E-REPORTER ZUMM NR.30

E-REPORTER ZUMM

KURESSAARE PARGI LASTEAIA AJALEHT NR. 30 MÄRTS 2014.A.

SISUKORD

Sõbrapäeval, 14. märtsil toimus meie lasteaias

täiesti uus sündmus - lillade karude sünnipäev. Pidu

algas karudele pühendatud lauluga . Laulu lõpus

olid kõigi huudishimulikud silmad klaveri poole

suunatud -tundus, et karu Maia, kes istus kõrgel

klaveri otsas, liigutas end. Tõepoolest, ta ärkaski

ellu! Õpetaja Evelini abiga õnnestus Maial klaverilt

alla tulla. Karutüdruk tutvustas ennast ja teatas, et

saab juba 3-aastaseks. Maia vaatas uurivalt ringi,

kõik külalised – Pokud, Mesimummid, Lepatriinud,

Liblikad ja Mõmmid olid ilusasti kohale jõudnud.

Lastel olid oma armsad karukesed kaasas. Ta ei

leidnud ainult oma sõpra karupoiss Matit, kes oli

lubanud metsast külla tulla. Maia hakkas muretsema

aga tädi Evelin lohutas, et kui ta lubas tulla, küllap

siis jõuab varsti. Veidi aja pärast oligi kuulda valju

mõminat ja meepurk käes, astus oodatud tegelane

saali. Mati oli just talveunest ärganud, sest soojad

ilmad andsid märku, et kevad on lähenemas. Karul

oli kõht nii tühi, et pärast tervitamist tahtis ta kohe

üksinda mett nosima hakata. Lapsed ja õpetajad aga

ütlesid talle, et see pole viisakas. Tore oleks mesi

hoopis Maiale sünnipäevaks kinkida.

Nüüd oli Mati imestus suur- mis asi see

sünnipäev veel on? Üheskoos seletati siis karule

lahti sünnipäevakombed. Mati tõdes, et see

sünnipäev on tõesti üks tore päev!Häid soove ja

kingitusi olid kõik rühmad kaasa toonud.

Pokudel oli kingituseks laulumäng.

Mõmmidega ja Liblikatega saime hoogsalt

tantsu keerutada. Lepatriinud esitasi d

sõbraluuletuse ning Mesimummid õpetasid

vahva massaažimängu.

Saalis valitses rõõmus ja sõbralik meeleolu.

Tantsude ja laulude vahepeal rääkis karupoiss

oma metsaelust ning Maia seletas , et tema

valvab, et Pargi lasteaias kõik väikesed ja

suured omavahel sõbralikult läbi saaksid.

Lõpuks olid karudel ja lastel ´´kasukad´´ juba

päris higised, kuid siiski tantsiti veel ühistantsu,

kus sai kõikidele sõpradele kalli-kalli teha.

Lahkudes lubas Mati järgmisel aastal jälle tulla

ning kutsus kõiki ka enda juurde metsa.

Mõmmid, Liblikad ja Lepatriinud käisid

vastlapäeval väljasõidul.Kas nad ka Matiga

kohtusid, seda peab neilt endilt küsima.

KÕIGILE HÄID

SÕPRU SOOVIDES

Poku rühma õpetaja

Kaire Nelis

PARGI LASTEAIAS...

1

EESTI SÜNNIPÄEVA...

2

MIS TÄHENDAB...

2

KUIDAS MEIL LÄHEB?

3

INTERVJUU HOOLEKOGUGA

4-6

MÕMMIRÜHMA VANEMATE ...

7

TÄNUNURK 8

LASTELEHT

9

TOIMETAJA KÜLLI POOM

4533890

1

Sellel aastal oli kodumaa sünnipäev esmaspäeval. Vabal

päeval said kõik pered pidutseda kodus või sõprade ringis.

Lasteaias tähistasime sünnipäeva teisipäeval, 25.

Veebruaril. Eelneval nädalal õppisime mõmmirühmaga

Eesti Vabariigi hümni esimest salmi. Pokude ja

mesimummidega meisterdasime saalis eesti lippe.

Hommikutervitustes rääkisime kõikide rühmadega

kodumaast ja kuulasime laule kodust.

Piduliku peo alguses tõid Cristo, Luise ja Sophia saali Eesti

Vabariigi lipu. Järgnevalt kõlas meie Eesti Vabariigi hümn,

mida töötajad, lapsevanemad ja ka paljud lapsed kaasa

laulsid. Albert Birkenfeld tervitas kõiki „Presidendi lauluga“

ja soovis õnne meie Eestimaale.

Direktor Riina tutvustas lastele meie rahvussümboleid.

Üllatuseks oli muusikaõpetajale tänukiri Saare

Maavalitsusest 2013. Aastal toimunud

Maakondliku koolieelikute Kevadpäeva eestvedamise eest.

Järgnevalt kõlasid iga rühma esituses õnnesoovi-laulud

kodumaale. Tänan õpetaja Hannat peo läbiviimise eest!

