Piirid ja julgeolek

E U R O O P A L I I D U P O L I I T I K A

L A H T I S E L E T A T U N A

Üks Euroopa L i idu põhieesmärke on luua s isepi i r ideta ala , kus in imesed saavad vabalt l i ikuda, e lada ja töötada, teades , et nende õ igusi austatakse n ing nende turval isus on tagatud.

Avatud ja turvalise Euroopa

kindlustamine

SISUKORD

Miks me vajame ühiseid piirieeskirju?EL kui vaba liikumise ala � � � � � � � � � � � � � 3

ELi tegevusPiiriületust käsitlevad ühised ELi eeskirjad � � � � � � � � � � � � � � � � � � � � � � � � � � � 4

Miks me peame turvalise Euroopa nimel koostööd tegema?EL kui turvaline ala � � � � � � � � � � � � � � � � � � 7

ELi tegevus � � � � � � � � � � � � � � � � � � � � � 8Kõigi turvalisust tagavad ühised ELi eeskirjad � � � � � � � � � � � � � � � � � � � � � � � � 8

Tulevikuväljavaated � � � � � � � � � � � � � 12

Lisateave � � � � � � � � � � � � � � � � � � � � � � 12

EUROOPA LIIDU POLIITIKA

LAHTISELETATUNA

Euroopa Liidu poliitika lahtiseletatuna Piirid ja julgeolek

Euroopa KomisjonTeabevahetuse peadirektoraatTeave kodanikele 1049 BrüsselBELGIA

Käsikiri on ajakohastatud novembris 2014

Fotod kaanel ja lk 2: © Jupiterimages

12 lk – 21 × 29.7 cmISBN 978-92-79-41684-2doi:10.2775/25343

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2014

© Euroopa Liit, 2014Paljundamine on lubatud. Üksikute fotode kasutamiseks tuleb taotleda luba otse autoriõiguste omanikelt.

Käesolev väljaanne kuulub sarja, mis kirjeldab ja põhjendab ELi tegevust eri poliitikavaldkondades

ning selle tegevuse tulemusi.

Väljaanded leiate internetist aadressilt:

http://europa.eu/pol/index_et.htmhttp://europa.eu/!XM47WB

Kuidas EL toimib?12 lugu Euroopa Liidust

Euroopa 2020: Euroopa majanduskasvu strateegiaELi rajajad

Digitaalarengu tegevuskava Eelarve

EnergeetikaEttevõtlus

Haridus, koolitus, noored ja sport Humanitaarabi ja kodanikukaitse

KaubandusKeskkond

KliimameetmedKonkurents

Kultuur ja audiovisuaalküsimusedLaienemine

Majandus- ja rahaliit ning euroMaksundus

Merendus ja kalandus Pangandus ja rahandus Pettustevastane võitlus

Piirid ja julgeolek Põllumajandus

RahvatervisRahvusvaheline koostöö ja areng

RegionaalpoliitikaRände- ja varjupaigaküsimused

SiseturgTarbijad

Teadusuuringud ja innovatsioonToiduohutus

TollTransport

Tööhõive ja sotsiaalküsimusedVälisasjad ja julgeolekupoliitika

Õigusküsimused, põhiõigused ja võrdõiguslikkus

3P I I R I D J A J u L G E o L E K

Schengeni ala ehk sisepiirideta vaba liikumise ala, mis praeguseks hõlmab suuremat osa Euroopast, on ELi üks suuremaid saavutusi. Selle piires võivad inimesed ilma passikontrolli läbimata liikuda vabalt ühesst riigist teise. Schengeni ala loomine algatati 1985. aastal, kui viis ELi liikmesriiki kirjutasid alla Schengeni lepingule, millest sai alguse koostöö kontrollide kaotamiseks nende sisepiiridel. Järgnevatel aastatel on enamik ELi liikmesriike ning ka mõni ELi mittekuuluv riik selle koostööga liitunud. See tähendab seda, et Schengeni ala raames koostööd tegevad riigid ei teosta ühistel piiridel enam piirikontrolli.

Sisepiiride kaotamine tähendab seda, et Schengeni riigid peavad omavahel koostööd tegema, et säilitada Schengeni ala piires kõrge julgeolekutase. See tähendab ka seda, et nad peavad jagama vastutust ja tegema koostööd ühiste välispiiride valvamisel. Samuti peavad nad rajama kindla aluse koostööle oma väljaspool Schengeni ala asuvate naaberriikidega. Schengeni koostöö hõlmab välispiiride kontrolliga seotud ühiseid kriteeriume, Schengeni alasse sisenemist käsitlevaid ühiseid eeskirju ning osalevate riikide vahelist tihedamat politseikoostööd.

Miks me vajame ühiseid piirieeskirju?

EL kui vaba liikumise ala

IE

UK

FR

NO

SE

FI

EE

LV

LT

PL

CZ

AT HU

HR

SK

RO

BG

EL

CYCYMT

DE

IT

LI

CH

BENL

PTES

IS

DK

SI

LU

CANARIAS (ES)

AÇORES (PT)

MADEIRA (PT)

SCHENGENI ALA 1� JUULI 2013� AASTA SEISUGA

ELi Schengeni riigid Schengeni alasse mittekuuluvad ELi liikmesriigid

ELi mittekuuluvad Schengeni riigid

AT: AustriaBE: BelgiaBG: BulgaariaCH: ŠveitsCY: KüprosCZ: Tšehhi VabariikDE: SaksamaaDK: TaaniEE: EestiEL: KreekaES: HispaaniaFI: SoomeFR: PrantsusmaaHu: ungariIE: IirimaaIS: IslandIT: ItaaliaLI: LiechtensteinLT: LeeduLu: LuksemburgLV: LätiMT: MaltaNL: MadalmaadNo: NorraPL: PoolaPT: PortugalRo: RumeeniaSE: RootsiSI: SloveeniaSK: SlovakkiauK: Ühendkuningriik

4E u R o o P A L I I D u P o L I I T I K A L A H T I S E L E T A T u N A

Schengeni riigid järgivad välispiiridel toimuvat isikute kontrolli ning Schengeni alal lühiajaliseks viibimiseks vajalike viisade väljastamist käsitlevaid ühiseid eeskirju. Asjaomaste ühiste eeskirjade kaudu saab EL tõhusalt kontrollida oma välispiire ning ennetada julgeolekuohte, samuti vältida inimkaubandust ning paremini hallata sisserännet (täiendavat teavet leiate brošüürist „Rände- ja varjupaigaküsimused”). Samal ajal parandab Schengeni alale pääsu käsitlevate ühiste eeskirjade olemasolu ka nende tingimuste läbipaistvust, mida ELi mittekuuluvate riikide kodanikud peavad ELi sisenemiseks täitma.

