ERAKONDADE VALIMISPROGRAMMID RIIGIKOGU XIII KOOSSEISU ... · erinevates eluvaldkondades, mida erakonnad saaksid oma poliitiliste valikute puhul arvestada. Kuni puudub riigieelarves

1

1

ERAKONDADE VALIMISPROGRAMMID

RIIGIKOGU XIII KOOSSEISU VALIMISTEL

2015

Analüüs soolise võrdõiguslikkuse edendamise aspektist

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud Tallinn, 2015

1 ERR 2015.a. valimiste logo

2

Analüüsi koostasid Ülle-Marike Papp ja Riina Kütt

Analüüsi valmimist toetas Hasartmängumaksu Nõukogu

3

Sissejuhatus

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ) jälgib seaduste ja poliitikate väljatöötamist ja

elluviimist soolise ebavõrdsuse vähendamise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise

aspektist ning Eesti riigi sellealaste rahvusvaheliste kohustuste ning siseriiklike normide

täitmist.

Eestis on paari aastakümne vältel soolise ebavõrdsuse vähendamiseks loodud vastav

õigusraamistik, mõned riiklikud institutsioonid, rakendatud erinevate välisrahade toel

mitmeid vastavaid programme ja projekte, välja töötatud soovitusi ja juhendeid, korraldatud

koolitusi väga erinevatele sihtgruppidele jne.

2015. a. käivitub juba teine vägivalla vähendamise arengukava, millest osa puudutab

naistevastast vägivalda.

Soolise kihistumise ja naiste/meeste olukorra kirjeldamiseks ja analüüsimiseks on aja

jooksul märkimisväärselt suurenenud soo lõikes analüüsimist võimaldava riikliku ja

ametkondliku statistika hulk, teemakohaste sotsiaalteaduslike publikatsioonide ja tudengite

teadustööde arv. Juurdepääsetavad on rahvusvahelised võrdlusuuringud ja Eestile antud

soovitused ühiskonna arengu kiirendamiseks.

Eesti olukorda peegeldavad iga-aastased Euroopa Komisjoni aruanded naiste ja meeste

võrdsuse kohta , Euroopa Soolise võrdõiguslikkuse indeksi näitajad2 . Hulk rahvusvahelisi

uuringuid avavad meie ühiskonnale omaseid väärtushoiakuid ja eelarvamusi , elukvaliteeti,

tööelu ja töötingimusi , tervise ja hariduse olukorda alati ka soolisest aspektist.

Eesti on maailmale avatud ja meie arengut soolise võrduse poole mõõdavad arvukad

institutsioonid nii globaalsel kui Euroopa tasandil – ÜRO Arenguprogramm, Maailma

Majandusfoorum, Ajakirja The Economist Infokeskus, rahvusvaheline võrgustik Social

Watch

Soolise võrdõiguslikkuse seaduses on sooline võrdsus tunnistatud üldiseks hüveks, mille

edendamine on kohustuslik kõikides ühiskonnaelu valdkondades.

Selle reaalne elluviimine eeldab selget poliitilist tahet.

Riigikogu võtab vastu otsuseid, mis mõjutavad kõigi kodanike, nii naiste kui meeste elu-olu.

Seetõttu on ühelt poolt oluline, et otsustajate hulgas peaks olema võrdsel määral nii naisi kui

mehi, kellel on erinevad oskused, teadmised, taust ja kogemused. Teiselt poolt eeldab

sooliste aspektide arvestamine ka erialaste , soouurimuslike teadmiste ja analüüsioskuste

olemasolu, sest näiliselt sugude suhtes neutraalsena tunduvad poliitilised otsused võivad

2 Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse indeks peegeldab sugude erinevusi nende staatuses tööturul, finantsilises olukorras, hariduses, ajaressurssides , tervises ja võimu omamises.

4

naisi ja mehi erinevalt mõjutada. Erinev mõju tuleneb nii soogruppide erinevast staatusest ja

vajadustest kui ka sellest, et inimesed käituvad vastavalt ühiskonnas kehtivatele erinevatele,

sageli stereotüüpsetele ootustele naiste ja meeste suhtes.

Uskudes, et otsuste kvaliteet sõltub sellest, kuivõrd on arvestatud eri rühmade soove ja

vajadusi, on ENÜ püüdnud pidevalt otsustusprotsessides kaasa lüüa ja ettepanekuid teha.

Lähtekohad.

Naiste ja meeste võrdsus on põhiõigus, mis on sätestatud nii Euroopa Liidu lepingu artiklis

2 kui ka Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. See on üks nendest ühistest väärtustest, millel

põhineb Euroopa Liit.

Sugude võrdsus on Euroopa Liidu üks põhiväärtus, mis on sätestatud aluslepingutes. ja

ühtlasi üks euroopalike riikide eesmärkidest ja ülesannetest.

Naiste ja meeste võrdsuse saavutamise silmaspidamine kõikides oma tegevustes on EL

liikmesriikide (sh. Eesti Vabariigi ) vahel kokkulepitud üldine kohustus 3.

Euroopa Liidu tasemel on loodud vastavad institutsioonid4, välja töötatud strateegiad5, ning

alates 2006. aastast toimub iga-aastane olukorra seire ja analüüs6 Euroopa Komisjoni

prioriteetsete valdkondade – tööhõive, töö- ja pereelu ühitamise, otsustustasandi soolise

tasakaalu, naistevastase vägivalla ja väliskootöö kaupa. Rahvusvaheliselt on kehtestatud ka

põhimõtted ja standardid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks praktikas.7

Mida aeg edasi ja mida rohkem on sooaspekti erinevate poliitikate juures arvestatud, on

nüüdisajaks jõutud väga kindlale arusaamisele, et

• majanduslik ja ühiskondlik ühtekuuluvus,

• jätkusuutlik kasv ja konkurentsivõime ning

• demograafiliste probleemide lahendamine

sõltuvad otseselt iga ühiskonna kahe suurima sotsiaalse grupi - naiste ja meeste võrdsuse

saavutamisest. Ükski riik ei saa endale lubada väga haritud ja kõrgelt kvalifitseeritud naiste

oskuste kasutamatajätmist poliitikas, majanduselus, teaduses.

3 Euroopa Liidu lepingu artikkel 2 ja artikli 3 lõige 3 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 8. 4 Euroopa Komisjoni õiguse peadirektoraat (http://ec.europa.eu/justice/gender-equality/index_et.htm), soolise võrdõiguslikkuse kõrgetasemeliste ametnike töögrupp Pekingi tegevuskava jälgimiseks (High Level group on gender mainstreaming), EK soolise võrdõiguslikkuse nõuandev komitee (The Advisory Committee on Equal Opportunities for Women and Men ) , Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse instituut (http://eige.europa.eu/) EL-i liikmesriikide võrdsusametite formaalne võrgustik Equinet jne. 5 Euroopa Komisjoni soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2010-2015 ( 6 Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse aruanded (http://ec.europa.eu/justice/gender-equality/document/index_en.htm 7 Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus REC(2007)17 liikmesriikidele soolise võrdõiguslikkuse mehhanismide ja standardite kohta.

5

Soolise ebavõrdsuse/ soolise kihistumise põhiprobleemid

Soo alusel otsene ja kaudne diskrimineerimine, sooliselt stereotüüpsed ja traditsioonilised

haridusvalikud, sugude vahel jagunenud tööturg ja ametid, eelarvamuslikud oletused naiste ja

meeste võimete, oskuste ja omaduste kohta ning hooldamiskohustuste ebavõrdne jagamine

mõjutavad nii naiste kui meeste elus tehtavaid valikuid , aga ka oma madalama staatuse

tunnetamist paljude naiste puhul.

Naiste ja meeste keskmiste palkade erinevused tähendavad seda, et naistel on vähem

ressursse nii töö- kui ka pensionipõlves, neid ähvardavad meestest rohkem mitmesugused

vaesuse vormid, sealhulgas nn. palgavaesus.

Sooline ebavõrdus otsustamisel, poliitikas , avalikus ja erasektoris ei aita kujundada

tõhusamat poliitikat, tuues sellesse meestest erineva haridus- ja kogemustaustaga naiste

vaatenurki ning arendada tugevamat ja edukamat demokraatiat.

Naistevastane vägivald, mida hoiavad alal aegunud soorollihoiakud ning patriarhaalsed

peresuhted ning naiste madalam staatus ühiskonnas mitte ainult ei riku konkreetsete

naissoost ohvrite inimõigusi – õigust elule ja isikupuutumatusele, alandades nende väärikust

ja eneseusku, vaid õigustab otseseid ja kaudseid võimu- ja vägivallasuhteid sugude vahel

ka kultuurilisel ja struktuursel tasandil, olles üheaegselt naiste madalama sotsiaalse

staatuse põhjuseks ja tagajärjeks.

Soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid on riikideülesed.

Rahvusvahelise poliitika- ja õigusruumi liikmena on Eesti võtnud endale pea kõik kohustused

soolise ebavõrdsuse vähendamiseks, ühiskonna arengu moderniseerimiseks ning

inimõiguste kaitsmiseks.

Juriidiliselt siduvad kohustused Eestile kehtivad lisaks EL asutamislepingutele ja

vastavatele otsekohalduvatele määrustele ning direktiividele ka ÜRO konventsioonis naiste

diskrimineerimise kõigi vormide kaotamise kohta. Poliitiliselt olulised on Pekingi

tegevuskava , Euroopa Nõukogu hartad ja soovitused, EL erinevate institutsioonide

(Komisjon, Parlament, komiteed) materjalid ja Euroopa Naiste harta8.

Eesti on EL tasemel nõustunud Nõukogus kinnitanud Pekingi tegevuskava täitmise

jälgimise indikaatoritega9 ja osalenud ka Euroopa 2020 strateegia koostamises. 2011.a.

8 KOMISJONI TEATIS „Kindel kohustus tagada meeste ja naiste võrdõiguslikkus” Naiste harta.

Brüssel 5.3.2010. KOM(2010)78 lõplik

9 kättesaadavad Euroopa Soolise võrdõiguslikkuse Instituudi veebilehel

6

kirjutas Eesti alla juba teise Euroopa Soolise võrdsuse pakti10, lubades kasutusele võtta

meetmeid sooliste palgaerinevuste kaotamiseks ja soolise segregatsiooni vähendamiseks

tööturul, naiste ja meeste töö- ja pereelu parema tasakaalustamise edendamiseks,

igasuguse naiste vastu suunatud vägivalla kaotamiseks ning soolise võrdõiguslikkuse

poliitikate edendamiseks.

Kõigele sellele vaatamata pole Eestil pole veel riiklikku strateegiat soolise võrdõiguslikkuse

saavutamiseks, milles oleks selgesõnaliselt kirjas soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid

erinevates eluvaldkondades, mida erakonnad saaksid oma poliitiliste valikute puhul

arvestada. Kuni puudub riigieelarves eraldi rida ühe selgepiirilise sotsiaalpoliitika

alavaldkonna jaoks, ei pruugi erakonnad teemavaldkonnale ka erilist tähelepanu pöörata.

Positiivse iibe seost naiste sotsiaal-majandusliku staatusega pole riiklike prioriteetide

püstitamisel veel teadvustatud.

Seetõttu lähtub järgnev analüüs EL tasemel kokku lepitud juriidiliselt ja poliitiliselt siduvatest

soolise võrdõiguslikkuse poliitikatest ja Eesti erinevates strateegilistes dokumentides

nimetatud eesmärkidest.

Lisaks ENÜ liikmesorganisatsioonide seisukohtadele võetakse arvesse ligi kaheksa

aastakümne järel taas kokkutulnud Eestimaa VI Naiste Kongressi manifesti ( Vt. lisa 1),

milles nõuti soolise tasakaalu saavutamist nii eelolevatel valimistel kui avaliku võimu poolt

moodustatud kollegiaalsetes kogudes, riiklikku järelevalve kehtestamist palgatingimuste üle,

isaduse tähtsustamist ning soolise võrdõiguslikkuse poliitika riikliku strateegia

väljatöötamist.

Euroopa 2020. aasta strateegia üks eemärk näeb ette 20–64-aastaste naiste ja meeste

tööhõive määra tõstmise 75 % -ni, mis tähendab, et strateegia elluviimisel tuleb

esmatähtsana käsitleda tõkkeid, mis takistavad naiste tööturul osalemist;

Eesti 2014. aasta riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi hindamise11 põhjal antud

soovituses on rõhutatud, et lastehoiuteenuste ja pikaajalise hoolduse jätkuv nappus

teatavates kohalikes omavalitsustes ning pikk vanemapuhkus muudavad keeruliseks

naiste tööturule naasmise/sisenemise ja seal läbilöömise. Samuti juhitakse tähelepanu

10 Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakt (2011–2020) - Nõukogu järeldused. http://register.consilium.europa.eu/doc/srv?l=ET&f=ST%207370%202011%20INIT 11 KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT 2014. aasta riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi hindamine NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Eesti 2014. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Eesti 2014. aasta stabiilsusprogrammi kohta.Brüssel, 2.6.2014 SWD(2014) 407 final

7

sellele, et sooline palgalõhe ja tööturu sooline jagunemine võivad halvendada

tööturunäitajaid kvalifitseeritud naiste puhul ja rõhutatakse naiste tööhõive suurendamise

vajadust.