Muusikaõpetaja

Evelin Kask

Tihtilugu ei oska lapsed ette kujutada, et ema ja isa on

ka kunagi lapsed olnud. Mõmmirühma lapsed on aga

juba nii suured ja targad, et teavad täpselt. Vähe

sellest, nad teavad ka milliseid mänge ja tempe nende

vanemad lapspõlves tegid.

MÕMMIRÜHMA LAPSED

ARVASID NII:

Mis on lapsepõlv?

Janar: Siis oled alles väike.

Aleksandra: Lapsepõlves on kõigil mänguasjad.

Saara: Siis sa kardad rohkem asju.

Ulla: Lapsed teevad rohkem nalja, kui suured

inimesed.

Kätlin: Lapsepõlves käiakse lasteaias.

Harry Rudolf: Siis on sul rohkem sõpru.

Janar: Siis on palju aega mängida.

Liisa: Lapsepõlves ei ole muresid.

Delary: Suurena mõtled rohkem.

Milline oli sinu ema-isa lapsepõlv?

Eliis: Ema oskas omaette ilma sõpradeta

mängida.

Saara: Isa oli tubli poiss, koristas alati

mänguasjad ära.

Kätlin: Mu isal oli väga hea isa, ta tõi alati

midagi.

Kätlin: Ema mängis oma õdedega ja vahel nad

riidlesid ka.

Cristo: Minu ema ja isa käisid koos lasteaias ja

pärast samas koolis.

Liisa: Ema mängis nii poodi, et võttis kodust

külmkapist toite ja kutsus sõbrad siis ostma.

Janar: Ema mängis õues sõpradega ja keegi neid

ei valvanud ning nadei teinud pahandusi.

2

Kuressaare Pargi Lasteaed alustas „Kiusamisest vaba

lasteaed“ metoodikaga 2012.aastal kahe pilootrühmaga.

Nüüdseks töötavad selle metoodikaga meie lasteaias kõik

viis rühma. Oleme olnud metoodikakeskuseks Saare

maakonnas. Meie lasteaia ülesandeks on olnud läbi viia

õppepäevi ja koostöös Lastekaitse Liiduga korraldada

koolitusi. Tore on tõdeda, et maakonnas töötab selle

metoodikaga juba 12 lasteaeda.

Kuidas meil läheb? Kuidas programmi on vastu võtnud

lapsed, õpetajad ja lapsevanemad? Millised on olnud

edusammud ja millised on olnud raskused?

Pargi Lasteaia õpetajad väitsid, et programmi „Kiusamisest

vaba lasteaed“ alustamine on üldjuhul läinud hästi-

edenedes tasapisi sisukamaks. Lillad karud on võitnud

laste usalduse ja karukoosolekuid oodatakse huviga. Kõige

enam meeldib lastele jutukese saatel üksteisele tehtav

massaaž. See on lõbus ja seob lapsi ühises sõbralikus

tegevuses. Karukoosolekuid on tehtud muusikaõpetaja

eestvedamisel isegi saalis kõik rühmad koos. Toodi välja

ka raskused, mis on programmiga tegelemisel ette tulnud.

Esialgu oli nii mõnelgi rühmaõpetajal tunne, et lapsed ei

tule kuidagi vestlustel kaasa. Sõnavara suhtlemise,

käitumise ja emotsioonide teemadel rääkimiseks on lastel

eestlaslikul kombel vähene. Mõned õpetajad ütlesid, et nad

olid alguses liialt metoodikaga kaasakäivates

situatsioonipiltides ja koolituselt saadud teoorias kinni.

Nüüdseks, kui praktilisi kogemusi on rohkem, oskavad nad

paremini arvestada laste mõtete ja rühmas igapäevaselt

ettetulnud situatsioonidega. Püütakse kõiki lapsi ergutada

kaasa mõtlema ja kaasa rääkima. Noorematel rühmadel on

olnud raskusi lihtsamate lastele jõukohaste teemade

leidmisega ja nende teemade lahti seletamisega.

Millised oskused on lastel selle aja jooksul paranenud?

Lapsed suudavad paremini järeldusi teha, arvestada

kaaslastega, mõista ise-enda ja ka teiste tundeid ning

oskavad olla hoolivamad. Paranenud on eneseväljendus-

oskus, viisakusväljendite kasutamine, märkamine ja

lohutamisoskus. Rühmades on tekkinud ühine hoiak-

julgeda hoolida. Eks igapäevasaginas juhtub laste vahel

ikka nägelemist, aga tore on kui lapsed oskavad neid

riiukesi iseseisvalt lahendada.

Millised on laste nõrgemad küljed? Õpetajad on märganud,

et laste vähene kõne ja väljendusoskus teevad vestluste

juhtimise raskeks. Üksteise ära kuulamine nõuab lastelt

püsivust ning oma mõtte väljaütlemine julgust ja loovust.

