+ TERVIS HIND 1,35 EUROT | NR 210 | NELJAPÄEV, 30. OKTOOBER 2014

ESITLEBESITLEB

Tänase lehe fookuses mitmekülgne valik sel aastal Eesti kinodes esilinastuvaid fi lme!

★★★★★ ★★★★★ ★★★★★

Parim režissöör

Režissöör Richard Linklateri („Before Sunrise“ triloogia) värske fi lm POISI-PÕLI on üles võetud 12 aasta jooksul (2002-2013) sama näitlejaansambliga. Ainulaadne draama räägib loo kasvami-sest läbi Masoni nimelise (Ellar Coltrane) poisi silmade, kes sõna otseses mõttes saab meie silme ees suureks. POISIPÕLI kaardistab üle kivide ja kändude kulge-vat lapsepõlve nagu seda seni veel üks-ki fi lm teinud pole. Masoni ellu jätavad jälje nii lahus elavad vanemad, vanemate uued kaaslased, tüdrukud, õpetajad, üle-mused, ohud, kired kui ka loomingulised pürgimused. Nagu meiegi, peab Mason selle kõige keskel leidma oma tee. On võimatu vaadata Masonit ja tema pere-konda, ilma et mõtleksime enda omale...

POISIPÕLI on nii nostalgiahõnguline aja-kapsel lähiminevikust kui ka südamlik ood lapsepõlvele ning lapsevanemaks olemisele. Filmi ilmestab kütkestavalt ajahetke peegeldav heliriba – kõlavad ansamblite Coldplay, Arcade Fire, Foo Fighters, Daft Punk, Gnarls Barkley ja pal-jude teiste tol hetkel päevakajalised lood.

Teistes osades Ethan Hawke ja Patricia Arquette Masoni vanematena ning Lorelei Linklater poisi värvika iseloomuga õena.

POISIPÕLI on tänaseks teeninud laia-haardelist tunnustust, sealhulgas Berliini fi lmifestivali „Parim lavastaja“ ning Seat-tle’i fi lmifestivali „Parim fi lm“, „Parim lavastaja“ ja „Parim naispeaosa“ (Pat-ricia Arquette) auhinnad. Selle teksti kir-jutamise hetkel oli POISIPÕLI nii fi lmi-lehekülje Rotten Tomatoes kui ka IMDb hinnangul 2014. aasta ülekaalukalt kõi-ge kõrgemini hinnatud fi lm. POISIPÕLI linastub ka 2014. aasta Pimedate Ööde Filmifestivalil.

Täpsem info ja treiler: www.vaatafi lmi.ee/poisipoli

KINODES 21. NOVEMBRIST

2

Eston Kohveri kaitsja nõuab: Eesti riik maksku Lefortovo kohtu arvele raha ja käitugu leebelt

Paljastav küsimus

Aastast 1905

TV3 dokumentaal� lm „Kui homme algaks sõda” sai krii-tikat, nagu õhutataks sõjapaanikat. Küsimus oli kohatult otseselt sõnastatud. Tegelikult oli päris põnev vaadata, kui vibavalt ja häguselt vastasid reporteri küsimustele meie vene-keelsed kaasmaalased (Mihhail Lotman meeldiva erandina). Põhiliselt käis seletamine, et sellist küsimust ei saagi kuida-gi päevakorras olla ja Venemaa on rahumeelne riik. Häm-mastavalt selgelt kõneles aga üks esimeses osas intervjueeri-tu – kui venekeelsete pärast siia tullakse, siis ikka Venemaa poolelt. Väga hea, kui suhtumine selgeks saab. Kogukonda-de vahelise usalduse tekkele sellised vastused paraku kaasa ei aita. 1 Priit Simson

JUHTKIRI

REPLIIK

Lk 9 Kent Buse ja Sarah Hawkes: maailm vajab ühtsemat aru-saama seksuaalsest enesemääramisest

uUUDISED

Eesti Päevaleht, neljapäev, 30. oktoober 2014, toimetaja: Maarja Pakats, tel: 680 4400, e-post: uudised@epl.ee

KAITSEMINISTEERIUM PLAANIB SEITSET VÄLISMISSIOONI

Valitsus arutab täna riigikogu otsuste eelnõusid, mis näevad järgmisel aastal ette kuni 154 Eesti kaitseväelase osale-mise rahvusvahelistel sõjalis-tel operatsioonidel NATO rea-

geerimisjõududes Afganistanis, Malis, Kosovos, Lähis-Idas ning Euroopa Liidu Põhjala lahin-gugrupi koosseisus ja ÜRO rahuvalvemissioonis MINUSMA. Del�

Eston Kohveri advokaat Jevgeni Aksjonov ütleb, et saab oma kaitsetaktika lõplikult avaldada alles siis, kui süüdistus esitab oma materjalid nii Kohverile kui ka talle. „Siiani süüdistusel mingisugust sisu pole. Keegi mingisugust ülestunnistust ka ei nõua,” lisab ta.Fotod: erakogu, Vallo Kruuser

Moskvas kinni peetava kaitsepolitseiniku Eston Kohveri Vene riigi määratud ametlik advokaat Jevge-ni Aksjonov väidab, et FSB-l on põhjalikud videosal-vestised Kohveri piiriületusest.Ta süüdistab kapot ja Eesti välisministeeriumi üks-kõiksuses ja koonerdamises ning leiab, et esimese sammuna tuleks näidata head tahet septembris Narva jõel Eesti piirivalvele vastu hakanud endiste KGB ohvitseride vastu.

Intervjuu

Krister Paris

KärtAnvelt

arvamus-toimetaja

vanem-toimetaja

•• Jevgeni Aksjonov, saite Ees-ti Moskva saatkonna kaudu kapolt ja PPA-lt Kohveri kait-seks dokumente. Millised on need dokumendid, mis on olu-lised Eston Kohveri kaitsmisel? Mis tõendid need on? Mul pole õigust seda aruta-da. Aga just anti dokumen-did üle. Andsin need üle ka uurijatele.•• Kas teile anti dokumen-did, mis näitavad, et Kohver oli Eesti poole peal?Ütleme nii, et jah. Ma küsisin neid dokumente ja need on nüüd lisatud toimiku mater-jalide hulka.•• FSB-l on aga enda tõendid?Ilmselt jah. Mulle pole neid veel näidatud. Ilmselt on nen-de hulgas videosalvestised. Eeldan, et nad uurivad veel ka kohapeal, kes kus eri and-metel asus. Erinevaid vaate-nurkasid jagub. Aga neid pole veel mulle üle antud.•• Milline on FSB positsioon kapo esitatud paberite puhul?Venemaa poolelt pole vastu-väiteid tulnud. Neil [FSB-l]

on videosalvestused, GPS-i tõendid, kes kus asus. Prae-gu ma neid küsimusi aruta-nud ei ole.•• Mis saab nüüd ikkagi edasi? Kas kohus pikendab uurimise tähtaega?Uurimine jätkub. Istung ise tuleb 3.–4. novembril. Vaevalt et viiendal, pigem ikka varem. Olen seal mõistagi kohal.•• Kas te vaidlustate Kohve-ri vahi all pidamise?Taotluse tõkendi muutmi-seks annan sisse. Aga eks kohus otsustab.•• Kuidas kavatsete nüüd kaitsetaktikat jätkata?Toimiku materjalides on videosalvestised, ma pole neid veel näinud. Saan oma seisukoha öelda väl-ja alles siis, kui süü-distus esitab oma materjalid nii Koh-verile kui ka kaits-jale ehk mulle. Siis saab juba esi-tada küsimusi nii kaitse sõnastuse kui ka mõtte üle. Siiani süüdistusel mingisugust sisu pole. Keegi min-gisugust ülestun-nistust ka ei nõua. Käib üksnes asja-olude selgitamine ja ekspertiisid.

Ajupesijast advokaat

Tõest Kohveri advokaat on hakanud tegutsema sõdurina Vene propa-gandaarmees.

„Õigeksmõistmine Kohveri puhul…” mõtiskleb advokaat Jevgeni Aksjonov, kelle Vene riik on määranud Moskvas vangistuses hoitava kaitsepolitseiniku

Eston Kohveri kaitsjaks. „Tean ju, et on video. Kõik võeti Vene poole pealt video peale üles. Olid korduvad kohtumised, mis � kseeriti. Kui vaadata seda videot, siis saate isegi aru. (…) Selgitada siis selliseid asju… Küsi-mus on väga raske.”

Advokaat kinnitab, et ta pole videot veel näinud, kuid ometi annab pikalt mõista, justkui oleks täiesti kindel, et Eston Kohver viibis enne kinnipidamist Venemaa territooriumil. Samas just see ongi üks peamisi vaidlusküsimusi. Kuidas saab advokaat sel juhul midagi sellist väita? See tähendab, et Kohveri advokaat ei kavatsegi teda kaitsta. Eesti pool on korduvalt osutanud, et Kohver veeti 5. septembril üle Eesti–Vene piiri relva ähvardusel ja piiriületamist käisid � kseerimas kahe poole piirivalvurid. Millegipärast ei ole neil Eesti poole väidetel Aksojonovi silmis mingit tähtsust. Küll aga on ta valmis uskuma Vene poole tõendite ümberlükkamatust veel enne, kui ta on nendega tutvunud.

Kelle huvides tegutseb Aksjonov? Advokaat peaks tegutsema kaitstava huvides. Mismoodi saab aga olla kaitstava huvides kohe esimestes vaidluspunktides võit

loovutada? Ega saagi. Samamoodi ei saa olla kaitstava huvides õigeksmõistmise välistamine. See saab olla Vene riigi huvides. Seega on advokaat, kelle Vene riik on Eston Kohverile määranud, käitunud sisuliselt nagu Vene riigi

agent, kes tegutseb selle nimel, et Kohver süüdi jääks. Advokaat Aksjonov on hakanud tegutsema sõdurina

Vene propagandasõja armees. Kõik tema etteheited on suunatud Eesti riigi vastu. Et kaitsepolitsei ei eralda talle dokumente, Eesti riik ei maksa raha koduaresti võimaldamiseks ning tuleks olla paindlikum piiririkkujatega, kelle Eesti piirivalve on kinni pidanud. Saatkond ei andvat üle telefonikaarte, nende taga justkui seisvat Kohveri seni poololematu suhtlus Eesti poolega. Vene riik nähtavasti on tema silmis kõik õigesti teinud.

Aksjonov teeb ka kõik võimaliku Eston Kohveri isolatsiooni õigustamiseks. Kohveri abikaasal pole raha, et Moskvasse sõita, ja on normaalne, et Eesti arst ei ole saanud kinnipeetavat üle vaadata. Kõigisse tema väidetesse tuleb suhtuda väga suure ettevaatusega. 1

Eston Kohveri kaitsja nõuab: Eesti riik maksku Lefortovo kohtu arvele raha ja käitugu leebelt

Eesti Päevaleht, neljapäev, 30. oktoober 2014, toimetaja: Maarja Pakats, tel: 680 4400, e-post: uudised@epl.ee 3

TTÜ REKTOR ESITAS TAGASIASTUMISPALVE LAEVAÕNNETUS

Tallinna tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik esitas joobesei-sundis tehtud avarii tõttu taga-siastumispalve, selle rahulda-mise otsustab aga ülikooli kura-toorium. Tagasiastumise põhjus-

tas eile hilisõhtul kella 22.30 pai-ku toimunud õnnetus, kus alko-holijoobes rektor sõitis Tallinnas Kaupmehe tänaval oma Merce-desega läbi Kaupmehe 6 asuva kaupluse vitriinakna. Del�

Sockholmi saarestikus sõi-tis eile madalikule Malta lipu all sõitev Eesti kaubalaev Ker-tu. Laevast võib hakata lekkima kütust, laevalt evakueeriti seit-se meeskonnaliiget. Del�

•• On see normaalne, et nii kaua? Ja isegi ei tea, milles Kohverit süüdistatakse?Kuidas ei tea? Talle esitati süü-distus spionaažis. Küsimus on nüüd selles, kuidas eksper-tiis oma töö teeb. Ekspertii-sid, tõendid. Vaja on tõendeid

piirivalvelt. Protokolli Eesti poolelt ma sain, aga vaja on ka Vene piirivalve oma ja terve rida muid dokumente. Uuri-jad koguvad neid, kuid mul-le kui advokaadile neid mõis-tagi ei anta.

Ma ei kommenteeri, kas see on normaalne või mitte. Uurijatel on enda töögraa� k.

Uurija ei vastuta minu ees. Võib-olla on tal pidevalt

mingid ülekuulamised, ta saab mingeid vastu-seid oma pöördumiste-le. Asjad käivadki üsna kaua. Näiteks praegu ootan ühes kohtu-asjas lahendit juba üle 18 kuu.

Milline on Eston Kohveri meeleolu Lefortovos?Olin mõni päev taga-si tema juures. Hari-lik meeleolu. Riides on normaalselt, toi-du kohta küsimusi pole, raha laekub. Andsin ta naisele sõbranna kaudu saatkonnas üle min-gid temalt ära võe-tud asjad. Andsin talle ka Eesti aja-lehed ja ajakirjad, need sai ta prob-leemideta.

Miks pole Kohverit endiselt saanud üle vaada-ta Eesti arst?

Seda küsimust arutab veel vangla juhtkond. Uurija pole vastu. Ta andis nõusole-ku, aga nüüd peavad vangla juhid otsustama, kuidas see kõik sünnib.•• Rääkisite, et Kohver võiks naisega kohtuda, aga naine ei

saa Moskvasse sõi-ta, sest pere raha-line olukord pole hea. Kas see pole otsitud põhjus? Jah. Kohver ise ütles, et see on tema eelarvele koormav. Vanglas ei olda vastu, et ta võiks naisega koh-

tuda. Kui saatkond annaks üle telefonikaardid, lubataks tal ka telefonikõnesid. Mingeid vas-tuolusid siin pole.•• Mis te arvate, millal te ise saate kätte kõik materjalid, et kujundada enda seisukohad? Saan aru, et uurijad pole teile

veel näidanud videosalvestist ega ekspertiisitulemusi. Millal see võiks sündida?Toimiku materjale näidatakse vastavalt andmete kogumisele jooksvalt ja siis saab üles ehita-

ÕigeksmõistmisestÕigeksmõistmine... Kõik võeti Vene poole pealt videole. Kui vaadata seda, siis saate isegi aru. Küsimus on väga raske.

Kohveri eluolustOlin mõni päev tagasi tema juures. Harilik mee-leolu. Riides on normaal-selt, toidu kohta küsimu-si pole, raha laekub.

5. septembril kella 9 paiku võt-sid Venemaalt tulnud tundma-tud isikud Luhamaa piiripunk-ti läheduses kinni teenistusko-huseid täitnud kapo ametni-ku Eston Kohveri. Kell 13 kohtu-sid piiriesindajate delegatsioo-nid ja allkirjastasid esialgse akti ebaseadusliku piiriületuse koh-ta. Kell 17.35 teatas ITAR-TASS, et FSB on neile kinnitanud, et Pihk-va oblastis võeti kinni kapo töö-

taja Eston Kohver, kes oli relvas-tatud ja tegeles luuretööga.8. septembril esitati talle süü-distus spionaažis, süüdimõistmi-se korral võib Kohverit oodata 10–20-aastane vanglakaristus. Paar päeva hiljem said Kohve-ri kaitsjateks tuntud advokaadid Mark Feigini ja Nikolai Polozovi, kellest ta 17. septembril loobus. Pärast seda määraski Vene riik tema kaitsjaks Jevgeni Aksjonov

TAUST

da ka oma versioone. See versioon aga, et kas Koh-ver tegeles inimese värba-misega või oli tal mingeid muid tagamõtteid… Siin on küsimus kriminaalasja kvali� katsioonis, kas tegu oli ettekavatsetud.

Palusin kapol ja teistel tee-nistustel mulle rea dokumen-te edastada. Kui mulle mida-gi ei edastata, siis apelleerida üksnes sõnadele ja ilma tõen-diteta on raske.•• Mida te advokaadina arva-te, kas Eston Kohver võidakse ikkagi õigeks mõista? Õigeksmõistmine Kohveri puhul… Tean ju, et on video. Kõik võeti Vene poole pealt video peale üles. Olid kordu-vad kohtumised, mis � kseeri-ti. Kui vaadata seda videot, siis saate isegi aru. Üks asi on, kui inimene mõistetakse süü-di mingite arusaamatute sõna-de alusel, teine, kui hea heli- ja

videokvaliteediga materjalide alusel. Selgitada siis selli-seid asju… Küsi-mus on väga raske

Kas olete seda videot näinud? Veel mitte. Rää-kisin aga sellest Kohveriga. Aru-saadav, et tal pole

mõtet rääkida millestki, mida ei tohi. Ma ei saa seda arutada. Kui kapo Eestis midagi pres-sis ei avalda – ei perekonna-nimesid ega seda, mis sündis,

Jätkub pöördel

••

••

••

Endine James Bond Pierce Brosnan naa-seb salaluure maailma. Pingelises kassi-hii-re mängus NOVEMBRIMEES (“The Novem-ber Man”) kehastub Brosnan eriti ohtlikuks ja kavalaks CIA agendiks, keda tuntakse koodnimega Novembrimees. Peter Devere-aux on juba aastaid erus olnud ning nau-tinud rahulikku ja üksildast pensionipõlve. Äkitselt on ta sunnitud end aga taas akti-viseerima, et aidata hättasattunud kolleegi.

Abikäe ulatanud, avastab Devereaux, et on eneselegi ootamatult sattunud aasta-kümneid vana konspiratsiooni keskmesse. Nüüdsest on taaskord teovõimsa Novemb-rimehe eesmärk kaitsta üliolulist tunnista-jat Aliceit (Olga Kurylenko), keda ähvarda-vad nii kõrged CIA ametnikud, nuhid kui ka ohtlikud jälitajad, kes on valmis kõigeks,

et aastaid vana saladus kunagi ilmavalgust ei näeks. Kõige tipuks võtab Novembrime-he sihikule ka tema kunagine õpilane, kes püüab iga hinna eest talle kõik oskused kinkinud vana õpetaja kiirelt tabada.

Tempoka spioonipõneviku NOVEMBRI-MEES lavastaja on Roger Donaldson („The Bank Job”, „The Recruit”) ning peaosades Pierce Brosnan („007 Die Another Day”), Olga Kurylenko („Oblivion”, „Quantum of Solace”) ja Luke Bracey („G.I. Joe: Reta-liation”).

Film põhineb kirjanik Bill Grangeri “November Man” romaaniseerial.

Täpsem info ja treiler: www.vaatafi lmi.ee/novembrimees

SOUNDTRACK AVAILABLE ON

KINODES ALATES 28. NOVEMBRIST

SPIOON EI PÄÄSE KUNAGI MÄNGUST VÄLJA

Eesti Päevaleht, neljapäev, 30. oktoober 2014, toimetaja: Maarja Pakats, tel: 680 4400, e-post: uudised@epl.ee4 UUDISED

Riigipiir. Esmaspäeval alus-tati Eesti ja Vene kontrolljoo-ne Eesti-poolsel maismaa- osal märgistustöid, metsast

Kontrolljoon puhastatakse võsast ja samal ajal märgistatakseja võsast puhastamisega tehti algust eile. Politsei- ja piirival-veameti ja riigimetsa majanda-mise keskuse (RMK) vahelise kokkuleppe kohaselt tehakse töid samal ajal. „Meie jaoks oli oluline alustada puhastustöid nii kiiresti kui võimalik. Usun, et RMK teeb omalt poolt mak-

simaalse võimaliku kontrolljoo-ne kiireks puhastamiseks, mis-järel saame alustada ka kont-rolljoone märkimisega,” rõhu-tas siseminister Hanno Pevkur.

