fcf magazineFC Flora mängukava 16/2015 Premium Liiga XXVI voor FCF-KLJ

29/08/201524 lk / Hind 2€

TÄNA VEEL: Kesa statistika | Premium Liiga 2015 üllatustulemuste ülevaadeAjaloorubriik: kuidas Piiroja püssi alla läks | Welco vs Flora: kas tribüünid varjutavad platsil toimuva?

FC Flora väravavahtide treener

AIKOORGLAlihvib teemante

KOOSSEISUDVÄRAVAVAHID 1 - Magnus Karofeld 20.08.199633 - Richard Aland 15.03.199473 - Mait Toom 07.05.1990

KAITSJAD 2 - Enar Jääger 18.11.19844 - Kevin Aloe 07.05.1995 5 - Janar Õunap 09.09.1994 16 - Markus Jürgenson 09.09.1987 19 - Gert Kams 25.05.198521- Madis Vihmann 05.10.199522 - Nikita Baranov 19.08.1992

POOLKAITSJAD 7 - Andre Frolov 18.04.1988 8 - Irakli Logua (RUS) 29.07.199110 - Brent Lepistu 26.03.1993 11 - Rauno Sappinen 23.01.1996 17 - Roman Sobtšenko 25.01.1994 20 - Maksim Gussev 20.07.199423 - German Šlein 28.03.199627 - Joseph Saliste 10.04.199549 - Zakaria Beglarišvili (GEO) 30.04.1990 57 - Mihkel Ainsalu 08.03.199672 - Herol Riiberg 14.04.1997

RÜNDAJAD 9 - Rauno Alliku 02.03.1990 31 - Joonas Tamm 02.02.1992 99 - Albert Prosa 01.10.1990

Peatreener: Nobert Hurt Abitreener: Jürgen Henn Abitreener: Risto Kallaste Väravavahtide treener: Aiko Orgla Füsioterapeut: Jüri Salupere Massöör: Oliver Papp Fitness-treener: Kristjan Vomm

FLORA JÄRGMINE KOHTUMINE:FLORA EELMINE KOHTUMINE:

Premium Liiga XXVIII voor

12.septembril kell 16:30A Le Coq Arenal

Premium Liiga XXV voor 21.august, Tartu

VÄRAVAVAHID 1 - Vitali Teleš 17.10.1983 69 - Siim-Sten Palm 18.08.199296 - Sten-Marten Vahi 28.03.1997

KAITSJAD 2 - Martin Mägi 18.06.1996 3 - Henrik Pürg 03.06.1996 4 - Märten Kuusk 05.04.1996 5 - Alo Bärengrub 12.02.1984 6 - Jorge Manuel Ferreira Rodrigues (POR) 19.03.1982 14 - Ken Kallaste 31.08.1988 33 - Karl Mööl 04.03.1992

POOLKAITSJAD 7 - Reginald Mbu Alidor (FRA) 19.05.1993 8 - Artjom Dmitrijev 14.11.1988 9 - Ats Purje 03.08.1985 10 - Allan-Axel Kimbaloula (FRA) 01.01.1992 12 - Stanislav Goldberg 30.10.199213 - Eino Puri 07.05.1988 18 - Sören Kaldma 03.07.1996 19 - Erkki Junolainen 05.01.1992 20 - Joel Lindpere 05.10.1981 22 - Erik Listmann 09.02.1995 23 - Borislav Topic (SRB) 22.05.198475 - Hidetoshi Wakui (JPN) 12.02.1983

RÜNDAJAD 11 - Vladimir Voskoboinikov 02.02.198316 - Andre Järva 21.11.199699 - Tarmo Neemelo 10.02.1982

Peatreener: Sergei TerehhovAbitreener: Zaur TšilingarašviliVäravavahtide treener: Siim-Sten PalmFüsioterapeut: Istvan Koso

4 : 1

TALLINNA FC FLORA

TALLINNA FC LEVADIA

NÕMME KALJU FC

JK SILLAMÄE KALEV

TALLINNA FC INFONET

PAIDE LINNAMEESKOND

NARVA JK TRANS

TARTU JK TAMMEKA

VILJANDI JK TULEVIK

PÄRNU LINNAMEESKOND

MEESKOND M Võ Vi K VV P26 17

18

18

12

12

9

5

5

3

4

8

2

9

6

6

5

3

7

3

1

5

6

5

8

11

16

17

16

18

57:22

52:19

56:26

37:21

47:27

34:34

35:56

24:53

33:69

30:78

59

57

56

45

42

33

20

18

16

15

PREMIUM LIIGA

FCF PUNKTIBÖRS

15 (10+5) Rauno Sappinen11 (6+5) Andre Frolov9 (2+7) Gert Kams8 (4+4) Rauno Alliku8 (3+5) Irakli Logua (lahkunud)

7 (5+2) Markus Jürgenson7 (3+4) Maksim Gussev7 (0+7) Zakaria Beglarišvili6 (4+2) Joseph Saliste5 (5+0) Albert Prosa5 (4+1) Sakari Tukiainen3 (0+3) Nikita Baranov2 (2+0) Mihkel Ainsalu1 (1+0) Madis Vihmann1 (1+0) Martin Kase (laenul)

1 (1+0) Janar Õunap1 (0+1) Karl-Eerik Luigend1 (0+1) Joonas Tamm1 (0+1) Enar Jääger1 (0+1) Jan Kokla

TÄNA MÄNGUKEELU OHUS

TÄNA MÄNGUKEELU ALL

KARISTUS-

PINKFC FLORA

väravaid+sööte326

26

26

26

26

26

25

26

25

Joonas Tamm

-

Andre Frolov

(laenul)

(laenul)

(lahkunud)

Jan Kokla

4fcf magazine

KESA STATISTIKA

8/20154

FC Florat Meistriliigas esindanud mängijad, kes on Meistri- või Esiliigas mänginud Nõmme Kalju FC koosseisus

M-mänge; V-väravaid; K-kollased kaardid; P-punased kaardid

FCF KÄESOLEV HOOAEG

Joel Lindperel on Flora särgis kirjas 130 kohtumist ja 37 väravat. Kaljus seni vastavalt 20 ja 2.

6

Intervjueeris: Marek Tiitsmarek@fcflora.ee

SAATUSE MÄÄRATUD AMETIGA MEESKui paljudele meist on antud õnne teha tööd, mida sa ise tööks ei peagi, vaid südame lauldes hoopis hobina käsitled? Ilmselt vähestele. Kui paljusid meist on aga saatus säärast kingitust kandikul kandes läbi me elude taga ajanud? Veelgi vähesemaid. Särasilmne treener Aiko Orgla on üks säärastest väljavalitutest.

