Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames ......2012. aastal oli avatud ainult meetme 3.1 (Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamine) väikeprojektide taotlusvoor

EESTI MAAELU ARENGUKAVA 2007-2013 2. TELJE HINDAMINE

1

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames välja makstud toetuste jaotumine

2012. a. andmetel.

Töö teostaja FIE Eduard Matveev Põllumajandusuuringute Keskuse põllumajanduskeskkonna seire

büroo tellimusel

ÜPP TOETUSTE JAGUNEMINE MAAKONNITI

MAK 2. telje meetmetoetuste üldisesse põllumajandustoetuste konteksti paigutamiseks ning laiema

tausta saamiseks toetuste võimalikust mõjust maakonnas, on vaadeldud ÜPP I ja II samba toetuste

jagunemist maakondade vahel perioodil 2010-2012.

Toetuste maakondlikul jaotamisel võeti aluseks 2012. aastal PRIA poolt välja makstud toetused.

Arvesse võeti kõik ÜPP I samba ja II samba ehk MAK kolme telje ja LEADER telje toetused.

I samba toetuste analüüsimisel võeti arvesse:

otsetoetused:

o ammlehma kasvatamise täiendav otsetoetus,

o piimasektori eritoetus,

o ute täiendav otsetoetus,

o piima täiendav otsetoetus,

o põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus,

o heinaseemne täiendav otsetoetus,

o ute kasvatamise täiendav otsetoetus,

o veise täiendav otsetoetus,

o ühtne pindalatoetus.

põllumajanduse turukorralduse toetused:

o eksporditoetus,

o eraladustamise toetus,

o köögiviljasektori erakorraline abi,

o mesinduse eritoetus EAGF,

o toiduabi,

o koolipiima toetus,

o koolipuuvilja toetus.

riiklikud toetused:

o praktikatoetus,

o põllumajanduskindlustustoetus,

o põllumajandusloomade aretustoetus,

o põllumajandustootjate asendamise toetus,

o turuarendustoetus.


2

II samba ehk MAK 2007-2013 meetmetoetustest võeti analüüsimisel arvesse 2012. aastal

väljamaksmisele kuulunud 1., 2., 3. ja LEADER meetme toetused.

1. telje toetused:

o koolitus- ja teavitustegevuse toetus,

o noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetus,

o põllumajandustootjatele ja metsavaldajatele nõuandeteenuse võimaldamise toetus,

o nõuetele vastavuse ning töötervishoiu ja tööohutuse alase nõuandeteenuse võimaldamise

toetus,

o investeeringud mikropõllumajandusettevõtete arendamisse,

o investeeringud loomakasvatusehitistesse,

o investeeringud bioenergia tootmisse,

o metsade majandusliku väärtuse parandamise toetus,

o metsandussaadustele lisandväärtuse andmise (arendusprojekti elluviimine) toetus,

o kahjustatud metsa taastamine ja metsatulekahju ennetamise toetus,

o metsandussaadustele lisandväärtuse andmise toetus,

o põllumajandustoodete ja mittepuiduliste metsandussaaduste töötlemise toetus,

o põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri toetus,

o tootjarühmade alustamise toetus,

o elatuspõllumajandusettevõtete toetus.

2. telje toetused:

o ebasoodsamate alade toetus (ESA),

o Natura 2000 toetus põllumajandusmaale (NAT),

o keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM),

o mahepõllumajandusliku tootmise toetus (MAHE),

o ohustatud tõugu looma pidamise toetus (OTL),

o poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (PLK),

o loomade heaolu: loomade karjatamise toetus (LKT),

o vähetootlikud investeeringud, kiviaia taastamise toetus (KIA),

o Natura 2000 toetus erametsamaale (NAM).

3. telje toetused:

o mittepõllumajandusliku tegevuse suunas mitmekesistamise toetus,

o külade uuendamise ja arendamise toetus,

o mikroettevõtete arendamise, külade uuendamise ja arendamise toetus,

o Eesti lairiba internetivõrgu katvuse tõstmise toetus.

LEADER meede:

o LEADER projektide toetus,

o LEADER tegevusgruppide toetus.

ÜPP I ja II samba ning riiklike toetuste maakondlik jagunemine makstud toetuste summade kaupa on

ära toodud lisas (Lisa 1).

Toetuste jaotamisel maakonniti on aluseks võetud PRIA kliendiregistris olev toetuse saaja

postiaadress, kuna toetuste sidumine konkreetse tegevusmaakonnaga on keeruline. Postiaadress näitab

tavajuhtudel seda põllumajandustootja kontori asukohta või elukohta, mille ta ise on esitanud PRIA


3

kliendiregistrisse ning mida uuendatakse juhul, kui PRIA-sse on põllumajandustootja poolt

sellekohane avaldus esitatud. Põllumajandustootjate maad võivad paikneda mitmes maakonnas ja

seetõttu tuleb arvestada, et antud maakondlik jaotus ei pruugi näidata tegelikke toetuste kasutamise

piirkondi. 2009. aasta kohta käivate andmete analüüsil on kasutatud PRIA andmepäringut 27.05.2010

seisuga, 2010. aasta kohta 26.09.2011 seisuga, 2011. aasta kohta 15.02.2012 seisuga ja 2012. aasta

kohta 10.01.2013 seisuga.

