Eesti Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhind 2010:1. koolitus 05.04.-06.04.2010

Tiia Tammaru, Tallinna TehnikaülikoolJari Kukkonen, Vita Longa

Kutseõppeasutuste kvaliteediauhind:võimaldajad

Kriteeriumide struktuur – võimaldajad

1Eestveda-

m ine

1b

1a

4a4Partnerlus

ja ressursid

Allkriteerium id

Vaadeldavadvaldkonnad

1. Eestvedamine: Kuidas tippjuhtkond ja kõik teised liidrid oma isikliku eeskujuga innustavad ja toetavad kutseõppeasutuse kultuuri

1a Kuidas tippjuhtkond ja kõik teised liidrid arendavad organisatsiooni missiooni, visiooni ja väärtusi ja on täiuslikkuse kultuuri

eeskujuks:

Selles allkriteeriumis võib kirjeldada järgnevat ja tuua nende kohta näiteid:

– kutseõppeasutuse missiooni ja visiooni olemasolu ja arendamist

– kuidas liidrid arendavad kutseõppeasutuse selgeid väärtushinnanguid, millel põhineb kutseõppeasutuse juhtimine ning organisatsioonikultuur

– kuidas liidrid järgivad igapäevaselt neid väärtusi

– kuidas liidrid õpivad ise ja koolitavad teisi

– kuidas liidrid teevad ennast kättesaadavaks, kuulavad ära ja reageerivad kutseõppeasutuse töötajatele

– kuidas liidrid stimuleerivad ja julgustavad inimesi koostööle, õppimisele ja loovusele

– kuidas liidrid vaatavad üle ja parendavad oma juhtimistegevuse mõjusust

1b Kuidas tippjuhtkond ja kõik teised liidrid on aktiivsed parendustegevuse eestvedajad organisatsioonis ja on kaasa haaranud kliente, tarnijaid ja teisi väliseid institutsioone

Selles allkriteeriumis võib kirjeldada järgnevat ja tuua nende kohta näiteid sellest, kuidas liidrid:– rakendavad pideva parendamise põhimõtet kutseõppeasutuse

juhtimisel ja igapäevategevustes– osalevad parendustegevuste prioriteetide määramisel, selleks

finantseerimise tagamisel, organiseerimisel ja toetamisel– haaravad kaasa ja tunnustavad töötajaid uuenduste elluviimisel– osalevad erinevates ühiskondlikes tegevustes, konverentsidel ja

seminaridel– tagavad juhtimise läbipaistvuse, demokraatlikkuse, tõhususe ja

mõjususe– suhtlevad õpetajate, teiste töötajate ja kutseõppeasutuseväliste

partneritega ning kaasavad neid parendustegevusse– jagavad parimaid kogemusi kutseõppeasutuse sees ja

väljaspool– tunnustavad erinevate huvipoolte tulemusi

2. Poliitika ja strateegia: Kuidas organisatsioon töötab välja, viib ellu ja vaatab üle strateegiat ning muudab selle plaanideks ja tegevusteks

2a Kuidas organisatsioon töötab välja strateegiat ja plaane, tuginedes asjakohasele ja kõikehõlmavale toimemõõtmisest ning uuringute, õppimise ja loovusega seotud tegevustest saadud informatsioonile

Selles allkriteeriumis võib kirjeldada järgnevat ja tuua nende kohta näiteid:• kuidas kutseõppeasutus teeb kindlaks, analüüsib ja kasutab asjakohast

informatsiooni, mis on seotud– sotsiaalsete, keskkonnahoiu ja seadusandluse valdkondadega,

majanduslike ja demograafiliste näitajatega ning konkurentide tegevustega

– kutseõppeasutuse sisemiste toimenäitajate ning tugevate ja nõrkade külgede analüüsiga

– missiooni ja visiooni, väärtushinnangute, arengu- ja tegevuskavadega, mis tuginevad huvipoolte vajadustele ja ootustele

• kutseõppeasutuse missiooni ja visiooni haakumist huvigruppide selgete eesmärkide sõnastamisega visiooni teostamiseks

