Eelkooliealiste laste toitumise põhimõtted ning tasakaalustatud ja

24/04/2012

1

Eelkooliealiste laste toitumise põhimõtetestning tasakaalustatud ja tervislikest toidumenüüdest koolieelsetes lasteasutustes

Tagli Pitsi, PhD

Tallinna Tehnikaülikool, dotsent

Tervise Arengu Instituut, toitumisekspert

Laste toitumisest ja toitumisharjumuste kujundamisest.Kodu ja lasteaia roll.

• Miks lapsed peavad sööma?

• Miks on oluline kujundada õiged

toitumisharjumused noores eas?

• Mis mõjutavad laste toitumist?

Toitumist mõjutavad

• Pere toidukäitumine • teadmised

• toiduvalik (sh rahalised võimalused, valik poodides)

• toiduvalmistamise meetodid

• millal süüakse, kus süüakse

• vanemate eeskuju

• Sõbrad, kooli- ja mängukaaslased

• Meedia, reklaam

• Kultuur, iluideaalid (nt missimõõdud) – “dieeditamine” võib alata juba enne kooli ja väljenduda hoopis puu- ja köögiviljade mittesöömises

• Toitumisharjumustele pannakse alus varajases lapsepõlves ja teismeeas - oluline sekkumisaeg toitumisharjumuste muutmiseks

• Laste toitumisharjumuste kujundamine – lasteaed, kool, kodu, riik

Kodu roll toitumisharjumuste kujundamisel

• Lapsed omandavad ja õpivad toitumisharjumusi koos kasvamisega

• Oluline roll õpetamisel: nii pered kui ka lasteasutused

• Kuidas saavad vanemad mõjutada eelkooliealiste laste toitumisharjumusi?

• toidu kättesaadavus• toidu koostis ja valmistamine

• toidukorra kujundamine

• toit ja sotsiaalne suhtlus• eeskuju

• suhtumine lasteaiatoitu

• lasteaia toiduvaliku ja –õpetuste toetamine

Lasteasutuse roll toitumisharjumuste kujundamisel

• Miks oluline?• Lasteaedades suurem osa lapse päevasest toitumisest (87,5%)

• Kodused toitumisharjumused?

• Toitumisharjumuste kujundamine - varajased toidukogemused mõjutavad hilisemat toitumiskäitumist

• Kuidas?• Menüü

• mitmekesine, tasakaalustatud – energia, toitained

• sotsiaalministri määrus Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis https://www.riigiteataja.ee/akt/13360799)

• Teadmised (nii lastele kui ka vanematele)

• Tegevused

• Eeskuju

24/04/2012

2

Lasteasutuste roll

• Menüü koostamisel pidada silmas peale energia- ja toitainete ka pakutavaid aistinguid nagu• maitse, lõhn• toidu tekstuur, värvid• temperatuur

• Mida seoses toiduga saab õpetada lasteaias lisaks? • söömise oskused (nuga-kahvel, lauakombed)• lauakatmise oskused• teadmised toidust• kõne harjutamine• oluline eeskuju, suhtumine toitu (sõnad, kehakeel)

Võimalused lastevanemate mõjutamiseks –TEL suvekool 2011

• Kontaktid terve õppeaasta jooksul, mitte üksikud üritused – teema koos laste ja vanematega välja mõelda

• Ühissöömine (pudruhommik isadepäeval, supp üritustel)

• Degusteerimised, salatinädalad

• Nunnukonkurss (suured, huvitava kujuga) – pärast süüakse ära

• Tervislikud sünnipäevad

• Kodutöö peredele – raamat/kollaaž pere nädalamenüüst või retseptidest

• Teadlikkuse tõstmine (grupitööd, ajurünnakud, kokkulepped toidust rääkimisest) koostöös spetsialistidega, sest neid kuulatakse rohkem kui õpetajaid

• Menüü ja toidu kritiseerimine ei tohi toimuda laste juuresolekul

• Kutsuda vanemaid maitsma toite lasteaias

• Vanematega kokkamisõhtu (kus näiteks traditsioonilistes retseptides tehakse paremaid alternatiivseid vahetusi)

Uute toitude tutvustamine, kuidas seda teha?

• Muudatused aegamööda, kuid järjekindlalt

• Väikesed toidukogused

• Korraga vähe muudatusi (1 uus roog, mitte kogu menüü)

• Vältida keerulisi nimesid (kartus proovida)

• Anna aega harjuda

• Põnevus, mäng

Võimalikud nimetused

• Kõrvitsa-mannapuder

• Kollane mannapuder

• Päikesepuder

• Printsessipuder

• Kalaroog – Piraadi unistus

Toit põnevaks!• Varajased toidukogemused mõjutavad hilisemat toitumiskäitumist

• Nagu täiskasvanud, on ka lapsed erinevad - 3ndaks eluaastaks on paljudel lastel välja kujunenud toidud, mis neile ei maitse

• Laste valikut võib iseloomustada – söön, mis mulle maitseb • lapsel on oma lemmiksöögid ning -joogid, mida nad eelistavad

• ning toidud, mis neile üldse ei maitse

• Laste toiduvaliku määravad peamiselt 2 faktorit:• toit on tuttav – alla 4a. lapsed

• toidu maitse (magus) – üle 4a. Lapsed

• Teades lapse toidueelistusi, saab neid meelitada sööma ka toitu, mis neile väga ei maitse • nt lisades köögivilju pastaroogadele

• kohupiima vormiroa koostisesse jne

24/04/2012

3

Mida veel peaks teadma laste toitumisest?

• Laste toit olgu vaheldusrikas ja valmistatud võimalikult vähetöödeldud toiduainetest

• Mida looduslikult värvilisem on taldrikule pandu, seda parem ta on!