Lühiajalist viibimist käsitlevad ühised eeskirjad

Schengeni koostöö üks elemente on ka ühine viisapoliitika, mis mitte üksnes ei hõlbusta külastajate seaduslikku sisenemist ELi, vaid aitab tugevdada ka ELi sisejulgeolekut. Viisaeeskirjadega ühtlustatakse Schengeni riikide tingimusi ja menetlusi lühiajaliste viisade (nn Schengeni viisade) väljastamiseks. Näiteks määratakse nendega kindlaks viisataotluse esitamise kord ning kriteeriumid taotluse läbivaatamise eest vastutava riigi väljaselgitamiseks. Schengeni viisa antakse kuni kolmekuuliseks viibimiseks kuuekuulise ajavahemiku jooksul ning sellise viisa omanik võib kogu Schengeni ala piires vabalt reisida.

Mitte kõik ELi mittekuuluvate riikide kodanikud ei vaja Schengeni alasse sisenemiseks viisat. EL on koostanud

Slovakkia piirivalvur kontrollib dokumente Slovakkia‑Ukraina piiril.

Ühine Schengeni viisakleebis.

© E

urop

ean

uni

on

© E

urop

ean

uni

on

ELi tegevus

Piiriületust käsitlevad ühised ELi eeskirjad

Schengeni piirieeskirjad hõlmavad piiriületust ja isikute kontrolli. Eelkõige sätestatakse neis nõuded, mida ELi mittekuuluvate riikide kodanikud peavad täitma, et siseneda Schengeni alasse maksimaalselt kolmeks kuuks kuuekuulise ajavahemiku jooksul. Need hõlmavad muu hulgas kehtiva reisidokumendi ja viisa (kui see on vajalik) olemasolu ning piisavaid vahendeid enda ülalpidamiseks sihtriigis viibimise jooksul. Schengeni piirieeskirjad võimaldavad Schengeni riikidel kehtestada erandjuhul ning piiratud ajaks oma sisepiiridel taas piirikontrollid, ent üksnes juhul, kui avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardab tõsine oht.

ELi VÄLISPIIRI ÜLETUSED

12,6 miljonit piiriületust nädalas (2009)

ELi kodanikud või liikumisvabadust omavad isikud

ELi mittekuuluvate riikide kodanikud, kelle puhul viisanõue ei kehti

ELi mittekuuluvate riikide kodanikud, kes omavad viisat

73,5%

11,3%

15,2%

Allikas: Euroopa Komisjon.

(ELi liikmesriikide küsitlusel põhinevad hinnangud)

5P I I R I D J A J u L G E o L E K

nimekirjad riikidest, kelle kodanikel peab olema viisa, ja riikidest, kelle kodanikel ei pea seda olema. Muu hulgas kohaldatakse asjaomast erandit riikide suhtes, kellega EL on allkirjastanud viisanõudest loobumise lepingud, või isikute suhtes, kellel on kahepoolsete lepingute (nt kohalikku piiriliiklust käsitlevate lepingute) sõlmimise tulemusena eriõigused.

Rohkem kui kolm kuud kestva viibimise puhul jätkavad ELi liikmesriigid pikaajaliste viisade ja elamislubade väljastamist vastavalt oma riiklikele eeskirjadele.

ELi kohaliku piiriliikluse kord võimaldab ELi liikmesriikidel sõlmida kahepoolseid lepinguid oma ELi mittekuuluvate naaberriikidega, et hõlbustada ELi välispiiride ületamist. Selliste lepingute alusel võivad need piirialal elavad ELi mittekuuluvate riikide kodanikud, kellel on korrapäraselt ja sageli vaja ületada ELi välispiire, seda teha ilma, et nad peaksid läbima tavapäraseid piirikontrolle või omama Schengeni viisat. Selline koostöö ei soodusta mitte üksnes kaubandust, vaid edendab ka naaberpiirkondade vahelisi sotsiaalseid ja kultuurilisi sidemeid.

Teabevahetus välispiiride paremaks haldamiseks

Selleks et oma ühiseid välispiire paremini hallata, on ELi liikmesriikide käsutuses ühised teabesüsteemid, mis võimaldavad kõigi Schengeni ala riikide ametiasutustel hõlpsasti teavet vahetada.

Hiljuti kasutusele võetud teise põlvkonna Schengeni infosüsteem (SIS II) võimaldab asjaomastel ametiasutustel näha konkreetseid isikute ja objektidega seotud teateid (mis sisaldavad näiteks teavet teadmata kadunud isikute või varastatud või kaotatud autode, tulirelvade või isikut tõendavate dokumentide kohta) ning vahetada nendega seotud teavet senisest tõhusamalt. See pakub uusi funktsioone, nagu biomeetriliste tunnuste (nt sõrmejäljed) kasutamine ning uut liiki teated. Samuti võimaldab see eri liiki teadete (nt teade isiku ja sõiduki kohta) ühendamist.

