Gendra uurimus

GENDRA MELTS lk nr 1 1.02.2009

Gendra Melts

4. kl

Harmi Põhikool

2009


Pealeht....................................................lk.1 Sisukord...................................................lk.2 Sissejuhatus...............................................lk.3 Venemaa Föderatsioon.................................lk.4-5 Hiina....................................................lk.6-7 Jaapan..................................................lk.8-9 Austraalia............................................lk.10-11 Uus-Meremaa.......................................lk.12-13 Argentiina............................................lk.14-15 Mehhiko..............................................lk.16-17 Kanada...............................................lk.18-19 Gröönimaa...........................................lk.20-21 Prantsusmaa.........................................lk.22-23 Itaalia...............................................lk.24-25 Norra................................................lk.26-27 Rootsi................................................lk.28-30 Soome................................................lk.31-32 Eesti.................................................lk.33-34


Sissejuhatus

Mina tahaksin käia ära vähemalt mõnes neist riikidest, millest ma oma töös kirjutan ja kui ma kõikidesse riikidesse ei saa, siis mõnesse ikka saan. Mina alustan oma reisi Venemaast, siis liigun edasi Hinasse, Jaapanisse, Austraaliasse, Uus-Meremaale, Argentinasse, Mehhikosse, Kanadasse, Gröönimaale jne. Ja lõpuks jõuan oma kodumaale Eestisse ja siis ongi minul maakerale ring peale tehtud.


Venemaa Föderatsiooni president Dmitri Medvedev

Venemaa Föderatsioon on maailma suurim riik. Ta ulatub nii Euroopasse kui ka Aasiasse. Suurem osa tema elanikonnast elab Uuralitest lääne pool. Seal kasvavad suured kase- ja okaspuumetsad ning voolab veerikas Volga jõgi. Venemaa Föderatsiooni idaosa asub Aasias. Selle tohutu suurel alal laiuvad sood, maailma suurimad okaspuumetsad ja lagedad stepid. Seal kasvatatakse suurem osa Venemaal toodetavast teraviljast. Venemaa Föderatsioon moodustati 1991. aastal pärast kommunistliku Nõukogude Liidu lagunemist. Paljud endised liiduvabariigid said iseseisvaks. Nõukogude ajal kuulusid tööstusettevõtted riigile ning nende sisseseade oli vananenud. Tänapäeval moderniseerib riik oma tööstust ja põllumajandust. Venemaa Föderatsioon lipp Venemaa Föderatsioon vapp


Volga jõgi

Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.Volga algab Valdai kõrgustikult. Sealt voolab ta itta läbi Tveri linna. Nižni Novgorodi linnas ühineb ta parempoolse lisajõe Okaga. Kaasani lähedal ühineb ta vasakpoolse lisajõe Kamaga ja pöördub lõunasse. Suubub Kaspia merre. Kanalite kaudu pääs Aasovi, Valgele ja Läänemerele.

ÜLDANDMED

Suurimad linnad Moskva 9 107 000 Peterpuri 4 700 000 Pikim jõgi Jenissei-Angara 5540 km Suurim järv Baikal 30 500 km². See on kõige sügavam mageveejärv maailmas. Kõrgeim mägi Elburs 5642 m. See Venemaa Euroopaosas osas asuv mägi on Euroopas kõige kõrgem.


Suurem osa Ida-Aasiast hõlmab Hiina. See on suuruselt neljas riik maailmas ning seal elab üks viiendik maailma rahvastikust. Tema viljakatel tasandikel voolavad suured jõed Huang He ja Jangtse. Tasandikel asub ka enamik Hiina tööstuslinnadest ning põllumajanduspiirkondadest, sest mäestikud ja kõrberajoonid on eluks sobimatud. Riigi edelaosa kõrgetes mägedes elab hiidpanda, kes toitub seal kasvavatest bambusevartest. Põhja pool laiub Gobi kõrb, mis ulatub ka üle piiri Mongooliasse. Tähtis panganduskeskus Hongkong läks Hiina võimu alla 1997. aastal. Taiwan on mägine maa. Suurem osa tema rahvast elab saare läänepoolses osas. Üleval pildil näha olev inimene on Hiina president Hu Jintao. Hiina lipp Hiina vapp


Hiina müür Hiina müür on ligi 3460 km pikkune, see on pikim inimeste loodud rajatis. Ta ehitati selleks, et hoida rändhõime Hiinasse tungimast.

