Upload
others
View
3
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
MTÜ Eesti Pakendiringlus
2014. aasta tegevusaruanne
www.pakendiringlus.ee
Sisukord
1. Pakendijäätmete taaskasutuse tulemused 3
2. Lepingud ettevõtjatega 4
3. Pakendijäätmete kogumiskohad 5
4. Pakendijäätmete taaskasutuse teenustasud 5
5. Teavitustegevus ja selle maksumus 6
6. Taaskasutusorganisatsioonide võrdne kohtlemine 7
Lisa 1. Pakendikonteinerid omavalitsuste kaupa (tabel) 8
1. Pakendijäätmete taaskasutuse tulemused
Kokku deklareeris pakendijäätmete teket MTÜ-le Eesti Pakendiringlus 2014. aastal 1651 importööri ja
tootjat. Nende poolt turule pandud pakendi kogumass oli 54 836 tonni. MTÜ Eesti Pakendiringlus kogus ja
taaskasutas 2014. aastal 40 880 tonni pakendijäätmeid, täites ja ületades pakendiseaduse §-s 36 sätestatud
sihtarvud.
Olgu siinkohal võrdluseks toodud, et 2013. aastal deklareeriti MTÜ Eesti Pakendiringlusele 56 035 tonni
pakendite turuletoomine ning taaskasutustulemus oli tol aastal 36 780 tonni.
Täpsemat jaotust 2014. aastal deklareeritud ja taaskasutatud pakendimaterjalide ning taaskasutuse
sihtarvude lõikes kajastab joonis 1.
Joonis 1. Deklareeritud ja taaskasutatud pakendimaterjal (t).
Pakendiseaduse §174 lg 2 p 1 näeb ette andmete esitamist „tekkekohal kogutud ning avaliku
konteinerivõrgustiku kaudu kogutud ja taaskasutatud pakendijäätmete kohta jäätmekäitlejate kaupa“.
Reaalsuses on taolist arvepidamist raske rakendada, sest üks ja sama jäätmekäitleja sõiduk võib oma
kogumisringil koguda pakendijäätmeid nii tekkekohtadelt kui ka avalikust konteinerpargist ning seesama
kogumisring võib sisaldada samaaegselt erinevate taaskasutusorganisatsioonide ning ka kolmandate isikute
konteineritest pärinevaid pakendijäätmeid.
Sellegipoolest esitame tabelis 1 hinnangulised andmeid tekkekohal ning avalikust kogumisvõrgust kogutud ja
taaskasutatud jäätmete kohta.
Tabel 1. Tekkekohal ja avaliku kogumisvõrgu kaudu kogutud pakendijäätmete taaskasutamine (t).
tekkekohal avalik kogumisvõrk jäätmekäitlejad
klaas 11810 Eesti Keskkonnateenused AS, Nelitäht OÜ
plast 4493 1382
Eesti Plast OÜ, Väätsa Prügila AS, Gektor Grupp OÜ, Nelitäht OÜ, Eesti Keskkonnateenused AS
metall 1418 412
Eesti Keskkonnateenused AS, BLRT Refonda Baltic OÜ, BAO Ohtlikud Jäätmed OÜ, Baltfer Recycling OÜ
paber ja kartong 3713 11168
Eesti Keskkonnateenused AS, Nelitäht OÜ, Gektor Grupp OÜ, Väätsa Prügila AS, Räpina Paberivabrik AS, Vallesburg OÜ
puit 6461
Eesti Keskkonnateenused AS, Nelitäht OÜ, Gektor Grupp OÜ, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS, SLG Energy OÜ, Metrosystem OÜ
muu 21 Nelitäht OÜ
2. Lepingud ettevõtjatega
MTÜ Eesti Pakendiringlus on sõlminud pakendikonteinerite rendi ja tühjendamise osas lepingud kokku 7
jäätmevedajaga, kes teenindavad avalikus pakendijäätmete kogumisvõrgus 2052 konteinerit. Koos
ettevõtete juurde paigaldatud kogumisvahenditega on nende jäätmevedajate teenindamisel ligi 4000
konteinerit. Nendeks ettevõteteks on AS Eesti Keskkonnateenused, OÜ Gektor-Grupp OÜ, OÜ Prügimees, OÜ
Prügitont, Ekovir OÜ, AS Ragn-Sells ja AS Väätsa Prügila.
