EAS tegudes ja numbrites

2012-2013

2

EAS

EAS

E� evõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) on Eesti e� evõtlus- ja regionaalpoliitikat edendav riiklik institutsioon. Nõustame e� evõtjaid, teadusasutusi, avalikku sektorit ja vabaühendusi, korraldame koolitusi, otsime koostöövõimalusi ja pakume rahalisi toetusi.

Meie tegevuse peamine eesmärk on ühiskondliku heaolu kasv, iseäranis:

• rohkem elujõulisi ja kiiresti kasvavaid e� evõ� eid;

• e� evõtete suurem ekspordivõimekus ja rahvusvaheline areng;

• e� evõtete tõhusam tootearendus ja tehnoloogiline võimekus;

• nii turismie� evõtete kui Eesti riigi suuremad turismitulud;

• Eesti eri piirkondade terviklikum areng.

EAS on Euroopa Liidu struktuurifondide üks rakendusüksusi Eestis. Aastatel 2007-2013 toetasime ja toetame Eesti e� evõtlust ja regionaalset arengut 784 mln euroga, mis on 24% kõigist ELi poolt Eestisse suunatud vahenditest. 2013. a keskendume uue, aastatel 2014-2020 kehtiva ELi rahastamisperioodi e� evalmistusele.

Tegutseme neljas valdkonnas: e� evõtlus ja innovatsioon, eksport ja rahvusvahelistumine, turism ning regionaalvaldkond.

2012. a investeerisime Eesti e� evõtlusesse ja regionaalarengusse 108 mln eurot.

EASi tegevuse abil:

• said 123 e� evõtet ekspordi arendamise toetust, mille tulemusena kasvab 2013. a Eesti eksport eeldatavalt 43 mln euro võrra*;

• sai Eesti 70 mln euro väärtuses välisinvesteeringuid, mille toel on juba loodud või luuakse 1030 uut töökohta;

• kasvas Eesti majutuse� evõtetes peatunud välis- ja siseturistide arv mullusega võrreldes 4% ehk ligi 114 000 võrra 2,8 mln turistini;

• 2012. a lõpu seisuga on valminud 231 regionaalprojekti, millest saab kasu 650 000 Eesti elanikku;

• 96 e� evõtet investeeris teadus- ja arendustegevusse 32,6 mln eurot, mis tugevdab nende e� evõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet.

EAS

3

Kliendist lähtuv organisatsioonSenise tootekeskse toimimismudeli asendasime 2013. a alguses kliendikesksega, kus igal kliendil on EASis oma kliendihaldur. Töö klientidega lähtub eelkõige nende endi arenguplaanidest ja selle tervikmõjust ning meie pakutavad teenused aitavad e� evõ� eid nende arenguplaanide teostamisel. Meie teenused koosnevad nii nõustamisest, koolitustest kui rahasüstist. Tähelepanu all on projektide kvaliteet – keskendume vaid majanduslikku mõju omavatele tegevustele.

Suurema mõju saavutamiseks peab riigipoolne toetus e� evõ� e arengut oluliselt kiirendama. Piirkondlikke e� evõ� eid toetame starditoetuste, koolituste ja nõustamisega. Suurklientidega koos loome erinevaid koostöövorme, seades eesmärgiks Eesti e� evõtluskeskkonna arendamise ning uute eksportvõimaluste loomise.

ELi uue, 2014-2020 eelarveperioodi valguses oleme üle vaatamas ka rahastuse taotlemise ja otsustusprotsessi, muutes neid klientidele arusaadavamaks, efektiivsemaks ja veakindlamaks. Lõime riskijuhtimise funktsiooni, et parandada riskide jälgimist ja tulla tõhusamalt toime nende maandamisega.

Osaleme partnerina uue riikliku e� evõtluse- ja innovatsioonistrateegia, turismiarengukava ning regionaalarengu strateegia väljatöötamises.