Konkurentsivõime kava Eesti 2020 seab töö- ja pereelu ühitamise oluliseks eelkõige

senisest suurema tööhõive eesmärgil. Nii on kolm eesmärki seotud tööealiste inimeste

hoolduskoormuse vähendamisega :

• hooldamiskohustustest tingitud tööturult eemalejäämise vähendamine ja

hoolekande- ja tugiteenuste pakkumine, mis võimaldavad parendada hooldajatest

perekonnaliikmete ligipääsu tööturuteenustele ja tööturule;

• väikelapse kasvatamise kõrvalt tööturule taassisenemiseks ning töö- ja pereelu

ühitamiseks kvaliteetse, taskukohase ja paindliku alushariduse ning

lapsehoiuteenuse kättesaadavuse suurendamine ja vastavalt piirkondlikele

vajadustele lasteaiakohtade loomise toetamine;

• puudega laste vanemate tööhõives osalemiseks täiendavate tugiteenustee

(tugiisik, isiklik abistaja, transport jms) pakkumine12.

Eesti elukestva õppe strateegia 2020 püstitab eesmärgina: „ õpetajakutse atraktiivsuse

suurendamine meeste seas ja üldhariduses reaalainete õppimise populariseerimine

tüdrukute seas“. Probleemina on nimetatud sooliselt stereotüüpseid erialavalikuid ja

tööturu soolise segregatsiooni suurenemist. 13

Eesti elukestva õppe strateegias 2020 on nimetatud liikumine eesmärgi poole, mille kohaselt

üliõpilaskond peegeldab sisseastumisest lõpetamiseni ühiskonna struktuuri, muuhulgas ka

naiste ja meeste vastavat osakaalu.

Eesti valitsus on Euroopa Ülemkogul alla kirjutanud 2006.a. esimese ja 2011.a. teise

Euroopa soolise võrdsuse pakti14 , mis käsitlevad soolise võrdõiguslikkuse poliitika

probleeme ja eesmärke.

Paktis loetletud tegevused jagunevad kolme valdkonna vahel:

1. meetmed sooliste palgaerinevuste kaotamiseks ja soolise segregatsiooni

vähendamiseks tööturul:

12 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“.( Kinnitatud Vabariigi Valitsuses 08.05.2014) https://riigikantselei.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti2020_08.05.2014_kodulehele.pdf 13 Eesti elukestva õppe strateegia. http://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf 14 Nõukogu järeldused, 7. märts 2011, Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakt (2011–2020) http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52011XG0525(01)&rid=1

8

1.1. igas vanuserühmas naiste tööhõive soodustamine;

1.2. sooliste stereotüüpide kaotamine ja soolise võrdsuse edendamine hariduse ja

koolituse kõigil tasanditel ning tööelus, et vähendada tööturul soolist segregatsiooni;

1.3. võrdne tasu tagamine võrdse ja võrdväärse töö eest;

1.4. naiste mõjuvõimu edendamine poliitikas ja majanduses;

1.5. naiste ettevõtluse toetamine;

1.6. Lisaks rõhutatakse vajadust julgustada sotsiaalpartnereid ja ettevõtteid töötama

välja ja tõhusalt rakendama soolist võrdõiguslikkust toetavaid algatusi ning edendada

soolise võrdõiguslikkuse kavade koostamist töökohtadel, ning

1.7. olulisust edendada naiste ja meeste võrdset osalemist kõigil tasanditel ja kõigis

valdkondades otsuste tegemisel, et kasutada täiel määral ära kõiki andekaid inimesi;

2. meetmed naiste ja meeste töö- ja pereelu parema tasakaalustamise edendamiseks:

2.1. piisavate, taskukohaste ja kõrge kvaliteediga lapsehoiuteenuste võimaldamine

koolieelsetele lastele, eesmärgiga täita Barcelonas 2002. aasta märtsis toimunud Euroopa

Ülemkogu kohtumisel kehtestatud eesmärgid, võttes arvesse lapsehoiuteenuste nõudlust ja

tegutsedes kooskõlas siseriiklike lapsehoiuvõimalustega;

2.2. hooldusvõimaluste parandamine teiste ülalpeetavate jaoks ning

2.3. paindliku tööajakorralduse ja erinevate puhkusevormide edendamine nii

naistele kui meestele;

3. meetmed igasuguse naiste vastu suunatud vägivalla kaotamiseks

3.1. siseriiklikul ja liidu tasandil vastu võetavad strateegiad naiste vastu suunatud vägivalla

kaotamiseks, rakendada neid strateegiate rakendamine ja nende üle järelevalve teostamine;

3.2. naiste vastu suunatud vägivalla ärahoidmise tõhustamine ning ohvrite ja võimalike

ohvrite kaitse, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevatesse inimrühmadesse kuuluvate

naiste kaitse

3.3 rõhutamist, et mehed ja poisid omavad naiste vastu suunatud vägivalla kaotamise

protsessis otsustava tähtsusega rolli ja vastutust.

Paktis on kokku lepitud ka selles, et soolise võrdsuse poliitika vajab vastavaid statistilisi

andmeid ja selget juhtimist.

Soolist võrdsust on võimalik saavutada ainult selge tahte väljendamisega kõrgeimal

poliitilisel tasandil.

9

Eesti ühiskonnas on hoiakud naiste ja meeste rollide suhtes olnud pikka aega valdavalt

jäigad ja traditsioonilised, sugu ja soolisust seostatakse siiani pigem bioloogilis-anatoomiliste

erinevustega kui naiste ja meeste erineva sotsiaalse staatuse ja ebavõrdsusega

sotsiaalsetes struktuurides, seetõttu pole kõik erakonnad endi seisukohti soolise

võrdõiguslikkuse küsimustes ka varem kuigi selgelt väljendanud.

Enamus erakondi on sugupoolte erineva olukorraga arvestamise küsimusi pidanud

vähetähtsateks, sellisteks „naiste asjadeks“ , mis ei nõua parteisiseste ühiste seisukohtade

väljatöötamist.

Küll ilmnesid 2011.a. Riigikogu valimistel osalenud erakondade valimisplatvormidest kolm

erakondadeülest teemat:

• vägivalla ja inimkaubanduse kaotamine;

• töö- ja pereelu ühitamine;

• sotsiaalkaitse ja tagatised seoses lastehoolduse ja pensionidega.

Soolist tasakaalu otsustamisprotsessides nõudis siis selgesõnaliselt vaid üks erakond (SDE),

naiste ja meeste keskmise eluea pikenemist (aga mitte soolise erinevuse vahe vähenemist)

käsitlesid kolm (IRL, KE, RE), soolisi probleeme hariduses kaks erakonda (EER, SDE).15

15 Edaspidi on kasutatud erakondade nimetuste lühendeid järgmiselt: SDE- Sotsiaaldemokraatlik erakond; IRL – Erakond Isamaa ja Res Publica Liit; KE – Eesti Keskerakond; RE – Eesti Reformierakond; EER – Erakond Eestimaa Rohelised; RÜE – Rahva Ühtsuse Erakond; EVP – Eestimaa Ühendatud Vasakpartei; EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond; EVA – Eesti Vabaerakond

10

1. Riigikogu XIII koosseisu valimisteks esitatud Eesti suuremate

erakondade valimisplatvormide analüüs

Riigikogu XIII koosseisu valimistel osalevate erakondade valimisprogrammide

analüüsi eesmärgiks on

1. tuua välja ja võrrelda erakondade poolt soolise ebavõrdsuse vähendamisele otseselt

suunatud eesmärke ja meetmeid,

2. tuua välja ja võrrelda eesmärke ja meetmeid, mis vahetult puudutavad soolise

ebavõrdsusega seotud ilminguid (töö tasustamine, töö- ja pereelu ühitamine,

perepoliitika, hariduslik ebavõrdsus, naiste vastu suunatud vägivald),

3. võimalusel ka analüüsida, kas valimisplatvormis sõnastatud eesmärk/meede mõjutab

(võib mõjutada) ühiskonna tavanorme ja väärtusi, stereotüüpe ja soorolle, tööde

jagunemist naiste ja meeste vahel, hoiakuid ja käitumist.

Analüüsiti kõigi valimisnimekirja esitanud erakondade valimisplatvorme Riigikogu valimisteks

(seisuga 5. 02. 2015) nende veebilehtedel olevate tekstide põhjal.

Esimene osa annab ülevaate erakondade valimisplatvormides kajastatud teemade

jagunemisest ja osakaaludest kvantitatiivsete andmete alusel – sõnade arvu alusel. Kuigi

platvormides on sõnastatud nii visioone, soove, seisukohti, nõudeid kui lubadusi äärmiselt

erinevatel üldistusastmetel, ebaühtlaselt ja tegelikkuses realiseerumisel ka erineva

mõjuulatusega, võimaldavad diagrammid märgata erakondade rõhuasetusi ühele või

teisele teemavaldkonnale.

Analüüsi teises osas on soolise võrdõiguslikkuse strateegiliste eesmärkide ja põhiteemade

lõikes antud ülevaade, kas ja mil viisil on neid puudutatud erakondade poliitilises retoorikas

– valimisplatvormi kirjutatud visioonides, põhimõtetes, lubadustes, meetmetes ja tegevustes.

Kuigi mitmed seisukohad ja lubadused võivad puudutada erinevaid soolise võrdõiguslikkuse

eesmärke ja aspekte ning puhtalt teksti alusel ei ole alati ka võimalik nende tähendusi (neis

peegelduvat sooideoloogiat) välja lugeda, on olulisemate soolise võrdõiguslikkuse

alateemade lõikes välja toodud erakondade lubadused, mis on otseselt või kaudselt seotud

soolise ebavõrdsuse vähendamisega .

Iga alateema lõppu on lisatud ENÜ arvamus , seisukohad ja soovitused.

11

1.1. Riigikogu XII koosseisu valimistel osalevad erakonnad

Eesti registreerituid erakondadest osalevad Riigikogu XIII koosseisu valimistel 10

erakonda16, millest kaks on asutatud 2014.aastal.17

Logo Erakond Valimisloosung Kandidaat

e

maht

sõnade

s

Eesti Keskerakond „Teeme teisiti!“ 125 7 508

Eesti Reformierakond „Kindlalt edasi!“ 125 15 384

Erakond Isamaa ja Res

Publica Liit

„Parem haridus. Parem

töö. Parem palk.“

125 19 112

Sotsiaaldemokraatlik

Erakond

„Inimese eest!“ 125 7388

Eesti Iseseisvuspartei 12 329

Eesti Konservatiivne

Rahvaerakond

„On aeg!“ 125 851

Eestimaa Ühendatud

Vasakpartei

„Tööinimese õiguste ja

turvatunde eest!“

25 492

Erakond Eestimaa

Rohelised

„Ehe, lahe ja mahe

Eesti!“

40 5214

Eesti Vabaerakond „Aru pähe!“ 125 698

Rahva Ühtsuse Erakond „Terve ja ühtne Eesti!“ 36 764

57740

16 Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu ei osalenud ka 2011.a. Riigikogu valimistel. 17 Rahva Ühtsuse Erakond registreeriti 2014.a. septembris ja Eesti Vabaerakond 2014.a. oktoobris.

Erakondade poolt koostatud valimisplatvormid erinevad nii oma ülesehituselt,

struktureerituselt, üldistustasandilt kui ka temaatilise jaotuse poolest, aga eelkõige tekstide

pikkuse poolest. .

1.2. Valimisprogrammide tekstiline maht

7508

15384

19112

0

5000

10000

15000

20000

25000



1.2. Valimisprogrammide tekstiline maht

19112

7388

329851 492

5214

698 764

Kategooria 1

12



Kesk

Ref

IRL

SDE

Ises

EKRE

Vasakp

EER

Vabaerak

RÜE

13

1.3. Erakondade valimisplatvormide struktuur ja teemade osakaal

22,8

15,3

9,66,7

13,5

13,5

2,8

3,6 6,7

7,6

RE Poliitikavaldkondade osakaal (maht sõnades)

Julgeolek

Majandus

Sotsiaalvaldkond

Rahvuslik mälu 6,7

Kultuur, sport 13,5

Haridus

Innovatsioon

Maaaelu

Keskkond

Riiklus ja õigus

8,84

5,8 2,5

3,9

7,7

3,6

6,7

7,4

98,1

6,5

10,4

6,2

7,8

6,1

6,4

KE Poliitikavaldkondade osakaal (maht sõnades)

Majanduskasv

Maksureform

Tööhõivepoliitika

Perekond ja kodu

Hariduspoliitika

Noored

Sotsiaalne tasakaal ja turvalisus

Tervis ja tervishoid

Sisejulgeolek

Kaitsepoliitika

Regionaalpoliitika

Maaelu ja ettevõtlus

Kodanikuühiskond ja demokraatia

Kultuur ja sport

14

12,1

20,6

5,1

2,27,6

7,6

9,5

5,9

10,7

10,3

SDE poliitikavaldkondade osakaal (maht sõnades)

Haridus ja teadus

Sotsiaalne kaitse ja tööturg

Kultuur

Sport

Lõimumine

Majandus ja ettevõtlus

Maaelu ja põllumajandus

Energeetika

Keskkond

Maksud

5,4

15,1

2,8

6,1

6,6

7,5

74,14

4,6

3,8

3,3

7,8

2,4

6,5

3,2

4,54,9

IRL Poliitikavaldkondade osakaal (maht sõnades)

Maksud

Majandus

Haridus ja teadus

Perekond

Sotsiaalpoliitika ja inimvara kaitse

Tervis

Kultuur

Eestlaste hoidmisest

Looduskeskkond

Põllumajandus ja Eesti toit

Taristu ja transport

Energeetika

Turvalisus ja õiguskaitse

Riigireform

15

8

9

8,3

11,5

5

13,32,9

6,7

7,2

14,8

7,2

5

EVA Poliitikavaldkondade osakaal (maht sõnades)

Poliitika

Julgeolek

Riigihaldus

Majandus

Palgad ja pensionid

Maaelu ja põllumajandus

Pered

Ravikindlustus

Töövõimereform ja sotsiaalabi

Haridus ja teadus

Kultuur ja sport

Integratsioon

23,1

19,5

10,8

21

19,3

EKRE Poliitikavaldkondade osakaaal (maht

sõnades)

Jõukas Eesti

Kasvav Eesti

Hooliv Eesti

Kodanike Eesti

Kaitstud Eesti

16

14,7

13

17

10,3

6

15,4

RÜE Poliitikavaldkondade osakaal

Tervishoiureform

Riigi reform

Maksureform

Sotsiaalne julgeolek ja toimetulek

Pered

Riigi julgeolek

2,7 4

11,7

16,1

3,7

7,821

17,8

3,3

5,73,9

EER Poliitikavaldkondade osakaal (maht sõnades)

Otsedemokraatia rakendamine

Omavalitsuste areng

Haridus- ja teaduspoliitika

Majanduspoliitika

Maksud

Kultuurielu

Terve Eesti heaks

Ehe loodus

Turvaline riik

Kaitstud Eesti

Välispoliitika

17

Temaatiline struktuur puudub.

