1

11.-14. juunil toimus Tallinnas Raudteede Koostööorganisatsiooni (OSJD) minist-rite 41. aastakonverents, mis on OSJD kõrgeim, valitsuste tasandi juhtorgan. Nii kõrgetasemeline raudteekonverents toimus Ees esimest korda.

Tänavu osalesid konverentsil Aserbaid-žaani, Gruusia, Mongoolia, Valgevene, Ungari, Vietnami, Kasahstani, Hiina, Korea Rahvademokraatliku Vabariigi, Lä , Leedu, Moldova, Poola, Venemaa, Slovakkia, Tadžikistani, Usbekistani, Uk-raina ja Tšehhi raudteede ministrid ja delegatsioonid.

Konverentsi juhatas avakõnega sisse majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Peale tervitussõnu märkis minister, et Ees logis kasektori jaoks on transiit olulise tähtsusega. „Pikaajali-se töö tulemusel on Ees s välja ehitatud tugev infrastruktuur – meie raudteed ja sadamad on Euroopa ühed moodsaimad ja paindlikumad. Meil tegutsevad ekspe-diitorid omavad pikaajalist kogemust ja neid võib usaldada,“ lisas minister. „Toi-muv suurkonverents aitab läbi koostöö elavdamise oluliste partneritega kaasa

olemasoleva potentsiaali ak ivsemale rakendamisele.“

Parts rõhutas, et täieliku unifi tseerimise saavutamiseks OSJD ruumis läheb veel aega. „Hetkel on selles suunas veel pal-ju lah si teemasid. Ees s on juba läbi viidud raudtee-ettevõte vertikaalne jaotamine, see tähendab, et raudtee infrastruktuuri ja vedude tegevused on eraldatud,“ selgitas Parts. „Raudteetaris-tu ja vedude eraldamine oli väga oluline samm võrdse konkurentsisituatsiooni loomiseks ning raudteeturu avamiseks,“ lisas Parts.

Konverentsi raames kuula ära OSJD 2012. aasta tegevuste aruanded ning aruta eelmise aasta koostööd OSJD ja Euroopa Komisjoni vahel. Lisaks 2012. aasta tegevuste kokkuvõtmisele olid arutlusel Euraasia raudteekoridoride arenguperspek ivid. Paika pandi ka 2014. aasta tegevuskavad.

Olulisel kohal oli raudteeseaduste üht-lustamise teema Euroopa ja Euraasia transpordikoridorides. Aruta küsimusi, mis on seotud liikmesriikide piiriületu-se lihtsustamisele suunatud meetmete

väljatöötamisega kaubaveol. Samu oli kõne all otsese rahvusvahelise raudtee-ühenduse konventsiooni loomise teema.

AS Ees Raudtee juhatuse esimehe Ah Asmanni sõnul on konverentsil osale-mine oluline võimalus kaasa rääkida Euraasia transpordikoridoride arengus. „Tegutsedes 1520 rööpmelaiusega raud-teeruumis peame leidma tasakaalu Eu-roopa Liidu transpordipolii ka ja 1520 raudteeruumi huvide vahel.“

Asmann lisas, et OSJD ruumi unifi tsee-rimine eeldab kõigepealt ühise õigus-ruumi loomist. „OSJD ministrite aasta-konverentsi üks peamistest ülesannetest on OSJD ühise õigusruumi loomine, mis tagab kõigile liikmesriikide raudteedele eduka funktsioneerimise ja kaubavahetu-se muutuvates oludes,“ selgitas Asmann.

41. OSJD ministrite aastakonverentsi tulemusel kirjuta 13. juunil alla proto-koll ning OSJD raudteekoridoride arengu tehnilise, ekspluatatsiooni- ja ärivald-konna koostöömemorandumid.

Aastakonverentsi korraldaja oli AS Ees Raudtee.

INFOLEHTMAI / JUUNI 2013

Tallinnas toimus OSJD ministrite 41. aastakonverents

Eesti Raudtee Infoleht

2

RAHVUSVAHELISELT

Koostöömemorandumi allkirjastamine13. juunil käesoleval aastal allkirjasta-sid AS Ees Raudtee juhatuse esimees - peadirektor Ah Asmann ja Vene Fö-deratsiooni Reisiveo Kompanii (FPK) peadirektor ja Vene Raudteede (RŽD) asepresident Mihhail Akulov koostöö-memorandumi reisirongiühenduse pa-randamiseks Tallinna-Peterburi ja Tal-linn-Moskva liinidel.

Allkirjastatud „Koostöö memorandum reisiveo alal rahvusvahelises ühendu-ses“ kinnitas mõlemapoolset huvi Ees ja Venemaa-vahelise reisirongiliikluse arendamiseks.

Memorandum sätestas ühise huvi rei-sirongiliikluse mahu ja kvaliteedi pa-randamiseks kahe riigi vahel. Olulisteks arengupunk deks on kiirem rongiühen-dus, mille saavutamisele aitab kaasa pii-riületuse protseduuride lihtsustamine ning läbiviimine liikuvas rongis. Viimane eeldab Ees -poolset seadusandluse üle vaatamist ja kohandamist. Tähelepanu pööratakse ka sõidugraafi ku mugavusele.

Koostöömemorandumi allkirjastanud raudteejuhid kinnitasid pressikonve-rentsil, et Tallinna ja Peterburi vahel rongiga reisivate inimeste arvu on või-malik oluliselt tõsta. Ees Raudtee ju-hatuse esimees Ah Asmann usub, et Peterburi suunal võiks rongiga liikuda vabalt 100-150 tuhat inimest aastas.

“Ees Raudtee on seisukohal, et reisi-jate arvu kasvu on võimalik saavutada, investeerides kvaliteetsemasse rongi, tehes mugavamaks sõidugraafi kud ja

parandades kiirust,” ütles Asmann. Juba sel suvel peaks Tallinna ja Peterburi va-hel hakkama käima kaks rongi päevas.

Teine oluline muutus, mis lähiajal teoks peaks saama, on Peterburi ja Tallinna vahelisele rongireisile kuluva aja kärpi-mine. Asmann selgitas, et praegu kulub piiriületuseks umbes tund. “Ma arvan, et Ees l on potentsiaali vaadata üle oma seadusandlik baas ja hakata lähi-ajal teostama piiri- ja tolliprotseduure sõitvas rongis.”

Sama meelt on ka Venemaa Raudtee asepresident Mihhail Akulov. “Me näe-me juba võimalusi, mida annab piiri-ületus- ja tolliprotseduuridele kuluva aja lühenemine, mis loodetavas saab teoks juba järgmisel aastal.”

Kaugemas tulevikus võib sõiduaeg lühe-neda ka uute ja kiiremate rongide arvel, mis kahe linna vahel käima hakkavad. Samu on ju u olnud sellest, et sõidu-graafi kut võiks lisanduvate rongide arvel veelgi heneda.

mai / juuni 2013

3

Leedu seisab ainsana vastu Rail Bal cu ühise evõ e loomisele

Juunis Helsingis toimunud Rail Bal cu töögrupi kohtumisel toetasid kõik projek osapooled ühise evõ e loomist, ainsana on eriarvamusel Leedu.

Leedu asetranspordiminister Saulius Girdauskase sõnul oleks Rail Bal cu projek elluviimiseks loodav Bal ühisfi rma vastuolus Leedu põhiseadusega.

“Eestlaste soovituse kohaselt peaks ühisfi rma peakorter tulema Riiga ning see peaks haldama kogu Rail Bal cu infrastruktuuri. Leedu põhiseaduse kohaselt ei saa teid kellelegi loovutada, vaid need peavad olema Leedu riigi omand,” selgitas aseminister pressikonverentsil.

Eestlaste soovitatud ühisfi rma loomine võib võ a kuni kolm aastat, see Leedut ei rahulda, ütles aseminister.

Leedu on soovitanud ühisfi rma asemel luua Euroopa majandushuvigrupi (EEIG), mis hõlmaks ka Soomet ja Poolat. Girdauskase väitel kiirendaks see raudteeprojek elluviimist.