Eile kogunes ka Eesti–Vene ajutise kontrolljoone korrasta-miseks loodud töörühm, keda juhib siseministeeriumi kants-

ler Leif Kalev. Sinna kuuluvad veel riigikantselei, välisminis-teeriumi, majandus- ja kommu-nikatsiooniministeeriumi, kesk-konnaministeeriumi, politsei- ja piirivalveameti, riigimetsa majandamise keskuse ja maa-ameti esindajad. Töörühm aru-tab edasisi täpsemaid tegevu-

si kontrolljoonel. Näiteks vajab lahendamist eramaaomanike valduses olevate maade küsi-mus. Praeguste arvestuste koha-selt peaks märgistamistööd lõp-pema novembrikuu keskpaigas. Metsaraie, võsapuhastustööd ja metsamaterjali äravedu kestab kevadeni. EPL

Foto

d: Ja

ssu

Her

tsm

ann

Pole alust arvata, et protsess on objektiivne ja õiglane

Huvitav lugemine. Me ei pea vajali-kuks advokaadiga avalikku diskus-siooni pidada.

Välisministeerium ja saatkond Moskvas teevad kõik endast ole-neva, et kaitsta ebaseaduslikult kinnipeetud Eston Kohverit ning saavutada tema võimalikult kii-re vabastamine ja koju pöördu-mine. Samas, välisministeeriumil puudub alus arvata, et käimasolev protsess on objektiivne ja õiglane.

KOMMENTAARID

Harrys Puusepp

Mariann Sudakov

kapo pressiesindaja

välisministeeriumi pressiesindaja

On kahetsusväärne, et advokaat Aksjonov ei juhindu advokaadi kutse-eetikast ning arutab ava-likult Eston Kohveri menetluse üksikasju.

Koduaresti minekSelleks et muuta tõkendit koduarestiks, on vaja, et Kohveril oleks, kus elada. Ent Eesti saatkonnal on omad vaated.

siis Venemaal sellest ka midagi ei räägita. Mõningaid detaile, mida tean üksnes mina ja mit-te keegi teine, pole korrektne praegu arutada.•• Kapo ikka aitab teid?Alguses saatis üks Kohveri kaastöölisi mulle kirja. Rää-kisin temaga telefonitsi. Edasi-ne suhtlus käib Eesti saatkon-na kaudu. Mina hoian enda kaitseliini: palusin edasta-da mõningaid dokumente, mõningaid asju mulle edas-tati, mõningate puhul öeldi, et see pole võimalik, me mõt-leme teistmoodi.

Nüüd tuleb aresti pikenda-mine. Ütlesin välja oma ver-siooni sellest, mis on vajalik selleks, et minu taotlus läbi läheks ja tõkendit muude-taks kasvõi koduarestiks. Ees-ti saatkonnal on omad vaated.•• Palun täpsustage, mida te sellega silmas peate?Selleks et tõkendit muudetaks Vene seaduste järgi näiteks koduarestiks, tegin ettepane-ku, et saatkond üüriks Moskvas korteri. Kuna Kohver p o le Venemaa kodanik ja tal pole vahen-deid enda ülalpi-damiseks, palusin saatkonnal kanda Lefortovo kohtu arvele üle depo-siit, mis võimaldaks tal osta toiduaineid, et tal poleks söö-gist puudus.

Selleks et muuta tõkendit, on vaja, et tal oleks, kus ela-da. Et ma näitaksin otse koh-tus lepingut ja korterivõt-meid ning et kohus näeks, et tal on arvel näiteks kasvõi

tuhat eurot kuus. Samuti on vaja mingeid Eesti-poolseid garantiisid, et ta ilmub esi-mese uurija kõne peale üle-kuulamisele. Saatkond selle-le ei reageerinud. Ta ütles, et võime anda üksnes garantiid. Miks nii?•• Võib-olla ei taheta raha n-ö tuulde loopida?

Vaevalt nüüd, et Eesti riigil puudub näiteks 10 000 eurot, et see kohtu arvele kanda ja eraldada tuhat eurot kuus.

See ei ole �nantside küsimus. Võib-olla on mingid erimeel-sused kapo, saatkonna ja Eesti välisministeeriumi vahel. See oleks aga reaalne samm sel-leks, et muudetaks tõkendit. Türmi lähedal on terve rida elumaju, kus saab üürida talu-tava korteri. Kõike seda saab

Soovitus EestileAlati saab astuda sammu teisele poolele vastu. Tehke see ning teile tõu-seb kasu, isegi kui Vene pool sammule ei vasta.

arutada. Aga kui Eesti poolt mingeid samme pole…•• Kas on veel midagi, mida Eesti pool saaks teha? Jah. Kui te loete lehti, siis ala-ti saab astuda sammu teisele poolele vastu. Narvas vahista-ti 25. septembril kaks pensio-näri. Miks Eesti ei võta nende vastu kasutusele peegelmeet-meid? Võiks lubada neil üüri-da korter, panna nad kodu-aresti ning siis saata Kohve-ri advokaadile vene keelde tõlgituna dokumendid, mis võimaldaks mul kohtunikule öelda: „Teie ausus, Eesti valit-sus on võtnud Vene kodani-ke puhul positiivse hoiaku. Palun teid vastusena suhtu-da samasuguse mõistmisega ka Eesti kodanikku.”•• Kas see aitaks?Oleksid mingid peegeldavad sammud. Kaks pensionäri Eestile mingit ohtu endast ei kujuta. Pange nad koduares-ti, kust keegi kuskile ei põge-ne. Nad ilmuvad kõikidele ülekuulamistele. Ma saaksin nende paberitega kohtus apel-leerida, et rakendataks ana-loogõigust, tuginedes pret-sedendile kahe maa vahelis-tes suhetes.

Kui seda arutada, kui sur-vestada ka avalikku arvamust, et lasta vastusammuna vang-last lahti kaks teie õigusemõist-mise jaoks mittevajalikku ini-mest. Nad pole ohtlikud, nad ei kogunud saladusi, vaid liht-salt tulid üle piiri. Küllap Nar-vas on politseijaoskonna lähe-dal mingeid kortereid.

Tehke see samm ja teile tõuseb kasu, sest sellest het-kest alates saab ka Eesti välis-ministeerium täie õigusega

rääkida avatumast lähenemi-sest. Isegi kui Vene pool selle-le sammule ei vasta, võite ise-gi Euroopa Liidu tribüünilt

üles astuda ning näidata end paremast küljest kui vastane. Loogiline?•• Varem olete öelnud, et on võimalik ka Kohver kellegi vas-tu vahetada. Kas see on veel aktuaalne?See on alati aktuaalne. Seda ma mitmel põhjusel kommen-teerima ei hakka, aga see on alati võimalus.•• Olgu, läheme veel tagasi uurimise pikendamise juur-

Eston Kohver

TulistamineViljandis

Tulistaja tunnistas ülekuulamisel halbu suhteid õpetajaga

Õpilane ähvardas relvaga kooli minna

Kuigi koolitulistamises kaht-lustatavana kinni peetud noormees viidi teisipäeval meedikute hoole alla, kuu-las politseinik ta sama päe-va õhtul haiglas üle.

Poiss ütles uurijale, et tun-nistab oma tegu. 15-aastase Vahuri arvates ei olnud tema ja saksa keele õpetaja Ene Sara-pi omavaheline läbisaamine hea, kuid ta pole sellest teis-tele koolitöötajatele ega vane-matele rääkinud.

„Kahtlustatav tühjendas õpetaja suunas kogu revolv-ri trumli. Laadis relva uues-ti, kuid uuesti ei tulistanud,” ütles prokurör Kaire Hänilene. Ta lisas, et agressiivsus oli suu-natud ainult õpetajale. „Esialg-sete selgituste kohaselt oli ajen-diks liiga nõudlik õpetaja.”

Arstide arvamuse kohaselt vajab õpetaja tapnud noor-mees ravi, mistõttu jääb ta haiglasse arstide järelevalve alla. Talle määratakse ka koh-tupsühholoogia ning -psüh-hiaatria ekspertiis. 1 Del�

Viljandist kümne kilomeet-ri kaugusel asuva Saarepee-di kooli õpilane ähvardas tei-sipäeval kaasõpilasi, et läheb relvaga kooli.

Kooli direktor Aivo Maal-meister kinnitas küll, et üks kooli 63 õpilasest ähvardas teisi, kuid ei soostunud õpila-se privaatsuse säästmiseks täp-semaid detaile avaldama. „Int-sident tõesti oli ja politsei prae-gu tegeleb sellega,” märkis ta.

Koolis sääraseid intsidente varem juhtunud ei ole ja ähvar-dusse suhtuti täie tõsidusega.

Politsei- ja piirivalveameti teatel on nad pärast Viljandis juhtunut saanud teateid ohu-märkidest kas sotsiaalmeedias või koolides, kuid juhtumeid avalikkusele detailselt ei ava. „Oluline on tähele panna, et sarnaselt pommiähvardusega põhjustab ka koolitulistamine vahetult pärast toimunut mõt-lematusest või pahatahtlikku-sest sündinud juhtumeid. Ole-me kõigi nende infokildude kontrollimist võtnud äärmise tõsidusega,” teatas politseima-jor Priit Pärkna. 1 Del�

de. Paari päeva pärast selgub selle saatus. Kindlasti pikendavad. Sel-leks et aresti ei pikendataks,

on vaja korte-rit. Võttes arves-se, et see sünnib enne pühi… Kui-das kohtule anda üle taotlus? Isegi kui kohus otsus-tab saata ta kodu-aresti, tuleb koh-tusaalis võtta talt käerauad ja koh-

tunik peab oma määruse-ga kinnitama, kuhu ta aresti alla läheb. Mulle ütleb saat-kond, et anname teile garan-tii: korteri leiame. Kuidas kohtunik saab selle peale oma otsust langetada? Mitte kuidagi! Sest kohe sealsamas tuleb ta panna politseimasi-nasse ja viia korterisse, kus talle selgitatakse: siin korte-ris olete koduarestis, ärge siit lahkuge. 1

Eesti Päevaleht, neljapäev, 30. oktoober 2014, toimetaja: Kadri Masing, tel: 680 4400, e-post: uudised@epl.ee UUDISED 5

Noored teevad sotsiaalmeedias koolitulistamise üle julma nalja

Piia Puuraidpiia.puuraid@epl.ee

Noorte äärmuslik reakt-sioon võib spetsialistide sõnul olla märk hirmust ja segadusest.

Analüüs: laps mõtleb kurjuse enda jaoks heaks

Piia Puuraidpiia.puuraid@epl.ee

Noorte äärmuslik reakt-sioon võib spetsialistide sõnul olla märk hirmust ja segadusest.

„Jah, loomulikult, Eesti on nüüd nii räpane, et koliks ära siit. Tra, esimene koolitulis-tamine ja juba hakatakse ini-sema. Mine sinna Soome...” kirjutab gümnaasiumiõpila-ne enda Twitteri kontol. Sel-line „säuts” ei ole aga esime-ne ega viimane ning viimaste päevade jooksul on põhikoo-li- ja gümnaasiumiealised noo-red sotsiaalmeedias koolitu-listamise teemal avaldanud väga äärmuslikke seisukohti ja sõnumeid.

Tartu ülikooli arengupsüh-holoogia õppejõud Triin Liin selgitab, et selline kommen-taaride hulk ja reaktsioon ei ole kindlasti midagi tava-

Pärast Kauhajoe koolitulista-mist tegi Soome justiitsminis-teerium uue mahuka analüü-si, milles kajastati ka psüh-holoogilisi põhjuseid, miks pealtnäha tavaline teismeline otsustab ühel hetkel, et teise inimese tapmine on mõistlik.

Uuring viitab, et koolitu-listajad ei ole alati kõrvale-tõrjutud või varem agressiiv-sust üles näidanud noorukid. Kiusajate ja kaklejatega võr-reldes on nende teod hooli-kalt planeeritud. Osal juhtu-meist on koolitulistaja kand-nud ohvrite vastu kas isiklikku vimma või esindavad ohvrid tema jaoks vihatud institut-siooni, näiteks direktor tervet kooli. Vahel on eesmärk olnud ka tappa nii palju inimesi kui võimalik.

Kuidas laps selleni jõuab? Igapäevaelus peavad inimesed pidevalt otsustama hea ja kur-ja vahel ja enamik inimesi saab aru, kas nad käituvad hästi või halvasti. Enamik koolitulista-jaid on idealiseerinud varase-maid koolitulistajaid ja neid kangelasteks pidanud. Sel-leks et nooruk suudaks tappa oma kaaslasi ja õpetajaid, peab ta olema enda jaoks loonud moraalikoodeksi, mis ühel või teisel moel õigustab tapmist, nii et kurjus muutub tema jaoks heaks, ihaldatavaks ja kangelas-likuks. 1 Tuuli Jõesaar

tut. „Üks võimalik seletus on soov olukorrast distantseeru-da. Selleks on sündmuse oluli-suse vähendamine üsna tõhus võte. Nii noorukid kui ka täis-kasvanud kasutavad oma maa-ilmapildi kaitseks sageli võt-teid, mis lubavad ebamugava või hirmutava probleemi eba-olulisena kõrvale jätta,” rääkis Liin. Tema sõnul on alati või-malik, et mõni kommenteeri-ja ei mõista ka tegelikult olu-korra tõsidust.

Seda laadi emotsioonid võivad aga Tartu ülikooli infoteadus-te instituudi meediauuringute õppejõudude Andra Siibaku ja Veronika Kalmu-

se hinnangul olla iseloomuli-kud ka paljude noorte igapäe-vasele eneseväljendusele sot-siaalmeedias. „Seda tajutakse eelkõige lähima sõpruskonna omavahelise kiire ja spontaan-se suhtluse kanalina, mitte nii-võrd (pool)avaliku meediumi-na, milles arvamust avaldades tuleks kaaluda iga sõna,” rää-kis Kalmus.

Enamjaolt fassaadKeelekasutuse ja väljaütlemis-te taga võib Kalmuse sõnul osaliselt kindlasti näha noor-tele omaseid viise kriisiolu-korraga toime tulla – juhtu-mist distantseerumist, veel-gi suurematele globaalsetele probleemidele viitamist, mus-ta huumori kasutamist, põh-juste otsimist –, kuid ilmselt ka pettumist teema meediaka-jastuses, mis mõnede postitus-

te autorite meelest ei näi kes-kenduvat nende arvates oluli-simatele küsimustele. „Püüd teha nägu, et „mind ei koti” on enamjaolt fassaad ning kind-lasti ei tähenda selline sõna-kasutus seda, et Viljandi juh-tum neile korda ei läheks

Reaktsioone Twitterist •• LÕPETAGE!!! Kuna seda Vil-jandi sousti reklaamitakse nii f*cking palju, siis on mul sellest täiesti suva juba #pläust•• See viljandi värk ei ole minuarust nii suur asi, inimesi sureb iga päev, elu on selline! Ei meeldi? Sitt lugu•• Kui Arno isaga koolimajja jõudis, oli õpetaja juba ... #koo-litulistamine•• kõigile eesti õpetajatele ikka mõnus karma pauk praegu. see

on mõrv, mitte koolitulistami-ne. põhjuseid võib igaltpoolt mujalt otsida.•• Yes, go ahead. Ahhetage-ohhetage,kui jube see Viljandi koolitulistamine on.You know what?Earth is a sick place,there’s nothing to do about it•• Matemaatika õpetaja ütles, et viljanid oli koolitulistamine ja klassiõde hakkas veidi naerma. Tulemus: klass naeru täis.

kirjapilt muutmata

või neid raputanud ei oleks,” lisas Siibak.

Kalmuse hinnangul tasuks kindlasti lastega teemast rääki-da, küsides esmalt hinnangu-vabalt nende endi arvamust. Koolipsühholoog Karmen Maikalu ütleb lapsevanema-tele soovituseks, et kindlas-ti on oluline oma last kuula-ta, tekitada ruum arutelule ja taastada turvatunne. 1

Lähemalt puudutatud inimesed toovad hukkunud õpetaja mälestuseks küünla või lille. Internetis kommenteerijad aga ei pruugi mõista olukorra tõsidust.

Foto

: Hen

drik

Osu

la

Üks võimalik sele-tus on noorte soov tõsisest olukorrast distantseeruda.

EESTI KEELES

MEGA SUUR SEIKLUS SEITSME MAA JA MERE TAGANT

KINODES 19. DETSEMBRISTWWW.VAATAFILMI.EE/7

Kes jätab üldserahapuudusel arsti juurde minemata?•• Ta on naine•• Ta pole eestlane•• Ta elab Lääne-Eestis•• Ta on üle 50 aasta vana•• Tema leibkonna sissetu-lek ühe liikme kohta on alla 200 euro

Info uuringust: „Elanike hinnangud tervisele ja arsti-abile 2013”hinnangud tervisele ja arsti-abile 2013”

Eesti Päevaleht, neljapäev 30. oktoober 2014, toimetaja: Veiko Pesur, tel: 680 4400, e-post: uudised@epl.ee6 UUDISED

Valutava hambaga ei otsita abi mitte hambaarstilt, vaid hoopis perearstilt.

Pereõde: Eestis on liiga palju peresid, kus on kogu kamba peale ainult üks hambahari

Kes käib teistest harvem hamba-arsti juures?•• Ta on mees•• Ta on 60 – 74-aastane•• Tal pole kehtivat ravi-kindlustust•• Ta on põhiharidusega•• Ta elab Kirde-Eestis•• Tema leibkonna sissetu-lek ühe liikme kohta on alla 200 euro

Info uuringust: „Elanike hinnangud tervisele ja arsti-abile 2013”

Foto: Rauno Volmar

Ennetusega tegelevad pereõed näevad oma kabinetis neid, kes hambaarsti väldivad.Ester Vaitmaaester.vaitmaa@epl.ee

Vinni tervisekeskuse pereõe Riina Sinisoo arstikabinet-ti astuvad hambamuredega kõige tihemini vanemad ini-mesed, kuid aidata tuleb ka väikesi lapsi. Sinisoo räägib, et pereõdede roll on väga olu-line: õigest hambahooldusest rääkida tuleb juba noortele emadele, et lapsed saaks kohe elu alguses võimaluse hoolitse-tud hammasteks. Et hambad oleksid korras, peab alustama õiget hambahooldust varakult.

Tänaseks on pereõdedel umbes aasta olnud võima-lik registrist kontrollida, kas lapsed on käinud hambaars-ti juures. Kuna üle veerandi laste kohta ei ole teada, kas nad üldse arsti külastavad, on see kontroll ja meeldetuletus väga oluline. Kuid nagu ikka, on esialgu tehnilised lahendu-sed veidi kohmakad ja kasu-tamine aeganõudev. Sinisoo sõnul ei olegi alati aega and-metes tuulata ja lihtsam on lapselt otse küsida. Aega pere-õel tõesti napib, sest Vinnis on kahe arsti ja kahe õe pea-le vaja teenindada kliente pea

saja kilomeetri raadiuses. See teeb kokku ligikaudu 4000 ini-mest, mis tähendab, et aeg iga patsiendi jaoks on napp.