Oma tunnetest on kõige raskem rääkida. Lihtsam on

vestelda igapäevastest tegevustest ja sõprusuhetest. Enam

tahetakse rääkida kaaslase ebasõbralikust käitumisest. Need

on oskused, mille õpetamisele meie õpetajatena peame oma

igapäevatöös rohkem tähelepanu pöörama.

Õpetajad planeerivad karukoosoleku teema nädalaplaani.

Lastega koos arutletakse valitud teema üle ja tehakse

järeldusi. Vestlusel kirjutatakse laste ütlemised üles

„mõistekaardile“. Vestluse ülesmärkimist peetakse

oluliseks seetõttu, et laps näeb- tema poolt öeldu on oluline

ja arvamused võivad olla erinevad, aga siiski õiged.

Erinevate arvamuste aktsepteerimine õpetab lastele julgust

mõtelda loovalt. Mõistekaart pannakse lastevanemtele

tutvumiseks riietehoidu üles sellepärast, et ka kodus saaks

nendel teemadel arutleda. Koostöö kodudega on väga

oluline,sest lasteaed üksi ei suuda muuta laste ellusuhtumist

ja käitumist tulevikus. Kodust saadud suhtumised,

käitumismustrid ja mõttemallid ont need, mis laps oma ellu

eelkõige kaasa võtab. Lapsevanem võiks siinkohal endalt

küsida, mis on see, mida mina oma lapsele ellu kaasa annan

eeskujude ja sõnadega.

Selle programmiga seoses on rühmad teinud lastevanema-

tega mitmesugust koostööd: programmi on tutvustataud

lastevanemate koosolekutel, karudele on õmmeldud riided

ja kodud, vanemad on ise pakkunud karukoosolekuteks

vestlusteemasid. Samuti loevad paljud vanemad huviga

laste arvamusi „mõistekaartidelt“.Ühes rühmas on

muudetud sünnipäevadele kutsumise viisi, et ära hoida

keksimist, ei tooda kutseid enam lasteaeda. Sünnipäevi

peetakse lasteaias nii kui nii kõik koos.

Pargi Lasteaias peeti väikeste lillade karukeste sünnipäeva

sõbrapäeval. Külas käisid suured karud ja kõikide rühmade

väiesed mõmmid- räägiti viisakusest, sõprusest, julgusest.

Sellest võiksi saada meie lasteaia väike traditsioon, kuidas

tähistada sõbrapäeva ja tähtsustada nii olulist teemat, kui

seda on hoolimine.

Julgeme hoolida kõikidest meie ümber olevatest inimestest,

nii lastest kui töiskasvanutest.

Õppealajuhataja

Külli Poom

http://kiusamisestvabaks.ee/wp-content/uploads/2012/05/DSC_6987.jpg

Seekord võttis Reporter Zumm intervjuu Pargi Lasteaia

hoolekogu liikemetelt, et uurida, milline on olnud nende

lapsepõlv ja mida nad oma lapsepõlvest täiskasvanu

ellu kaasa on võtnud. Hoolekogusse kuuluvad: Riina

Laidma, Pille Valdmets, Piia Prei, Külli Poom, Riina

Saar, Heidi Verbitski, Kaido Kalf, Õilme Salumäe.

1.Tutvusta ennast lühidalt

Riina Laidma – olen Pargi Lasteaia Hoolekogu liige

Mõmmi rühma esindaja.

Abielus olen olnud seitseteist aastat. Meie peres on kaks last –

Oliver(15) ja Olivia(7). Töötan Seppäläs, kus mulle väga

meeldib.

2.Milline sinu arvates peaks olema hoolekogu roll

lasteaias?

Mulle meeldis väga ütlus, mis kõlas sügisel

Hoolekoguliikmete baaskoolitusel (natuke muudetud) –

Hoolekogu ei vastandu juhtkonna või lastevanematega, vaid

on neid ühendav organ.

3.Meenuta oma lapsepõlve. Milliseid mänge mängisid oma

lapsepõlves?

Oma lapsepõlves veetsin palju aega õues mängides, joostes,

kiikudes, hüpates, palli mängides, talvel kelgutades, uisutades

ja suusatades. Mängudest olid lemmikud: kodu mängimine,

heeringas 1,2,3, keerukuju, trefaator(peitus), rahvastepall,

lauamängud.

4.Mis oli sinu armsaim mänguasi lapsepõlves?

Mäletan hästi oma nukuvankrit, saksa nukku, jänes Zenjat,

karu, karvast koera. Praeguseks neid kõiki enam alles ei ole,

aga mälestustes küll..

5.Milline raamat on sulle meelde jäänud lapsepõlvest?

Miks?

Mulle on meelde jäänud „Kirju –Mirju“, see oli nii põnev,

sest seda luges ka minu suur vend.

6.Millised olid sinu lasteaia kogemused?

