10
EESTI SUHTLEMISTREENERITE ÜHING UUDISKIRI Sügis 2012 NR 52 Selles numbris: JUHTKIRI Killukesi suveseminarilt Mis siis suveseminaril toimus Imeline improteater ESTÜ suvepäevadel Klubiline tegevus ESTÜs - kas unistus või tegelikkus? Suhtlemistreeneri kutsega seotud KKK Loovteraapia, kunstiteraapia, terapeutiline kunst,..... ÕNNITLEME! Kutse taotlemine Märkamatult on suvest talv saanud. Ühtpidi tundub, nagu oleksime ajale jalgu jäänud suveteemalist uudiskirja tehes. Teisalt aga, kas pole mõnus ennast suvemälestuste paistel soojendada ja kordaminekutele mõelda. ESTÜ suvepäevad Leppojal olid minu jaoks päris kindlasti ühed selle suve meeldejäävamad ja õdusamad päevad, seda hoolimata pilvealusest ilmast ning tibutavast vihmast. Meid oli küll kohal loodetust vähem, aga kindlalt võib väita, et kvantiteet ei mõjutanud kvaliteeti. Need, viitsisid tulla, ilmselt ei kahetse. Huvitav ja innustav oli kokku saada teiste sarnaste kutseühingute esindajatega, kuulda nende tegemistest, võrrelda ja tõmmata paralleele enda omadega. Kus on kokkupuutepunktid? Millised eesmärgid ja tegevused kattuvad? Milles oleme erinevad? Oli uut infot, tekkis värskeid mõtted. Meile kõigile on teada ja me sisendame seda ka oma klientidele - mõte annab suuna, motivatsioon energia, tegu tulemuse. Siit edasi rändas mu mõte ESTÜ hetkeolukorrale ja mulle meenus üks lugu. Selles loos räägitakse vanast targast rabist, kes saabus kord ühte külasse. Paikkonna noor rabi nägi siin oivalist võimalust. Vana rabi pidi järgmisel hommikul külaelanikele kõnelema ning noor rabi otsustas vana proovile panna. Rabi jutluse sobival hetkel kavatses ta väikest lindu peos hoides vana rabi juurde astuda ja seejärel küsida “Hea rabi, mul on peos lind. Kas Sa oskad öelda, on see elus või surnud?” Kui rabi vastanuks: „Lind on elus“, võinuks noor mees seda lihtsalt pigistada ning näidata inimestele, et rabi eksis ja lind on surnud. Kui aga rabi vastanuks:“Lind on surnud“, võinuks noormees linnu lendu lasta ning näidata inimestele, et tema on targem ja kavalam kui vana rabi. Järgmisel päeval, kui rabi parajasti külaelanikele kõneles, tõusis noor mees püsti ning esitas küsimuse:“Rabi, me teame kõik, et olete tark ja nutikas mees, kas oskate öelda, kas lind minu käes on elav või surnud?“ Rabi vaikis hetke. Siis aga naeratas vallatult ning vastas noormehele:“ See sõltub Sinust“. Kas pole tuttav? Meenuvad aastakoosolekud, suveseminarid, kus ikka ja jälle oleme arutanud teemadel: „ Kuhu oleme jõudnud? Kas me ei lohista „surnud hobust“enda järel? Mida ja kuidas saab iga liige panustada ESTÜ tegemistesse?“ Kokkusaamistelt on kõrvu jäänud lausekatkeid:“Ma ei saa ESTÜ-st midagi, see ei anna mulle midagi…“ Küsimuse tõstatus võib tunduda nämmutamise ja targutamisena. Samas aga - kui avatud ja paindlikud me ise oleme muutunud turusituatsioonile reageerima? Kas me teame, mida meie klient täna vajab? Kes üldse on klassikalise, ESTÜ standardi põhise suhtlemistreeningu sihtrühm? Kuidas saame suhtlemistreeningu üksikuid meetodeid kasutades väärindada muid koolitusi, mida teeme? Veel meenusid mulle aktiivõppe põhiväärtused: koostöö, sallivus, paindlikkus, avatus muutustele. Kuidas meil ESTÜ-s nendega on? Ja rabi vaikis hetke, naeratas vallatult ning vastas: „ See kõik sõltub Sinust.“ Marju Käärst

ESTÜ Uudiskiri 52

Embed Size (px)

DESCRIPTION

ESTÜ Uudiskiri sügis 2012

Citation preview

E E S T I S U H T L E M I S T R E E N E R I T E Ü H I N G

UUDISKIRI Sügis 2012

NR 52

Selles numbris:

JUHTKIRI

Killukesi suveseminarilt

Mis siis suveseminaril

toimus

Imeline improteater

ESTÜ suvepäevadel

Klubiline tegevus ESTÜs -

kas unistus või

tegelikkus?

