Upload
others
View
0
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
ELL protsesside töörühm 9. okt 2019
Koosolek 9. oktoobril 2019 kl 11-13
Osalejad: Silva Anspal (Järva Arengu Partnerid), Endla Mitt (Piiriveere Liider), Riina Trumm (Lõuna-Järvamaa Koostöökogu), Iris Haiba (Raplamaa Partnerluskogu), Karl Õmblus (Võrtsjärve Ühendus), Triin Kallas (Eesti Leader Liit).
Päevakord: Tegevusgruppide üldiseloomustus, võimalik rollijaotus piirkonnas, enesehindamine.
Koosolekut juhatas Silva Anspal, protokollis Triin Kallas.
LEADER tegevusgruppide põhikirjaliste tegevuste ülevaade Endla Mitt on koostanud võrdleva analüüsi tegevusgruppide kehtivate põhikirjade alusel (vt Lisa 1).
Mis tegevusgruppe praegu iseloomustab (võrdluses MAKiga): — tegevusgrupid on koostööorganisatsioonid, mille taga on teemavõrgustikud: kontoris on
inimesi vähem, aga vajalikud kompetentsid võrgustikus olemas, ja need inimesed on reaalse eluga lähemalt seotud
— mõju laiem: kui koolitatakse isik, siis ta jääb piirkonda tegutsema ja annab teadmist edasi /ametnik võib liikuda mujale tööle
— MAK teeb tellimustöid (koolitused, mentorid), KTG tegutseb vastavalt piirkonna vajadustele ja huvidele
— MAKi strateegia omavalitsuskeskne, LEADERil laiem tulevikuvisioon, rõhk kolme sektori koostööl ja piirkonna tasakaalustatud arendamisel, ettevõtlusel
— MAK on oma olemuselt teeninduspunkt, kelle klient on teenust saav füüsiline või juriidiline isik, KTG liikmed (piirkonna elanikud, ettevõtjad, omavalitsused) on aktiivsed osalejad
— sihtrühmad on erinevad: MAK tegeleb kas alustajate või väga suurte eksportijatega, KTG mikro- ja keskmiste ettevõtjatega ning vabaühendustega
— vorm ja juhtimisstruktuur erinev: MAK üldjuhul SA, kelle nõukogu ja teised organid määrab asutaja, meil üldkoosoleku poolt valitud juhatus
— MAK ühe sektori valitseva mõju all — KTG omavalitsuste-, maakondade, riikide piiriüleste koostööprojektide ettevalmistamise ja
elluviimise kogemus — KTG osalemine rahvusvahelistes võrgustikes, ELARD i liikmelisus
MAKilt tehniline baas ja pigem alustamise toetus, KTG võimestab, aktiveerib, kaasab. MAK analoogia turismiinfokeskusega, ta on info andja, mitte arendaja.
Vajalikud eeldused ja pädevused, et multifonde rakendada: — arendusdokumentide väljatöötamine kolme sektori koostöös — 3 sektori koostöö korraldamine — sihtrühmade tundmine, piirkonna konkreetsed huvid ja vajadused — kogukondade kaasamine tegevustes, elavdamine, ärgitamine, motiveerimine — arengueesmärkide püstitamine ja elluviimine maakonna ja omavalitsuste üleselt — kogemused meetmete koostamisel, hindamisel, nõustamisel (haldusmenetlus), seire — ei ole ühegi osapoole valitseva mõju all — kogukonna juhitud kohaliku elu juhtimise aluspõhimõtete järgimine — piirkondlikud ja valdkondlikud võrgustikud — piirkonna tasakaalustatud areng — protsesside ja toimingute lihtsus, selgus, läbipaistvus ja kommunikatsioon
Küsimused KTG enesehindamiseks
Milliseid kogukonna kaasamise meetodeid kasutate? Palun kirjeldage, kuidas tagate piirkondliku tasakaalu hoidmise tegevusgrupi sees? Millised võrgustikud toimivad piirkonnasiseselt ja/või üle tegevusgrupi piiride? Millistest riikidest on teie tegevusgrupil koostööpartnereid? Milline on teie tegevusgrupi juhtimisstruktuur? Kui suur osakaal on palgakuludel? (2018. a näitel % tegevuskulude eelarvest) Kas kasutate lisaks PRIA vormile eraldi taotlusvormi? Kui jah, siis milliseid lisaküsimusi küsite taotlejalt? Millised teie viimase 5 aasta tegevused on parimaks näiteks sellest, et olete arendusorganisatsioon? Milliseid lisaressursse olete tegevusgrupina kaasanud (raha, kompetentsid vm)? Palun nimetage oma tegevusgrupi tegevused, mis on LEADER raamidest väljas.