Viisainfosüsteem (VIS) võimaldab riiklikel ametiasutustel pääseda ligi Schengeni viisa taotlusi käsitlevale teabele ja seonduvatele otsustele. See võimaldab nimetatud asutustel teostada biomeetrilist tuvastamist (peamiselt sõrmejälgede abil), et

SCHENGENI VIISA

SCHENGENI ALA VIISANÕUDED

18

15

13

11

9

6

3

02009 2010 2011 2012 2013M

aailm

as a

java

hem

ikus

200

9–20

13ta

otle

tud

Sche

ngen

i viis

ad

miljonit

AastaAllikas: Euroopa Komisjon.

Schengen Area - visa requirements

Ühised infosüsteemid kasutavad tuvastamiseks sõrmejälgi.

© E

urop

ean

uni

on

Schengeni ala

ELi liikmesriigid, mis ei kuulu Schengeni alasse

Viisat ei nõuta

Viisat nõutakse

Kõik Schengeni ala riigid nõuavad veel lennujaama transiidiviisat

6E u R o o P A L I I D u P o L I I T I K A L A H T I S E L E T A T u N A

kontrollida viisaomanike isikut ning tuvastada need, kes viibivad Schengeni alal isikut tõendavate dokumentideta või võltsitud dokumentidega. Lisaks viisade väljastamise hõlbustamisele aitab viisainfosüsteem võidelda kuritarvituste vastu ning kaitsta reisijaid. Näiteks võimaldab see tuvastada pettusi.

Biomeetrilised tunnused, eelkõige sõrmejäljed, on üha olulisemad isiku tuvastamise vahendid. Tehnoloogiad, mida eri IT-süsteemid biomeetriliste tunnuste kogumiseks kasutavad, võivad aga üksteisest märkimisväärselt erineda. Seetõttu uurib EL võimalusi arendada välja uus biomeetriline otsingu- ja võrdlusvahend, mida on lihtne kasutada, tõhus ning odav hallata ja käitada, kahjustamata seejuures eraelu puutumatust või andmekaitset käsitlevaid standardeid.

Euroopa piiride valvamise süsteem (Eurosur) on mehhanism, mille kaudu toimub teabevahetus ja koostöö ELi liikmesriikide vahel ning Frontexiga. See parandab ELi liikmesriikide suutlikkust jagada ja koordineerida ressursse ning reageerida välispiiridel aset leidvatele intsidentidele. Samuti võimaldab mehhanism ELi liikmesriikidel paremini võidelda piiriülese kuritegevusega, vältida ebaseaduslikku piiriületamist ja vähendada merel hukkuvate rändajate arvu.

Schengeni hindamismehhanism

Euroopa Komisjon ja ELi liikmesriigid hindavad ühiselt piirikontrolli, viisapoliitika ja muude Schengeni alaga seotud eeskirjade (näiteks politseikoostöö ning andmekaitse valdkonnas) kohaldamist. Schengeni hindamismehhanism kujutas endast algselt vastastikust hindamist, mida korraldasid ELi liikmesriikide eksperdid. Euroopa Komisjonil oli vaatleja roll. Nüüd koordineerib Euroopa Komisjon neid hindamisi, mida viiakse ellu mitmeaastaste ja aastaprogrammide alusel, milles on kokku lepitud ELi liikmesriikidega. Hindamine toimub kohapealsete külastuste või üksikasjaliku küsitluse põhjal. Asjaomasele liikmesriigile esitatakse soovitused hindamise käigus tuvastatud mis tahes puuduste kõrvaldamiseks.

ELi rahalised vahendid välispiiride haldamise toetamiseks

Ühiste välispiiride olemasolu nõuab kõigilt ELi liikmesriikidelt investeeringuid nende kaitsesse, et tagada julgeolek Euroopa Liidus. Mõne liikmesriigi jaoks (eelkõige ELi välispiiridel asuvad liikmesriigid) võivad aga piiride haldamisega seotud kulud olla väga suured, sest nad kogevad oma piiridel eriti tugevat sisserände survet. Välispiirifond (2007–2013) ning Sisejulgeolekufond (2014–2020) toetavad neid liikmesriike, kelle jaoks ühiste välispiiride kontrollimine on rahaliselt eriti koormav. Ajavahemikus 2007–2013 anti Välispiirifondist 1856 miljonit eurot riiklikul ja ELi tasandil võetavate meetmete jaoks, mille eesmärk on piirikontrollide, piiride valvamise ja isikuvoogude

Prantsusmaal Toulonis asuv mereseirekeskus, mida kaasrahastatakse Välispiirifondist.

© E

urop

ean

uni

on

Suuremahuliste IT‑süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet (eu‑LISA) vastutab VISi ja SIS II operatiivjuhtimise eest ning samuti Eurodac‑süsteemi eest. Viimane on Euroopa IT‑süsteem varjupaigataotlejate sõrmejälgede võrdlemiseks (täiendavat teavet leiate brošüürist „Rände‑ ja varjupaigaküsimused”). Tulevikus võidakse asjaomaselt ametilt oodata ka siseküsimuste poliitikavaldkonna muude IT‑süsteemide väljaarendamist ja haldamist, nagu riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem ning registreeritud reisijate programm.

Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuur (Frontex) hõlbustab ELi liikmesriikide operatiivkoostööd nende ühiste välispiiride haldamisel. Agentuur koordineerib erinevat tegevust, näiteks ELi liikmesriikide mere‑ ja maismaapiiril läbiviidavaid ühisoperatsioone, ning lähetab vajaduse korral eri riikide piirivalvuritest koosnevad piirivalve kiirreageerimisrühmad nendesse ELi liikmesriikidesse, kellel on vaja abi seoses kiireloomulise ja erakorralise olukorraga nende välispiiridel. Frontex suhtleb ka ELi mittekuuluvate riikide piirihaldusasutustega, et jagada teavet ühiste ohtude kohta.

7P I I R I D J A J u L G E o L E K

SISEJULGEOLEKUFOND – PIIRID

0 20 40 60 80 100 120 140 160 180 200

Kogusumma 2014–2020 (eurot)

Allikas: Euroopa Komisjon.

miljonit

Märkus: Iirimaa ja Ühendkuningriik ei osale rahastamisvahendis Sisejulgeolekufond – piirid.