Suhtlemistreeneri

kutsega seotud KKK

Loovteraapia,

kunstiteraapia,

terapeutiline kunst,.....

ÕNNITLEME!

Kutse taotlemine

Märkamatult on suvest talv saanud. Ühtpidi tundub,

nagu oleksime ajale jalgu jäänud suveteemalist uudiskirja

tehes. Teisalt aga, kas pole mõnus ennast suvemälestuste paistel soojendada ja kordaminekutele mõelda. ESTÜ

suvepäevad Leppojal olid minu jaoks päris kindlasti ühed

selle suve meeldejäävamad ja õdusamad päevad, seda

hoolimata pilvealusest ilmast ning tibutavast vihmast.

Meid oli küll kohal loodetust vähem, aga kindlalt võib

väita, et kvantiteet ei mõjutanud kvaliteeti. Need, viitsisid tulla, ilmselt ei kahetse.

Huvitav ja innustav oli kokku saada teiste sarnaste

kutseühingute esindajatega, kuulda nende tegemistest,

võrrelda ja tõmmata paralleele enda omadega. Kus on

kokkupuutepunktid? Millised eesmärgid ja tegevused kattuvad? Milles oleme erinevad?

Oli uut infot, tekkis värskeid mõtted. Meile kõigile on

teada ja me sisendame seda ka oma klientidele - mõte

annab suuna, motivatsioon energia, tegu tulemuse.

Siit edasi rändas mu mõte ESTÜ hetkeolukorrale ja mulle

meenus üks lugu. Selles loos räägitakse vanast targast rabist, kes saabus kord ühte külasse. Paikkonna noor rabi nägi siin oivalist võimalust. Vana rabi pidi järgmisel hommikul külaelanikele kõnelema ning noor rabi otsustas vana proovile panna. Rabi jutluse sobival hetkel kavatses ta väikest lindu peos hoides vana rabi juurde astuda ja seejärel küsida “Hea rabi, mul on peos lind. Kas Sa oskad öelda, on see elus või surnud?” Kui rabi vastanuks: „Lind on elus“, võinuks noor mees seda lihtsalt pigistada ning näidata inimestele, et rabi eksis ja lind on surnud. Kui aga rabi vastanuks:“Lind on surnud“, võinuks noormees linnu lendu lasta ning näidata inimestele, et tema on targem ja kavalam kui vana rabi.

Järgmisel päeval, kui rabi parajasti külaelanikele kõneles, tõusis noor mees püsti ning esitas küsimuse:“Rabi, me teame kõik, et olete tark ja nutikas mees, kas oskate öelda, kas lind minu käes on elav või surnud?“ Rabi vaikis hetke. Siis aga naeratas vallatult ning vastas noormehele:“ See sõltub Sinust“.

Kas pole tuttav? Meenuvad aastakoosolekud, suveseminarid, kus ikka ja jälle oleme

arutanud teemadel: „ Kuhu oleme jõudnud? Kas me ei lohista „surnud hobust“enda järel? Mida ja kuidas saab iga liige panustada ESTÜ tegemistesse?“

Kokkusaamistelt on kõrvu jäänud lausekatkeid:“Ma ei saa ESTÜ-st midagi, see ei anna

mulle midagi…“

Küsimuse tõstatus võib tunduda nämmutamise ja targutamisena. Samas aga - kui avatud

ja paindlikud me ise oleme muutunud turusituatsioonile reageerima? Kas me teame, mida meie klient täna vajab? Kes üldse on klassikalise, ESTÜ standardi põhise

suhtlemistreeningu sihtrühm? Kuidas saame suhtlemistreeningu üksikuid meetodeid

kasutades väärindada muid koolitusi, mida teeme? Veel meenusid mulle aktiivõppe

põhiväärtused: koostöö, sallivus, paindlikkus, avatus muutustele. Kuidas meil ESTÜ-s

nendega on?