• Toitude puhul on oluline ka see, et laps näeb, millistest komponentidest see on valmistatud

Mida veel peaks teadma laste toitumisest?

• Lastele võimalusel anda võimalus teha ise oma toiduvalikuid• mitme rohkem soovitatava toidu vahel

•mitme mahla vahel•ühe või teise köögivilja vahel•erinevate jogurtite vahel jne

• mitte soovitatava ja vähemsoovitatava vahel

• Küsida lastelt toidueelistusi (nt kartulipuder või keedetud kartulid)

• Lapsed tõstavad võimalusel ise oma portsjoni taldrikule

• Suunata, et, alguses vähe, siis jaksavad nad taldriku tühjaks süüa

• Juurde võtta jõuab alati

• 3 ampsu reegel

Kokkuvõtvad märksõnad laste toitumisel

• mitmekesise ja soovitustele vastava toidu kättesaadavus

• valiku- ja otsustamisvõimalus

• maitsev toit, ilus serveering

• eeskuju

• piisavalt aega toitu valmistada ja sööki

• selgitustöö

Mida ei tohi teha?

• Söögiga hirmutada• Kui sa kohe suppi ära ei söö, tuleb hunt ja viib su metsa!

• Söök ei ole ka karistusvahend • Sa ei koristanud tuba, täna jääd lõunasöögist ilma!• Sa ei kuulanud sõna, lõuna ajal sa magustoitu ei saa!

Mida ei tohi teha?

• Söök ei ole premeerimis- ega lohutamisvahend• Kui sa aitad mind, saad pärast kommi• Haigetsaanud lapsele lohutuseks kommiandmine

• Sööma sundida• Istud seni laua ääres, kuni kõik need pekitükid on söödud!

• Mida teha? • pigem sööma meelitada ning • selgitada õige toitumise olulisust• veelkord: 3 ampsu reegel

24/04/2012

4

Normaalse toitumise põhimõtted.Toidupüramiid.

Normaalse toitumise põhimõtted

• Vastab vajadusele

• Tasakaalustatud

• Mõõdukas

• Mitmekesine

Vastavus vajadusele

Toit peab:• kindlustama elutegevuseks vajaliku toiduenergia• varustama organismi tarvilike toitainetega

Energiat saab: 1g valke = 4 kcal1 g süsivesikuid = 4kcal 1 g rasvu = 9 kcal(1 g absoluutset alkoholi = 7kcal)

Energia

Toidust saadav energiahulk peab katma organismi • põhiainevahetuseks• soojustekkeks ja • kehaliseks ning vaimseks tegevuseks • ja lastel ka kasvamiseksvajaliku energiahulga

Energiavajadus vastavalt vanusele ja soole Energiavajadus vastavalt vanusele ja soole

24/04/2012

5

Energiavajadus

• Igal lapsel erinevad energia- ja toitainetevajadused, mis sõltub

• vanus• sugu

• kehakaal

• kasvamise kiirus • füüsiline aktiivsus

• Inimeste vajadused on väga erinevad ja muutuvad elu jooksul

• Lastel ühine – suur energiavajadus oma suuruse kohta – selle tagamine on elulise tähtsusega varase lapsepõlve kiire kasvamise perioodis

• 6-aastane poiss (20 kg) 1770 kcal, 7,5 µg vitamiini D

• 40-aastane mees (80 kg) 2700 kcal, 7,5 µg vitamiini D

• 6-aastane poiss (20 kg) 1770 kcal, 7,5 µg vitamiini D

• 40-aastane mees (80 kg) 2700 kcal, 7,5 µg vitamiini DEnergia ja toitainete tagamine

• Et tagada piisavalt energiat ja toitaineid• suure energia- ja toitainetihedusega toite

• väikesed kogused (magu väike) ja sagedamini• Kaalu säilitamiseks: energia tarbimine peab vastama kulutamisele • liiga palju → ülekaalulisus• liiga vähe →

•alakaalulisus, kasvu aeglustumine•toitainete vähesus •õppimisvõime langus

• Energia ja toitainetekogused – keskmiselt üle perioodi, mitte täpselt iga päev

Söögiisu, toidukogused

• Söögiisu võib suureneda

• kasvuperioodil ja

• suure aktiivsuse tõttu

• Isu võib väheneda, kui

• laps on väsinud või erutatud

• Oma osa on söömise ajal ka lapse

• meeleolul

• ümbritseval keskkonnal

• kas lapse kõht on täis või tühi

• Anna aega söömiseks – tagantkiirustamine on tüüpiliseks veaks

• Esialgu päevas tarbitavad toidukogused varieeruvad päeviti –aja jooksul alles kujuneb välja enam-vähem ühesuurune toidukogus päevas

Miks vaja olla normaalkaalus? • Ilus välja näha

• Hea enesetunne

• Sotsiaalne suhtlemine, võimalused

Tervis• Kõrgvererõhktõbi

jt südamehaigused

• II tüübi diabeet

• Toitumishäired, sigimisprobleemid

24/04/2012

6

kehakaal (kg)

KMI= -------------------------

[pikkus (m)]2

<18,5 alakaaluline

18,5-24,9 normaalkaal

25-29,9 ülekaal

30-34,9 rasvumise I aste

35-39,9 rasvumise II aste

>40 rasvumise III aste

Näide: 168 cm pikk 75 kg

KMI = 75/1,68x1,68 = 26,5

Lisaks vööümbermõõt:

• meestel alla 102cm

• naistel alla 88cm

Täiskasvanute normid

Allikas: Eesti Haigekassa

Ülekaalulisus klasside kaupa ja keskmiselt (ÜK-ülekaal, AK-alakaal)Allikas: Eesti Haigekassa

• Süüa niipalju, kui kulutatakse

• Aktiivne laps – peab sööma rohkem

• Väheaktiivne laps

• söödavad toidukogused väiksemad

• toiduvalikus rasvaseid ja magusaid tooteid tagasihoidlikult. Miks?