• tegevustele prioriteetide seadmist ja huvipooltega arvestamist• kas kasutatakse võrdlusi kutseõppeasutuste “parimate kogemustega”

2b Kuidas organisatsioon oma strateegiat ja plaane edastab ja ellu viib

• Selles allkriteeriumis võib kirjeldada järgnevat ja tuua nende kohta näiteid:– kuidas missiooni ja visiooni teadvustatakse juhtidele, õpetajatele ja

töötajatele ning teistele huvipooltele– kuidas kaasatakse kutseõppeasutuse kõikide tasandite töötajaid ning

teisi huvipooli praktiliste ja realistlike eesmärkide ja plaanide ellu viimisse juhindudes tulevikuvisioonidest

– kuidas rakendatakse ellu kutseõppeasutuse missiooni, visiooni ja väärtusi tuginedes õpilaste, tööandjate, õpetajate ja teiste huvipoolte vajadustele ja ootustele

– kuidas edastatakse strateegiaid ja plaane kõikidele töötajatele organisatsiooni kõikidel tasanditel ja hinnatakse neist arusaamist

– kuidas tagatakse töötajate arusaamine kutseõppeasutuse strateegiaist ja plaanidest seostatuna töötajate tegevusega

– visiooni teostamiseks sõnastatud selgete eesmärkide saavutamise mõõtmist

– ...

2c Kuidas organisatsioon oma strateegiat ja plaane üle vaatab, uuendab ja parendab

• Selles allkriteeriumis võib kirjeldada järgnevat ja tuua nende kohta näiteid:– strateegiate ja plaanide ülevaatust, muutmist,

uuendamist ja parendamist– strateegiatesse ja plaanidesse muudatuste tegemisel

huvipoolte kaasamist– strateegiate ja plaanide asjakohasuse ja mõjususe

hindamist– . . .

3. Töötajad: Kuidas organisatsioon juhib, arendab ja kasutab oma inimeste teadmisi ja kogupotentsiaali individuaalsel, meeskondlikul ja organisatsiooni tasandil

• 3a Kuidas planeeritakse, juhitakse ja parendatakse inimressursse ning määratletakse, arendatakse ja säilitatakse töötajate teadmisi ja kompetentsi:

Selles allkriteeriumis võib kirjeldada järgnevat ja tuua nende kohta näiteid:• töötajate värbamise ja karjääri arendamise poliitikat, lähtudes kutseõppeasutuse

vajadustest• inimestega seotud plaanide (näiteks töötasustamine, koolitus ja

motivatsioonisüsteemid), kutseõppeasutuse strateegiate ja tegevuskavade kooskõlastamist töötajatega

• töötajate küsitluste ja muude töötajate tagasiside vormide kasutamist• ainekavade, õpetajate ja töötajate ning meeskondade eesmärkide kooskõlastamist• töötajate tegevuste ja karjäärivajaduste hindamist ja tunnustamist• töötajate (sh juhtide) kompetentsi hindamist ja juhtimist ning võrdlust tööülesannetega• personaliressursi planeerimist, juhtimist ja parendamist• töötajate koolitamist ja selle tõhususe hindamist

3b Kuidas töötajaid kaasa haaratakse ja volitatakse ning kuidas toimubtöötajate ja organisatsiooni vaheline dialoog

• Selles allkriteeriumis võib kirjeldada järgnevat ja tuua nende kohta näiteid:– töötajate initsiatiivi julgustamist ja kasutamist, otsustusõiguse

delegeerimist– töötajate kaasahaaramist ja motiveerimist kutseõppeasutuse

eesmärkide saavutamiseks– kommunikatsioonivajaduste määratlemist, kommunikatsioonipoliitikat ja

sellesuunalisi plaane– õpetajate ja juhtkonna, töötajate ja juhtkonna ning õpetajate ja töötajate

vahelist infovahetust– meeskonnatöö soodustamist– õpitu ja muul moel kogutud heade kogemuste ja teadmiste levitamist– innovaatilise ja loova käitumise toetamist– . . .