AustriaBelgia

BulgaariaKüpros

Tšehhi VabariikSaksamaa

TaaniEesti

HispaaniaSoome

PrantsusmaaKreeka

HorvaatiaUngariIirimaaItaaliaLeedu

LuksemburgLäti

MaltaMadalmaad

PoolaPortugal

RumeeniaRootsi

SloveeniaSlovakkia

Ühendkuningriik

Euroopas võivad inimesed end tunda suhteliselt turvaliselt. Riiklikud õiguskaitseasutused, nagu politsei- ja tolliametnikud koos asjakohaste kohtuasutustega, mängivad selle tagamises olulist osa. Siiski võivad Euroopa kodanikud, ettevõtjad ja isegi valitsused langeda rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse, terrorismi, küberkuritegevuse või kriiside ja katastroofide ohvriks. Kõnealused ohud ei ole mitte

Miks me peame turvalise Euroopa nimel koostööd tegema?

EL kui turvaline ala

EL toetab piiriülest politseikoostööd.©

Eur

opea

n Un

ion

üksnes väga erinevat liiki ja omavahel seotud, vaid on muutumas ka üha keerukamaks ning ulatuslikumaks. Seetõttu toetab EL liikmesriikidevahelist koostööd ja koordineerimist, et luua võimalike julgeolekuohtude vastu kõikehõlmav lähenemisviis, mis toimiks piiri- ja kohtualluvuse üleselt. See hõlmab ELi liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelist paremat koostööd, eelkõige teabevahetuse valdkonnas.

haldamine välispiiridel; samuti konsulaarasutuste tegevuse täiustamiseks ning ühise viisapoliitika toetamiseks, et lihtsustada seaduslikku reisimist ning võidelda ebaseaduslike piiriületuste ja viisapettuste vastu. Asjaomaste meetmetega muudetakse ELi liikmesriikide piirikontrolle märkimisväärselt tõhusamaks, eriti isikute kontrollimise kiirendamise ning piirivalvesüsteemide kaasajastamise abil.

uue finantsraamistiku perioodil (2014–2020) eraldatakse Sisejulgeolekufondist (välispiiride ja viisade rahastamisvahend) 2764 miljonit eurot välispiiride haldamisega seotud tegevuste rahastamiseks. Samuti võib vahendeid kasutada varem omandatud süsteemide ja seadmete kasutuskulude katmiseks. Vahendeid on eraldatud ka selleks, et toetada ELi liikmesriike Frontexi ühisoperatsioonide jaoks seadmete hankimisel, konsulaarkoostööd ning e-piiride rakendamist (riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem ning registreeritud reisijate programm).

Välispiiride haldamisega seotud pikemaajalist toetust pakub ka ELi julgeolekualaste teadusuuringute programm. Programm hõlmab muu hulgas selliseid piirijulgeolekuga seotud küsimusi nagu mereseire ja piirikontrollid, uudsete ID-kaartide väljaarendamine ning salakauba avastamine. Parim näide on projekt Closeye,

mille eesmärk on luua ELile operatiivne ja tehniline raamistik, mis suurendaks ELi välispiire jälgivate asutuste olukorrateadlikkust ning reageerimisvõimet.

8E u R o o P A L I I D u P o L I I T I K A L A H T I S E L E T A T u N A

ELi liikmesriikide koostöö aluseks julgeolekuküsimustes on ELi sisejulgeoleku strateegia. See hõlmab meetmeid, mis keskenduvad ELi ähvardavatele kõige kiireloomulisematele julgeolekuohtudele. Nende meetmetega püütakse saavutada viit peamist strateegilist eesmärki: kuritegelike ja terroristlike võrgustike tegevuse tõkestamine, radikaliseerumise ja terroristide värbamise probleemiga tegelemine, kodanike, ettevõtjate ja ühiskonna kaitsmine küberkuritegevuse eest, ühiste välispiiride haldamise parandamine ning ELi valmisoleku ja reageerimise täiustamine kriiside korral.

Organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus

Kuritegelikud võrgustikud ei ole mitte üksnes rahvus-vahelised, vaid on sageli samaaegselt seotud eri liiki kuritegevusega, nagu inim-, uimasti- või relvakauban-dus, rahapesu või võltsimine. Näiteks võivad sellised võrgustikud pesta ühest kuritegelikust tegevusest saadud raha teiste selliste rahastamiseks. Selliste kurjategijate jälitamine ja nende üle õiguse mõistmine jääb ELi liikmesriikide pädevusse. ELi roll on aidata liikmesriikidel võidelda tõhusamalt organiseeritud kuritegevuse vastu, tugevdades piiriülest koostööd õiguskaitse valdkonnas selliste ELi ametite nagu Euroopa Politseiamet (Europol), Euroopa Õigusalase Koostöö Üksus (Eurojust) ning Euroopa Politseikolledž (CEPoL) toetusel, ühtlustades liikmesriikide kriminaal-õigusmenetlusi, rakendades valdkondadevahelist teabepõhist politseitegevust ning tõhustades teabeva-hetust ja koolitust. Euroopa õiguskaitsealases koolitus-kavas kehtestatud uue koolitusmeetodi eesmärk on anda kõikidele õiguskaitseametnikele, olenemata nende auastmest (alates politseinikest kuni piirivalvurite ja tollitöötajateni ning vajaduse korral teistele riigiametni-kele, nt prokuröridele), teadmised ja oskused, mida on vaja piiriülese kuritegevuse tulemuslikuks ennetamiseks ja sellevastaseks võitluseks. Kurjategijad tuleb tuua kohtu ette olenemata sellest, milline on nende asukoha-riik või riik, kus nad panid kuriteo toime.

