detsember 2012

Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakondNarva mnt 11e, II korrus, 10151 Tallinn

Projektijuht: Artur Jurinartur.jurin@lehed.ee, 680 4517Ettevõtlusleht

Ettevõtlusleht2

U ja K RaamatupidamisbürooLai 31, 10133 Tallinn • 631 4207 • ukb@ukb.ee

Priit Liiviste

Kui siiani lähtusid Raamatupi-damise Toimkonna juhendid rahvusvahelistest finants-aruandluse standarditest (IFRS), olles sisuliselt nende lihtsustatud versioon, siis nüüdseks on IFRS-ist saanud umbes 3000-leheküljeline piibli mõõtu raamat, muutu-des pidevalt keerukamaks ja mahukamaks. IFRS on mõel-dud eelkõige avaliku huvi all olevatele ettevõtetele nagu näiteks börsiettevõtted, pan-gad ja teised suurettevõtted.

Järgmisest aastast uuenevad Raamatupidamise Toimkonna juhendidRaamatupidamise Toimkonna uued juhendid muutuvad kohustuslikeks alates 1. jaanuarist, kuid neid võib rakendada ka lõppeva aasta aruannetele.

Väiksematele ettevõtete jaoks on see süsteem liiga keeruline.

Just sellest tingituna aval-das Rahvusvaheliste Raama-tupidamise Standardite Nõu-kogu (IASB) kaks aastat tagasi IFRS-i väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (ingl k IFRS for SMEs) ehk nn „väike IFRS”. Selle maht on „suurest IFRS-ist” oma kümme korda väiksem ning mis peamine, mitmetes valdkondades on tehtud olulisi lihtsustusi või lubatud alternatiivseid arves-tusmeetodeid.

„Väikese IFRS-i” ilmumise tõttu oli Raamatupidamise Toimkond selle juhi Ago Vilu sõnul seatud küsimuse ette, kas üritada juhendeid hoida jätkuvalt kooskõlas „suure IFRS-iga” (mis oleks tähen-danud nende järjest keeruli-semaks kirjutamist) või muuta sihikut ning viia need hoopiski kooskõlla „väikese IFRS-iga”. Kuna enamik Eesti ettevõtteid on globaalses mõistes väikesed või paremal juhul keskmise suurusega, siis otsustas Toim-kond teise variandi kasuks. Uued juhendid lähtuvadki „väikesest IFRS-ist”.

Muudatused üldjoontes ettevõtete tööd ei muuda ning peaksid finantsosakonna tööd suures plaanis pigem lihtsus-tama.

„Ega need muudatused suu-remat osa ettevõtteid väga ei puudutagi. Suuremad erine-

Muudatused üld-joontes ettevõtete tööd ei muuda ning peaksid finantsosa-konna tööd suures plaanis pigem lihtsustama.

3Ettevõtlusleht

Nordea Life & Pensions pakub Põhja- ja Nordea Life & Pensions pakub Põhja- ja Baltimaades terviklikku tööandjapensioni Baltimaades terviklikku tööandjapensioni lahendust, mis ei tunne riigipiire.lahendust, mis ei tunne riigipiire.Tegu on teenusega, mis teeb rahvus-Tegu on teenusega, mis teeb rahvus-vahelistele ettevõtetele nende töötajate vahelistele ettevõtetele nende töötajate motivatsioonipakettide haldamise muga-vaks ja kiireks.

Alates 2012. aastast kehtib Eestis tulumaksusoodustus tööandjapensioni sissemaksetele.

Uuri, kuidas see ettevõte ja töötajate kasuks tööle panna – helista 1773 või vaata www.nordea.ee/tooandjapension.

Tööandjapension Nordeast!

Tutvu tingimustega www.nordea.ee ning vajadusel konsulteeripangatöötajaga telefonil 1773. Nordea pensionitoodete pakkujaksEestis on Nordea Pensions Estonia AS.

vused, mis tekivad arvestami-ses, on seotud sihtfinantsee-rimisega, mis võivad tekitada ettevõtete tulemuste arvestu-ses üsna järske erinevusi. Üle-jäänud uuendused on seotud mõningate rõhuasetuste muu-tustega,” selgitab finantskoo-litaja Margus Tinits.