Praktiline töö – täidetud vorm Võimaldajad, 3b1. Loe läbi kriteeriumi sisu ‘täidetud vormi’ vasakus osas.

2. Loe läbi kriteeriumi 3b kirjeldus näidistaotlusdokumendis.

3. Loetle kasutatavad meetodid, lisa tabelisse olemasolev info kasutusaja, rakendatuse ja ülevaatuse kohta (2.-5. samm)

4. Loetle ülevaatustest tulenevaid parendustegevusi (6. samm)

5. Loetle kriteeriumi tugevused ja parendusvaldkonnad (7. samm)

4. Partnerlus ja ressursid: Kuidas organisatsioon mõjusalt ja tõhusalt juhib oma ressursse• 4a Kuidas organisatsioon juhib oma finantsressursse: Selles allkriteeriumis võib kirjeldada järgnevat ja tuua nende kohta näiteid:

– finantsstrateegiate ja –tegevuste välja töötamist ja elluviimist– finants- ja investeerimispoliitika ning prioriteetide omavahelist vastavust– kontrollsüsteemi kasutamist finantstegevuste osas– finantsressursside tagamist ja kasutamist kutseõppeasutuse

strateegiate ja plaanide elluviimiseks– finantsriskide juhtimist– kutseõppeasutuse eesmärkidele ja prioriteetidele vastava eelarve

koostamist ja täitmist– kutseõppeasutuse majandamise tõhusust ja säästlikkust– muude finantseerimisvõimaluste kasutamist kutseõppeasutuse

eesmärkide saavutamisel– muude finantseerimistegevuste ja kutseõppeasutuse prioriteetide

vastavust

4b Kuidas organisatsioon juhib oma inforessursse

Selles allkriteeriumis võib kirjeldada järgnevat ja tuua nende kohta näiteid:– informatsiooni ja teadmiste kogumist ja juhtimist poliitika ja

strateegia toetamiseks – töötajatele nende tööülesannete probleemivabaks täitmiseks vajaliku

informatsiooni olemasolu ja kättesaadavuse kindlustamist– inforessursside säilimist ja kaitsmist, sh seoses infotehnoloogiliste

vahenditega– õppetöö ja juhtimise seisukohalt olulise andmete kogumist, neist

informatsiooni tootmist, selle kasutamist, jagamist ja säilimist– kutseõppeasutuse siseselt ja väliselt vajaliku aruandluse tagamist ja

sellele asjakohast ligipääsetavust– info-ja kommunikatsioonitehnoloogiavahendite ja infosüsteemide

arendamist– . . .

4c Kuidas organisatsioon juhib väliseid partnerlussuhteid

Selles allkriteeriumis võib kirjeldada järgnevat ja tuua nende kohta näiteid:– partnerite leidmist ja hoidmist lähtudes poliitikast ja strateegiast,

võtmepartnerite määratlemist– väliste huvipooltega partnerlussuhete arendamist ja

kommunikatsiooni– koostööd partneritega ühistes huvides ja parendustegevustes– toodete ja teenuste tarnijate valimist ning tarnijate ja tarnete toimivuse

hindamist– koostööprojekte teiste õppeasutuste, organisatsioonide,

ettevõtete/asutustega ning projektide suhet prioriteetidega– keskkonnamõjude optimeerimist, jäätmete vähendamist ja

ümbertöötamist, taastumatute loodusressursside säästmist– …

4d Kuidas organisatsioon juhib muid ressursse

Selles allkriteeriumis võib kirjeldada järgnevat ja tuua nende kohta näiteid:– asjakohaselt oma ehitiste, õppebaaside ja seadmete ning muude

ressursside kasutamist lähtudes poliitikast, strateegiatest ja säästlikkusest

– intellektuaalsete ja materiaalsete varade turvalisuse tagamist– õppeotstarbelise materiaal-tehnilise baasi kasutamist, haldamist ja

arendamist– õppeotstarbelise materiaal-tehnilise baasi vastavust õppeasutuse

eesmärkidele– uute tehnoloogiate ja õppemeetodite kasutuselevõttu

konkurentsieelise saamiseks– varade võimalike ühiskonnale või töötajatele (sh tervisele ja

ohutusele) kahjulike kõrvaltoimete mõõtmist ja juhtimist – . . .

