Embed Size (px)
Citation preview
Meie MisjonMeie MisjonSA EELK Misjonikeskuse ajakiri talv 2018 • 14 (38)
• Pühadeväsimusest üle!
• Pikk koostöö muusikas
• Vaatluspraktikal Eestis
• Kes küll õpetaks palvetama?
• Misjonipraktika päevik
• Sügistalv Peterburis
• Osaduse ja õppimise rõõm
Foto: Ahti Kaera
Õnnistatud
uut misjoniaas
tat!
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
2 3MM 2018 talvMM 2018 talv
kuse aasta kokkuvõtteks on hea mee-nutada, kuidas olime koos Sinuga
külvajad. Tegime ühiselt tööd ettevalmistuseks, et oleks
mida ja kuhu külvata. Sa-geli võtsime vastu küla-lisi ja käisime ise külas, et jätkuks vahendeid ja külvitöö riistu.
Saime hakkama. Langetasime otsuseid ja
palvetasime koos. Jaga-sime ühist vastutust ning
seadsime atra siin Eestis, sealpool Peterburis ja kaugel
Hong Kongis. Ah jaa! Küünal seisab ju aluse
peal. Mida küünlajalg tähendab? Kas kogudust, kirikut, riiki või palvetajaid ja annetajaid igal pool, kelle hoolde on antud see küünal? Ilmselt kannavad misjonit kõik need osapooled. Küün-lajalg minu laual on klaasist, soomlaste Iitala tehtud. Seegi on väga kõnekas.
Palju tänu Sulle! Häid pühi ja õn-nistatud uut, 2019. aastat!
LEEVI REINARUEELK Misjonikeskuse juhataja
juhtkiri misjoniteoloogia
Kui küünlaleek kõnetab Kuidas võita peostressi?Pühadega liitub palju tundeid. Tahame, et pühad oleksid erilised, ja oleme selle nimel valmis palju pingutama. Peab jõudma osta kingitused, käima mitmetel koosviibimistel ja valmistama koduse peolaua.
Lasnamäe linnaosavalitsus kutsus EELK Püha Markuse koguduse rajajaid 2.12 appi süütama advendiküünalt Lindakivi kultuuri-keskuse ees. Luterlaste poolt ütles tervituse misjonär Kirsti Malmi. Linnaosa vanem Maria Jufereva aitas kogudusel kuumi jooke pakkuda (pildil).
Toimetaja: Piret Riim. Küljendaja: Hermo Sakk. Trükk: OÜ Vali Press.
Autorid kirjutavad ja pildistavad vabatahtlikena, aga trükkimist ja postitamist rahastame annetustest. Suur tänu Teile, kui aitate Meie Misjonit toetades levitada Head sõnumit Jeesusest Kristusest!
Tellijaile saadame ajakirja tasuta, selleks teatage meile postiaadress. Palun teatage ka juhul, kui tellija antud aadressil enam ei ela.
SA EELK MisjonikeskusTehnika 115, 10139 TallinnTelefon 6464 760 e-post [email protected]ööd tehakse annetustest! Swedbank EE482200001120254269SEB EE551010602016015008
Süütan küünla oma töölaual, juba teise advendiküünla. Jään tulukest vaatama ja mõttesse. Olen selle küünla ise meisterdanud Schmalkaldenis, olles külas sõpruspraostkonnal. Mõtlen kõigile sõpradele, ilma kelleta oleks meie kiriku- ja misjonitöö palju vaesem.
Kristlik armastus riikide ja rahvaste vahel on eriline rikkus, mis kõne-
tab teekonnale tagasivaatajat läbi armsate hetkede ja armastu-seandide. Neid ande jagasid lõppeval aastal paljud ini-mesed välismaal ja Eestis. Tänutunne tõuseb süda-messe.
Küünlaleeki vaadates näen sinist, kollast, pu-nast, musta, beezi, rohelist. Jään kauemaks vaatama. Veel rohkemgi on varjundeid leegis, mis hämarat tuba valgus-tab. Tänavuses aastas, millest on vaid väheke alles jäänud, oli palju ime-lisi sütitavaid hetki. Jumala Püha Vai-mu tuleleek andis värve, motivatsiooni, ideid, jõudu, tarkust ja kordaminekut.
Leegilt kiirgab valgust raamatutele ja paberitele, mida laual aeg-ajalt kor-rastan. Praegu torkab silma ebakor-rapärasus. Kristuse valgus aitab aru saada, kes ma olen, kus asun ja kuhu viib tee. See on evangeeliumi valgus hingele.
Valgust jagasime tänavu Meie Mis-joni lehenumbrites, ajakirja Pluss lu-gudes ja internetis, kursustel Piiblit õpetades, raadiosaadetes ja lauludes. Oli palju kohtumisi linnatänavatel ja külakauplustes. Käisime kuulutamas ise ja meie juurde tuldi kuulutama. Keegi leidis hingevalgust ja keegi ehk ei osanud seda väärtustada. Kandsime Jumala valgust teelt eksinuile ja Jeesus rääkis neile siis taas: „Mina olen maa-ilma valgus. Kes järgneb mulle, ei käi
pimeduses, vaid tal on elu valgus.” (Jh 8:12)
Hea kaasteeline, ka Sinu helde sõna või tegu jagasid Jeesuse valgust. Seda on küllaldaselt, me ei pea jagades taga-vara pärast muretsema. Jumala aarete laekad on ammendamatud!
Akna taga kolistab vihmane tuul, väljas on pime ja jahe, aga küünla lä-hedus soojendab. Kui olla väga lähedal, siis isegi põletab. On olnud mitmeid hetki, kus Jumala tuleleek oli valus. Hing tundis valu, aga sai puhtamaks. Ärapõlenud tahti oli vaja kohendada, suhted Jumala ja inimestega said sel-gemaks ning küünlaleek ei tahmanud enam.
Advendiküünlad põlevad hääletult, aga nende pikkus kahaneb. Valgus kulutab küünalt. Mõtlen koos paljude teistega tänavusele külvile. Misjonikes-
Stress tuleb ilmselt siis, kui kellele-gi kingituse tegemine on suur ko-
hustus või kui dieedil olles peab palju sööma. Võib-olla toovad pühad esile elulisi vajakajäämisi nagu üksildus või elumõtte puudumine. Nii ongi näiteks jõulud paljude jaoks stressirohke ja aastas lausa suurim enesetappude aeg, ehkki nende tegelikku sõnumisse süü-vides võime näha, et tegu on aasta posi-tiivseimate pühadega.
Ingli sõnum karjastele oli esimesel jõuluõhtul: „Teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja.“ (Lk 2:11) Sõna „päästja“ ei tähenda stressi, vaid osutab lahendusele.
