Upload
others
View
2
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Finantsinstrumentide roll teraviljasektoris Maaelu Edendamise Sihtasutus
Raul Rosenberg
12.03.2019
Kulukad Euroopa ühiskonnad
Suured kulud sotsiaalkindlustusele, keskkonnahoiule, loomade heaolule jne.
Source: World Bank staff using IMF WEO.
Efektiivne tootmine, automatiseerimine, teaduspõhisus
Maailma demograafiline paisumine (1950-2100)
Eesti siseturg on väike, kasvavad turud asuvad Aafrikas ja Aasias.
Rahaline ressurss, selle kasutamine
Andmed seisuga 31.08.2018 Eesti Pank:
Hoiused pankades 17,6 miljardit eurot, s.h. 7,6 mlrd eraisikud
Raha pensionifondides 3,9 miljardit eurot
Krediidiasutuste laenud ettevõtetele 7,2 miljardit eurot (sh põllumajandus, kalandus, metsandus
456,2 miljonit eurot);
Finantseerimisasutuste liisinguportfell 2,3 miljardit eurot (sh põllumajandus, kalandus, metsandus
283,4 miljonit eurot);
Kodumajapidamistele antud laenud (laenud eraisikutele) 8,6 miljardit eurot.
Andmed seisuga 31.12.2018 MES:
MES omakapital 61,8 miljonit eurot
käendusportfell 100,3 miljonit eurot (sh põllumajandus 32 miljonit eurot). Tagatud 168,8 miljonit
eurot pangalaene (sh põllumajandus 60,1 miljonit eurot)
laenuportfell koos finantsinstrumendiga 63,3 miljonit eurot (sh põllumajandus 44,2 miljonit eurot)
ja finantsvahenduslaenud 13,2 miljonit eurot. Kokku 76,5 mln eurot.
Põhiline ettevõtluse finantseerimine toimub kommertspankades, riik saab sekkuda ainult
turutõrgete puhul.
Finantseerimise tingimused
Sihtgruppi kuuluv ettevõte;
positiivne rahavoog ettevõtlusest (kasum), võime tasuda laenu intresse ja põhisummat;
omakapitali olemasolu;
ettevõtja taust;
eelnev kohustuste täitmise kogemus;
pantide olemasolu, nende likviidsus.
Põllumajandusmaa müügihinna võrdlus (EL liikmesriigid, 2016)Allikas: Eurostat
Põllumajandusmaa rendihinna võrdlus (EL liikmesriigid, 2016)Allikas: Eurostat
Rahvastiku tihedus põllumajandusmaa hektari kohta ja maa hinnad
Euroopa Liidus Allikas: Eurostat
0,0
1,0
2,0
3,0
4,0
5,0
6,0
7,0
8,0
9,0
10,0
0
5 000
10 000
15 000
20 000
25 000
30 000
35 000
40 000
45 000
50 000
55 000
60 000
65 000
70 000
75 000
maa müügihind inimest hektari kohta Logaritmiline (maa müügihind) Logaritmiline (inimest hektari kohta)
Eesti: tihedus 1,3; hind 2890
Holland: tihedus 9,4; hind 68 197
Soome: tihedus 2,5; hind 8718
Sisendite hindade muutusAllikas: Eesti Statistikaamet
-20
-10
0
10
20
30
40
50
60
70
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
muud
atuse
%
eeln
eva
aast
a an
dm
etes
t
EU
R
Põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga (%)
Eesti keskmine palk (kuu keskmine) Põllumajandusmaa hind (eur/ha) mediaanTootmise vahend...energia, kütus, määrdeained Tootmise vahend ...väetis ja pinnaseparandajaLineaarne (Tootmise vahend...energia, kütus, määrdeained) Lineaarne (Tootmise vahend ...väetis ja pinnaseparandaja)
Põllumajandusmaa hinna muutuse võrdlus perioodil 1997-2018Allikas: Eesti Statistikaamet
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
1600
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Tuhat
to
nni
EU
R
Eesti keskmine palk (kuu keskmine) Põllumajandusmaa hind (eur/ha) mediaan Piima kokkuostuhind (eurot/tonn)
Teravilja kokkuostuhind (eurot/tonn) Teravilja toodang (tuhat tonni) Piima toodang (tuhat tonni)
Lineaarne (Piima kokkuostuhind (eurot/tonn)) Lineaarne (Teravilja kokkuostuhind (eurot/tonn)) Lineaarne (Teravilja toodang (tuhat tonni))
Lineaarne (Piima toodang (tuhat tonni))