Ja rabi vaikis hetke, naeratas vallatult ning vastas: „ See kõik sõltub Sinust.“ Marju Käärst

UUDISKIRI lk. 2 NR 52

KILLUKESI SUVESEMINARILT

Suveseminari

suurim üllatus oli....

osalejate loobumised ühelt poolt, peremehe kliendikesksus teiselt

poolt, esinejad olid nagu ikka toredad ja igast sai midagi kaasa

ka

inspireeriv ja energiat loov koosolemine Rednar Annuse ja

improteatriga

improteater ja muinasjutu loomine

et vaatamata vähestele osalejatele oli väga vahva

et mulle kogu see ettevõtmine väga meeldis

mõned harjutused, mida saan kasutada (improteatri poolelt)

selgema tunnetuse rahvusvaheliste korporatsioonide koolitus- ja arendusvõimalustest, teadmise suhtlemistreeneri kutse

taotlemisest ja heameele kohtumisest kolleegidega

parema ülevaate meie ühinguga sarnastest liitudest

tunde ja kogemuse spontaansuse värskendavast mõjust

arusaama, et erinevatel ühingutel on sageli samad probleemid - justkui midagi soovitakse saada, kuid vastu andmise pool ei

pruugi olemas olla

Suveseminarilt

võtsin kaasa...

Seminari

korraldajatele soovitan...

jätkata, mis muud

soovitan meeles hoida, et teed vajalikku üritust, millest osalejad saavad hea energia algavaks koolitushooajaks

entusiasmi ja tahtekindlust jätkata

mitte lasta ennast häirida osalejate arvust, need , kes kohal olid, jäid rahule

soovitan anda järgmisel korral võimalus seda läbi viia uutel ühingu liikmetel. Värsked mõtted tulevad koos uute inimestega

UUDISKIRI lk. 3 NR 52

suhtlemine (erinevate erialaühenduste esindajatega

seahulgas)

ühised improharjutused muinasjutu loomisest kuni zombi mängimiseni

nime andmine ja võtmine

muinasjutu ühine loomine Improteatri raames

vahvad ja inspireerivad harjutused

Kõige rohkem elevust ja

rõõmsat meelt

valmistas...

Killud kogus Angelika Naris

Pildid Toomas Osvet

MIS SIIS SUVESEMINARIL TOIMUS

„Keerata paremale ... mobiilimast orientiiriks .... tuleb ristmik – ära ei tohi keerata ... väike sild

ja tee läheb mäkke ..... paremat kätt jääb valge silt ....kollane infotahvel ....veel 4,6 km .....

tupiku märk .... sild .... „ See peaks ESTÜ suveseminaril osalenute jaoks tuttav ette tulema.

Leppoja turismitalus said 10.augustil kokku seekordse suveseminari osalejad.

Ilma jahedus, osalejate soojus, esinejate avatus, teeninduse paindlikkus – need omadused

seostuvad minu meelest seekordse üritusega.

Nii nagu ikka jäid ka seekord mõned ühingu liikmed oma aja planeerimise /logistikaga

hätta. Sellest hoolimata oli osalejatel mõnus ja kasulik kokkusaamine. Esimeseks teemablokiks olid rahvusvaheliste korporatsioonide koolitus- ning

arendustegevused. Ülle Matt, Ericsson Eesti AS personalijuht, tutvustas firma kogemusi

töötajate arendamise kaudu motiveerimisest. Mõned nopped:

Pühendumus = motivatsioon + töörahulolu

Juhtimine kui inimeseks kasvamine

Vajalik on huvi tekitamine, jõuga õppima panna ei saa

Oluline on töötajate multifunktsionaalsus

Mentorite valikul lähtutakse isiksuse testide tulemustest

Olulised on nii rotatsioonid kui sisemine töövarjundamine

Juhtide koolitus algab võimalikult alumiselt tasandilt (töölised,

kes soovivad edasi liikuda)

Just juhi kommunikatsioon (suhtlemine) loob pühendumise ja motivatsiooni.

Koolitajalt ootab selline firma praktilise osaga sidumist, uusimaid koolitusmeetodeid (e-õpe

sealhulgas), juhtumianalüüsipõhiseid ülesandeid ja tööd loovusega - muutuste avamiseks.

Oluline on pakkuda kompaktsemaid (pikemaid) koolitusi ja näidata, kuidas see „tagasi

annab“.

UUDISKIRI lk. 4 NR 52

Põhitegevuselt teistsuguse firma esindajaks oli Kadri Mägi, Roche Eesti OÜ tegevjuht.

Märksõnadeks selle firma kohta oleksid tulemusjuhtimine ja

väärtusjuhtimine. Kuna firma tegeleb personaliseeritud ravimite ning

diagnostikumide arenduse ning müügiga, koosneb personal

peaasjalikult spetsialistidest. Kõlama jäi spetsialistide motiveerimine ja

enesearendamisele motiveerimise küsimus.