Leedu European Economic Interest Groupi (EEIG) e epanekut aruta Helsingi kohtu-misel põhjalikult. EEIG loomist piiratud vastutusega äriühingu asemel ei toetanud ei Soome, Ees , Lä , Poola ega Euroopa Komisjoni ametlikud positsioonid. EEIG tooks kaasa piiramatu ärilise vastutuse, sellega kaasneksid otsesed rahalised kulud ning selle asutamine vajaks mitmete maksu- ja muude seaduste muutmist.

Järgmine töögrupi kohtumine on kavas 15. juulil Brüsselis.

Ees -Vene transpordikomisjoni kohtumisel aruta piirikontrolli lihtsustamist raudteel Ees -Vene transpordikomisjon leppis juuni lõpus Moskvas toimunud kohtu-misel kokku, et alustatakse läbirääkimisi piiri- ja tollikontrolli lihtsustamiseks.

Majandus- ja kommunikatsiooniminis-teeriumi transpordi asekantsler Eero Pärgmäe ütles ERR-i uudisteportaalile, et kohtumise peateema oli piiri- ja tol-likontrolli protseduuride lihtsustamine Tallinna-Peterburi reisirongiliinil. “Alus-tatakse läbirääkimisi lihtsustatud piiri- ja tollikontrolliks ning selleks luuakse mõlema riigi eksper dest koosnev töö-rühm, mille kutsub kokku Ees tänavu teisel poolaastal,” märkis Pärgmäe.

Asekantsleri sõnul on kavas arendada

ka raudteeühenduse lepingulist baasi ning selleks saavad poolte eksperdid peagi kokku, et arutada, kuidas valit-sustevahelise raudteetranspordialase koostöö kokkuleppe sõlmimisega edasi minna. Kohtumisel aruta ka piiriinfra-struktuuri arenemisel piiriülese koostöö programmi, mis hõlmab kompleksset Narva-Ivangorodi piiriületuspunk de rekonstrueerimise projek .

“Projek eesmärk on rekonstrueerida Narva ja Ivangorodi piiripunk d vas-tavalt standarditele läbilaskevõimsuse sünkroniseerimiseks,” ütles Pärgmäe. Pärgmäe sõnul on tänaseks projek täis-taotlus heaks kiidetud ning Ees pool on juba koostanud projekteerimishanked,

analüüsinud jalakäijate silla eksper isi tulemusi jne. Samu on kavas sünkro-niseerida mõlemas suunas elektrooni-lise piirijärjekorra infosüsteemi, millega seoses tutvustas Vene pool oma koge-must süsteemi tes misega Kunitśina Gora piiripunk s.

Ees ja Venemaa tahavad arendada ka lennuühenduse lepingulist baasi, mille eksperdid saavad Tallinnas kokku tä-navu septembris-oktoobris. Venemaa poolt juh s komisjoni Venemaa trans-pordiministeeriumi aseminister Sergei Aristov ning Ees komisjoni juht oli Eero Pärgmäe. Järgmine Ees -Vene transpor-dikomisjon toimub Tallinnas järgmisel aastal.

Tallinn-Peterburi rongiliini peab priori-teediks ka Ees suurima transiidie evõt-te Vopak EOS juhatuse esimees Arnout Lugtmeijer. „Majanduslikus koostöös Ees ja Venemaa vahel on veel suur kasutamata potentsiaal tarbekaupade, logis ka ja turismi valdkonnas ning kui riik arutab, millisele raudteesuuna-le edaspidi aega ja raha investeerida, peaks see tema arvates kindlas olema Peterburi liin“

“Peterburi rongiliinil on kõige rohkem potentsiaali, arvestades, et seal piir-konnas elab üle viie miljoni inimese, kellest paljudel on huvi Tallinna külas-tada. Soomet külastab raudtee kaudu umbes pool miljonit Peterburi inimest,” selgitas Lugtmeijer. “See rongiühendus muudaks kindlas Tallinna külastamise võimalikumaks ja turis de jaoks atrak- ivsemaks ning võiks märkimisväärselt

majandusele kaasa aidata.”

Piisavalt kiire ühendus Tallinna ja Pe-terburi kesklinna vahel, mille sõiduaeg jääks alla nelja tunni, oleks Lugtmeijeri sõnul tõhusam kui lendamine. “Muidugi on praegugi rongiliin olemas, aga prae-guse teenusepakkujaga võtab reis aega rohkem kui kaheksa tundi ja vagunid on kuuekümnendatest.”

Eesti Raudtee Infoleht

4

Vene meedias levis valeinfo Jakunini vallandamisest

Vene meedias levinud teade, et Venemaa Raudteede presi-dent Vladimir Jakunin taganda peaminister Dmitri Medvede-vi korralduse alusel oma ame st, osutus valeinfoks.

Venemaa infoagentuurid said kolmapäeva õhtul valitsuse pressiteenistuse aadressilt teate Jakunini tagasiastumisest

Venemaa Raudtee presidendi kohalt. Mõni aeg hiljem nimetas peaministri pressisekretär Natalja Timakova teadet võltsin-guks.

Alguses teatasid Vene uudistekanalid, et riikliku raudtee-e e-võ e uueks juhiks nimeta fi rma senine esimene asepresident Aleksandr Mišarin.

Medvedevi pressisekretär Natalja Timakova kinnitas aga In-terfaxile, et Jakunini ame st vabastamise teade oli valeinfo ning oletas, et tegu oli kellegi halva naljaga.

Venemaa riikliku raudtee-e evõ e juht Jakunin näeb tema kohta desinformatsiooni levitamises mi e ainult tema ene-se, vaid ka Venemaa Raudtee suurprojek de vastu suunatud kampaaniat.

“Sellega pole Venemaa Raudtee ja isiklikult minu vastu suu-natud kampaania alanud ega lõppenud. See oli üks element võitlusest, mida peetakse selliste presidendi ja valitsuse toel käivitunud mastaapsete projek de vastu nagu ülikiire rongi-liikluse, BAM-i ja Transsibi arendamine. See provokatsioon näi-tab, et on neid, kes tahaksid külvata kahtlust nende projek de teostatavuse osas või osaleda neis omaenese huvides,” ütles Jakunin Interfaxile.

Ees Raudtee juhatuse esimees Ah Asmann Euroopa juh va raudtee assotsiatsiooni juht-komitees Täna, 14.mail Roomas toimunud Euroopa Raudtee- ja Infra-struktuurie evõtete Ühenduse (CER) peaassambleel vali Ees Raudtee juhatuse esimees Ah Asmann CERi juhtkomiteesse.

CERi juhtkomiteesse kuulub lisaks peaassamblee poolt valitud liikmetele, kelle arv on piiratud neljateistkümnele, eesistuja ja kolm ase-eesistujat.

Täna toimunud Peaassambleel oli muu hulgas arutlusel Euroopa Liidu neljanda raudteepake koostöö direk iv, mille eesmärgiks on ühtse Euroopa raudteepiirkonna moodustamine ja transpor-die evõtetele võrdsete võimaluste loomine.

Ah Asmanni sõnul on osalus korralduskomitee töös eri oluline neljanda raudteepake valguses, võimaldades ak ivselt kaasa rääkida õigusak de muutmisel.

„Euroopa Liidu õigusak de konteks s on oluline välja tuua Ees raudteede geograafi listel ja ajaloolistel põhjustel väljakujunenud tehnilised ja õigusruumi puudutavad ngimused, näiteks 1520 rööpmelaius,“ selgitas Asmann. „Osalemine CERi töös on heaks võimaluseks kaasa rääkida raudteesektori tuleviku kujundami-sel, mis Euroopa Liidu transpordipolii ka konteks s maksimaalselt toetab Ees raudteekeskkonna arengut.“

Euroopa Raudtee- ja Infrastruktuurie evõtete Ühendus CER (Community of European Railway and Infrastructure Companies) on Euroopa juh v raudtee assotsiatsioon, mis asuta 1988. aastal. CER ühendab üle 80 raudtee- ja raudteeinfrastruktuuri e e-võ e Euroopa Liidust ja kandidaatriikidest (Horvaa a, Makedoonia ja Türgi), Lääne-Balkani riikidest ning ka Norrast ja Šveitsist. Liikmeid on nii era- kui avalikust sektorist.

mai / juuni 2013

5

“Informatsioon Jakunini tagasiastumi-sest sarnanes valitsuse pressiteenistu-se ametliku teadaandega, kuid sisaldas gramma kavigu ja saade võltsitud e-pos aadressilt, mis nägi välja nagu valit-suse pressiteenistuse ametlik meililist,”

rääkis Timakova kolmapäeval.

