Varrak 1www.varrak.ee

5 (40) 28. mai 2010

Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit© EKL 2010

Ilmus Eesti-Läti-Leedu reisijuhtKirjastuse Koolibri välja antav ja palju-de rännuhimuliste eestlaste südamed võitnud „Silmaringi reisijuhi” sari on saanud täiendust meie oma kodukanti ja lõunanaabreid tutvustava raamatu-ga. Reisijuhi on koostanud Briti suur-kirjastuse Dorling Kindersley kaastöö-tajad. Autorite siinkäigust kuni eesti-keelse tõlke trükkiminekuni on nii mõndagi muutunud, kuid Koolibri on püüdnud omalt poolt hea seista, et teave oleks ajakohane.

Teabeküllane aiaentsüklopeediaKirjastuselt Varrak ilmus äsja Briti Ku-ningliku Aiandusseltsi „Aianduse ent-süklopeedia”. Teabekülluse poolest ei suuda selle ülevaatliku, ligi 800-lehe-küljelise suurteosega võistelda ükski teine aiandusentsüklopeedia: siin kä-sitletakse kõiki iluaia osi, viljapuude ja marjapõõsaste, ürdiaia ja köögivil-jade kasvatamise tehnikat, seletatak-se lahti maheaianduse põhivõtted, õpetatakse ära tundma ja tõrjuma taimehaigusi ja -kahjureid. Vastavalt kokkuleppele originaalteose kirjastu-sega on eestikeelses raamatus taime-de valik ja aiatööde tegemise ajad kohandatud Eesti oludele ja kliimale.

Alkohol eesti luulesMai lõpus avaldab kirjastus Tänapäev alkoholiteemalise eesti luule kogumi-ku „Viinakuu”. Pidutsemine ja elu-rõõm, vein ja joovastus kuuluvad Euroopa luule kinnisteemade hulka juba antiikajast alates. „Viinakuu” an-nab ülevaate alkoholiteemalisest ees-ti luulest, alustades Friedrich Gustav Arveliusest ja Kristian Jaak Petersonist ning lõpetades Wimbergi, Andra Tee-de ja Triin Tasujaga. Raamatu koostas Udo Uibo. Mõned „Viinakuus” küllus-likult esindatud luuletajad olid või on täiskarsklased, mõne tuntud viinanina luulest aga ei õnnestunud isegi tiku-tulega otsides leida ainsatki vihjet alkoholile.

Head ostud Rahvus-raamatukogustPalju häid oste saate teha 2.-4. juunil Eesti Kirjastuste Liidu korraldataval raamatumüügil Rahvusraamatukogus. Olete oodatud!

Romaanivõistlus pakkus üllatusiÄsja selgusid kirjastuse Tänapäev korraldatud romaanivõistluse tulemu-sed. Võitjaks osutus Avo Kulli käsikiri „Haigla”. Tegu on Raplas elava autori debüütromaaniga, mille tegevus toimub 1978. aasta sügisel Lõuna-Eestis. Peategelased on uue haigla ehitamise eest vastutav mees ja koha-lik günekoloog, kuid peale selle räägi-takse ka meditsiinist, metsavendlu-sest ja KGB-st ning muustki. Žürii tõs-tis esile head ajastupildi loomist ning ootamatut teemavalikut. Esikohaga kaasneb 40 000-kroonine preemia.

II koha pälvis Taavi Kangur käsikir-jaga „Kõigile saab kurikaga virutada”. Raamat räägib keskealisest mehest, kes satub linna kolides kuritegelikku seltskonda, ning sündmused väljuvad kontrolli alt. Tegu on samuti debüütro-maaniga ning II kohaga kaasneb 25 000-kroonine preemia.

III koha pälvis Marek Kahro käsikiri „Kaljud ja kameeleonid”. Peategelane on hilisteismeline poiss, kes pärineb rasketest oludest ning pärast valesid ja halbu valikuid tekib küsimus, kui-das ta sellest välja pääseb. III koha preemia suurus on 15 000 krooni.

Lisaks andis žürii välja eripreemia Mihkel Tiksi käsikirjale „Poiss sai 50”, mis on tugevalt eluloolise ainesega mahukas romaan korvpalliaastatest Kalevis, tööst nii ametniku kui ka ajakirjaniku ja ärimehena. Žürii leidis, et see käsikiri erines muudest konkur-sile esitatud töödest piisavalt palju, et seda hinnata eri alustel.

Ära märgiti viis tööd: Ketlin Priilin-na „Liblikasonaat", Eve Lauri „Aloise”, Helju Petsi „Ussikuninganna Egle”, Esta Aksli „Kaks õde” ja Egert Anslani „Pasknääride vandenõu”. Kõik tööd on kavas avaldada.

Tänapäeva romaanivõistlus toimus teist korda. Võistlus kuulutati välja 2009 jaanuaris ning lõppes 2009. aasta detsembris. Tähtajaks laekus 62 tööd, mis koos 34 noorteromaani-ga (kokku 96 käsikirja) teevad sellest suurima Eestis toimunud romaani-võistluse. Žürii hindas seekordse võistluse taset eelmisest märksa kõrgemaks, laienenud oli teemade-ring, varasemast rohkem osales mehi. Võistluse žüriisse kuulusid Mari Karl-son, Mihkel Mõisnik, Priit Põhjala ja Tauno Vahter, korraldamist toetas Eesti Kultuurkapital. Kirjastus tänab osalejaid ning uue romaanivõistluse traditsiooni on plaa-nis jätkata.

Tauno Vahterkirjastuse Tänapäev

peatoimetaja

Kadri Haljamaa EKLi juhatuse esimees

Eesti Kirjastuste Liidu selle aasta tähtsündmusi – Balti raamatu-mess Tallinnas – on õnnelikult

minevikuks muutunud. 6.–8. maini esmakordselt Nokia kontserdimajas aset leidnud mess kogus hinnanguli-selt 6500 külastajat, õigustades igati korraldamispaiga kolimist kesklinna.

Messi programm pakkus põnevat nii kirjastajatele kui ka lugejatele, täis-kasvanutele ja lastele. Kirjastajatele olid mõeldud turundusseminar ning e-raamatu konverents. Viimane kogus rekordilised 150 kuulajat, olles arvukai-ma osalejate hulgaga üritus. Konve-rentsi korraldamise ettepaneku tegi Prantsuse kultuurikeskus, õla panid al-la ka Goethe Instituut ja Läti Vabariigi saatkond Eestis, kutsudes kohale esi-nejaid oma riigist.

Valik iPhonest laste õpipäevadeniEestlastele pakkus kindlasti suurt huvi Eesti Päevalehe kirjastuse möödunud aasta lõpus Milana-raamatu iPhone’ile suunatud e-versiooni kirjastamise ja tu-rundamise lugu. Loodetavasti andis konverents kirjastajatele positiivse im-pulsi e-kirjastamisega edasi tegelda. Läinud nädalal potsatas igatahes post-

kommentaar uudised

Raamatupoodide tervisenurgast leiab hulgaliselt tõlketeoseid, terviseraamatuid Eesti autoritelt-asjatundjatelt pole kuigi palju. Ajakirjade Kirjas-tuse välja antud „Rõõm tervisest. 1000 hinnalist nõuannet Eesti arstidelt” on valminud just eest-laste tervisele mõeldes ning väärikad infoallikad on Eestimaa hinnatud asjatundjad, nagu Margus Viigimaa, Mihkel Zilmer, Mare Pork, Evo Kaha, Kahro Tall, Naima Toomikas, Fred Kirss, Riina Kütner, Tiit Ilves, Mihkel Mardna jpt. Vt lk 6

E E s t i K i r j a s t u s t E L i i d u a j a L E h t Nr 4 (49) 28. mai 2010

kasti kutse esimese pildiraamatu, Piret Raua „Emma roosad asjad” iPhone’i, iPadi ja iPod Touchi versiooni esitluse-le. Mõistagi algas selle ettevalmistus-töö enne nimetatud konverentsi, kuid on järgmine verstapost e-kirjastamises.

Messi juurde kuulusid lahutamatu osana värskete raamatute esitlused, mi-da austasid oma kohalolekuga ka auto-rid nii Eestist kui ka kaugemalt. Samuti leidis aset mitu vestlusringi teemadel, mille on tõstatanud lähiminevikus ilmu-nud teosed.

Messi raames korraldas lastekirjan-duse õpipäeva „Head lapsed kasvavad raamatuga” Eesti Lastekirjanduse Kes-kus, kes viis läbi ka X Nukitsa konkursi võitjate autasustamise tseremoonia. Lapsi ei olnud unustanud ka kirjastu-sed, kes pakkusid lisaks raamatutut-vustustele ka loomingulisi pooltunde.

Koostöö võtab uut hooguTraditsiooni kohaselt oli külastajatele vaadata ka näitus Eesti, Läti, Leedu ja Soome 2009. aasta kauneimatest raa-matutest. Balti riikide raamatuid hin-das omakorda žürii, mis kuulutas eest-laste hulgas võitjaks Andres Tali kujun-datud „Kalevipoja” (kirjastus SE&JS), Läti raamatutest valiti kauneimaks Zigmunds Lapsa ja Sandijs Ruluksi ku-jundatud raamat „Riga Beyond the Wal-ls” (kirjastus Neputns) ja Leedust Jokū-bas Jacovskise kujundatud teose „Zha-

liasis tiltas” (kirjastus Kitos knygos).Messil oli esindatud 44 ettevõtet, li-

saks Eesti kirjastustele olid stendiga kohal ka lätlased, leedulased ja rootsla-sed. Läti ja Leedu kirjastajaid oli külalis-tena ringi liikumas üsna mitmeid ja ilm-selt saab Balti riikide koostöö uut hoo-gu, mis messi mõte algupäraselt ju on-gi. Siiski tundub, et ilukirjanduse osas on meie riikide maitse lähinaabrusest hoolimata veidi erinev ning külaliste tä-helepanu köitsid universaalsema pildi-keelega lasteraamatud.

Kolm kirjandusüritust korragaSamaaegselt messiga toimus veel Tal-linna kirjandusfestival HeadRead ning PrimaVista festival Tartus. Kolme sündmuse ajastamine samale nädala-lõpule oli korraldajatel varakult kokku lepitud, leides selles rohkem positiiv-seid jooni, eeskätt arvukate välismaalt saabunud autorite üritustevahelises „laenamises”, mis võimaldaks maailma-kirjanduse suuri nimesid näha ka pea-linnast kaugemal.

Tuleb tunnistada, et oli kohtumisi, kus võinuks olla rohkem kuulajaid. Kas oli asi tõepoolest huviliste võimatuses oma aega eri sündmuspaikade vahel ja-gada, kehvas ilmas või lihtsalt eestlaste leiguses – selle üle võib vaid spekulee-rida. Igatahes istuvad korraldajad peagi maha ja analüüsivad olnut lä-hemalt.

Kirjanduslik supernädalalõpp

Messi programm pakkus põnevat nii kirjastajatele kui ka lugejatele, täiskasvanutele ja lastele.

