http://www.esener.eu

ESENERESENER::

Eesti positsioon uuringusEesti positsioon uuringus

28. oktoober 2010, XII Töötervishoiupäev, Tallinn28. oktoober 2010, XII Töötervishoiupäev, Tallinn

Tiit KaaduTiit Kaadu

Uuringu spetsifikatsioon

2009.a. kevadel viidi 31 riigis uuringu raames läbi kokku ligi

36 000 intervjuud (sh ca 28 700 juhti ja 7 200 töötajate töökeskkonnaesindajat).

Eestis viidi uuring läbi 501 käitises (501 intervjuud juhtidega, 191 töötajate töökeskkonnaesindajatega).

Vaatles käitisi, kus on üle 10 töötaja Kõiki majandussektoreid hõlmav, va põllumajandus,

metsandus ja kalandus Uuringu eelarve – 2,3 miljonit eurot

Koos Kreekaga oli Eestil uuringu kõrgeim intervjuukutsele positiivse reageerimise aste (vastavalt 59 % ja 53 %).

Olulisemad uuringutulemused

Dokumenteeritud tööohutuse ja töötervishoiu strateegia, juhtimissüsteem või tegevusplaan oli ELi riikides olemas 76% käitistest (iseäranis palju Ühendkuningriigis, Hispaanias, Iirimaal – üle 90%). Vähem seevastu Luksemburgis ja Kreekas (alla 45%). Eestis (73%) – sama tase Leeduga, kuid oluliselt madalam Lätist (89%). Dokumenteeritud strateegiaga käitistest arvab umbes 33%, et see avaldab nende töökoha töötervishoiule ja tööohutusele suurt mõju (Eesti 12%), ja umbes 52%, et see avaldab mõningast mõju. (Eesti 41%). Suur on Eestis nende osakaal (ca 20 %), kes leiavad, et kõigel sellel praktiliselt mõju puudub.

Dokumenteeritud tööohutuse ja töötervishoiu strateegia jmt olemasolu (% käitistest)

98 97 96 9591 90 89 89 88 87

85 83 83 8179 78 78

76 74 73 7370

65 64 63 6359

54 53

46

38 38

76

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

Asjakohaste küsimuste tõstatamine tippjuhtkonna ees (% käitistest)

Umbes 40% Euroopa käitistes tõstatatakse töötervishoiu ja tööohutuse küsimusi regulaarselt tippjuhtkonna koosolekutel. (Rootsis 66%, Hollandis ja Ühendkuningriigis 60%). Madalaim näitaja on Eestis ja Leedus – vastavalt 22% ja 14%.

Vahetute juhtide seotus töötervishoiu ja tööohutuse juhtimisega on suuremas osas Euroopa käitistes (75%) väga suur või üsna suur (Eestis 74%, Leedus 52 %, Lätis 68%).

Tööohutuse ja –tervishoiu juhtimine: küsimuste tõstatamine tippjuhtkonna koosolekutel

Olulisemad uuringutulemused

Rohkem kui kolmandik ELi käitistest – eriti väiksemad – tellivad riskihindamised allhankena teenusepakkujatelt. Kuid riigiti on sellealane lähenemine väga erinev – isegi väiksemad käitised kasutavad riskihindamise tellimist väljastpoolt suhteliselt harva Taanis, Ühendkuningriigis ja Eestis (kõigis alla 20% käitistest). Samal ajal kui Sloveenias, Hispaanias ja Portugalis on see põhiosas väljast ostetud teenus.

Riskihindamist või samaväärset kontrollimeedet rakendatakse ELis 87% käitistest, sellekohased riikide- vahelised erinevused ei ole väga suured: Itaalia (99%), Ühendkuningriik (97%), Hispaania (95%), Eesti – 82%.

% käitistest

Riskihindamine allhankena

0

1020

3040

50

6070

8090

100

DK UK SE EE EU27Average

HU PT ES S I

Riskihindamine või muud samaväärsed meetmed (regulaarsed kontrollimised) töökohal (% käitistest)

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100Workplaces regularly checked

Checks conducted in-house

Kes pakub tööohutuse ja töötervishoiu teavet ? (% käitistest)

EL-27 Eesti

Lepingulised eksperdid 65 33

Tööinspektsioon 58 80

Asjaomased ametlikud institutsioonid 56 73

Käitisesisene ohutusteenistus 55 35

Kindlustusandjad 40 28

Tööandjate organisatsioonid 29 16

Ametiühingud 21 7

Teabe andmine

Käitiste osakaal, mida tööinspektsioon kolmel viimasel aastal Euroopas külastas, oli suurim Rumeenias (87%), Eestis (76%), Bulgaarias (73%) ja Austrias (73%), väikseim Norras (34 %), Luksemburgis (38 %) ja Hollandis (38 %).