Timakova sõnul üritavad valitsusliikmeid kaitsev föderaalne valveteenistus (FSO) ja föderaalne julgeolekuteenistus (FSB) “ Jakunini väidetava tagasiastumise in-foallikat” kindlaks teha.

Jakunin on kasvanud ja õppinud Pärnus. Viima külastas ta Ees t Tallinna uue õige-usu kiriku sissepühitsemisel ja sai selle ehituse rahastamise eest Vene õigeusu kiriku juhilt patriarh Kirillilt ordeni.

SISEUUDIS

Raudtee kapitaalremont parandab rongiliikluse kvalitee Mullu Keila-Klooga-Põllküla lõigust alustatud raudtee kapitaalremont jät-kub ka käesoleva aasta teises pooles. Kokku on 2013. aastal plaanis remonti-da 28 km raudteed. Juuni lõpus valmis 8 km remondilõik tiheda liiklusega Kei-la-Pääsküla liinil – Valingu-blokkpost 89km I tee – mis võimaldab edaspidi tänu suuremale lubatavale kiirusele ja töökindlusele tagada senisest parema graafikujärgse reisirongiliikluse. Pääs-küla ja Keila vahel on käesoleval aastal uuendatud ka Saue ja Valingu ülesõi-dukohad.

Lisaks tänaseks juba alanud raudtee kapitaalremondile Keila – Riisipere suunal on käesoleva aasta septembris, peale rannahooaja lõppu, planeeritud sulgeda remondiks Klooga – Klooga-Rand jaamavahe. Ülesõitudest saavad nendel liinidel uue katte Vasalemma, Laitse, Kulna ja Kloogaranna ülesõidud.

Remonditööde tarvis tehakse kolm kor-da nädalas orienteeruvalt 12-tunniseid liikluskatkestusi, mille jooksul tuleb kõik vajalikud tööd ära teha. Ehitustöö-deks määratud liikluskatkestuste tõttu ei ole arusaadavalt võimalik järgida rongidele määratud põhisõiduplaani. Kokku remonditakse ühe 12-tunni-se liikluskatkestuse jooksul kuni 650 meetrit raudteed. Erandiks remondi-tööde teostamisel on Klooga-Klooga-rand jaamavahe, mis suletakse tööde ajaks täielikult. Reisijatevedu toimub seetõttu igapäevaselt bussidega Kloo-ga jaamast. Nimetatud jaamavahe ja kogu töö ülalmainitud lõikudel valmib oktoobri lõpuks.

AS Eesti Raudtee infrastruktuuridi-rektor Arvo Smiltinši sõnul teeb Eesti Raudtee kõik endast oleneva, et liiklus-katkestused rongiliiklust võimalikult vähe häiriksid. „Samas peame lähtu-ma ehitustööde kiirest ja operatiivsest

valmimisest, et olla valmis uute Stadler Flirt tüüpi elektrirongide ohutuks ja kval iteetseks teeninda-miseks alates juulist,“ selgitas Smiltinš. „Tööde planeerimisel on arvestatud ka suvise koolivaheaja ja puhkuste perioo-diga – et rongiliikluse organiseerimise

poolest keerulisemad ja koormatumad lõigud saaksid sellel ajal remonditud. Lisaks raudtee pealisehitise kapitaal-remondile on käsil ka kontaktvõrgu re-konstrueerimine Tallinn-Keila suunal, mis muudab kompromissid erinevate tööliikide tegemiseks vajalike liiklus-

Eesti Raudtee Infoleht

6

katkestuste, elektri- ja kaubarongide ning töörongide planeerimisel märkimis-väärselt keerulisemaks.“

Uuendatud kontaktvõrk on juba kasutu-sele võetud Klooga-Klooga-Rand, Pääs-küla-Keila-Paldiski ja Keila-Vasalemma lõikudel. Lisaks peab madalapõhjaliste reisirongide kasutus saama tagatud ka Urda, Padula ja Kitseküla reisijate oo-teplatvormidel.

Töid tehakse Euroopa Liidu Ühtekuulu-vusfondi (ÜF) kaasrahastamisel. Raud-teeremondi tulemuseks on madala müra- ja vibratsioonitasemega raud-teekonstruktsioon, millel reisirongid võivad sõita 120- ja kaubarongid 80-ki-lomeetrise tunnikiirusega. Kokku saab vahemikus 2012-2013 Tallinn-Keila -Pal-

disiki ja Keila-Riisipere suunal remon-ditud 56 km peateid, mis on ca 62 % antud lõikude peateede kogupikkusest. Lisaks osadele jaamavahedele jääb sel-lel lõigul eeskätt eelarvelistel põhjustel remonti ootama veel hulk jaamateid.

Samuti ÜF poolt kaasrahastatava pro-jekti “Elektrifitseeritud raudteeliinide kontaktvõrgu rekonstrueerimine” raa-mes planeeritakse rekonstrueerida ka elektrifitseeritud liine toitvad alajaa-mad Keilas ja Järvel, et tagada kvali-teetsed tingimused reisirongiühenduse korraldamiseks Elektriraudtee operee-ritavatel liinidel ja raudtee kontaktvõr-gu vastavus uute rongide teenindami-seks vastavalt kehtivatele tehnilistele nõuetele.

Kontaktvõrgutöödega alustati 2011.aastal, need kestavad orienteeruvalt 2013. aasta septembrini. Alajaamade rekonstrueerimine on kavandatud aas-tatel 2013-14 ja seda viisil, mis rongi-liiklust oluliselt ei häiri.

Kapitaalselt remonditud raudtee konst-ruktsioon, kus on paigaldatud nii uued raudtee pealisehitise materjalid kui ka rekonstrueeritud kontaktvõrk, on arvestatud perspektiivsele rongide lii-kumiskiirusele kuni 160 km/h (nagu ka Stadler Flirt reisirongid). Peale raudtee turvangusüsteemide rekonstrueerimist (eeldatavasti Euroopa Liidu rahastus-perioodil 2014-2020) on loodud kõik eeldused kiiremale ja tihedamale reisi-rongiliiklusele.

1. juulil väljub liinile uus rongEsmaspäeval, 1. juulil kell 12.05 väljus Bal jaama 7. perroonilt Keilasse esime-ne uus rong.

Rongi teele saatmisele eelnesid tervi-tuskõned ja inimesed said rongiga tut-vuda.

Avamisürituse juhatas sisse Ees Raud-tee puhkpilliorkester, mis alustas mängu kell 11.15. Reisijatele jaga meeneid ja lapsi lõbustasid masko d. Tegevus toi-

mus ooteplatvormi keskel, rongi mul- funktsionaalse ala ukse juures. Kella

12.55-st kuni kella 13.23-ni sai uut rongi uudistada Keilas.

Juuli algul sõidavad uued rongid paral-leelselt vanade rongidega. Elektriraud-tee on lubanud, et 26. juuliks on kõik vanad elektrirongid asendatud uutega.

Kõik praegu kasutusel olevad elektri-rongid müüb Elektriraudtee Lä e e-

võ ele Holdinga Kompanija FELIX Ltd. Elektriraudtee rongipark pärineb aasta-test 1964–2002 ning on toodetud Lä rongitehases RVR. Lä e evõte plaanib vanad rongid renoveerida ja siis reisi-jate teenindamiseks kasutusele võ a. Holdinga Kompanija FELIX Ltd soetab Elektriraudteelt ühtekokku 48 ER-tüüpi elektrirongi vagunit.

AS Ees Raudtee kuulutas välja riigihan-ke Tapa-Narva raudteeliinil üheksa rei-siplatvormi üleviimiseks eurokõrgusele.

