FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE

2/2016

Eesti Pank

Eesti Panga Finantsstabiilsuse Ülevaade (FSÜ) ilmub kaks korda aastas. Iga FSÜ numbri puhul on viidatud analüüsi valmimise ajale, mitte perioodile, mida selles on käsitletud. Kasutatud on kõige uuemaid andmeid, mis on ülevaate koostamise ajal olnud kättesaadavad.

FSÜ numbreid saab lugeda Eesti suuremates avalikes raamatukogudes ja Eesti Panga veebilehel http://www.eestipank.ee.

Tellimisinfo telefonil 668 0998, tellimused faksil 668 0954 või e-posti aadressil trykis@eestipank.ee.

Trükis ISSN 1736-1184Võrguväljaanne ISSN 2382-9370

Toimetajad Mare Koit, Villu KändKujundus ja küljendus Urmas RaidmaTrükikoda Folger Art

SISUKORD

HINNANG FINANTSSTABIILSUSELE JA MAKROFINANTSJÄRELEVALVE MEETMED ............................ 4

FINANTSSTABIILSUST MÕJUTAVAD ARENGUSUUNAD JA RISKID ..................................................... 8

Ettevõtted ja majapidamised ............................................................................................................ 8

Kinnisvaraturg................................................................................................................................ 11

Finantskeskkond ........................................................................................................................... 13

Taustinfo 1. Brexiti mõju Eesti finantsstabiilsusele ....................................................................... 14

Taustinfo 2. Probleemsed laenud Euroopa Liidus ....................................................................... 15

Pangad ......................................................................................................................................... 19

Taustinfo 3. Majapidamiste autoliisingu kiire kasvu põhjused ...................................................... 20

Taustinfo 4. Pankade laenud finantseerimisasutustele ................................................................ 23

Muud finantsvahendajad ................................................................................................................ 27

Taustinfo 5. Kindlustussektori tähtsus finantsstabiilsuse seisukohast .......................................... 32

Makse- ja arveldussüsteemid ......................................................................................................... 34

MAKROFINANTSJÄRELEVALVE POLIITIKA ........................................................................................ 36

Ülevaade kehtivatest makrofinantsjärelevalve meetmetest .............................................................. 36

Hinnang vastutsüklilise kapitalipuhvri kehtestamise vajadusele ........................................................ 37

Eestis süsteemselt oluliste krediidiasutuste kindlaksmääramine ja puhvrinõuded ............................. 41

LISATEEMA 1. Kinnisvarafondid ......................................................................................................... 43

LISATEEMA 2. Kohustusliku kogumispensioni fondid ja finantsturud ................................................... 46

4

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

016

HINNANG FINANTSSTABIILSUSELE JA MAKROFINANTSJÄRELEVALVE MEETMED

Finantsstabiilsuse seisukohast oluline Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu-maksevõime püsis hea ja ettevõtete kasum vähenes varasemast aeglasemalt. Ettevõtete

müügitulu 2016. aasta teises kvartalis aastavõrd-

luses suurenes, kuid tööjõukulude kiire kasvu

jätkumisest tingituna kasum endiselt vähenes.

Kasumi langus ei ole seni ettevõtete makse-

võimet negatiivselt mõjutanud, kuna samal ajal

on ettevõtete põhivarainvesteeringud ja kulu-

tused nendele olnud eelnevast väiksemad, vara-

semalt on kogutud finantspuhvreid ja ka laenu-

teenindamiskulud on väikesed. Samas toetasid

kiire palgakasv ja kõrge tööhõive majapidamiste

laenunõudlust ja -maksevõimet.

Eluasemete keskmine hind kasvas 2016. aasta esimesel poolel aeglaselt, kuid kiirenes pisut kolmandas kvartalis. Eesti

eluasemehinnaindeks tõusis statistikaameti

andmetel 2016. aasta teises kvartalis aasta-

võrdluses 2% ning tehingute maht jäi eelmise

aasta sama ajaga võrreldavale tasemele. Kuigi

eluasemete ehituslubade maht kasvas 2016.

aasta esimesel poolel tempokalt, on ehitusjärku

jõudnud projektide arv kahanenud. See viitab

kinnisvaraarendajate ettevaatlikkusele pakku-

mise edasisel suurendamisel. Ärikinnisvara aren-

dati samuti endist viisi aktiivselt ning väljastatud

ehituslubade hulk osutab sellele, et pakkumine

suureneb lähiajal eelkõige büroopindade osas.

Ebakindlus rahvusvahelises majandus- ja finantskeskkonnas 2016. aasta teises ja kolmandas kvartalis suurenes. Maailmamajanduse kasv jäi teises kvartalis ooda-

tust väiksemaks, peamiselt arenenud majan-

duste aeglasema arengu tõttu, ja hinnakasvu-

tempo püsis väga aeglane. 23. juunil hääletasid

Ühendkuningriigi kodanikud Euroopa Liidust (EL)

lahkumise poolt (Brexit). See tõi kaasa majandus-

liku ja poliitilise ebakindluse tõusu, mis mõjutab

eelkõige Ühendkuningriigi, kuid ka ELi ja euroala

riikide majandusaktiivsust ja finantssektori toimi-

mist. Euroala finantsstabiilsust ohustavad endi-

selt ka mitmed olulised riskid eesotsas pankade

väikese kasumlikkusega ja osade riikide prob-

leemsete laenude suure mahuga.

Rootsi majandusest lähtuvad riskid Eesti finantssektorile jäid 2016. aasta keva-dega samale tasemele. Rootsi suhteliselt

kiire majanduskasvu taustal jätkus kinnisvara-

hindade ja majapidamiste võlakoormuse tõus,

ehkki varasemast aeglasemalt. Samas püsisid

Rootsi pangagruppide jaoks olulise turupõhise

rahastamise tingimused soodsad. Brexiti-otsuse

järel riskihuvi kahanes, aga nõudlus Rootsi

pangagruppide võlakirjade järele finantsturgudel

pigem suurenes. Rootsi pangagruppide likviidsus

püsis tugev, tuluteenimisvõime on Euroopa

suuremate pankadega võrreldes heal tasemel

ning kapitaliseeritus oli stabiilne.

Eestis tegutsevate pankade laenu- ja liisin-guportfelli kasv kiirenes ja pankade vastu-panuvõime riskidele püsis tugev. Eesti

pankade laenu- ja liisinguportfelli maht kasvas

augustis aastavõrdluses 6%. Kuigi peaaegu

kõigi kliendigruppide ja tegevusalade laenumaht

suurenes, on kõige rohkem suurenenud kinnisva-

raettevõtetele ja eluasemete soetamiseks väljas-

tatud laenude maht. See moodustab pankade

laenuportfellist üsna suure osa, 55%, kuid

pole samas viimaste aastate jooksul tõusnud.

Pankade likviidsete varade maht püsis suur, tulu-

teenimisvõime stabiilne ning pangad on hästi

kapitaliseeritud.

Viimastel aastatel on panganduskeskse finantssektori taustal silma paistnud ka muude finantsvahendajate kiire areng. Eeskätt on tähelepanu pälvinud hoiu-laenuühis-

tute sektori kasv ning muude krediidiandjate ja

-vahendajate tegevus. Lisaks on kinnisvaraturu

suhteliselt kiire arenguga kaasnenud kinnisva-

rafondide varade tempokas kasv. Kõigi nende

finantsvahendajate riske finantsstabiilsusele

vähendab peamiselt nende väike maht võrreldes

pankadega ja nõrgad seosed ülejäänud finants-

sektoriga. Krediidivahendajate ja -andjate sektori

riske langetas ka krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse jõustumine ja nende finantsjärelevalve

alla minemine.

Enamik Eesti finantssektori toimimist ohus-tavaid riske on väikesed. Kuigi väliskeskkon-

5

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

016

nast tulenev määramatus mõnevõrra suurenes

ja tööturu tasakaalustamatuse põhjustatud

riskid jäid püsima, vähendavad ohte finantssek-

tori toimimisele ettevõtete varasemalt kogutud

finantspuhvrid, majapidamiste suhteliselt hea

rahanduslik olukord ja pangandussektori omava-

hendite kõrge tase.

Eesti Panga hinnangul ohustavad 2016. aasta

sügisel finantssektori toimimist kolm peamist riski.

RISK NR 1

Eesti ettevõtete kasumlikkus kahaneb ka edaspidi viletsa välisnõudluse ja tööjõu-kulude kiire kasvu tõttu. See nõrgestab ettevõtete laenumaksevõimet ja halvendab pankade laenukvaliteeti.

Eesti ettevõtete majandustulemusi jääb lähitulevikus mõjutama endiselt ebakindel väliskeskkond ja tööjõukulude kiire kasv. Kuigi Eesti Panga juuniprognoosi järgi on oodata,

et majanduskasv lähiaastatel kiireneb, siis välis-

keskkonna arengu suhtes valitseb endiselt suur

määramatus. Tööjõukulude kasv on samas

püsinud kiire ning vabade töökohtade hulk on

tõusnud, mis viitab sellele, et tööjõupuuduse

põhjustatud palgakasvusurve pole tõenäoliselt

taandunud.

Kui ettevõtete kasum kahaneb ka edas-pidi, võib see tuua kaasa laenumaksevõime languse. Kuigi osaliselt nõrga investeerimisak-

tiivsuse tõttu on likviidsete varade maht suurem

ja see on ettevõtete laenumaksevõimet lühiaja-

liselt toetanud, võivad väikesed investeeringud

nõrgestada majanduse kasvuvõimekust ja ette-

võtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Sellele

võib järgneda tagasilöök ettevõtete pankrotis-

tumise ning tööhõive ja palgataseme alanemise

näol, mis võib tuua kaasa majapidamise laenu-

maksevõime languse. Müügikäivete ja investee-

ringute väike kasv teises kvartalis suurendab

võimalust, et viimastel aastatel toimunud kasumi

kahanemine peatub ja majanduskasv kiireneb.

Ettevõtete laenumaksevõime halvenemise ohu negatiivset mõju finantssüsteemi toimi-misele aitab leevendada pankade piisav kapitaliseeritus. Eestis tegutsevate pankade

kapitaliseeritus on püsinud hea ning seda tagavad

ka makrofinantsjärelevalve raames kehtestatud

kapitalipuhvri nõuded. Alates 1. augustist 2016

kehtib kõikidele pankadele Eestis asuvate posit-

sioonide suhtes 1% süsteemse riski puhvri nõue,

mis aitab suurendada pankade vastupanuvõimet

Eesti majanduse struktuurist tulenevatele haava-

tavustele. Lisaks peavad süsteemselt oluliseks

määratud krediidiasutused Swedbank AS ja

AS SEB Pank hoidma täiendavat 2% kapitali-

puhvrit, mille eesmärk on vähendada negatiivset

mõju, mida süsteemselt olulise panga tegevus ja

võimalikud finantsprobleemid võivad avaldada

finantssüsteemi toimimisele ja reaalmajandusele.

RISK NR 2

Kui finantsturgudel hinnatakse Põhjamaade majanduse või pangagruppide riske seni-sest kõrgemaks, suureneb Eestis tegutse-vate pankade likviidsusrisk ja majanduse rahastamise risk. Põhjamaade majandus-aktiivsuse vähenemine mõjutab negatiivselt Eesti eksportivate ettevõtetele tulusid ja laenumaksevõimet.

Põhjamaade pangagruppidest tulenevad riskid võivad Eesti finantssektorit haavata otseselt likviidsuse ja rahastuse ning kaud-selt eksportivate ettevõtete laenumakse-võime kaudu. Üle 90% siin tegutsevatest panka-

dest kuulub Põhjamaade suurtesse pangagrup-

pidesse. Emapangagruppidest saadud vahendid

moodustavad olulise osa – ligikaudu viiendiku –

Eestis tegutsevate pankade rahastamisest. Peale

selle on Eesti suuremate pankade likviidsed

varad emapangagruppidega seotud, mistõttu

emapankade võimalikud rahastamis- ja likviid-

susprobleemid mõjutaksid ka siinseid panku.

Kui emapangagrupid peaksid Eestis tegutsevate

pankade rahastamist vähendama, mõjutaks see

suuresti ka laenupakkumist ja Eesti majanduse

rahastamist. Lisaks on Põhjamaad eesotsas

Rootsi ja Soomega Eesti suurimad kaubandus-

partnerid, seega vähendaks Rootsi majanduse

tasakaalustamatusest tulenevate riskide realisee-

rumine nõudlust Eesti ekspordi järele ja nõrges-

taks ettevõtete laenumaksevõimet.

Riskid Rootsi majandusele tulenevad eeskätt majapidamiste kõrgest võlakoor-

6

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

016

musest, kinnisvarahindade kiirest kasvust ja pankade turupõhise rahastamise suurest osakaalust. Majapidamiste suure võlakoor-

muse tõttu on oht, et nad vähendavad tarbimist,

kui kinnisvarahinnad peaksid langema või intres-

simäärad tõusma ja laenuteenindamise kulud

suurenema. Kahanenud tarbimine mõjuks halvasti

ettevõtete tuludele ja laenumaksevõimele, mis

halvendaks pankade laenukvaliteeti. Kuna Rootsi

pangagrupid sõltuvad hästi palju turupõhisest

rahastamisest, on nad haavatavad ka rahasta-

mistingimuste halvenemise suhtes. Kui rahvusva-

helised investorid hindavad Rootsi majanduse või

pankadega seonduvaid riske senisest kõrgemaks,

võivad pankade rahastamistingimused kiiresti ja

märgatavalt halveneda. Neid riske vähendavad

pankade tugev likviidsusolukord ja majapidamiste

suhteliselt suur finantsvarade maht.

Põhjamaade majandusest ja pankadest tulenevate riskide võimalikku mõju aitavad leevendada pankade kapitalipuhvrid, mille suurendamiseks on rakendatud meetmeid nii Põhjamaades kui ka Eestis. Eestis tegut-

sevate tähtsamate pankade emapankadele

kehtivad Rootsis pangagrupi tasandil kõrgemad

kapitalinõuded ja see mõjub hästi ka siinsete

pankade finantstugevusele. Peale selle aitavad

Eesti pankade vastupanuvõimet suurendada

Eesti Panga kehtestatud puhvrinõuded süsteem-

sete riskide vähendamiseks.

RISK NR 3

Sissetulekute kasvu ja madalate intressi-määrade tõttu kiireneb Eesti kinnisvarahin-dade tõus ning eluasemelaenude ja kinnis-varaettevõtete laenude kasv. See suurendab pankade haavatavust kinnisvarasektorist pärit riskidele.

Kinnisvarahinnad kasvasid 2016. aasta esimesel poolel aeglaselt. Kolmandas kvar-talis kasv kiirenes pisut. Sissetulekute kasv,

tööjõuturu soodne seis ning suuremate ja kaas-

aegsemate elamispindade vajadus toetavad

majapidamiste nõudlust eluasemete järele.

Eluasemete pakkumine turul on samal ajal suure-

nenud. Eluasemete keskmine hind kasvab lähi-

ajal seega tõenäoliselt kooskõlas majapidamiste

sissetulekutega.

Finantsstabiilsuse seisukohast püsib oht, et majapidamised arvestavad laenuotsu-seid tehes senise palgakasvu jätkumisega. Sissetulekute viimaste aastate kiire kasvu taustal

võivad majapidamiste palgaootused muutuda

ülemäära optimistlikuks, mistõttu hindavad maja-

pidamised oma võlateenindusvõimet ebarea-

listlikult kõrgeks. Laenunõudluse suurenedes

kasvab kinnisvaraturul tehingute maht ja kinnis-

vara hinnatõus võib kiireneda, mis suurendab

omakorda laenumahtusid. Eesti Pank on kehtes-

tanud eluasemelaenude väljastamisele nõuded

(eluasemelaenu tagatuse piirmäär, laenumaksete

piirmäär ja eluasemelaenu maksimaalne tähtaeg),

mille eesmärk on ennetada laenu- ja kinnisvara-

hindade kiire kasvu ohtu tulevikus. Kui need riskid

suurenevad, võib Eesti Pank nõudeid karmistada.

Kinnisvaraettevõtetele väljastatud laenude osatähtsus pankade portfellis võib samuti suurenema hakata ja riske finantsstabiilsu-sele kasvatada. Kinnisvarahindade kasv toob

kaasa kinnisvaraarendajate suurema aktiivsuse.

Sellega kaasneb oht, et arendajad hindavad

potentsiaalset nõudlust liiga optimistlikult.

Madalate intressimäärade keskkonnas, kus surve

pankade kasumlikkusele on tugev, võib kinnisva-

raettevõtete suur laenunõudlus ettevõtete üldi-

selt madala laenunõudluse taustal motiveerida

panku sellesse sektorisse rohkem laenama. See

suurendab pankade haavatavust kinnisvaratu-

ruga seotud riskidele.

Kui laenukasv on liiga kiire, siis võivad tõusta finantsstabiilsust ohustavad riskid. Laenumahu kasv võib finantssüsteemi toimi-

misele ohtlikuks kujuneda siis, kui see on

majanduskasvust kiirem ehk kui võlakoormus

suureneb. Kui võlakoormus kasvab mõõdukalt,

võib see peegeldada normaalset finantssüvene-

mise protsessi, mille puhul laenamise abil saavu-

tatud suurem lisandväärtus aitab kaasa laenude

teenindamisele tulevikus. Samas võib kiire laenu-

kasv osutuda majandusele üle jõu käivaks ning

põhjustada pankadele laenukahjumeid.

Arvestades Eesti võlakoormuse ja seda mõjutavate tegurite senist arengusuunda ja prognoositud muutusi kahe aasta ette-vaates ei pea Eesti Pank vajalikuks tõsta pankade vastutsüklilise kapitalipuhvri nõuet

7

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

016

üle praeguse 0% taseme. Eesti ettevõtete ja

majapidamiste võlakoormus ei ole muutunud

ja püsib ka ettevaates stabiilne. Pangalaenude

kasvutempo peaks lähiaastatel ühtlustuma SKP

kasvu kiirusega ning pankade toimimises ei ole

näha laenutegevust võimendavaid arengusuundi.

Eesti Pank jälgib pidevalt, et riskid ei kuhjuks ning

võib vajadusel pankadele kehtestada vastutsükli-

lisi meetmed.

Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid

Eesti ettevõtete kasumlikkus kahaneb ka edaspidi viletsa välisnõudluse ja tööjõukulude kiire kasvu tõttu. See nõrgestab ettevõtete laenumaksevõimet ja halvendab pankade laenukvaliteeti. Kui finantsturgudel hinnatakse Põhjamaade majanduse või pangagruppide riske senisest kõrgemaks, suureneb Eestis tegutsevate pankade likviidsusrisk ja majanduse rahastamise risk. Põhjamaade majandusaktiivsuse vähenemine mõjutab negatiivselt Eesti eksportivate ettevõtetele tulusid ja laenumaksevõimet.Sissetulekute kasvu ja madalate intressimäärade tõttu kiireneb Eesti kinnisvarahindade tõus ning eluasemelaenude ja kinnisvaraettevõtete laenude kasv. See suurendab pankade haavatavust kinnisvarasektorist pärit riskidele.

Skaala: 1 = väike risk ja 6 = suur risk. Noole suund märgib riski muutust võrreldes 2016. aasta aprillikuu hinnanguga.

≥1 ≥2 ≥3 ≥4 ≥5 ≥6

8

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

016

FINANTSSTABIILSUST MÕJUTAVAD ARENGUSUUNAD JA RISKIDETTEVÕTTED JA MAJAPIDAMISED

Väliskeskkonna areng on endiselt ebakindel. Euroala majanduskasv on võrreldes eelmise

aastaga pisut aeglustunud. Majandus kasvas selle

aasta teises kvartalis 0,3% ning aastavõrdluses

1,6%. Aktiivsusindeksid ennustavad kolmanda

kvartali esimese kahe kuu põhjal, et euroala majan-

duskasv jätkub umbes samas tempos nagu teises

kvartalis. Ebakindlust on suurendanud juunikuine

Ühendkuningriigi rahvahääletus, mille tulemusel

otsustasid britid Euroopa Liidust lahkuda (Brexit).

Eesti majandusele ja ettevõtetele on Brexiti otsene

mõju tagasihoidlik.1 Samas alandas Euroopa

Keskpank septembris nii Ühendkuningriigi kui

ka euroala majanduse kasvuprognoosi (viimast

eeskätt nõrgema välisnõudluse tõttu) ning nõrgem

väliskeskkond mõjutab loomulikult ka Eesti majan-

dust. Lisaks ohustavad euroala majanduskasvu

probleemid mitme liikmesriigi pangandussektoris

ja valitsemissektori rahanduses.

Lähiriikide majanduses toimuvas on Eesti ettevõtete jaoks nii positiivset kui ka nega-tiivset. Eesti suurima kaubanduspartneri Rootsi

majanduskasv esimesel poolaastal aeglustus,

aga ulatus teises kvartalis aastavõrdluses siiski

tugeva 3%ni. Arvestades seda, et Eesti eksport

Põhjamaadesse on omakorda suureks sisen-

diks Põhjamaade ekspordile, on Rootsi ja Soome

kaubaekspordi vähenemine Eesti ettevõtete jaoks

negatiivne. Soome majanduskasv oli teises kvar-

talis aastavõrdluses küll vaid 0,4%, kuid sektoriti

on areng mõnevõrra erinev ja nii on näiteks Eesti

ehitusettevõtted lõiganud kasu Soome ehitussek-

tori kasvust. Läti ja Leedu majanduskasv püsib

ligikaudu 2% juures ning tööturu jätkuvalt paranev

olukord ja kasvav ostujõud suurendavad ka Eesti

ettevõtete ekspordivõimalusi. Venemaa majan-

duslangus taandus teises kvartalis aastavõrd-

luses 0,6%le, kuid kiire kasvu taastumist pole seal

oodata ja Eesti ettevõtete ekspordivõimalusi Vene

turule raskendavad jätkuvalt ka impordipiirangud

Euroopa Liidu toidukaupadele.

Eesti majanduskasv oli 2016. aasta esimesel poolel endiselt väike. Majandus kasvas teises

1 Vt Rahapoliitika ja Majandus 3/2016, taustinfo „Brexiti majan-duslikud mõjud Eestile“.

kvartalis aastavõrdluses 0,8%, mis on allpool

pikaajalist kasvuvõimekust. Samas oli kasv vara-

semast laiapõhjalisem: lisandväärtus tõusis

enamikel tegevusaladel, kuid langes energee-

tika ja mäetööstuse tegevusaladel. See takistas

potentsiaalse majanduskasvu saavutamist. Eesti

majandus kasvas suuresti tänu sisenõudlusele.