Lisa 1: LEADER tegevusgruppide põhikirjaliste tegevuste ülevaade (autor Endla Mitt)
1
LEADER tegevusgruppide põhikirjaliste tegevuste ülevaade
Ülevaate aluseks on 26 LEADER tegevusgrupi (edaspidi KTG) põhikirjades sätestatud
tegevused, mille abil täidetakse põhikirjas sätestatud eesmärki. Käesoleva andmestiku
eesmärgiks oli saada ülevaade KTG-de tegevustest, nende erinevustest ja sarnasustest.
Ülevaate saamiseks on läbi töötatud KTG-de kodulehtedel olevad põhikirjad ja nendes
sätestatud ühingu tegevused, mis koondati ühtsesse tabelisse. Seejärel on tegevused
märksõnade kaupa süstematiseeritud. Põhikirjadest joonistus välja 19 läbivat märksõna KTG-
de tegevustes. Lisaks sisaldusid põhikirjades ühingu igapäevased (tehnilised) tegevused
(voorude läbi viimine, koosolekute ette valmistamine jms), mis on ülevaates koondatud ühe
märksõna alla. Osadel juhtudel oli põhikirjade tegevustes mainitud valdkondasid, mida
enamike ühingute põhikirjades ei olnud. Need tegevused on koondatud märksõna „muud
tegevused“ alla.
Järgneb ülevaade märksõnade kaupa.
Esindamine
20 tegevusgruppi on oma põhikirjas ühingu tegevustena nimetanud esindamist. Enim oli
nimetatud esindamist riigiasutustes, omavalitsustes ja teistes organisatsioonides, sh võimalust
kuuluda teistesse organisatsioonidesse (20 KTG-d). Nimetatud oli ka osaleb erinevates
kohalikes, riiklikes ja rahvusvahelistes programmides ja fondides ja seadusloomeprotsessides.
Keskkonnateadlikkuse tõstmine
Keskkonnateadlikkuse kujundamist ja keskkonna säästmist on kirjeldatud 9 KTG põhikirjas,
seda eelkõige nimetatud tegevuse propageerimise, toetamise ja kaasaaitamise võtmes.
Ürituste korraldamine
Ürituste korraldamist nimetas oma põhikirja tegevustes 6 KTG-d. Nimetatud üritustena oli
mainitud tulundusüritusi (oma ühingule rahaliste vahendite saamiseks). Samuti oli nimetatud
heategevuslikke üritusi.
2
Arengustrateegia tegevused
Eraldi on 19 KTG põhikirjades toodud esile strateegia olulisust. Kirjeldatud on strateegia
ettevalmistamist, töötamist, täiendamist, elluviimist, samuti osalemist tegevuspiirkonna
valdkondlike arengustrateegiate loomisel ja rakendamisel. Rõhutatud on strateegia
integreeritust - 10 KTG-d tõi eraldi esile piirkonna integreeritud arengustrateegia.
Finantsvahendite taotlemine
Põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks vajalike finantsvahendite taotlemine on loetletud 10 KTG
põhikirja tegevustes. Võimalik allikatena oli nimetatud kohalikke, riiklikke ja rahvusvahelisi
allikaid ja fonde, mh EL tõukefonde.