Eestlastele Eesti arstidelt

Koolibri2www.koolibri.ee

4 (49) 28. mai 2010

Koolibri kirjastuselt on ilmunud kaks uut raamatut, mis kuulu-vad sarja „Kodu väike ideeraa-

mat”. Mõlemad raamatud on rikkalikult illustreeritud äärmiselt inspireeriva pildimaterjaliga ning annavad selgelt organiseeritud näpunäiteid, kuidas oma kodu sisustamisele loovalt ning paindlikult läheneda.

Judith Wilsoni „Retrokodu”Retrostiil on tänapäeval muutumas öko-teadliku inimese valikuks. Järjest enam inimesi mõistab, et asjade taaskasutus ja säästev renoveerimine on tuleviku- lahendused, mis hoiavad loodusressurs-se ja vähendavad ületarbimist. Lisaks sellele pakub piiramatu kombineerimis-võimalus rõõmu ja rahuldust oma kodu kujundamisest. Retrokodu on sageli või-malus ajada läbi väga väikese eelarvega ning saada ikkagi isikupärane ja hinges-tatud tulemus. Paljud vanad asjad võivad olla saadaval tasuta või sümboolse hinna eest. Kuid loomulikult on olemas disai-nipärleid, mille hind võib küündida kor-di kõrgemale uue poemööbli omast.

Autor osutab, et kodu kujundamise-le võib läheneda nii kavakindlat, pan-nes paika oma rahalised võimalused ja soovid kui ka täiesti kaootiliselt, tuula-tes ringi mööda vanakraamipoode ja pööningud, väikese aardekütina tassi-da koju kõik, mis näib ahvatlev ja kasu-tuskõlbulik. Mittevajalikuks osutuva võib suunata jällegi taaskasutusse. Ko-du loomine ja kujundamine on lõppe-matu protsess.

Kulumine on osa vanade asjade võ-lust. Loomulikult vajavad nii mõnedki soetatud mööblitükid uuenduskuuri, kuid neid ei maksa liiga üles vuntsida. Vana kulunud värvipinna saavutami-seks on kulunud aastakümneid, tuhan-deid ja tuhandeid käepuudutusi. Sellel on oma väärtus ja võlu.

Retrostiili juurde kuulub julgus ka-sutada ebatraditsioonilisi lahendusi: katta antiiksohva heleroosa teksariide-ga või hoopis parandada vana tooliriiet pealeõmmeldud paikadega. Diivani- jagu riiet võib saada soodsa hinnaga mõnest second hand poest – vanad pak-sud kardinad on ideaalne mööblikan-gas ja lisaks isikupärasele tulemusele olete säästnud tuhandeid kroone.

Kes pelgavad retrostiili kasutada oma linnakodus, võiksid kätt harjutada maakodus, taaskasutada armsaid vanu linaseid tekstiile, vanaemadeaegset puitmööblit, pragunenud kauneid vanu nõusid, anda uus elu asjadele, mis rõõ-mustavad silma ja südant ning pakuvad

palju meeldivaid tunde, mil tegelete oma kodu loomisega.

Uurige oma keldreid, kuure ja pöö-ninguid, paluge luba teha sama oma sõprade või tuttavate juures – võite saa-da täiesti tasuta leide – kellegi jaoks väärtusetu kolu võib olla teie jaoks hin-damatu aare. See on põhiline stiimul kodu sisustamisel, hasart väärtuslike ja huvitavate asjade otsimisel ja rõõm nende leidmisest.

Järgneb põhjalikum võimaluste ja vajaduste analüüs tubade kaupa – kõne alla võetakse nii köögid ja söögitoad, elutoad, magamistoad kui ka vannitoad ja muud abiruumid. Autor annab üksik-asjalikku nõu sobivate üldehituslike vii-mistlusmaterjalide osas (põrandakatte-materjalid, tapeedid, seinaplaadid) ja pakub nutikaid lahendusi vana mööbli uuendamiseks. Juba olemasolevale moodsa joonega ja uuematele asjadele

saab muretseda lisaks mõne iseloomu-ga disainielemendi.

Raamatu lõpuosas antakse näpunäi-ted vana naha ning tekstiilide hoolda-miseks, juhitakse tähelepanu, kuidas ajastuomast hõngu lisada maalide ning muude sisustuselementidega nagu val-gustid, vaasid jms. Jagatakse ka nõu, kuidas eksponeerida oma hobisid ning harrastusi, näiteks portselanikogu ning julgustatakse leidma endale meelepä-rast kogumisvaldkonda ja sukelduma kirglikku kollektsioneerimismaailma.

Asjalikku ja fakti- ning nõuandekül-last teksti täiendavad hästivalitud fotod tõeliselt leidlikest ning eriimelistest ko-dudest. Võib olla kindel, et seda raama-tut ei lehitseta vaid kord, avastamisrõõ-mu ja järgitegemist väärivaid ideid on selles rohkem kui ühe lugemise jagu. Arvestades, et retro ja öko on märksõ-nad, mis niipea moest ei lähe, ei ole

RetrokoduJudith Wilsontõlkinud Kaia Nurk144 lk, kõva köide

Väikesed ruumidElizabeth Wilhidetõlkinud Triinu-Liis Looveer144 lk, kõva köide

Minu tuletornidHedda Peet60 lkkõva köideRaamat tutvustab 35 Eesti tuletorni üsna omapärasel moel. Teksti illustreerivatest fotodest on koostatud pildikompositsioonid, mis pakuvad üllatavaid detaile põneva-test treppidest, laternatest ja muust, alati on näidatud tuletorni välisvaade. Tuletornide asukohad on näha käsitsi joonistatud kaartidel. Raamatu lõpus on ülevaatlik paarislehekülg kõikide tuletornide kohta, millest raamatus juttu on olnud: esitatud on iga torni põhilised andmed ning väike pilt üld-vaatega, samuti suur Eesti saarte ja rannikualade kaart. Tuletorniraamat sobib ühiseks perelugemiseks ja ehk innustab see ette võtma ka reisi mõne tuletorni juurde.

Okultismi- leksikonSimon Cox, Mark Fostertõlkinud Mirjam Lepikult252 lk, kõva köideOkultism ehk salateadused on läbi aegade inimmeeli erutanud ja avalda-nud väga suurt mõju ka tänapäeva Lääne kultuurile. Millised aga on õieti need valdkonnad, mida „päristea-dus” pole suutnud ammendavalt kä-sitleda? Käesolev raamat annab tä-hestiku järjekorras ladusa ülevaate põhilistest okultismiga seotud teema-dest alates alkeemiast ja lõpetades Yijingiga ning on väärt teabeallikas kõigile alternatiivajaloohuvilistele.

Ülemnuuskur Osvald ja upsakas filmistaar Christian Bieniektõlkinud Urmas Kaldmaa136 lk, pehme köideÜlimenuka telesarja peategelase hai-gestumise tõttu filmi detektiivi kehas-tama kutsutud Osvald ületab näitlejat nii sarmi kui ka nutikusega, avasta-des pingelise staaritöö kõrvalt päris-kuriteo. Meeldivate tegevuste kõrval tuleb Osvaldil tegelda ühe koera- hakatise väljaõpetamisega, kuid või-meka isiksusena tuleb ta sellegagi kenasti toime ja pälvib tunnustava tiitli ülemülemnuuskur.

Täiega pöördes Raivo Tihanov200 lkpehme köideKas te tahaksite tea-da, mis tunne see on, kui sädemeid pil-duv ja laperdav punane kosmosesüs-tik napilt üle pea vihiseb? Mida teek-site, kui teie kodumaja aias ühel hommikul tulnukad ringi rahmelda-vad? Hoogne ulmepõnevik haarab lu-geja pöörase tempoga arenevasse sündmustekeerisesse. Surmigavuses suikuva Võsaste aleviku elu on ühtäk-ki sootuks pea peal ja elanikud TÄIE-GA PÖÖRDES! Raivo Tihanov on kunstnik ja lastekirjanik, kellelt on va-rem lugejateni jõudnud koomiksid Jõmmi seiklustest, lasteraamat „Tom ja äperused” ja põnev jutukas „Öös on müttajaid”. Tema lustakad pildid ilmestavad paljusid kooliõpikuid.

Häid ideid kodukujundussekarta ka trükise moraalset vananemist.

Elizabeth Wilhide „Väikesed ruumid”.Autor teeb selgeks, et väikeste kodude omanikud saavad endale luua täpselt sama funktsionaalse, kauni ja toimiva kodu kui suuremate võimalustega pe-red. Tuleb vaid hoolikalt läbi mõelda oma vajadused ja asuda arukalt planee-rima muudatusi. Neist peamistena võiks välja tuua ruumide avardamist värvi ning ruumiplaneeringu muutmi-se abil, arukate ja toimivate panipaika-de loomist ning ülearusest loobumise julgust ja vajalikkust. Soovitatakse liht-sust ja selgust kujundamisel, ökonoom-seid ja ruumisäästlikke treppe, rõhuta-takse, kui oluline on küllaldane loomu-lik valgus ja selle võimendamine hele-date või peegeldavate pindade abil.

Võtmemotiiv on, et väikeste kodude omanikud peavad enam kavandama ja läbi mõtlema ning impulsiivne ostukäi-tumine ei ole soovitatav. Õpetatakse, kuidas hoida asju ühes värvigammas ja vaheldust tuua näiteks erinevate teks-tuuridega. Antakse mõista, et väikese kodu eelis on võimalus kasutada kvali-teetsemaid ja kallimaid materjale, mil-lele suuremas kodus ehk hammas pea-le ei hakkaks.

Samas ei pea kurvastama ka värvi- ja küllusearmastajad – väike kodu ei pea tingimata olema minimalistlik, val-ge, klaas ja metall. Te võite ka sinna tuua idamaist luksust ja säravaid toone.

Ka selles raamatus võetakse põhja-liku ülevaatuse alla eluruumid funkt-sioonide kaupa köögist kodukontorini, mis on iseäranis tänuväärne, sest jär-jest enamatel inimestel on vaja ühenda-da töö ja kodukeskkond.

Kevadel on paljudel plaanis kodu uuenduskuur, sest pärast rasket talve tahaks kõike otsast, uutmoodi ja pare-mini alustada. Raamatust saadud idee-dega on katsetamine lihtne ja lõbus.

See sööginurk on ära määratud üksnes mööbli paigutuse abil; tugitoolide seljad piiritlevad elutoa tsooni ja köök on paigutatud ainult piki ühte seina. Foto raamatust „Väikesed ruumid”

ilmunud

Olavi Teppan, Peeter Veltson

„Kivisüda” – meenutuseks luge-jale – on fantaasiaraamat, mis algab 12-aastase inglise poisi

George’i juhusliku äpardusega. Ta murrab loodusloomuuseumi ees väike-se kivist draakoni pea ja avastab end ühtäkki koos Edie-nimelise tüdrukuga paralleelmaailmast, kus kõik Londoni ausambad ja skulptuurid on ellu ärga-nud ja omavahel vaenujalale pööranud. Seesama võitlus nn sülgede ja räpade ehk heade ja kurjade kujude vahel jät-kub veelgi sügavamal eba-Londoni di-mensioonis triloogia teises osas „Raud-

Hõbekeel: viimane otsustav võitluskäsi” ja on nüüd jõudnud kolmandasse ossa, mis kannab pealkirja „Hõbekeel”.