Näiteks päästetakse uppujat. Kui uppujale tuleb päästja, siis võib ta eda-si elada. Jeesus tuli päästma just neid, kes on elumuredes ja stressis, kel lai-ned käivad üle pea. Uppuja rahmib, aga võib selle käigus haarata kinni oma päästja käest. Kui ta sellega hakkama saab, siis on ta päästetud.
Nii aitab ka elumuredes meie pers-pektiivi paika panna pilk Jeesusele.
Foto: Lasnamäe LOV
Kogudused kasvavad sõprade toel
Kolmekuningapäeval õnnista-takse esialgu emakoguduse,
Tallinna Püha Vaimu liikmeteks esimesed Lasnamäe leerilapsed. Mitu Tallinna kogudust on julgus-tanud oma inimesi haarama kinni harvaesinevast võimalusest osaleda alles rajatava koguduse elus.
26.11 võeti kirikukogu otsuse-ga EELKsse vastu uus Saue Paulu-se kogudus. Koguduse asutamist taotles 18 inimest ning suur roll selle teostumises on misjonäride Väliahode seitsmeaastasel pühen-dumisel. Vallavalitsus on eralda-
nud krundi kiriku ehitamiseks Tule tänavale.
Lähiajal algab pühakoja ehitus ka Sakus Pähklimäel. Noore EELK Saku Toomase koguduse tegevust on nii töötegijatega kui ka aineli-selt toetanud eelkõige misjoniselt-sid Norrast ja Soomest.
Suur huvi noore EELK Musta-mäe Maarja Magdaleena kogudu-se sügistalviste hingehoiusemina-ride vastu näitas järjekordselt, kui vajalik on avara kiriku valmimine. Siingi edenetakse samm-sammult kaaslaste toel mitmelt maalt.
Tema ongi see Päästja, kelle käes on lahendus. Kristus tuli siia maailma, et anda meie elule mõte ja siht, avada meile tee igavesse ellu, anda lootust. Meie päästmiseks pidi ta saama inime-seks, kannatama ja surema. Tee üles-tõusmiseni ja taevatroonini läks risti ja kannatuse kaudu.
Mis on meie stress ja mure võrrel-des Jeesuse kannatusega? Tihti valmis-tavad meile kannatusi ja muret tegeli-kult väga tühised asjad. Ja kui veidikegi muuta perspektiivi, võib näha nii mõ-
neski koormas hoopis õnnistust. Näi-teks kingid võivad olla võimaluseks kaasinimesele rõõmu valmistada, lähe-dast meeles pidada. Kes meist seda ei sooviks? Ja kui keegi tunneb end püha-de ajal üksikuna, võib ta tõsta oma pil-gu Jeesusele teadmisega, et Issand on ikka tema kõrval. Perspektiivimuutus päästab meid stressist ja toob asemele rõõmu ning rahulolu.
Head sõnumit Päästja sünnist, elu võidust ja lootusest oleme kutsutud edasi andma ka teistele enda ümber. Teade: „Teile on täna sündinud Taave-ti linnas Päästja“ on antud kõigile ini-mestele. Eriti just neile, kes on mures ja kannatamas. „Teile on täna sündinud Päästja“ ongi evangeelium, rõõmusõ-num, mis teeb inimese vabaks ja annab elule sihi ja mõtte.
Head sõnumit edasi kandes võime meie olla omakorda päästjateks neile, kel on raske. Pühadeaeg annab selleks hea võimaluse!
KAIDO SOOMEELK misjonikomisjoni liige
4 5MM 2018 talvMM 2018 talvkirikumuusika kogudusel külas
Foto: Ahti Kaera
Esikaane juurde
Pekka Simojoki veebruaris 2018 Tallinna Jaani kirikus Ruotsalate abielupaari vahel. Vasakul Jukka Jämsen ning paremal Ilkka Puhakka.
EELK Hageri koguduse lastekoor tähistas tänavu oma 10. sünnipäeva tõsise tööga: Simojoe lastelaulude plaadi salvestamisega.
Novembris ilmunud lastelaulude CD
„Taevaisa peopesal” on müügil ka EELK Misjonikeskuses.
Hind: 10 €.
Põlvkonnapikkune koostöö Sõit rannakülla
Misjonäride perest pärit Soome gospelmuusiku Pekka Simojoe looming on mõjutatud teda poisieas ümbritse-nud Aafrika meloodiatest ja rütmidest. Simojoe suhted Eestiga ulatuvad 1990ndatesse. Praeguse Püha Johan-nese kooli kaunite kunstide õppetooli juhataja, muusikaõpetaja Daniel Reinaru poisipõlve tähthetk oli see, kui Simojoe bändi Exit trummar kinkis talle trummipulgad. Saadud innustus andis hoogu ansamblile Crux, hiljem sündis Reinaru Vennad... Simojoe laule on rohkesti ka Misjonikoori repertuaaris selle tegutsemise algusest peale.
„Mul on väga hea meel, et 2020. aasta alguses on Simojoki jälle
tulemas Eestisse tuurile koos EtCetera koori ja bändiga, kaasas evangelistid Jukka Jämsen ja Ilkka Puhakka,” tea-tab Simojoe kaasteeline, praegu mis-jonärina Eestis teeniv muusik Tero Ruotsala. „Aga peamine pole mitte soomlaste siiatulek, vaid et julgusta-me sellega või vähemalt proovime jul-gustada Eesti vabatahtlikke osalema koguduste muusikatöös, rikastama ju-malateenistuslikku elu uute muusika-maitsete lisamisega.”
Tero märgib, et Simojoki ja tema stiil on selleks ainult üks võimalustest. „Mul on hea meel, et see sündmus pole mitte minu, vaid kohalike initsiatiiv. Simojoki koos kaaslastega astus Tallin-na Jaani kirikus üles 2018. aasta veeb-ruaris. Kogetu meeldis eestlastele, kes soovisid midagi sellist uuesti kuulda. Kogudused võiksid nüüd tulla appi, et teha külastus võimalikuks näiteks toe-tuse kogumisega kulude katteks.
Tuurini on veel aega ja Ahti Kae-ral, kes asja siinpool eest veab, on pal-ju häid mõtteid. Misjonäril on ideid
ja võimalusi, aega ja ressurssi, aga neid ise teostama asudes tuleks Suomi-Show. Muidu-gi pakun minagi välja variante, aga unistus, millele ma kaasa elan, peab olema kohalike unistus. Mis juba sün-nib eesti stiilis, on ka jätkusuutlik!”