4/20157 7/2015

Kohtume Aikoga kolmapäeva õhtul Pärnus, kus habetunud ja rahulolev Aiko on just veetnud vaba päeva linnaservas asuval Lottemaal koos oma abikaasa ja lastega. Esmalt on veidi harjumatu näha Aikot ruudulises tuulepluusis ja shortsides, kuna igapäevaselt on ta Flora vormis. Vaba riietuse sees aga on seesama mees, naerusuine ja positiivne, nagu alati.

Aiko, kuidas puhkepäev oli, nautisid Lottemaad?Fantasti-li-ne! Nautisin, jah! Peaksin ise praegu samamoodi magama nagu lapsed, olen vaata-et väsinumgi.

Kes sulle Lotte tegelastest kõige lähedasem on, kellena end ise tunned? Spordimees Mati?Piinlik öeldagi, aga ma ei ole ühtki Lotte mutlikat lõpuni vaadanud ja ega ma nende tegelastega väga kursis olegi. Tean, et seal on üks jänes nimega Albert, täna nähtud etenduses oli tema kõige naljakam. Ja siis see kassipoiss meeldis mu vanemale poisile kõige rohkem. Istusime 45 minutit ja vaatasime pingsalt nende etendust. Ulme!

Aiko Orgla, väravavahtide treener. Oled ise ühes varasemas intervjuus öelnud, et treeneriamet ajas sind ise taga ja sai su lõpuks kätte. Täpselt nii oligi. Kui käisin Järva-Jaani gümnaasiumis, tuli sealne kehalise kasvatuse õpetaja minu juurde ja ütles, et kuule, sa tundud selline persoon, kes võiks olla treener, hakka pihta. Proovisin. Tulin linna kooli, siis hakkasin mängijaks. Siis tuli jällegi üks sõber: kuule, meil on üks noortepunt, tahad, tule proovi. Võtsin ette. Nii-et ma ei ole ise kunagi otsinud treeneritööd, alati on tuldud minu juurde ja öeldud, et võiksid proovida, võiksid hakata, võiksid teha seda ja teist. Floraga samamoodi – Ain Tammus lahkus ja tuldi minu juurde: sa võiksid hakata treeneriks. Mängijana tulevik eriti helge ei paistnud ja selline pakkumine... Vastus oli kiire tulema.

Kust tuleb su veendumus, et sul poleks mängijana enam midagi anda olnud? Sa oled paljudes klubides mänginud, kaua mänginud, hästi mänginud... Nojah, tagantjärele ma ei saagi enam sajaprotsendiliselt öelda, et minust poleks enamat tulnud. Hetk oli lihtsalt selline. Laps hakkas

sündima ja tol hetkel oli minus kindel veendumus paigas, et näiteks välismaale ma ei lähe. Abikaasa ütles mulle, et tema toetab mind, mingu ma ja mängigu. Südames tundsin aga, et kui praegu kodust ära minna, vastsündinud poja juurest – milleks siis üldse pere luua? Teine põhjus oli, et Eestis tol hetkel mul lepingupakkumist laual ei olnud. Floras sai mu mängijaleping läbi, Levadiast ja Kaljust ma isegi ei mõelnud. Ja siis tuligi treeneripakkumine. Mõtlesin asjad läbi – mängijalepingut ei pakuta; kui mängima kutsutakse, siis peaksin kõrvalt minema tööle – olin ju ka seda proovinud, Viljandis. Toona tundsin, et töötan kaheksast viieni, siis lähen trenni – ja lihtsalt ei suuda endast maksimumi anda. Tundsin, et ei suutnud endast pigistada välja seda taset, mida suutsin profina mängides. Poolega mängida ma ei tahtnud.

Kahetsuse hetke ei ole seni tulnud? Oli küll, esimesel treeneriaastal. Väga tõsiselt. Floras treeneripingil istudes tundsin, et tahaksin metsikult ise mängida, see oli hetk, kus oleksin võinud uuesti mängijaks tagasi suunduda, kui oleks pakutud. Mängunälg tekkis kohe esimesi mänge juhendades. Siis aga sai see aasta mööda, tuli rahunemine. Ise hakkasin mängima teist liigat, väljakumängijana, sain end seal maha laadida. Platsimängijana mängus olla oli muidugi midagi täiesti uut, olen ka praegu, poolkaitses (Aiko mängib JK Piraaja II keskpoolikuna – toim.). Olen paari videot näinud endast mängus, see on... (Naerab). See, kuidas end ette kujutan ja see, mis on reaalsus, need on ikka kaks täitsa eri asja. Mängus tunnen, et olen megakiire, elastne, tehniline – ja siis vaatan videot – mingi suur karu taarub platsil. (Naerab).

Kui jälgin sind Floras ja sinu tegemisi klubis ja pingil, siis tundub mulle, et oled midagi märksa enamat kui ainult kiiprite treener. On see, et sa oled võtnud üle Norberti ja Jürgeni tööd ja teed veel mitut muud asja, tulnud ajapikku või on see kokkulepe pea- ja abitreeneritega? See kujunes nii. Mingil hetkel rääkisin Norbertiga, et tahaksin mingeid asju teha – siis tuli tema minu juurde jutuga, et võiksin seda ja teist teha. Nii-et see on nii kujunenud jah. Mõnikord lähen näiteks Norberti jutule, et anna mulle mõni mängija, keda

8

saaksin panna väravavahtidele tsenderdusi lööma – nii saame treenida korraga väljakumängijaid ja kindamehi. Tegelikult on see ka UEFA uus suund, et väravavahtide treener on ka abitreener. On spetsiaalsed koolitused, kus väravavahtide treener võtab kogu võistkonna kokku ja nendega tegeledes läbi mingite harjutuste õpetab ka väravavahte.