Inimkaubandus on meie ajastu orjandus. Ainuüksi ELis langeb igal aastal inimkaubanduse ohvriks mitusada tuhat inimest. See leiab aset erinevatel eesmärkidel: seksuaalne ärakasutamine, sunniviisiline töö, kerjamine, majapidamistööde tegemine või elundite eemaldamine. EL on ühtlustanud oma liikmesriikide kriminaalõigust seoses inimkaubandusega, tagades samas, et kehtiksid üldised ohvrite kaitse sätted. ELi liikmesriigid peavad tagama erikohtlemise eriti haavatavatele ohvritele.

Samuti võivad nad jätta karistamata ohvrid, kes pidid inimkauplejate sunnil kuritegusid toime panema. ELil on inimkaubanduse vastu võitlemiseks ulatuslik multidistsip-linaarne lähenemisviis. See inimõigustel põhinev lähene-misviis on soospetsiifiline, ohvrikeskne ja lapse huvisid arvestav. Sellega edendatakse riiklike raportööride või samaväärsete mehhanismide rolli ning kodanikuühiskon-na kaasamist asjaomastesse protsessidesse. Inimkauban-dusevastase võitluse ELi koordinaator parandab liidu institutsioonide ja asutuste ning liikmesriikide, ELi mittekuuluvate riikide ja rahvusvaheliste organisatsiooni-de tegevuse koordineerimist ja ühtsust ning määrab poliitika strateegilise üldsuuna inimkaubandusevastases võitluses.

Inimkaubandusevastast võitlust käsitlev ELi veebisait on teabeallikas asjaomase valdkonna ekspertidele, kodanikuühiskonnale, teadlastele ja teistele, kes tegelevad inimkaubandusega seotud probleemide lahendamisega.

Samuti võitleb EL laste seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise vastu, ühtlustades liikmesriikide jõupingutusi kurjategijate vastutusele võtmisel ja ohvrite kaitsmisel. Eelkõige pöörab EL tähelepanu uuele nähtusele, milleks on interneti kasutamine laste seksuaalseks ahvatlemiseks (lapsi seksuaalselt ära kasutavad isikud esitlevad end lastena, et oma ohvritega sõbruneda ja nad lõksu meelitada).

Kuna internet muutub üha olulisemaks osaks meie igapäevaelust näiteks internetipanganduse ja internetis sisseostude tegemise kaudu, on üha enam levimas ka küberkuritegevus. Küberkuritegevus on madala riski-tasemega, kuid tulus tegevus, mis ei tunne piire. Küber-kuritegusid saab toime panna suures mahus ja kaug-meetodil. Internetipettuste ja -rünnakute, nagu identiteedivargus, andmepüük (inimeste meelitamine avaldama delikaatseid andmeid), rämpspost, arvutiviiru-sed ja häkkimine, ohvriks võivad langeda nii üksikisikud, ettevõtjad, valitsused kui ka isegi terved kogukonnad. Infosüsteemid ja taristu on eriti haavatavad robotivõrkude

ELi tegevus

Kõigi turvalisust tagavad ühised ELi eeskirjad

Internet muudab elu lihtsamaks, kuid sellega kaasnevad kodanikele, ettevõtjatele ja valitsustele ka uut liiki ohud.

© iStockphoto/Jean G

ill

9P I I R I D J A J u L G E o L E K

kaudu korraldatavate rünnakute suhtes. Robotivõrgud on viirusega nakatunud arvutite rühmad, mis on omaniku teadmata teise arvuti kontrolli all. EL toetab riiklike ametiasutuste operatiivkoostööd küberkuritegevuse vasta-ses võitluses teadlikkuse suurendamise ning koolituste ja teadusuuringute kaudu. Samuti koordineerib ta ELi liikmesriikide sellist tegevust, mis on seotud internetis kodanikele pakutavate teenuste kaitsmisega ning muude kui sularahamaksetega seotud pettuste ja võltsimise vastaste meetmetega. Lisaks sellele on EL ühtlustanud oma liikmesriikide tegevust infosüsteemide kindlustami-seks küberrünnakute vastu. Euroopa Politseiameti (Europol) küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus (EC3) aitab samuti kaitsta Euroopa kodanikke ja ettevõtjaid küberkuritegevuse ohtude eest, koondades oskusi ja teavet, toetades kriminaaluurimisi ja edendades kogu ELi hõlmavaid lahendusi ning suurendades teadlik-kust küberkuritegevusega seotud küsimustest kogu ELis.

Ebaseaduslikud uimastid kujutavad endast suurt ohtu ELi tervisele ja turvalisusele nii üksikisiku kui ka ühiskonna tasandil. Igal aastal sureb ligikaudu 6100 eurooplast uimastite üledoosi tagajärjel ja veel 1700 narkootikumide tarvitamisega seotud HIVi/AIDSi tõttu. Sajad tuhanded inimesed kannatavad narkootikumidest põhjustatud tõsiste terviseprobleemide tõttu. Narkootikumide tarbimi-ne on endiselt kõrge: veerand ELi täiskasvanud elanikkon-nast (80 miljonit inimest) on kasutanud ebaseaduslikke uimasteid. Ebaseaduslik uimastikaubandus on vaieldama-tult suurim kuritegeliku tegevuse valdkond maailmas ja peamine tuluallikaks kuritegelike rühmituste jaoks. Euroopa uimastiprobleem suureneb kiiresti: kaubandus-meetodid ja -teed muutuvad kiiresti ning uued narkooti-kumid levivad enneolematu hooga. ELis on avastatud üle 360 uue uimasti ning nende arv ületab ebaseaduslike uimastite hulka (234). uusi uimasteid turustatakse sageli seaduslike alternatiividena narkootikumidele, ehkki enamikku neist ei ole kunagi inimestel katsetatud ja need võivad olla sama kahjulikud kui ebaseaduslikud uimastid. ELil ja selle liikmesriikidel on oluline roll narkoprobleemi lahendamises. ELi õigusaktidega hõlbustatakse kahjulike uute uimastite kindlakstegemist, riski hindamist ja keelustamist ning edendatakse uimastikaubandusevas-tast võitlust. ELi rahastatavad projektid võimaldavad uuenduslike ennetus- ja ravimeetodite väljatöötamist ning uimastite tarbimise vähendamist ja piiriülese

koostöö edendamist uimastikaubanduse tõkestamiseks. Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekes-kus (EMCDDA) edastab ELile ja tema liikmesriikidele teavet uimastite ning uimastisõltuvuse kohta Euroopas, et toetada tõhusat reageerimist narkoprobleemile.