ÜPP I ja II samba toetuste jaotumine

2012. aastal maksti nii I kui ka II samba toetusi välja enam kui 2011. aastal. I samba raames

väljamakstud toetuste summa oli 126,8 mln eurot, mis on 6,4 mln eurot enam kui eelneval aastal ja II

samba raames vastavalt 166,9 mln eurot ja 14,8 mln (Joonis 1).

Joonis 1. ÜPP I ja II samba väljamakstud toetused aastatel 2009-2012 (PMK, 2013a); (PRIA 10.01.2013

andmetel)

2012. aastal said põllumajandustootjad enamustes Eesti maakondades II samba toetusi enam kui I

samba toetusi, v.a Järvamaa põllumajandustootjad, kus I samba toetusi maksti välja 12,4 ja II samba

toetusi 9,9 mln eurot (Joonis 2).

92,8

111,7120,4

126,81

110,00

180,50

152,1

166,88

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

2009

2010

2011

2012

mln

euro

t

I SAMMAS II SAMMAS


4

Joonis 2. ÜPP I ja II samba välja makstud toetuste jagunemine maakonniti 2012. aastal, miljon eurot (PRIA

10.01.2013 andmetel)

Lääne- Virumaa põllumajandustootjad said sarnaselt eelnevatele aastatele ka 2012. aastal kõige enam

I samba toetusi (14,8 mln eurot) (Joonis 3). Järgnesid Järvamaa (12,4 mln eurot) ja Tartumaa (13,8

mln eurot). Võrreldes 2011. aastaga on maakondade lõikes toetused kas tõusnud või jäänud samale

tasemele. Tartumaa põllumajandustootjad said 2012. aastal 2,1 mln eurot rohkem I samba toetusi kui

2011. aastal.


5

Joonis 3. ÜPP I samba toetuste kogusumma maakondade lõikes aastatel 2010-2012 (PMK, 2013a); (PRIA


II samba toetuste 2012. aasta kogusumma oli kõige kõrgem Harjumaal (19 mln eurot), järgnesid

Tartumaa (16,5 mln eurot) ja Lääne- Virumaa (15,5 mln eurot) (Joonis 4). Võrreldes 2011. aastaga on

toetuste kogusumma kõige enam kasvanud Harjumaal (6,5 mln eurot). Üldjuhul on II samba toetused

2012. aastal võrreldes 2011. aastaga kas tõusnud või jäänud samale tasemele, kuid võrdluses 2010.

aastaga on toetuste kogusumma vähenenud, v.a Harjumaa (tõus 5,1 mln eurot).

Joonis 4. ÜPP II samba toetuste kogusumma maakondade lõikes aastatel 2010-2012 (PMK, 2013a); (PRIA


0

2

4

6

8

10

12

14

16

Harju

Hiiu

Ida-V

iru

Jõg

eva

Järv

a

Lääne

Lääne-V

iru

Põ

lva

Pä

rnu

Rapla

Sa

are

Ta

rtu

Va

lga

Vilj

andi

Võ

ru

mln

euro

t

2009 2010 2011 2012

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20

Harju

Hiiu

Ida-V

iru

Jõg

eva

Järv

a

Lääne

Lääne-V

iru

Põ

lva

Pä

rnu

Rapla

Sa

are

Ta

rtu

Va

lga

Vilj

andi

Võ

ru

mln

euro

t

2009 2010 2011 2012


6

ÜPP II samba toetuste jaotumine

MAK 2007-2013 programmdokumendis on nii 1. kui ka 2. telje jaoks MAK eelarvest planeeritud

suhteliselt võrdne osa (vastavalt 36% ja 38 %). Meetmete lõikes täpsemad summad määratakse

põllumajandusministri käskkirjaga igaks eelarveaastaks.

MAK 2007-2013 raames väljamakstud toetustest moodustasid 2012. aastal kõige suurema osa 1. telg

ja 2. telg (mõlemal juhul 36%), järgnesid 3. telg (17%) ning LEADER (12%) (Joonis 5).

Joonis 5. MAK 2007-2013 väljamakstud toetuste osatähtsus (%) telgede lõikes 2012. aastal (PRIA 10.01.2013

andmetel)

2012. aastal kasvas sarnaselt eelnevatele aastatele väljamaksete kogusumma kõikide telgede lõikes

(Joonis 6). Kuigi väljamaksete kogusumma maht ei ole kasvanud sellisel määral nagu 2011. aastal

võrreldes 2010. aastaga, maksti 2012. aastal 1. telje toetusi 6 mln eurot, 3. telje toetusi 4 mln eurot,

Leader-telje toetust 3 mln ja 2. telje toetusi 2 mln eurot enam kui 2011. aastal. 2010. aastal maksti

välja 1. telje toetusi vähem kui 2009. aastal, kuna toetusteks planeeritud eelarve maht vähenes.

Väljamaksete kogusumma järkjärguline kasv on seletatav sellega, et kui 2007. aastal toimus peamiselt

toetuste taotlemistingimuste väljatöötamine ja 2008. aastal tehti algust toetuste määramise ja

väljamaksmisega taotlejatele, siis aastatel 2009-2012 on toimunud enamuse 20 MAK 2007-2013

meetme rakendamine – nii taotlusvoorude avanemine, toetussummade määramine kui ka

väljamaksmine (PM, 2013b).