Jäätmete sorteerimise ning taaskasutamise teenust osutas MTÜ-le Eesti Pakendiringlus 2014. aastal kokku
13 ettevõtet. Need olid: AS Eesti Keskkonnateenused, OÜ Nelitäht, OÜ Gektor Grupp, AS Väätsa Prügila, OÜ
Eesti Plast, AS Räpina Paberivabrik, OÜ Vallesburg, AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus, OÜ SLG Energy,
OÜ Metrosystem, OÜ BLRT Refonda Baltic, OÜ BAO Ohtlikud Jäätmed ja OÜ Baltfer Recycling.
Pakendiettevõtjatega on MTÜ Eesti Pakendiringlus sõlminud kokku 3176 lepingut, kuid nagu peatükis 1
osutasime, deklareeris meile turule pandud pakendimasse vaid 1651 ettevõtet. Mittedeklareerimise
põhjusteks on eelkõige majandustegevuse puudumine või pakendiseaduse §20 lg 7 sätestatud
deklareerimiskohustuse puudumine.
3. Pakendijäätmete kogumiskohad
MTÜ Eesti Pakendiringluse on ainus taaskasutusorganisatsioon, kelle avalike pakendikonteinerite
kogumisvõrk on juba 2006. aasta oktoobrist alates ulatunud kõikidesse omavalitsustesse. Kokku oli
31.12.2014 avalike konteinerite arv 2052.
Lisas 1 on toodud konteinerite arv omavalitsusiti. Juhime tähelepanu, et loetelus on ainult need konteinerid,
mis on avalikud ja kõigile kättesaadavad, st korteriühistute juurde paigutatud konteinereid nimekirjas ei ole.
2014. aastal viisime ellu ka SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt toetatud projekti „Klaaspakendite
kogumissüsteemi arendamine“, mille raames paigaldasime Harjumaale 200 uut 5 kuupmeetrist
klaaspakendite kogumise konteinerit. Nende konteinerite soetamiseks viisime läbi ka riigihanke.
2014. aasta juulist on Keskkonnainvesteeringute Keskus SA toel käivitunud projekt „Pakendite
kogumissüsteemi arendamine Tartus ja Narvas“. Projekti tulemusel paigutatakse Tartusse ja Narvasse kokku
90 uut kogumiskonteinerit.
Tallinna linna jäätmehoolduseeskirja muutmine 2014. aasta alguses, mis lubas avalikus linnaruumis kasutada
vaid kuni 5 kuupmeetriseid pakendikonteinereid, tõi meie jaoks kaasa kohustuse kasutusest kõrvaldada 8
kuupmeetrised pakendikonteinerid, mida olime kasutanud alates 2005. aastast ning mida oli kokku 55.
4. Pakendi taaskasutuse teenustasud
Pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise teenustasud on toodud alljärgnevas tabelis.
Tabel 2. MTÜ Eesti Pakendiringlus teenustasud aastal 2014.
Pakendimaterjali liik Teenustasu eur/t
Müügipakend
Klaas ja keraamika 102 €
Paber ja kartong 105 €
Plast 409 €
Metall 255.60 €
Puit 40.90 €
Muu materjal 409 €
Joogikatong 105 €
Veo- ja rühmapakend
Paber ja kartong 92.67 €
Plast 108.6 €
Metall 127.80 €
Puit 40.90€
MTÜ Eesti Pakendiringlus lähtub printsiibist, et me ise ei osta ega müü taaskasutatavat pakendimaterjali.