Ja siis läks liigutamiseks ehk tõeliselt praktiliseks - Rednar Annus

tutvustas improteatrit. Muinasjutuharjutus,

kontakteerumise harjutus, teistega koostööle keskendumise harjutus -

neid me siis läbi mängisime/tegime. Improteatrit peab arvavasti

kogema, et seda fenomeni paremini mõista. Oma olemuselt on

improvisatsiooniteater teater ilma käsikirjata. Kui otsida nö isakesi,

siis tasub googeldada selliseid nimesid nagu Viola Spolin ja Keith

Johnstone. Improteatrist sab rohkem lugeda www.improteater.ee

lehelt (samas on ka lingid erinevate arvamuste ja kogemuste kohta,

mis meedias ilmunud). Ise olen praeguseks proovinud nii looloomise

kui muinasjutu harjutust meeskonnatöös ja saan väita, et olen suveseminarilt midagi

praktilist kaasa saanud.

Edasi läks asi konkreetseks ja suhtlemistreeningupõhiseks ehk Ann Seilenthal tutvustas ja

meie analüüsisime nii uut kutsestandardit kui kutsete omistamise korda. Seda teemat

puudutavad dokumendid on kodulehel

(http://www.suhtlemisoskused.ee/kuidas-saada-

suhtlemistreeneriks) olemas. Olulisteks dokumentideks, mida

kindlasti tasub uurida, on kutsestandard, kutse omistamise

kord ja taotleja eneseanalüüsi leht. Grupitööde põhjal tuli välja

ka kaks olulist teemat kõige sellega seoses: juriidilise

teabe/oskuste vähesus ja suurenenud vajadus mentorite järele.

Laupäev võttis eelmisel õhtul erinevaid saunatamisvõimalusi

proovinud esty-kad vastu päikeselise ilmaga. Saabusid külalised - erinevate ühenduste

esindajad. Eesmärgiga otsida sarnasusi-erinevusi, koostöövõimalusi ja -alasid asusime

kuulama-küsima.

1997 aastal alustanud Supervisiooni ja coachinguühingut esindas Signe Vesso. Tegemist

on umbes 50-liikmelise ühendusega, kuhu kuuluvad nii

superviisori väljaõppe lõpetanud kui ka need, kes millegi sarnasega

tegelevad. Viimastel aastatel on lisandunud nn coachingu-inimesi.

Põhilisteks üritusteks on igal aastal suvekool ja talvekool. Kuna

omatakse rahvusvahelisi kontakte, vahetatakse nendel üritustel

erinevate riikide kogemusi. Enda tutvustamiseks on ühing teinud

10 infopäeva viimase 1,5 aasta jooksul.

Kutse teema, mis on tihedalt seotud professionaalsuse, kvaliteedi ja

eetikaga, on olnud üleval kaks aastat.

Ühing on taotlemas ANCE täisõigusliku liime staatust (2003 alates toetajaliige). ANCE –

Euroopa Rahvuslik Supervisiooni ja Coachingu Assotsiatsioon, mis pakub oma liikmetele

võimalust osaleda intervisioonigruppides.

Nii nagu meiegi otsitakse selgust, mis on ja mis ei ole .... supervisoon.

Oluliseks peavad nad suhtlemisoskuste teadvustamist, peegeldamist.

http://www.supervisioon.ee/

UUDISKIRI lk. 5 NR 52

Pereteraapia Ühingut tutvustas Siiri Tõniste. 1990. aastal Harry Küünarpuu

eestvedamisel loodud ühing tegi kolm aastat tagasi läbi põlvkonnavahetuse. Hetkel kuulub

ühingusse 106 liiget, juhatusse 3.

Oluliseks ürituseks on suvekool, kus on tavaliselt ka väliskoolitaja.

Muuseas, väliskoolitajaid tuuakse Eestisse 1-2 korda aastas.

Pereterapeutide baasiline koolitamine toimub kahes keskuses: Tartus

Kiira Järve ja Tallinnas Harry Küünarpuu eestvedamisel. Tunnistused

antakse ühingu poolt iga koolitusastme lõpetamise eest. Kuna on

tugev vajadus nii supervisiooni kui kovisiooni gruppide järele, siis

sellest sügisest moodustatakse vastavad grupid lisaks Tartule ja

Tallinnale ka Pärnus.