36%

38%

17%

12%

1. telg 2. telg 3. telg LEADER


7

Joonis 6. MAK 2007-2013 toetuste väljamaksmine telgede kaupa aastatel 2010-2012 (PMK, 2013a); (PRIA


MAK 2007-2013 1. telg on suunatud põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime ja

põllumajandusvaldkonna inimpotentsiaali arendamisele, mille meetmete raames maksti välja enim

toetusi Tartumaa põllumajandustootjatele - 7,8 mln eurot (2011. a 8,3 mln eurot), järgnesid Lääne

Virumaa ja Pärnumaa vastavalt 7 ja 5,9 mln eurot (2011. a vastavalt 5,6 ja 5,2 mln eurot) (Joonis 7).

1. telje tulemusi mõjutas 2012. aastal peamiselt meetme 1.4 (Põllumajandusettevõtete

ajakohastamine) alameetme 1.4.1 (Investeeringud mikropõllumajandusettevõtete arendamiseks)

rahastamiseks tehtavad maksed, vastava toetuse mõju kajastab põhjalikumalt Eesti Maaülikool.

2. telje raames rakendatavad põllumajanduse tootmisviisid peaksid tagama hea keskkonnaseisundi

ning põllumajanduslik maakasutus peab säilima ka piirkondades, kus see on oluline traditsiooniliste

maastike kujunduses ning kõrge loodusväärtusega alade säilimisel, mistõttu on vastavate alade

suurema osakaaluga maakondades väljamakstud toetuste kogusumma suurem. 2. telje toetusi maksti

välja enim Pärnumaa põllumajandustootjatele - 5,8 mln eurot (2011. a 5,7 mln eurot), järgnesid

Saaremaa ja Tartumaa vastavalt 5,3 ja 5 mln eurot (2011. a vastavalt 5 ja 4,7 mln eurot).

3. telg on suunatud maapiirkondade elukvaliteedi parandamisele ja majandustegevuse

mitmekesistamise soodustamisele, selleks toetatakse külade uuendamist ja arendamist ning

maapiirkonna majandustegevuse mitmekesistamist. 2012. aastal oli avatud ainult meetme 3.1

(Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamine) väikeprojektide taotlusvoor (PM, 2013b).

Toetust maksti välja enim Harjumaa taotlejatele 8,4 mln eurot (2011. a 3 mln eurot), järgnesid

Saaremaa ja Tartumaa vastavalt 2,8 ja 2,3 mln eurot (2011. a vastavalt 2,8 ja 2,1 mln eurot).

Leader-meetme rakendamine koosneb piirkondlike arengustrateegiate koostamisest, kohalike

tegevusgruppide arendamisest ja kohalike tegevusgruppide strateegiate elluviimisest. Alates 2010.

0

10

20

30

40

50

60

70

20

09

20

10

20

11

20

12

mln

euro

t

1. telg 2. telg 3. telg LEADER


8

aastast, mil käivitusid Leader-projektid, on nende maht kasvanud. Suurim väljamakstud toetuse

kogusumma oli 2012. aastal Harjumaal, kus toetuse kogusumma on kasvanud aasta aastalt (2010. a

0,7; 2011.a 1,7 ja 2012. a 2,7 mln eurot). Lääne Virumaal on olnud aastate 2010-2012 lõikes aktiivsed

taotlejad, toetuse kogusumma vastavalt 1, 1,7 ja 1,7 mln eurot.

Erinevate toetuste lõikes (I, II sammas ja riiklikud toetused) on suurima 2012. aastal väljamakstud

kogusummaga maakond Tartumaa (31 mln eurot), järgnevad Lääne-Virumaa (30,4 mln eurot) ja

Harjumaa (28,9 mln eurot). Kõige väiksema väljamakstud kogusummaga maakond on Hiiumaa (5,3

mln eurot).

Joonis 7. MAK 2007-2013 toetuste maakonniti jagunemine telgede kaupa 2012. aastal (PRIA, 10.01.2013

andmetel)

MAK 2007-2013 2. telje meetmetoetuste jaotumine

MAK 2007-2013 2. telje väljamakstud toetuste kogusummast moodustasid 2012. aastal kõige

suurema osa KSM (38%) ja MAHE (20%), järgnesid ESA (16%), LKT (9%), PLK (8%) ja NAM

(6%) (Joonis 8). Muude toetuste osakaal ehk NAT, OTL, KIA ja SRT kokku kõigist toetustest oli 3%.

2011. aastal moodustasid suurema osa eelarvest samuti KSM, MAHE ja ESA vastavalt 41%, 18% ja

16%.


Joonis 8. MAK 2007-2013 2. telje väljamakstud toetuste struktuur (%) 2012. aastal (PRIA 10.01.2013

andmetel)

MAK 2007-2013 2. telje meetmetoetuste osakaal maakonniti 2012. aastal on ära toodud

joonisel (Joonis 9). Väljamakstud toetuste kogusummas on 2. telje erinevate toetuste hulgas

sarnaselt 2010. ja 2011. aastale KSM suurima osatähtsusega Jõgevamaa (68%), Järvamaa

(64%) ja Lääne-Virumaa (64%) põllumajandustootjatel. KSM osatähtsus on kõige väiksem

Hiiumaal, moodustades 6% kõikidest 2. telje toetustest. Hiiumaal on samas suur osatähtsus

sellistel toetustel, nagu MAHE (34%), PLK (27%) ja ESA (18%).