Olulisemad muudatused on järgmised: •• kõikide õiglases väärtuses kajastatavate finantsvarade väärtuse muutuseid kajasta-takse kasumiaruandes (seni: teatud juhtudel võis seda kajastada muus koondkasumis või -kahjumis);•• kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse õiglases väärtu-ses, kui seda on võimalik leida mõistliku kulu ja pingutusega; vastasel juhul kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (seni: oli valida õiglase väär-

tuse ja soetusmaksumuse meetodi vahel); •• sidusettevõtteid tohib kajas-tada lisaks senisele kapita-liosaluse meetodile ka soe-tusmaksumuses ja õiglases väärtuses; •• firmaväärtust hakatakse amortiseerima (seni: amorti-seerimise asemel igal bilansi-päeval väärtuse testid);•• tehinguid vähemusosalu-sega kajastatakse omakapitali kaudu (seni oli võimalik valida kahe alternatiivse meetodi vahel);•• kaob müügiootel põhivarade kontseptsioon;•• a rendusvä lja minekute kajastamisel on võimalik valida kahe meetodi vahel – kas kapitaliseerida (kui tea-tud tingimused on täidetud) või kanda kulusse (seni: pidi kapitaliseerima, kui teatud tingimused olid täidetud);•• laenuintresse ei kapitalise-erita enam vara soetusmak-sumuses (seni tohtis teatud juhtudel kapitaliseerida);•• sihtfinantseerimise kajasta-misel on võimalik valida kahe meetodi vahel – sihtfinant-seerimise teel saadud toetus kajastatakse kogusummas tuluna hetkel, mil tingimused on täidetud või kajastatakse netomeetodit (üks seni luba-tud meetoditest); brutomee-todi kasutamine ei ole enam lubatud;•• liitumistasude kajastamisel lubatud kaks alternatiivset meetodit sarnaselt sihtfinant-seerimisega (seni: kajastati tuluna perioodi jooksul, mil kliendid eeldatavalt antud teenust tarbivad);•• kolmanda bilansi esitamine ei ole vajalik isegi juhul, kui võrdlusandmeid on muude-tud.

Vormilistest muudatustest võib esile tuua järgmisi:•• uutes juhendites on viited vastavatele SME IFRS-i para-grahvidele ja juhendi lõpus võrdlus SME IFRS-iga (seni: viited IFRS-ile ja võrdlus IFRS-iga);•• uutest juhenditest on välja võetud „Kajastamine bilansis ja kasumiaruandes” peatükid, mis seni kirjeldasid, millistel bilansi või kasumiaruande ridadel erinevaid objekte kajastada. Üldised juhised selles kohta on toodud juhen-dis RTJ 2 ning nagu SME IFRS-i

(ja ka „suure IFRS-i”) puhul, ei pea Toimkond vajalikuks selle valdkonna ülereguleerimist ja kirjete jäika ettekirjutamist;•• kõik lisades avalikustamise nõuded on koondatud ühte uude juhendisse – RTJ 15 (seni: avalikustumise nõuded sisal-dusid kõigis juhendites).

Ago Vilu sõnul on lisaks mitmetes valdkondades lisa-tud uusi juhiseid (näiteks RTJ 11 – jagunemiste kajastamine

või tütar- ja sidusettevõtte osa-lise müügi kajastamine või RTJ 2 – sissemakseta osakapitali kajastamine) ja näiteid ning muutunud on nõuded lisades avalikustatavale informatsioo-nile.

Uued Raamatupidamise Toimkonna juhendid muu-tuvad kohustuslikuks ala-tes 2013. aasta 1. jaanuarist, kuid neid võib rakendada ka varem (sh juba 2012 aruanne-tele). Seega võivad ettevõtted

2012 aruannete puhul valida, kas koostada need vastavalt „uutele” või „vanadele” RTJ-idele.