* vastavalt klientide seas läbi viidud mõju-uuringule andis aastatel 2004-2010 iga eksporditoetusse investeeritud euro 6,5 eurot eksportkäivet.

1€

6,5€

4

E� e

võtlu

s ja

inno

vats

ioon

E� evõtlus ja innovatsioon aastal 2012EASil on oluline roll Eesti e� evõtluse ergutajana: 2012. a lõpu seisuga oleme toetanud 5400 erinevat e� evõtet. Suure tähtsusega on eksportivad e� evõ� ed – EASi kliendid eksportisid 2012. a 37% kogu Eesti ekspordimahust.

EASi stardi- ja kasvutoetust sai 2012. a 542 e� evõtet. Keskendusime koostöös e� evõtjatega senisest enam rahastatavate projektide sisulisele kvaliteedile, suurendades toetuste ergutavat mõju. Suur oli huvi EASi innovatsiooniosakute vastu, mis aitavad e� evõtetel arengutakistustest teadlaste abiga üle saada.

Uus teenus on disaininõustamine, mis väärtustab disaini rolli toodete ja teenuste arendamisel.

E� evõtlusnädal keskendus töökohtade loomiseleE� evõtlusteadlikkuse tõstmiseks korraldasime sügisel üle-eestilise e� evõtlusnädala, mille 2012. a teema oli e� evõtjate roll töökohtade loojatena. Üritusel osales ca 16 000 inimest. Lisaks korraldasime üle Eesti äriideede loomist tutvustavaid e� evõtluspäevi, millel osales ligi 900 inimest.

Populaarsed olid EASi alustava e� evõtja koolitused, kus osales kokku ca 800 inimest, kelle ideedest sündis 500 äriplaani. EAS nõustas inimesi ka maakondlike arenduskeskuste vahendusel ning muuhulgas sündis selle töö tulemusena 800 uut e� evõtet.

Ligi 700 000 euro eest toetasime e� evõtlusinkubaatoreid; idue� evõtetesse inspiratsiooni süstimiseks tõime Eestisse mitmeid mentoreid, näiteks USA ingelinvestori Bill Payne’i ning korraldasime õppereisi Silicon Valley’sse.

5

E� evõtlus ja innovatsioon aastal 2013Aasta märksõna on kliendikeskne organisatsioon, mis pakub klientidele nende arenguplaaniga võimalikult hästi sobivaid rätseplahendusi. Nõustamisel, koolitamisel ja rahastamisel keskendume väikestele ja keskmise suurusega eksportivatele kasvuklientidele ning Eesti majandusele võimalikult palju kasu toovatele tegevustele.

Eristades kliente majandusmõju järgi, jagasime e� evõ� ed nelja kliendisegmenti:

• kohalikule turule suunatud piirkonnaklient;

• ekspordipotentsiaaliga kasvuklient;

• 1,25 kuni 30 mln eurose ekspordi müügituluga võtmeklient;

• üle 30 mln eurose müügituluga suurklient.

Oleme seadnud eesmärgiks, et 2013. a kasvab EASi kliendiportfelli e� evõtete ekspordikäive 8%.

Uus toetus on e� evõtja arenguprogramm, mis koondab ühte teenusesse nii nõustamise kui rahalise toetuse ja lähtub e� evõ� e arenguplaanist. E� evõtja arenguprogramm

annab kliendile võimaluse saada tegevuskava põhine pikaajaline teenus senisest kompaktsemana.

Tähelepanu järelkasvuleHoolitseme e� evõtjate järelkasvu eest. Meie eesmärk on, et iga kaheksas EASi kaasabil alustav e� evõte saavutab kasvukliendi staatuse. Teavitame tulevasi e� evõtjaid e� evõtlusega alustamise võimalustest ja vajaminevatest oskustest. Teeme seda nii koolituste kui ka suuremate avalikkust kaasavate algatuste nagu E� evõtluse Auhind ja Ajujaht abil.