MAHE toetuse osatähtsus maakondade lõikes on suurim Hiiumaa põllumajandustootjatel,

järgnevad Tartumaa (32%), Viljandimaa (30%) ja Võrumaa (29%).

Eestis määratleti ebasoodsamad piirkonnad 2004. aastal valdade kaupa. Selle määratluse

kohaselt asus 101 valda ebasoodsamates piirkondades, mille pindala moodustab umbes 50%

riigi kogu territooriumist (PM, 2014). Seetõttu ei ole ESA toetuse osatähtsus 2. telje toetuste

kogusummas võrreldav kõikide maakondade lõikes, kuid nende põllumajandustootjate osas,

kellede maad paiknevad ebasoodsamas piirkonnas, on 2012. aastal ESA toetusel suurim

osatähtsus sarnaselt 2011. aastale Ida Virumaal (33%) ja Võrumaal (28%).

Poollooduslikke kooslusi on teatud piirkondades rohkem, nagu näiteks Lääne-Eestis ja saartel,

mistõttu on PLK hooldamise toetuse osamäär neis piirkondades suurem. 2012. aastal moodustas

PLK toetus Hiiumaal 26%, Saaremaal 23% ja Läänemaal 22% 2. telje väljamakstud toetuste

kogusummast. 2012. aastal ei ole võrreldes 2011. aastaga toimunud PLK osamääras muutusi,

v.a Läänemaal, kus PLK osamäär on langenud 6%.

3%

6%8%

9%

16%

20%

38%

Muud 2. telje toetused NAM PLK LKT ESA MAHE KSM


Joonis 9. MAK 2007-2013 2. telje väljamakstud toetuste jagunemine maakonniti (%) aastatel 2010-2012 (PMK, 2013a); (PRIA 10.01.2013 andmetel)

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

200920102011201220092010201120122009201020112012200920102011201220092010201120122009201020112012200920102011201220092010201120122009201020112012200920102011201220092010201120122009201020112012200920102011201220092010201120122009201020112012

Harju

Hiiu

Ida-V

iru

Jõg

eva

Järv

aLääne

Lääne-

Viru

Põ

lva

Pä

rnu

Rapla

Sa

are

Ta

rtu

Va

lga

Vilj

andi

Võ

ru

ESA

NAT

KSM

MAHE

OTL

SRT

PLK

LKT

KIA

NAM


MAK 2007-2013 2. telje meetmetoetuse osakaal toetuste kogusummas

Põllumajandustootjad on nii suuruse kui ka tootmisstruktuuri poolest väga erinevad. Keskmiste

andmete kasutamine võimaldab teha üldistusi kogu üldkogumile. Samas tuleb tulemuste põhjal

üldistuste ja järelduste tegemisel silmas pidada, et keskmine on arvutuslik näitaja, mis ei pruugi

olla kohaldatav igale üksikule põllumajandustootjale. Varieeruvus põllumajandustootjate vahel

on väga suur, kusjuures tihtipeale jäävad valdava osa tootjate tulemused keskmistele näitajatele

alla. Seetõttu on analüüsitud, kui suur on taotlejate varieeruvus meetmetoetuse osakaalu osas

toetuste kogussummast MAK 2. telje toetusi saanud taotlejate gruppide lõikes.

MAK 2. telje toetusi saanud taotlejate varieeruvuse analüüsimiseks on taotlejaid jagatud

kvartiilideks ja detsiilideks (vastavalt neljaks ja kümneks ligikaudu võrdseks osaks), kusjuures

tootjad on järjestatud meetme toetuse osakaalu (toetuste kogusummast) järgi kõrgemast

madalamani.

Iga analüüsitava 2. telje meetme juures on välja toodud kuus indikaatorit osakaalu kohta:

alumine detsiil (D1), ülemine detsiil (D9), alumine kvartiil (Q1), keskmine kvartiil (Q2) ehk

mediaan, ülemine kvartiil (Q3) ning aritmeetiline keskmine1.

Analüüsi tulemustest selgus, et 2. telje meetmete toetuste osakaal toetuste kogusummast erines

oluliselt meetmete lõikes. Näiteks moodustas veerandil PLK toetuse saajatel PLK toetus 2012.

aastal kuni 20% (Q1) toetuste kogusummast, samas 25% PLK tootjatel omas PLK toetus väga

olulist rolli, ulatudes üle 84% (Q3) nende saadud kõigi toetuste kogusummast (Joonis 10). 2012.

aastal moodustas KSM toetus veerandil vastavat toetust saanud taotlejatest kuni 10% (Q1)

toetuste kogusummast ning veerandi tootjate puhul ulatus see üle 26% (Q3).

2012. aastal moodustas MAHE toetus veerandil vastavat toetust saanud taotlejatest kuni 28%

(Q1) toetuste kogusummast ning veerandi taotlejate osas ulatus see üle 44% (Q3).

2012. aastal jäi pooltel (Q1 ja Q3 vahel) 2. telje toetust saanud taotlejatel kõigi 2. telje toetuste

osakaal vahemikku 20% kuni 100% toetuste kogusummast.