Minu lasteaia kogemused on väga positiivsed. Mina ja minu

suur vend käisime mõlemad Pargi Lasteaias. Eriti eredalt on

meelde jäänud efektsed kostüümid esinemiste ajal-rohelised

valgete mummudega seelik, millega esinesime nääripeol ja

meenuvad ka kommilaulu kommikostüümid. Ei unune

lõunauinaku ajal voodi kõrval seismine selle eest, et

sõbrannaga unetunnil lobisesime.

7.Milliseid oma vanemate õpetussõnadest tahad kindlasti

ka lastele õpetada?

Arvan ,et vanematega koos elatud aastad on suurim

õppetund.Hoolida oma perest ja aidata neid, kes ennast ise

aidata ei saa – oleks moto minu lastele ning alati meeles

pidada, et kõik mis sa elus teed, tuleb omale tagasi.

Riina

1.Tutvusta ennast lühidalt (nimi, kus rühmast, pere, töö)

Mina olen Pille Valdmets, Liblika rühma hoolekogu liige.

Peres on kasvamas kolm last (1 poeg ja 2 tütart) ning hetkel

olen pesamunaga kodune

2.Milline sinu arvates peaks olema hoolekogu roll lasteaias?

Hoolekogu roll peaks olema eelkõige rääkida aktiivselt kaasa

lasteaia igapäevaelu korraldamisel ja pikemate sihtide

seadmisel. Aidata juhtida tähelepanu murekohatadele, teha

ettepanekuid ja võtta vastu otsuseid lastele veelgi parema

arengukeskonna loomiseks. Samuti korraldada infovahetust

hoolekogu-kasvatajate ja lapsevanemate vahel. Just nii nagu

meil ongi!


lapsepõlves?

Minu peamised lapsepõlvemängud sai mängitud õues -

populaarsed olid keks, tuki-tuki, pesapall ja lihtsalt

tagaajamine. Toas mängisime palju nukkudega (ehitasime

nendele kodusid/mööblit, õmblesime riideid), tähtsal kohal olid

ka erinevad lauamängud. Eriti meeldisid mulle Tsirkus, Reis

ümber Aafrika ja Mõttemeister.


Armsaim mänguasi lapsepõlves oli üks (lõpuks) hästi

äramängitud ja parandatud pruun suure peaga mõmmi


Miks?

A.Lindgreni „Pipi Pikksukk“ – eelkõige Pipi põnevate

seikluste ja muretu eluviisi tõttu


Väiksena jäin koguaeg aknale nutma ja mulle üldse ei

meeldinud need kapist väljatõmmatud vedruvoodid. Kuid

lasteaeda vahetades ja suuremaks saades oli lasteaias juba päris

tore, eriti nendel päevadel kui kasvataja lubas peale teiste

magamajäämist voodist välja pugeda ja siis mulle ilusaid patse

tegi (tervitused siinkohal kasvataja Marikale!)

7.Milliseid oma vanemate õpetussõnadest tahad kindlasti ka

lastele õpetada?

„Kui julged teha, siis julge ka tunnistada!“

Pille

Heidi

4


Tere! Minu nimi on Piia, olen Mesimummi rühmast ühe

vahva tüdruku Heleni ema. Helen alustas lasteaiateed eelmisel

aastal. Võib öelda, et Mesimummide tarus elab üks vahva ja

kokkuhoidev mesilaspere, keda juhivad 3 vahvat mesilase-ema

. Meie peres on kokku 5 last, mesilasperega sobib kokku meie

peret iseloomustav sõna kärgpere, mille pere-liikmed on

valdavalt meessoost (5 koos isaga), nii et väiksel preilil Helenil

on neljast vennast koosnev kaitsearmee olemas. Pereema

kohustuste kõrvalt tuleb ikka tööl ka käia, selleks on Kaarma

valla lastekaitse-sotsiaalpedagoogiamet. Pereisa teenib leiba

oma firmades metalli- ja puutööd tehes.

2.Milline sinu arvates peaks olema hoolekogu roll lasteaias?

Hoolekogu rollist lasteaias võiks rääkida pikalt. Minu arvamus

lühikokkuvõttena oleks, et hoolekogu on partner ja toetav

lastevanemate esindajate kogu, kes püüavad koos lasteaiaga

oma laste jaoks lasteaiaelu paremaks muuta. Siinkohal ei saa

kiitmata jätta Pargi lasteaia panust ja töökorraldust hoolekogu

töö juhtimisel. Alati on koosolekud väga korrektselt ette

valmistatud ja isegi kolmest tunnist on vähe koosoleku

pidamiseks, sest teemasid, mida arutada on alati palju ja juttu

jätkub kauemaks. Kindlasti ootab lasteaed ka hoolekogult

entusiastlikku ja toetavat suhtumist ja kindlasti ka

algatusvõimet ja abi.


lapsepõlves?

Minu lapsepõlv möödus Sõrve sääre peal Salmel ja toob mulle

meelde helgeid mälestusi, sest koos oma vanema õega ja

ridaelamus elavate naabrite lastega, ei olnud elu kunagi igav.