Miks ma seda üldse küsin: kui lendasime Makedooniasse euromängule, siis istusime sinuga kõrvuti ja näitasid mulle lennu ajal arvutist, kuidas sa olid enne kodus peetud euromängu lõiganud miljon videoklippi Rabotnicki liigamängudest ja ka meil mängitud kohtumisest, mille võitsime. Need lõiked keskendusid väravavahile, aga mitte meie omale, vaid vastase omadele. Enne kodumängu olid vastaste kiipri nõrgad kohad välja raalinud, saadud info meie poistesse sisestanud ja Kams ning Gussev viisid sinult omandatu platsil täiuslikult täide – värav ja võit. Kui palju sa meie meistriliigas vastaste väravavahtidega tegeled? Päris palju. Nüüd on meil Kaljuga mäng tulemas, nende põhiväravavahi probleemid on mulle hästi tuttavad. Sama kehtib vastaste kaitseliini kohta. Ka Rabotnicki mängus ei lahanud ma mitte ainult nende väravavahti, vaid kogu kaitseliini, meie kasuks mängivaid probleeme ei näinud ma mitte ainult väravavahi, vaid kogu kaitseliini töös. Ei saa öelda, et nad konkreetselt eksisid, aga võis tunnetada nende liikumisi ja nõrku kohti nendes, tegevusi, mida võiksime enda kasuks pöörata. Samamoodi on ka Kalju puhul nende tegevusest võimalik endale kasulik välja noppida, aga enne mängu ma sellest sulle siin avalikult ei räägi. (Naerab). Eks ma tunnen seda väravahi-temaatikat nii piisavalt, et näen väravavahtide tegevuses vigu, mida meie ründajad saavad ära kasutada. Ega ma usu seda, et Kams ja Gussev koduse euromängu ajal pingsalt mõtlesid, et nii, Aiko andis meile selle info, kuidas me selle olukorra siis nüüd lahti mängime. Nad said minult vaid vihje, mängus tekkis see tuhandiksekund, mille jooksul nad adusid, et see on SEE hetk – täpselt selliseid momente ei olnud mängu jooksul rohkem, oligi see üks ja ainus. Mul on hea meel, et nad selle ära tabasid, see oli jackpot. Vastaste kaitseliini ja väravavahtide analüüs, jah, see on see, mida ma teen pidevalt.

Praegu on kõige nähtavam osa sinu tööst see, mida teed Mait Toomi ja Magnus Karofeldiga.

Foto: Egon Tintse

9

Lihvimist ootavaid teemante on meil aga veel – Richard Aland ja suvises aknas Martin Reimi Jalgpallikoolist meile tulnud Ingmar Krister Paplavskis. Värskeima liituja Paplavskise osas pidi olema sinu sõnal klubis väga suur kaal – mida sa temas nägid, mis pani otsustama, et see poiss on meie materjal? Temale panin silma peale juba kolm aastat tagasi, kui alustasin Eesti talenditreeningute treenerina. Ta jäi silma äärmiselt tööka iseloomuga. Ta on selline kutt, kel silmad põlevad, kui talle midagi ütled. Silmad põlevad peas, tahab õppida – vaatad talle otsa ja ta silmad ütlevad sulle:“Anna mulle midagi, ma tahan õppida!“ Ootasin seda hetke, mil ta saab meesteklassis mängima hakata, seni hoidsin tema noorteliigade tegemistel silma peal. Olin kontaktis Martin Reimiga, hoidsin end kursis tema arvamusega. Sel aastal sai Paplavskis nii vanaks, et sai hakata meesteklassis mängima, MRJK eest mängis ta teises liigas, sai neli mängu. Pakkusin Martinile, et äkki ta võiks tulla meile, me annaks talle mänguaega ja vaataks, kuidas ta hakkama saab. Tahtsin näha, kas see sära ta silmis ja õpi-iha, mida nägin kolme aasta eest, on alles. Ja on, ta on täpselt selline, nagu kolm aastat tagasi, veel tõsisemgi töömees kui toona.

Mait Toom on end Flora esikinda kohale põhjusega tsementeerinud. Ta on ise öelnud, et jõudis selle aja rapsimata ja tormamata ära oodata. Flora oma kasvandik Magnus Karofeld aga on täna ilmselt samas seisus nagu Mait toona, Stanislav Prinsi suure selja taga oma võimalust oodates?Eks Mait alul ikka rabeles ka, ütles, et tahan neid ja neid mänge mängida, see on mu idee ja soov. Tuli talle selgitada, et kõik ei sõltu vaid temast. Mingil hetkel ta rahunes ning sealt edasi läks ülesmäge. Magnus aga... Tema on veel rahulikum kui Mait. Ta pole kordagi küsinud, et miks ma juba ei mängi, ma olen valmis, miks ma ei saa? Ta teeb tööd, tal on kindel siht silme ees ja see on üks tema trumpidest. Ootab oma aega ja annab aru, et täna on Mait parem kui tema, kuid tema töö selle kallal, et olla valmis hetkel, kui ta mängu pannakse, on metsik. Ta on noor, kahe aasta eest sai ta sõprusmängus ränga peatrauma, eelmisel aastal ta toibus ja see hooaeg on peale seda esimene, kus ta peale vigastust tõsiselt treenib ja mängib. Lood olid tõsised ja ta on senini arstide kontrolli all, aga tundub, et asjad on korras.

Sinu käe all on tänase meistriliiga tippväravavaht ja kolm üliandekat ja lootustandvat noort kiiprit. Mis sellises olukorras kõige raskem on?Iga väravavaht on erinev: nad erinevad oma tehnikalt, iseloomult, kasvult ja nii edasi. Tunnen, et pean neid treenima erinevalt. Richard Alandiga just hiljuti rääkisime: temal on tugev jalatõrje ja ma ei saa seda temalt ära võtta, vaid seda tuleb teha veel ja veel tugevamaks; samas näiteks Karofeld suudab sama palli kätega ära tuua – kuidas leida viis, et tema tugevad küljed veel tugevamaks teha ja teha seda nii, et teised küljed ei kannataks ning ma ei muudaks kõiki väravavahte ühesugusteks? See ongi kõige keerulisem – üht väravavahti õpetan, et tehku nii ja teist risti vastupidi. Kutid on õnneks aru saanud, miks see on nii. Maidu tööd analüüsin ma praegu muidugi kõige põhjalikumalt ja kui alul tegelesime puhtalt tehnikaga, siis nüüd on asjad läinud äärmiselt detailseks ja see on samuti üks raskemaid asju.

Oled ka naistekoondise juures tegev. Kas täna viid koondisesse Flora knowhow'd või võtad koondisest Florasse kaasa? Või ei ole need üldse võrreldavad? Ega väga ole jah. Pigem viin Florast kaasa Norberti ja Hennuga tehtut, koondises Keith Boanase kõrvalt omandatut viin Florasse. Väravavahtide puhul aga... Need on ikkagi nii erinevad keskkonnad. Ainult koondistreener ma vist olla ei suudakski – seal antakse sulle materjal kätte korra kuus või korra paari kuu järel, nii ei saa konkreetselt väga mingeid detaile muuta, midagi ellu viia. Klubis tunnen, et mu tööl on konkreetsed tulemused, seal on minu võimuses asju muuta. See aga on mu töö juures kõige mõnusam element üldse.

Kui juba muutmisest juttu tuli, siis kui palju on esimese hooajaga meie juures muutunud Richard Aland, meie tänase vastase juurest meile üle tulnud noor väravavaht?Kaljus oli tal ses mõttes raske, et tal ei olnud seal väravavahtide treenerit. Olen ise sama asja kogenud – kui treenerit pole, siis treenid ennast ise ja sul kujuneb mingi arvamus endast ja oma mängust. Ka Riks sai Florasse tulles juurde palju tehnilisi ideid ja väikesi nüansse ja järsku tundis ta, et oot, ma ei olegi nii hea kui ma arvasin, mul on nii palju õppida. Seetõttu oli esimene poolaasta tal meie juures raske, aga nüüd tunneb ta ka ise, et ta

10

on taas valmis õppima. See ongi muutunud – ta annab endale aru, kes ta on. Suhtumine on muutunud ja see on hea.