Misjonikeskuses arutatakse ka seda, kuidas teha eriilmelisi vaimulikke koosviibi-misi Eesti muusikute-
ga. Näiteks on Misjonikoor koostöös kogudustega juba aastaid pakkunud umbes samalaadseid Sõna ja muusika õhtuid.
Tero Ruotsala on viimasel ajal va-hendanud Eestisse Simojoe muusikat koostöös EELK Hageri koguduse koo-riga „Lambertus” ning lastekooriga.
„Simojoki on ikka Eesti jaoks materjali pakkunud, aga ma olen lubanud mitte edasi tegutseda enne, kui leian koha-likke huvilisi ja vastutajaid. Koorijuhid Sigrid Põld ja Merle Liblik leidusidki ning ilmusid eestikeelsed CDd „Ülis-tus” ja „Taevaisa peopesal”.”
PIRET RIIM
Õdus osadussagin pärast eeskava lõppu.
1.12 ehk 1. advendi eelõhtul toimus Misjonikoori muusika ja Sõna õhtu "Kogu ilma õnnistus" Käsmu kirikus.
Väiksesse hubasesse kabelisse oli kokku tulnud nii palju huvilisi,
et kirikupinkidest tuli puudus. Lisaks kohalikele oli bussitäie Jõgevalt koha-le organiseerinud Misjonikoori liige Mare.
Hommikul oli sõitnud kolme-liikmeline lauljate grupp juba varem Käsmu, et küla peal liikujaid õhtuks kirikusse kutsuda. Hoolimata kõle-dast talveilmast kohtuti kümnekonna inimesega. Mitmed olidki juba plaani-nud kuulama tulla ja nüüd sai mõnega veel koos palvetada ja Jumala õnnistust soovida.
Õhtu keskendus algavale adven-diajale, et ootusaja sügavamat mõtet uuesti meelde tuletada või paremini mõista.
1. advendi teemaks EELK-s on "Sinu Kuningas tuleb alandlikkuses". Koorilaulja Anu oli Käsmu kaasa võt-nud ehtsad kuivatatud palmioksad ning rääkis, kuidas 1. advendil meenu-tatakse Jeesuse tulekut Jeruusalemma,
kus rahvas teda rõõmsalt ootas, pal-miokstega lehvitas ning "Hoosianna" hüüdis.
Kooriliige Mare jagas kuulajatega, kuidas tema usuelus oli oluline roll va-naemal, kes teda palvetama õpetas ning kelle tõttu ta hiljem ka kirikusse jõudis. Mare pani ka tänastele vanaemadele südamele, et nende roll lastelaste vai-mulikus kasvus on väga oluline.
Misjonikeskuse juhataja Leevi Rei-naru sõnum keskendus tõsiasjale, et elumuutuse saavutamiseks tuleb saa-dud kingitused kasutusele võtta. Ühele vaesele mehele kingiti kord tšekk suure rahasummaga. Ärakasutamise asemel raamis mees selle ära, pani seinale ja imetles iga päev. Tema elu sellest pa-remaks ei muutunud... Samuti tuleb meilgi Jumala tehtud jõulukink ehk Jeesus Kristus reaalselt oma südamesse vastu võtta, et meie elu sellest päriselt muutuks, mitte me ainult ei vaataks ega imetleks seda kingitust eemalt. Sü-damesse vastuvõtmises ei ole midagi
keerulist. See on isiklik otsus paranda-da oma rikutud meelt patust loobumi-sega, et Jeesus saaks selle asemele tulla.
Käsmu kogudus võttis Misjonikoo-ri vastu soojas kirikus sooja südame-ga. Väike ruumikitsikus tekitas erilise läheduse lauljate ja publiku vahel ning õhtu lõppedes kestis mõnus sagin kiri-ku vahekäigus veel mõnda aega. „Mina ei mäleta, et meil oleks olnud teist nii ilusat advendiaja algust meie kogu-konna jaoks,” tõdes koguduse õpetaja Urmas Karileet, põline käsmulane. „Üks kuulaja tunnistas mulle, kui sü-gava mulje jättis talle kooriliikmetest kiirgav rõõm ja osadus. Tänan, et olete kuulutanud Kristust mitte ainult Sõna ja muusikaga, vaid ka oma Jumala lap-se olemusega. Palun teile kõigile roh-ket Jumala õnnistust!”
Sellise armsa õhtuga oli tervel koo-ril rõõm astuda uude kirikuaastasse ja valmistada oma südameis teed saabu-vale Kuningale.
SIRLI KAERA
Fotod: erakogud
6 7MM 2018 talvMM 2018 talv jüngrikoolituskonteksti selgitamine
Palvest ostukeskusesAeg atra seada
Mida andis KPE lähetus esimesele vaatlejale Eestis,
Pirkko Koivunenile?
3.–4. novembril tulid EELK Misjonikeskusesse Tallinnas kokku inimesed, kelle südames hõõgub soov elada igapäeva toimetuste keskel kristlastena, kes on valmis palvetama ja kuulutama ümbritsejaile rõõmusõnumit Jeesusest. Nimelt toimus programmi Luuka 10 jätkukoolitus koos Mikko Matikaineniga Soomest.
Foto: Kirsti Malmi
Signe Reinaru kõneleb inimestega heameelega tänavailgi. Pildil piib-litelgi juures Narva kirikupäevade künnisel.
Pirkko Koivunen valmistub jagama armulauda EELK Saue Pauluse koguduses.
Foto: Anu Väliaho
Projekt Kirikuna postmodern-ses Euroopas (KPE) on Soome
luterliku kiriku Turu peapiiskop-konna (TPPK) algatatud töötajava-hetusprogramm eesmärgiga luua vastastikused õppimisvõimalused peamiselt TPPK kogudustele ja nende koostööpartneritele välis-maal. Eri osapoolte kogemustele toetudes soovitakse õppida, mida tähendab Kristuse kirikuna elami-ne ja kiriku missiooni elluviimine tänapäeva postmodernses Euroo-pas, mida muuhulgas iseloomus-tavad linnastumine, usundite ja maailmavaadete paljusus, migrat-sioon ja pagulasteemad, kiriku kui riigi-/rahvakiriku rolli teisenemi-
ne, kogudusliku elu muutumine ilmiku- ja kogukonnakesksemaks.
Nimetatud muutused on palju-de Euroopa riikide kirikute jaoks juba praegu katsumuseks, milleks Soome kirik tahab võimalikult hästi valmistuda. Välislähetusse saadetakse TPPK töötegija, kes viibib sihtkohas 1–3 kuud, jagades oma kogemusi ja panust, kaardis-tades Euroopa partnerite olukor-da ja õppides nende kogemustest. Eestis on TPPK koostööpartne-riks EELK, projekti koordineerib EELK Misjonikeskus.