Alati oli meil midagi põnevat teha. Koos õega meisterdasime

pidevalt midagi – enamasti paberist nukke ja nendele riideid .

Üldse olin mina üks „nukuhaige“. Vanaema juurde linna

minnes ja koos poodi külastades, ei lahkunud ma kunagi ilma

uue nukuta, nii et vanemate maja pööning on minu nukkusid

täis. Koos majanaabrite lastega mängisime keksu,

rahavastepalli, mäda muna, uka-ukat, noolekat jne.. Tegime ka

koos näidendeid, mida siis oma vanematele ette kandsime. Veel

meenub mulle, et oma sünnipäevad valmistasime õega alati

väga hoolikalt ette, viktoriinid ja igasugused muud mängud olid

kohustuslikus programmis.

4. Mis oli sinu armsaim mänguasi lapsepõlves?

Minu armasaim mänguasi minu lapsepõlves oli minu

järjekordne uus nukk


Lapsepõlve üks meelistegevusi oli kindlasti raamatute

lugemine. Kui ise veel lugeda ei osanud, siis isa luges iga õhtu

meile raamatut ette. Hiljem ise lugema õppides, ei möödunud

päevagi, kui ma ei oleks raamatut kätte võtnud. Mulle meenub

millegipärast eredalt raamat „TIBU“. Võibolla selle pärast, et

mulle tundub nagu oleks see must kass natuke hirmutav olnud.


Lasteaia kogemused on valdavalt positiivsed, kuigi mind viidi

juba 6-kuuselt sinna. Meenuvad eriliselt jõulupeod ja üks

lemmikkasvataja, kes tundub mulle siiani mälestustes nagu

ingel- valgete lokkidega ja hästi heasüdamlik. Samas meenub

ka üks kasvataja, kes oli kuri ja keda ma kartsin. Lasteaias olin

väga hea laps ja ema-isa jutu järgi kõikide lemmik.



Minu lapsepõlveaegsed kasvatusmeetodid olid piiritletud

rangusega ja väga sellist nunnutamist-ninnutamist ma ei

mäleta. Aga lapsepõlv oli kahtlemata õnnelik.Kindlasti

õpetasid minu vanemad kohusetunnet ja tingimusteta

armastust, mida püüan ka oma lastele edasi anda.

Piia

1.Tutvusta ennast lühidalt

Minu nimi on Külli Poom, olen Pargi Lasteaia

õppealajuhtaja. Olen meie lasteaias töötanud 20 aastat:

sellest 12 aastat rühmas õpetajana ja 8 aastat

õppealajuhatajana. Liikumisõpetajana olen töötanud ka päris

pikka aega. Hoolekogus olen kui õpetajate esindaja ja minu

ülesanne on seal anda tagasisidet õppe- ja kasvatustöö koha

pealt. Lapsevanemana olen kahe tütre ema, kes mõlemad on

oma alushariduse saanud Pargi Lasteaias, ise olen Rohu

Lasteaia vilistlane.

2.Milline sinu arvates peaks olema hoolekogu roll ?

Hoolekogu on hea nõuandja ja kaasaaitaja lasteaia tegemistes.

Meie lasteaed on just parasjagu väike, et olla nagu perekond,

kes toimetab üksteisega arvestades. Suureks toeks hoolekogu

liikmetele on vanematekogud.

3.Milliseid mänge mängisid oma lapsepõlves?

Minu lapsepõlv möödus 70.- ja 80-ndatel enamjaolt poiste

seltskonnas. Mängisime väga palju õues. Mängud olid oma

aja nägu: rollimängud olid tihti sõjafilmidest inspireeritud.

Palju mängisime ka pallimänge- rahvastepalli ja mädamuna.


Mäletan, et soovisin kogu hingest nukuvankrit. Kuna see oli

defitsiit, siis ma seda ei saanudki.


„Tulipunane lilleke“ oma imeilusate illustratsioonide poolest

ning „Viplala lood“ põnevate seikluste poolest.


Mäletan kuidas muusikatunnis laste laulu ajal muusikaõpetaja

iga lapse ees seisatas ja suu ees kuulatas, kas sõnad ja viis on

selged. See oli päris hirmutav ja eks ma siis püüdsin natuke

valjemini laulda kui õpetaja minuni jõudis.Hirmu tunne on

siiani meeles.



Imetlen oma vanemate töökust. Hindan isa oskust vähesest

midagi uut luua ja ema oskust olla peresisene diplomaat. Oma

lastele püüan õpetada ise hakkamasaamist ning põhimõtet,kui

teed tööd – tee rõõmuga. Lastele olen õpetanud veel seda, et

ükskõik kui ebameeldiv olukord ka poleks, jää viisakaks. Siis

ei ole pärast emotsioonide lahtumist vaja oma käitumise

pärast häbi tunda.