EASi e� evõtluse ja innovatsiooni valdkonna 2013. a eelarve kogumaht on 32,9 mln eurot.

32,9 mln eurot

E� e

võtlu

s ja

inno

vats

ioon

E� e

võtlu

s ja

inno

vats

ioon

Torm Metall – nullist maailmaklassi e� evõtete tarnijaksTartus kümblustünne tootva e� evõ� e Torm Metall OÜ moto on: „Ei ole võimalik, et ei ole võimalik.“ Kolm sõpra käivitasid fi rma majanduslanguse alguspäevil ning müüvad tänaseks metallitooteid ligi ühe mln euro eest aastas.

Torm Metall tegi e� evõ� e käivitamisel valiku merealumiiniumist ahjude tootmise kasuks. Hea toode, aktiivne turundus ja EASi starditoetus kasvatasid klientide huvi hüppeliselt nii Eestis kui Soomes ja Rootsis ning suurenev nõudlus tingis vajaduse veelgi võimsamate metallitöötlemise seadmete järele.

2010. a ostis Torm Metall EASi kasvutoetuse abiga vesilaseri, mis kasvatas oluliselt käivet ja eksporti. 2013. a on sõlmimisel tarnijaleping ABB ja AQ Lasertool’iga, milles aitab kaasa ka EASi tööstustehnoloogia toetus.

Crystalsol arendab maailmas murrangulist päikesepatareidAustria-Eesti idufi rma Crystalsol OÜ arendab Tallinnas paljutõotavat päikesepatarei tehnoloogiat, mis pakub kogu maailmale võimaluse loobuda kallite haruldaste metallide kasutamisest päikesepatareide tootmises.

Kuigi tehnoloogia on veel arendamisjärgus, on juba sõlmitud lepe selle müügiks Portugali energiakontsernile EDP.

Crystalsol on loonud 24 uut töökohta ning kaasanud edukalt Soome, Norra ja Austria investorite raha. EASi toetuse abil on käima läinud koostöölepingud erinevate ülikoolide ja institutsioonidega üle maailma.

www.torm.ee

www.crystalsol.com

6

E� e

võtlu

s ja

inno

vats

ioon

EASi e� evõtluskonkurss Ajujaht on tulevaste e� evõtjate kasvulava

Ajujaht on süstinud e� evõtluspisiku paljudesse noortesse ja toonud turule mitmeid, tänaseks jõudsalt arenevaid ja ka maailmas tuntust koguvaid e� evõ� eid.

2013. a juba seitsmendat korda toimuval konkursil esitlevad edumeelsed noored oma äriideid tunnustatud e� evõtjatele, kes ETV vahendusel kõigi televaatajate silme all hindavad ideede kasumlikkust ja uuenduslikkust ning jagavad inspiratsiooni ja elutarkust.

Targast lillepotist…2010. a konkursi võitnud tark lillepo� ehk Click and Grow sündis ülikooli ühiselamus. Ma� ias Lepa idee kohaselt aitab taime kasvatada kõrgtehnoloogia, andes lillepoti omanikule juhiseid kastmise vajaduse kohta.

Juba aasta hiljem jõudis unikaalne lillepo� masstootmiseni ning selliseid uusaednikke võib nüüdseks leida Jaapanist Ameerika Ühendriikideni.

…targa grillsüsini2012. a teise koha saavutanud meeskond pälvis žürii tähelepanu uudsel tehnoloogial põhineva grillsöega, mis on paigutatud unikaalse struktuuriga papist pakendisse. Grillcube nimelise toote ainulaadsus peitub selles, et grillitud toidule ei jää külge süüteainest tulenevat kõrvalmaitset.

Meeskond leidis tänu EASi auhinnarahale kiirelt edasimüüjad nii Eestis kui Baltikumis ja on teinud üksikuid müüke ka Prantsusmaale, Šveitsi, Hollandisse ja Skandinaaviasse. EASi stardi- ja kasvutoetus on olnud e� evõ� e turundustegevustes olulise tähtsusega.