MTÜ Eesti Pakendiringluse kogumisvõrgu kaudu kogutud ja taaskasutusse suunatud pakendimaterjali müüb
edasi vastav jäätmekäitleja ning meil puudub ülevaade hindadest, millega jäätmekäitlejad seda materjali
kodumaistele või välismaistele partneritele edasi müüvad. Kardetavasti on mõned nendest müügilepingutest
ka konfidentsiaalsed ja seega ei ole müügihinnad avalikud.
5.Teavitustegevus ja selle maksumus
MTÜ Eesti Pakendiringlus teavitustegevus tuleb jagada viie kuluartikli vahel. Nendeks on kulutused
töötasule, reklaamile, kampaaniaüritustele, suhtekorraldusele ja trükistele. Teavituskulutuste kogusumma
on 68 129 eurot ning arvestades, et MTÜ Eesti Pakendiringluse müügikäive oli 2014. aastal 5,775 mln eurot,
siis on pakendiseadus § 174 lg 5 nõue täidetud. Täpsem kulude jaotus on toodud tabelis 3.
Tabel 3. Teavitustegevuse kulude jaotus
kululiik summa
palgakulu 5000
kampaaniaüritused 3546
suhtekorraldus 26880
reklaam 4309
trükised 28394
KOKKU 68129
2014. aastal algatasime koostöös Viljandis puuetega inimeste tööhõivega tegeleva MTÜ-ga Töötoad
koostööprojekti, mille raames toodavad nad, mh MTÜ Eesti Pakendiringluse klientidel tootmises tekkivatest
kangajäätmetest poekotte. Nimetatud edukalt käivitunud puuetega inimeste ühiskonda kaasamise projekti
käigus valmistatakse tekstiilijäätmetest asendustooteid just suure keskkonnakoormusega kilekottidele. Selle
projektiga on liitunud ka maailma üks suurimaid toiduainetetööstuse kontserne Mars International. Kott, kui
toode, ja projekt tervikuna teavitab ühiskonnale olulisi teemasid keskkonnahoiust ning puuetega inimeste
võrdväärsete ühiskonnaliikmetena väärtustamist. Kottide edasimüük hinnaga 4,5 eurot tükk toimub
suuremate poekettide kaudu (Selver, Maxima, Stockmann jne). Kottide tutvustamiseks korraldasime
kaubanduskeskustes mitmeid esitlusi ja paigaldasime välimeedias 1,62m x 1,45m suurused plakatid. Kokku
müüdi 2014. aastal 6077 kotti ning saadud tulu läks täies mahus töötasuna õmblejatele.
Foto: Taaskasutuskottide tootmine MTÜ-s Töötoad ning taaskasutuskotid.
2014. aastal jätkasime tihedat koostööd AS-ga Postimees, kellelt tellisime reklaami nii nende
veebiväljaandes kui ka paberväljaandes.
Elektroonilisi infolehti saatsime välja kokku 4 korda kokku ligi 2000-le pakendiettevõtjale, kohalikule
omavalitsusele ja keskkonnaorganisatsioonile. Osalesime traditsiooniliselt väljapanekuga ning
koostööpartnerina Roheliste Rattaretkel, Maamessil, Viljandi pärimusmuusika festivalil, Viru Folgil,
laulu- ja tantsupeol ning KOV korraldatud info- ja keskkonnapäevadel. Lisaks osalesime ETV
keskkonnateemalises saates „Mõistlik või mõttetu“ ja jagasime Tallinnas koolinoorteprojektile ja
keskkonnahariduse edendamiseks taaskasutusalaseid materjale ja näidiseid.
6. Taaskasutusorganisatsioonide võrdne kohtlemine
Juba aastaid oleme täheldanud Eesti Pakendiringlusele mõistetamatut ning kummalist käitumist, kus
mõnede omavalitsuste ja muude riigiinstitutsioonide esindajad on võimaldanud ühel
pakendiorganisatsioonil teistest oluliselt väiksemas määras täita pakendiseaduses sätestatud avaliku
konteinerite väljashoidmise nõuet suurlinnades. Formaalselt põhjendatakse konteinerite
väljapanemise mittenõudmist pakendite kohtkogumisega. Oma sisus on kohtkogumise
proportsionaalne asendatavus avalike kogumiskohtadega teada ainult osapooltele (KOV ja TVO) ja ei
kuulu avalikustamisele teistele pakendiseaduse alusel töötavatele taaskasutusorganisatsioonidele.