Külli

5


Lapsed tunnevad mind lasteaias direktorina, mõned teavad

ka eesnime järgi. Ühel jõulupeol hüüdis jõuluvana mind

ees-ja perekonna nimega ja lapsed ei teadnud keda

kutsutakse. Kui jõuluvana ütles, et kas te lasteaia direktorit

teate, siis lapsed teadsid. Seega pean ennast tutvustama, et

lisaks ametinimetusele on minul nimi Riina Saar. Lasteaia

tööd olen teinud u. 30 aastat ja see töö mulle meeldib. Tööd

lasteaias alustasin kunagi „ söögitädina“, seejärel sõime-

rühma kasvatajana, aiarühma kasvatajana, õppealajuhatajana.

Nende aastate jooksul olen palju õppinud. Mõned aastad

tagasi olen teinud ka muud tööd, kuid nüüdseks olen lasteaias

tagasi. Töö lasteaias on huvitav, nagu rongisõit ühest mäest

üles ja teisest alla, aina edasi.


lasteaias?

Hoolekogu roll on abistav ja igati lasteaeda toetav. Siiani on

meie lasteaias hoolekogust palju abi olnud, küll nõuannete kui

muu abiga. Meenuvad teatrikülastused lastele, koopiapaberi

hankimine, jõululaatade ja spordiürituste korraldamine,

õppevahendite toomine, taotluste koostamine, helkurite

meisterdamine.Väga kiidan vanematekogude tegevust. Nad

on abiks hoolekogu liikmele, sest ühiselt on võimalik

aktiivselt tegutseda, lastele ja lastevanematele huvitavaid

üritusi pakkuda. Arvan, et lasteaia elu on just nii huvitav kui

me ise, õpetajad ja lapsevanemad, selle teeme.


lapsepõlves?

Mälestused lapsepõlvest on väga head. Veetsin oma suved

maal vanaema juures. Ja talved linnas. Olid linna ja maa

mängud. Linnas mängiti Pallikooli, Keksu, Maastikku

mängu,Tagaajamist, Keerukuju, Peitust, Värvipoodi . Maal oli

vaja vanaema aidata loomade talitamisel ja heina tegemisel.

Maal olid mängud koera ja kassiga, sõitsin hobusega, püüdsin

kala, ehitasin onni, möllasin heina sees, mängisin külalasteaga

filmi järgi Neli tankisti ja koera ning kapten Tenkešit.


2 nukku : üks nukk Tiiu ( kaltsunukk) ja nukk Terje (

plastmassist ripsmetega nukk), mille isa tõi Minskist. Meil

siin Eestis veel ripsmetega nukke ei olnud. Mäletan, et hiljem

(1968) toodi minu lasteaeda saksa nukud, silmad liikusid

kinni ja lahti ning juukstel olid õhukesed võrgud, see oli

midagi uut ja erilist. Kahjuks poest neid nukke osta ei saanud.

5.Milline raamat on sulle meelde jäänud lapsepõlvest? Meeldis ja meeldib siiani A. Lindgreni „Bullerby lapsed“,

kus lapsed elasid maal ja toimetasid palju õues. Nendel olid

omad mängud ja saladused. Minu meelest oli see põnev

raamat.

1. 6.Millised olid sinu lasteaia kogemused?

Käisin vene lasteaias, kuna eesti lasteaias kohti ei jätkunud.

Seal lasteaias oli ka teisi eesti lapsi aga vene keele saime

selgeks. Lasteaias oli väga oluline ilmekas esinemis- ja

jutustamisoskus. Kasvataja jutustas vene keeles muinasjutu ja

lapsed kuulasid, seejärel said lapsed jutustada. Iga päev

jutustati uus muinasjutt. Mõned muinasjutud on siiani

meeles, olen neid ka oma lastele jutustanud (loomulikult eesti

keeles).

7.Milliseid oma vanemate õpetussõnadest tahad

kindlasti ka lastele õpetada?

2. Õpetussõnu on olnud erinevaid, sageli kasutati vanasõnu ja

muid rahvatarkusi.Kuid oluliseks pean ma oskuste

edasiandmist lastele. Isa õpetas joonistama, vanavanaema

kuduma, vanaema tikkima ja õmblema ning ema

heegeldama. Need oskused olen edasi andnud ka oma

tütrele.

3.

4.

Riina

1.Tutvusta ennast lühidalt (nimi, kus rühmast, pere, töö) Minu nimi on Kaido Kalf ja Lepadriinu rühmas käiv

Hindrik on minu poeg. Olen poja emaga abielus. Töötan

Kuressaare Ametikoolis kutseõpetajana. Õpetan õpilasi

arvutil joonistama ja kujundama.


lasteaias?

Hoolekogu peab koos lasteaia töötajatega seisma hea selle

eest, et meie lastel oleks tore, ohutu ja meeldiv lasteaias

viibida. Usun, et hoolekogu roll on aastatega paika loksunud

3.Meenuta oma lapsepõlve. Milliseid mänge mängisid

oma lapsepõlves? Minul oli ilus ja turvaline lapsepõlv koos noorema venna,

ema, isa, vanaema, vanaisa ja paljude kasside ja koertega.