379 sõna

22,2

3,6

14,3

42,6

17,3

EIP Poliitikavaldkondade osakaal

Välispoliitika

Kaitsepoliitika

Sisejulgeolek

Majandus

Maksud

18

1.4. Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse poliitika prioriteetsed

valdkonnad ja vastav retoorika Eesti erakondade valimisplatvormides

Tabel 1.

Kokkulangev Kaudne posit.

mõju

Vajab soolist

analüüsi

NAISED

OTSUSTUSTASANDIL

Naiste osalemine poliitikas

Naised majandusalaste

otsuste vastuvõtmisel

Naised ja teaduses /tehnol.

MAJANDUSLIK

ISESEISVUS

Soolise palgalõhe

kaotamine, võrdse töö eest

võrdne palk

Sooliste stereotüüpide

kaotamine tööturul

Naisettevõtjate toetamine

Diskrimineerimise

vähendamine tööturul

Naiste ettevõtluse

toetamine

Tööturu segregatsiooni

vähendamine

Paindlik töökorraldus nii

meestele kui naistele

SOOLISTE ASPEKTIDE

ARVESTAMINE

SOTSIAALPOLIITIKATES

Sooline võrdõiguslikkus

19

sotsiaalses kaitses ja

võitluses vaesuse vastu

SOOLINE VÕRDSUS

HARIDUSES

TERVIS Soolise aspekti

arvessevõtmine

tervishoius

TÖÖ- ja PEREELU

ÜHITAMINE

Hooldusteenused

Kohustuslik isapuhkus

INIMÕIGUSED

Soolise vägivalla

kaotamine

Inimkaubanduse

kaotamine

Võitlemine

diskrimineerimisega

Sooaspekti läbiv

arvestamine

Nagu eelnevast tabelist selgub, on paljud soolise ebavõrdsusega seotud teemad jäänud

poliitilistest retoorikatest - lubadustest, nõudmistest välja.

Nii näiteks pole seisukohta naiste osalemisest teaduses ja tehnoloogiavaldkonnas, töö- ja

haridusturu horisontaalsest ja vertikaalsest segregatsioonist, sooliste stereotüüpide

kaotamise vajalikkusest jms.

Sooliste stereotüüpide kaotamise eesmärki pole nimetatud ühegi erakonna poolt, samas

tuleneb suur osa soolisest ebavõrdsusest just aegunud eelarvamuste ja stereotüüpsete

hoiakute tõttu. Seega on tegemist pigem sellise horisontaalse probleemvaldkonnaga , mida

tuleb arvesse võtta paljude meetmete puhul.

Küll aga selguvad valimisplatvormidest just need teemad ja läbiarutatud seisukohad, mida

kas siis oluliseks peetakse või mille kohta loodetakse leida kõlapinda olulisemate

valijagruppide seas. Avalikkuses on juba aastaid diskuteeritud järgmiste soolise

20

ebavõrdsuse selgete ilmingute – naiste ja meeste erinev osalusmäär otsustamisel, sooline

palgalõhe, naistevastane vägivald, töö- ja pereelu ühitamise erinevad võimalused üle.

Viimastel aastatel on lisandunud pereliikmete hoolduskoormuste küsimus, mille lahendamise

põhieesmärgiks on kujunemas naiste senisest suurem toomine tööturule. See on üheks

teemavaldkonnaks, mis kaudselt avaldab mõju naiste olukorrale, kelle õlul peamiselt

pereliikmete hoolduskohustused veel lasuvad.

Sotsiaalhoolekande kõrval peetakse oluliseks sotsiaalkindlustust ja peretoetuste tõusu ning

vaesuse vähendamist, mis kahtlemata parandab ka naiste kindlustunnet, aga mille mõjude

hindamine on keerulisem ja jääb praegusest analüüsist välja.

Seoses soolise võrdõiguslikkuse eesmärkidega ei joonistu platvormidest välja selgelt

suuremate erakondade üleseid teemasid, aga varasemast enam on tõstatatud elatiste

kättesaamise teema. Seotult küll pigem laste õigustega, on praegune elatisrahade

kättesaamise süsteem küll rohkem naistele kui meestele ebasoodsam ja koormavam.

Küll võib aga märgata teadlikkuse tõusu/ või julgemat väljaütlemist inimõiguste tagamise

ja diskrimineerimise vastu võitlemise vajalikkusest. Üha julgemalt kasutatakse ka soolise

võrdõiguslikkuse mõistet. Ka võrdse kohtlemise sõnapaari kasutamine on rohkem seotud

inimõigustega ja mitte enam ainult institutsioonide, regioonide või valdkondade võrdse

kohtlemisega.

Kuna riiklikult on rakendatud juba palgalõhe vähendamise tegevuskava ja pere- ning

naistevastase vägivallaga võitlemise tegevuskavad, siis sõnaselgelt sõnastatuna neid

platvormides välja ei tooda. Küll aga tehakse ettepanekuid, mis palgalõhet võivad vähendada

, nt. lubades tõsta nende valdkondade palku, kus valdavalt naised töötavad.

Kõik maksupoliitilised muudatused, mida on lubanud mitmed erakonnad, vajavad

sügavamat analüüsi sugupoolte aspektist.

Põhimõtteliselt võib soolist palgalõhet küll vähendada nii alampalga tõstmine kui ka erinevad

muudatused maksusüsteemis, aga need vajaksid täpsemaid analüüse ja arvutusi soo

aspektist võrdlemiseks. Seetõttu pole need „rahalubadused“ soolise võrdõiguslikkuse

edendamise vaatevinklist hinnangut saanud.

21

2. Erakondade lubadused ja soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid

Allpool toodud tabel iseloomustab , kuivõrd poliitilisse retoorikasse kirjutatud

seisukohad ja lubadused langevad kokku soolise võrdõiguslikkuse eesmärkidega.

Kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse poliitika eesmärkidega

Sihtgrupi soolise koosseisu tõttu võivad olla positiivse mõjuga naiste olukorrale

Erinevate lühi- ja pikaajaliste mõjudega , vajavad sügavamat arutelu/analüüsi sooliste

mõjude aspektist

Ebamäärane deklaratsioon

22

Tabel 2 . Erakondade lubadused ja soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid

SOOLINE

TASAKAAL

OTSUSTAMISEL

… poliitikas

… majanduses

MAJANDUSLIK

ISESEISVUS

Palgalõhe

(Naistöötajatega

valdkondade töötasu

tõstmine)

Võrdse ja võrdväärse

töö eest võrdne palk

Naisettevõtlus

Naiste vaesuse

vähendamine,

sotsiaalkaitse

Naiste tööhõive

tõstmine

(hooldajate toomine

tööturule)

Laste elatisraha

tagamine

Lesepension

23

TERVIS (Meeste

tervis)

SOOLINE

VÕRDSUS

HARIDUSES

Kohustuslik

keskharidus,

vanusepiiri tõstmine

Poiste

väljalangevuse

vähendamine

TÖÖ- ja PEREELU

ÜHITAMINE

Paindlik töökorraldus

Hooldusteenused

isapuhkus(ed),

vanemahüvitise

paindlikkus

Lasteaiakohad

NAISTEVASTASE

PEREVÄGIVALLA

JA

INIMKAUBANDUSE

KAOTAMINE

Pere- ja

naistevastase

vägivalla kaotamine

Inimkaubanduse,

prostitutsiooni

24

kaotamine

Koolivägivalla

vähendamine

INIMÕIGUSED ,

DISKRIMINEERIMIS

E VÄHENDAMINE

Soolõime strateegia

rakendamine

25

2. 1. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse täitmine, diskrimineerimisega

võitlemine

INIMÕIGUSED ,

DISKRIMINEERIMIS

E VÄHENDAMINE

Soolõime strateegia

rakendamine

Diskrimineerimise vastu võitlemist on nimetanud kuus erakonda.

Keskerakond: „ Ühtlustame diskrimineerimise vastast seadusandlust. Rakendame

voliniku institutsiooni reaalselt tööle kõigi (mitte ainult soolise) diskrimineerimise juhtumite

lahendamiseks koos riigipoolsete piisavate rahaliste vahenditega“, põhjendades seda, et

„elanikud peavad teadma ning tundma, et nende põhiõigusi ja –vabadusi kaitstakse riigi poolt

võrdselt ning tõhusalt“.

IRL on sõnastanud oma üheks põhimõtteks seista „läbipaistva ja õiglase Eesti eest, kus

on tagatud inimeste võrdne kohtlemine ja põhiõiguste kaitse ja eesmärgiks : kõrvaldada

sellised põhjendamatud takistused ja hirmud, et iga naine saaks ise vabalt otsustada, millal

ta soovib peret luua – ilma et tal tuleks karta diskrimineerimist tööturul. Eelkõige peetakse

silmas väikelaste emade diskrimineerimist tööturul.“

Samuti on IRL kavandanud kehtivaid õigusnorme korrata:“ kirjutame vanemahüvitise

seaduses selgemalt lahti, millist tööandja käitumist tuleb käsitada diskrimineerimisena“. ;

SDE on seisukohal, et „kõikidele ühiskonnarühmadele peab riik tagama võrdse

kohtlemise“ , ühtlasi viidatakse ka SoVS-i § 9-s sätestatud normi täitmisele:“ Edendame

naiste ja meeste võrdõiguslikkust kõigis poliitikavaldkondades ja poliitilistes tegevustes.“

RÜE kavandab „süvendada mõtteviisi, Eestis elavad inimesed on meie inimesed

sõltumata soost, vanusest või rahvusest“ ja lubab seista „ laste võrdsete õiguste eest nende

potentsiaaliks ja arenguks vajaliku keskkonna loomisel“.

EÜVP lühikese platvormis on sõnastatud: „Võitleme jõudsamalt diskrimineerimisega

tööturul: tagame soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse reaalse täitmise.

Nõuame kõigi vähemuste õiguste austamist, ja järjekindlaid abinõusid rassismi, võõraviha ja

igat liiki muu diskrimineerimise vastu.“

Sisuliselt inimõiguste kaitsmisena võib vaadata EER seisukohta, et „

seksuaalvahekord alla 16-aastase isikuga juhul, kui nende vanusevahe on enam kui viis

aastat, peab olema keelatud“.

RE näeb visioonina nn. Uut Põhjamaad muuhulgas võrdseid võimalusi tagavana, ja

euroopalikke väärtusi kandva riigina, aga sotsiaalseid gruppe ei nimeta.

RE peab oluliseks „ hinnata poliitikate ja reeglite mõju nii üldisel kui ka leibkonna ja

sissetulekugruppide tasandil“, aga pole pööranud tähelepanu SoVS

mille kohaselt mõjude hindamist tuleb läbi viia alati ka soogruppide aspektist.

Arvamus

ENÜ märkab varasemate valimisplatvormidega võrreldes teadlikkuse tõusu/ või julgemat

väljaütlemist inimõiguste tagamise ja diskrimineerimise vastu võitlemise vajalikkusest. Üha

julgemalt kasutatakse ka soolise võrdõiguslikkuse mõistet. Ka võrdse kohtl

kasutamine on rohkem seotud inimõigustega ja mitte enam ainult institutsioonide, regioonide

või valdkondade võrdse kohtlemisega.

Mida rohkem poliitilises retoorikas rõhutatakse, et sooline võrdsus on põhiõigus ja üldine

hüve ja et selle saavutamine eeldab ressursse (inim

jms) ning konkreetseid meetmeid riiklikul tasandil, seda kiiremini hakkavad muutuma ka

eelarvamused ja hoiakud teema suhtes, teadvustub tõsiasi, et tegemist on selgepiirilise

poliitikavaldkonnaga. See omakorda toob k

meeste võrdse kohtlemise normide täitmise ning toetab soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide

poole liikumist.