5. Õppekorraldus ja sellega seonduvad protsessid:Kuidas organisatsioon kavandab, juhib ja parendab oma kvaliteedijuhtimissüsteemi ja protsesse klientide täielikuks rahuldamiseks ja neile suureneva väärtuse loomiseks• 5a Kuidas organisatsioon keskendub oma tooteid ja teenuseid

kavandades klientidele ning kuidas juhitakse ja kindlustatakse kliendisuhteid:

Selles allkriteeriumis võib kirjeldada järgnevat ja tuua nende kohta näiteid:– õpilaste rahulolu ja ootuste uurimist õppekava,

spetsialiseerumisvõimaluste, õppeprotsessi ja olmetingimuste suhtes– õppekava tööandjate vajadustele vastavuse uurimist– tööandjatelt tagasiside kogumist kutseõppeasutuse lõpetajate osas– õppekavade ülevaatust ja kaasajastamist, uute õppekavade

väljatöötamist– praktilise ja teoreetilise õppe vahekorda õppekavades– kasutatavate õppemeetodite, materiaalse sisseseade ja muude õppe-

vahendite kaasaja nõuetele vastavust– õpilaste vastuvõttu kutseõppeasutusse, kandidaatide valikukriteeriume

ning erialale sobivuse hindamist

5b Kuidas organisatsioon arendab oma kvaliteedijuhtimissüsteemiSelles allkriteeriumis võib kirjeldada järgnevat ja tuua nende kohta

näiteid:– kutseõppeasutuse juhtimissüsteemi ülevaatust ja parendamist,

et kindlustada õpetamise kvaliteedi vastavust nõuetele ja ootustele

– õppekorralduse ülevaatust ja parendamist– kutseõppeasutuse enesehindamist ja tulemuste kasutamist– ülevaatuste ja tagasiside kogumise süsteeme ja nende

täiustamist– asjakohaste kvaliteedijuhtimisstandardite kasutamist– . . .

5c Kuidas organisatsioon juhib oma võtmeprotsesse toodete ja teenuste loomiseks

Selles allkriteeriumis võib kirjeldada järgnevat ja tuua nende kohta näiteid:– protsesside, sh võtmeprotsesside määratlemist ja juhtimist strateegia ja

poliitika elluviimiseks– selge vastutuse määratlemist võtmeprotsesside juhtimisel– koostööd huvipooltega võtmeprotsesside osas– õppekavade ellurakendamist ja rakendamise seiret– võimalusi spetsialiseerimiskursusteks– õppetulemuste seiret ja kogutud info kasutamist– praktilise väljaõppe kaasaja nõuetele vastavuse tagamist (nii

õppeasutuses kui ka ettevõtetes/asutustes)– õpilaste iseseisva töö korraldamist ja tingimusi selleks– õpetajate omavahelist koostööd ja õppeainetevahelist integratsiooni– Info- ja kommunikatsioonivahendite kasutamist õppekava eesmärkide

saavutamisel ja paremate õppimistingimuste loomisel, e-õppe arendamist

– kaasaegsete õppemeetodite ja tehniliste abivahendite kasutamist õppetöös

– . . .

5d Kuidas organisatsioon juhib oma pideva parendamise protsessi, kasutadesuuenduslikkust ja loovust

Selles allkriteeriumis võib kirjeldada järgnevat ja tuua nende kohta näiteid:– parendustegevuste määratlemist, prioriteetide määramist ja

elluviimist– asjakohaste meetodite kasutamist parendusprotsessis– teabe kogumist ja kasutamist kutseõppeasutuse lõpetajate

ettevalmistuse piisavuse kohta– juhtkonna otsuste ülevaatust õpetamiskvaliteedi, kutseõppeasutuse

sisekliima, majandusliku olukorra osas– protsessimuudatuste mõjususe tagamist– asjakohaste meetodite kasutamist parendustegevustes– …