HELENE TOIVANEN KPE koordinaator Eestis
Sügisel siiasaabunud soomlannast kirikuõpetaja selgitab, et Soome ja
Eesti kirikute toimimise lähtekohad on väga erinevad. Soomes on suur osa elanikkonnast luteri kiriku liikmed ning maksavad kirikumaksu. Seetõttu on Soome kirikus palju palgalisi töö-tegijaid: pastorid, koorijuhid, diakoo-niatöötajad, laste- ja noortetöötajad, koristajad, pressiesindajad jne. Kiriku-maksust peetakse üleval ka kiriku- ja muid hooneid.
Kahekuise välislähetuse ajal on Pir-kko elanud Keila kogudusemajas. Ta kirjeldab seda saginast tagasitõmbumi-sena, nagu viibiks kloostris. Soomes on
tema päevad täidetud paljude kohtumiste ja tööülesannete-ga, samuti kodu ja laste eest hoolitsemisega ning oma aega on selle juures raske leida. Nüüd on ta aga saanud puhata ning kõrvalt vaadata kogudus-te elu Keilas ja Sauel.
Paarikuise jälgimise järel toob soomlanna välja kaks peamist asja: ta on õppinud
väga hindama meie koguduseliikmete koostööd ja vastutuse kandmist ning on avastanud, et Eestis toimub leeri-kool ja leeritamine teistmoodi kui Soo-mes.
Kuna Soomes on kirikus palju pal-gatud töötajaid, on kirik sagedasti just-kui teenuseosutaja, millelt oodatakse teenuseid ning seejuures ei märgata, et ka iga koguduseliige võib anda oma aega ja ande ühiseks hüvanguks. Just see viimane loob ühtekuuluvustunnet. Enne lähetuse algust käis Pirkko Nar-vas kirikupäevadel ning talle avaldas muljet, kuidas inimesed eri konfessioo-nidest olid ühise eesmärgi nimel ühiselt
tegutsemas. Kuigi kirik oli jahe, tunti seal koostööst palju rõõmu ning mee-leolu oli lootusrikas.
Leeritamise osas jäi Pirkkole silma, et erinevalt Soomest, kus leerid toimu-vad peamiselt suvel, võivad Eestis need toimuda suvalisel ajal. Samuti toob ta välja, et kui Soomes on leeritatavad ül-diselt 15-aastased, siis Eestis eelkõige täiskasvanud. Soomes kestab leerikool ka oluliselt kauem kui Eestis. Pirkko arvab, et see on tingitud tööjõuressurs-sidest – Eestis on pastoritel palju tööd ning peale nende ei ole eriti kedagi, kes leeritunde teeks. Seetõttu Pirkko imes-tab, et Eestis leeritatakse juba paari õp-petunni järel, kuigi nii mõnegi leeriõpi-lase teadmised ristiusust on alles väga tagasihoidlikud.
Enim osales Pirkko EELK Saue ko-guduse tegemistes, kus pidas mitmeid piiblitunde, jutlusi ja naistegrupi tunde. Kaks korda on vaatluspraktikant käi-nud Tartus ja tutvunud EELK Maarja koguduse mõnede tegevustega. Sealgi sai ta osaleda õpetamises ja palvetöös.
AHTI KAERA
Kõigepealt saime jagada seda, kui-das on möödunud aasta eelmisest
koolitusest, kus osavõtjaid julgustati kaasinimesi ikka õnnistama. Igaühel oli jagada, kuidas see aeg oli tõesti ol-nud eriline: kuidas õnnistamine oli muutnud iseenda suhtumist teistesse ning toonud palju häid muutusi isegi suhetesse lähedastega. Teiste õnnista-mine oli loonud lisaks väga hea pinna-se evangeeliumi kuulutamiseks, mille kaudu leidsid paljud tee Jeesuse juurde.
Siis saime teha põnevat praktikat. Nimelt oli Mikko valmistanud ette kü-sitluse nelja küsimusega. Selle eesmär-giks oli kontakti loomine kohalikega, kellelt uurida piirkonna palveelu kohta. Küsitlust ei saa pidada küll tõsiseks uu-ringuks, kuid ometi saime teatud pildi sellest, milline on inimeste palveelu ja kokkupuude palvega.
Küsitluseks jagati meid lähedalole-vas Kristiine ostukeskuses paaridesse. Esitasime seal liikujaile järgnevad kü-simused: Kui tihti sa palvetad? Kes on sind õpetanud palvetama? Kas sinu teada palvetab keegi su eest? Kas sul on palvesoove? Oluline oli see, et kui üks paarilisest läks kellegagi suhtlema, siis teine eemal palvetas ja õnnistas seda inimest ning kogu vestlust.
Usutletavad olid nendest küsimus-test üldiselt väga üllatunud või lausa kohkunud. Vastused olid ligikaudu 80% eitavad. Vaid mõni üksik kinnitas, et palvetab aeg-ajalt või loeb vahel Meie Isa palvet. Mõnda oli õpetanud palve-tama vanavanaema. Üldine pilt selle väikese päringu põhjal oli siiski see, et suurem osa inimestest ei palveta. Ka põhjus oli selge – neid ei ole palvetama õpetatud.
Mina soovisin peale küsitlust veel Jumala õnnistust või kuulutasin vest-luskaaslasele, et Jumal teda armastab. Selle peale muutusid inimesed rõõm-
EELK Misjonikeskuse uusim koolitus Luuka 10 on julgustus elada iga päev Jeesuse saa-detud jüngrina (Mt 28:18). Koolitus suunab misjonitööst mõtlema väga avaralt ning viisil, mida suudab teostada iga kristlane. See pole kitsalt mõistetud eraldi töölõik, vaid terve kristlase elustiil.
2019. aasta I poolel saab esmatasandi koolituses osaleda kahes paigas:
16.02 kell 10–16 Rakveres EELK Rakvere Kolmainu koguduse ruumides
6.04 kell 10–16 Kuressaares EELK Kuressaare Laurentiuse koguduse ruumides.
Koolituse viib läbi EELK Tartu Maarja koguduse õpetaja, Soome Evangeelse Luterliku Ühin-gu (SLEY) misjonär Joona Toivanen.
Osalustasu 10 € katab materjali ja lõunasöögi kulud.
Registreerimine kuni 10.02 (Rakvere) ja 30.03 (Kuressaare) aadressil [email protected] või telefonil 5646 4135.
saks! Veel kinnitasin, et kui kuni prae-guseni pole keegi tema eest palvetanud, siis täna õhtul seda tehakse! Tore oli, et kahe vestluskaaslase eest sai ka koheselt palvetada.