Hiidpanda

Hiidpandasid esineb vaid Hiina edelaosa metsades. Pikka aega arvati, et maailmas on vähem kui 1000 pandat, kuid uuem uurimus 2004.a selgitas, et neid võib olla 1600. Hiidpandad on looduskaitse all.

ÜLDANDMED

Suurimad linnad Shanghai 9 537 000 Peking 7 336 000 Hongkong 6 930 000 Pikim jõgi Jangste 6300 km Kõrgeim mägi Džomolungma 8848 m See on maailma kõige kõrgeim mägi. Tempetatuur Gobi kõrbes Kõrgeim 45 kraadi Madalaim -40 kraadi


Jaapani keiser Akihito

Jaapani saared on mägised ja kaljused. Ligi 3000 saart moodustuvad piki Aasia Vaikse ookeani rannikut pika aheliku. Kõige suuremad ja rahvarohkemad saared on Honshū, Hokkaidō, kyūshū ja shikoku. Jaapan asub maavärinate piirkonnas ning paljudel saartel tegutsevad vulkaanid. Hooned tuleb ehitada nii, et nad maavärinatele vastu peaksid. Kõige kõrgem vulkaan on Fuji, mis purskas viimati 1707. aastal. Suurem osa Jaapani rahvastikust elab rannikuäärsetes suurlinnades. Ent jaapanlased armastavad väga loodust ning austavad seda mitmel pidustusel. Riigi põhjaosas on kliima peamiselt jahe ning talvel sajab lund. Lõuna pool on ilmastik pehmem. Suvel on niiske ja palav ning septembris esineb ägedaid torme, mid nimetatakse taifuunideks.

Jaapani lipp Jaapani vapp


Fuji vulkaan

Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on Tōkyōst umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuji vulkaan, mida jaapanlased hüüavad Fuji-san. Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid.

ÜLDANDMED

Suurimad linnad Tōkyō 29 950 000. See on maailma suurim linn. Osaka 14 190 000 Maavärinate arv 800 kuni 1000 aastas Vulkaanide arv Jaapanis on üle 200 vulkaani. Suurem osa neist on kustunud, Kuid 77 tegutsevad. Kõrgeim mägi Fuji 3776 m.


Austraalia kuningkanna

Elizabeth II

Austraalia on maailma suurim saar. Ta on peamiselt tasane, ainult tema idaosas kõrgub Suur Veelahkme ahelik. Sellest lääne poole laiuvad poolviljatud tasandikud, kus kasvavad vaid põõsad ja rohi. Suuremat osa Lääne-Austraaliast katab kõrb. Põhjas haljendavad vihmametsad ja mangroovisood. Vaatamata tohutu suurele territooriumile elab Austraalias 19,5 miljonit inimest. Enamik neist elab lõuna- ja idaranniku linnades. Austraalia esmasaukad olid aborigeenid, kuid nüüd moodustavad suurema osa elankkonnast alates 18.sajandist Euroopast sisse rännanud inimesed. Austraalia on koduks paljudele ulukitele, keda kusagil mujal ei leidu. Nende hulka kuuluvad kukkurloomad (imetajad, kes kannavad oma poegi kõhupaunas) kängurud, vombatid ja koaalad

Austraalia lipp Austraalia vapp


Sydney sadam

Sydney sadam on üks maailma suurimaid. Suurejooneline Sadamasild ühendab linna põhja- ja lõunaosa. Seda silda ja Sydney ooperiteatrit tuntakse kogu maailmas.

.