Pereterapeudi kutse on seotud kliinilise psühhoterapeudi kutsega, mille ettevalmistav töö on

alanud. http://www.pereterapeudid.ee

Uueks ja intrigeerivaks ühinguks oli Eesti Sisekoolituse Arendamise Liit (ESAL), mis loodi

alles 2010. aasta lõpus. Kaire Takjas ja Annika Allikas – kaks

entusiastlikku juhatuse liiget tutvustasid nii liikmeid kui hulgalisi

ettevõtmisi. ESAL erineb teistest ühingutest selle poolest, et liikmeteks

on organisatsioonid (hetkel 18). Hooaeg algab avaseminariga ja lõpeb

hooaja lõpuseminariga, mille vahele mahub nii sisekoolitajate

koolitusprojekt „Lihvitud teemant“ oma 5 mooduliga, sari „Sisekoolitaja

kutsub külla“, Aasta Sisekoolitaja Konkurss (seekordsete kandidaatide

esitamine veel käib), Sisekoolitajate Konverents (22.novembril 2012) ja

kvartaalselt ilmuvad uudiskirjad. ESALil on olemas ka toetusgrupp, mis toimib eksperdi

rollis hindamiskomisjonis jm. http://sisekoolitus.eu

Algis Perens esindas ja tutvustas meile Eesti Konsultantide

Assotsiatsiooni (EKA). Alustati nagu paljud teisedki ühendused

1990ndatel (1993) ja nagu ESTÜlgi on neil olnud nii optimistlikke kui

varjusurmas olemise perioode. 2005. aastal algas nö

reanimeerimisprotsess. Liikmeid (100) saab jagada kolmeks:

individuaalliikmed, korporatiivsed liikmed ja seeniorliikmed.

Tegevusteks mainiti jõulupidu, hommikukohvikuid, üldkoosolekut, KAP

ehk konsultantide arenguprogrammi (8 moodulit, kuni 16 päeva).

Korraldatud on ka konverentse. 2005. aastal algas kutsestandardi

välja- töötamine. Eristatakse kahte kutsetaset: konsultant, vanemkonsultant. Otsuse

aluseks hindamine, mis koosneb testist ja kahe kliendi kohtumise vaatlusest (tasub uurida

Endlilt selle protsessi kohta täpsemalt). http://www.eka.ee

Juttu oleks jätkunud kauemakski. Paberile pandi kirja võimalikud (ja kasulikud)

koostöökohad (-võimalused):

Ühiste projektide kaudu koostegevused

Juhatuste kokkusaamised

Info jagamine ühingute vahel

Linkimine kodulehtedel

Infovahetus väljaõpete kohta

Kutsuda esinema oma üritustele

Kasutada vastastikuselt koolitajaid

Jagada sotsiaalset vastutust (ühiseks katuseks võiks olla vaimse tervise kaitse)

Sotsiaalministeerium kui ühine partner

UUDISKIRI lk. 6 NR 52

Kirjeldada visuaalselt erinevate ühingute liikmete kompetentse, tegevusalasid,

valdkondi

Luua võrgustikke

Mõtlema pani: aja leidmise piirangud, konkurents, eestvedajate leidmine ja suutlikkus.

Nii see aeg läkski. Igati sisukas, kasulik ja mõttemaastikku avardav üritus oli. Tänud

korraldajatele (nii palju ühinguväliseid esinejaid pole varem olnudki) ja vahvatele osalejatele.

Meenutas Sirje Pree

IMELINE IMPROTEATER ESTÜ SUVEPÄEVADEL Improteater oli minu jaoks suvepäevade suur üllatus. Harjutusi kaasa tehes tekkis tunne, et

energia ja sädemed olid lausa simaga nähtavad.

Rednar Annus oma erakordselt sooja, heatahtliku ja veidi äraoleva hoiakuga rääkis lühidalt

improteatri ajaloost ja sellest, kuidas ta Soomest selle teadmise Eestimaale tõi. Ja siis kohe

harjutuste juurde ja mis hämmastav, mingit tõrget ega ebamugavust ei tekkinud. Kuidas ta

seda tegi?

Õhkkond tundus olevat peatähtis. Meeldis see, millise

teistsuguse maailma ta suutis luua. Haaras inimesed

esimeste harjutustega kohe kaasa ja tegi harjutuste

tegemise turvaliseks ja lõbusaks. Kusjuures osa

harjutusi olid üsna veidrad (tuli teha elevanti, lennukit,

zombit)– vaevalt me oleksime julgenud neid teha, kui

poleks olnud mugavat õhkkonda. Kõike seda saatmas

toetav ja meiega toimuvat mõnusalt suunav Rednar.

Gruppidega töötades ongi meil ilmselt sarnased

väärtused, usk grupi potentsiaali ja inimeste

arenemisvõimesse. Harjutused, mida koos läbi

tegime, on Rednari sõnul vabavara. Usun, et

paljud meist on neid oma treeningutel juba

kasutama hakanud.

Kodulehelt http://www.improteater.ee/:

Improvisatsiooniteater on teater ilma käsikirjata.