Hiljem Misjonikeskuses koolitust jäkates jagasime tagasisidet, palvetasi-me ja õnnistasime kõiki neid, kellega saime kohtuda. Taolise päringu läbi-viimine oli meile kõigile uudne ette-võtmine, aga igaühele jäi sellest hea ja põnev kogemus. Mikko julgustas kü-sitlust kasutama ka oma koguduses ja kogukonnas, et saada teatud ülevaade ümbritsevast palveelust ning tutvuda uute inimestega.
SIGNE REINARU
8 9MM 2018 talvMM 2018 talv vabatahtlike panusoikumeenia
Fotod: Kirsti Malmi
Mida õieti kujutab endast Nelja Tuule ristirännak – misjonipraktika, mida on korraldatud juba aastaid kiriklike suursündmuste eel? Kord aastas toimuvat mitmepäevast ettevõtmist on eest vedamas Kirsti Malmi ja sinna on oodatud
misjonihuvilised vabatahtlikud Eestist ja kaugemaltki. Kirsti koostas rännakupäeviku tänavu 21.–27. septembrist kirikute päevade eelses Narvas, mida pakume lugeda lühendatult.
R, 21.09Viisime Tallinnast annetusena kaa-
sasaadud toiduained Narva baptistiki-riku kööki, kus metodistikoguduse õed asusid meile õhtusööki valmistama.
Luterlikus Aleksandri kirikus jätku-sid remonditööd. Seadsime oma staabi kirikutorni 6. korrusele. Galina Kingis-sepast triikis valgetele helkurvestidele peale ristirännaku logod.
Liisa lakkis üle kiriku vastvalminud wc põranda.
Pärast tutvumisõhtut tornikabelis läkitas õpetaja Urmas meid õnnistusega nädalasele rännuteele Narvas.
Kaks plaanitud kodumajutust lange-sid ära ja saatsime mehed Narva-Jõesuu baptistikiriku põrandale. Naised leid-sid peavarju Narva metodistikirikus ja noortejuhi Leena kodus. L, 22. 09
Hommikul tunnistasime toitmisi-met: külmkapp oli ääreni täitunud an-netatud jogurtitega!
Piiblitunni pidas isa Andrei õige-usukirikust. Nobenäpud meie seast kin-nitasid helkuritele kette.
Tormi tõttu läksime promenaadiret-ke asemel vaatama Kreenholmi jooksu. Helkurite ja flaierite jagamist polnud me seal kooskõlastanud. Valgetes vesti-des seltskond äratas korraldajais kaht-lust ja meil keelati reklaami jagamine. Meie grupi 13 liiget läbis lühiraja 3 km.
Kell 15–18 pakkusime Peetri platsil lõkkekohvi, Piibleid, helkureid ja flaie-reid.
Kirikus olid Kirsi ja Liisa uuskasu-tuskeskuse toel täiendanud staabi köö-givarustust. Ehitusmees Elmo oli lõpe-tanud kolmenädalase töö kirikusaali lae stabiliseerimisel. Saali põrand oli kaetud lahtise krohvi ja tellistega, õhk kipsitolmust hägune. Liisa ja Kirsti said tõstukiga tõusta võlvide alla ekskur-sioonile.
Jüri ja Robert naasid koju. Hilisõhtul kandis Liisa wc põrandale teise lakikihi.P, 23.09
Aleksandri kiriku kabelis pidas hommikupalvuse õpetaja Vladimir. Tegime tornisaalis ruumi pastor Olegi sünnipäevalauale.
Tugeva tuule tõttu otsustasime sü-gispealinna avamisele minna lõkke ja telgita. Võtsime kaasa stendi ning aiakäruga Piibleid, õunu ja helkureid. Rahvast liikus palju, venekeelsed Piiblid ja Lastepiiblid pakkusid huvi, ka eesti-keelseid võeti. Helkurite kasti põhi hak-kas paistma, ka flaierid olid otsakorral!
Kell 15 korraldasime Päästearmee saalis filmivaatamise kümnekonnale huvilisele.
Õhtul toimus baptistikirikus imeilus lastekoori kontsert. Järgnes tore osadus rikkaliku teelaua ümber.
Metodistikiriku perenaine Rufina oli valmistanud meile õhtusöögiks ploffi.
Jätsime hüvasti kaasteeliste Artjomi ja Vladiga.
E, 24.09Hommikul jagas Sõna ja mõtteid jäl-
le isa Andrei. Rõõmustasime Signe üle, kes tuli meile Tallinnast appi.
Saatsime paar inimest ühe vanaini-mese juurde õunu korjama. Kolm meist läksid linna inimestega kohtuma ja üle-jäänud jäid koristama kiriku käärkamb-rit ning muru niitma. Ehitusfirma vedas suuremat kiviprahti ära.
Üllatusena saabus Päästearmeelt suurem toidusaadetis: jogurtid, piru-kaid...
Pärastlõunal oli julgustav kuulda linnaringilt naasnute kogemusi, kuidas Jumal oli nende kohtumisi juhtinud ja õnnistanud. Enne igat kohtumist olid
nad vaikselt palvetanud ning mitmete vestluskaaslastega saadi palvetada ka koos. Rahe ajaks varjuti bussipaviljoni.
Õhtul oli jälle film Päästearmees, vaatajaid taas kümmekond.
Kirikus said kõik uksesildid uuen-datud ja lamineeritud. Liisa lakkis wc põranda üle kolmandat korda.T, 25.09
Hommikust piiblitundi ja palvet ju-hatas Aleksei Narva-Jõesuu baptistiko-gudusest.
Saatsime Laine koduteele Otepääle ja sättisime end mõneks tunniks Peet-
ri platsile. Ilm oli ilus, kuigi tuuline. Tee-kohv-õunad-pirukad, helkurid ja Piiblid võeti hästi vastu. Tänu Alekseile saime uue portsu flaiereid, ka Radio Eli omi. Väike vihmahoog juhatas meie tel-ki varjule ühe noortegrupi, kellele Kolja rääkis Piiblist. Käisime vahetustega ki-rikus lõunal, mille Rufina taaskord ter-mosesse valmis keetis.
Ehitusfirma oli õhtupoolikuks vii-mased prahikotid minema vedanud. Liisa ja Signe tõstsid kirikusaali hulga pinke ja tolmuimeja undas vahetpida-mata. Anna pesi puhtaks kõik kuuenda korruse aknad.
Õhtul kogunes kabelisse Venemaa sõprade muusikaõhtule päris palju rah-vast. Pastor Vladimir korraldas külalis-tele ekskursiooni. Õigeusu noored olid saanud valmis kirikuorienteerumise küsimustiku. K, 26. 09
Piiblitunni pidas hommikul pastor Anatoli Kingissepa kogudusest. Piduli-kul tseremoonial võeti uus wc viimaks kasutusele!