1 Mediaan jagab põllumajandustootjad pooleks, millest suuremaid ja väiksemaid on ligikaudu võrdselt. Alumine detsiil kajastab

sellist näitajat, millest väiksema osakaaluga tootjaid on 10% ning ülemine detsiil on selline näitaja, millest suurema osakaaluga

tootjaid on 10%. Alumine kvartiil kajastab sellist näitajat, millest väiksema osakaaluga tootjaid on 25% ning ülemine kvartiil on

selline näitaja, millest suurema osakaaluga tootjaid on 25%, ülemise ja alumise kvartiili vahele jääb 50% tootjatest


Joonis 10. MAK 2007-2013 2. telje meetmete toetuse osakaal toetuste kogusummas (%) 2012. aastal

(PRIA, 10.01.2013 andmetel)

Analüüsides 2. telje meetmete toetuse osakaalu varieeruvust toetuste kogusummas aastatel

2010-2012 selgus, et 2. telje meetmete toetuse osakaal toetuste kogusummas erines oluliselt

meetmete lõikes, mis on varasemate aastatega võrreldes jäänud enam-vähem samaks. Näiteks

moodustas veerandil KSM toetuse saajatel KSM toetus 2012. aastal kuni 10% (Q1) toetuste

kogusummast ning veerandi tootjate puhul ulatus see üle 26% (Q3). 2012. aastal moodustas

MAHE toetus veerandil vastavat toetust saanud taotlejatest kuni 28% (Q1) toetuste

kogusummast ning veerandil taotlejate osas ulatus see üle 44% (Q3).

ÜPP TOETUSTE JOTUMINE PÕLLUMAJANDUSTOOTJATE SUURUSGRUPITI JA

TOOTMISTÜÜBITI

ÜPP toetuste jaotumine põllumajandustootjate suurusgrupiti

ÜPP toetuste jaotumise analüüsil võeti aluseks 2012. aastal PRIA poolt väljamakstud (I, II

sammas) toetused.

Toetuste analüüsil määrati igale PRIA põllumajandusloomade ja põllumassiivide registris

olevale tootjale (kellel oli maid ja/või loomi) tootmistüüp ja majanduslik suurus vastavalt

Euroopa Liidu FADN tüpoloogiale. Põllumajandusettevõtte tootmistüübi määramise aluseks on

2010. aruandeaastast kasutusele võetud põllumajanduslike majapidamiste tüpoloogia (EL

komisjoni määrus (EÜ) nr 1242/2008). Uues põllumajanduslike majapidamiste liigituses on

ettevõtte tootmistüübi ja majandusliku suuruse määramise aluseks standardkogutoodangu

(SKT) väärtus eurodes. Standardkogutoodangu väärtus eurodes määratakse lähtudes hektarite

ja loomade arvust selles majapidamises ning vastavatest standardtoodangu koefitsientidest.

Majandusliku suuruse alusel jaotatakse tootjad kolme gruppi: väiketootjad (SKT 4000-25 000

€), keskmise suurusega tootjad (25 000-100 000 €) ja suurtootjad (üle 100 000 €). FADN

metoodika järgi peetakse professionaalseteks põllumajandustootjateks neid tootjaid, kelle

standardkogutoodang ületab 4000 eurot. Majanduslikul suurusklassil põhinev toetuste

jagunemise täpsem ülevaade on ära toodud lisas (Error! Reference source not found.).

0

0,1

0,2

0,3

0,4

0,5

0,6

0,7

0,8

0,9

1

ESA NAT KSM MAHE OTL PLK LKT KIA NAM 2. telg

Keskmine

15%

15%

25%

25%

50%

Q1

Q3

Q2

D1

D9

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:2008R1242:20100101:ET:PDF

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:2008R1242:20100101:ET:PDF


Analüüsis arvesse võetud toetuste nimekiri on toodud alapeatükis 3.2.1 ÜPP toetuste

jagunemine maakonniti. Väljamakstud toetuste jagunemine on olnud aastatel 2010-2012

suhteliselt sarnane, I samba muutused jäävad 1-3% piiresse ja II samba puhul 1-5% piiresse

(Joonis 11). Suurtootjad said 2012. aastal väljamakstud I samba toetustest 57% ja II samba

toetustest 33%. Väiketootjad vastavalt 18 ja 10%. 2012. aastal moodustasid I samba toetused

suurima osa väiketootjatel - 57% väljamakstud toetuste kogusummast. Suurtootjatel oli vastav

näitaja 56% ja keskmise suurusega tootjatel 50%. II samba toetustel on suurim osakaal

keskmise suurusega tootjatel (50%).

Joonis 11. ÜPP I ja II samba ning riiklike väljamakstud toetuste jagunemine (%) majanduslike

suurusklasside (tuhat eurot) alusel aastatel 2010-2012 (PRIA 10.01.2013 andmetel)

MAK 2007-2013 erinevate telgede analüüsist selgus, et 2012. aastal said 35% 1. telje ja 50%

2. telje väljamakstud toetustest suurtootjad. Võrreldes eelnevate aastatega (2010. ja 2012. a) ei

ole olulisi muudatusi toetuste jagunemises toimunud. 3. telje väljamakstud kogusumma suurim

osakaal on FADN tüpoloogia järgi määratlemata taotlejatel2 – 93%.