Koos tarbimisega suurenesid pärast ligi kolme

aastat taas ka investeeringud. Lisaks majapida-

miste eluasemeinvesteeringute mahu suurenemi-

sele kasvasid veidi ka ettevõtete investeeringud,

mis on vajalik eeldus selleks, et majanduskasv

saaks järgnevatel aastatel elavneda.

Eesti ettevõtete kasum 2016. aasta esimeses pooles vähenes, ent aeglasemalt kui varem. Ettevõtete müügitulu aastavõrdluses pisut

suurenes. Kuna palgakulude kasv oli endiselt kiire,

kahanes ettevõtete kasum ligikaudu 3%. Kasum

vähenes enim kapitalimahukates ja suhteliselt

kõrge võlakoormusega harudes nagu õlitööstus,

energeetika ning veondus ja laondus. Samas oli

kasvava kasumiga sektoreid rohkem kui eelmisel

aastal (vt joonis 1).

Ettevõtete finantsvõimendus ja võla-koormus püsib viimase kümne aastaga võrreldes madal. Nende laenumaksevõimet ohustab vähenenud kasum. Eestis tegutseva-

test pankadest võetud laenude ja liisingute jäägi

aastakasv oli augusti lõpus ligikaudu 6%. Kuna

ettevõtete laenamine välismaalt on võrreldes

Joonis 1. Kasumi (tegevuse ülejäägi ja segatulu) aastakasv tegevusalade kaupa

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

muu veondus ja laondus kaubandus töötlev tööstus ehitus ja kinnisvara tegevusalad kokku

Allikas: statistikaamet

9

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

016

möödunud aastaga vähenenud, olid nende võla-

kohustused teise kvartali lõpus ligikaudu sama

suured kui aasta varem. Et ettevõtete omaka-

pital pole samuti märkimisväärselt muutunud,

püsis nende finantsvõimendus (võlakohustuste

ja omakapitali suhtarv) ligikaudu 2015. aasta

lõpu tasemel. Tänu nominaalse SKP kasvule

ettevõtete võlakoormus (võlakohustuste ja SKP

suhtarv) pisut isegi alanes ning oli teise kvartali

lõpus 88%. Samas kulub ettevõtete poolt loodud

lisandväärtusest järjest suurem osa tööjõukulude

katmiseks ning võla ja kasumi suhtarv seetõttu

tõuseb (vt joonis 2).

Ettevõtete põhivarainvesteeringud on viimastel

aastatel olnud suhteliselt väikesed ja see on

võimaldanud neil vabanenud raha kasutada

likviidsete varade suurendamiseks, seda hooli-

mata kasumi vähenemisest. Likviidseid varasid on

lisandunud eelkõige hoiuste näol. Ehkki hoiuste

kasv 2016. aasta esimesel poolel veidi aeglustus,

oli see aastavõrdluses endiselt üle 10% (vt joonis

3). Tänu hoiuste mahu ning sularaha ja väärt-

paberite hulga kasvule suurenes ka lühiajaliste

võlakohustuste ja likviidsete finantsvarade suhe.

Ettevõtete likviidsusnäitajad on viimase kümnendi

kõrgeimate seas ja Eesti ettevõtete likviidust võib

pidada valdavalt väga heaks. Tänu sellele on

ettevõtetel olnud ka lihtsam tasuda laenumak-

seid. Nii võib väikestel põhivarainvesteeringutel

olla finantsstabiilsuse seisukohast ka lühiaja-

line positiivne mõju. Püsivalt tagasihoidlikumad

investeeringud võivad aga vähendada majanduse

pikaajalist kasvuvõimekust ja ettevõtete rahvus-

vahelist konkurentsivõimet ning mõjuda seega

negatiivselt ka finantsstabiilsusele. Ettevõtete

maksevõimet ja likviidsete varade kasvu toetavad

endiselt ka väga madalad baasintressimäärad,

mistõttu kulub ettevõtetel intressimakseteks

märkimisväärselt vähem raha.

Ettevõtete maksekäitumine on endiselt hea. Maksehäiretega (maksetähtaega ületavad võlg-

nevused tarnijatele) ja maksuvõlgadega ettevõ-

tete osakaal ning viivislaenude maht on endi-

selt väike. Maksuvõlgadega ettevõtete hulk on

küll mõnevõrra kasvanud energeetikasektoris ja

väikeettevõtete (10–49 töötajat) seas, kuid valda-

valt pole maksuvõlad suurenenud ja maksehäired

on isegi pisut vähenenud (vt joonis 4). Pankrottide

arv püsib samuti väike.

Joonis 2. Ettevõtete võlakoormus ja finantsvõimendus

100%

200%

300%

400%

500%

600%

20%

40%

60%

80%

100%

120%

2006 2008 2010 2012 2014 2016

võla ja SKP suhe (vasak telg)võla ja omakapitali suhe (vasak telg)võla ja kasumi suhe (parem telg)

Allikad: Eesti Pank, statistikaamet

Joonis 3. Ettevõtete kasum, investeeringud põhivarasse ja finantsvarad

0

1

2

3

4

5

6

7

8

2008 2010 2012 2014 2016

mld

eur

ot

põhivara investeeringudkasum (tegevuse ülejääk ja segatulu)hoiused ja sularaha

Allikad: Eesti Pank, statistikaamet

Joonis 4. Ettevõtete maksekäitumine

0%

5%

10%

15%

20%

I II I II I II I II I II I II I II I II I

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

2016

viivislaenude osakaal laenuportfellis maksuvõlgadega ettevõtete osakaal maksehäiretega ettevõtete osakaal

Allikad: krediidiinfo, Eesti Pank

10

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

016

Peamine ettevõtlussektorist lähtuv risk Eesti finantsstabiilsusele on kasumi edasine vähenemine. See nõrgestaks Eesti ettevõtete konkurentsi- ja laenumakse-võimet. Ettevõtted on olnud sunnitud sobivate

töötajate leidmiseks ja hoidmiseks tööjõukulusid

tõstma kiiremini, kui on kasvanud nende müügi-

tulu. Ettevõtlussektori kasum on seetõttu juba

paar aastat järjest vähenenud. Ettevõtted on

nähtavatest laenumaksevõime tagasilöökidest

seni pääsenud vaid seetõttu, et ka nende inves-

teeringud on olnud tagasihoidlikud, nad on vara-

sematel aastatel kogunud puhvreid ja laenutee-

nindamiskulud on madalad. Samas tooks kasu-

mite jätkuv kahanemine varem või hiljem kaasa

laenumaksevõime languse ja investeeringute

kestev kiratsemine vähendaks majanduse kasvu-

potentsiaali. Sellele võib järgneda tagasilöök

ettevõtete pankrotistumise ning hõive ja palga-

taseme alanemise näol. Teises kvartalis aset

leidnud müügikäivete ja investeeringute väike

tõus suurendab tõenäosust, et viimastel aastatel

toimunud kasumlikkuse vähenemine peatub

kasumi ja majanduskasvu kiirenemise kujul, mitte

ettevõtete pankrotistumise ja tööpuuduse suure-

nemise teel.

Palgakasv oli 2016. aasta teises kvartalis endiselt kiire, ligi 8%, ületades üldist majandus-

kasvu tempot. Hoolimata kiirest palgakasvust pole

hõive määr vähenenud ning teises kvartalis tõusis

vabade ametikohtade määr 1,7%ni. Selle tule-

musena püsib töötuse määr madalal 7% juures

(vt joonis 5). Ka majapidamised ise hindavad

oma kindlustunnet varasemast paremaks ning

kartus töötuks jääda on võrreldes aasta algusega

vähenenud.

Koos sissetulekutega on suurenenud ka majapidamiste võlakohustused, mis kasvasid

2016. aasta teises kvartalis varasemast veidi kiire-

mini, ligi 6% (vt joonis 6). Majapidamiste laenu-

jääk suurenes kõige rohkem autoliisingu arvel

(17%), kuid ka eluasemelaenude kasv kiirenes

mõnevõrra ( jääk suurenes 4,3%). Krediitkaardi-

ja arvelduslaenude kohustuste maht jäi samaks.

Majapidamiste võlakoormus 2016. aasta

esimesel poolel ei muutunud. Majapidamiste võla

suhe kasutatavasse tulusse oli 2016. aasta teises

kvartalis 72% ja SKPsse 41% (vt joonis 7).

Joonis 5. Töötuse määr ning palga ja hoiuste kasv

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

2008 2010 2012 2014 2016

majapidamiste hoiuste aastakasvtöötuse määrkeskmise brutokuupalga aastakasv

Joonis 6. Majapidamiste finantsvarad ja võlakohustused

Allikas: Eesti Pank

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

0

5

10

15

20

25

30

mld

eur

ot

2008 2010 2012 2014 2016

võlakohustused (vasak telg)finantsvarad (vasak telg)hoiused ja sularaha suhtena võlga (parem telg)

Joonis 7. Majapidamiste võla- ja intressikoormus

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

120%

2008 2010 2012 2014 2016

võlg suhtena kasutatavasse tulusse (vasak telg)võlg suhtena SKPsse (vasak telg)intressikoormus (parem telg)

11

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

016

Majapidamiste finantspositsioon püsib tänu palgakasvule stabiilselt tugev. Majapidamiste

hoiuste aastakasv oli 2016. aasta teises kvar-

talis ligi 7% ehk võlakohustuste kasvust endiselt

kiirem. Selle tulemusena on hoiuste ja sularaha

mahu suhe võlga tõusnud 82%ni.

Majapidamiste intressikoormus 2016. aasta esimeses pooles veidi langes. Intressikoormus

sõltub juba väljastatud laenu- ja liisingujäägi

intressist ja reageerib seetõttu baasintressimäära

muutustele aeglaselt, laenuportfelli uuenemise

tempos. Samas on ka uute laenude puhul baas-

intressimäära languse mõju intressikoormusele

piiratud, kuna pangad on laenumarginaale veidi

tõstnud.

Majapidamiste laenumaksevõime püsis tänu sissetulekute ja säästude kasvule hea, kuid ettevaates püsib oht, et majapi-damised arvestavad laenuotsuseid tehes senise palgakasvu jätkumisega. Viimaste

aastate sissetulekute kiire kasvu taustal võivad

majapidamiste palgaootused muutuda ülemäära

optimistlikuks ja nende hinnang oma võlateenin-

damisvõimele kerkida ebarealistlikult kõrgeks.

Samas on kiire palgakasvu tõttu kahanenud

ettevõtete kasumid ning palgasurve püsib ka

edaspidi suur. Ettevõtted, kes ei suuda tööjõu-

kulude suurenemisega kohaneda, on palgakasvu

jätkudes sunnitud oma tegevuse lõpetama. See

võib tuua kaasa tööhõive alanemise ja palga-

kasvu aeglustumise ning osade majapidamiste

laenumaksevõime languse.

KINNISVARATURG

Eesti eluasemeturul püsisid keskmised hinnad 2016. aasta esimeses pooles üsna stabiilsed, kuigi kolmandas kvartalis hinna-kasv pisut kiirenes. Statistikaameti andmetel

aeglustus eluaseme hinnaindeksi kasv teises

kvartalis 2%ni (vt joonis 8). 2015. aasta lõpus

valmis arvukalt uusi kortereid ning suurenenud

konkurents vähendas hinnasurvet. Kolmandas

kvartalis hinnakasv pisut kiirenes ja korteritehin-

gute keskmine hind tõusis Tallinnas maa-ameti

andmetel 8% (vt joonis 9). Väljaspool Tallinna oli

hinnakasv samas suurusjärgus. Tehingute arv on

2016. aasta esimeses kolmes kvartalis olnud 4%

suurem kui samal perioodil aasta tagasi.

Väljastatud ehituslubade maht kasvas 2016. aasta esimeses pooles küll tõusvas tempos, kuid ehitamist alustati varasemast väik-semas mahus (vt joonis 10). Võimalik, et tänu

uute eluruumide suurenenud pakkumisele on

arendajad uute ehitusprojektide käivitamisega

ettevaatlikumaks muutunud. Uute arenduste

lisandumist võivad pidurdada ka kiiresti kasvavad

tööjõukulud ehitussektoris ning hoonestamata

maa hinnatõus.

Joonis 8. Eluaseme hinnaindeksid (2007. a II kv on 100)

Allikas: statistikaamet

30

40

50

60

70

80

90

100

110

120

2008 2010 2012 2014 2016

majadkorteridkinnisvara kokku

Joonis 9. Korteritehingute arv ja keskmine m2 tehinguhind

Allikas: maa-amet

0

250

500

750

1000

1250

1500

1750

2000

0

2000

4000

6000

8000

2008 2010 2012 2014 2016

tehingute arv Eestis kokku (vasak telg)keskmine hind Tallinnas (parem telg)keskmine hind väljaspool Tallinna (parem telg)

12

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

016

Senist nõudlust kinnisvaraturul on aidanud hoida majapidamiste sissetulekute kasv ja eluasemelaenude soodsad intressimäärad. Eluaseme keskmise hinna ja keskmise palga

suhtarv veidi paranes 2016. aasta teises kvartalis

tänu palgakasvule. Kui majapidamiste sissetule-

kute tõus püsib, jätkub sellega sarnases tempos

ilmselt ka kinnisvarahindade kallinemine. Kuna

palgakasv on olnud juba mõnda aega kiirem kui

majanduskasv, võivad majapidamiste ootused

tuleviku sissetulekute kohta liiga optimistli-

kuks muutuda. See võib omakorda väljenduda

suuremas nõudluses kinnisvaraturul ja põhjus-

tada kinnisvara ülehinnatust. Hetkel on hinnakasv

kinnisvaraturul olnud varasemast aeglasem ja

ülehinnatuse oht seega väiksem.

Äripindade sektoris püsib ehitustegevus aktiivne eelkõige büroopindade turul, kus

ehitust on alustatud varasemast suuremas

mahus (vt joonis 11). Samas on uute ja kvali-

teetsete büroopindade pakkumine praeguseks

nõudlusele järele jõudnud ja üürihinnad kasvasid

teises kvartalis 4% ehk poole aeglasemalt kui

aasta varem samal ajal (vt joonis 12). Võrreldes

Tallinna büroopindade mahtu Riia või Vilniuse

omaga, siis on Tallinnas büroopindu kõige enam.

Tallinna büroopindade vakantsuse määr oli teises

kvartalis hinnanguliselt 6%, mis oli sarnane Riiale,

kuid 4 protsendipunkti suurem kui Vilniuses2.

Uute ja kvaliteetsemate büroopindande valmi-

mine võib suurendada vabade pindade mahtu

eelkõige madalama kvaliteediga vanemates

büroohoonetes.

Kaubanduspindade turul on 2016. aastal alustatud uued arendused olnud väikse-mamahulised, eelkõige võrreldes 2015. aasta

lõpu suhteliselt suurte ehitusprojektidega. Veidi

tagasihoidlikum uute arenduste maht on mõneti

ootuspärane, kuna olemasolevate kaubandus-

pindade maht on päris suur. Võttes arvesse ka

ehitusjärgus olevad arendused, tekib lähiajal

Tallinnasse kõigist Balti riikide pealinnadest kõige

rohkem kaubanduspindu. Seni on kaubanduspin-

dade vakantsuse määr Tallinnas madal püsinud –

2016. aasta teises kvartalis oli see hinnanguliselt

alla 1%3.

2 Colliers Baltic Quarterly Report Infographics, 2016 Q2 hinnang.

3 Colliers Baltic Quarterly Report 2016 Q2 andmetel.

Joonis 10. Uute eluruumide pind

tuha

t m

2

0

100

200

300

400

500

600

700

800

2006 2008 2010 2012 2014 2016

ehitusloa saanudehitamist alustatudkasutusluba

Allikas: statistikaamet

Joonis 11. Äripinna üürikuulutuste arv, keskmine küsitud m2 hind

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

2008 2010 2012 2014 2016

üürikuulutuste arvküsitud üürihind m2 (parem telg)

Allikas: KV.ee

Joonis 12. Uued kaubandus- ja büroopinnad

0

20

40

60

80

100

120

140

2011 2012 2013 2014 2015 2016

tuha

t m

2

ehitamist alustatud, büroo

kasutusluba, büroo

kasutusluba, kaubandus

Allikas: statistikaamet

13

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

016

FINANTSKESKKOND

Rahvusvahelises finantskeskkonnas on riskid alates 2016. aasta kevadest suure-nenud. Arenenud riikide majandus kasvas teises

kvartalis oodatust aeglasemalt ning hinnakas-

vutempo jäi hoolimata keskpankade püüdlus-

test väikeseks. Ühendkuningriigi otsus Euroopa

Liidust (EL) lahkuda (Brexit) halvendas Euroopa

majanduse väljavaateid. Kuigi otsuse pikaajalist

mõju majandusele ja finantsturgudele on keeru-

line hinnata, suurendab lahkumisläbirääkimistega

seotud määramatus ebakindlust. See vähendab

investorite riskihuvi ja mõjutab negatiivselt majan-

dusaktiivsust. Majanduskasvu taastumise edasi

lükkudes võib pikeneda periood, mil intressi-

määrad püsivad madalal, varade hinnad jätkavad

tõusu ja riskid finantsturgudel kuhjuvad.

Brexit põhjustas finantsturgudel järske hinnamuutusi. Ühendkuningriigi referendumi

tulemus ei vastanud turuosaliste ootustele ning

üleilmsed finantsturud reageerisid kiiresti ja

järsult. Suurimad liikumised toimusid valuutaturul,

kus Ühendkuningriigi naelsterling odavnes refe-

rendumijärgsel päeval dollari suhtes rekordilised

13%. Naela kurss langes seega viimase 30 aasta

madalaimale tasemele ning on jäänudki referen-

dumieelsest tasemest allapoole. Üldises riskiväl-

timise keskkonnas langesid järsult aktsiaindeksid

(vt joonis 13) ja kasvas turuosaliste ootus, et

aktsiahindade volatiilsus suureneb (vt joonis 14).

Osteti riiklikke võlakirju ja põhivaluutasid ning ka

kulla hind tõusis hüppeliselt. Madala riskiga riigi-

võlakirjade tootlus taandus uuele rekordmadalale

tasemele (vt joonis 15).

Aktsiaturud taastusid Brexiti-otsuse järg- sest hinnalangusest samas suhteliselt kiiresti. Juuli keskpaigaks ületas enamik

globaalseid aktsiaindekseid käesoleva aasta

kõrgtaseme ning Ameerika Ühendriikide (USA)

juhtivad aktsiaindeksid kerkisid uuele rekord-

tasemele. Hindade tõusu toetas nii positiivsete

majandusnäitajate kui ka ettevõtete majandustu-

lemuste avaldamine USAs ja Euroopas.

Joonis 13. Peamised aktsiaindeksid (01.01.2015 = 100)

Allikas: BloombergMärkus. Viimane vaatlus 05.10.2016.

70

80

90

100

110

120

130

01.2015 07.2015 01.2016 07.2016

S&P 500Euro Stoxx 50MSCI Emerging Markets

Joonis 14. Ameerika Ühendriikide ja Euroopa aktsiaturgude volatiilsusindeksid

Allikas: BloombergMärkus. Viimane vaatlus 05.10.2016.

0

10

20

30

40

50

60

2011 2012 2013 2014 2015 2016

VIX (S&P 500)V2X (Euro Stoxx 50)

Joonis 15. Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa 10aastaste riigivõlakirjade intressimäärad

Allikas: BloombergMärkus. Viimane vaatlus 05.10.2016.

-0,5%

0,0%

0,5%

1,0%

1,5%

2,0%

2,5%

3,0%

01.2015 07.2015 01.2016 07.2016

Ameerika ÜhendriigidSaksamaa

14

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

016

Taustinfo 1. Brexiti mõju Eesti finantsstabiilsusele

Käesoleva aasta 23. juunil Ühendkuningriigis toimunud rahvahääletusel otsustasid britid

Euroopa Liidust (EL) lahkuda (Brexit). Sellel sündmusel on muu hulgas ka märkimisväärne

mõju Ühendkuningriigi majandussuhetele ülejäänud ELi, kaasa arvatud Eestiga. Brexiti taga-

järgede tõsisus sõltub lahkumisläbirääkimiste kestusest ja neil saavutatavatest kokkulepetest,

kuid otsene mõju Eesti finantsstabiilsusele on väike – see avaldub kaudselt ja pikema aja vältel

eelkõige üldise ebakindluse suurenemise näol.

Brexiti mõju ei avaldu Eestis otsekohe seetõttu, et meie turul ei tegutse ühtegi Ühendkuningriigi

panka ning ükski Eestis väljastatud tegevusloaga pank pole teinud Ühendkuningriiki suuri inves-

teeringuid. Ka Ühendkuningriigi residentide rahapaigutused Eestisse pole märkimisväärsed.

Ühendkuningriigi residentide laenude ja hoiuste osatähtsus Eesti pankades on vastavalt 0,1% ja

0,5%; võlakirja- ja aktsiainvestorite osakaal mõlemal turul moodustab 0,9%.

Riskid Eestile puuduvad või on minimaalsed ka maksete ja arvelduste valdkonnas. Pikemas

vaates võivad kallineda euromaksed Eestist Ühendkuningriiki, kui lõpeb eurodes tehtavatele

kreedit- ja otsekorraldustele sätestatud tehniliste ja äriliste nõuete määruse4 kehtivus.

Eesti seisukohast võimendab Brexiti põhjustatud suurem ebakindlus eelkõige neid riske, mis

on seotud Rootsi finantssektori põhilise haavatavuse – pankade turupõhise rahastamisega.

Põhjamaade pankade rahastamine sõltub finantsturgudest ja seal emiteeritud võlainstrumen-

tide refinantseerimisest. Majandusolude halvenemine või üldine ebakindluse püsimine võivad

investorite usaldust kõigutada ning halvendada pankade rahastamistingimusi5. Muutused Rootsi

pankade rahastamises mõjutaksid omakorda laenupakkumist Eesti turul ja aeglustaksid Eesti

majanduskasvu. Rootsi pangandussektoriga seotud riskide mõju leevendab praegu piisavate

likviidsuspuhvrite olemasolu.

Brexit mõjutab Eesti finantsstabiilsust kaudselt ka meie kaubandussuhete kaudu Ühendkuningriigi

ja selle partnerriikidega. Kuigi Ühendkuningriik ise on Eesti jaoks tähtsuselt alles 11. ekspordi-

partner, on see oluline eksporditurg mitmele meie peamisele partnerriigile (Rootsi, Soome, Läti

ja Leedu). Brexiti-järgsed probleemid piiraksid Eesti ettevõtete ekspordivõimalusi neisse riiki-

desse6. See võib omakorda vähendada Eesti ettevõtete maksevõimet ja halvendada pankade

laenuportfelli kvaliteeti.