Õues sadas ja tuul kolistas katusep-lekiga. Saime Fama kaubanduskesku-
sest loa viia raamatulaud päevaks sinna. Leena, Signe ja Valdur tegid Famas tub-li töö, viimane jõudis jagada flaiereid vist igasse kauplusesse. Lõuna ajal asen-dasid neid Nikolai ja Nadja. Paar tundi oli kohal ka Aleksei, kes küsitles inimesi raadio jaoks.
Kirikus käis käärkambri koristami-ne, pinkide paigutamine ja pühkimine. Abilisteks oli lisandunud kaks soome abielupaari.
Õhtu eel toimus veel käruring linnas enne viimast filmiõhtut Päästearmee saalis. Seekord oli vaatajaid rohkem, kuna toimus ka Alfa-kursus.
Jätsime hüvasti Kirsi ja Signega ning tervitasime Triinu Hiiumaalt.N, 27.09
Ristirännaku viimase päeva piibli-tunni pidas õpetaja Urmas, ärgitades meid hoopis vestlema.
Päev kulges kiriku koristamise tähe all: eesruumi treppide, väljapaneku ja lühtrite puhastus, näituse roll-up’ide ülespanek ning pinkide täiendav pese-mine. Tolmuimeja renti pikendati.
Välisuksele paigaldati suur bänner. Kaire tõi kiriku kaunistuseks elupuud ja küünlapurgid. Elektrikust Fail vahe-tas hulga elektripirne. Valdur sorteeris esmaspäeval korjatud õunad ära ja pani kirikupäevalistele jagamiseks välja.
Lõunasöögiks soojendasime järe-lejäänud toidu ehk „kogutud teosed”, misjärel sõitsime Meresuu SPAsse töi-sest ja tolmusest nädalast lõõgastuma.
Õhtul oli Narva-Jõesuu baptistiko-guduses kaetud toidulaud. R, 28.09
Ametlikult sai Nelja Tuule ristirän-nak juba läbi. Vapralt terve nädala kaa-sa teeninud Valdur sõitis Palamusele oma kirikumehe kohustusi täitma.
Ennelõunal viimistleti kirikusaali ja niideti muru, samas kui tehnikamees-kond seadis üles valgustust.
Pesti käärkambri aknad.Tore oli tervitada kirikuukse juures
lõkkekohvi- ja teega õhtuseid avajuma-lateenistusele saabujaid.
Päästearmee toodud pirukad-saiad maitsesid hästi, samuti õunad.
Kes jaksasid, osalesid veel päevalõ-pupalvusel või noorteõhtul. L, 29.09
Osalesime kirikute päevadel. Liisa aitas Narva kolledžis konverentsi regist-reerimisel ja soomekeelses rühmatöös, Kirsti sõidutas reklaamtahvli kolledži uksele ja tagasi. Õhtusel jumalateenis-tusel lihtsalt istusime ja nautisime!
Kohale jõudis taas Jüri, kelle bussi pakkisime oma varustuse tagasi pealin-na viimiseks.
Jätsime hüvasti Venemaa grupiga, keda oodati pühapäeval Sauele. P, 30.09
Ristirändajaist olid kohal veel Liisa, Kirsti ja Triinu. Koristasime armsaks-saanud tornistaapi ja osalesime meto-distikoguduse jumalateenistusel.
Pärast lõpujumalateenistust Alek-sandri kirikus maitsesid cateringist tel-litud kohvi-tee-kringlite kõrval hästi ka viimased annetatud jogurtid-pirukad-saiad.
Lauad koristatud ja auto pakitud, jätsime armsaks saanud Narvaga hü-vasti ning suundusime Rakvere ja Tal-linna poole.Suur tänu kõikidele osavõtjate-le, abilistele ja toetajatele!
Kokku lõi nädala eri päevil kaasa 36 osalejat vanuses 2-75 aastat. Kümme olid Venemaalt, 12 Narvast, 12 mujalt Eestist, kaks Soomest.
Narvas sai tasuta jagatud 2800 hel-kurit, 1400 flaierit ja ca 250 tassi lõkke-jooke, kastitäied uut venekeelset Piiblit ning Lastepiibleid eesti ja vene keeles.
Usume, et ristirännaku ja kirikute päevade kordaminek ning Aleksandri kiriku remondi õigeaegne valmimi-ne oli paljude eestpalvete vili, nagu ka Narva erinevate koguduste ja kristlas-te vahele tekkinud osadus. Imeline oli üheskoos tunnistada Kristusest!
Au ja tänu Jumalale!KIRSTI MALMI
10 11MM 2018 talvMM 2018 talv
firmajuhtide seast, vaid Jeesus Kristus ise on ka juhina meile suurim eeskuju.
Kadre Arikainen
Konverentsi eiramine oleks mind ilma jätnud silmaringi avardu-
misest! GLS andis mulle täiesti uued vaatenurgad õige juhtimise olulisusest inimeste muutmiseks ja kaasa tõmba-miseks. Väga meeldisid Carla Harrise mõtted, et tasub kõik enda küljed au-salt välja tuua, et kõigiga paremini su-hestuda.
Johannes Ots
Ettekandjad olid väga professionaal-sed, igas jutus leidus mingi kõnetav
tera. Eriti jäi minu jaoks kõlama mõte, et jäta enda ja oma unistuste vaheline ruum Jumalale.
Õhkkond motiveeris, julgustas, innustas. Muusika oli kena ning koh-vipauside lihtsad stiilsed lauadekorat-sioonid koos kena serveeringuga lisasid konverentsile kaalu.
Sisuliselt on meie olud siiski natu-ke teise rõhuasetusega kui Ameerikas. Tean, et ka eestlaste hulgas leiduks neil teemadel väga asjatundlikke, kaasahaa-ravaid ja särava karismaga ettekand-jaid. Kas ei ole veel tulnud õige aeg, et neid kaasates sünniks sama populaarne konverents? Igatahes peapiiskop Ur-mas Viilma sõnavõtt (pildil) oli suure-pärane.
Kokkuvõttes oli GLS üks hästi vee-detud aeg.
Maarja Vardja
välismisjon täiendkoolitus
Tere jälle Peterburist! Õnnistatud õpihuviPäevade lühenemisele vaatamata on jõulukaunistuste ja vilkuvate lampi-dega advendiaeg andnud uut indu ka argitoimetusteks, aastale tagasi vaatamiseks ja tulevale mõtlemiseks.