Halvemal juhul on alust karta, et mingeid reegleid, millises ulatuses kohtkogumine saab asendada
avalikke pakendite kogumispunkte, pole KOV-d üldse kehtestanud ning vabastuse
andmine/pakendiseaduse mittetäitmine sõltub järelvalvet teostava ametniku
otsusest/tegevusetusest. Tulemuseks on see, et olulise kohtkogumisega omavalitsustes nagu Tallinn
ja Tartu on elanikkonnast hõlmatud 1-2% kohtkogumisega. Ülejäänud piirkonna elanikele ja
läbisõitjatele pakutakse ainult murdosa ulatuses avalikke pakendikonteinereid, mille arv on
pakendiseaduses matemaatiliselt välja toodud.
Eesti Pakendiringlus on juba 2004. aastal keskkonnaministeeriumile esitatud akrediteerimistaotluses
toonud välja eetilisuse ning seaduste järgimise tegevuspõhimõtte partnerite valikul: Eesti
Pakendiringlus sõlmib lepinguid jäätmekäitlejatega, kes lähtuvad oma tegevuses Eesti Vabariigi
õigusaktidest ja ei otsi võimalusi nendest kõrvalehiilimiseks; hoiduvad toimingutest, mida saab
õiguslikult kvalifitseerida korruptiivseteks; tegutsevad aususe, eetilisuse, avatuse, selguse,
professionaalsuse ja ausa konkurentsi nõudeid järgides. Tol korral ei osanud me näha vastavate
probleemide ilmnemist avaliku sektori esindajate seas. Heameel on aga tõdeda, et oleme neist
põhimõtetest, mida reguleerib raamatupidamise seaduse eelnõu1, juhindunud kogu oma tegevusaja.
Eesti Pakendiringlus on teadvustanud võimalusel eredaid näiteid organisatsioonide võrdväärse
kohtlemise puudumisest erinevatel tasanditel (nii avalikes kirjutistes kui kohtumisel/vestlustes
avaliku sektori esindajatega). Kahjuks pole aga meie pädevuses ega põhikirjaliste tegevuste hulgas
võimalust uurida nende tegevuste motiive.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Aivo Kangus
juhatuse esimees
1 Raamatupidamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 65 SE (eelnõu)
http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a61a8d9d-1301-413e-907b-
9712c5582f18/Raamatupidamise%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muutmise%20sea
dus/ (29.07.2015)
Lisa 1. Pakendikonteinerid omavalitsuste kaupa
Omavalitsus Konteinerite arv
Abja vald 6
Aegviidu vald 2
Ahja vald 5
Alajõe vald 20
Alatskivi vald 9
Albu vald 5
Ambla vald 5
Anija vald 29
Antsla vald 4
Are vald 2
Aseri vald 5
Audru vald 5
Avinurme vald 10
Elva linn 13
Emmaste vald 8
Haanja vald 4
Haapsalu linn 6
Haaslava vald 10
Halinga vald 14
Haljala 1
Halliste vald 3
Hanila vald 2
Harku vald 11
Helme vald 4
Hiiu vald 16
Häädemeeste vald 5
Iisaku vald 7
Illuka vald 4
Imavere vald 2
Juuru vald 2
Jõelähtme vald 13
Jõgeva linn 15
Jõgeva vald 18
Jõhvi linn 24
