Upload
gerard
View
80
Download
0
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Eriti ohtlikud nakkushaigused ja situatsioon maailmas. Natalja Võzelevskaja Eesti Sanitaarkarantiinitalituse juhataja 10 veebruar 2006. Info allikad. TKI koduleheküljel: http://www.tervisekaitse.ee “WHO materjalid” IHR-eeskirjad, WHO, 1969, 1983 - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
Eriti ohtlikud nakkushaigused ja situatsioon maailmas
Natalja Võzelevskaja
Eesti Sanitaarkarantiinitalituse juhataja
10 veebruar 2006
Info allikad TKI koduleheküljel: http://www.tervisekaitse.ee “WHO materjalid” IHR-eeskirjad, WHO, 1969, 1983 (Rahvusvahelised Sanitaar-meditsiinilised Eeskirjad – eestikeelne tõlge) “Reisimine ja tervis” - Nakkushaiguste
riskipiirkonnad maailmashttp://www.tervisekaitse.ee/jutud/riskipiirkonnad.htm Vaktsineerimissoovitused välismaale sõitjatele International Travel and Health, WHO 2004 www.who.int/ith WHO nädala epidemioloogilised aruanded- WER www.who.int/wer
Seadusandlus
International Health Regulations (WHO, 1969) 1981 3- edition
Review 12.01.2004 (4 väljaanne), jõustub 01.07.2007
http://www.who.int/gb/ebwha/pdf_files/WHA58/A58_55-en.pdf Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsus
nr 2119/98/EÜ millega moodustatakse ühenduse epidemioloogilise seire ja nakkushaiguste tõrje võrgustik.
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus
12.02.2003 RT I 2003, 26, 160 Eesti riigipiiril eriti ohtlike nakkushaiguste leviku
tõkestamise kord ja tingimused
VV määrus nr 298 27.11.2003.a RT I 2003, 76, 513
Eesti riigipiiril eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamise kord ja tingimused
Määrusega• Kohaldatakse rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktides sinna saabuvate isikute, transpordivahendite ja kaupade suhtes eriti ohtlike nakkushaiguste, välja arvatud tuberkuloos, leviku tõkestamiseks.
• Määratakse transpordivahendi meeskonna, sadama, lennu- ja raudteejaama ning piiripunkti töötajate tegutsemise kord epideemiaohu korral liiklusvahendis või piiripunkti territooriumil;
•Määratakse nakkusohtlikus transpordivahendis kahjuritõrje läbiviijad ja läbiviimise kord.
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 2 mõiste:
Eriti ohtlik nakkushaigus –
suure nakatuvusega haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult või mille kulg on raske ja eluohtlik
Eriti ohtlikud nakkushaigused NETSi seaduse tähenduses : Katk Koolera Kollapalavik Viiruslikud hemorraagilised
palavikud Tuberkuloos Uutes rahvusvahelistes eeskirjades
ülemindud haiguste diagnoosidelt sündroomidele.
OHTLIKUD NAKKUSHAIGUSED MAAILMAS JA NAKKUSTÕRJE
Epidemioloogiliselt on karantiinhaiguste osas ohtlikud ja huvipakkuvad just transpordivahendid.
Ajalooliselt on teada , et just transpordivahendid on soodustanud ohtlikke haiguste levikut riikide vahel.
OHTLIKUD NAKKUSHAIGUSED MAAILMAS JA NAKKUSTÕRJE
Ülemaailmseks probleemiks on koolera pandeemia , mis kestab juba 36 aastat.
Ei ole kadunud maailmast samuti selline haigus nagu katk. Aastatel 1975 – 1997 on maailmas registreeritud üle 26 tuhande katku haigestumise juhu millest letaalne lõpe oli üle 2 tuhandel.
Erilist ohtu kujutavad endast nii sissetoomise kui ka kohapeal leviku suhtes kõrgelt patogeensed hemorraagilised palavikud nagu Lassa , Ebola , Marburg, millesse haigestumine viimase 10 aasta jooksul on kasvanud 10 korda.
Malaariast on maailmas nakatunud enam kui 90 riiki , millest pooled asuvad Aafrikas.
Ohtlikke nakkushaiguste sümptomid: palavik, mis kestab mitu päeva või millega
kaasneb lümfisõlmede suurenemine; lööve või paised nahal koos kaasneva
palavikuga või ilma; sage kõhulahtisus; kollasus koos palavikuga
(Lisainformatsiooni laekumiseni, olenevalt epidemioloogiaolukorrast maailmas).
Koolera Tekitaja – Vibrio Cholerae 2 biotüüpi – klassikaline ja El Tor (01 ja 0139)
Nakkusallikas – haige inimene või pisikukandja
Nakkuse ülekanne – levib fekaal-oraalsel teel (saastunud joogivee või toidu tarbimisel)
Katk
Tekitaja – bakter Yersinia Pestis
Nakkusallikas: - 200 liiki närilisi, eeskätt rotid, aga ka
hiired, mutid, skunksid, suslikud jne - kaamelid, ahvid ja shaakalid - Haige inimene (peamiselt kopsuvormiga)
Kollapalavik Tekitaja – flaviviirus Nakkusallikas – ahvid, opossumid, haiged inimesed Nakkuse ülekanne – Aedes aegypti hammustusega (ka Denge viiruspalaviku edasikandja) Kliiniline pilt – Äge algus kõrge palaviku, pea- ja seljavaluga,
külmavärinad,lihastevalu, naha ja limaskestade kollasus ja hüpereemia, oksendamine (veriokse),millele järgneb maksapõletiku, albuminuuria ja vahel – neerukahjustuse, shoki ja hemorraagiate kujunemine, sisemised verejooksud.