Väravavahtide puhul on ülioluline vaimne tasakaal. Mait on ise tunnistanud, et oma hilisteismelise aastail Tammekas oli ta kohati paigast ära, utjas väravaposte, karjus teiste peale, alati oli eksimustes keegi teine süüdi. Täna on temast rahulikumat meest raske leida. Kui palju sa oma töös vaimse peenmehaanikaga tegelema pead? Kuidas see käib?Palju on selles asjas Norbertit sees. See on tema tugev ala ja ma saadan neis juttudes poisid väga rahuliku südamega Norberti juurde. Samas tegelen sellega ka ise suhteliselt palju ja see ei tähendagi seda, et minu arvates peakski Mait olema vaikne ja taskaalukas. Trennis peksab ta väravaposte tänagi samamoodi nagu toona Tammeka mängudes. Olen üritanud poistele sisendada seda, et ülejääv energia tuleks suunata meeskonnakaaslaste ergutamisse, juhendamisse, minupoolest kasvõi väravatähistamisse. Frustratsioonist ei tõuse suurt kasu. Kui energia on sinus vangis, siis vallanda see meeskonna kasuks. Maiduga käib praegu töö selles suunas, et ta muutuks üheks meeskonna liidritest, kes innustab ja julgustab. Ta on meil ju varsti üks kogenumatest mängijatest.

Meenuta selle aasta karikapoolfinaali. Mida sa peale seda mängu Maidule ütlesid, kui ta oli 1:2 kaotusseisus võtnud ette retke vastase väljakupoolele, Erik Listmann talt seal palli röövis ning meie tühja värava poole spurtis ja 1:3 kaotusseis vaid õnnega pooleks tulemata jäi? Midagi ei öelnud. Selles mängus oli emotsioon kõigil laes ja see Maidu reis väljakul tuli ka emotsiooni pealt. Ma ei ole ka üldiselt selline treener, kes peale mängu sõimaks mängijal näo täis, et mida sa teed?! Mulle on tähtis ja alati tahan sellistes olukordades teada, miks selline otsus sündis, mis juhtus, miks ta arvas, et peab tegema nii, nagu ta tegi. Siis on lihtne leida viisi, kuidas asja parandada. Peale selliseid olukordi istume maha, räägime olukorrast ja kogu mängust. Tema räägib oma loo, mina seda, kuidas mina teda nägin ja kahest loost paneme ühe kokku. Vahel on temal õigus, vahel minul. Minul muidugi sagedamini! (Naerab).

Ehk kui Mait suudab sulle ära põhjendada, miks ta

keskjoonekaarel Neuerit mängib, siis sina oled sellega täiesti okei? Absoluutselt! Hooaja algul tunnistas Mait ise, et ta on Neuerit jälginud ja ütles, et ta näeb, kuidas temalt saaks lisakäike õppida. Olin kahe käega poolt – kui tunned, et oled selleks võimeline, siis selline väravavaht on meeskonnale õnnistuseks. Sõprusmängudes tuli tal noierlikud elemendid ka väga hästi välja. Kui ta seletab ära, miks ta midagi teeb ja see asi toimib, siis mul pole põhjust talle midagi keelata. Ka tolle karikamängu puhul seletas ta mulle ära, miks ta seda tegi ja mul ei olnud talle ühtki pretensiooni. Ta eksib ju väga harva, väljajooksudel näiteks peaaegu üldse mitte – ta pigem suudab palli omaks võtta ja veel lühikese sööduga ka edasi mängida. Pingilt seda vaadates on võib-olla hing korraks kinni, aga minu poolt on asi selge – kui see on tema stiil ja ta on selles edukas, siis minu kohus on aidata leida võimalused teda selles veel paremaks muuta.

Kui sinuga intervjuuks aega üritasin leida, siis ütlesid, et naine saatis su kaheks päevaks metsa, sest sa olevat „võimatuks muutunud.“ Mait räägib, kuidas sa saadad öösiti kell kolm talle Facebooki mänguanalüüse. Aiko, kas ületöötamine ei kummita? See töö on selline töö, et... Kui ma lähen kodust välja, siis ma ei ütle kunagi naisele, et „ma lähen tööle.“ Ma lihtsalt ei saa, see ei ole minu jaoks töö, see on osa mu elust, on eluaeg olnud. Mingil hetkel oli see mulle hobi, siis hobi palga eest ja seda viimast on ta tänaseni. Mis on mu puhkehetk? Tavaline töötaja läheb kell viis koju ja siis on tema aeg ja ta hakab hobidega tegelema. Mina lõpetan niiöelda tööpäeva ära, lähen koju, löön arvuti lahti ja tegelen oma hobiga edasi. Miks need mänguanalüüsid Maidule mõnikord nii hilja jõuavad, on see, et mul on kodus kaks last, kes nõuavad oma aega ja kui nemad on magama läinud, siis jõuangi oma hobi juurde tagasi sageli suhteliselt hilisel kellaajal. Viimasel ajal olen üritanud siiski vabal päeval end täielikult välja lülitada. Ka täna, tulime perega Tallinnast võimalikult kaugele. Need on need hetked, kui tõeliselt puhkan.

Naine on sinu „hobiga“ rahujalal? Ta on... Müstiline inimene. Eks mõnikord ikka tuleb kurjem pilk, kui olen pikalt ära või hilja jõuan. Aga see toetus, mis ma kodust saan, ongi see, mis võimaldab mul Maidule kell kolm öösel analüüse

Fotod: Gertrud Alatare Foto: soccernet.ee

11

saata. Naine mõistab mind, ta saab aru, kes ma olen. Mõnikord ta ütleb mulle niiöelda ennatlikult, et tule täna varem või et ära täna nii kaua ära ole – siis ta teab, et ma mõne päeva pärast nii ka teen. Annab varem märku, et oleks aeg teha midagi perega koos. Tänase reisi broneeris ta juba siis, kui augusti tööplaan välja tuli. Üldiselt on ta ikkagi müstiliselt mõistev inimene. Pigem on mul endal tihti halb tunne hilja koju minna või kaua ära olla.

2009.aastal sa selle müstilise inimese kosisid. Olete siiani ainus paar, kes A Le Coq Arenal laulatatud. Kumma mõte see oli? No arva! (Naerab).