Selleks et tabada kuritegelikke võrgustikke kõige valusamalt, on EL võtnud sihikule nende rahalise tulu. EL aitab liikmesriikidel tõhusamalt võidelda rahapesu, korruptsiooni ja võltsimise vastu ning konfiskeerida kuritegelikku vara.

Rahapesu kujutab endast kuritegelikul teel saadud tulu „puhastamist”, et varjata selle ebaseaduslikku päritolu. EL püüab asjaomast probleemi lahendada, reguleerides finantseerimisasutusi ning nõudes neilt kahtlastest või ebatavalistest tehingutest teatamist. Samal ajal on EL ühtlustanud liikmesriikides rahapesu eest määratavaid kriminaalkaristusi.

Korruptsioon on organiseeritud kuritegevusega tihedalt seotud ning sageli hõlbustab see ebaseaduslike turgude toimimist (nt võltssigaretid, inim- ja uimastikaubandus, prostitutsioon), millega enamasti kaasnevad piirkondadeülesed ohud. 2014. aastal avaldas EL oma esimese korruptsioonivastase võitluse aruande, milles pöörati erilist tähelepanu riigihangetele ning pühendati eraldi peatükk igale liikmesriigile. Aruandes tuuakse esile head tavad ja parandamist vajavad valdkonnad, samuti pakutakse välja konkreetseid meetmeid korruptsiooni ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks. Lisaks sellele on EL võtnud kohustuse integreerida korruptsioonivastased meetmed nii oma sise- kui ka välispoliitika valdkondadesse, sealhulgas Euroopa poolaasta (majanduspoliitika koordineerimise tsükkel), laienemine ja naabruspoliitika.

Võltsimine on ülemaailmne probleem, millel on tõsised majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed. Näiteks hoidsid tolliametnikud 2009. aastal ELi välispiiridel ära 43 500 saadetise toomise ELi. Need sisaldasid kaupu, mille puhul kahtlustati intellektuaalomandiõiguste rikkumist. Kokku oli tegemist 118 miljoni kaubaühikuga. Lisaks sellele võivad võltsitud toiduainete, ravimite, väetiste, kehahooldus toodete ning lastele mõeldud toodetega

Organiseeritud kuritegevus on väga tulus; kurjategijatelt tuleks kuritegelikul teel saadud tulu ära võtta.

Võltsravimitega võivad kaasneda tõsised tervise‑ ja ohutusriskid.

© c

cvis

ion.

de©

European union

10E u R o o P A L I I D u P o L I I T I K A L A H T I S E L E T A T u N A

Terrorirünnakute ennetamiseks on ülioluline, et terrorism kõrvaldataks juba eos. See tähendab seda, et takistatakse inimeste pöördumist terroristlikule teele ning võimalike uute terroristide põlvkondade tekkimist. Radikaliseerumise ja terroristide värbamise vastane Euroopa Liidu strateegia hõlmab ühiseid standardeid ning meetmeid ELi liikmesriikidele, et asjaomaseid nähtusi paremini ära hoida. EL keskendub konkreetsetele meetmetele, mis võivad tõhustada rahvusvahelisi, riiklikke või piirkondlikke jõupingutusi terrorismi ja vägivaldse äärmusluseni viiva radikaliseerumise ennetamiseks ning luua olulise raamistiku koostööle, mida tehakse asjakohase reageerimise edendamiseks kogu ELis.

Kodanikuühiskonna ning siht‑ või haavatavatesse rühmadesse kuuluvate isikutega otseses kontaktis olevate inimeste kaasamine võib anda mitmesuguseid uusi vahendeid ja ressursse. Radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik ühendab radikaliseerumisvastase võitluse valdkonnas tegutsejaid, et vahetada parimaid tavasid ning koondada teadmisi ja kogemusi.

Sama tähtis osa ELi terrorismivastase võitluse strateegias on terrorismi rahastamise tõkestamisel. EL on töötanud välja mitu meedet, mille eesmärk on takistada terroristide juurdepääsu rahastamisele ja võtta neilt kuritegeliku tegevuse võimalus.

Viimastel aastatel on enamik terrorirünnakuid pandud toime lõhkekehade abil, mis on sageli kodus valmistatud ning koosnevad üldsusele hõlpsasti kättesaadavatest kemikaalidest. Seepärast töötab EL selle nimel, et piirata selliste keemiliste lähteainete kättesaadavust ning täiustada lõhkeainete ja pommivalmistamiseks vajalike seadmete turvalisust, et terroristid ei saaks neid oma tegevuses kasutada. Lõhkeainete turvalisuse tõhustamise ELi tegevuskava raames on välja pakutud konkreetsed meetmed, mille abil püütakse

Terroristid kasutavad rünnakute toimepanekuks sageli isevalmistatud lõhkekehi.

© F

lyin

g Co

lour

s Lt

d/D

igita

l Vi

sion

/Get

ty Im

ages

Euroopa Politseiamet (Europol) abistab ELi liikmesriike raske rahvusvahelise kuritegevuse ja terrorismi vastu võitlemisel. Kriminaalluureasutusena kogub, analüüsib ja levitab Europol teavet kuritegelike ning terroristlike võrgustike kohta. Samuti koostab amet aruandeid organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga seotud suundumuste kohta ELis. Europol pakub ELi liikmesriikide õiguskaitseasutustele operatiivabi ning koordineerib ELi liikmesriikide ühiseid piiriüleseid uurimisi.

