EESSONA

Armas Lugeja!

Sa hoiad kaes HUNGAROLINGUA öppematerjalide grammatikaköidet.Praktiline ungari keele grammatika on valminud eeskatt nende ungari keeltőppivate valismaalaste jaoks, kes lisaks keeletundides omandatud keelesei-kadele tunnevad huvi ka keele süsteemi vastu.

Selle raamatu eelkaijaks on 1974. aastal ilmunud soomekeelne teos Un-karin kieli. Ungari keele öpetamise mitmeaastased kogemused küpsesid siiskásiraamatuks, mida need ungari keele öppijad, kes vahendajakeelena saa-vad kasutada soome keelt, voivad edukalt kasutada tanase paevani.

Kaesolev ümbertöötatud variant vőtab arvesse ka muud keelt emakeelenaraakivate őppurite vajadusi. Suuremat tahelepanu on pööratud nendele küsi-mustele, mis pőhjustavad köige rohkem raskusi ungari keele őppimisel, De-tailselt on analüüsitud ungari haalikute omapara, haalikute omavahelisi opo-sitsioone ja muutumisi, samuti tegeleb öpik ungari sőnavormide süsteemiga,sőnatüvede ja rohkearvuliste liidete liitumisreeglitega, sönaloorne ja sőna-tuletuse viisidega, süntaksi osa annab aga ülevaate morfoloogiliste kategoo-riate süntaktilistest reeglitest.

Praktiline ungari keele grammatika püüab vastavalt oma pealkirjale jár-gida eeskatt praktilisi seisukohti keele kirjelduses: arvestatud on ka pidevasmuutumises oleva süsteemi kőnekeelseid variante, tahelepanu pööratakseeriti nendele seikadele, mis on praktilise keeleoskuse seisukohalt esmataht-sado Grammatika on möeldud aga ka nendele valismaalastele, kes on jőud-nud juba klassikalise ungari kirjanduse uurimise tasemele, nii mainitakseaegajalt neid vanu (arhailisi) kirjakeele nahtusi, mis on vajalikud naiteksmöödunud sajandi klassikute möistmisel.

Seda grammatikat ei ole kirjutatud eesmargiga, et kasutaja selle andmed,loetelud ja tabelid "pahe tuubiks", vaid kasiraamatuna, mida lehitsedes-lapateslugeja ees avaneks paremini teatud keelenahtus, ja mille poole vőib kindlaltpöörduda nou ja informatsiooni saamiseks üldistes ja üksikküsimustes.

Praktilist ungari keele grammatikat voivad kasutada mitte ainult valis-maalased, vaid ka ungarlastest ungari keele öpetajad voi emakeelsed ungar-lased, kes tahavad laheneda ungari keelele kui vőőrkeelele.

Praktiline ungari keele grammatika on ilmunud ka inglise, saksa ja itaa-lia kee1es. Eestikeelne versioon on valminud alguparase ungarikeelse 2., pa-randatud trüki jargi (Gyakorlati magyar nyelvtan. Debrecen 1995).

Kasulike nőuannete eest kuulub südamest tulev tanu raamatu toimetajaleGábor Zaiczile, sarja toimetajale Sándor Maticsákile, eesti kee1de tőlkijateleAnu Nurgale ja Tőnu Seilenthalile, samuti Debreceni Suveülikoolile, kes onavaldanud 'selle kasiraamatu Hungarolingua menukas sarjas.