Pakun, et sinu. Vale! Tema mõte! Esimest korda ta ütles seda nagu naljaga pooleks või osati irooniliselt, et „noh, me võiks abielluda KAH staadionil.“ Aga siis hakkas see mõte talle endale nii hirmsasti meeldima ja lõpuks see asi nii läksi. Kindel idee oli meil see, et Õnnepalee konveieril me ei abiellu. Et aga staadionil, see tuli mulle endale ka natuke üllatusena. (Naerab).

Õnnepaleesse vaba aega veetma inimesed üldiselt ei satu, aga kui tihti sinu abikaasa staadionil käib? Peaaegu üldse mitte. Ma õpetan talle siiamaani, misasi on suluseis! (Naerab). Mõnikord pakub mingite mängijate nimesid ja kui pihta läheb, siis ta on hirmus õnnelik – jess, ma teadsin! Ma ei ole teda ka tahtnud jalgpalli kiskuda. See, et oleme nii erinevad, võib olla üks väärtusi, mis meid koos hoiab. Kui tema mind ajuti jalgpallist välja tõmmata ei oskaks, siis võiks mõnikord ka ikka päris raske olla...

Makedoonias olin tunnistajaks maagilise hetkele, mil Aiko Orgla heitis seljast taaga, mis oli teda aastaid piinanud. Mis tunne sind valdas, kui Skopjes mäetipus trooniva 60-meetri kõrguse Millennium Crossi juurde tõusid, kuhu olid oma kahel eelneval Makedoonia reisil vandunud minna ja mõlemal korral läbi kukkunud? Jah, U21 koondisega olime vist umbes seitsme aasta eest seal. Hakkasime ühe kaasmängijaga õhtupimedas sinna mäe otsa ronima, aga siis tuli äikesetorm ja paduvihm ja olime sunnitud taanduma. Aga see mäe otsas kõrguv ja tuledes särav rist on nii võimas, see jäi kripeldama ja ütlesin kaaslasele kohe, et ükskord ma tulen ja vallutan selle mäe ja käin selle risti juures ära. Sisimas

mõtlesin, et kurat, see on Makedoonia, siia ei sattu ju elu sees tagasi... Eelmisel aastal aga loositi naiste koondis Makedooniaga vastamisi. Esimene asi, mis loosist kuuldes mu pähe kargas oli seesama rist. Uurisin, lugesin, ainult risti kohta, ei pööranudki üldse tähelepanu sellele, kuhu linna meid saadetakse. Uurisin ainult risti kohta – kuidas sinna saab, mida tegema peab. Maandusime siis, mina hõõrusin käsi – kohe-kohe vallutan selle mäe! Ja siis... Buss sõidab Skopje peale näitavast viidast mööda. Siis alles uurisin, et mis linna me üldse sõidame. Öeldi, et riigi teise serva... Kurb hetk oli. Näen kaugelt risti ja sõidan temast mööda... Pettumus oli kohutav. Kui nüüd jaanipäeva paiku Florale Makedoonia klubi vastu loositi, siis ma teadsin, et nii, see on see hetk. Nüüd. Nüüd see saab teoks. Sai ka. Läksime Jaak Printsi ja füsio Jüriga gondliga üles, mehed olid nägudega, et „noh, on kah...“ Aga mina langesin peaaegu-et põlvili. Selline riik, kuhu niisama lihtsalt ei satuta, see rist, vihm ja äike ja taandumine, möödasõitmine ja pettumus – ja nüüd oli see hetk käes. Võimas tunne oli.

Kui praegu vaatad tehtule, tehtavale ja eesootavale, siis on sinu sees rahu olemas? Tagasi vaadates sellele, kuidas poisid on arenenud ja sellele, milliste isiksustega koos on mul au töötada, siis jah. Mu poisid on inimestena väga kihvtid. See aga, mis ees ootab... See ei saa rahulolu pakkuda, nii palju on veel teha ja parandada. See hoiab ärevil.

Tuleme lõpetuseks alguse juurde tagasi. Kui ühel päeval pakkida autosse Mait, Karo, Riks ja Paplavskis ja viia nad Lottemaale, siis mida need mehed sellest päevast õppida võiksid? Väravavahid on nii omamoodi fruktid ja teistsugused, väljakumängijatest erinevad, neil on isegi huumorimeel teistsugune. Kui sinna kaamera kaasa võtta ja poisse Lottemaal filmida – see avatakse kell 10 ja pannakse õhtul kell kuus kinni – siis nad veedaks, ma olen täiesti veendunud, terve päeva seal ja naudiks seda päeva täiega ja sellest saaks suurepärase komöödia. Koht on mõeldud lastele, aga nende kuttide huumoriga paneksid nad ennast sinna sisse ja see oleks elamus omaette.

Paneme kirja!Tuleb ära teha! (Naerab).

13

PREMIUM LIIGA 2015

ÜLLATUSPOMMIDVäiksemate või suuremate üllatusteta ei ole möödunud ükski Eesti jalgpalli meistriliiga hooaeg. Sel aastal tuleb rõõmuga tõdeda, et erandiga selle hooaja näol tegemist pole.

Otsa tegi kohe esimeses voorus lahti Levadia, valitsev meister, kelle avamängus Infonetilt välja võideldud - just nimelt, võideldud - viik meisterklubi poolehoidjad juba esimese mänguga närvi ajas ning konkurentklubide fännid kahjurõõmsalt kiibitsema pani. Levadia hooaja algus kulges üldse mööda kivisid ja kände, sest juba järgmises voorus näitas meistrile hambaid Narva Trans, kes neilt Zilsi tabamusega viigi näpsas. Järgnesid küll kolm kohustuslikku võitu Tammeka, Paide ja Viljandi üle, ent neis näidatud mängupilt ei jätnud treener Marko Kristalile muud võimalust, kui mängust mängu platsi ääres ahastada. Loid ja seosetu mäng kogu meeskonna esituses sai juba kuuendas voorus kolmandat korda karistatud, kui Sillamäega mängides 3:3 viigiga piirduti. Sellele järgnes 0:2 kaotus Nõmme Kaljule ning sinna otsa kohe 2:2 viik Pärnu Linnameeskonnaga - ja juba läksid lahti jutud Kristali peatsest vallandamisest. Väga palju kriitikat pälvis Levadia uus soomlasest äärekaitsja Juuso Laitinen, kelle mängu vaadata oli, tuleb tõele au anda, kohati koomiline ja kurb korraga.

Paraku osutus taas mäng Floraga selleks murdepunktiks, kustmaalt Levadia jälle enesekindluse leidis ning peale Flora võõral väljakul 1:0 alistamist ei ole enam libastumisi lubatud, kui selleks mitte lugeda Floraga 1:1 viigistamist kahes järgmises omavahelises kohtumises ja 0:0 viiki Kaljuga. Ülejäänud senise hooaja jooksul on Levadia taas näidanud kindlat minekut ning kuigi vahele on juhtunud ka nappe pääsemisi (3:2 Tammekaga, 2:2 Infonetiga), siis suviste täienduste toel on näidatud meistriväärilist mängukindlust.