MAK 2007-2013 1. telg moodustas 2012. aastal väljamakstud toetuste kogusummast 18%

keskmise suurusega tootjatel, 16% suurtootjatel ja 11% väiketootjatel. 2. telg moodustas 31%

keskmise suurusega tootjatel, 27% väiketootjatel ja 23% suurtootjatel.

MAK 2007-2013 raames väljamakstud toetuste kogusummas omasid põllumajandustootjate

jaoks suurimat tähtsust 2. telje toetused (Joonis 12). 2012. aastat 2011. aastaga võrreldes on

väike- ja suurtootjate tulemused jäänud suhteliselt samale tasemele ja tõusnud keskmise

suurusega tootjatel. 2012. aastal moodustasid 1. telje toetused MAK 2007-2013 raames

väljamakstud toetuste kogusummast keskmise suurusega ja suurtootjatel 36% ja väiketootjatel

2 FADN tüpoloogia järgi antakse igale tootjale, kellel on maid ja/või loomi tootmistüüp ja majanduslik suurus, 3. telg

on aga suunatud maapiirkondade elukvaliteedi parandamisele ja majandustegevuse mitmekesistamise

soodustamisele, mistõttu toetusi saavad taotleda ka maapiirkonnas tegutsevad ettevõtted, kelledel ei pea olema

põllumajandusmaid ega -loomi


27%. 2. telje toetused moodustasid MAK 2007-2013 raames väljamakstud toetuste

kogusummast väiketootjatel 63%, keskmise suurusega tootjatel 62% ja suurtootjatel 36%.

3. telje toetused moodustasid MAK 2007-2013 raames väljamakstud toetuste kogusummast

väiketootjatel 8% ja keskmise suurusega tootjatel 2%. Suurtootjatel on 3. telje osakaal ainult

0,4%, kuna nad reeglina ei mahu mikroettevõtja3 määratluse alla.

Joonis 12. MAK 2007-2013 telgede (1, 2 ja 3) väljamakstud toetuste osakaal (%) MAK 2007-2013

toetuste kogusummas majanduslike suurusklasside alusel aastatel 2010-2012 (PMK, 2013a); (PRIA


Joonisel (Joonis 13) on ära toodud MAK 2007-2013 2. telje meetmetoetuste jagunemine

majanduslike suurusklasside lõikes. Võrreldes perioodi 2010-2012 saab välja tuua, et aastate

erinevused on suhteliselt väikesed, jäädes 2-4% piiresse.

KSM toetus on kõige suurema osakaaluga 2. telje väljamakstud toetuste kogusummast

suurtootjate hulgas (56%), järgnevad keskmise suurusega tootjad (31%) ja väiketootjad (9%).

KSM toetuse osatähtsus on võrreldes 2010. aastaga vähenenud keskmise suurusega tootjatel

5%, suurtootjatel 4% ja väiketootjatel 2%.

MAHE toetus on kõige suurema osakaaluga 2. telje väljamakstud toetuste kogusummast

keskmise suurusega tootjate hulgas (34%), järgnevad väiketootjad (24%) ja suurtootjad (13%).

MAHE toetuse osakaal on 2012. aastal võrreldes 2010. aastaga suurenenud vastavalt 4%, 3%

ja 2%.

LKT toetus on kõige suurema osakaaluga 2. telje väljamakstud toetuste kogusummast

suurtootjate hulgas (12%), järgnevad keskmise suurusega ja väiketootjad (7%). Aastate lõikes

3 Euroopa komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 artikli 2 punkti 7 mõistes on mikroettevõtjad need, kes annavad

tööd vähem kui 10 inimesele ja kelle aastane müügitulu ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 mln eurot (PM, 2014)

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2010

2011

2012

2010

2011

2012

2010

2011

2012

Väiketootjad Keskmised tootjad Suurtootjad

1. telg 2. telg 3. telg


ei ole muudatusi osatähtsuses toimunud, v. a väike muutus 2010.-2011. aastal suurtootjate

hulgas (1%).

ESA toetus on kõige suurema osakaaluga 2. telje väljamakstud toetuste kogusummast

väiketootjate hulgas (25%), järgnevad keskmise suurusega tootjad (17%) ja suurtootjad (14%).

Selline jaotus on tingitud asjaolust, et ebasoodsamate tingimustega piirkondades on ka üldjuhul

väiksemad ettevõtted.

Joonis 13. MAK 2007-2013 2. telje meetme toetuste jagunemine (%) majandusliku suurusklassi alusel

aastatel 2010-2012 (PMK, 2013a); (PRIA, 10.01.2013 andmetel)

ÜPP toetuste jaotumine tootmistüübiti

ÜPP I ja II samba väljamakstud toetuste jagunemist analüüsiti ka põllumajandustootjate

tootmistüübi järgi. Eestis on kasutusel seitse tootmistüüpi: taimekasvatus4, aiandus5,

püsikultuurid6, piimatootmine, loomakasvatus7, sea- ja linnukasvatus8 ja segatootmine9.

Detailsemad andmed toetuste jagunemise kohta erinevate tootmistüüpidega ettevõtete vahel on

ära toodud lisas (Lisa 3).