„Hõbekeeles” kohtuvad George ja Edie oma sõpradega otsustavaks võitlu-seks selliste kujudega nagu Kõndija, Viimne Rüütel ja Lumekurat ning elu-salt ei pruugi nad sellest välja tulla. Fletcheri eba-Londonis, millest on ruu-mi- ja ajamõistetega mängides loodud päris-Londoni groteskne koopia, on kell löönud kolmteistkümmend pauku, aeg on tardunud, lund on hakanud sadama, ja kõik inimesed peale George’i ja Edie on linnast kadunud.

Seesuguses nõiduslikus paigas toi-muvad kolmanda romaani peadpöörita-vad seiklused, jahmatavad lahingud eel-mistest romaanidest tuttavate sülgede ja

Autori rõhk on aga kahtlemata sünd-mustikul, dünaamikal ja pöörasel seik-luslikkusel ning selliste ootustega teose juurde asudes leiab lugeja ajaviite, mis loodetavasti sarnaselt Harry Potteri sar-jaga lapsed ja noored, aga ehk ka nende vanemad raamatute juurde tagasi toob.

2012. aastal jõuab triloogia esimene osa „Kivisüda” plaanikohaselt ka maailma kinolinadele.

HõbekeelCharlie Fletchertõlkinud Peeter Veltson320 lkkõva köide

räpade vahel aga leiavad aset maas, õhus ja isegi vees. Autori leivanumbriks on kujunenud suurejoonelised võitlus-stseenid, mis on oma sünguses ja kar-muses põnevad ning tihtipeale etteaima-matud. Surm, mis põnevuskirjanduses tihtipeale pigem „halbadele” osaks saab, võib käesolevas teoses ootamatult taba-da igaüht.

Triloogia on ülimalt liikuv ja kireva tegevustikuga, mistõttu on filosoofilise-le alltekstile märksa vähem ruumi jää-nud. Siiski ei puudu mõttetarkus päri-selt. Fletcher mängib vaimukalt ruumi ja aja kontseptsiooniga, aga ka sõnade-ga jne. Ning muidugi kõditab kujutlus-võimet kolme teost läbiv ainulaadne idee – ootamatult ellu ärkav kivilinn.

Tänapäev 34 (49) 28. mai 2010

www.tnp.ee

Häid ideid kodukujundusse

pühendatud luuletuste hulga vahel puu-dub igasugune seos. Mõned „Viinakuus” külluslikult esindatud luuletajad olid või on täiskarsklased, mõne tuntud viinanina luulest aga ei õnnestunud isegi tikutule-ga otsides leida ainsatki vihjet alkoholile.

Õlleklaasi taga istudes võiks polemi-seerida selle üle, miks ilmub „Viinakuu”-nimeline luulekogu mais, mitte oktoob-ris. Ehk sellepärast, et iga kuu on teatud mõttes viinakuu?

ilmunudNLP töökesk-konnas.Mõtteviis, mis eristab edukat äritegevust ebaedukastSue Knighttõlkinud Eve Rütelkujundanud Margit Randmäe432 lk, pehme köide21. sajandi alguse ärielu keskendub tööle muutustega, inimeste potent-siaali ning võimekuse väljaarendami-sele. Meil on vaja oskusi ja kohaseid hoiakuid, mis aitavad meil õppida, kuidas kaosest korda luua. Meil tuleb teada, kuidas leida endas kindlustun-net ajal, kui kõik meie ümber tundub meie olemust proovile panevat. Raa-mat annab juhiseid isikliku arengu skaalal, torgates teiste seast silma humoorika lähenemisviisi poolest.

Nats ja juuksurEdgar Hilsenrathtõlkinud Mati Sirkelkujundanud Jüri Jegorov384 lkkõva köideMax Schulz otsib pärast Teist maailmasõda varju oma mustade tegude eest Iisraelis, näpa-tes oma ohvri identiteedi ja esinedes juudi soost juuksurina. Romaaniga „Nats ja juuksur” läheb Edgar Hilsen-rathil korda midagi näiliselt võimatut – satiir juutide ja SSi kohta. Verine kelmiromaan, groteskne, veider ja kohati julmalt lakooniline, mis musta huumoriga jutustab pimedast ajast.

Sefiirist lossKetlin Priilinnsari „Tänapäeva noorsooromaan”sarja kujundus Piia Ruber156 lk, pehme köide lakkadegaInga-Kerstin sõbruneb uues koolis omaette hoidva Jakobiga, kes näib varjavat mingit saladust. Kui saladus ilmsiks tuleb, saab Jakobist koolikiu-samise ohver. Ühes hea sõbra Kaila-ga moodustavad Inga-Kerstin ja Jakob tagakiusajate vastase leeri, kuid kahe leeri vahelisel sõjal on traagilised tagajärjed. „Sefiirist loss” sai Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2010. aasta noorsoo- romaanivõistlusel teise koha.

Rott Amadeus, supitirin ja muud keldri-asukadSiiri Laidlasari „Minu esimene raamat”illustreerinud Kadri Ilves160 lk, kõva köideKas oled viibinud vana talumaja keld-ris? Seal on jahe ning hämar, lõhnab mulla, rõskuse ja tolmu järele. Keldris valitseb vaikus, vaid pimedast nur-gast kostab tasast krõbinat. Kes seal krõbistab? Kas keldrikoll Konstantin? Või ehk vana keldrikakand? Ei! Need on hoopis rotiperekonna kuus lapsu-kest, kes ei malda kuidagi vagusi püsida. Tulekul on ju rotilaste risti-mispidu. See tekitab kõigis keldriasu-kates elevust. Kas pidu läheb korda? Missugused seiklused ja katsumused ootavad rotipojukesi ees? „Rott Ama-deus, supitirin ja muud keldriasukad” sai kolmanda koha Eesti Lastekirjan-duse Keskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev 2009. aasta lastejutuvõistlusel.

leist-kujundeist, mis – nagu paljud luule-tused isegi – kätkevad endas rohkem kui üht võimalikku tõlgendust.

Pigem motiiviantoloogiaOlgu veel lisatud, et avarama pildi ja mit-mekesisuse huvides pole „Viinakuu” mitte päris temaatiline, vaid pigem mo-tiiviantoloogia. See tähendab, et valikus-se on kaasatud selliseidki luuletusi, kus alkohol või joomine esinevad tausta- või kõrvalmotiivina ning jutt käib hoopis millestki muust – näiteks Betti Alveri „Tuhapäevas” ja Jaan Isotamme luuletu-ses „Täna on eeva synnipäev” Eesti Va-bariigi aastapäevast, Rudolf Rimmeli luuletuses „Õllepruul Märt” vist peami-nister Mart Laarist jne.

Olgu ka rõhutatud, et elu ja luule va-hekord pole üksühene ning luuletaja kur-ku kallatud alkoholikoguse ja alkoholile

hirm, et n-ö saak võib olla kurvavõitu ja aines kasin.

Nagu koostamise käigus selgus, oli see eelarvamus omajagu õigustatud, üldiselt aga ikkagi mitte. Kui välja ar-vata varasema eesti luule mõ-ned üksiknäited ning 19.–20. sajandi piirimail võrsunud võitlev karskusvärss kui omaette nähtus, võib alkoho-list kui eraldi teemast eesti luules kõnelda tõepoolest al-les Heiti Talvikust alates. Ise-gi nooreestlased ja siurula-sed olid selle koha pealt ütle-mata siivsad. Pärast Talvikut aga on saak rikkalik, viimas-tel aastakümnetel lausa vo-hav, nii et kui esialgu oli mu-re, et antoloogia võib tulla lii-ga õbluke, siis hiljem tuli sil-mitsi seista vastupidise prob-leemiga – ja asuda mahtu pii-rama.

Tõsine luule, austusväärsed luuletajadAntoloogia koostamisel ja väljaandmisel osutus väike-seks komistuskiviks seegi, et mõnes potentsiaalses kaasautoris näis tekita-vat kohkumust, ehk koguni võõrastust, et kõikvõimalike armastus- ja kevad-luule valikkogude kõrval tahetakse nüüd ilmutada antoloogiat, mille rõhu-asetus on alkoholil. Sellegipoolest sai kogumiku kaante vahele aukartust ära-tav hulk tõsist luulet ja austusväärseid luuletajaid – esimesi ligi kolmsada ja teisi rohkem kui sada, Kristian Jaak Petersonist Ain Kaalepi ja Aapo Ilvese-ni, Juhan Liivist Andres Ehini ja Cont-rani, Betti Alverist Ellen Niidu ja Triin Tasujani, Debora Vaarandist Doris Ka-reva ja Maarja Kangroni.

Sisu kõrval ei saa jätta ka esile tõst-mata „Viinakuu” viimse detailini läbi mõeldud ja igati asjakohast kujundust, mis haakub sisuga nii materjalis kui ka värvis, rääkimata visuaalseist sümbo-

Priit Põhjala, Udo Uibo

Aastate jooksul on eesti luule ajendanud koostama kõikvõi-malikke antoloogiaid-valik-

kogusid. Osas neist on püütud anda ülevaadet mingist kindlast luuležanrist, näiteks ballaadidest; osas on keskendu-tud kindlale ajajärgule luuleloomingus, näiteks nõukogude perioodile; mõne antoloogia koostamisel on valikus läh-tutud sihtrühmast (lapsed); mõnest antoloogiast leitava valiku alus on au-torkond (naisluuletajad) või materjal, keel ise (murdeluule).

Leidub valdkondi või teemasid, mis on piisavalt populaarsed, et anda ainest üha uutele ja uutele kogumikele (armas-tus, aastaajad, loodus, isamaa), kuid mit-med valdkonnad ja teemad on originaal-semad, harvaesinevamad ja spetsiifilise-mad, nii et nende kohta on läbi aegade il-munud vaid üks kogumik – eesti rännu-luule, sinimustvalge lipp eesti luules, luu-le ja luuletajad luules jne.

Siivsus ja rikkalikkus käsikäes„Viinakuu” on antoloogia, mis koondab selliseid eesti luuletusi, millele on and-nud rohkem või vähem ainest alkohol: kõige sagedamini vein, viin ja õlu, aga vahel ka viski, konjak, brändi, piiritus, odekolonn ja kõikvõimalikud muud joo-vastavad joogid. Ei saa öelda, et alkohol oleks luuletajate ja luule lugejate hulgas ebapopulaarne teema, pigem vastupidi, kuid ometi ei ole alkoholist eesti luules seniajani ühtki valikkogu ilmunud. See-ga võib öelda, et „Viinakuu” täidab lün-ga eesti luule valikkogude reas.