Elasime tollal samas majas mida praegu renoveerin. Meil on

suur hoov koos mitme kõrvalhoonega nii et lapsepõves oli

meil vennaga ruumi oma hoovis ringi joosta ja liivakastis

mängida. Samuti meeldis õues peitust ja „Trefaatorit“

mängida. Toas meeldis mulle väga taburettidest ja tekkidest

koopaid ehitada ja siis nendes taskulambi valguses omi asju

ajada. Veel meeldisid mulle väga igatsugu konstruktorid sest

nendest sai väga põnevaid asju meisterdada. Joonistada

meeldis mulle ka väga.

4.Mis oli sinu armsaim mänguasi lapsepõlves? Ma ei mäleta nn.armsaimat mänguasja aga eks armsad olid

järgemööda kõik autod, „Tillu“ suusad, pallid ja

konstruktorid mida jõuluvana tõi või siis vanemad

sünnipäevaks kinkisid.


Mulle on eriliselt meelde jäänud „Pöialliisi“sest tolleaegses

raamatus olid väga tõetruud ja ilusad pildid.


Lasteaiast on minul ilusad ja head mälestused. Käisin Rohu

tänaval, alguses vanas majas ja siis vastvalminud uues

lasteaiakorpuses. Olin üldiselt hea ja sõnakuulelik laps ning

sain kõigiga hästi läbi.

7.Milliseid oma vanemate õpetussõnadest tahad

kindlasti ka lastele õpetada? Lastele tahan õpetada, et oma

vanemate ja kasvatajate sõna tuleb kuulata. Kõigi vastu

tuleb olla sõbralik, hooliv ja aus. Loodust tuleb hoida ja

kõike elavat austada.

Kaido

6

Mõmmi rühma tuli Suur Lilla Karu koos oma väikeste

Mõmmidega 13. Märts 2013. Seega on sellest varsti aasta

möödas, kuid arvan, et see on suutnud meie laste elu muuta

lasteaias huvitavamaks ja sisukamaks. Kahju on muidugi

sellest, et seda programmiga nii hilja liitusime, tulemused

oleks kindlasti teistsugused.

Aga lapsed ootavad alati huviga karukoosolekuid, sest

kunagi ei tea, millest räägitakse ja mida mängitakse. See

on aeg, kui lapsed saavad rääkida oma rõõmudest ja

muredest ja kõik kuulavad vaikselt.

Mõmmi tuli meie rühma, et õpetada lastele nelja

põhiväärtust:

1. AUSTUS

2. HOOLIVUS

3. JULGUS

4. SALLIVUS

Palju tuntakse huvi, et miks see karuke on nii intrigeerivat

värvi – LILLA? See on sellepärast, et kõik me oleme

erinevad, aga keegi võib-olla ikka väga erinev. Mõned

kipuvad selle karu värvi pärast seda karu ja tema õpetust

halvustama. Arvan ,et see on sallivuse küsimus, mis algab

kodust. Olge sallivamad ja küsige oma lastelt, mida nad

oma karukoosolekutel räägivad ja kas ta aru ka sai, mis

seal räägiti. Mis meeldis?

See programm on mõeldud koostööks vanematega, saate

kodus teemat arendada. Arendage ise oma lapses sallivust,

austust, hoolivust ja julgustage oma arvamust avaldama. Ja

olge ise suur eeskuju.

Kiusamine on probleem, millele pööratakse viimasel ajal

palju tähelepanu. Kiusamine ei ole ainult konkreetse

konflikti sattunud lapse probleem, vaid kogu rühma

käitumiskultuuri küsimus. Kui laps näeb, et kedagi

kiusatakse, aga keegi ei sekku, siis laps peab seda

normaalseks. Konfliktis osaleb ka passiivne pealtvaataja.

Kõrvaltvaatajad ja grupis valitsev sallivus määravadki

rühma meelsuse. Üksteist arvestava ja toetava

käitumiskultuuriga, sõbraliku õhkkonna loomisega on

vaja tegeleda juba lasteaias. Ja siin ongi suur roll meie

Lilladel karudel. Läbi mängu karudega püütakse lastele

selgitada mida tunneb Sinu karu (sõber) ja mida tunned

sina ise? Kuidas teatud olukorras käituda ja mitte jääda

passiivseks vaatajaks. Õpetajad ergutavad ja julgustavad

lapsi mõtlema ja sõnastama emotsioone, arvestades laste

arvamusega. Lapsed on ju ka erinevad: osad ütlevad

arvamuse välja, teised kardavad eksida ja kolmandad on

omas mõttes. Enamasti püütakse kõik koos mõista ja

kirjeldada oma ja kaaslase tundeid, lohutada ja arvestada

kaaslaste arvamusega.

Kas neid oskusi saab pidada kõike karu teeneks? Võib-

olla mitte, aga karuke aitab lastel teatud teemadel kaasa

rääkida ja mõelda, millest muidu võib-olla ei räägitaks.