• Lapsed kasvavad periooditi, mis tähendab, et võib olla • perioode, kus laps sööb väga vähe ning• perioode, mil ta sööb rohkem kui täiskasvanud inimene

Tasakaalustatud toitumine

• Põhitoitainete optimaalne suhe igapäevamenüüs •valgud 10-15%E

• rasvad 25-30%E

•süsivesikud 55-60%E

• Soovitatav päevane toiduga saadav:• kiudainete hulk on 25-35 g, lastel vanus +5 g, • kolesteroolikogus kuni 300 mg

• Teiste toitainete optimaalne suhe igapäevamenüüs• vähe vitamiini D – kaltsium ei imendu• vähe vitamiini C – raua imendumine mitteloomsetest allikatest väike

Tasakaalustatud toitumiseks on vaja süüa MITMEKESISELT

24/04/2012

7

Mõõdukus

• Rasva- ja suhkrurikaste toiduainete piiratud, n.ö mõistlik tarbimine

• Rasva- ja suhkrurikkad toiduained on tavaliselt maitsvad, kuid vitamiini- ja mineraalainete vaesed

• Tavatoit peaks olema vähese rasva- ja suhkrusisaldusega

• Mõõdukus soola tarbimisel• Kõike võib süüa – kogused, sagedus

Mitmekesisus

Erinevad valikud• toidugrupi sees • gruppide vahel

tagamaks• vajalike toitainete saamine• saasteainete ja lisaainete kuhjumise vähendamine

• Püramiidi põhi?• Korrused? Põhimõte?

• Liikumine – min. 60 min/p• Alumistelt korrustelt rohkem, ülemistelt vähem

• Vesi

I põhikorrus - leib, kartul, teised teraviljatooted

Miks hea?• teraviljatooted – kiudained, mineraalained, vitamiinid

• kartul – kaalium, vitamiin C

Kui palju?• ½ leib – päevas ca 4-5 viilu rukkileiba.

•Saia paar viilu nädalas. Peenleib = sai

• ¼ kartul

• ¼ teised teraviljatooted – puder, riis

Täisteratooted!

peenleib leib, näkileib teraleib, rukkileib

sai, nisujahust kuklid

terasai, sepik,

terakukkel,

kiudainetega ja

seemnetega sai

mannapuder

teraviljapudrud

(v.a. manna)

maisi- jm helbed

suhkruga, pähklite ja

šokolaadiga müsli

müsli, maisi- jm

helbed kama

kreeker makaronid, riis

täisteramakaronid,

pruun riis

friikartulid (rasvas

praetud), kaua kuumas

hoitud ahjukartulid

friikartulid (ahjus

tehtud)

kartulipuder,

praetud kartul (vähe

rasva)

keedetud, aurutatud

kartul

II põhikorrus Kui suur on üks puu- ja köögiviljaportsjon ?

1 peotäis ehk umbes 100 grammi• 100g värskeid, rasvata kuumtöödeldud puu- ja köögivilju, marju

• 1 dl köögivilju roa koostises või hoidisena

• 2 dl köögiviljamahla või puuviljanektarit

• 1 dl puuvilja- või marjamahla

• 80 g kaunvilju

• 300 g seeni

• 2 dl marju

• 15 g kuivatatud marju

• 1 dl puuvilju või marju roa koostises või hoidisena

Mitu portsjonit tuleks päevas kokku süüa puu- ja köögivilju?

a. 1-2

b.3-5

c. 5-9

d.8-11

24/04/2012

8

Kumba rohkem – puuvilju/köögivilju?

Nimetage puuvilju?

Juurvilju?

Puu- ja köögiviljad

• Kartul ei kuulu siia gruppi• Mahl (mitte mahlajook) 1 portsjon päevas• Milleks head?

• vitamiinid• mineraalained• kiudained• vesi• fütotoitained• täiskõhutunne• vähe energiat ja rasva

• Haiguste ennetamine• SVH• diabeet• vähivormid• kõhukinnisus

Tasakaalustatud ja tasakaalukad valikud?

• Mitmekesisus – vitamiinid, mineraalained, fütotoitained, väiksem saasteainete kuhjumine

• Kodumaisus – Plussid? Miinused?

• Väetamine?

Toitained (valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained)

Fütotoitained

Eluks asendamatud Pole eluks esmavajalikud. Ei anna energiat

Ilma nendeta tekivad defitsiidi tunnused, haigused, halvimal juhul surm

Ei enneta defitsiidist tulenevaid haigusi, kuid nad aitavad toetada tervist läbi kroonilistesse haigustesse (südamehaigused, vähk) haigestumise riski vähendamise

Leiduvad kõikides toidugruppides

Leiduvad peamiselt puu- ja köögiviljades

Mahl, nektarid, mahlajoogid

• Mahl – hetkel kuni 15 g suhkrut liitrile• Nektareid valmistatakse:

• mahladest • püreedest või • nende segudest

• Nektarite minimaalne mahlasisaldus olenevalt vilja liigist on 25–50%

• Sisaldab vähesel määral lisaaineid (magustajad) • Kui rikastatud vitamiinidega, siis ületarbimise oht