Võimaldajate kvaliteedi hindamine

RADAR – elemendid ja atribuudid

VÕIMALDAJA Rakendatus

Lähenemisviis

Põhjendatud

Hindamine & ülevaatus

Rakendatud

Integreeritud

Süstemaatiline

Õppimine

Mõõtmine

Parendamine

• i

Radari hindamismaatriks: võimaldajad

 

ELEMENDID OMADUSED 0% 25% 50% 75% 100%

Põhjendatud Lähenemisviisil on selge ja loogiline põhjendus Lähenemisviis on kirjeldatud protsessidega Lähenemisviis keskendub huvipooltele

Integreeritud

Lähenemisviis toetab poliitikat ja strateegiat Lähenemisviis on seotud teiste asjakohaste lähenemisviisidega

Tõendid puuduvad või on anekdootlikud Tõendid puuduvad või on anekdootlikud

Mõningad tõendid Mõningad tõendid

Tõendid Tõendid

Selged tõendid Selged tõendid

Laiaulatuslikud tõendid Laiaulatuslikud tõendid

Lähenemisviis (Approach)

Kokku 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100

ELEMENDID OMADUSED 0% 25% 50% 75% 100%

Elluviidud Lähenemisviis on ellu viidud

Süstemaatiline Lähenemisviis on rakendatud struktureeritult, kasutatud

meetodid on põhjendatult planeeritud ja ellu viidud

Elluviimise tõendid puuduvad Tõendid puuduvad või on anekdootlikud

Ellu viidud ¼ olulistes valdkondades Mõningad tõendid

Ellu viidud ½ olulistes valdkondades Tõendid

Ellu viidud ¾ olulistes valdkondades Selged tõendid

Ellu viidud kõikides olulistes valdkondades Laiaulatuslikud tõendid

Rakendatus (Deployment)

Kokku 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100

ELEMENDID OMADUSED 0% 25% 50% 75% 100%

Mõõtmine Toimub lähenemisviisi ja rakendatuse mõjususe regulaarne

mõõtmine

Õppimist kasutatakse: Parimate tavade ja parendusvõimaluste kindlakstegemiseks

Parendamine Mõõtmis- ja õppimistulemusi analüüsitakse ja kasutatakse:

Parendustegevuste kindlakstegemiseks, prioriseerimiseks, planeerimiseks ja elluviimiseks

Tõendid puuduvad või on anekdootlikud Tõendid puuduvad või on anekdootlikud Tõendid puuduvad või on anekdootlikud

Mõningad tõendid Mõningad tõendid Mõningad tõendid

Tõendid Tõendid Tõendid

Selged tõendid Selged tõendid Selged tõendid

Laiaulatuslikud tõendid Laiaulatuslikud tõendid Laiaulatuslikud tõendid

Hindamine & ülevaatus (Assessment & Review)

Kokku 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100

SKOOR KOKKU 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100

Lähenemisviisi hindamine - põhjendatus– Organisatsioon peab kasutatava lähenemisviisi valikut

põhjendama, viidates näiteks andmeanalüüsile, võrdlusuuringutele vms

– Valitud lähenemisviis peaks olema ennetava iseloomuga, pigem proaktiivne kui reaktiivne

– Lähenemisviisi jaoks peavad olema välja arendatud selged protsessid

– Lähenemisviis peaks arvestama erinevate huvipoolte vajadusi (võimalusel nii strateegilisel kui ka operatiivtasandil)

– Mida rohkem tõendeid, seda kõrgem skoor– Madal skoor – kirjeldatakse mida on tehtud, mitte miks ega kuidas– Rollimudel – mis, miks, kuidas on tehtud ja milline on seos oluliste

huvipooltega, toetatuna illustreerivate näidetega

Lähenemisviisi hindamine - integreeritus– kasutatavad meetodid ja lähenemisviisid peaksid olema

suunatud soovitavate tulemuste saavutamisele (nii praegu kui ka tulevikus)

– valitud lähenemisviisid peaksid toetama üldise poliitika ja strateegia elluviimist