Kas selle lünga täitmine oli keeruli-ne? Jah, mõneti kindlasti. On küll tõsi, et pidutsemine ja elurõõm, vein ja joo-vastus kuuluvad Euroopa luule kinnis-teemade hulka juba antiikajast alates – ühe vana inglise joomalaulu viisike on koguni maailma võimsaima riigi hüm-niks ülendatud –, kuid eesti luulet pol-nud sellise pilguga seni veel keegi sil-mitsenud ja seetõttu oli ka põhjendatud

ViinakuuAlkohol eesti luuleskoostanud Udo Uibokujundanud Asko Künnap368 lk, kõva köide

Alkohol Eesti luules

Otto Krusteni karikatuur siurulastest. „Suur kirjanik on nagu vana vein, / mis aastaid käärind, keldrin seisnud kavva. / Aroomi leviten kui troopiline hein, / siis sädelden kord ehib peolavva,” kirjutas Henrik Visnapuu. illustratsioon raamatust

Eelkõige Guns N’ Roses’i endise ja hiljem Velvet Revolveri kitar-ristina tuntud Slashi (kodaniku-

nimega Saul Hudson; s 1965) elu-looraamat on kirjutatud koos Rolling Stonesi ajakirjaniku Anthony Bozzaga 2007. aastal ning heidab pilgu kuri-kuulsasse maailma, kus valitses Guns N’ Roses, kus ei vajutatud iialgi pidurit ning kus tipu ümber haigutas enesehä-vitajalik sügavus. 1985. aastast oli Slas-hist Guns N’ Roses’i olulisemaid liik-meid, kes aitas kuni bändist lahkumi-seni kirjutada enamiku selle lugudest.

„Slashis” on kõike nagu Slashis en-daski: pöörasust, joobumust, nalja, hul-lumeelsust ja geniaalsust. Aga enne-kõike on see aus raamat.

„Kummaline on oma elu niimoodi kokku võtta. Mõned hetked tunduvad sellised nagu mind ennast polekski ko-hal olnud – loen neid justkui esimest

Maailma kõige slashim Slashdes tundub see päris meelelahutuslik. Mõistsin ka, et kui ma lugusid nüüd kirja ei pane, leidub ka võimalus, et unustan need sootuks.

Sa ei saa oodata, et saatus annaks sulle, mida oled välja teeninud. Kõik tu-leb endal välja teenida, isegi kui arvad, et oled juba oma osaku eest maksnud. Võib-olla oled sa saanud, mida tahtsid, kuid kas oled ka õppetundidest õppust võtnud?” kirjutab Slash oma raamatus.

SlashSlash ja Anthony Bozzatõlkinud Janar Alakujundanud Andres Tali, 432 lk

korda. Küll aga laieneb perspektiiv: sel-line harjutus pole kerge, kuid pikemas plaanis hea mõte.

Tõesti hea on mõista, et ma olen ühelt poolt selline nagu alati olen olnud ja samas ka teistsugune. Justkui jääks mu isiksus samaks, kuid mõistust tu-leks juurde.

Miks ma otsustasin selle raamatu kirjutada? Siin on põhjendus: mitmed mind hästi tundvad inimesed on mul seda järjekindlalt teha palunud ja lõ-puks ma nõustusingi. Mis puutus oma elu teistega jagamisse, siis olin ma algu-ses väga tõrges. Eelkõige häiris mind meedium, mida võib avalikult tarbida; veel enam aga, et olen mälestusi seosta-nud ikka kellegagi, kelle karjäär isiku kohta midagi ei ütle. Minuga nii ei ole ja isegi kui oleks, siis ma poleks huvita-tud. Elu objektiivne vaatlemine ei ole loomulik, kuid mu lugu nüüd üle luge-

Slashi elulooraamat on kirjutatud koos Rolling Stonesi ajakirjaniku Anthony Bozzaga.

mide puhul, mis koduaias sagedamini ette tulevad.

Kohandatud Eesti oludeleKaupluses raamatut lehitsedes võib vaevama hakata kahtlus, et kas Inglis-maa aianduskogemus ikka on meil ka-sutatav ja kas oskavad inglise aednikud meid külmas põhjamaises kliimas aeda pidama õpetada. Sellega on arvestatud. Vastavalt kokkuleppele originaalteose kirjastusega oleme taimede valiku ko-handanud Eesti oludele, samuti nihuta-nud teatud tööde tegemise aja õigele ajale, nagu see meil tavaliselt sünnib, kuid on ju ka meil erakordseid aastaid, mis vahel sarnanevad Inglismaale ja vahel Lapimaale.

Aia rajamise põhitõed ja võtted na-gu ka hooldustööde tehnika, tööriista-de valik ja abimaterjalide oskuslik kasu-tamine on põhimõtteliselt samad nii subtroopikas kui subarktikas. Inglis-maa poole aastatuhande pikkusest aianduskogemusest on meil lõputult õppida, alates oma aia looduslike tingi-muste uurimisest ja aia kujundusplaani sulatamisest ümbritsevasse keskkonda (mitte selle taustal silma torkama!), suhtugem taimedesse mitte kui mater-jali või vahendisse vaid elusolendeisse, katsetagem mitmeid kujundusvõtteid, sobitades lehestikku, eri kujuga taimi ja värve, paljundagem oma aiataimi ise ja te tunnete, kuidas teie suhe taime-desse muutub.

4 4 (49) 28. mai 2010

Mari Laane aednik, raamatu tõlkija

Hobiaiandus on viimaste aasta-kümnete jooksul võitnud hulga-liselt poolehoidjaid ja muutu-

nud üheks kõige populaarsemaks har-rastuseks kogu maailmas. Põhjus on, et aia rajamine, kujundamine ja hooldami-ne toob ametniku kirjutuslaua tagant elava looduse keskele, mille osa ta isegi on. Mõtestatud ja tulemuslik aiatöö asendab jõusaali, rakendust leiab ini-mese loominguline potentsiaal, kuid kõige tähtsam on, et aiaharrastus va-bastab töösse takerdunud mõtted, mee-litab pidevalt juurde õppima ja mõtlema hoopis teistel teemadel, maandades tõ-husalt stressi.

Hobiaiandus täidab kõik heale har-rastusele esitatavad nõuded tingimu-sel, et aiapidajal on kasutada piisavalt oskusteavet, kuidas ja mida teha, valida või rajada. Kui taimed on terved ja kas-vavad jõudsalt, pakub aed rahuldust

tehtud tööst ja rõõmustab silma. Et se-da saavutada, on vaja palju teada.

Kõiki aianduse valdkondi käsitlev koguteos Kuigi aiandusalase kirjanduse letid meie raamatukauplustes on viimase paarikümne aasta jooksul silmnähtavalt täienenud, on erialane oskusteave tava-lugeja jaoks jaotatud liialt paljudesse raamatutesse, mis käsitlevad kitsaid teemasid või üksikuid taimerühmi küll põhjalikult, kuid nii on vajalikku teavet küllaltki raske üles leida, sest kõiki raa-matuid ju endale koju ei osta. Puudu-nud on ilus, värvifotodega ja kõiki aian-duse erinevaid valdkondi käsitlev kogu-teos, kust hobiaednik leiaks kiiresti la-henduse kõigile oma probleemidele.

Seda lünka on kutsutud ja seatud täitma Briti Kuningliku Aiandusseltsi „Aianduse entsüklopeedia“ eestikeelne väljaanne. See raamat annab ülevaate kogu maailma aiandusest, ka sellest, kuidas aeda pidada lõunapoolsematel laiuskraadidel, niiskemas või kuivemas kliimas, isegi troopikas ja kõrbetes. Saame teada, kuidas kasvatada meie kauplustes müüdavaid troopilisi vilju või maitsetaimi, mismoodi meil tuntud toalilled edenevad soojades maades aiapeenral või kuidas paljusid ahvatle-vaid troopilisi või subtroopilisi taimi ja vilju oleks meil otstarbekas kasvatada kasvuhoones või talveaias. Jääb mulje, nagu oleks meie aiandus kõigist võima-lustest ainult väikese osakese ära kasu-tanud, sest meil puudus seni vajalik os-kusteave.

Kirjeldused aia rajamisest hooldustöödeniÕnnestunud aed eeldab head planeeri-mist ja rajamist samavõrd kui asjatund-likku hooldust. Võtke kumbagi neist võrdsetes osades ja teist saab kauni aia omanik! Sellest põhimõttest lähtub ka aiaentsüklopeedia, mis jaguneb kaheks osaks: esimene neist õpetab looduslik-

ke tingimusi arvestades aeda rajama, teine seda hooldama.

Kuna aeda ei rajata mitte ainult üks kord, kujundust tuleb igal aastal uuen-dada, külvates ja istutades suvililli ja köögivilju, muutes värvilahendusi vas-tavalt muutunud moele ja kogemuste varal peenenevale maitsele, siis põimu-vad rajamine ja hooldus üksteisega ja nii on seda ka raamatus käsitletud.

Põhjamaises aianduses osutuvad eriti kasulikeks need peatükid, mis kä-sitlevad konteineraiandust, katmikaian-dust ja toataimede kasvatamist, sest neid tavalise õueaiandusega kombinee-rides kasvab meie aiandusaasta peaae-gu 12 kuu pikkuseks.

Taimi käsitletakse entsüklopeedias aiaraamatutele iseloomulikus jaotuses: ilupuud- ja põõsad, ronitaimed, püsilil-led, roosid, elulõngad, suvililled jmt. Õuetaimedest tutvustab raamat Eesti kliimavööndiga kohanenud taimi, kül-maõrnad taimed on tähistatud tärniga, neid võime kasvatada talveaias, toas või kasvuhoones.

Põhjalik ja kaasaegneHooldustööde plaani koostamisel on abiks põhjalikud peatükid hooldustar-vikutest, murudest, erinevatest silluti-sematerjalidest, aiaehitistest, masina-test, muldadest, väetistest, kastmisest ja mis eriti oluline – taimehaigustest ja -kahjuritest. Esmakordselt on eesti keeles ilmunud põhjalik ja kaasaegne, rikkalike fotode ja joonistega täienda-tud käsitlus puude, põõsaste ja ronitai-mede lõikamisest ja võra kujundami-sest kogu taime elu jooksul, püsilillede jagamisest ja sibullillede ümberistuta-misest.

Sedavõrd üksikasjalikke erinevate hooldustööde kirjeldusi pole eesti kee-les seni veel ilmunud. Ka põhiliste tai-mehaiguste ja -kahjurite määramise õpetus koos asjaomaste värvifotodega, aga ka ravi ja tõrje on originaalselt esi-tatud ning aitab meid paljude problee-

Aianduse entsüklopeediatõlkinud Mari Laane, Birgit Soans, Eha Švilponis ja Anne Tihastekohandanud Mati Laane ja Mari Laane, kõva köide, 750 lk

Raamat, millest võib lõputult õppida

HoidisedAive Luigela312 lkkõva köideAive Luigela uus raa-mat on kaua oodatud kingitus kõigile, kes armastavad ke-vadest sügiseni aias askeldada või metsas jalutada ning on ka kirglikud hoidistajad. Nende kaante vahele on autor oma tarkused ritta pannud, peategelasteks eestimaised aia- ja metsasaadused. Siin on hulk lihtsaid ja koduseid retsepte ning põhjalikult lahti kirjutatud ühe või teise säilitus-viisi eripära, nii et säiliks ka hoidista-tava tooraine kõrge toiteväärtus. Am-mu tuntud meetodid – hapendamine, sügavkülmutamine, kuivatamine, ma-rineerimine ja vesihoidised on au sees ka täna. Aive Luigela on mitmete populaarsete raamatute autor ning sage külaline raadios ja televisioonis, kui on vaja rääkida toiduainetest ning maitse- ja tervisetaimedest.