Hankelepingu sisu on ehitada aju sed platvormid Kadrina, Rakvere, Kabala, Ki-viõli, Kohtla, Jõhvi, Oru, Vaivara ja Nar-

va peatustesse, saada neile kasutusluba 15. detsembriks ning viia need üle eu-rokõrgusele 500 päeva jooksul lepingu sõlmimisest, selgub hanketeatest.

Pakkujate viimase kolme aasta keskmine raudtee ehituse ja remonditööde käive

peab olema olnud kaks miljonit eurot aastas, lisaks peab projek juht olema töötanud projek juhina vähemalt kahes vähemalt kolme miljoni eurose maksu-musega raudtee-ehituse projek s.

OHUTUS

Ees Raudtee viib Tapa-Narva liini reisiplatvormid eurokõrgusele

Algas raudteeohutuse kampaania „Märka rongi“juulil algab Tehnilise Järelevalve Ame (TJA) ja MTÜ Opera on Lifesaver Estonia (OLE) raudteeohutuse kampaania „Märka rongi“. Kampaania eesmärgiks on pöörata liiklejate tähelepanu uute, tänasest liinile minevate rongidega seotud muudatustele ning kutsuda kõiki üles järgima liiklusreeg-

leid ja ohutusjuhiseid raudtee ületamisel, rongi sisenemisel ja sealt väljumisel, sa-mu raudtee piirkonnas liikumisel. Kam-paania toimub juulist augus ni üle Ees .

Kuivõrd uued rongid on kiiremad, vaik-semad ja teistsuguse väljanägemisega,

muutub harjumuspärane liikluskeskkond

nii rongiga liiklejale, raudteed ületavale ja-

lakäijale ja autojuhile kui ka raudtee lähe-

duses liikuvale inimesele. Seetõ u tuleb

ohutust silmas pidades olla senisest veelgi

tähelepanelikum.

mai / juuni 2013

7

Maksimaalsed sõidukiirused uute rongide tulekuga küll esialgu ei muutu, kuid liikleja peab arvestama sellega, et uute rongide kiirendus kohalt võtul on märksa suurem ning raudtee ületamine vahetult rongi eest on senisest veelgi ohtlikum. Arvestama peab ka sellega, et uued rongid tekitavad oluliselt vähem müra, mis-tõ u võib läheneva rongi märkamine osutuda raskemaks. Lisaks

muutub rongide sõiduplaan hedamaks, seetõ u on vajalik olla eri tähelepanelik ülekäikudel ja ooteplatvormidel liikudes.

Kampaaniaga pannakse inimestele südamele, et õnnetuste väl -miseks raudteeliikluses tuleb ala toimida vastavalt ohutusreeg-litele:

• Raudteed tohib ületada ainult selleks e enähtud kohtades

• Raudteed ületades tuleb olla tähelepanelik ning veen-duda vaadates ja kuulates, et lähenemas pole rongi, vedurit, dresiini või mõnda muud raudteerööbastel liikuvat sõidukit

• Lähenevale rööbassõidukile peab jalakäija ala teed andma

• Raudteel kõndimine on keelatud

• Raudtee lähimas ümbruses tohib viibida vaid raudtee ületamiseks ja reisirongile minekuks või sellelt tulekuks

• Raudtee ning selle ümbrus pole sobiv koht jalutami-seks, spor miseks, mängimiseks või mõnel muul moel vaba aja veetmiseks

• Rööbassõidukile teed andes tuleb seista raudteest vähemalt 5 meetri kaugusel

• Jaamas peatunud rongi eest raudteed ületades tuleb olla eriti tähelepanelik (arvesta, et uute rongide kiirendus on suurem ning rong on vaiksem)

• Kollane joon ooteplatvormil tähistab ohutut kaugust peatuvast rongist

• Lapsevankriga ooteplatvormil viibides tuleb fi kseerida vankri pidurid

• Ooteplatvormil arvesta mööduva rongi poolt põhjus-tatava tugeva tuulepuhanguga.

• Ole teadlik raudteeliiklusega kaasnevatest võimalikest ohtudest

Lisainformatsioon uute rongidega seotud muudatuste ja ohutuse kohta on kättesaadav TJA ohutusportaalist www.ohutus.ee

Narva valmistub õppusteksNarvas algasid ettevalmistused regio-naalseks õppuseks, kus harjutatakse Ida-Viru maakonna eri asutuste (pääs-teamet, kiirabi, politsei) operatiivse-te päästerühmade ühist reageerimist kriisiolukorrale. Õppus toimub 11. septembril Narvas Kreenholmi linna-osas.

Tegelikult käivad ettevalmistused õp-puseks juba alates eelmisest aastast,

kui korraldati samalaadne, kuid met-satulekahjudega seotud regionaalne õppus. Tänavuse õppuse legendi ko-haselt toimub umbes kahe kilomeetri kaugusel Narva raudteejaamast Tal-linna poole 150 reisijaga reisirongi ja bensiini vedava kaubarongi kokkupõr-ge. Selle tulemusel tekib bensiinileke ning plahvatus- ja süttimisoht.

Päästeteenistus peab plahvatuse ära

hoidma, selleks tuleb kõrvaldada leke ja bensiin ümber pumbata. Samuti tu-leb aidata kannatada saanud reisijaid ning inimesed ohupiirkonnast evakuee-rida.

Õppuse üks eesmärk on kontrollida, kui palju kasu võib olla olemasolevast või-malike kriisiolukordade ja -juhtumite lahendamise plaanist. Teine ülesanne on harida ja teavitada inimesi tehno-

Eesti Raudtee Infoleht

8

geensete katastroofide tagajärjel tek-kivatest ohtudest. Võimaluse õppida ennast kriisiolukorras päästma saavad nii õppuseala elanikud kui ka kõik tei-sed Narva linna elanikud, kel soovi on.

Õppuse käigus kavatsetakse kasutada kõiki elanikkonna teavitamise viise: meediakanaleid, teavitusseadmetega varustatud eriotstarbelisi sõidukeid, samuti korteriühistute esimeeste ot-sest kontakteerumist iga korterioma-nikuga.

Inimesed peavad teadma, kust nad või-vad saada käitumisjuhiseid õigeks tegut-semiseks ohuolukordades ja teavet oma kadunud sugulaste kohta. Oma tege-vust õpivad kooskõlastama ka tervis-hoiuasutuste esindajad. Õppuse käigus kontrollitakse, kui palju haigeid saavad Eesti haiglad korraga vastu võtta.

Elanikud õpivad kasutama ööpäeva-ringset päästeala infotelefoni 1524, millele helistades saab päästeameti tööga seotud teavet. Õppuse stsenaa-riumi järgi tuleb erakorraline olukord väga realistlik.

Tänu koostööle Eesti Raudteega kasu-tatakse rongide kokkupõrke lavasta-miseks veega täidetud päris raudtee-tsisterne, nii et ohu kõrvaldamisega tegelevad inimesed saavad harjutada reaalsetes oludes ning otsida lekkekoh-ti päris tsisternis, mitte virtuaalsel har-jutusseadmel. Samuti saavad päästjad harjutada päästetööd päris kupeevagu-nis, mida nad võivad isegi lahti lõigata ja lammutada.

Rongina kasutatakse ühte vagunit, kan-natada saanud reisijaid kehastavad 30 Tallinna meditsiinikooli tudengit ja õp-pejõudu, kes mängivad mitmesuguseid vigastusi saanud kannatanuid. Nende „päästmiseks” kaasatakse reanimobii-le. On juba teada, et 50 õppuses osa-lejat pakub ka partnerorganisatsioon, Narva Vanalinna riigikool.

AS Eesti Raudtee turvajuhi Marius Kup-peri sõnul on tegemist kontrollõppuse-ga, mille käigus harjutatakse raudtee-õnnetusele reageerimist ja koostööd

päästekeskuste, politsei, kiirabi, koha-liku omavalitsuse ja teiste seotud osa-poolte vahel. „Oleme valmis saanud Ida regiooni – mis hõlmab Lääne- ja Ida-Virumaad – raudteetranspordi ris-kianalüüsi, mille põhjal on koostatud „Raudtee hädaolukorra lahendamise plaan“. Õppus aitab paberil kirjeldatut reaalses elus proovile panna.“

Käivad läbirääkimised ka helikopteri kaasamise üle õppusele. Oma tehni-kat ja sellega töötamise oskusi näitavad kõik õppuses osalevad asutused. Õp-pusest võtavad osa piirkonna linnade operatiivsed päästerühmad ning pääst-jad saavad tuttavaks oma kolleegidega.