Fotod: Natalja Vanina, Mihhail Braudze ja Liliann Keskinen
Mitmed EELK Misjonikeskuse töötajad koos Pluss-meedia vabatahtlikega osalesid kristlikul juhtimis-konverentsil GLS pealkirjaga „Igaühel on mõju” 23.-24.11 Kultuurikatlas. Peapiiskop Urmas Viilma on soovitanud luterlike koguduste juhivastutust kandvatel liikmetel sellest sündmusest osa võtta. Misjonikeskuse grupil koos noortejuhtidega ei tulnud kahetseda:
Peterburi Püha Anna kirikus pühit-seti 27. oktoobril, kiriku 239. sün-
nipäeval uus tornirist, mis järgnenud kontserdi ajal ka oma kohale tõsteti (pildil). Kirik oli olnud ilma ristita 80 aastat. Kogu vajaminev raha koguti interneti kaudu. Olime alguses veidi skeptilised, kas veidi rohkem kui kuuga suudetakse koguda umbes 6000 eurot. Aga ime juhtus ja vajalik summa oli õigeks ajaks koos, ilma igasuguse välis-abita!
Püha Anna kirikut õnnitlesid ühise „kallistusega” ka kõrvalasuva üldhari-duskooli õpilased (pildil). Kunagi asus siin koguduse oma kool, Annenschule. Praegul on tegu kooliga nr 239 – sama numbriga kui juhtus olema tähtpäev!
Samuti pärast 80-aastast pausi peeti seoses pühakutepäevaga jumalateenis-tusi mitmes paigus, kus ingerlaste ko-gudusi ametlikult enam pole. Järvisaari kalmistul, kus Hannu käis koos Alek-sandr Kudrjavtseviga jumalateenistust pidamas (pildil), kogunes surnuaiapü-hale paarkümmend osavõtjat. See an-nab lootust, et ehk korraldatakse neis paigus midagi ka tulevikus!
Novembri alguses sattusime enda-legi üllatuseks Pärnusse. Soome Rahva-misjoni suvepäevadel juulis olin osale-nud ühel küsitlusel, kus kõigi vastanute vahel loositi välja nädalane spaapuhkus kahele. Võitjaks osutusin mina! Pärnu polnud mulle varasemast kuigi tuttav ja nüüd oli hea võimalus seda viga paran-dada. Lisaks tuli hingetõmbepaus täp-selt õigel ajal. Minu töö aasta viimases ajakirja “Inkerin Kirkko” numbris oli just valmis saanud ja vajasime Han-nuga mõlemad veidi tuulutamist. Ko-dumaa on ilus isegi hallis novembris, vähemalt minu silmis.
Sügise hakul olime hakanud koos minu endiste eesti keele kursuslaste-ga plaanima võimalust keelega eda-si tegeleda. Päris kursuse pidamiseks mul uutes ülesannetes mahti pole. Nii leppisime kokku koguneda piiblirin-gina! Uurime koos eestikeelset Piiblit ja püüame loetu üle arutleda. 23. no-vembril oli meie kodus esimene koh-tumine kahe Tatjana ja Leidaga (pil-dil) ning järgnevatel esmaspäevadel on meie uksed olnud kell 11 avatud.
Kui endale üürikorterit otsisime, oli maakleri üks argumente see, et siin on trepikojas liftitädid, kes välisust ava-
vad, tulijatel silma peal hoiavad ja puh-tuse eest hoolitsevad. Kevadel see tee-nus aga lõppes. Jõudsingi juba mõelda, et kuidas saab piibliringiga, kui tulijad erinevatel aegadel saabuvad – kas pea-me külalistele ukse avamiseks esimese ja neljanda korruse vahet voorima. Aga päev enne esimest kokkusaamist sätiti meie trepikoja fonolukud nii, et saame nüüd otse korterist välisust avada. Kui Jumal hoolitseb juba selliste pisiasjade eest, kui palju enam on siis põhjust Tal-le loota ka suurtes asjades!
Advendiaega astusime seekord Jaa-ni kirikus, kus pärast jumalateenistust süütas piiskop Tiit Salumäe advendi-küünla (pildil). Tervitussõnad ütlesid ka Ingeri kiriku piiskop Aarre Kuu-kauppi ja Soome kirikust piiskop Voit-to Huotari. Järgnenud kontserdiga tä-histati Baltimaade ja Soome ühist 100. sünnipäeva. Õues liugles lumehelbeid, külalistele pakutud piparkoogid ning glögi lõid rõõmsa jõuluootusmeeleolu.
“Aga Jumalale, kes meis tegutseva väega võib korda saata palju rohkem, kui oskame paluda või isegi mõelda, te-male olgu kirkus koguduses ja Kristuses Jeesuses igavesest ajast igavesti kõigi su-gupõlvedeni!” (Ef 3:21–22)
Õnnistatud uut misjoniaastat!LILIANN KESKINEN
Mulle oli esimene kord GLSil osa-leda. Üllatas positiivselt, kui hu-
moorikalt ja kaasahaaravalt rääkisid kõnelejad enda valdkondadest! Nad tõesti valdasid oma teemasid. Lahkusin GLSilt, olles saanud rohkelt innustust ning mõtteainet. Kindlasti soovitan sinna minna!
Katarina Kaleininkas
GLSil tehti põnevate tõestisündinud lugude abil puust ja punaseks ette
paljud olulised juhtimispõhimõtted, näiteks laiema pildi jälgimine, pikas perspektiivis plaanimine ja strateegia uuesti läbimõtlemine. Rõhutati ka juhi ühte olulisimat omadust, millest ei saa üle ega ümber: julgust.
Kristo Toots
Noppisin enda jaoks välja järgmi-sed mõtted:
Jeesus andis meile ülesande kuulu-tada evangeeliumi, aga ei öelnud täp-selt, kuidas seda teha. Ta usaldas meid, seega võime olla loomingulised!
Kui tegutsed mingis suunas, siis saad kas õnnistuse või õppetunni – ja väga väärtuslikud on mõlemad. Kui ootad tegutsemisega seni, kuni oleksid 100% valmis, siis jääd ALATI hiljaks.
Visiooni täitmiseks palu Jumalalt, et Ta saadaks õigeid inimesi. Juhi üles-anne on hoolitseda keskkonna loomise eest, kus inimesed tunneksid usaldust ja mis tooks neist välja parima.
Sirli Kaera
Mind kõnetas enim Graig Groeshel teemal „Kujunedes juhiks, keda
armastatakse järgida". Ta ei toonud esi-le mitte juhi erilisi isikuomadusi, vaid rõhutas hoopis, et kõige tähtsam on julgeda olla sina ise, ehtne ja haavatav. Me ei tohiks otsida eeskujusid vägevate
Tänavu novembris lõpetas EELK täiskasvanute piiblikursuse Põltsamaal IV lend ehk 12 kursuslast. Seekord juhtusid kõik õppijad olema naised, 2/3 neist endised või praegused kooliõpe-tajad.