Eesti tikand. 280 rahvuslik-ku mustritElo Lutsepp ja Irina Tammis88 lk, lisaks 41 kahepoolset mustrilehte, pehme köide Sellesse kaunisse raamatusse on mustreid korjatud, lahti kirjutatud ja tõlgitud nii vanaemade tikitud eseme-telt kui ka varem välja antud trükis-test, mis nüüd juba vaat et rariteediks muutunud ja hea õnne korral vaid raamatukogudest leitavad. Kõik kok-ku on Eestimaa usinate käte ja helge-te peade looming. Lisaks ajaloolistele mustritele leiab raamatust erinevate kihelkondade motiividest kokku sobi-tatud uusi mustrikombinatsioone ning teose autori Irina Tammise origi-naalloomingut. Kokku on raamatus 220 ajaloolist ja 60 uut tikandimustrit 82. mustrilehel.

Aiapidamine kuukalendri järgiRegina Engelketõlkinud Kersti Möldre204 lk, kõva köideSelle raamatu abil õpite paremini loo-duse seaduspärasusi arvestama. Iga aednik saab tarvilikku teavet, millal on õige aeg taimi mulda panna ja üm-ber istutada, hooldustöid teha, aia-kahjureid tõrjuda või oksi lõigata. Nõuanded on praktilist laadi ja ohtra-te jooniste toel saavad selgeks kuu-rütmid päeva, kuu ja aasta lõikes. Samuti saab tundma õppida 12 so-diaagimärki, nende omadusi ja seo-tust aiaga. Raamatu autor on veendu-nud, et tähtsam kui aia kujundamine, väetamine ja istutamine on aedniku aistinguline lähenemisviis loodusele ja tema sisemisele rütmile.

Taimsed ravimidAndrew Chevallier tõlkinud Malle Leht, Thea Kull ja Kadri Tali288 lk, pehme köideSee on põhjalik, kompaktne ja ülevaatlik käsiraamat ravimtaimede ohutust ja targast kasu-tamisest. Iga taime juures on jagatud soovitusi, milliste haiguste vastu ja kuidas seda kasutada. Lugejale õpe-tatakse samm-sammult valmistama lihtsamaid taimseid preparaate ning raamatu muudab mugavalt kasutata-

Ilmunud

Varrakwww.varrak.ee

Briti Kuningliku Aiandusseltsi aiaentsüklopeediast leiab nii algaja kui ka kogenum koduaia omanik juhtnööre aia rajamise, ümberkujundamise ja hooldami-se kohta. Asjatundlikult käsitle-takse kõiki iluaia osi, viljapuude ja marjapõõsaste, ürdiaia ja köö-giviljade kasvatamise tehnikat, seletatakse lahti maheaianduse põhivõtted, õpetatakse ära tund-ma ja tõrjuma taimehaigusi ja -kahjureid. Raamat võtab kokku Lääne-Euroopa ligi tuhandeaas-tase aianduskogemuse, mis on kohandatud meie kliimale ja ümber pandud eesti keelde.

Sedavõrd üksikasjalikke erinevate hooldustööde kirjeldusi, nagu käesolevas entsüklopeedias, pole eesti keeles seni veel ilmunud. Foto raamatust

vaks illustreeritud register enam kui 140 tuntuma taime ja nende raviomaduste kirjeldusega.

KAREL GOTT on Ts̆ehhoslovakkia tuntuim laulja. Ta teenis kommunistlikule rez̆iimile kõvasti raha, ehkki püüdis laulmist poliitikast lahus hoida. „Oleksin ma võimule vastu hakanud, oleks mul lauljana kriips peal olnud.”

Fotod raamatust

Varrak 5www.varrak.ee

kuidas režiim asus oma alluvate füüsist voolima. Ida-Saksa naissportlaste sala-jane dopingut täis pumpamine viis hai-guste, aga ka soo ja seksuaalsuse muu-tumiseni – näiteks sai edukast kuulitõu-kajast Heidi Kriegerist lõpuks Andreas Krieger, sest talle tema teadmata sisse söödetud ained viisid tema kehas sellis-te muutusteni, et ta tegi juba kohapeal, taasühendatud Saksamaal, läbi soova-hetusoperatsiooni.

Eriti õõvastav on lugeda Rumeenia diktaatori Nicolae Ceauşescu kampaa-niast, kus tema lühinägelik kinnisidee Rumeenia elanikkonda mitmekordista-da tõi illegaalsete abortide plahvatusliku kasvu ning erakordse suremuse naiste seas, kes olid sunnitud endale orasid emakasse torkama või kummivoolikute kaudu sinepivett, piiritust ja joodi sisse süstima. Lisaks karistamisele abortide eest pidid naised läbima korrapäraselt günekoloogilise kontrolli, mille eesmärk oli avastada varjatud rasedused.

Siiski ei suutnud režiim saada võitu kõigist inimlikest tunnetest – üks meel-dejäävamaid lugusid on dissidendist Regina Kaiserist ja teda üle kuulanud Uwe Karlstedtist, kes esimesest pilgust teineteisesse armusid ning aastaid hil-jem abiellusid.

Käib töö ja vale koosTeise maailmasõja järel liikus pendel Ida-Saksamaal natside diktatuurist kom-munistliku diktatuurini. Kolmandast Reichist ja purustavatest sõja-aastatest eluga pääsenud inimeste puhul on selli-ne vastureaktsioon mõneti mõistetav. Samas taibati osaliselt tänu ühe dikta-tuuri kogemisele õige pea, et on satutud vihma käest räästa alla. Eriti kõnekas on Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei (SED) ja poliitbüroo ladvikusse kuulu-nud Günter Schabowski tõdemus, et lõplikult vabanes ta kommunistliku ideoloogiaga seotud pettekujutelmadest alles pärast 1990. aastat, kui ta oli haka-nud oma raamatut kirjutama.

Nimelt avastas ta Marxi teoseid üle lugedes, et juba Marx ise nägi ette, et kommunismi saab rakendada vaid vägi-

valla abil. Pehmelt öeldes kummastav, et selle tõdemuseni jõudis Schabowski sedavõrd pika arengutee lõpus, ning paratamatult meenub ka siin raamatus ära toodud ütlus: „Kes ei ole noorena kommunist, sellel ei ole südant. Kes on täiskasvanuna ikka veel kommunist, sellel ei ole ajusid.”

Võib öelda, et nagu peaaegu iga hir-muvalitsuse ajal, tegelesid ka antud raa-matus käsitletud riikide kodanikud iga-päevase ellujäämise ja perekonna kaits-misega, aga ka iseka karjääri edenda-misega, mis suuremate süümepiinade-ta üha õõnsama retoorikaga looritati. Kuigi raamatus on ära toodud mõned vankumatud kommunistid (näiteks Erich Honeckeri kokk ja Tšehhoslo-vakkia kompartei viimane peasekretär Miloš Jakeš), leidus piisavalt neid, kes olid valmis täitma „isakeste” ka kõige absurdsemaid soove.

Igapäevaelu meenutuste lugemisel on väärtuslik just see, et taas saab üle korratud tõdemus, et igal ajal on ole-mas inimesi, kes on valmis kõigeks, et mitte kaotada töökohta või teostada karjääriunistused. Leidus piisavalt ini-mesi, kes olid valmis lõikuma Elena Ceauşescu teleesinemisi, et ei oleks nä-ha, kuidas ta käekotti närviliselt ühest käest teise tõstab. Just Ceauşescude puhul tuleb esile kahepalgelisus ja põl-gus, mida ladviku suhtes tunti, joonides rasvaselt alla selle, mida tähendas „iga-päevaelu raudse eesriide taga” – süste-maatilist valetamist, süvenenud küüni-lisust ning ideede ja sõnade jõu deval-veerumist.

Kaisa Kaer

Kommunism – kõige pikem tee kapitalismist kapitalismini. See lause iseloomustab kenasti antud

raamatu ülesehitust, mis algab kommu-nismi kehtestamisega kaasnenud idea-lismist ning lõppeb kommunistlike režii-mide kokkuvarisemisega 1980. aastate lõpus. Autor oli BBC sarja „Kommunis-mi kadunud maailm” produtsent ning antud raamat koondabki intervjuusid eri inimestega, alates kõrgetest ametni-kest ja lõpetades teisitimõtlejatega.

Jättes omapoolsed kommentaarid minimaalseks, toob raamat inimeste mälestuste kaudu välja süsteemi toimi-mismehhanismid, aga ka igapäevaelu juurde kuulunud absurdsed seigad, mis tänapäeval on kentsakad ka inimes-tele, kes on ise sel ajal elanud. Ehkki keskendutakse Ida-Saksamaale, Ru-meeniale ja Tšehhoslovakkiale, tekita-vad nii mõnedki lood äratundmist ka eestlastes. Hoidudes „ostalgia” radade-le eksimisest, annab Molloy mitme-külgse ülevaate toonases elust.

Kommunismi õitsev roosiaedKuigi vähesed raamatus intervjueeri-tud inimesed igatsevad taga kommu-nismi, leiavad paljud, et toonasel elul oli positiivseid külgi, mis kapitalismiga ka-dunud on. Mitte kõigi soovid ei olnud materialistlikud („Et süüa Ida-Saksa šokolaadi asemel Šveitsi šokolaadi? Käigu kuu peale!”), hinnati kollektiivsu-se vaimu ning loomulikku suhtumist seksuaalsusesse ja alastusse, viimast eriti just Ida-Saksaamaal. Siiski oli tegu ühiskonnaga, mille olemust peegelda-vad kuivad arvud – kui lugeda „osa-koormusega kaastöölisi”, oli Ida-Saksa-maal üks informaator kuue inimese kohta (natsi-Saksamaal oli üks Gestapo agent 2000 elaniku kohta).

Totalitarism oli tõesti totaalne – see tungis sõna otseses mõttes inimeste sisse, olgu selleks siis sportlaste orga-nism või naiste emakad. Kõige südant-lõhestavamad lood ongi just sellest,

4 (49) 28. mai 2010

ilmunudTundmatu mehe eluAndreï Makinetõlkinud Triinu Tammsari „Moodne aeg”128 lk, kõva köideVene päritolu Andreï Makine on üks tänapäeva tuntumaid ja tõlgitumaid prantsuse kirjanikke. Käesoleva romaani raamjutustus pai-gutub 21. sajandi alguse Venemaale – endine dissident, kes on 20 aastat Pariisis paguluses elanud, pöördub tagasi kodumaale, otsima kadunud aega. Tema loosse põimub aga üks teine lugu, mis leiab aset Leningradis Teise maailmasõja ajal ja sellele järg-nenud ränkadel aastakümnetel. See on lugu mehest, kelle elu jättis just-kui kõigest ilma, kellel aga kõige kiuste õnnestus jääda iseendaks ja olla seeläbi tegelikult väga õnnelik inimene.