Hoiakulised muutused tulenevad väga suures osas nähtavast, kog

Seetõttu on oluline töötada välja ja kehtestada

toimimiseks vajalikud alamaktid ja ametlikud juhendid sh soolise statistika kogumise ja

konkreetsed juhised riigi, kohaliku omavalitsuse ja haridusasu

kohustuste kohta soolise võrdõiguslikkuse edendamisel.

Tugevdada tuleb institutsioone, mis aitaksid tööandjatel ja riigi

võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud norme täita, sh. nt. vastav info

ja vajalikud inim- ja rahalised ressursid nii sotsiaalministeeriumile kui voliniku kantseleile,

mis seni peamiselt välisrahade toel on o

uuringute puhul peaks endastmõistetavaks kujunema arusaam

kodanikud, lapsed, noored ja eakad vaid kõigis gruppides ilmnevad soolised erinevused

õigustes, võimalustes, kohustustes ja vastutustes.

Sisuliselt inimõiguste kaitsmisena võib vaadata EER seisukohta, et „

aastase isikuga juhul, kui nende vanusevahe on enam kui viis

aastat, peab olema keelatud“.


euroopalikke väärtusi kandva riigina, aga sotsiaalseid gruppe ei nimeta.

hinnata poliitikate ja reeglite mõju nii üldisel kui ka leibkonna ja

“, aga pole pööranud tähelepanu SoVS-is kehtestatud normile,




julgemalt kasutatakse ka soolise võrdõiguslikkuse mõistet. Ka võrdse kohtl


või valdkondade võrdse kohtlemisega.


saavutamine eeldab ressursse (inim-, teadmiste-, teabe



liitikavaldkonnaga. See omakorda toob kaasa suurema õigusteadlikkuse,

se kohtlemise normide täitmise ning toetab soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide

Hoiakulised muutused tulenevad väga suures osas nähtavast, kogetavast tegelikkusest.

Seetõttu on oluline töötada välja ja kehtestada soolise võrdõiguslikkuse


riigi, kohaliku omavalitsuse ja haridusasutuste, samuti tööandjate

kohustuste kohta soolise võrdõiguslikkuse edendamisel.

Tugevdada tuleb institutsioone, mis aitaksid tööandjatel ja riigi- ning KOV asutustel soolise

võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud norme täita, sh. nt. vastav info- ja kompeten

ja rahalised ressursid nii sotsiaalministeeriumile kui voliniku kantseleile,

mis seni peamiselt välisrahade toel on oma meetmeid saanud ellu viia. Sotsiaalteaduslike

uuringute puhul peaks endastmõistetavaks kujunema arusaam, et Eestis ei ela sootud


õigustes, võimalustes, kohustustes ja vastutustes.

26

Sisuliselt inimõiguste kaitsmisena võib vaadata EER seisukohta, et „täiskasvanu

aastase isikuga juhul, kui nende vanusevahe on enam kui viis


hinnata poliitikate ja reeglite mõju nii üldisel kui ka leibkonna ja

is kehtestatud normile,




julgemalt kasutatakse ka soolise võrdõiguslikkuse mõistet. Ka võrdse kohtlemise sõnapaari



, teabe-, finants-, ajalisi



aasa suurema õigusteadlikkuse, tagab naiste ja

se kohtlemise normide täitmise ning toetab soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide

etavast tegelikkusest.

soolise võrdõiguslikkuse seaduse


tuste, samuti tööandjate

ning KOV asutustel soolise

ja kompetentsikeskus

ja rahalised ressursid nii sotsiaalministeeriumile kui voliniku kantseleile,

ma meetmeid saanud ellu viia. Sotsiaalteaduslike

, et Eestis ei ela sootud


2.2. Naiste ja meeste tasakaalustatud esindatus otsustustasanditel.

SOOLINE

TASAKAAL

OTSUSTAMISEL

… poliitikas

… majanduses

Naiste ja meeste tasakaalustatud osalemise olulisust poliitika ja majanduse tipptasandil on

märkinud sõnaselgelt Sotsiaaldemokraatlik erakond ja Rahva Ühtsuse Erakond.

SDE, KE, RÜE ja EÜVP on ka ainsad , mille platvormidest mõistet „sooline võrdõigu

võib leida.

Sotsiaaldemokraatlik erakond „

ja lubab seada eesmärgiks, et

vähemalt 40%.

Rahva Ühtsuse Erakond lähtub põhimõttest, et

riigi juhtimises tagab tasakaalustatud otsuste tegemise ning pöörab riiki näoga inimese

poole“.

Pole ilmselt teadmata, et Eestis valitsevad töölevõtmise ja edutamise suhtes soolised

stereotüübid, meestekeskne ärikultuu

läbipaistmatus. Seetõttu on SDE valimisprogrammis ka punkt, mis lubab :“

juhatuse liikmed valime konkursiga

Vabaerakonna lubadusest :“

esinduskogudesse jõuab inimeste võimalikult laiapõhjaline tahe“

nõuet otseselt raske välja lugeda, kuigi „

elanikkonda esindamata jätta.

Arvamus:




, RÜE ja EÜVP on ka ainsad , mille platvormidest mõistet „sooline võrdõigu

Sotsiaaldemokraatlik erakond „ peab oluliseks soolist tasakaalu ettevõtete juhtorganites

lubab seada eesmärgiks, et kõigis esinduskogudes on ühe sugupoole esindajaid

Rahva Ühtsuse Erakond lähtub põhimõttest, et „Soolise võrdõiguslikkuse arvestamine



stereotüübid, meestekeskne ärikultuur ja juhtorgani liikmete valimise/nimetamise menetluse

läbipaistmatus. Seetõttu on SDE valimisprogrammis ka punkt, mis lubab :“

juhatuse liikmed valime konkursiga.“

Vabaerakonna lubadusest :“Me muudame valimissüsteemi selliselt, et

duskogudesse jõuab inimeste võimalikult laiapõhjaline tahe“ on soolise tasakaalustatuse

nõuet otseselt raske välja lugeda, kuigi „laiapõhjalisus“ ei tohiks põhimõtteliselt poolt

elanikkonda esindamata jätta.

27




, RÜE ja EÜVP on ka ainsad , mille platvormidest mõistet „sooline võrdõiguslikkus“

peab oluliseks soolist tasakaalu ettevõtete juhtorganites“

kõigis esinduskogudes on ühe sugupoole esindajaid

Soolise võrdõiguslikkuse arvestamine



r ja juhtorgani liikmete valimise/nimetamise menetluse

läbipaistmatus. Seetõttu on SDE valimisprogrammis ka punkt, mis lubab :“ Riigiettevõtete

Me muudame valimissüsteemi selliselt, et

on soolise tasakaalustatuse

“ ei tohiks põhimõtteliselt poolt

28

Eesti elanikkonna arvamusküsitlused näitavad suurt toetust naiste senisest suuremale

esindatusele nii poliitikas kui majanduses.

2013.a. soolise võrdõiguslikkuse monitooringu tulemusena selgus, et enam kui kolm

neljandikku (40 %) Eesti elanikest on seisukohal, et naiste suurem osalemine poliitikas, aga

ka muudel juhtivatel ametikohtadel on vajalik eri huvide paremaks esindatuseks ühiskonnas.

Võrreldes 2009. aasta soolise võrdõiguslikkuse monitooringuga on tunduvalt suurenenud ka

nende naiste hulk, kes leiavad, et Riigikogu ning valitsuse liikmete hulgas peaks olema enam

naisi.18 Kui 2009. aastal leidis 49% naisvastajatest, et Riigikogu liikmete hulgas peaks naiste

osakaal olema praegusest suurem, siis 2013. aastal arvas sama juba 62% naistest.19

Märkimisväärselt on viimaste aastate jooksul suurenenud nende naiste arv, kes arvab, et

naisi peaks valitsuses olema senisest tunduvalt enam ( 58 %).

Viimase viie aasta jooksul on nende inimeste osakaal, kes arvavad, et naised sobivad

tippjuhiks, kasvanud kahekordseks. Kui 2009.a. soolise võrdõiguslikkuse monitooringus

arvasid vähem kui pooled vastajad ( 44%), et naine sobib tippjuhiks, siis 2013. aastal oli

sellel seisukohal 81% vastajatest.

2011. aasta Eurobaromeetri uuringust20, mille käigus küsitleti representatiivset valimit Eestis,

on selgunud, et 88 % Eesti elanikest arvab, et naisi peaks äriühingutes juhtivatel kohtadel

olema sama palju kui mehi. Ja seda ainuüksi soolise võrdsuse ja õigluse nimel.

79 % Eesti elanikkonnast on ka selliste piirmäärade (kvootide) kehtestamise poolt, mis

tagaksid riigi- ja börsil noteeritud ettevõtete nõukogudesse ja juhtkondadesse senisest

suurema soolise tasakaalu.

Sellest võib järeldada, et ühiskonna , st. valijate poolt vastuseisu ei maksa karta.

ENÜ toetab igati ja soovitab soolise tasakaalu saavutamiseks ja stereotüüpsetest

soorollihoiakutest vabanemiseks rakendada arvulisi piirmäärasid, mis ühtlasi tähendab, et

mitmete kollegiaalsete otsustuskogude liikmete valimisel muutub soost olulisemaks

kandidaatide oskuste ja eriteadmiste hindamine kindlate kriteeriumide alusel.

18 Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2013. http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/sooline_vo_monitooring_2013_veeb.pdf 19 Soollise võrdõiguslikkuse monitooring 2013.

29

2.3. Naiste majanduslik iseseisvus

MAJANDUSLIK

ISESEISVUS

Palgalõhe

(Naistöötajatega

valdkondade töötasu

tõstmine)

Võrdse ja võrdväärse

töö eest võrdne palk

Naiste vaesuse

vähendamine,

sotsiaalkaitse,

hooldajate toomine

tööturule

Laste elatisraha

tagamine

Lesepension

Naiste majanduslik sõltumatus on seotud erinevate põhjustega - keskmiselt madalama

palgaga

(rahvasuus ka „palgalõhe“) , mis lähtub nende töötamisest sektorites, kus on naistöötajate

ülekaal ja väiksemad palgad ( tööturu segregatsioon), väiksemate karjäärivõimalustega

(tööturu vertikaalne segregatsioon), tööandjate poolt sama või võrdväärse töö eest

väiksema töötasu maksmise e. soolise diskrimineerimisega, tasustatud ja tasustamata tööde

ebaõiglase jagunemisega sugude vahel jms.

Naistele ja meestele sama või võrdväärse töö eest võrdse palga nõudmisi on nimetanud

Sotsiaaldemokraatliku erakonna, Rahva Ühtsuse Erakonna ja Eestimaa Ühendatud

Vasakpartei platvormides.

30

RÜE platvormis on õiguspoliitilise lubadusena öeldud: „Toetame meestele ja naistele

sama töö eest tehtava võrdse tasu maksmist“ . Rahanduspoliitika raames on seatud

eesmärgiks : „palgalõhe kaotamine. Mehed ja naised peavad saama sama töö eest võrdset

palka.“

SDE lubab nn. võrdse palga normi täitmisele riikliku järelevalve: „Palgalõhe

vähendamiseks anname Tööinspektsioonile volitused järelevalve tegemiseks naistele ja

meestele sama töö eest tööandja poolt makstavate palkade ja hüvitiste üle.“

EÜVP taotleb vähemalt Euroopa Sotsiaalharta art. 4, 30 ja 31 täismahus ratifitseerimist

Riigikogus!

Art 4 p.3, mis kohustab “tunnustama mees- ja naistöötajate õigust saada võrdse töö eest

võrdset tasu”.

Proportsionaalselt enam mõjutavad naiste sissetulekuid ka erakondade poolt antud

lubadused tõsta nende töötajate töötasu, kus valdavalt naised on koondunud.

Õpetajate palgatõusu lubavad KE ( alampalk 1500 EUR) , SDE (20 % keskmisest

kõrgemaks).

Esimene neist lubab tagada ka lasteaiaõpetajatele riiklikud palkade alammäärad ja

puhkused sarnaselt koolide õpetajatega ning väärika palga normkoormusega arstidele,

õdedele ja abipersonalile .

Ühtlasi lubatakse tagada riigipoolse lisatasu laulu- ja tantsupidudel osalevate kollektiivide

ringijuhtidele.

SDE lubab kindlustada lasteaiaõpetajatele kooliõpetajatega võrdse miinimumpalga ning

tõsta eelisjärjekorras sotsiaaltöötajate töötasu.

EER seisab raamatukogutöötajate väärilise töötasu eest.

IRL: on võtnud eesmärgiks, et õpitud erialal töötavad kõrgharidusega kultuuritöötajad

peavad saama vähemalt Eesti keskmist palka.

Ühtlasi mõjutavad sissetulekuid mitmed toetused ja võimalus tööturul osaleda.

Pere- ja lastetoetuste tõstmist lubavad KE, EVA, EKRE, SDE.

Vajadusele tõsta naiste tööhõivet , parandades hooldusteenuste saamise võimalusi, on

tähelepanu pööranud KE, RÜE, SDE, IRL.

EVA lubab tõsta miinimumpalka ja vabastada pensionid tulumaksuga maksustamisest

ning pere- ja lastetoetuste tõstmist.