Uuring seab Rumeenia ja Eesti tööinspektsioonide infopakkumise suure osakaalu korrelatsiooni nende külastuste suhtelise sagedusega.

Tööinspektsioonid on Eesti ja Rumeenia kõrval peamised infopakkujad ka Rootsis, Leedus, Lätis, Bulgaarias ja Taanis.

Lepinguliste tööohutus- ja -tervishoiuekspertide antud asjakohase teabe kasutamise taseme poolest on Eesti negatiivne äärmus ELis (34 % käitistest; EL keskmine – 65 %, Hispaania – 88 %). Koos Leeduga (93 %) on Eesti aga positiivne äärmus tööinspektsiooni antud teabe kasutamisel (EL keskmine – 53 %) käitistes.

Töötervishoiu ja –ohutuse juhtimine - takistused

Töötervishoiu ja -ohutusega tegelemise peamiste raskuste hulgas nimetas põhilise tegurina vahendite (aeg, töötajad või raha) puudumist 36% ELi riikide käitistest (Eesti 50%).

Teine kõige sagedasem tegur, teadmatus (26%) (Eesti 21%), on väga oluline takistus Rumeenias (69%), Portugalis (61%) ja Küprosel (51%), kuid väga vähese tähtsusega Taanis (6%), Horvaatias (8%) ja Slovakkias (8%). Eriteadmiste (ekspertiisi) puudumine on oluline takistus 24%-le käitistest (Eesti 18%), ulatudes 5%-st Sloveenias, Horvaatias ja Slovakkias kuni 57%-ni Portugalis, 55%-ni Türgis ja 54%-ni Rumeenias.

Tervishoiu- ja ohutuskomiteesid kohtab sagedamini Taanis (71%), Bulgaarias (68%) ja Eestis (48%), seevastu märksa harvemini Lätis (3%), Kreekas (8%) ja Ungaris (10%).

Kasutatavad tööohutuse ja töötervishoiu teenused (% käitistest, Euroopa 31)

Teenuste kasutamine Eestis (% käitistest)

• Ohutusekspert - 21 % (30. koht) (Läti – 87% , Leedu – 76 %)

• Töötervishoiuarst – 66 % (16. koht) (Leedu – 15 %)• Üldised tööohutuse ja –tervishoiu konsultatsioonid –

72 % ( 6. koht) (Soome – 61 %, Leedu - 65 %)• Ergonoomikaekspert – 19 % (15. koht) (Leedu – 11 %)• Psühholoog – 7 % (26. koht) (Leedu – 5 %, Soome – 51

%)

Psühhosotsiaalsed riskid ja nende ohjamine

Psühhosotsiaalseid riske tekitavatest teguritest on Eesti juhtide põhimure keeruliste klientidega, patsientidega jne suhtlemine (56% ; Tśehhi Vabariigis 79 %). Ajasurvet nimetatakse kõige sagedamini probleemina 54% käitistes (Rootsis 80 %) ning juhtkonna ja töötajate vahelist viletsat suhtlemist 23% käitistes (Tśehhi Vabariigis 65 %).

Töökaaslaste vahelises koostöös nähti meil probleemi 14 % käitistes (Tśehhi Vabariigis 62 %). Mis tahes diskrimineerimist riskitegurina märgati aga kõigest 1% käitistes (Tśehhi Vabariigis 29 %).

Mure tööstressi pärast ja toimingud sellega tegelemiseks (% käitistest)

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

Major/some concern Procedures

Kindlakujulised toimingud psühholoogiliste riskidega tegelemiseks, riigiti (% käitistest)

Toimingud psühhosotsiaalsete ohuteguritega tegelemiseks

Eestis rakendatakse kindlaid toiminguid seoses: * kiusamise või ahistamisega – 3% käitistest: * töövägivalla või sellega ähvardamisega – 6% käitistest; * tööstressiga – 26% käitistest. Samal ajal on kiusamine või ahistamine Eestis

suuremaks või väiksemaks probleemiks 8% käitistest, töövägivald või sellega ähvardamine 9%

ja tööstress 68% käitistest. Viimasel kolmel aastal meil kasutatud sellealastest

toimingutest on olnud populaarsemad nagu mujalgi Euroopas koolituse pakkumine (35 % käitistest), muudatused töökorralduses (34 %) ja tööpiirkonna ümberkujundamine (26 %).