Õppuse korraldajate sõnul parandab see päästetööde kvaliteeti. Politsei piirab ohuala ja korraldab elanike eva-kueerimise. Loomulikult ei viida kedagi oma korterist vägisi välja – õppusel osa-leda soovivad elanikud saavad ennast varem registreerida. Registreerimise ja õppuse teave on linna kodulehel aad-ressil www.narva.ee

Liiklust Narvas piiratakse sel päeval ja osa tänavaid märgitud tsoonis suletak-se. Linna osalemine õppusel seisneb selles, et linn moodustab kriisikomis-joni, korraldab liiklust ja elanikkonna teavitamist evakueerimisest ning or-ganiseerib inimeste kogunemisalad (plaani järgi osaleb õppusel umbes 150 kohalikku elanikku).

Kogunemisaladeks on Narva Peetri kooli staadion ning Uusküla ja Paemur-ru tänavate ristmik. Inimeste viimiseks evakueerimiskohta (Narva Koorikooli ja endise 7. kooli hooned) annab linn kaks bussi. Õppuse korraldajad paluvad teatada linnaelanikele, et teavitamine toimub vene keeles ning politsei laseb läbi lapsed, kes lähevad koolist õppu-sealal asuvasse koju; õppusealal elavad autoomanikud peavad jätma oma au-tod väljapoole „ohuala”.

2013. aasta 11. septembril elanike seas tekkida võiva paanika vältimiseks hoia-tati õppusealal asuvate korteriühistute esimehi, et inimesi tuleb eelseisvast õppusest varakult teavitada. Etteval-mistusi alustatakse kell 8 hommikul, õppus toimub kell 11.30–17.30. Õppu-se lõpetamise aeg sõltub sellest, kui kiiresti toimub elanike evakueerimine.

mai / juuni 2013

9

Siim Kallas: Raudteetranspordi jätkusuutlikkuse tagab aus konkurents Siim Kallas

Transpordi eest vastutav Euroopa Komis-joni asepresident

Euroopa transpordipolii ka eesmärk on edendada jätkusuutlikku liikuvust, soodustades selleks majanduskasvu, luues töökoh ning vähendades kahju-likku mõju ühiskonnale ja keskkonna-le. Raudteetranspordil on kõiges selles oluline osa, kuid enne, kui viimane saab ELi transpordivaldkonnas oma rolli täiel määral täita, tuleb selles sektoris teha suuri muudatusi.

Samal ajal, kui enamik ELi majandus-sektoreid on oma C02-heitmeid vähen-danud, on see transpordivaldkonnas pidevalt kasvanud. Transpordisektoris kasvas kasvuhoonegaaside heitmed aastatel 1990–2010 umbes 48%, samas kui energiatööstuses, tootvas tööstuses, põllumajanduses ja teistes tegevusharu-des vähenes see samal ajavahemikul ligi-kaudu keskmiselt 26%. Umbes veerand ELi riikides õhku paisatavatest kasvuhoo-negaasidest, millest 70% tuleb maantee-vedudest, läheb transpordisektori arvele. Transpordisektoris on seatud eesmärgiks vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaa-side heitmeid ligikaudu 20% ehk siis alla 2008. aasta taseme. Selle sihi saavutami-sel peaks olema oluline osa üleminekul raudteetranspordile. Just rongid on sageli üks kõige keskkonnasäästlikumaid trans-pordiliike.

Raudteetransport on ju iseenesest kaalu-kas tegevusvaldkond, mille käive on ELis 73 miljardit dollarit ja mis annab tööd 800 000 inimesele. Ent arvutuste kohaselt lä-hevad umbes 30% kõigist raudteetöölis-test järgmise kümne aasta jooksul pen-sionile, mille tagajärjeks on tõenäoliselt tööjõupuudus. Samal ajal võib tootlik-kuse ja tõhususe suurendamiseks osu-tuda vajalikuks mitme raudtee-e evõtja ümberstruktureerimine. Op maalset edasiminekut jätkusuutliku transpordi-süsteemi suunas ei saa saavutada ilma töökohtade kvaliteedi küsimustega te-gelemata.

Euroopa majanduse kasvamine seab tu-levikus transporditeenustele suuremad nõudmised, mis tähendab, et liikuvuse piiramine ei ole lahendus. Tuleb välja tulla uudsete transpordilahendustega, mille puhul veetakse suuremaid kau-bakoguseid ja reisijatehulki sihtkohta kõige tõhusamatel transpordiviisidel, mis peaks pikemate vahemaade puhul ja suuremate reisijatehulkade trans-por misel linnadesse ja linnade vahel olema just raudteetransport. Kui raud-teetransport ei muutu tõhusamaks ja konkurentsivõimeliseks valdkonnaks, siis kahjustab see tugevas ELi trans-pordisüsteemi.

Mis pärsib raudteetranspordi tõhu-sust?

Viimasel aastakümnel on raudteevedu-de osatähtsus ELi kaubaveoturul kaha-nenud 11,5 protsendilt 10,2 protsendi-ni. Vastupidi sellele on maanteevedude osakaal samal ajavahemikul kasvanud 43,4 protsendilt 45,8 protsendini. Kui ELi reisijateveos on maanteetranspordi osatähtsus kõvas üle 70%, siis raudtee osa selles on alates 1990. aastate kesk-paigast püsinud enam-vähem muutu-

matuna 6% piirimail. Vaid 6% Euroopa elanikest sõidavad vähemalt kord nä-dalas rongiga ja võrreldes teiste trans-pordiliikidega saavad raudteetranspordi teenused reisijatelt kõige madalamaid hindeid.

ELi raudteeturgu killustavad riigipiirid, samas kui transpordie evõtjatega koos-tööd tegevatel taristue evõtjatel on raskusi sellega, et tagada kõigile raud-tee-e evõtjatele mi ediskrimineeriv juurdepääs ja arvestada samal ajal just integreeritud struktuuri kuuluvate raud-tee-e evõtjate huvidega.

Riigiasutused investeerivad raudtee-transpor igal aastal suuri summasid. 2009. aastal tegid valitsused sellesse sektorisse avalike teenuste eest mak-seid 20 miljardit eurot ja avalikud inves-teeringud raudteetaristusse ulatusid 26 miljardi euroni. Ent riiklike taristute e e-võtjate puuduliku koostöö tõ u on endi-selt üks põhiprobleeme rahvusvahelise taristu arendamine ja raudteekoridoride loomine. Riikide raudteereisijate turud on nii välis- kui ka sisemaistele konku-ren dele suures osas suletud. Enamikku reisijateveoteenuseid osutatakse avaliku teenindamise otselepingute alusel, mis

SEISUKOHT

Eesti Raudtee Infoleht

10

sõlmitakse ilma konkursita.

Viimaseks võiks esile tõsta, et riikide kehtestatud tehnilised ja haldusees-kirjad, mille arv ulatub 11 000ni, pai-sutavad halduskulud liialt suureks ja takistavad juurdepääsu turule. Uute raudteeveeremiüksuste kasutuslubade andmise menetlused võivad kesta kuni kaks aastat ja nõuda kuni 6 miljonit eu-rot. Mõnel juhul on ohutussertifikaatide saamisel haldus- ja nõustamiskuludeks kulunud kuni 70 000 eurot. Eelnev vii-tab sellele, et detsentraliseeritud riik-like ohutusasutuste süsteem ei ole ehk suutnud end raudteeteenuste Euroopa mõõtmega täielikku kooskõlla viia.

Mõned raudtee-ettevõtjad tuleb ehk lausa päästa ning väikesed muudatused riiklikus rahastamises ja reisijate nõud-luses võivad halvendada võlaseisundit ja krediidivõimet, mille tagajärjeks on aga raudteeteenuste ja taristu allakäik.