Süvenemiseks aega napib„Meil võiks olla üks tervise-õe koht juures, et tõesti oleks ka aega hambahaiguste enne-tusega tegeleda. Me jõuame tegeleda tagajärgedega, aga et ennetusest rääkida, selleks aega napib,” ütleb Sinisoo.

Oluline on, et hambahool-dust hakkaksid oluliseks pida-ma ka need, kes seda seni tei-nud ei ole. Osa täiskasvanuid

tuleb arstikabinetti alles siis, kui mädanevast hambast tek-kinud põletik muutub välja-kannatamatuks ja käsimüügi-ravimid hakkavad alt vedama. Aga nad ei lähe valutava ham-baga mitte hambaarsti juurde, vaid tulevad perearsti juurde küsima mõne kange valuvai-gisti retsepti. See küll leeven-dab mõneks ajaks põrgupiina, kuid põletikku ei ravi, ammu-gi ei tee korda katki läinud hammast.

Miks siis ei lähe inimesed arsti juurde? „Raha on vähe. Aga mitte ainult. See on ka

suhtumise küsimus. On neid, kes tões-

ti löövad käega. Inimest ei huvi-ta enam, kas tal on hambad või mitte, ta on juba harjunud, et vaatepilt ei

ole ilus, ja e e l d a b , et teda võ etak-segi sel-l isena,” r ä ä g i b

Sinisoo. Ta lisab, et seda need kolmekümnendates hambu-tud veel ei mõtle, et unarus-se jäetud hambad võivad põh-justada kõikvõimalikke muid muresid, sest pidev põletiku-kolle toob kaasa uusi hädasid. „Neerupõletikku, südamehai-

gusi – mõelge ise, teil on kogu aeg suus pidev põletikukolle!” selgitab neile siis pereõde.

Et küsimus ei ole ainult rahas, näitab ka see, et lap-sed, kel on tasuta hambaravi, ei jõua arsti juurde. Seda tõen-dab statistika ja seda näevad ka laste tervishoiuga kokku-puutuvad inimesed üsna tihti. Näiteks jõuavad lapsed sama-de hambaaukudega aasta-aas-talt ringiga näiteks kooli- või pereõe juurde tagasi. Raviva-jadusest on vanemaid teavita-tud, ent aasta pärast on augud

halvenenud olukorras. Last pole vahepeal ravitud. „Isegi ortodontiat ja keerukamaid protseduure saab teha kas või siin lähedal Rakveres, selleks ei pea Tartusse sõitma. Mõned asjad tunduvad arusaamatud.”

Sinisoo sõnul on oluline, et vanemad viiks lapse vara-kult kontrolli ka siis, kui veel suuri muresid ei ole. Sel moel kaob lapsel hirm hambaarsti ees. Kui kolme –kuueaastane laps jõuab esimest korda ars-ti juurde alles siis, kui tal on palavik ja põsk paistes, siis on kogemus negatiivne. See nega-tiivne kogemus võib teda saa-ta kogu elu ja panna arsti juu-res käiku kartma.

Kui õigel ajal lap-sele harjumused selgeks õpetada, peab laps neist juba edaspi-di ise kin-ni. „Ka oma l apse l ap -sele pidin hambape-su meelde tuletama, aga nüüd

Vinni pereõde Riina Sinisoo tunneb hästi eestlaste hammaste olukorda ning julgustab alati abi otsima. Väga oluline on, et hambaars-tiga harjutaks juba pisikesest peale, ütleb ta.

Eesti Päevaleht, neljapäev 30. oktoober 2014, toimetaja: Veiko Pesur, tel: 680 4400, e-post: uudised@epl.ee UUDISED 7

Laps peab arstiga varakult harjuma, siis ei teki hiljem ravi korral hirmu.

Nelja valla peale tuli kokku sadu inimesi, kellele oleks vaja hambahari kinkida.

Mida teha, et hambadoleksid korras?

Suhkrukell aitab hambad terved hoida•• Pea igas toidus on suhkrut•• Iga toidukorraga saavad suhkrust energiat ka hammastel elavad bakterid•• Sage söömine ehk kestev happerünnak lõhub hambaid•• Hambaauk ehk kaaries on kõdunev hambakude

1 23

4

5

6

7

8

910

111213

1415

16

17

18

19

20

21

2223

24 1 23

4

5

6

7

88

9910

111213

141515

1616

17

18

19

20

21

2223

24

Allikas: statistikaamet, OECD; graa�ka: Maret Müür

Kõige väiksema sissetulekuga inimesedKõige suurema sissetulekuga inimesed

Ei saanud arstiabi, kuigi oli vaja

Suurim sissetulekKohalik keskmine sissetulekVäikseim sissetulek

Hambaravist loobujad sissetuleku järgiEestis ei käi OECD andmeil hambaarstil 15% väiksema sisse-tulekuga inimesi ja 2–3% suurema sissetulekuga inimesi.

%

%

%

%

%

Island Rootsi Eesti OECD24 Soome Sloveenia

Hommikusöök

Lõuna-söök

Vahepala

Õhtu-söök

20132012201120102009%

,%

%

,%,% %

,% ,% ,% ,% ,%

ta kontrollib ka mind, kas ma teen kõike õigesti,” muheleb Riina Sinisoo.

Hambahaigused levivad pereliini pidi ning ka suuhü-gieeni harjumused saab laps kaasa kogu eluks. Ka selle eest, et laps saaks hambaars-ti juurde viidud, vastutavad vanemad. Samal ajal on pere-sid, kus igal pereliikmel pole oma hambaharjagi, rohkem, kui me arvata oskame. „Hak-kasin sel aastal kokku pane-ma enda vallast ja lähiümb-ruse teistest valdadest ham-baarstide liidule nimekirja inimestest, kellele oleks vaja kinkida hambahari. Ma arva-sin, et saan kokku nelja valla peale ehk 50 nime. Aga sinna nimekirja kogunes sadu ini-mesi,” ütleb Sinisoo.

Kampaaniast ei piisaLood, mida arstidele räägi-takse, tunduvad uskumatud. „Kogu pere peale on näiteks üks hambahari,” ohkab Sini-soo. Ja kuigi hambaarstide lii-dul on tänavugi plaanis pere-dele kinkepakke jagada, on see vaid jäämäe veepealne tipp. Kui paljudes peredes üle Ees-ti pole kõigil hambaharju, seda ei tea keegi. On selge, et kord

aastas väikse kampaaniaga olukorda ei paranda.

Riina Sinisoo teab ka vane-mate inimeste muresid. Arst, kellega ta töötab, on Vin-nis ametit pidanud pea ter-ve oma elu ja suur osa pat-siente on koos arstiga vanane-nud. Mured on üsna mustad. Lihtne hamba väljatõmbami-ne näiteks kodusel voodihai-gel on keerukas ettevõtmine. Seda nii tehniliselt kui ka rahaliselt.

„Katsume ka nende juurde arsti koduvisiidile saata. Rahas on küsimus aga ka siin, sest kuigi pensionäridele hüvita-takse proteesimine, ei saa nad raha raviks või hamba välja-tõmbamiseks,” selgitab Sini-soo. Kuigi vanaduspensionär võib selleks taotleda 19-eurost lisatoetust, ei kata see koduvi-siidi kulusid kuidagi.

„Aga kui inimene ise ka pingutab, on alati võima-lik lahendusi leida. Vinnis on hea koostöö vallavalitsu-sega, kes proovib vajadusel leida inimestele lisatoetust. Kas või mõnikümmend eurot erandkorras. See on suur asi – kui inimene saab kas või 40 eurost 20 tagasi,” räägib pere-õde Sinisoo. 1

Kui kaks Rio de Janeiro slummis elutsevat prahikorjajast poisikest leiavad prügimäelt rahakoti, ei oska nad aimatagi, kuivõrd see nende elusid muudab. Paun sisaldab lisaks rahale ka esmalt tähtsusetuna näivaid ese-meid, kuid kui kohalik politsei rahakoti leid-mise ja tagastamise eest kopsakat summat pakub, taipavad Rafael ja Gardo, et nende leid on kellegi jaoks hindamatu väärtuse-ga. Kutsunud appi oma sõbra Rato sukel-dub kolmik närvikõdi tekitavasse seiklu-sesse. Poisid põiklevad kaheldava moraa-liga politseiülema Frederico (Selton Mello) ja rahakoti omaniku Jose Angelo (Wagner Moura) eest ning üritavad välja selgitada kõige taga peituvat saladust. Poistele on abiks heatahtlik misjonär isa Julliard (Mar-tin Sheen) ja tema assistent Olivia (Rooney Mara), kel on sidemed ning mõjuvõim, et koputada õigetele ustele...

Brasiilia rütmide saatel kihutava pingelise seiklusfi lmi PRAHT režissöör Stephen Dald-

ry iga senine fi lm on kandideerinud Osca-rile: „Billy Elliot“ (2000), “Tunnid” (2002) ja „The Reader“ (2008) parima režissöö-ri omadele ning “Erakordselt vali ja usku-matult lähedal” (2012) parima mängufi lmi Kuldmehikesele. PRAHI stsenaristi Richard Curtise loodud fi lme on samuti nii kriitikud kui publik ülistanud – näiteks “Notting Hill” (1999), “Armastus on see” (2003) ning eelmisel aastal linastunud “Ainult aja küsi-mus” (2013). Lisaks Brasiilia fi lmistaaride-le Selton Mellole (“Kloun”, 2011) ja Wagner Mourale (“Eliitrühm”, 2007) teevad fi lmis kaasa ka Martin Sheen (“Tänapäeva apo-kalüpsis”, 1979) ning Rooney Mara (“Lohe-tätoveeringuga tüdruk”, 2012).

PRAHT linastub ka 2014. aasta Pimedate Ööde Filmifestivalil.

Täpsem info ja treiler: www.vaatafi lmi.ee/praht

REŽISSÖÖR STEPHEN DALDRY, FILMI BILLY ELLIOT LAVASTAJAJA STSENARIST RICHARD CURTIS,

FILMIDE LOVE ACTUALLY, NOTTING HILL JA ABOUT TIME LOOJA

Martin Sheen Rooney Mara

SA EI TEA KUNAGI, MIDA VÕID LEIDA

KINODES ALATES 5. DETSEMBRIST

8 Eesti Päevaleht, neljapäev, 30. oktoober 2014, toimetaja: Kadri Masing, tel: 680 4400, e-post: uudised@epl.ee8 UUDISED

Ann-Marii Nergiann-marii.nergi@epl.ee

Infortar ostab lennu� r-ma, kui Euroopa Komisjo-nilt tuleb positiivne otsus ja riik võlad „kustutab”.

Hanschmidt paneks Estonian Airi kasvama: käive võiks olla vähemalt 300 miljonit eurot

Eile teatas majandus- ja kom-munikatsiooniministeerium, et riigi lennu� rma Estonian Air esitab 31. oktoobriks Euroo-pa Komisjonile täienduste-ga rekonstrueerimiskava, mis näeb ette enamusaktsionä-ri kaasamist erainvestori ehk Infortar Grupi näol. Infortarile kuulub kolmandik Tallinkist, mis opereerib laevadega Ees-ti ning Soome ja Rootsi vahel ja millele kuulub hotellikett. Infortari suurim aktsionär on omakorda OÜ Linandell, mis kuulub Eesti suurärimeestele Enn Pandile, Kalev Järvelille-le ja Ain Hanschmidtile.

Estonian Airi tegevjuht Jan Palmér kinnitas, et tema on valmis � rmat juhtima ka oma-nike vahetudes, sest on luba-nud oma nõu ja jõuga abiks olla, kuni ettevõttel hakkab hästi minema. „Paljud riik-likud lennufirmad, kes on Euroopa Komisjoni uurimise all olnud, tahavad erainves-torit leida, sest riigil on turul tegutsemiseks suhteliselt pii-ratud võimalused. Siiani pole Estonian Airil olnud võimalik kasvada, sest peame restruktu-reerimiskavast kinni pidama, ja eks uute liinide avamine ole ikka riskantne ja nõuab inves-teeringuid,” rääkis Palmér.

„Samuti ei ole maailmas uud-ne nähtus, et laeva- ja lennu-� rma ühendatakse – mõlemad on väga kapitalimahukad äri-valdkonnad. Näiteks Skyway-si lennu� rma, mille tegevjuht ma olin, ostis juba 1993. aastal üks laevandusettevõte.”

Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt ütles, et ühelt poolt tulid nad riigi� rmale appi missioonitundest ja ette-võtte ülevõtmine on riskantne. Ühtlasi on nad paari kuu jook-sul toimunud läbirääkimistel seadnud tehingu toimumi-seks ka eeltingimusi. Euroopa Komisjonilt peab selleks tule-

ma positiivne otsus ja kellegi „vanu võlgu ja tehtud vigu” uued omanikud endale kae-la ei võta. „Ma arvan, et meie soov on õige, sest investeerin-gud peavad minema tuleviku arenguks, mitte me ei hak-ka tehtud kahjumeid kinni maksma.”

Lennukeid ja liine juurdeTa viitas valitsuse antud n-ö laenule, mis küündib täna-seks 25 miljoni euroni ja millelt ettevõte iga kuu krõbedaid int-resse maksab. Riigil on võima-lik see laenukohustus sisuliselt maha kanda, „bilanss puhas-tada”, ja summa konverteeri-takse lihtsalt ettevõtte aktsia-

kapitali. Seda jällegi juhul, kui komisjonilt selleks luba saadakse. Estonian Airi nõu-kogu esimees ja MKM-i ase-kantsler Ahti Kuninga sõnas, et ka riik sellise stsenaariumi-ga arvestanud.

Hanschmidti sõnul on koos-tatud äriplaanide järgi võima-lik Estonian Airi paari aastaga kasumisse viia, sest Infortaril jagub selleks kogemusi teis-te ettevõtete näol. Võtmesõna on � rma kasvatamine: plaani-de järgi peaks EA-le juurde ost-ma lennukeid ja tegema juurde ka sihtkohti. Kui täna on len-nu� rma käive 70 miljonit, siis

Hanschmidti hin-nangul võiks see olla vähemalt 300 miljonit.

„Riik on seit-se-kaheksa aastat Estonian Airi inves-teeringutega hädas

olnud, aga Tallinkil on sama regionaalne turg ja palju või-malusi teha erinevatele toode-tele ristmüüke.” Tema arvates võiks riik üldse tegeleda roh-kem sotsiaalküsimuste ja inf-rastruktuuriga ning luua ette-võtluskeskkonda, mitte sellega niivõrd ise tegelda. „Ettevõtja-le on kasum elu ja surma küsi-mus, aga riigil on aega küll, sest maksumaksjad ju maksa-vad – kas teen otsuse täna või kuude pärast, vahet pole.”

Kuuldavasti tuli eilne tea-de peaminister Taavi Rõivase-le ootamatult. Seega ei olnud ta veel oma seisukohta kujun-danud. Majandus- ja taristumi-nister Urve Palo, kes on ühtla-

Parts. Kadri Simson Keskera-konnast tegi aga kaheti mõiste-tava avalduse, öeldes, et Esto-nian Airi sugused ettevõtted peaksid kuuluma riigile, aga samas pole võimalik lennu� r-mat ilma lisaabita elus hoida.

Ainuke võimalus?Pole veel teada, kui suur osa-lus lennufirmast müüakse, kuid Infortar soovib ettevõtet omandada täielikult. Hansch-midt põhjendas, et mida vähem aktsionäre, seda liht-sam on otsuseid teha. Laual on ka võimalus, et riik säilitab kuni paarikümneprotsendilise osaluse dividendide saamiseks.

si Estonian Airi üldkoosolek, väljendas üksnes lootust, et koalitsioonipartner sotse toe-tab. Valitsuse üksmeel on len-nu� rma erastamiseks ülimalt oluline, sest Euroopa Komis-joni rohelise tule korral peab lõplik heakskiit Estonian Airi müümiseks tulema valitsuselt.

Opositsioonis olevat IRL-i esindav endine majandusmi-nister Juhan Parts pidas asjade käiku positiivseks. „Riigile on strateegiliselt tähtis ettevõte, kes vaatab koduturgu Eestist lähtuvalt. Loodame, et kok-kulepe realiseerub. Mina kui opositsiooni esindaja väljen-dan küll selget toetust,” ütles

Ahti Kuningas nimetas eile erainvestori leidmist pari-maks ja võib-olla ainukeseks variandiks kindlustada, et riik ja EA on teinud kõik Euroopa Komisjonilt Eesti jaoks posi-tiivse otsuse saamiseks. Juba hulk aega on komisjon uuri-nud, kas laen, mille riik � rmale eluspüsimiseks andis, on luba-tud riigiabi või Euroopa turu-konkurentsi moonutamine. Raskustes vaevelnud � rmale erainvestori leidmist saab pida-da positiivseks näitajaks, et peale riigi on veel kellelgi ette-võttesse usku. Hiljemalt keva-del saame teada, kas Euroo-pa Komisjon arvab samuti. 1

2007. aastal pakkus Tallink osaluse eest SAS-ile umbes 100 miljonit krooni 2007. aastal kuulus 67% Esto-nian Airist veel Rootsi lennu� r-male SAS. Ka siis oli Tallink osa-lusest huvitatud, sest neil oli selge ettekujutus laevanduse ja lennunduse ühendamisest. Tea-daolevat käis toonane majan-dusminister Juhan Parts ka ise korduvalt SAS-i jutul, et kõige-pealt müüdaks oma osalus rii-gile ja siis arveldaksid juba riik ja Tallink omavahel.

Juba toona oli Eestil raske Riia lennujaama ja Air Balticu-ga sammu pidada ning ka len-nuühendusi nappis. SAS kui enamusaktsionär ütles aga Tal-linki pakkumusest ära, põhjen-dades seda � rma suurte plaani-

ja kompleksne rahastamisla-hendus. „Kus suitsu, seal tuld. Tuld oli, suitsu oli ka,” ütles ta neli aastat tagasi. Eile kinnitas Hanschmidt, et ka praegu pee-takse SAS-iga läbirääkimisi, mis on juba lõpufaasis. „Tõenäoliselt jõuame seal peagi positiivsete tulemusteni.”

Ahti Kuningas mainis eile, et lennu� rmal on aja jooksul olnud kokku viis-kuus huvi-list nii Euroopast kui ka väljast-poolt. Huvi on lõppenud osalt sellepärast, et praeguse oma-niku ja huviliste visioonid ei kattunud. Tihti peeti liigseks riskiks ka Euroopa Komisjoni uurimist.

dega lennundusturul ja Estonian Airi vajalikkusega. Väidetavalt oli Tallinki pakkumus SAS-ile suurus-järgus 100 miljonit krooni.

Suure tõenäosusega oleksid omanikevahetusega jäänud ole-mata ka Estonian Airi problee-mid, millesse Eesti lennu� rma tõmmati just SAS-i raskustesse sattumise tõttu. Nimelt ostis SAS lennundusturu tippajal Bombar-dierilt hulga lennukeid ja sundis ka Estonian Airi kolme lennukit ostma. EA ei suutnud pärast ette-makset enam lepinguid täita, sest SAS oli juba raskustes. 2010. aas-tal on ka Hanschmidt ise tunnis-tanud, et Tallinkil oli Estonian Airi ostmiseks vägagi reaalne huvi

Kellegi vanu võlgu ja tehtud vigu uued omanikud endale kaela võtta ei kavatse.

Tallink tahabendale tiibuEstonian Airi ostmisega liigub Tallinki omanik rma Infortari tegevus merelt ja maismaalt ka õhku. Läänemerel laevasõite müüva ja Tallinnas ja Riias hotelli-teenust pakkuva Tallink Grupi 2013. aasta müügitulu oli 942 miljonit eurot ja puhaskasum 43,3 miljonit eurot.