7

www.ajujaht.ee

www.clickandgrow.com

www.grillcube.com

8

Rahv

usva

helis

tum

ine

ja e

kspo

rt

Rahvusvahelis-tumine ja eksport aastal 2012

EASi kaasabil tuli Eestisse 2012. a välisinvesteeringuid summas 70 mln eurot, mis aitas luua 1030 uut töökohta. Kõige rohkem investeeringuid tuli Soomest, Rootsist ja Saksamaalt.

Eesti kui sihtriigi vastu kasvab samm-sammult huvi Soomes ja teistes Põhjamaades. Tänu EASi aktiivsele tööle – äriseminaridele, investorite külaskäikudele, kohtumistele – , otsustasid Eestisse investeerimise kasuks kaheksa elujõulist Soome e� evõtet. Neist olulisim on Vaasan Group, mis rajab 2013. a Sauele külmutatud pagaritoodete tehase. USA Silicon Valley esinduse töödest oli märkimisväärseim Eesti idufi rma Modesat omanikeringi sealse börsifi rma Xilinx toomise nõustamine.

Välise� evõ� eid tunnustame e� evõtluse auhinnaga: 2012. a tiitli pälvis Soome kapitalil loodud elektroonikae� evõte PKC Eesti AS.

Fookuses eksportööride nõustamineEkspordi arendamiseks andis EAS Eesti e� evõtetele toetusi 6,6 mln euro väärtuses. Toetuste kõrval pakume ekspordi suurendamiseks laias mahus ja valikus teenuseid, mida e� evõ� ed ka aktiivselt kasutavad. Neist populaarseimad on erinevad koolitused ja uute ärikontaktide vahendamine.

Uute ärivõimaluste loomiseks korraldasime kasulikke kontaktreise Prantsusmaale, Rootsi ja Taani, kus osales kokku 32 Eesti e� evõtjat. Osalesime ühisstendidega viiel rahvusvahelisel ärimessil: näiteks viisime 14 paaditootjat meremessile Hanseboot 2012. 2013. a on Eesti selle Hamburgis toimuva messi partnerriik.

Rahv

usva

helis

tum

ine

ja e

kspo

rt

9

Rahvusvahelis-tumine ja eksport aastal 2013Majanduskeskkonna elavnemine ja Eesti majanduse hea käekäik lubavad eeldada, et EASi kaasabil saab Eesti 2013. a ca 45 välisinvesteeringut mahus 150 mln eurot, mis on poole rohkem kui eelneval aastal. See tähendaks ka ca 1500 uue töökoha loomist.

Välisinvesteeringute kaasamisel on põhitähelepanu Soome ja Rootsi väike- ja keskmise suurusega e� evõtetel. Esmase tähtsusega on kõrgema lisandväärtusega ning teadus- ja arendustegevuse poolest mahukad välisinvesteeringud järgmistest valdkondadest: tõhus ja tark ühiskond, nutiteenused, tark tööstus ning terve toit ja inimene.

Eesti serveriparkide asukohamaaksUue strateegiline fookus on Eesti kui serveriparkide asukohamaa idee. See kasvav ja tänapäeva „pilvemaailma“ kontekstis järjest

olulisem tööstusharu sobib Eestile oma euroopaliku seadusandluse, piisavalt jaheda kliima ning hea geograafi lise asukoha tõ� u.

Parem teenus eksportöörideleEkspordi arendamise valdkonnas pakume eksportööridele meie nõustajate abi “Hansatee” äärde jäävatel Soome, Rootsi ja Norra turgudel; samuti anname nõu Taani, Saksamaa, Hollandi, Belgia, Prantsusmaa ja Inglismaa turgudele sisenemiseks. Teistest riikidest keskendume eelkõige Venemaale ja Hiinale, analüüsides nende turgude potentsiaali ja jagades kogutud eksper� eavet oma klientidele.