Selline olukord ei ole jätkusuutlik, eriti kui võtta arvesse tõika, et prognooside kohaselt kasvab kaubavedu 2030. aas-taks umbes 40% ja 2050. aastaks veidi enam kui 80% (võrreldes 2005. aastaga). Eeldatavasti suureneb ka reisijatevedu: 2030. aastaks 34% ja 2050. aastaks 51%. Et raudteesektor suudaks sellise trans-pordi nõudluse kasvuga sammu pidada ja olla Euroopas jätkusuutliku liikuvu-se tõukejõuks, tuleb selles valdkonnas teha suuri ümberkorraldusi ja see peab muutuma ligitõmbavamaks.

Raudtee kasvupotentsiaali ärakasuta-mineToimiv struktuur

Et tagada raudteetranspordi kasv ja muuta see sektor läbipaistvamaks ja jätkusuutlikumaks, peavad protekt-sionistlikud tegevusviisid taanduma läbinisti euroopaülese mõtteviisi ees. Kasvu tagamisel on tähtis osa sellise taristuettevõtjate võrgustiku loomisel, mis tegeleks TEN-T võrgu, raudteevedu-de koridoride ja ERTMSi (Euroopa raud-teeliikluse juhtimissüsteem) arendus-kavaga. Üleeuroopalise transpordivõr-gu ja Euroopa ühendamise rahastuga seotud poliitikad tagavad vajalikud ra-hastamisvahendid ja aitavad võita raud-teetranspordile keskse koha Euroopa transpordi-süsteemis.

Korrpärane dialoog taristuettevõtjate ja

raudtee-ettevõtjate vahel toob taristu turule lähemale, suurendab raudteeliik-luse hulka ja tagab, et taristue evõtjad teevad pikaajaliselt tõhusaid investeerimis-otsuseid.

Taristuettevõtjatel peab olema kontroll kõigi funktsioonide üle, mis on vajali-kud nende tõhusaks tegutsemiseks ja raudteevõrgu kooskõlastamisel keskse rolli täitmiseks. Samas peaks eemalda-ma allikad, mis võivad tekitada huvide konflikte. Just seepärast on meil kavas taristuettevõtjate peamised ülesanded ümber määratleda, liigitades nende alla ka nii liikluse korraldamise kui ka pla-neerimis- ja hooldustööd.

Taristuettevõtjate ja raudtee-ettevõt-jate uuesti piiritletud minimaalse la-hususe määraga on tagatud esimeste sõltumatus ja võrdsed reeglid taristu kasutamiseks.

Võrdne juurdepääs tagab paremad teenused

Nende liikmesriikide kogemused, kes juba sõlmivad avaliku teenindamise lepinguid konkursi korras, näitavad, et selle tulemuseks võib olla kulude oluli-ne vähendamine (mitmes liikmesriigis 20–30%) ja/või teenuse paranemine, mis toob kaasa raudtee turuosa märki-misväärse suurenemise (näiteks Root-sis ja Ühendkuningriigis on reisijate rahulolu aastast aastasse suurenenud ja reisijate hulk on kümne aasta jooksul kasvanud enam kui 50%). Kuna avaliku teenindamise otselepingud moodusta-

vad ELi reisijakilomeetrite koguhulgast 42%, siis võib eeldada, et konkurentsile rajatud turu kehtestamine toob suurt kasu.

Ka Euroopa kiirraudteevõrgu arendami-ne on olnud väga edukas. Näiteks kui 1992. aastal avati Hispaanias kiirraud-tee liinil Madrid-Sevilla, kasvas raudtee turuosa sellel marsruudil reisijate seas 19 protsendilt 53 protsendini. Kuna kõi-ge populaarsematel lühimaa kiirliinidel konkureerivad lennuliinid peaaegu et puuduvad, siis on teenuse kvaliteedi ja tõhususe säilitamisel väga oluline koht raudtee-ettevõtjate vahelisel konku-rentsil: näiteks tänu teenusepakkujate NTV ja Ferrovie dello Stato vahelisele konkurentsile langes piletihind mars-ruudil Milano-Rooma viie kuu jooksul keskmiselt 30%, mis on lõpptarbija jaoks igati soodne.

Olles arvestanud nii avatud juurdepää-su kui ka konkurentsile allutatud pak-kumismenetluse eeliseid, on komisjon teinud ettepaneku avada sisemaised raudtee-reisijateveo turud, võimalda-des juhul kui avaliku teenindamise le-pingu majanduslik tasakaal saab riku-tud, juurdepääsu piirata.

Peale selle on kavas hõlbustada uute tu-rule tulijate juurdepääsu raudteeveere-mile ja piletimüügisüsteemile, tagades samal ajal, et liikmesriigid säilitavad oma süsteemi võrgustiku eelised.

Vähemalt kaheksas liikmesriigis kuulub veerem jätkuvalt eelkõige turgu valit-sevatele ettevõtjatele, kes ei saa või ei

mai / juuni 2013

11

soovi seda kaubanduslikult atraktiiv-setel tingimustel kättesaadavaks teha. Peale selle kasutavad sisemaist turgu valitsevad ettevõtted oma piletimüügi-süsteeme teiste ettevõtjate äritegevuse pärssimiseks, näiteks nõudes vahendus-tasu, mis võib ulatuda kuni 25% pileti-müügikäibest, või viivitades uutele turule tulijatele hüvitamisega.

Toimivad standardid

Tuleb kehtestada koostalitlusstandar-did, andes selleks veeremile kasutus-lubade (turuletoomine) ja raudtee-ettevõtjatele ohutussertifikaatide väljastamise Euroopa Raudteeagentuu-ri (ERA) pädevusse. ERA teeks tihedat koostööd vastavate riiklike ohutusasu-tustega ja tal oleks suurem roll nii riikli-ke eeskirjade täitmise järelevalve teos-tamisel kui ka Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi loomisel (ERTMS).

Nende e epanekute eesmärk on vähen-dada raudtee-e evõtjate turuletulekuks

kuluvat aega 20% ning veeremi kasutus-lubade väljastamisega seotud kulusid ja raha samu 20%. Tänu sellele hoitakse viia aastaga kokku 500 miljonit eurot. Li-saks tugevdatakse sellega Euroopa raud-teetööstuse konkurentsivõimet ja juht-positsiooni maailmaturul.

Mis edasi?

Nende abinõudega luuakse ngimused raudteeliikluse kasvuks ja suurendatakse nii selle turuosa, sest raudteetransport muutub usaldusväärsemaks ja tõhusa-maks.

Peale selle paraneb teenuste kvaliteet ja raudteesektoril on võimalik alakasutatud potentsiaali täiel määral ära kasutada, et see transpordivaldkond muutuks reaal-seks ja atrak ivseks valikuvõimaluseks. Konkurentsi kehtestamisega ei ole ühelgi juhul kaasnenud sissetulekute või töö n-gimuste halvenemine. Avatud turul püüa-vad just uued turule tulijad leida parimaid töötajaid ja oma teenuseid arendada.

Suurema tootlikkuse ja raudteetranspor-di atrak ivsuse tulemuseks on nõudluse kasv ja uued investeeringud, näiteks raud-teeveeremisse, kusjuures see muudab tõenäoliselt ka töö ngimusi paremaks.

Komisjon on veendunud, et nende väl -matute reformide abiga on võimalik võita raudteesektorile keskne koht ELi transpor-disüsteemis. Arvestuste kohaselt ulatub nendest e epanekutest tõusev majan-duslik kasu 44,5 miljardi euroni.

„Komisjon on veendunud, et nende väl -matute reformide abiga on võimalik võita raudteesektorile keskne koht ELi transpor-disüsteemis.”

Siim Kallas nimeta 2010. aasta veeb-ruaris transpordi eest vastutavaks Eu-roopa Komisjoni asepresidendiks. 2004. aasta oktoobrist kuni 2010. aasta veeb-ruarini oli ta haldusküsimuste, audi ja pe usevastase võitluse eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident. 2004. aasta mais nimeta ta esimese eestla-sena Euroopa Komisjoni liikmeks, kus ta töötas majandus- ja rahandusküsimuste valdkonnas. Enne komisjoni tööle asu-mist osales ta ak ivselt Ees omariiklu-se taastamisel. Peale selle on ta täitnud Eesti peaministri, rahandusministri, välisministri ja Ees Panga presidendi ame ülesandeid. Kolmel korral on ta valitud Riigikogu liikmeks. Muu hulgas oli ta Reformierakonna esimees alates selle loomisest 1994. aastal kuni 2004. aasta novembrini. Pärast seda sai temast erakonna auesimees. Siim Kallas lõpetas 1972. aastal Tartu Ülikooli rahanduse ja krediidi eriala cum laude ja jätkas õpin-guid aspirandina kuni 1975. aastani. Praegu on ta Tartu Ülikooli külalis-professor.