Järva-Jaani vald 3
Järvakandi vald 10
Kaarma vald 13
Kadrina vald 5
Kaiu vald 1
Kallaste linn 1
Kambja vald 22
Kareda vald 1
Karksi vald 8
Karula vald 1
Kasepää vald 4
Kehtna vald 25
Keila linn 6
Keila vald 4
Kernu vald 3
Kihelkonna vald 2
Kihnu vald 3
Kiili vald 7
Kiviõli linn 9
Koeru vald 7
Kohila vald 9
Kohtla vald 16
Kohtla-Järve linn 36
Kohtla-Nõmme vald 1
Koigi vald 1
Kolga-Jaani vald 6
Konguta vald 3
Koonga vald 2
Kose vald 14
Kullamaa vald 3
Kunda linn 2
Kuressaare linn 17
Kuusalu vald 31
Kõlleste vald 10
Kõo vald 2
Kõpu vald 1
Käina vald 2
Kärla vald 4
Käru vald 1
Laekvere vald 1
Laeva vald 2
Laheda vald 18
Laimjala vald 9
Lasva vald 6
Leisi vald 18
Lihula vald 13
Lohusuu vald 6
Loksa linn 41
Luunja vald 2
Lääne-Nigula vald 4
Lüganuse vald 14
Lümanda vald 3
Maardu linn 77
Martna vald 2
Meeksi vald 1
Meremäe vald 2
Mikitamäe vald 2
Misso vald 2
Mooste vald 3
Muhu vald 17
Mustjala vald 1
Mustvee linn 5
Mõisaküla linn 2
Mõniste vald 2
Mäetaguse vald 9
Mäksa vald 1
Märjamaa vald 16
Narva linn 4
Narva-Jõesuu linn 3
Nissi vald 1
Noarootsi vald 3
Nõo vald 4
Nõva vald 3
Orava vald 5
Orissaare vald 21
Otepää vald 2
Padise vald 2
Paide linn 21
Paide vald 10
Paikuse vald 4
Pajusi vald 6
Pala vald 8
Palamuse vald 13
Paldiski linn 2
Palupera vald 14
Peipsiääre vald 3
Pihtla vald 5
Piirissaare vald Kogumine kottidega
Puhja vald 2
Puka vald 8
Põdrala vald 4
Põltsamaa linn 7
Põltsamaa vald 41
Pärnu linn 31
Pöide vald 14
Pühalepa vald 8
Raasiku vald 17
Rae vald 39
Raikküla vald 5
Rakke vald 10
Rakvere linn 5
Rakvere vald 4
Rannu vald 1
Rapla vald 21
Ridala vald 2
Roosna-Alliku vald 2
Ruhnu vald 15
Rõngu vald 4
Rõuge vald 4
Rägavere vald 2
Räpina vald 4
Saarde vald 13
Saare vald 10
Saku vald 5
Salme vald 3
Sangaste vald 1
Saue linn 37
Saue vald 18
Sauga vald 3
Sillamäe linn 15
Sindi linn 4
Sonda vald 3
Surju vald 3
Suure-Jaani vald 8
Sõmerpalu vald 1
Sõmeru vald 1
Tabivere vald 1
Taheva vald 3
Tahkuranna vald 7
Tallinna linn 202
Tamsalu vald 7
Tapa vald 13
Tartu linn 63
Tarvastu vald 15
Toila vald 8
Tootsi vald 8
Torgu vald 4
Tori vald 8
Torma vald 6
Tudulinna vald 6
Tõlliste vald 9
Tõrva linn 3
Tähtvere vald 3
Türi vald 14
Urvaste vald 3
Vaivara vald 1
Valga linn 7
Valgjärve vald 4
Valjala vald 17
Vara vald 10
Varstu vald 4
Vasalemma vald 1
Vastse-Kuuste vald 2
Vastseliina vald 5
Veriora vald 6
Vigala vald 5
Vihula vald 1
Viimsi vald 5
Viljandi linn 47
Viljandi vald 47
Vinni vald 3
Viru-Nigula vald 2
Vormsi vald 56
Võhma linn 3
Võnnu vald 2
Võru linn 12
Võru vald 2
Väike-Maarja vald 13
Vändra alev 16
Vändra vald 21
Õru vald 3
Ülenurme vald 1