RÜE näeb vajadust arendada toetussüsteeme, mis võimaldavad puudega lapse

vanemal jätkata eneseteostust

hooldussüsteem vajab põhjalikku reformi ja Eesti jaoks sobiliku mudeli leidmist. Toetatakse

ehakülade süsteemi väljaehitamist.

KE lubab luua puuetega inimestele päevase hooldamise ja tugiteenused ning

võimaldame omastehooldajatel naasta tööturule, pakkuda põhikooli lõpetanud puudega

noortele edasiõppimist ja arengut toetava keskkonda, et anda võimalus puudega laste

vanematel jätkata töölkäimist.

SDE: lubab toetada omavalitsusi 3000 lasteaia

laste arengut ning vanemate naasmist tööturule, vähendada suure hooldusvajadusega,

raske ja sügava puudega laste vanemate hoolduskoormust ja takistusi tööhõives

osalemiseks, toetada puudega lastele suunatud tugiteenuste (lapsehoid, tugiisik ja transport)

arendamist ja pakkumist .

IRL lubab pakkuda omastehooldajatele mõistlikke, kulusäästlikke ja humaanseid

lahendusi, mis võimaldavad neil tööturule naasta ja korrigeerida erivajadustega laste perede

toetamise süsteemi (hoiuteenuse, intervallhoiu jne kättesaadavus) nii, et see oleks terviklik,

paindlik, efektiivne ja jätkusuutlik, et anda puuetega laste vanematele võimaluse jätkata

töötamist

EIP deklareerib, et riigi sotsiaalpoliitika peab olema perekeskne ja iivet toetav

Arvamus

Viimase viie aasta jooksul on elanikkonnas üha enam hakatud tajuma naiste ja meeste

võimaluste ebavõrdsust tööelus. Seda on ilmselgelt toetanud ka nt. palgalõhe teema ja

vastava statistika kajastus meediakanalite poolt. Sooline palgalõhe on seejuures vai

väga suure üldistusastmega näitajaks, mis lisaks sugude majanduslikule ebavõrdsusele

hõlmab ka muid soolisi ebavõrdsusi mitmetes teistes omavahel seotud ühiskonnaelu

valdkondades.


ja lastetoetuste tõstmist.


vanemal jätkata eneseteostust erialasel tööl. Lisaks on erakond seisukohal, et eakate


ehakülade süsteemi väljaehitamist.

puuetega inimestele päevase hooldamise ja tugiteenused ning



SDE: lubab toetada omavalitsusi 3000 lasteaia- ja hoiukoha loomisel, et soodustada




omastehooldajatele mõistlikke, kulusäästlikke ja humaanseid



ik, efektiivne ja jätkusuutlik, et anda puuetega laste vanematele võimaluse jätkata

riigi sotsiaalpoliitika peab olema perekeskne ja iivet toetav



vastava statistika kajastus meediakanalite poolt. Sooline palgalõhe on seejuures vai



31



erialasel tööl. Lisaks on erakond seisukohal, et eakate


puuetega inimestele päevase hooldamise ja tugiteenused ning



ja hoiukoha loomisel, et soodustada




omastehooldajatele mõistlikke, kulusäästlikke ja humaanseid



ik, efektiivne ja jätkusuutlik, et anda puuetega laste vanematele võimaluse jätkata

riigi sotsiaalpoliitika peab olema perekeskne ja iivet toetav



vastava statistika kajastus meediakanalite poolt. Sooline palgalõhe on seejuures vaid üheks



32

Eesti tööturul, mis on väga traditsiooniliste soorollide kohaselt jagunenud nn. naiste ja

meeste töödeks on märgatav, kuidas meeste poolt domineeritud tegevus- ja ametialad on

kõrgemini tasustatud kui need, kus töötab rohkem naisi. Statistikaameti andmetel töötab

vaid 13% inimestest töökollektiivides, kus on mehi ja naisi umbes võrdselt.

Argielus ollakse sellise soolise ebavõrdsusega harjunud, seda peetakse tavaliseks,

normaalseks ning nagu näha, ilma avaliku diskussioonita töö- ja haridusturu sooliselt

diskrimineeriva mõju üle ei jõua seotud probleemid ka poliitikakujundajateni. Ometi mõjutab

just väljakujunenud olukord noorte erialavalikuid, mis bumerangina seavad poliitikud riiklikul

tasandil lahendamist vajavate küsimuste ette - sh. kuidas suurendada meesõpetajate hulka

koolis ja naiste osakaalu tehnilistel ja IKT alade.

67% Eesti elanikest väidab, et meestel on võrreldes naistega tööelus natuke või märgatavalt

paremad võimalused. Vaid 17 % naistest ja 32 % meestest on arvamusel, et naiste ja

meeste võimalused tööturul on võrdsed.21

Üle poolte (60%) Eesti elanikest on veendunud, et naiste tööd väärtustatakse tavaliselt

vähem kui meeste tööd.

Üldiselt on aga eestlaste hoiakud sama töö eest võrdse tasustamise osas egalitaarsed - 92

% elanikkonnast toetab naiste ja meeste võrdselt õiglast tasustamist tööandja poolt.

Soolise võrdõiguslikkuse 2013.a monitooringu andmete alusel on aga hoopis suurenenud

nende naiste hulk, kes sõltuvad majanduslikult mõnest oma pereliikmest.22

Juhul kui ellu viiakse palgapoliitika, mille tõttu tõusevad õpetajate palgad, võib sellel olla

mõningane mõju soolisele palgalõhele. Rahvusvaheline kogemus ja uuringud küll väidavad,

et eelkõige peavad mingile kutsealale minema mehed ja alles seejärel hakkavad tõusma ka

palgad.

Valdavalt on naiste potentsiaalset majanduslikku olukorda puudutavad lubadused seotud

sotsiaalkaitsesüsteemidega, mille üldine põhimõtteline ülesanne on niikuinii indiviidide

võimaluste ühtlustamine, seetõttu on enamus teemakohaseid seisukohti valimisplatvormides

väljendatud just pensionide ja hüvitiste kontekstis. Vaid ühel erakonnal (SDE) on sõnaselgelt

nõudmine vähendada soolist palgalõhet.

Riiklik järelevalve palga määramise aluste ja tingimuste üle kahtlemata vähendaks praegusi

soolisi palgaerinevusi ettevõtete/organisatsioonide tasandil. Kui sellega kaasneks ka töö

väärtuse hindamise meetodite soovitamine ja väljatöötamine Tööinspektsiooni või

Sotsiaalministeeriumi poolt, oleks ettepanek kasulik ka igale tööandjale.

Elatisabi on samuti positiivne, kuigi mõelduna laste eest hoolitsemiseks, annab see suurema

kindlustunde majanduslikuks toimetulekuks lapsi üksi kasvatavatele ( enamasti ) emadele.

21 Ibid 22 Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2013.

33

Nii kultuuritöötajate kui riigitöötajate kui üliõpilaste seas on suurem osakaal naistel, nii

võivad ettepanekud tagada nende senisest parema sissetuleku.

Erinevad maksupoliitilised lubadused vajaksid nende eelnevat mõjude hindamist sugupoolte

aspektist, alternatiivide hindamist ja otsustamist soolise võrdsuse eesmärke silmas pidades.

34

2.4.Elatisraha tagamine lastele ja nn. lesepension

Laste elatisraha

tagamine

Lesepension

Lastele elatisraha fondi loomist lubavad põhimõtteliselt kolme erakonna platvormid: SDE,

KE, IRL

SDE luba luua „elatise garanteerimise fondi, kust saaksid tuge need üksikvanemate

lapsed, kellele lahus elavad vanemad ei maksa elatist „

KE lubab luua elatisrahafondi.

IRL- i platvormist võib välja lugeda soovi „vähendada elatisrahade juhtumeid (selle

asemel toetav, kokkuleppiv vanemlus), aga kui need ei toimi ja lapsele elatise

maksmiseks kohustatud vanem elatist õigeaegselt ei maksa, teeb seda riik, nõudes

hiljem summa vanemalt sisse.“

RE seevastu lubab sätestada jõulised riikliku sunni meetodid laste elatisraha

maksmisest kõrvalehoidjatele (riigitoetuste maksmisest ja riigi antavate tegevuslubade

väljastamisest keeldumine, elatisraha mahaarvamine tulumaksutagastuselt ja

kogumispensioni fondidest) ja anda suuremad volitused täitevametnikele elatisraha

sissenõudmiseks ning muuta elatisnõuded kehtivaks kuni võlgade tasumiseni

Lesepensioni kui uut tüüpi pensioniliigi väljatöötamist ja rakendamist on lubatud kolme

erakonna platvormides:

EKRE lubab kehtestada lesepensioni, kus lesestunud pensionär saab iga abielus oldud

aasta eest ühe protsendi abikaasa pensionist.

RÜE: platvormis on kirjas, et eakate toimetuleku parandamiseks viime sisse

lesepensioni - tähtajalise lisapension elukaaslase kaotanud inimesele.

KE lubab seadustada „lesepensioni“,

puhul saada suuremat pensioni lahkunud abikaasa pensioni arvel

Arvamus

ENÜ toetab elatisraha fondi

süsteem aastaid toimib (Austrias, Belgias, Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal,

Norras ja Rootsis, Lätis).

Lapsele elatisraha tagamine on seotud soolise ebavõrdsusega seetõttu, et praegune

olukord paneb last kasvatava vanema, kes valdavalt on ema, olukorda, kus ta peab oma

lapse õiguste kaitsmiseks kulutama äärmiselt palju ressursse ( ajalisi, va

pöördumiseks erinevate institutsioonide poole, olles ainsana vastutav kohustuste täitmise

jälgimise ja mittemaksmise korral meetmete algatamise eest.

Kehtiv süsteem on seega kaudselt naisi diskrimineeriv, sest valdavalt on naised need, k

kasvatada lapsed jäävad.

Elatiste määramise, maksmise ja kättesaamise praegune süsteem pole efektiivne, on

ressursimahukas nii elatise taotlejale kui taotlustega seotud erinevatele institutsioonidele

ning ei taga arvukate laste õiguste kaitstust, ses

nõudmisest lihtsalt loobuda.

Elatise maksmine või mittemaksmine ei olene alati lahuselava vanema majanduslikest

võimalustest, vaid see võib olla ka seotud võimu (otsustamise, domineerimise) küsimusega.

Tuleks selgelt teadvustada, et elatise nõue ei ole vanemate omavaheline asi. Alaealise lapse

ülalpidamiskohustuse näol on tegemist nö absoluutse kohustusega lapse ees, millest

üldjuhul ei vabasta ükski asjaolu.

erinev muudest laste- ja peretoetustest.

Eestis ei ole kehtiva õiguse järgi

õigusest elatisraha saada ja leppida sellega, et kasvatab oma last teise vanema elatisrahata

- sellised kokkulepped on õigustühised. Praegune keeruks asjaajamine võib aga naisi just

nii käituma suunata.

Seetõttu võiks loodav elatisrahade fond täita ka sellist kontrollifunktsiooni, mis jälgiks elatiste

laekumise korrapärasust.

Väga väike osa Eesti elanikest toetab põhi

ise hoolitsema selle eest, et elatisraha kätte saada, sellega mingil määral nõustujaid ja

lubab seadustada „lesepensioni“, võimaldades eakatel abielupaaride ühe surma

suuremat pensioni lahkunud abikaasa pensioni arvel.“

toetab elatisraha fondi loomist analoogiliselt paljude teiste riikidega, kus selline




lapse õiguste kaitsmiseks kulutama äärmiselt palju ressursse ( ajalisi, va


jälgimise ja mittemaksmise korral meetmete algatamise eest.

Kehtiv süsteem on seega kaudselt naisi diskrimineeriv, sest valdavalt on naised need, k



ning ei taga arvukate laste õiguste kaitstust, sest ilmselgelt võivad osad naised elatise



elt teadvustada, et elatise nõue ei ole vanemate omavaheline asi. Alaealise lapse


üldjuhul ei vabasta ükski asjaolu. Igakuine elatis määratakse lapsele ja see on olemusliku

ja peretoetustest.

Eestis ei ole kehtiva õiguse järgi last kasvataval vanemal õigust jätta oma laps ilma


õigustühised. Praegune keeruks asjaajamine võib aga naisi just


Väga väike osa Eesti elanikest toetab põhimõtet , et vanem, kelle juurde jäävad lapsed, peab


35

võimaldades eakatel abielupaaride ühe surma

loomist analoogiliselt paljude teiste riikidega, kus selline




lapse õiguste kaitsmiseks kulutama äärmiselt palju ressursse ( ajalisi, vaimseid, rahalisi)


Kehtiv süsteem on seega kaudselt naisi diskrimineeriv, sest valdavalt on naised need, kelle



t ilmselgelt võivad osad naised elatise



elt teadvustada, et elatise nõue ei ole vanemate omavaheline asi. Alaealise lapse


Igakuine elatis määratakse lapsele ja see on olemuslikult

last kasvataval vanemal õigust jätta oma laps ilma


õigustühised. Praegune keeruks asjaajamine võib aga naisi just


mõtet , et vanem, kelle juurde jäävad lapsed, peab


36

mittenõustujaid on võrdsel hulgal. 23 Samast uuringust on selgunud, et vabatahtlike

kokkulepete toimimisse ei usuta ning ollakse seisukohal, et vanem, kelle juurde lapsed

jäävad, ei peaks ise selle eest hoolitsema, et elatisraha kätte saada, vaid lapse juurest

lahkunud lapsevanemale peaksid survet avaldama eelkõige tema tööandja , seejärel riik,

kellel oleks õigus elatist maksta ja see tagantjärele välja nõuda.