Keskmine piimatoodang, teraviljatoodang 1980-2017Allikas: Eesti Statistikaamet
3 658 3 813 4 045 4 162 4 164
3 530 3 455 3 809
4 456 4 171
4 660
5 138 5 528
5 886
6 484 6 838
7 168
7 990
8 442
8 878 9 160
2 142
1 648
2 221 2 426
1 794
2 329
1 142
2 444 2 247
1 414
2 161
1 597
2 179
1 627 1 251
2 115 1 922
2 330 2 694
2 210
3 009 2 794
2 464
3 412 3 136
3 669
4 382
2 658
3 967
0
1 000
2 000
3 000
4 000
5 000
6 000
7 000
8 000
9 000
10 000
1980 1981 1982 1983 1984 1985 1986 1987 1988 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Keskmine piimatoodang lehma kohta (kg) Teravili (kg hektarilt)
Lineaarne (Keskmine piimatoodang lehma kohta (kg)) Lineaarne (Teravili (kg hektarilt))
EttevõtjatuluAllikas: Eesti Statistikaamet
132 125
165 174 187 192168
150167
191205
1610
44
4 4
421
9
24 8
0
50
100
150
200
250
300
350
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
..muud tootmistoetused, tuhat eurot ..tootetoetus, tuhat eurot
Ettevõtjatulu, tuhat eurot Lineaarne (Ettevõtjatulu, tuhat eurot)
Click to edit Master title style
0,7
0,8
0,9
1,0
1,1
1,2
2013 2014 2015 2016 2017
Koos toetustega Ilma toetusteta
0,93
1,14
0,81
0,99
Click to edit Master title style
0
500
1 000
1 500
2 000
2 500
2013 2014 2015 2016 2017
euro/ha
Omakapital Kohustused
2354 €/ha
34%
66%
Millest sõltub maa hind?
• Raha hinnast ehk deposiithoiuse intressist
• Rahvastiku tihedusest
• Rahvuslikust kogutoodangust inimese kohta
• Põllumajandusettevõtete võimekusest omanikule tulu teenida
ehk ettevõtete kasumlikkusest
• Maaga seotud koormatistest, mis piiravad maa kasutamist,
kaubeldavust või majandamist
• 99,5% inimestest ei ole põllumajandusettevõtlusest kasusaajad,
kuid nendest sõltub põllumajandusmaa hind ja ettevõtete
tulukus
Maaga seotud kulud ja kohustused (näide)
Maamaks – maa maksustamishind praegu 200 kuni 400 eurot,
maamaks 2% ha = 4 – 8 €/ha, keskmine 6 €/ha
1 mln ha = 6mln €
Turuhind on täna 10 x kõrgem, s.t. maamaks 60 mln €
Finantsinstrumentide liigid
Finants- instrumendi liik
Kirjeldus
Omakapital
Otseinvesteering ettevõtte osakapitali, mille tulemusel omandatakse osalus ettevõttes. Selle tulemusel väheneb varasemate omanike osalusmäär.. Omakapitaliinvesteeringud võivad hõlmata nii seemne-, stardi kui ka laienemiskapitali. Omakapitaliinstrumenti võidakse rakendada erinevates vormides (nt otseinvesteeringud riigi poolt, fondifondi kaudu), erinevate riskitasemetega. Investori risk on kõrge (oleneb tagatisest) ja tulem ei ole ette teada (oleneb ettevõtte sooritusest).
Laen
Rahaliste vahendite laenamine ettevõtete finantseerimiseks. Laen on kindla tagasimakse perioodiga ja kokkulepitud intressiga, mis sõltuvad ettevõtte majanduslikust olukorrast ja potentsiaalsest tulevasest rahavoost. Laen finantsinstrumendina võib olla turutingimustel või subsideeritud tingimustel.
Garantii
Finantseeringute käendamine, et tagada väljastajale kaitse juhuks, kui ettevõte ei ole võimeline kohustust tagasi maksma. Garantii ehk tagatis võib katta tervet või osa finantseeringust. Garantiiga võib kaasneda tasu või täiendav intress laenajale. Ka garantii võib olla turutingimustel või subsideeritud kujul
Kehtivad käenduslepingud seisuga 31.12.2018 (miljonit eurot)
168,8
21,2
52
100,3
11,229,9
0
20
40
60
80
100
120
140
160
180
Kõik tegevusvaldkonnad Teraviljakasvatus Muud põllumajandusvaldkonnad
pangalaen MES käendus
Perioodil 21.08.2018 kuni 11.03.2019 on esitatud 197 käibekapitali laenu taotlust summas 16 682 800 eurot.