Haigestunutest sureb ca 50 %.
Ebola ja Marburgi hemorraagilised palavikud Inkubatsiooniaeg: Ebola viirushaigus – 2-21 päeva Marburgi viirushaigus – 3-9 päeva Kliiniline pilt Äge algus kõrge palavikuga, iiveldus,
oksendamine, verelisandiga kõhulahtisus, pea- ja kõhuvalu. Hiljem tekib konjunktiviit, neelamisehäired ning hemorraagiline sündroom (ninaverejooks, igemete verdumine, veriokse, veriroe, veritähnus või makulopapulaarne lööve kerel).
Ebola ja Marburgi viirushaigused
Nakkusallikas – ahvid, haiged inimesed, kuid vaatamata
uuringutele ei ole lõplikult tõestatud Nakkuse ülekanne – haigelt inimeselt inimesele – nakatanud vere
ja bioloogilise vedeliku kaudu (sperma kaudu 7 nädalat pärast tervenemist) Õhukaudset ülekannet inimeste seas ei ole
registreeritud. Tihti registreeritakse haiglanakkusena
Lassa viiruspalavik
Tekitaja – Lassa viirus Nakkusallikas – närilised (rotid ja hiired) Nakkuse ülekanne – Kontaktne või õhukaudne (näriliste eritistega
saastunud pindadelt, aerosoolis) Nakatanud vere ja bioloogilise vedeliku kaudu Inkubatsiooniaeg 21 päeva
Lassa viiruspalavik
Kliiniline pilt – palavik, peavalu, halb enesetunne, kurguvalu, köha, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, lihase- ja rindkerevalu, kuulmisekadu
Kõrgepatogeense (sh A/H5N1) linnugripi haigusnähud inimestel:
1. kõrge palavik (alates 38 kraadist), 2. kurgu- ja lihasvalu, 3. köha ja nohu, 4. hingeldus, 5. silmapõletik. 6. Raskem tüsistus on kopsupõletik,
millega võib kaasneda hingamispuudulikkuse sündroom
2003 2004 2005 2006 Total cases deaths cases death cases deaths cases deaths cases deathsCambodia 0 0 0 0 4 4 0 0 4 4China 0 0 0 0 8 5 3 2 11 7Indonesia 0 0 0 0 17 11 6 5 23 16Iraq 0 0 0 0 0 0 1 1 1 1Thailand 0 0 17 12 5 2 0 0 22 14Turkey 0 0 0 0 0 0 12 4 12 4Viet Nam 3 3 29 20 61 19 0 0 93 42
Total 3 3 46 32 95 41 22 12 166 88
Cumulative Number of Confirmed Human Cases of Avian Influenza A/(H5N1) Reported to WHO9 February 2006
Total number of cases includes number of deaths.WHO reports only laboratory-confirmed cases.
Linnugripp lindudel
Linnugripp inimestel
Linnugripp Türgis 13.01.2006
seisuga ECDC ja OIE andmetel
Meeskonna tegutsemise kord epideemiaohu korral Juhul, kui transpordivahendis reisijal ilmnevad
reisi ajal : kõrgepatogeense linnugripi haigusnähud ning ta viibis viimase 7 päeva jooksul
linnugripi riskipiirkonnas või oli kontaktis kõrgepatogeense linnugripi
haigega või haiguskahtlase isikuga transpordivahendi meeskond tegutseb vastavalt kinnitatud “ Meeskonna tegutsemise korrale epideemiaohu korral”
Euroopas 2000-2003 registreeritud
puhangud :
Koolera 2001- 1 imporditud juhtum Saksamaal
(haige külastas Nigeeriat puhkuse ajal) 2001 – 1 imporditud juhtum Tsehhis
Indiast 2002 – 53 kohalikku juhtumit Kaasanis
(Tatarstan) – 90% nakatanutest suplesid kesklinna tiigis
Euroopas 2000-2003 registreeritud puhangud :
2003 - 1 imporditud Lassa viiruspalaviku juhus Inglismaal (haige - ajateenija,kes naases Sierra Leonest, Lääne Aafrika)
2000 – imporditud Lassa viiruspalaviku juhtumid Hollandis, Saksamaal, Inglismaal
2002 – 79 Q-palaviku juhtumit Prantsusmaal, mis olid seotud mittepastöriseeritud piima ja sellest valmistatud juustu tarbimisega
Eestis registreeritud juhtumid: 1993.a -2 imporditud koolera juhtumit Ida-Viirumaal Jõhvi elanikud saabusid välisreisilt,
Türgis viibimise ajal oli tekkinud kõhulahtisus, pöördusid arsti poole kodukohas, olid hospitaliseeritud.
Pereliikmetele oli korraldatud ennetav ravi.
Sissetoodud nakkuse kohalik levik välditi.
Tänan tähelepanu eest!