Mitmed muudatused uutes juhendites mõjutavad ka ette-võtete kasumeid ja omaka-pitale. Kuna uute juhendite üldine suund on lihtsuse poole, siis lihtsamatel arves-tusmeetoditel (näiteks soe-tusmaksumus õiglase väär-tuse asemel või firmaväär-tuse amortiseerimine) kipub

sageli olema negatiivne mõju kasumile ja omakapitalile. Sel-lega tuleks arvestada näiteks uue aasta eelarvet koostades. Uued juhendid pakuvad ka mitmeid valikuvõimalusi, mis omakorda hakkavad tulevikus finantsnäitajaid mõjutama. Oleks mõistlik, kui ettevõtte juht osaleks nende valikute tegemise juures ega jätaks kasumit ja omakapitali mõju-tavaid otsuseid puhtalt raama-tupidaja hooleks.

Foto: Shutterstock

Foto: Ester Vaitmaa

Ettevõtlusleht4

alar@malmerk.eewww.malmerkfassaadid.ee

KLAASVAHESEINAD MUUDAVAD RUUMID VALGUSKÜLLASEKSKLAASVAHESEINAD MUUDAVAD RUUMID VALGUSKÜLLASEKS

Valdeku 132, 11216 Tallinn Tel. 6 599 267; 50 20686

Priit Liiviste

Aasta on peagi lõppemas ning käes on sobilik aeg teha ennus-tusi eelseisvaks aastaks. Oma nägemuse sellest, milliseks võiks kujuneda kohalik büroo-pindade turg, pakuvad järgne-valt välja kaks ala spetsialisti.

Tehnopolis Ülemiste AS-i juhatuse esimees Gert Jostov on kindel, et ka järgmisel aas-tal on Tallinna ärikinnisva-raturul endiselt puudus kva-liteetsetest büroopindadest. Nõudliku kliendi vajadusi rahuldavate uute büroopin-dade nappus tõstab Jostovi hinnangul tõenäoliselt mõne-võrra keskmist rendihinda sel-les turusegmendis.

Üldjoontes jätkub järgmi-

Suuri büroopindu napib ja rendihinnad veidi tõusevadSpetsialistid ennustavad büroopindade renditurul mõõdukat hinnatõusu, vähemalt seni kuni valmivad ehitamisel olevad 40 000 ruutmeetrit uusi äripindu.

sel aastal peamiselt Skandi-naaviast pärit ettevõtete huvi tuua oma arenduskeskused ja tugiteenuseid osutavad üksu-sed (nagu IT ja raamatupida-mine) Eestisse. Enam ei otsita ka pelgalt ilusaid büroopindu, oluliseks argumendiks pinna valikul on ka muud asjaolud.

„Ettevõtted pööravad lisaks büroopinna sobivusele seni-sest enam tähelepanu ter-viklikule bürookompleksile ja väärtustavad ettevõttele ja töötajatele vajalike teenuste kättesaadavust samas ärilin-nakus või selle vahetus lähe-duses,” selgitab Jostov.

Rahvusvahelise kinnisvara-teenuseid osutav konsultatsioo-nifirma Colliers International partner ning investeeringute ja hindamise juht Margus Tinno usub, et järgmise aasta algus ja lõpp saavad büroopindade turul olema eeldatavasti eri-neva varjundiga.

Kui aasta alguses on võima-lused pakkumise vähesusest tingituna selgelt pakkujapool-sed, siis aasta teine pool võib

Tinno arvates olla juba rohkem rentnikuturu poole kaldu. Samas sõltub kõik sellest, kui edukalt suudetakse teha eel-müüki arendamisel olevates projektides.

„2013. aasta saab olema üle pika aja taas märkimisväärse uue büroopinna mahu lisan-dumise aastaks, kus peaks val-mima kuni 40 000 ruutmeet-rit uut büroopinda,” nendib Tinno.

Uuest pinnast umbes pool on spekulatiivne, millest küll 40–50% on väidetavalt juba rentnikega kaetud, aga selle väite paikapidavust ei ole praegu võimalik kontrollida. Madalama kvaliteediga pin-dade (B2- ja C-klass) puhul jät-kub järgmisel aastal trend, kus need pinnad kaotavad järjest enam turgu ning osa langeb ka üldse turult välja.