Euroopa Politseikolledž (CEPOL) toetab piiriülest koostööd ning teabevahetust, pakkudes ELi liikmesriikide õiguskaitseasutuste töötajatele ELi tasandi koolitust, et nad tunneksid ning oskaksid kasutada piiriülese koostöö vahendeid.

kaasneda tõsised tervise- ja ohutusriskid. Võltsitud toodete levitamine ei ole tänapäeval interneti üha laialdasema kasutamise tõttu mitte üksnes lihtsam, vaid see kujutab endast ka vägagi tulusat ning madala riskitasemega äritegevust. Võltstoodete levitamise piiramiseks ELis on intellektuaalomandi õiguste jõusta-mist tugevdatud selliselt, et ELi liikmesriigid saavad nüüd võltsijate vastu kasutada muid kui kriminaalkaristusi ja -meetmeid.

Kuritegevuse abil omandatud rahaliste vahendite ja muu vara jälgimine ning konfiskeerimine on tõhusaks viisiks kuritegelike rühmituste tegevuse tõkestamisel ning kuri-tegevuse üldisel piiramisel. Konfiskeeritud vahendite kasutamine sotsiaalsetel eesmärkidel ning õiguskaitse tugevdamiseks, et ennetada kuritegevust, on kasulik kogu ühiskonnale.

Terrorismivastane võitlus

Terrorismioht ei tunne piire. Euroopa vaba liikumise alal peavad ELi liikmesriigid tegutsema kooskõlastatult, et kaitsta oma ühiskonna demokraatlikke väärtusi ning oma kodanike õigusi ja vabadusi. Seepärast on ELi terrorismivastase võitluse strateegial neli eesmärki:

• radikaliseerumise ja terroristide värbamise ennetamine;

• kodanike ja elutähtsa taristu kaitsmine;• terroristide jälitamine ja nende vastutusele võtmine;• reageerimine terrorirünnakutele nii, et nende

tagajärjed oleksid minimaalsed.

11P I I R I D J A J u L G E o L E K

lõhkeainete väärkasutamist ennetada, tuvastada ja sellele reageerida.

Keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterja-lidega (KBRT-materjalid) korraldatavate terrorirünnakute oht on samuti jätkuvalt suur. ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava üldine eesmärk on vähendada KBRT-juhtu-mitest, sealhulgas õnnetusjuhtumitest, looduslikest ja tahtlikult tekitatud juhtumitest tulenevat ohtu ning kahju muu hulgas tuvastamisvõime, valmisoleku ja reageerimis suutlikkuse parandamisega.

Terrorirünnakutega võivad kaasneda ka mitu kriisi, näiteks elutähtsa taristu mittetoimimine (sama juhtub ka loodusõnnetuste korral). oluliste ühiskondlike toimingute teostamiseks kasutatavate elutähtsate taristute kahjustused ja muud häired võivad ohustada ELi ning tema kodanike julgeolekut ja heaolu. ELil on elutähtsate taristute kaitse Euroopa programm, mille üks meetmetest on ühine lähenemisviis, mille abil hinnatakse konkreetsete Euroopa elutähtsate taristute kaitsmise vajadust, keskendudes energeetika- ja transpordisektoritele.

Dialoog ja koostöö ELi mittekuuluvate riikidega

EL osaleb poliitilistes dialoogides ja koostöös ELi mittekuuluvate riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Ühinenud Rahvaste organisatsioon (ÜRo), et lahendada tõhusalt ühiseid julgeolekuprobleeme. Selleks saab EL kasutada oma 140 delegatsioonist koosnevat võrgustikku, mille ülesandeks on esindada ELi ja tema kodanike huve välismaal. Sellega tagatakse, et võimalikele Euroopa sisejulgeolekut ähvardavatele ohtudele reageeritakse juba nende tekkekohas, enne nende jõudmist ELi territooriumile. Samuti kindlustab see terrorismi- ja kuritegevuse vastaste meetmete võtmise täielikus kooskõlas ELi üldise välispoliitikaga ning seda täiendavalt.

Julgeolekualaseks koostööks ELi mittekuuluvate riikidega on ELil mitu eri vahendit. Need hõlmavad poliitilisi vahendeid (kahepoolsed ja piirkondlikud poliitikaalased dialoogid ja tegevuskavad ning julgeolekustrateegiad, nagu Saheli piirkonna ja Aafrika Sarve piirkonna puhul), õiguslikke vahendeid (nagu rahvusvahelised konventsioonid terrorismi, uimastite, organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni valdkonnas), ELi tsiviilmissioone ELi mittekuuluvates riikides ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames ning rahalist toetust ja suutlikkuse suurendamist ELi väliskoostöö vahendite (ühinemiseelse abi rahastamisvahend, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, arengukoostöö rahastamisvahend, Euroopa Arengufond, stabiliseerimisvahend) raames.

Ebaseadusliku rände ennetamine ja selle vastu võitlemine ning inimkaubanduse likvideerimine on ka üks esmatähtsatest valdkondadest rände ja liikuvuse suhtes võetud ELi üldises lähenemisviisis. Viimane kujutab endast ELi välisrände- ja varjupaigapoliitika üldist raamistikku (täiendavat teavet leiate brošüürist „Rände- ja varjupaigaküsimused”).

ELi rahalised vahendid kuritegevuse ja terrorismi vastu võitlemiseks

Ajavahemikus 2007–2013 toetati raamprogrammi „Turvalisus ja vabaduste kaitse” raames Euroopa piiriülest koostööd kuritegevuse ja terrorismi vastases võitluses ning selle ennetamises. See toimus kahe eriprogrammi kaudu. Programmi „Kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine” raames eraldati 600 miljonit eurot kuritegevuse ennetamisele, õiguskaitsele ning operatiivkoostööle keskendunud meetmete jaoks ning programmi „Terrorismi ennetamine, terrorismiks valmisolek ja selle tagajärgede likvideerimine” raames toetati 140 miljoni euroga elutähtsate taristute kaitset ja kriisiohjet.