VagabundColette tõlkinud Helva Payetsari „20. sajandi klassika”232 lk, kõva köideKireva elukäiguga prantsuse romaanikirjanikul Colette’il (1873–1954) oli armulugu-sid nii meeste kui ka naistega, ta oli mitu korda abielus ning töötas enne kuulsaks saamist Pariisi kabareedes. Kõik tema romaanid on suuremal või vähemal määral autobiograafilised ning tema põhiteemad kirjanduses olidki naise seksuaalsus ja armastus. „Vagabundi” peategelane Renée Néré, tülpinud oma abikaasa truudu-setusest, jätab mehe maha. Renées-se armub rikas pärija Maxime ja ehkki see uus armastus naist ahvat-leb, ei suuda ta samal ajal vabaneda oma esimese abielu valusatest mälestustest.

Meister ja MargaritaMihhail Bulgakovtõlkinud Maiga Varik ja Jüri Ojamaa468 lkkõva köideParandatud kordustrükk Mihhail Bulgakovi filosoofilisest, poeetili-sest, satiirilisest ja kaunist raama-tust, mis kuulub kindlasti 20. sajandi suurteoste hulka. Kirjanik alustas romaani kallal tööd 1928. aastal, püüdes ühendada satiirilise groteski ja fatasmagooria käsitlusega Juma-last ja Saatanast. Algselt polnud romaanis ei Meistrit ega Margaritat, kuid jätkates 1931. aastal vahepeal katkenud tööd, lisandus sinna auto-biograafiline Poeet, hiljem Meister.

Kaka ja kevad AudioraamatAndrus Kivirähkloeb Ülle Kaljuste2 CD-plaatikestus 120 minutitLasteraamatutes on tavaliselt kom-beks kirjutada armsatest karumõm-midest, lõbusatest jänkudest ja valla-tutest hiirekestest. Raamatus „Kaka ja kevad” astuvad kuulaja ette aga hoopis romantiline kakajunn, puna-päine viiner, pissipotis elav tont, mu-nevad sokid, loll jope, mereröövlist lusikas ning terve parv teisi veidraid olevusi. Et lapsed on selle raamatu vahvad tegelased omaks võtnud, näi-tab see, et nad tunnistasid lastekir-janduse aastaauhinna ehk Nukitsa konkursi võitjaks käesoleval aastal just nimelt „Kaka ja kevade”.

ilmunudSaaremaa 1944Eesti laskurkorpuse kannatuste radaMart Laar328 lk , kõva köideMart Laar keskendub selles raamatus Saa-remaal 1944. aasta sügisel pealetun-giva Punaarmee ja taganeva Saksa armee vahel peetud lahingutele. Raamatu sissejuhatavas osas kirjutab ta Saaremaa ajaloost enne Teist maa-ilmasõda ning käsitleb põhjalikult 1941. aastal Eestist mobiliseeritud meeste saatust tööpataljonides ja Eesti laskurkorpuses, kaasa arvatud ohvriterohke Velikije Luki lahing. Saa-remaa oli viimane Eesti osa, mis 1944. aastal Punaarmee kätte langes, kusjuures Sõrve poolsaarel kestsid verised lahingud rohkem kui poolteist kuud. Autor tugineb mahukale sõja-ajalookirjandusele, kuid ka mõlemal poolel võidelnud meeste mälestuste-le ja arhiivimaterjalidele. 1944. aasta lahinguid käsitlevas raamatusarjas on varem ilmunud „Emajõgi 1944”, „Sinimäed 1944” ja „September 1944”.

Punane ja mustRoy Strider252 lk, pehme köideEnd libertaarse sot-sialistina määratleva Amnesty Internatio-nal liikme ja Postime-he ning Tibet Sun kolumnisti Roy Strideri artiklite kogumik sisaldab valimikku paaril viimasel aastal aja-kirjanduses ilmunud ühiskonnakriiti-lisi kirjutisi. Eessõna on kogumikule kirjutanud Tallinna Ülikooli rektor professor Rein Raud.

Atentaadid Maailma vapustanud poliitilised mõrvad Julius Caesarist kuni JFK-niSteven Parissientõlkinud Mari Pukkonen208 lk, kõva köide „Atentaadid” kajastab süngeid ja lai-neidlöönud poliitilisi mõrvu vanast Roomast kuni kaasajani. Poliitiliste mõrvadega on kukutatud valitsusi, paisatud kaosesse riike, põhjustatud sõdu ja allutatud rahvaid türanniale. „Atentaadid” esitab kogu mõrvamee-todite ja -motivatsioonide diapasoo-ni, eneseõhkimisest kuni õhurünna-kuni, dünastiate kukutamisest usu- fanatismini. Siin on antud ülevaade ajaloo kuulsaimatest mõrvadest ala-tes Julius Caesarist tapmisest kuni president Kennedy tulistamiseni 1963. aastal ja terroristide rünnakuni Benazir Bhuttole aastal 2007.

OhtDick Francistõlkinud Tiiu Loog320 lk, pehme köideKaunis itaalia tütarlaps sõidab koju lahtises sportautos, väike poiss mängib lõunaranniku supelrannas ja Jockey Clubi president on teel pressi-vastuvõtule Baltimore’is. Üksteise järel langevad nad luupainajaliku katsumuse, inimröövi, ohvriks. Neil erinevatel inimestel on siiski midagi ühist. Noor itaallanna on džoki ja väi-ke poiss võidusõiduhobuse omaniku ainus poeg. Ja hakkabki kujunema pilt isikust, kes seisab selle rahvusva-helise kuritegude ahela taga − Verdi austaja, külm kalkuleerija, omamoodi ka võiduajamiste fänn.

Kommunismi kadunud maailmMeenutusi iga- päevaelust raudse eesriide taga Peter Molloytõlkinud Helen Rohtmetskõva köide, 240 lk

Kommunismi kummastav maailm

Ajakirjade kirjastus6www.kirjastus.ee

4 (49) 28. mai 2010

Evelin Kivilo-Paas toimetaja

Kui ajakirja Tervis Pluss kauaaeg-ne tervisetoimetaja Marika Jür-genson hakkas uut terviseraa-

matut kokku panema, imestas ta isegi, kui palju ta on kirjutanud artikleid no-hust ja köhast, unehäiretest, põiepõleti-kust ning erinevatest kõhuhädadest.

Selge põhjus need hajusalt ajakirja veergudel ilmunud õpetlikud soovitu-sed raamatuks vormida oli mitu. Ikka tehakse aastate jooksul erinevaid me-ditsiiniuuringuid, mille käigus avasta-takse midagi uut, lisaks ajakirja lugeja-te innustavad soovid ja küsimused. Ning otse loomulikult – hädavajalik põ-hitõdede ning tõhusate leevendus- ja ravivõtete ülekordamine, sest alati lei-dub keegi, kes pole kuulnud või keegi, kes ei mäleta.

Ajusagarad peavad iga päev läbi nä-rima suure hulga infomöllust. Pole siis ime, et ununeb või läheb segamini, mil-lal toovad tõhusat leevendust suukaud-sed nohuravimid ning millal aitab hoo-pis lihtne nuuskamine ja nina soolavee-ga loputamine.

Sellest raamatust leiab hulgaliselt praktilisi soovitusi ja nippe kogu perele – beebile, koolilapsele ning ka vanava-naemale ja -isale.

Eestlastele Eesti arstidelt Raamatupoodide tervisenurgast leiab hulgaliselt teoseid, mille pealkirjades sõnad „tervis” ja „vererõhk”; „koleste-rool” ja „esmaabi”; „treening” ja „ravim-taimed”, autoriteks Smithid-McKanzied ja teised autorid Ameerikast, Suurbri-tanniast, Prantsusmaalt ning mujalt. Palju on tõlkeraamatuid, mis annavad juhiseid, kuidas tervist hoida. Tundu-valt vähem leiab terviseteoseid Eesti autoritelt-asjatundjatelt. Suuresti on need ühe suuna- ja teemakesksed või siis spetsiifiised akadeemilises keeles arstitudengitele suunatud teosed.

„Rõõm tervisest. 1000 hinnalist nõuannet Eesti arstidelt” on valminud

eestlaste tervisele mõeldes. Raamatu väärikate infoallikate reast leiab Eesti-maa hinnatud asjatundjad, nagu Mar-gus Viigimaa, Mihkel Zilmer, Mare Pork, Evo Kaha, Kahro Tall, Naima Toomikas, Fred Kirss, Riina Kütner, Tiit Ilves, Mihkel Mardna, Mae Pind-maa, Anne Perli, Mare Liiger ja paljud teised. Raamatu nõustajaks on perearst Reet Raamat, kes on osalenud mitme varem ilmunud terviseväljaande koos-tamises.

Ennekõike hoida, siis ravidaKuigi „Rõõm tervisest. 1000 hinnalist nõuannet Eesti arstidelt” on pooleldi üles ehitatud enstüklopeedia põhimõt-tel – lahatud tervisemured on seatud ritta tähestiku järjekorras –, ei preten-deeri ta selle tiitlile.

Raamatu veidi rohkem kui kolme-sajale leheküljele ei ole kaugeltki mah-tunud kõik maailma haigused ja tervi-sehädad. Küll aga leiab siit levinumad terviserikked ja haigused, mis eestlasi kimbutavad.

Raamatu esimene pool selgitab põ-hitõdesid kehas toimuva kohta ning se-da, kuidas vajadusel aidata organismil haigusi tõrjuda: kuidas turgutada im-muunsust; mis aitab korrastada aineva-hetust; kuidas tugevdada luustikku ning mil moel mõjutab rüht üldtervist.

Helge pealkirigi võib anda aimu, et raamat keskendub ennekõike hea ter-vise hoidmise põhimõtetele – liikumi-sele, toidule, unele, mõtlemisele, puh-kusele ning õigel ajal kontrollitud tervi-sele. Raamat kannab mõtet: parem en-netada kui tagajärgi likvideerida.

Tervise hoidmise tõdede järel tule-vad selgitused terviseviperuste ja hai-guste mõistmiseks ning näpunäited, kuidas nendega toime tulla ning neid edaspidi vältida. Kõik see on lihtsas keeles, kergesti mõistetav, ilma ladina-keelsete meditsiiniterminiteta.

Osake raamatust on pühendatud esmaabile – kuidas tegutseda, kui on juhtunud õnnetus. Lihtsast tabelist leiab juhised, mida teha, kui lähedal

olevat inimest on tabanud infarkt või in-sult, kui ta minestab, saab põletada või kuumarabanduse. Lisaks paljud teised äkilised terviserikked, mis vajavad kii-ret ja arukat tegutsemist.

Lääne kõrval idaAjakirjanikuna on raamatu autor võt-nud julguse klassikalise lääne meditsii-ni lähtekohtade kõrvale lisada iidse ida meditsiini tõdesid ning soovitusi. „Ini-mese heaolu püsimise ja saavutamise nimel toimivad mõlemad,” põhjendab autor. Nii saab raamatu lugeja teada, kuidas on eluenergia seotud tervise ja haigustega, millest tekivad põhjamaa-lastel nii levinud kaela-, pea- ja alaselja-valud ning milliste võtetega on võimalik lasta toidul tõrgeteta seedida. Ka nohu kohta on Hiina meditsiinil oma teooria.