LAEVAD HOTELLID TAKSOD ESTONIAN AIRTallink korraldab sõite kuuel liinil

•• Tallinn– Helsingi•• Tallinn–Stockholm•• Tallinn–Ahvenamaa•• Helsingi–Stockholm•• Stockholm–Riia•• Turu–Stockholm

Tallink Hotelsi kaubamär-gi alla kuulub viis hotelli, neli Tallinnas ja üks Riias

•• Tallink City Hotel•• Tallink Spa & Conference Hotel•• Pirita Top Spa Hotel•• Tallink Express Hotel•• Tallink Hotel Riga

Tallinkil on osalus Tallinnas taksoteenust pakkuvas Tallink Taksos, teenust pakutakse ka Takso24 nime all

Kümme põhisihtkohta

•• Stockholm•• Kopenhaagen•• Amsterdam•• Brüssel•• Oslo•• Moskva•• Peterburi•• Kiiev•• Vilnius•• Trondheim

Sõitjaid . aastal: , miljonit Müügitulu . aastal:

miljonit eurot

Käive . aastal:, miljonit eurot

Kasum . aastal: eurot

Müügitulu . aastal:, miljonit eurotKahjum:, miljonit eurot

Reisijaid:

Graa

� ka:

Mar

et M

üür

9Eesti Päevaleht, neljapäev, 30. oktoober 2014, toimetaja: Priit Simson, tel: 680 4450, e-post: arvamus@epl.ee

Kent Busestrateegiliste poliitikasuundade juht, UNAIDS

HILLAR METSA METSIK MAAILMKIRJAD

Kas kriminaliseerida seksiga nõustumine?MAAILM vajab hädasti universaalset seksuaaltervise ja seksuaalõiguste de� nitsiooni

Sarah Hawkesvanemteadur, Institute for Global Health

Kanada parlament arutab praegu uut prostitutsioonivas-tast seaduseelnõu,

mis näeb ette seksuaaltee-nuste ostu kriminaliseerimise. Neile, kellele ei ole selge, mida võidakse pidada seksuaaltee-nuseks, annab Kanada jus-tiitsministeerium abivalmilt definitsiooni: see sisaldab sületantsu, aga mitte striptiisi ega „tegevusi, mis on seotud pornograa� a tootmisega”.

Kanada pole ainus riik, mis taotleb täiskasvanute vastas-tikusel nõusolekul toimuva seksitehingu kuritegelikuks kuulutamist. Rohkem kui 120 riigis kriminaliseeritakse sek-sitöö või sellele ahvatlemise mõnda aspekti. Kolmeteist-kümnes riigis on ette nähtud karistus seksi ostjale. Kaheksas riigis peetakse kondoomi oma-mist seksitöö tegemise tõen-diks ja seega karistatavaks.

Prantsuse senat hääletas äsja maha samasuguse seaduseel-nõu, mida Kanadas praegu arutatakse, kuid mitmes tei-ses Euroopa riigis liigutakse asjaga edasi. Veebruaris võttis Euroopa Parlament vastu reso-lutsiooni, et kuulutada seadus-vastaseks seksuaalteenuste ost-mine alla 21-aastastelt.

Säärastel seadustel on suu-rem mõju, kui paljud arvavad. 54 maailma riigis korraldatud küsitlus näitas, et maailmas keskmiselt 8–9% ja riigiti kuni 14% mehi oli eelnenud aastal seksi eest maksnud. Naiste seas tehtud küsitlus näitas, et seksi müünud naiste osakaal oli pal-ju väiksem.

Meelevaldsed keeludKatsetes seksikaubandust regu-leerida või keelata ei ole mida-gi uut. Usulised või kultuu-rilised keelud, mille eesmärk on kontrollida seksuaalkäitu-mist, on olemas olnud aasta-

tuhandeid. Suhtumine selles-se, milline seksuaalne tege-vus, millal, kus ja kellega on lubatud, on aja jooksul muu-tunud – mõnikord üsna meele-valdselt, võimulolija eelistuste järgi.

Sellepärast on seksuaal-käitumist reguleerivad sea-dused peaaegu sama mitme-kesised kui inimese seksuaal-sus ise. Paljudes riikides on kriminaliseeritud abieluväli-ne seks. Rohkem kui 20 riigis karistatakse abielueelse seksi eest, kuigi vähemalt 34 riigis ei tohi noored abielluda enne 20-aastaseks saamist ja ühes rii-gis on meeste vanusepiir kogu-ni 29 aastat.

Teisalt võib rohkem kui 50 riigis alla 15-aastase tüdruku vastu tema tahtmist mehe-le panna, kui ta vanemad on sellega nõus. ÜRO hinnangul abiellub maailmas igal aastal üle 14 miljoni alla 18-aastase tüdruku – neist kolmandik on alla 15-aastaseid. See tähendab iga päev 39 000 lapsmõrsjat. Maailmas on kolm riiki, kus kolmandik tüdrukuid on 15. sünnipäevaks juba abielus.

Seadused, mis reguleeri-vad omal vabal tahtel tegut-sevate täiskasvanute vahelist seksi, võivad olla sama kar-mid. 78 riigis on homosek-suaalsus keelatud ja seitsmes riigis karistatakse seda sur-manuhtlusega. Kahju, mida

teevad sellised repressiivsed ja piiravad seadused, on põh-jalikult uuritud. Näiteks suu-rendab see homoseksuaalsete meeste HIV-i nakatumise ris-ki. Kas kohalikud kultuuri- ja religiooniväärtused kaaluvad sellised probleemid üles?

Nõusolek kesksele kohale

Hädasti on vaja universaalset sek-suaaltervise ja seksuaalõiguste

de� nitsiooni. ÜRO on kaua püüdnud defineerida, mil-line on seksuaalselt terve ühiskond. Maailma Tervise-organisatsiooni (WHO) eks-perdikomiteed on viimase 40 aasta jooksul kokku leppinud, et seksuaaltervis hõlmab sek-suaalsust puudutavat füüsi-list, emotsionaalset, vaimset ja sotsiaalset heaolu ning et selle aluseks on inimõiguste ja individuaalse autonoomia austamine. Kuid WHO ei ole kunagi esitanud sellist de� -nitsiooni kinnitamiseks oma juhtorganile Maailma Tervi-seassambleele – ilmselt selle-pärast, et osa liikmesriike lük-kaks selle tagasi ega nõustuks seda oma maal propageerima.

Kuid praegu on maailmal võimalus liikuda kriminali-seerimisest nõusoleku täht-sustamise poole. ÜRO peaas-sambleel algas möödunud kuul

2015. aasta järgsete jätkusuut-liku arengu eesmärkide arute-lu, kus saab anda sisu kaudse-le soovitusele „tagada ligipääs teenustele”. Normaalne oleks, kui see hõlmaks seksuaaltervist puudutavaid teenuseid, nagu pereplaneerimine ja sugulisel teel levivate haiguste ravi.

Ligipääs teenustele ei ole inimõigustel ja individuaal-sel autonoomial põhineva sek-suaalsuse sünonüüm. Õigus-test räägitakse praegu ainult paljunemise ning tüdrukute ja naiste puhul. Ent kui nõusole-kust saaks seksuaaltervise küsi-muse keskne aspekt, saaksid kõik täiskasvanud õiguse teha oma seksuaalsuse asjus auto-noomseid otsuseid.

Seksuaalõigused sisaldak-sid õigust valida oma seksuaal-partnereid, otsustada, kas, mil-lal ja kellega abielluda, lükata seksuaalseid lähenemisi tagasi ja isegi teiselt nõusolevalt täis-kasvanult seksi osta. Õiguste-ga kaasneks kohustus kaitsta lapsi, kes ei ole nõusoleku and-mise eas, tagada, et seksuaal-partnereid ei sunnitaks peale, edendada turvalist ja rahulda-vat seksuaalelu kõigile. Need on õigused ja kohustused, mida Kanada ja teised riigid peaksid oma seadustes pühaks pidama. See oleks seksuaaltee-nus, mille vastu pole keegi. 1© Project Syndicate, 2014www.project-syndicate.org

Ossinovski juhtumist•• Reformierakond üritab teha kõik endast oleneva, et nüüdseks juba endise rahan-dusministri Jürgen Ligi sol-vav järelemõtlematu posti-tus haridusministri Jevgeni Ossinovski aadressil kaoks kiiresti meediaväljast või vähemalt tuhmuks inimes-te mälus. Neile rõhutatakse väljendi „sisserändaja poeg” neutraalsust, mis seda siiski ei ole. Oleg Ossinovski saa-bus siia veel ühtse suurriigi kodanikuna – seega oleksid väljendid nagu näiteks „asus elama”, „vahetas elukohta” jne kindlasti sobilikumad. Muide, Nõukogude Liidu piirid olid 1988. aastal rahvusvaheliselt legitiimsed.

Ligemale paarikümne aas-ta eest leidis aset üks sama-laadne juhtum. Akadeemik Endel Lippmaa ei olnud rahul Jüri Luige (väidetavalt leige)

diplomaatilise tegevusega Venemaa puhul ja nimetas teda Jura Gavriloviks. Tak-titus tekitas meie ühiskon-nas teatud kahinat, kuid asi oli mastaapsest skan-daalist siiski kaugel. Kuid ajad muutuvad.

Juhtumitel on teatud sar-nasus: nii nagu Ossinovs-ki, oli ka Luik tollal noor auahne poliitik, igati aate-lis-eestimeelne ja üleüld-se positiivne. Juba Luige määratlus nõukogude ajal ENSV-sse elama asunud või siin sündinud venelaste kohta („illegaalsed võõrtöö-lised”) räägib võimsalt ise-enda eest. Ja vaat, säh sul-le, nüüd tuli pauk sealt, kust ei osanud tõesti oodata... Eesti Vabariigis on põnev elada.

Sergei Stadnikovajaloolane

•• Jürgen Ligi mainis, et minister Ossinovski perel ei ole sõjaeelse Eesti kogemust. Sotsid tegid sellest meelevald-selt rahvusküsimuse, mida see kaugeltki ei ole.

Pärast sõda öeldi: Venemaa eestlased. Need olid tegelikult inimesed, kes olid õppinud nõukogude absurdiühiskon-nas ellu jääma.

Ka omal maal võib jääda teabevaegusesse. Johannes Lauristin nägi Eesti elu trel-litatud akende tagant.

Isegi põliseestlus ei tarvitse lausnõmeduse eest kaitsta. Et inimesed kolivad maalt, selle süüdlaseks peetakse riigi libe-raalset poliitikat. Kas nutetak-se taga tööjõu raiskamist? Või sunnismaisust?

Arne Hannus, pensionär

Rahvus, nõmedus ja infopuudus

Maailmal on võimalik liikuda kriminaliseerimi-sest nõusoleku tähtsus-tamise poole.

Maailmas keskmiselt 8–9% ja riigiti kuni 14% mehi oli eelnenud aas-tal seksi eest maksnud.

Stseen 2010. aasta tantsu-etendusest „Seks”

Foto: Andres Putting

aARVAMUS

RAHVUSSUHETEST VEEBIPOLITSEISTOMAVALITSUSTEST KOOLITULISTAMISTEST

Küüditamine, punane terror ja oht idast ei ole eestlaste südameid soojendanud, kuid mõistuseraasu-kest võiks ometigi jätkuda, et mitte asjatult Eesti vastu viha õhutada.KIRJANIK VAHUR AFANASJEV (ÕHTULEHT)

Meil on olemas netipolitsei, kes nüüd teatab süüdimatult, et nemad netti ei jälgi, vaid nad menetlevad ainult kae-busi ning olge nüüd hea ja kaevake oma kaaslaste peale.EESTI KEELE INSTITUUDI JUHT URMAS SUTROP (ERR)

Riigist oleks aus omavalitsuste protsen-tuaalne tulubaas taastada, et anda nei-le mingisugunegi kindlus tuleviku osas. Praegu süvenevad käärid omavalitsuste kohustuste ja võimaluste vahel.AJAKIRJANIK ALO LÕHMUS (ERR)

Newman ja Knapp soovitavad koolidel palgata erru-läinud politseinikke, kelle ülesanne oleks luua õpilas-tega usalduslikke suhteid. Ilmselt peavad nad silmas erupolitseinike töötamist huvijuhtide, skautmasterite ja sporditreeneritena.EALL-I TEGEVDIREKTOR MART RAUDSAAR (POSTIMEES)

vVÄLISMAA

10

ROOTSIS ON NATO POOLDAJAD ÜLEKAALUS

Rootsi telekanali TV4 tellitud värskes arvamusküsitluses oli NATO liikmeks astumise pool-dajaid esimest korda riigi aja-loos rohkem kui selle vastaseid. NATO pooldajate edumaa oli

siiski väga napp: uurimiskesku-se Novus küsitluses toetas Root-si NATO-sse astumist 37% ja sel-le vastu oli 36% vastanuid. 27% ei osanud aga seisukohta võt-ta. Del�

Poola nabib kinni Vene luurajaid

Kaivo Koplikaivo.kopli@epl.ee

Eriti aktiivne olevat Vene sõjaväeluure, sest Poola hakkab sõjaväge riigi idaossa paigutama.

Julgeolekutöötajad ajavad Varssavis kohtumaja ees autosse üht kahest oktoobri keskel spionaaži kahtlusega vahi alla võetud mehest.

Foto: Reuters/Scanpix

Venemaa kasuks spioneerimi-ses kahtlustatavana on vahista-tud Poola ohvitser ja jurist. Väl-jasaatmine ootavat mitut Vene diplomaati, kes on oma ameti-koha kaitsvas varjus luuranud. Sama saatus tabab ka Vene aja-kirjanikku, keda on juba varem Tšehhis luurajaks peetud.

Mõne päeva eest teatas Poo-la välisministeerium, et Vene ajakirjaniku, RIA Novosti ja Russia Today koosseisuvälise korrespondendi Leonid Sviri-dovi akrediteering on tühista-tud. Eile tuli teade, et võimud teevad ettevalmistusi tema maalt väljasaatmiseks.

Täpsemaid selgitusi ei ole jagatud, kuid Poola meedia

andmeil tegeles Sviridov muu hulgas spioneerimisega. Sise-julgeolekuagentuurile viidates on teatatud, et tema tegevus „väljus ajakirjanduslike ülesan-nete raamest” ja et teda kaht-lustatakse „kummalistes äri-sidemetes” ja lobitöös.

Vahistati ohvitserPole teada, kas Sviridovi väl-jasaatmine on kuidagi seotud kahe varem tabatud väideta-va Vene spiooniga. 15. oktoob-ril teatas kaitseministeerium Poola ohvitseri vahistamisest. Samal päeval peeti kinni ka üks Poola ja Vene kodakond-susega jurist. Ametlikult kaht-lustatakse mõlemat välisriigi kasuks spioneerimises, mee-dias on nimetatud Venemaad.

Ajalehe Gazeta Wyborcza andmeil järgneb väidetava-te spioonide tabamisele ka mitme Vene diplomaadi väl-jasaatmine. Väljaande allikad ei ole nimetanud nende arvu, kuid vähemalt kahel neist ole-

vat olnud kontakt kõnealuse ohvitseri ja juristiga. Gaze-ta Wyborcza märkis, et Poo-la valitsus on raskes olukor-ras, sest samm võib kahjustada keerulisi suhteid Venemaaga. Tõenäoliselt korraldatakse väljasaatmine vaikselt ja amet-likult, oletas ajaleht.

Vene sõjaväeluure huvi Poola vastu on mõistetav kas-või sel nädalal tulnud teadete valguses, et Poola hakkab rii-gi sõjalist struktuuri põhjali-kult ümber korraldama. „Meil on käes suurim julgeoleku-kriis pärast külma sõda,” ütles kaitseminister Tomasz Siemo-niak AP-le.

1999. aastast NATO-sse kuuluva Poola 120 000 sõjaväe-lasega armee paikneb suures-ti piki läänepiiri. Siemoniaki sõnul tehakse muudatus ning suurendatakse riigi idaosas vähemalt kolme baasi mehi-tatust ja relvastusega varusta-tust kolme aastaga praeguselt 30%-lt 90%-ni. 1

Tšehhi: Vene saatkonnas on palju luurajaidVene spioonid saabuvad Tšeh-hisse tihti teadlaste, turistide ja äritegelaste nime all ning tegutsevad kõrvuti diplomaati-lise kaitse all olevate agentide-ga, selgub Tšehhi vastuluurega tegeleva julgeolekuinfo teenis-tuse (BIS) aastaraportist.

„Mis puudutab Venemaa 2013. aasta diplomaatilist mis-

partneritena valitud tšehhe, kes aitavad neid teadlikult või teadmatult.

„Rajades Tšehhi Vabariigis ligipääsu- ja mõjutamisvõrgus-tikke, peetakse oluliseks ajakir-janikke, riigiametnikke, lobis-te, suhtlusorganisatsioone ning tööandjate ja töövõtjate organi-satsioone,” märkis BIS. Del�

siooni, siis oli diplomaatilise kait-se all olevate luureametnike arv äärmiselt suur. Neid täiendasid agendid, kes sõitsid Tšehhi iseseis-valt turistide, ekspertide, teadlas-te ja äritegelastena,” tsiteeris por-taal České Noviny raportit.

Avalike, poolsalajaste ja sala-jaste mõjuoperatsioonide kor-raldamiseks kasutavad agendid

Eesti Päevaleht, neljapäev, 30. oktoober 2014, toimetaja: Aare Reivart, tel: 680 4400, e-post: v-uudised@epl.ee

Mälestused defi neerivad meid. Kujuta ette, et kaotad need iga kord, kui magama jääd. Oma nime, identiteedi, mine-viku ja isegi inimesed, keda sa armastad – kõik see kaob igal ööl. Ja siis hakkab sulle tunduma, et ainuke inimene, keda sa usaldama peaksid, räägib sulle ainult poole tõest...

Pingeline põnevusfi lm EI. TOHI. MAGAMA. JÄÄDA. (Befo-re I Go to Sleep) jutustab Nicole Kidmani kehastatavast 47aastasest Christine’ist, kes hommikuti ärgates ei tun-ne ära ei voodit, kus ta lamab, ega tuba, mis teda ümb-ritseb. Rääkimata mehest, kes on ta kõrval.

jätkub

Eesti Päevaleht, neljapäev, 30. oktoober 2014, toimetaja: Aare Reivart, tel: 680 4400, e-post: v-uudised@epl.ee

EESTI KERKIS ÄRIKLIIMA EDETABELIS 17. KOHALE

Eesti kerkis Maailmapanga maa-ilma ärikeskkonna edetabelis mullusega võrreldes viie koha võrra 17. kohale, selgub Doing Businessi raportist. Läti on 23. ning Leedu 24. kohal. Suurima

tõusu on teinud Venemaa, ker-kides kolmekümne koha võr-ra 62. kohale. Edu põhjus ei pei-tu aga mitte ärikliima paranemi-ses, vaid edetabeli koostamise metoodika muutuses. Ärileht

Urmas Jaaganturmas.jaagant@epl.ee

Aasta näitab 25 miljoni eurost kahjumit, kauplusi pannakse kinni Lätis, Leedus ja Venemaal.