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) määrus nr 260/2012 (nn SEPA määrus).

5 Rootsi pankade rahastamise struktuuri haavatavusest loe peatükist Finantskeskkond.

6 Vt Rahapoliitika ja Majandus 3/2016, taustinfo „Brexiti majanduslikud mõjud Eestile“.

Euroala finantsstabiilsust ohustavaks peamiseks riskiks on Euroopa Keskpanga hinnangul pankade madal kasumlikkus. Kuigi

pangandussektori omakapitali tulukus on tasapisi

paranenud, püsib see siiski väike (2016. aasta

esimeses kvartalis 5,9%). Vähese kasumlikkuse

taga on tagasihoidlik majanduskasv ja madalad

intressimäärad, mõnede riikide pankade suur hulk

probleemseid varasid (vt taustinfo 2) ning pangan-

dussektori aeglane kohandumine majandusolu-

dega. Turuosaliste hinnang pankade kasumlikkuse

väljavaadetele väljendub Euroopa pankade aktsia-

hindade languses, mis on olnud 2016. aasta algu-

sest saadik keskmiselt suurem kui Euroopa suurte

15

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

016

ettevõtete puhul tervikuna ning süvenes Brexiti-

otsuse järel veelgi (vt joonis 16). Väike kasumlikkus

võib teha kapitali kaasamise ja rahastamise keeru-

lisemaks ja kallimaks ning mõjutada negatiivselt

laenupakkumist, takistades majanduse toimimist.

Kapitaliseerituse vaatepunktist on Euroopa pangandussektori vastupanuvõime riskidele samas suhteliselt hea. ELi suuremate pankade

esimese taseme omavahendite osakaal oli

2016. aasta esimeses kvartalis 13,4%. Pankade

suhteliselt head vastupanuvõimet riskidele kinni-

tasid ka Euroopa Pangandusjärelevalve poolt

ELi ja Euroopa Majanduspiirkonna suuremate

pankade kohta läbi viidud tugevusanalüüsi tule-

mused. Analüüsis vaadeldi kolme hüpoteetilise

makromajandusliku stsenaariumi mõju pankade

kapitaliseeritusele ning kõige negatiivsema stse-

naariumi korral vähenes kõikide pankade esimese

taseme omavahendite osakaal 2015. aasta lõpu

13%lt 2018. aasta lõpuks 9%le. Pankade tule-

mused olid siiski üsna erinevad – viletsaima tule-

musega panga kapital kahanes negatiivseks.

Euroala finantssektori toimimist ohustavad ka võimalik järsk finantsvarade hinna-langus, mõnede riikide kõrge võlakoormuse jätkusuutlikkuse küsimus poliitilise ebakind-luse taustal ning võimalikud probleemid investeerimisfondide sektoris. Kuivõrd finants-

varade hinnad on viimastel aastatel märkimis-

väärselt tõusnud ja riskipreemiad langenud,

on võimalik, et majanduse väljavaadete halve-

nedes toimub korrektsioon. Seda võib omakorda

võimendada ka vilets likviidsus osadel väärtpa-

beriturgudel. Peale selle on euroala mõne riigi

võlakoormus endiselt väga kõrge ja poliitilise

ebakindluse suurenedes süvenevad kahtlused,

kas need riigid jätkavad vajalikke struktuurireforme

ja eelarve konsolideerimist. Investeerimisfondide

sektor on osades riikides viimastel aastatel kiiresti

kasvanud, fondivarade riskitase on tõusnud ning

fondide seosed teiste finantsvahendajatega on

tihedamaks muutunud. Seetõttu võivad potent-

siaalsed probleemid selles sektoris levida kiiresti

ka ülejäänud finantssektorisse.

Joonis 16. Euroopa pangandussektori ja peamine aktsiaindeks (01.01.2015 = 100)

Allikas: BloombergMärkus. Viimane vaatlus 05.10.2016.

70

80

90

100

110

120

130

01.2015 07.2015 01.2016 07.2016

Euro Stoxx 50MSCI Europe Financials Index

Taustinfo 2. Probleemsed laenud Euroopa Liidus

Probleemsete laenude7 maht on Euroopa Liidus (EL) võrreldes teiste peamiste majan-duspiirkondadega endiselt suur. Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) andmetel

moodustasid probleemsed laenud ELis 2015. aastal SKPst enam kui 7% ning kogu laenuportfellist

keskmiselt 6,2%. Ameerika Ühendriikides (USA) oli selliste laenude osakaal kogu laenuportfellis

1,7% ning Jaapanis 1,6% (vt joonis T2.1). Varade kvaliteet halvenes üleilmsele finantskriisile järg-

nenud majanduslanguse tagajärjel ja mõned aastad hiljem Euroopa mõningaid riike tabanud võla-

kriisi tõttu veelgi.

7 Euroopa Pangandusjärelevalve definitsiooni järgi on probleemsed laenud sellised laenud, mis vastavad kas ühele või mõlemale järgmistest tingimustest: a) laenu tagasimaksed hilinevad enam kui 90 päeva ja b) ekspertide hinnangul võlgnik tõenäoliselt ei täida täismahus oma kohustusi tagatisi kasutamata. Alates 2014. aastast peavad kõik ELi pangad oma laenude liigitamisel järgima Euroopa Pangandusjärelevalve definitsiooni, kuid seda tehakse riikide ja pankade lõikes siiski erinevalt. Seetõttu on keeruline riike võrrelda ja üldistusi teha.

16

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

016

ELis on varade kvaliteet halvenenud ja para-nenud ebaühtlaselt ning erinevalt. Kui võrrelda

kriisist enim haavata saanud riike, siis näiteks

Sloveenias ja Iirimaal probleemsete laenude

hulk väheneb, ent Itaalias, Kreekas, Küprosel

ja Portugalis pigem kasvab (vt joonis T2.2).

Suur osa probleemsetest laenudest on pärit ette-

võtlussektorist, täpsemalt väikese ja keskmise

suurusega ettevõtetest. Kõige vähem probleem-

seid laene on ELis suurtel pankadel, samas kui

väikestel pankadel on neid palju rohkem.

Euroopa Keskpanga hinnangul on prob-leemsete laenude endiselt suur maht üks neljast tõsiseimast euroala finantssta-biilsust ohustavast riskist. Probleemsete

laenude katteks tuleb teha provisjone, mille

tagajärjel väheneb panga kasum ja ka panga

võimekus kapitali suurendada. Kuna prob-

leemsed laenud on riskantsemad kui toimivad

laenud, rakendatakse neile kõrgemaid riskikaa-

lusid ning panga kapitalinõue suureneb. Samal

ajal suurenevad ka panga rahastamiskulud, sest

investorid ja teised pangad on vähem altid neile

laenama. Seega pärsib probleemsete laenude

suur maht pankade laenupakkumisvalmidust

ning laenupakkumise piirangud takistavad

omakorda majanduse taastumist. Pankade

bilansse tuleb puhastada, et toetada laenupak-

kumist, eriti just väikeste ja keskmise suurusega

ettevõtetele, kes on rahastamisest enim sõltuvad

ja kelle roll on majanduse elavdamisel oluline.

ELis mõjutavad probleemsete laenudega tegelemist õigus-, kohtu- ning maksu-süsteemide eripärad, kohtuväliste lahendustega seotud ajakulu ning pankade madal kasumlikkus ja väikesed kapitalipuhvrid. Mitmes liikmesriigis on probleemsete laenudega

tegelemine raskendatud, sest maksejõuetusmenetluse protseduurid on aeganõudvad, keeru-

lised ja kulukad. Kui Eestis kestab maksejõuetusmenetluse protseduur keskmiselt alla aasta, siis

näiteks Itaalias ja Kreekas sageli kauem kui neli aastat8. ELi liikmesriikide õiguslikud piirangud

muudavad nii probleemsete laenude müügi kui ka ülekandmise rämpspanka keeruliseks.

Rämpspanku tohib ELis moodustada ainult 15 riigis. Samal ajal võib maksusüsteem mõjutada

nii proviseerimist kui ka laenude mahakandmist ning sellest tulenevalt probleemsete laenude

haldamist. ELis on pärast kriisi märgatavalt vähem laene maha kantud kui USAs – alla veerandi

USA tasemest9. Pankade madal kasumlikkus ja väikesed kapitalipuhvrid muudavad provisjonide

suurendamise keeruliseks, raskendades seega laenuportfellide müüki.

8 EBA report on the Dynamics and drivers of non-performing exposures in the EU banking sector.

9 IMF Staff Discussion note, September 2015, A strategy for resolving Europe’s problem loans.

Joonis T2.1. Probleemsete laenude maht Euroopas ja Ameerika Ühendriikides (% laenuportfellist)

Allikas: IMF

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

euroalaAmeerika Ühendriigid

Joonis T2.2. Probleemsete laenude maht Euroopa riikides (% laenuportfellist)

Allikas: IMF

0% 10% 20% 30% 40% 50%Luksemburg

SoomeEesti

SaksamaaHollandAustriaBelgia

PrantsusmaaLäti

SlovakkiaLeedu

HispaaniaMalta

PortugalSloveenia

ItaaliaIirimaaKreekaKüpros

20102015

17

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

016

ELis pärsivad laenude müüki laenuturu väiksus, tagatisturu läbipaistmatus ja tehin-gute hinna varjatud kujunemine, mille tulemusena on tehingutel suured allahindlused. USAga

võrreldes on ELis probleemsete laenude müügimaht teisesel turul väike. Kui 2013. aastal oli ELis

probleemsete laenudega sooritatud tehingute turuväärtus 64 miljardit eurot, siis USAs oli see

469 miljardit dollarit10. Samal ajal on vaid seitsme ELi riigi pangandusjärelevalve sõnastanud

selged reeglid tagatise hindamiseks, mistõttu ei kujune hind kõigis liikmesriikides ühtmoodi11.

Tehingute suurte allahindluste tõttu pole laenudele aga ei ostjaid ega müüjaid.

Probleemsetele laenudele ei ole kiiret lahendust. Rakendatavad meetmed aitavad pigem vähendada uute probleemsete laenude kuhjumist. Järelevalveasutused saavad

julgustada panku tegelema jõulisemalt proviseerimisega ja probleemsete laenude ning nende

mahakandmisega. Samuti saavad nad juhtida tähelepanu vajadusele eraldada täiendavaid

ressursse probleemiga tegelemiseks. ELi riigid on alustanud oma maksejõuetusmenetluse prot-

seduuride ning õigussüsteemide tugevdamist. Näiteks võeti Kreekas 2015. aastal vastu seadus,

mis lihtsustab probleemsete laenude haldamist. Liikmesriigid saavad ka parandada kinnisvara-

tagatiste hindamise läbipaistvust, toetada kohtuväliste lahenduste kasutamist, varahaldusette-

võtete moodustamist ning võlgade väärtpaberistamise võimaldamist. Lisaks tuleks tõhustada

probleemsete varade turu toimimist, näiteks muutes seda läbipaistvamaks ja täiendades väärt-

paberistamise võimalusi. Eeldatavasti tooks see kaasa probleemsete laenudega tehtavate tehin-

gute kasvu ja laenude väiksema allahindluse.

10 IMF Staff Discussion note, September 2015, A strategy for resolving Europe’s problem loans.

11 EBA report on the Dynamics and drivers of non-performing exposures in the EU banking sector.

Põhjamaades, mis on Eesti majanduse ja pankade jaoks väga olulised, laenukasv jätkub. Rootsis see küll vahepeal mõne-võrra aeglustus, kuid püsib siiski kiire. Eluasemehindade kasv Rootsis pidurdus (vt

joonis 17) korraks teises kvartalis, kuid selle

põhjuseks võis olla sel perioodil jõustunud amor-

tiseerimisnõude kehtestamine uutele laenudele12.

Juuli ja augusti andmed näitavad, et augustiks oli

Stockholmi korterite hinnaindeks jõudnud tagasi

aprillikuu tasemele.

Seega on täiendavad meetmed laenamise ning kinnisvara hinnakasvu kiirust küll ehk pidurdamas, kuid madalate intressi-määrade keskkond ning uute eluasemete pakkumispiirangud toetavad laenamist ning hinnakasvu endiselt. Rootsis ületab SKP püsi-

valt 3% taset, inflatsiooninäitaja on 1,5% lähistel

ning tööpuudus väheneb. Inflatsioonieesmärgist

lähtudes otsustas Rootsi keskpank septembris

12 Alates 1. juunist peavad Rootsis laenuvõtjad, kelle laenu põhiosa ületab 70% tagatise väärtusest, maksma lisaks intres-sidele igal aastal tagasi vähemalt 2% laenu põhiosast. Kliendid, kelle laenujääk moodustab tagatise väärtusest 50–70%, peavad igal aastal vähendama laenu põhiosa vähemalt 1% võrra. Nõue ei laiene laenudele, mis on tagatud uue kinnisvaraga.

säilitada –0,50 protsendipunkti suuruse repo-

määra ning jätkata võlakirjade ostmise kavaga.

Madalad intressid on seni võimaldanud Põhjamaade suurtel pankadel finantsturult vahendeid kaasata suhteliselt soodsatel tingimustel. Rootsi pankade finantsturupõ-

hise rahastamise peamise instrumendi, kaetud

Joonis 17. Kinnisvara hinnaindeks ja eluasemelaenude aastakasv Rootsis

Allikad: statistikaametid, Valueguard, Eesti Panga arvutused

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

100

120

140

160

180

200

220

240

2012 2013 2014 2015 2016

kinnisvaraindeks HOX (100=2005, vasak telg)eluasemelaenude aastakasv (parem telg)

18

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

016

võlakirjade turuintressimäärad jätkasid ka käes-

oleval aastal alanemist (vt joonis 18). Seejuures

Brexiti-otsuse järgsed vahepealsed suured

hinnaliikumised väärtpaberiturgudel pankade

kaetud võlakirjade turuintressimäärale olulist

mõju ei avaldanud. Kui lühema kui aastase täht-

ajaga võlakirjade turuintressimäär on püsinud

negatiivne 2015. aasta keskpaigast saadik, siis

käesoleva aasta teises pooles muutusid nega-

tiivseks ka kolmeaastase tähtajaga võlakirjade

turuintressimäärad.

Pankade likviidsus on jätkuvalt hea ning olulisi muutusi pole siin toimunud. Pankade

likviidsuse kattekordajad ületavad kehtestatud

regulatiivset alammäära nii koondarvestuses kui

ka eraldi euro ja dollari arvestuses. Lisaks toovad

pangad oma viimastes avalikes aruannetes välja,

et neil on piisavalt likviidseid vahendeid, et vastu

pidada kuni 12 kuud, kui juurdepääs finantsturgu-

dele peaks täielikult sulguma.

Brexiti-otsuse järgne ebakindlus väärtpabe-

riturgudel vähendas 2016. aasta teises kvar-

talis kohati Põhjamaade pankade kasumlik-

kust, kuid kolme suurema Eestis tegutseva pangagrupi poolaastakasumi suhe omava-henditesse (ingl return on investment, ROE) püsis siiski kõrgemal kui 10% (vt joonis 19).

Kasumlikkust toetavad euroala keskmisega

võrreldes tugevam laenukasv, stabiilne laenuint-

ressitulu, klientide tehinguaktiivsus ja väikesed

laenuallahindlused.

Brexiti mõju Rootsi pankadele on keeruline hinnata. Pärast Ühendkuningriigi otsust lahkuda

Euroopa Liidust suurenes väärtpaberiturgude

volatiilsus, aga selle mõju Rootsi pankadele oli

väiksem kui Euroopa teistele pankadele. Rootsi

ja ülejäänud Põhjamaade pankade aktsiahinnad

langesid Brexiti-otsuse järgselt vastavalt 11%

ja 12%, samal ajal kui teiste Euroopa pankade

aktsiad odavnesid keskmiselt 22% (vt joonis 20).

Samas langetas Rootsi keskpank riigi majandus-

kasvu prognoosi ning nende hinnangul võib Brexiti

mõju ka prognoositust suuremaks osutuda.

Eestis tegutsevate pangagruppide kapitali-seerituse näitajad on ELi kõrgeimate hulgas, seda nii tänu senisele kasumlikkusele kui

Joonis 18. Rootsi pangagruppide* kaetud võlakirjade keskmine tulumäär tähtajani

Allikad: Bloomberg, Eesti Panga arvutused* Swedbanki, SEB, Nordea aritmeetiline keskmine

-1,0%

-0,5%

0,0%

0,5%

1,0%

1,5%

2,0%

2,5%

3,0%

2014 2015 2016

tähtajaga 1 aasta tähtajaga 3 aastat tähtajaga 5 aastat

Joonis 19. Pangagruppide omakapitali tulukus

Allikas: Bloomberg

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

I kv

2016

II k

v

SEBSwedbankNordeaDanske

Joonis 20. Pankade aktsiate hindade muutus 2016. aasta algusest (31.12.2015=100)

Allikad: Bloomberg, Nasdaq OMX, Eesti Panga arvutused

60

65

70

75

80

85

90

95

100

105

jaanuar aprill juuli

Euroopa pangad (STOXX 600 Banks)Rootsi pangad (OMX Stockholm Banks PI)Põhjamaade pangad (N Banks EUR PI)

19

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

016

ka rangemaks muudetud kapitalinõuetele13.

Swedbanki esimese taseme põhiomavahendite

osakaal (CET 1) ületas juuli lõpus 23%, SEB-l

18% ning Nordeal ja Danskel 16%. Pankade

omavahendite suhe riskiga kaalumata koguva-

radesse ei ole palju muutunud ja püsib 4–5%

vahemikus. Ka esimesel poolaastal Euroopa

Pangandusjärelevalve poolt teostatud tugevus-

analüüsis olid Eestis tegutsevate pangagruppide

tulemused vaadeldud 51 grupi hulgas keskmi-

sest paremad. Stressistsenaariumi kolme aasta

ettevaates ületas Põhjamaade gruppide mada-

laim CET 1 näitaja 14%14, samas kui kõigi grup-

pide kaalutud keskmine tulemus oli 9,4%.

Rootsi emapankade rahastamise struktuuri võivad haavata nii finants- kui ka kinnis-varaturult lähtuvad ohud. Ligi pool rahasta-

misest on finantsturupõhine, millest omakorda

poole moodustavad kaetud võlakirjad. Lisaks on

Rootsi pangandussektor hästi kontsentreeritud

ning tihedalt seotud, mistõttu valitseb risk, et

ühe panga hätta sattumisel võivad ohtu sattuda

ka teised pangad. Neli suuremat panka (Nordea,

Handelsbanken, SEB ja Swedbank) on omavahel

tihedalt seotud seeläbi, et nad omavad üksteise

poolt emiteeritud väärtpabereid ning Rootsi kesk-

panga hinnangul ulatub ristpositsioonide maht

pea kolmandikuni pankade omakapitali mahust.

Kuna kaetud võlakirjad on tagatud eluasemelae-

nudega, siis on need ühtlasi avatud ka kinnisvara-

tururiskidele, mille realiseerumisel võib pankadel

osutuda keeruliseks ning kallimaks nende refi-

nantseerimine. Seda riski on aidanud vähendada

kaetud võlakirjade suhteliselt kõrge ületagatuse

määr (keskmiselt üle 50%). Kuigi hetkel on prob-

leemlaenude osakaal Põhjamaades üks Euroopa

madalaimaid, võimendab riske majapidamiste

kõrge võlakoormus ning kinnisvara võimalik

ülehinnatus.

13 Rootsi finantsjärelevalveasutus on lisaks juunis rakendunud laenutingimusi muutvatele meetmetele seadnud pankadele ka mitmeid kapitaliseeritust suurendavaid nõudeid. Lisaks Euroopa-ülestele miinimumnõuetele on suurematele gruppidele kehtestatud 5% süsteemse riski puhvri nõue. Neile lisandus juunis 1,5 pp-le tõstetud vastutsüklilise puhvri nõue, mis suureneb 2017. aasta märtsis 2 pp-ni. Lisaks tuleb Rootsis ja Norras väljastatud kinnisvaralaenude puhul lähtuda vähemalt 25% riskikaalust.

14 http://www.eba.europa.eu/documents/10180/1532819/ 2016-EU-wide-stress-test-Results.pdf. Eestis tegutsevatest pankadest hinnati Danske , DNB, Nordea, OP Corporate’i, SEB, Svenska Handelsbankeni ja Swedbanki gruppi.

PANGAD

Eestis tegutsevad pangad on reaalsekto-rile laene väljastanud suhteliselt aktiiv-selt. Ettevõtetele ja majapidamistele väljastatud

laenude jääk15 kasvas 2016. aasta augustis

aastatagusega võrreldes 972 miljoni euro võrra

ehk 6,1%. Laenuportfelli suurenemisse panus-

tasid nii ettevõtete kui ka majapidamiste laenud

(vt joonis 21). 2016. aasta esimesel kaheksal kuul

oli ettevõtete laenukasv mõnevõrra tempokam,

ulatudes keskmiselt veidi üle 7%.

Viimastel kuudel on olulisim roll ettevõtetele väljastatud laenude mahu suurenemises olnud kinnisvara- ja ehitussektoril. Kui

pea terve esimese poolaasta juhtisid ettevõtete

laenuportfelli üpris tugevat aastakasvu tööstus-

ettevõtted, siis viimastel kuudel on taas hoogus-

tunud kinnisvara- ja ehitussektori laenukasv (vt

joonis 22). Augustis ulatus see pea 11%ni.

Ettevõtete laenuportfellis moodustasid kinnis-

vara- ja ehitussektorile väljastatud laenud natuke

üle 35% ehk nende osakaal oli ligikaudu ühe

protsendipunkti võrra suurem kui aasta alguses.

Olgugi et Eesti pangandussektori laenuport-

felli kontsentreeritus pole viimaste arengusuun-

dade tõttu oluliselt suurenenud, on võimaliku

ohu valguses, et arendatava mahu jaoks ei jätku

lähiajal piisavat nõudlust, laenuportfelli kõrge

kontsentratsiooniga kaasnevad riskid muutunud

akuutsemaks.

15 Sisaldab laene, liisingut ja faktooringut.

Joonis 21. Ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute jäägi aastakasv

-10%

-8%

-6%

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

2012 2013 2014 2015 2016

majapidamiste muud laenudettevõtete laenudeluasemelaenudreaalsektori laenud

Allikas: Eesti Pank

20

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

016

Taristu-16 ja kaubandussektorile väljastatud laenude maht on kahanenud. Taristusektori

laenude maht vähenes seejuures enim:

2016. aasta augustis aastatagusega võrreldes

14%. Madalate energiahindade tõttu on ener-

giatootjate riskid suuremad, mistõttu võivad

pangad olla ettevaatlikumad energiaettevõte-

tele laenamisel. Teisalt võib taristusektori vähe-

nenud laenumaht viidata ka sektori kahanenud

laenunõudlusele. 2016. aasta esimese kaheksa

kuu laenukäive oli taristusektoris 22% väiksem

kui samal ajal aasta eest. Kaubandussektorile

väljastatud laenude maht vähenes 2016. aasta

augustis aastavõrdluses 3%.