Sooline võrdõiguslikkus ja sotsiaalne toimetulek
6 KTG-d on ühe põhikirjalise tegevusena nimetanud soolise võrdõiguslikkuse põhimõtete
selgitamist ning sotsiaalse toimetuleku toetamist.
Ajaloo- ja kultuuriväärtused
Ajaloo- ja kultuuriväärtuste kaitset on nimetanud põhikirjas nimetas 4 KTG-d.
Ettevõtluse arendamine
9 KTG-d tõid oma põhikirja tegevustes esile ettevõtluse arendamise, 5 KTG puhul olid
ühendatud keskkonda säästev mõtteviis ja ettevõtluse arendamine. 2 KTG-d nimetas
ettevõtlusega seoses töökohtade loomist. Ära oli mainitud ka inkubatsiooniteenus.
Projektides osalemine
Põhikirjalistes tegevustes oli kirjeldatud rahvusvahelisi, riiklikke, piirkondlikke projekte.
Projektide osalemist mainis oma põhikirjas 12 KTG-d.
Konkursside korraldamine
Konkursside korraldamine oli nimetatud 12 KTG põhikirja tegevustes. Enamikel juhtudel oli
konkurssides osalemine kirjeldatud koos projektide nõustamise, seire jt tegevustega. Konkursse
korraldatakse kõigil 12 juhul projektiidee leidmiseks.
3
Ettepanekute tegemine
12 KTG-d on põhikirjaliseks tegevuseks nimetanud ettepanekute tegemise Riigikogule,
Vabariigi Valitsusele, maa-, linna- ja vallavalitsustele, asutustele, ettevõtetele ja teistele
organisatsioonidele. Ettepanekuid tehakse maaelu puudutavate, s.h riiklike projektide ja
seadusandlike aktide eelnõude kohta.
Teabe levitamine
19 KTG-d kirjeldab tegevusena teabega seonduvaid tegevusi, eelkõige teabe (materjalide)
valmistamist (kirjastamist, trükkimist) , tellimist, ostmist, müümist ja levitamist. Kolm KTG-d
on nimetanud ka teabe süstematiseerimist. Teabena käsitletakse muuhulgas kirjalikke õppe- ja
teabematerjale, trükiseid ja muid infokandjaid.
Koolituste korraldamine
Koolituste korraldamine on 22 KTG põhikirjaline tegevus. KTG-de roll on olla koolituste
algataja, korraldaja, läbi viia. Mõiste koolitus hõlmab endas lisaks koolitustele õppusi,
seminare, konverentse ning õpiringe ja arengurühmade tegevust, loenguid, õppepäevi,
teabepäevi, näitusi, messe. Koolitatavateks on KTG-de liikmed, avalikkus, huvigrupid.
Andmebaasid
Andmebaaside loomist ja nende loomisele kaasa aitamist nimetas 9 KTG-d. Andmebaaside
valdkondade osas täpsustusi ei ole, on nimetatud üldiselt liikmete tegevust kajastavaid
andmebaase.
Järelevalve
6 KTG-d nimetab tegevusena tegevusprojektide järelevalvet.
Koostöö
25 KTG põhikirjas on tegevustes nimetatud koostöö. Osaletakse kohalikke tegevusgruppe
ühendavas üle-eestilises koostöövõrgustikus ja üle-euroopalistes maaelu arengualastes
koostöövõrgustikes. KTG-de funktsiooniks on: koordineerida ja korraldada
liikmesorganisatsioonide koostööd; edendada piirkonda kodanikuühenduste, ettevõtjate ja
kohalike omavalitsuste koostööd; teha koostööd sarnaste organisatsioonidega Eestis ning
välisriikides; koostöö teiste organisatsioonide, liikumiste ja ettevõtetega; koostöö elu erinevates
4
eluvaldkondades, erinevate sektorite vahel; algatada, välja töötada ja viia ellu ühiseid
koostööprojekte.