Tinno ennustab, et tule-nevalt vabade pindade nap-pusest ja suurte büroopin-dade puudusest jätkub surve hinnatõusule vähemalt aasta esimeses pooles. Eriti proble-maatiline saab olema olukord

kud ootavad lisaks kaasaegseid ja funktsionaalseid lahendusi, mis büroopinna omanikule tähendab täiendavaid inves-teeringuid.”

Järgmisel aastal on oodata senisest enam ostu-müügite-hinguid kesklinna büroohoo-netega, kuna investoritele on büroohooned jätkuvalt huvi-pakkuvad investeerimisobjek-tid. Tinno hinnangul püsivad tipptootlused selles vallas sta-biilsena.

Foto: Arno Mikkor

suure pinnavajadusega (alates 1000 m²) ettevõtetel, kelle jaoks võib reaalseim lahendus olla uue hoone arendamine. Samal ajal ei usu Colliers Internatio-nali meeskond, et hinnatõus väga suureks kujuneb, pigem on oodata mõõdukat 5–10% suurust tõusu.

Colliers International prog-noosib, et ruutmeetri hinna ülemine piir A-klassi äripin-dadel jääb 14–15 euro juurde ja B1-klassil 12 euro piirimaile.

Kuigi uued arendused on sama kallid kui buumiajal ehitatud hooned, ei luba rentnikest ette-võtete majandusseis küsida kõrgemat rendihinda.

Tinno hinnangul on eduka-mad need äripindade omani-kud, kes haldavad oma hoo-neid professionaalselt.

„Kindlasti on järgmisel aas-tal üks peamisi suundi kulu-efektiivsus ja igasugused rohe-lised teemad ja sildid. Rentni-

31.0

1.20

07

8,7

6 e

uro

t

15.0

8.2

00

7

8

,98 e

uro

t

23

.02.2

00

8

8

,82 e

uro

t

02.0

9.2

00

8

8,6

4 e

uro

t

13.0

3.2

00

9

7,18

euro

t

21.0

9.2

00

9

5

,81 euro

t

01.0

4.2

010

5

,03 e

uro

t

10.10

.20

10

4,9

7 e

uro

t

20

.04

.20

11

5,5

5 e

uro

t

29

.10

.20

11

5,6

5 e

uro

t

05

.04

.20

12

5

,77 e

uro

t

08

.05

.20

12

5

,77 e

uro

t

06

.07.

20

12

5

,91 euro

t

Äripindade ruutmeetri keskmine rendihind Tallinnas

Äripindade ruutmeetri keskmine rendihind Tallinnas

Allikas: spot.city24.ee

5Ettevõtlusleht

SPIROTECH toob turule rea uudistooteid!

Vaid algupärane on usaldusväärne ja toimiv!KOLMEKS OY Tallinna kontor • Ehitajate tee 110 • 12618 TallinnTel. 600 20 15 • Fax 672 74 00 • Mob. 56 564 457E-post: tln@kolmeks.ee • www.kolmeks.com

Priit Liiviste

L e e d u L a e v a e h i t u s e j a -remondi Assotsiatsiooni juhatuse esimees ja BLRT Grupi Leedu kontserni Wes-tern Shipyardi tegevdirektor Arnoldas Šileika tõi tänavusel rahvusvahelisel merealanduse konverentsil esile mitu olulist tegurit, mis pärsivad Euroopa laevaehituse jätkusuutlikkust.

Laevaehitus annab Euroo-pas tööd 500 000 inimesele ning valdkond mõjutab otse-selt enam kui 60 miljoni ini-mese igapäevaelu. Šileika sõnul on laevaehitus stratee-gilise tähtsusega valdkond, mis arendab „kõrvalsaadu-sena” ka tehnoloogiat, mida on võimalik kasutada teistes sektorites, pakub rahvusvahe-lisele kaubandusele üliolulisi transpordivõimalusi ja varus-

Tellimused liiguvad Euroopa laevaehitajatelt AasiasseEuroopa laevaehitajad maadlevad viimastel aastatel üha suurenevate tootmiskulude ja insenertehnilise intellektuaalse omandi kaitsmise keerukusega. Tellimused liiguvad üha rohkem Aasia konkurentide kätte.

tab tänapäevaseid mereväge-sid tipptasemel alustega.