Lisaks ettevõtete laenumahu kiirele kasvule on ka majapidamiste laenamine olnud aktiivne. Eriti jõudsat kasvu on jätkanud autoliising (vt taustinfo 3). 2016. aasta augustis

kasvasid majapidamiste laenud aastavõrd-

luses 5,2%. Eluasemelaenud, mis on majapi-

damiste laenude olulisim komponent, kasvasid

augustikuus 4,7% ehk pisut rutem kui aasta

tagasi. Majapidamiste muude laenude kasv on

16 Taristusektorisse kuuluvad elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise, veevarustuse, kanalisat-siooni ja jäätme- ja saastekäitluse, info ja side, hariduse ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ettevõtted.

kiirenenud märgatavamalt – augustis oli see

aastavõrdluses 7,2%. Majapidamiste muude

laenude kasvu taga oli endiselt autoliising, mille

mahu aastakasvutempo on olnud kahekoha-

line juba rohkem kui aasta. Augustis ulatus see

16,5%ni. Samas kasvas ka tarbimislaenude maht

2016. aasta esimesel kaheksal kuul jõulisemalt

kui eelmise aasta vältel. Tarbimislaenude jääk

suurenes augustis aastaga 4,5%.

Taustinfo 3. Majapidamiste autoliisingu kiire kasvu põhjused

Majapidamistele väljastatud autoliisingu17 maht on alates 2015. aastast kiiresti kasvanud ja ületanud majapidamiste muude laenukohustuste kasvu. Selle põhjused on

sissetulekute kasvuga kaasnev suurem nõudlus uuemate sõiduautode järgi, soodsad liisinguint-

ressimäärad ja ühekordse tegurina ka 2014. aasta ettevõtete käibemaksuseaduse muudatuse

kaudne mõju.

Sissetulekute kasvades eelistavad majapidamised üha uuemaid ja kallimaid sõidu-keid. See on loomulik arengusuund, kuna Eesti autopark on võrreldes Euroopa Liidu kesk-

misega vana. Liiklusregistri andmetel oli Eestis registreeritud sõiduautode keskmine vanus

2016. aasta juuni seisuga 14 aastat, mis on ligikaudu kaks korda suurem kui ELi keskmine.18

Sealjuures 2014.–2015. aastal registreeritud sõidukitest oli alla kaheaastasi 6%. Samas on

Eestis sõiduautosid inimese kohta umbes sama palju kui naaberriikides. Näiteks on Saksamaal

tuhande inimese kohta 530 autot, Soomes 560, Eestis 456 autot ja Lätis veidi vähem,

305 autot.19

17 Majapidamiste autoliising on nii sõiduautode (sh mahtuniversaalid) kui ka muude väikesõidukite (mootorsaanid, ATVd, mopeedid, mootorrattad jms) soetamiseks võetud liising.

18 Maanteeameti statistika ja transpordimaksude uuringuaruanne (2015).

19 Eurostat, 2012.

Joonis 22. Laenude ja liisingute jäägi aastakasv 31.08.2016 seisuga

11% 5%

12%

7% 14% 7%11%

-3%

-14%-150

-100

-50

0

50

100

150

200

250

300

350

kinn

isva

ra ja

ehitu

s

elua

sem

elae

nud

muu

d s

ekto

rid

maj

apid

amis

te m

uud

laen

ud

logi

stik

a

töös

tus

prim

aars

ekto

r

kaub

and

us

taris

tu

mln

eur

ot

Allikas: Eesti Pank

21

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

016

Seega on majapidamised liisinud üha rohkem uusi sõidukeid. Kui majanduskriisi

järgsel 2010. aastal olid uued vaid 20% liisin-

gusse võetud sõidukitest, siis 2016. aasta juuli

seisuga olid pea pooled (47%) majapidamiste

liisitud sõidukitest uued. 2014. aastast saadik on

liisitud sõiduauto keskmine väärtus suurenenud

umbes 10–20% (vt joonis T3.1). Äriühingutel on

kasutatud sõidukeid alla poole (35%) ja see pole

ajas oluliselt muutunud. Keskmine liisingusse

võetud sõiduauto maksumus 2016. aastal oli

majapidamiste puhul 16 600 eurot ja äriühin-

gute puhul 24 300 eurot.

2014. aasta lõpus tehtud käibemaksusea-duse muudatus mõjutas ettevõtete liisin-guotsuseid ja suurendas majapidamiste liisingukäivet, kuid selle mõju reaalsek-torile tervikuna jäi piiratuks. 2014. aasta

detsembris jõustus seadusemuudatus, millega

vähendati sõiduautode ostmisel, rentimisel või

liisimisel tasutud sisendkäibemaksu maha-

arvamise määra varasemalt 100%lt 50%le.

Ettevõtted kasutasid 2014. aasta lõpus veel

võimalust soetada sõiduautosid käibemaksuva-

balt, mistõttu ettevõtete liisingukäive mitmekor-

distus (vt joonis T3.2). Pärast muudatuse jõus-

tumist, 2015. aastal, oli ettevõtete autoliisingu

käive keskmiselt 25% väiksem. Majapidamiste

puhul oli käive aga selle võrra tavapärasest

suurem (+24%), nii et reaalsektoris kokku langes

käive 2015. aastal keskmiselt vaid 5%.

Sõiduautode liisinguturu kasvu toetab ka konkurents liisinguettevõtete vahel. Sõiduautode ja väikesõidukite liisinguturg on jagunenud peaaegu võrdselt kolme suurema turu-

osalise vahel ning see turujaotus pole viimaste aastate jooksul ka kiire kasvu olukorras palju

muutunud. Tänu madalale baasintressimäärale langes autoliisingu intress majapidamistele

2016. aasta juulis 2,2%le. Peab märkima, et pea kõik Eestis arvele võetud uued sõiduautod on

soetatud liisinguga.

Majapidamiste autoliisingu kasvu jätkumist toetavad nii sissetulekute kasv kui ka suhteliselt

soodsad autoliisingu intressimäärad. Ehkki Eestis on autosid inimese kohta peaaegu sama palju

kui meie lähiriikides, on Eesti autopark võrreldes Euroopa keskmisega vana. Seetõttu kasvab

autoliisingu maht uuemate ja kallimate sõidukite soetamise tõttu ka edaspidi, kui sissetulekute

suurenemine seda toetab.

Joonis T3.1. Liisitud sõiduauto keskmine väärtus

Allikas: Eesti Pank

5000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000

2008 2010 2012 2014 2016

äriühingud, uuedmajapidamised, uuedäriühingud, kasutatudmajapidamised, kasutatud

Joonis T3.2. Sõiduautode liisingu käive

Allikas: Eesti Pank

0

5

10

15

20

25

30

35

2008 2010 2012 2014 2016

mln

eur

ot

majapidamisedettevõtted

22

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

016

Mõnevõrra kiirema laenukasvu tõttu võivad suureneda ka laenuportfelli kvaliteediga seotud riskid, ent hetkel on laenuportfelli kvaliteet hea. 2016. aasta algusest saadik on

nii viivislaenude kui ka restruktureeritud laenude

osatähtsus laenuportfellis püsinud üpris stabiilne,

vastavalt 1,3% ja 1,6% juures. Pankade üldist

võimekust praeguse laenukvaliteedi juures

võimalike laenukahjumitega toime tulla võib

pidada heaks. 2016. aasta augusti seisuga oli

84% viivislaenudest allahindlustega kaetud ning

võrreldes aasta algusega allahindluste ja laenu-

portfelli suhe tõusis pisut (vt joonis 23).

Mitmed tegurid on seni toetanud laenukva-liteedi püsimist heal tasemel. Madalad intres-

simäärad on vähendanud tõenäosust, et laenude

tagasimaksmisega satutakse raskustesse. Peale

soodsate intressimäärade on majapidamiste

laenumaksevõimele positiivselt mõjunud nii kiire

palgakasv kui ka töötajate jaoks soodne olukord

tööturul. Aastavõrdluses paranes laenukvali-

teet 2016. aasta juulikuus pea kõikides sekto-

rites (vt joonis 24). Enim vähenesid kinnisvara- ja

ehitusettevõtete ning majapidamiste viivislaenud.

Restruktureeritud laenud käitusid sektorite

lõikes aga erinevalt: kinnisvara- ja ehitussektori

ning muude sektorite restruktureeritud laenud

vähenesid, kuid primaar- ja tööstussektoris

need hoopis kasvasid. 2016. aasta augustis

ulatusid restruktureeritud laenud primaar- ja

tööstussektoris vastavalt 8% ja 3%ni nime-

tatud sektoritele väljastatud laenude mahust,

aasta tagasi olid need osakaalud vastavalt

4 ja 1 protsendipunkti võrra väiksemad.

Tegurid, mis on aidanud kaasa pangandus-sektori laenukvaliteedi heal tasemel püsi-misele võivad aga muutuda. Laenukvaliteeti

võivad ohustada nii intressimäärade tõus kui ka

tööturu ülekuumenemine. Peamine oht seisneb

selles, et arvamus, et intressimäärad jäävad

väga madalaks veel pikaks ajaks, võib luua liialt

optimistliku pildi laenuklientide võlateenindamise

võime kohta. Majapidamiste puhul võib seda

riski suurendada ootus, et kiire palgakasv jätkub.

Ettevõtete laenuportfelli kvaliteediga seotud riske

võivad võimendada aga laenulepingute tingi-

muste muutused. Turuosaliste sõnul pakutakse

ettevõtetele varasemast paindlikumate tingimus-

tega laene (näiteks laene, mis ei amortiseeru

lõpptähtajaks täielikult). Seetõttu võib ettevõtete

laenu- ja intressikoormus laenuperioodil ebaüht-

lasemalt jaotuda ja see võib tõsta ettevõtete

laenumakseriske tulevikus.

Laenude rahastamine Eesti pangandussek-toris tugineb endiselt suuresti kodumais-tele hoiustele. Need moodustavad ligikaudu

kaks kolmandikku pankade võlakohustustest

ning 2016. aastal on nende maht jätkanud jõud-

salt kasvamist (vt joonis 25). Augustis suurenesid

kodumaised hoiused aastavõrdluses 7,6%. Ent

samal ajal kui laenukasv on üldiselt hoogustunud,

oli kodumaiste hoiuste kasvutempo suvekuudel

eelmise aastaga võrreldes pisut aeglasem.

Mitteresidentide hoiuste tase, mis on oma olemu-

selt kodumaiste hoiuste mahust volatiilsem ja

Joonis 23. Viivislaenude ja allahindluste osatähtsus laenuportfellis

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

viivislaenudallahindlused

Allikas: Eesti Pank

Joonis 24. Viivislaenude osakaal sektorite kaupa vastavast laenuportfellist

0,0%

0,5%

1,0%

1,5%

2,0%

2,5%

3,0%

3,5%

4,0%p

rimaa

rsek

tor

kaub

and

us

kinn

isva

ra ja

ehitu

s

logi

stik

a

muu

d s

ekto

rid

taris

tu

töös

tus

elua

sem

elae

nud

maj

apid

amis

te m

uud

laen

ud

31.08.201531.12.201531.08.2016

Allikas: Eesti Pank

23

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

016

kätkeb seetõttu rahastamise stabiilsuse seisu-

kohalt rohkem riske, ei ole 2015. aasta lõpust

saati palju varieerunud. Mitteresidentide hoiuste

osakaal pankade võlakohustustes ulatus 2016.

aasta augustis 11%ni.

Vaatamata residentide hoiuste jätkuvalt intensiivsele kasvule on laenude-hoiuste suhtarv pisut tõusnud. Augustis küündis see

108%ni, mis on 4 protsendipunkti võrra suurem

kui 2015. aasta lõpus. Seda tõusu võib suures

osas seletada ühe suurpanga grupisiseste

muutustega rahastamisstruktuuris. Kuna panga

omanduses oleva liisinguettevõtte rahastamises

asendati varem emapangalt saadud ressursid

kohalikult üksuselt võetavate laenudega, kasvas

finantseerimisasutustele väljastatud laenude

maht 2016. aasta esimese kvartali lõpus hüppe-

liselt (vt taustinfo 4). Liisinguettevõttele laena-

mist rahastati seejuures emapangalt saadud

vahenditega ning selle tulemusel nende vahen-

dite osatähtsus panga võlakohustes suurenes.

Pankadelt kaasatud laenud ja hoiused moodus-

tasid võlakohustustest 2016. aasta augusti

lõpus 20%.

Joonis 25. Rahastamise struktuur ja laenude-hoiuste suhtarv

0%

50%

100%

150%

200%

250%

0

5000

10 000

15 000

20 000

25 000

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

võlakirjad ja muud kohustused (vasak telg)mitteresidentide hoiused (vasak telg)residentide hoiused (vasak telg)pankadelt kaasatud ressursid (vasak telg)laenude-hoiuste suhtarv (parem telg)laenude-hoiuste suhtarv (residendid) (parem telg)

mln

eur

ot

Allikas: Eesti Pank

Taustinfo 4. Pankade laenud finantseerimisasutustele

Viimastel aastatel on Eestis tegutsevad pangad finantseerimisasutustele hoogsalt laene väljastanud. Samaaegselt reaalsektori

laenuportfelli suhteliselt kiire kasvuga on hüppe-

liselt suurenenud ka finantseerimisasutustele

antud laenude maht. See ulatus 2016. aasta

augustis ligikaudu 2,1 miljardi euroni, mis on

76% rohkem kui aasta tagasi. Seega tõusis

finantseerimisasutuste laenude osatähtsus

pankade kogu laenuportfellis20 2015. aasta

alguse 6%lt 2016. aasta augusti lõpuks 11%le

(vt joonis T4.1). Finantseerimisasutuste laenude

hulka kuuluvad laenud, mis on väljastatud kind-

lustusseltsidele, pensionifondidele ja muudele

investeerimisfondidele, mitmesugustele laenu-

andjatele ja -vahendajatele (nagu näiteks liisin-

guettevõtted ja kiirlaenufirmad), finantsval-

dusfirmadele ning ettevõtetele, mis on loodud

eraisikute investeeringute haldamiseks tulu-

maksu optimeerimise eesmärgil.

Finantseerimisasutustele väljastatud laenude maht on järsult suurenenud liisinguette-võtetega tehtud ulatuslike grupisiseste tehingute tõttu. Liisinguettevõtetele antud laenud

moodustavad finantseerimisasutuste laenude mahust ligikaudu kolm neljandikku. Pangalaenude

20 Kogu laenuportfell sisaldab finantseerimisasutuste laene, reaal- ja valitsemissektori laene, liisingut ja faktooringut.

Joonis T4.1. Finantseerimisasutuste laenude jääk ja osatähtsus laenuportfellis

Allikas: Eesti Pank

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

2011 2012 2013 2014 2015 2016

mln

eur

ot

muud finantseerimisasutused (vasak telg)liisinguettevõtted (vasak telg)osatähtsus laenuportfellis, arvestamata grupisiseseid laene liisinguettevõtetele (parem telg)osatähtsus laenuportfellis (parem telg)

24

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

016

Pangandussektori likviidsuspuhvrid on suured, ent kontsentreeritud ning tuge-valt seotud grupiüleste likviidsusjuhtimise kaalutlustega. Eestis tegutsevate pankade

likviidsed varad moodustasid 2016. aasta

augustis 23% pangandussektori koguvaradest,

ent pankade lõikes on varade määr väga erinev

(vt joonis 26). Nõuded keskpankadele ning

nõuded teistele pankadele moodustasid likviid-

suspuhvrist vastavalt 49% ja 44%. Aastatagusega

võrreldes on keskpangas hoitavate likviidsete

varade osatähtsus nõuete arvelt emapanga

vastu 13 protsendipunkti võrra kasvanud. Need

muutused peegeldavad peamiselt grupisiseseid

likviidsusjuhtimise otsuseid, mida on osaliselt

mõjutanud erinevused Euroopa Keskpanga ja

Riksbanki hoiustamise püsivõimaluse intressi-

määrades. Võlakirjade osatähtsus likviidsetes

varades oli 2016. aasta augustis 7% ja seega

aastavõrdluses ei muutunud. Pankade vastu-

panuvõime lühiajalistele likviidsusšokkidele on

hea: kõik Eestis tegutsevad pangad ületasid

2016. aasta augustikuu seisuga likviidsuskatte-

kordaja nõuet.

Pangandussektori varade tulukus püsis käesoleva aasta esimesel poolel eelmise aasta tasemel. Koondarvestuses teenisid

pangad 2016. aasta esimesel poolel 200 miljonit

eurot puhaskasumit. Kuna eelmisel aastal samal

ajal mõjutas pankade puhaskasumit suurel

määral ühe panga erakorraliselt suur dividendi-

tulu ning makstud tulumaksukulu, siis neid arves-

tamata pankade varade tulukus aastaga oluliselt

ei muutunud ning ulatus 2016. aasta juuni lõpus

1,4%ni (vt joonis 27).

Tulukuse kasvu soodustas puhasintressitulu suurenemine. Esimesel poolaastal suurenes

puhasintressitulu, mis tulenes peamiselt mada-

lamatest intressikuludest, samal ajal kui intres-

situlud olid pea samas suurusjärgus kui aasta

tagasi. Kuigi intressimäärad alanesid võrreldes

eelmise aastaga (vt joonis 28), kompenseeris

selle mõju intressitulule laenuportfelli edasine

Joonis 26. Pankade likviidsed varad ja nende osakaal koguvarades

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

7 000

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

nõuded keskpangale (vasak telg)nõuded pankadele (vasak telg)väärtpaberid (vasak telg)likviidsete varade osakaal koguvarades (parem telg)

mln

eur

ot

Allikas: Eesti Pank

mahtu liisinguettevõtetele on paisutanud kaks suurt grupisisest tehingut. Neid tehinguid arves-

tamata on finantseerimisasutustele väljastatud laenude kasv püsinud 2016. aasta teisest kvar-

talist alates hinnanguliselt üle 15%.

Grupisiseste struktuursete muutuste ja tehingute kõrval on liisinguettevõtetele panga-laenude andmise hoogustumist mõjutanud ka suurenenud nõudlus autoliisingu järele. Autoliisingu mahu tempokas kasv on ühtlasi tähendanud ka täiendavat rahastamisvajadust.

Eelpool nimetatud kahte suurt grupisisest tehingut arvesse võtmata on pankade laenud liisin-

guettevõtetele 2016. aasta teisest kvartalist saadik aastavõrdluses kasvanud keskmiselt üle 20%.

Laenud muudele finantseerimisasutusele, arvestamata liisinguettevõtteid, on 2016. aastal kasvanud valdavalt mõõdukalt (näiteks augustis aastavõrdluses ligi- kaudu 5%) ning nende maht on võrreldes liisinguettevõtetele antud laenudega väiksem, ligikaudu 492 miljonit eurot. Seetõttu moodustavad finantseerimisasutustele

väljastatud laenud, arvestamata grupisiseseid laene liisinguettevõtetele, pankade laenuportfel-

list küllaltki stabiilse 3%. Nii et pankade seotus finantseerimisasutustega on tugevnenud eeskätt

liisinguettevõtetele antud grupisiseste laenude tõttu.

25

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

016

kasv. Puhasteenustasu kahanes ühe panga

teenustasutulude suure languse tõttu. Ülejäänud

pangandussektori puhasteenustasutulu seevastu

kasvas.

Pangandussektori kulud kasvasid käes-oleva aasta esimesel poolel nii personali-kulude kui ka muude halduskulude tõttu. 2016. aasta esimese poolaasta halduskulud

tõusid aastaga kokku 6%: personalikulud suure-

nesid 4% ning muud halduskulud 8%. Pankade

laenukahjum püsis 2016. aasta esimesel poolel

väike ning erinevalt eelmise aasta samast ajast

laenuallahindluste tagasiarvestused kasumit

enam ei toetanud.

Eesti pangandussektori kasumlikkus püsib ka edaspidi enam-vähem stabiilne. Kasumlikkuse säilimist toetavad laenuportfelli

jätkuv kasv ning teenustasutulud. Kulutõhususe

säilitamine palgasurvekeskkonnas on pankade

jaoks aga üha raskem.

Eestis tegutsevad pangad on endiselt hästi kapitaliseeritud. Esimesel poolaastal muutusid

kapitaliseerituse näitajad vähe. Enim kapitalisee-

ritud pankade omavahendid vähenesid dividen-

dide väljamaksmise tõttu. Madalaima omakapi-

talinäitajaga panga omavahendeid suurendati

varasema kasumi arvelt.

Pankade koguomavahendite suhe riskiva-radesse ületas 2016. aasta teise kvartali lõpus 34%. Valdava osa (99%) omavahenditest

moodustavad esimese taseme omavahendid

ning seega on kõrge ka esimese taseme omava-

hendite (CET1) suhtarv: 34,8%. Madalaim kogu-

omavahendite ja riskivarade suhte näitaja ületas

13% (vt joonis 29).

Erisused pankade näitajates tulenevad erinevate riskihindamismeetodite kasuta-misest. Eestis on riskide hindamiseks sisemiste

mudelite kasutamise loa saanud SEB Pank ja

Swedbank. Alates 2014. aastast võivad siserei-

tinguid kasutavad pangad avaldada näitajaid ilma

üleminekuaja piiranguta, mistõttu sisereitinguid

kasutavate pankade näitajad oluliselt suurenesid.

Varade riskisust mittearvestava näitajana vaadel-

dakse pankade omavahendite ja koguvarade

Joonis 27. Pangandussektori tulud, kulud ja puhaskasum varade suhtes

Allikas: Eesti Pank* juuni 2016.