Eestis on Seppäläl 19 poodi, kus töötab umbes 65 inimest. Foto: Christo Neemre

ÄRILEHT

Stockmanni kahjumis tütar Seppälä tõmbab äri drastiliselt kokku

Stockmanni kontserni kuulu-va rõivakaupluste keti Seppä-lä viimane aasta on olnud väga halb. Eile avalikustas Stock-mann oma kolmanda kvarta-li aruande, mille järgi Seppälä on suures miinuses. Juba eel-misel aastal oli � rma kahjum 14,4 miljonit eurot, selle aasta lõpuks ennustab kontsern roh-kem kui 25 miljoni euro suu-rust kahjumit.

Stockmanni nõukogu juht Kaj-Gustaf Bergh tõdes börsi-teates, et Seppälä brändi uuen-damine pole loodetud tulemu-

si ehk kasumlikkust toonud. „Kahjumispiraali ümberpöö-ramiseks plaanime märkimis-väärset mahtude vähendamist põhiturgudel Soomes ja Ees-tis,” ütles ta. „Seppälä plaa-nib 2015. aasta jooksul lahku-da teistest Balti riikidest ning Venemaa turult.”

Eestile on mõju väikeStockmanni kommunikatsioo-nidirektor Nora Malin kinni-tas Ärilehele, et muudatused puudutavad enim just tei-si turge peale Eesti. „Suure-mad kärped ootavad Seppä-lät ees Soomes, kus sulgeme umbes 50 kauplust ja töö kao-tab umbes 380 inimest,” sõnas ta. „Eesti on meie parimate näitajatega turg, me ei plaani sinna väga suuri muudatusi ja kaupluste sulgemisi.” Väikesed muudatused Eestis tähenda-

vad tema sõnul töö efektiiv-semaks muutmist. „Eestis on Seppäläl 19 poodi, kus töötab umbes 65 inimest. Me ei räägi kümnetest koondatutest, võib-olla puudutab see mõnda üksi-kut inimest,” ütles Malin.

Kui head või halvad Eesti Seppälä kauplused on, Malin ei avaldanud.

Seppäläl on kokku 182 kauplust, neist Soomes 130, Balti riikides 36 ja Venemaal 16. Soomes läheb seega sul-gemisele pea kolmandik kõi-gist kauplustest. Venemaalt väljatõmbumist alustab Sep-pälä juba sel aastal ning see viiakse lõpule järgmise aas-ta jooksul. Lätist ja Leedust lahkub rõiva� rma 2015. aas-ta jooksul. Ettevõttel on kok-ku umbes 1100 töötajat, neist Soomes 800, Baltimaades 200 ja Venemaal 100 inimest. 1

Stockmanni tulemusi räsib nõrk Vene turgTerve Stockmanni kontser-ni kolmanda kvartali tulemu-si kommenteerides ütles � r-ma nõukogu juht Kaj-Gus-taf Bergh, et tarbijakindlus on Soomes endiselt madal ja jaekaubandusturu väljavaa-ted on ebakindlad. „Venemaa nõrk majandus ja rekordiliselt madal rubla viivad Stockman-ni tulemusi alla,” tõdes Bergh.

Seppälä kasumEeldatav kasum

MILJONIT EUROT

-

-

-

Seppälä tulemused on halvenenud juba kümme aastat järjest

Seppälä käesoleva aasta kahjum ulatub ilmselt juba 25 miljoni euroni

Allikas: Stockmann Groupi kvartaliaruanne; graa�ka: Maret Müür

11

Nimelt kannatab Christine raskekujulise amneesia all, mil-le tõttu puudub naisel võime moodustada uusi mälestusi. Oma elu riismetest kinni hoidmiseks peab ta videopäevikut, mille vaatamisega ta igat päeva alustab. Ajapikku hakkab ta aga aimama tegelikkuse varjus peituvat kohutavat tõde.

EI. TOHI. MAGAMA. JÄÄDA. peaosades on Oscarivõitjad Nicole Kidman (“Eyes Wide Shut” 1999) ja Colin Firth (“The King’s Speech” 2010) ning Ridley Scotti põnevikust “Vale-de rägastik” (“Body of Lies” 2008) tuntud Mark Strong.

Täpsem info ja treiler: www.vaatafi lmi.ee/eitohimagamajaada

kKULTUUR

Eesti Päevaleht, neljapäev, 30. oktoober 2014, toimetaja: Henrik ilves, tel: 680 4400, e-post: kultuur@epl.ee12

KUNSTIAKADEEMIA ASUTAMISEST TÄITUB 100 AASTAT

Täna täitub 100 aastat kunsti-akadeemia asutamisest. Kumus on homsest avatud näitus „Kunsttööstuskoolist kunstiaka-deemiaks”. Avamine on esmas-päeval, esitletakse ka artikliko-

gumikku kooli ajaloost. Näitusel leiab õpilastöid, alustades Eduard Wiiralti ja Tõnis Vindi ning lõpetades Jaanus Samma omadega. Võrdluseks on väljas ka õppejõudude tööd. EPL

Saksa režissöör: Pärdi muusika on uks kaotatud aja juurde

Film valmib järgmisel suvel•• ERR-i ja Euroopa ühe tun-tuma muusikafilmide toot-ja Accentus Musicu koostöös valmivad kaks unikaalset � lmi: dokumentaal- ja kontsert� lm „Aadama passioon” Arvo Pärdi ja Robert Wilsoni samanimeli-sest suurteosest. Maailma tele- ja kinoekraanidele jõuavad � l-mid 2015. aasta sügisel.

Arvo Pärdi ja Robert Wil - soni ühislavastuse „Aada-ma passioon” proovitsük-list valmib dok� lm, mille režissöör on Günter Atteln.

Mari Peegelkultuuritoimetusejuhataja

Intervjuu

Leipzigi kineasti Günter Attelni viimane � lm käsitles 800 aastat tegutsenud poistekoori Thomanerchor. Foto: Tanel Meos

•• Olete ka ise muusikamees, mängite klaverit ja saksofo-ni. Kuidas kujunes teie muu-sikahuvist muusikafilmide tegemine?Jah, mu taust on muusika. Põhiliselt õppisin muusikatea-dust ja psühholoogiat Olden-burgis ja Berliinis. Samal ajal tahtsin ka � lmikooli minna. Mu parim sõber on näitle-ja, tegin lühi� lme ja kirjuta-sin sinna muusikat. Filmikoo-li jaoks oli aga vaja praktilist kogemust. Saatsin oma CV nelja-viide filmikompaniis-se ja esimene, kes vastas, oli spetsialiseerunud muusika� l-midele. Paul Smaczny (Accen-tus Musicu direktor – M. P.) oli seal produktsiooniosakon-na juht ja aasta hiljem sain temalt pakkumise teha tunni-ajane muusikadokumentaal. Filmikooli ma ei jõudnudki.•• Kuidas te Arvo Pärdi projek-ti juurde sattusite?Filmi tiimis on eestlased nagu Heidi Pruuli, kes võtsid Pärdi-ga otse kontakti. Saatsin tal-le oma � lme vaadata ja need meeldisid talle. Eriti see, mis ma tegin koreograaf Uwe Scholzist. Seal oli kasutatud ka Pärdi muusikat.•• Ja te meeldisite teineteisele?Jah. Huvitaval kombel, kui ma Pauliga Berliinis 1990-ndatel esimest korda kohtusin, siis tegin talle ettepaneku teha üks projekt Pärdi muusikale. Idee oli kujutada suurt lin-na selle muusika taustal. Pär-di muusika oli mulle ülikoo-liajal väga oluline, eriti tema „Tabula rasa”. Tulin väiksest kohast ja tundsin ennast Ber-liini talves üksikuna. Aga tema muusikaga ongi see asi, et see sobib nii paljudele � lmilavas-tajatele. Toona mu idee ei rea-liseerunud, aga nüüd, 17 aas-tat hiljem, saan Pärdiga koos-tööd teha.

•• Millist Arvo Pärti kavatsete meile � lmis näidata?See sõltub temast! Accen-tus Musicu meetod on mitte mõjutada toimuvat, töötame rohkem 1960-ndate direct cine-ma žanris. Me ei taha forsseeri-da situatsioone ja üritame olla nii nähtamatud, kui tehnikaga ringi jalutamine lubab. Üks � l-mi liine on jälgida Pärti „Aada-ma passiooni” proovitsüklis. See on siis välimine lugu. Sise-miseks looks on aga idee Aada-mast ja seal saame loodetavasti avada ka Arvo Pärdi isiksust.•• Pärt on tugeva autorimüü-diga helilooja, kellega seos-tub ülevus ja pühadus. Kas ka-vatsete seda müüti murda või kinnitada?Keelan endale igasugused eel-arvamused, muidu hakkaksin � lmi suruma omaenda pilti tegelasest. Muidugi tean prae-guseks, et ta on väga tagasi-hoidlik, viisakas ja heasüdam-lik, aga kõik muu tahan jät-ta lahtiseks. Muusika peaks tegelikult toimima ka selle-ta, et teame midagi heliloo-jast. Niipea kui teame ta bio-graa� at, hakkab see mõjutama meie mõtteid tema muusikast.

•• Film valmib Eesti-Saksa ühis-töös paljude inimeste kaasabil. Kas suur tiim teeb � lmi tegemi-se kergemaks või raskemaks?Kuidas kunagi. Hea on see, et kõik inimesed, kes on projek-ti juures, on harjunud eri tii-mides töötama. Keemia peab muidugi klappima ja mulle tundub, et meil klapib. Komp-litseeritud on see, et dokumen-taali puhul tekib alati ettearva-matuid momente ja see teeb tiimi koordineerimise raskeks.•• Mis pealkirja � lm saab?Ei tea. Tööpealkiri on „Aada-ma passioon” ja mõnikord on nii, et tööpealkiri sobibki � l-mile kõige paremini. 1

JOHNNY

DEPPJA

HALEY JOEL

OSMENTGENESIS

RODRIGUEZJUSTIN

LONG

„Täiesti hull fi lm.“Dr Jüri Ennet, psühhiaater

KI I RUS TA, JUBA KINODES!VAATAFILMI.EE/KIHV

REŽISSÖÖR JA STSENARIST KEVIN SMITHF I L M I D E „ C L E R K S “ , „ D O G M A “ J A „ C H A S I N G A M Y “ L O O J A

Filmide „Verine osariik” (“Red State” 2011), „Poesellid” (“Clerks” 1994) ja „Dogma” (1999) looja Kevin Smith on tagasi ja see-kord on ta endaga kaasa toonud midagi tõe-liselt eriskummalist. KIHV on musta huumo-riga vürtsitatud õudukas pahaaimamatust noormehest, kes langeb veidrate huvide-ga sadisti ohvriks.

Wallace reisib mööda Ameerikat, et oma podcast-saate tarbeks intervjueerida oma-pärased inimesi. Üheks kandidaadiks on vanahärra Howard – eraklik vana mees, kelle sõnul päästis ilmama suur morsk kord tema elu. Howard soovib üle kõige kuna-gine päästja taasluua ning parimaks kan-didaadiks on ei keegi muu kui tema ukse-le ilmunud Wallace. Eakas härra on veen-

dunud, et morsad on palju huvitavamad ja intelligentsemad isendid kui keskmine ini-mene. Seega otsustabki ta vangilangenud Wallace’i moondada oma kunagise pääst-jaga võimalikult sarnaseks...

KIHV on riukalik õudusfi lm, mis lisaks süsimustale huumorile pakub ka korrali-kus koguses hingepugevat õõva.

Peaosades on Justin Long („Die Hard 4”), Michael Parks („Red State”), Haley Joel Osment („The Sixth Sense”) ja Genesis Rodriguez („Identity Thief”).

Täpsem info ja treiler: www.vaatafi lmi.ee/kihv

Eesti Päevaleht, neljapäev, 30. oktoober 2014, toimetaja: Henrik Ilves, tel: 680 4400, e-post: sport@epl.ee 13

SURI JALGPALLITÄHT IVANOV PÄÄSES EDASIJÄTKUVAD VÕRKPALLIKARIKASARJA MÄNGUD

Verevähk viis 46-aastasena elava-te hulgast Rootsi jalgpallikoondi-se endise tähtmängija Klas Inges-soni. Ingesson oli 1990. aasta MM-i pronksimeeskonnas võt-metegija. Del�

Tartu tenniseturniiril jõudis kol-mandasse ringi valitsev Eesti meister Vladimir Ivanov, kes alistas kahes setis Venemaa sportlase Jan Sabanini 7 : 6, 7 : 6. Del�

Täna peetakse Eesti võrkpallika-rikavõistlustel kaks pool�naali kordusmängu. Kell 17 selgitavad TTÜ spordihoones esimese pool-�nalisti TTÜ ja avamängu 3 : 0 võitnud Tallinna Selver.

Tartu Bigbank kohtub kell 19 Rakveres sealse võrkpalliklubiga, avamängu võitsid tartlased 3 : 1. Del� TV teeb mõlemast mängust otseülekande.Del�

sSPORT

Mai Narva: maledünastia võsu, kes kordas Jaan Ehlvesti saavutust

Lähedased-tuttavad-sõbrad uputasid Mai Narva lennujaamas lillemerre. Foto: Andres Putting

Andres Vaherandres.vaher@epl.ee

Mai Narva kordas suurt saavutust, mida on Eesti maletajatest suutnud ainult Jaan Ehlvest.

Eestlaste varasemad medalid tavamale noorte tiitlivõistlustelt•• Jaan Ehlvest tuli aastava-hetusel 1982/83 Groningenis Euroopa meistriks ja 1981 sai Nigel Shorti järel kuni 20-aas-taste MM-il hõbeda.•• Kaido Külaots võitis 1993

kuni 18-aastaste MM-il Bratisla-vas pronksmedali.•• Lembit Oll sai 1984/85 Gro-ningeni EM-il pronksi.•• Ottomar Ladva on tulnud eakaaslaste hulgas Euroopa kiir- ja välkmale meistriks, klassika-lise male EM-ilt on parim olnud 6. koht.

MALEMEDALID

Kalev/Cramo pakub lepingut pikakasvulisele korvpallurile, kes toetaks korvi all Elegari.

Kalev/Cramo peatreener Alar Varrak ütles, et viimas-tes VTB liiga mängudes pea-aegu puhkuseminutiteta rassi-nud Frank Elegari koormuse vähendamiseks tahtis ta juba mõnda aega tagasi korvi alla täiendust tuua. Olukord läks viimaste päevadega väga kriiti-liseks. Elegar ravib Achilleuse

kõõluse vigastust ega osale sel nädalal meeskonna ühistree-ningutel. Tagatipuks kukkus Rain Veideman teisipäevases Eesti meistrisarja kohtumises Pärnus rünnakul nii õnnetult, et eile tehtud esmase uuringu põhjal tuvastati tagamängija küünarliigesel sidemete osa-line rebend, mille paranemi-seks kulub neli nädalat. Täna tehakse küünarliigesele põhja-likum uuring ja sidemete täieli-

ku rebendi puhul pikeneb ravi-kuur kuuele nädalale.

„Pärast seda, kui selgusid Veidemani vigastuse üksikas-jad, tõusis uue mängija palka-mine taas päevakorda,” nen-tis Varrak. „Tegime pakkumise eesliinimängijale, kes tegut-seb number nelja ehk jõulise ründaja positsioonil. Hom-me (neljapäeval – toim) lubas korvpalluri agent meie ettepa-nekule vastata.”

Veidemani trauma sundis Kalev/Cramot täiendust värbama

Kalev/Cramo kohtub ree-del koduliigas Rakveres seal-se Tarvaga. Järgmisel nädalal seisab Eesti meistritel ees viie päeva jooksul kolm mängu: teisipäeval VTB liigas võõr-sil Loimaa Bisonsi, neljapäe-val Balti liigas Tamperes seal-se Pyrintö ja laupäeval VTB liigas kodus Astanaga. 1 Andrus Nilk

Heasse hoogu tõusnud Vei-demani asemel pääseb algvii-sikusse Armands Šķēle, kes on samuti tulemuslikult tegutse-nud. „Raini vigastus teeb kur-vaks,” sõnas Varrak. „Rollid olid paigas, mäng sujus. Ilm-selt peab siiani number nelja positsioonil tegutsenud Erik Keedus, meeskonna univer-saalne mängija, hakkama ka ründava tagamängija ülesan-deid täitma.”

Alar Varrak avaldas loo-tust, et kuu aja pärast saab mängukõlbulikuks suvel põl-ve vigastanud Indrek Kaju-pank, kes saab äsjaseid taga-silööke leevenda.Rain Veideman

Kuulsime, et osa Mai Narva rivaale ei käi kooliski ja pühenduvad ainult malele.

Kaido Külaotstreener

15-aastase Euroopa noor-temeistri Mai Narva soon-tes voolab läbi-lõhki maleve-ri. Tema vanavanaisa Oskar Kuningas tegutses eelkõige maleajaloolasena, ent järgmi-sed põlvkonnad – Mai vana-ema Merike Rõtova, vanaisa Boriss Rõtov, ema Regina Nar-va, isa Jaan Narva ja õde Triin Narva – on võitnud medaleid Eesti meistrivõistlustelt. Täna-vusel maleolümpial mängisid nii Mai, Triin kui ka Regina Eesti koondises.

Eile pärastlõunal tervita-sid isa ja vanaema lennujaa-

mas dünastia noorimat tütart, kel oli kaelas Gruusias Bat-humis võidetud kuni 16-aas-taste neidude Euroopa meist-rivõistluste kuldmedal ja käes uhke karikas. Ema täi-tis samal ajal töökohustusi pangakontoris.

„Täiesti ootamatu! Kui vii-mane partii lõppes, olin… no ikka väga rõõmus ja üllatu-nud,” otsib EM-i ajal 15. sün-nipäeva tähistanud Mai Narva

sõnu, ise lillekuhilasse uppu-mas. „Läksin sinna lihtsalt mängima. Tahtsin saada head kohta, aga medalist, veel vähem esikohast küll ei mõelnud.”

Varasemast ilutsevad ta auhinnakapis eakaaslaste EM-tiitlid kiir- ja välkmales, aga nagu Mai ise ütleb: „Neid ei saa võrrelda. Nüüdne võit on igapidi üle.”

Öeldut kinnitab kasvõi tühi-paljas fakt: klassikalises males on eestlastest varem noorte-klassis sama kõlava saavutuseni küündinud ainult Jaan Ehlvest, kes krooniti Euroopa meistriks 31 aastat tagasi.

Treeneri närvipinge„Paaris partiis oli ikka õnne ka,” ütleb 7,5 punkti 9-st kogu-nud ja kolme rivaali poole sil-maga edestanud Mai Narva tagasihoidikult. Ta kiidab ja tänab treenerina kaasas olnud

suurmeister Kaido Külaotsa: „Ta val-mistas mind partii-deks ikka väga häs-ti ette. Temata seda kulda ei tulnuks.”

„Nojah, eelvii-mases voorus või-tis Mai seni punkti-

ga juhtinud Armeenia tüdru-kut – meil oli eelnevalt laual seis kuni 25. käiguni,” mui-gab Külaots. „Seal oli minu roll päris arvestatav, aga mui-du näitas ikka Mai ise raudset võitlejanärvi ja taset.”

Külaots põhjendab, miks murdis pingekoorem pigem teda kui hoolealust: „Mängu-saal oli niivõrd väike, et sin-na kedagi peale võistlejate ei lubatud. Elasin siis viimasele

edu ka mulle väga palju rõõ-mu. Olen valmis talle ka edas-pidi õpetusi andma,” sõnas Külaots ja tähtsustas ka Ülar Laugu abi.