Selleks et tagada ELis jätkuvalt kõrge julgeoleku tase, eraldatakse ajavahemikus 2014–2020 Sisejulgeolekufondist (politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend) veidi üle ühe miljardi euro selliste meetmete rahastamiseks, mis keskenduvad võitlusele piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevusega, sealhulgas terrorismiga, ning liikmesriikide

SISEJULGEOLEKUFOND – POLITSEI

0 10 20 30 40 50 60 70 80

Kogusumma 2014–2020

Allikas: Euroopa Komisjon.

miljonit

Märkus: Iirimaa ja Ühendkuningriik ei osale rahastamisvahendis Sisejulgeolekufond – politsei.

AustriaBelgia

BulgaariaKüpros

Tšehhi VabariikSaksamaa

TaaniEesti

HispaaniaSoome

PrantsusmaaKreeka

HorvaatiaUngariIirimaaItaaliaLeedu

LuksemburgLäti

MaltaMadalmaad

PoolaPortugal

RumeeniaRootsi

SloveeniaSlovakkia

Ühendkuningriik

12E u R o o P A L I I D u P o L I I T I K A L A H T I S E L E T A T u N A

Schengeni ala loomine on ELi üks märkimisväärsemaid ja käegakatsutavamaid saavutusi. See on ulatuslik vaba liikumise ala, mis hõlmab suuremat osa Euroopast. See on ennenägematul viisil suurendanud Euroopa ning väljaspool ELi asuvate riikide kodanike liikuvust, kes saavad vabalt sellel ühisel territooriumil reisida. Schengeni ala on oluline tegur ka ELi liikmesriikide majanduskasvu ja jõukuse seisukohast. Hiljutised ja tulevikus toimuvad Schengeni ala laienemised suurendavad isikute liikumisvabadust veelgi. EL püüab jätkuvalt hõlbustada seaduslikku sisenemist oma liikmesriikide territooriumile, võttes samas meetmeid julgeoleku tagamiseks oma välispiiridel. Selleks töötatakse välja süsteem, mille raames saab Euroopa piiriagentuur Frontex koondada kõikide ELi liikmesriikide vahendid, et luua Euroopa piirivalverühmad, mida saab kiiresti rakendada.

Piiriülene kuritegevus ja terrorism kujutavad jätkuvalt ohtu liidu sisejulgeolekule ning seepärast tuleb neile reageerida selgelt ja ühemõtteliselt. ELi meetmetega

tõhustatakse ELi liikmesriikide õiguskaitseasutuste koostööd, eelkõige inimkaubanduse, inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise, küberkuritegevuse ja korruptsiooni vastu võitlemiseks. Võitluses terrorismi ja radikaliseerumisega määratleb EL meetmed, millel on konkreetne mõju sellistes küsimustes nagu välisvõitlejad. Euroopa kodanikud, kes reisivad välismaale, et ühineda terroristlike organisatsioonidega, kujutavad ELi sisejulgeolekule suurimat ohtu tagasipöördumisel, seda nii seoses radikaliseerumise ja terroristide värbamise kui ka terrorirünnakute toimepanemisega. ELil on ka kavas luua broneeringuinfo töötlemise süsteem. Broneeringuinfo on lennuettevõtja poolt tavapärase äritegevuse käigus kogutud teave, näiteks broneerimisviis ja täielik marsruut, mis on oluline võitluses raske kuritegevuse ja terrorismiga. Näiteks võimaldab broneeringuinfo töötlemine teha kindlaks selliste välisvõitlejate liikumise, kes lahkuvad EList või naasevad sinna lennutranspordiga. Kogu ELis kohaldatav ühtne lähenemisviis tagab ka piisava ja järjekindla andmekaitse broneeringuinfo töötlemisel ELis.

NA-04-14-863-ET-C

Lisateave

ISBN 978-92-79-41684-2doi:10.2775/25343

X Euroopa Komisjoni siseasjade peadirektoraadi veebisait: http://ec.europa.eu/dgs/home-affairs X Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuuri veebisait:

http://frontex.europa.eu X Suuremahuliste IT‑süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet: http://www.eulisa.europa.eu X Inimkaubandusevastase võitluse veebisait: http://ec.europa.eu/anti-trafficking X Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse veebisait: http://emcdda.europa.eu X Euroopa Politseiameti veebisait: https://www.europol.europa.eu X Euroopa Politseikolledži veebisait: http://www.cepol.europa.eu X Kas Teil on küsimusi Euroopa Liidu kohta?

Europe Direct saab aidata: 00 800 6 7 8 9 10 11, http://europedirect.europa.eu

Tulevikuväljavaated

õiguskaitseasutuste ja muude riiklike ametiasutuste tegevuse koordineerimise ning koostöö tugevdamisele. Fondi eesmärk on ka liikmesriikide ja liidu suutlikkuse suurendamine tõhusa julgeolekuriskide juhtimise ja kriisiohje eesmärgil ning valmisolek terroriaktideks ja muudeks julgeolekuga seotud intsidentideks ning inimeste ja elutähtsa taristu kaitse nende eest.

uuenduslike lahenduste väljatöötamist võitluseks kuritegevuse ja terrorismiga toetab ka ELi julgeolekualaste teadusuuringute programm. Programmi

üldine eesmärk on suurendada kodanike turvalisust ning see käsitleb selliseid küsimusi nagu linnade turvalisus, kriminalistika, kaitse keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste, tuuma- ja lõhkeainete (CBRNE) eest, terrorismivastane luure ning õiguskaitsealane tehnoloogia. Hea näide on projekt EDEN, mis hõlmab kogu CBRNE-tsüklit (ennetamine, valmisolek, reageerimine ja taastamine) ning mille eesmärk on arendada välja ja tagada ELi vastupanuvõime.