Euroopa enam kui 300 lae-vatehast toodavad, ehitavad ümber ja hooldavad kauba- ja mereväelaevu, samuti muud meretehnikat. Aastane käive on umbes 30 miljardit eurot ning umbkaudu 75% ehitatud alustest on mõeldud välistur-gudele.

Viimastel aastatel on aga tellimuste arv vähenenud. Suurte kaubalaevade ja tanke-rite tootmine on juba Euroo-past välja viidud, konteineri-segment on samuti lahkumas ning sellel järgneb tõenäoliselt kaubalaevade tootmine üldi-semalt, leiab Šileika.

Eu roopa laevateha sed kasutavad praegu alltöövõtja-tena Aasia laevatehaseid, mis tulevikus ilmselt turu endale haaravad, kuna suudavad pakkuda oluliselt madalamat hinda.

Euroopa tootjatel ei ole tel-limuste suurendamiseks või-malik hindu langetada, sest uute rajatiste ja aluste hinda-del ei ole enam langusruumi. Samal ajal peavad laevate-hased Euroopa-Aasia konku-rentsis ellu jäämiseks tootmist pidevalt arendada. Näiteks nõuavad kruiisilaevade ope-raatorid järgmise põlvkonna laevade jaoks innovaatilisi ja kütusesäästlikke lahendusi, mille arendamine nõuab hiig-laslikke investeeringuid.

Arvestades eelnimetatud asjaolusid on Euroopa laeva-ehituse lähituleviku arengu-võimalusteks Šileika hinnan-gul kaks peamist strateegiat. Esiteks spetsialiseerumine ( l i ikumine kõrgematesse segmentidesse koos jätkuva innovatsiooniprotsessiga) ja teiseks kulude vähendamine (tõhususe parandamise või tootmise ümber kolimise

teel). Suuremad ettevõtted ühendavad tihti mõlemad. Laevaehitajate edu nimel on vajalik kindlustada ka kogu varustusahelat (materja l, varustus, süsteem, teenused) toetav taristu ja tegevused.

„Merendusalane tootmine peab olema tehnoloogiale ja globaalsele turule orienteeri-tud, kaotamata samas euroo-palikku identiteeti,” leiab Arnoldas Šileika.

A a si a kon k u rent ide st sammu võrra ees püsimiseks tuleb peale turu nõudmiste ja vajaduste orienteerituse suu-rendada nn rätsepatöö osa innovatsiooniprotsessis ning ka loodussäästlike lahenduste (näiteks taastuvenergia) kasu-tamist. Ka intellektuaalse omandi parem kaitse laevaehi-tuses võimaldaks pidurdada Euroopa positsiooni liiga hõlp-sat ülevõtmist.

Šileika sõnul on Euroopa laevaehitustööstuse parima-teks omadusteks innovaatili-sus, kõrge kvaliteeditase ning juhtroll ülikallite lõbusõidu-laevade ja megajahtide ehita-misel. Need on ka valdkonnad, mille suunas tuleks liikuda sel-leks, et tagada jätkusuutlikkus ja edu tulevikus.

Euroopa laeva-tehased kasutavad praegu alltöövõtja-tena Aasia laeva-tehaseid, mis tule-vikus ilmselt turu endale haaravad.

Intellektuaalse omandi parem kaitse laevaehitusesvõimaldaks pidurdada Euroopa positsiooni liiga hõlpsat ülevõtmist.

Foto: Tanel Meos

Ettevõtlusleht6

Igal aastalõpul käib ettevõtetes nuputamine, mida kinkida headele koostööpartneritele, mis rõõmustaks nii saajat kui ka kinkijat.