-2%

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

2012 2013 2014 2015 2016*

laenude allahindlusedhalduskuluddividenditulupuhas teenustasutulupuhas intressitulupuhaskasumpuhaskasum, v.a dividenditulu ja erakorraline tulumaksukulu

Joonis 28. Laenuportfelli ja hoiuste keskmine intressimäär ning nende vahe

Allikas: Eesti Pank

0,00%

0,05%

0,10%

0,15%

0,20%

0,25%

0,30%

0,35%

2,0%

2,1%

2,2%

2,3%

2,4%

2,5%

2,6%

2,7%

2,8%

2013 2014 2015 2016

laenude ja hoiuste intressimäära vahe (vasak telg)

laenude intressimäär (vasak telg)

hoiuste intressimäär (parem telg)

Joonis 29. SEB ja Swedbanki ning väikepankade* CET1 suhtarvud

Allikas: Eesti Pank* Väikepangad: LHV Pank, DNB, Bigbank, Eesti Krediidipank, Tallinna Äripank, Versobank, Inbank

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

väiksemate pankade suurim ja väikseimväiksemate pankade teine ja eelviimaneSEBSwedbank

26

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

016

Joonis 30. Reaalse SKP eeldused põhi- ja riskistsenaariumite korral

Allikas: Eesti Pank

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

2008

2010

2012

2014

2016

2018

mld

eur

ot

5 pp10 ppEBA 12 pp20 pp

tegelikpõhistsenaarium

suhet. Ka finantsvõimenduse seisukohast on

Eesti pankade kapitaliseeritus tugev: madalaima

näitajaga pangal oli see II kvartali lõpus 8%,

pankade kaalutud keskmine oli aga 15%.

Käesoleva aasta augustist muutusid nõuded Eesti pankadele täiendavate kapitalipuhv-rite hoidmisele (vt ptk Makrofinantsjärelevalve

poliitika). Alates 1. augustist peavad kõik Eestis

tegevusloa saanud pangad hoidma riskivarade

suhtes vähemalt 8% ning süsteemselt olulised

pangad 10% esimese taseme põhiomavahendeid

ning 11,5% ja 13,5% koguomavahendeid.

Pangandussektori viivislaenude prognoos

ja tugevusanalüüs

Viivislaenude prognoos tugineb neljale erineva raskusastmega negatiivsele makro-majandusstsenaariumile. Riskistsenaariumid

ulatuvad olukorrast, kus Eesti majandust tabab

mõõdukas negatiivne šokk ja SKP kasv väheneb

5 protsendipunkti kuni tugeva šokini, kus majan-

duskasv on 20 protsendipunkti väiksem, kui

baasstsenaariumis on ette nähtud ja selle mõju

viivislaenudele on sarnane 2010. aasta majan-

duslanguse mõjuga viivislaenude mahule (vt

joonis 30). Kõigi stsenaariumite korral kaha-

nevad koos SKPga teiste seas ka tööhõive,

sissetulekud ja kinnisvarahinnad, mis mõjutab

negatiivselt nii ettevõtete kui ka majapidamiste

laenumaksevõimet.

Makronäitajad põhinevad Eesti Panga juuni-kuisel makromajandusprognoosil, kus eel-datav SKP aastakasv vahemikus 2016–2018 on keskmiselt 3%. Stsenaariumites kandub

makromajanduse šokkide mõju viivislaenudele üle

pangandussektori krediidiriski mudeli kaudu. Kahe

kõige negatiivsema šoki puhul on mudelis arves-

tatud juurde ka intressimäära tõus 2,4%ni, mis

peegeldab riskipreemia suurenemist rahaturul.

Kõige tugevama majandusšoki korral suureneks viivislaenude osakaal pangan-dussektoris veidi üle 7%, mis on sarnane 2010. aasta majanduslanguse perioo-diga. Riskistsenaariumi puhul, kus SKP kasv

kukuks 5–10 protsendipunkti, suureneks

viivislaenude osakaal kuni 3%ni. Euroopa

Pangandusjärelevalve (EBA) poolt Euroopa

Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna suuremate

pankade kohta tehtud tugevusanalüüsis sisal-

duva stsenaariumi21 šokk suurendaks viivislae-

nude määra ligi 4%ni (vt joonis 31).

Negatiivsetele riskistsenaariumitele reageeriks enim ettevõtete laenuportfell, kus viivislaenude osakaal tõuseks suurima šoki korral ligi 12%ni. Ettevõtete viivislaenude

osakaalu suurenemist mõjutaks SKP kahane-

mine ja sellest tulenev tööpuuduse tõus ning

laenude kallinemine. Majapidamiste muude

laenude viiviste osakaal suureneks raskeima

šoki korral 9%ni ja šokk kanduks peamiselt üle

21 EBA tugevusanalüüsi kumulatiivse šoki korral kahaneb SKP ligi 12 protsendipunkti ja sellele lisanduv kinnisvarašokk langetab hindasid kuni 34%.Kolme kuu Euribor tõuseb 2,4%ni ja tööpuuduse määr suureneb šoki tulemusena 11,3%ni.

Joonis 31. Viivislaenude osakaal põhi- ja riskistsenaariumite korral

Allikas: Eesti Pank

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%

2008

2010

2012

2014

2016

2018

5 pp10 ppEBA 12 pp

põhistsenaarium

20 pp + intress

tegelik

27

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

016

palgakasvu aeglustumise ja tööpuuduse suure-

nemise kaudu. Eluasemelaenud on makromajan-

duse šokkide suhtes vähem tundlikud ja viivis-

laenude osakaal tõuseks selles portfellis kõige

tugevama šoki korral vähem, jäädes alla 3%

taset. Kinnisvarahinnad langeksid selle stsenaa-

riumi korral ligi 30% ja tööpuuduse määr tõuseks

14,8%ni.

Kõige tugevama šoki korral ületaks viivis-laenude osakaalu suurenemine ühe aasta perspektiivis oodatavat kasumit. Kõige tuge-

vama ehk 20 protsendipunktise šoki ja EBA tuge-

vusanalüüsi tüüpi riskistsenaariumi korral toimuv

intressimäära tõus muudaks ettevõtetele ja maja-

pidamistele laenuteenindamise kallimaks, kuid

suurendaks samas pangandussektori allahind-

luseelset kasumit. Viimane kasvaks põhistse-

naariumiga võrreldes ligi 155 miljoni euro võrra ja

aitaks katta viivislaenudest tingitud kahjumeid (vt

joonis 32). Kogu pangandussektori viivislaenude

maht oleks kahe tugevama makromajanduse

šoki korral 250–550 miljonit eurot.

MUUD FINANTSVAHENDAJAD

Hoiu-laenuühistud

Hoiu-laenuühistud (HLÜd) on ühistulised finantseerimisasutused, mille põhitegevus on pakkuda oma liikmetele hoiustamise ja laenamise võimalust. HLÜde tegevust regu-

leerib hoiu-laenuühistu seadus. HLÜ asuta-

miseks pole vaja tegevusluba ja nad ei kuulu

Finantsinspektsiooni järelevalve alla. HLÜ teenu-

seid saavad tarbida ainult selle liikmed; ühis-

tutel pole õigust avalikkuselt hoiuseid või muid

tagasimakstavaid rahalisi vahendeid kaasata.

Samuti puudub riiklik tagatisskeem hoiustaja-

tele raha tagasi maksmiseks, kui HLÜ peaks

pankrotistuma.

Hoiu-laenuühistute hoiuste ja varade kiiret kasvu on viimastel aastatel soosinud eelkõige väga madalad intressimäärad, sest tänu sellele on paljud hoiustajad hakanud

kommertspankade kõrval otsima muid hoius-

tamisvõimalusi. Lisaks on HLÜde poolt väljas-

tatud laenude kasvu tõenäoliselt soodustanud

ka pankade mõnevõrra karmistunud laenutingi-

mused ja -standardid viimasel kümnel aastal.

Hoiu-laenuühistute hoiuste ja laenude hoogne kasv on jätkunud ka 2016. aastal, kuid pankadega võrreldes on nende maht endiselt väike. Augusti lõpu seisuga tegutses

Eestis 20 HLÜd, kelle liikmete arv kokku oli üle

9000, mis on ligikaudu kolmandiku võrra rohkem

kui aasta varem. Kaasatud hoiuste ja väljas-

tatud laenude maht kasvab endiselt enam kui

50% aastas ja oli augusti lõpus vastavalt 57 ja

55 miljonit eurot, moodustades Eestis tegut-

sevate pankade vastavatest näitajatest 0,5% ja

0,4% (vt joonis 33 ja 34).

Koos tegevusmahu kasvuga on suurenenud ka hoiu-laenuühistute finantsvõimendus. 2016. aasta juuni lõpus moodustas omakapital

nende bilansist ligikaudu 18%, neli aastat tagasi

oli see umbes 50%.

Joonis 32. Kasumid ja viivislaenude muutus, 2016. a II kv - 2017. a II kv

Allikas: Eesti Pank

0

100

200

300

400

500

600

põ

hi-

stse

naar

ium

5 p

p

10 p

p

EB

A 1

2 p

p

20 p

p +

intr

ess

mln

eur

ot

allahindluste eelne kasumviivislaenude muutus ilma mahakandmisteta

Joonis 33. Hoiused hoiu-laenuühistutes ja pankades

Allikas: Eesti Pank

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20

0

10

20

30

40

50

60

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

mld

eur

ot

mln

eur

ot

hoiu-laenuühistud (vasak telg) pangad (parem telg)

28

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

016

Hoiu-laenuühistutest tulenevad otsesed riskid

Eesti finantsstabiilsusele on praegu madalad.

Hoolimata HLÜde hoiuste ja varade viimaste

aastate kiirest kasvust moodustab nende maht

finantssektorist ja SKPst väikese osa. Lisaks pole

nad muu finantssektoriga otseselt seotud (vt

joonis 35). Samas on neil majanduse rahastamise

vaatekohast järjest suurenev roll. Arvestades

HLÜde liikmeskonna kiiret kasvu ja üle-eestilist

tegutsemist, võib hägustuda nende ühistulise

toimimise algne mõte ning väheneda hoiusta-

jate kontroll oma raha üle ja arusaam võimalikest

riskidest.

Krediidiandjad ja -vahendajad

Riigikogu võttis 2015. aasta veebruaris vastu krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS), mis kohustas krediidiand-jaid ja -vahendajaid taotlema Finants- inspektsioonilt tegevusluba ja viima 21. märtsiks 2016 oma tegevus vasta-vusse KAVSi nõuetega22. Krediidiandja on

äriühing, kelle tegevuseks on eraisikust tarbi-

jale laenu andmine, tasuline maksetähtpäeva

edasilükkamine, liising või muu abi finantseeri-

misel. Krediidivahendaja on füüsiline või juriidi-

line isik, kes ei tegutse krediidiandjana ning kes

vahendab tasu eest krediidi andmist või osutab

tarbijale krediidilepingu sõlmimise võimalusele.

Erinevalt krediidiasutustest (pankadest) puudub

krediidiandjatel ja -vahendajatel õigus avalikku-

selt hoiuseid või muid tagasimakstavaid rahalisi

vahendeid kaasata ning selle arvelt laenu anda

või muul viisil teiste tegevust finantseerida.

Krediidiandjate ja -vahendajate taust, omandistruktuur, klientuur ja laenutoodete valik on mitmekesised. Krediidiandjate hulgas

on pankadele kuuluvaid ja neile mittekuuluvaid

liisinguühinguid, oma klientidele tasulist järel-

maksu pakkuvaid kaupmehi ning kõrge intressi

ja lühikese tagasimaksetähtajaga laenude ehk

kiirlaenude pakkujaid. Viimaste hulgas on nii resi-

dente kui ka mitteresidente ja nii tagatisega kui ka

tagatiseta laenude pakkujaid. 2016. aasta augusti

lõpus tegutses Eestis 42 tegevusloaga kredii-

22 23. veebruaril 2016 vastu võetud muudatuse järgi ei pea ettevõtted, kes pärast 21. märtsi 2016 uusi tarbijakrediidile-pinguid sõlmida ei soovi, Finantsinspektsioonilt tegevusluba taotlema. Need ettevõtted võivad jätkata juba sõlmitud laenule-pingute teenindamist kuni lepingute lõppemiseni.

diandjat ja 11 krediidiasutuste konsolideerimis-

gruppi kuuluvat krediidiandjat (valdavalt liisingut

pakkuvad ettevõtted), kes ei pea loa saamiseks

eraldi taotlust esitama. Eestis väljastatud tege-

vusloa alusel tegutsevaid krediidivahendajaid

oli kaks ja piiriüleselt tegutsevaid krediidivahen-

dajaid seitse23. Lisaks oli Finantsinspektsioonis

menetlemisel veel 11 taotlust krediidiandja või

-vahendaja tegevusloa saamiseks.

Krediidiandjate väljastatud laenude, liisin-gute ja järelmaksu jääk oli teise kvartali lõpus ligikaudu 680 miljonit eurot. Sellest 80% olid väljastanud pankadele kuuluvad

23 Lisaks on viis krediidiandja agenti (valdavalt autoliising ja muu väikeliising), kes väljastavad laene volituse alusel.

Joonis 34. Hoiu-laenuühistute ja pankade poolt väljastatud laenude jääk

Allikas: Eesti Pank

mld

eur

ot

0

5

10

15

20

25

0

10

20

30

40

50

60

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

mln

eur

ot

HLÜ laenud äriühingutele (vasak telg)HLÜ laenud majapidamistele (vasak telg)pankade reaalsektori laenujääk (parem telg)

Joonis 35. Hoiu-laenuühistute kohustused ja omakapital

Allikas: Eesti Pank

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

IV kv 2010 II kv 2016

muuvõlgnevused muudele äriühingutelevõlgnevused finantseerimisasutustelevõlgnevused eraisikuteleomakapital

29

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

016

liisingufirmad24 ja suure osa nimetatud mahust

moodustas sõidukiliising. Pankadele mittekuu-

luvate krediidiandjate krediidijääk on ligikaudu

150 miljonit, millest ümmarguselt pool on muu

rahaline krediit (peamiselt kiirlaen) ja umbes

kolmandik järelmaks (vt joonis 36).

Pankadele kuuluvate krediidiandjate varade kvaliteet on palju parem kui muude kredii-diandjate oma. Pankade omanduses olevatel

krediidiandjatel oli üle 90 päeva viivises vaid 0,3%

kogu krediidijäägist, ülejäänud krediidiandjatel oli

taolisi viivislaene 9% (vt joonis 37). Koos tekke-

põhiselt arvestatud intressi ja sissenõudmisku-

ludega (viivised ja trahvinõuded) olid vastavad

näitajad 0,3% ja 12%. Paari kiirlaenupakkuja

puhul ulatus viivislaenude osakaal ka üle 25%,

kui valdavalt jäi see näitaja ka kiirlaenu pakkujate

puhul alla 15%. Viivislaenude osakaalu võib olla

kahandanud ka nende bilanssidest kustutamine.

Krediidiandjate hulgas on enim eraisikutest kliente järelmaksu pakkuvatel ettevõtetel, kelle klientide arv ulatub 50 000ni. Nii suuremate

kiirlaenupakkujate kui ka liisingufirmade klientide

arv jääb vahemikku 15 000–25 000. Enamiku

krediidiandjate klientide arv jääb aga alla tuhande.

Pankadele kuuluvad krediidiandjad väljas-tavad laene ja liisinguid suures mahus ka ettevõtetele; muud krediidiandjad teevad seda oluliselt vähem. 2016. aasta juuli lõpus

oli pankadele kuuluvate krediidiandjate poolt

ettevõtetele väljastatud krediidijääk 1,7 miljardit

eurot, mis on üle kolme korra rohkem, kui nad

olid laene väljastanud eraisikutele. Samal ajal oli

muude krediidiandjate poolt ettevõtetele väljas-

tatud laenude ja liisingute jääk ainult 67 miljonit

eurot ehk üle kahe korra väiksem kui eraisikutele

väljastatud krediidijääk.

Pankadele kuuluvad krediidiandjad rahas-tavad end peamiselt emaettevõttelt saadud laenudega, teiste krediidiandjate rahasta-misallikad on mitmekesisemad. Pankadele

mittekuuluvate krediidiandjate võetud laenude

jääk on 240 miljonit eurot. Arvestades nende

24 Need andmed põhinevad 47 krediidiandjal, kes olid augusti lõpu seisuga oma 2016. aasta teise kvartali aruanded Finantsinspektsioonile esitanud. Ülejäänud krediidiandjad polnud seda tegevusloa hiljem saamise või tehniliste problee-mide tõttu veel teinud.

Joonis 36. Krediidiandjate eraisikutele väljastatud krediidijääk 31.06.2016

Allikas: Eesti Pank

0

100

200

300

400

500

600

pankadele kuuluvadkrediidiandjad

teised krediidiandjadm

ln e

urot

elamukinnisvaraga seotud krediitmuu rahaline krediitvara ost järelmaksugamuu vara liisingsõidukiliising

Joonis 37. Krediidiandjate viivislaenude osakaal laenutoodete lõikes

Allikas: Eesti Pank

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

elam

ukin

nisv

arag

ase

otud

kre

diit

sõid

ukili

isin

g

muu

var

a lii

sing

vara

ost

järe

l-m

aksu

ga

muu

rah

alin

e kr

ediit

pankadele kuuluvad krediidiandjadteised krediidiandjad

Joonis 38. Krediidiandjate kohustused ja omakapitali jagunemine

Allikas: Eesti Pank

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

pankadele kuuluvadkrediidiandjad

teised krediidiandjad

muupikaajalised laenukohustusedlühiajalised laenukohustusedomakapital

30

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

016

mitmekesist omandistruktuuri, on see suure

tõenäosusega vaid osaliselt pärit Eestis tegutse-

vatest pankadest. Kui need laenud oleksid täies

mahus siinsetest pankadest võetud, moodus-

taksid need 11% finantseerimisasutustele väljas-

tatud laenudest ja 1,2% pankade kogu laenuport-

fellist. Pankadele mittekuuluvate krediidiandjate

finantsvõimendus on küllaltki väike – bilansi passi-

vast peaaegu pool on omakapital (vt joonis 38).

Krediidiandjatest ja -vahendajatest lähtuvad otsesed riskid Eesti finantsstabiilsusele on praegu väikesed. Seaduse järgi puudub kredii-

diandjatel ja -vahendajatel õigus avalikkuselt hoiu-

seid kaasata, mis tähendab, et kui nad satuvad

majandusraskustesse, ei kanna hoiustajad otsest

kahju. Pankade omanduses olevate krediidiand-

jate varade kvaliteet on valdavalt hea. Muude

krediidiandjate laenumahud on seni suhteliselt

väikesed ja nende seotus finantssektori teiste

ettevõtetega on mõõdukas. Riske vähendas ka

KAVSi jõustumine ning krediidiandjate ja -vahen-

dajate minemine Finantsinspektsiooni järelevalve

alla, sest see korrastab turgu ja reguleerib kredii-

diandjate ja -vahendajate toimimist, parandab

klientide krediidiriski hindamist ja tarbijaõiguste

kaitse kvaliteeti. Selle tulemusena peaks vähe-

nema tarbijate ringvõlgnevusse sattumine ja

halbade laenude osakaal.

Väärtpaberiturud

Indeks OMXT on 2016. aasta algusest saadik jõudsalt kasvanud. Indeks kasvas esimese

kaheksa kuuga pea 11%, samal ajal kui euroalal

tervikuna tõusid aktsiahinnad tagasihoidlikult (vt

joonis 39). OMXT indeksi suhteliselt kiire tõusu

taga oli mõne üksiku ettevõtte aktsiate hindade

kiire kasv.

LHV aktsiate noteerimine Tallinna Börsil suurendas kapitalisatsiooni pea 9%. LHV

aktsiate noteerimine börsil ning aktsiahindade

tõus suurendas börsi kapitalisatsiooni aastaga

augusti lõpuks 2,1 miljardi euroni (10,4% SKPst),

nii et aastakasv oli 16,5%.

Aktsiaturu käive oli 2016. aasta esimesel kaheksal kuul endiselt tagasihoidlik. Sel

ajal tehti tehinguid keskmiselt 15,4 miljoni euro

eest kuus. Arvestamata mais tehtud suuremahu-

list blokktehingut jäi keskmine kuine börsikäive

aastatagusega võrreldes enamjaolt samaks.

Võlakirjade käibele laskmise aktiivsus on jätkuvalt madal. Uusi võlakirju emiteerisid selle

aasta kaheksal esimesel kuul vaid üksikud ette-

võtted, kokku 27 miljoni euro eest, mis on ligi 10%

võrra vähem kui samal perioodil aasta tagasi.

Võlakirjaturu kapitalisatsioon kahanes aastaga

2,9% ning moodustas augusti lõpus 566 miljonit

eurot (2,8% SKPst).

Kohaliku väärtpaberituru väiksuse ning suhteliselt

nõrga aktiivsuse tõttu on selle mõju Eesti finants-

stabiilsusele marginaalne.

Investeerimis- ja pensionifondid

2016. aasta alguses toimunud korrekt-sioon väärtpaberiturgudel avaldas mõju ka fondide tootlusele. Kuigi kevade teises

pooles hakkasid väärtpaberite turuhinnad taas

tõusma, mõjutas korrektsioon siiski negatiiv-

selt fondide, eestkätt aktsiafondide tootlust (vt

joonis 40). Aktsiafondide keskmine 12 kuu tootlus

oli juuli lõpus –3,4%. Intressi- ja pensionifondidele

tervikuna jäi mõju väiksemaks. Intressifondide

12 kuu tootlus oli juuli lõpus +2,8% ning Eesti

pensioniindeksi (EPI) 12 kuu muutus +0,2%.

Viimasel 12 kuul on fondide varade mahu kasvu panustanud nii pensionifondid kui ka kinnisvarafondid. 2016. aasta augusti

lõpus moodustasid investeerimisfondide varad

Joonis 39. Tallinna Börsi ja teiste indeksite muutus 2011. aasta algusest

Allikad: Bloomberg, Eesti Panga arvutused

-40%

-20%

0%

20%

40%

60%

80%

2011 2012 2013 2014 2015 2016

Eesti (OMXT)euroala (Stoxx 50)USA (S&P 500)

31

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

016

669 miljonit eurot ning pensionifondide varad

3 miljardit eurot. Pensionifondide varad kasvasid

aastaga peamiselt sissemaksete toel 18%.

Investeerimisfondide varad kasvasid aastaga ligi

15%. Kasvu taga on kinnisvarafondide varade

rohkem kui 50% suurune aastakasv, mis toimus

tänu nii uutele investeeringutele kui ka kahele

uuele kinnisvarafondile (vt lisateema 1). Muude

fondide varade maht kahanes aastaga 5% ning

moodustas augusti lõpus 358 miljonit eurot. See

toimus peamiselt kahe intressifondi likvideeri-

mise tõttu.

