html

• http://www.gnu.org/philosophy/license-list.html#SoftwareLicenses

• http://opencontent.org/opl.shtml

http://www.dsl.org/http://www.gnu.ai.mit.edu/philosophy/philosophy.htmlhttp://www.gnu.org/philosophy/license-list.html#SoftwareLicenseshttp://opencontent.org/opl.shtml

Aineregister

ümberinstalleerimine, 11

cygwin, 13, 14, 16

default, 7, 10

install, 7, 10

jaosvara, 28

ls, 30

mahainstalleerimine, 11Math, 22

octave, 7, 30OctaveBAT, 27

pwd, 30

reinstall, 7, 11

shareware, 28StartOctave.zip, 26startxwin.sh, 30

töökataloog, 29terminal, 30

uninstall, 7, 11UnZip, 27, 28

vaikehäälestus, 7, 10

Zip, 28

37

SisukordJoonisedGNU octave installeerimineSissejuhatusCygwin'i installeerimine

LisaGNU Üldine Avalik LitsentsAineregister