Koostööpartneri jõulukingiga võiks kaasas käia lugu

Kadri Penjam

Reklaamikink OÜ esindaja Ago Kurg möönab, et jõulud on Euroopa kultuuris tuntud perepühana, mida veedetakse rahulikult ja lähedaste keskel. Ettevõtetel soovitab ta seepä-rast teha tänukinke töötaja-tele ja klientidele mööda saa-detud majandusaasta nimel ning seda alates jõulujärgsest ajast kuni aasta esimese kuu lõpuni. Kuna ettevõtetes on tööl kolleege, kellele omases religioosses usus ei ole olemas jõulupühade mõistet, ei pruugi jõulukingituse nime all tehtud kink olla neile kohane.

Kure sõnul on kingitus eel-

kõige emotsioon. Lisades, et eseme hind ei ole kõige täht-sam, palju olulisem on selle maitsekus ja kvaliteet ning eriti hea, kui kingitusega käib kaasas lugu. Kingitusele annab palju juurde hea lugu, mis tuleb kinkijal südamest. „Lugu võib lisaks sõnadele väl-jenduda ka kehakeeles – tugev käepigistus, kallistus või särav naeratus annab märku sellest, et kingi saajast hoolitakse. See-tõttu on äärmiselt tähtis teada, milline kingitus saajale võiks meeldida,” lisab Ago Kurg. Sel-leks, et leida kink, mis nii saa-jale kui ka kinkijale sobiks ning ka sobivasse hinnaklassi jääks, tuleb juba varakult hakata eel-tööd tegema.

Kingivalik muutunud tervislikumaksKure sõnul tuntakse Eestis kõige enam huvi praktiliste toodete vastu. Inimese ole-mus pole sajanditega muutu-nud ning vaja läheb endiselt kruuse, vihmavarje, tekstiil-

tooteid. Levinumad kingid partneritele ja kolleegidele on näiteks saunakäterätid, toidu-korvid, kruusid. Aja jooksul on kingitav valik muutunud ter-vislikumaks. Juurde on tulnud mitmesuguseid spordimänge ja matkatarbeid.

Kingimüüjate hinnangul soovitakse kõige enam teha kinke, mis jäävad hinnaklassi 5–10 eurot. See on seotud ka raamatupidamisliku erisoo-dustusmaksu arvestamise korraga.

Ära on kadunud suitseta-misega seonduv atribuutika. „Kui 10–15 aastat tagasi oli üks tavaline kingitus firma logoga tuhatoos, siis praegu on hea meel tõdeda, et sellelaadseid kinke enam ei tehta. Juhul kui keegi tahab teha firma logoga alkoholipudeli, siis reeglina on tellijal ikka kindlaks tehtud, et seda toodet on nõus saaja vastu võtma ja meenena akt-septeerima,” lisab ta.

Kui kingituse tegemise traditsioonist globaalsemalt

Foto: Shutterstock

7Ettevõtlusleht

Parima kingituse töömehele leiad kauplusest Grolls!

Kauplus Grolls Peterburi tee 75, TallinnTel 60 70 160 www.grolls.ee

www.reiting.ee tel. 7333 690, koolitus@reiting.ee

Pakume tööalast täiendõpet ja kutseõpet:

Mõtle suurelt, tegutse targalt!

• Raamatupidaja• Personalispetsialist• Sekretär-juhiabi

• Kinnisvaramaakler• Lapsehoidja• Ettevõtja

rääkida, siis maailm on suur, kultuurid ja harjumused väga erinevad. Palju sõltub majan-duslikust võimalusest. Riiki-des, kus ettevõtete rahakott seda lubab, vaadatakse esmalt kingituse funktsiooni ja kvali-teeti, ütleb Kurg. Meiega sar-nane on Läti turg. Rõhutakse palju hinnale. Madala hinna soov kumab eriti välja avaliku sektori tellimustes, mis on seo-tud asutuste eelarvete mahu ja hanketingimuste nõuetega. „Töötajatele oli, on ja jääb vaja-dus tunnustamiseks saada ettevõtte kirjaga ese ning kingituste tegemise komme ei kao meie kultuurist kindlasti mitte. Seetõttu on tark teha pikema perspektiivina kin-gituste hangetel valik heade asjade seast,” nendib Kurg.