Kindlustusseltsid

Euroopa Liidu kindlustussektori stabiilsust ohustavad riskid pole viimastel aastatel muutunud25. Praegune makromajanduslik kesk-

kond on ebakindel ja paljudel kindlustusseltsidel

läheb oma senise kasumlikkuse säilitamine ilmselt

raskeks. Eeskätt valmistab sektorile muret see,

et baasintressimäärad on olnud kaua aega väga

madalal tasemel ning jäävad sinna ilmselt ka edas-

pidi. See muudab seltside pikaajalised kohus-

tused kallimaks ja sunnib varasid reinvesteerima

väiksema tootluse ja/või kõrgema riskiga. Eelkõige

mõjutab see elukindlustusseltse, kes on sõlminud

pikaajalisi tagatud intressimääraga kindlustusle-

pinguid. Kui kindlustussektoris võetakse kõrgema

tulukuse otsingul täiendavaid investeerimisriske,

siis kasvavad riskid finantsstabiilsusele.

Eesti kindlustusseltsid on hoolimata keeru-lisest keskkonnast suutnud viimastel aastatel stabiilseid majandustulemusi saavutada. Elukindlustusturul on kindlustus-

preemiad jäänud ligikaudu samasse suurusjärku.

Kahjukindlustustoodete müük on pidevalt ja üha

rutem kasvanud. Sektor tervikuna on olnud püsi-

valt kasumlik (vt joonis 41). Madalatest intressi-

määradest hoolimata on kindlustusseltsid seni

hästi hakkama saanud, kuigi riskid sektoris

püsivad. Ulatuslikke riske finantsstabiilsusele

piirab sektori väiksus – elukindlustuse varad

moodustavad umbes 5% ja kahjukindlustuse

varad 3% Eesti SKPst.

Elukindlustusturul ei ole märkimisväärseid muutusi toimunud. Elukindlustusseltsid kogusid

2016. aasta esimesel poolel kindlustuspreemiaid

25 Financial Stability Report, EIOPA, juuni 2016.

2,5% vähem kui aasta varem. Preemiad kaha-

nesid esimest korda viimase nelja aasta jooksul.

Kui arvestada, et enne majanduskriisi oli elukind-

lustusturg praegusest kolmandiku võrra suurem,

siis võib arvata, et pakutavate toodete tingimused

ei ole klientidele enam sama atraktiivsed.

Elukindlustusettevõtete kasum vähenes käesoleva aasta alguses. Selle peapõh-

jused on kindlustuslepingute kasvanud välja-

maksed ja erakorralistelt dividendidelt tasutud

tulumaks, samas kui investeeringute tulusus on

kasvanud. Seejuures mõjutas sektori kasumi

vähenemist peamiselt üks kindlustusselts.

Elukindlustusettevõtted on viimastel aastatel

ulatuslikult muutnud investeerimisportfelli struk-

Joonis 40. Fondiosakute NAVi ja EPI indeksi 12 kuu muutus

Allikad: pensionikeskus, Eesti Pank

-30%

-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

2011 2012 2013 2014 2015 2016

aktsiafondidintressifondidEPI

Joonis 41. Kogutud kindlustusmaksed ja seltside kasum

Allikad: statistikaamet, finantsinspektsioon, kindlustusseltside kodulehed

0

20

40

60

80

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

mln

eur

ot

kahjukindlustusmaksed elukindlustusmaksed elukindlustuse nelja kvartali kasum kahjukindlustuse nelja kvartali kasum

32

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

016

tuuri (vt joonis 42). Portfelli suurima varaklassi

– võlakirjade – osakaalu on märgatavalt suuren-

datud, nii et see on praeguseks 84% kogu portfel-

list. See kasv tuleb tähtajaliste hoiuste osakaalu

vähendamise arvelt. Samas võib koguportfelli

riskitaseme kasvu pidada piiratuks, sest võlakir-

japortfellist suurema osa moodustavad valitsuse

võlakirjad ja aktsiaportfelli osakaal kasvanud ei

ole. Kuigi tagatud intressimääraga kindlustusle-

pingute hulk on vähenenud, jääb antud kohustus-

tega võrdväärse tulu teenimine madalate intressi-

määrade keskkonnas elukindlustusseltside suuri-

maks riskiteguriks.

Kahjukindlustusturu kasv kiirenes esimesel poolaastal. Kogutud preemiad olid aastataguse

perioodiga võrreldes 9% suuremad. Kasvanud on

kõigi peamiste kahjukindlustusliikide preemiad.

Kahjukindlustussektori kasum on kvar-talite arvestuses olnud hüplik, kuid paaril viimasel aastal on see jäänud keskmiselt 25 miljoni euro juurde kvartalis. Neto kombi-

neeritud suhe26 on püsinud 90% ja 100% vahel,

mis viitab küllaltki tugevale konkurentsile. Kui aga

nõudlus kahjukindlustustoodete järele kasvab

26 Neto kombineeritud suhe = (kindlustusnõuete väljamaksed + tegevuskulud) / teenitud kindlustuspreemiad = netokahjusuhe + netokulusuhe.

ka edaspidi, siis on tegevuskeskkond seltsidele

soodne. Kahjukindlustusseltside kasum kujuneb

suuremas osas põhitegevuse tulemusena, kuid

seda on toetanud stabiilne tulu investeeringutelt.

Nagu elukindlustusseltsid on ka kahjukindlustus-

ettevõtted viimastel aastatel investeerimisportfel-

lide struktuuri ümber kujundanud (vt joonis 42).

See tähendab, et vähendatakse tähtajalisi hoiuseid,

mis asendatakse võlakirjadega. Kuigi valdavalt ette-

võtete võlakirjadest koosneva portfelli riskitase on

viimastel aastatel kasvanud, on see siiski madal.

Joonis 42. Kindlustusseltside finantsinvesteeringute jaotus

Allikas: finantsinspektsioon

0%

20%

40%

60%

80%

100%

2013 2014 2015 2016 2013 2014 2015 2016

kahjukindlustus elukindlustus

võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid aktsiad ja muud osalused tähtajalised hoiused

Taustinfo 5. Kindlustussektori tähtsus finantsstabiilsuse seisukohast

Kindlustussektoril on finantsturu toimimises märkimisväärne roll. Kindlustusseltsidele kuulub tervelt 12% üleilmsetest finantsvaradest. Euroopas on kindlustussektor suurim

institutsionaalne investor. Arenenud riikides on sektori varade väärtus valdavalt enam kui 50%

SKPst.27 Eestis on see osakaal küll märgatavalt väiksem – alla 10% SKPst.

Kindlustustooted pakuvad majandussüsteemi osalistele kaitset majanduslike riskide vastu. Kindlustusselts hajutab subjektipõhiseid riske kindlustusvõtjate vahel ning riski reali-

seerumise korral leevendab selle mõju kahjukannatajale. Riskimaandusmeetmeid pakkudes

võimaldab sektor turuosalistele tõhusat riskijuhtimist. Samuti saavad majapidamised elu- ja

pensionikindlustuse28 abil tasandada oma tulu inimeste elutsükli jooksul. Need tegurid toetavad

finantsstabiilsust.

Teisalt võib kindlustussektorist tuleneda süsteemne risk finantssektorile. Kui oluline

kindlustusselts ei ole võimeline võetud kohustusi täitma, siis võib tekkida sündmuste ahel, kus

teised finantsinstitutsioonid satuvad raskustesse. Tagajärjeks võib olla süsteemne kriis – finants-

sektori kui terviku toimimine saab häiritud ning see haavab reaalmajandust.

27 Global Financial Stability Report: Potent Policies for a Successful Normalization, 2016, IMF.

28 Sõltuvalt pensionisüsteemi ülesehitusest võib kindlustussektor pakkuda penisonisäästude kogumise ja/või väljamaksmise teenust.

33

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

016

Kindlustusseltside põhitegevusest tulenevat süsteemset riski peetakse pigem väikeseks. Valdkonda uurides on leitud, et pankadega võrreldes on kindlustusettevõtetel väiksem süsteemne

mõju29. Esiteks on nende kohustused pikemaajalised ja vähem likviidsed, mis kahandab likviidsus-

riski. Teiseks on nende investeerimisportfell paremini hajutatud. Kolmandaks on kindlustusseltside

põhitegevus vähem seotud muude finantssüsteemi ettevõtetega. Euroopa Süsteemsete Riskide

Nõukogu (ESRB) on nimetanud Euroopa kindlustussektori võimalikud süsteemse riski allikad30.

• Seltside osalus kõrvaltegevuses. Kõrvaltegevus võib olla likviidsuse ja lõpptähtaja ümber-

kujundamine või spekulatiivsed tehingud tuletisinstrumentidega. Mittepõhitegevus võib

suurendada finantsvõimendust, finantssüsteemi keerukust ning selle osaliste omavahelist

seotust. Kõrvaltegevus on kindlustusseltside peamine risk.

• Tsüklilisust järgiv tegevus. Seltsid võivad otsida investeeringutele kõrget tulukust headel aegadel

ja müüa varasid majanduslanguse faasis. Seni on selle riski paikapidavuse kohta vähe tõendeid.

• Elukindlustusseltside haavatavus. Elukindlustusseltsid võivad osutuda jätkusuutmatuks, kui

finantsturge tabab negatiivne šokk madalate intressimäärade keskkonnas. Sel juhul ei pruugi

sektor olla võimeline täitma tagatud intressiga kindlustustoodetest tulenevaid kohustusi.

• Kindlustustoodete agressiivne hinnastamine. Madalamate hindadega võib kaasneda

väiksem konkurents, mistõttu võivad domineeriva kindlustusseltsi pankrotistumisel teatud

kindlustustooted turult ajutiselt kaduda. See võib halvata nende majandussektorite toimi-

mist, kus kindlustamine on õigusnormidega nõutud (nt lennundus).

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) hinnangul31 on kindlustussektori süsteemne risk viimasel kümnendil suurenenud, kuid jäänud siiski väiksemaks kui pangandussektori oma. Kindlustusseltsid on muutunud sarnasemaks ning ühesugusem on ka nende haavatavus

muude sektorite negatiivsetele sündmustele. Šokk finantssektori mõnes muus osas võib kind-

lustussektorit tervikuna kahjustada. See tähendaks ühelt poolt kindlustustoodete pakkumise

ajutist vähenemist ja teisalt negatiivset mõju reaalsektori rahastamisele (arvestades kindlustus-

sektori rolli võlakirjaturgudel). Samuti võib kindlustusseltsi pankrot võimendada temaga lepin-

guga seotud olevate finantsinstitutsioonide probleeme.

Madalate intressimäärade keskkond on kindlustusandjate riskide suurenemise üks peapõhjusi. See on muutnud seltside kohustused kallimaks ja põhjustanud vajaduse varasid

väikese tootlusega reinvesteerida. Elukindlustusseltside traditsiooniliste madala riskiga inves-

teeringute tulusus jääb allapoole toodete tagatud tulumäära. Tagatud tulususest loobumine

muudab elukindlustusseltside tooted aga sarnasemaks traditsioonilistele investeerimisfondi

toodetele, mis kahandab sektori konkurentsivõimet. Investeerimistulude vähenemine sunnib

kahjukindlustusfirmasid oma toodete hinda tõstma. See aga vähendab nõudlust. Sestap ei

pruugi kindlustusseltside traditsiooniline ärimudel enam endistviisi toimida ja senise kasumlik-

kuse säilitamine on keerulisem ülesanne.

Muutused majanduskeskkonnas võivad sundida kindlustussektorit muutma oma ärimudeleid riskantsemaks. Kui traditsiooniliselt on kindlustusseltsid paigutanud enamiku

29 Systemic Risk in Insurance: an Analysis of Insurance and Financial Stability, 2010, Geneva Association.

30 Report on Systemic Risks in the EU Insurance Sector, 2015, ESRB.

31 Global Financial Stability Report: Potent Policies for a Successful Normalization, 2016, IMF.

34

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

016

oma varadest madala riskiga võlakirjadesse, siis edaspidi võidakse suunata suurem osa vara-

dest kõrgema riskiga ebatraditsioonilistesse instrumentidesse (nt omandades osalusi börsivä-

listes ettevõtetes või investeerides tuletisinstrumentidesse). Kuna atraktiivseid varasid on turul

vähe, võib suureneda kontsentratsioonirisk.

Euroopa Liidus võeti kindlustussektori riskide maandamiseks vastu Solventsus II direk-tiiv, mis jõustus 1. jaanuaril 2016. Direktiiviga ühtlustatakse liikmesriikide kindlustusalaseid

õigusakte ning suurendatakse sektori vastupanuvõimet kriisiolukordades. Solventsus II jõustumi-

sega kasvab enamikul juhtudel nii kapitali- kui ka reservinõue. Kapitalinõude riskitundlikuks muut-

mine peaks aitama leevendada süsteemset riski. Samuti sisaldab direktiiv meetmeid, mis peaks

piirama varade kiirmüüki kriisiperioodil ja seega vähendama protsüklilisust. Makrofinantsjärelevalve

seisukohast on tähtis, et üleilmselt on kindlaks määratud üheksa globaalselt olulist kindlustus-

seltsi32, kellele on süsteemse riski piiramiseks võimalik seada täiendavaid nõudeid.

Eestis on kindlustussektorist lähtuvad riskid finantsstabiilsusele praegu väikesed. Seda ennekõike kindlustusturu võrdlemisi väikese mahu tõttu. Lisaks tegelevad kindlustus-

seltsid valdavalt oma põhitegevusega ning on investeerinud varad madala riskiga instrumen-

tidesse, valdavalt võlakirjadesse. Elukindlustussektoris on väike riskiallikas kõrge tagatud

tulususega toodete küllaltki suur osakaal. Eesti turul on kindlustussektoril kasvuruumi: siin

moodustavad elukindlustuse preemiad 0,4% SKPst, samas kui Lääne-Euroopas on see näitaja

4,7%33. Kahjukindlustuse preemiate vastavad näitajad on 1,4% Eestis ja 3% Lääne-Euroopas34.

Kindlustusturu stabiilne kasv pigem toetaks finantsstabiilsust. See aitaks tugevdada üksikute

ettevõtete ja majapidamiste vastupanuvõimet riskidele ja toetaks nende laenumaksevõimet.

32 Viis globaalselt olulist kindlustusseltsi on registreeritud Euroopa Liidus.

33 Lääne-Euroopa: Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Island, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Malta, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Šveits, Taani, Ühendkuningriik.

34 World Insurance in 2015: steady growth amid regional disparities, 2016, Swiss Re.

MAKSE- JA ARVELDUSSÜSTEEMID

Eesti Pank teostab järelevaatamist kahele

süsteemselt olulisele arveldussüsteemile – Eesti

Panga hallatavale reaalajalisele brutoarvel-

dussüsteemile TARGET2-Eesti ja Eesti Väärt-

paberikeskuse (EVK) hallatavale väärtpaberi-

arveldussüsteemile.Peale selle kuulub Eesti

Panga järelevaatamise alla kaardimaksesüsteem,

mis on oluline kaardimaksete suure osakaalu

tõttu kõigis maksetes.

Arveldussüsteemis TARGET2-Eesti tehti 2016. aasta esimesel poolel päevas kesk-miselt 3400 makset ja maksete päevakäive oli keskmiselt 385 miljonit eurot. Pankade likviidsuspuhvrid olid arvelduste sujuvaks toimimiseks piisavad. Päevasisest laenuvõi-

malust ehk koondtagatise vastu avatud kredii-

diliini kasutasid kuuest selle võimaluse loonud

pangast vaid kaks ja sedagi mõnel üksikul korral.

Üleöölaenu pangad ei vajanud. Mitmed kommerts-

pangad hoiavad keskpangas vahendeid palju

rohkem, kui on ette nähtud (vt joonis 43).

Joonis 43. Pankadevaheliste maksete käive, kohustusliku reservi nõue ja keskpangas hoitav kontojääk

Allikas: Eesti Pank

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

2012 2013 2014 2015 2016

koondtagatiskuu keskmine kontojääkESTA ja TARGET2-Eesti maksete käivekohustusliku reservi nõue

35

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

016

Kiirmaksete arveldussüsteemis TARGET2-Eesti

toimus 2016. aasta esimesel poolel üks tõsine

intsident, mis avaldas mõju Eesti pankadele ja

pankadevaheliste jaemaksete arveldamisele.

Selle tõrke tõttu oli 1. juunil 2016 alates 13.30st

kuni arvelduspäeva lõpuni häiritud TARGET2

kõrvalsüsteemide teenused, sh Eesti jaemak-

sete arveldamiseks kasutatava arveldussüsteemi

STEP2 failide edastamine. Tõrke tõttu lükkus

edasi nii pankadevaheliste jaemaksete arvelda-

mine kui ka TARGET2 arvelduspäeva sulgemine.

Intsidendi lahendamiseks võeti eurosüsteemis

kasutusele TARGET2 talitluspidevuse protse-

duurid ja avati varulahendus, mis võimaldas kesk-

pankadel kõrvalsüsteemide faile saata kõrvalsüs-

teemi eest. Lisaks toimus esimesel poolaastal ka

kolm väiksemat intsidenti, mille pärast arveldus-

päev hiljem suleti, kuid need ei mõjutanud Eesti

osasüsteemi makseid.

Eesti Väärtpaberikeskuse hallatav väärt-paberite arveldussüsteem toimis sujuvalt. Väärtpaberite arveldussüsteemis ei olnud 2016.

aasta esimesel poolel ühtegi intsidenti ning

süsteem toimis 100% (eesmärk on 99,5%). Igas

kuus arveldati keskmiselt 4200 tehingut koguväär-

tusega 8,8 miljonit eurot. Arvelduste ebaõnnestu-

mise määr, mis näitab selliste tehingute osakaalu,

mis arveldati raha või väärtpaberite puudumise

tõttu planeeritud ajast hiljem, oli 0,1% tehingutest

(eesmärk on alla 1% tehingutest) (vt joonis 44).

Väärtpaberiarveldustega seotud riskid tulenevad kolme suure arendusprojekti samaaegsest käikulaskmisest 2017. aasta sügisel. Paralleelselt valmistatakse ette Balti

depositooriumide ühendamist ühtseks depo-

sitooriumiks Nasdaq CSD, uue väärtpaberite

arveldussüsteemi kasutuselevõttu ja väärtpa-

berite arveldusplatvormiga TARGET2-Securities

liitumist. Ühtne arveldussüsteem arendatakse

välja olemasoleva Eesti väärtpaberiarveldussüs-

teemi Depend põhjal. Ühendatud depositoo-

riumi ja väärtpaberite arveldussüsteemi tõhu-

saks järelevalvamiseks sõlmivad Läti, Leedu ja

Eesti finantsjärelevalveorganid ja järelevaatajad

koostöökokkuleppe.

Nets Estonia hallatavas, igapäevaselt pool miljonit kaarditehingut töötlevas kaardi-

maksesüsteemis realiseerusid operatsioo-nilised riskid, kuid teenustaseme näit jäi eesmärgi piiresse. Ööpäevaringselt ning seitse

päeva nädalas toimivas kaardimaksesüsteemis

oli üheksa tõrget, mis vähendasid käideldavust

ning mille tõttu oli kaardimaksete töötlemine

poole aasta jooksul osaliselt häiritud 4 tundi ja

14 minutit (vt joonis 45). Neist tõrgetest oli kõige

pikem mobiilimakseid 1 tund ja 22 minutit häirinud

tõrge 23. mail 2016. Selle põhjustas sideteenuse

pakkuja tehniline rike. Ühel korral saatis süstee-

mihaldur kliiringufailid pankadele kokkulepitust

hiljem. Ülejäänud tõrked mõjutasid peamiselt

MasterCardi pangakaardiga tehtud piiriüleseid

tehinguid.

Joonis 44. Pankadevaheliste arveldus-süsteemide käideldavus

Allikas: Eesti Pank

99,4%

99,5%

99,6%

99,7%

99,8%

99,9%

100,0%

2009 2011 2013 2015

väärtpaberite süsteemTARGET2-EestiTARGET2-Eesti aktsepteeritav käideldavusväärtpaberite süsteemi aktsepteeritav käideldavus

Joonis 45. Kaardimaksesüsteemi käideldavus 2016. a I poolaastal

Allikas: Eesti Pank

99,0%

99,2%

99,4%

99,6%

99,8%

100,0%

jaanuar märts mai juuli

tipptund (12–19) tipptunni eesmärk (99,75%)päev (8–12, 19–22) päevane eesmärk (99,6%)öö (22–8) öine eesmärk (99,3%)

36

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

016

ÜLEVAADE KEHTIVATEST MAKROFINANTSJÄRELEVALVE MEETMETEST

Eesti Pank on viimastel aastatel kehtes-tanud mitmesuguseid makrofinantsjärele-valve meetmeid, mille eesmärk on tugev-dada krediidiasutuste vastupanuvõimet finantssüsteemi toimimist ohustavatele negatiivsetele sündmustele ning tõkestada riskide võimalikku suurenemist. Senised

meetmed on peamiselt olnud ennetavad ning

lähtunud vajadusest üles ehitada toimiv poliiti-

karaamistik, mis suures osas põhineb Euroopa

Liidus kokkulepitud õigustikul (CRR/CRD-IV) ja

arvestab rahvusvahelise koostöö põhimõtetega.

Samuti on raamistikus väga tähtis koht Eesti

õigusaktides täiendavalt sätestatud vahenditel,

mis käsitlevad krediidiasutuste laenutegevusega

seotud süsteemseid riske.

Makrofinantsjärelevalve meetmetest kehti-vad Eestis tegutsevatele krediidiasutus-tele kapitalipuhvri nõuded ning nõuded eluasemelaenude väljastamisele (vt tabel 1).

Kapitalipuhvri nõuete kehtestamise põhjused on

olnud struktuursed, kuivõrd krediiditsükli suhte-

liselt tagasihoidlik tõusutrend ei ole seni teki-

tanud vajadust vastutsükliliste meetmete järele.

Eluasemelaenude väljastamise nõuded kehtes-

tati 1. märtsist 2015 tasemel, mis kinnistasid

pankade sel hetkel kehtinud tingimused. Kuna

pankade laenutingimused pole aastaga leeve-

nenud ning eluasemelaenuturuga seotud riskid

pole märkimisväärselt suurenenud, siis ei pea

Eesti Pank praegu vajalikuks eluasemelaenude

nõudeid karmistada.

Eesti Panga viimasel poolel aastal tehtud makro-

finantsjärelevalve otsused puudutavad pankade

kapitalipuhvreid. 2016. aastal muudeti süsteemse

riski puhvri nõuet ning kehtestati täiendav puhv-

rinõue Eesti finantssüsteemis olulistele krediidi-

asutustele. Eestis asuvate krediidiriskipositsioo-

nide suhtes kohaldatav vastutsüklilise kapita-

lipuhvri määr, mille kohasust hindab Eesti Pank

korra kvartalis, on alates selle kehtestamisest

1. jaanuaril 2016 püsinud 0% tasemel.