Kasulikku puurimist ja head őppimistl

Debrecen-Oslo- Tartu, 15. mail 1997

László Keresztes

3

SISUKORD

Eessőna r•••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• : ••••••••••••••••••• 3Sisukord 5Lühendid ja margid 7

1. Sissejuhatus1.1. Ungari keele asend 91.2. Ungari keele minevikja olevik 91.3. Ungari keel vőőrkeelena 12

2. Foneetika2.1. Vokaalid.: 15

2.1.1. Vokaalide haalikuvaartus 152.1.2. Vokaalide opositsioonid 162.1.3. Vokaalide vastastikune möju 17

2.2. Konsonandid 192.2.1. Konsonantide haalikuvaartus 19

. 2.2.2. Konsonantide opositsioonid 202.2.3. Konsonantide vastastikune möju 21

2.3. Ungari ortograafia 282.3.1. Tahestik 282.3.2. Ortograafia pőhimőtted 292.3.3. Arhailine kirjaviis 292.3.4. Vőőrnimede kirjutamine 30

2.4. Silp 312.5. Rőhk 312.6. Intonatsioon 31

3. Morfoloogia3.1. Verbidja verbi infiniitsed vormid ~ 33

3.1.1. Verbitüved 333.1.2. Pööramine 383.1.3. Verbi infiniitsed vormid 533.1.4. Deverbaalne tuletamine 553.1.5. Liitverbid 61

3.2. Noomenid 623.2.1. Noomenitüved 623.2.2. Kaanamine 693.2.3. Adjektiivid ja partitsiibid 793.2.4. Arvsőnad 813.2.5. Denominaalne tuletamine 833.2.6. Liitkaandsönad 873.2.7. Asesőnad 88

3.3. Partiklid : 913.3.1. Adverbid 913.3.2. Postpositsioonid 923.3.3. Pronoomenite ja pronominaaladverbide süsteem 923.3.4. Adverbiliited 933.3.5. Liitadverbid 94

5

SISUKORD

4. Süntaks4.1. Subjekti-predikaadi konstruktsioon 95

4.1.1. Verbaalpredikaat 954.1.2. Nominaalverbaalne predikaat. 994.1.3. Nominaalne predikaat 994.1.4. Verbiprefiksid : 1004.1.5. Jaatusjajaatav vastus 1024.1.6. Eitus, keeld ja eitav vastus 103

4.2. Subjekt. .: 1054.2.1. Maaratletud subjekt 1054.2.2. Üldine subjekt .' 1064.2.3. Subjekti ja predikaadi kongruents 107

4.3. Objekti konstruktsioon 1084.3.1. Objekti funktsioon 1084.3.2. Objektivorm 1094.3.3. Determineeritud (objektiline) konjugatsioon , 109

4.4. Adverbiaalifraas 1124.4.1. Kaanete kasutamine 1124.4.2. Piiratud kasutusega kaanded 1234.4.3. Rektsioonja kaksikrektsioon 1244.4.4. Adverbiaallaiendi inkongruents 1254.4.5. Kellaaegja kuupaev 1254.4.6. Postpositsioonikonstruktsioonid 125

4.5. Atribuudikonstruktsioon ; 1264.5.1. Adjektiiv- ja numeraalatribuut 1264.5.2. Jarelatribuut 1274.5.3. Genitiivatribuut 1274.5.4. Omamissuhte valjendamine 128