– kasutatavad meetodid ja lähenemisviisid ei tohiks olla eraldiseisvad ‘asjad iseeneses’, vaid peaksid olema integreeritud organisatsiooni normaalsesse, igapäevasesse tegevusse ning seostuma teistes kriteeriumides kirjeldatud lähenemisviisidega

Lähenemisviisi hindamine – rakendatusNäited rakendatuse ulatuse kohta

– olulistes valdkondades, – protsessides ja – juhtimistasanditel

• Tugineda saab taotlusdokumendi sissejuhatavale osale

• Kasutamise sagedus, kestus, varieeruvus, kasutamise muutumine ajas

• Vältige sõnu ‘kõik juhid’, ‘iga protsess’, ‘enamikes kohtades’ jms

Lähenemisviisi hindamine – süstemaatilisus

– Kas meetodite ja lähenemisviiside rakendamine on planeeritud tegevuse elluviimise tulemus

– Kuivõrd hästi on valitud lähenemisviis metoodiliselt läbi mõeldud (sh sobivus erinevatesse situatsioonidesse, jätkusuutlikkus)

– Kasutatavad meetodid ja lähenemisviisid ei tohiks olla ühekordsed kampaaniad, vaid regulaarsed ja mingit mudelit või sobilikku metoodikat järgivad tegevused

Lähenemisviisi hindamine – mõõtmine– Kuidas toimub kasutatavate meetodite ja

lähenemisviiside ning rakendatuse mõjususe regulaarne mõõtmine

– näited lähenemisviiside mõjususe ning rakendatuse tõhususe ja ulatuse mõõtmise kohta

– kuidas mõõtmisprotsess toimub• mõõtmissagedus, meetodite asjakohasus• lähenemisviiside tõhusus ja mõjusus• erinevate huvipoolte arvamuste arvestamine

– kõrge skoor – mõõtmisprotsessi selgitus ja valiku põhjendus; kes vastutab; kui sageli toimub; kuidas on seotud vastava tulemuste kriteeriumiga

Lähenemisviisi hindamine – õppimine • Mida ja miks organisatsioon teeb või kavatseb teha

iga võimaldava allkriteeriumi tähenduses– Parimate tavade ja parendusvõimaluste

kindlakstegemiseks, sh õppimine organisatsioonisiseselt ja –väliselt

– Millise põhjendusega on õppimismeetodid valitud (kas põhinevad juhusel või hoolikatel kaalutlustel)

– Milliseid võrdlustähiseid on organisatsioon endale seadnud (organisatsioonisisesed võrdlused, võrdlused konkurentide, valdkonna parimatega)

– Millistest allikatest püütakse õppimiseks vajalikku infot hankida (uurimisasutused, võrgustikud, konverentsid)

Rakendatuse hindamine – parendamine

• Mõõtmis- ja õppimistulemusi analüüsitakse ja kasutatakse parendustegevuste: – kindlakstegemiseks, – prioriteetide määramiseks, – planeerimiseks – elluviimiseks

• Milliste tulemuste juures võime nende parendustegevuste elluviimise vilju näha?

Auhinnaprotsessi kulg

Välishindamine

Organisatsioonikülastus

Tagasisideraport

Osalejate tunnustamine, auhindade väljaandmine

Enesehindamine (taotlusdokument auhinnakonkursile)

Organisatsioonikülastus

• Pärast hindamisraportite põhjal tugevuste ja parendusvaldkondade ning tekkinud küsimuste loetlemist tullakse organisatsiooniga tutvuma; sellele eelneb kohtumine asutuse esindajatega

• Külastuse käigus toimub taotlusdokumenti lugedes tekkinud küsimuste selgitamine ja esitatud väidete kinnitamine või ümberlükkamine

• Külastus kestab vähemalt 2 päeva

Organisatsioonikülastuse eesmärk

• Leida kinnitust taotlusdokumendis esitatud informatsioonile, mis oleks piisav organisatsiooni täieliku analüüsi teostamiseks mudeli 22 kriteeriumi lõikes ning lisaväärtust andva tagasisideraporti esitamiseks žüriile

• Selgitada kõiki taotlusdokumenti lugedes ebaselgeks jäänud asjaolusid, eriti rakendatusega seonduvat

• Tunnetada organisatsioonis valitsevat üldist õhkkonda ja kontrollida, kas taotleja võiks olla ‘rollimudeliks’

• Külastuse tulemusena adekvaatselt hinnata organisatsiooni (jõuda meeskonnana konsensuseni skoori osas).