Kõik Eestis tegutsevad pangad peavad alates 1. jaanuarist 2016 täitma vastutsükli-lise kapitalipuhvri nõuet. Kapitalipuhvri nõude

suurus sõltub sellest, kui suur on panga krediidi-

riskipositsioonide maht Eestis ning igas üksikus

välisriigis ning milline vastutsüklilise kapitalipuhvri

määr on neis riikides kehtestatud. 30. septembri

2016 seisuga kehtis Euroopa Majanduspiirkonna

riikidest 0%st kõrgem määr Rootsis (1,5%, mis

tõuseb 2017. aasta märtsis 2%le) ja Norras

(1,5%). 2017. aastal kehtestatakse kõrgem määr

Tšehhis (0,5%), Slovakkias (0,5%) ja Islandil (1%).

Eestis tegutsevad pangad on enamasti kesken-

dunud siinsele turule; välismaiste krediidiriskipo-

sitsioonide osakaal meie pangandussektoris oli

30. juuni 2016 seisuga 11%. Suurimad välis-

maised positsioonid asusid Rootsis, Lätis,

Leedus ja Soomes.

Alates 1. augustist 2016 kehtib kõikidele pankadele Eestis hoitavate riskipositsioo-nide suhtes 1% suurune süsteemse riski puhvri nõue. Süsteemse riski puhvri nõue kehtes-

tati seetõttu, et Eesti majandus on oma väiksuse

ja avatuse tõttu väga haavatav. Ootamatute nega-

MAKROFINANTSJÄRELEVALVE POLIITIKA

Tabel 1. Eesti Panga makrofinantsjärelevalve instrumendid

Instrument Määr Määra kehtivuse algus

Süsteemse riski puhver 1% 1. august 2016

Muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver 2% 1. august 2016

Vastutsükliline kapitalipuhver 0% 1. jaanuar 2016

Eluasemelaenunõuded*

1. märts 2015 laenu tagatuse piirmäär 85%**

laenumaksete piirmäär 50%

maksimaalne laenutähtaeg 30 aastat

* Piirmäärasid ületavate laenude maht võib moodustada kuni 15% kvartali jooksul välja antud eluasemelaenude mahust.** KredExi käendusega antud laenude puhul 90%.

37

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

016

tiivsete sündmuste mõjul tekkivad probleemid

võivad seetõttu materialiseeruda kiiresti ja suures

ulatuses. Riske võimendavad mitmesugused

struktuursed tegurid: ekspordi ja investeeringute

suur osakaal ning kontsentreeritus, reaalsektori

suhteliselt suur võlakoormus võrreldes sissetu-

lekute tasemega, majapidamiste finantsvarade

võrdlemisi tagasihoidlik maht ja väga pangandus-

keskne finantssektor.

Eesti Pank kehtestas süsteemse riski puhvri

nõude juba 2014. aasta augustis, mil see oli 2%,

kuid otsustas seda 2016. aastal vähendada 1%ni

ning kohaldada ainult Eestis asuvate positsioo-

nide suhtes. Puhvrimäära vähendati seetõttu, et

senine nõue asendati kahe eraldiseisva nõudega

– pangandussektori kõrgest kontsentratsioonist

tuleneva struktuurse haavatavuse vähendami-

seks kehtestati süsteemselt olulistele kredii-

diasutustele eraldi puhvrinõue35. Selleks, et

tagada Eesti pangandusturul kõikidele pankadele

võrdsed tegutsemistingimused ning kindlustada

puhvrinõude mõjusus, on Eesti Pank palunud ELi

teistel liikmesriikidel rakendada oma pankade

siinsetele filiaalidele ja piiriülestele teenusepak-

kujatele Eestis asuvate riskipositsioonide suhtes

samaväärset kapitali lisanõuet.

2015. aastal määras Eesti Pank süsteem-selt olulisteks krediidiasutusteks Eestis Swedbank ASi ja ASi SEB Pank ning kehtestas neile 1. augustist 2016 täiendava 2% suuruse kapitalipuhvri määra. Selle puhvri

eesmärk on vähendada negatiivseid mõjusid,

mida ühe süsteemselt olulise panga tegevus ja

võimalikud finantsprobleemid võivad avaldada

finantssüsteemi toimimisele ja reaalmajandu-

sele. Tuginedes 2016. aasta sügisel läbiviidud

hindamise tulemustele, ei muuda Eesti Pank ei

süsteemselt oluliste krediidiasutuste loetelu ega

neile krediidiasutustele kehtestatud puhvrimää-

rasid (vt ptk Eestis süsteemselt oluliste krediidi-

asutuste kindlaksmääramine ja puhvrinõuded).

Järgmine hindamine on 2017. aasta sügisel.

35 vt Süsteemse riski puhver ja muu süsteemselt olulise kredii-diasutuse puhver. Analüüs puhvrinõuete kehtestamise kohta Eestis. Aprill 2016.

HINNANG VASTUTSÜKLILISE KAPITALIPUHVRI KEHTESTAMISE VAJADUSELE

Vastutsükliline kapitalipuhver tuleb pan-kadel luua ajal, mil süsteemne risk kiire laenukasvu tõttu suureneb. Finantstsükli

tõusu ajal kogutud kapitali lisapuhvri abil saavad

pangad katta tsükli languse ajal tekkida võivaid

kahjumeid ning jätkata laenude andmist reaal-

majandusele. Kapitalipuhver peab seega olema

seda suurem, mida ulatuslikumalt on süsteemne

risk laenuturul kuhjunud ja mida suuremat tasa-

kaalustamatust see tekitab.

Laenumahu kasv võib hakata riske finants-süsteemi stabiilsusele süvendama siis, kui see on majanduskasvust kiirem ehk kui võla-koormus suureneb. Võlakoormuse mõõdukas

kasv võib peegeldada normaalset finantssüvene-

mise protsessi, mille puhul laenamisega saavu-

tatud majanduse lisandväärtuse suurenemine

aitab kaasa laenude teenindamisele tulevikus.

Samas võib kiire laenukasv osutuda majandu-

sele üle jõu käivaks ning põhjustada pankadele

laenukahjumeid. Seetõttu tuleb pankadele kapi-

talipuhvri nõude kehtestamisel hinnata ja prog-

noosida võlakoormuse arengut ja seda mõjuta-

vaid tegureid.

Eesti reaalsektori võlakoormus ehk võla ja SKP suhtarv on pärast väikest tõusu 2014. aastal püsinud suhteliselt stabiilselt 130% juures (vt joonis 46). Ettevõtete ja maja-

Joonis 46. Reaalsektori võlakoormus

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

50%

70%

90%

110%

130%

150%

170%

prognoos

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

võlg/SKPpangalaenud/SKP

38

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

016

pidamiste võlakohustused tervikuna on seega

suurenenud majanduskasvuga üsna sarnases

tempos. Seejuures on ettevõtete võlakoormus

viimase aasta jooksul pisut vähenenud ning

majapidamiste võlakoormus SKP suhtes stabiil-

selt suurenenud (vt joonis 47). Samas on maja-

pidamiste sissetulekute osakaal SKP struktuuris

alates 2015. aastast pidevalt kasvanud. See

tähendab, et majapidamiste võlakoormus kasu-

tatava tulu suhtes pole tõusnud, vaid on püsinud

72% tasemel.

Ainult pangalaene ja liisinguid arvestav krediidiagregaat on viimase aasta jooksul kasvanud kiiremini kui SKP (vt joonis

48). Pangalaenude ja SKP suhtarv suurenes

2016. aasta teise kvartali lõpuks aastaga ligi

3 protsendipunkti võrra 81%le. Pangalaenude ja

majanduse koguvõla erinev areng viitab muutus-

tele ettevõtete võla struktuuris, kus ettevõtted

on osa välislaene refinantseerinud kodumaiste

pangalaenudega. Seega mõjutab pangalaenude

ajutine kiirem kasv krediiditsüklit neutraalselt.

Pankade jaoks tähendab see aga siiski vahetu

krediidiriski suurenemist.

Laenude ja nominaalse SKP kasvutempo ühtlustub järgmise kahe aasta jooksul umbes 5% tasemel. Eesti Panga 2016. aasta

juuniprognoosi järgi kiireneb nominaalse SKP

aastakasv järgnevatel aastatel välisnõudluse

paranemise ja inflatsiooni kasvu toel. Samal ajal

stabiliseerub pangalaenude kasv samuti 5%

juures. Prognoosi kohaselt võlakoormus järgneva

paari aasta jooksul seega ei suurene.

Võla ja SKP suhtarvu negatiivne lõhe ei kajasta lähiaastail laenamisega seotud riskide suurenemist adekvaatselt. Baseli

pangajärelevalve komitee metoodika kohaselt

tekib vajadus vastutsüklilise kapitalipuhvri järele

siis, kui võlakoormuse tase on kõrgem oma

mineviku andmete põhjal hinnatud pikaajalise

trendi väärtusest ehk kui võla ja SKP suhtarvu

lõhe on positiivne. Eestis aastail 2005–2007

toimunud võlakoormuse suure tõusu ja seejärel

majanduskriisile järgnenud järsu languse tõttu on

võla ja SKP suhtarvu pikaajalise trendi lõhe olnud

2010. aastast saadik märkimisväärselt negatiivne

nii laiemat krediidiagregaati arvestava nn stan-

dardse lähenemise kui ka ainult pangalaenude ja

Joonis 47. Võla ja SKP suhtarvu aastane muutus

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

pro

tsen

dip

unkt

i

majapidamisedmittefinantsettevõtted

Joonis 48. Võla, pangalaenude ning nominaalse SKP aastakasv

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

nominaalne SKPpangalaenud ja liisingvõlg

prognoos

Joonis 49. Võla ja SKP suhtarvu lõhe

-40

-30

-20

-10

0

10

20

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

pro

tsen

dip

unkt

i

standardne*täiendav**

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank* Koguvõla andmetel.** Kodumaise pangalaenu ja liisingu andmetel.

prognoos

39

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

016

liisingu andmetel põhineva täiendava lähenemise

põhjal (vt joonis 49)36. Aastatel 2017–2018 lõhe

küll väheneb, peamiselt pikaajalise trendi languse

tõttu, kuid jääb endiselt negatiivseks. Negatiivse

lõhe korral on vastutsüklilise kapitalipuhvri arves-

tuslik määr (ingl buffer guide) 0%.

Standardse lähenemise korral võib lõhe sulguda

kiiremini, kuid selleks, et see juhtuks järgmise

kahe aasta jooksul, peaks võlg neil aastail

kasvama vähemalt 8% ehk prognoositud laenu-

kasvust oluliselt kiiremini37 (vt joonis 50). Samas

võivad laenukasvuga seotud riskid märkimisväär-

selt suureneda ka võlakoormuse väiksema kasvu

korral. Seega on laenude ja SKP positiivse lõhe

tingimus vastutsüklilise kapitalipuhvri seadmisel

ebapiisav ning hinnangu andmisel tuleb kasutada

muid näitajaid, mis annavad aimu krediiditsükli ja

võlakoormuse võimaliku arengu kohta.

Reaalsektori laenukasv on 2016. aastal olnud märksa kiirem kui viimase kolme aasta keskmine (vt joonis 51). Kiirenenud on

nii ettevõtete kui ka majapidamiste laenukasv

ja sektoriti on kasv olnud üsna laiapõhjaline

(vt ka ptk Pangad). Viimase aasta jooksul on

võetud kõige suuremas mahus laene kinnisvara

finantseerimiseks.

Eluasemelaenude maht on kasvanud, sest eluasemete hinnad on tõusnud, ent laenu-turg ei ole kinnisvaraturu kasvule omalt poolt hoogu lisanud. Eluasemelaenu keskmine

suurus kerkis 2016. aasta esimesel poolaastal

eelmise aasta sama ajaga võrreldes keskmiselt

üle 8%, kuid uute laenude arv suurenes samal ajal

vähem kui 1%. Laenuraha kasutamine eluaseme

ostmiseks pole suurenenud, sest majapidamised

on kinnisvaratehinguid finantseerinud suures

osas omavahenditest (vt joonis 52). Samuti ei

ole pangad leebemaks muutnud laenustandar-

deid ega -tingimusi; eluasemelaenude kesk-

mine intressimarginaal hoopis tõusis aastaga

ligi 20 baaspunkti. Pankade finantsvõimendus

ei ole suurenenud ning laenuportfelli kasvuks on

piisanud kodumaistest pangahoiustest.

36 Loe lähemalt metoodika kohta Eesti Panga dokumendist „Vastutsükliline kapitalipuhver. Puhvri määra kehtestamise põhi-mõtted ja indikaatorid“, oktoober 2015.

37 Simulatsiooni arvutustes on eeldatud, et nominaalse SKP kasvu prognoos ei muutu.

Joonis 50. Standardse võla ja SKP suhtarvu lõhe simulatsioon erinevatel võla kasvu eeldustel

-30

-20

-10

0

10

20

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

pro

tsen

dip

unkt

i

võla aastakasv 5%võla aastakasv 10%võla aastakasv 15%

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

Joonis 51. Reaalsektori laenukasv

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

laenumahu aastakasv3 aasta keskmine + 2 standardhälvet3 aasta keskmine

Allikas: Eesti Pank

prognoos

Joonis 52. Eraisikute kinnisvara ostu-müügi tehingud ja uued eluasemelaenud

0%

20%

40%

60%

80%

100%

120%

140%

160%

0

100

200

300

400

500

600

700

800

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

mln

eur

ot

kinnisvaratehingudeluasemelaenudeluasemelaenud/kinnisvaratehingud (parem telg)

Allikad: maa-amet, Eesti PankMärkus. Kvartali maht.

40

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

016

Joonis 53. Korterite keskmise ruutmeetrihinna aastakasv

Allikas: statistikaamet

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

korterite hinna aastakasv3 aasta keskmine + 2 standardhälvet3 aasta keskmine

Joonis 54. Korterite keskmise ruutmeetrihinna ja keskmise brutokuupalga suhe

Allikad: maa-amet, statistikaamet

0,6

0,8

1,0

1,2

1,4

1,6

1,820

04

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

Eluasemehindade tõusu on viimastel aastatel toetanud eelkõige sissetule-kute ning säästude kasv, mis on mada-late intressimäärade tingimustes suuren-danud nõudlust eluasemete järele (vt ka ptk

Kinnisvaraturg). Osaliselt tänu uute eluasemete

pakkumise suurenemisele peatus kinnisvarahin-

dade varasem kiire kasv 2015. aasta teisel poolel

ning 2016. aasta esimesel poolel stabiliseerus

aastakasv 1–2% juures, mis on viimase kolme

aasta keskmisest oluliselt tagasihoidlikum näitaja

(vt joonis 53). Kuna samal ajal jätkus suhteliselt

kiire palgakasv, siis eluasemete keskmine hind

sissetulekute suhtes vähenes (vt joonis 54).

Kui kinnisvarahindade kasv taas märki-misväärselt kiireneb, võib see põhjustada ka laenumahu prognoositust tempokama suurenemise. Lähiaastail mõjutab krediiditsüklit

suuresti see, kas kinnisvaraturu aktiivsus ja

hinnad hakkavad taas jõudsamalt tõusma ja

millisel määral võib see mõjutada majanduse

võlakoormuse suurenemist. Väga madalate

intressimäärade püsimine ning majapidamiste

sissetulekute suhteliselt kiire kasv loovad selleks

jätkuvalt soodsa keskkonna. Majapidamiste võla-

koormuse suurenemine põhjustab riske, sest

senine kiire palgakasv ei pruugi olla kestlik.

Ettevõtete võlakoormust võib lähiaastail suurendada investeeringute kasvutsükkel. Ettevõtete investeeringud põhivarasse on 2016.

aastal pärast paari aasta pikkust madalseisu

hakanud taas suurenema. Soodsad intressi-

määrad ja suhteliselt tugev konkurents ettevõtete

laenuturul toetavad omalt poolt laenuaktiivsuse

suurenemist. Seega juhul kui investeeringute

kasvutempo kiirenemine jätkub, võivad ettevõ-

tete võlakohustused hakata rutem kasvama ning

ületada ka SKP kasvutempo.

Hinnang vastutsüklilise kapitalipuhvri

määra kohta

Arvestades Eesti võlakoormuse ja seda mõju-

tavate tegurite senist arengut ja prognoositud

muutusi järgmise kahe aasta jooksul ei pea

Eesti Pank vajalikuks tõsta pankade vastutsük-

lilise kapitalipuhvri nõuet, mis on praegu 0%.

Võlakoormuse tase püsib stabiilne. Pangalaenude

kasvutempo on lähiaastatel ühtlustumas SKP

kasvukiirusega ning pankade käitumises ei ole

täheldada laenutegevust võimendavaid tegureid:

laenustandardid ja -tingimused pole leebemaks

muutunud ning pankade finantsvõimendus pole

suurenenud.

Samas kätkeb madalate intressimäärade kesk-

kond ja suhteliselt kiire palgakasvu püsimine

ohtu, et kinnisvaraturul võivad tehinguaktiivsus

ja hinnad kiiresti tõusta, mis võib tuua kaasa

laenukoormuse kasvu ja sellega seotud riskide

suurenemise. Ka ettevõtete võlakoormus võib

investeeringute kasvades hakata taas suure-

nema. Seetõttu jälgib Eesti Pank pidevalt riskide

võimalikule kuhjumisele viitavaid faktoreid ning

võib vajadusel tõsta vastutsüklilise kapitalipuhvri

määra 0%st kõrgemale tasemele.

41

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

016

Praegu on pankade kapitaliseeritus tugev ja seda

kindlustavad ka makrofinantsjärelevalve eesmärgil

loodud kapitalipuhvrid. Eluasemelaenudega

seotud riskide maandamiseks kehtestas Eesti

Pank 1. märtsil 2015 nõuded eluasemelaenude

väljastamistele, seades piirmäära laenusumma ja

laenu tagatisvara väärtuse suhtele (85%), laenu-

ja intressimaksete ning laenuvõtja sissetuleku

suhtele (50%) ning laenu tähtajale (30 aastat).

EESTIS SÜSTEEMSELT OLULISTE KREDIIDIASUTUSTE KINDLAKSMÄÄRAMINE JA PUHVRINÕUDED

Süsteemselt olulised on pangad, mille tõrgeteta toimimine on finantssüsteemi ja reaalmajanduse jaoks väga tähtis. Eestis

määrab siinses finantssüsteemis olulised kredii-

diasutused ehk nn O-SIId (ingl other systemically

important institutions) kindlaks Eesti Pank ning

ajakohastab nende nimekirja igal aastal. Lisaks

otsustab Eesti Pank, kui suur peab olema

O-SIIde puhver – see võib olla kuni 2% kogu-

riskipositsioonist. Lisapuhvri nõude eesmärk on

suurendada süsteemselt oluliste turuosaliste ja

seeläbi kogu süsteemi toimekindlust ning vähen-

dada moraaliriski, mis tuleneb suurte krediidiasu-

tuste suhtes üldiselt esinevast hoiakust, et need

on „maksejõuetuseks liiga suured“ (ingl too big to

fail ). Eesti Pank hindab kehtestatud puhvrimää-

rade asjakohasust lähtudes Eesti pangandussüs-

teemis toimuvast ning kui vaja, korrigeerib neid

määrasid vähemalt korra aastas.

Eesti krediidiasutuste süsteemse olulisuse tuvastamise lähtepunktiks on Euroopa Pangandusjärelevalve (European Banking

Authority, EBA) suunistega38 kehtestatud metoodika. EBA metoodika koosneb kahest

etapist. Esimeses määratakse muud süsteem-

selt olulised krediidiasutused ehk O-SIId auto-

maatselt, rakendades EBA suunistes esitatud

kohustuslikke näitajaid. Iga krediidiasutuse näita-

jate väärtused suhestatakse liikmesriigi kõikide

krediidiasutuste näitajate koguväärtusega,

mistõttu peegeldavad need eri tüüpi turuosasid.

Seejuures on iga krediidiasutuse lõplik punkti-

38 16. detsembril 2014 välja antud EBA suunised kapitalinõuete direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõike 3 kohaldamistingimuste määramise kriteeriumite kohta muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste hindamise raames.

summa näitajate kaalutud keskmine väärtus. Kõik

pangad, mis ületavad künniseks seatud väär-

tust (350 baaspunkti39), liigitatakse automaatselt

O-SIIdeks. Metoodika teises etapis on järeleval-

velise hindamise käigus võimalik süsteemselt

oluliseks nimetada ka selliseid krediidiasutusi,

mis küll ei ületanud süsteemselt olulise insti-

tutsiooni künnist, ent mida võib sellegipoolest

pidada kodumaises finantssüsteemis süsteem-

selt oluliseks.

Puhvrimäärade kehtestamisel lähtub Eesti Pank põhimõttest, et kapitalipuhvri määr peab olema seda suurem, mida suurem on krediidiasutuse süsteemne olulisus. Eestis

finantssüsteemis süsteemselt olulistele kredii-

diasutustele lisapuhvri taseme kalibreerimisel

võtab Eesti Pank arvesse erinevaid aspekte,

sealhulgas krediidiasutuste süsteemse olulisuse

punktisummasid, Põhja-Balti piirkonna teiste

pankade asjaomaseid puhvrimäärasid ning Eesti

pangandussektori andmete põhjal koostatud

analüüsi40. Eesti Pank kohaldab EBA metoo-

dikal põhineva süsteemse olulisuse hinnangu

miinimumkünnist (350 baaspunkti) ületavatele

krediidiasutustele üldjuhul vähemalt 0,5% puhv-

rimäära. Maksimaalset ehk 2% määra kohal-

datakse krediidiasutustele, kelle punktisumma

on vähemalt 1200 baaspunkti. Kui süsteemse

olulisuse hindamise punktisumma jääb 350 ja

1200 baaspunkti vahele, leitakse võrdlusmäär

lineaarselt, ümardades tulemuse 0,5 protsendi-

punkti astmele.

Nagu 2015. aastalgi määras Eesti Pank ka 2016. aastal süsteemselt oluliseks kaks panka – Swedbank ASi ja ASi SEB Pank – ning otsustas jätta neile 2016. aasta augustis kehtima hakanud 2% suuruse puhvri-määra muutmata. Tuginedes 2015. aasta

lõpu andmetele ning rakendades Euroopa

Pangandusjärelevalve (EBA) suunistes välja toodud

kohustuslikke näitajaid, on nelja krediidiasutuse –

Swedbank ASi, ASi SEB Pank, ASi LHV Pank ja

Versobank ASi – süsteemse olulisuse koondpunk-

tisumma suurem kui seatud künnis (vt tabel 2).