EASi rahvusvahelistumise ja ekspordi valdkonna 2013. a eelarve kogumaht on 6 mln eurot ehk 42%

suurem kui 2012. a6 mln eurot

Kvaliteetne tööjõud ajendas Norra IT-fi rma Eestisse tulemaNorra päritolu IT-fi rma ICD Industries asutas 2012. a EASi nõul ja toel Eestisse oma tütare� evõ� e.

Eesti kasuks rääkis hinnatud tööjõu olemasolu ja madalam palgatase võrreldes Norraga. Eesti eelistena nimetasid norralastest IT-arendajad veel kuulumist Euroopa Liitu, Põhjamaade pankade olemasolu ning riigi madalat võlataset.

ICD Industries müüb elulise tähtsusega juhtimistarkvara (control so� ware) lahendusi, mis tagavad näiteks helikopterite turvalise maandumise tormisel avamerel. E� evõte, mille üks mainekamaid kliente on Rolls-Royce Marine, aitab ka oma tarkvaraga positsioneerida kaubalaevu avamerel.

Eestis tegevust alustanud e� evõte võtab esialgu tööle 10 pikaajalise kogemusega programmeerijat. ICD Industries’i hinnangul on Eestil palkade osas kulueelis veel kümmekond aastat ja kuna IT vallas on ka viis aastat juba terve igavik, siis pole Eestil muretsemiseks põhjust.

EAS aitas Eesti tütare� evõ� e asutamisel pea igal sammul – fi rma esindaja viidi kokku kinnisvarapakkujatega, advokaatidega, personaliotsingufi rmadega, Patendiametiga jne. ICD Industries tütare� evõ� e asutamine Eestis kulges kiiresti ja lihtsalt: esimesest külaskäigust kuni osaühingu asutamiseni kulus veidi vähem kui viis kuud.

10

Rahv

usva

helis

tum

ine

ja e

kspo

rt

www.icdindustries.no

Paides valmivad lumesahad vallutavad Euroopat Lumesahkade tootja Meiren Engineering OÜ on viimaste aastate üks edukaimaid ekspor� urgude vallutajaid. Paides valmistatud lumesahad hooldavad maanteid Skandinaavias, Saksamaal, Baltikumis ja mujalgi.

Disainikeskse juhtimisfi losoofi aga Eesti oma e� evõte on olnud niivõrd edukas, et kohalike inseneride ja klientide tagasiside põhjal täiustatud lumesahad on võitnud näiteks Rootsis märkimisväärse turuosa monopoli seisuses olnud konkurendilt.

EAS toetas Meirenit tootearenduse ja erinevate eksporditoetustega. Seeläbi sai võimalikuks näiteks kallite näidistoodete valmistamine ja nende andmine testimiseks potentsiaalsetele klientidele.

Tõsisem kasvuaeg algas 2009. a, mil e� evõte hakkas teostama laialdast müüki Rootsi ja Norra turgudel. Sellest ajast on Meiren kahekordistanud ekspordimahte ja jõudnud tootlikkuse osas rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise tasemeni.

h� p://meiren.ee/snow/

11Ra

hvus

vahe

listu

min

e ja

eks

port

12

Turis

m

Turism aastal 2012EAS töötab aktiivselt, et kasvatada Eesti mainet ja tuntust reisisihina ning suurendada välis- ja siseturismist laekuvat tulu. Välisturistide arv kasvas 2012. a 4% ja siseturistide arv 5%; kokku peatus majutuse� evõtetes üle 2,8 mln turisti.

2012. a turismiteema oli looduspuhkus. Tutvustasime meie unikaalset loodust ja loodusturismi võimalusi seitsmel välismessil. Peamine Eesti turismi turunduskanal – veebileht visitestonia.com koos eestikeelse versiooniga puhkaeestis.ee – sai aasta jooksul üle 3,1 mln külastuse ning mitmeid sisulisi ja tehnilisi täiendusi.