ÜLDANDMED Suurimad linnad Sydney 3 502 000 Melbourne 3 160 000 Brisbane 1 508 000 Pikim jõgi Murray-Darling 3750 km Suurim järv Eyre´i järv 9100 km². Selle järve pindala muutub aasta jooksul. Kõrgeim mägi Kosciusko 2230 km


Kuningkanna Elizabeth II

Uus-Meremaa koosneb kahest suurest ja mitmest väiksemast saarest. Suurem osa maast on vulkaanilise päritoluga ning saartel tegutsevad mitmed vulkaanid, näiteks Ngaurahoe ja Ruapehu Põhjasaarel. Rotorua ümbruses leidub eriti rohkesti kuumaveeallikaid ja geisreid, nende auru kasutatakse elektri energia tootmiseks. Lõunasaare lääneosas kõrguvad Lõuna-Alpid, mille kõrgeim mägi on Cook. Seal asuvad ka Franz Josephi ja Foxi liustikud. Uus-Meremaa viljakad maad annavad toitu miljonitele lammastele ja veistele. Lambaid on seal tegelikult palju rohkem kui inimesi. Uus-Meremaa esmaasukad olid Polüneesiast tulnud maoorid. 19. sajandil hakkasid saabuma sisserändajaid Euroopast ning tänapäeval moodustuvad nad 90% rahvastikust. Enamik inimesi elab rannikuäärsetes linnades.


Taupo järv

Taupo järv on Uus-Meremaa suurim järv. Asub Põhjasaare keskosas. Pindala on 616 km² ja suurim sügavus 816 m.

ÜLDANDMED Suurimad linnad Auckland 1 087 000 Wellington 343 000 Christchurch 342 000 Pikim jõgi Waikato 425 km Suurim järv Taupo 600 km² Kõrgeim mägi Cook 3754 m


Argentina president Cristina Fernández de Kirchner

Argentina loodus on väga vaheldusrikas. Seal leidub teravate tippudega mägesid ja suuri rohumaid, mida nimetatakse pampadeks. Riigi lõunaosas asuvat kõledat platood kutsutakse Patagooniaks. Lõuna-Ameerika lõunatipus asub külma kliimaga Tulemaa saar, kust Antarktiklani jääb vaid 1000 km. Uruguay ja Argentina vahel asub La Plata suudmelah, mille kaudu toimub kaupade vedu mandri keskossa. Argentina lipp Argentina vapp


Aconcagua mägi

Aconcagua mägi on 6962 meetrit kõrge ta asub Lääne-Argentinas. Pildistatud on 4200 m kõrguselt Plaza Francia'st.

ÜLDANDMED

Suurim linn Buenos Aires 11 931 000 Kõrgeim mägi Acon Madalaim koht Valdési poolsaar 40 meetrit alla merepinna. Pikim jõgi Paraná-Rio de la Plata 4880 km Suurim tamm Itaitú tamm Paraná jõel ( veekoguselt maailmas esikohal) Kariloomade arv Argentinas on 58 miljonit karilooma ( 2000. aastal)


Mehhiko president Felipe Calderón

Kesk-Ameerika suurim riik Mehhiko on kõrbete, vulkaanide ja vihmametsade maa. Temast lõuna pool asuvad Guatemala, Belize, Honduras, El Salvador, Nicaragua, Costa Rica ja Panama. Maad katvates lopsakates vihmametsades elavad ahvid, liblikad, kirjud papagoid ja ketsalid. Kaugetel aegadel õitsesid Kesk-Ameerikas askeetide, maiade ja olmeekide tsivilatsioonid. Tänapäeval käib iga aasta tuhandeid turiste askeetide ja maiade linnade varemeid vaatamas. Mehhiko lipp Mehhiko vapp


Tequila valmistamine Mehhikos valmistatakse ainsana maailmas agaavist ehtsat tequila’t.

Põllumajandus Mehhiko põllumehed on kasvatanud maisi, tomateid, avokaadosid, pipart ja mitmesuguseid ube juba tuhandeid aastaid. Tänapäeval on mehhiko toidud populaarsed maailma paljudes paikades.

ÜLDANDMED Suurimad linnad Mexico 20 965 000 Guadalajara 3 847 000 Monterrey 3 468 000 Pikim jõgi Rio Grande 3304 km Kõrgeim mägi Pico de Orizabo 5700 meetrit