Analüüsides tootmistüüpidega määratletud põllumajandustootjatele 2012. aastal väljamakstud

põllumajandustoetusi, selgub et taimekasvatajad ja piimatootjad on sarnaselt eelnevatele

4 Taimekasvatus – teravilja, õli- ja valgukultuuride kasvatamine, üldine taimekasvatus

5 Aiandus - aiandus katmikalal, avamaal, muu aiandus (k.a puukoolid)

6 Püsikultuurid – puuviljakasvatus, erinevate püsikultuuride kasvatamine

7 Loomakasvatus – lihaveise-, piima- ja lihaveisekasvatus, lamba- ja kitsekasvatus, muud karjatatavad loomad

8 Sea- ja linnukasvatus ja erinevate teratoiduliste kasvatamine

9 Segatootmine - segataimekasvatus (põllukultuurid, aiandus, püsikultuurid), segaloomakasvatus - peamiselt karjatatavad loomad

või peamiselt karjatatavad loomad või peamiselt teratoidulised, segataimekasvatus, lisaks karjatatavad loomad, muud taime- ja

loomakasvatuse kombinatsioonid

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2010

2011

2012

2010

2011

2012

2010

2011

2012

Vä

iketo

otja

dK

eskm

ised

tootja

dS

uurt

oo

tja

d

ESA

NAT

KSM

MAHE

OTL

SRT

PLK

LKT

KIA

NAM


aastatele saanud võrreldes teiste tootmistüüpidega suurema osa toetustest, vastavalt 40% ja

32%.

Joonisel (Joonis 14) on ära toodud ÜPP I ja II samba ja riiklike toetuste väljamakstud toetuste

jagunemine tootmistüübi siseselt.

I samba toetused moodustasid piimatootjatel 2012. aastal sarnaselt 2011. aastale suurima osa

kõikidest väljamakstud toetustest (60%). Väikseim I samba toetuste osa oli 2012. aastal

püsikultuuride kasvatajatel (28%). Aianduses on I samba osakaal võrreldes 2011. aastaga

tõusnud 5%. Muudes tootmistüüpides, nagu sea- ja linnukasvatus, on I samba toetuste osakaal

vähenenud 3% .

II samba toetused moodustasid püsikultuuride kasvatamises 2012. aastal sarnaselt 2011. aastale

suurima osa kõikidest väljamakstud toetustest (72 %), toetuse osakaal on tõusnud 2%. Samuti

on kasvanud II samba osakaal sea- ja linnukasvatajatel, võrreldes 2011. aastaga 5%. Väikseim

osakaal oli II samba toetustel segatootmises (39%).

Joonis 14. ÜPP I ja II samba ning riiklike toetuste väljamakstud toetuste kogusumma jagunemine (%)

erinevate tootmistüüpide siseselt aastatel 2010-2012 (PMK, 2013a); (PRIA 10.01.2013 andmetel)

MAK 2007-2013 raames erinevate väljamakstud meetmetoetuste osakaal erines tootmistüübiti

oluliselt (Joonis 15). Segatootjatel moodustas 2012. aastal KSM toetuse osakaal MAK toetuste

väljamakstud kogusummast 51% ja MAHE toetus 19%. Aastate lõikes KSM toetuse osakaal

väheneb, 2012. aastal oli võrreldes 2011. aastaga KSM toetuse osakaal vähenenud 5% ja

MAHE toetuse osakaal suurenenud 4%.

Sea- ja linnukasvatajatel olid 2012. aastal suurima osakaaluga KSM toetus (72%) ja MAHE

(13%). 2010. aastast kuni 2012. aastani on KSM toetuse osakaal vähenenud 5% ja MAHE

toetuse osakaal suurenenud 3% . Sea- ja linnukasvatajatele väljamakstud toetuste kogusumma

moodustub ESA, NAT, KSM ja MAHE toetustest.

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2010

2011

2012

2010

2011

2012

2010

2011

2012

2010

2011

2012

2010

2011

2012

2010

2011

2012

2010

2011

2012

Taimekasvatus Aiandus Püsikultuurid Piimatootmine Loomakasvatus Sea- jalinnukasvatus

Segatootmine

I sammas II sammas Riiklikud toetused


Loomakasvatajatele väljamakstud toetused jagunevad analüüsitud aastate lõikes sarnaselt ning

märkimisväärseid muutusi ei ole toimunud. 2012. aastal oli suurima osakaaluga MAHE toetus

(44%), järgnesid PLK (22%) ja ESA toetus (15%).

Piimatootjatel olid 2012. aastal suurima osakaaluga KSM toetus (46%), järgnesid LKT (23%)

ja ESA (15%) toetus. Väljamakstud toetused jagunevad analüüsitud aastate lõikes sarnaselt

ning märkimisväärseid muutusi ei ole toimunud.

Püsikultuuride kasvatajatel oli sarnaselt eelnevatele aastatele 2012. aastal suurima osakaaluga

MAHE toetus (91%).

Aianduses oli 2012. aastal suurima osakaaluga MAHE toetus (41%), järgnesid ESA (34%) ja

KSM (14%) toetus.

Taimekasvatuses oli 2012. aastal suurima osakaaluga KSM toetus (52%), järgnesid ESA (20%)

ja MAHE (15%) toetus. 2010. aastast kuni 2012. aastani on KSM toetuse osakaal vähenenud

6% ja MAHE toetuse osakaal suurenenud 5%.