Me ei õpi pähe ammu lahkunud klassikute poolt

kirja pandut, vaid usaldame etendustel publiku ja trupi loomevõimet. Selle tõttu on meie

esinemistel iga etendus esietendus. Publikul on võimalus laval esitatavad stseenid oma

tahtmise järgi käivitada ja sündmuste käiku soovitud

suunas mõjutada. Pealtvaatajate määrata jäävad

tegelased, toimumispaik või lavažanr. Ja artistid

alustavad...

Improteatrit korra vaatesaalis või teatrilaval proovinu

teab, et neid muljeid ning sarnast elevust tahaks ikka ja

jälle kogeda.

Helle Saaremägi

UUDISKIRI lk. 7 NR 52

SUHTLEMISTREENERI KUTSEGA SEOTUD KKK (KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED)

Kevadest on saanud sügis ja uute kutsedokumentide kinnitamisest Kutsekojas möödas juba

üle 4 kuu. Selle aja jooksul oleme teinud kaks uusi kutseid tutvustavat üritust.

Suveseminaril oli kõigil osalejatel võimalus tutvuda uute kutsedokumentidega ja neist

lähtuvalt tegime ka grupitöid osalejate kutsetaotlemise motivatsiooni ja kitsaskohtade

väljaselgitamiseks. Selgus, et motiveeritus suhtlemistreeneri kutset taotleda või taastõendada on erinev: oli

neid, kes arvasid, et tulenevalt oma praegusest tööst ja elust nad seda ei tee, ja neid, kes

kavatsesid mõelda-vaadata, ja ka neid, kes lähemas tulevikus valmistuvad kutse

taotlemiseks.

Uusi nõudeid, sh dokumente peeti arusaadavaks, esile toodi sisulist poolt – kasvavat

vajadust mentorite järele ja vajadust saada juurde klientidega suhtlemiseks vajalikke juriidilisi teadmisi

(hankedokumendid, lepingud jms).

2.oktoobril tutvustasime uusi standardeid ja kutse

taotlemise korda meie kutsekomisjoni liikmetele.

Kohal olid Külli Meier, Margit Salmar, Marju Käärst,

Merike Kim, Ann ja skaibi vahendusel ka Vahur. Korraldaja ja hoolitseva perenaise rollis oli Angelika. Kokkusaamise käigus arutati hindajate

nimistut ja neile täiendava väljaõppe korraldamist, eelmiste kutsete (III, IV, V) suhestumist

uutega (tasemed 5, 6 ja 7) jm küsimusi. Kõige laiemat huvi pakubki praegu ilmselt see,

kuidas suhestuvad omavahel vanad ja uued kutsed. Meie kutsed on Kutsekojas ametlikult

suhestatud järgmiselt: III = 5. tase, IV= 6. tase ja V = 7. tase. Kehtivaid kutsetunnistusi

ümber ei vahetata, orienteerumine vanade ja uute kutsete vastavuses on üldsuse (tööandjad, partnerid, kliendid jt) enda teha. (Analoogia kasvõi varasema 4 ja uute

õppekavade 3 õppeaasta järel saadud bakalaurusekraadiga, nõukaaegsete lõpudiplomite

suhetest magistrikraadidega rääkimata!)

Esimene kutsetaotlemise voor, mille aluseks on uus kutsetaotlemise kord, toimub selle

aasta lõpul. Jälgige oma meilipostkaste, info jõuab teieni oktoobri lõpus ja dokumentide

esitamise tähtajaks tuleb 1. detsember. Juhatus on valmis vastama kõigile küsimustele alates taseme ja superviisori valimisest. Kutsetaotlusdokumente saab vaadata nii ESTÜ

kodulehelt /kuidas-saada-suhtlemistreeneriks/ kui ka Kutsekoja kodulehelt

/Suhtlemistreener/Dokumendid/.

Head pealehakkamist, head eesmärgilejõudmist!

Ann Seilenthal

ÕNNITLEME!

Meie ühingu kaks liiget Endel Hango ning Sirje Tammiste on edukalt läbinud

suhtlemistreeneri kutse taastõendamise protsessi ning võivad nüüd uhkusega ette

näidata oma uue kutsetunnistuse.

Endli tunnistus tõendab, et Endel on V taseme suhtlemistreener kuni 24. juunini

2016 ning Sirje kannab IV taseme suhtlemistreeneri kutset 24. juunini 2016.

Soovime neile edu ja huvitavaid koolitusi.

UUDISKIRI lk. 8 NR 52

KLUBILINE TEGEVUS ESTÜS - KAS UNISTUS VÕI TEGELIKKUS?