Kanada on tohutu suur riik – Venemaa Föderatsioni järel suuruselt teine. Kuid enamik tema 30 miljonist elanikust elab lõunas Ühendriikide piiri ääres asuvates linnades. Riigi loodeosas ja põhjapoolsetel saarter elab väga väha inimesi, sest need alad jäävad polaarjoone taha ning külm on seal tihti kuni -40 kraadi. Lääne osas kõrguvad kaljumäestiku katab mets ning seal pesitseb valgepeakotkas. Kaugel põhjas elavad jääkarud. Riigi keskpiirkonnas laiuvad suured tasandikud, kus kasvatatakse nisu. Pool Kanada elanikkonnast elab St. Lawrence'i jõe ümbruses. Kanadas on kaks ametliku riigikeelt- prantsuse ja inglise keelt. Enamik prantsuse keelt kõnelevajd kanadalasi elab Québeci provintsis. Kanada lipp Kanada vapp


Pikk teekond Monarhliblikad kogunevad Kanadas sügiseti tuhandete kaupa parve ning lendavad lõunasse. Nad veedavad talve Floridas, Lõuna-Californias Mehhiko põhjaosas. Mõned läbivad oma teekonnal üle 3430 km.

ÜLDANDMED Suurimad linnad Toronto 4 683 000 Montreal 3 426 000 Pikim jõgi Mackenzie 1733 km Suurim järv Ülemjärv 82 350 km².See on suurim järv Põhja-Ameerikas ning suuruselt teine maailmas. Kõrgeim mägi Mount Logan 5959 m


Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Jäävaba ala on 410 449 km2. Saare lõunaosas kasvab madalaid puid ja põõsaid, kanarbikku, kukemarju, mustikaid, samblikke. Orgudes esineb kohati üsna lopsakaid niite. Gröönimaal elavad polaarrebased ja hundid, põhjapõdrad, muskusveised, valgejänesed, jääkarud, rannikul hülged, morsad, vaalad. Saarel pesitseb umbes 50 linnuliiki.

Gröönimaa lipp


Jääkamakad Hiiglaslikud jääkamakad (kuni 180 meetrit kõrged) ja rusujää liikumas välja Isfjordist merre. Suvel võib see liikumine toimuda kuni 30 meetrit päevas. Pindala: 2 166 089 km² Elanikke: 56 462 (1. jaanuar 2008) Pealinn: Nuuk


Prantsusmaa on Lääne-Euroopa suurim riik. Loodus on seal väga vaheldusrikas. Läänes Saksamaa piiril kõrguvad Vogeesid, kaktus Itaalia piiril aga Alpid. Edelapiiri moodustavad Püreneed ja läänes laiub Atlandi ookean. Prantsusmaa keskosas asub künklik platoo paljude ilusate jõeorgudega. Prantsusmaale kuulub ka Vahemere suuruselt neljas saar Korsika. Kliima on sellisel suurel maal paikkonniti väga erinev, mis tähendab, et seal võib kasvatada mitmesuguseid põllukultuure. Tähtsamad neist on nisu, mais, virsikud ja viinamarjad, millest valmistatakse maailma parimaid veine. Prantsuse toiduained on väga kvaliteetsed ja prantsuse kööki hinnatakse kogu maailmas. Tähtsat osa Prantsusmaa majanduses etendab turism. Igal aastal puhkavad tuhanded inimesed sooja Vahemere rannikul ja maal ning käivad lumistes mägedes suusatamas. Lõunarannikul Itaalia piiri ääres asuv tilluke Monako on üks maailma väikseimaid riike.Üleval pildil on Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy. Prantsusmaa lipp


Eiffeli torn

Eiffeli torn on Pariisi tuntuim ehitis ja populaarseim turismiatraktsioon.Ehitamist alustati 1887 ja torn valmis 1889 Pariisi maailmanäituseks, et sellega tähistada Suure Prantsuse Revolutsiooni 100. aastapäeva.Torn on 324 meetrit kõrge ja kaalub 7300 tonni. Eiffeli torn oli 40 aastat maailma kõrgeim ehitis.

Veinitööstus

Viinamarju kasvatatakse peaaegu kogu Prantsusmaal ning neist tehakse veini ja muid alkohoolseid jooke. Prantsusmaa on väga tuntud veinide valmistaja.