Aastalõpu pühadeks val-mistu aegsasti

Kingituste ja meenete tel-

limist ei tasu jätta viimasele hetkele, kuna valik on siis juba kesisem ning tarneaeg pikem. Kingi pakkujad soovitavad esitada tellimus 4–6 nädalat enne sündmust. Kui on soov teha toodetele trükki, tikan-dit või graveeringut, siis on vaja varuda ka aega nendeks tegevusteks. Mõnede toodete puhul, mis on seotud otseselt toote nullist valmistamisega ja mis vajab kaugemalt transpor-timist, on tarneaeg isegi suu-rem. Oluliselt aheneb pakutav valik, kui peab tootele jõudma kirje peale teha 1–2 nädala jooksul.

Kingimüüjad soovitavad otsustajatel enne mõelda, mil-line on soovitud toote olemus ja hinnaklass. Kas kingitav ese peaks olema tekstiilist või keraamikast? Millisesse olu-korda ja kohta peaksid nad sobima jne?

Saku Õlletehase AS-i kommunikatsioonijuht Kristiina TambergSaku Õlletehas on juba mitu aastat pannud kokku uni-kaalse aastakalendri, mille koostööpartneritele aasta lõpus kingime. Nii ka tänavu. Joogitootjana on meil alati ka mõni eripakendis jõulutoode,

millega kingisaajaid üllatada – tänavu on selleks Saku Kulla kinkepakk. Kingituse tegemi-sel lähtume sellest, et koos-tööpartneritele tehtav kingi-tus pakuks üllatust ning oleks unikaalne, kuid samal ajal ka praktiline.Viimaste aastate kingitustest tasub äramärkimist ka Saku kokaraamat „Õllega köögis”, mis sisaldab Eesti tippkok-kade poolt just selle raamatu tarbeks loodud ja õllest ins-pireeritud retsepte.

Stockmann AS-i turundusjuht Erica JärvFirmakinkide valimine koos-tööpartneritele pole just üle-määra lihtne ülesanne. Prob-leem on leida just see õige kingitus, mis sobiks paljudele ja samal ajal oleks eriline. Katalooge sirvides võimalikud variandid üldjoontes korduvad.Meil pole oma headele koostöö-partneritele ühte ja konkreet-set firmakingitust jõuludeks. Eelistame kinkida praktilisi asju. Meie lemmikud väikse-

mad kingitused on südamliku sõnumiga kruusid ja bränditud pakendis šokolaadid. Lisaks toodame iga aasta ka oma erikujundusega jõulukaarte. Suurematele koostööpartne-ritele oleme kinkinud eelkõige kinkekorve, milles on erinev valik toiduaineid, veine jne. Komplekteerime neid eri suu-ruses, väärtuses ja mitmesu-guse sisuga, võimalust mööda saaja soovide kohaselt. Eriti meeldejäävat kingitust, mida ise oleme saanud, ei

MidA EESTi ETTE-VÕTTEd KingiVAd?

oskagi nimetada.  Sagedase-mad kingid on tassid, veinid, kalendrid. Kingitused olenevad ka suuresti ettevõtte tegevus-valdkonnast. Näiteks on perso-naalse sõnumiga kalendritega rõõmustanud kujunduse või trükivaldkonnaga tegelevad ettevõtted. City Motors AS-i juhataja Henrik RaaveMe teeme koostööd mitmete eesti artistidega. Meie auto-dega sõidavad Ewert and the

Two Dragons, Lenna Kuurmaa, Koit Toome, Birgit Õigemeel ja Mart Sander. Oleme viima-sel kolmel jõuluajal kinkinud headele koostööpartneritele värsket eesti muusikat just nendelt artistidelt. Nendel jõu-ludel anname ise plaadi välja, kus peal seni plaadistamata muusikat kõigilt eelmainitud muusikutelt. Meie põhimõte on, et kink peab olema ettevõttega seotud ja võimalusel ka eksklu-siivne. Sel aastal on mõlemad eeldused kenasti täidetud. 

Foto: Stockmann