Joonis 15. MAK 2007-2013 2. telje toetuste jagunemine (%) tootmistüübi alusel aastatel 2010-2012

(PMK, 2013a); (PRIA, 10.01.2013 andmetel)

Joonisel (Joonis 16) on välja toodud 2. telje kõikide väljamakstud toetuste kogusumma

jagunemine erinevate tootmistüüpide vahel. Taimekasvatajate osakaal MAK 2007-2013 2. telje

väljamakstud toetuste kogusummast on olnud aastatel 2010-2012 muutumatu, ehk 40%.

Piimatootjate osakaal on 2012. aastal võrreldes 2011. aastaga võrreldes jäänud samale tasemele

(28%) ja võrreldes 2010. aastaga vähenenud 1%.

Kõige väiksema osakaaluga on olnud jätkuvalt aianduse- ja püsikultuuride tootmistüüp, millede

osakaal on jäänud kahe tootmistüübi peale kokku 1% piiresse. Samuti on 1% osakaaluga sea-

ja linnukasvatus. Eelpoolnimetatud tootmistüüpe iseloomustab vähene (üldjuhul)

põllumajandusmaa pindala ja spetsiifiliste meetmetoetuste puudumine MAK 2007-2013

programmperioodil.

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2010

2011

2012

2010

2011

2012

2010

2011

2012

2010

2011

2012

2010

2011

2012

2010

2011

2012

2010

2011

2012Ta

ime

-ka

svat

us

Aia

nd

us

Pü

siku

ltu

uri

dP

iima-

too

tmin

eLo

om

a-ka

svat

us

Sea-

jalin

nu

kasv

atu

sSe

gato

otm

ine

ESA

NAT

KSM

MAHE

OTL

SRT

PLK

LKT

NAM


Joonis 16. MAK 2007-2013 2. telje väljamakstud kogusumma jagunemine (%) tootmistüübiti 2012.

aastal (PRIA 10.01.2013 andmetel)

MAK 2007-2013 2. TELJE TOETUSTE JAOTUMISE ÜHTLUS

Eelpool kirjeldatud toetuste jagunemine nii piirkondlikult kui ka majanduslike suurusklasside

kaupa ja tootmistüübiti näitab, et erinevad toetused jagunevad väga ebaühtlaselt.

Toetuste jaotumise ebaühtlust saab mõõta Lorenzi kõvera abil, mis kajastab graafiliselt

sissetulekute jaotumist. Üldiseks hindamiskriteeriumiks Lorenzi kõvera puhul on see, et mida

suurema paindega on joon, seda ebavõrdsemalt tulud (toetused) on jaotunud.

Joonisel (Joonis 17) on ära toodud Lorenzi kõver MAK 2007-2013 2. telje meetmetoetuste

jagunemise kohta. Aastatel 2010-2012 on Lorenzi kõver püsinud muutumatuna ning seega said

10% tootjatest 77% kõikidest väljamakstud MAK 2007-2013 2. telje toetustest. Ka varasematel

aastatel on see näitaja olnud samal tasemel (2009. a 75% ja 2008. a 77%).

40%

1%

27%

21%

1%11%

Taimekasvatus Aiandus ja püsikultuurid

Piimatootmine Loomakasvatus

Sea- ja linnukasvatus Segatootmine


Joonis 17. Lorenzi kõver MAK 2007-2013 2. telje toetuste jagunemise kohta 2012. aastal (PRIA


Toetuste jaotumise ebavõrdsust saab mõõta Gini koefitsiendi abil. Gini koefitsient jääb alati

vahemikku nullist üheni, kusjuures null näitab maksimaalset võrdsust ja üks absoluutset

ebavõrdsust. Seega, mida suurem on Gini koefitsient, seda ebavõrdsem on toetuste jaotus

põllumajandustootjate vahel. Üldiselt peetakse Gini koefitsiendi puhul väärtust 0,6-0,7 väga

ebavõrdseks jaotuseks ning jaotust 0,2-0,35 kõige ühtlasemaks jaotuseks.

2012. aastal oli Eesti põllumajandustootjate toetuste jaotumise kohta arvutatud Gini koefitsient

0,96. 2010-2011. aastal oli Gini koefitsient 0,85, 2009. aastal 0,82 ja 2008. aastal 0,84, see

näitab, et toetuse jaotumine on järjest ebavõrdsem ning toetused koonduvad väikese osa

põllumajandustootjate kätte (Joonis 18).

MAK 2. telje jaotumine on 2012. aastal võrreldes 2011. aastaga muutunud veidi ebavõrdsemaks

(Gini koefitsient vastavalt 0,84 ja 0,83). Meetmete lõikes ei ole toimunud olulisi muudatusi,

Gini koefitsient on kas jäänud samaks (KSM, ESA, OTL, PLK, LKT, NAT) või on tõusnud

(MAHE ja NAM).

Joonis 18. Toetuste Gini koefitsient MAK 2007-2013 2. telje meetmete lõikes 2012. aastal (PRIA

10.01.2013 andmete

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

% t

oetu

ste

kogusum

mast

% toetust saanud tootjatest

10%

77%

0,96

0,84

0,670,65

0,76

0,62

0,73 0,74

0,67

0,56

0,5

0,55

0,6

0,65

0,7

0,75

0,8

0,85

0,9

0,95

1

KÕIK 2. telg KSM MAH ESA OTL PLK LKT NAT NAM

Documents

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames ......2012. aastal oli avatud ainult meetme 3.1 (Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamine) väikeprojektide taotlusvoor