• Mahlajoogid sarnanevad karastusjookidega ning nende tarbimist tuleks piirata

• Mahlasisaldus pole kindlaks määratud• Asetsevad püramiidi tipus (ka siirupid)

köögiviljakonservid

(soolakurk,

marineeritud kõrvits) –

sool, suhkur

köögiviljad – praetult,

vähe rasva

köögiviljad, kaunviljad,

seened – naturaalselt,

aurutatult, keedetult

ketšup

tomatipüree,

tomatipasta

road külmutatud

köögiviljadest

maitseroheline,

köögiviljamahl

magusad hoidised

(kompotid, moosid) -

suhkur, kuivatatud

puuviljad ja marjad

värsked puuviljad ja

marjad (pesemata,

koorimata – võimalikke

saasteaineid rohkem),

külmutatud marjad

värsked puuviljad ja

marjad (pestud,

kooritud – võimalikke

saasteaineid vähem

nektar mahl

24/04/2012

9

Millised on võimalused puu- ja köögiviljade pakkumiseks

• Lastele meeldib süüa sõrmedega, tikuga, pulgaga

• Vahepalana (enne õhtusööki pärast lasteaiast saabumist või televiisorivaatamise ajal) krõpsude asemel porgandiviile, õunalõike jm

• On kiire ja pole aega süüa?Soovitus vanematele - hoida käepärast puuvili, mida lapsele “jooksu pealt” pihku pista


• Sünnipäevalaual meeldivad lastele väga:

• viilutatud porgand, paprika, kurk ning lillkapsatükid dipikastmetega

• puuviljavardaid puuviljatükikestega (melon, pirn, arbuus, viinamarjad)

• Auhindadeks?


• Oluline puu- või köögiviljatüki suurus või selle töötlemise viis(terve porgand, riivitud porgand, hautatud porgand)

• Väikesed lapsed ei suuda suurt ja kõva porgandit närida, viilutatud porgandit söövad aga meeleldi. Salat?

• Lõigata kujundeid (kuu, süda)

Vitamiinide ja mineraalainete saamine

Vitamiin C, mg Vitamiin A, µg-ekv Kaalium, mg

Apelsin (puhastatud), 50g 27 2 75

Õun, 100g 6 7 130

Banaan koorega, 200g 14 2 540

Kuiv. aprikoosid, 30g 0 16 560

Mahl, 100ml 33 2 155

Porgand, 100g 5 1300 390

Paprika, 25g 42 7 50

Keedetud kartul, 100g 2 0 515

Kaalikas, 100g 40 0 310

Kõrvits (kt), 50g 1 44 132

LA III soovitus 37 325 1620

• Kui süüa puu- ja köögivilju vastavalt soovitustele (ca 500-800g/p), siis 75-ndaks eluaastaks on inimene söönud neid elu jooksul kokku umbes 13-20 tonni

• Elevant sööb päevas ca 200 kg taimi, tema sööks 20 tonni ära 100 päeva ehk 3 kuuga

Lisainfot puu- ja köögiviljadest

• http://www.toitumine.ee/kampaania/lihtneviis/

• http://www.toitumine.ee/kampaania/5peotait/

• http://www.toitumine.ee/kampaania/viisvilja/

• http://www.terviseinfo.ee/et/truekised/download/49

24/04/2012

10

III põhikorrus - piim ja piimatooted, liha-kala-kana-muna

Piim ja piimatooted →kaltsiumi (+ vit. D jm) defitsiit→osteoporoos

Grupi üldised märksõnad valgudrasvadküllastunud rasvhapped sool

Liha, kana – raud

Kala – vitamiin D, polüküllastumata rasvhapped

Fakte kaltsiumist

•Kaltsium moodustab• 2% kehamassist (1-1,5kg luudes)

•Tähtsus: luud, hambad, lihased, veri, närviimpulsid•Kasvuperioodil akumulatsioon 150 mg/p•Maksimaalne luutihedus ca 30aastaselt•Edasi väheneb → osteoporoos•Täiskasvanutel vahetub luudes ca 20% Ca/aastas•75%-85% kaltsiumist piimatoodetest•Imendumiseks vaja vitamiine D ja K, magneesiumi, rasvu, tsinki, laktoosi jne

Kaltsium, mg

Piim, 300 g 355

Kodujuust, 50g 35

Kohupiim, lahja, 100g 120

Juust, 20g 155

LA III soovitus 547

Vitamiin D allikad – 7,5µg (alla 2-aastastel lastel ja eakatel vajadus 10 µg päevas)

Kalamaksaõli 3 gLõhe, angerjas 20 g

Räim 33g

Munakollane 120 g

Või 700 g

Maks 1-2 kg

Piim 10l

Vitamiin D, µg/5 päeva jooksul

Kuumtöödeldud lõhe, 50g 19

Kuumtöödeldud räim, 50g 11

Muna, 100g 3

LA III soovitus 33

Ettepanekud kala söömise suurendamiseks – TEL suvekool 2011

• Huvitavad nimed kalaroogadele - Piraadi unistus

• Kala tihemini, et tekiks harjumus (praegu sageli vaid 2xkuus)

• Anda kala paneeritult nagu kalapulk

• Kalafrikadellisupp, kalaseljanka – laste lemmikud

• Kala maitse peitmine (juust)

• Arutelu lastega, milline kalatoit lastele maitseb, millele peab eelnema tutvustus, mida saab kalast teha

• Lastega koos turule kala ostma

• Kalapäev degusteerimise näol – pered toovad ise ja konkurss parima väljaselgitamiseks

• Kalanädal, kus kalatoidud, külalised (kalamees), kalamängud

• Perepiknik kalapüügikohas koos kala söömisega ja roale vahva nime väljamõtlemisega

Lihatooted ja peidetud rasvad

• Liha- ja piimatoodetes ülekaalus küllastunud rasvhapped

• Ettevaatlik tuleb olla varjatud rasva sisaldavate toodete puhul, mille rasvasisaldust saab teada märgistust lugedes

• Soovitav on toit valmistada taisest lihast, sest eelnevalt töödeldud lihatooted nagu