EASi toetatud objektidest valmis 2012. a parimaks turismiobjektiks valitud Lennusadam, mida külastas terve aasta jooksul üle 200 000 inimese. Samuti renoveeriti meie poolt toetatud Tallinna teletorn, hoogsat tegevust jätkas 2011. a avatud Ahhaa teaduskeskus Tartus.

Konverentsiturism tõstis turismitulusidEASi toetusel toimus 14 rahvusvahelist konverentsi, mis tõstis väliskülastajate arvu

majutuse� evõtetes 42 000 inimese võrra. On oluline, et turismitulud tõusid just väljaspool kõrghooaega, aidates kaasa turismi hooajalisuse probleemi leevendamisele.

Eesti toit maailma

Eesti toidu tegevussuunal oli meie tähelepanu

turismie� evõtjate teadlikkuse tõstmisel

Eesti toidust, sh siinsete toidutraditsioonide ja kohaliku tooraine

kasutamise väärtustamisel. Tartus toimus Gastronoomia-

ja Veiniühingute rahvusvaheline kongress,

kuhu osalema tulnud 8 välisriigi esindajad lahkusid siit parema

teadmisega Eesti köögist.

Turis

m13

Turism aastal 2013Turism on Eestile oluline majandusharu, moodustades SKPst ligikaudu 8%. Usume Eesti kui turismimaa potentsiaali, mistõ� u on meie strateegiline eesmärk turismitulusid veelgi suurendada. 2013. a ootame esmase tähtsusega välisturgudelt turistide ööbimiste kasvu 3,1% võrra ehk kuni 3,57 mln ööbimiseni aastas.

Kõige rohkem välisturiste ootame tänavu Soomest, Venemaalt ja Lätist. Lähinaabritest kaugemale vaadates soovime tekitada huvi Eesti kui reisisihi vastu turismie� evõtjate seas näiteks USAs, Hiinas ja Jaapanis. 2013. a turismiteema on tervisepuhkus.

E� evõ� ed kui Eesti saadikudEestisse reisimise vastu loob huvi Eesti hea maine. Paljud eksportivad e� evõtjad tutvustavad välissuhtlusel Eestit kui reisisihti. Oleme selles neile abiks, pakkudes vajalikke infomaterjale ja korraldades ühistegevusi, kujundades nii sõnumikandjatest e� evõ� eid riigi strateegilisteks turunduspartneriteks.

Siseturismis aastaringsed tulud Siseturism ehk Eesti-sisene turism on meile teine oluline turismivaldkonna arendussuund. Jätkuvalt on tähelepanu keskmes turismihooaja pikendamine. Aitame kohalikel turismie� evõtetel julgemalt talveteenuseid ja –tooteid turule tuua, seda nii suusahuvilistele, konverentsituristidele kui teistelegi. Olulisel kohal on turismi arendamine väljaspool Tallinna.

17,2

mln e

urot

9,8

mln

eur

ot

2013

2012

EASi turismi valdkonna 2013. a eelarve

kogumaht on 17,2 mln eurot ehk 43% suurem

kui 2012. a

TurismTeaduskeskus AHHAA kui turistide tõmbekeskus Lõuna-EestisTartu südalinnas tegutsev Ahhaa teaduskeskus on EASi nõul ja jõul saanud Lõuna-Eesti üheks populaarseimaks sihtkohaks nii välismaalaste kui kohalike seas.

Inspireerivalt elamuslikku ja mängulist kogemust pakkuva teaduskeskuse ustest on tänaseks sisse astunud enam kui 1,7 mln igas vanuses inimest. 2011. a avatud teaduskeskus köidab külastajaid arvukate „käed külge“ eksponaatide, töötubade, planetaariumi ja teadusteatri etendustega. Kolmes suures saalis on üleval põnev teaduse ja tehnoloogia saavutusi tutvustav püsinäitus, iga poole aasta tagant vahetuvad ajutised väljapanekud. Nii on külastajad saanud tutvuda näiteks uuendatud salongi ja interaktiivsete võimalustega päästeautoga ZIL või uudistada tõelist sputnikut.