Lesepensioni puhul oleks tegemist uue (aga suhteliselt vanamoelise, II MS järgse

traditsioonilisest perekonnasuhtest pärineva ) pensioniliigiga, kus siis vanaduspensionäri

surma korral tema pensionärist lesk saaks/võiks oma vanaduspensioni kadunud abikaasa

(suurema) vanaduspensioni vastu välja vahetada (ilmselgelt eeldusel, et nende abielu on

kestnud teatud arv aastaid).

Eestis kehtib praegu süsteem, mis arvestab individuaalset panust (vanaduspension sõltub

igaühe tööpanusest ja makstud sotsiaalmaksust) ja võimaldab mitmete asjaolud muutmisel

(muutumisel) ka individuaalset toimetulekut.

Lesepension aga võib kaudselt kanda sõnumit, et naisel on loomulik olla mehe ülalpeetav

või teenida mehest väiksemat palka, mis omakorda mõjutab naiste väljavaateid tööturul...

Riiklik pensionifond kujuneb jooksva finantseerimise põhimõttel - tööeas inimesed maksavad

pensioni oma vanemate põlvkonnale. Seega ei kogu töötajad ise raha oma pensionipõlveks,

vaid lähtutakse põlvkondade solidaarsusest. Lesepension tähendaks sisuliselt seda, et

suurendataks ühtede pensioni teiste arvelt. Ilmselgelt oleks sotsiaalselt ebaõiglane, kui

näiteks enam-vähem ühesuurust pensioni hakkaksid saama 40-aastase tööstaažiga naine,

ning tunduvalt väiksema tööstaažiga naine, kes oli teatud arv aastaid abielus 40-aastase

tööstaažiga mehega.

Meeste ja naiste pensionipõlve sissetulekute vahesid saab vähendada ka pensionisüsteemi

moonutamata ja ebaõiglust juurde tekitamata. Seda eelkõige abinõudega, mis tagavad

naistele ja meestele võrdse töö eest võrdse palga, nende võrdse kohtlemise tööle värbamisel

ja edutamisel ning võimalused laste kasvatamise ja tööelu sujuvamaks ühitamiseks.

Lesepension paraku süvendaks naiste sõltuvust abikaasadest ning soosiks ka pikemas

plaanis hoiakuid, mis määravad paljud naised vähese maine ja madala palgaga

töövaldkondadesse ning sunnivad neid tulevikus leppima ka meestest pisema pensioniga.

23 Lapsed ja Eesti ühiskond. Väärtushinnangute uurin g RISC. Lisa Eesti maa-aruandele. Sotsiaalministeerium, 2006. Joon. 2.1. Vanemakohustuste täitmine ja elatisraha maksmine. http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/kogumik/RISC_lisa_2006_1_.pdf

37

Erakonna platvormides ei ole selgitatud, millisel eesmärgil sellist pensioniliiki soovitakse

sisse viia. Juhul, kui see on mõeldud registreeritud abielu väärtustamiseks, oleks see ikkagi

ebaõiglane.

38

2.5.Sooline ebavõrdsus hariduses

SOOLINE

VÕRDSUS

HARIDUSES

Kohustuslik

keskharidus,

vanusepiiri

tõstmine

Poiste

väljalangevuse

vähendamine

Kuigi kõige vahetumalt on soorollide ja soostereotüüpide muutmine seotud

hariduse/kasvatuse sisu ja eesmärkidega, pole seda aspekti otseselt valimislubadustes

puudutatud. Alljärgnevalt siis olulisematest seisukohtadest seoses hariduspoliitikaga.

Haridusvaldkonda on puudutatud pea kõigis platvormides. Haridusliku kihistumise

vähendamise vajalikkust on oluliseks pidanud SDE, IRL, KE, EER.

SDE: on lubanud: „Vähendame hariduslikku kihistumist. Vähendame haridustee

katkestajate hulka, selleks täiustame tugisüsteeme ja pikendame koolikohustust 18-

eluaastani või kuni kutse omandamiseni.“ Samuti on lubatud toetada riikliku prioriteedina

õpetajahariduse ajakohastamist ja haridusuuringute edendamist. Lubatakse (taas) luua

õpetaja abi ametikohad koolides.

IRL näeb vajadust tugevdada riigipoolset järelevalvet ja lubab tagada koostöös

kohalike omavalitsustega põhihariduse ühtlane tase kõigis põhikoolides, vältides

hariduslikku kihistumist ja väärtustades kodulähedast põhikooli.

EER:. „ Muudame õppeprogrammid paindlikuks ja vähendame isiksusekeskse õppe

kaudu poiste väljalangevust koolist.“ Ühtlasi rõhutatakse vajadust arendada rühmaõppe ja

koostööoskusi.

KE „Tagame õpilaste arengu tagamiseks ja väljalangemise vähendamiseks igas

lasteaias ja koolis vajalike tugispetsialistide riikliku rahastamise

psühholoogid, logopeedid).

Soolise segregatsiooni vähendamist hariduses

rõhuasetused juhul, kui arvestatakse sihipäraselt vajadust suunata noori õppima sooliselt

ebatraditsioonilistele aladele:

IRL peab oluliseks soodustada insener

tehniliste ja insenerierialade tudengite arvu ning selgete praktika

stipendiumide kaudu motiveerida tudengeid nende erialade eelistamisek

küll tõstatatud küsimus: kuidas tuua rohkem noori tehnoloogiavaldkonna erialadele õppima,

aga see on jäänud seostamata Eesti praeguste strateegiliste eesmärkidega, sh. tütarlaste

senisest suuremale suunamisele nendele erialadele.

RÜE lubab toetada hariduse radikaalset ümberorienteerumist reaal

ning insener-tehnilistele erialadele juba algharidusest peale

RE on seadnud sihiks sellise haridussüsteemi arendamise, mille põhirõhk oleks

arendada ettevõtlus- ja innovats

muutuva maailmaga. Viimane peaks põhimõtteliselt tähendama eelkõige sotsiaalsete

suhtlemisoskuste, koostöö ja võrdsuse tunnustamist.

Samuti võib soostereotüüpide vähendamisele (alateadlikult) suun

EER seisukohta: „Viime sisse asendusteenistuse võimaluse, kus lisaks

relvakasutusoskusele ja füüsilise võimekuse parandamisele õpetatakse esmaabi andmist,

puudega inimeste abistamist, haigete hooldamist ja tegutsemist tsiviilkaitses,

looduskatastroofide ning reostusohu puhul

IRL-i poolt lubatud naiste suurema

Arvamus

Eesti haridussüsteemis toimib näiteks sooline selektsioonimehhanism ja sooline

kihistumine läbi põhikoolijärgse jagunemise üldkeskhariduse ja kutsehariduse suuna vahel,

Tagame õpilaste arengu tagamiseks ja väljalangemise vähendamiseks igas

lasteaias ja koolis vajalike tugispetsialistide riikliku rahastamise“ (sh sotsiaalpedagoogid,

segregatsiooni vähendamist hariduses võimaldavad põhimõtteliselt ka järgmised


IRL peab oluliseks soodustada insener-tehniliste erialade õppimist, et suurendada

tehniliste ja insenerierialade tudengite arvu ning selgete praktika- ja karjäärivõimaluste ja

stipendiumide kaudu motiveerida tudengeid nende erialade eelistamisek



senisest suuremale suunamisele nendele erialadele.

oetada hariduse radikaalset ümberorienteerumist reaal-

tehnilistele erialadele juba algharidusest peale.


ja innovatsioonivaimu , aga ka inimeste kõrget kohanemisvõimet

maailmaga. Viimane peaks põhimõtteliselt tähendama eelkõige sotsiaalsete

suhtlemisoskuste, koostöö ja võrdsuse tunnustamist.

Samuti võib soostereotüüpide vähendamisele (alateadlikult) suunatuks lugeda ka

Viime sisse asendusteenistuse võimaluse, kus lisaks



uskatastroofide ning reostusohu puhul,“ ja

naiste suuremat vabatahtliku kaasamise pooldamist ajateenistusse.



39

Tagame õpilaste arengu tagamiseks ja väljalangemise vähendamiseks igas

(sh sotsiaalpedagoogid,

võimaldavad põhimõtteliselt ka järgmised


tehniliste erialade õppimist, et suurendada

ja karjäärivõimaluste ja

stipendiumide kaudu motiveerida tudengeid nende erialade eelistamiseks. Probleemina on



- ja loodusainetele


ioonivaimu , aga ka inimeste kõrget kohanemisvõimet

maailmaga. Viimane peaks põhimõtteliselt tähendama eelkõige sotsiaalsete

atuks lugeda ka

Viime sisse asendusteenistuse võimaluse, kus lisaks



vabatahtliku kaasamise pooldamist ajateenistusse.



40

kus esimesse suundub rohkem tütarlapsi ja teise enam poisslapsi. Sooliselt erinevad on ka

eriala- ja kutsevalikud. Sooliselt stereotüüpne sotsialiseerimine ei taga, et peale

haridussüsteemi on naistel ja meestel omandatud võrdne staatus ja karjäärivõimalused

tööturul, ettevõtluses, otsustusprotsessides osalemises, majanduslikus sõltumatuses.

Eesti haridusideoloogia on pikka aega olnud uusliberaalse maailmavaate mõjuväljas, ning

sotsiaalse õigluse ning võrdsuse põhimõtteid pole eriti esile tõstetud. Eesti hariduse

egalitaarsem arengusuund on sõnastatud Eesti elukestva õppe strateegias 2020.

Kuigi soolised lõhed meie hariduses on osaliselt teadvustatud, on Eesti koos Ungari, Poola,

Itaalia ja Slovakkiaga ainsateks EL liikmesriikidest, kus seni puuduvad sihipärased poliitikad

soorollide ja –stereotüüpide muutmiseks alg- ja põhihariduses.

2011.aastal Euroopa Komisjoni poolt koostatud aruandes24 märgitakse kriitiliselt, et Eestis ei

koguta andmeid käsitöö ja tehnoloogiaõpetuse aine valikute kohta soo lõikes, et ametnikud

õigustavad soopõhiseid valikuid tütarlaste ja poiste „kaasasündinud“ erinevustega nende

võimetes ja huvides, viitamata seejuures ühelegi sellekohasele uuringule. Lisaks

nimetatakse aruandes, et Eesti haridussüsteem on liiga konservatiivne ja ei pööra

tähelepanu nn. varjatud õppekavale, mis soolisi stereotüüpe säilitab.

Eestis on probleemideks tunnistatud

• soopõhised traditsioonilised erialavalikud,

• tööturul väljakujunenud sooline segregatsioon ja seda alalhoidvad stereotüübid

• soogruppide erinev motivatsioon hariduse, sh kõrghariduse omandamiseks jms.

Kool on üks väheseid kohti, kus teadlikult saab vähendada aegunud stereotüüpe - kui

eesmärgistatult tegeleda nende oskustega, millest poistel ja tüdrukutel praegu vajaka jääb –

esimestel suhtlemis- ja empaatiavõimest, teistel enesekehtestamisest ja julgusest kanda

vastutust.

Soolise kihistumise vähenemiseks hariduses on muuhulgas vaja

• mitmekesistada mõlema soogrupi haridus- ja kutsevalikuid,

• vabaneda stereotüüpsetest eelarvamustest ning

24 European Commission, Directorate-General Justice.(2011) Sex discrimination in access to education: evaluation of the need for and effectiveness of current measures in the Member States. A report submitted by GHKin association with FGB http://ec.europa.eu/justice/genderequality/files/conference_sept_2011/final_report_19_07_11_en.pdf

41

• muuta paindlikumaks kitsaks jäävaid soorollimudeleid25;26,

Samuti on vaja arvestada sooliste aspektidega kõigis hariduspoliitilistest otsustes ja lülitada

soolise võrdõiguslikkusega seotud teemad õpetajate esma-, ümber- ja täiendõppesse;

Soovitav on korraldada regulaarne järelevalve õppekavade, õppeainete sisu,

haridusstandardite, õppe- ja teadmiste omandamise vahendite, klassi- ja koolielu korralduse

üle, et kaotada soolised stereotüübid kõikidel haridussüsteemi tasanditel;

Senistes uuringutes pole tunnistust sellest, et isiksusekeskne õpe vähendaks poiste

väljalangevust. Probleem pole uus ja sellega on tegeletud aastakümneid mujalgi.

Nüüdisaegne seisukoht on, et ei ole olemas poiste-sõbralikku pedagoogikat, see, mis on hea

ühele soogrupile, on hea ja tõhus ka teisele. Tüdrukute ja poiste õppimine sõltub õpetamis-

ja kasvatusmeetoditest, kus rõhutatakse loovust, huumorit, põnevust, mängumeelt ja

kujutlusvõimet.