Nõustamine
Nõustamist nimetab oma põhikirjas 20 KTG-d, neist 3 nimetab eraldi omavalitsuste, ettevõtjate,
kodanikeühenduste nõustamist investeerimisvajaduste ja – prioriteetide osas. Nõustamise all
kirjeldati enamasti tegevusprojektide nõustamist. Nõustatakse liikmeid ja mitteliikmeid.
Uuringud
Põhikirjadest nähtus, et 22 KTG-d on oma tegevustes seotud uuringutega – nende
analüüsimisega, teostamisega, tellimisega. KTG-d pakuvad piirkonnas tehtavatele uuringutele
tehnilist ja informatiivset abi.
Arendamine
Kuigi tegevusgruppide tegevused on sisuliselt seotud arendamisega, on arendamise otsesõnu
põhikirjalistes tegevustes välja toonud 4 KTG-d. Arendamise all on nimetatud tegevuspiirkonna
arendamist, majandustegevuse arendamist
Muud tegevused
6 KTG-d oli oma põhikirjas maininud tegevusi, mida teiste KTG-de põhikirjade tegevustes ei
kajastunud. Muuhulgas on nimetatud heategevust, küla- ja seltsielu toetamist, piirkonna brändi
propageerimist, vabatahtlikku tegevust. Samuti toetatakse pere- ja noorte liikumisi, kutsetööd
ja ametialast tegevust, huvialategevust (sh sporti), sotsiaalhoolekande ja tervishoiualase töö
arendamist jne. Ära on märgitud ka kohalike ressursside väärtustamine ning avalike teenuste
osutamise lepingute sõlmimine.
Ühingu tehnilised ülesanded
Põhikirjas oli ühingu toimimiseks vajalikke (tehnilisi) ülesandeid nimetanud 11 KTG-d.
Sellisteks ülesanneteks on muuhulgas: töögruppide moodustamine; otsuste täitmine;
koosolekute ettevalmistamine; ühingu avalike suhete, kommunikatsiooni ja dok halduse
korraldamine; suhtlemine PRIA ja LEADER võrgustikega; välissuhete arendamine; töötajate
palkamine; taotlusvoorude korraldamine; enese koolitamine; projektide koostamine; lepingute
sõlmimine, ühingu vara käsutamine.
5
Kokkuvõte:
26 KTG põhikirjalistes tegevustes on läbivalt ühesugused (LEADER tegevust kajastavad)
teemad: koostöö, uuringute läbiviimine, piirkondade arendamine läbi koolituste ja ürituste,
nõustamised nii tegevusprojektide kui investeerimisvajaduste osas. Kuna KTG (kui kohaliku
piirkonna arendaja) omab piirkonna kohta ulatuslikku informatsiooni, siis on oluline ka KTG
roll teabe vahendajana ning oma liikmete esindajana.
Subjektiivse hinnanguna kirjeldaksin KTG-d (kui sellist, mitte konkreetset): piirkonna arengus
aktiivselt osalev läbi uuringute, koolituste, koostöö. Osaleb aktiivselt erinevates (sise- ja välis-
) koostöövõrgustikes. Levitab talle teadaolevat asjakohast infot nii teabekandjatel, koolituste
vormis kui ka ettepanekutena. KTG-le on olulised ka ajaloo-ja kultuuriväärtused, kohalik
ressurs, keskkonnateadlikkus. KTG üks prioriteete on piirkonna inimeste sotsiaalne toimetulek.
Käesolev ülevaade põhinev ainult KTG-de põhikirjades nimetatud tegevustel, seetõttu ei
peegelda see KTG-de tegevuste reaalset olukorda.
20
9
6
19
10
65
9
12 12 12
19
22
9
6
25
20
22
4
6
11
0
5
10
15
20
25
KTG-de arv
Tegevused
Tegevused