Psühhosotsiaalsete riskidega tegelemise põhjused

Õiguslike kohustuste täitmist nimetatakse põhjusena kõige sagedamini Hispaanias (85%), Iirimaal (78%) ja Bulgaarias (77%) - võrreldes Kreeka (30%), Slovakkia (33%) ja Küprosega (35%). Eesti – 36 %, EL- 63 %.

Töötajate või nende esindajate nõudmised on psühhosotsiaalsete riskide ohjamise liikumapanevaks jõuks enam kui kolmandikus käitistes (EL - 36 %). Eestis – 53% - on niisugused nõudmised kõige levinum põhjus üldse tegelda psühhosotsiaalsete riskidega (!!). Lisaks meile on selline põhjus levinuim üksnes sellistes tugevates ametiühinguriikides nagu Taani, Soome ja Rootsi.

Riikidest konsulteeritakse töötajatega ja julgustatakse neid sellealaste meetmete rakendamises osalema kõige sagedamini Rumeenias, Taanis ja Norras ning kõige harvemini Eestis, Ungaris ja Luksemburgis. Ühteaegu leiab enamus Eesti töötajate esindajaid (74 % käitistest), et meil võetakse selles osas piisavalt meetmeid (EL ja kogu Euroopa– 69 %). Teisalt ollakse aga ELi riikidest kõige vähem (12 % ; Soome - 13 %; Taani – 53 %) “väga valmis” seda tegema. Pigem ollakse meil “üsna valmis” (71 % käitistest).

Kuidas töötajad on informeeritud sellest, kelle poole pöörduda tööst tingitud psühhosotsiaalsete probleemide korral (% käitistest)

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

SE BE DK FI NO UK BG NL ES HR LT SI PL IE AT

EU-2

7

TOTA

L31 LU DE SK FR CH TR M

T LV CZ HU IT EE CY PT RO EL

Psühhosotsiaalsed riskid – takistused nendega tegelemisel

Psühhosotsiaalsete riskidega tegelemist eriti keeruliseks muutvad tegurid on probleemi tundlikkus, teadmatus, vahendite (aeg, töötajad või raha) ja väljaõppe puudumine. 42% juhtkondade esindajatest leiab, et just seesuguste riskidega tegelemine on kõige raskem.

Probleemi tundlikkust mainitakse takistusena tihedamini Türgis (76%) ja Taanis (68%) (Eestis 61%, EL – 53%), harvemini Austrias (18%), Ungaris (21%) ja Slovakkias (22%). Teadmatus on eriti kõrge Türgis (75%), Eestis (65%) ja Ühendkuningriigis (61%). (EL - 50%).

Vahendite puudumist mainitakse sagedamini Türgis (80%), Portugalis (65%) ja Leedus (63%) (Eesti 63%, EL – 49%), seda esineb harvemini Hollandis (34%), Austrias (35%) ja Itaalias (38%). Eesti käitised märkisid takistusena veel väljaõppe või eriteadmiste puudumist (68%, EL – 49%), tehnilise abi või suuniste puudumist (52%, EL – 33%) ja käitisekultuuri olukorda (16%, EL – 30%).

Psüholoogilised riskid –välisallikad nendega tegelemisel

Keskmiselt on 38% ELi riikide äriühingutest kasutanud töökohal psühhosotsiaalsete riskidega tegelemiseks välis- teavet või -abi. Suuremad äriühingud on selles osas väiksematest aktiivsemad.

Riikidest on välisallikate kasutamine vähem tõenäoline Austria (21%), Eesti (21%) ja Kreeka (23%) käitistes, võrrelduna Hispaania (68%), Rootsi (59%) ja Sloveenia (58%) omadega. Euroopa tootmissektoritest kasutatakse välisteavet või -abi kõige rohkem tervishoiu ja sotsiaalhoolekande sektoris (53%), kõige vähem töötlevas tööstuses (33%) ja ehituses (33%).

Tänan tähelepanu eest !

http://www.esener.eu (ESENER-i koduleht)http://osha.europa.eu (EU-OSHA koduleht)

http://osh.sm.ee (FOP-i koduleht; vt eestikeelne uuringu kokkuvõte ja ingliskeelne uuringu aruanne)

Kogu ESENER-i andmebaas kättesaadav Essexi Ülikooli andmearhiivi veebilehelt

http://www.data-archive.ac.uk