Itaalia president Giorgio Napolitano

Alpid moodustustavad Itaalia põhjapiiri ning nende jalamil laiub viljakas tihedalt asustatud tasandik. Teine mäestik-Alpeniinid-kulgeb poolsaare keskosas. Itaalias on terve rida vulkaane. Suurimad neist on Napoli lähistel asuv Vesuuv ja Sitsiilias asuv Etna. Sitsiilia ja Sardiinia kuuluvad samuti Itaaliale. Kaugemal lõunas asub Malta saarestik. Itaalia piirides on veel kaks iseseisvat riiki. Alpeniinide idaosas asub San Marino ja pealinnas Roomas paiknev Vatikan, mis on väiksem riik maailmas. Itaalia lipp Itaalia vapp


Vaade Monte Rite'l

Kõrged mäed Dolomiidid, mis on osa Alpidest, asuvad Itaalia põhjaosas. Lumi katab neid mäetippe terve aasta ning sealt saavad alguse mitmed liustikud.

ÜLDANDMED Suurim linn Rooma 2 630 000 Pikim jõgi Po 652 km Kõrgeim mägi Mont Blanc 4810 m Tegutsevad vulkaanid Etna ja Vesuuv


Norra kuningas Harald V

Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool. Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Peale Rootsi piirneb ta Venemaa ja Soomega. Norrale kuuluvad Svalbard ja Jan Mayen, mida peetakse kuningriigi lahutamatuks osaks. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid ning neid ei peeta kuningriigi osaks.

Norra lipp Norra vapp


Sognefjorden Norras.

Loodus

Norra on mägise pinnamoega. Rannajoon on 83 000 km pikk ning seda iseloomustavad järsud sisselasud - fjordid, aga ka suur hulk saari ning saarestikke. Maa põhjapoolne piirkond asub põhjapolaarjoone taga.

Galdhøpiggen on Norra kõrgeim mägi (2469 meetrit üle merepinna taseme). See asub Lomi piirkonnas Opplandis, Jotunheimeni rahvuspargis. See on ka Põhja-Euroopa kõrgeim tipp.Hornindalsvatnet on Norra ja Euroopa sügavaim järv (514 meetrit).Järve pind on 53 meetrit üle, ja põhi seetõttu 461 meetrit allpool merepinna taset. Järve maht on umbes 12 km3 ja pindala 50 km2.

Galdhøpiggeni mägi Hornindalsvatneti järv


Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all.

Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.

Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik.

Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skåne. Keskosas laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m)

Rootsi lipp Rootsi vapp


Carl Gustaf Folke Hubertus ( kuningas ) Carl Gustaf Folke Hubertus Bernadotte sündis 30. aprillil 1946 Haga lossis Solnas. Tema isa oli Västerbotteni hertsog Gustaf Adolf ja ema Sachsen-Coburg-Gotha printsess Sibylla. Karl Gustav oli nende noorim laps ning ainus poeg ja tal on veel neli vanemat õde. Carl Gustaf Folke Hubertus Bernadotte on Rootsi kuningas alates 15. septembrist 1973. Ta on eelmise kuninga Gustav VI Adolfi pojapoeg.

Silvia Renate Sommerlath ( kuninganna )

Silvia Renate Sommerlath sündis Teise maailmasõja ajal, kui tema isa kuulus natsionaalsotsialistlikku parteisse. Silvia isa oli saksa päritolu Walther Sommerlath, ärimees ja Rootsi terasetöösturi Uddeholmi Brasiilia haru juhataja. Tema ema oli Alice Soares de Toledo, Portugali ja Hispaania päritolu brasiillanna. Pärast maailmasõda kolis perekond Brasiiliasse ning 1947–1957 kasvas Silvia São Paulos, kuni perekond Saksamaale naasis.

Victoria Ingrid Alice Désirée ( Printsess ) Printsess Victoria sündis 14. juulil 1977 Stockholmis kuningas Karl XVI Gustavi ja kuninganna Silvia esimese lapsena. Sünnihetkel ei olnud ta troonipärija, vaid sai selleks 1980, kui uus põhiseadus andis troonipärimisõiguse vanimale lapsele, olenemata soost. Et seda tehti tagasiulatuvalt, läks Victoria ette oma vennast, Karl Philipist.


Karl Philip Edmund Bertil Bernadotte

Rootsi prints Karl Philip sündinud 13. mail 1979. Ta on Rootsi kuninga Karl XVI Gustavi ja kuninganna Silvia teine laps ning ainus poeg. Ta sündis troonipärija ja kroonprintsina, kuid tiitel läks üle ta vanemale õele Victoriale 1. jaanuaril 1980, kuna muudeti troonipärilusseadust. Sellest ajast peale on Karl Philip oma õe taga teisel kohal troonipärilusjärjestuses olnud.