Kaks lootuskiirtKui lisada 17-aastane Otto-mar Ladva, kes on valitsev Ees-ti meeste meister ning omaea-liste endine Euroopa välk- ja kiirmale tšempion, võib kuu-lutada: lootus, et Kerese või Ehlvesti aeg naaseb, ei ole asja-tu. Tagalast kerkib orbiidile ka Narva tüdruk Anastassia Sinit-sõna, kes tõi nüüd Bathumist kuni kümneaastaste konku-rentsis pronksmedali.

„Mida vanemaks saan, seda rohkem tulevikku malega seos-tan. Koolis ei ole selle kõrvalt kerge, aga saan hakkama,” kinnitas Mai Narva. Külaots ütleb, et tal poleks treeneri-na paslik avaldada arvamust, kummal, kas Narval või Lad-val on suurem võimalus abso-luutsesse tippu tõusta. „Mõle-mad on tõestanud, et potent-siaali leidub. Järgmised kuni kolm aastat saavad kriitiliseks ja näitavad üsna selgelt ära, kui helge tulevik võib ees oodata.”

Ise mängijana samuti maa-ilma tippu jõuda ihanud, kuid siiski selle jalamile jäänud Külaots sõnastab edu valemi: „Kuulsime, et osa Mai rivaa-le ei käi kooliski ja pühendu-vad ainult malele. Siin pole see reaalne. Järelikult tuleb rõhu-da tarkusele ja kvaliteetsele tööle. Mai ega Ottomari tah-te taha kindlasti midagi ei jää.”

Bathumis piirdus Ottomar Ladva kuni 18-aastaste noor-meeste klassis 18. kohaga. 1

voorule kaasa hotellitoas ole-matu interneti vahendusel. Pabistamist oli ikka omajagu.”

Eesti esinumber on viimase aasta jooksul üritanud ühita-da enda võistlemisi ja treene-ritööd. Eelkõige on ta abista-nud Eesti noormaletajaid, ent maleolümpial Tromsøs tegut-ses meeskonna kaptenina.

„Kohati on natuke imelik teiste mänge kõrvalt vaada-ta, ent samas valmistas Mai

14 SPORT Eesti Päevaleht, neljapäev, 30. oktoober 2014, toimetaja: Henrik Ilves, tel: 680 4400, e-post: sport@epl.ee

TÜ/Rocki vigastatute rida täienes Kurbasega

Tanel Kurbas (palliga) on olnud tõrkuva mängumootoriga TÜ/Rocki edukamaid. Tema eemalejäämine eurosarja kohtu-misest oleks meeskonnale valus löök. Foto: Hendrik Osula

Andrus Nilkandrus.nilk@epl.ee

Kahe põhitegija trauma tõttu on TÜ/Rock enne korvpalli eurosarja algust keerulises seisus.

Esmaspäevast alates TÜ/Roc-ki ühistreeningutest eemale jää-nud Joosep Toome haige põlv vajab kuni viie nädala pikkust ravikuuri. Selle aja kestel peab Emajõelinna meeskond oma kolm esimest alagrupimängu FIBA EuroChallenge’i sarjas.

„Toome on juba pikka aega mänginud põlvekõhre kahjustusega. Eilsel magnet-resonantsuuringul selgus, et reieluu kinnituskohal on tek-kinud põletik, mida hakkasime kohe ravima,” sõnas TÜ/Rocki füsioterapeut Martin Vahimets.

Kurbas väänas hüppeliigestReedel Tallinnas TLÜ/Kalevi-ga peetavas Eesti meistriliiga mängus ei saa TÜ/Rockil kaa-sa teha ka Tanel Kurbas, kes väänas treeningul hüppeliigest. „Jalal tekkis paistetus. Looda-me, et hüppeliiges paraneb järgmiseks teisipäevaks, kui mängime eurosarjas,” nentis Vahimets.

208 cm pikkuse Toome väl-jalangemise tõttu suureneb neli sentimeetrit pikema leedulase Karolis Petrukonise ja kahe-meetrimehe Timo Eichfussi mängukoormus. Rohkem kor-vi all tegutsevaid korvpallureid

meeskonnas polegi. Alles kaas-lastega kohaneva Petrukonise osakaal on siiani olnud väike. Tõenäoliselt tekib peatree-ner Gert Kullamäel vajadus

kasutada leedulasest rohkem Eichfussi, kelle mängupanu-ses võib ta olla kindlam. Mõne minuti suudab eesliinimees-tele puhkust anda ka Marek Doronin.

Gert Kullamäe ütles, et ilm-selt tuleb osades mängudes kasutada korraga nelja lühe-mat korvpallurit. „Selline on meie koosseis. Meil pole või-malik hakata Toome asemele

Alles kaaslastega kohaneva Karolis Petrukonise osa- kaal on siiani olnud väike.

kohe uut pikka meest võtma,” sõnas ta. Tanel Kurbase kohta ütles Kullamäe, et loodab teda teisipäeval eurosarja kohtumi-ses platsil näha.

Toome harjutab edasi individuaal-kava järgi. „Hüpa-ta ei tohi, kuid kind-lasti tuleb Joosepil hoida aeroobse töö-võime taset, milleks saab kasutada velo-

ja sõudeergomeetrit. Kõige parem on aga ujumine,” ütles Vahimets.

Ka möödunud sügisel tabas TÜ/Rocki üks vigastus teise järel ja meeskond alustas euro-sarja kahe kaotusega. Kuid pärast Augustas Pečiukevičiu-se tervenemist leidsid tartlased võidusoone, võitsid eurosarjas kaheksa mängu järjest ja pää-sesid veerand�naali. 1

Käsipall. Eesti käsipal-li-koondis sai 2018. aasta EM-valiksarjas hea stardi, kui alistas Tallinnas alagrupi oht-likema rivaali Gruusia 28 : 26.

Peatreener Rein Suvi de-büütmängus alustas vigasta-

Käsipallurid alustasid tähtsa võidugatud põhisnaiprite Mait Patrai-li ja Dener Jaanimaata Eesti kramplikult. Esimene murrang oli kaotusseisus 9 : 12, mil saadi arvulises vähemuses kaks vära-vat järjest. Poolaja võitsid juba võõrustajad 16 : 15. Pärast puh-

kepausi hoidis Eesti kahe- kuni neljaväravalist eduseisu ja tüü-ris matši võidusadamasse.

Mikk Pinnonen ja Kristo Jär-ve (pildil palliga) viskasid viis väravat. Pühapäeval kohtutak-se Thbilisis. Andres Vaher

Foto: Ilmar Saabas

Müstilise ordu viimane järelejäänud rüütel Meister Gregory (Oscari võitja Jeff Brid-ges) otsib oraaklite poolt ettekuulutatud enneolematute võimetega kangelast – vii-mast Seitsmendat Poega (Ben Barnes). Koos oma lõpututes lahingutes karastunud mentoriga asub talusulase rahulikust elust eemale kistud noor sangar katsumusteroh-kele teekonnale. Kartmatute sõdalaste ees-märgiks on kukutada koletislik pimeduse-kuninganna Ema Malkin (Julianne Moore) ning tema maagiliste mõrtsukate armee.

Nõiduse ajastu legendide ja maagia eepi-lisest heitlusest pajatava tempoka seiklus-

fi lmi SEITSMES POEG kesksetes rollides mängiva Jeff Bridges (“Suur Lebowski”), Julianne Moore (“Magnoolia”), Ben Bar-nes (“Narnia kroonikad: Prints Caspian”), Alicia Vikander (“Anna Karenina”) ja Kit Harington (“Troonide mäng”). Filmi lavas-taja on Sergei Bodrov (“Mongol”), stsena-ristid Charles Leavitt (“Vereteemant”) ja Steven Knight (“Locke”).

Täpsem info ja treiler: www.vaatafi lmi.ee/seitsmespoeg

TOOTJA ST UUDIOLT LEGENDARY PIC T URESF I L M I D E G O D Z I L L A J A 3 0 0 : I M P E E R I U M I S Ü N D

SINU SAATUSEKS ON KURJUSEGA SILMITSI SEISTA

J E F F B R I D G E S B E N B A R N E S J U L I A N N E M O O R EJA

KINODES AL ATES 26. DETSEMBRIST

SEVENTHSONMOVIE.COM VAATAFILMI.EE/SEITSMESPOEG

Eesti Päevaleht, neljapäev, 30. oktoober 2014, Toimetaja: Liis Aru, tel 680 4506, e-post: liis.aru@lehed.ee KUULUTUSED 15

kuulutus.lehed.ee Kuulutuste tellimine lihtsamast lihtsam. Vali rubriik, kirjuta tekst ja tasu – kõik ühest kohast! Reakuulutusi saab anda internetis aadressil kuulutus.lehed.ee, e-postiga liis.aru@lehed.ee ning kõikides Eesti Posti kontorites üle Eesti. Info telefonil 680 4506.

Ehitus ja remont�1 Ehitus-remondimees otsib tööd.

Tel .

Teenus�1 Kaardid ennustavad Tel ,

H, h., €/min

Ost ja müük�1 Aigrette Antiik aastast ostab

parimate hindadega vanavara, kunsti, raamatuid ja kollektsioone (mündid, märgid jne.) Küsige julgelt asjakohast nõu! Tel , .�1 Väike mesindustalu Väike-Maarja

lähistel annab teada võimalusest osta mett! Mesi on korjatud Pandivere metsadest ja niitudelt ning pakendatud l pakenditesse (, kg). Pakendatud l mee hind on eurot. Tallinna piires toimetame tasuta kätte! Tellimusi võtame vastu elektronposti aadressile mesi@h.ee või tel .

Mälestame suurepärast inimest ja

endist töötajat

VIRVE EINBERGI

Avaldame sügavat kaastunnet

lähedastele

Attila OÜ kollektiiv

Avaldame südamlikku kaastunnet Heidi Niinepuule kalli

EMAkaotuse puhul

Ilma Adamson ja tantsukaaslased naisrühmast Keikal

Avaldame sügavat kaastunnet õpetaja

Tiiu Uibole

EMAsurma puhul

c klassi lapsed ja lapsevanemad

AS Balteco avaldab sügavat kaastunnet

Rein Voltile isa

VELLO VOLTIsurma puhul

Korvpalliklubi Kapa mälestab oma väärikat ja

humoorikat liiget

VELLO VOLTISügav kaastunne lahkunu omastele

Teatame kurbusega, et igaviku teele lahkus

professor

VELLO VOLT

Ärasaatmine . oktoobril kl .

Pärnamäe Krematooriumis

Omaksed

Avaldame siirast kaastunnet Marko Haruojale

EMAsurma puhul

USS Security Eesti AS

Head sõpra, klassikaaslast Reaalkoolist,

kauaaegset naabrit ja majandusteadlast

VELLO VOLTI

mälestavad ja avaldavad südamlikku kaastunnet

omastele

Väino Rätsep, Riina ja Riho

HD ülekannet toetabThe MET: Live in HD sarja suurtoetaja

The Neubauer Family FoundationRahvusvaheline suursponsor

Georges Bizet

CARMEN L 1. NOVEMBER KELL 18.55Kordused Coca-Cola Plazas P 2. NOVEMBER KELL 12.00T 11. NOVEMBER KELL 19.00

ahvusvaheline suurspons

Otseülekanded toimuvad kinodes:Coca-Cola Plaza (Tallinn), Astri (Narva), Ekraan (Tartu)

Foto

d: R

ober

t Max

wel

l

BROADWAY MENUETENDUS NÜÜD SUUREL EKRAANIL

www.forumcinemas.ee/Events/NTLive/

Võttis ülesKinodes Coca-Cola Plaza ja Ekraan

11. novembril

Musta laega saalis Harju 1, Tallinn

Info telefonidel 6 276 410 ja 6 276 412Pilet 2€, (üli)õpilastele ja pensionäridele 1€

Toetab Kultuurkapital

5. novembril kell 18.00

JUTUPÜHADKülas on tuntud jutuvestjad

Martin Ellrodt (Saksamaa) ja Markus Luukkonen (Soome).

Inglise keeles.

Rohkem infot:http://www.rahvakultuur.ee/jutupyhad

„ON ÜKS…“

Tallinna Kirjanike Majas

pääse 1 eurowww.ekl.ee, 6 276 412

LASTEHOMMIK1. novembril kl 11

JÜRGEN, SIIM JA SALADUSED

JÜRGEN ROOSTE JA SIIM AIMLA

TOOVAD KAASA HELISID, HÄÄLI, LAULE, LUGUSID JA SALADUSI.

Holmes & Meyers kutsubmetsaomanikke läbi rääkima

metsas planeeritavate raiete üle

Pille Piir klaver

Oliver Rõõmus löökpillidSilvia Ilves tšelloPille Piir klaverSilvia Ilves tšello

Jäälilled SandraNurmsalu

N 18. detsember - Tallinn, Jaani kirik, kell 19R 19. detsember - Tartu, Salemi kirik, kell 19L 20. detsember - Kuusalu Rahvamaja, kell 19P 21. detsember - Põltsamaa kirik, kell 17Piletid Piletilevis, Piletimaailmas ja enne algust kohapeal. Sooduspilet www.kontsert.ee

Eesti Päevaleht, neljapäev, 30. oktoober 2014, tel: 680 4400, e-post: kultuur@epl.ee16 MEELELAHUTUS

06.15 Smur� d 06.40 Max Steel 07.05 Käsna-Kalle Kantpüks 07.30 Beyblade 07.55 Saatuslik valik, 1* 08.55 Südameasi 5, 2: Ootused* 09.55 Kirgede torm, 1962* 10.55 Vaprad ja ilusad, 6846* 11.25 Top Shop 11.40 Võimalik vaid Venemaal* 12.10 Naistevahetus, 9* 13.10 Juurdlust viivad läbi sensitiivid,

47* 14.15 Seitsmes taevas 2, 1: Püsiv

armastus 15.15 Vaprad ja ilusad, 6847* 15.50 Saatuslik valik, 2 16.50 Kirgede torm, 1963 17.55 Südameasi 5, 3: Varas öös 19.00 Seitsmesed uudised

20.00 Livin Aloha UUS SARI! 20.30 Kättemaksukontor 12, 8:

Armastuse algoritmid 2 21.30 Selgeltnägijate tuleproov 9, 7 22.35 Kolmeraudne 23.35 Dr House 7, 21: Parandus 00.30 Euroopa Pokkeriturnee 01.35 Vaga vesi 2, 6: Gibtown 02.25 Kolmeraudne* 03.15 Euroopa Pokkeriturnee* 04.10 Livin Aloha* 04.35 Seitsmesed uudised 05.25 Selline on elu!: Idasakslane

kohtub läänesakslasega 2

ETV TV3KANAL 2

TELEVISIOON RISTSÕNAHOROSKOOP

JÄÄR Üritad end kõrgemale upitada ja püüad paista parem, kui tegelikult oled. Planeetide muster suurendab sinus olevat auahnust.

SÕNN Võtmesõna on kompro-miss või selle puudumine. Sinu tahtmised võivad nüüd minna vastuollu teiste omadega. Peak-sid püüdma tolerantsuse poole.

KAKSIKUD Fookuses on põhi-liselt suhted, mis sulle vaimset pinget pakuvad. Inimesed, keda sa kohtad, ütlevad sulle asju, mis annavad põhjuse järele mõelda.

VÄHK Sinu ümber liigub palju inimesi, kuid sa ei viitsi nendega suhelda. Oled pisut morn ja mu-retsed liialt homse pärast. Suhtle rohkem sõpradega!

LÕVI Kui sul on palju tööd, ära mine närvi ja suhtu sellesse rahulikult. Võid oma tööproblee-me ülemäära südamesse võtta.

NEITSI Töörügamine tuleb igati hästi välja. Suhtlemise ja kommunikatsiooniga võivad seostuda raskused. Oled kinnine ja jälgid end liiga palju kõrvalt.

KAALUD Kipud ülemäära lobi-sema. Sinu loogika võib kellegi jaoks ebaloogiline tunduda. Suuremate otsuste puhul vajad erapooletut hinnangut.

SKORPION Tegutse loomingu-liselt ja ära aja näpuga reeglites järge! Oled liiga nõudlik nii ene-se kui ka teiste suhtes. Mõni isik võib sinuga ebaviisakalt käituda.

AMBUR Kipud enda võimeid ja võimalusi üle hindama. Võtad ehk liiga palju ette ja hiljem oled ajapuuduses. Romantilises liinis suurepärased võimalused!

KALJUKITS Pööra tähelepanu sellele, kuidas sa oma mõtteid teistele selgitad. See, mis on sinu jaoks lihtne, ei pruugi seda teiste jaoks olla ja ka vastupidi.

VEEVALAJA Pisiasjad röövi-vad palju aega ja ajavad närvi mustaks. Õhtune aeg soosib müstilisi läbielamisi ning kunsti ja loomingu nautimist.

KALAD Paned tähele varjatud märke ja tähendusi. Juhuslik number võib tunduda sümboli-na. See on huvitav, aga ära näe tähendusi seal, kus neid ei ole.