• viinerid,

• vorstid,

• kotletid,

• pasteedid ja

• teised lihatooted

sisaldavad rohkem varjatud rasva (soola)

Lihatooted ja tervis

• Maksa soovitatakse süüa vaid 1-2 korda kuus tema suure kolesteroolisisalduse tõttu

• Maksas võivad talletuda ka kahjulikud ühendid • Hästi omastatav on linnuliha• Linnulihal tuleks nahk eemaldada• Valida selline liha, kus ei ole silmaga nähtavat rasva

24/04/2012

11

Naatriumi (soola) tarbimine• Soovitus soola 5-6g päevas, lastel 3-4 g• Euroopas keskmiselt (sh Eesti) 8-12g• Naatrium kolmest allikast

• naturaalsed toiduained• töödeldud toiduained, valmistoit, söömine kodunt väljas• toiduvalmistamisel ja lauas lisatud sool

• Terve inimese organism eritab liia uriiniga• vererõhk tõuseb → SVH riskifaktor • kaltsiumi eraldamine uriiniga

Naatrium, mg

leib, 100g 440

juust, 20g 150

sink, 20g 230viiner, 50g 400

sool, 1g 400

LA III soovitus 880-1100

Lisainfot soolast

• http://www.toitumine.ee/kampaania/sool/


magusad,

maitsestatud

piimad

piim, keefir,

hapupiim, pett

pastöriseeritud

jogurtid puding

maitsestatud jogurt

(vähem lisaaineid

(sh magusaineid),

suhkrut)

maitsestamata

jogurt,

probiootilised

jogurtid

magusad

kohupiimakreemid

(suhkur) kohupiim

kohupiim,

väherasvane

vahukoor kohvikoor hapukoor

rasvased juustud,

sulatatud juustud

juust (madala

rasvasusega),

toorjuust,

kodujuust (rasvane)

kodujuust,

väherasvane

praetud veiseliha,

sealiha

sealiha

(väherasvane) -

keedetud, hautatud

veiseliha –

keedetud, hautatud

ahjus

kaua kuumas hoitud

tooted

eelküpsetatud

pihvid jm

külmutatud

frikadellid,

pelmeenid

väherasvane

hakkliha – roogade

koostises

rohkes rasvas praetud

kana (Kiievi kotlet),

kananuggetsid

kana – praetud

vähese rasvaga

kana-, kalkuniliha –

keedetud, hautatud,

ahjus küpsetatud

soola- ja suitsukala kalakonserv

kala ja kalapulgad –

praetud, vähe rasva

kala – keedetud,

hautatud, ahjus

küpsetatud või

aurutatud

viiner, keeduvorst

(rasv, lisaained)

sink, sült, maks ja

maksapasteet,

verikäkk,

verivorst

munavõi

omlett (vähese

rasvaga), praetud

muna

keedumuna –

(kokku mune 2–3

tk/näd)

IV põhikorrus - lisatavad toidurasvad

• Leivale - või, määrdemargariin

• Toiduvalmistamiseks – või, õli, küpsetusmargariin

• Pähklid, mandlid, seemned

• Majonees, salatikastmed

majonees (rasv, lisaained)

hapukoorest või jogurtist

salatikastmed, dipikaste

lahjast maitsestamata

jogurtist kastmed

küpsetusmargariin,

searasv

või, õli,

määrdemargariin

pähklid seemned

24/04/2012

12

Toidurasvad


Tipp - suhkur ja maiustused, näksid

Päevas 2-4 portsjonit magusat

1 portsjon on:• 2 teelusikatäit suhkrut, mett, moosi

• 1-2 küpsist

• 1 (šokolaadi)komm (lisaained)

• pool klaasi limonaadi, mahlajooki

• ½ väikesest jäätisest (25g e 50ml)

• väga väike tükk kooki-torti

• 1/3 kohukest

• Soolased näksid • kartulikrõpsud ca 6-7 tk

• soolapähklid ca 5 tk

• popkorn ca 3 dl

karastus- ja mahlajoogid värvainete

ja magusainetega,

siirupijoogid

karastus- ja mahlajoogid –

lisaaineteta või väga vähe

lisaaineid

mahlajook – ise

valmistatud mahla

lahjendamise teel

rohke lisaainete (ja hüdrogeenitud

taimerasva) sisaldusega kompvekid piimašokolaad

mesi, suhkur, tume

šokolaad

rohke lisaainesisaldusega moosid

moos (ise valmistatud,

vähe suhkrut)

stritsel, kringel, koogid,

lehttainaküpsetised,

mure- ja liivatainaküpsetised

pärmitainaküpsetised (v.a

kukkel, stritsel,

viineripirukas jmt)

enamik küpsiseid ja vahvleid,

popkorn, soolapulgad,

kartulikrõpsud

täistera- ja väherasvased

küpsised, kartulivahvlid

jäätis (ilma koore või piimata),

mahlajäätis, kohuke koorejäätis, jogurtijäätis

Karastusjook

0,5-liitrine pudel →10tl suhkrut

0,5-liitrine pudel iga päev =ligi 14 kg suhkrut aastas

1,5-liitrine pudel iga päev =• üle 40 kg suhkrut aastas • 75-ndaks eluaastaks ca 3 tonni

Ei vitamiine-mineraalaineidToiduvärvid jt lisaained

Dieetjoogid

Kartulikrõpsud

100g pakk → 0,3-0,5 tl soola

100g pakk iga päev =

• 12,9 kg rasva aastas

• 75-ndaks eluaastaks ligi 1 tonn

• ligi 1kg soola aastas

• 75-ndaks eluaastaks ca 75 kg

Ettepanekud maiustuste-karastusjookide tarbimise vähendamiseks – TEL suvekool 2011