Eesti arenguvisioonidena nähakse erakondade valimisplatvormides liikumist Põhjamaade

kultuuriruumi…

Juhul, kui näiteks edasises hariduspoliitikas lähtuda neist väärtustest, mida need riigid on

silmas pidanud (ausus, töökus, patriotism, inimõigused ja võrdsus, demokraatia,

multikultuursuse aktsepteerimine, looduse austamine ja keskkonna säilitamine) ning

euroopalikest hariduspõhimõtetest, et

• hariduse hea kvaliteedi tagab egalitaarne, võrdväärne ja kaasav haridus, mis aitab

varakult vältida edasijõudmatust;

• lapse ja noore õppimisvõime määravad ära õpetaja meetodid ja tema pedagoogilise

suhtlemise laad;

• koolitatavus ja õpetatavus on eelkõige pedagoogika, mitte niivõrd üksikisiku

andekuse või koolivalmiduse küsimus,

võib kaugemas tulevikus loota vähemalt suhtumisse muutumist sooküsimustesse hariduses.

Nii mõnegi erakonna poliitilise retoorika alusel võib selles suunas liikumist edaspidi oodata. .

25 Euroopa komisjoni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhised 2006–2010 (KOM(2006)0092) ja

nende mõju hinnang (SEK(2006)0275); 26 Soolise võrdõiguslikkuse Euroopa pakt, mille võttis vastu Euroopa Ülemkogu oma 23. ja 24. märtsi

2006. aasta Brüsseli kohtumisel

42

2.6. Töö- ja pereelu ühitamine

TÖÖ- ja PEREELU

ÜHITAMINE

Paindlik töökorraldus

Hooldusteenused27

Isapuhkus(ed),

vanemahüvitise

paindlikkus

Lasteaiakohad

Kuigi tulevane Riigikogu ei saakski kõrvale vaadata lasteaiakohtade vajalikkusest, on nende

loomist rõhutatud nelja erakonna platvormis: SDE, KE, IRL, RÜE ja EKRE.

SDE lubab toetada omavalitsusi 3000 lasteaia- ja hoiukoha loomisel, et „soodustada

laste arengut ning vanemate naasmist tööturule“ ning vaadata üle ja täiendada

omastehooldajaid puudutavaid õigusakte, lähtudes omastehooldajate tegelikest vajadustest.

SDE lubab soodustada töö- ja pereelu ühitamist, võimaldades vanemapuhkust jagada

paindlikumalt pikema aja peale.

RE lubab arendada seadusandlust, „võimaldades pere- ja tööelu paremaks

ühildamiseks vanemate rööbiti puhkamist ning vaadata üle töö- ja puhkeaja regulatsioonid

ning ajakohastada neid muutunud töövormidest lähtudes, nii et tööaja korraldus oleks

paindlik ning arvestaks tööandja ja töötaja tegelike vajaduste ja võimalustega“.

KE platvormis on kirjas: „Taastame tasustatud isapuhkuse. Tänu tasustatud

isapuhkusele saavad mõlemad vanemad pühenduda lapsele ja kohaneda uue rolliga“

27 Hooldusteenuste- alaseid seisukohti ja lubadusi on käsitletud ka naiste majandusliku sõltumatuse ( st. naiste tööhõive suurendamise) kontekstis lk.

IRL lubab reserveerida vanemahüvitisest kaks kuud kasutamiseks vaid ühele vanemale

ja vanemahüvitisega katta lapse hooldamiseks kuluvat aega ka siis, kui vanem osaajaga

töötab; Kavandatud on võimaldada kasutada vanemahüvitist pikema aja vältel, kui

selleks soov, ent eeldusel, et vähemalt 80% vanemahüvitisest kasutatakse ära lapse 4

aastaseks saamiseni, ülejäänud osa võib kasutada kuni kalendriaasta lõpuni, mil laps astub

esimesse klassi; Lubatakse ka kombineerida soovi korral lapsehoolduspuh

vanemahüvitist.

Arvamus

Töö, pere- ja eraelu ühitamine on üheks ühiskonna majandusliku arengu ja

elukvaliteediga seotud teemavaldkonnaks, mis on vahetult seotud tööelu ja tööpoliitikaga,

pere-elu ja perepoliitikaga ning soosuhete ja

Küsimusi inimeste (naiste ja meeste), perede, ettevõtete/organisatsioonide ja

ühiskonna tasandil ei saa lahendada, arvestamata

Näiteks kõige paremate kavatsustega loodud meet

lapsehoolduspuhkused nõrgendavad eelkõige naiste staatust tööturul kui nendega ei kaasne

sihipäraseid meetmeid sugudevaheliste vastutuste ja kohustuste võrdsustamiseks.

Uuringutest on selgunud, et poliitikad, mis aitavad v

stimuleerivad nii naiste suuremat tööhõivet kui iivet, eriti siis, kui ühiskonnas on levinud

võrdseid, egalitaarseid soosuhteid toetavad hoiakud. Näiteks Põhjamaades, kus soolise

võrdõiguslikkuse poliitikat on ellu viidud

langenud alla kriitilist taset. 28

Arvukad uuringud näitavad, et eriti pikad lapsehoolduspuhkused mõjuvad negatiivselt naiste

karjäärile, aga ka palgale ja pensionidele. Täheldatud on, et eriti pikaks ajaks jäävad

tööturult kõrvale väiksema haridusega ja ilma kvalifikatsioonita noored nai

Traditsiooniliselt kasutavad naistöötajad (emad) meestöötajatest (isad) rohkem osalise

tööajaga töötamist ja muid paindlikke tööajavõimalusi, mis samuti võib piirata

edutamisvõimalusi ja ühtlasi peresisest võrdsemat perekohustuste jagamist.

Pikkades lapsehoolduspuhkuste süsteemides nähakse ohtu nii tööturu tööhõiveeesmärkide

kui soolise võrdõiguslikkuse saavutamise seisukohast.

28 Komisjoni aruanne nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa majandussotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele. Naiste ja meeste võrdõiguslikkus http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:52009DC0694:EN:NOT29 OECD (2+11) „Work and life balance“, in How’s Life?: Measuring Well



töötab; Kavandatud on võimaldada kasutada vanemahüvitist pikema aja vältel, kui

selleks soov, ent eeldusel, et vähemalt 80% vanemahüvitisest kasutatakse ära lapse 4


esimesse klassi; Lubatakse ka kombineerida soovi korral lapsehoolduspuh

ja eraelu ühitamine on üheks ühiskonna majandusliku arengu ja


elu ja perepoliitikaga ning soosuhete ja soolise võrdõiguslikkuse poliitikaga.


ühiskonna tasandil ei saa lahendada, arvestamata nende kolme elusfääri vastastikust mõju.

Näiteks kõige paremate kavatsustega loodud meetmed emaduse toetamiseks ja pikad



Uuringutest on selgunud, et poliitikad, mis aitavad vanematel töö- ja pereelu ühitada,



võrdõiguslikkuse poliitikat on ellu viidud sihipäraselt juba aastakümneid, pole iive kordagi



tööturult kõrvale väiksema haridusega ja ilma kvalifikatsioonita noored nai




kades lapsehoolduspuhkuste süsteemides nähakse ohtu nii tööturu tööhõiveeesmärkide

kui soolise võrdõiguslikkuse saavutamise seisukohast. 29

Komisjoni aruanne nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa majandus

sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele. Naiste ja meeste võrdõiguslikkus lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:52009DC0694:EN:NOT

OECD (2+11) „Work and life balance“, in How’s Life?: Measuring Well-.being, OECD Publishing

43



töötab; Kavandatud on võimaldada kasutada vanemahüvitist pikema aja vältel, kui perel on

selleks soov, ent eeldusel, et vähemalt 80% vanemahüvitisest kasutatakse ära lapse 4-


esimesse klassi; Lubatakse ka kombineerida soovi korral lapsehoolduspuhkust ja

ja eraelu ühitamine on üheks ühiskonna majandusliku arengu ja


soolise võrdõiguslikkuse poliitikaga.


kolme elusfääri vastastikust mõju.

med emaduse toetamiseks ja pikad



ja pereelu ühitada,



sihipäraselt juba aastakümneid, pole iive kordagi



tööturult kõrvale väiksema haridusega ja ilma kvalifikatsioonita noored naised.




kades lapsehoolduspuhkuste süsteemides nähakse ohtu nii tööturu tööhõiveeesmärkide

Komisjoni aruanne nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele. Naiste ja meeste võrdõiguslikkus – 2010.

lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:52009DC0694:EN:NOT .being, OECD Publishing

44

Otsus saada järgmine laps, sõltub sellest, kui võrdselt on olnud kohustused jagatud naiste ja

meeste vahel eelneva lapse eest hoolitsemisel. Seaduspära kinnitavad uuringud

Skandinaaviamaades, Austraalias , Uus-Meremaal, USA-s, Hispaanias.30 Seega on isade

suurem (kohustuslikus korras) lapsehoolduspuhkus igati tervitatav. Võrdsus partnerite vahel

perekonnas tagab harmoonilisema ja püsivama pere-elu ning toetab töö- ja pereelu

kergemat ühitamist.

Hooldusteenuste pakkumine võimaldab tööturule siirduda neil, kes praegu on sunnitud

erinevate hoolduskohustuste tõttu mitteaktiivseks jääma ja need on enamasti naised.

Ühisjooneks on lihtsustada töö- ja pereelu ühitamist, aga seda eelkõige lastehoiuteenuste

parandamise abil, puudutamata on tööandjate-poolsed meetmed, ja/või nende teadlikkuse

tõstmine paindlikest töövormidest.

Vahetult inimeste heaolu mõjutavate töö- ja pere-elu meetmete puhul, mis langevad eri

poliitikavaldkondade mõjualasse, on oluline arengutrendide järjepidev hindamine. Sageli

jääb sooline ebavõrdsus märkamatuks ning problematiseerimata vaid seetõttu, et

uuringutes ei pöörata tähelepanu sellele, et inimesed käituvad naiste ja meestena, mitte

sootute kodanikena.

Poliitikate väljatöötamisel tuleb keskenduda vajadusele suurendada isaduse rolli ja murda

stereotüüpide taasloomise tsüklit, milles hoolduskohustusi võtavad rohkem naised, kelle

karjäär, sissetulekud ja finantstoetus perekonnale väheneb ja kes siis on taas omamoodi

stereotüüpseteks rollimudeliteks järgmisele põlvkonnale.

http://dx.doi.org/10.17787/9789264121164-8-en 30 Olah, L., Sz. Childbearing in a Gender-Equal Society. In. Farrer, L., & Lay, W. (Ed.) ( Spotlights on Contemporary Family Life. Families in Europe Vol 2. Spotlights on Contemporary Family Life - Chapter 3: Demographic Change and the Family in Europe. Spotlights on Contemporary Family Life. Familyplatform. http://europa.eu/epic/docs/family-platform-book-2.pdf

45

2.7. Naistevastase ja perevägivalla kaotamine

NAISTEVASTASE,

PEREVÄGIVALLA

JA

INIMKAUBANDUSE

KAOTAMINE

Pere- ja

naistevastase

vägivalla kaotamine

Inimkaubanduse,

prostitutsiooni

kaotamine

Koolivägivalla

vähendamine

Kuna naistevastase vägivalla ja perevägivalla puhul on riiklikult toimivad tegevuskavad, pole

erakonnad probleemile nii palju tähelepanu pööranud kui enne eelmisi Riigikogu valimisi.

Aga põhimõtteliselt on naistevastase ( soopõhise) vägivalla probleemi oluliseks pidanud 3

erakonda – EER, KE, SDE,

EER on platvormis sõnastanud, et „mõistame hukka igasuguse julmuse ja endast

nõrgemate väärkohtlemise, kaasa arvatud ka koolivägivalla ja inimkaubandusega seotud

väärkohtlemise. Peame seda tegema seadusest tulenevate võimaluste täie rangusega“

Lubatud on võtta vastu senisest toimivamad seadused perevägivallaga võitlemise

tõhustamiseks. Erakond on seisukohal, et kuriteo avalduse tagasivõtmine ohvri poolt ei tohi

takistada kodus toime pandud kuritegude edasist uurimist. Kodust peab lahkuma

vägivallatseja, mitte kannatanu. Eluterve keskkonna kaitse peab ulatuma ka koduseinte

vahele.

KE: „ Meie prioriteetideks on võitlus organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni,

uimastite leviku ja tarvitamisega seotud kuritegude vastu, samuti lähisuhte-vägivallaga

seotud kuritegude

ning lastevastaste kuritegude, küber- ning majanduskuritegude vastu.“

SDE: „Tagame riikliku rahastuse koolikiusamisvastaste meetmete rakendamiseks ning

kestlikuks ülalhoiuks kõigis lasteasutustes ja koolides. Suure

ennetustöö ja kriisikoolituste mahtu koolides. Meie eesmärk on kiusamisest vaba, vägivallatu

ja turvaline kool

Rakendame otsustavaid meetmeid perevägivalla vähendamiseks.

IRL: väljendab platvormis seisukohta, et riigi ülesanne on

pereliikmeid süstemaatiliselt ei kiusataks, ning pakkuda nõrgematele tuge

peetakse lastekaitsetöötajate harimist ning perevägivalla ohvrite toetamisega tegelevate

MTÜ-de paremat kaasamist.

Erakond toetab tõenduspõhist

käitumise vähendamiseks ja soovib

rahastuse tõenduspõhiste kiusamisvastaste meetmete rakendamiseks

põhikoolides ja gümnaasiumides.