Suur osa ida meditsiini infost pärineb lääne meditsiini taustaga üld- ja nõel- raviarstilt Rene Bürklandilt, kellel on ka Pekingi meditsiiniülikooli hiina herbaal-meditsiini ja nõelraviarsti diplom.

Suurte lääne meditsiiniavastuste ning iidsete ida ravitarkuste kõrval po-le ära unustatud ka meie oma aasta- sadade pikkust rahvameditsiini ning ra-vimtaimede toetavat mõju inimorganis-mile. Raamatust leiab retsepte erineva-te tervisemurede leevendamiseks, mis pärinevad bioloog Juta Möldrilt.

Raamat ei väsi kordamast, et tervis oleneb meie enda eluviisist. Kui loomu-lik toit, liikumine ja elujaatavad mõtted täidavad parajalt ja tasakaalustatult igat päeva, saabki oma tervisest rõõmu tun-da, arvab raamatu autor. Nii leiavad sel-lest raamatust hulgaliselt vajalikku lu-gemist need, kes ise oma tervi-sest hoolivad.

Meelerahu on kindlasti tervise eeldus ja ka üks selle olulisi tunnuseid. Foto: matton Baltic

Hea tervise retsept

Türgi köökGönül Paksoy332 lk, kõva köideTürgi köögikunst on pi-ka ajaloo ja traditsioo-nidega, värvikirev, kont-rastiderohke ning väga maitsev. Õitsengu saa-vutas türklaste kokakunst Osmani impee-riumi ajal, kuid head rooga osati Türgis valmistada juba ammu enne seda. Raa-mat „Türgi köök” esitleb selle vaimusta-valt rikka toidukultuuri parimaid ehteid. Autor Gönül Paksoy, kes muuseas tuntud ka moekunstniku ja disainerina, matkab läbi erinevate toorainete ja valmistusviisi-de, lihtsate ja keerulisemate retseptide. Türgi köök – see on palju enamat kui tun-tud kebab. Rikkalikud kala- ja mereanni-road, köögiviljatoidud, toidud oliiviõliga, lugematud erinevad dolmad ja väga maitsvad saialised, erinevad pilafid... Eessõna kirjutanud endine Türgi suursaa-dik Eestis, proua Sule Soysal.

Tai köökAaro Lode, Kristjan Leppsari „Rahvusköögid”160 lk, kõva köide„Naudi kõike, naudi hetke, naudi seda, mis sul on; kõike, mida teed, tee täiuslikult – see on täiuslik filo-soofia, mida peaks järgima ka muredest koormatud lääne inimesed, kes ägavad majandussurutise all. Sama lihtsat põhi-mõtet järgides valmistavad tailased ka süüa. Kõik toidusse puutuv on hoolikalt läbi mõeldud. Tähelepanuta ei jäeta ise-gi toidu aroomide harmooniat!” kirjutab Aaro Lode Tai kokaraamatu sissejuhatu-ses. Aaro on ametilt peakokk, kes on uurinud Kagu-Aasia köögikunsti saladusi pikalt ja põhjalikult. Selles raamatus jagab ta toidunautlejaga värvikirevat ja maitserohket Taimaa köögikunsti.

2 muttiUrmas Viik116 lk, pehme köideUrmas Viigi mitmeta-sandiline värvimise ja nuputamise raamat „2 mutti” on lugu kahe tegelasega: Taevamutiga, kes elab puu otsas, ning Mullamutiga, kelle elupaik on maa-põues. Lisaks värvimisele saab raamatus lahendada hulgaliselt erinevat tüüpi ülesandeid, nii et raamat on omamoodi kergemat sorti õpperaamat, sobides 7–10aastastele lastele, aga kindlasti on siin leidmisrõõmu nii noorematele kui ka vanematele raamatusõpradele.

IlmunudMaitseelamused tervise heaksAet Trisberg192 lk, kõva köideRaamatu autor jõudis tervisliku toitumiseni oma lapse allergiaga tegeldes, mis panid teda ümber hin-dama seniseid toitumisega seondu-vaid tõekspidamisi. Kirest toidu val-mistamise vastu ja soovist jagada meeliköitvaid tervislikke retsepte ka teistega, sündis raamat „Maitseela-mused tervise heaks”. Aet ütleb: „Minu soov on selle raamatuga tões-tada, et tervislik toitumine pole üks-nes kalorivaeste juurviljade närimine ja kookidest loobumine, vaid midagi hoopis enamat, põnevamat ja maitse-meeli erutav. Olgu see raamat teeraja-ja algajale tervislikule toitujale või inspiratsiooniallikas juba tervislikust toidust ja eluviisist lugupidavale inimesele.”

Lilled anumas ja amplisReti Randoja-Muts112 lk, kõva köideKui koduümbruses pole ruumi lillepeen-rale, on väljapää-suks konteinerhaljastus. Anumatesse seatud taimed elavdavad aknalaudu, rõdupiirdeid, treppe, terrasse ja maja-ümbruse sillutatud pindu, tuues esile muidu märkamatuks jäänud kaunid ehitusdetailid. Aiandusõpetajast au-tor selgitab, kuidas koostada maitse-kat, hoonega sobivat ning lopsaka tai-mestusega konteinerit. Juttu on anu-ma valimisest ja paigutamisest, kasvumullast, väetisest, anumas niis-kuse hoidmise nippidest. Samuti soo-vitab autor amplitesse sobivaid taimi, pakub rohkesti fotonäidiseid ning ret-septe efektsete taimekoosluste loo-miseks.

Karujõmmi käpajäljedRaja Valmsen40 lk, kõva köide„Karujõmmi käpajäl-jed” jutustab väikes-tele lugejatele kaksteist toredat lugu tegusa Karujõmmi tegemistest-toime-tustest kevadel, suvel, sügisel ja tal-vel. Lapsed saavad teada, kuidas kala püüda, mesilasi pidada, jonn kaugele peletada ja millega siis ikkagi on kõi-ge parem jõuluvana toodud suuski määrida... Pildirikas trükitähtedega lasteraamat sobib nii ettelugemiseks kui ka lastele veerimiseks.

Rõõm tervisest.1000 hinnalist nõuannet Eesti arstideltkoostanud Marika Jürgenson 316 lk, kõva köide

IlmumasSuvetoidudLia Virkus, Pille Enden248 lk, kõva köideRoheluse tärgates ja soojuse saabudes val-lutab Eestimaa hõrk grillihõng. Aiad täitu-vad inimestest. Toast kolitakse õue, köögist suvekööki. Muu-tuvad ka toitumistavad: tahaks söögi kii-relt ja lihtsalt lauale saada, kaunist aega pliidi ees raiskamata, kuid ka maitses jä-releandmisi tegemata. Ausse tõusevad kerged salatid, köögiviljasupid, grillroad, kiired argiroad, päikselised marjakoogid ja -magustoidud. Suve viljad on need, mis leiavad tee kõikvõimalikesse rooga-desse. Suvetoitude raamatust leiadki 140 lihtsat hommiku-, lõuna- ja õhtusöö-gi retsepti maa- või linnakoju. Raamat on illustreeritud kaunite suviste piltidega, mis toovad päikese tuppa ka pimedal

ajal ning teevad retseptikogumikust ilusa kingituse.

Teisiti ei ole võimalikDave Benton196 lk, kõva köide„Lõpuks olen ma õn-nelik,” ütleb Dave Benton, kelle tee ene-seleidmiseni on olnud käänuline. Alates värvikast lapsepõl-vest lasterikkas peres Arubal, edasi õnneotsingutele Euroopasse ema-maale Hollandisse. Esimene abielu kiskus algusest peale viltu, aga kato-liikliku kasvatuse saanud mees pin-gutas oma pere nimel aastaid, kuni põgenes Norrasse, et oma lauljakar-jäärile uus alus panna. Kaotanud usu iseendasse ja kõigevägevamasse, mängis elu talle aga ette lahenduse.

ilmunud

Autor on toonitanud: on vaja kogu ühiskonna sügavamat arusaama, et tä-helepanu osutamine andekatele lastele ei tähenda neile mingite privileegide kehtestamist, vaid – nagu me peame loomulikuks mistahes tavapärasest eri-nevate võimetega inimeste puhul – eel-duste loomist nende potentsiaali mak-simaalseks arenguks ja õnneli-kuks eluks.

vabatahtlikku Hankost Paldiskisse, et järgnevalt osaleda Eesti kaitselahingu-tes.

Soomepoiste ajalugu on nüüdseks väärikalt uuritud. Esimeseks verstapos-tiks jääb 1973. aasta lõpus Torontos esitletud Evald Uustalu ja Rein Moora raamat „Soomepoisid”. Uustalu oli hea sulega ajaloolane ja diplomaat, Moora meremees ja ohvitser, mõlemad vanad sõjamehed. Mõni aasta hiljem ilmus lü-hendatud ingliskeelne väljaanne.

Nädalapäevad tagasi esitleti raama-tumessil äsjailmunud „Soomepoisid. Võitlus jätkub”. Enam kui 500-lehekül-jeline käsitlus hõlmab Teises maailma-sõjas Soome armees võidelnud Eesti vabatahtlike ajalugu 1939–2010. Auto-rid on Mart Laar, Peep Pillak, Hain Rebas ja Meelis Saueauk.

Arvestades kirjutajate professio-naalsust, pole imestada, et tegemist on igati heatasemelise uurimustööga. Ent ka kirjastus pole olnud laisk. Raamatule on lisatud CD soomepoiste nimekirjaga ning skaneeritud haruldased väljaan-ded nagu „Üle Lahe”, „Kodutee” ning „Malevlane” st soomepoiste sõjaaegne kirjavara.

Atlexwww.atlex.ee

Grenader 7www.grenader.ee

4 (49) 28. mai 2010

Andekusest ja andekatest lastestViire Sepp176 lk, pehme köide

Andekusega seonduvatest müüti-dest on küllap sügavamalt juur-dunud arvamus, et andekad

kerkivad igal juhul esile ja tavateadvu-ses seostub andekas laps üldjuhul hea ja tubli viielise õpilase kuvandiga. Selli-se lähenemisega võivad väga paljud an-dekad lapsed jääda üldse märkamata. Raamatu autor Viire Sepp (PhD) on andekate temaatikaga pikka aega tegel-nud nii oma igapäevatööga seonduvalt kui ka uurija ja koolitajana.

Eeskätt lapsevanematele ja peda-googidele mõeldud käsiraamatus püü-takse leida vastust küsimusele, kuidas saaksime kaasa aidata, et andekast lap-sest kasvaks õnnelik täiskasvanu. Raa-matus antakse ülevaade andekuse kaasaegsetest teooriatest, kõneldakse pere, kooli ja kaaslaste rollist andeka lapse arengus. Suunatakse täiskasva-nuid tähele panema märke, mis võivad viidata lapse erilisele võimekusele juba tema väga varases eas.