Olen olnud nii mõnegi jutuajamise juures, kus arutletakse selle üle, et meie ühingu liikmed

võiksid kokku saada tihedamini kui pelgalt aastakoosolekul või siis suveseminaril. On

heietatud mõtet klubilise tegevuse käimalükkamisest. Olen sisekoolituse töörühma liikmete

Helle ja Üllega seda mõtet veeretanud ning püüdnud sellele ideele sisu anda. Mis see peaks

olema, mis inimesi kokku toob? Kas piisab vaid sellest, et pakutakse õdus ruum koos

kokkusaamisajaga ning inimeste soov omi mõtteid peegeldada on ühingu liikmetele piisav

motivatsioon kohaletulekuks? Meie arutelu jõudis selleni, et ainult koha ja aja pakkumisest

vast ei piisa - sellistel kokkusaamistel peaks ikka olema ka miski „pärl“. Kahjuks on seda iva

raske leida, kuna inimeste vajadused ja soovid on niivõrd erinevad. Muidugi on võimalik

ühiste arutelude käigus ka selle motiveeriva aspekti leidmine, kuid selleks peaksid inimesed

omavahel suhtlema. Teadagi on suhtlemistreeneritel omavahel suhtlemisega probleeme,

kuna aega napib. Töökohustused ning isiklik elu on niivõrd intensiivsed.

Kuid vaatamata kõigele sellele on minu hinges hetkel veel soov nö klubindust proovida või

vähemalt siis liikmete meelsust selles osas uurida. Seega palun olge valmis selleteemaliseks

pöördumiseks minu poolt. Muidugi ei keela keegi ka kohe mulle häid soovitusi või mõtteid

saatmast ([email protected]). Arvestades, et meie liikmed elavad niivõrd erinevates

kohtades, võiks proovida kokkusaamisi piirkonniti. Alustuseks võiks valida Tartu ja

Tallinna.

Proovime siis mõnel pimedal ja pisut porisel novembrikuu õhtul toredate kaaslastega kokku

saada, et koos midagi inpireerivat ette võtta ja sealjuures ka pisut mõtiskleda, filosofeerida…

Angelika Naris

LOOVTERAAPIA, KUNSTITERAAPIA, TERAPEUTILINE KUNST, KUNSTI KASUTAMINE

TERAAPIAS .... Sõna pudeneb suust ja enam tagasi võtta ei saa. Mainisin suveseminaril

visuaalkunstiteraapiat ja nüüd olengi siin mõisteid ja sisu lahti seletamas.

Kõigepealt pean mainima, et vaidlused mõistete sisu kohta jätkuvad. Ja nagu klassikaliselt

ikka eristamist/eitamist kasutades (tuleb tuttav ette).

Termini “kunstiteraapia” võttis esimesena kasutusele Margaret Naumburg (1930), kes

väitis: “Kunstiteraapia põhineb arusaamal, et alateadlikud protsessid väljenduvad paremini

joonistustes kui sõnades. Inimesel on autentne võime oma sisemisi konflikte väljendada

piltides.”

Loovteraapia (creative therapies) on laiem mõiste, mis lisaks kunstiteraapiale sisaldab ka

teisi loovtegevusi: mõjutusvahendina kasutavaid teraapiaid nagu foto- ja videoteraapia,

mänguteraapia, psühhodraama, kirjandus- ja ajakirjandusteraapia. Loovteraapia on seega

tervishoiu valdkonda kuuluv psühhoteraapiline tegevus, kus selgelt määratletud kliendi-

terapeudi suhtes rakendatakse loomingulisi vahendeid ja kunstimeediaid kliendi tervislikust

seisundist lähtuvate eesmärkide saavutamiseks. Oleme suveseminaridel osalenud nii

savivälja kui loovteraapia töötubades (vt varasemaid Uudiskirju).

UUDISKIRI lk. 9 NR 52

Kunstiteraapia kuulub loovteraapiate hulka ja hõlmab nelja eraldi määratletud kunste

rakendavat teraapiavaldkonda:

visuaalkunstiteraapia,

muusikateraapia,

draamateraapia,

tantsu- ja liikumisteraapia.

Muu siia ei mahu. Kunstiteraapiates lähtutakse kunstidest ja psühhoteraapiast. Kõigis

riikides see päris nii ei ole siiski.

Eestis on enam esindatud muusika- ja visuaalkunstiteraapia suunad. Tantsu- ja

liikumisteraapia on ka mujal, mitte ainult meil väiksem valdkond. Draamateraapiat esindab

meil teatud määral psühhodraama.