• Kommide asemel kuivatatud puuvilju

• Mitte kasutada neid auhindadena, vaid puu- ja köögivilju

• Lasteaias sünnipäevadeks mitte magusat

• Rühmareeglid maiustuste kaasavõtmise (sh sünnipäev) kohta

• Muuta puuviljad ahvatlevamaks (melonist purjekas)

• Lastevanematele kodudes: 1 kommipäev nädalas

• Vanemate teadlikkuse tõstmine – kodustel üritustel vähem sööki ja rohkem tegevusi, võistlusi

24/04/2012

13

Suhkur


Joogid, muud toiduained

alkohol (sh

siider)*

energiajoogid* mineraalvesi vesi

must kohv* oakohv piimaga taimetee, must tee

viljakohv,

puuviljatee,

roheline tee

valmistoidud (palju rasva,

soola)

valmistoidud,

hamburger

valmispuljongid,

puljongipulbrid, sool, osad

kuivpakipüreepulbrid ja -

supid purgisupid

toidulisandid (s.o

vitamiinide jineraalainete

preparaadid) ja

spordijoogid – ainult

põhjendatud vajaduse

korral

Vesi

• Inimese organism koosneb umbes 2/3 ulatuses veest • Saadakse: joogid, toit, toitainete lõhustumisel• Vajadus 28-35 ml kehakaalu kg kohta

• 2,5liitrit kokku, sellest 1-1,5 liitrit vedelikena (parim vesi)

• Inimeste veevajadus sõltub:• vanus• töö iseloom, füüsiline koormus• tervislik seisund• ümbritsevast kliima• suurenenud higistamine, liigne soola tarbimine

• Kohv, koola- ja energiajoogid (kofeiin), karastusjoogid –diureetikumid

• Lastel peab olema võimalus tarbida päeva jooksul puhast joogivett• Morss (siirupist) ja mahlajoogid ei sobi pidevaks tarbimiseks ja janu kustutamiseks nii toitumise kui hammaste tervise seisukohalt

Toidupüramiid


Kui sageli peaks päevas sööma?

a) 3 põhitoidukorda, 1-2 oodet

b) 1 kord, ainult hommikul

c) 1 kord, ainult õhtul

d) päeva jooksul hästi palju kordi, aga vähe korraga

• Hommikusöök – 20-25%

• Lõunasöök – 25-35%

• Õhtusöök – 25-35%

• Ooted (1-2tk) – 5-30%

1.variant 2. variant

hommikusöök 30-35% hommikusöök 20-25%

lõunasöök 40-45% lõunasöök 40-45%

õhtusöök 20-25% õhtusöök 30-35%

Hommikusöök

• Lapsed, kes hommikusööki söövad:

• õpivad paremini• on erksamad

• tähelepanelikumad

• aktiivsemad• energilisemad

• loovamad

• parema kontsentreerumisvõimega

• Hommikusööki mittesöövad lapsed on tihti pikatoimelised ning puuduvad lasteaiast-koolist rohkem

24/04/2012

14

Erinevad hommikusöögivariandidSoovitus: 310-385 kcal või 460-540 kcal

• Kaerahelbepuder (rasvata, piim) - 150 grammi• Omlett (piim, õli) – 100 grammi• Maisihelbed (rikastatud), piim – 40 grammi, 150 grammi• Piima-riisisupp (piim, või) – 200 grammi• Võileib keeduvorstiga, võisai pasteediga, tee suhkruga –40/4/15, 25/4/10, 200/10

Puder OmlettMh piimaga Supp

Võileivad, tee Soovitus

Energia, kcal 231 179 239 185 313 1550Valgud, g 9,5 8,5 6,8 6,4 7,7Rasvad, g 6,0 14,3 4,1 7,7 11,6Süsivesikud, g 36,2 4,6 43,6 22,6 46,0Kiudained, g 3,8 0,1 0,8 0,4 3,8 8,8Kolesterool, mg 11 201 13 21 42 263

Erinevad hommikusöögivariandid, mineraalained, % LA soovitusest

Puder OmlettMh piimaga Supp

Võileivad, tee

Na, mg 5 8 23 9 44K, mg 19 8 13 13 13Ca, mg 30 14 66 36 8Mg, mg 51 10 15 18 21P, mg 64 36 34 39 30Fe, mg 32 21 44 3 21Zn, mg 37 16 9 12 19Cu, mg 36 12 0 11 140I, µg 24 22 29 34 19Se, µg 9 52 17 15 17

Erinevad hommikusöögivariandid, vitamiinid, % LA soovitusest

PuderOmlettMh piimaga Supp

Võileivad, tee

Vitamiin A, µg-ekv 10 48 12 22 428Vitamiin D, µg 0 24 0 0 1Vitamiin E, mg 9 51 2 4 14Vitamiin B1, mg 19 13 88 6 27Vitamiin B2, mg 6 29 74 4 25Niatsiin, mg-ekv 24 24 85 16 36vitamiin B6, mg 11 10 106 10 36Vitamiin B12, µg 58 156 107 76 689Folaadid, µg 24 34 86 8 33Vitamiin C, mg 1 0 4 1 2

Erinevad pudrud, 150g

Energia, kcal Valgud, g Rasvad, g Süsivesikud, g Küllastunud rh, g

Vesi, rasvata 165 5,4 2,7 29,6 0,5

Vesi+piim, rasvata 201 7,5 4,4 33 1,7

Piim, rasvata 239 9,8 6,2 36,5 3,0

Vesi, võiga 193 5,5 5,8 29,6 2,5

Vesi+piim, võiga 229 7,5 7,4 32,9 3,6

Piim, võiga 265 9,6 9,0 36,2 4,8

Vesi, õliga 199 5,4 6,5 29,6 1,0

Vesi+piim, õliga 235 7,5 8,1 32,9 2,2

Piim, õliga 271 9,6 9,7 36,2 3,4

Minu lõunasöök

• Lõunasöögitaldrikul 5 värvi toitu

• Taldrikureegel• ¼ põhitoit (kala, kana jne)• ¼ lisand (riis, kartul jm) • ½ erinevad salatid