Nii ongi Levadia sel hooajal suutnud üllatada vaid hooaja kesise alguse punktisaagiga, ülejäänud osas ei ole kellelgi küsimust, miks just see meeskond on tagasi liigatabeli tipus.

Flora seevastu on üllatanud nii positiivselt kui negatiivselt. Euromänguvõit kodusel A Le Coq Arenal tõstis küll mõneks ajaks fännide tuju, kuid võõrsil mannetu mänguga saadud kaotus lõpetas rohevalgete tee taas esimeses ringis. Euromängudele on järgnenud mõningane mõõn, mille jooksul ära antud punktid nii mängijail kui fännidel meele mõruks teevad. Hooaja üheks suurimaks üllatuseks võib kahtlemata pidada Narva Transi mängu Flora kodumurul - just seal

Marek Tiits, FCF Magazine

14

võeti florakate skalbid kahel korral - selline asi juhtus viimati 10 aastat tagasi! Asja ei teinud paremaks ka Infonetiga 0:0 viiki mängimine. Kaotatud 8 punkti on reaalsus - suudetuks need punktid endale hoida, trooniks Flora praegu liigatabeli tipmisel kohal kaunis püüdmatult. Nüüd aga tuleb hooaja viimases kolmandikus end tõsiselt kokku võtta.

Kalju alustas hooaega ülivõimsalt - esimesest ringist purjetati läbi täiseduga ja juba riputasid lühema süütenööriga vutientusiastid roosadele kuldmedaleid kaela ja arutlesid 2017.aasta Meistrite Liiga alagrupiturniiri teemadel. Teises ringis aga tabas Kaljut täielik krahh. Esmalt kaotati kolm mängu järjest (vastasteks vastavalt Trans, Infonet ja Levadia) ning peale florakatele koha kättenäitamist häviti Sillamäele ning plahvatas hooaja esimene tõeline pomm: Viljandi Tulevik jättis oma kodustaadionil küllasõitnud roosad punktidest sootuks ilma! Kalju 0:1 kaotusega lõppenud mängu skoori pidasid paljud naljaks, kuid tegemist oli ja on tänaseni faktiga.

Kaljul on au olla kaksikliider hooaja suurimate üllatuste negatiivse saldo poolel. Nimelt leidis 14.augustil Paide Linnastaadionil aset kohtumine Paide ja Kalju vahel, mida iseloomustatakse veel kaua sõnadega „90 minutit tipphetki” ja „Kesk-Eesti häving”. Lasknud Paide 3:0 ette, rebis Kalju järvalastele järele ja viigistas mänguseisu 3:3-le. Sellest aga ei piisanud, sest viimast sõna polnud öelnud Lauri Varendi ja Slava Zahovaiko, kes Paide taas 5:3 ette viisid. Voskoboinikovi viimase sekundi värav, millest kaotusseis minimaalseks kahandati, ei piisanud ja Kalju oli taas hävinud.

Väljaspool skoore võib kindlast üllatuspoolele kanda Viljandi Tuleviku pöörase mineku hooaja esimeses pooles, millega end vahepeal lausa kuuendale kohale kergitati; ja Paide diametraalselt vastupidise seisu peale esimest vooru - kaotus kaotuse järel ja pikalt püsiti viimasel kohal või väljalangemistsoonis. Sinna puksiti mingil hetkel Pärnu, kes viimastes voorudes on taas oma mängu leidmas ning nüüdseks Tammeka, kelle rehvid sel hooajal õite tühjapoolsed ning kelle väravatesaldo paraku kindlal sammul taas 100+ sisselastud värava suunas rühib.

Mängida on. Ja üllatusi tuleb kindlasti veel. Põnev, põnev!

PREMIUM LIIGA 2015HOOAJA SUURIMATE ÜLLATUSTULEMUSTE

PINGERIDAseisuga 28.august

1. Viljandi Tulevik - Nõmme Kalju 1:02. Paide LM - Nõmme Kalju 5:43. FC Fora - Narva Trans 0:14. Narva Trans - Nõmme Kalju 2:05. FC Flora - Narva Trans 2:36. Pärnu LM - Levadia 2:2

Aia taha pargitud buss ei päästnud.Hooaja tippüllatus on sündinud.

Roger Teor toimetab palli Vitali Telešiselja taha.

Foto: Auli Vainaru / JK Viljandi Tulevik

15

GERTRUD ALATARE FOTOTABAMUS

TIIVAD ON LAIALI SIRUTATUD.

LENDAME!Flora oma kasvandik Joseph Saliste on viimases kolmes mängus löönud neli väravat.Pärnu Linnameeskonna vastu väravatearve avanud Saliste jätkas löömist ka Viljandi ja Tammeka vastu, kusjuures Viljandi kollkipper oli sunnitud võrgust koukima kaks Saliste butsajälgedega palli...

16

KUIDAS PIIROJA PÜSSI ALLA LÄKSKäesolev artikkel ilmus Õhtulehes 18.novembril 1999.aastal. Artikli taasavaldamiseks on ÕL luba.

Raio Piiroja ja Kert Haavistu külastasid väkkeastumisele eelnenud päeval juuksurit. Haavistu kartis lõikusele minnes hullemat tulemust, Piirojal oli rahast kahju.

"Juuksed maas, sai hullem mööda," laseb Haavistu naeru, endal soeng tundmatuseni muutunud. "Tahtsin pügamise ajal silmad tugevasti kinni pigistada, kartsin, et pead hakkab kaunistama mingi õudus. Aga nüüd olen rahul, käärid on korraliku töö teinud."

Seevastu Piiroja olek peegeldas nördimust: "Kurat võtaks, kulutasin 50 krooni ja arvasin, et nüüd aitab! Kuid jõudsin väeossa ja kohe anti teada - juuksed pikad! Juustest on kahju ja rahast on kahju."

Piiroja jätkab: "Nüüd kuulun uude klubisse, FC Kaitsevägi! Sõda? Eestis pole sõda, Eestis on mäng, sõjamäng. See ei tähenda, et mulle siin meeldib. Kell kuus ärgata - ei, tänan! Pauku ma ei karda, aga püssi haaramisest igatsenud ka pole."

"Esimesel päeval sai rohkem nalja visatud,

edaspidi hakkame kindlasti vatti saama," arvab Haavistu teenistusaja jätkumisest.