4.6. Artiklid 1304.6.1. Definiitne artikkel 1324.6.2. Indefiniitne artikkel 1324.6.3. Artikli puudumine 133

4.7. Liitlaused 1344.7.1. Sidesönad 1344.7.2. Determinatiivsed korrelaadid 135

4.8. Lauselühendid 1374.9. Sőnajarg : 137

5. Tabelid5.1. Paradigmad : 143

5.1.1. Infiniitsed vormid , 1435.1.2. Verbi pööramine 1445.1.3. Noomeni kaanamine 146

5.2. Tüvetüübid 1485.2.1. Verbitüved 1485.2.2. Noomenitüved 152

Kirjandus 156Sisujuht 157

6

LÜHENDID JA MARGID

abi ablatiiv obj. objektace akusatiiv part partitsiipadess adessiiv . partit partitiivadj adjektiiv pl. pluuraladv adverb pres preesensafrik. afrikaat pret preteeritumains. ain sus pron pronoomenali allatiiv sg. singularC konsonant sibil. sibi lantcaus-fin kausaal- finaal sks. saksa (keel)cond konditsionaal s.o. see ondat daativ sociat sotsiatiivdef definiitne (verbivorm) S.t. see tahendabdelat delatiiv sublat sublatiivdistrib distributiiv superess supereSSllVe. ehk tempor temporaalee eesti (keel) term inat terminatiivelat elatiiv tr transitiivne (verbivorm)ess-form essiiv- formaal transl translatiivgen genitiiv u. umbesik ik-pööramine V vokaalill illatiiv v.a. viilja arvatudimper imperatiiv vki(-) valaki(-)imperi imperfekt vmi(-) valami(-)ind indikatiiv vm. . voi muuindef indefiniitne (verbivorm) vms. voi muu sellineiness inessiiv vrd. vördleini infinitiiv vt. vaataingl. inglise (keel) / / foneeminstr-comit instrumentaal-komitatiiv [ ] foneetiline transkriptsioon,interi interjektsioon haaldusintr intransitiivne (verbivorm) paralleelvorm

im. ja mujal / (tekstis) paralleelvorm voijne .. ja nii edasi tahendusit. ja teised / (tüvetüüpide tabelis) tüvelk. lehekülg muutumatu osamitm. mitmus ~ eelnevast tuletatud vormnn. nii nimetatud f- jargnevast tuletatud vormnom nominatiiv '\' rekonstrueeritud vormnum numeraal 0 null-morfeemruiit. naiteks fÓ32 indeks, mis viitab tüvetüübile

7

1. SISSEJUHA TUS

:1.1. Ungari keele asend

Vngari keel on Ungari Vabariigi ametlikkeel. Lisaks Ungari Vabariigileelab tunduv osa ungari emakeelset elanikkonda terna naaberriikides, Laane-Euroopas, teisel po ol ookeani eeskatt Ameerika Ühendriikides ja Kanadas,vahemal maaral Austriaaliasja Lőuna-Ameerikas. Ungari keelt emakeelenakönelejate arv on 14-15 miljonit inimest. Maailma ligi kolme tuhande ise-seisva keele hulgas on ungari keel selle arvu poolest 50. kohal, Euroopasaga 13. kohal.

Ungari keel on üks vaheseid Euroopa keeli, mis ei kuulu indo-euroopakeeleperesse,s.t. tal ei ole geneetilist sugulust ei gerrnaani, ladina ega slaavikeeltega. Terna keelesugulased ei ela vahetus laheduses. Ungari keel on su-guluses Euroopas omariiklust omavate eesti ja soome rahva keelega. Koosnende rahvastega ja suures· os as Venemaa territooriumil elavate teiste rah-vastega liigitatakse ungari keel soome-ugri keeleperesse. Soome-ugri japeamiselt Siberis kőneldavad samojeedi keeled moodustavad üheskoosuurali keelepere.

Ungari keel on üsna kaugele sattunud oma keelesugulastest. Erinevaarengu tulemusena erineb ungari keel niivőrd teistest soome-ugri keeltest, etungari keelt emakeelena köneleja ei saa ühestki sugulaskeelest aru ilmaeraldi keelt öppimata. Keeleteadus on aga osutanud nendele ühisjoontele,mis on parandunud vaga kaugest minevikust mitme tuhande aasta tagant jamis ka veel tanapaeval on olemas ungari keeles oluliste erinevustena teistestnaaberkeeltest.

Ungari keele sugulased kaugenevas jarjekorras:

ungari udmurdikomi

soomeeesti jt.

samojeedilapimarimordva

mansihandi

1.2. Ungari keele minevik ja olevik

Ungari sőnavara baaskiht on ürgne: s.o. uurali, soome-ugri voi ugri parit-olu. Sellised on pőhilisi tegevusi valjendavad verbid (van 'olla', lesz 'leeda',él 'elada' , hal 'surra', eszik' süüa', iszik 'juua', jön 'tulla' , megy 'minna' ,néz 'vaadata' , kell 'on vaja', tanul 'öppida'), kehaosade nimetused (szem'si1m', száj' suu', kéz 'kasi', sziv ' süda'), elava ja elutu looduse objektid janahtused (fia 'puu' hal 'kala' víz 'vesi' tó 'J.arv , hó 'Iurni' kő 'kivi' ég, , , , , ,'taevas', hold 'kuu'), ruumis ja ajas orienteerumist markivad sönad (alatt'alI', mögött 'taga'), lisaks arvsönad (kettő 'kaks' , négy 'neli' , száz 'sada')ja asesönad (ki 'kes' mi 'mis' ez 'see' az 'too' én 'mina' te 'sina' ő 'te-{J , , , , . , ,