Kursuse juhendaja, õpetaja Kalle Kõiv kogus lõpetajatelt tagasisidet, mis kokkuvõtlikult on siin:• Need päevad olid SÜNDMUSED,
mis kosutasid hinge ja vaimu. Olen saanud uusi teadmisi, mis on mind tõesti valgustanud ning toonud kaasa muutusi minu ellu.
• Kursus avardas minu teadmisi ja arusaamisi mitmetes usundeid ja usku puudutavates küsimus-tes. Huvitavad olid omavahelised arutelud.
• Sain mahukaid teadmisi ja osku-si aktiivse kristlasena elamiseks, kasvavat indu Sõna uurimisel, kaaskristlaste armastavat tuge. Oma teemat sügavalt tundva-telt lektoritelt sai vastuseid oma kõhklustele ning küsimustele. Ei puudunud isikliku usuelu ana-lüüsi ja peegeldamise võimalus.
• Kursus andis mõistmise, kui oluli-ne on aega veeta teiste kristlastega. Ühtne osadus andis tuge, jõudu ja teadmisi. Kõik lektorid rääkisid palju ka isiklikke kogemusi koos Jumalaga ja teinekord kõnetab just see kõige rohkem. Tekkis tu-gev perekonna tunne, mida me kiires maailmas väga vajame.
• Sain juurde esinemisjulgust ja väljendusoskust. Tutvusin väga armsate inimestega, kes on mi-nuga „ühel lainel“. Ärkas huvi Piiblit edasi uurida!
• Toredad kursusejuhendajad Kal-le ja Markus suudavad liita osa-lejad sõbralikuks ja musikaalseks grupiks. Loengud sobivad ka mit-teusklikele.
• Jään ootama vilistlastele korral-datavaid loenguid!
Kursusest 2019. aastal loe pöördelt.
OTSEPOSTITUS
Meie MisjonMeie MisjonSA EELK Misjonikeskuse ajakiri talv 2018 • 14 (38)
• Pühadeväsimusest üle!
• Pikk koostöö muusikas
• Vaatluspraktikal Eestis
• Kes küll õpetaks palvetama?
• Misjonipraktika päevik
• Sügistalv Peterburis
• Osaduse ja õppimise rõõm
Foto: Ahti Kaera
www.plussmeedia.ee/tellimus, tel 6464 760 või [email protected] eripakkumine!
Õnnistatud
uut misjoniaas
tat!
EELK MISJONIKESKUS KUTSUB
TÄHENDUSSÕNADETAGA8. JAANUAR5. VEEBRUAR5. MÄRTS2. APRILL14. MAI
Muusika ja piibliõpetuse õhtu, kus Soome evangelist Ilkka Puhakka avab teemat
“Jeesuse tähendamissõnad”
Õhtu lõpus on võimalus eestpalveks ning kaetud on kohvilaud
Rohkem infot:www.misjonikeskus.ee
Algusega kell 18:30Nõmme Lunastaja kirikusÕie 10, Tallinn
Pluss 4/2018 1
42018
2,49 €Detsember
Grete Kaio Jagab päris elu ja Jumala armastust TERMINALI KONVERENTS
LÄKITUSThe Bible Project
7 kingitust Jumalalt
RÕÕMUSÕNUM
EELK täiskasvanute piiblikursus ootab taas osalema!
Varasema nelja aastaga on selle kursuse lõpeta-nuid kokku 80. Eranditult kõik on kinnitanud, et sedalaadi kursust on Eestimaal vaja. (Loe tagasi-sidet lk 11.)Kokku saadakse Põltsamaal kord kuus R ja L jaa-nuarist maini ja augustist novembrini. Kuulatakse 54 akadeemilist loengut peamiselt EELK Usutea-duse Instituudi ja Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõududelt. Teemade hulka kuuluvad: ristiusk Maarjamaal; religiooni mõiste ja areng; UT ja VT kaanoni kujunemine; Piibli Jumal – kes Ta on; Jeesus – inimene ja Jumal; kiriku õpetus ja erine-vad konfessioonid; müstika ja müstikud; misjon; jumalateenistuslik kord ja kirikukalender. Tähtis roll on ühisel osadusel, murede ja rõõmude jagamisel, piibliteksti üle arutlemisel. Augustis käiakse ka väljasõidul vaatamisväärsusi külasta-mas. Osalemistasu on jõukohane ja maksmisviis paindlik. Uus kursus alustab 26. jaanuaril 2019. Registreerimine: tel 50 123 25 või e-mailil: [email protected] (Kalle Kõiv)Kursust korraldatakse EELK Misjonikeskuse, eelni-metatud kõrgkoolide ja EELK Põltsamaa koguduse koostöös. Kursust juhendavad õpetajad Kalle Kõiv ja Markus Haamer.
Kasvuaeg aitab juhtida koguduse väikerühma
Programm Kasvuaeg on mõeldud nii vaimulikele kui ilmikutele, et täiendada oma võimekust kogu-duse väikerühma (piiblitunnid, palveringid, naiste- ja meesteringid jne) juhina. Materjal on mahukas ja sisukas ning samas lihtsalt kasutatav, mille põhjal suudab väikerühma kogunemisi alustada ja juhtida ka selles veel kogenematu koguduseliige.Väikerühm on paik kristlasena kasvamiseks, oma usu sõnastamiseks, küsimiseks, arutlemiseks, ühi-seks Piibli lugemiseks, palveosaduseks. Kõike seda toetav Kasvuaja materjal jaguneb kuueks põhi-teemaks: palve ja Piibel; usuelu alused; kristlasena kasvamine; koguduse liikmeksolek; kristlaste ühine vastutus; hingehoid. Teemad jagunevad omakorda mooduliteks, mida saab vastavalt vajadusele loovalt kombineerida erinevate kogunemiste tarbeks. Kasvuaja läbiviijate õppepäevadel tutvutakse materjali kasutamisvõimalustega ja mõeldakse tee-mad läbi. Õppepäevad toimuvad EELK Põlva Maarja koguduse ruumides 26.01 (I osa) ning 9.–10.02 (II osa) kell 10:00 – 17:00.Koolitavad Virpi Nyman ja Kristiina Nordman, tõlge soome keelest eesti keelde.Osalustasu 20 € katab materjali ja lõunasöögi. Öö-bimisvõimalus kokkuleppel. Registreerimine kuni 20.01 aadressil [email protected] või tel 5646 4135.
Telli
noorteajakiri
Pluss postkasti!
Üksiknumber 2.49 € ja aastaks 8 €
(neli numbrit).
