Eesti kunst 1975-1990

Koostanud: Katrin Padrik Mariana Padjus

Maalikunst 1970-aastatel kujunes oluliseks hperrealism Nii Eestis kui lnes oli hperrealismi heks allikaks popkunst Hperrealism suunas mrkama vrandunud ja ohtlikku tegelikkust, sellega erines hperrealism varasemast eesti kunstist. Veel erines see tehnika poolest- klmad, siledad, tehnitsistlikud vrvipinnad, loomisel kasutati aerograafi, vastandus senise kunsti maalilisusele Tartus levis mnevrra teistsugune hperrealismseed on tihti lavastatud ja romantilised

Ilmar Kruusame portree Tartu noorte kunstnike vaimsest liidrist Andrus Kasemaast

Uuendused Aastakmneid oli eesti kunstnikele eeskujuks olnud Lne avangardism, aga 1970.a. alguses oli eestlastel radikaalsesse Lne kunsti raske hemttelise imetlusega suhtuda, kuna Lne kunsti heks allikaks oli uusvasaklik ideoloogia, sama, mis meid rhuval vrvimul Paljud prdusid seetttu uutele loominguradadele: Olav Maran hakkas maalima askeetliku realismi vtetega lihtsaid esemeid Kaljo Pllu hakkas tegelema esivanemate vaimumaailmaga Noorte kunstis tusis esile neoekspressionism

Ando Keskkla Vaikelu mdiga

Olav Maran

Kaljo Pllu lainetele tttaja

hiskondlikust elust tekkinud ngistusele ja murele reageerisid kunstnikud mitmel viisil: Jri Arrak hakkas erksate vrvidega ja tasapinnaliselt kujutama kummalisi olendeid. Jri Palm kujutas inimese seisundit tehiskeskkonnas sngena, tihti meeleheitlikuna. Tiit Psuke vastandas tehnilise maailma loodusega, inimestes rhutas ksindust . Peeter Mudisti maalides oli loodud kummaline, maailma absurdsusele vihjav meeleolu

Jri Arrak

Jri Palm

Tiit Psuke Poiss viiuliga

Peeter Mudist

Graafika oli jtkuvalt populaarne nii kunstnike kui ka publiku hulgas 1968.a. alanud graafikatriennaalid ratasid rahvusvahelist thelepanu Suur osa graafikutest tegeles romantilise, lrilise meeleoluga teostega Teine osa tegeles geomeetriliste kujunditega Tuntud graafikud:Tnis Vint, Leonhard Lapin Raul Meel

Graafika

Leonhard Lapin Maailma loomine II

Skulptuur Skulptuuris oli uueks juhtivaks juks Jaak Soans, kelle pronksist kompositsioonides on revust ja dramatismi lo una looming oli teistsugunematerjalina kasutas ta kipsi ja ei hoolinud alati oma tde viiimistlemisest

lo un Isa ja poeg

Jaak Soans - Anton Hansen Tammsaare monument

Arhitektuur Arhitektuuris jtkus leliiduline normidele allutatud massehitus Arhitektid vljendasid protesti selle vastu, nukogude hallile hetaolisusele vastandasid nad arhitektuuri kui kunsti Tunnustati Eesti iseseisvusaja funktsionalismi 1980.a. kerkisid Tallinnasse postmodernismi tunnustega hooned: Linnahall, Sakala keskus, Rahvusraamatukogu

Raine KarpRahvusraamatukogu

Raine KarpSakala Keskus

Eesti kunst 1975-1990 Tekkis vastuolulisus Lne avangardismiga Olulisel kohal hperrealism, mida iseloomustas jahedus ja objektiivsus Lisandus hiskonnakriitiline mde Paljud kunstnikud huvitusid mtidest ja legendidest 1980. aastail sai menukaks plakatikunst. Graafika ja tarbekunst olid jtkuvalt populaarsed