Samas ei saa ka eeldada, et need karukesed

suudaksid lasteaia täielikult kiusamisest vabastada, aga

see on praeguseks üks hea võimalus rääkida lastele

kõikidest headest ja halbadest asjadest, millega me

peame siin elus toime tulema.

Mõmmirühma hoolekogu liige Riina Laidma

23.10.2013a loodi MTÜ „Maagi aia mängukool“, kuhu

kuuluvad Kuressaare Pargi lasteaia lapsevanemad ja töötajad.

Praegu on MTÜ-s 15 liiget.

MTÜ „Maagi aia mängukool“ tegevusteks on projektide kaudu

leida võimalusi ürituste ja väljasõitude organiseerimiseks

lastele, lastevanematele ja töötajatele; lastevanemate

nõustamine ja koolitamine; töötajate koolitamine; heategevus ja

uute koostööpartnerite leidmine, lisaressursside leidmine jne.

Mis on juba tehtud?

Eesti Kultuurkapitali Saaremaa ekspertgrupilt saime 500.- euri

laste rahvariiete pluuside uuendamiseks. Lasteaed saab juurde

10 uut pluusi, 5 tüdrukutele ja 5 poistele.

17. veebruaril esitasime projekti KIK-ile, et lapsed ja

õpetajad ning MTÜ liikmed saaksid sõita Saaremaa

mahetaludesse. Sooviksime, et lapsed tutvuksid taludes

tehtavate töödega, loomade ja taimede kasvatamisega.

Koostöö mahetalunikega on alanud. Koplimäe taluperenaine

Marju Müür on käinud lasteaias lastega koos küpsetamas

küpsiseid ja Sülla ökotalu peremees Aivar Kallas näidanud

slaide koduloomadest.

MTÜ ootab aktiivsemalt lapsevanemaid liituma, et kirjutada

uusi põnevaid projekte. Huvi korral pöörduda muusikaõpetaja

Evelini poole.

Evelin Kask

7

LASTEAIA JUHTKOND TÄNAB:

-hoolekoogu liikmeid koostöö eest lasteaia

ajalehega!

-Margo Verbitskit abi eest lasteaia keskkonna

turvalisuse hindamisel!

-Lasteaed õnnitleb Evelini Kaske, kes sai maa-vanema

tänukirja ülemaakonnalise laste

kevadpäeva eestvedamise eest!

-lapsevanemaid ja hoolekogu, kes esitasid

Riina Saare ja Külli Poomi Kuressaare linna aasta teole

hariduses 2013- „Kiusamisest vaba lasteaed“

programmi eestvedamise eest maakonnas!

MÕMMIRÜHM TÄNAB:

-Kõiki vanemaid, kes tõid asju vanade mänguasjade

näitusele!

-Kätlini, Silveri, Sten-Eriku emasid ja Aleksandra

vanaema paberite eest!

-Eliisi isa kilesusside eest!

-Kevini, Oliivia, Eliisi, Kätlini peresid sõbrapäeva

maiustuste eest!

-Ulla, Aleksandri, Aleksandra ja Liisabeti emasid

lõngade eest!

-Liisabeti perele mänguasjade eest!

-Oliivia ema koostöö eest lasteaia ajalehega!

POKURÜHM TÄNAB:

-Atsi ema kunstivahendite eest!

-Mattiase ema mänguasjade eest!

-Kõiki vanemaid karudele riiete õmblemise eest!

-Karl-Arturi ema mesiterdamisvahendite eest!


näitusele!

MESIMUMMIRÜHM TÄNAB:

-Joosepi peret joonistuspaberi ja numbrimängu eest!

-Olafi pere õunte ja jõhvikate eest!

-Markuse pere kaeraküpsiste eest!

-Helerini pere pusle eest!

-Miina pere laadal kogutud raha eest mänguasjade

ostmise eest!

-Isabeli pere külmakreemi ja lauamängu eest1

-Märteni pere jõhvikate eest!

-Georgi ja Katariina pere joonistuspaberi eest!

-Hanna-Luisa pere joonistuspaberi eest!


näitusele!

LIBLIKARÜHM TÄNAB:


näitusele!

-Reio ema laste juures olemise eest!

-Kristeli ja Annabeli emasid sõbrapäeva kommide

eest!

-Sandra vanemaid paberi eest!

LEPATRIINURÜHM TÄNAB:

-Kevini ema puslede eest!

-Birgiti ema raamatute ja lõksude eest!

-Janeli ema autode ja linnutoidu eest!

-Noora ema joonistusploki ja viltpliiatsite eest!

Miia vanaema pusle eest!


näitusele!

8

LASTELEHT ÜLESANNE: LEIA IGALE UUELE MÄNGUASJALE VANAAEGNE PAARILINE!

SÕDUR-KANGELANE HOBUNE NUKK RONG NUKUVANKER RATAS KARU

Lastelehe koostas Külli Poom

8

Documents

E-REPORTER ZUMM NR.30