Hindamistulemused auhinnakomisjonile

• Pärast organisatsioonikülastust toimub

meeskonna konsensusel põhinev asutuse

hindamine ja tagasisideraporti koostamine

• Tagasisideraportid esitatakse sõltumatule

auhinnakomisjonile (žürii)

• Auhinnakomisjon teeb otsuse

auhinnasaajate kohta

Tagasisideraportid osalejatele• Kõik hinnatud organisatsioonid saavad

põhjaliku hindamisaruande (tagasisideraporti)

• Aruandes osutatakse organisatsiooni tugevatele külgedele ja parendamist vajavatele valdkondadele ning antakse skoorid allkriteeriumide lõikes ja lõppskoor

• Aruande põhjal on organisatsioonil võimalik täiustada oma tegevust

Välishindamise kasulikkus• Annab sõltumatu hinnangu kogenud

ekspertidelt

• Annab põhjaliku ja konfidentsiaalse aruande, mis kirjeldab organisatsiooni tugevaid külgi ja parendamist vajavaid valdkondi

• Annab võimaluse võrrelda oma organisatsiooni teiste organisatsioonidega (koolide, lasteaedadega) ühtse metoodika alusel

Taotlusdokumendi koostamine

1. Projekti planeerimine

2. Andmekogumine

3. Taotlusdokumendi kirjutamine

Kuuluvus• Aruanne on terve organisatsiooni kirjeldus - kogu dokument on

juhtkonna ‘oma’• Igal kriteeriumil on omanik (haldur), kes vastutab kriteeriumi kirjeldamise

eest (vajadusel 2-4 liikmeline meeskond)• Kriteeriumi haldurid ei pea olema (võivad olla) sama valdkonna

juhid/spetsialistid; see• laiendab arusaamist teistest valdkondadest• kujundab organisatsioonis ühtsusetunnet• tagab ka ‘endastmõistetavate’ küsimuste esitamise ja väldib

oletusi• Haldurid esitavad vähemalt esialgse mustandi• Lõpliku aruande võib kirjutada kokku väike meeskond

1. Kuidas projekti planeerida ?Juhtkonna rolli määratlemine

– Eesmärkide kooskõlastamine• Miks osaletakse? Millised on ootused?• Millised on oodatavad tulemused?

Enesehindamise vormiline ettevalmistamine– Juhtmeeskonna koostamine– Vastutajate määramine– Enesehindamismeetodi(te) valik– (Vahe)tähtaegade kokkuleppimine

Kes sobivad juhtmeeskonda ?

Juhtmeeskonda sobivad inimesed, kes:– tunnevad kvaliteediauhinna mudelit– tunnevad hästi kogu asutuse toimimist– valdavad koos kõiki vajalikke valdkondi– on jaotanud meeskonnasisese vastutuse– on asutuse erinevatelt tasanditelt– oskavad intervjueerida ja seda kirja panna– oskavad piisavalt üldistada

Millega alustada ?• Planeerida projekti ressursid• Teavitada projektist kogu kooli • Kaasata aktiivselt töösse partnerid• Teha info kättesaadavaks

- intranet

- seinaleht

- e-mailid

- sisekoolitus

- infoseminar

Mis on võtmeteemad ?• Võtmeteemad iseloomustavad positiivselt iga

asutust, olles kultuuri, väärtuste ja tugevuste väljenduseks

• Võtmeteemad võivad olla:- partnerlussuhted ettevõtete ja tööandjatega- kõrged õpitulemused; oskused jms- pidev teadmiste omandamine; pidev õppimine- uuenduslikkus ja innovatsioon- erivajadustega õppijatega arvestamine- …