UUS RUBRIIK: RAUDTEEORGANISATSIOON

Raudteede Koostööorganisatsioon (OSJD)Struktuur, koosseis, eesmärgid, põhimõt-ted ja tegevuse põhisuunad

OSJD on rahvusvaheline organisatsioon, mille raudteevedusid kureerivad minist-rid asutasid 28. juunil 1956. aastal mi-

nistrite nõupidamisel Sofi as (Bulgaaria Vabariik). OSJD tegevus põhineb OSJD põhimäärusel, mis on oma olemuselt rahvusvaheline leping.

OSJD liikmed on transpordiministeeriu-

mid või riigi raudteetranspor kureeri-vad keskasutused, samu riikide raud-teed ja raudtee-e evõ ed.

OSJD koosseisu kuulub hetkel 25 rii-ki: Aserbaidžaani Vabariik, Valgevene

Eesti Raudtee Infoleht

12

Vabariik, Bulgaaria Vabariik, Ungari, Vietnami Sotsialistlik Vabariik, Gruusia, Iraani Islamivabariik, Kasahstani Vaba-riik, Hiina Rahvavabariik, Korea Rahva-demokraatlik Vabariik, Kirgiisi Vabariik, Lä Vabariik, Leedu Vabariik, Moldova Vabariik, Mongoolia, Poola Vabariik, Venemaa Föderatsioon, Rumeenia, Slovaki Vabariik, Tadžikistani Vabariik, Türkmenistan, Usbekistani Vabariik, Ukraina, Tšehhi Vabariik ja Ees Vaba-riik. OSJD liikmete hulka kuuluvad nime poolest (de-jure) ka Albaania Vabariik ja Kuuba Vabariik, kes tegelikult (de-facto) organisatsiooni töös ei osale (Albaania osaleb SMPSi ja SMGSi kokkulepetes).

OSJD vaatleja staatus on Saksamaa raudteel (AS DB), Kreeka raudteel (OSE), Serbia raudteel (ŽS), Soome raudteel (VR), Prantsusmaa raudteel (SNCF) ja Austria-Ungari raudteefi rmal AS GYSEV. Rohkem kui kolmekümnel fi rmal on ühinenud e e-võ e staatus.

OSJD liikmesriikide riikliku transpor-dipolii ka strateegiline eesmärk on töökindla ja tõhusa transpordisüsteemi loomine Euraasias.

OSJD liikmesriikide polii ka eesmärk on säilitada ja tugevdada raudtee positsioo-ne rahvusvahelistel transporditurgudel. Väliskaubandussidemete tagamine ja OSJDsse kuuluvate raudteede lõimumi-

ne maailma transpordisüsteemi põhineb ühise transpordiruumi loomisel ja jõu-pingutuste tegemisel mi e üksnes üldis-te küsimuste, vaid ka kindlate raudtee-transpordisuundade ja -koridoride ning konkreetsete piiripunk de probleemide lahendamiseks.

OSJD põhilised tegevussuunad on järg-mised:

• eelduste loomine rahvusvaheliste raudteevedude, sh kombineeritud vedude tegemisel Euroopa ja Aasia riikide vahel ning sellealane koostöö;

• koostöö küsimustes, mis on seotud transpordipolii kaga ning raudteetrans-pordi õigus- ja keskkonnaaspek dega;

• selliste lepingute haldamine nagu rahvusvaheline raudtee reisijateveo kok-kulepe (SMPS), rahvusvaheline raudtee-kaubaveo kokkulepe (SMGS), kokkulepe reisivagunite kasutuseeskirjade kohta rahvusvahelises raudteeühenduses (PPV), kokkulepe kaubavagunite kasu-tuseeskirjade kohta rahvusvahelises raudteeühenduses (PGV), kokkulepe rahvusvahelise raudtee reisijateveo tariifi ga ühinemise kohta (MPT), kokku-lepe rahvusvahelise raudtee kaubaveo transii ariifi ga ühinemise kohta (ETT), rahvusvahelise raudtee transii ariifi kokkulepe (MTT), rahvusvahelise reisija- ja kaubaveo arvestuseeskirjade leping

ning teised rahvusvaheliste vedudega seotud dokumendid;

• ühtse rahvusvahelise transpordiõigu-se üldpõhimõtete kujundamine;

• meetmete väljatöötamine raudtee konkurentsivõime suurendamiseks teiste transpordiliikidega võrreldes ning raudtee ja teiste transpordiliikide vahelise koostöö laiendamiseks;

• koostöö arendamine kasutuseeskir-jade ja tehniliste ngimuste täiustamise ning rahvusvahelisteks vedudeks kasuta-tavate raudteeliinide moderniseerimise vallas;

• OSJD liikmesriikide rahvusvahelise koostöö majandusprobleemide lahenda-mine;

• koostöö teiste majandusorganisat-sioonidega, mis tegelevad raudtee- ja kombineeritud vedude küsimustega, sh ÜRO/EMK, ÜRO Aasia ja Vaikse oo-keani piirkonna majandus- ja sotsiaal-komisjon (UNESCAP), Euroopa Liit, Rahvusvaheliste Raudteevedude Valit-sustevaheline Organisatsioon (OTIF), Rahvusvaheline Raudteetranspordi Komitee (CIT), Rahvusvaheline Raud-teeliit (UIC), Trans-Siberi vedude koor-dinatsiooninõukogu, Euroopa Raud-teeagentuur (ERA) jt.

Peale nende traditsiooniliste tege-vussuundade tegutseb OSJD hetkel raudtee transpordipoliitika küsimus-te lahendamisega, vedude täiusta-misele ja OSJD transpordikoridoride arendamisele suunatud komplekssete meetmete elluviimisega, piiriületuse lihtsustamisega rahvusvahelistel reisi-jate- ja kaubavedudel, sealhulgas üht-lustatud CIM/SMGS-saatelehe kasuta-mise laiendamise ja aktiveerimisega, samuti raudteede konkurentsivõime suurendamisega rahvusvaheliste tran-siitvedude lisamahtude kaasamiseks ning raudteetranspordi osakaalu suu-rendamisega transporditurul.

OSJD kõrgeim juhtorgan on OSJD mi-nistrite nõupidamine (MN). Ministrite nõupidamine arutab probleeme ja võ-tab vastu otsuseid valitsuste tasemel kõigis OSJD tegevusvaldkonda kuuluva-tes küsimustes, arvestades peadirekto-rite konverentsi (KGD) e epanekuid.

Raudteede ja raudtee-e evõtete ta-sandil on juh v organ OSJD raudteede

mai / juuni 2013

13

EESTI RAUDTEE

Raudteedkoor sai 10-aastaseksLilly Ammon

Eesti Raudtee segakoor sündis 2003. aasta juunikuus, mil koorilauluhuvilised raudteelased kogunesid tollase Pikk 36 asuva peamaja endisesse sööklaruumi dirigent Peeter Perensile ette laulma. Kokkutulnud ansambli koosseisu peeti

piisavaks, et asutada mittetulundus-ühing, panna kokku põhikiri ja tellida esinemisriided. Sellest on nüüd möödas 10 aastat ja esialgne ansambli koosseis on kasvanud juba arvestatavaks 30-pea-liseks laulukooriks.

Raudteelaste laulutraditsioon ulatub juba mitmete aastakümnete taha - aas-tasse 1922, mil Eesti Vabariigi Raudtee

juures asutati esimene raudteeametni-ke laulukoor Raudam. Endine raudtee-koor tegutseb 90-aastasena jätkuvalt Salme Kultuurimajas ja on oma väärili-se ajalooga meie noorele raudteekoo-rile heaks eeskujuks. Viimane tegeleb täna nii laulu- kui pillimänguga ning esindab ja reklaamib oma tegevusega aktsiaseltse Ees Raudtee ja EVR Cargo.

peadirektorite (vastutavate esinda-jate) konverents (KGD). Konverents korraldab tööd ja võtab otsuseid vastu küsimustes, mis puudutavad OSJD tegevussuundi raudteede ja raudtee-ettevõtete tasandil.