„Kunst on pettekujutlus, mis kõneleb

tõde“ (P. Picasso). Võib-olla see tõe

otsimine viiski mind Tallinna Ülikooli

visuaalkunstiteraapiat õppima (tegeliku

tööga seotud vajaduste tõttu siiski).

Piltide/kujude/skulptuuride kaudu

saame väljendada seda, mida sõnadega

ei saa või ei või öelda. Kunsti loomine

võimaldab meil leida enda jaoks olulisi

tähendusi, sümboleid, metafoore,

peegeldada oma tundeid, mõtteid ja

seisundeid, korrastada ja luua

iseennast ja maailma. Kunsti luues on

samal ajal aktiivsed nii keha kui vaim,

mis annabki võimaluse seda

terapeutiliselt kasutada.

Igasugune loominguline tegevus võib mõjuda teraapiliselt.

Erinevalt kunsti kasutamisest teraapiana on kunstiteraapiale

omane (nagu psühhoteraapialegi) psühholoogilise muutuse

tahtlik suunamine, kusjuures kunstide kasutamise

eesmärgiks ongi psühholoogiline muutus.

Kunsti kasutatakse paljudes psühhoteraapia suundades.

Erinevus kunstiteraapiast seisneb kunstiloomingu/produkti

tähenduses. Kliendi loodu on oluliseks osapooleks

terapeutilises protsessis.

piltide valikus õppijate töid: Fantaasialinn, Vaba eneseväljendus, Hea päev

UUDISKIRI lk. 10 NR 52

Tallinna Ülikool on ECArTE (European Consortium for Arts Therapies Education ühendab

kunstiteraapiaid õpetavaid ülikoole, vt http://www.ecarte.info ) liige 2005. aastast ja TLÜ

Kunstide Instituudi Rakendusloome osakond tegeleb üha tõsisemalt kunstiteraapiaalase

koolitusega.

Mis on kirjas ehk miinimumnõuded koolituse sisule:

• kunstiliste/loominguliste võimete arendamine,

• kunstiteraapiate teooriate õppimine,

• valdkonnaga seotud teaduslik uurimistöö,

• kunstiteraapiate professionaalsete teadmiste omandamine ja praktiline rakendamine,

• superviseeritud erialane praktika,

• terapeutiline omakogemus.

Mida ma siis olen saanud? Palju praktilisi harjutusi, eneseanalüüsi, protsessis olemist ja

rõõmu (sünergilisest grupist, huvitavatest inimestest, kaosega toime tulemisest jne). Olen

saanud mõningaid harjutusi kasutada/ katsetada ka suhtlemisoskusi treenides ja

meeskonnatööd juhendades.

Rohkem ja täpsemalt:

Eesti Loovteraapiate Ühing http://www.loovteraapiad.ee

Eesti Loovteraapiate Ühingu Õppijate Ühenduse blogi

http://loovteraapia.wordpress.com

TLÜ Rakendusloome osakond

http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2377

Art Therapy Alliance

http://www.arttherapyalliance.org/AboutArtTherapy.html

Warren, Bernie (Ed.). (2008). Using the creative arts in therapy and

healthcare: A practical introduction.

Rubin, J. (Ed.). (1987). Approaches to art therapy: Theory and

technique.

Malchiodi, C. (2003). Handbook of art therapy.

Sirje Pree (tekst ja

pildid)

KUTSE TAOTLEMINE

Lumi on meile talve tulekust märku andnud, kuid hetkel on veel sügis ning mul on hea meel

kuulutada juhatuse nimel välja sügisese suhtlemistreeneri kutse taotlemise vooru.

Infot saate meie kodulehelt http://www.suhtlemisoskused.ee/kutse-omistamine-2012, aga

ka www.kutsekoda.ee.

Dokumentide esitamise tähtaeg on 1. detsember 2012 ning seda saab teha siia meilile või

siis edastada posti teel aadressile Mustamäe tee 181- 1117, Tallinn 12912. Angelika Naris

nimele.

Muidugi võite julgelt küsida erinevaid küsimusi, mis teil tekkida võivad.

Kevadises kutsetaotluse voorus oli kaks edukat kandideerijat, seega julget

pealehakkamist:)

Rõõmsat jätku ja edu tegemistes!

Eesti Suhtlemistreenerite Ühing

OOTAME

JUST SINU

KAASTÖID !

UUDISKIRJA TOIMETUS:

Angelika Naris [email protected] 51 77 049

Ann Seilenthal [email protected] 52 86 802

ESTÜ postiaadress: Pikk 74-12, Tartu, 50603 e-mail: [email protected] koduleht: www.suhtlemisoskused.ee