06.10 Lastega kodus*: Õnneseen, 1 06.40 Lucky Luke seiklused 07.05 Uudishimulik George 07.35 Imeline võlukunst 08.00 Reporter* 09.00 Keelatud armastus*, 37 10.00 Taltsutamatu süda*, 91 11.00 Pilvede all* 12.00 Saladused* 12.30 Suur lotokolmapäev – Rooside

sõda* 13.30 Tuhat ja üks ööd, 86 14.30 Tuhat ja üks ööd, 87 15.25 Lastega kodus: Õnneseen, 2 16.00 Küladetektiivid, 113 : Potipõllu-

mehe surm 17.00 Taltsutamatu süda, 92 18.00 Keelatud armastus, 38 19.00 Reporter

20.00 Laula mu laulu 21.30 Telerahvas 22.00 Varuvõmmid (The Other Guys,

USA 2010) 00.10 Chuck: Chuck vs. kuulirong 01.05 Bordell 232: Tasumise tund 01.55 Kuidas alasti hea välja näha? 5:

Viimane! 02.45 Eesti kõige-kõige 03.10 Reporter* 04.00 Hooaeg* 04.40 Küladetektiivid*, 113 : Potipõl-

lumehe surm 05.25 Doktor Oz: Supermodell Tyra

Banksi võitlus kiusamise vastu

06.55 Terevisioon 08.55 Doktor Martin: Nurgatagune äri

(Doc Martin, Inglise 2013) 09.40 Üks tegu: Kasvamine (ETV 2009) 09.55 Terevisioon* 11.55 Pealtnägija* 12.45 Meie inimesed: Jorgen* 13.10 Ajavaod. Ärimehed: Orto* 13.40 Teater laulab: Salong Teater

(ETV 1995) 13.55 Vabariigi kodanikud (subtiitri-

tega)* 14.50 Tõuse ja sära!* 16.00 Holby City haigla: Küürakat

ravib ainult haud (Inglise 2002) 17.00 Aktuaalne kaamera 17.10 Õnne 13 (Eesti 2014) 17.40 Doktor Martin: Nurgatagune äri

(Doc Martin, Inglise 2013)* 18.30 Aktuaalne kaamera 19.00 Ringvaade 20.05 Kahekõne 21.00 Aktuaalne kaamera. Ilm 21.30 Sport 21.40 Kapital 22.10 MI

22.35 Muusikadokk Klaverivirtuoosi portree: Maurizio Pollini (Mau-rizio Pollini. De main de maitre, Prantsuse 2014)

23.35 Ringvaade* 00.40 Holby City haigla: Küürakat

ravib ainult haud (Inglise 2002)* 01.38 ERR.ee uudised

ETV207.00 Indiaanipoiss Yakari* 07.10 Cedric* 07.25 Džungliraamat* 07.35 Kosmoselen-durid* 07.50 Väike prints* 08.15 Lastetuba* 08.25 Muumide maailm* 08.35 Lotte (Eesti 2000)* 08.45 Indiaanipoiss Yakari* 09.00 Ringvaade* 10.05 Puutepunkt* 10.35 Teadla-sed: Peeter Linnap (ETV 2008) 11.00 Liha (Bel-gia 2011) 11.55 ERR.ee 15.30 Lastelavastus Pailapsiin, 4/11 (ETV 1985) 16.00 Lastetuba: Timmu teadusteater: Keemia* 16.10 Cedric 16.25 Indiaanipoiss Yakar 16.40 Okaspead* 17.00 SimsalaGrimm 17.30 Buratino tegutseb jälle 17.55 Lola Pikk-kõrv 18.00 Väike prints 18.20 Lammas Shaun 18.30 Lastetuba: Tähe-närija ja H-tähega lugemispesas 18.45 Väike printsess 18.55 Kosmoselendurid 19.05 Vahva Roosi 19.20 AK (viipekeeles) 19.30 AK (vn) 20.00 4x4. Kasahstan ja Kõrgõzstan, 9/10* 20.30 Karm põhjala, 3/4 (nglise 2011) 21.20 Pärituult (Eesti 1976) 21.30 Sünge juh-tum, 8/8 (USA 2014) 22.25 Bluestone 42 (Ing-lise 2014)* 22.55 Eesti TOP 7 23.35 Väljaspool kahtlust (Inglise 2010) 01.45 ERR.ee uudised

TV6 06.00 Power Hit Radio – KICKSTART 08.30 Seitsmesed uudised 09.30 Kodu keset linna 10.00 Kutsuge Cobra 11 11.00 Liikuv märk-laud (USA 1993) 13.10 Top Shop 13.30 Kodu keset linna 14.00 Kutsuge Cobra 11 15.00 Tenerife 16.00 Kutsuge Cobra 11 17.00 NCIS kriminalistid 18.00 Perepea 18.30 Simpsonid 19.00 Suure paugu teooria 19.30 Suure paugu teooria 20.00 Perepea 20.30 Simpsonid 21.00 Kõige naljakamad koduvideod 21.30 KINO-ÕHTU: Surma äratus (USA/Saksamaa/Prant-susmaa 2004) 23.25 Puhkus Mehhikos 3 00.25 Puhkus Mehhikos 3: ekstra 3/16 00.40 Suure paugu teooria 01.10 Suure paugu teooria 4/23 01.40 Tenerife 02.30 Power Hit Radio – KICKSTART 04.30 Kodu keset linna 05.00 Seitsmesed uudised 05.50 Uudistemagasin

Kanal 11 05.30 Taltsutamatu süda 06.20 Totaalne ärkamine! 08.15 Punased roosid 09.05 Emmerdale 09.35 Emmerdale 10.05 Aafrika südames 10.55 Süütu süüdlane 11.50 Top

Shop 12.05 Uus võimalus* 13.00 Doktor Oz* 14.00 Kus mehed on?* (USA/Saksamaa 2011) 15.52 Soovitused iseendale 16.00 Naabriplika* 17.00 Aafrika südames* 18.00 Doktor Oz 19.00 Uus võimalus 20.00 Pilvede all 21.00 Gok Wan kokkab, 6: Viimane! Pidu-road 21.30 Kuula mu laulu 22.30 Kolm naist paadis 23.00 Näpud põhjas 23.30 Sõbrad 00.00 Ellen 00.50 Reporter 01.45 Mehi jalaga segada 02.30 Emmerdale* 03.15 Ellen* 04.00 Süütu süüdlane* 04.45 Reporter*

Kanal 12 06.30 Krimi* 07.00 Reporter 08.00 Usu või ära usu!* 08.30 Komissar Rex* 09.20 Conan* 10.10 Näljased meremehed* 11.05 Jututuba 13.30 Supermani uued seiklused* 14.25 Chuck* 15.15 Näljased meremehed 16.15 Komissar Rex 17.10 Supermani uued seik-lused 18.05 Chuck 19.00 Tuvikesed* 20.00 Kalailm 20.30 Usu või ära usu! 21.00 Kaks ja pool meest* 21.30 MF: Õnneseen Slevin (USA/Saksamaa 2006) 23.40 Conan 00.30 Kaks ja pool meest 00.55 Tuvikesed 01.45 Night Chat 05.00 Postimees.ee

ETV2, TV6, KANAL 11, KANAL 12

SUDOKU Pappocom Lahendused ja vihjed.www.sudoku.com

Eelmise mängu lahendus.SU DO KU reeg lid•• Täi da tühjad ko had numb ri te ga 1 kuni 9. Numb rid 1 ku ni 9 pea vad esi ne ma igas 9 vee rus, igas 9 reas, igas 3 x 3 ruu dus. Igas reas, igas vee rus ja igas 3 x 3 ruu dus võib iga num ber esi ne da ainult ühel kor ral.

Lilled hallil müüril

Hiljuti kõndisin Mustamäe täna-val, kus maastik jalutajale erilist silmailu ei paku: paneelmajad, Selver, garaažiread. Garaažisei-nad aga oli keegi katnud gra� ti ja stencil-kunstiga. Mis seal täp-semalt oli, ei mäletagi, aga pil-did olid korralikud: mitte lihtsalt nimekritseldused, vaid mitme-värvilised kunstiteosed või terav-meelsed graa� kapudemed. Vaa-tamist jagus mitmekümne meet-ri jagu ja mõtlesin, et n-ö sodi-mine, mis vana seina sel moel õitsema paneb, ei tohiks kelle-legi vastumeelt olla.

Kohe, kui see mõte pähe

turgatas, nägin kaht tunke-des meest, kes tegelesid sein-te puhastamisega. Üks mees oli vanem, teine pigem poisiohtu, võib-olla karistuseks üldkasuli-kule tööle saadetud gra� titegi-ja. Seal, kus nad juba töötanud olid, laius taas tavaline telliskivi-sein, ühtlaselt hall ja range nagu oktoobrikuine taevas. Kord oli taas jalule seatud, üldine hüve kaitstud ja ilu saanud vastulöögi. Seegi pole veel lõpp, puhastatud pind tõmbab ligi järgmise kunst-niku. Loomise ja hävitamise ahel jätkub, kuni garaažiseinad kulu-vad liiga õhukeseks, et katust üleval hoida. Kõik kukub kok-ku, kuid varemetest saab alguse uus tsükkel ja kord õitsevad lilled taas keset telliskivimüüri.

KaarelKressatoimetaja

ILM ILMATEADE.EE

Reede +1...+8

Laupäev –1...+7

Lääne- ja loodetuul 3–7 m/s

Kagutuul 2–7 m/s

Vilnius vahelduv –1...+6 Riia vahelduv +4...+10Helsingi vahelduv +5...+8 London päike +13...+19 Kiiev päike –4...+6Pariis vahelduv +11...+18 Berliin päike +5...+11 Ateena vahelduv +12...+19Moskva pilves 0...+7Peking vahelduv +10...+16 Tokyo päike +8…+19 Tenerife vahelduv +20...+24Kairo vahelduv +17...+26Sydney päike +16…+23 New York vahelduv +6…+13Miami päike +21…+27 Vancouver vihm +12…+13 Brasília vihm +18…+23

EESTIS MAAILMAS

Kuressaare+4...+9

Haapsalu+6...+9

Kärdla+5...+9

Pärnu+5...+9

Viljandi+4...+8

Tartu+4...+8

Võru+4...+6Valga

+4...+7

Paide+4...+8

Tallinn+4...+8

Narva+3...+8

TÄHELEPANEK �

5 2 37 3 2 6

2 4 73 1 4 9

1 9 6 26 5 7

8 1 4 57 2 1

1 5 8 7 6 2 3 9 44 7 3 8 5 9 1 2 62 9 6 4 3 1 8 7 53 2 5 1 7 4 9 6 86 8 9 5 2 3 7 4 17 4 1 9 8 6 5 3 29 6 4 3 1 5 2 8 78 1 2 6 9 7 4 5 35 3 7 2 4 8 6 1 9

2 5 3 69 4

1 53 7 9

4 2 9 71 6 2

4 25 3

3 2 6 7

2 8 5 1 9 7 3 6 43 9 6 8 5 4 7 2 11 7 4 6 2 3 9 8 55 2 3 4 7 8 1 9 66 4 8 2 1 9 5 7 39 1 7 3 6 5 2 4 84 5 9 7 3 6 8 1 27 6 1 5 8 2 4 3 98 3 2 9 4 1 6 5 7

Selle sündroomi puhul ei kao valu isegi siis, kui suu on hammastest tühi.

Vilve Tornvilve.torn@epl.ee

680 4518TERVISSÜNNITUSMAJA JUUBEL

1804. aastal priihospidalist algu-se saanud ITK sünnitusmaja tähistab 210 aasta juubelit. Kuue voodikohaga sünnitusosakon-nast alguse saanud haiglas sün-dis eelmisel aastal 3731 last. EPL

Põleva suu sündroom: piinav valu aastateks

Kui arsti juurde tuleb harul-dase sündroomiga patsient, nõuab see ühelt poolt väga palju tööd, kuid on teisalt hea väljakutse.

Näide elust: Karin on tegus pereema, kes käib tööl ja kasvatab lapsi. Ühel päe-val tabab teda põrgulik ham-bavalu, millele ta tavapäraste valuvaigistitega leevendust ei saa. Karin ei tea küll täpselt, milline hammas valutab, kuid kiirgav valu ei lase elada ega olla. Loomulikult seab ta esi-mese asjana sammud hamba-arsti vastuvõtule.

Kui hambaarst esmase läbi-vaatusega põletikulist ega kat-kist hammast ei leia, nõuab Karin õigustatult lisauurin-guid, sest piinav hambava-lu ei kao. Ta käib mitu kor-da eri hambaarstide juures, talle tehakse kõikvõimalikud uuringud ja röntgenülesvõt-ted, lihvitakse vajaduse kor-ral hambaid, pannakse ham-bakaped, uuritakse võimalik-ke hammaste krigistamisest tekkivaid probleeme, vaada-takse ka happe ja aluse tasa-kaalu suus, kuid põrgulik valu püsib. Viimase väljapääsu-na naasta normaalsesse ellu palub Karin pisarsilmil ars-til probleemse hamba välja tõmmata, sest ei suuda enam valuga elada. Kuid ka pärast hamba väljatõmbamist valu ei kao. See piinab teda endi-selt ega lase elada. Siis palub Karin hambaarstil välja tõm-mata järgmise ja ülejärgmise hamba, kuid põrgulik valu ei kao ikkagi.

Põhjus pole hammastesPärast pikka piinlemist ja katsumusi on ta suu lõpuks hammastest tühjaks tõmma-tud, kuid valu piinab endiselt. Viimases hädas jõuab Karin valukabineti arsti vastuvõtu-le ja saab diagnoosi: põleva suu sündroom.

Põhja-Eesti regionaalhaig-la valukabineti arst, anestesio-loog Pille Sillaste on oma töös

kokku puutunud kolme pat-siendiga, kes kannatavad väga haruldase põleva suu sünd-roomi (burning mouth syndro-me) all. „Ma olin sellest sünd-roomist kuulnud, kuid endal esimese patsiendi nägemiseni sellega kokkupuudet ei olnud. Eks see ole ka väikese Eesti häda, et teatud haiguseid koh-tab arst oma praktikas väga harva,” ütleb dr Sillaste.

Ta lisab, et neist kolmest patsiendist, kes lõpuks põle-va suu sündroomiga valukabi-netti vastuvõtule jõudsid, oli kahel suu hammastest täiesti tühjaks tõmmatud, kuid valu polnud kadunud ja püsis ka proteese kandes. Mõlemad patsiendid olid vastuvõtu-le jõudes äärmiselt tüdinud, väsinud ja kaotanud igasu-

guse lootuse elada inimväär-set elu. „Kaua kestnud valu-episoodide mälust kustutami-ne on väga pikk ja keeruline protsess ja selle kallal tuleb pidevalt töötada,” ütleb dr Sil-laste ja lisab, et kui inimese viimaseid aastaid on täitnud piinav valu, on väga raske eba-meeldivatest valumälestustest vabaneda.

Dr Sillaste tunneb neile patsientidele südamest kaasa, kuid ühtlasi on tal kahju ka hambaarstidest, kes on pida-nud selle sündroomiga hai-getel terveid hambaid välja tõmbama ja muudkui korda-ma: teie hambad on terved. „See pole tavapärane ja kui hambaarst on veendunud, et tegemist ei ole hambaproblee-miga, tuleks selle sündroomi kahtlusega patsiendid valu-arsti juurde saata. Siis säili-tab sobiv valuravi patsienti-dele hambad ja tagab parema elukvaliteedi.”

Selle tõenduseks räägib dr Sillaste oma kolmandast põle-va suu sündroomi all kanna-

tavast patsiendist. Tema jäi ilma ainult ühest hambast, sest hambaarst mõistis õnneks kohe, et valu põhjus peitub muus. See patsient sai lee-vendust, kuigi ühe hamba-arsti juhuslikult pillatud mär-kus tekitas patsiendi valuravis korraks suure tagasilanguse. „Kui patsient on pideva valu tõttu depressioonis, on väga keeruline tema usaldust või-ta ja valuravi paika panna, nii et see töötaks. Ja kui ravi juba toimib, ei tohiks keegi seda kahtluse alla seada või takistada.”

Osake sündroomi märgataPõleva suu sündroomi tek-kepõhjused pole täpselt tea-da ja sõltumata valu vallan-davast tegurist võib sünd-

room kesta aastaid. Üks haiguse val-landajaid võib ars-ti sõnul olla kesk-närvisüsteemi valu reguleeriva süstee-mi häirumine, kuid ka mõni psüühili-

ne läbielamine, mida esialgu ei oskaks tekkinud valuga seostadagi.

Põletustunne võib dr Sil-laste sõnul olla suus ka mit-mes kohas korraga. Kõige sagedamini on haaratud kee-le eesmised kaks kolmandik-ku, kõva suulae eesmine osa ja alahuule limaskest. Ühtlasi on sellise valu puhul väga ras-ke hinnata, mis kuskil vaevusi tekitab, ja kindlasti ei tohiks ükski arst sellist kaebust kuul-des hoolimatust väljendada. „Valuga aastaid koos elanud patsient on äärmiselt tund-lik ja võib solvuda ka pealt-näha kõige pisema märkuse peale.”

Dr Sillaste tahab süda-mele panna sedagi, et põle-vat sündroomi võib esine-da ka mujal, näiteks naistel intiimpiirkonnas. Need hai-ged satuvad esmalt güneko-loogi ja uroloogi vaatevälja. Valukabineti arsti abiga saab aga valu leevendada ja õppi-da oma kroonilise valuga toi-me tulema. 1

Vilve Tornvilve.torn@epl.ee

Põleva suu sündroom•• Põleva suu sündroomi (BMS) de�neeritakse kui suu või keele valu- ja põletustunnet nähtava-te muutusteta.•• Üks hambaravi raskemaid väljakutseid on patsient, kes kaebab põletustunnet suu limaskestas.•• Sagedasemad kaebused on põletav valu, kipitus, tuimus, suurenenud süljevool ja mait-setundlikkuse häired.•• Üldjuhul tekib valu iseene-

sest, kuid võib vallanduda ka pärast füüsilist või vaimset traumat.•• Põleva suu sündroomi seos-tatakse psüühiliste teguritega (depressioon, ärevus).•• Naistel esineb sündroomi tunduvalt sagedamini.•• Sõltumata valu tekke vor-mist püsib sündroom enamas-ti mitu aastat.Allikas: referaat „Põleva suu sündroom”, autor Mari Kuub

Põleva suu sündroomi tekkepõhjused pole täpselt teada.

Foto: Shutterstock

Kui patsient abi ei saa, siis muudab haruldane põleva suu sündroom tema elu maapealseks põrguks.

KESKMES ON RINNAVÄHK

Homme kell 14–15.30 nõustab mammoloog Lea Vahter Tallin-nas vähiliidu ruumides vähihai-geid ja nende lähedasi. Nõusta-mine on tasuta. Lisainfot saab www.cancer.ee. EPL

18 TERVISPÄRNU HAIGLA OSKAB VAEGNÄGIJATEGA ARVESTADA VIDAR HELGESEN KÜLASTAS LASTEHAIGLAT

Eesti pimedate liit tunnustas Pär-nu haiglat keskkonnakohandus-te tegemise eest, mis arvestavad nägemispuudega inimeste vaja-dusi. Haigla on paigaldanud tre-piastmetele spetsiaalsed turva-

lindid, aga ka iseavanevad uksed ja mugavad kaldteed, et vaegnä-gijail oleks parem trepi serva jäl-gida. Haigla pöörab üha rohkem tähelepanu ka maja siltidele ja viitadele. Pärnu haigla

Tallinna lastehaiglat külas-tas Norra Euroopa ja Euroopa majanduspiirkonna asjade minis-ter Vidar Helgesen. Visiidi ees-märk oli tutvuda Norra kuning-riigi rahastatavate Eesti projekti-

dega, millest üks on 2016. a sügi-seks lastehaigla kõrvale kerkiv laste vaimse tervise keskus ning selles tehtav sisuline töö vaimse tervise probleemide diagnoosi-miseks ja raviks. Lastehaigla

Kuidas edastada halbu uudiseid. Patsiendiga tuleb rääkida, rääkida ja veel kord rääkidaTÜ kliinikumi eetikakomitee aseesimehe professor Arvo Tiku sõnul peavad arstid patsientidele raskeid uudiseid edasi andma nii, et see oleks patsientide jaoks võimalikult kerge.

Joosep Värkreporter

Intervjuu

•• Tartu ülikooli eetikakomitee korraldab seminare, kus käsit-letakse väga erinevaid patsien-tide ja arstide vahelisi problee-me. Arvo Tikk, milliste problee-midega te eetikakomitee kooli-tustel peamiselt tegelete?Me käsitleme mitmesuguseid teemasid. Põhiliselt on eetika-komitee ülesanne tegeleda klii-nikus ette tulevatele probleemi-dele eetiliste lahenduste leidmi-sega. Et anda soovitusi ravitöös ette tulevatele ebaharilikele ja keerulistele küsimustele ja lei-da neile sobivaid käitumistakti-kaid ja lahendeid. Meil on terve rida probleeme, mis igapäeva-ses töös ette tulevad: persona-li suhted, patsientide, arstide ja õdede omavahelised suhted. Näiteks viimane seminar, mil-le me korraldasime, oli halva situatsiooni või sureva lapse juhtumi puhul omastega tege-lemisest. Kliinikumis on pide-valt selliseid olukordi – osa ini-mesi sureb ja osa saab terveks.