2012. a külastas keskust juba ligi 155 000 inimest, sh väliskülastajaid ligi 68 000 ja kooliõpilasi ca 54 000. Edu on saavutatud oskusliku turundustegevusega, mille tulemusel teaduskeskus pälvis 2012. a muuseumide aastaauhindade jagamisel aasta turundaja tiitli.

Teaduskeskus on loonud üle 30 uue töökoha. Lisaks on sündinud uued ametikohad keskust teenindavates valdkondades, sh teaduskohvik ja puhastusteenindusfi rma.

www.ahhaa.ee

14

Turis

m

Regionaalareng aastal 2012EASi poolt toetatavatest regionaalsetest tegevustest sai 2012. a kasu üle poole miljoni inimese, käivitusid mitmed kohalike elanike ja e� evõtete elujärge parandavad e� evõtmised.

Kohalike omavalitsustega koostöös lõppesid üle Eesti 25 taristuobjekti tööd, sh näiteks Jõhvi lasteaia Pillerkaar ehitus ja raamatukogu renoveerimine Maarja-Magdaleena külas Jõgevamaal. Audrus, Jõhvi vallas ja mujalgi valmis hulk kergliiklusteid ning 10,45 ha suuruses avalikke rohe- ja puhkealasid. Käivitus teenuskeskuste toetus, mis tagab teenuste parema kä� esaadavuse maal – näiteks on programmi toel nüüdsest avatud uued poed Valgjärvel, Karulas ja Sännas.

Parem taristu e� evõteteleEASi toel valmisid EASi Paldiski Tehnopark ja Virumaa tööstusalad, kokku suuruses 41 ha ning lisaks 2,4 km teevõrku. Valmis 606,5 km interneti baasvõrku, mis loob kiire internetiühenduse ca 31 000 elanikule, 95 riigiasutusele ja ca 3000 e� evõtjale.

Kihnu saarele suunatud toetuste raames sai sealne rahvamaja katuse ja renoveeriti teisi objekte, sh Kihnu lasteaed-kool. Teistel väikesaartel valmisid 12 erineva taristuobjekti ehitustööd. Maakondlike arenduskeskuste vahendusel nõustasime 1790 vabaühendust, eelkõige projektitaotluste, aga ka ühenduse juhtimise teemal. Lisaks saavad vabaühendused nõu küsida EASi abil valminud veebikeskonnast www.arenduskeskused.ee, mille külastatavus kasvas mullu 150%.

Regi

onaa

lare

ng15

16

Regi

onaa

lare

ng

Regionaalareng aastal 2013Regionaalarengu valdkonna tegevustes lähtub EAS Eesti eri piirkondade terviklikust ja tasakaalustatud arengust.

Pakume toetusi sotsiaalselt oluliste taristuobjektide renoveerimiseks, samuti eri maapiirkondade avalike teenuste arendamiseks. Neist toetustest on kasu saanud üle 33 000 Eesti elaniku, sh näiteks Vändras valminud moodsas võimlas treenivad tervisesportlased või Läänemaal Sutlepa külas loodud uue vabaaja keskuse huviringide liikmed. Erilise tähelepanu all on taristu arendamine väikesaartel, Setomaal ja Peipsiveere piirkonnas.

Turvatunnet tõstavad kergliiklusteedJätkame kergliiklusteede rajamise toetusi, mis parandavad liiklusohutust ja tõstavad turvatunnet. Praeguseks on toetusskeemi raames valminud kergliiklusteed näiteks Audrus, Hallistes ja Jõhvis, järge ootavad teed Aegviidus, Kärlal ja mitmel pool mujal.

2013. a rahastame gümnaasiumivõrgu korrastamist ja õppehoonete kaasajastamist,

et tõsta maanoorte õppekeskkonna kvaliteeti üle Eesti, alates Tallinnast kuni Ida-Virumaa ja Võrumaa koolideni.