Madeleine Thérèse Amelie Josephine

Madeleine, Rootsi printsess, Hälsinglandi ja Gästriklandi hertsoginna sündinud 10. juunil 1982. Ta on Rootsi kuninga Karl XVI Gustavi ja kuninganna Silvia noorim laps ning teine tütar.

Ta on 2007. aasta 13. mai seisuga Rootsi troonipärilusjärjestuses kolmandal ning Briti troonipärilusjärjestuses 187. kohal.

Prints Karl Philip, Printsess Madeleine, Kroonprintsess Victoria


Soome Vabariik paikneb Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel. Piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri).Soome on üks Põhjamaadest.

Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu, kuid neil on laialdane autonoomia.Soome kuulub maailma hõredamalt asustatud riikide hulka.

Soome keel on eesti, ungari ja malta keelega üks vähestest Euroopa Liidu ametlikest keeltest, mis ei ole indo-euroopa päritolu.

Soome pindala on 338 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid). Soome pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu.

Soome lipp Soome vapp


Loodus

Soome on üks maailma põhjapoolsemaid riike. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga.

Soome on tuntud kui tuhande järve maa: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²), aga ka 179 584 saart.

Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Põhja-Soomes, eriti Lapimaa läänis on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved.

Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, võib esineda kesköist valgust - mida enam põhjas, seda rohkem päevi kestab valgustatud periood. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ning ei

tõuse talvel üldse 51 päeva.


Eestis on ligikaudu 1520 saart. Neist suurimad on Saaremaa ja Hiiumaa.

Eestis on üle tuhande järve. Suuremad on Peipsi järv idapiiril ja Võrtsjärv Lõuna-Eestis. Sügavaim järv on Rõuge Suurjärv (38 m).Järvede paigutus on väga ebaühtlane, suuremad järvedepiirkonnad asuvad Kagu- ja Lõuna-Eestis. Lääne- ja Kesk-Eestis on seevastu suuri maa-alasid, kus pole ühtegi järve.Enamik Eesti järvi on tekkelt mandrijäätekkelised. Leidub ka laukajärvi, rannajärvi, jõelookeist moodustunud järvi, karstijärvi, tehisjärvi ja meteoriiditekkeline Kaali järv.

Soome järel ja Kanada ees on soode rohkuselt Eesti maailmas teisel kohal (soode protsentuaalselt pindalalt). Seega võib soid pidada on Eestimaa rikkuseks. Seda ka seetõttu, et paljud Kesk-Euroopa riigid on oma sood peaaegu täielikult hävitanud ja näevad nüüd vaeva nende taastamisega.Suur osa Eesti soodest kuulub kaasajal looduskaitse alla. Varasematel aastakümnetel on paljusid soid ja rabasid ka kuivendatud nii põllumaa saamise kui ka rabaturba kaevandamise eesmärgil, kuid õnneks on üksjagu märgalasid jätnud siiski puutumata.

Kuresoo lõunaosas asuv 8 meetri kõrgune rabarinnak on väidetavalt maailma kõrgeim.


Metsad

Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Riigimetsi hoiab ja majandab Riigimetsa Majandamise Keskus.Eesti metsad kuuluvad segametsade vööndisse. Valdavad on okaspuuenamusega puistud, kuid on ka lehtpuumetsi. Tänapäeval suudavad Eestis looduslikult metsi moodustada ainult kuusk ja mänd, kase- ja haavapuistud on ajutised. Inimese vahelesegamiseta asenduvad need lõpuks okaspuumetsadega. Viis tuhat aastat tagasi praegusest soojema kliima ajastul levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe.

Vaade Suure Munamäe Eesti president vaatetornist Toomas Hendrik ilves


Mulle meeldis välismaa riikidest kõige rohkem Norra, sest seal on kõrged mäed ja mulle meeldib kõrgetest mägetest alla lasta. Ja kõige vähem meeldis mulle Soome, sest seal on mõningas kohas virmalised ja need on väga külmad.


Kasutatud kirjandus 1. www.google.ee 2. http://et.wikipedia.org 3. Õpilase atlas

Documents

Gendra uurimus