Tegeleme ka igasuguste kaebuste lahendamisega. Üks olulisi hädasid, mis on kaebus-te põhjus, on see, et räägitakse vähe ja sealt tulevadki mitme-suguseid probleemid. Vahel on ka selliseid asju, kus on objek-tiivne põhjus mingisuguste kon  iktide tekkeks, näiteks personal on eksinud.•• Kuidas peaksid arstid edasi andma patsientidele keerulisi uudiseid?Selle jaoks on mitmesugu-seid vahendeid, aga see sõltub konkreetsest olukorrast. Meil on ka kvali� tseeritud inimesed selle jaoks, näiteks hingehoidja Naatan Haamer. Tema tegeleb spetsiaalselt selliste küsimuste-ga ja me kasutame teda ka väl-jaõppes. Aga kui on keerulised eetikaküsimused, siis me tee-me koostööd ka ülikooli eeti-kakeskusega.

•• Millised reeglid on igapäe-vatöös ette tulevate keeruliste olukordade tarbeks?Üldiselt on ju teada käitumis-normid ja eetilised normid, mida on õpetatud. Aga alati tuleb neid korrastada ja sel-geks teha. Eetikakomitee tege-leb nende küsimustega indivi-duaalselt, aga ka seminaridel laiemalt.•• Kuidas peaks halba uudist edastama, kui arstil on patsien-di jaoks ainult 15 minutit aega?See sõltub väga konkreetsest olukorrast. Ääri-veeri, sest kui järsku öelda, siis see traumee-rib inimesi. Näiteks intensiiv-ravis on personal selleks tree-nitud ja selleks on ka oma metoodika. Üldiselt tuleb neid teateid edasi anda inime-si säästvalt, aga ühtset reeglit selle jaoks pole. Patsientidele tuleb paratamatuid asjaolusid selgitada ja info pisihaaval eda-si anda. Intensiivravis, kui on näiteks teada, et inimene sureb

ära, siis seal tekivad problee-mid, et kuidas seda omastele edasi anda. Nende jaoks on see uudis šokk ja nad ei suudagi kõike vastu võtta. Siis tulebki vähehaaval seda rääkida.•• Aga kuidas säilitada selli-ses olukorras töine meeleolu? Võib ju juhtuda, et pärast uu-dise edastamist on vaja kiiresti mingi otsus vastu võtta.Üldiselt on nii, et kui haige tuleb haiglasse, on ta nõus, et teda uuritakse ja tehakse prot-seduure. Igal juhul tuleb ini-mesele seletada riskide suu-rust. Tuleb rääkida ja selgita-da ning kui on aega, tuleb seda ka patsiendile anda. Kahjuks erakorralises meditsiinis seda tihti ei ole, sest seal on eluoht-likud seisundid.

•• Kas raske uudise edastami-seks on oluline kaasata ka sel-le inimese lähedasi?Jah, võimaluse korral tuleks perekonnaliikmetega vestel-da. Kui on aegamööda kul-gev haigus, peab patsient seda perekonnaliikmetega arutama ja nendega ühisele arusaamale jõudma. Kellegi seljataga me midagi ei tee. Kogu meie suht-lemine käib patsiendi kaudu ja vastavalt tema ostustele. Vahel tekib olukordi, kus kõik ei kul-ge kõige paremini ja võivad tek-kida kon  iktsituatsioonid. Sel-lisel juhul annab kliinilise eeti-ka komitee oma hinnangu.

Tihti pöördutakse keeru-listes asjades ka eetikakomi-tee juhi professor Tiina Tal-viku poole, et selgitada väl-ja, mis oleks ühes või teises situatsioonis vähem traumee-riv lahendus. Aeg-ajalt kon-sulteerib ta arstide, õdede ja omastega ning kui olukord on komplitseeritud, arutatak-

se seda eetikakomi-tee koosolekutel. Kui patsientidel on kliinikumi koh-ta pretensioone ja probleeme pole suu-detud lõpuni lahen-dada, siis ka neid

oleme komitees asjaosaliste-ga koos arutanud.•• Millised eriarstid teie koo-litustel kõige tihemini käivad?Kõige rohkem on koolitustest huvitatud õed, arste on suhte-liselt vähe – neil on see häda, et nad arvavad, et nad teavad kõike, aga ei tea nad midagi. (Naerab.) Korraldame semina-re umbes kolm-neli korda aas-tas. Osavõtjate arv on piiratud 70–90 inimesega, sest alguses on üldisem arutelu, aga pärast on töö rühmades ja seepärast me ei saa sadu inimesi kokku kutsuda. Anname töörühma-dele probleemid ja nad paku-vad lahendeid ning seejärel on ühisarutelu.

Meie komitee töö ja semina-rid on üsna edukad, sest komi-

tee töös osalevad ka TÜ kliini-kumi peaõde ja peaarst ning seetõttu me ka teame, milli-sed probleemid haiglas on ja kus on kitsaskohad, mida tuleb lahendada. Sageli nad annavad ka soovitusi, mille-le peaks seminaridel tähele-panu pöörama. Need semi-narid on nii populaarsed, et kohad müüakse välja esime-se kolme-nelja tunniga. Nagu mõni popmuusika kontsert.•• Miks on just õed nii aktiiv-sed osalejad?Nende kokkupuude haigetega on vahetum. Nende problee-mid on ka vahetumad – näi-teks kuidas ühe või teise käi-tumise korral raske haigega suhelda. Seepärast nad on ka huvitatud neist koolitustest. Meie õdede koolitussüsteem on väga hea, nad on väga häs-ti ette valmistatud.

•• Teatud eriarstid, näiteks onkoloogid puutuvad raske-te haigetega rohkem kokku. Kas neile korraldatakse eri-koolitusi?Koolituste raames oleme neid küsimusi korduvalt arutanud. Samuti on sellised rasked juh-tumid ka intensiivravis. Seal on eluohtlikus seisus haiged ja igal hetkel võib midagi hal-ba juhtuda. Nendes osakonda-des on see eriti oluline ja samu-ti laste puhul. Seal on ka väga tihti eetilised probleemid, sest osapooled on lapsed ja nen-de vanemad, kellel võivad olla mitmesugused arvamused.•• Kuidas peaksid arstid ise toi-me tulema, kui nad puutuvad pidevalt kokku keeruliste juh-tumitega?Neid on selleks aja jooksul ette valmistatud. Nad on seda õppinud ja oma seminaridel

proovime siluda ka võimalik-ke puudujääke. Ja need, kes puutuvad keeruliste olukorda-dega tihti kokku, on ise leid-nud teatud lahendused. Eriti keerulised on näiteks elundi-doonorluse olukorrad. Näiteks tuuakse meile ajusurmas pat-sient ja tema omastele on vaja seda edasi öelda. Nende jaoks on juba halva uudise saamine tohutu stress ja nad ei suuda seda adekvaatselt vastu võtta. Aga kui on vaja organeid siir-damiseks, siis iga minut loeb ja seetõttu ei saa pikalt venita-da. Seda omastele lühikese aja jooksul selgeks teha on väga keeruline ülesanne. Inten-siivravi puutub sellega sageli kokku ja nad oskavad sellele metoodiliselt läheneda.•• Kuidas peaksid arstid enda vaimset tervist hoidma, et neist endast ei saaks patsiendid?

Patsiendile tuleb paratama-tuid asju selgitada ja info pisihaaval edasi anda.

TERVIS 19Eesti Päevaleht, neljapäev, 30. oktoober 2014, toimetaja: Kadri Masing, tel: 680 4567, e-post: uudised@epl.ee

ÜLIKOOLI KLIINIKUM JAGAS TEADUSTÖÖ PREEMIAID

Tartu ülikooli kliinikumi 2014. a teadustöö preemia pälvisid Helgi Padari, Tuuli Metsvaht, Eva Ger-movsek, Charlotte I. Barker, Mari-Liis Ilmoja, Karin Kipper, Koit Herodes, Joseph Standing, Kersti

Oselin ja Irja Lutsar töö „Penitsil-lin G farmakokineetika (FK) vast-sündinutel esimesel elunäda-lal” eest. Teadustööpreemia anti esimest korda välja 1999. aasta oktoobris. TÜK

SILMAKLIINIKU PANUS

Keskhaigla silmakliinikus tehak-se pooled Eesti kataraktide lõi-kused. Viimase kümne aas-ta jooksul on nõudlus päeva-kirurgia järele oluliselt suure-nenud. ITK

Ülikoolis käsitletakse raskete uudiste edastamist mitmes aines

Kuidas edastada halbu uudiseid. Patsiendiga tuleb rääkida, rääkida ja veel kord rääkida

Arvo Tikk rõhutab, et ka arstid on inimesed, kellel võib teinekord suhtlemisos-kusest vajaka jääda isikuoma-duste või suure töökoormuse tõttu.

Foto: Jassu Hertsmann

Patsiendiga suhtlemist õpe-tavad ained on Tartu ülikoo-lis väga populaarsed. Tar-tu ülikooli arstiteaduskon-na dekanaadi juhataja Tuuli Ruusi sõnul pakub ülikool tulevastele arstidele mitme-külgseid teadmisi, kuidas eri situatsioonides patsiendile ebameeldivaid teateid edas-tada või kuidas ise nendega toime tulla.

Neid teemasid käsitletakse peamiselt teise kursuse kohus-tuslikus aines „Meditsiiniteoo-ria ja eetika”. „Seal on muu hulgas sellised teemad nagu arsti-patsiendi suhe, kutse-eeti-ka, elu lõpu meditsiinieetika küsimused, eutanaasia, genee-tilise testimise eetilised aspek-tid,” selgitas Ruus.

Isikuomadusi ei muudaTemaatikat puudutatakse ka mitmes teises kliinilises õppe-aines, kus käsitletakse patsien-di ja tema lähedastega suht-lemist rasketes olukordades (erakorraline meditsiin, sise-haiguste propedeutika, pere-meditsiin, lastehaigused jne). Tudengite seas on eriti popu-laarsed valikained „Patsien-diga suhtlemine” ja „Krii-sis patsiendiga suhtlemine”, mis ülikool kavatseb lähiajal kohustuslikuks muuta.

Ruusi sõnul on halbade uudiste edastamist vaja õpeta-da, sest kui teemaga on varem kokku puututud, teatakse tule-vikus paremini, kuidas sellises olukorras käituda. „Muidugi kui inimene on loomult arg-lik ja ei armasta suhelda või on hoopis liigselt enesekindel ja pealiskaudne, siis õpetamine tema isiksuseomadusi ei muu-da,” sõnas Ruus.

Ta täiendas, et õpetatut kasutavad eri inimesed erine-val määral. „Siiski saavad har-jutamine ja teadmised aidata näiteks suhtlemispelglikul ini-mesel raskete olukordadega paremini toime tulla.”

Tema hinnangul ei lõpe arstide ettevalmistus kuue-aastase põhiõppega, vaid sellele järgneb aastaid kes-tev eriarstiõpe. „Selle väl-tel õpitakse veel kogemuse kaudu ja ka vanemate kol-leegide tegevust ja käitu-mist jälgides,” ütles Ruus. 1 Joosep Värk

Meie arutelude objektiks on ka läbipõlemise sündroom. Eriti õdedel, kes ööd ja päevad ras-kete haigetega töötavad. Selle jaoks peab olema ikkagi tugev isiksus. Igapäevane treening ja kogemuste kogumine aitab seda samuti vältida. Praegu on läbi-rääkimised arstide liidu ja haige-kassa vahel ning üks probleem seal on ka töökoormus. Kui inimene töötab üle normaal-se töökoormuse ja ei ole puh-kust, siis on alati see oht olemas, et arst võib ise sattuda patsien-diks. Praegu töötavad Eesti ars-tid keskeltläbi 1,2 koormusega.•• Millised on tavaliselt need probleemid, mille pinnalt konf-liktid patsiendi ja arsti vahel tekivad?Tavaliselt on probleem selles, et vähe räägitakse. Patsiendid pole küllalt informeeritud kõikidest võimalustest ja perspektiividest.

•• Kuidas arstid on seletanud oma kidakeelsust?Inimlike omadustega. Arstid on ju ka inimesed – mõni on parem ja mõni on vähem või-mekas suhtlema. Me tegele-me sellega. Võib-olla mõni on kinnisem inimene ja ei sobigi seetõttu meedikuks. Siin on samuti ülekoormusega tööta-mine teemaks, sest tihti pole aega pikalt rääkida. See on ka üks põhjus, miks peaks olema normaalne töökoormus, kuid see nõuab poliitilist otsust.•• Kuidas saada arstid ja pat-siendid omavahel rääkima?Käsukorras ei saa midagi. Tuleb rääkida ja rääkida ja rää-kida, et tuleb rääkida. Täpselt nii see asi ongi. Selgitustööd tuleb igal tasemel teha. Selle-ga tegeleme meie eetikakomi-tees, aga ka kliinikumi admi-nistratsiooni tasemel. 1

Arvo Tikkemeriitprofessor

•• 1954. aastal Tartu ülikooli arstiteaduskonna lõpetanud Arvo Tikk on kogu oma arsti- ja akadeemilise karjääri vältel töötanud Tartu ülikooli när-vikliinikus.•• Aastatel 1954–1975 oli ta neuroloogia ja neurokirurgia kateedri assistent ja dotsent ning 1975. aastast professor.•• 1997. aastal loodi profes-sor Arvo Tiku eestvedamisel TÜ kliinikumi eetikakomitee, mille tegevust ta kuni 2005. aastani juhtis. Praegu on ta selle komi-tee aseesimees.•• Aastatel 1997–2006 oli ta samuti arstide liidu eetikako-mitee esimees. Aastatel 1995–2008 osales ta Eesti esindaja-na Euroopa Nõukogu bioeeti-ka komitee (CDBI) tegevuses.•• Täna tähistab Arvo Tikk 85. sünnipäeva. Palju õnne!

KES TA ON

Kaks meest ja kuus einet kuues erinevas restoranis üle Itaalia – Liguuria, Toscana, Rooma, Amalfi ning lõpp-peatus Capri saa-rel. REIS ITAALIASSE on peene huumoriga gastronoomiline road movie, mida ei mak-sa tühja kõhuga vaatama minna.

Ajakiri Observer palub Steve’il ja Robil teha järjekordne restoraniarvustuste sari, see-kord niisiis Itaalias. Väsinuna lapsevane-maks olemise koormast, otsib Rob midagi seikluslikku. Steve on pikalt Los Angeleses tööd rüganud ning olles vahelduseks taga-si Euroopas, soovib nüüd näha oma lapsi. Mehed vestlevad elust, armastusest, tööst ning välismaal elamisest. Nad analüüsivad Byronit ja Shelleyt ehk romantistlikke poee-te, keda defi neerib nende Itaalias veedetud aeg. Ja seda kõike muidugi neile omase suurepärase ning nüansirikka huumoriga vürtsitatult. Näeme maalilisi Itaalia maas-

tikke, millel nad kulgevad, hotelle, kus nad elavad, restorane, kus nad einestavad, köö-ke ja kokki, kes roogasid valmistavad... ning lõpuks muidugi ka arvet.

Peaosades kehastavad versioone iseendast briti koomikud Oscari võitja Steve Coogan (“Philomena”) ning mitmekordne BAFTA nominent Rob Brydon (“A Cock and Bull Story”). REIS ITAALIASSE on mõtteline järg stsenaristi ja lavastaja Michael Winterbot-tomi (“24 Hour Party People”) 2010. aas-ta fi lmile “The Trip”, mille tegevustik leidis aset Inglismaal.

REIS ITAALIASSE linastub ka 2014. aasta Pimedate Ööde Filmifestivalil.

Täpsem info: www.vaatafi lmi.ee/reisitaaliasse

KINODES ALATES 28. NOVEMBRIST

SIMON

PEGGTONI

COLLETTEROSAMUND

PIKEJEAN

RENOSTELLAN

SKARSGÅRDCHRISTOPHER

PLUMMERJA

„SÜDANTSOOJENDAV JA SUNDIMATULT NALJAKAS.“

– HELLO!

„MÕNUSA TUJU MAIUSPALA...

SIMON PEGG ON SUUREPÄRANE.“– DAILY EXPRESS

ELAMISEST ETEMAT ELUS EI OLE.

Hector (Simon Pegg) on veidrikust psüh-hiaater, kes on oma näiliselt ilusast, kuid monotoonsest elust surmani tüdinenud. Ta tunnistab oma kauaaegsele tüdruksõbrale Clarale (Rosamund Pike), et tunneb end petisena, sest nägemata ise tõelist elu kogu selle mitmekesisuses, on ta nõuandjaks oma patsientidele, suutmata neid kübet-ki õnnelikumaks muuta. Niisiis otsustab

Hector teha midagi, mida keegi temast ei ootaks. Pakatades muretust vaprusest ja lapsemeelsest uudishimust asub ta üksinda teekonnale maailma kõige erinevamatesse paikadesse, eesmärgiga leida see salapä-rane Tõelise Õnne valem. Muidugi tipneb too seiklusi, huumorit ja uusi tutvusi täis teekond ootamatult naljakate ning põhja-panevate tagajärgedega.

HECTORI ÕNNEOTSINGUD põhineb François Lelordi 2002. aasta ülemaailmsel bestselleril „Hector and the Search for Hap-piness“. Filmi lavastaja on Peter Chelsom („The Mighty“), peaosades Simon Pegg („Mission: Impossible – Ghost Protocol“), Rosamund Pike („Gone Girl“), Toni Collet-te („Little Miss Sunshine“), Stellan Skars-gård („Good Will Hunting“), Jean Reno

(„Leon“) ja Christopher Plummer („The Sound of Music“).

HECTORI ÕNNEOTSINGUD linastub ka 2014. aasta Pimedate Ööde Filmifestivalil.

Täpsem info ja treiler: www.vaatafi lmi.ee/hector

HECTORIÕNNEOTSINGUD

KINODES ALATES 12. DETSEMBRIST

HECTORIÕNNEOTSINGUD

iiiiiiiiikkkkkkkkkkkkuuuuuuuuuussssssssssssttttttttttttt pppppppppppssssssssssssüüüüühhhh--lllluuuuussssssaaaaaassssssttttttt,,, kkkkkkkuuiidd

HHHHHHHHHHeeeeeeeecccccccccttttttttooooooorrrrrrrrr tttttttteeeeeeehhhhhhhhaaaaaa mmmmmmmmmmiiiiiiddddddddddaaaaaaaaaggggggggiiiiii,,,,, mmmmmmmmmmmiiiiiiiidddddddddddaaaaaaaaaa kkkkkeeeeeeggggiii tteemmast ei oooooooooootttttaaaaakkkkkssss... PPPPaaakkkkaaaaatttttaaaddddeeesss mmmmmuuuuurrrrreeeeettttttuuuuussssstttttt vvvvvaaaapppprrrrruuuuuussssseeeeessssstttt jjjaaa

HECTORI ÕNNEOTSINNGGUUDD ppõhineebb François Lelordi 2002. aasta ülemaailmsel

(„Leonn““““Sound o

HECTORIÕNNEOTSINGUD

Peatoimetaja: Urmo Soonvald, Toimetus: Narva mnt , Tallinn, , faks , e-post mail@epl.ee Eesti uudised , välisuudised , Ärileht , arvamus , kultuur , sport . Tellimine , tellimine välismaale KE Ajakirjanduse OÜ , reklaam . EPL Online www.epl.ee Väljaandja: AS Eesti Ajalehed, rg-kood

© Kõik Ees ti Päe va le hes aval da tud ar tik lid, fo tod ja il lust rat sioo nid on au to riõigu se ga kaits tud teo sed, mil le ka su tu se reeg lid on sä tes ta tud au to riõigu se sea du ses. Rõhu ta me, et nen de rep ro dut see ri mi ne ja le vi ta mi ne il ma AS-i Eesti Ajalehed kir ja li ku nõuso le ku ta on kee la tud. Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. / Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. / Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee, või tel