ma') jne. Ka grammatilise süsteemi alused parinevad sellest eelajaloolisestperioodist, mida on tavaks nimetada eelungari perioodiks.

keelesugulus

soome-ugriuurali keelepere

keeleajalooperioodid

eelungari

9

algungari Ungariased eraldusid manside ja hantide eellastest I aastatuhande kesk-paiku e.Kr., ungari keele iseseisev olemasolu algas seega umbes 2500 aastat

maaletulek tagasi. Üldlevinud arvamuse kohaselt jöudsid ungariased 895. aastal parastpikki randarnisi Laane-Siberist ja Uurali piirkonnast Karpaatide basseini.Keeleajaloolased nimetavad seda ungari keele iseseisva eksisteerimise esi-mest, kuni maaletulekuni kestnud perioodi algungari perioodiks. SeI perioo-dil toimusid köige radikaalsemad muutused ungari keele haalikusüsteemis.

Maaletuleku eelses sönavaras on vaga vanu iraani, alaani ja parsia (tej'piim', tíz 'kümme'; asszony 'naine', híd 'sild'; vár 'loss', vám 'toll') ele-mente, aga nendest intensiivsemale keele1isele möjule viitavad randarnisteperioodi turgi algupara sönad (búza 'nisu' , bor 'vein', szőlő 'viinamari' , ho-mok 'liiv' , szék 'tool', szél 'tuul' , betű 'kirjataht', ír 'kirjutada'). Need onjust need elemendid, mis leksikaalselt eristavad köige rohkem ungari keelt

vanaungari muudest Euroopa keeltest. Nende rahvaste antropoloogiline, kultuuriline jakeeleline möju on jatnud sügavad jaljed ungari etnikumile.

Jargmist keeleajaloolist perioodi, vanaungari perioodi, dateeritakseristiuskja kirjasöna maaletulekust kuni 1526. aastani. Selle perioodi algusesse langeb maale-

tulek, riigi rajamine kuningas Püha Istváni poolt, ristiusu vastuvötmine jakirjakeele sünd, Vanaungari perioodil on kirja pandud ka esimene ungaritekstimalestis Halotti Beszéd (Hauaköne) ning esimene ungarikeelne luule-tus Ómagyar Mária Siralom (Vanaungari Maarja-itk).

Laensőnade uuemad kihistused parinévad juba tuntumatest Euroopa kee1-test. Köige olulisemad keelelised mőjutused sel perioodil tulid slaavi kee1-test, sest uuel kodumaal elas markimisvaarne slaavi etnikum (király 'kunin-gas', megye 'komitaat', pap 'papp', apáca 'nunn', kovács 'sepp', széna'hein', kasza 'vikat' , csuka 'haug' , német 'saksa', beszéd 'köne'). Árpáditedünastia kuningate perioodil tugevnes eriti kirikliku ladina möju, ladinasönavara mitmed elemendid jöudsid rahvakeele kihtidesse (templom 'kirik',mise 'missa', iskola 'kool' ,juss 'parand, öigus', tégla 'tellis' , március'marts'). Keskajal vöime arvestada juba ka saksa (püspök 'piiskop' , csap'kraan') möjuga.