Käsitlemist leiavad andekate laste isiksuslikud eripärad ning nende intel-lektuaalsed, sotsiaalsed ja emotsionaal-sed vajadused. Muu hulgas räägitakse sellest, mida on andekate laste kohta saadud teada Eestis tehtud uuringute põhjal.

Toetava keskkonna puudumisest ja andekate laste isiksuslikest eripäradest võivad alguse saada nii mõnedki prob-leemid, seetõttu pööratakse raamatus tähelepanu ka sellistele olukordadele nagu ande maskeerimine, väärdiagnoo-sid, andekad õpiraskustega lapsed. Need on juhtumid, mis takistavad ande-

ka lapse äratundmist, mõistmist ja see-tõttu ka tema võimetekohast arengut. Andekate alasooritus on üks neist näh-tudest, mille tagamaad võivad sageli jääda peidetuks. Seetõttu on raamatus kirjeldatud erinevaid andekate laste tüüpe ja osutatakse võimalustele nende motiveerimiseks ja arengu toetami-seks, toetudes nõustamisega tegeleva-te praktikute kogemustele.

Kuna andekate elus mängivad võist-lused ja konkursid üsna olulist rolli, siis on ka see temaatika leidnud põhjaliku-mat käsitlemist. Raamatu lisades on too-dud rohkesti kasulikke viiteid ja abima-terjale, mis aitavad vanemal-õpetajal või noorel endal oma küsimustele vastuseid leida, arenguvõimalusi avardada või probleemide korral abi nõutada.

Anne vajab märkamistKuulsusDaniel Kehlmann tõlkinud Kristel Kaljund128 lk, kõva köideSaksa kultuuriruumi menuromaani „Maail-ma mõõtmine” auto-rilt on ilmunud uus raamat, mis on Sak-samaal juba pool aastat püsinud ilukir-janduse edetabelites. Romaan koosneb üheksast episoodist, millest tasapisi saab tervik, mis kujutab endast maagi-list realismi armastava autori loodud peent mängu tegelikkuse ja pettekujut-luse piiril. Kriitikud on nimetanud ro-maani ajakohaseks kirjandusparoo-diaks, mille teema on identiteedipiiride kadumine/iseenda kaotamine tänapäe-va ühiskonnas tänu kommunikatsiooni-tehnoloogia kiirele arengule. Ning loo-mulikult on noorelt ülikuulsaks saanud autori kõigis lugudes paraja irooniaga arutlusel teemana ka kuulsus.

Spordipsühho-loogia õpikLennart Raudsepp, Aave Hannus, Jorgen Matsi 328 lkpehme köideMillist rolli mängivad psühholoogilised te-gurid spordis? Kuidas saab tippsportla-se sooritusvõimet psühholoogilise tree-ninguga parandada? Milliste arengu-psühholoogiliste muutustega peavad oma töös arvestama laste- ja noortetree-

nerid? Kas laste liiga varane spetsiali-seerumine ühele spordialale toob hiljem kaasa spordimotivatsiooni ka-dumise ja väljalangemise spordist? Nendele ja paljudele teistele küsi-mustele püütakse selles õpikus vas-tused anda. Raamatust võivad kasu-likke teadmisi omandada peale üliõpilaste ka treenerid, kehalise kasvatuse õpetajad, lapsevanemad ning sportlased.

GlennkillLeonie Swann303 lkpehme köideKui ühel Iirimaa külakarjamaal lei-takse kohalik kar-jus tapetuna, käi-tub külarahvas justkui lambakari. Seepärast otsusta-vad Glennkilli lambad ise oma pere-mehe surma asjaolusid uurima haka-ta. Kerge see pole, sest inimeste maailmas on väga palju veidrat ja mõistetamatut, ent karjast kõige nutikama, Miss Maple’i juhtimisel liiguvad lambad tasapisi tõe poole.Sakslanna Leonie Swanni debüüt- romaan, mille žanrimääratluseks „lambakriminull”, on viimase aja kõige tavatumaid ja paeluvamaid teo-seid, mis ühendab endas vaimukust ja põnevust, meelelahutust ja sügav-mõttelisust. Kui tavaliselt kirjanduses loomtegelasi inimlikustatakse, siis see raamat annab võimaluse jälgida inimesi looma vaatepunktist – ja nii mõnigi kord iseenda üle naerda.

ilmunud

TänavapoissRalf Kaup 400 lk, kõva köide1929. aastal sün-dinud Ralf Kaubi elu on kulgenud meist enamikust üsnagi erinevat ra-da. Tema iseäraliku saatuse kujune-misel on olnud määrav lapsepõlves kodusoojuse ja vanemliku armastuse puudumine. Lapsepõlv ja teismelise-iga möödusid lastekodudes, peami-selt Riisipere lastekodus ja Koluvere raskestikasvatatavate laste koloo-nias. See oli okupatsioonide vahetu-mise ja sõja aeg. Eriti keerulised olid sõjajärgsed aastad, mil vähesegi kõhutäie eest tuli tänada tihti head õnne. Autor on seda enda jaoks seiklusterohket elujärku kirjeldanud värvikalt ja detailselt.

25. juuni 1941: rumalus või agressioon?Mark Solonin 386 lk, kõva köideTuntud vene ajaloo-lase Mark Solonini uues raamatus on vaatluse all peamiselt Nõukogude Liidu – Soome 1939.–1944. aasta vastasseisu nn sõjaline koostisosa. Suurem osa autori kasutatud arhiivi-materjalidest ilmub lugeja ette esimest korda. Erilist tähelepanu on pööratud 25. juunil 1941 toimunud Nõukogude lennuväe massiivsele õhurünnakule Soome pihta.

Soomepoisidautorite kollektiiv520 lk kõva köide, ümbrispaber

Ylo-Mark Saar Kanadast loovutab Eesti soomepoistele koopia Soomepoiste Toronto Klubi lipust. JR 200 mälestusmargi avamistseremoonia Luumäel, 18. august 1991.

Foto Peeter langoVits

Küllo Arjakas

Eestis ei ilmu mitte sageli raama-tuid, mille eessõna on kirjutanud naaberriigi president. Võib arva-

ta, et Soome president Tarja Halonen ei pidanud paljuks austada soomepoistele pühendatud ajalooraamatut omapoolse tervitusega. Sest Teise maailmasõja ajal teenis Jalaväerügemendis 200 ning Soome laevastiku koosseisus 3350 noort eesti sõjameest. Neist u 200 lan-ges Soome rinnetel.

Lisanduvad inimkaotused 1944. aasta hilissuvest, mil soomepoisid pida-sid oma viimaseid suuremaid võitlusi Lõuna-Eestis ning väiksematest taan-dumislahingutest. Soomepoisse huk-kus ka veel Teise maailmasõja lõpu- lahingutes Saksamaal ning ka Tšehhi põrgus. Kokku hukkus vähemalt 502 soomepoissi, neist viimane sada aasta-tel 1944–1960 nõukogude repressiooni-de ohvrina.

Soomepoiste algusaegadeks saab pi-dada eestlastest vabatahtlikke 1939. aas-ta Talvesõja ajast. Nemad rindele ei jõud-nud. Küll aga läks Soomest väljaõppe jä-rel kümnemeheline grupp vabatahtlikult sõdima Põhja-Norrasse sakslaste vastu. 20. mail 1940 sai Narviki lähedal surma Arnold Soinla (s 1913). Teda võib pidada esimeseks Teise maailmasõjas hukku-nud eesti sõjameheks. Ilmsesti viimase soomepoisina hukati 1960. aasta jaanua-ris Tallinnas Valter Kelt.

Soomepoiss Vello Salo kinnitab, et kaudselt võttis Põhja-Norra veel ühe

eestlasest vabatahtliku elu. Nimelt ar-mus haavata saanud ja ühes talus pikalt ravil olnud Eduard Kalda-Kalkas (1918) norra talutütresse. Sõja järel otsustas ta Soomest uuesti Norrasse minna, ent ilmsesti eksis 1940. aasta detsembris lä-bi tundra suusatades ning kadus jälje-tult. Viimane seik küll raamatusse ei jõudnud.

Raamatu lõppsõnas kirjutab Kieli ülikooli emeriitprofessor Hain Rebas üsna tabavalt: Teise maailmasõja kee-ristes „sai eesti rahvas endale ja edaspi-diste traditsioonide evimiseks Korpu-se, Leegioni ja Rügemendi” (lk 421). Ning neist rügement oli eestlastele tut-tavaim mõiste juba Eesti Vabariigi kait-seväe aegadest. Samamoodi vastas

Soome keel, kultuur ja riigikorraldus rohkem Eestile kui natslik Saksamaa või stalinlik NSV Liit.

Soome poisse on õigustatult peetud kolmanda tee otsijateks. See nõudis kindlasti suurt mõtteerksust ja riskijul-gust – mitte kaasa minna suurvõimu mo-bilisatsioonikäsuga. Sest käsk on vanem kui meie ning sõja ajal tuleb käsu mitte-täitmise eest kiiresti karm karistus.

Ometi valis üle 3300 noormehe kol-manda tee. Neist suur osa olidki üliõpi-lased, vanemad gümnasistid või mõ-nest muust koolist. Soome minejatel ja-gus nii elutervet skeptitsismi kui ka ko-dumaatruudust – sest ikkagi üsna loo-tusetus sõjalises ja poliitilises olukorras saabus 1944. aasta august keskel 1752

Vastne käsitlus soomepoistest

Andekusest ja andekatest lastestViire Sepp176 lkpehme köide

Lapse arengus on oluline koht maailma uurimisel. Foto raili Vilt

Balti raamatumess8 5 (40) 28. mai 2010

Tagasivaade Balti Raamatumessile

s Juku-Kalle Raid vestlemas Venemaa publitsisti, luuletaja ja kirjandusteadlase Dmitri Bõkoviga.

v Oma kogemusi raamatute turundami-sest jagas Eesti kirjastajatele John Grindrod Inglismaalt.

z Messi kujunduses kasutati Möbiuse

lehti (idee autor Mae Kivilo).

z Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt korral-

datud X Nukitsa konkursi võitjate

pidulikul väljakuulu-tamisel osales

101 last üle Eesti.

sw e-raamatu teemalisel ümarlaual osales ligi 150 huvilist. Pildil eestvedaja Denis Duclos (Prantsuse Kultuurikes-kus, paremal) ja ekspert Virginie Clayssen, Prantsuse Kirjastuste Liidu e-raamatu komisjoni president.

sw Žürii koosseisus Jokūbas Jacovskis, Skaidrite Naumova ja Mart Anderson valisid 2009. aasta Baltimaade kauneimaid raamatuid. Eesti parimaks raamatuks osutus kirjastuse SE&JS poolt välja antud „Kalevipoeg”.

w Kirjastaja Sirje Endre koos Käbi Lareteiga raamatu „Ludus tonalis. Kirg” esitlusel. s Laste

lemmikkirjanik ja X Nukitsa

konkursi laureaat Andrus

Kivirähk.

v Mehed vestlusringis: Mihkel Raud, Teet Kallas ja Olavi Ruitlane.

Fotod: teet malsroos