OSJD täitevorgan on komitee, mis tagab OSJD tegevuse ministrite nõupidamiste istungjärkude ja peadirektorite konve-rentsi istungite vahelisel ajal. Komitee täidab OSJD raames sõlmitud kokkule-pete ja lepingute depositooriumi üles-annet. Komiteesse kuuluvad OSJD liik-

mete määratud spetsialistid. Komitee tööd juhib komitee esimees. Juhatusse kuulub kaks esimehe asetäitjat ja komi-tee sekretär.

OSJD tööorganiteks on viis komisjoni – transpordipoliitika ja arengustrateegia komisjon, transpordiõiguse komisjon, reisijatevedude komisjon, infrastruk-tuuri komisjon ja veeremite komisjon – ning kaks alalist töörühma: kodeerimis- ja informaatikatöörühm ning finants- ja arvestusküsimuste töörühm. Konkreet-sete küsimuste lahendamiseks luuakse

ajutisi ja ühiseid töörühmi.

OSJD komitee annab hiina, saksa ja vene keeles välja OSJD bülletääni, OSJD raudteetranspordi sta s liste andmete bülletääni, infoteatmikku, rahvusvahelis-te rongide sõiduplaani ja OSJD raudteede transpordikoridoride skeemi ning peab OSJD veebilehte vene, hiina ja inglise keeles aadressil www.osjd.org.

OSJD töökeeled on hiina ja vene keel, rahvusvahelises suhtluses võib kasuta-da ka inglise ja saksa keelt.

Eesti Raudtee Infoleht

141111111114141414144444441111414111111414144111141111111111111111111111114111441111111411111114111441441441414111111111

Pika nimega: Eesti Raudtee laulu- ja pasunakooris tegutseb hetkeseisuga ühtekokku 48 taidlejat ja kolm dirigenti.

Möödunud kevad möödus laulukooril juubeli tähe all töötades. Tihe tege-vus algas juba jaanuaris, mil sagedama proovigraafiku ja paari kontserdiga val-mistati ette häälematerjal, et ära kinnis-tada koori laulutase 9. veebruaril Tartus toimunud segakooride lauluvõistlusel. Märtsis-aprillis tegeles koor lugude lin-distamisega sügisel ilmuvale esikplaa-dile. 9. mail toimus Tallinna Raekojas raudteekoori juubelile pühendatud ke-vadkontsert koos järgneva vastuvõtuga. Õnnitlema olid tulnud sõbrad-sugula-sed, mitmed sõpruskoorid ja kolleegid raudteelt, viimaste seas ka EVR Cargo juhatuse esimees Ahto Altjõe.

17. – 19. mail külastas raudteekoor Pe-terburgi ja andis kontserdi sealses Jaani kirikus. Kultuurivahetuse nime all tehti tasuta viisad ja majutati koor soodsalt kiri-kusse, mis hõlbustas tunduvalt reisikorraldamist. 2. juunil, raudteekoori õigel sünnipäeval, paistis päike kõrgelt ning soosis suurepäraselt Saku vallas, Metsanurme külaväljakul toimunud suvesimmanit. Koos sõpruskooridega toimus väike laulupidu ehk Kümne Koori Kontsert, hiljem mängisid tantsuks külakapell ja Kukerpillid. Koorid sõidutas Kasemetsani Edelaraudtee erivagun, kuhu sai piletita sisse vaid rahvariietes. Et laul ja pillimäng ei katkeks, toetas lauljaid kogu teekonna jooksul Eesti Raudtee pasunakoor, mängides pilli nii perroonil kui vagunis ja ka viimasel kilomeetril rongijaamast Metsanurme külaväljakuni.

Enne suvepuhkust astub raudteekoor lavale veel 11. ja 13. juunil OSJD ministrite aastakonverentsi õhtustel vastuvõttudel, 15. juunil Elvas toimuval Eesti Segakooride Liidu laulupäeval ning 16. juunil Harju-Jaani Kihelkonnapäevade raames Raasiku raudteejaamas toimuval üritusel „Tornid helisema“.

Vaata koori tegemisi ka www.segakoor.ee

Pildid: \\lion\yhine\segakoor\10 hooaeg 2012-2013

mai / juuni 2013

15

01.06.2013 • Elena Ponomareva • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Narva jaam, jaamakorraldaja

07.06.2013 • Aleksandr Lill • infrastruktuuriteenistus, teeamet, ida teejaoskond, teetööline-brigadir

21.06.2013 • Niina Grigorjeva • liiklusteenistus, liikluskorralduse osakond, rongidispetšer

50

02.06.2013 • Galina Bykova • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Kohtla jaam, jaamakorraldaja

07.06.2013 • Agur Laurimaa • infrastruktuuriteenistus, teeamet, traktorist

30.06.2013 • Jelena Popova • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Auvere jaam, jaamakorraldaja

60

07.06.2013 • Viktor Krõlov • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, süsteemiinsener Hot-Box

70

23.06.2013 • Tiit Tarve • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, transpordi- ja mehaanikagrupi juht

Ees Raudtee infolehte toimetab Liina Hallik / kommunikatsioonijuhttelefon +372 615 8677liina.hallik@evr.ee

Mai / Juuni 2013

Õnnitleme!

Tööstaaž raudteel

01.06.2013 • Elena Shmakova • liiklusteenistus, liikluskorralduse osakond, raudteekorraldaja

01.06.2013 • Natalja Barinova • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Valga jaam, piirkonna jaama-korraldaja

10.06.2013 • Aleksei Šuvalov • infrastruktuuriteenistus, teeamet, teeprojek de spetsialist

17.06.2013 • Jelena Petrova • liiklusteenistus, reisiveo korraldamise osakond, veokorralduse spetsialist

30.06.2013 • Viktor Fomitšenko • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguame , võrguhaldur (PBX)

Väljaandja AS Ees RaudteeToompuiestee 3515073 Tallinn, Ees www.evr.ee

Eesti Raudtee Infoleht

16

PIDEVALT TÄIENEV INFO JA

ÜRITUSE KAVA INTRANETIS!

Hea Ees Raudtee töötaja!

Oled oodatud 3 . - 4 . a u g u s t i l

looduskaunisse Tartumaa Tervisespordikeskusesse,et tähistada Raudteelaste Päeva ning ame vendade-õdedega

meeldivalt aega veeta!

Meelepärast tegevust leida ning kolleegide varjatud andeid avastada aitavad hobiklubid ja meeskonnamängud. Kavas on muidki toredaid ühistegevusi.

Loomulikult ei puudu ka ühine laulujorin ja pillimäng.

Majutuda on võimalik nii sise ngimustes kui telgis. Kuna voodikohtade arv on piiratud, siis kes ees, see mees!

Suvepäevade osalustasu

Ees Raudtee töötajale 5 eurot, pereliikmele 10 eurot. Hinna sees pakutavad tegevused, 3 söögikorda ja majutus.

Osalustasu palume maksta hiljemalt 26. juuliks Swedbanki kontole number: 221044366990, viitenumber 5555. Selgitus: raudteelaste päev, osaleja ees- ja perekonnanimi

T a r t u m a a T e r v i s e s p o r d i k e s k u s a s u b R õ n g u v a l l a s T a r t u m a a l . V a a t a l i s a w w w . t e r v i s e s p o r t . e e

LISAINFOLiina Hallik615 8677

Osavõtuks registreeru palun veebis h p:// nyurl.com/ersuvepaev2013või läbi intrane info.evr.ee.

Kui Sul puudub juurdepääs arvu le, täida palun paberkandjal ankeet,mille saad oma otsese juhi käest, või teata oma tulekust telefonidel 615 8724 või 615 8635.

R e g i s t r e e r u m i n e o n a v a t u d 2 6 . j u u l i n i .

Jaana Suterman615 8724