Eesti-Läti programm paneb inimesed suhtlemaHea näide territoriaalsest koostööst on Eesti-Läti programm, mis suurendab piiriülest suhtlust. Selle tulemusel kasvav sotsiaalne kapital on aluseks edasisele kohalike inimeste ja organisatsioonide koostööle. Lisaks Eesti-Läti programmile on sarnased programmid ka Kesk-Läänemere ja Eesti-Läti-Vene piirkondadele.

Energiasäästlik lasteaed Maidla ajaloolises mõisakompleksis Ida-Virumaal asuv Maidla vald avas EASi toel 2012. a ajaloolises Maidla mõisakompleksis lasteaia, koondades nii ühe katuse alla kõik valla haridusasutused.

Maidla mõisakompleksi haridus- ja kultuurikeskuses tegutsevad nüüdsest üheskoos lasteaed, 105-lapseline põhikool ja noortekeskus. Lisaks kuulub keskuse

33,2mln eurot

2012

Regi

onaa

lare

ng17

kompleksi juurde veel spordihoone, liiklusväljak, mänguplatsid ning väike bassein 36 lasteaialapsele.

Uus ehitis rajati ajaloolise väärtusega mõisakompleksi hoone vundamendile, mille ehitamisel lähtuti energiasäästlikkusest ja sobivusest ümbruskonnaga.

Maidla mõisakompleks korraldab nii vallarahvale kui kõigile teistele huvilistele mitmeid meeldejäävaid üritusi, näiteks valla päevad, klassikalise muusika tule- ja valgusmängu kontsert “Mõisatuled” ning Heino Lipu mälestusvõistlus kuulitõukes.

46,7 mln eurot

2013

EASi regionaalarengu valdkonna 2013. a eelarve

kogumaht on 46,7 mln eurot ehk 29% suurem kui

2012. a

18

Regi

onaa

lare

ng

Teenuskeskuste toetusskeemi abil avas uksed külapood2012. a suvel avas Põlvamaal Valgjärvel uksed kohalik kauplus koos ilusalongiga, mis avardab oluliselt kohalike elanike võimalusi ja soodustab maakondlike keskuste tekkimist.

Uue kohaliku keskuse rajaja on Helje Andressoo, kes sai tänuväärsele e� evõtmisele aluse panna EASi teenuskeskuste programmi abil. See toetus on esialgu katseliselt edendanud kolmes Kagu-Eesti maakonnas külapoodide teenustevaliku laiendamist ning uute külapoodide loomist.

Valgjärve keskuses on entusiastliku poepidaja lepingupartneriks ke� „Meie“, lisaks tegutseb seal ka juuksuri- ja massaažiteenust ning teisi iluteenuseid pakkuv „Roosisalong“.

Teenuskeskus elavdab kohalikku külaelu, loob töövõimalused kolmele valla elanikule ja teeb kohalikele inimestele rea teenuseid kä� esaadavamaks.

Teenuskeskuse programmist on toetust saanud 18 teenuskeskust summas ligi 140 000 eurot. Maaelu edendavad uued poed on rajatud ka Karula ja Rõuge valda. Kõik teenuskeskused võimaldavad ka avalikku internetipunkti või WiFi leviala. Teenuste valiku laiendamine parandab omakorda poodide külastatavust ja loob paremad võimalused nende majandamiseks.

Eest

i 202

019

1,49%

2%

Erasek

tori

tead

us- j

a ar

endu

steg

evus

e kul

utus

ed

1,4% 2%

Eesti eks

pord

i osa

kaal

maa

ilmak

auba

ndus

es

0,099% 0,110%

Tööjõuto

otlik

kus E

Li ke

skm

isest

6

7% 80%

Algtase 2011-2012

Sih�ase 2020

Eesti 2020

eas.eevisitestonia.cominvestinestonia.comtradewithestonia.comestonia.eubrand.estonia.eu