Koolis juhtuv vägivald on küll teadvustatud, aga selle soolisi aspekte pole analüüsitud.

Seni, kuni puudub võimu- ja alluvussuhete, hierarhia ja kehtivate soo normide analüüs,

seksistlike ja homofoobsete hoiakute põhjuste väljaselgitamine ja nende

stereotüüpsete soorollidega, võivad ülalnimetatud meetmed jääda eriliste tulemusteta.

Terve ja motiveeriva töökeskkonna tagamiseks ning naistevastase vägivalla vastu

võitlemiseks oleks vaja senisest laiemalt avada ka soolise ja seksuaalse ahistamise teema.

Loota võib, et seoses Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla

ennetamise ja tõkestamise konventsiooni

hakatakse senisest enam naistevastase vägivalla erinevaid vorme käsitlema sotsiaalsete

struktuuride, soonormide ja

tolereerivad või normaalseks peavad, mitte aga omavahel seostamata üksiksündmuste

jadana. Loodetavasti ka direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste

ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded

31 Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon Istanbul, 11V.2011 http://www.coe.int/t/dghl/standardsetting/conventionviolence/convention/Convention%20210%20Estonian.pdf 32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK (ELT L 315, 14.11.2012, lk 57).

Tagame riikliku rahastuse koolikiusamisvastaste meetmete rakendamiseks ning

kestlikuks ülalhoiuks kõigis lasteasutustes ja koolides. Suurendame vägivallavastase


Rakendame otsustavaid meetmeid perevägivalla vähendamiseks.“

IRL: väljendab platvormis seisukohta, et riigi ülesanne on „aidata luua keskkond, kus

pereliikmeid süstemaatiliselt ei kiusataks, ning pakkuda nõrgematele tuge


Erakond toetab tõenduspõhiste ennetusprogrammide rakendamist vägivaldse ja hälbiva

käitumise vähendamiseks ja soovib muuta Eesti koolid kiusamisvabaks

rahastuse tõenduspõhiste kiusamisvastaste meetmete rakendamiseks

põhikoolides ja gümnaasiumides.


ja alluvussuhete, hierarhia ja kehtivate soo normide analüüs,

seksistlike ja homofoobsete hoiakute põhjuste väljaselgitamine ja nende

soorollidega, võivad ülalnimetatud meetmed jääda eriliste tulemusteta.




etamise ja tõkestamise konventsiooni31 ratifitseerimise ettevalmistamise käigus

aistevastase vägivalla erinevaid vorme käsitlema sotsiaalsete

struktuuride, soonormide ja -rollide kontekstis, mis naistevastast soolist vägivalda

ereerivad või normaalseks peavad, mitte aga omavahel seostamata üksiksündmuste

ka direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste

ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded32 ülevõtmisega, milles

Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise

http://www.coe.int/t/dghl/standardsetting/conventionviolence/convention/Convention%20210%20Eston

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK (ELT L 315, 14.11.2012, lk 57).

46

Tagame riikliku rahastuse koolikiusamisvastaste meetmete rakendamiseks ning

ndame vägivallavastase


aidata luua keskkond, kus

pereliikmeid süstemaatiliselt ei kiusataks, ning pakkuda nõrgematele tuge“. Tähtsaks


e ennetusprogrammide rakendamist vägivaldse ja hälbiva

muuta Eesti koolid kiusamisvabaks – tagades riikliku

rahastuse tõenduspõhiste kiusamisvastaste meetmete rakendamiseks lasteaedades,


ja alluvussuhete, hierarhia ja kehtivate soo normide analüüs,

seksistlike ja homofoobsete hoiakute põhjuste väljaselgitamine ja nende seosed

soorollidega, võivad ülalnimetatud meetmed jääda eriliste tulemusteta.




ratifitseerimise ettevalmistamise käigus

aistevastase vägivalla erinevaid vorme käsitlema sotsiaalsete

rollide kontekstis, mis naistevastast soolist vägivalda

ereerivad või normaalseks peavad, mitte aga omavahel seostamata üksiksündmuste

ka direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste

sooline vägivald on

Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise

http://www.coe.int/t/dghl/standardsetting/conventionviolence/convention/Convention%20210%20Eston

oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK (ELT L 315, 14.11.2012, lk 57).

47

määratletud kui vägivald, mis on suunatud isiku vastu selle isiku soo, soolise identiteedi või

soolise eneseväljenduse tõttu, või mis mõjutab ebaproportsionaalselt teatud soost isikuid,

saab ka Eestis hakata rääkima naistevastasest vägivallast, varjamata seda muude erinevate

mõistete alla.

Paradigmaatilise nihkena tuleb naistevastane vägivald sõnaselgelt teadvustada naiste

diskrimineerimisena , mis toob senisest suuremaid kohustusi ka riiklikule ja KOV tasandile.

See tähendab senisest nn. perepõhisest lähenemisest enam tähelepanu pööramist soolistele

hierarhilistele võimusuhetele ka kogukonnas ja ühiskonnas.

2.8. Tervis

TERVIS (Meeste

tervis)

Kaks erakonda on soolist võrdsust taotlenud lubadusega viia meeste jaoks sisse sellised

vähiennetuse sõeluuringud nagu on seni tehtud naistele.

Arvamus

ENÜ on arvamusel, et see on väga õiglane ja vajalik, aga leiab, et tähelepanu tuleks senisest

rohkem pöörata aegunud soorollidest tulenevale meeste suuremale riskikäitumisele.

Ühiskonnas kujundatud ootused mehelikkusele, eksisteerivad soorollid ja soolised

stereotüübid, sotsialiseerimise käigus omandatud sooline identiteet e. ettekujutus

mehelikkusest ja mehelikust käitumisest mõjutavad oluliselt ka meessoost kodanike tervise

ja pereloomelist käitumist. Teatud meestegruppides võib selline omaksvõetud sooideoloogia

ja vastavate sotsiaalsete ootuste tajumine olla seotud nii suurema riskikäitumise,

narkootikumide tarbimise, vägivalla kui ületöötamisest tekkinud stressiga. Näiteks riskide

võtmist peetakse üheks mehelikkuse näitamise vahendiks eelkõige nooremates

vanusegruppides. 33 Ka meeste kõrgem enesehinnang oma tervisele kui on tegeli

ja viivitamine arstiabi otsimisega võib olla põhjustatud traditsioonilistest soostereotüüpidest,

mille kohaselt haige olemist, haiget saamist või abi otsimist võidakse tajuda ebamehelikuna.

Stereotüüpsed arusaamad soorollidest ja võimusuhetest

ja paarisuhteid.

Kahjuks on sellised aspektid välja jäänud hiljutisest meeste seas läbiviidud

arvamusuuringust34, kuigi meie meesarstid on rõhutanud vajadust meeste

terviseprobleemide käsitlemisele läheneda soospetsiifil

ootusi eri soost isikute suhtes.

33 Granié, M-L. (2009) Gender Stereotyp

Injury-Risk Behaviors http://halshs.archives

00311_revised_2_p.pdf 34

Eesti meeste uuring .

https://riigikantselei.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/meeste_uuring_2014_raport.pdf35 Recommendation CM/Rec(2008)1of gender differences in health policythe 1016th meeting of the Ministers' Deputies


vähiennetuse sõeluuringud nagu on seni tehtud naistele.


hkem pöörata aegunud soorollidest tulenevale meeste suuremale riskikäitumisele.



st ja mehelikust käitumisest mõjutavad oluliselt ka meessoost kodanike tervise


ja vastavate sotsiaalsete ootuste tajumine olla seotud nii suurema riskikäitumise,



Ka meeste kõrgem enesehinnang oma tervisele kui on tegeli



Stereotüüpsed arusaamad soorollidest ja võimusuhetest võivad negatiivselt mõjutada pere


, kuigi meie meesarstid on rõhutanud vajadust meeste

terviseprobleemide käsitlemisele läheneda soospetsiifilisemalt, st. arvestades sotsiaalseid

ootusi eri soost isikute suhtes. Euroopa Nõukogu soovitus liikmesriikidele

Gender Stereotype Conformity and Age as Determinants of Preschoolers'

http://halshs.archives-ouvertes.fr/docs/00/50/66/18/PDF/mag_09_AAP

https://riigikantselei.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/meeste_uuring_2014_raport.pdfRecommendation CM/Rec(2008)1 of the Committee of Ministers to member states

differences in health policy (Adopted by the Committee of Ministers on 30 January 2008the 1016th meeting of the Ministers' Deputies)

48



hkem pöörata aegunud soorollidest tulenevale meeste suuremale riskikäitumisele.



st ja mehelikust käitumisest mõjutavad oluliselt ka meessoost kodanike tervise-


ja vastavate sotsiaalsete ootuste tajumine olla seotud nii suurema riskikäitumise, alkoholi ja



Ka meeste kõrgem enesehinnang oma tervisele kui on tegelik seisund



võivad negatiivselt mõjutada pere-


, kuigi meie meesarstid on rõhutanud vajadust meeste

isemalt, st. arvestades sotsiaalseid

Euroopa Nõukogu soovitus liikmesriikidele35 rõhutab

e Conformity and Age as Determinants of Preschoolers'

ouvertes.fr/docs/00/50/66/18/PDF/mag_09_AAP-D-09-

https://riigikantselei.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/meeste_uuring_2014_raport.pdf of the Committee of Ministers to member states on the inclusion Adopted by the Committee of Ministers on 30 January 2008 at

49

sotsiaalselt konstrueeritud soolisuse arvestamist ühe tervist mõjutava põhitegurina,

rõhutades seejuures erinevate mehelikkuste/naiselikkuste arvestamist.

Küll on aga hiljutisest uuringust selgunud hulganisti ohumärke, mis mehelikkuse

representeerimisega kaasas käivad: riskantne seksuaalkäitumine, alkoholi ja narkootikumide

tarvitamine ning pea iga teise mehe seisukoht, et naise „ korralekutsumiseks“ võib kasutada

vägivalda.

50

2.8. Väärtused kui väärtused iseeneses?

Erakondade platvormides deklareeritakse erinevaid väärtusi. Kõlama jäävad nii

euroopalikud kui traditsioonilised.

Samas on need tähenduslikult avamata ja mõnel juhul tundub, et liberaalse ilmavaate

põhiline väärtus – inimeste võrdsus on strateegiliselt maha vaikitud.

Nt. on ühes erakonnas küll rõhutatud „Põhjamaade poole liikumist“ , seega ka võrdsete

võimaluste tagamist, perekonna väärtustamist ja euroopalikke väärtusi. Liberaalsetest

põhiväärtustest loetletakse küll vabadusi, demokraatiat ja inimõigusi, aga mitte võrdsust kui

ühte põhiväärtust, mida just liberaalne maailmavaade kaitsma peaks.

Milleeniumi eesmärkidest on loetletud küll kliimamuutusi ja muid globaalprobleeme, aga

strateegiliselt on maha vaikitud üks selge eesmärk – sooline võrdsus.

Teisalt on korratud mõistet „traditsioonilised pereväärtused“, aga avamata jäetud, mis need

siis on ja millisest ajaperioodist pärinevad.

Üks erakond „seisab“ nende eest, teine „toetab esmajärjekorras“, aga lugeja ei saa aru,

mida.

Tavaliselt ei „ulatu“ inimeste mälu kaugemale kui 30-40 astat . st. siia kuulvad ka

nõukoguseaegsed pereväärtused, kus isadust ei tähtsustatud, kodudes kehtis vägagi

traditsiooniline peremudel ja soorollid.

Kas mitte nendesamadega ei saa saab selgitada naiste topeltkoormust ja igasuguste

kohustuste jagamist naiste töödeks ja meeste töödeks

Tuleks arvestada, et just , et noored naised, kes tunnetavad aegunud patriarhaalsete ja

paternalistlike väärtushoiakute piiravat mõju lahkuvad Eestist riikidesse, kus naiste staatuse

tõstmiseks on viimase kolmekümne aasta jooksul riiklikult ja sihipäraselt panustatud

ressursse ja teaduspõhiseid teadmisi. Sinna, kus ka tööandjad on mõistnud, et töötajate

motivatsioon on seotud õigluse ja võrdse kohtlemise tajumisega, kus naiste ja meeste võrdse

kohtlemise normid on kehtinud aastakümneid ja riiklikud poliitikad naiste heaolu silmas

pidanud.

51

Eesti euroopastumise protsessis on avalikkuses üha rohkem hakanud kõlama sõnaühend .

euroopalikud väärtused, aga jäänud sõnaselgelt need väärtused loetlemata.

Olgu need siis kõigile teadmiseks ja kordamiseks…

Euroopa väärtused

Lissaboni lepingus on sätestatud väärtused, millele EL rajaneb – nn. euroopalikud väärtused

ja mida ka Eesti silmas peab pidama.

Nendeks on

• inimväärikuse austamine,

• vabadus,

• demokraatia,

• võrdsus,

• õigusriik ja

• inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine.

Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad

• pluralism,

• mittediskrimineerimine,

• sallivus,

• õiglus,

• solidaarsus ning

• naiste ja meeste võrdõiguslikkus.

Documents

ERAKONDADE VALIMISPROGRAMMID RIIGIKOGU XIII KOOSSEISU ... · erinevates eluvaldkondades, mida erakonnad saaksid oma poliitiliste valikute puhul arvestada. Kuni puudub riigieelarves