• Võtmeteemad kajastuvad erineva nurga alt kogu taotlusdokumendis, olles kooskõlas arengukavaga

2. Andmekogumine – millest lähtuda ?

• Võtmeteemad

• Kvaliteediauhinna kriteeriumid

• Hindamismetoodika (RADAR)

• Organisatsiooni ajalugu

• Süsteemide rakendatus

• Järjepidevus, kriteeriumidevahelised seosed

• Konkreetsed nimed (kasutada mõõdukalt)

Andmekogumise allikad• Üldine juhtimis- ja haridusalane informatsioon,

käsiraamatud

• Õppe- ja kasvatustööalane informatsioon (õppekava)

• Ankeetküsitlused, koosolekute protokollid, presentatsioonid

• Sügavuti minevad intervjuud töötajatega, kasutades struktureeritud või osaliselt struktureeritud vorme

• Olemasolevate andmete kasutamine, vajadusel nende kohandamine konkreetse allkriteeriumi jaoks

• Kohapealsed hindamised spetsiifilise süsteemi või tulemuse selgitamiseks

• Teadetetahvlid, intranet, kodulehekülg

“Kvalifikatsioonifail”•Leheküljed 1-4: Võtmefaktorid

• Võtmefaktorid on need faktid teie organisatsiooni kohta, mis aitavad assessoreid saada üldisema pildi teie organisatsioonist ja selle strateegilisest kontekstist.

-Võtmefaktorite sisu:- Organisatsiooni eesmärke (missioon ja visioon), seda, millega

organisatsioon tegeleb, kelle jaoks ning tooge välja mõned oma võtmesuhted partnerite või emaorganisatsiooniga.

- Keskkond, milles organisatsioon tegutseb - Organisatsiooni suhted - Konkurentsikeskkond - Millised on organisatsiooni põhilised strateegilised väljakutsed?- Milline on (mida endast kujutab) organisatsiooni toimivuse

parendamise süsteem?

“Kvalifikatsioonifail“•Leheküljed 6-15:

- Organisatsiooni tulemused Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhinna mudeli iga kriteeriumi kohta (6, 7, 8, 9)

- Nende faktide ja andmete esitamiseks võib kasutada:• diagramme või tabeleid, kus on välja toodud trendid,

eesmärgid ja võrdlused;• graafilisi kujundeid või pilte faktide illustreerimiseks;• teksti, et selgitada esitatud tulemuste ulatust (scope) ning • seoseid asjakohaste lähenemisviisidega (seoseid tulemuste

ja võimaldajate vahel).

“Võimaldajate kaart”

• Võimaldajate kaardi otstarve on:- anda assessorite meeskonnale ülevaate teie

lähenemisviisidest ning sellest, kuidas nad lähevad kokku Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhinna mudeli võimaldajate kriteeriumitega (1a kuni 5d);

- olla sisendiks ning dokumendiks, millele viidata teie organisatsiooni tippjuhtidega kohtumiseks ettevalmistamisel,

- tagada, et organisatsiooni kõik juhtimissüsteemi elemendid on arvesse võetud.

“Võimaldajate kaart”– Kasutage teile sobivat struktuuri– Oluline on, et 4 alljärgnevat elementi oleks kajastatud

dokumendis:– Ülevaade teie lähenemisviisidest ja projektidest või initsiatiividest,

selliste nimetustega, mida kasutate sise- ja/või väliskommunikatsiooni käigus.

– Kuidas need lähenemisviisid vastavad Eesti Kutsekoolide kvaliteediauhinna võimaldajate kriteeriumidele, kas kriteeriumi (1-5) või allkriteeriumi (1a-5d) tasandil;

– Kuidas nad mõjutavad kvalifikatsioonifailis esitatud tulemusi. Vajadusel võib selles failis viidata spetsiifilistele tunnustele või tulemustele.

– Viited tõendusmaterjalidele, millega assessorite meeskond võib tutvuda organisatsiooni külastuse käigus. Kasutage sõnastust ja terminoloogiat, mida pruugite igapäevases töös ja suhtlemisel.

Koolituse kokkuvõte