"Aga sõjaväes nõutav korraarmastus ja suur füüsiline koormus ei tekita minus pelgu -

treener nõuab jalgpallurilt samu asju. Raskusi ei teki, kümme aastat sõduri-

eluks valmistutud. Kõik

minu senised juhendajad on

korra suhtes iseäranis ranged

olnud."

Äkki jagavad siinsed ülemused

korraldusi treeneritest

karmimalt? "Käsk on täitmiseks,

ükspuha, kus ta antakse. Aga jah,

öösel vuti-platsile ei kamandata, siin on vist unerahu rikkumist karta."

Floralane-koondislane-sõdurpoiss Haavistu avaldab nägemuse laigulisse vormi

pugemisest: "Selge see, teenistusaeg tuleb läbida. Kõik on hakkama saanud, ei jää jänni

minagi. Vahva, et kõik üheskoos püssi alla saime tulla."

Piiroja tahtis kangesti sõprade seltsis armeesse astuda, aga ninaluu murd oli soovile

kriipsu tõmbamas. "Käisin tohtrite vahet,

17

anusin ja anusin, tegime igasugu kirju. Lõpuks sain tahtmise, sest koondise arst Gunnar Männik võttis vastutuse enda õlule," pani pallurite tervisliku seisundi kontrollija pea pakule.

Lõppenud hooajal võimsa arenguhüppe sooritanud ja Norra klubi Molde vaatevälja kerkinud kaitsja loodab, et püssi paugutamine ja palli tagaajamine teineteist segama ei hakka.

„Mõnevõrra kannatab treeningute tõhusus kindlasti. Tavaliselt suikume harjutuskorra eel mõnusalt unne, siin vist säärast luksust ei lubata," arvab 20aastane peamängu meister. "Aga loodetavasti ei astu me arengus tagasisammu."

RAIO PIIROJA: tasub ära käia, ajad on praegu imelikud!

Helistasime neljapäeval Raiole, et uurida, mida ta oma teenistusajast ise mäletab ja kuidas sellesse täna suhtub.

Heatujuline Raio naerab telefonis:”Just hiljuti vaatasin vanu sõjaväepilte, kõik on ilusti alles. Püssid, vormid, täismäng!”

Mis aga meenub täna tollest novembripäevast, mil koos Kert Haavistuga arstliku komisjoni ees seisti ja mida teenistusest mäletad?

„Kristal meenub! Minul ei olnud midagi kaotada, mul olid juuksed niigi lühikesed ja nende mahaajamine mingeid emotsioone ei tekitanud, aga vaata, milline parukas Kristalil tol ajal peas oli. Pisarat tal vast päris silma ei võtnud, aga morn oli ta küll!” naerab Raio.

„Olime niiöelda spordiroodus, pigem vist võib isegi öelda, et oli lausa jalgpallirood, peale vutimeeste oli meiega koos aega teenimas ka kaks jalgratturit. Saime kogu vajalikku väljaõppe kätte, eks see oli muidugi üsna intensiivne. Drill, metsas müttamine, kõik sai tehtud ja väga huvitav oli. Ilusad nooruspõlve mälestused, midagi negatiivset küll ei meenu.”

Sõdurpoisse on meil koondisest võtta ka viimastest aegadest. Täna on Florast aega teenimas Brent Lepistu, hiljuti naases Kalju mängija Karl Mööl ja Eesti-Inglismaa koondisematši eel ja järel tekitas furoori Levadia mängija Artur Pikk, kes mängule otse kasarmust tuli - ja sinna peale mängu koheselt tagasi suundus.

„Soovitan kindlasti kõigil noortel spordipoistel ajateenistuses ära käia ja kui vähegi võimalik, siis proovida saada spordiroodu. Nii ei lähe teenistusajal midagi õpitust kaotsi, aga samas täidad oma mehekohuse riigi ees! Seda enam, et ajad on praegu ärevad ja imelikud. Tuleb kasuks osata seda, mida ajateenistus õpetab!”

Kas Baruto eeskujul Kaitseliitu ei ole plaaninud astuda, Raio? „Ei,” kostab teiselt poolt telefoniliini. „Ma olen niigi aktiivne inimene ja Kaitseliidus on tegevusi nii palju, et kui asja tahta hästi teha, peab seal väga aktiivselt tegutsema, mul kahjuks ei ole seda aega.”

Küsis Marek Tiits

18

Selle mängu tegijad mõlemalt poolt on fännid. JWK fännirühmitus on juba aastaid näidanud tõelist fänluse tipptaset - ja seda teises liigas!

„Olin ise autroolis, kui tuli teade, et oleme karikasarjas vastaseks Flora saanud. Tunne oli võimas, natukene uskumatu. Mikk Valtna oli peale 1/32 finaali antud intervjuus seda soovinud ja kõik läks nii nagu soovitud,” tunnistab JK Welco Elekter fännirühmituse Electric Legion ninamees Mart Raamat. „Ootusärevus on suur nii fännidel kui mängijatel! Esimest korda saabub Tartusse meie väljakule meie fännigrupile tõsiseltvõetav ja võrdne vastane. Ka meeskond ei ole veel saanud Premium Liiga klubidega rinda pista, nii-et igapidi kordaläinud loos!”

Küsimusele, kuidas Electric Legion valmistub eelootavaks suureks lahinguks, vastab Mart, et töö juba käib, esimesed koosolekud peetud ja ettevalmistused käimas. „Plaanid on suured, kavatseme korraldada ühtkomateist nii mängu ajal tribüünil kui enne ja peale mängu, see on kindel.”

Tamme kunstmurustaadioni tribüünid on täna veel kitsukesed ja kipakad, kuid Mardi sõnul asjaga juba tegeletakse. „Kaks lisatribüüni tahaksime vähemalt paika saada, juba lähipäevad toovad selles osas selgust.

Mängualguse kellaaja suhtes on Mart resoluutne:”Oleme alati üritanud korraldada oma asjad nii, et fännid kohale jõuaks. Meil on ka Tallinnast tulemas bussitäis fänne. Viienda Sektori seltsimeestega oleme ka juba kontaktis olnud ja kuulu järgi on neidki tulemas rohkem kui bussitäis. Sellise mängu puhul on selge, et pole küsimustki - fännid on esikohal ja selle nimel, et mõlema poole fännid kohale jõuaks, tasub see hiline kellaaeg end kindlasti ära.”

ELECTRIC LEGION VALMISTUBELU LAHINGUKS

JK WELCO ELEKTER

29.septembril kell 20:00 kohtuvad Tartus Tamme kunstmurul karikavõistluste 1/16-finaalis JK Welco Elekter ja FC Flora Tallinn. Helistasime JKW fännirühmituse Electric Legion ninamehele ning uurisime, kuidas uudis vastu võeti ning mida Tartus oodata võime.