39 Lihtsustatult tähendab 350 baaspunkti keskmiselt 3,5% turuosa pangandussektori varade ja mitmesuguste tegevuste mahu suhtes.

40 Vt täpsemalt „Süsteemse riski puhver ja muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver“, aprill 2016.

42

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

016

Eesti Panga hinnangul saab 2015. aasta lõpu

andmetele tuginedes süsteemselt oluliseks

lugeda vaid Swedbank ASi ja ASi SEB Pank. Kuna

nende pankade EBA metoodika põhjal arvutatud

süsteemse hinnangu koondpunktisummad on

vastavalt 3040 ja 1904 baaspunkti, kohaldub

neile 2% suurune muu süsteemselt olulise kredii-

diasutuse puhvri määr.

Eesti pangandussektori eripära tõttu ei saa Eesti Pank O-SIIde määramisel täieli-kult arvestada EBA metoodikal põhinevat automaatset pankade süsteemse olulisuse hinnangut. Kuna suur osa Eesti pangandussek-

torist on välisomanduses, kaasavad siin tegut-

sevad pangad turupõhist ressurssi peamiselt

emapankade kaudu. Seetõttu on Eestis tegutse-

vate pankade väljastatud võlakirjade maht väga

väike ning see EBA metoodikas arvesse võetav

näitaja ei peegelda asjakohaselt Eestis tegutse-

vate pankade süsteemset olulisust. LHV Pank

AS ja Versobank AS kuuluvad seejuures nende

väheste hulka, kes on kaasanud ressursse ka

võlakirjade emiteerimise abil. Seetõttu on nende

süsteemse olulisuse punktisumma suhteliselt

suur, ent nende emiteeritud võlakirjade maht on

väga väike nii nende pankade enda varade kui

ka kogu pangandussektori varade suhtes. LHV

Pank ASi ja Versobank ASi võlakirjade maht

moodustab vastavalt 4% ja 1% nende pankade

koguvaradest ehk 0,13% ja 0,02% kogu pangan-

dussektori varadest. Ilma selle näitajata oleks

ASi LHV Pank ja Versobank ASi punktisummad

350 baaspunkti künnisest allpool.

Tabel 2. Näitajate punktisummad (baaspunktides)

Kategooria Näitajad

Sw

ed

ba

nk

AS

AS

SE

B P

an

k

AS

LH

V P

an

k

Ve

rso

ba

nk

AS

AS

DN

B P

an

k

Big

ba

nk

AS

AS

Ees

ti

Kre

diid

ipa

nk

Talli

nn

a Ä

rip

an

ga

AS

Inb

an

k A

S

Fili

aalid

Suurus Koguvarad 3 966 2 242 324 152 312 151 131 88 19 2 616

Tähtsus (sh asendatavus / finantssüsteemi taristu)

Kohalike maksetehingute väärtus

3 622 2 257 411 771 171 3 138 143 0 2 484

Erasektori hoiused Euroopa Liidu hoiustajatelt

5 000 2 152 413 155 120 211 183 74 24 1 667

Erasektori laenud Euroopa Liidu laenuvõtjatele

4 004 2 525 233 13 342 221 98 19 0 2 544

Keerukus / piiriülene tegevus

Börsiväliste tuletisinstrumentide (tinglik) väärtus

6 413 2 784 28 80 0 0 0 0 0 695

Jurisdiktsiooniülesed kohustused

1 590 1 845 138 427 354 321 193 171 0 4 960

Jurisdiktsiooniülesed nõuded

836 1 237 577 931 85 1 004 204 258 29 4 839

Omavaheline seotus

Finantssüsteemi-sisesed kohustused

1 548 2 037 107 16 425 7 21 7 1 5 830

Finantssüsteemi-sisesed varad

1 232 1 311 460 807 21 24 201 284 51 5 610

Tasumata võlainstrumendid

338 0 7 663 1 232 0 0 0 0 767 0

Punktisumma kokku 3 040 1 906 917 407 204 187 119 102 77 3 040

43

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

016

LISATEEMA 1. KINNISVARAFONDID

Kinnisvarafondide varade maht on Euroopas, aga ka Eestis viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Seda seostatakse ekspan-

siivse rahapoliitika ja madalate intressimäära-

dega, millega on kaasnenud traditsiooniliste

finantsinstrumentide tootluse langus ja madala

tootluse püsimajäämine. Samuti nähakse inves-

teerimisfondide leviku ja kasvu taga Euroopas

pangandussektori nõuete karmistumist pärast

üleilmset finantskriisi ning probleemsete

laenude kriisijärgset suurt mahtu, mis on pärs-

sinud pankade valmidust laenu pakkuda.

Euroopa Keskpanga hinnangul on kiiresti kasvavad investeerimisfondid, sh ka kinnisvarafondid üheks neljast suurimast euroala finantsstabiilsust ohustavaks riskiallikaks. Euroala kinnisvarafondide maht on 2008. aastast saadik peaaegu kahekordis-

tunud. Samal ajal on fondide investeeringute riskitase tõusnud ning nende seosed pankadega

tihedamaks muutunud. Kardetakse, et finantsturgudel avalduvate pingete korral võib fonde

tabada raha väljavool, mis võib kaasa tuua varade kiirmüügi ja suure hinnalanguse. Näiteks kui

selgus, et Ühendkuningriik (ÜK) on otsustanud EList lahkuda, tekkisid suurtel kinnisvarafondidel

tõsised likviidsusprobleemid, kuna paljud investorid soovisid pärast ÜK referendumit fondidest

korraga väljuda. Fondid olid sunnitud osakute tagasiostmise ajutiselt peatama ning nende väär-

tust alla hindama, et investorite lahkumissoovi kärpida.

Eesti turule ilmusid spetsiaalselt kinnisvarasse investeerivad fondid enne majandus-kriisi ja selle ajal, 2008.–2009. aastal. Esimesed fondid panustasid Kesk- ja Ida-Euroopa

riikide kinnisvaraturu kiirele arengule. Kui kinnisvarahinnad majanduskriisi ajal järsult kukkusid,

siis hakkas tekkima ka Eesti kinnisvaraturule suunatud fonde.

Kinnisvarafondide tekkele ja kasvule on kaasa aidanud kinnisvarafondide kõrge tootlus võrreldes teiste fondide ja muude finantsvaradega. Kinnisvarafondide varade

maht on iseäranis kiiresti kasvanud alates 2015. aastast – aastakasv on olnud keskmiselt 35%

(vt joonis L1.1). Teiste investeerimisfondide maht on samal ajal vähenenud. 2016. aasta juuli

lõpus tegutses Eesti turul seitse kinnisvarafondi. Nende investeeringute kogumaht oli 308

miljonit eurot41 ja seda haldas neli fondivalitsejat.

Kinnisvarafondid investeerivad peamiselt Eesti ja Balti riikide büroo- ja kaubandus-hoonetesse. Üldjuhul eelistavad fondid valmisehitatud ja rahavoogu tootvat ärikinnisvara,

eeskätt kaubandus- ja kontorihooneid. Samas on sihtturgude väiksuse ja sobivate investeerimis-

objektide vähesuse tõttu portfelli soetatud ka toomis- ja laopindu (vt joonis L1.2). Investeeringuid

tehakse enamasti kinnisvara omavate ja haldavate eriotstarbeliste ettevõtete (ingl special

purpose vehicle, SPV) kaudu.

41 Kinnisvarafondid ei oma kinnisvarainvesteeringuid enamasti otse, vaid enda omanduses olevate kinnisvara omavate ja haldavate ettevõtete kaudu. Seetõttu ei peegelda fondide varade väärtus kinnisvarainvesteeringute koguväärtust, vaid kinnis-vara omavate ja haldavate ettevõtete aktsiate väärtust.

Joonis L1.1. Kinnisvarafondide arv ja varade maht

Allikas: finantsinspektsioon

0

1

2

3

4

5

6

7

8

0

50

100

150

200

250

300

350

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

mln

eur

ot

varade maht (vasak telg)fondide arv (parem telg)

44

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

016

Joonis L1.2. Kinnisvarafondide investeeringu-te struktuur 31.12.2015 seisuga

Allikad: fondide avalikud aruanded, Eesti Panga arvutused

kontori-hooned 36%

kaubanduspinnad 34%

lao- ja tootmis-hooned 13%

muud 13%

elamumaa 3% metsamaa 1%

Joonis L1.3. Kinnisvarafondide investorite struktuur 31.03.2016 seisuga

Allikas: finantsinspektsioon

pensionifondid 34%

mitteresidendid 27%

ettevõtted 25%

määramata 6%

eraisikud 5%pangad 2%

muud finantseerimis-asutused 0,3%

Kinnisvarafondid kasutavad tavaliselt ka finantsvõimendust. Fondide laenuvõtmi-

sele ei ole üldjuhul seadusega piiri pandud,

kuid finantsvõimenduse maksimummäär tuleb

sätestada fondi tingimustes või põhikirjas.

Olemasolevate kinnisvarafondide puhul on see

kehtestatud 50–85% juures, kuid tegelik määr

on fondide avalike aruannete põhjal keskmiselt

50%42. Enamasti on finantsvõimenduseks kasu-

tatud pangalaene, mis on võetud kinnisvara

haldavate ettevõtete nimel Eestis või teistes

Balti riikides tegutsevatest pankadest. Fondide

avalike aruannete põhjal oli fondidele ja neile

kuuluvatele ettevõtetele väljastatud laenude

maht 2015. aasta lõpu seisuga 216 miljonit

eurot. See moodustas ligikaudu 8% kinnis-

vara- ja ehitusettevõtetele Eestis tegutsevate

pankade poolt väljastatud pangalaenudest ning

alla 2% nende pankade kogu laenuportfellist.

Kinnisvarafondidesse investeerivad valda-valt institutsionaalsed investorid eesotsas pensionifondidega. Umbes kolmandik kinnis-

varafondide aktsiatest ja osakutest kuulub Eestis

tegutsevatele pensionifondidele (vt joonis L1.3).

Teine kolmandik kuulub Eesti ettevõtetele ja

majapidamistele. Samas on ka mitteresiden-

tidest investorite roll üsna suur: vähemalt 27%

fondide aktsiatest ja osakutest kuulub välisin-

vestoritele, kellest enamik on lähiriikide pangad

ja muud finantseerimisasutused43 (vt joonis L1.4).

Kinnisvarafondide tekkimine ja kasv on finantsstabiilsuse ja kapitaliturgude seisu-kohast põhimõtteliselt positiivne. See soodustab pangandusvälise finantssektori arengut ja

finantsvahendajate mitmekesistumist ning võimaldab riske paremini hajutada võrreldes olukor-

raga, kus kinnisvaraettevõtteid rahastavad peamiselt pangad.

Samas võib fondide seotus finantssektori teiste osalistega suurendada riske finants-stabiilsusele. Fondid kasutavad oma investeeringute võimendamiseks üsna palju pangalaene.

See tähendab, et pangad on haavatavad fondide kinnisvarainvesteeringutega kaasneva riski

suhtes. Fondide finantsvõimendus on keskmiselt 50%, mis võimaldab ka küllaltki suurt investee-

ringute väärtuse langust katta omavahendite arvelt. Samas võib kinnisvara hind Eesti turu väik-

suse tõttu ka väga suures ulatuses kõikuda. Seega ei ole täiesti välistatud, et pangad peavad

kahjusid kandma. Teisest küljest ei moodusta pankade laenud kinnisvarafondide omanduses

olevatele ettevõtetele suurt osa nende laenuportfellist.

42 Kaks fondi ei ole üldse laenu võtnud. Nendega arvestades on keskmine finantsvõimendus 35%.

43 Ligi 10% aktsiate ja osakute puhul on investorid määramata. Need osakud võivad olla esindajakontode nimel ja võivad tähistada nii residente kui ka välisinvestoreid.

45

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

016

Ka pensionifondid on enda omanduses olevate kinnisvarafondide aktsiate ja osakute tõttu kinnisvaraturu riskidele avatud. Ehkki pensionifondid on ühed suurimad

kinnisvarafondide aktsiate ja osakute omanikud,

on viimastel nende koguportfellis ikkagi üsna

väike osa (3–4% turuväärtusest). Samas tuleb

arvestada, et lisaks kinnisvarafondide aktsiatele

ja osakutele on pensionifondidel ka muid kinnis-

varaga seotud investeeringuid. Kuigi pensio-

nifondidele kehtivad kinnisvarasse ja sellega

seotud väärtpaberitesse investeerimisel teatud

seadusepiirangud44, pole need eriti kitsendavad.

Eesti kinnisvarafondidega seotud riski vähendab asjaolu, et need on kinnised fondid, mille puhul fondivalitsejal ei ole kohustust osakuid või aktsiad omaniku nõudmisel tagasi osta. Investorid on enamasti

arvestanud võimalusega, et investeeringut tuleb fondis hoida tähtaja lõpuni või tähtaja pikenda-

mise korral veel kauem, kui turuolukord ei soosi seda, et fond oma investeeringud maha müüb.

Samuti on kinnisvarafondid tavaliselt kehtestanud investeerimisele miinimumpiirangud, mis on

teiste fondidega võrreldes küllaltki kõrged. Seetõttu investeerivad fondidesse valdavalt institut-

sionaalsed investorid ja jõukad eraisikud või nendega seotud ettevõtted, kes on kinnisvarainves-

teeringutega kaasnevatest riskidest teadlikumad ja nendega oma riskide juhtimisel arvestanud

ja/või kellel on ka investeeringute väärtuse volatiilsuse talumiseks suuremad puhvrid.

44 Investeerimisfondide seaduse järgi ei tohi kinnisvara väärtus ja kinnisvarafondi või välisriigi õigusaktide kohaselt kinnisva-rafondina käsitletava fondi osakute ja aktsiate väärtus kokku moodustada rohkem kui 70% vabatahtliku ning rohkem kui 40% kohustusliku pensionifondi aktivate turuväärtusest.

Joonis L1.4. Kinnisvarafondide investorite struktuur 31.03.2016 seisuga

Allikas: finantsinspektsioon

Eesti 67%

Läti 9%

Rootsi 7%

määramata 6%Leedu 5%Luksemburg 2%

Šveits 2%Soome 1%

Ühendkuningriik 0,3% Taani 0,1%

46

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

016

LISATEEMA 2. KOHUSTUSLIKU KOGUMISPENSIONI FONDID JA FINANTSTURUD

Pensionifondide käekäik mõjutab enamiku majapidamiste finantsseisu, nii et pensio-nifondidega toimuv on finantsstabiilsuse seisukohast tähtis. Kohustusliku kogumis-

pensioni fondidega peavad liituma kõik pärast

1983. aastat sündinud, mistõttu on pensionifon-

dide osakuid järjest suuremal hulgal inimestel,

kes arvestavad oma pensionipõlve planee-

rides pensionifondidest teenitava tuluga. Kuna

pensionifondid on oma investeeringute kaudu

seotud ka finantssektori teiste osalistega, siis

muutuvad nad varade mahu45 kasvades finants-

stabiilsuse seisukohast järjest olulisemaks.

Kohaliku väärtpaberituru väiksuse tõttu ja investeeringuriski hajutamiseks on välis-maiste investeeringute osakaal pensioni-fondide investeeringute seas väga kõrge. 2016. aasta juuli lõpus moodustas Eestis mitte-

registreeritud väärtpaberite osakaal pensionifondide varadest 71% (vt joonis L2.1). Seepärast

mõjutab pensionifondide investeeringute väärtust üsna suurel määral see, mis toimub välis-

maistel väärtpaberiturgudel. Eestis registreeritud väärtpaberitesse oli 2016. juuli lõpu seisuga

investeeritud 6% pensionifondide varadest.

Raha osakaal pensionifondide varades on olnud üsna muutlik. Üleilmse finantskriisi ajal

ning sellele vahetult järgnevatel aastatel raha osakaal pensionifondide varades kasvas, osalt

väärtpaberite hindade üleüldise languse tõttu. Viimasel kolmel aastal on aga väärtpaberite

hinnatõusu taustal kasvanud ka raha osakaal varades, mis peegeldab nii fondihaldurite konser-

vatiivsuse suurenemist kui ka võimalike soodsate investeeringute vähesust erinevatel turgudel.

Raha osakaal moodustas pensionifondide varadest 2016. aasta juuli lõpus peaaegu veerandi.

Raha osakaal mõjutab ühtlasi ka fondide tootlust: suhteliselt suur osakaal vähendab väärtpa-

berihindade tõusutsüklis küll tootlust, kuid varahindade korrektsiooni korral on hinnalanguse

negatiivne mõju pensionifondide tootlusele väiksem.

Eesti pensionifondide investeeringute hulgas on üsna suur osakaal fondiinvesteerin-gutel. Viimasel kolmel aastal on üle poole kohustusliku pensionifondide varade mahust olnud

paigutatud teistesse investeerimisfondidesse. Raha ja hoiuseid arvestamata on fondiinvestee-

ringute osakaal veelgi suurem, ulatudes peaaegu 70%ni kogu investeeringutest.

Pensionifondide investeeringutes domineerivad peamiselt rahapaigutused Euroopasse. Mõnevõrra vähem on investeeritud Põhja-Ameerikasse ja globaalselt hajutatud fondidesse; ülejäänud piirkondade osakaal investeeringute kogumahus on aga väike. Aktsiainvesteeringute seas moodustavad rahapaigutused Euroopasse 64% ning

võlakirjainvesteeringute seas 81% (vt joonis L2.2). Seega mõjutab Eesti kohustusliku kogumis-

pensioni fondide varade väärtust enim olukord Euroopa väärtpaberiturgudel.

45 Kohustusliku kogumispensioni fondide varade maht on suhteliselt kiiresti kasvanud. Viimase kümne aastaga on kogumis-pensionifondide varade maht suurenenud ligi üheksa korda. 2014. aasta märtsi lõpuks ületas kogumispensionifondide varade maht Eesti kohaliku väärtpaberituru kogumahu, nii et nad on finantsvahendajate hulgas varade poolest Eestis pankade järel teisel kohal. 2016. aasta juulis ulatus kogumispensionifondide maht pea 2,9 miljardi euroni ehk 14%ni SKPst.

Joonis L2.1. Välis- ja fondiinvesteeringute ning raha osakaal kohustusliku kogumis-pensioni fondide varades

Allikas: Eesti Panga arvutused

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2006 2008 2010 2012 2014 2016

välisinvesteeringudfondiinvesteeringudraha ja hoiused

47

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

016

Teades kohustuslike pensionifondide investeeringute struktuuri, on võimalik koostada nn võrdlusindeks. Võrdlusindeks

hõlmab eestkätt Euroopa väärtpaberiindekseid,

vähesemal määral ka USA, tärkavate turgude ja

globaalseid väärtpaberiindekseid. Kohustuslike

kogumispensioni fondide võrdlusindeksites on

võetud arvesse investeeringute nii geograafilist

kui ka varaklasside vahelist jaotust selliselt, et

vastavate väärtpaberiindeksitega oleks kaetud

vähemalt 90% pensionifondide varade struktuu-

rist. Erinevate väärtpaberiindeksite osakaalud

on saadud vastava varaklassi ja geograafilise

jaotuse osakaalust pensionifondide investeerin-

gutes. Võrdlusindeksi aluseks olevad väärtpa-

beriindeksid koos vastavate osakaaludega on

esitatud tabelis L2.1.

Kogumispensionifondide üldtootlust näitav Eesti pensioniindeks (EPI) on viimasel viiel aastal võrdlusindeksiga sarnaselt tõusnud, ehkki mõnevõrra aeglasemalt. Kogumispensionifondide investeeringute struk-

tuuri ja peamisi sihtturge arvestades konst-

rueeritud võrdlusindeksi keskmine aastatootlus

oli ajavahemikul 2011–2015 6,9%, samal ajal

kui EPI keskmine aastakasv oli 3,1% (vt joonis

L2.3). Pensionifondides oleva raha ja hoiuste

osakaaluga korrigeeritud võrdlusindeksi aasta-

tootlus on küll mõnevõrra väiksem (+5,6%),

kuid siiski kõrgem kui EPI vastav näita. Samas

on EPI aastatootlus volatiilsuse poolest väik-

sema riskiga kui võrdlusindeks ning peegeldab

konservatiivsemat investeerimisstrateegiat. EPI

aastatootluse standardhälve oli ajavahemikul

2011–2015 5,1 protsendipunkti, samas kui võrdlusindeksi ning raha ja hoiuste osakaaluga korri-

geeritud võrdlusindeksi standardhälbed olid vastavalt 8,8 ja 7,7 protsendipunkti.

Joonis L2.2. Kogumispensionifondide investeeringute* jaotus geograafiliste sihtturgude järgi (31.05.2016)

Allikas: Eesti Panga arvutused* Välja arvatud raha ja hoiused.

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

investeeringudkokku

aktsiad jaaktsiafondid

võlakirjad javõlakirjafondid

muud regioonidglobaalneAasiaPõhja-AmeerikaEuroopa

Joonis L.2.3. EPI ja võrdlusindeksid (30.12.2010=100)

Allikad: pensionikeskus, Bloomberg, Eesti Panga arvutused* Raha ja hoiuste osakaaluga korrigeeritud.

40

60

80

100

120

140

160

180

2011 2012 2013 2014 2015 2016

EPIvõrdlusindekskorrigeeritud võrdlusindeks*

Tabel L2.1. Kogumispensionifondide võrdlusindeksi ülesehitus

Varaklass Geograafiline piirkond Osakaal Väärtpaberiindeks

Aktsiad

Euroopa 24,3% S&P EUROPE 350

USA 7,2% S&P 500

Globaalne 3,7% S&P GLOBAL 1200

Aasia 2,6% S&P Asia 50

Ettevõtete võlakirjadEuroopa 29,6% Bloomberg Europe Investment Grade Corporate Bond Index

Globaalne 9,4% Bloomberg Global Investment Grade Corporate Bond Index

Valitsuste võlakirjadEuroopa 20,6% Bloomberg Eurozone Sovereign Bond Index

Tärkavad turud 2,6% Bloomberg USD Emerging Market Sovereign Bond Index

48

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

016

Seniste arengusuundade jätkudes mõjutab pensionifondide varade väärtust järg-misel aastal peamiselt raha ja hoiuste suhteliselt kõrge osakaal ning see, mis toimub Euroopa väärtpaberiturgudel. Kuna raha ja hoiuste osakaal on hetkel suhteliselt kõrge, siis

jääb EPI tootlus tõenäoliselt ka lähitulevikus turgude keskmisest tootlusest väiksemaks. Samas

tähendab raha ja hoiuste suur osakaal ka seda, et varade hindade võimaliku korrektsiooni korral

on selle mõju pensionifondide üldisele tootlusele varasemast väiksem.