Ooted

�

• Kartulikrõpsud

• Soolakõrsikud

• Pop corn

• Küpsised

• Pirukad-koogid

• Viinerid, vorstid

• Kommid

• Karastusjook

• Energiajook

☺• Puuviljad

• Köögiviljad, toorsalatid

• Marjad

• Pähklid, rosinad

• Leib, võileivad

• Piim, jogurt, kohupiim

• Mahl, taimetee

• Kama

24/04/2012

15

Toidu lisaained

• Toidu lisaained ehk nn E-ained on • loodusliku või • sünteetilise päritoluga

keemilised ühendid, mida tahtlikult vastavalt tehnoloogilistele eeskirjadele lisatakse toiduainetesse• riknemise pidurdamiseks,• toiduaine välimuse, • struktuuri, • koostise ning • organoleptiliste omaduste (maitse, lõhn) parandamiseks

www.tunnetoitu.ee

Toidu lisaained

• Tänapäeva toiduainete tehnoloogia on mõeldamatu lisaaineteta ning nende kasutamisel on esmane eesmärk tagada tarbijale ohutus

• Looduslikud või loodusomased lisaained ei ole organismile probleemiks, kuna organismis on olemas nende ainevahetuseks vajalikud süsteemid

• Tehislikud lisaained on kehavõõrad ühendid ning inimese ainevahetuses ei pruugi need lõplikult laguneda

• Kõigi lisaainete ja muude toidus olevate komponentide tarbimisel tuleb arvestada nende kumuleeruvat mõju tervisele

• Samuti tuleks arvestada, et sama mõjuga lisaainete koostarbimisel suureneb nende negatiivne mõju tervisele

Lapsed ja lisaained

• Lisaainete päevased piirmäärad on kehtestatud täiskasvanutele

• Laste lisaainete tarbimine kehamassi kilogrammi kohta on täiskasvanutest oluliselt suurem

• Lastel võib päevane lisaainete hulk ületada mitmekordselt kehtestatud norme, sest maiustused ja karastusjoogid sisaldavad kattuvaid lisaaineid ning väikese kehamassi tõttu võib saadud E-aine hulk kehakaalu kilogrammi kohta olla küllaltki suur

• Märgistused toiduainete pakenditel!

• Ettevaatlik värviliste kommide, jookide, pika säilitusajaga küpsetiste ja vorstide pakkumisega

Kokkuvõtvalt “mured” laste toitumises ja toitumiskäitumises

• Ülekaal

• Vähene puu- ja köögiviljade tarbimine

• Vähene kala tarbimine

• Liiga suur maiustuste ja karastusjookide tarbimine

• Hommikusöök

• Valmistoitude söömine, vähene aeg

• Vanemate teadmised

• Toidu hinna pidev tõus

• Muudatused toiduturul (maitsestatud lihad, hakklihasegu jm)

• Süüa võib kõike – aga oluline on mida, kui palju ja kui sageli

• Süüa ainult nii palju, kui kulutatakse

• Liikuda piisavalt

• Toituda mitmekesiselt – toidupüramiid, eelistused grupi sees

• Tagasihoidlik olla maiustuste ja näksidega, vähem ka pooltooteid ja valmistoite

• Juua piisavalt vett

• Kõik toitained tuleb saada toidust, toidulisandeid tarvitada vaid siis, kui vaatamata mitmekesisele ja tasakaalustatud toitumisele ei ole võimalik neid soovitatavas koguses saada

Kokkuvõte toitumisest

Menüü koostamine ja tehnoloogilised kaardid.Toitumisprogramm.Lisainfo.

24/04/2012

16

Menüü koostamise põhimõtted lasteasutustes

• Mitmekesine ja tasakaalustatud

• Võimalikult vähetöödeldud toiduainetest, õiged toiduvalmistamise viisid

• 2 nädala menüü, tehnoloogilised kaardid

Millest lähtuti menüü koostamisel 20 aastat tagasi?

• Nõukogude ajal tabelid vastavalt vanusegrupile• Mitu grammi igat toiduainet• Kui suur portsjon lapsele

• Kasutatavate toiduainete valik väga väike

Näide lõunamenüüst eri rasvasuste korral

Toit Kogus, g 1. R% 2. R%

Kanakaste hapukoorega 100 20 10

Kartulipüree (piim, margariin)

150 Täis / 60 2,5 / 39

Porgandisalat 100

Piim 180 3,5 1,5

Leib 40 13g/100g 1g/100g

Kohupiimavaht 150 9 rasvata

Moos 30

1. menüü 2. menüü

Energia, kcal 866 690

Rasvad, g 36,6 14,4

Rasvad, %E 38 18,9

Kuidas menüüd koostada

• Mõelda välja toidud, mida soovitatakse pakkuda

• Teha nende kohta tehnoloogilised kaardid (soovitatavalt 1000g kohta), arvutada toiteväärtus (nt arvutiprogrammiga)

• Panna kokku päevade menüüd näiteks lasteaia keskmisele vanusegrupile (kordused, sobivus) arvestades toidupüramiidi ja määruse nõudeid

• Arvutada päevane energia- ja põhitoitainete saamine, vaadata mikrotoitaineid

Mis edasi?

• Suurendada-vähendada toitude koguseid

• Lisada toite (puu- ja köögiviljad, leib, piim, või)

• Vahetada toite (seljanka→kapsasupp, leib→ teraleib)

• Muuta retsepti (supis suurendada köögiviljade kogust, vähendada rasvaine kogust, muuta kohupiima rasvasust vm)

• Kui see vanusegrupp valmis, teha selle põhjal teised grupid, vt ülemisi punkti (va eelviimane)

Miks on vajalik tehnoloogiline kaart (TK) ?