Marek Tiits, FCF Magazine

Asutatud: 2008

Liigatase: II liiga (2014. III koht)

Koduväljak: Tartu Tamme staadioni kunstmuru

Peatreener: Siim Valtna

Fännirühmitus: Electric Legion

Enim mänge klubi eest: Andres Reiljan (161)

Kõigi aegade top-scorer: Mikk Valtna (78)

Suurim publik: 325; vs Pärnu FC Metropool 6:2 (18.august 2013)

1/32 finaali tulemus: vs Tallinna SK Dnipro, 3:0,

Kas staadionivalgustus veab välja, kui kellaaega vaadata? „Kui ei vea,” muigab Mart, „tuleb tõrvikutega valgust juurde anda!”

Soovime Welcole ja tema fännidele edu!

19

vsJK WELCO ELEKTER

FC FLORATALLINN

JK WELCO ELEKTER

FC FLORATALLINN

Evald Tipneri Eesti Karikavõistluste 1/16 finaal

29.septembril kell 20:00 Tartu Tamme kunstmurustaadionil

EESTI VÕIMSAIM FÄNNILAHING!

Tribüünidel ristavad piigid Electric Legion ja Viies Sektor koosHaapsalu Kobraste ja Lääne Tiivaga!

OLE KOHAL!

20

ET PAUK EI TOOKS PAHANDUSI

XXIV vooru kohtumisel, kus võõrustasime Viljandi Tulevikku, kärgatas peale Tuleviku väravat, mis tabloole numbrid 2:1 tõi, staadioniservas murul paugatus, mis mängijaid ehmatas ning murusse väikese kraatri jättis.

Kärakas ei kostnud mitte harjunud kohast fännitribüünilt, vaid hoopis idaküljelt. G4S turvatöötajad tegid paugutaja isiku kiirelt kindlaks ning mees talutati mängult minema. Kuivõrd ta turvatöötajatele oma isikut avaldama ei nõustnud, tuli kutsuda politsei, kes härra minema toimetas.

Miks turvateenistus sekkus? Lihtne: pürotehnika ja efektvahendite kasutamine mängul on lubatud AINULT fännisektorites eelnevalt vormistatud loa alusel. See süsteem kehtib juba kolmandat hooaega ning on fännide poolt omaks võetud ja üsna kenasti järgimist leidnud. Sektorites on liivaämbrid, ligipääs tulekustuteile ning fännisektoris pürotehnikaga toimetavad inimesed teavad, mida nad teevad.

Küljetribüünidel pürotehnika või paugutite väljakule loopimine ei ole lubatud, sest sellise tegevusega ohustatakse kaaspublikut ja mängijaid. Viimast illustreerib kenasti kraatrike, mis Tuleviku mängul kärgatanud paugutist väljakule maha jäi.

Viimastel aastatel Eesti jalgpallistaadioneil näha olnud pürotehnika kasutamisega oli algaastatel palju probleeme, kuid õnneks on klubide fännid mõistnud, et korrektselt vormistatud load, ohutusvahendid ja vastutavad isikud hoiavad ära õnnetused ning kui asjaajamine - mis ei ole üldse

keeruline! - on korras, ei tee üldjuhul ei Jalgpalli Liit ega jõustruktuurid pürotehnika kasutamisele takistusi. Seda ilmestab ka tõik, et viimasel paaril hooajal on praktiliselt vaibunud probleemid seoses pürotehnika kasutamise reeglite rikkumisega.

„Mõistame, et klubifännide tänuväärne töö mänguatmosfääri atraktiivsemaks muutmisel on paljudele silma jäänud,” nendib Eesti Jalgpalli Liidu infojuht Mihkel Uiboleht. „See aga on paraku tekitanud paljudes inimestes väära arusaama, et pürovahendeid ja pauguteid võib kasutada kõikjal ja igal mängul. Nii see siiski ei ole. Selliste vahendite kasutamine eeldab teadlikke inimesi, oskusi vahendite ohutuks käsitsemiseks ja ohutut keskkonda. Premium Liiga klubide fännid on seda kenasti mõistnud, kuid kindlasti ei tähenda see seda, et igale mängule võib suvaline inimene tribüünile asudes oma tulevärgi lahti lüüa. See on ohtlik ümbritsevatele inimestele ja temale endale! Lisaks on see karistatav, sest näiteks koondisemängudel - ükskõik, kas tegu on sõprus- või valikmänguga - on pürotehnika kasutamine rangelt keelatud ning selliste juhtumite ilmnemisel määratakse EJL-le kopsakas rahatrahv, mis on vähemalt viiekohaline. See raha tuleb aga kaudselt kogu Eesti jalgpalli taskust - selle maksavad kinni koondis, klubid ja inimesed, kes igapäevaselt klubides töötavad. Seetõttu kutsun üles inimesi mõtlema, enne, kui mõtlematult tõrvik läidetakse. Ja alati jääb teil võimalus liituda mõne klubi fännisektoriga, kus uute liikmete üle kindlasti õnnelik ollakse ning kus on pürotehnika alane teadlikkus ja kasutamise ohutus tagatud. Häid jalgpallielamusi meile kõigile!” lõpetab Mihkel Uiboleht.

TULE FC FLORASSE JALKATRENNI!

FC Flora kutsub jalgpallitrenni 2005., 2006., 2007., 2008., 2009. ja 2010. aastal sündinud poisse ja tüdrukuid. Varasem jalgpallikogemus pole tähtis. Loomulikult ootame trennidesse ka vanemaid poisse ja kõiki tüdrukuid!

Treeningud toimuvad kesklinnas, A.Le Coq Arena kõrval asuvatel muruväljakutel või Sportland Arena kaasaegsel kunstmuruväljakul, aadressil Asula 4c. Talvel treenivad FC Flora noored Kotka hallis (Linnu tee 5).

Lisainfo FC Flora noortetrennide kohta: telefonil 627 9948 ja noored@fcflora.ee

22

Sel nädalal külastasid Flora noortegruppide treeninguid taas Flora esindusmeeskonna mängijad,kes rääkisid noortele oma tegemistest, vastasid nende küsimustele, kutsusid neid mängevaatama ja veetsid lastega lõbusalt aega.

23

18.septembril kell 19:00

TULE SÜNNIPÄEVAPEOLE!

PREMIUM LIIGA XXX VOORU KOHTUMINE

FC FLORA vs JK TARTU TAMMEKAÜLLATUSKÜLALISEDVAHEAJAMÄNGUD

ERIPAKKUMISED FLORA SPONSOREILTFCF MAGAZINE JUUBELIMÄNGU ERINUMBER

JA PALJU MUID ÜLLATUSI!

A Le Coq Arenal

JÄLGI REKLAAMI fcflora.ee ja FLORA FACEBOOKIST!