Vanaungari perioodi hilisemast ajast parinévad esimesed kasitsi kirjuta-tud ungarikeelsed koodeksid. Siis kujuneb válja ungari keele tanapaevane il-me. Anjou-dünastia ning kuningas Mátyási ajal tugevnes Ungari kuningriik,tegelikult muutus Ungari sel perioodil tugevaks Euroopa riigiks, nii et kuni16. sajandi alguseni suutis ta vastu seista osmani-türgi rünnakutele, Peami-

Mohácsikaotus selt sellest perioodist parinévad prantsuse (szekrény 'kapp' , kilincs 'ukse-link') ja itaalia (füge 'viigimari', spanyol 'hispaania') sőnad.

Ungarluse ellu tuli aga saatuslik pööre 1526. aastal Mohácsi all. Parastkeskungari havitavat kaotust lahingus türklaste vastu lagunes riik kolme ossa: löuna- ja

keskosa koos pealinna Budaga sattus türgi vöimu alla, laane- ja pőhjaosaaga Austria ülemvöimu alla, ainult Transilvaania ja selle ümbrus sailitassuhtelise iseseisvuse. Tugevnes saksa keele möju (pék 'pagar', gép 'masin',bognár 'ratassepp', herceg 'hertsog', cukor 'suhkur', papír 'paber'), turgi(osmani-türgi) möju oli aga vaiksem maa asustuse jarsu hörenemise tőttu(kávé 'kohv', papucs 'suss'). Sellesse perioodi langeb reformatsioon ja vas-tureformatsioon, raamatutrükkimise levik, protestantliku ja katoliku taieliku

SISSEJUHA TUS

10

Ungari keele minevik ja olevik

piiblitölke ilmumine ja koos sellega ungari kirjakeele regionaalsete keskustetekkimine. Riigi osadeks jagamine avaldab tanapaevani mőju eri regioonidekultuuri- ja murdeerinevustele.

Parast 150 aastat valdanud türgi ülemvöimu tugevnesid püüdlused riigiühendamiseks ja iseseisvuse saavutamiseks. Rákóczi vabadusvöitluse su-rusid austerlased maha. Mohácsi kaotusest kuni 18. sajandi löpuni kestnudperioodi tavatsetakse keeleteaduslikus kirjanduses nimetada keskungari pe-rioodiks. See keelekuju ei erine enam ei haalikuliselt ega morfoloogiliseltoluliselt tanapaéva ungari kee1est.

Uued liikumised rahvusliku söltumatuse ja kodanlike reformide eestvőisid taas tekkida alles 1770-ndatest aastatest alates. See on valgustuse pe-riood, millele jargnes reformiperiood, mis keeleajaloo periodiseerimises ta-hendab uusungari perioodi algust. Selle perioodi köige rnarkimisvaarsemkee1e1ine sündmus on ühtse rahvuskeele ja kaasaegse kirjakeele valjatööta-mine, nn. keeleuuendus. Siis avastati ka ung ari keele soome-ugri paritolu,

19. sajandi keeleuuenduse juhtkujuks sai Ferenc Kazinczy, kelle surmajarel vőttis kirjanduselu suunamise üle Károly Kisfaludy. Keeleuuenduse tu-lemused viisid vöidule Mihály Csokonai Vitéz, Ferenc Kölcsey, Mihály Vö-rösmarty, Sándor Petőfi, János Arany, Mór Jókai, Kálmán Mikszáth. Keele-uuenduse tulemuste teadliku rakendamisega ja murdeliste sönavaraelemen-tide ilukirjanduslikule tasemele töstmisega sündis ühtne ungari kirjakeel.Kuigi keeleuuenduse erinevatel perioodidel püüti tagasi törjuda vőőrsőnadesissevoolu, vöib ungari keelest leida rohkesti uuemaid rahvusvahelisi rand-sőnu (rádiá 'raadio', magnetofon 'magnetofon', energia 'energia', atom'aatom') ja vööra malli jargi sündinud sönaühendeid. Laensönade kőigeuuem kiht on inglise paritolu (dzsessz 'dzass',futball 'jalgpall', gól 'varav',csekk 'tsekk'). Tanapaéva tehnika ja teaduse valjendid tulevad tanapáévaungari keelde enamuses ameerika inglise kee1est (komputer' arvuti', szoft-ver 'tarkvara').