Seisuga 11.03.2019:
MES krediidikomitees otsustatud anda laenu 182 ettevõtjale, summas 14 208 550 eurot;
Sõlmitud 173 laenulepingut summas 13 978 550 eurot;
4 ettevõtet on esitatud taotluse tühistanud ja 2 ettevõtte taotlus on tagasi lükatud, kokku 718 000 euro
ulatuses;
keskmine käibekapitalilaenu intress 4,41%, sh ettevõtjatele antud vähese tähtsusega abi.
Intressi üks kujunemise alus on ettevõtja poolt pakutud pandid.
Käibekapitali laen põllumajandustootjatele põuakahjude
leevendamiseks
1 5
71 8
00
3 2
34 0
00
5 1
34 0
00
2 0
18 0
00
1 3
75 0
00
1 7
32 0
00
1 2
97 0
00
321 0
00
21
53
47
2118 19 13 5
0
10
20
30
40
50
60
0
1 000 000
2 000 000
3 000 000
4 000 000
5 000 000
6 000 000
August September Oktoober November Detsember Jaanuar Veebruar Märts
Lepingud (eur) Lepingud (tk)
Käibekapitali laen põllumajandustootjatele põuakahjude
leevendamiseks valdkondade lõikes
7113585
2994364
1463008
310000
174396230000 32417
120000
17000
200000
70000
teraviljakasvatus
piimakarjakasvatus
segapõllumajandus
muu veislaste ja pühvlikasvatus
köögiviljakasvatus
üheaastaste põllukultuuride kasvatus
lambakasvatus
söödakultuuri-, heintaimekasvatus
marjakasvatus
seakasvatus
taimekasvatuse abitegevused
Kõige suurem taotluse arv on Lääne-Virumaalt (32 taotlust summas 3 340 000 eurot). Hiiu maakonnast ei ole
taotlusi esitatud.
Sademete kaart ajavahemiku mai-juuli 2018 kohta
4.1 Käibekapitali laen põllumajandustootjatele põuakahjude
leevendamiseks
Esitatud taotlused maakondade lõikes (21.08.2018 kuni 11.03.2019)
32
22
18
20
1617
13 13
1011
7 7
56
3 3
40 0
00
1 9
90 0
00
1 5
73 0
00
1 8
30 0
00
1 2
08 0
00
1 5
04 0
00
496 8
00
1 2
00 0
00
805 0
00
826 0
00
490 0
00
515 0
00
485 0
00
420 0
00
0
5
10
15
20
25
30
35
0
500 000
1 000 000
1 500 000
2 000 000
2 500 000
3 000 000
3 500 000
4 000 000
tk €
Maaelu Arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfond (MAK)
MAK rahastamisvahendist on sõlmitud 21 laenulepingut ettevõtetega, kelle põhitegevusala on
teraviljakasvatus.
laenude summa kokku 8 260 200;
keskmine intress 2,96%;
keskmine laenu pikkus 115 kuud;
kaasati MAK abi summas 772 022 eurot;
projektide kogumaksumus (km-ta) 16 787 807 eurot;
PRIA toetus 3 929 887 eurot;
pangast kaasatud laenud 7 553 228 eurot;
keskmine kaaslaenu intress 3,67%.
Kriisifond
Vajalik lühiajaliste turutõrgete ületamiseks
Kriisifondi suurus võiks olla 50 mln eurot
Näiteks piima hinna langus 280 eurolt 230 euroni tekitab
käibevahendite puudujäägi 50*800 000 tonni =40 mln eurot.
Eelmine kriis kestis 1,5 aastat.
Lisaks teravili, sealiha jne.
Maaettevõtlusfond
• Eesmärk:
laiendada finantsinstrumentide valikut, parandada ligipääsu kapitalile, kaasa aidata
suuremahuliste investeeringute elluviimisel;
• Investeerib ettevõtete omakapitali;
• Investorid on pensionifondid, MES;
• Investorite oodatav tootlus ligikaudu 6%-8%;
• Vajalik ettevõtetele, kes soovivad laieneda, osta osalusi jne
Maaettevõtlusfond
MES
(MAK,EMKF
Riigieelarve)
Erainvestorid
(ettevõtjad-
põllumehed,
kalurid jne)
Institutsionaalsed
investorid
(pensionifondid,
võlakirjafondid)
Pangad
(laenud)
MAAETTEVÕTLUSFOND
Fond
Oma-
kapital
Fond
Käibe-
laenud
Fond
Investeerimis-
laenud
Fond
Maad
(ost/müük/rent)
1 2 3 4 5 6 8 13129 107 11
MAAETTEVÕTLUSFONDI LOOMINE
Investorid usaldavad fondi valitsejat.Maafondi haldajad: Lätis Altum, Saksamaal DEG