• Ise teaks retsepti (bruto-neto, väljatulek) ja protsessi kirjeldust

• Teised inimesed hiljem teaksid seda

• Saab leida toitainelist koostist

• Saab arvutada vajalikud brutokogused – võtta laost vajalikul hulgal tooraineid

• Saab leida hinda

• Saab infot allergiat tekitavate toiduainete kohta

• Määrus ja Terviseamet nõuavad

24/04/2012

17

Tehnoloogilise kaardi “näidis”

• Eri roogade koostises olevad toiduained pole hästi üksteisest eraldatavad

• Mahl – täismahl, nektar, mahlajook ?


• Kohupiimavorm ja kissell ühel kaardil, mis mille koostises?

• Kisselli kadu?

• Menüüs kasutatud toiduainete rasvasus 5% -kohupiima rasvasus?

Miks peaks olema iga roog eraldi ja ilma lisandita?

• Kui menüüd koostada, on lihtsam tasakaalustada

• Saab teada iga roa energia- ja toitainete sisalduse eraldi, mitte “komplekti” oma

• Saab muuta ühe roa kogust teisest sõltumatult

• Eriti oluline on lisand (hapukoor, moos) jätta välja

Miks rasvasust märkida on oluline?

• Kohupiimavaht: kohupiim 850g, piim 50g, suhkur 100g

• 1. variant – kohupiim rasvata

• 2. variant – kohupiima rasvasus 9%

• 150g väljatuleku kohta

• 1.variant – 145 kcal ja 0,3 g rasva

• 2.variant – 260 kcal ja 11,7 g rasva

• VAHE – 115 kcal ja 11,4 g rasva


• Bruto-neto?

• Protsessi kirjeldus puudub

• Hapukoore rasvasus

• Portsjonis üleval HK/muna vahetuses

Arvutamine:1) Kõik netod, riis toores, HK20%2) Kõik netod, riis toores, HK10%3) Kõik netod, riis keed., HK20%4) Kõik brutod, riis toores, HK20%

Energia, kcal / p Rasvad, g/p

1 214 9,9

2 205 9

3 191 9,8

4 186 9,3


• Muna – 0,25g või 0,25tk

• Kokku 180,25 - so toorainete summa, kusjuures muna on valesti

24/04/2012

18

Miks oluline netomass ja õiged ühikud?

• Toitainete arvutus käib toiduainete netomasside järgi• Sagedasim teisendusviga muna tk → g• Näiteks “kondiga kana” kasutamine

• Supis (pärast keetmist kondid-nahk eemaldatakse) arvestada ainult allesjääva kanaliha netokaalu enne keetmist

• Kanakintsude pakkumisel (kondiga taldrikul) arvestada sisse kogu roa valmistamisel võetud kondiga kanaliha

Tehnoloogilise kaardi “näidis”• Väljatulekuks toiduainete summa, ei arvestata kuumtöötluse kaoga

• Mis hakkliha?

• Puudub lisatav vesi

• Rõõsk koor 10%, 35%, 38%?

Arvutamine

1) VT135, ei vett, K10%, HL sega

2) VT115, ei vett, K10%, HL sega

3) VT160, vesi50, K10%, HL sega

4) VT160, vesi50, K10%, HL veis*

5) VT160, vesi50, K35%, HL sega

Energia, kcal/p Rasvad, g/p

1 174 12

2 204 14,1

3 146 10,1

4 120 6,6

5 179 14

“Mängud” boršiga (netokogused grammides)

Antud retsept Loogiline retsept

Õli 2 2

Veiseliha 40 40

Peet 53 53

Porgand 30 30

Kapsas 66 66

Kartul 33 33

Mugulsibul 30 30

Tomatipasta 13 13

Puljongipulber, suhkur 2/1 2/1

Vesi 300* 300

Tooraineid 570 570

Kadu 47,4 (arvutuslik) 12,3 (arvutuslik)

Väljatulek 300 (antud) 500 (loogiline)

Energia, kcal /300g 177 106

* Vee kogust ei olnud antud, see on tuletatud täiteainete kogusest (270g)

Salat “potikaoga/ta” (netokogused grammides)

“potikaoga” “potikaota”

Majonees 90 90

Küüslauk 30 30

Keedetud peet 1200 1200

Suhkur 20 20

Toorained kokku 1000 1340

Kadu 5 0

Väljatulek 950 1340

Energia, kcal /100g 96 72

Tehnoloogiline kaart –kokkuvõte põhilistest vigadest

• Antakse kogu toidukorra toiduained koos, raske eraldada, mis läheb mis roa koostisesse

• Ei ole antud mõlemat – bruto-neto – ja kui on üks neist, siis ei täpsustata, kummaga tegemist

• Puudub väljatulek või on see toortoiduainete summa• Eksimused muna koguse märkimisel• Koguste teisendusvead (0,8 l)• Puuduvad toiduainete rasvasused – piim, koored, kohupiim, majonees, rasvad (ja mis rasv)

• Liha puhul puudub täpsustus – siga, veis, mis hakkliha• Vastuolud menüüs märgituga (roog, kogus)• Vastuolud retsepti ja protsessi kirjelduse vahel (õli)

Lisainfowww.toitumine.ee

24/04/2012

19

Toitumissoovituste raamatudwww.terviseinfo.ee - TrükisedOtsisõnad:

toitumissoovitused

toidusoovitused

www.nutridata.ee

Tänan tähelepanu eest!

Documents

Eelkooliealiste laste toitumise põhimõtted ning tasakaalustatud ja