Selle kőrval elas edasi ja rikastus ungari rahvakeel ja rahvaluule. Ungarikeele jagunemine murreteks on ka tanapaeval olemas, kuid murretevaheli-sed suhteliselt tühised erinevused ei ohusta vastastikust arusaamist. Ungariterritooriumil tanapaeval raagitavad murded erinevad üksteisest ja kirjakee-lest vahem kui 1920. aasta Trianoni rahu tulemusena piiride taha sattunudungari murded: Felvidéki (praegune Slovakkia) Palóci murre, Vojvodina jaSlavoonia ungari kee1, Transilvaania seekelite murre, aga eriti MoldovaCsángó murre. Rumeenia ungari murretes on palju rumeenia elemente, nen-de hulgast ainult möni üksik on levinud ka ühiskeelde (áfonya 'mustikas,pohl' ,pulya 'laps').

Kőige silmatorkavamad murdeerinevused on foneetilised. Teatud murre-tele on tüüpiline kas e voi a ühiskeelest erinev haaldamine, diftongide ole-masolu voi puudumine, teatud vokaalifoneemide (nait. ö, íj erinev koorma-tus. Konsonantide osas sailitab palataliseeritud l-i jalgi ka ortograafia ly.Erinevusi ilmneb kaandelöppude ja verbi isikulöppude haalikulises kujus.Ühiskeele ja murrete köige suurem erinevus ilmneb sönavaras, seetöttu pee-takseköige silmatorkavamateks murdeerinevusteks murdesönu,

reformatsioon javastureformatsioon

uusungari

keeleuuendus

tanapaéva ungarikeel

murded

murdeerinevused

11

SISSEJUHA TUS

murdealad

Tanapaéva ungari keele murdelist jagunemist kujutab jargmine skeem:

.-._." murrete piirid

(csángó = Csángó [Moldova] murre, déli = löuna, dunántúli = Transdanuubia,északkeleti = kirde, göcseji = Göcsej murre, jász = Jászi murre, kalotaszegi= Kalotaszegi murre, mezőségi = Mezőségi murre, nyugati = laane, palóc =Palóci [pöhja] murre, sárközi = Sárközi murre, székely = Székely [Transil-vaania] murre, szlavoniai = Slavoonia, tiszai = Tisza murre)

ühiskeel Kirjakeele norm on ühtne, aga pealinna könekeel möjutab seda tugevalt.Erinevaid regionaalseid variante ilmestavad kohaliku rahvakeele jooned.

akustikaköla

artikulatsioon

1.3. Ungari keel vöörkeelena

Valismaalase jaoks on ungari keel eksootiline. Nii akustiliselt kui tüpo-loogiliselt pakub ta üllatavalt palju öpetlikku nait. indo-euroopa keelte kö-nelejaile.

Ungari keelt on vöimalik akustiliselt eristada enamikust Euroopa keeltestotsekohe. Iseloomulik on röhk esim esel silbil ja vokaalharmoonia, mille tu-lemusena sönad eristuvad selgelt. Lisaks vokaalide pikkuse ja röhu söltu-matus teineteisest, sest ungarlane suudab ka röhulises silbis haaldada lühi-kest vokaali ja vastupidi, röhutus silbis pikka. Nende joonte osas sarnanebungari keel Euroopas ainult soome keelega, mitte aga indo-euroopa keel-tega. Ungari kee1es esinevad helilised konsonandid, puuduvad aga diftongidja redutseeritud vokaalid.

Haaldamisraskusi pőhjustavad ungari keele öppimisel muuhulgas suhteli-selt pehmed (mitteaspireeritud) klusiilid saksa keelt emakeelena raakivatele,palataalsete vokaalide ees esinevad palataliseerimata konsonandid slaavlas-tele, röhutud pikad vokaalid itaallastele. Erilise ungari a haaliku őige haal-dus paneb proovile iga valismaalase.

12